dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad vesiniku- ja maagaasituru dekarboniseerimise eelnõu kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 6. märts 2022
Viit
24.1-1/2022/1740
Registreeritud
6. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
24.1 EL ja rahvusvahelise koostöö korraldamine
Sari
24.1-1/S EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigusliku ülevõtmise tähtajad)
Toimik
24.1-1/2022
Vastutaja
Ketli Lindus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎24.1-120221740 06.03.2022 Väljaminev kiri.asice2489 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Teie 29.12.2021 nr 2-5/21-02943, 16.5/21- [email protected] 1347/-1T Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Meie 06.03.2022 nr 24.1-1/2022/1740 Eesti seisukohad vesiniku- ja maagaasituru dekarboniseerimise eelnõu kohta Esitame Eesti seisukohad vesiniku- ja maagaasituru dekarboniseerimise eelnõu kohta Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 2022. a istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: 1) seletuskiri Eesti seisukohtadest vesiniku- ja maagaasituru dekarboniseerimise eelnõu kohta; 2) protokolliline otsus; 3) kooskõlastustabel; 4) kaasatud huvigruppide nimekiri. Ketli Lindus 639 7610 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ja määruse ettepaneku kohta, milles käsitletakse vesiniku- ja maagaasituru dekarboniseerimist Sissejuhatus 2019. aasta lõpus esitas Euroopa Komisjon (edaspidi Komisjon) teatise Euroopa roheline kokkulepe1, milles on määratletud Euroopa Liidu (edaspidi EL) eesmärk saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa ühiskond, kus aastaks 2050 on saavutatud kliimaneutraalsus ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud piisav majanduskasv. 2020. a septembris avaldas komisjon 2030. aasta kliimaeesmärgi kava teatise2, milles tegi ettepaneku sätestada uus 2030. aasta eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) netoheidet võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55% võrra, et saavutada 2050. aastaks ELis kliimaneutraalsus tasakaalustatud, õiglasel, realistlikul ja mõistlikul viisil. See uus eesmärk kiideti ELi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide poolt heaks 10.-11. detsembril 2020. a toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Energia tootmine ja kasutamine kõigis majandussektorites põhjustab üle 75% ELi KHG heitest. Energiasüsteemi süsinikuheite edasine vähendamine on seega võtmetähtsusega 2030. ja 2050. aasta eesmärkide saavutamisel. 2020. a juulis avaldatud energiasüsteemi integreerimise strateegias3 ja vesinikustrateegias4 tõi komisjon esile vajaduse vaadata läbi EL gaasiturgu reguleeriv õigusraamistik, et hõlbustada taastuvallikatest toodetud gaaside kasutuselevõttu ja suurendada tarbijate mõjuvõimu, tagades ELis samal ajal lõimitud, likviidne ja koostalitlusvõimeline gaasisiseturg. Komisjon peab õigusraamistiku muutmist vajalikuks gaasisektori kulutõhusa dekarboniseerimise võimaldamiseks, et soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega gaaside (sh vesiniku) turuletoomist ning hõlbustada nende juhtimist, edastamist, jaotamist ja nendega kauplemist olemasolevas gaasivõrgus laiemas energiasüsteemi integreerimise kontekstis. Samuti leiab komisjon, et tuleks ka kaaluda taastuvallikatest toodetud gaaside hajutatud tootmise ühendamist taristuga ja turulepääsu, muu hulgas jaotustasandil, mis täiendaks taastuvallikatest toodetud gaaside kasutamist suurema kohaliku mõõtmega ringmajanduse kontekstis (nt põllumajandusettevõttes kasutatav biogaas). Kui taastuvallikatest toodetud gaasid suunataks gaasivõrku ja tarneallikad oleksid mitmekesisemad, muutuksid ELis tarbitava ja siia transporditava gaasi kvaliteedi näitajad. Selleks, et see ei viiks turu killustumise ja kaubanduspiiranguteni, tuleb uurida, kuidas tagada gaasisüsteemide koostalitlus ja takistamatu gaasivoog üle liikmesriikide piiride. Sellest tulenevalt on komisjon algatanud gaasidirektiivi 2009/73/EÜ5 ja gaasimääruse (EÜ) nr 715/20096 läbivaatamise ja muutmise. Gaasidirektiiv ja -määrus võeti vastu osana ELi kolmandast energiapaketist, mis jõustus 2009. aasta septembris. Gaasidirektiivis kehtestati 1 Euroopa roheline kokkulepe COM(2019) 640 2 Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine: investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste hüvanguks COM(2020) 562 final 3 Kliimaneutraalse majanduse saavutamine – integreeritud energiasüsteem kliimaneutraalsuse nimel (COM(2020) 299) 4 Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia COM/2020/301 final 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, 13. juuli 2009 , mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2009, 13. juuli 2009, maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005 1 ühised reeglid gaasi ülekandmiseks, jaotamiseks, tarnimiseks, hoiustamiseks ja turule ligipääsemiseks. Gaasimäärusega kehtestati gaasivõrkudele juurdepääsu käsitlevad õiglased ja mittediskrimineerivad eeskirjad piiriüleses kaubanduses, mis nägi ette ka erinevates valdkondades detailsete võrgueeskirjade loomise. Gaasitarbimine Eestis on langustrendis ja viimase kümnendi jooksul on maagaasi tarbimine vähenenud ligikaudu kolmandiku võrra, gaas moodustab energiabilansis ca 6,5%. Tarbimine on langenud nii soojuse tootmises, elektrienergia tootmises, tööstussektoris nii soojuseks kui ka tooraineks kasutamises. Ülekaalukalt kõige rohkem kasutatakse maagaasi Eestis soojuse tootmiseks nii kaugküttes kui lokaalses tootmises. Aastast 2008 on näha gaasitarbimise languse trendi soojuse tootmiseks. Languse peamiseks põhjuseks on energiasäästumeetmete rakendamine kaugküttepiirkondades ning üleminek kohalikele kütustele (puiduhake ja turvas), aga ka vähese konkurentsi tõttu toimunud maagaasi hinna kasv. Kasvutrendi on olnud näha ja oodatakse maagaasi tarbimises transpordisektoris.7 See on seotud ELi eesmärgiga katta 10% transpordisektori energiatarbest taastuvenergiaga, kus Eestis nähakse suurt rolli biometaani kasutamisel. 2020. aastal toodeti ja tarbiti transpordisektoris Eestis biometaani 97,4 GWh8. Aastaks 2030 on riik võtnud eesmärgiks suurendada biometaani tootmismahte 380 GWh-ni aastas.9 Lisaks oodatakse väiksemat tarbimise kasvutrendi kodumajapidamistes ning äri ja avaliku teeninduse sektoris. Joonis 1. Aastase gaasitarbimise statistika ja prognoos kuni aastani 2029 (Allikas: Elering AS) Gaasi direktiivi ja määruse muutmise eelnõu põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 194(2), mis on energiavaldkonna meetmete õiguslik alus ning artiklil 114(1). Kavandatud meetmete eesmärkideks on ka üldiselt tagada energiaturu toimimine, tagada energiaga varustamise kindlus liidus, edendada energia tõhusat kasutamist ja säästmist ning uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamist ning edendada energiavõrkude sidumist. 7 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2020-2029, kättesaadav https://elering.ee/sites/default/files/2020- 02/Eesti%20gaasi%C3%BClekandev%C3%B5rgu%20arengukava%202020-2029.pdf 8 Elering AS https://elering.ee/biometaani-paritolutunnistused-ja-statistika 9 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030, kättesaadav https://www.mkm.ee/sites/default/files/teatis_eesti_riiklik_energia- _ja_kliimakava_aastani_2030.pdf 2 Kavandatavad meetmed on samuti panustamas Euroopa Liidu majanduse dekarboniseerimisse. Määruse eelnõu menetlemine toimub EL nõukogu energia töörühmas. Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks ([email protected]), taastuvenergia valdkonnajuht Liisa Mällo ([email protected]), energeetikaosakonna rahvusvahelise koostöö nõunik Liis Kilk ([email protected]) ning EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Ketli Lindus ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ([email protected]). Sisu ja võrdlev analüüs Järgnevalt on välja toodud ettepaneku peamised eesmärgid ja sätted, millega kehtivat gaasi direktiivi ja määrust oluliselt muudetakse või sellesse uusi elemente lisatakse. Lisaks tehakse muudatusi gaasi varustuskindluse määrusesse (direktiivi art. 67, kohanemine energia üleminekuga, kohanemine uute ohtudega nt. küberjulgeolek, gaasihoidla efektiivsem kasutamine, solidaarsusmehhanismid, ühishangete korraldamine) ning ACER (määruse art. 4, 39, 42, 65, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet) ja REMIT (direktiivi art. 72 ja määruse art. 16, energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta) määrustesse. Paketi eesmärgiks on olemasoleva energiasüsteemi transformeerimine aastaks 2050. See kujutab endast tõhusamat ja ringselt toimivat energiasüsteemi; sügavat elektrifitseerimist mis põhineb taastuvenergial; taastuvate ja vähese süsinikusisaldusega kütuste kasutamine sektorites kus dekarboniseerimist on keerulisem teha. Aastaks 2050 peaksid gaasilised kütused hõlmama enda alla umbes 20% energia lõpptarbimisest ning peab olema toimunud liikumine fossiilselt gaasilt taastuvatele ja süsinikuvaestele gaasidele. Selleks ajaks peavad gaasilised kütused koosnema peamiselt biogaasist, biometaanist, taastuvast ja süsinikuvaesest vesinikust kui ka sünteetilisest metaanist. Kõige suurema muutusena on nii gaasi direktiivi kui määrusesse lisatud vesiniku regulatsioon. Komisjoni hinnangul sobib gaasi seadusandlus suures osas ka vesinikuturu reguleerimiseks. Viis strateegilist põhimõtet gaasi/vesinikuturu paketis sisalduvatel ettepanekutel:  Olemasolevasse infrastruktuuri võimaldada (paremini) sisestada taastuvaid ja vähese süsinikusisaldusega gaase – ehk piiriüleste tariifide eemaldamine, et soodustada selliste gaaside integreerimist gaasisüsteemi; pikaajaliste fossiilsete gaaside lepingute keelustamine 2049. aastaks (lepingud, mis on kehtivusega alla ühe aasta või olulised varustuskindlusele on lubatud), gaasihoidlate ja LNG terminalide vastuvõtuvõimekuse parandamine, vesiniku segamiskohustuse asendamine vabatahtlikkusega ehk 5% vesiniku ülempiiri kehtestamine liikmesriikide piiride ühenduspunktides ning suurema läbipaistvuse tagamine gaasihoidlates ja LNG terminalides.  Võimaldada vesinikule pühendatud infrastruktuuri ja turu arengut (kuna seni on olnud kõikjal dokumentatsiooni skoobist vesinik väljas ehk uue turu tekke võimaldamine) – vertikaalne (direktiivi art. 62) ja horisontaalne (direktiivi art. 64) „unbundling“ ehk vesiniku tootmine ja kauplemine peavad transpordist olema lahutatud ja samal ajal ka maagaasi ja vesinikuvõrgu haldurid peavad olema seaduslikult erinevad üksused, teatud lühiajaliste erandite võimaldamine esialgu, paindlikkus tariifide rakendamisel. Vesinikuvõrkude arendamiseks luuakse eraldiseisev Euroopa ülene vesinikuvõrkude operaatorite organisatsioon ENNOH 3 (European Network of Network Operators for Hydrogen, ENTSO-E ja ENTSO-G kõrvale). On ette nähtud teatav regulatiivne paindlikkus üleminekuajaks kuni 2030 ja alates 2031 on ette nähtud selged regulatiivsed raamid (vesiniku tootmine ja transport tuleb omandiliselt eraldada, seada tuleb tariifisüsteem ja kolmanda osapoole juurdepääs võrkudele ja hoidlatele). Erand tehakse geograafiliselt piiratud vesinikusüsteemidele (nn hydrogen valleys), millele unbundling reegel ei rakendu seni kuni need pole ühendatud suurema vesinikuvõrguga. Oluline on ka vesiniku kvaliteedi säilitamine võrgus. Kvaliteet sõltub suuresti tootmistehnoloogiast ja transpordist. Keeruliseks ja kulukaks võib muutuda kvaliteeti säilitamine ühendatud võrkude puhul. Ettepanek sisaldab kolme elementi: liikmesriikide poolt harmoniseeritud lähenemine vesiniku kvaliteedile; rahvusvaheline koordinatsioon probleemide lahendamiseks vesiniku kvaliteedinõuete standardiseerimine.  Tervikliku võrguplaneerimise edendamine, et elektri-, gaasi- ja vesinikuvõrkude plaanid arvestaksid üksteisega. – ehk holistiline lähenemine, mitte niivõrd üks plaan kõigi kolme sektori jaoks, kuid vähemalt joondatud ja omavahel seotud stsenaariumid. Arvestamine riiklike REKKide (riiklik energia- ja kliimakava) ja TYNDP (Ten-Year Network Development Plan) eesmärkidega, vähemalt riiklikul tasandil ühtne plaan kõigi võrguhaldurite tarbeks ja eraldi vesinikuvõrguarengu raport, et tagada, et vesinikutaristu ehitus põhineb realistlikel ja tulevikku suunatud tarbimiskõvera analüüsidel.  Soosida tarbijakaitset ja tarbijate kaasamist nüüd ka taastuvate- ja vähese süsinikusisaldusega gaasi turgudel (tarbijakeskne dekarboniseerimine) – eesmärgiga peegeldada neid tingimusi, mis juba kehtivad elektri- ja gaasitarbijatele. Põhilised tarbijakaitsepõhimõtted peavad rakenduma, energiavaesuse ja haavatavate tarbijatega peab tegelema ning tarbijatel peab olema võimalik valida tarbimiseks nimelt taastuvaid ja vähese süsinikusisaldusega gaase.  Parandada turgude elastsust ja varustuskindlust – esmalt tuleb adapteeruda loomulikult energiapöördega kaasnevate uute riskidega (nt. küberjulgeolek), tuleb solidaarsust liikmesriikidega operatiivselt ka tagada ja gaasivarusid efektiivsemalt tagada, sh. vabatahtlikke strateegiliste varude ühishankeid võimaldada. Alles seejärel saab liikuda varustuskindluse tagamiselt edasi ka elastsuse suurendamisele. Gaasihoidlad lisatakse regionaalsete riskihindamiste skoopi ning üheks võimaluseks on riikidel ühiselt hoida regiooni gaasihoidlas gaasi miinimumtaset ning sellesse ka ühiselt panustada. Vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Kavandatavad meetmed võetakse vastu ELi toimimise lepingu artikli 194 lõike 2 ja artikli 114 lõike 1 alusel. Energiavaldkonnas on Euroopa Liidul jagatud pädevus vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 punktile i. Käesoleva algatuse eesmärke ei ole võimalik saavutada riiklikul tasandil. Algatuse eesmärk on muuta kehtivaid ELi õigusakte ja luua uus raamistik vesiniku siseturu jaoks, mis on võtmetähtsusega, et saavutada kulutõhus ja puhas vesinikumajandus. Üksikud liikmesriigid ei saa lahendada probleeme nii tõhusalt, sest tõhusama ja integreerituma ELi gaasituru edendamine nõuab kõigi liikmesriikide ühtlustatud ja kooskõlastatud lähenemisviisi, mida on võimalik saavutada ainult ELi meetmete abil. Algatuse eesmärk on ka vältida kooskõlastamata ja killustatud poliitiliste algatuste moonutavat mõju, kuna paljud liikmesriigid töötavad välja riiklikke lähenemisviise, nt vesiniku kasutuselevõtu osas. ELi meetmetel on märkimisväärne lisaväärtus, kuna nendega tagatakse ühtne lähenemisviis kõigis liikmesriikides ja kolmandate riikide suhtes, sest ELi süsinikdioksiidi heite vähendamise eesmärkide saavutamine võib nõuda taastuvate ja vähese süsinikdioksiidiheitega gaaside importi kolmandatest riikidest. Vähese süsinikusisaldusega gaaside algatus aitab kaasa ka siduvate ELi tasandi eesmärkide saavutamisele. EL on juba võtnud endale kohustuse 4 saavutada 2030. aastaks vähemalt 32% taastuvate energiaallikate osakaal kogu energiatarbimises ning on välja andnud ambitsioonika strateegia vesiniku kasutuselevõtuks, et saavutada 2030. aastaks 40 GW paigaldatud elektrolüüsivõimsus. Euroopa Komisjon tegi hiljuti ettepaneku vähendada kasvuhoonegaaside netoheitmeid 2030. aastaks veelgi rohkem, vähemalt 55% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega, võrreldes praeguse eesmärgiga, mis on 2030. aastaks vähemalt 40%. Kasvuhoonegaaside heitkoguste 55%-line vähendamise eesmärk toob hinnanguliselt kaasa taastuvate energiaallikate osakaalu 38-40%. Gaasikütused moodustavad ka 2050. aastaks jätkuvalt olulise osa energialiikidest, mis nõuab gaasisektori dekarboniseerimist konkurentsivõimeliste dekarboniseeritud gaasiturgude kavandamise kaudu. Ettepanek ei lähe proportsionaalsuse aspektist kaugemale, mis on vajalik üldise eesmärgi saavutamiseks, milleks on gaasiliste kütuste süsinikdioksiidiheite vähendamise hõlbustamine konkurentsivõimelisel viisil ja võimalikult väikeste majanduskuludega, tagades samal ajal energiajulgeoleku ja asetades tarbijad energiaturgude keskmesse. Kohustuste vahelist tasakaalu ning liikmesriikide ja eraõiguslike üksuste erineva tegutsemisvõime arvestamist peetakse asjakohaseks, võttes arvesse vajadust saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Mõju majandusele Gaasidirektiivi ja -määruse läbivaatamisel on tõenäoliselt positiivne mõju majanduskasvule ja investeeringutele, et vähendada ELi kliimaeesmärkide saavutamise kulusid ning tuua seega kasu tarbijatele ja ettevõtetele. Taastuva ja vähese süsinikdioksiidiheitega vesiniku tootmise võimalused on liikmesriigiti erinevad, mis tähendab, et ELi turg toob olulist kasu varustuskindlusele. Tugevad turusignaalid ja eeskirjad vesiniku kohta aitavad turuosalistel teha teadlikumaid valikuid millal ja kuidas vesinikku kasutada või sellesse investeerida, ning loob prognoositavuse, mis on vajalik investeeringuteks tootmisse, tootmisrajatiste, infrastruktuuri ja lõpprakenduste jaoks. See toob kaasa kulude vähenemise ja sellega seotud tehtud investeeringute vähenemise. Samuti võimaldavad need vähendada energiasüsteemi üldisi kulusid, võimaldades tootjatel otsustada, kas ja millal vesinikku toota, parandades seeläbi süsteemi üldist paindlikkust. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Taastuvatest energiaallikatest ja süsinikdioksiidivaba gaasist, sealhulgas puhtast vesinikust toodetud energia suurem kasutamine tooks kaasa heitkoguste vähenemise, kuna välditakse fossiilkütuste põletamisel tekkivate kasvuhoonegaaside teket. Lühemad metaani tarneahelad ja nende asendamine vesinikuga vähendavad metaani heitkoguseid. Fossiilkütuste asendamine taastuvate ja vähese süsinikdioksiidiheitega energiaallikatega vähendab samuti saasteaineid ja avaldab soodsat mõju tervisele. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eelnõu rakendamine omab mõju riigi julgeolekule. Eelnõus sätestatud meetmed võrgu dekarboniseerimiseks vähendavad olulisel määral Eesti sõltuvust energiakandjate impordist, suurendavad siseriiklikult toodetava gaasi osakaalu lõpptarbimises ning tõstavad seeläbi valmisolekut tulla toime olukorras, kus esineb probleeme energiavarustusega. Kodumaised taastuvad gaasid ja rohevesinik vähendavad sõltuvust välistest teguritest, panustades seeläbi energiajulgeoleku kasvu. 5 Eelnõu annab täiendavaid võimalusi riikidevaheliseks kokkulepeteks gaasi varustuskindluse suurendamiseks, panustades seeläbi täiendavalt nii julgeoleku parendamisse kui välissuhete edendamisse. Eestil on praktiline kogemus taastuvgaaside päritolutunnistuste süsteemi väljatöötamises ja kasutamises. Sellist süsteemi saab rahvusvaheliselt edukalt teiste liikmesriikide abiks kasutada. Mõju regionaalarengule Eelnõu omab mõju ka regionaalarengule. Taastuvgaaside tootmisel on olulisel kohal kohaliku päritolu tooraine nagu läga, taimsed jäätmed jne. Selliseid jäätmeid on võimalik toota näiteks suuremate põllumajanduskeskustes. Hea näide selleks on lähiajal Väätsal biometaani tootmist alustav käitis, mis kasutab lähteainena läga. Läbi sellise lähteaine kogumise ja töötlemise on võimalik suurendada regionaalsel tasandil tööhõivet ning parandada kohaliku elanikkonna heaolu. Taastuvgaaside kasutus on järjest enam levinud just transpordis. Tallinna, Tartu ja Pärnu näitel on asunud linnavalitsused järjest enam edendama lokaalset ühistransporti selliselt, et see kasutaks fossiilkütuste asemel taastuvgaase. Mõju riigieelarvele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Eelnõul puudub otsene mõju riigieelarvele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Mõju halduskoormusele Ettepanekus kaalutakse meetmeid turuosaliste halduskoormuse vähendamiseks, näiteks hulgimüügiturgudele juurdepääsu tõkete vähendamine. Ühtlasi nähakse ette võimalus tarnijate kiiremaks vahetuseks ning tarbimisandmete täpsemale mõõtmisele, mh ka kaugloetavatele arvestitele. Seeläbi on võimalik muuta senist mõõteandmete kogumist oluliselt tõhusamaks, vähendades oluliselt nii tarbijate kui tarnijate halduskoormust. Mõju tervise- ja sotsiaalvaldkonnale Gaasituru dekarboniseerimine vähendab KHG hulka, mis omakorda mõjub positiivselt ka inimeste tervisele. Gaasi dekarboniseerimine ja vesinikuturu loomine loob ELis uusi töövõimalusi seda eriti energiasektoris. Tuleb täiendavalt analüüsida gaasi hinna arengut lõpptarbija jaoks, eelkõige mõistmaks selle mõju energiavaesusele ja haavatavatele tarbijatele kelle jaoks võib esineda barjääre investeerimaks energiatõhususesse. Direktiivi ettepanekuga tuuakse tähelepanu eraldi ka tarbijakaitse teemale. Eesti seisukohad ja nende põhjendused 1. Eesti toetab gaasidirektiivi ja gaasimääruse muutmist viisil, mis soodustab Euroopa Liidu ühise gaasituru tekkimise eeldusena ühiste reeglitega regionaalsete gaasiturgude teket ja toimimist Euroopa Liidus. Pooldame täiendavate regulatsioonide kehtestamist taastuvgaaside konkurentsivõimeliseks integreerimiseks gaasiturul, pidades muuhulgas oluliseks rakendada taastuvgaaside gaasisüsteemi sisestamisele hinnasoodustust hinnatsooniüleselt. Muudatuste tegemisel on oluline keskenduda Euroopa Liidu sisesele 6 taastuvgaaside tootmisele nii ülekandesüsteemi, kohalike jaotusvõrkude kui ka kohapealse tarbimise tasandil vähendamaks liidu sõltuvust energiatoodete impordist ning parandamaks energiasüsteemide varustuskindlust. Taastuvgaaside kasutuselevõttu peavad liikmesriigid saama panustada vastavalt oma võimetele, mistõttu Eesti ei pea põhjendatuks seada liikmesriikidele kohustust saavutada gaasisüsteemis taastuvgaaside tarbimises kindlat osakaalu. Selgitus: Praegune regulatiivne raamistik toetab gaasivõrgu tsentraliseeritud varustamist, mis tähendab, et taastuvate gaaside kaubeldavus ning juurdepääs turgudele ja nende gaasivõrku sisestamine ei ole fossiilse maagaasiga võrdsel tasemel. Sellel on oluline negatiivne mõju taastuvate gaaside tootjate turule lisandumisel. Samuti ei pruugi olemasolevad veeldatud maagaasi terminalid sobida taastuvate gaaside vastuvõtmiseks. Nimetatud barjääride eemaldamiseks ning fossiilsete gaaside eelisseisundi kaotamiseks on oluline gaasitaristu terviklik kavandamine, mis arvestaks taastuvate gaaside vajadustega. Euroopa Liidu siseselt on hulgaliselt killustatud gaasiturge, mis takistab tõhusal konkurentsil tekkimast. Lisaks on siseturul hulgaliselt liikmesriike, kus ei ole gaasiturg liberaliseeritud ning kus kehtivad teatud tarbijagruppidele endiselt reguleeritud hinnad (nt Leedu gaasiturul on kodutarbijatel jätkuvalt reguleeritud lõpphinnad). Selline turumudel ei aita kaasa gaasituru arenemisele ega taastuvgaaside kasutuselevõtule. Eesti, Läti ja Soome on aastast 2020 kujundanud välja ühiste reeglitega gaasituru, mille raames on lahendatud nii bilansi tagamise, kolmanda osapoole võrku ühendamise jms reeglid kui ka loodud ühine tariifitsoon. Gaasipakett peab motiveerima selliste ühisreeglitega turgude teket, ideaalis võiks taoliselt toimida kogu liidu gaasiturg. See võimaldab suurendada ka kohaliku gaasitootmise konkurentsi naaberriikides ning aitab kaasa taastuvgaaside turu arendamisele. Siiski ei tohiks gaasipaketi muutmisega seada liikmesriikidele kohustust saavutada gaasisüsteemis taastuvgaaside tarbimises teatud osakaalu. Iga liikmesriik peab oma võimete järgi leidma parimad viisid süsinikneutraalse energiamajanduse suunas liikumiseks. Euroopa Liit sõltub energiasüsteemide dekarboniseerimise teel järjest enam gaaskütustest. Tuumajaamade ja fossiilkütustel töötavate tootmisseadmete sulgemine toob kaasa maagaasi kui üleminekukütuse kasutuse suurenemise. Enamus kasutatavast gaasist imporditakse, suurendades seeläbi liidu impordisõltuvust gaasilistest kütustest. Euroopa Liidu siseselt toodetud taastuvgaaside turule toomine vähendab impordisõltuvust ning kasvatab Euroopa Liidu sisemajandust ning toetab kasvuhoonegaaside (KHG) heidete vähendamist jäätme- ja põllumajandussektoris. Siiski on taastuvgaaside tootmine kapitalimahukas ning ei konkureeri seetõttu veel edukalt maagaasiga. Seetõttu tuleb kaaluda taastuvgaaside konkurentsipositsiooni parandamiseks näiteks taastuvgaasi võrgule ligipääsu parendamist võrgu sisendtariifile täiemahulise soodustuse tegemise kaudu. Taastuvgaaside tootmine on olemuselt hajutatud, mis suurendab riikide ja Euroopa Liidu gaasisüsteemide varustuskindlust. Seejuures ei peaks piirama toodetud taastuvgaasi sisestuskohta gaasisüsteemi – taastuvgaasi peab saama sisestada nii ülekandesüsteemi, kohalikku jaotusvõrku või tarbida seda kohapeal. Mõlemal juhul on taastuvgaaside tootmisel ja kasutamisel positiivne mõju gaasi varustuskindlusele. 2. Gaasiseadusandlus peab käsitlema gaasisüsteemi digitaliseerimist, gaasisüsteemi arengu planeerimisel peab lähtuma energiasüsteemide integreerimise potentsiaalist ja selle rakendamisest. Taastuvgaaside kasutamise tõendamiseks peab olema kasutusel kindel ja usaldusväärne sertifitseerimissüsteem, mis ei too kaasa olulist täiendavat halduskoormust. Toetame algatust, mille järgi ei tohi gaasisüsteemi võrguettevõtja samaaegselt tegeleda taastuvgaasi tootmise või salvestamisega. 7 Selgitus: Digitaliseeritud energiasüsteem on paindliku turukorralduse ja energiaturgude integreerituse alus. Kaugloetavad arvestid tootmises ja tarbimises tagavad võimaluse kaasata tootjaid ja tarbijaid kõigist energiaturgudest ning on oluline eeldus energiasüsteemide integreerituse loomiseks. Lisaks võimaldab gaasisüsteemi digitaliseerimine tarbijatel osaleda tõhusalt tarbimise juhtimises. Järjest suurem taastuvenergia osakaal gaasisüsteemis nõuab ka kindlat ja selget taastuvgaaside kasutuse tuvastussüsteemi. Senine päritolutunnistustest sõltuv tõendamissüsteem toimib hästi, kuid annab liiga suure ebamäärasuse tegelikult toodetud gaasi ja lõpptarbimisse jõudnud gaasi päritolu kohta. Selline ebamäärasus on järjest enam taastuvallikaid nõudva tarbija vaatest ebatõhus ning tihti viidatakse selle puhul ka rohepesule. See ei tohiks aga nii olla. Tagamaks tõendussüsteemile suuremat läbipaistvust ja usaldusväärtust, on vajalik senist päritolutunnistuste väljastamise ja kustutamise süsteemi parandada, sihiga lühendada päritolutunnistuste kehtivust ja tõhustada taastuvgaaside tootmise ja tarbimise tõendamist. Energiasüsteemid on omavahel järjest rohkem põimumas. Gaasisüsteemi saab kasutada edukalt näiteks elektrisüsteemi salvestuselemendina (elektrienergia salvestus taastuvgaasidesse), gaasisüsteemi salvestatud energiat saab omakorda kasutada soojuse ja jahutuse tootmisel jne. Taastuvenergia tootmine elektriturul on sõltuv ilmastikuoludest, mistõttu ei pruugi alati tootmine olla tasakaalus tarbimisega. Siinkohal on igasugune salvestusmeetod teretulnud abivahend turgude paremaks toimimiseks, gaasi tootmine elektrienergiast ajal, mil elektrienergia tootmist on turul rohkem kui tarbimist, tagab hea sümbioosi elektri- ja gaasiturul. Tarbijad kasutavad sõltuvalt oma tarbijapaigaldistest lõpptarbijatena ennekõike energiat. Seejuures ei ole tarbijate lõikes oluline, kas majapidamises või tööstuses kasutatav energia saadakse gaasist, elektrienergiast või soojusest. Seetõttu on enamus jae- ja hulgituru tarnijaid keskendunud korraga nii elektri- kui gaasitarnetele. Ühelaadne regulatsioon gaasi- ja elektriturul tagab tarnijatele ja ka tarbijatele lihtsuse ja suurendab seeläbi ka konkurentsi nii jae- kui hulgiturul. Ühtlasi peab tulevane gaasipaketi regulatsioon tagama, et jaotusvõrguettevõtjad oleksid sarnaselt elektripaketile sõltumatud energia tootmisest (nt elektriturul ei tohi jaotusvõrguettevõtja tegeleda elektrienergia tootmise või salvestusseadmete haldamisega). Energiaturgude integreerumise vaatest on oluline, et gaasisüsteemi arengu planeerimine käib käsikäes elektrisüsteemi (sh jaotusvõrkude) ning kaugkütte ja -jahutuse planeerimisega. See tagab, et erinevad energiakandjad ja kütused konkureerivad. Taastuvgaaside, sh biometaani ja vesiniku arendamine peab toimuma võimalikult turupõhiselt ning eeldab gaasi tootmisest sõltumatut võrguettevõtjat. Vertikaalselt integreeritud ettevõtjate mudelid peaks pigem jääma erandiks ning olema põhjendatud vaid äärmuslikel juhtudel. Jaotusvõrkude ja süsteemihaldurite neutraalsus gaasisüsteemi integreeritud taastuvgaaside tootjate omandisuhtes peab tagama, et taastuvgaaside tootjatel on tõhus koostöö neutraalsete võrguettevõtjatega. Sarnane põhimõte kehtib ka elektriturul, kus näiteks jaotusvõrguettevõtja ei tohi omada, käitada ja hallata elektrienergia salvestuse seadmeid või elektriautode laadimistaristut. Selleks, et vabaturul toimuks võimalikult tõhus konkurents taastuvgaaside tootmisel (sh elektrolüüserite abil vesiniku tootmine) või salvestamisel (gaasi salvestus mahutites), ei tohi võrgu arengu eest vastutav võrguettevõtja tegeleda samaaegselt ka gaasi tootmise või salvestusega. Vastasel korral oleks keeruline tagada läbipaistvat ja kõigile turuosalistele võrdset turukeskkonda, mis võib omakorda pärssida konkurentsi ja tarbijatele pakutava gaasiteenuse kulutõhusust. 8 3. Gaasituru elavdamiseks peab olema tagatud, et müüja vahetamine toimub võimalikult kiiresti, eelduslikult mitte kauem kui ühe tööpäeva jooksul. Toetame ettepanekut mitte sõlmida pikaajalisi maagaasi tarnelepinguid kauemaks kui 2049. aasta lõpuni ning tagama kaitsetute tarbijate kaitse. Regulatsioon peab lähtuma võimalikult vähesest halduskoormusest nii tarbija kui müüja vaatest ning tarbija teavitus energiatarbimisest ja muudest õigustest peab olema tõhus. Selgitus: Tarbijal peab olema võimalik vahetada oma müüjat vähemalt ühe tööpäeva möödudes. Üha digitaliseeruval turul, kus lisandub pakettidesse järjest rohkem taastuvgaaside müüjaid, on vaja tagada müüjavahetus võimalikult kiirelt. Eesti toetab direktiivi eelnõus toodud lähenemist, mille järgi peab gaasi müüja vahetus toimuma hiljemalt 2026. aastaks ühe tööpäeva jooksul. Siiski tuleb direktiivis tuua selgelt välja, et selline tähtaeg ei kehti tähtajaliste lepingute lõpetamise kohta. Tähtajalisi lepinguid ei tohiks ennetähtaegselt tasuta üles öelda, see kahjustab nii tarbija kui müüja huve. Tähtajaliste lepingute järgi on võimalik tarbijal fikseerida gaasi hind pikemaajaliselt stabiilselt ära, kannatamata seejuures 2021/2022. a hinnakriisile sarnaseid hinnatippe. Regulatsiooni põhimõtted peavad tagama, et turukorraldus on nii müüja kui tarbija vaatest võimalikult vähese halduskoormusega. Nii näiteks ei ole müüjatel võimalik oma infobaasides selgelt tuua välja, milline tarbija on väikeettevõte, keskmine ettevõte või suur ettevõte. See töö nõuaks nii müüjalt kui tarbijalt endalt ebaproportsionaalselt palju andmete edastust ning oleks seeläbi liiga koormav ja ebaproportsionaalne toodud eesmärgiga. Sellise lahenduse rakendamiseks tuleb kasutada liikmesriikide avalikke registreid, kuhu on ettevõtjad eelnevalt juba suuruse järgi klassifitseeritud. See vähendaks iga-aastast aruandlust tarbijate poolelt ning müüjate halduskoormust sellise info töötlemiseks. Direktiivi lisade järgi peab müüja näitama oma gaasiarvel hulgaliselt tarbimisega seotud informatsiooni. Reeglina ei ole aga arve kõige parem koht sellise info jagamiseks. Tihti tarbijad ei keskendu arvel toodud lisainfole, mistõttu on selline info edastamine ebatõhus. Parema tulemuse tagaks see, kui asjakohane info on edastatud konkreetse veebilehe või rakenduse kaudu. See võimaldaks tarbijal teavet reaalajas jälgida. Oluline on ka tagada, et selline infoedastus on printsiibis müüja kohustus. Ka see peab direktiivist selgelt välja tulema. 4. Eesti pooldab pikas vaates turvalise, jätkusuutliku ning süsinikuvaba vesiniku kasutuselevõtu soodustamiseks gaasisüsteemi kõrvale üle-euroopalise vesinikutaristu loomist nii vesinikutrasside, mahutite kui terminalide näol, kasutades seejuures taristu rajamisel võimalikult suures ulatuses olemasolevat gaasitaristut. Peame oluliseks tagada, et pikas vaates on võimalik gaasisüsteemis edastada eraldi nii jätkusuutliku ning süsinikuvaba vesiniku kui ka taastuvgaase. Vesinikutaristu halduril peavad olema sarnased kohustused ja õigused nagu maagaasi süsteemihalduril ning taristu kasutamisel peaks piiriüleste tariifide asemel kasutama kogu taristut hõlmavat ühist sisend- ja väljundhinnasüsteemi. Enne regulatsiooni jõustumist tuleks aga leida võimalused Euroopa Liidu vesinikuturu elavdamiseks ning näha gaasiseadusandluses ette üleminekuperiood rangelt eraldatud taristu halduri nõuete rakendamiseks. Üleminekuperiood peab olema piisav, et tärkav turg saaks vajalikud ettevalmistused ära teha. Selgitus: Gaasisüsteemis ei ole mõistlik maagaasi ja rohelist vesinikku omavahel segada. Esiteks ei saa gaasi lõpptarbijad suure vesinikusisaldusega gaasi tarbida, see ei sobi tarbijapaigaldiste tänase spetsifikatsiooniga. Teiseks on vesiniku tootmine suhteliselt kallis, selle segamine maagaasiga ei ole majanduslikult mõistlik. Vesiniku tootmine on olemuselt 9 energia salvestamine. Kõige tõhusam on kasutada vesinikku puhtal kujul konkreetselt selles sektoris, mis on vesiniku kasutusele sellel alal spetsialiseerunud, kus see on kulutõhus ning kus muid taastuvenergia allikaid kasutada ei saa või ei ole mõistilk. Selle tagamiseks on vajalik arendada välja eraldi vesinikutaristu, mille ülesandeks on transportida vesiniku selle tootmise kohast tarbimise juurde. Näiteks edukalt on võimalik toota vesinikku taastuvelektri tootmisseadmete juures (avameretuuleparkides), sisestada toodetud vesinik vesinikutaristusse ning transportida vesinik tarbijani läbi gaasitorustiku või veeldada vesinik ning tarnida see läbi vastava terminali lõpptarbijani. Siiski tuleb pidada silmas, et pikemas perspektiivis on vajalik lähtuda ainult rohelise või teatud tingimustel süsinikuvaba (nt tuumaenergia baasil toodetud) vesiniku tootmisest ja tarbimisest – kivisöest või maagaasist toodetud vesiniku kasutuses ei ole kliimaambitsioone silmas pidades kasu. Tagamaks, et vesinikutaristu funktsioneeriks sõltumatult, aitaks kaasa vesinikuturu funktsioneerimisele ja uute tootmisseadmete turule tulemisele, peab vesinikutaristu haldurile kehtima samasugune regulatsioon nagu täna kehtib direktiivi 2009/73/EÜ10 kohaselt süsteemihaldurile (nt kolmanda osapoole ligipääsukohustus, tariifi kooskõlastamise kohustus, keeld tegeleda tootmise ja salvestusega või terminalide opereerimisega jne). Kuigi hetkel Eestis vesinikutaristu puudub, mistõttu on täpseid mõjusid raske hinnata, võib maagaasituru kogemuse põhjal eeldada, et selline lahendus tagaks võrdsed võimalused kõigile turuosalistele, oleks läbipaistev ja kulutõhus ning võimaldaks nii ka tarbijatel saada parimat teenust. Vesinikutaristu loomisel tuleb vältida riigipiiridel kogutavaid tariife, selle asemel peaks lähtuma põhimõttest, et võrgukasutuse tariifi peab maksma ainult vesiniku sisestamisel vesinikuvõrku ning väljumisel vesinikuvõrgust. Vastasel juhul tekib olukord, kus piiriülesed tariifid kuhjuvad ning muudavad vesiniku kasutuse trassi lõpp-punktis majanduslikult ebamõistlikuks. On loogiline, et vesinikutaristu kasutamisel maksavad kõik taristu kasutajad solidaarselt ühesugust sisend- ja väljundtariifi. Ühtlasi on oluline lähtuda vesinikutaristu rajamisel maksimaalselt olemasolevast gaasitaristust – olemasoleva taristu ümberkujundamine vesiniku transportimiseks on majanduslikult mõistlik ning vähendab ressursikasutust. 2030. aastaks peavad vesinikutaristu haldurid vastama selgepiirilistele nõutele. Selline regulatsioon on põhimõtteliselt mõistlik, kuid nõude rakendamise ajakava on selgelt liiga ambitsioonikas. Selleks, et vesinikuturg hakkaks tööle, on vaja arendada rohelise vesiniku nõudlust ja selle tootmist. Kui see turg on edukalt käima lükatud, saab rakendada arenenud turu nõudeid ka vesinikutaristu halduritele. Seetõttu pooldab Eesti üleminekuperioodi seadmist rangelt eraldatud taristu halduri nõuete rakendamiseks. 5. Võrgugaasil peab olema ühtne kvaliteedinorm üle Euroopa Liidu, mis võtab arvesse ka taastuvgaaside mõju gaasisüsteemile. Gaasituru dekarboniseerimise tagamiseks on oluline sätestada ühised nõuded gaasisüsteemi tehnilistele parameetritele, mille järelevalve all täitmine võimaldab gaasisüsteemis taastuvgaasi tehniliste raskusteta transportida. Vesiniku segamine olemasolevasse gaasisüsteemi peab olema praktikas teostatav ning ohutu kõigile turuosalistele, tagades liikmesriikidele selleks piisava üleminekuperioodi. Selgitus: Taastuvgaaside järjest suuremale osakaalule gaasisüsteemis seab tugevad piirid gaasisüsteemi tehniline valmisolek selliseid gaase vastu võtta, edastada ja jaotada. Tagamaks gaasisüsteemi tehniline valmisolek näiteks biometaani vastu võtta, edastada ja jaotada, ei tohi 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, 13. juuli 2009 , mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ 10 täna biometaani hapnikusisaldus olla gaasisüsteemi sisestades kõrgem kui 0,5 moolprotsenti11. Vastasel juhul valitseb oht gaasisüsteemi tehnilisele terviklikkusele. Taastuvgaasid on viisil või teisel maagaasist teistsuguse tehniliste parameetritega, mistõttu ei saa sellised gaasid gaasisüsteemis suurtes kontsentratsioonides ringelda. Sellised piirangud ei võimalda taastuvgaasidel Euroopa Liidu gaasisüsteemis konkureerida. Gaasisüsteemi tuleb arendada selliselt, et need oleksid pikemas perspektiivis taastuvgaaside kasutuselevõtuks sobilikud. Siia hulka ei kuulu ainult kompressorjaamad, gaasijaotlad ja gaasitrassid, vaid ka näiteks maa- alused gaasihoidlad. Pikemas perspektiivis on oluline, et Euroopa Liidu ühes punktis sisestatud taastuvgaas ei põhjustaks teises punktis gaasisüsteemi toimimisele ohtu. Määruse eelnõu kohaselt peab liikmesriik tagama, et alates 1. oktoobrist 2025 on gaasisüsteem valmis võtma vastu kuni 5% vesinikku. See tähtaeg on väga ambitsioonikas, arvestades kui palju eeltööd, uuringuid ja võimalike süsteemi modifikatsioone on vaja gaasisüsteemis tervikuna teha, et aru saada ja tagada, et 5% sisestamise määr oleks kõigile seadmetele ja lõpptarbijale ohutu. Peamised piirangud siinjuures tulenevad lõpptarbija seadmetest ja lõpptarbija gaasipaigaldise seisukorrast, mis hetkel võib olla piisav maagaasi jaoks, kuid ei pruugi olla piisav tagamaks vesiniku-maagaasi segu ohutut kasutamist. Liikmesriigile peaks andma piisava aja selgitamaks välja, et kuni 5% vesinikusisaldus kogu süsteemis on ohutu kõigile turuosalistele. 6. Gaasi varustuskindluse tagamise regulatsioon peab tõhustama regiooniülest reageerimist varustuse häirele. Eesti toetab piirkondlike riskihindamiste ja riskide maandamisega seotud tegevuste täiustamist, sealhulgas kolmandatele riikidele kuuluvate gaasihoidlatega seotud riskide hindamist ja nendega tegelemist Euroopa Liidus. Varustuskindluse riskide maandamiseks toetame gaasihoidlate aktiivsemat kasutust, mh ka vajadusel gaasihoidlatele täituvuse miinimumtaseme seadmist. Samuti toetame süsteemihaldurite vabatahtliku mehhanismi loomist ühiste strateegiliste gaasivarude hankimiseks, kui piirkondlik riskihinnang seda nõuab, ent seda tuleks rakendada vaid hädaolukorras ning ajas piiratult, vältides põhjendamatut sekkumist gaasiturule ning piiriüleste võimsuste piiramist. Selgitus: Kehtiv varustuskindluse süsteem seab naaberriikidele kohustuse sõlmida omavahel varustuskindluse tagamise lepinguid. Lepingute raames on naaberriikidel kohustus aidata teineteist gaasi varustusraskustega toimetulekul. Regiooni gaasiturud on järjest rohkem integreeritud, mistõttu peavad ka teineteise abistamise meetmed olema regiooniülesed mitte piirduma vaid naaberriikidevahelise kokkuleppega. Seetõttu toetame gaasimääruse ettepanekut tõhustada liikmesriikide vahelist koostööd, tagamaks gaasitaristu kasutamine varustuskindluse häirete korral. Regionaalse koostöö osa on ka ühine riskide hindamine, mis peaksid hõlmama analüüsi piirkonnas olemasolevate hoidlate võimsuse piisavuse, hoiustamisvõimsuse toimivuse ja nende panuse kohta liidu varustuskindlusse, sealhulgas riskide kohta, mis on seotud gaasivarustuskindluse seisukohast olulise hoidlataristu kontrollimisega kolmandate riikide üksuste poolt. Kui riskianalüüsid tuvastavad piirkondlikul tasandil riski ühele või enamale liikmesriigile, on määruse järgi võimalik riikidel võtta järgmisi meetmeid: kohustada gaasihoidlate kasutajaid hoidma maa-aluses hoidlas gaasi miinimumkogust; korraldama pakkumismenetlused, enampakkumised või samaväärsed mehhanismid, millega stimuleeritakse hoiustamisvõimsuste 11 Gaasituru toimimise võrgueeskiri https://www.riigiteataja.ee/akt/129122020032?dbNotReadOnly=true&RIIGITEATAJA_AADRESS=https%3A %2F%2Fwww.riigiteataja.ee&RIIGITEATAJA_AADRESS_HALDUS=https%3A%2F%2Fwww.riigiteataja.ee 11 reserveerimist, et katta kulude võimalikud puudujäägid; kohustada ülekandesüsteemi haldureid ostma ja haldama strateegilisi gaasivarusid; anda võimalus lõimida hoidlad täielikult ülekandesüsteemi halduri võrku, kui hoidla peataks muidu tegevuse ja selline tegevuse peatamine seaks ohtu ülekandesüsteemi turvalise ja usaldusväärse toimimise. Kõik need meetmed aitaksid hädaolukorras tagada gaasivarustuse, ent Eesti jaoks on samas oluline, et võetavad meetmed oleks piiratud ajaliselt, ei sekkuks põhjendamatult gaasiturule ega moonutaks konkurentsi ning oleks tagatud piiriülene juurdepääs gaasitaristule ja võimsustele. Toetame ühiseid hankeid gaasi ostmiseks vaid hädaolukorra varude täiendamise eesmärgil, mitte sekkumiseks tavapärases turuolukorras hinna leevendamise meetmena. Ka hädaolukorras eelistab Eesti varustuskindluse häirete lahendamist esimeses järjekorras turupõhiste lahenduste abil. Euroopa Liit on gaasi netoimportiga, sõltudes seejuures tugevalt ennekõike Venemaa päritolu gaasist. Liidus on ka olulises mahus gaasimahuteid ning LNG võimekust. 2021/2022 kütteperiood on näidanud, et puhtalt tururegulatsioonile lootma jäädes ei ole võimalik keerukate torugaasi tarnetingimuste juures tagada korralikku varustuskindlust torugaasi tarnete katkemisel. Seetõttu tuleb kaaluda vähemalt suurematele gaasi tarnijatele kohustuslikku varu imporditava torugaasi kõrvale. Nii on võimalik tagada, et torugaasi varustuse piiramise või katkemise korral on võimalik tagada liidusiseste tarnetega kindel gaasivarustus. 7. Gaasivõrgu dekarboniseerimine taastuvgaasidega peab panustama mitte ainult keskkonnasäästu vaid ka majanduse konkurentsivõimesse, see nõuab täiendavat teadus-, arendus-, ja innovatsioonitegevust sealhulgas mahukaid investeeringuid sektorisse, mis peaks põhinema muuhulgas ka Euroopa Liidu rahastul. Selgitus: Süsinikuneutraalse majandusmudeli suunas liikumiseks on oluline integreerida taastuvenergialahendusi sektorit üleselt. Gaasivõrgu järk-järguline üleviimine taastuvgaasidele peab põhinema teadmistepõhistel otsusustel. Sellest tulenevalt võib tekkida vajadus täiendavate teadusuuringute järele, et toetada poliitika kujundamist ning hinnata vajalike tegevuste terviklikku mõju. Näiteks vajadus hinnata erinevate tehnoloogiate ja nende väärtusahelate mõju keskkonnale ning sotsiaal- ja majandusvaldkonnale, sh hinnates kogu olelusringi jooksul tekkivat kasvuhoonegaaside heidet. Taastuvgaaside kasutamise ergutamiseks kogu väärusahela lõikes tuleks kasutada vahendeid Euroopa Liidu ja sellega seotud rahastusvõimalustest sh teadus-, innovatsiooni- ja arendustegevuse toetamisele suunatud Euroopa Horisondi programmidest sh Euroopa Innovatsiooni nõukogu osana (EIC), Euroopa ühendamise rahastu (CEF) energiaosast, EL heitkoguse ühikute kauplemissüsteemiga seotud Innovatsioonifondist, InvestEU finantsinstrumendi kestliku taristu osast, samuti EL struktuurivahendite toel ellu viidavatest sobivatest meetmetest ning muudest asjakohastest fondidest ja finantsinstrumentidest. Selleks on kindlasti vajalik erasektori ja avaliku sektori vahendite kombineerimine, milleks on otstarbekas eri rahastutega seotud reeglites näha ette võimalikult suur paindlikkus (samas jälgides avaliku sektori vahendite kasutuse tulemustlikkust ja tõhusust ning maandades võimaliku väärkasutuse riske). Selleks, et liikmesriikidel oleks võimalik gaasivõrgu dekarboniseerimist järk-järgult ellu viia läbi piirkondlike arengute, oleks otstarbekas, kui Euroopa Komisjon töötaks välja edasiste tegevuste kavandamise ja läbirääkimise ühe olulise alusena tervikliku dekarboniseeritud gaasituru mudeli, koos Euroopa-sisese väärtusahelaga. Sellist mudelit täna ei ole, ent see on pikaajalise planeerimise ning eri stsenaariumide mõju eelhindamise tarvis vajalik. Mudel peaks 12 koondama neid kriitilisi tegureid, mis on vajalik ellu viia, et dekarboniseeritud gaasiturg realiseeruks aastaks 2050 ning see toimuks Euroopa majandust tugevdavalt. Loodav mudel koondaks makromajandusliku vaate gaasivõrgu dekarboniseerimisele, arvestades kogu tarneahelat (sellega seonduvaid väljakutseid) ning on võimeline välja tooma kitsaskohtasid tegevuste elluviimisel. Näiteks taristu ehitamiseks vajaliku tehnika puudumine, tootmistehnoloogiate skaleerimine, või muude tehnoloogiate ja valdkondade arendamine. Mudel annaks liikmesriikidele võimaluse oma arendustegevusi fokusseerida, ühildada teistega (nn ühistarned, klastrid vms), mis omakorda kiirendab dekarboniseerimise protsesside arengut ja võimendab Euroopa-sisese tarneahelate kasvu. Lisaks oleks liikmesriikidel võimalik seada väiksemaid eesmärke, nähes ka teiste liikmesriikide arenguid. Selline mudel võimaldab suunata liikmesriikide jõupingutusi erinevatesse väärtusahela arengutesse, arvestades teistes liikmesriikides tehtuga või seal just puuduoleva lüliga. Antud lähenemine võimendab juba toimivate koostööformaatide (klastrid, partnerlus jms) rakendamist liikmesriikide poolt. Väljapakutud mudeli loomine ei ole ühegi liikmesriigi poolt loodav just oma komplekssuse ning laia skoobi tõttu. Eeldame, et liikmesriikidel koostöös Komisjoniga on võimalik lähikuudel kirjeldatud mudeli lähteülesande väljatöötamine algatada. Sellise mudeli loomisel Komisjoni poolt on võimalik lihtsustada ka vajalike sõnumite seadmist erinevates turgu puudutavates küsimustes ning vajadusel välja tuua selgeid seoseid seatud eesmärkide elluviimisel. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Sisendit küsiti Keskkonnaministeeriumilt ja Rahandusministeeriumilt. Eelnõude ettepanekud saadeti ka arvamuse saamiseks lisas 1 loetletud asutustele ja organisatsioonidele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on esitatud seletuskirja lisas 2 esitatud kaasamise tabelis. 13 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja märts 2022 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ja määruse ettepaneku kohta, milles käsitletakse vesiniku- ja maagaasituru dekarboniseerimist 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ja määruse ettepaneku kohta, milles käsitletakse taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside ja maagaasi ning vesiniku siseturgude ühiseeskirju: 1.1. Eesti toetab gaasidirektiivi ja gaasimääruse muutmist viisil, mis soodustab Euroopa Liidu ühise gaasituru tekkimise eeldusena ühiste reeglitega regionaalsete gaasiturgude teket ja toimimist Euroopa Liidus. Pooldame täiendavate regulatsioonide kehtestamist taastuvgaaside konkurentsivõimeliseks integreerimiseks gaasiturul, pidades muuhulgas oluliseks rakendada taastuvgaaside gaasisüsteemi sisestamisele hinnasoodustust hinnatsooniüleselt. Muudatuste tegemisel on oluline keskenduda Euroopa Liidu sisesele taastuvgaaside tootmisele nii ülekandesüsteemi, kohalike jaotusvõrkude kui ka kohapealse tarbimise tasandil vähendamaks liidu sõltuvust energiatoodete impordist ning parandamaks energiasüsteemide varustuskindlust. Taastuvgaaside kasutuselevõttu peavad liikmesriigid saama panustada vastavalt oma võimetele, mistõttu Eesti ei pea põhjendatuks seada liikmesriikidele kohustust saavutada gaasisüsteemis taastuvgaaside tarbimises kindlat osakaalu. 1.2. Gaasiseadusandlus peab käsitlema gaasisüsteemi digitaliseerimist, gaasisüsteemi arengu planeerimisel peab lähtuma energiasüsteemide integreerimise potentsiaalist ja selle rakendamisest. Taastuvgaaside kasutamise tõendamiseks peab olema kasutusel kindel ja usaldusväärne sertifitseerimissüsteem, mis ei too kaasa olulist täiendavat halduskoormust. Toetame algatust, mille järgi ei tohi gaasisüsteemi võrguettevõtja samaaegselt tegeleda taastuvgaasi tootmise või salvestamisega. 1.3. Gaasituru elavdamiseks peab olema tagatud, et müüja vahetamine toimub võimalikult kiiresti, eelduslikult mitte kauem kui ühe tööpäeva jooksul. Toetame ettepanekut mitte sõlmida pikaajalisi maagaasi tarnelepinguid kauemaks kui 2049. aasta lõpuni ning tagama kaitsetute tarbijate kaitse. Regulatsioon peab lähtuma võimalikult vähesest halduskoormusest nii tarbija kui müüja vaatest ning tarbija teavitus energiatarbimisest ja muudest õigustest peab olema tõhus. 1.4. Eesti pooldab pikas vaates turvalise, jätkusuutliku ning süsinikuvaba vesiniku kasutuselevõtu soodustamiseks gaasisüsteemi kõrvale üle-euroopalise vesinikutaristu loomist nii vesinikutrasside, mahutite kui terminalide näol, kasutades seejuures taristu rajamisel võimalikult suures ulatuses olemasolevat gaasitaristut. Peame oluliseks tagada, et pikas vaates on võimalik gaasisüsteemis edastada eraldi nii jätkusuutliku ning süsinikuvaba vesiniku kui ka taastuvgaase. Vesinikutaristu halduril peavad olema sarnased kohustused ja õigused nagu maagaasi süsteemihalduril ning taristu kasutamisel peaks piiriüleste tariifide asemel kasutama kogu taristut hõlmavat ühist sisend- ja väljundhinnasüsteemi. Enne regulatsiooni jõustumist tuleks aga leida võimalused Euroopa Liidu vesinikuturu elavdamiseks ning näha gaasiseadusandluses ette üleminekuperiood rangelt eraldatud taristu halduri nõuete rakendamiseks. Üleminekuperiood peab olema piisav, et tärkav turg saaks vajalikud ettevalmistused ära teha. 1.5. Võrgugaasil peab olema ühtne kvaliteedinorm üle Euroopa Liidu, mis võtab arvesse ka taastuvgaaside mõju gaasisüsteemile. Gaasituru dekarboniseerimise tagamiseks on oluline sätestada ühised nõuded gaasisüsteemi tehnilistele parameetritele, mille järelevalve all täitmine võimaldab gaasisüsteemis taastuvgaasi tehniliste raskusteta transportida. Vesiniku segamine olemasolevasse gaasisüsteemi peab olema praktikas teostatav ning ohutu kõigile turuosalistele, tagades liikmesriikidele selleks piisava üleminekuperioodi. 1.6. Gaasi varustuskindluse tagamise regulatsioon peab tõhustama regiooniülest reageerimist varustuse häirele. Eesti toetab piirkondlike riskihindamiste ja riskide maandamisega seotud tegevuste täiustamist, sealhulgas kolmandatele riikidele kuuluvate gaasihoidlatega seotud riskide hindamist ja nendega tegelemist Euroopa Liidus. Varustuskindluse riskide maandamiseks toetame gaasihoidlate aktiivsemat kasutust, mh ka vajadusel gaasihoidlatele täituvuse miinimumtaseme seadmist. Samuti toetame süsteemihaldurite vabatahtliku mehhanismi loomist ühiste strateegiliste gaasivarude hankimiseks, kui piirkondlik riskihinnang seda nõuab, ent seda tuleks rakendada vaid hädaolukorras ning ajas piiratult, vältides põhjendamatut sekkumist gaasiturule ning piiriüleste võimsuste piiramist. 1.7. Gaasivõrgu dekarboniseerimine taastuvgaasidega peab panustama mitte ainult keskkonnasäästu vaid ka majanduse konkurentsivõimesse, see nõuab täiendavat teadus-, arendus-, ja innovatsioonitegevust sealhulgas mahukaid investeeringuid sektorisse, mis peaks põhinema muuhulgas ka Euroopa Liidu rahastul. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 2. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Baltic Energy Partners Tähelepanek Baltic Energy Partners OÜ poolt maagaasi reservide ühisostude regulatsiooni osas (Article 7d). Ühisost tundub Teadmiseks võetud, OÜ ebaefektiivne Balti riikides koostöös näiteks Kesk-Euroopa EL riikidega, kuna gaasil on alati erinevad tarnepunktid üle kuid seisukohtades ei Euroopa. On arusaamatu kuidas on mõeldud selliste tarnepunktide kokkuleppimine võimalike tarnjatega kolmandatest ole gaasi ühishankeid riikidest ja liikmesriikide vahel arvestades potentsiaalseid lisakulusid juhul kui tarnepunktist on vaja gaas üle kanda käsitletud. osalevasse riiki. Vähemalt peaks olema liikmesriigil õigus nõuda, et antud ühishankes arvestatakse liikmesriigile vajalike tarnepunktidega. Stargate Hydrogen Osaliselt arvestatud seisukohtades 2,4,5. 2021-01-17 H2 and gas markets package - Stargate Hydrogen.docx Konkurentsiamet Gaasivõrkude eeskirjad (muudetakse direktiivi 2009/73, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ja sõnastatakse Arvestatud osaliselt uuesti määrus 715/2009, mis käsitleb gaasivõrkudele juurdepääsu piiriüleses kaubanduses). Ka siinkohal piirdume hetkel seisukohtades 1,3. järgnevaga: 1. Direktiivi Artikkel 4 lõike 6 järgi - For the purpose of a transition period to establish effective competition for natural gas supply contracts between suppliers, and to achieve fully effective market-based retail pricing of gas in accordance with paragraph 1, Member States may apply public interventions in the price setting for the supply of natural gas to household customers and to microenterprises that do not benefit from public interventions pursuant to paragraph 3. Võttes arvesse tänaseid kõrgeid hindu, kas võiks seda sätet muuta paindlikumaks ? Näiteks: Depending on the market situation, it is possible to temporarily regulate the prices for household consumers and small businesses with the permission of the European Commission. 2. Direktiivi artikkel 12 lõike 2 järgi: The tools may be operated by any entity, including private companies and public authorities or bodies. See säte puudutab võrdlusportaale. Meie hinnangul ei peaks selliste portaalide omamine ja vastavasisuline tegevus olla gaasiturul tegutsevate ettevõtjate tegevusala. Turul juba tegutsevad ettevõtted, kes töötavad turutingimustes ja on loonud võrdlusportaalid. Ei ole mingit põhjust arvata, et juba vabaturul tegutsevad ettevõtted ei sooviks ka tulevikus vabaturu tingimustes oma teenuseid arendada ja pakkuda. Lähtudes eeltoodust, võiks meie hinnangul selliste portaalidega tegeleda ainult vabaturul tegutsed eraettevõte või siis äärmisel juhul avalik asutus. Teeme ettepaneku täpsustada seda järgnevalt: The tools may be operated by any entity, including private companies and public authorities or bodies, but not energy production units, network operators and suppliers Sisend valminud seisukohtadele (25.02.2022): Teavitan, et Konkurentsiametil kommentaarid ja ettepanekud puuduvad. Elering AS Saadan Elering AS kommentaarid ELi rohegaaside ja vesiniku paketi dokumentidele. Arvestatud osaliselt seisukohas 4,5. Mis Gaasituru direktiiv puutub metaani - Art 63 - Tuleks kaaluda kas vesinikuvõrgu opereerimise eraldamine juriidiliselt, elektri- ja maagaasi võrgu emissioone, siis tuleme opereerimisest on hädavajalik, või võiks piisata ka raamatupidamislikult eraldamisest nagu on eraldatud elektri- ja nende juurde tagasi gaasi tegevused. algatatud Gaasituru määrus Metaaniheite - Art 16 (1) – Miks gaasihoidla soodustuse tegemine on piiratud liikmesriigiga, mitte entry-exit tsooniga? See paneb vähendamise määruse samas hinnapiirkonnas, aga teises liikmesriigis paikneva taastuvgaasi tootja ebasoodsasse olukorda samas menetluses. hinnapiirkonnas tegutsevate teiste taastuvgaasi tootjatega, kes asuvad samas liikmesriigis, kus asub regionaalne gaasihoidla. - Art 20 – 1 Oktoober 2025 on 5% vesiniku lubamiseks väga-väga ambitsioonikas arvestades kui palju eeltööd, uuringuid ja võimalike süsteemi modifikatsioone on vaja gaasisüsteemis tervikuna teha, et aru saada ja tagada, et 5% sisestamise määr oleks kõigile seadmetele ja lõpptarbijale ohutu. Peamised piirangud siinjuures tulenevad lõpptarbija seadmetest ja lõpptarbija gaasipaigaldise seisukorrast, mis hetkel võib olla piisav maagaasi jaoks, kuid ei pruugi olla piisav tagamaks vesiniku-maagaasi segu ohutut kasutamist. Liikmesriigile peaks jääma otsustus õigus millistes süsteemi osades 5% lubamine on mõistlik ja ohutu, ning millistes süsteemi osades ei ole. Metaani emissioonide määrus - Art 14 (4) – 5 päeva jooksul ei ole kindlasti võimalik kõikides gaasisüsteemi osades lekkeid parandada, ilma et see omaks märkimisväärset mõju gaasituru osalistele. Gaasiturule on vaja piisavalt etteteatamise aega (tänane miinimum aeg 42 päeva), et turuosalised jõuaksid ümberkorraldused teha. See võib olla võimalik gaasisüsteemides, kus on paraleeltorustik ning tarbijaid on võimalik varustada paralleeltorustiku kaudu, kuid Eestis enamasti paraleeltorustike pole. Lekke piirmäära ja kõrvaldamise aja määramisel on vaja arvestada keskkonnatingimuste ja loodusliku metaani fooniga pinnasest. Piirmäära määramiseks on vaja välja töötada vastav metoodika mida võib kinnitada pädev asutus. - Art 15 (5) – Vaja on siiski arvestada ka majanduslike aspekte. Ümberpumpamis seadmega ei ole võimalik ümber pumbata igat viimset metaani molekuli, vaid on võimalik alandada rõhku teatud piirini, millest edasi on võimalus alles jäänud gaas kas põletada või atmosfääri puhuda. Eesti Gaasiliit Gaasiliidu arvamus Euroopa Komisjoni algatusele „Gaasivõrgud – turulepääsu käsitlevate ELi eeskirjade läbivaatamine Teadmiseks võetud (rohegaas ja vesinik) seisukohtade Eesti Gaasiliit tänab võimalust avaldada arvamust Euroopa Komisjoni algatusele, mis on seotud turulepääsu käsitlevate ELi kujundamisel ning eeskirjade läbivaatamisega gaasivõrkudes. Tegemist on väga olulise algatusega gaasisektori jaoks ning seetõttu toome omalt osaliselt ka arvestatud poolt välja märkused ja ettepanekud, mida peaks Eesti seisukohtade kujundamisel arvesse võtma: seisukohas 3. Direktiiv Tundub, et eelnõus ei ole arvestatud asjaoluga, et gaasimüüja ja võrguettevõtja on erinevad isikud. Artiklis 10 on valimatult kokku seotud nõuded võrgu- ja müügilepingule. Eestis ei ole võimalik selliseid nõudeid täita. Art 10 lg 3 alapunktid b-d nõuavad müügilepingus: pakutavate teenuste nimetamist ja teenustasemete kirjeldamist – normaalolukorras ei paku gaasimüüja ühtegi teenust. Ta müüb gaasi, mis on olemuselt müük ja mitte teenus. Küll pakub võrguteenust võrguettevõtja; esmase liitumiskuupäeva näitamist – liitumise info on ainult võrguettevõtjal, lepingut koostav müüja võib olla sama tarbija jaoks kümnes müüja, kellel puudub igasugune info kliendi liitumisajaloo kohta. Pealegi jääb ebaselgeks ka nõude eesmärk; pakutavate hooldusteenuste nimetamist – müüja ei paku ühtegi hooldusteenust, infrastruktuuriga (ei võrguga ega tarbijapaigaldisega) müüja mitte kunagi ei tegele; võrgutasude ja hooldusteenuste hinnamuutuste infoallikate nimetamist – müüjal seda infot ka ei ole, kuna võrgutasusid ta ei kehtesta ning hooldusteenust ei paku. Hetkel nõuab direktiivi eelnõu art 10 lg 3 p f ka, et gaasimüügilepingus peavad sisalduma sanktsioonid müüjale ebatäpse või hilinenud arve eest. Kuna arve koostamise aluseks olev sisend tuleb alati võrguettevõtjalt st tarbitud kogused esitab Eestis võrguettevõtja ning müüjale saavad need teatavaks AVP kaudu, siis ei tohiks müüja vastutada nende täpsuse ega hilinemise eest. Arve hilinemisega ei kaasne tarbijale negatiivseid tagajärgi, mistõttu ei ole üldse põhjendatud selle eest gaasiettevõtjale sanktsioonide kehtestamine. Ebatäpsused korrigeeritakse tarbija ja võrguettevõtja vahelises suhtluses ning vajadusel arve muudetakse. Direktiivi eelnõu artikliga 11 soovitakse kehtestada piiranguid gaasimüügi lepingu tingimustele. Eelnõu koostamisel on ära unustatud, et gaasimüüja, kellel on kümneid tuhandeid kliente, ei suuda teha igale kliendile põhjalikku taustakontrolli. Kui kodutarbijate tuvastamine on põhimõtteliselt võimalik, siis äritarbijate liigitamine suuruse järgi eeldab põhjalikku detektiivitööd. Kuid seda eelnõu art 11 lg 3 nõuab, kui laiendab lepingutingimuste piiranguid lisaks kodutarbijatele ka äritarbijatele, kes kuuluvad gruppi „small enterprises“. „Small enterprises“ on defineeritud kui alla 50 töötajaga ning alla 10 miljonilise käibega äriühingud. Kliendi kategoriseerimiseks peaks gaasimüüja uurima välja kliendi töötajate arvu ning käibe. Kui ta hoolimata halduskoormusest seda siiski suudaks teha, ei oleks müüja jaoks ikkagi kindlus tagatud, kuna need andmed on ajas pidevalt muutuvad. Teisalt on praegu oluliselt kerkinud, ja tõenäoliselt paljudeks aastateks jääv, huvi tähtajaliste lepingute vastu. Kujutagem ette situatsiooni, kus sõlmitakse 3-aastane soodsa hinnaga leping äritarbijaga, kellel lepingu sõlmimise hetkel on 60 töötajat ja käive 11 miljonit eurot. Mis saab juhul, kui tema äri ei ole hästi läinud ning töötajate arv langeb 45-ni ja käive 9 miljonini? Kas sellisel juhul peaks ta vabanema lepinguga võetud kohustustest ning müüja kandma sellega seotud kahju? Lisaks tuleb arvestada, et kuni 60 töötajaga ja alla 10 miljoni eurose käibega äriühing kuulub Eesti mõistes pigem keskmiste, mitte väikeettevõtjate hulka ega vaja sama kaitset kui kodutarbija. Ainus kriteerium, mida müüja, kuigi vaid võrguettevõtja abiga, äritarbijate juures oskaks hinnata on prognoositav tarbimine kas eelnevate perioodide tarbimise või tarbijapaigaldise maksimaalse lubatava võimsuse abil. Lisaks soovime juhtida tähelepanu, et art 11 lg 3 teises lauses ei ole nimetatud ainult kodutarbijaid ja väiketarbijaid, vaid kasutatud üldisemat terminit „customers“. Loodetavasti ei peetud silmas suuri äritarbijaid. Tõlgendamisraskuste vältimiseks tuleks teist lauset kindlasti täpsustada. Kokkuvõttes leiame, et äriühingutele kodutarbijatele võrdse kaitse andmine ei ole põhjendatud ega vajalik. Kui seda aga hinnatakse hädavajalikuks, tuleb selliste äriühingute määratlemiseks välja töötada praktikas reaalselt rakendatavad kriteeriumid. Suure probleemina näeme direktiivi lisa 1 punktides 1.2 ja 1.3 toodud nõuet anda tarbijale arve peal suurt hulka teavet. Saame aru, et sätted on ajendatud soovist suurendada tarbijate teadlikkust nende energiatarbimisest ja õigustest. Sellele eesmärgile saame kahe käega alla kirjutada. Siiski oleks väga vale ja ebapraktiline teha seda läbi tarbijale esitatava arve. Klientide selge soov on saada arve kiiresti ning nende huvi on lugeda arvelt arvestuskuus tarbitud kogust ning temalt küsitavat summat. Seega on klientide huvides, et arved ei jääks toppama mõne muu info lisamisele kuuluva aja tõttu. Kui eesmärk on klientide teadlikkust ja mobiilsust kasvatada, siis selleks sobivad jooksvalt ajakohastatavad online-lahendused, mitte arve info, mida saadetakse kord kuus ja veel mitu päeva peale kuu lõppu. Kliendi põhihuvi on leida neid huvitav info koheselt üles, mis on selgelt takistatud kui arve on koormatud üleliigse taustainfoga. Või kui ka see info arve alumisse osasse lisada, jääb see kliendi jaoks pigem taustamüraks, millele mitte kunagi tähelepanu ei pöörata. Võibolla saaks seda paremini mõista, kui eelnõu koostaja prooviks etteantud nõuete pinnalt ühe arve koostada. Eesti omapärana tuleb ka arvestada, et meil on paljud inimesed tellinud arve automaatselt panga kaudu maksmiseks, mis tähendab, et nad arve teksti ei vaatagi. Ka see näitab inimeste soovi mitte olla koormatud üleliigse infoga. Soovime juhtida ka tähelepanu, et viidatud sätetes on kasutatud terminit „final customer“, mis direktiivi definitsiooni kohaselt hõlmab kõiki isikuid, nii füüsilisi, kui juriidilisi. Peamine eesmärk peaks ju olema harida füüsilisi isikuid e kodutarbijaid. Juriidilistel isikutel on ka endal selge huvi ja kompetents tarbitavate gaasikoguste vähendamiseks ning vaidlustusvõimaluste väljaselgitamiseks. Seega teeme ettepaneku kasutada „final customer“ asemel direktiivi terminit „household customer“. Direktiivi lisa eelnõust jääb ebaselgeks millisest arvest on jutt, kas võrguettevõtja arvest või gaasimüüja arvest. Eestis on need selgelt eristatavad ning ei saa võrguettevõtja arvel nõuda gaasimüügiga seotud asjaolude näitamist ja vastupidi. Lahenduseks võiks olla kohustus tagada, et vajalik info antakse kodutarbijale kas arvel või veebis. Kusjuures Eesti kontekstis võiks võimalikke veebilehti olla kolm: Eleringi AVP, võrguettevõtja veebileht ning müüja veebileht. Igaühel neist saaks kuvada infot, mis on loodud vastava andmeandja poolt. Näiteks p 1.3 a nõutud gaasitarbimise graafik aasta lõikes võiks olla kättesaadav just Eleringi AVP-s, mitte esitatav müüja poolt, kes ei saa tema müügilepingu algusele eelnevate perioodide infot kuidagi teada. Tarbija võib vahetada müüjat mitu korda aastas ja seega ei saa panna müüjale kohustust pikemaajalise tarbimisperioodi kohta info jagamiseks. Eestis on täna tarbijad müüjate iseteeninduse lahendustega ja arvetel oleva info hulgaga üldiselt rahul. Eestis direktiivi lisaga lahendada püütavat probleemi sisuliselt ei eksisteeri ning kui Euroopa Liidus on mõni liikmesriik, kus see veel probleemiks on, ei peaks Eesti häid ja toimivaid lahendusi seepärast lõhkuma hakkama. Detailsemate kommentaaridena tooks välja veel: Lisa 1 p 1.2 c) on liiga kitsendav, tänapäeva maailmas ei pruugi olla gaasihinnal konkreetset nimetust. Lisa 1 p-s 1.2 f) on kasutatud terminit „switching code“, mis Eesti kontekstis jääb ebaselgeks, kuna midagi sellist meil ei kasutata. Lisa 1 p 1.3 c) nõuab võrdlust sarnase kliendiga. Tekstist küll ei selgu mis osas võrrelda palutakse, kuid võib eeldada, et tuleb anda tarbimiskoguste võrdlus. Ilmselgelt ei saa seda infot olla müüjal ning isegi väikeste võrguettevõtjate sisend ei annaks mõistlikku sisendit. Sellist teavet tasub esitada vaid AVP-s. Kui sooviksite detailsemalt iga andmeliigi kajastamise võimalusi täpsustada, oleme Gaasiliidus alati valmis täpsemaid mõtteid jagama. Direktiivi lisa 1 p 5 nõuab gaasimüüjalt detailset biometaani osakaalu näitamist gaasiarvel. See on iseenesest mõistlik, eriti nende klientide puhul, kes on soovinud biometaani osta. Siiski ei ole see praktikas väga lihtne ning palume enne sellise nõude kehtestamist mõelda läbi, kuidas see praktiliselt teostatav on. Detailset aruannet iga kliendi kaupa takistab esitamast asjaolu, et biometaani tõendatakse päritolutunnistustega, mida aga antakse välja ainult 1 MWh kaupa. Kuidas tõendada biometaani kliendile, kes tarbib sellest vähem? Liiatigi ei ole olemas kliente, kes tarbiksid 1 MWh-se täpsusega. Tuleb arvestada, et müüjal võib olla mitukümmend tuhat klienti. Veel keerukam on näidata CO2 emissiooni, kuna iga MWh biometaani emiteerib CO2 erineval määral. Peame vajalikuks ka art 18 kasutatud termini „settlement period“ määratlemist, et selle sisu oleks kõigis riikides üheselt selge. Soovime veel täpsustada, kas saame õigesti aru, et art-st 18 alapunktis a) toodud nõuet tagada kaugloetavate arvestitega tarbijatele tarbimisinfo igal ajahetkel täpsustab alapunkt f), millest nähtub, et tarbimist tuleb mõõta riigis kehtiva lühima „settlement periodi“ jooksul? St lühima „settlement periodi“ jooksul mõõtmine tähendabki jooksvat mõõtmist. Kui direktiiv peab silmas midagi muud, palun selgitage. Määrus Määruse eelnõu artiklis 33 nõutakse, et ülekandevõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja peavad tegema investeeringuid selleks, et oleks võimalik gaasi vool ka jaotusvõrgust ülekandevõrku. Toetame eesmärki liita võrguga võimalikult palju gaasitootjaid ning virtuaalse kaubanduse läbi saab see olla hästi teostatud. Meie hinnangul on tänasel päeval siiski mõningaid tehnilisi takistusi füüsilise ülekandevõrgusuunalise gaasivoo võimaluse loomiseks. Näiteks peab jaotusvõrgus olev gaas olema ohutuse eesmärkidel odoreeritud. Teisalt aga ei tohi ülekandevõrgus sisalduv gaas odoreeritud olla, kuna mõningad tööstustarbijad saavad tarbida ainult odoreerimata gaasi. Seega on raske näha kuidas saaks anda gaasi jaotusvõrgust ülekandevõrku. Keskkonnainvesteeringu Kuna määruse ja direktiivi algus on sama, siis osa märkuseid kehtib mõlema teksti kohta. Teadmiseks võetud, te Keskus (KIK) Põhiline, mille osas praegu muret tundsin, oli, et selgelt pole välja toodud seritifitseerimises eri tüüpi tootmisviisi ja osaliselt arvestatud keskkonajalajäljega gaaside eristamist. Vajalik on see juba lähitulevikus ettevõtetele taksonoomia aruanlduskohustuse seisukohas 2 (mis täitmiseks – ettevõtted peavad saama päritolusertifikaadiga osta võrgust kindla keskkonnajalajäljega gaasi – eraldi taastuvat puudutab ja eraldi madala süsinikusisaldusega ja eraldi taastumatut. taastuvgaaside Direktiivi siiski täiesti läbi vaadata ei jõudnud, vabandust. sertifitseerimist). proposal-revised-gas -markets-and-hydrogen-regulation komm.pdf Keskkonnaministeerium 1. Toetame Euroopa Komisjoni välja pakutud vesiniku- ja maagaasituru dekarboniseerimise eelnõud ning seal võetud Arvestatud osaliselt eesmärke viia EL-i gaasisüsteem kliimaneutraalsuse eesmärgiga kooskõlla. Samuti nõustume, et oluline on kaitsta seisukohtades haavatavaid leibkondi liiga kõrgete energiahindade osas ning et EL gaasisüsteemi tuleb luua nii, et see toetakse kõikide 1,2,4,5,7. sissetulekutega inimesi. Toetame ka ühtset ja laildast tarkade arvestite kasutamist EL-i gaasisüsteemis, kuna need võimaldavad tarbijatel oma energiatarvet reaalajas jälgida ja seeläbi ka võimalusel tarbimist vähendada. Selgitus: EL-i kliimaeesmärgi mõjuhinnagu järgi moodustab ka aastal 2050 kogu energiatarbest 20% gaasilised kütused. Seetõttu on ääretult oluline juba praegu gaasivõrku planeerides teha otsuseid, mis toetavad keskkonnasõbralikke alternatiive nagu roheline vesinik, biogaas, sünteetiline gaas jt. Gaasivõrk peab olema nutikalt ja ühtsetel alustel EL-is planeeritud ning võimaldama tootjatel keskkonnasõbralikumaid alternatiive pakkuda. 2021. aastal tekkinud energiakriis näitas ka selgelt, et haavatavamad leibkonnad vajavad kaitset liiga kõrgete energiahindade osas. Ka EL-i gaasituru karboniseerimisel on oluline seda arvesse võtta, et madalama sissetulekuga leibkondi kaitsta. 2. Peame vajalikuks jaotusvõrkudes fossiilsetele gaasidele eeliste kaotamist, et tagada taastuvate gaaside turule pääsemine ja konkurentsivõime turul. Selgitus: Praegune regulatiivne raamistik toetab gaasivõrgu tsentraliseeritud varustamist, mis tähendab, et taastuvate gaaside kaubeldavus ning juurdepääs turgudele ja gaasivõrku ei ole fossiilse maagaasiga võrdsel tasemel. Sellel on oluline negatiivne mõju taastuvate gaaside tootjate äriplaanidele. Samuti ei pruugi olemasolevad veeldatud maagaasi terminalid sobida taastuvate gaaside vastuvõtmiseks. Nimetatud barjääride eemaldamiseks ning fossiilsete gaaside eelisseisundi kaotamiseks on oluline gaasitaristu terviklik kavandamine, mis arvestaks taastuvate gaaside vajadustega. 3. Peame oluliseks toetada biometaani kasutamist lisaks transpordile ka teistes sektorites, sh ELi HKSi käitistes. Selgitus: Biometaani kasutuselevõtu edendamiseks on vajalik tekitada piisavalt tarbijaid, et kodumaistel tootjatel tekiks võimalus müüa oma toodangut. Kuna transpordisektoris on suund elektrifitseerimisele ja vesinikule, on oluline tõsta biometaani kasutust ka teistes sektories, näiteks ELi HKSi käitistes. 2019. aasta seisuga tarbiti ELi HKSi käitistes ligikaudu 5200 TJ maagaasi. Vastavalt ELi HKSi seire ja aruandluse määrusele (EL) 2018/2066 on võimalik säästlikkuse kriteeriumitele vastavat biometaani arvesse võtta 0 heitega kütusena, kui sellele on väljastatud päritolutunnistus ning gaas on eraldatud võrku ja seejärel sealt ära tarbitud. See võimaldab käitistel vähendada tööstustegevuses tekkinud CO2 heidet ja seeläbi lubatud heitkoguse ühikute turuhinna tõusust tekkivaid täiendavaid kulusid. Biometaanile kasutuse leidmine mitte üksnes ei aita dekarboniseerida nt tööstust ja soojamajandust, vaid toetab KHG heidete vähendamist jäätme- ja põllumajandusektoris. 4. Peame vajalikuks tagada taastuvate gaaside turule pääsemine ja konkurentsivõime turul. Peame oluliseks rohelisele vesinikule ja teistele võimalikult väikest keskkonnahäiringut põhjustavatele energiakandjatele üleminekuks ühtse taristu loomist, peame oluliseks jaotusvõrkudes fossiilsetele gaasidele eeliste kaotamist ja stiimulite loomist, et seda üleminekut soodustada. Selgitus: Integreerituma turu loomiseks on oluline ühenduste tagamine, mida EL saab toetada; regulatiivselt ühtsetel alustel sertifitseerimis- jt nõuete väljatöötamine, mis võimaldaks ühendatumat turgu; salvestustehnoloogiate arendamine ja ühenduste loomine (eri tootjate, sh väiketootjate võrku ühendamise võimaldamine, aga ka kaugemate piirkondade suurema isetoimivuse võimaldamiseks). Toetame suunda avatud konkurentsipõhisele turule, mis lähtub keskkonnamõju vähendamise ja kliimaneutraalsuse eesmärgist, kus hind peegeldab energiakandja kogu elutsükli lõikes kogu energiakandja tootmiskulu, süsinikukulu jt heitmete tekitamist, täiendavaid tulusid (sh kõrvalprodukte koos nende täiendava lisandväärtusega), väliskulu ja-tulu, mis võimaldaks efektiivselt pakkuda puhast vesinikku ja teisi keskkonnasõbralikke lahendusi lõpptarbijatele. Rahandusministeerium „Artiklis 42 reguleeritakse jaotusvõrgu eraldatust. Siia on sisse kirjutatud samad probleemid, mis elektri jaotusvõrgu Teadmiseks võetud. regulatsiooni: üheselt ei ole aru saada, mis asi on "the persons responsible for the management of the distribution system Osaliselt arvestatud operator". Kas siia alla käivad ka nõukogu liikmed või mitte (st kas nõukogu liige on "responsible for management" või mitte)? seisukohas 4. St kas jaotusvõrguettevõtja nõukogus võib olla vertikaalselt integreeritud ettevõtja juhatuse liige?“ Lisa 1. Kaasatud huvigruppide nimekiri 1. Elering AS 2. Eesti Elektritööstuse Liit 3. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing 4. Eleport OÜ 5. Eesti Gaasiliit 6. AS Alexela 7. AS Eesti Energia 8. Eesti Taastuvenergia Koda 9. Eesti Vesinikuklaster 10. Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing 11. Tartu Ülikool 12. Keskkonnainvesteeringute Keskus 13. Viru Keemia Grupp 14. Utilitas 15. Eesti Gaas 16. Adven Eesti 17. Eesti Biogaasi Assotsiatsioon 18. Eesti Biokütuste Ühing 19. Arenguseire Keskus 20. Biopower 21. Eesti Keemiatööstuse Liit 22. Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon 23. Eesti Keskkonnauuringute Keskus 24. Eesti Soojustehnikainseneride Selts 25. Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon 26. Eesti Teadusagentuur SA 27. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon 28. AS Varmata 29. Baltic Energy Partners 30. Eesti Elektritööstuse Liit 31. Eesti Keskkonnaühenduste Koda 32. Eesti Ringmajandusettevõtete Liit 33. Eesti Roheline Liikumine 34. Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing 35. Eesti Õliühing 36. Elcogen 37. Gren Eesti AS 38. Konkurentsiamet 39. Tallinna Strateegiakeskus 40. Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti Liit 41. Autoettevõtete Liit 42. Autolammutuste Liit 43. Auvetech 44. Circle K 45. Edelaraudtee 46. Eesti Ehitusettevõtjate Liit 47. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit 48. Eesti Elektroonikatööstuse Liit 49. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 50. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 51. Eesti Korteriühistute Liit 52. Eesti Laevaomanike Liit 53. Eesti Lennuakadeemia 54. Eesti Linnade ja Valdade Liit 55. Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon 56. Eesti Maaülikool 57. Eesti Masinatööstuse Liit 58. Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon 59. Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon 60. Eesti Raudtee 61. EJKL Kompetentsikeskus
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel