Detailplaneeringu kooskõlastamine

KINNITAN Kuupiiev:01.10.2013.a. Sivar T6nisson Vallavanem HERMLINI 1, HERMLINI2, HERMLINI3, HERMLINI 4, TAMME LAHTESEISUKOHT 1. Planeeringualgamisetaotleja AS Varbla Puhkekiila,esindajaHeino Sabiin,5060892. 2. Planeeritavaala asukoht ja suurus Pdrnumaa,Varbla vald, Rannakiilakiila. HermliniI (86301:004.0274), 8537m' Hermfini 2 (86301 5), 4317m'^ :004:027 Hermlini3 (8630I :004:027 6), 4057,m' Hermlini 4 (8630l:004:0277),4691 m' Tamme(86301:005:0290), 7,02ha 3. Planeeringueesmiirk Detailplaneeringu eesmiirgiks on viiikesadama ja sadama juurde taristu ehitamine, sadamateenuste osutamine alla 24-meetrisekogupikkusegaveesdidukitele,veeviirgi tiiiustamine ja viiikesadama purgimiskoha rajatiste rajamine, ehituskeeluvti<indi viihendamineja sadamaakvatooriumi m?i[raminemerealal.Detailplaneeringmuudab kehtivat iildplaneeringut 4. Planeeringu koostamisealus algatamiseks. Taotlusdetailplaneeringu VarblaVolikogu 25.09.2013algatamiseotsusnr 27. 5. Olemasolevadplaneeringud Piirnu maakonnaplaneering ( 1998) Piirnu Maakonna teemaplaneering ,,Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" (2003.a.) Varblavalla iildplaneering(1999.a.) Olemasolevad detailplaneeringudpuuduvad. 6. N6uded koostatavaleplaneeringule Planeeringkoostadatopo- geodeetilisele alusplaanilepiisavattiipsustlubavasm66tkavas ( n .M 1 : 5 0 0v d i M 1 : 1 0 0 0 ) . Planeeringukoostamisel l?ihtudaVarbla val la ehitusmii?iruse st. Planeeringugamadrata - maasihtotstarbemuutmisevajadus; - kinnistuehitusdigus; - kdrgusliksidumine; - liikluskorraldusepdhimdtted(juurdep[iiskinnistule,parkimine); - heakorraja haljastusepdhim6tted;  - keskkonnatingimused; - vertikaalplaneerimise pdhimdtted (maapinna k6rguse muutmine, sademete iirajuhtimine); - setuituutidevajadused; - seadustestj a teistestdigusaktidesttulenevatekinnisomandikitsendused. 7. Planeeringukoosseis - seletuskiri. - kaardimaterjal - tugiplaan (blemasolevate tehnovdrkude ja maaiiksuste piiridega varustatud topo- geoteetilinemaa-alaPlaan) - tehnovdrkudeskeemkoos servituudialadega - lisanaplaneeringulahenduse illustratsioon - kooskdlastused koondtabelis esitadaeraldi lehelkooskdlastuste 8. Koosk6lastused Detailplaneering on vaja kooskdlastadajiirgmisteasutustega: -' Keskkonnaamet Piirnu-Viljandiregioon - ElektrileviOU - Keskkonnaministeerium - PiirnuPiiiisteteenistus - Veeteedeamet - Tehnilisejiirelvalveamet - Lisaks r.udur"gu ndutud kooskdlastustele s6ltuvalt v6ib tekkida kooskdlastusvajadusi detailplaneeringu iseloomust. 9. Detailplaneeringuavalikustamine Detailplaneeringu erkiislahendusele avalik arutelu. korraldadakoostdcisvallavalitsusega Avalikud viiljapanekudja teatamisedajaleheskorraldabvallavalitsusarendajaga s6lmitud lepingu kohaielt. Ajaleheteadeteeesttasubarendajaplaneeringukehtestamisejiirel. 9. Planeeringuesitamine PlaneeringesitadaVarbla Vallavalitsusele: - eskiislahendustutvustamiseksi.iheseksemplaris; - kooskdlastustega planeeringvastuv6tmiseks0heseksemplarispaberilja digitaalselt; - pealeplaneeringukehtestamist3 pabereksemplari ja digitaalselt. 10.Liihteseisukohakehtivus Kiiesolev liihtetilesanne kehtib iihe aasta jooksul nende viiljastamisest Varbla Vallavalitsusepoolt. Planeeringualgatomiseeesmcirkei pruugi alati realiseeruda,kunaprotsessiluiiguspeab kohalik o*ouolittus teibikqaluma erinevaidasjaolusid,mis vdivad muutaplaneeringu algatamisel pilst it atud eesmtirke. DP Projektbüroo OÜ Reg.kood 11217547 EEP000710 (26.04.2006) Tellija: Varbla Vallavalitsus Varbla küla, Varbla vald, Pärnumaa 88201 Koostaja: DP Projektbüroo OÜ Rohu 5, Kuressaare linn, Saare maakond 93819 Arendaja: AS Varbla Puhkeküla Rannaküla küla, Varbla vald, Pärnumaa 88228 Pärnu maakond, Varbla vald, Rannaküla küla, Hermlini 1, Hermlini 2, Hermlini 3, Hermlini 4 ja Tamme kinnistute ning riigi omandis oleva mereosa VÄIKESADAMA DETAILPLANEERING Projekteerija: Alar Oll Esitatud: jaanuar 2015 KURESSAARE 2014 DP Projektbüroo OÜ e-mail: [email protected] Rohu 5, Kuressaare 93819 tel/: 4545491 DP Projektbüroo OÜ 03-14-DP KÖITE KOOSSEIS 1. Menetlusdokumendid 1. Varbla Vallavolikogu otsus nr.27, 25.september 2013.a. Hermlini 1, Hermlini 2, Hermlini 3, Hermlini 4, Tamme kinnistutel ja riigi omandis oleval mereosal väikesadama detailplaneeringu koostamise algatamine. 2. Hermlini 1, Hermlini 2, Hermlini 3, Hermlini 4, Tamme lähteseisukoht, kinnitatud 01.10.2013 2. Seletuskiri 1.DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA TEOSTATUD UURINGUD ........................................................................................................... 3 1.1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED. ........................................................... 3 1.2. DETAILPLANEERINGU LÄHTEDOKUMENDID. ............................................................. 3 1.3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS TEHTUD UURINGUD: ................................ 3 2.DETAILPLANEERINGU EESMÄRK........................................................................................ 3 3.OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................................... 4 3.1.DETAILPLANEERINGU ALA ASUKOHT JA SUURUS: .................................................... 4 3.2.OLEMASOLEVA RUUMI KIRJELDUS (HOONED, TEED, HALJASTUS, MAASTIK, TRASSID), MAAÜKSUSTE STRUKTUURI JA KEHTIVATE KITSENDUSTE KIRJELDUS: 4 3.3.ÜLDPLANEERINGUST TULENEVATE TINGIMUSTE KIRJELDUS: .............................. 5 3.4.KEHTIVATE DETAILPLANEERINGUTE NÕUDED JA NENDEGA ARVESTAMISE VAJADUS ....................................................................................................................................... 5 4.PLANEERINGUGA KAVANDATU .......................................................................................... 6 4.1.PLANEERITAVAL ALAL KRUNDI MOODUSTAMINE: ................................................... 6 4.2.KRUNDI EHITUSÕIGUS ....................................................................................................... 7 4.3.TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ......................................................................................... 14 4.4.TULEOHUTUSNÕUDED ...................................................................................................... 14 4.5.ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED. ............. 14 4.6.KESKKONNAKAITSE. ......................................................................................................... 15 4.7.PIIRKONNA LIIKUMISE JA LIIKLUSE VÕIMALUSED. TEEDE HOOLDUS. .............. 16 4.8.PIIRKONNA TURVALISUS ................................................................................................. 16 4.9.KEHTIVAD KITSENDUSED ................................................................................................ 16 3. Joonised Asukohaplaan 1/4 Tugiplaan 2/4 Põhijoonis 3/4 Krundijaotusplaan 4/4 4. Lisad Väljavõte Varbla valla üldplaneeringust. Varbla väikelaevasadama detailplaneering 2 DP Projektbüroo OÜ 03-14-DP 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA TEOSTATUD UURINGUD 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused.  Planeerimisseadus.  Looduskaitseseadus  Veeseadus  Maakatastriseadus  Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus.  Varbla Vallavolikogu otsus nr.27, 25.september 2013.a. Hermlini 1, Hermlini 2, Hermlini 3, Hermlini 4, Tamme kinnistutel ja riigi omandis oleval mereosal väikesadama detailplaneeringu koostamise algatamine.  Hermlini 1, Hermlini 2, Hermlini 3, Hermlini 4, Tamme lähteseisukoht, kinnitatud 01.10.2013 1.2. Detailplaneeringu lähtedokumendid.  Varbla valla üldplaneering  Varbla valla ehitusmäärus.  Vabariigi Valitsuse 27. okt. 2004. a määrus nr. 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“. 1.3. Detailplaneeringu koostamiseks teostatud uuringud: Geodeetiline alusplaan: OÜ Haapsalu Maamõõdubüroo töö nr 01-2014. Keskkonnamõju strateegiline hindamine: OÜ Consultare töö nr 03/14 2. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK Planeeringu eesmärgiks on väikesadama ja sadama juurde taristu ehitamine; sadamateenuste osutamine alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele; maakorraldustoimingute teostamine planeeringualal; veevärgi täiustamine ja kanalisatsioonirajatiste kavandamine; kaide, muulide ja paadislipi rajamine; sadama ala ja sadama akvatooriumi määramine merealal; sadama akvatooriumi ja faarvaatri süvendamine; külakogukonnale võimaluse loomine rannarahva traditsioonilise eluviisi elamiseks ja sadama kasutamiseks. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus, liiklus- ja parkimiskorraldus, jäätmekäitluse lahendus. Varbla väikelaevasadama detailplaneering 3 DP Projektbüroo OÜ 03-14-DP 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 3.1. Detailplaneeringu ala asukoht ja suurus: Planeeritav ala asub Varbla valla Rannaküla külas Hermlini 1 mü (katastritunnus 86301:004:0274, elamumaa 100 %), Hermlini 2 mü (katastritunnus 86301:004:0275, elamumaa 100/), Hermlini 3 mü (katastritunnus 86301:004:0276, elamumaa 100%), Hermlini 4 mü (katastritunnus 86301:004:0277, elamumaa 100%), Tamme mü (katastritunnus 86301:005:0290, maatulndusmaa 100 %) ja riigi omandis oleval mereosal pindalaga ca 23,8 ha. 3.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus (hooned, teed, haljastus, maastik, trassid), maaüksuste struktuuri ja kehtivate kitsenduste kirjeldus: Planeeritav maa-ala paikneb osaliselt ranna ja kalda piiranguvööndis, 200 m Läänemere veepiirist ja ehituskeeluvööndis 100 m Läänemere veepiirist. Planeeringualale pääseb Audru-Tõstamaa-Nurmsi riigimaanteelt avalikult kasutatava Vanamõisa-Jaagusääre tee kaudu. Hermlini 1 mü-l paiknevad juurdepääsutee, 0,4 kV õhuliin, puurkaev ja veetorustik, ehitusregistris registreeritud suvila (kood 103040118) ja veehoidla (kood 220684206) on likvideeritud. Hermlini 2 ja Hermlini 3 mü-l paiknevad juurdepääsutee ja veetorustik. Hermlini 4 mü-l paikneb veetorustik. Tamme mü-l paiknevad ehitusregistris registreeritud suvila nr 1 (kood 120292788), suvila nr 2 (kood 120293172), suvila 3 (kood 120573320) ja teenindushoone WC (kood 120273124). Hermlini 1, Hermlini 2, Hermlini 3 ja Hermlini 4 maaüksusi katab valdavalt looduslik rohumaa. Tamme maaüksusel on looduslik rohumaa, hoonestusega õueala, kõrkjastik ja märgala. Vaade planeeritava akvatooriumi ja Varbla puhkeküla poole Varbla väikelaevasadama detailplaneering 4 DP Projektbüroo OÜ 03-14-DP 3.3. Üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus: Hetkel kehtiv üldplaneering pärineb aastast 1999. Üldplaneering näeb ette Jaagusääre sadama ja Matsi sadama ning puhkeala arendamise. Matsi sadama ala on munitsipaliseeritud, kuid arendustegevust toimunud ei ole. Üldplaneeringu kaardimaterjalil on planeeringualale osaliselt märgitud supelrandade reservmaa, osaliselt puhkeasutuste reservmaa ja osaliselt juhtotstarbeta maa. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale: - valla asend rannikul, populaarsel puhkemaastikul, soodustab puhkemajandusega haakuvate ettevõtlusvormide väljaarendamist; - selleks, et anda inimestele võimalusi puhkamiseks peab neid ümbritsev maastik olema looduslähedane, vajalik on töö ja elukohale vastandlik miljöö. Hinnatud on vahelduva profiiliga, omapäraste pinnavormidega, rikkaliku taimestikuga või veekogude äärsed alad. 3.4. Kehtivate detailplaneeringute nõuded ja nendega arvestamise vajadus Teadaolevalt ei ole planeeritaval maa-ala osas kehtivaid detailplaneeringuid. Varbla väikelaevasadama detailplaneering 5 DP Projektbüroo OÜ 03-14-DP 4. PLANEERINGUGA KAVANDATU 4.1. Planeeritaval alal kruntide moodustamine: Detailplaneeringuga käsitletav maa-ala hõlmab punktis 3.1 nimetatud maaüksusi ja riigi omandis olevat mereala. Planeerngualasse jäävatest viiest maaüksusest moodustatakse maakorraldustoimingute tulemusel kaks eraldi maaüksust ja korrigeeritakse olemasolevate katastriüksuste merepiiri. Piiride täpne kulgemine ja katastriüksuste pindalad täpsustatakse peale sadamarajatiste väljaehitamist ja katastritoimingute teostamist. Peale detailplaneeringu kehtestamist, jäävad mõlemad katastriüksused AS Varbla Puhkeüla valdusesse. Planeeringuala uute kruntide moodustamise piiridest ja pindalast annab ülevaate detailplaneeringu joonis 4/4 „Krundijaotusplaan“ ja alljärgnev tabel. Planeeringu järgne krunt: Krundi Planeeringu Maa kasutamise Katastriüksuse adressi nime- järgne pindala sihtotstarve detail- planeeritav ettepanek ha planeeringu liikides sihtotstarve Puhkeküla 4,87 Sadama maa 100%; Tootmismaa- Sadama Supelranna maa-PR-10%; 100%; Sadama maa (lauter)-LS- Transpordimaa- 5%; L-007-10%; Teemaa-LT-5%; Tamme 2,59 Majutushoone maa 100% Ärimaa 100 % 4.2 Kruntide ehitusõigus Sadama alal ei ole kehtiv ranna ja kalda ehituskeeluvöönd. Sadamal kui veeliikluse objektil ei ole keelatud majandustegevus ka veekaitsevööndis, mille laius mererannal on 20 m tavaveepiirist. Planeeringualal on maapealsete ehitiste püstitamine lubatud detailplaneeringu põhijoonisel näidatud hoonestusalal. Ülejäänud aladel võib rajada maa-aluseid kommunikatsioone, teid, muule, kaisid, platse ja teisi sadama funktsioneerimiseks ning teenindamiseks vajalikke rajatisi. Hoonestusalad on määratud lähtuvalt Tellija soovist ja olemasolevatest tingimustest. 4.2.1 PUHKEKÜLA SADAMA Krundi kasutamise sihtotstarve: Sadama maa-100% Krundi pindala: 4,87 ha Määratud ehitusõigus: Pos 1 – Sadamahoone, maksimaalse ehitusaluse pinnaga 150 m² ja Varbla väikelaevasadama detailplaneering 6 DP Projektbüroo OÜ 03-14-DP maksimaalse kõrgusega 11 m maapinnast. Pos 2 – Sadamahoone, maksimaalse ehitusaluse pinnaga 300 m² ja maksimaalse kõrgusega 11 m maapinnast. Pos 3 – Väikelaevade hoone, maksimaalse ehitusaluse pinnaga 400 m² ja maksimaalse kõrgusega 11 m maapinnast. Rajatised: - slipp, ehitusaluse pinnaga 50 m² - kai, laiusega 4 m, ehitusaluse pinnaga 1100 m² - muul, laiusega 8 m, ehitusaluse pinnaga 6630 m² - parkimisala, ehitusaluse pinnaga 2490 m² ligikaudne süvendusmaht abs. kõrgusele -2.50 on 62000 m3 4.2.2 TAMME Krundi kasutamise sihtotstarve: Majutushoone maa-100% Krundi pindala: 2,59 ha Ehitusõigus määratakse järgmiste planeeringute etappides. 4.2. Varbla valla üldplaneeringu muutmise ettepanek Detailplaneering teeb ettepaneku Varbla valla üldplaneeringu muutmise järgmiste punktide osas: p.5.2.2 Tootmis- ettevõtlus- jt. otstarvetel maade reserveerimine. Rannikuäärse vallana on Varbla vald huvitatud avanemisest merele. Selle soodustamiseks on reserveeritud maid sadamaaladeks järgmistes kohtades: - Rannaküla külas on reserveeritud maa sadamaalaks Varbla väikelaevasadama ehitiste juures, kaasa arvatud akvatoorium 1000 m pikkuselt ja 80 m laiuselt tavalisest veepiirist. p.5.2.3. Veealade reserveerimine. - Varbla väikelaevasadama sadamaala juurde reserveeritakse veeala akvatooriumine sadamaala pikkuses 1000 m pikkusena ja 80 m laiusena tavalisest veepiirist. 4.3 Tehnovõrkude lahendus Elektrivarustus Planeeringuala varustamine elektrienergiaga on lahendatud olemasolevate õhuliinide ja planeeritavate maakaabelliinide kaudu arvestades olemasolevaid liitumislepinguid. Vajalikud liitumiskilbid on paigaldatud õhuliini postidele, kust toimub ühendus planeeritava hoonestuseni ja rajatisteni. Planeeritavale sadamakaile rajatakse elektrikapid väikelaevade teenindamiseks. Planeeringualale jäävad õhuliinid võib lähtuvalt ehituste vajadusest ümber tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult tehnovõrgu valdajaga. Elektrienergia pinge suurus täpsustub hoonete ja rajatiste projekteerimisel. Suurema vajaduse puhul kasutada olemasolevate liitumiste peakaitsmete suurendamist. Varbla väikelaevasadama detailplaneering 7 DP Projektbüroo OÜ 03-14-DP Planeeritavale 0,4 kV maakaabelliinile seatakse liinikaitsevöönd vastavalt 1m mõlemale poole trassi telge (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.05.2008 määrus nr 19 “Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord”). Veevarustus ja kanalisatsioon Maa-ala joogiveevarustus tagatakse olemasoleva puurkaevu baasil, kaevuhooldusala 10 m. Olemasolev veetrass koos maakraanidega osaliselt likvideeritakse. Uus veetrass rajatakse planeeritavasse sadamahoonesse ja sadamakai püstikkraanidesse. Kanalisatsiooni tarbeks rajatakse sadamahoonele eraldi kogumismahuti ja väikelaevade teenindamiseks kai otstesse eraldi kogumismahutid. Sidevarustus Planeeringualal sidevarustus õhuliinide või maakaabelliinide näol puudub. Ühendused toimuvad mobiilside teenust kasutades. 4.4 Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeritava maa-ala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded”. Osa 6: Tuletõrje veevarustus EVS 812-6:2005. Hooned on tuleohutusklassiga TP-3, sadamahoone ja väikelaevade hoone kasutusviis on IV. Sadamakai äärde on planeeritud tuletõrjeveevõtukaev, mis peab päästetöödeks võimaldama aastaringselt vajaliku veekoguse kättesaadavuse. Veevõtukaevule peab olema tagatud aastaringne juurdepääs ja plats päästetehnikaga manööverdamiseks. Tuletõrje kustutusvee maht 20 l/s. 4.5. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” kohaselt paikneb planeeringuala Paatsalu-Varbla laidude maakondliku tähtsusega väärtuslikule maastikule. Maastiku väärtuseks on kivine ja liigestatud mererand, mida ilmestab merelindude rohkus. Merre ulatuvatelt maaninadelt avanevad vaated merele ja rannaaladele. Väärtuslike maastikena väärtustatakse eelkõige traditsioonilist kultuurmaastiku, kus on kontsentreeritud ja hästi säilinud kujul „loetav“ meie ajalugu. Lisaks väärtuslikele maastikele on teemaplaneeringus määratletud ka kaunid tee- ja veelõigud ning silmapaistvalt ilusa vaatega kohad. Planeeringuala Pärnu maakonna väärtuslike maastike nimetatud maastikuelementide nimistusse ei kuulu. Teemaplaneeringus antakse soovitused maastikuväärtuste suurendamiseks: - kaldaalade (eelkõige kallasrajad) hooldamine, vaadete avamine ja vaatekohtadele juurdepääsude tagamine; - veeteelt kaldal olevale vaatamisväärsusele juurdepääsude tagamine. Rohelise võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe tagamine. Selleks on rohelise võrgustiku aladel Pärnu maakonnas järgmised tingimused: Varbla väikelaevasadama detailplaneering 8 DP Projektbüroo OÜ 03-14-DP - arendustegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet rohelise võrgustiku aladel või kavandavad joonehitisi (teetrassid, tehnilise infrastruktuuri elemendid jne.), samuti looduslike veekogude õgvendamine, tuleb kooskõlastada omavalitsuse, keskkonnateenistuse ja maavalitsusega. - planeeringutega maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada looduslike alade sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist leevendavad või kompenseerivad meetmed. - teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/ koridore – teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid. Ranna-alad on kõige suurema avaliku huvi objektiks maakonnas. Avalike e. üldiste huvide tagamiseks tuleb teisi huve piirata, arvestades sealhulgas kohalikke vajadusi. Peamised avalikud huvid ranna-alal on tagatud, kui: - inimtegevus ei avalda rannikule olulist ega pöördumatut negatiivset mõju ja ranniku väärtus ajas säilib või tõuseb; - juurdepääs rannale sh. kallasrajale on tagatud; - avalikud supelrannad, supluskohad ja puhkealad on määratletud ja tagatud nende kasutusele võtmine.´ Planeringuala rohelise võrgustiku tugialadel ega koridoride ei asu. Avalike huvide tähtsustamisega randadel tagatakse üldjuhul ka rohelise võrgustiku sidusus. Korraldatud randade kasutus on vajalik ka selleks, et mitte ületada nende taluvusvõimet sh sotsiaalset. Piisaval hulgal avalikult kasutatavaid alasid ja juurdepääsud rannale ning kallasrajale leevendaks survet eramaadele ja vähendaks võimalikke konflikte ranna kasutamisel. Pärnu maakonna rannik omab suurt mereturismialast potentsiaali, samuti tuleb säilitada võimalused kutseliseks ja harrastuskalapüügiks (üldkasutatavad lautrikohad ja paadisillad). Omavalitsustel tuleb võimaldada avalik juurdepääs ranna-aladele, seda on kõige otstarbekam teha munitsipaal-omandis olevate maade kaudu. Merevaadete säilitamine ja parimatele vaatekohtadele juurdepääsu tagamine on samuti ranna-alade avaliku kasutuse huvides. 4.6 Keskkonnakaitse. Keskkonnakaitselised abinõud planeeritaval alal on : - juurdepääsuks kasutatakse olemasolevat ajalooliselt väljakujunenud teed - ehitamise (rajatiste rajamise) ajal tuleb säilitada lähiala looduslik tasakaal- olemasolev kõrg- ja madalhaljastus, veerežiim. - kuna sünendatava akvatooriumi piirkonnas on tegu savika pinnasega, soovitatakse eemaldatava materjali paigutamiseks leida võimalused maismaal vastavalt kokkuleppele maaomanikuga. Pinnast ei tohi ladustada supelranna alale. - kui süvendustöödel on võimalik liiva süvendamine eraldi moreenist, siis olek soovitatav kanalist ja muuli alusest süvendatav liiv paigutada muuli kõrvale, et maksimaalselt säilitada supelranda moodustavaid setteid. - muuli merepoolne ots oleks soovitav paigutada rannavööndis leviva liiva alast mere poole, et liiv ei ummistaks laevatee kanalit ning seega väheneks süvendustööde vajadus. Varbla väikelaevasadama detailplaneering 9 DP Projektbüroo OÜ 03-14-DP Planeeringus kavandatud tegevus veepiirist mere pool nõuab enne ehitusloa väljastamist vee erikasutusluba. Loa saab väljastada koostatud ehitus- ja süvendusprojektide alusel. Rajatavate hoonete ümbrus ja parkimisalad on planeeritud hoonestuse ja parklate ehitusprojektide koosseisus. Täpsemad kõrgusmärgid antakse nende projektide vertikaalplaneerimise joonistega. Ehitusprojektides näha ette teedelt ja platsidelt sadevete valgumine haljasaladele. Sadevete kanalisatsiooni ei planeerita. Sadama alal asuvatelt kõva kattega aladelt kogunev sademevesi immutatakse pinnasesse. Parklatelt kogutava sademevee juhtimine otse merre ei ole võimaliku reostusohu tõttu lubatud. Väikesadamas tuleb luua kaasaegne jäätmekäitlemise süsteem. See peab tagama perioodiliselt kõikuvate mahtudega olmejäätmete ja väikelaevade jäätmete kogumise Jäätmekäitlust teostatakse vastavalt Varbla valla jäätmekäitluseeskirjale. Pilsiveed kogutakse maa-alusesse mahutisse, mille tühjendamiseks ja käitlemiseks sõlmitakse leping vastavat teenust pakkuva ettevõtega. Lähtudes OÜ Consultare poolt koostatud keskkonnamõju strateeglise hindamise aruandest võib tõdeda, et käesoleva detailplaneeringu ellurakendamine olulisi ja vältimatuid negatiivseid keskkonnamõjusid kaasa ei too, kui edaspidi ehitiste ning rajatiste ehitamise ja kasutamise käigus arvestatakse kehtivate keskkonnaalaste nõuetega ja peetakse kinni headest tavadest. 4.7 Piirkonna liikumise ja liikluse võimalused. Teede hooldus. Planeeringualale pääseb Audru-Tõstamaa-Nurmsi riigimaanteelt avalikult kasutatava Vanamõisa-Jaagusääre tee (T8630012) kaudu. Nimetatud tee teenindab Rannaküla küla ja Mäliküla. Rannaküla külas asub kaks majutusasutust – Varbla puhkeküla ja Surfhunt surfikeskus. Ala loodusliku ilme säilitamiseks kruusateed ei pinnata. Tolmu tõkestamiseks kasutatakse vastavaid aineid, eeldatavalt planeeritaval maa-alal regulaarselt raskeveokeid ei liikle. Maa-alale on kavandatud parkimisala 35-le autole. Suuremate ürituste korral saab parkida AS Varbla Puhkeküla teistel parkimisaladel. Teehooldustööd korraldatakse vastavalt kokkuleppele Varbla vallaga. 4.8 Piirkonna turvalisus Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Korrastatud keskkonnas on meeldiv viibida ja selles tekib turvatunne. Seega tuleb ehitustegevuse lõppedes alad koheselt korrastada ja lõplikult viimistleda, nii on ala kahjustamise tõenäosus palju väiksem. Prügiladustamisel kasutada süttimatust materjalist suletavaid prügikonteinereid. Võimalikest väiksematest prügikastidest süttiv prügi kiirelt eemaldada. Juurdepääs, selle nähtavus ja vaateväli. Korrektselt väljaehitatud ja selgelt eristatud juurdepääs vähendavad kuritegevuse riske. Varbla väikelaevasadama detailplaneering 10 DP Projektbüroo OÜ 03-14-DP 4.9 Kehtivad kitsendused Looduskaitseseaduse §37 „Ranna ja kalda piiranguvöönd“ -200 m Läänemerest – maa-ala paikneb osaliselt ranna ja kalda piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse §38 „Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd “- 100 m Läänemerest – maa-ala paikneb osaliselt ranna ja kalda ehituskeeluvööndis. Ehituskeeld ei laiene: 1) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse; 11) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; 2) kalda kindlustusrajatisele; 3) supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; 4) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; 5) olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; 6) piirdeaedadele; 7) piirivalve rajatisele. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: 1) pinnavee veehaarde ehitisele; 2) sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; 3) ranna kindlustusrajatisele; 4) hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; 5) kalakasvatusehitisele; 6) riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitisele; 8) tehnovõrgule ja -rajatisele; 9) sillale; 10) avalikult kasutatavale teele; 11) raudteele. Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega ja Veeseaduse § 8 lõikega 2. Looduskaitseseaduse §39 „Ranna ja kalda veekaitsevöönd “- Veeseaduse § 29. Veekaitsevööndi laiuseks Läänemerel on 20 meetrit tavalisest veepiirist Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine; 2) puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel; 3) majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine ja roo lõikamine; 4) väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendi Varbla väikelaevasadama detailplaneering 11 DP Projektbüroo OÜ 03-14-DP kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel Keskkonnaameti igakordsel loal. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–3 sätestatud piirangud ei laiene maavara või maa-ainese kaevandamise tulemusena tekkinud tehisveekogule, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle mäeeraldise teenindusmaal, kuni kaevandamisega rikutud maa korrastatuks tunnistamiseni kaevandamisloa andja poolt maapõueseaduse §-des 48 ja 50 sätestatud korras. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus¹ § 38. Kallasrada - laevatatavatel veekogudel kümme meetrit. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba. Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest (edaspidi ajutine kallasrada). Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada. Kalda omanik või valdaja võib kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsuse üksuse või Põllumajandusameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral, nagu seda on loomade karjatamine või maa kuivendamine, kuid ta peab tagama tõkkest üle- või läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks. Kui ajutisel kallasrajal liikumine on takistatud, peab kaldaomanik tagama läbipääsu mujalt oma kinnisasjal, kui see ei ole talle ülemäära koormav. Kohaliku omavalitsuse üksus peab planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale. Purre, sild või muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ning sellist ehitist võib kasutada üksnes omaniku loal. Kasutamise luba eeldatakse olevat, kui omanik ei ole ehitist piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata ehitise kasutamist võõraste poolt, või kui tahe piirata kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest. Omanik peab lubama ehitise kasutamist, kui see on vajalik kallasrada mööda liikumiseks. Tehnovõrgud ja -rajatised Alus: Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590). Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Varbla väikelaevasadama detailplaneering 12 DP Projektbüroo OÜ 03-14-DP Elektripaigaldiste kaitsevöönd Alus: Elektriohutusseadus (RT I 2007, 22, 64); Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. märtsi 2007. a. määrus nr. 19 Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord (RTL 2007, 27, 482). Elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutuspiirangud. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini kaitsevööndis massiüritusi. Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud:  elektripaigaldise kaitsevööndis ehitada, sealhulgas ehitada tanklat, ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;  maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit ning ladustada ja teisaldada raskusi. Varbla väikelaevasadama detailplaneering 13 Saatja: Marie Selberg <[email protected]> Saatmisaeg: 26. veebruar 2015. a. 13:11 Adressaat: TJA - Avalik Teema: Hermlini 1, Hermlini 2, Hermlini 3, Hermlini 4 ja Tamme kinnistute detailplaneering koosk�lastamiseks Manused: Varbla V�ikesadama DP koosklastamiseks TJA.ddoc; Hermlini_lahteseisukoht.pdf; Varbla_sadama_dp_asukohaplaan.PDF; Varbla_sadama_dp_krundijaotus.PDF; Varbla_sadama_dp_p�hijoonis.PDF; Varbla_sadama_dp_seletuskiri.pdf; Varbla_sadama_dp_tugiplaan.PDF; Varbla_sadama_kitsendused.pdf J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Tere! Edastan teile Hermlini 1, Hermlini 2, Hermlini 3, Hermlini 4 ja Tamme kinnistute detailplaneering koosk�lastamiseks. Kahjuks ei ole v�imalik liiga suure mahu t�ttu manusega kaasa panna KSH aruannet, see on k�ttesaadav www.varbla.ee veebilehel. Loodame teie kiirele tagasisidele! Lugupidamisega, Marie Selberg Varbla Vallavalitsuse arengu- ja keskkonnan�unik [email protected] 449 6496 Mitteametlik väljavõte. Maakatastri kitsenduste väljavõte Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 ei kuvata I ja II kat. kaitseobjekte X = 6477621, Y = 482060 X = 6476467, Y = 480906 M 1:6415 Leht 1 / 2 Maa-amet 2014. Kõik õigused kaitstud.  Mitteametlik väljavõte. Väljavõte näitab andmeid katastris registreeritud kitsendusi põhjustavate objektide kohta vööndi väline tunnus 863 KPO väline tunnus 863 vööndi liik Ranna või kalda piiranguvöönd õiguslik alus - Looduskaitseseadus¹ § 34 - 37,41 Leht 2 / 2 Maa-amet 2014. Kõik õigused kaitstud.