Riigikantselei Teie 29.12.2021 nr 2-5/21-02917,
[email protected] 16.3/21-1346/-1T
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn Meie 05.03.2022 nr 24.1-1/2022/1738
Eesti seisukohad hoonete energiatõhususe
direktiivi kohta
Esitame Eesti seisukohad hoonete energiatõhususe direktiivi kohta Vabariigi Valitsuse 17.
märtsi 2022. a istungile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad:
Lisa 1 Seletuskiri Eesti seisukohtadest hoonete energiatõhususe direktiivi kohta
Lisa 2 Protokolliline otsus
Lisa 3 Kooskõlastustabel
Lisa 4 Kaasatud huvigruppide nimekiri
Ketli Lindus
639 7610
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja märts 2022 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ettepaneku kohta, milles
käsitletakse hoonete energiatõhusust
1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud seisukohad Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ettepaneku kohta, milles käsitletakse hoonete
energiatõhusust:
1.1. Toetame direktiivi eesmärke, eelkõige hoonete energiamärgiste määratluse ja
arvutuspõhimõtete ühtlustamist ning kvaliteedi tõstmist, et tagada liikmesriikide
energiamärgiste võrreldavus. Energiamärgises peaks kajastuma objektiivne minimaalne
info ehitise kui terviku toimivuse kohta ja see ei tohiks sisaldada subjektiivseid soovitusi.
Optimaalselt dimensioneeritud lokaalse energia tootmise huvides peaks hoone
elektrikasutuse mõiste hõlmama ka valgustust ja kodumasinaid. Direktiivis tuleb
fikseerida eksporditud energia arvestamise ulatus energiatõhususe arvutustes.
1.2. Toetame nullemissioonhoone kontseptsiooni (ZEB) kasutuselevõttu, kuid Komisjoni
ettepanekus esitatud ajakava on Põhjamaade kliimatingimustes liialt optimistlik ja
tähtajad tuleks vähemalt 3 aastat edasi lükata, võrreldes eelnõu tähtaegadega (2027. aasta
uute avalike hoonete ja 2030. aasta kõigi uute hoonete puhul). Tähtajad tuleb siduda
ehitusloa andmise hetkega. ZEB definitsioon ja arvutuspõhimõte peavad lähtuma kogu
primaarenergia asemel üksnes mittetaastuva primaarenergia kompenseerimisest. Me ei
pea põhjendatuks lisada direktiivi eraldiseisvat nõuet, et teatud lävendi või protsendi
mahus hoone aastasest energiakasutusest peab tulema taastuvenergiast.
1.3. Toetame ettepanekut, et hoonete energiatõhususe direktiivi käsitlusala laieneks üksnes
kasutusaegselt energiatarbimiselt hoonete olelusringi keskkonnamõju põhisele
käsitlusele. Toetame energiatõhususe ja keskkonnamõju tulemuste esitamist eraldi ühel
energiamärgise vormil. Vaadates eraldi eesmärkidena, ei tohiks energiatõhususele
rõhumine pärssida hoone eluringi keskkonnamõju parandamist ja vastupidi.
1.4. Toetame eelnõus sõnastatud paindlikkust liikmesriigil seada endale sobivaid nõudeid
miljööväärtuslikele hoonetele ja ehitismälestistele.
1.5. Peame oluliseks, et ajakohane hoonete energiatarbimise info oleks koondatud hoone
digitaalsesse logiraamatusse ehk kohustuslikku digitaalsetesse andmebaasi, mis tagab
andmetele lihtsa ligipääsu, üleriigilise ülevaatlikkuse ning looks võimalused
võrdlusanalüüsiks. Me ei toeta energiamärgiste kehtivusaja lühendamist 5-le aastale ega
täiendavaid füüsiliste kontrolltegevuste nõudeid, kuna valdavalt saab kontrolli
automatiseerida ja piiratud pädeva tööjõu tingimustes ei tohiks väärtust loovaid eksperte
koormata liigse tõendamis- ja kontrolltegevustega. Samuti ei toeta me füüsiliste
energiamärgiste või selliste muude dokumentide üleandmist, mille kohta on andmed
võimalik viia avalikesse andmebaasidesse.
1.6. Toetame hoonete renoveerimise põhimõtete ajakohastamist direktiivis, kuna
olemasolevate hoonete edasisel kasutusel on oluline roll Euroopa Liidu energia- ja
kliimaeesmärkide saavutamisel. Hoonete energiatõhususe direktiivis täisrenoveerimise
õiguslikul defineerimisel pooldame laiemat määratlust, mis arvestaks ka renoveerimise
muid olulisi aspekte. Peame oluliseks, et renoveerimine on võimalikult terviklik ja lisaks
energiatõhususele pööratakse tähelepanu keskkonnasäästlikematele ning kvaliteetsetele
ehituslahendustele, tervisliku sisekliima tagamisele, tuleohutusele, energeetika- ja
ehitussektori sünergiale, elektrisõidukite laadimispunktide laialdasemale
kasutuselevõtule ning laiemalt hea ja ligipääsetava elukeskkonna loomisele, juhindudes
kestliku arengu eesmärkidest. Eelistame, et direktiivis või selle alusel antud EL-üleses
õigusaktis sätestataks täpsemad elektrisõidukite laadimistaristu tehnilised nõuded
riigiüleste vastuolude vältimiseks. Samuti soovime direktiivis täpsustada, et jalgrataste
parkimiskohtade paigutus oleks kergesti ligipääsetav ja turvaline. Toetame ettepanekut,
et hoonete kavandamisel võetaks arvesse tuleviku kliimatingimusi eesmärgiga muuta
hooned kliimamuutustele vastupidavamaks.
1.7. Eesti ei toeta direktiivi ettepanekus toodud kohustuslike energiatõhususe
miinimumstandardite kasutuselevõttu nimetatud mahus ja ajakavas. Eelnõus esitatud
tähtajad (avalike ja mitteeluhoonete puhul olenevalt energiaklassist 2027. ja 2030. aasta
ning eluhoonete puhul 2030. ja 2033. aasta) tuleb edasi lükata vähemalt 3 aasta võrra ning
nõuetest tuleb välistada 2050. aastaks kasutusest väljalangevad hooned. Absoluutne
renoveerimiskohustus tuleb asendada köetavate pindade kasutuse optimeerimisega ning
samas lähtuda elukeskkonna parandamisest ja kestlikust kahanemisest, sealhulgas
vajadusel hoonete kasutusest väljasuunamise ja demonteerimise perspektiivist.
Arvestama peab liikmesriikide eripärasid halduskorralduses ning vältima võimalike uute
nõuetega seotud halduskoormuse ja –kulu olulist kasvamist, samuti üle jõu käivat rahalist
mõju madalama elatustasemega piirkondadele, mille leevendamiseks tuleks pakkuda
hoonete omanikele motiveerivaid lahendusi nende kasutuses olevate hoonete
rekonstrueerimiseks. Toetame ka võimalikult automaatse renoveerimispassi
kasutuselevõttu ning teeme ettepaneku muuta see kohustuslikuks osalisel ehk
etapiviisilisel rekonstrueerimistegevusel.
1.8. Laiaulatusliku renoveerimise elluviimiseks on vajalikud piisavad rahastusmeetmed.
Seejuures on tähtis, et rahalise toetuse määramise aluseks olev üldistustase ja kriteeriumid
oleksid iga liikmesriigi enda määrata. Leiame, et rahaline toetus peaks sõltuma
renoveerimisastmest, kuid põhjalikul või olulisel rekonstrueerimisel tuleb lähtuda
kulutõhususe põhimõttest. Me ei toeta rahalist toetust enamaks kui kuluoptimaalseks
lõpptulemuseks.
1.9. Toetame direktiivi eesmärki kõrvaldada hoonete sektoris kütte- ja jahutusvaldkonnas
järk-järgult kasutuselt fossiilkütused, kuid tuleb säilitada taristu paindlikkus uudsete
keskkonnasäästlike kütteallikate kasutamiseks.
1.10. Me ei toeta eelnõus kirjeldatud ülesannet kaitsta üürnikke pärast renoveerimist
ebaproportsionaalse üüritaseme eest või pakkuda universaalseid üüritoetusi, kuivõrd
eraomanike reaalseid üüritingimusi ei ole võimalik rekonstrueerimistoetuste andmisel
kontrollida ja kirjeldatud turumehhanismidesse sekkumine võib vähendada kvaliteetsete
elamispindade pakkumist, tõstes tulemusena hindu.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud
seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ja seisukohad Riigikogu juhatusele
ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning
Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee
liikmetele.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa 2. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu ettepanek hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) läbivaatamise kohta
Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine
Eesti Kütte- ja Arvestatud
Ventilatsiooniinseneride seisukohtades 1 ja 6.
Ühendus (EKVÜ) ja EPBD primary EPBD comments
energy calculator_2022-01-13.xlsx
2022-01-13.docx
TalTech
Tarbijakaitse ja Tehnilise Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) toetab Euroopa Komisjoni soovi ning algatust Arvestatud
Järelevalve Amet (TTJA) kiirendada liikmesriikide hoonefondi renoveerimist, muutmaks hooneid energiatõhusamateks ja seisukohtades 1, 2, 3,
modernsemateks. See aitab nii Eestil kui ka Euroopa Liidul tervikuna liikuda kliimaneutraalsuse poole. 4, 6.
TTJA seisukohad
hoonete energiatõhususe direktiivi muutmisel .pdf
Konkurentsiamet Hoonete energiatõhususe direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmine võib Konkurentsiameti Arvestatud.
tööülesannetega seonduda osas, mis puudutab erinevates sektorites hinnaregulatsiooni rakendamise
aluseid – Konkurentsiamet kooskõlastab ettevõtjate poolt osutatavate teenuste hindasid nt elektri-,
gaasi-, kaugkütte- ja veesektoris. Ei saa välistada, et direktiivist tulenevate aluste ülevõtmine puudutab
nende teenuse hinnakujundust, millega amet peab arvestama. Hetkel meil siiski konkreetsed
ettepanekud puuduvad ning palume MKM-il ametit koheselt kaasata direktiivi ülevõtmise
seadusloome protsessi.
Eesti Kinnisvara Hindajate Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing on Teie edastatud hoonete energiatõhususe direktiiviga tutvunud. Arvestatud seisukohas
Ühing 5.
Direktiivi integreerimisprotsessi taustal on meil võimalus juhtida tähelepanu praktikas esinevale
probleemile, mida on ehk võimalik direktiivi ülevõtmisel arvesse võtta.
Käesoleval ajal on erialaspetsialistidel väga keeruline ja raskendatud teabe saamine hoonetes tehtud
renoveerimistööde kohta. Ehitisregistris on tihti kajastatud informatsioon lubade/teatiste kohta, kuid
puudub ülevaade, millises osas on lubades kajastatu realiseeritud ning millises mitte. Sageli on omanikelt
antud teabe hankimine raskendatud. Väga tihti kinnisvara omanikul puudub ülevaade, mis töid on
hoones varasemalt tehtud. Esineb ka olukordi, kus omanikul puudub soov objektiivselt teavet jagada,
kuid eksperdi arvamus peaks ja võiks valdavas osas tugineda objektiivsematest allikatest kättesaadavale
informatsioonile, kui selleks on eksperdi arvamusest (tihti selle tulemusest, mitte niivõrd objektiivsest
sisust) huvitatud isik ise. Kuna eksperdi arvamust esitatakse peamiselt kolmandatele isikutele otsuste
tegemiseks, siis oleme veendunud, et eelnimetatud teabe koondamine ühte objektiivsetel alustel
kontrollitavasse kogusse aitab oluliselt parandada eksperdi töö kvaliteeti.
Arvestades eelnevaga pooldame renoveerimise passide kasutuselevõttu, mis eeldatavalt annaks
objektiivselt ning koondatult informatsiooni hoones tehtud tööde kohta. Oleme seisukohal, et vastav
informatsioon peaks olema kindlasti kättesaadav (näiteks kutseregistris registreeritud kutse olemasolul)
vastava ala spetsialistidele (nt. kinnisvara hindajad), juhul kui vastav info ei ole avalikult kättesaadav.
EASi ja KredExi Edastan meiepoolsed seisukohad. Osaliselt arvestatud
ühendasutus seisukohas 1.
KredExi ja EASi ühendasutus tegeleb ennekõike olemasoleva hoonefondiga. Planeeritavad muudatused
käsitlevad paljuski uusi hooneid.
Olemasoleva hoonefondi osas pakutakse välja muudatused:
Avaliku sektori hoonetele ja mitteeluhoonetele pakutakse välja minimaalse
energiatõhususe klassi nõue. Avaliku sektori hooned peaksid aastaks 2027 vastama kõik
vähemalt energiamärgise klassile F ja aastaks 2030 klassile E. Erasektori mitteeluhooned
aastaks 2030 F ja aastaks 2033 E. Kehvemas seisus hoonefondi rekonstrueerimise kava peaks
koos rahaliste meetmetega olema kirjeldatud riiklikus rekonstrueerimise strateegias.
Tuleb luua renoveerimise passid (kasutus oleks vabatahtlik), mille alusel oleks võimalik
kavandada hoonete järkjärgulist rekonstrueerimist.
Soovitakse liikmesriikidelt hoonete omanikele suuremat rahalist ja tehnilist tuge hoonete
rekonstrueerimiseks.
Aastast 2027 ei tohiks enam toetada fossiilkütuseid kasutavaid lokaalseid kütteallikaid
(Eesti oludes peamiselt gaasikatlad).
Eluhoonete rekonstrueerimise meetmete puhul tuleb jälgida, et rekonstrueerimine ei
tekita elanikele ebamõistlikku maksekoormust.
Kõikide oluliselt rekonstrueeritavate hoonete juurde tuleb luua valmidus elektriautode
laadimispunktide paigaldamiseks.
Kõikide oluliselt rekonstrueeritavate hoonete juurde tuleb luua jalgrataste
parkimiskohad.
Uue ühendasutuse vaates need muudatused meie tegevusi eriti ei mõjutaks. Minimaalse energiamärgise
klassi nõue eluhooneid ei puuduta. Hetkel käsitlevad muudatused meie meetmete tegevustest ainult
gaasikatlaid, mille paigalduse toetamine tuleks alates 2027 lõpetada. Pigem toovad muudatused kaasa
vajaduse toetatavate tegevuste nimekirja laiendada (elektriautode laadimine, jalgrataste parkimine ja
eelnevatega seoses üldiselt parklate uuendamise toetamine).
Teemat laiemalt käsitledes ei poolda me erasektori mitteeluhoonete minimaalse energiamärgise klassi
nõuet, sest see võib tuua rohkem kahju kui kasu. Näeme siin võimalust omanikepoolseks protestiks, mille
kohaselt reguleerib Euroopa Komisjon, kuidas peame enda omandiga käituma. Lisaks ei ole paljudel
mitteeluhoonetel märgist. Ehk siis me ei tea, millised need hooned on ja kui keegi saab G klassi märgise,
siis ta lihtsalt ei lae seda Ehitisregistrisse, kuna see tooks kaasa sanktsioonid. Nõude rakendamisel tuleks
arvestada ka energiamärgise arvutuse metoodika eripärasid. Näiteks, kui on IT-hoone suure
serveripargiga, siis on serveripargi elektritarbimine üksi juba nii suur, et hoone on ainult serverite
energiakasutuse tõttu energiamärgise skaala lõpus. Ehk siis kehv märgise klass ei pruugi tähendada
kehva hoonet. Pigem pooldaksime lähenemist, kus kehvas märgise klassis olevatele mitteeluhoonetele
pakutakse vabatahtlikke meetmeid, kuidas hoone energiatõhusust parandada. Nõude seadmine ilma
võimaluste andmiseta tooks pigem populistliku vastutegevuse.
Direktiivi muudatusettepanekud ei puuduta taastuvenergiaks loetavaid kütuseid. On sõnastus, et uued
hooned peavad olema nullheite hooned, mille energiakasutuse kaetakse taastuvenergiaallikatest. Eesti
kliimas ei ole kogu aastase energiatarbimise osas kohapealne taastuvenergia tootmine võimalik. Ka uute
hoonete osas peaks olema energiakasutusest tuleneva heite piirmäär, mis ei ole null. Direktiivis näiteks
toodud energiakasutuse piirväärtused arvestavad ainult hoone kütte, jahutuse, sooja vee energiaga ja
nende tehnosüsteemide käitamiseks vajaliku elektriga. Valgustuse ja seadmete energiakasutusega ei
arvestata. Eesti energiaarvutuse metoodika võtab arvesse kogu hoones kasutatava energia (mitte ainult
hoone kütmise ja jahutamise energia), mille tõttu ei ole võimalik aastast nullheidet mõistlike tehniliste
lahendustega saavutada.
Keskkonnainvesteeringute Saadan meie tagasiside. Lisan siis kirjavahetuse Kristjan Kaldaga ja meie kommentaaridega direktiivi ja Arvestatud seisukohas
Keskus (KIK) lisad. 1.
Null heitaga hoone definitsioon natuke tekitab muret. Saan definitsioonist aru nii, et kaugkütet kasutav
hoone saab olla null heitega, kui kogu kaugkütte on taastuvenergial. Samas tundub, et on jäetud ka
natuke paindlikkust, seega vast probleemi ei olegi. Boldiga märkisin ära, kus on nõue ja kus on leevendus
(pikk ja lohisev lause, aga vast sain õigesti aru). Meil on palju üsna uusi katlamaju, kus on põhikoormus
kaetud biokütuse katlaga, aga tipukoormused on gaasi või õlikatlaga kaetud (majanduslikult mõistlik
lahendus). Seega 100% taastuvenergiat kaugküttes on üsna võimatu saada. Seda kindlasti 10 aasta pärast
ja ilmselt ka 15 a pärast.
Direktiivi art 2 p 3 (lk 37):
‘zero-emission building’ means a building with a very high energy performance, as determined in
accordance with Annex I, where the very low amount of energy still required is fully covered by energy
from renewable sources generated on-site, from a renewable energy community within the meaning of
Directive (EU) 2018/2001 [amended RED] or from a district heating and cooling system, in accordance
with the requirements set out in Annex III;
Annex III: The total annual primary energy use of a new or renovated zero-emission building shall be fully
covered, on a net annual basis, by
– energy from renewable sources generated on-site and fulfilling the criteria of Article 7 of Directive (EU)
2018/2001 [amended RED],
– renewable energy provided from a renewable energy community within the meaning of Article 22 of
Directive (EU) 2018/2001 [amended RED], or
– renewable energy and waste heat from an efficient district heating and cooling system in accordance
with Article (24(1) of Directive (EU) …/… [recast EED].
A zero-emission building shall not cause any on-site carbon emissions from fossil fuels.
Only where, due to the nature of the building or lack of access to renewable energy communities or
eligible district heating and cooling systems, it is technically not feasible to fulfil the requirements
under the first paragraph, the total annual primary energy use may also be covered by energy from
the grid complying with criteria established at national level.
Näiteks üldise grupierandi määruse alusel saame toetust anda sellisele definitsioonile vastavatele
kaugküttesüsteemisele: „tõhus kaugküte ja -jahutus” – kaugkütte- või kaugjahutussüsteem, mis kasutab
vähemalt 50 % taastuvenergiat, 50 % heitsoojust, 75 % koostoodetud soojust või 50 % sellise energia ja
soojuse kombinatsiooni; (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32012L0027 art
2 punkt 41). Uues perioodis toetame ainult taastuvenergia seadmeid, aga süsteem tervikuna peab sellele
definitsioonile vastama. Kui soovitakse tipukatlaks näiteks gaasi või õli katelt, siis selle peab toetuse saaja
ise maksma.
proposal-recast-en annex-proposal-rec
ast-energy-performance-of-buildings-directive
ergy-performance-buildings-directive KIK.pdf KIK.pdf
Eesti Gaasiliit Gaasiliidu arvamus Euroopa Komisjoni algatuse „Energiatõhusus – hoonete energiatõhususe direktiivi Osaliselt arvestatud ja
läbivaatus“ kohta ka teadmiseks võetud
seisukohtades 1, 2.
Eesti Gaasiliit tänab võimalust avaldada arvamust Euroopa Komisjoni algatatud hoonete energiatõhususe
direktiivi läbivaatuse kohta. Tegemist on üsna olulise failiga, mis suunab elamuehitust ning hakkab
seniste energiakandjate veel olulisemat vahet tegema. Järgnevalt toome välja mõtted ja ettepanekud,
mida peaks faili ülevaatusel arvesse võtma:
1) Soovime tähelepanu juhtida, et roheleppe paketi valguses peaksid erinevad failid andma
liikmesriikidele piisavalt paindlikkust, et vastavalt oma vajadustele ja võimalustele disainida üleüldist
energiapoliitikat ja energiakasutust, et jõuda soovitud eesmärgini. Peame oluliseks välja tuua, et
energiatõhususe direktiivi läbivaatuse juures peaks arvestama ka põhimõtteid, mis juba teistes
roheleppe ettepanekutes on välja toodud, vältimaks põhimõttelisi vastuolusid. Eriti oluline on järgida
kõiki käimasolevaid kõnelusi, sest roheleppe paketi sisu on ajas muutuv, mistõttu peaksid Eesti
seisukohad ja lähtepunktid seda arvestama. Vältima peaks olukorda, kus ühe ministeeriumi vastutusalas
oleva faili osas koostatakse seisukohad, mis ei haaku turu vajadustega või jäävad eraldiseisvaks ega ole
sünergias teiste oluliste EL eelnõude ja põhimõtetega;
2) Primaarenergia ja kaalumisteguri definitsioon direktiivi tasandil on segane ja iga liikmesriik saab seda
ise defineerida. Praegusel hetkel on Eestis maagaasi kaalumisteguriks määratud väärtus 1. Sellel puudub
teaduslik põhjendus ja võttes arvesse rangeid energiatõhususe nõudeid ja võrreldes lähiriikide praktikat,
oleks kindlasti parem kui kaalumistegurid oleks paika pandud ELi üleselt või vähemasti
piirkonniti. Oluline on siinkohal tagada elamuehitusele võimalikult palju alternatiive, mitte eelistada
ainult biomasskütuseid ja soojuspumpasid, nagu praegune seadusandlus seda suunab. Kindlasti peaks
kaalumistegurid arvestama ka keskkonnajalajälge, kas või väga kaudselt. Praeguse praktika kohaselt saab
biomasskütuse kasutaja samasuguse kaalumisteguri nagu biometaani kasutaja. Samas biomasskütuste
põletamisel emiteeritakse saasteaineid, eriti rohkelt PM osakesi. Samal ajal on biometaan väga puhta
põlemisega ja saasteaineid ei teki. Biometaan on oluliselt kallim toode, samas aitab selle tootmine kaasa
ringmajanduse eesmärkidele, võimaldab ära hoida põllumajandussektoris kasvuhoonegaaside teket ning
panustab maasektori arengusse. Seega puudub praegustel kaalumistegurite väärtustel seos roheleppe
eesmärkidega ja keskkonnaga üldisemalt;
3) Energiatõhustusarvutuseks kasutatavad tegelikud energia tarbimisandmed ei saa olla suurema
täpsusega kui 1 h, vähemalt gaasi osas;
4) Primaarenergiana kasutatava elektrienergia puhul ei saa aluseks võtta Euroopa keskmistatud andmed,
kuna teatud liikmesriikide puhul (s.h Eesti ja Poola) see oleks vastuolus kliimaeesmärkidega;
5) Loobumine fossiilenergia kasutamisest liginullenergia hoonete puhul ei pea tähendama seda, et neid
ei saa liita gaasitaristuga, kuna see võimaldab diversifitseerida primaarenergiallikad ja kasutada rohelist
gaasi (biometaani ja vesinikku). Siin tuleks ka siseriiklikult mõelda, et kas praegune praktika annab
võimaluse elamumajandusel ka tulevikus saada roheliseks.
EGL_Energia_tohus
us.docx
Keskkonnaministeerium Üldine hinnang keskkonnamõjule Osaliselt arvestatud
Muudatusettepaneku mõju keskkonnale on pigem positiivne, avaldudes eelkõige kliimamuutuste seisukohtas 2.
leevendamise kaudu, mille abil väheneb surve looduskeskkonnale. Ulatuslik hoonete renoveerimine aitab
saavutada puhtama elukeskkonna energiasäästu kaudu. Kui hoone on kohandatav muutunud vajaduste
või nõuetega, siis ehitise kogu elukaare kulusid aluseks võttes on enamasti säästlikum olemasoleva hoone
korrastamine, ehkki selle energiatõhusus on võrreldes uue hoonega reeglina madalam. Hoonete
energiatõhususe eesmärkide uuendamine oluliselt kaasa, et saavutada ELi kavandatud eesmärk
vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heitkoguseid 55% võrra.
Seisukoht:
Peame oluliseks vähendada hoonete sektori mõju kliimale ning toetame energiatõhususe direktiivi
ülevaatamise peamisi eesmärke vähendada aastaks 2030 hoonete energiakasutusest tulenevat
kasvuhoonegaaside heidet ning viia valdkondlikud sihttasemed kooskõlla Euroopa Liidu ülese
eesmärgiga saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Sellest tulenevalt toetame energiatõhususe
eesmärkide tõstmist ning ressursitõhususe ja ringmajanduse põhimõtete rakendamise edendamist
hoonete sektoris. Samuti peame oluliseks, et erinevate direktiividega seatud eesmärgid oleksid
omavahel kooskõlas, et vältida liigset halduskoormust ning võimaldada kasvuhoonegaaside heite
vähendamist kõige kulutõhusamal viisil.
Selgitus: Euroopa Liit ja Eesti on seadnud pikaajaliseks eesmärgiks jõuda aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni
ja eesmärgi täitmiseks on vaja olulisel määral vähendada ka hoonete sektorist tulenevat
kasvuhoonegaaside heidet. Hoonete sektori süsinikujalajälje vähendamiseks on oluline võtta terve
olelusringi kestel arvesse mõjusid kliimale ja järgida ressursitõhususe ning ringmajanduse põhimõtteid.
Samas on oluline jälgida, et erinevad valdkondlikud õigusaktid töötaksid koosmõjus ja kavandatavad
muudatused ei tooks kaasa ebamõistlikke administratiivseid kulusid, ei takistaks hoonefondi uuendamist
läbi ehituskulude ebamõistliku suurenemise ning ei vähendaks kvaliteetse elamispinna kättesaadavust.
Peame positiivseks, et liikmesriikidele on jäetud võimalus otsustada, kuidas eelnõus seatud eesmärkideni
jõuda ja alles vahehindamise käigus võivad nõuded karmistuda. Kui uute elamute ehitamise nõudeid on
tõenäoliselt lihtsam täita, siis renoveerimise osas on risk süvendada ühiskonna kihistumist, kuna enamik
ebaefektiivseid elamuid on just vaesemates ja maapiirkondades, millele lisandub veel tühjenevate
kortermajade problemaatika. Ehkki täna on selle toetamiseks ette nähtud ka RRF ja SF, siis uute
ambitsioonide elluviimiseks sellest ei piisa. Täiendavalt on meie hinnangul Eesti jaoks väljakutse
ehitussektori oskused nullenergiale vastavaid hooneid ehitada.
Haridus- ja Direktiivis oli viide ka valdkondlike oskuste nappuse vähendamisele ja sellega oleme päri. Arvestatud seisukohas
Teadusministeerium 5.
Direktiivi lisas II on toodud riikliku renoveerimisplaani vorm. Renoveerimise puhul on hoonetest ülevaate
andmisel (artikkel 3 (a)) valikulise kriteeriumi loetelus toodud lammutatavate hoonete pind (m2).
Mõistlik oleks siin tuua vähenev köetav pind, mitte kogupind. Samuti võiksid ka järgnevad kriteeriumid
olla selgelt seotud pindade optimeerimisena, ehk vähenenud pinnad täidavad alati eesmärke ja ei tohi
arvutuskäikudest välja jääda. Leiame, et kõige parem energiasäästumeede on optimaalsed ruutmeetrid,
eriti kahaneva elanikkonnaga piirkondades, kus kasutada saab pindade ristkasutust, integreeritud
teenuseid jne.
Eesti Kaubandus- Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Majandus- ja Osaliselt arvestatud
Tööstuskoda Kommunikatsiooniministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust hoonete energiatõhususe direktiivi seisukohas 6.
eelnõu (edaspidi: Eelnõu) kohta, millega muuhulgas seatakse energiatõhususe eesmärgid paketi
„Eesmärk 55“ jaoks. Oleme Eelnõuga tutvunud ning esitame oma ettepanekud ja kommentaarid
järgnevalt.
Peame positiivseks kliimaga seotud eesmärkide seadmist
Kaubanduskoda peab positiivseks, et keskkonnaga ja eelkõige kliimaga seotud probleemidega tegeldakse
ning et seda tehakse Euroopa Liidu tasandil. Selline teguviis on kahtlemata efektiivsem siseriiklike
eesmärkide seadmisest iga liikmesriigi poolt, kuna sel viisil on võimalik tagada ühese mehhanismi abil, et
kõik liikmesriigid neid eesmärke ka täidavad. Energiatõhususe tagamine ja kliimamuutuste ärahoidmine
on vajalik ka ettevõtetele majandusliku stabiilsuse hoidmiseks ning ilmastikukahjude likvideerimisele
tekkiva kulu vältimiseks.
Mõju Eesti ettevõtluskeskkonnale pole täiesti selge
Eelnõu artikkel 9 lõige 1 sätestab muuhulgas, et liikmesriigid peavad tagama avalikele asutustele ja
mitteeluhoonetele energiaklass F saavutamise hiljemalt 1. jaanuariks 2027 ja energiaklass E saavutamise
hiljemalt 1. jaanuariks 2030 skaalal, kus energiaklass A tähistab nullenergiahooneid ning energiaklass G
tähistab 15 protsendi kõige väiksema energiatõhususega hoonete hulka kuuluvaid hooneid aasta 2027
seisuga. Energiaklass F on seega ühe astme võrra ja energiaklass E kahe astme võrra energiatõhusam
energiaklassist G.
Eelnõu artikkel 20 lõige 7 sätestab muuhulgas, et mitteeluhoonetes, mille küttesüsteemide koguvõimsus
on üle 290 kW ja kus see on tehniliselt võimalik, tuleb hiljemalt 31. detsembriks 2024 seadistada energia
tarbimist automaatselt jälgivad ja salvestavad seadmed. Hiljemalt 31. detsembriks 2029 peavad selliste
seadmetega olema varustatud ka mitteeluhooned, mille küttesüsteemide koguvõimsus on üle 70 kW.
Muuhulgas peavad need seadmed olema suutelised energia tarbimist pidevalt monitoorima ja vajadusel
ka seda iseseisvalt vähendama.
Ehkki kliimamuutustega tegelemine on iseenesest positiivne, tuleb seejuures siiski arvesse võtta ka seda,
et Eelnõu artikli 9 lõikes 1 ning artikli 20 lõikes 7 sätestatud nõuetele vastavuse saavutamine tähendab
ettevõtete ja inimeste jaoks vajadust teha täiendavaid investeeringuid hoonete energiatõhususse.
Soovime teada, kas Eesti kohta on tehtud esmaseid analüüse, et kui suures ulatuses peavad inimesed ja
ettevõtted tegema järgnevatel aastatel investeeringuid, et saavutada direktiivis välja toodud eesmärgid.
Leiame, et selline analüüs on väga vajalik, et hinnata, kas direktiivi eesmärkide saavutamine on realistlik
ja kas see ei too kaasa ehitusturu ülekuumenemist, mille tõttu võivad märgatavalt suureneda ka inimeste
ja ettevõtete kulud. Kui sellist analüüsi ei ole tehtud, siis soovitame selle esimesel võimalusel läbi viia. Kui
analüüs näitab, et direktiivi eesmärkide saavutamine on realistlik ja ei too kaasa ehitusturu
ülekuumenemist, siis toetame plaanitavat Eelnõud. Kui analüüsi tulemused näitavad, et eesmärkide
saavutamine ei ole direktiivis väljapakutud ajaraamistiku jooksul Eestis realistlik ja eesmärgi
saavutamisega võib kaasneda turu ülekuumenemine, siis peaks Eesti tegema ettepaneku lükata
eesmärkide saavutamise tähtajad mõnevõrra hilisemaks.
Rahandusministeerium Hoonete energiatõhususe direktiivi teemal: Osaliselt arvestatud
„: Direktiivi projekt ja kaasnevad mõjud olid arutelu all 2021.a. Renoveerimiskava ja rahastamisvajadus seisukohtades 2, 5, 6.
tulevad uuesti arutelule rakendamisetapis. Direktiivi muutmise menetluse praeguses etapis
ettepanekuid ei ole.“ Hilisem sisend
„ Direktiivil on oluline mõju KOV eelarvele. 1. KOV vaates on 2021. a. seisuga alla E klassi hoonete arvestatud.
netopind energiamärgise järgi ca 9,7% kogu põhiteenustega seotud hoonefondist. Seejuures
energiamärgise info puudub ca 23,4% hoonete netopinnast, millest arvestatav osa on arvatavasti samuti
alla E klassi. Osad sellest on ka hooned, mis pikaajaliselt ei ole KOVile vajalikud ja mis võõrandatakse,
lammutatakse või milles sisekliimat ei tagata. 2. Hoonete renoveerimisel on oluline jälgida, et
ettepanekuga minimaalsele F või E energiaklassile vastavaks renoveerimisel tehtaks tööd arvestusega, et
hiljem on ilma lisakulutusteta võimalik jätkata hoone kõrgemasse energiaklassi renoveerimisega ja ei
oleks vajadus eelnevaid töid oluliselt ringi teha või asendada. „
Täpsem sisend:
- EL rahade kasutusest renoveerimiseks/ehituseks ja kestliku rahastamise taksonoomiast: nõue
saavutada renoveerimisega vähemalt 30% energiasäästu on küll asjakohane selliste hoonete
renoveerimise, mille enrgiatõhusus on madal (vanemad hooned,, kehvema kvaliteediga materjalist või
kehvema ehituskvaliteediga hooned jmt). Aga sedamööda, kui hoonete nö esimene renoveerimisring
tehtud saab, muutub iga järgmise tegevusega sama % energiasäästu saavutamine keerulisemaks ja
kulukamaks. Nt kui esimese renoveerimisringiga on 30..35% energiatõhusust suudetud parandada, siis
selle nn mitte-alla-30% reegli kohaselt järgmistele töödele ei saaks rahastust taotleda, kui see ei aitaks
järgmist 30% säästa, aga see ei pruugi olla jõukohane (sh elanikele või ettevõtetele või avaliku sektori
asutustele) rahaliselt, vaid järgmist nii suurt säästunihet võidakse realistlikumalt püüda saavutada mitte
ühe, vaid mitme järjestikuse investeeringuga. Ettepanek kaaluda, kas võiks eeldatava energiasäästu
saavutamise miinimummäära diferentseerida sõltuvalt sellest, mitu % energiasäästu on nt viimase 5 võoi
10 aasta jooksul eelmiste renoveerimistöödega juba saavutatud (nt kui 5a jooksul on tehtud
renoveerimist tulemusega 35% energiaäästu, siis järgmist aanloogset investeeringut võiks lugeda
"rohelisek" ja toetada lävendiga "täiendav 20% energiasäästu" vmt.
Vabandust, ei jõudnud praegu välja otsida, aga kas direktiivis on käsitletud ka ehitiste ja rajatiste seoseid
(ses mõttes, et need ei pruugi alati olla üks-üheselt omavahel eristataavad) ja kas ehitistega seotud
rajatiste (või rajatistega seotud ehitiste) energiatõhususega seonduv on asjakohane, loogiline ja piisavalt
arusaadav ka neile, kes tegelevad rajatistega, mis on nö ehitiste juures/küljes?
Tõenäoliselt on asjakohaen pidada ka selle direktiivi suhtes silmas EE seisukohti nn üldise
energiatõhususe direktiivi teemal, sh et avaliku sektori hoonete käsitlemisel peame põhjendatuks
käsitleda selles kontekstis keskvalitsuse ja KOV hooneid (mitte laiema ringi avaliku sktori hooneid),
põhjendused on nonde seisukohtade juures toodud.
Samuti ei pea me asjakohaseks viidata ei uue HKS loomisele (hoonete ja maanteetranspordi sektorile)
ega Sotsiaalse kliimafondi loomisele kui otsustatule, sest nende eelnõõude läbirääkiimine on paralleelne
protsess , mille tulemusel võidakse jõuda KOM algsetest ettepanekutest ka üsna erinevate
kokkulepeteni-otsusteni.
"Major renovation" definitsioonis on piiriks 25% ehitose väärtusest (ilma hoonealuse maata),
loodetavasti on olemas ratsionaalsed ja selged alused selle kohta, milliste näitajate alusel "shitise
väärtust" selles kontekstis hinnatakse (nt samas tehnilises seisundis hoone turuväärtus võib erinevates
piirkondades olla väga erinev sõltuvalt sealsest nõudlusest konkreetset laadi hoonete järele (ja
asustustinedusest), oluline on mh, et see ei tooks kaasa nt hõredamalt asustatud piirkondades
samalaadse hoone renoveerimise korral "major renovation" lävendi defineerimise oluliselt väiksema
investeeringumahuga kui samasuguse hoone korral nt ruuremas linnas.
Igalt LR_lt oodatav "national builging renovation plan" võiks olla nääratletud nii, et sõltuvalt konkreetse
LR strateegilise planeerimise süsteemist võiks selle kava koostada ka nt muu strateegilise arengukava
ühe osana (mitte tingimata eraldiseisva kavana), see võib aidata kaas paremale sektoritevahelisele
integreerimisele ja soodustada mh kava koostamisel partneritega suhtlemist jm.
Kavaga seotud näitajate valikut, andmete kogumist ja arusandlust oleks otstargbekas võimalikutl suures
osas teha seonduvalt teiste protsesside ja strateegiliste kavadega, et vältida kattuvusi ja lünki ning
optimeerida kõigi seotud osapoolte (haldus- jm) koormust. See käib mh nii mittetulundussektori,
ettevõtlussektori kui ka KOV_de kohta.
Art 7 uute ehitistega seotud tähtajad: oluline on määratleda, kas need tähtajad kehtivad hoonete kohta,
mis on konkreetseks ajaks valminud, millele on antud ehitusluba või kasutusluba, mille prrojekt (või
renoveerimisprojekt on heaks kiidetud, või mille ehitusleping on allkirjastatud. Nt arvestades suuremate
hoonete renoveerimise projekteerimiseks, ehituse hankimiseks (ehituslepinguteni jõudmiseks) ja
ehituseks/renoveerimiseks kuluvat aega, võib 2027.a tähtaeg olla liiga varane ja mitte saavutatav
(pidades mh silmas, et suure tõenäosusega ei jõuta 2023.a alguseks veel uut direktiivi kokku leppida ja
jõustada, samas kui 4 aastat ei ole uute hoonete rahamiseks projekteerimisest ehituse lõpetamiseni eriti
pikk aeg.
Hilisem sisend:
Saadan kiirete kommentaaride ja täiendustega seletuskirja. Ehk saab kommentaaridest lisada ka
toetavaid viiteid. Oluline on üldine vaade ja tervikrekonstrueerimise strateegiline suunamine ruumilise
planeerimise vahenditega.
RaM 2022-02-14
Seletuskiri EPBD_AnL.docx
TalTech 14.02 täiendav sisend: Arvestatud, v.a
kaalumistegurite
Vaatasin selle põhjaliku teksti üle ja mul oleks paar pisikest märkust/täiendust, mis faili kommentaaride ettepanek.
ja trackiga lisatud. Sõnastasime viimase
soovitusena.
Põhiline on major ja deep renovation ning A klassi küsimus. Direktiivi hoolikalt lugedes tuleb välja, et
ühtegi kohustust deep renovation nõudeid kehtestada ei ole, ehk see mõiste on puhtalt parema (A klassi
rekk) kui miinimumnõuete järgi toimuva olulise rekonstrueerimise stimuleerimise jaoks. Kõik nõuete
kehtestamise kohustused on major renovationi jaoks. Antud küsimus oli valesti tõlgendatud ka minu
esialgsetes kommentaarides.
Kaalumistegurite EL tasemel määratlemist tasuks toetada ainult siis kui teiste riikide toetus taga, sellist
mandaati direktiivil ei ole ehk tundub ebareaalne.
Kohati oli sõnakasutus kulutõhus vs kuluoptimaalne (cost effective vs cost optimal) ebatäpne.
Point on siin selles, et kõik lahendused, mis on referentspunktist (näiteks tänane praktika) vasakul on
sellel joonisel kulutõhusad. Nende hulgast minimaalse olelusringi kuluga punkt on kuluoptimaalne.
Direktiivi tekstis kasutatakse väga palju cost-optimal levels (kuluoptimaalsed tasemed), aga samas ka
cost effective üldisemas tähenduses, nt cost-effective use of national financing. Seega oleks korrektne
vahet teha, muidu võib ka tähendus muutuda.
TalTech
kommentaarid 2022-02-14 Seletuskiri EPBD.docx
Eesti Korteriühistute Liit Kui reeglina liikmeriigid avaldavad arvamust direktiivile siis tuuakse ka välja kohalikud erisused . Arvestatud.
Eesti jaoks on kindlasti üheks erisuseks see, et enamus elukondlikust hoonefondist on korteriühistute
õigusliku vormiga ja just korteriühistud on Eestis päras 2018 aastat suure osa elukondliku hoonefondi
osas need subjektid kes peavad tagama hoonetes energiatõhususe tulemuste saavutamise. Võib olla
selle kohta võiks olla seletuskirjas väike lõik.
Kindlasti peaks direktiiv arvestama liikmesriikide erisusega ja seda võiks rõhutada just rahastusmudelite
väljatöötamise osas
Tallinna Strateegiakeskus Seletuskiri on täpne ja sisukas ning meie hinnangul kõik olulised teemad adekvaatselt kaetud. Seetõttu ei Võetud teadmiseks.
ole meil ka seletuskirja täiendusi.
Taustaks.
Oleme linnas hinnanud hetkeolukorda linnas ja saadame ka pisut taustmaterjali. Järgnev on hinnanguline
kuna ehitushinnad muutuvad praktiliselt kuudega.
Tallinnas on EHR andmetel 8024 korterelamut, neist enne 2000. aastat ehitatud ja renoveerimist vajavat
6342. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks peaks Tallinnas aastaks 2030 rekonstrueerima terviklikult ca
5000 korterelamut, mille hinnanguline maksumus on ca 5 miljardit eurot (kui me eeldaks, et sellest
Tallinna toetus oleks ca 10%, siis teeks see linna kuluks 500 miljoniteurot). SA KredExi toel on aastast
2003 toetatud Tallinnas 405 korterelamu rekonstrueerimist, 2014-2021 aastatel tervikrekonstrueerimist
83 juhul vähemalt 30% toetusega. Tehaselise rekonstrueerimise 50% toetus on Tallinnas eraldatud 10
korterelamule. Eelpool nimetatud mahus rekonstrueerimist saaks ellu viia ainult tehaselise
moodulrenoveerimise teel. Eesti ehitusturu praegune võimekus on rekonstrueerida 400 maja aastas –
seda nii ehitusmaterjali kui projekteerimis- ja ehitusvõimekuse osas. Massilist rekonstrueerimist saaks
edendada ainult industrialiseerimisega. Tehaselise rekonstrueerimise maksumus sõltub maja tüübist –
hinnad on vahemikus 500-1000 eurot m2 kohta. Nö „tavaline“ rekonstrueerimine on 400 eurot m2 kohta
(hinnang SA KredExi ekspert). Suures mahus tuleb rekonstrueerida ka väikeelamuid, senini ei ole Tallinn
oma meetmetega väikeelamute energiatõhususse panustanud.
Meie peamine probleem on hoonete omanike raha- ja motivatsioonipuudus, seda saab suurendada
riigipoolsete toetustega ja ehitussektori võimekus - sellises mahus rekonstrueerimislaine elluviimiseks on
vaja tööhõivet mitmekordistada.
Linn toetab väikese mahus kortermajade energiatõhususe parendamist toetusmeetmega „Fassaadid
korda“, kus on üheks eesmärgiks ka energiatõhusus.
Riigi Kinnisvara Saadan arvamuse Eesti seisukohtade osas. Osaliselt arvestatud.
Energiaauditite
Üldiselt seisukohtadega nõus, kuid soovitan ära muut selgituses „energiaauditite koostamist veebis“. koostamiseks on vajalik
Energiaauditi asemel kasutada „energiaanalüüs“ vms. Energiaaudit (nii elamutele kui ka ettevõtetele) luua digitaalseid
nõuded on hetkel defineeritud määrustes ning energiaauditi mõiste kasutamine direktiivis võib tekitada abivahendeid.
vastuolu hetkel kehtivate määrustega Renoveerimispassi
Arusaamatuks jääb, mida mõeldakse võimalikult automaatse renoveerimispassi kasutuselevõtu all. automatiseerimist
Renoveerimispassi eesmärgiks on esitada selge tegevuskava etapiviisiliseks renoveerimiseks, mis sisaldab käsitlevad üsnagi
muuhulgas infot energiasäästu, maksumuse ning tehnilise teostuse oss. Kuna valdavalt on põhjalikult punkti 3 ja 5
energiatõhususmeetmed omavahel tihedalt seotud (nt hoone välispiirete renoveerimisel tuleb selgitused. Loomulikult
rekonstrueerida ka hoone kütte ja ventilatsioonisüsteem), siis tuleb renoveerimispass koostada on oluline ka vastava
võimalikult professionaalselt arvestades iga konkreetse objekti eripärasid. Arvestada tuleb, et ka pädeva eksperdi panus,
etappide vahelisel ajal peab hoones olema tagatud ohutus ning nõuetele vastav sisekliima. Seega minu kuid kasutades näiteks
arvamus on, et renoveerimispassi ei saa genereerida automaatselt andmete põhjal, vaid see tuleb reaalajas uuenevaid
koostada kvalifitseeritud ja sertifitseeritud eksperdi poolt arvestades kõiki hoone eripärasid ning tehnilisi tasuvusanalüüse ja
võimalusi. ennustuspõhiseid
algoritme.
Kultuuriministeerium Lähtume seisukohtade kujundamisel jätkuvalt hoonete energiatõhususe direktiivi avaliku konsultatsiooni Suuremas osas oleme
raames välja öeldud üldistest põhimõtetest: arvestanud. Vastavalt
I Kvaliteetne ruumiloome. sellele täiendasime
Peame oluliseks, et hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamisel tuleks keskkonna mõju seletuskirja erinevaid
määratlemisel ning renoveerimispõhimõtete ajakohastamisel jälgida eesmärki muuta meie elukeskkonda osi (sissejuhatus,
kvaliteetsemaks ja sotsiaalselt sidusamaks. Tuleks arvestada hoone kogu olelusringi ning kvaliteetse mõjude analüüs kuhu
ruumiloome põhimõtteid . eraldi sai välja toodud
mõju kultuurile), kui ka
Kvaliteetseid ruumilahendusi toetab Euroopa Uus Bauhausi initsiatiiv, mille kohaselt tuleks süsteemse seisukohti (1,2,4,5,6).
renoveerimise puhul arvesse võtta sotsiaalne ja kultuuriline mõõde, sh esteetika, kus on ühendatud nii
disain kui ka kestlikkus. Euroopa Uus Bauhaus algatusega seotud Euroopa Komisjoni tegevused ja
meetmed komisjoni teatises COM(2021)573).
Elukeskkonna kvaliteedipõhimõtete tervikkäsitluse, Davosi[1] kvaliteedi hindamise süsteemi kohaselt ei
tohiks ühegi (renoveerimis)projekti puhul lähtuda ainuüksi energiatõhususe kriteeriumist, vaid mistahes
ruumilise sekkumise (sh renoveerimisprojekt) kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kompleksselt, s.t
käsitleda tuleb kõiki kaheksat kriteeriumi korraga (ruumiloomeprotsessi juhtimine, otstarbekohasus,
majandus, keskkond, mitmekesisus, kontekst, kohatunnetus, ilu).
Seda, et Davosi kvaliteedi tööriista saab energiatõhususe meetmete kavandamisel ja elluviimisel
terviklikult rakendada on näidanud ka Eesti juhtimisel 2021. aasta oktoobris valminud EL ülene raport
„Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda”, mis
toob ruumiloome keskmesse kultuuri.
Hoonete energiatõhususe direktiivi eelnõu COM(2021)802 final on püütud kvaliteetse ruumiloome
põhimõtteid osaliselt arvesse võtta, kuid vajab selgitamist, kuidas praktikas (rakendamine, metoodika
energiatõhususe arvutamiseks) need põhimõtted rakenduksid:
Viidatakse Euroopa uue Bauhausi algatusele ja sotsiaalsele mõõtmele, kuid detailsemaks ei minda.
Hoone kogu eluringi võetakse arvesse vaid uute hoonete puhul, hõlmates siiski ka renoveerimist
(põhjenduspunktides 7, 8, 9).
Põhjenduspunktis 12 on toodud põhimõte, et hoonete energiatõhusust tuleks arvutada metoodika
alusel, mida saaks eristada riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Tekib küsimus, kas välja toodud kriteeriumid
on piisavad. Metoodikate võrreldavusest liikmesriikide vahel räägitakse pp-s 17.
II Kaitsealuste hoonete hõlmamine paindlikult.
Siiani ei ole mälestised, UNESCO maailmapärandi paigad ja kultushooned energiatõhususe direktiivi
skoobis olnud põhjusel, et nende ehituspärand ei satuks restaureerimisega surve alla. Euroopa
rohepöörde algatuste ja EL poolse rahastamise kontekstis on teatav oht, kus ehituspärand, mis ei käi
energiatõhususe ja CO2e heitme vähendamise arvutuse alla, jääb ka üldistest programmide
eesmärkidest ja arengutest, sh EL-i meetmetest, kõrvale. Seetõttu oleme seni toetanud terviklikku
vaadet, mis annaks võimaluse hõlmata renoveerimise programmidesse ka kultuuripärandi nii, et
liikmesriikidele jääks paindlikkus energiatõhususe piirmäärade sätestamisel või mitte sätestamisel
kaitsealustele hoonetele.
Hoonete energiatõhususe direktiivi eelnõu COM(2021)802 final on vastav paindlikkus sisse jäetud.
Direktiivi muutmise ettepanek kaitsealuste hoonete osas on sisuliselt ainult tähendusevarjundi muutus.
Kui kehtivas direktiivis on kirjas, et riik võib otsustada energiatõhususe miinimumnõudeid kaitsealustele
hoonetele mitte kehtestada (täielik välistamine), siis muudatusettepanekus on kirjas, et riik võib
otsustada miinimumnõudeid kehtestada, kui ei muudeta kaitsealuste hoonete tehnilist laadi
väljanägemist. Võrreldes kehtiva sõnastusega on kaitsealused hooned tõstetud artiklis 5 eraldi punkti
(uus punkt 2). Sellega on kaitsealused hooned eristatud teistest seni täieliku erandiga kaetud hoonetest
nagu pühakojad, ajutised ehitised jm (punkt 3).
Eristamise põhjus jääb ebaselgeks ja vaja oleks täpsustada, kas punktides 2 ja 3 nimetatud hoonetele on
mõeldud sisuliselt kohaldada samu reegleid või mitte.
Siiski, uus sõnastus jätab liikmesriigile otsustusvabaduse kaitsealustele hoonetele energiatõhususe
miinimumnõudeid kas kehtestada või mitte. Paindlikkus on siinkohal vajalik ja asjakohane. Seni on Eesti
rakendanud mälestistele, muinsuskaitsealadele, miljööaladele ja UNESCO maailmapärandi nimekirja
kuuluvatele hoonetele lubatud erandit (EhS § 62). Oleme seisukohal, et erandi võimalus ehituspärandile
peab säilima ja direktiivi sõnastusettepanek seda ka võimaldab. Nimetatud hoonete näol on tegu kõrge
kultuuriväärtusega objektidega, mis on kaitse alla võetud nende autentse välisilme tõttu.
Energiatõhususe miinimumnõuete rakendamine võiks nende välisilmet pöördumatult mõjutada või
rikkuda. Väga sageli on kaitsealustel hoonetel võimalik energiatõhusust suurendada, kuid seda ei pruugi
saada teha direktiiviga seatud miinimumnõueteni.
III Mõju kultuurile.
Liikmesriigi ülesanne on oma eripärase kultuuripärandi kaitse ja säilitamine. Lisaks on oluline hoida ja
säilitada Euroopa ühist kultuuripärandit. Vajalik on säilitada liikmesriikide eripärane ehituspärand ja selle
kõrge kultuuriväärtus. Kultuuripärand on Euroopa ühistel väärtustel põhineva identiteedi oluline osa.
Lisaks sellele panustab kultuuripärand märkimisväärselt Euroopa majandusse läbi turismi,
loomemajanduse jm.
Kultuuripärandi hulka arvatud hoonete ja energiatõhususe miinimumnõuete tagamisega seostub kaks
peamist aspekti.
Esiteks on need kõrge kultuuriväärtusega hooned, mis on arvatud pikaajaliselt säilitatava pärandi hulka
tänu arhitektuuri-, kunsti- või paiga identiteediga seotud väärtusele. Nende välisilme on oluline (või
kõige olulisem) osa nende kultuuriväärtusest, mistõttu nende puhul ei saa rakendada energiatõhususe
suurendamiseks standardlahendusi. Seega võiks ehitismälestistele ja miljööväärtuslike alade hoonetele
olla energiasäästuga seotud eesmärgid madalamad ja paindlikud, st erilahendusi võimaldavad. Sama
näeb ette Eesti pikaajalise rekonstrueerimise strateegia (p 5.10).
Teiseks on oluline tähele panna, et kõrge kultuuriväärtusega hoonete puhul ei tekitataks tahtmatult
olukorda, kus need jäävad rohepöörde käigus võrreldes muu hoonefondiga halvemasse seisu.
Rohepöörde eesmärkide, täpsemalt hoonesektori energiatõhususe saavutamiseks on ette nähtud
märkimisväärsed rahalised vahendid. Hooned, mis ei panusta sellesse eesmärki teistega võrdselt, võivad
rahastusmeetmetest teadmatuse tõttu kõrvale jääda. Ehitismälestisi ja miljööväärtuslikke hooneid on
vaja samuti rekonstrueerida. Hoonefondi rekonstrueerimist soodustavad meetmed (toetused, laenud,
käendused) ei tohi tekitada survet standardsete lihtsate lahenduste (nt standardsed päiksepaneelid
hoone katusel) eelistamiseks erilahenduste asemel (nt päiksepaneelid kirikuhoonest eemal, maapinnal).
Samuti ei tohiks laenukõlblikkus või toetus sõltuda tulevikus mälestise energiaklassist. Hoonefondi
energiatõhusaks rekonstrueerimine ja taastuvenergia lahendustele üleminek ei tohi muuta mälestiste jm
kultuuriväärtusega hoonete kasutamist inimestele ebaatraktiivseks.
Euroopa hoonefondist on kaitse all ainult u 2-3 %, seega pole põhjust karta nagu ohustaks erandi
tegemine rohepöörde eesmärke. Eestis on ehitismälestiste hulk 5270[1], mis moodustab 2% pikaajalise
rekonstrueerimise strateegias toodud hoonete (~210 000) koguarvust. Lisanduvad muinsuskaitsealade
hooned ja miljööalade hooned (andmed ei ole kättesaadavad).
[1] https://davosdeclaration2018.ch/quality-system/
[1] Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee/public.php?menuID=statistic 21
KUM kommentaarid Kultuuriministeeriumi
2022-02-14 Seletuskiriseisukohad
EPBD_KUMhoonete energiatõhususe direktiivi kohta_vvs_puhas.docx
märkused.docx
Lisa 1. Kaasatud huvigruppide nimekiri
1. Digitaalehituse klaster
2. Eesti Arhitektide Liit
3. Eesti Taristuehituse Liit
4. Eesti Ehitusettevõtjate Liit
5. Eesti Ehitusinseneride Liit
6. Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit
7. Eesti Kinnisvarafirmade Liit
8. Eesti Korteriühistute Liit
9. Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühing
10. Eesti Linnade ja Valdade Liit
11. Eesti Maaülikool
12. Eesti Omanike Keskliit
13. Eesti Sisearhitektide Liit
14. Eesti Soojustehnikainseneride Liit
15. Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus
16. Eesti Vee-ettevõtete Liit
17. Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooniinseneride Selts
18. Ehituskeskus
19. EKA Arhitektuuriteaduskond
20. Kutsekoda
21. Transpordiamet
22. Päästeamet
23. Tallinna Tehnikakõrgkool
24. Tallinna Tehnikaülikool ehituse ja arhitektuuri instituut
25. Tehnilise Järelevalve Amet
26. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
27. Eesti Puitmajaliit
28. Eesti Tööandjate Keskliit
29. Arenguseire Keskus
30. Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit
31. Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit
32. Eesti Elektritööstuse Liit
33. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
34. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
35. Eesti Keemiatööstuse Liit
36. Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing
37. Eesti Masinatööstuse Liit
38. Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon
39. Eesti Ringmajandusettevõtete Liit
40. Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon
41. Eesti Taastuvenergia Koda
42. Eesti Teadusagentuur SA
43. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon
44. Tuuletehnoloogia Liit
45. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
46. Eesti Õliühing
47. AS Eesti Energia
48. Elering AS
49. Eleport OÜ
50. Eesti Gaasiliit
51. Elektrilevi
52. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
53. Gren Eesti AS
54. Harju Omavalitsuste Liit
55. Hiiumaa Omavalitsuste Liit
56. Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
57. Järvamaa Omavalitsuste Liit
58. Keskkonnainvesteeringute Keskus
59. Konkurentsiamet
60. Kredex
61. SA Läänemaa
62. Lääne-Viru Omavalitsuste Liit
63. Linnalabor MTÜ
64. Riigi Kinnisvara
65. Stockholm Environment Institute Tallinn
66. Sunly
67. Tallinna Strateegiakeskus
68. TalTech
69. Tallinna Ülikool
70. Targa Linna klaster
71. Tartu Ülikool
72. Tartumaa Omavalitsuste Liit
73. Utilitas
74. Valgamaa Omavalitsuste Liit
75. Viru Keemia Grupp
76. Eesti Gaas
77. Adven Eesti
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ettepaneku kohta, milles
käsitletakse hoonete energiatõhusust
Sissejuhatus
Euroopa rohelise kokkuleppega1 seadis Euroopa Komisjon (edaspidi Komisjon) eesmärgi
saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa Liit, kus aastaks 2050
on saavutatud kliimaneutraalsus ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud piisav
majanduskasv. Hoonete sektori roll ja panus rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisse on
detailsemalt välja toodud Euroopa renoveerimislaine strateegias2, milles komisjon seab
eesmärgi järgmise kümne aasta jooksul renoveerimismäärasid Euroopa Liidus (edaspidi EL)
vähemalt kahekordistada ning tagada, et renoveerimine suurendaks hoonete energia- ja
ressursitõhusust. Strateegia sisaldab tegevuskava, milles on konkreetsed regulatiivsed,
rahastus- ja tugimeetmed järgnevateks aastateks.
Hoonete arvele langeb ligikaudu 40% kogu ELi (Eestis umbes 50%) energiatarbimisest ja 36%
energiatarbimise tekitatud kasvuhoonegaaside heitkogustest. Üle 220 miljoni hoone ehk
ligikaudu 85% ELi hoonefondist on ehitatud üle 20 aasta tagasi ning eeldatavasti on sellest
2050. aastaks alles 90%. Igal aastal renoveeritakse energiatõhusamaks aga ainult 1% hoonetest.
Renoveerimislaine strateegias leitakse, et olemasolevatest hoonetega seotud seadusandlikest
meetmetest ei piisa, et saavutada ELi 2030. aasta kliimaeesmärk vähendada kasvuhoonegaaside
netoheitkoguseid vähemalt 55% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega, energiatõhususe
eesmärgi raames kavandatud tõus ega ka kliimaneutraalsuse eesmärk 2050. aastaks. Seetõttu
on renoveerimislaine teatises välja kuulutatud hoonete energiatõhususe direktiivi
läbivaatamine, et toetada hoonete renoveerimist ja vähendada nende CO2-heidet.
Hoonete energiatõhususe direktiiv 2010/31/EL3 võeti vastu 2012. aastal, et parandada ELis
hoonete energiatõhusust, kehtestades energiatõhususe miinimumnõuded ja ühine raamistik
energiatõhususe arvutamiseks. Hoonete energiatõhususe direktiivi esimene läbivaatamine
toimus 2018. aastal paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames, et kiirendada
olemasolevate hoonete kulutõhusat rekonstrueerimist ja edendada hoonetes aruka tehnoloogia
kasutamist. Direktiiviga (EL) 2018/8444 kehtestati nõue ELi liikmesriikidele töötada välja
pikaajalised renoveerimisstrateegiad nii elu- kui ka mitteeluhoonete renoveerimise toetamiseks,
et saavutada 2050. aastaks väga energiatõhus ja vähese CO2-heitega hoonefond. Samuti
laiendati kütte- ja kliimaseadmete ülevaatuskorra ulatust kombineeritud süsteemidele (koos
ventilatsiooniga) ja süsteemide tulemuslikkuse arvutamisele tavapärastes töötingimustes, võeti
vastu meetmeid julgustamaks hoonetes kasutama digilahendusi ning arukaid automatiseerimise
ja kontrolli tehnoloogiaid ning toetamaks hoonete parklates elektrisõidukite laadimisjaamade
väljaarendamist ja võeti kasutusele nutivalmiduse näitaja, et mõõta hoone võimet kohandada
oma toimimist vastavalt kasutaja ning võrgu vajadustele.
1
Euroopa roheline kokkulepe COM(2019) 640
2
Euroopa renoveerimislaine - keskkonnahoidlikumad hooned, uued töökohad, parem elujärg COM(2020)
662 final
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL, 19. mai 2010, hoonete energiatõhususe kohta
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/844, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi
2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta
1
Renoveerimislaine teatises on välja toodud mõned konkreetsed aspektid, mida direktiivi
käesoleval läbivaatamisel käsitletakse: kohustuslike energiatõhususe miinimumstandardite
järkjärguline kasutuselevõtt igat liiki (avalike ja eraomandis) hoonete jaoks, energiamärgiste
raamistiku uuendamine ning hoonete renoveerimispasside ja täisrenoveerimise standardi
kasutuselevõtt seoses hoonete CO2-heite vähendamise rahastuse ja eesmärkidega. Kaalutakse
ka uutele hoonetele esitatavate nõuete ja säästvat liikuvust edendavate meetmete ajakohastamist
kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja 2030. aasta kliimaeesmärgi kavaga5. See hõlmab
ressursitõhususe ja ringmajanduse põhimõtete käsitlemist, et vähendada kogu olelusringi
heidet; hoonete projekteerimise, ehitamise ja haldamise digipööret; vastupanuvõimet
kliimamuutustele ning tervise- ja keskkonnanõudeid. Samuti tuleb Komisjoni hinnangul
arvestada energiaostuvõimetust ja puuetega inimeste ligipääsuvõimalusi.
Eestis on hoonete renoveerimist puudutav strateegiline dokument „Hoonete rekonstrueerimise
pikaajaline strateegia6“, mis kinnitati 9.07.2020 Vabariigi Valitsuse istungil. Hoonete
rekonstrueerimise pikaajalise strateegia peamine eesmärk on aastaks 2050 olemasoleva
hoonefondi kulutõhus rekonstrueerimine liginullenergiahooneteks. Eesmärk tuleneb kehtivast
hoonete energiatõhususe direktiivist, mis seab eesmärgiks vähendada aastaks 2050 hoonefondi
CO2-heidet. Hoonete rekonstrueerimise strateegia haakub ka ELi ringmajanduse
tegevuskavaga, mille üks fookus on ehitus ja hooned ning tegevuseks tervikliku kestliku
hoonestatud keskkonna strateegia loomine, et edendada ringluse põhimõtteid hoonete jaoks.
Strateegia moodustab osa Eesti riiklikust energia- ja kliimakavast.
Lähtutakse viiest põhimõttest:
Energiatõhususe nõuete kulutõhus rakendamine – lisaks hoone energiakasutusele peab
arvestama ka ehitusmaterjalide ja -protsesside keskkonnamõju;
Regionaalne tasakaal – rekonstrueerimise tagamine nii linna- kui ka maa-asulates;
Elukeskkonna kvaliteet – hoonete sisekliima ja juurdepääsetavuse tagamine,
terviklahendustega avaliku ruumi tagamine, hoonete kasutusfunktsioonide tõstmine;
Tehnoloogia arendus – rekonstrueerimislahenduste ja -tehnoloogiate innovatsioon;
Kliimamuutuste leevendamine ja kohanemine – kliimamuutuste leevendamine,
hoonefondi süsinikumahukuse vähendamine, kliimaneutraalse hoonefondi saavutamine.
Direktiivi nõuetes olemasoleva elamu- ja muu hoonefondi suhtes tuleb arvestada kohalike
klimaatiliste, õiguslike, hetke seisukorrast tulenevate jm erisustega. Eestile on eriti iseloomulik,
et valdav enamus elukondlikust hoonefondist on korteriühistute õigusliku vormiga ehk
energiatõhususe saavutamise eesmärgid lasuksid suuresti korteriühistutel. Otsused
korterelamute energiatõhususe parandamiseks tehakse korteriühistute üldkoosolekutel enamuse
otsusel. Praktikas võib eeldada, et eraomandis olevatest rekonstrueerimiskõlblikest hoonetest
(üksikelamud, korterelamud, erasektori mitteeluhooned) jääb suurusjärgus 20%
rekonstrueerimata kuna hoone omanik ei soovi hoonet rekonstrueerida ka juhul, kui seda
suunatakse riigi rahalise toetusega. Sellele lisandub rahvaarvu kahanemisest, rändest ja
elukeskkonna kvaliteedi muutustest tingitud hoonete eeldatav väljalangevus 25%
üksikelamutest, 23% korterelamutest ja 20% mitteelamutest.
5
Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine: investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste
hüvanguks COM(2020) 562 final
6
Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia -
https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf
2
Pikaajalistes rekonstrueerimisstrateegiates on kesksel kohal finantsmehhanismid ja -stiimulid
turutõrgete kõrvaldamiseks ning finantseerimisasutuste kaasamine võimaldamaks erasektori
suuremahulisi investeeringuid hoonete renoveerimisel energiatõhususe parandamiseks.
Strateegia hõlmab meetmeid nagu laenude andmise soodustamist hoonete energiatõhususe
parandamiseks, avaliku sektori investeeringute soodustamist energiatõhusasse hoonefondi,
avaliku ja erasektori partnerlust ja investeeringute arvatavate riskide vähendamist, samuti
toetusi ja meetmete rahastamiseks vajalikku tulubaasi loomist. Maapiirkondade ja kohaliku
ettevõtluse toetamiseks esitas majandus- ja taristuminister Vabariigi Valitsusele 2022. aasta I
kvartalis analüüsi ja ettepanekud elamuinvesteeringute fondi loomise kohta.
Strateegial on erakordselt suur sotsiaalne mõõde, mis väljendub hinnanguliselt 80% Eesti
elanike elu- ja töötingimuste paranemises. Strateegia koostamisel on arvestatud maksimaalse
programmiga ehk kogu enne 2000 aastat ehitatud hoonefondi rekonstrueerimisega aastaks
2050, mis kõikides hoonekategooriates ei ole 100% ulatuses võimalik ega tühjenevat
hoonefondi arvestades vajalik. Rekonstrueerimist vajavate hoonete kogupindala on 54 mln m2.
Aastaks 2030 tuleb strateegias esitatud jaotuse alusel rekonstrueerida 22%, aastaks 2040 64%
ja aastaks 2050 100% rekonstrueerimata hoonete pindalast. 2019. aasta hindades kujuneb 54
mln m2 hoonefondi tervikliku rekonstrueerimise kogumaksumuseks ligi 22 mld eurot
(maksumus aastatel 2021-2030 on 4,9 miljardit eurot). Hoonete renoveerimisel on lisaks
toetusmeetmetest tekkivatele kuludele ka positiivne mõju riigieelarvele ehitustegevusest ja
muudest teenustest laekuvate maksude näol. Hoonete energiatõhususe direktiivi ettepanek, sh
uued nõuded, võib samuti mõjutada rekonstrueerimise kogumaksumust.
Kokkuvõtvalt esitab strateegia hoonete rekonstrueerimise pikaajalise visiooni ning kirjeldab
eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi ja mahtusid. Strateegia põhjal on võimalik hakata
otsima selle teostamiseks vajalikke katteallikaid ning hakata koostama üksikasjalikke
toetusmeetmeid. Strateegia tegevuste elluviimise eelduseks on nende käsitlemine riigi
strateegilise planeerimise ja eelarveprotsessides ning sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite
optimaalne kasutamine. Avaliku sektori vahendite piiratust arvestades on rahastust siiani
otsitud erinevatest Euroopa Liidu fondidest (nii Eesti tasemel kavandatavad kui kesksed
fondid), kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemistulust, riigieelarve
muudest vahenditest ja samuti erasektori vahenditest turupõhiste teenuste abil. Edaspidi
ühtlaste rekonstrueerimismahtude huvides tuleb rohkem rõhku pöörata nende tegevuste
rahastamiseks riigieelarvest. Hoonete rekonstrueerimise strateegias sõnastatud tegevuste
elluviimisel arvestatakse ka hoonete energiatõhususe direktiiviga. Kuivõrd Eesti hoonete
renoveerimise pikaajaline strateegia juba lähtub eesmärgist renoveerida põhimõtteliselt kogu
olemasolev hoonefond 2050. aastaks (v.a osa eraomandis olevatest hoonetest, kus hoone
omanikul ei pruugi olla soovi renoveerida), toetavad hoonete energiatõhususe direktiivi
plaanitavad muudatused selle eesmärgi täitmist, kuid on kohati ajaliselt ebarealistlikud ja
tegevuste mõttes liigse halduskoormusega.
Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna
keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Erkki Seinre (teenistussuhe lõppenud), ehitus- ja
elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo (
[email protected]) ning EL ja rahvusvahelise
koostöö osakonna nõunik Ketli Lindus (
[email protected]). Valdkonna eest vastutab
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Jüri Rass
(
[email protected]).
Sisu ja võrdlev analüüs
3
Järgnevalt on välja toodud ettepaneku peamised sätted, millega kehtivat hoonete
energiatõhususe direktiivi (EPBD) oluliselt muudetakse või sellesse uusi elemente lisatakse.
Direktiivi läbivaatamise peamised eesmärgid on vähendada 2030. aastaks hoonete
kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid ja energia lõpptarbimist ning seada hoonetele
pikaajaline visioon, mille eesmärk on saavutada 2050. aastaks kogu ELis kliimaneutraalsus.
Nende eesmärkide saavutamiseks on algatuse aluseks mitu konkreetset eesmärki: suurendada
hoonete renoveerimise määra, parandada teavet hoonete energiatõhususe ja säästvuse kohta
ning tagada, et kõik hooned vastaksid 2050. aasta kliimaneutraalsuse nõuetele. Tugevdatud
rahaline toetus ning moderniseerimine ja süsteemide integreerimine on nimetatud eesmärkide
saavutamise hoobadeks.
Direktiiv püstitab ambitsioonika eesmärgi: parandada hoonete energiatõhusust, vähendada
kasvuhoonegaaside heidet (KHG) jõudmaks nullheitega hoonefondini aastaks 2050. Põhiline
uus instrument eesmärgi realiseerimiseks on hoonete rekonstrueerimise tegevuskava, mis tuleb
koostada olemasoleva hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegia7 (REKS)
elluviimiseks nii, et vajalikud mahud, rahastus ja tehnilised tasemed oleks tagatud.
Nullheitega hoonefondi realiseerimiseks on direktiivis terve rida tehnilisi nõudeid. Alates
2027. aastast peavad uued avalikud hooned olema nullheitega hooned ja alates 2030. a peavad
nullheitega olema kõik uued hooned. Nullheitega hoones tuleb kompenseerida kogu tarnitud
energia taastuvenergiaga. Energiaarvutuse detailide üle veel vaidlus käib, sest erinevalt
energiatõhususarvust ehk mittetaastuvast primaarenergiast on kavandis kasutatud summaarset
primaarenergiat. Kompenseeritava energia sisse ei arvestata seadmeid ning eluhoonetes ka
valgustust. Direktiivi lisa III sätestab esmakordselt nullheitega hoone nõuded numbriliste
piirväärtustena, millest rahvuslikud nõuded ei tohi suuremad olla. Need nõuded hõlmavad
üksnes hoone kasutusaegset energiatarbimist.
Energiamärgisele luuakse ühtne ja selge skaala, mida hakatakse ka jõuliselt rakendama.
Nullheitega hoone on A-klass ning G-klass esindab 15% kõige kehvema energiatõhususega
hoonefondi. Ülejäänud klassid jäävad proportsionaalselt nende vahele. Uue nõudena tuleb
avalikud hooned viia vähemalt energiamärgise F-klassi tasemele aastaks 2027 ja E-klassi
tasemele aastaks 2030. Sama nõue kehtib mitteeluhoonetele. Eluhooned peavad jõudma F-
klassi aastaks 2030 ja E-klassi aastaks 2033. Alates 2027. aastast tuleb uutele hoonetele >2000
m2 ning alates 2030. aastast kõigile uutele hoonetele hakata esitama energiamärgises hoone
olelusringi süsinikujalajälge, kasutades selleks globaalse soojenemise GWP-indikaatorit8.
Liikmesriigid peavad looma võimaluse hoonete omanikele kasutusele võtta renoveerimise
passid, milleks Euroopa Komisjon esitab ühtse raamistiku 2024. aasta lõpuks.
Jätkatakse hoonete juurde elektrisõidukite laadimistaristu arendamisega. Uute mitteelamute
ehitamisel ja põhjalike renoveerimiste puhul tuleb paigaldada elektrisõidukite laadimistaristu
jaoks vajalik kaabeldus iga parkimiskoha jaoks ning mitte-eluhoonete puhul ka vähemalt üks
laadimispunkt (kui on parkimiskohti rohkem kui 5). Tagada tuleb ka jalgrataste parkimisel üks
koht ühe auto parkimiskoha kohta. Uute ja oluliselt rekonstrueeritavate eluhoonete puhul
kohalduksid analoogsed nõuded alates 3 parkimiskoha puhul. Iga eluruumi kohta peaks olema
7
Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia -
https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf
8
Globaalse soojenemise potentsiaal näitab, mitu korda on soojuse tagasipeegeldamise võime poolest muu
kasvuhoonegaasi üks molekul efektiivsem kui süsinikdioksiidi molekul. Riigi Teataja. Välisõhu kaitse seadus,
(09.03.2014).
4
võimalik kahte ratast parkida. Olemasolevate hoonete puhul tehakse ettepanek alates 20
parkimiskohaga mitteelamute laadimistaristu nõuete muutmiseks. Tähtaeg 1. jaanuar 2025.
soovitakse lükata edasi 2 aasta võrra, kuid paigaldada tuleb laadimispunkt vähemalt iga kümne
parkimiskoha kohta. Tagada tuleb ka jalgrataste parkimisel üks koht ühe auto parkimiskoha
kohta. Avaliku sektori hoonete puhul tuleks 2033. aastaks paigaldada lisaks juhtmetaristule
eelkaabeldus iga kahe parkimiskoha kohta.
Riiklikud hoonete renoveerimise kavad integreeritakse riiklikesse energia- ja kliimakavadesse.
Need kavad peavad edaspidi sisaldama plaane, kuidas lõpetada fossiilkütuste kasutamine
hoonete kütmisel ja jahutamisel järk-järgult hiljemalt aastaks 2040.
Riigi toetust ei tohi anda fossiilkütuseid kasutavate seadmete (boilerite) paigaldamiseks alates
aastast 2027 ning liikmesriikidele antakse võimalus õiguslikult keelustada fossiilkütuste
kasutamine hoonetes. Samuti kutsub komisjon liikmesriike üles lisama renoveerimisega seotud
kaalutlused avaliku ja erasektori rahastamiseeskirjadesse ning looma asjakohased meetmed,
eelkõige väikese sissetulekuga majapidamiste jaoks.
Vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
Hoonete energiatõhususe direktiivi reguleeritav valdkond kuulub Euroopa Liidu toimimise
lepingu artikkel 194 kohaselt ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusse.
Energiapoliitika on ELi ja liikmesriikide jagatud pädevus ning ELi väljakujunenud
poliitikavaldkond. EPBD kavandatud muudatused kajastavad suures osas vajadust ajakohastada
ELi kliima- ja energiaeesmärkide ambitsioonikuse suurenemist. Lisaks sellele, et komisjoni
poolt septembris 20209 avaldatud hinnang riiklike energia- ja kliimakavade mõju kohta kogu
ELis näitas energiatõhususe osas ambitsioonide mahajäämust: 2,8 protsendipunkti
primaarenergia tarbimise puhul ja 3,1 protsendipunkti energia lõpptarbimise puhul ELis
võrreldes praegu kehtivate 2030. aasta eesmärkidega. Seega on vaja võtta täiendavaid kogu ELi
hõlmavaid meetmeid läbivaadatud EPBDs kooskõlas energialiidu juhtimismääruses
sätestatuga. Hooned on kohalikud infrastruktuurid, kuid ebapiisav renoveerimismäär ja
renoveerimise sügavus on ühine probleem, millega seisavad silmitsi kõik ELi liikmesriigid.
Selle põhjused on enamasti mittemajanduslikku laadi ja puudutavad kõiki liikmesriike. Ühise
ELi raamistiku kehtestamine hoonete süsinikdioksiidiheite vähendamiseks ja sellega seotud
nõuete kehtestamine, võimaldades samas kohandamist siseriiklike oludega, annaks seega
kõigile renoveerimise ja ehitamise tarneahelas osalejatele hädavajaliku kindlustunde ning
prognoositavuse ja valmisoleku kõigile sidusrühmadele, alates tööstusest kuni kohalike ja
riiklike tööliste, erainvestorite ja finantseerimisasutuste töötajateni. Varasemad kogemused
pikaajaliste renoveerimisstrateegiatega rõhutavad, kui oluline on tagada paindlikkuse ja
ühtlustatud nõuete õige kombinatsioon, et ergutada piisavaid jõupingutusi kõigis
liikmesriikides ELi tasandi eesmärkide saavutamiseks.
Tugevdatud ühine ELi raamistik annab stiimulid eri ambitsioonide tasemega liikmesriikidele,
et kiirendada kooskõlastatult ja vajalikul määral üleminekut energiatõhusamatele ja
tulemuslikumatele hoonetele. Piisavalt tugevad regulatiivsed signaalid - nii olemasoleva
hoonestuse kui ka uute hoonete puhul - soodustavad investeeringuid hoonete renoveerimisse,
loovad töökohti, stimuleerivad innovatsiooni, suurendavad ehitustoodete ja -seadmete
siseturust saadavat kasu ning avaldavad positiivset mõju ehitusökosüsteemi ja sellega seotud
9
Hinnang riiklike energia- ja kliimakavade mõju kohta - https://ec.europa.eu/info/news/commission-publishes-
assessment-national-energy-climate-plans-2020-sep-17_en
5
sektorite konkurentsivõimele. See koos ühiste standardite ja teabele juurdepääsuga tagab ka
selle, et ehitussektor vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid kõige kulutasuvamal viisil,
näiteks mastaabisäästu kaudu.
Hoonetega seotud rahastamine ning neisse paigaldatavad tehnoloogiad ja lahendused, alates
soojustusest kuni soojuspumpade, tõhusate klaaside või päikesepaneelideni, liiguvad turul ringi
ületades riigipiire. ELi meetmed viivad ehitussektori riiklike eeskirjade ajakohastamiseni, et
saavutada süsinikdioksiidi heite vähendamise eesmärgid, avades uuenduslikele toodetele
laiemad turud kogu maailmas ja võimaldades kulude vähendamist, kui seda on kõige rohkem
vaja, ning tööstuslikku kasvu. Samuti on see kooskõlas Euroopa uue Bauhausi algatusega10,
mis kutsub üles ühendama hoonete ja ehitatud keskkonna jätkusuutlikkust elukvaliteedi ja
sotsiaalse kaasamisega. Õigusakti ettepanekus sisalduvad meetmed on proportsionaalsed ja
tuginevad 2002. aasta algse direktiivi ning 2010. ja 2018. aasta direktiivi läbivaatamiste
ülesehitustele.
Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Direktiivi algatus peaks tooma mitmeid positiivseid aspekte nagu näiteks elanikkonna parem
tervislik seisund ja suurem heaolu, suurem töökohtade loomine kohalikul tasandil toetades
energiavaesuse leevendamist, suurem sotsiaalne kaasatus, elamistingimuste parendamine,
KHG heite vähenemine, kliima vastupidavuse suurenemine, energiakulu ja energiahindade
vähenemine.
Mõju majandusele
Hoonete energiatõhususe direktiivi mõju majandusele on üldiselt positiivne, kuid negatiivse
mõjuna võib täheldada halduskoormuse kasvu erinevatele kinnisvaraomanikele, sealhulgas
kodumajapidamised, ettevõtted, riigiasutused jpt. Väiksem energiatarbimine ja energiahindade
tõusu vältimine tänu kõrgemale energiatõhususe tasemele aitab suunata raha tootlikku
majandusse ning vähendab mastaapsete uute energiatootmisvõimsuste rajamise vajadust.
Hoonete energiatõhususe meetmeid saab pidada vahenditeks, mis lisaks kestliku
energiavarustuse saavutamisele, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele,
varustuskindluse suurendamisele ja impordiarvete kärpimisele, aitavad edendada Eesti
konkurentsivõimet. Eestis investeerivad ettevõtted energiatõhususse Euroopa keskmisega
võrreldes vähem. Ainult üks hoone viiest, mis on Eestis ettevõtete kasutuses, vastab
energiatõhususe kriteeriumitele. Euroopa Liidu näitaja selles valdkonnas on kaks viiest, mis on
juba kõrgem. Euroopa Kontrollikoja raporti järelduste kohaselt tehakse energiatõhususe
investeeringuid ennekõike ettevõtete poolt, mille energiakulud on suuremad või mis on läbi
viinud energiaauditi. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia kohaselt tuleks kogu
Eesti hoonefondi rekonstrueerimise aastamaht tõsta 13 aasta jooksul viiekordseks. Ettepanek
annab lahendusi, et seda olukorda parandada.
Samas võib täheldada ka negatiivset mõju ettevõtjatele, mis kaasneb halduskoormuse kasvuga
(vt mõju halduskoormusele). Ebamõistlik on ka hoone energiatõhususe miinimumstandarditest
tulenev ehitusmahtude suur koondumine 2027-2029. aasta perioodi. Üksnes 2027. aastal võib
nõuete täitmiseks prognoosida ehitusmahtude tõusu tavapärasest üle 2 mld euro, mis moodustab
juba tänaste mahtude juures rohkem kui pool ehitusturust. See ei ole vastutsüklilist poliitikat
arvestades otstarbekas (samaaegselt on ehitusfaasis 2021-2027. a EL struktuurivahendite ja
10
Uus Euroopa Bauhaus algatus - https://europa.eu/new-european-bauhaus/about/about-initiative_en
6
taasterahastu investeeringud, näiteks Tallinna Haigla, Rail Baltic) ja paisutab ebapiisavate
ressursside tõttu ehitushindu olulisel määral.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Komisjoni ettepanek toob endaga kaasa keskkonnakasu, mis on seotud energianõudluse
vähenemisega. Samuti saab täheldada ka energiatarbimise vähenemise mõjuga kaasnevat
kasvuhoonegaaside heite vähenemist ja õhusaaste vähenemist.
Ettepaneku keskkonnamõju väljendub selles, kui suur süsihappegaasi heide energia tootmisel
tekib ja kui suur on energia tootmiseks vajalik ressursside kasutus. Mida suurem on
primaarenergia ja lõppenergia kulu, seda suurem on ka keskkonnamõju. Kaudselt, saastetasude
ja ressursikasutuse kaudu, väljendab keskkonnamõju ka energia hind. Selleks et saavutada
suurem kliimaeesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 55 %
kuluoptimaalsel viisil, tuleb võrreldes lähtetasemega (2007 aasta võrdlusstsenaariumi
prognoos) lõpp- ja primaarenergia tarbimist vähendada vastavalt vähemalt 36% ja 39%11.
Lõpptarbija jaoks tooks energiatõhusus madalamaid püsikulud ja kvaliteetsema elukeskkonna.
Uus hoonete energiatõhususe direktiiv aitab vähendada energia ja kütuste tarbimist ning
vähendada energia tootmist. Kuna uute muudatusettepanekute tagajärjel energianõudlus
väheneb, siis hakatakse kasutama energiatootmises vähem fossiilkütuseid, mis omakorda
vähendab ka heitkoguseid. Samuti vähenevad energiatootmiseks kuluvad jahutusvee- ja
maakasutus elektritootmises ning paranevad riigi ökosüsteemid (taimede ja loomade
elupaigad). Eelnõu aitab vähendada 8% võrra õhusaasteainete heidet. Samuti toob keskkonnale
kasu väiksem kütusega varustamise vajadus, väiksem taristuvajadus ja väiksem heide vette,
näiteks suitsugaaside puhastusseadmetest.12
Direktiivi ettepanekud panustavad eeldatavasti ka sellesse, et uusehituse asemel prioriseeritakse
üha enam olemasolevate hoonete renoveerimist, mis võimaldab vähendada samade eesmärkide
tarbeks kasutatavat ressursimahtu, samuti ehitus- ja lammutusjääkide koguseid.
2020. aastal kulus 52% Eestis kasutatavast energiast hoonetele ja seetõttu on väga oluline muuta
hooned energiasäästlikumaks, parandades samal ajal ka hoonete sisekliimat ja ligipääsetavust,
parandades ohutust ning korrastades hooneid ümbritsevat elukeskkonda.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Hoonete energiatõhususe osade ettepanekute puhul võib tekkida kaudne mõju riigi julgeolekule
ja välissuhetele, kui energiatõhususe miinimumstandardite kohustus sunnib kõiki kõige
halvemas seisukorras olevaid olemasolevaid hooneid rekonstrueerima. Kõige halvemas
seisukorras olevate hoonete omanikud on pigem madalama elatustasemega ja asuvad sageli ka
perifeersetes piirkondades, sealhulgas EL piiri lähedastel aladel. Samuti on teada, et veerand
11
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse energiatõhusust
(uuesti sõnastatud) -
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0558&from=EN
12
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse energiatõhusust
(uuesti sõnastatud) –
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0558&from=EN
7
riigi eluruumidest on tühjad ning tühjenemise kiire tempo juures võib eeldada, et ligi 5000
korterelamut langeb 2050. aastaks kasutusest välja. Paljud nendest hoonetest, eelkõige need
hooned, mis pärsivad asulate elukeskkonna kvaliteeti, tuleb vastavalt kohapõhistele
kaalutlustele lammutada. Majanduslikult üle jõu käiv ja teatud hoonete puhul ebaratsionaalne
lisakohustus võib tekitada trotsi hoonete andmete uuendamisel ja esitamisel ning vajalikke
kontrolltegevusi on selle tulemusel üha keerulisem teha. Ilma vajaliku rahalise toeta ja
põhjaliku selgitustööta võivad nimetatud nõuded tekitada erimeelsusi EL kliimapoliitika suhtes.
Riigi julgeoleku seisukohast on oluline tagada, et hoonete energiatõhususe direktiiv peaks
seadma erandi rekonstrueerimise kohustuses riigikaitse ja elutähtsate teenuste osutamiseks
olulistele andmekeskuste hoonetele. Energiatõhusamad lahendused on kasutusel ka
riigikaitsesektoris. Õigusruum peab võimaldama seada energiatõhususe taseme erandeid
kaitseväe hoonele (v.a elu- ja kontorihoonetele). Energiatõhususe nõuded võivad kehtida n.ö
tavapärase kasutusega hoonetüüpidele, nagu kasarmud, ühiselamud, büroo-(s.t staabi-)hooned,
sööklad, õppehooned jms. Samas on riigikaitsevaldkonnas hulk väga spetsiifilise funktsiooniga
hooneid, mille puhul on energiatõhususe saavutamine ebamõistlik ning teatud juhtudel ka lausa
keeruline.
Väliskoostöö seisukohast tuleb arvestada, et kuna liikmesriikidel on kohustus saavutada
summaarne lõppenergiasääst, tuleb arendada riikidevahelist koostööd, et saavutada ettepaneku
eesmärgid.
Mõju regionaalarengule
Hoonete energiatõhususe direktiivi olulisim regionaalarengu mõju on energiaostuvõimetuse
leevendamine ning energiahindade vähenemine, mis toob kaasa positiivset mõju elanikkonna
elutaseme parandamisele maapiirkondades, tõstab inimeste heaolu ja elustandardit.
Piirkondlikult õigesti sihistatud renoveerimisstiimulid võimaldavad parandada erinevate
asulate ja piirkondade elukeskkonna kvaliteeti.
Energiahinnad ja energiaostuvõimetus on omavahel tihedalt seotud. Euroopa Investeerimispank
on uurinud energiatõhususe mõju energiahindadele oma 2013. aasta raportis ning jõudnud
järeldusele, et kütusearvete vähendamine energiatõhususe meetmete abil võib leevendada nii
energiavaesust kui ka paljusid ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud probleeme.13
Energiaostuvõimetu isik on sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses üksi elav isik või perekond,
kes on viimase kuue kuu jooksul saanud vähemalt ühel korral toimetulekutoetust ning kelle
eelmise kuu sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära. Toimetulekutoetust said
2019. aastal 18 719 inimest ja 2020. aastal 18 295 inimest.14 Võttes aluseks Eesti määratluse
järgi 2020. aastal toimetulekutoetust saanud inimesed, moodustas energiaostuvõimetute isikute
arv 2020. aastal 1,4% Eesti elanikest. Nendele isikutele maksti 2020. aastal toimetulekutoetust
sealjuures energiakulude tasumiseks. Kuigi Eesti ei paista Euroopa tasandil väga probleemsena
silma, aitab eelnõu leevendada tänaste energiaostuvõimetute perede murekohti siseriiklikul
tasemel ja vältida tulevikus energiaostuvõimetuse kasvamist.15
Üldisemalt aitab energiatõhusus tagada Eesti regionaalarengu eesmärke, täpsemalt
elamisväärse ja turvalise elukeskkonna ning igapäevaelu vajaduste rahuldamise, et aidata kaasa
13
Euroopa Investeerimispank.
https://www.eib.org/attachments/epec/epec_guidance_on_energy_efficiency_in_public_buildings_en.pdf
14
Energiamajanduse korralduse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/109102020009?leiaKehtiv#para2
15
Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030)
8
rahvastiku vähenemise ja vananemise aeglustamisele maapiirkondades. Võtmata arvesse
regioonide võimekust energiatõhususe meetmetest osa võtta, võib tekkida olukord, kus
väiksema võimekuse piirkonnad jäävad teistest maha. Selle vältimiseks on oluline
energiatõhususmeetmete rakendamisel teha meetmetes vastavalt piirkonna võimekusele
regionaalseid erisusi (nt. toetusmäärad), et energiatõhususpotentsiaali kõikides piirkondades
ära kasutada. Eestis kasutusel olevad hoonete rekonstrueerimise toetusmeetmed on aastaid
prioriseerinud hooneid suurtest ja kasvavatest linnadest kaugemates piirkondades, kuid
tänaseks rakendatakse turutõrkepiirkondades asuvatele hoonetele mitmeid eeliseid. Siiski tuleb
arvestada, et kahaneva elanikkonnaga piirkondades on vältimatu paljude hoonete kasutusest
väljalangemine ja lammutamine elukeskkonna laiema kvaliteedi tagamise huvides.
Mõju riigieelarvele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Uued hoonete energiatõhususe eesmärgid eeldavad senisest märkimisväärselt suuremaid
investeeringuid hoonete rekonstrueerimisse, kuid energiasäästuga kaasnevad ka kaudsed ja
otsesed tulud. Energiatõhusus peaks olema võimalikult suurel määral isetasuv, mis tähendab,
et riigieelarvele on pigem lühiajaline kulude suurenemine, mis mingil hetkel kandub üle kulude
kokkuhoiuks.
2024-2050 peaks avaliku sektori kogu energiatarbimine vähenema 45,9%, mis tähendab
taaskord kulude kokkuhoidu, aga teistpidi investeeringute ja administratiivse koormuse kasvu.
Esmalt võib prognoosida energiatõhususega kaasnevate investeeringute või energiatõhususega
kaasnevate toetuste suurenemist, mis suurendab ka kulusid riigieelarves. Sihttaseme
saavutamine on hoonete osas realistlik vastava stabiilse rahastuse olemasolul.
Hoonete energiatõhususe nõuete muutumine Komisjoni väljapakutud mahus mõjutab
riigieelarve kulusid ja tulusid eelkõige järgmises osas:
suurenevad kulud uute avaliku sektori hoonete ehitamiseks seoses rangemate nõuetega
(A-energiaklass);
suurenevad kulud olemasolevate avaliku sektori hoonete rekonstrueerimiseks seoses
rangemate nõuetega (lisanduvad mahud olulisel rekonstrueerimisel);
suurenevad kulud olemasolevate avaliku sektori halvimas seisus hoonete
rekonstrueerimiseks;
suurenevad kulud toetusmeetmetele olemasolevate halvimas seisus ärihoonete ja
elamute rekonstrueerimiseks;
suurenevad kulud administratiivsetele tegevustele, sh riiklikule järelevalvele,
kontrolltegevustele, infosüsteemide väljatöötamisele, riikliku rekonstrueerimiskava
koostamisele, energiamärgise süsteemi muutmisele ja süsinikujalajälje
arvutusmetoodika juurutamisele;
suurenevad kulud elektrisõidukite laadimistaristu uute nõuete täitmiseks avaliku sektori
hoonetel ja vajadusel toetustena elu- ja ärihoonetel;
vähenevad kulud energiatootmise ressursside investeeringutele seoses energiatarbimise
kasvu piiramisega;
suurenevad tulud maksudest seoses stimuleeritava ehitus- ja muu seonduva
äritegevusega.
9
Suurim mõju riigieelarvele tuleneb energiatõhususe miinimumstandarditest. Hoonete
rekonstrueerimise pikaajalise strateegia16 (REKS) andmete alusel võib järeldada, et EPBD
muudatusettepaneku artikkel 9 mõjutab hoonetele suunatavaid riigieelarve vahendeid
järgmiselt. Kuna REKSi arvutused tehti 2019. a seisuga, siis on arvestatud Statistikaameti poolt
avaldatud ehitushinnaindeksi järgi toimunud hinnatõusuga ca 15%. Faktiliselt on hinnatõus
ilmselt suurem ning jätkab energiahindade ja tööjõupuuduse tõttu kasvu. Teise eeldusena
arvestame, et direktiivi tõenäoline ülevõtmisaeg liikmesriikide õigusesse toimub 2025. a.
Sellele järgnevat mõistlikku kavandamis- ja projekteerimisperioodi arvestades saab direktiiviga
stimuleeritavat uut ehitustegevust alustada kõige varem 2027. aastal ning mahud jagunevad
ühtlaselt 2027.-2029. a. Kuna mitteeluhoonete puhul 2027. a 1. jaanuari eesmärk saavutatav ei
ole, siis eeldame, et vajalikud renoveerimised saavad tehtud 2027. a jooksul (mille realistlikkus
ja otstarbekus on äärmiselt kaheldav). Kolmanda eeldusena arvestatakse ja tehakse lihtsustus,
et komisjoni ettepanekust lähtuvalt, kus madalaim energiaklass G moodustab 15% kõige
halvema energiatarbimisega hoonefondist ning klassid B-F jagunevad proportsionaalselt,
moodustab iga energiaklassi hoonefondi kogupindala ca 15% kogu vastava hoonetüübi
kogupindalast. Neljanda eelduse kohaselt renoveeritakse kõik G ja F energiaklassihooned
terviklikult, kuigi praktikas tõenäoliselt tõstetakse nende energiaklassi üksnes mõne astme
võrra või vastavad hooned lammutatakse, mis siiski ei ole Komisjoni antud tähtaja jooksul
võimalik.
Üksikelamud:
o m2 kokku: 14 000 000
o m2 energiaklass G (15% hoonefondist): 2 100 000
o Energiatõhususe tööde maksumus €/m2: 460
o Vajalik keskmine keskvalitsuse toetusmäär %: 30
o Energiaklass G hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu kokku mln €:
290
o Energiaklass G hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu aastas (2027-
2029) mln €: 97
o Energiaklass F hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu aastas (2030-
2032) mln €: 97
Korterelamud:
o m2 kokku: 18 000 000
o m2 energiaklass G (15% hoonefondist): 2 700 000
o Energiatõhususe tööde maksumus €/m2: 345
o Vajalik keskmine keskvalitsuse toetusmäär %: 40
o Energiaklass G hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu kokku mln €:
373
o Energiaklass G hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu aastas (2027-
2029) mln €: 124
o Energiaklass F hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu aastas (2030-
2032) mln €: 124
Erasektori mitteeluhooned:
o m2 kokku: 17 000 000
o m2 energiaklass G (15% hoonefondist): 2 550 000
o Energiatõhususe tööde maksumus €/m2: 518
o Vajalik keskmine keskvalitsuse toetusmäär %: 40
16
Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia -
https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf
10
o Energiaklass G hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu kokku mln €:
528
o Energiaklass G hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu 2027 a mln €:
528
o Energiaklass F hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu aastas (2028-
2029) mln €: 264
KOV hooned:
o m2 kokku: 4 000 000
o m2 energiaklass G (15% hoonefondist): 600 000
o Energiatõhususe tööde maksumus €/m2: 690
o Vajalik keskmine keskvalitsuse toetusmäär %: 50
o Energiaklass G hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu kokku mln €:
207
o Energiaklass G hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu 2027 a mln €:
207
o Energiaklass F hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu aastas (2028-
2029) mln €: 104
Keskvalitsuse hooned:
o m2 kokku: 900 000
o m2 energiaklass G (15% hoonefondist): 135 000
o Energiatõhususe tööde maksumus €/m2: 690
o Vajalik keskmine keskvalitsuse toetusmäär %: 100
o Energiaklass G hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu kokku mln €:
93
o Energiaklass G hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu 2027 a mln €:
93
o Energiaklass F hoonete tervikrekonstrueerimise RE kulu aastas (2028-
2029) mln €: 47
Seega on hoonete energiatõhususe miinimumstandardite mõju riigieelarve kuludele
aastate arvestuses järgmine:
2027. a: 1049 mln €
2028. a: 636 mln €
2029. a: 636 mln €
2030. a: 636 mln €
Võrreldes juba otsustatud või tõenäoliste otsustavate toetusmahtudega on täiendav mõju
riigieelarve kuludele järgmine (selgitused alljärgnevalt):
2027. a: 962 mln €
2028. a: 615 mln €
2029. a: 615 mln €
2030. a: 615 mln €
Hoonete energiatõhususe miinimumstandarditele vajalik toetusmaht võrreldes teadaolevate
riiklike toetuste ja hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia (REKS) hinnanguliste
toetusmahtude vajadusega on kujutatud järgmistel graafikutel. Üksikelamute teadaolev rahastus
on iga-aastane 1,3 mln eurot riigieelarvest ning erakorraline 8 mln eurot RRF ja SF-st.
Korterelamute rekonstrueerimistoetusi rahastatakse eelkõige SF-st, aga lähiaastate
väljamakseid tehakse ka RRF-st ja ReactEU-st. KOV ja keskvalitsuse hoonete
11
rekonstrueerimist toetatakse või sellesse investeeritakse peamiselt CO2 heitmekaubanduse tulu
ja moderniseerimisfondi vahenditest. RES-st kaugemale ulatuvad summad on indikatiivsed.
Kõige tõenäolisem on, et hoonete energiatõhususe miinimumstandardite jõustamisest tulenev
toetuste vajadus tuleks rahastada riigieelarvest. Siiski me ei pea kohustust sellises mahus ja
ajakavas mõistlikuks, kuivõrd tegemist oleks ebavajalikult järsu rekonstrueerimismahtude
tõusuga, mis mõjutab ebaproportsionaalselt ehitushindu. Kindlasti ei ole miinimumstandardite
tänases seisus saavutatav erasektori mitteeluhoonetele, kuivõrd puudub vastav toetusmeede
(ettepanek meetmele tehtud REKS-s) ja täpsem teadmine selle kohta, kui suur võiks olla
erasektori huvi riikliku toetuse baasil renoveerimistöid ette võtta.
12
Riikliku järelevalve osas tuleb luua 4 uut ametikohta kogusummas 0,2 mln € aastas, kuna
lisanduvad järgmised peamised kohustused:
13
Suurenev ja põhjalikum energiamärgiste kontroll (U-arvud, pindalad, erinevad
kehtivusajad, nutivalmidus);
Renoveerimispasside olemasolu/kvaliteet;
Kohapealsed kontrollid;
Kinnisvarakuulutuste järelevalve;
Tehnosüsteemide ja laadimistaristu järelevalve (see on juba 2024 rakenduv,
praeguste õigusaktidega).
Täiendavad mõjud kohalike omavalitsuste eelarvetele on samuti märkimisväärsed, kuid
raskemini prognoositavad. Kuna hoonete energiatõhususe miinimumstandardite ettepanek on
värske ja tõenäoliselt muutumas, siis ei ole tänases olukorras otstarbekas täpset rahalist mõju
kõigile osapooltele koos võimalike allikatega modelleerida. Avaliku sektori hoonefondi nõuded
mõjutavad nii riigiasutusi kui ka kohaliku omavalitsuse üksusi, samas ei ole täpselt teada,
millises proportsioonid kohustused erinevatele asutustele peaksid jagunema. Näiteks on väga
erinevas positsioonis kasvava ja kahaneva rahvastikuga omavalitsused, kus esimesel puhul on
tõenäoliselt mõistlik suuremamahuline rekonstrueerimine ja teisel puhul asulate
ümberkujundamine selliselt, et optimeerida kasutuses olevat köetavat pinda ja fokusseerida
asulate keskuste kordategemisse. Niivõrd mastaapse ruumilise ülesande juures ei piisa üksnes
hoonete kordategemise või lammutamise maksumustest, vaid ka kaugküttevõrkudest,
transpordikorralduse muutmisest, uute hoonete rajamisest jpm.
Mõju halduskoormusele
Direktiivi ettepanekuga kaasneb oluline halduskoormuse kasv ning teatud mahus dubleerimine
teiste kehtivate õigusaktide nõuetega, mis tekitab muret eelkõige vastava valdkonna
professionaalide piiratud hulga tõttu. Mitmeid halduskoormuse kasvu tingivaid ettepanekuid on
võimalik leevendada digitaliseerimise ja automatiseerimisega. Energiaklass G määratlemine
15% kõige halvemas seisus hoonefondiga ja hoonete energiatõhususe miinimumstandardid on
võimalikud eeldusel, et energiatarbimise andmed on olemas kogu hoonefondi kohta.
Tavapärase energiamärgiste süsteemi korral ei ole see võimalik, arvestades ka näiteks sellega,
et ligi veerand Eesti eluruumidest on asustamata. Kogu hoonefondi ülevaade on võimalik
üksnes automaatse energiatõhususe andmete kogumisega üle riigi. Olemasolevatele hoonetele
igakordselt energiamärgise füüsiline koostamine 5-aastase intervalliga ei oma väärtust,
sealhulgas on ebamõistlik ettepanek hooneid energiamärgiste koostamisel igakordselt
külastada. Samuti ei ole mõistlik energiamärgise koormamine ebavajaliku infoga (näiteks
ehituskomponentide tehnilised andmed), mis sobib paremini näiteks digitaalsesse
renoveerimispassi.
Mõju tervise- ja sotsiaalvaldkonnale
Hoonete energiatõhususe paranemisega peaks kaasnema elanikkonna tervise ja heaolu
paranemine ning tervisealase võrdsuse saavutamine. Hoonete rekonstrueerimisel saab lisaks
energiatõhususele ja sisekliimale pöörata tähelepanu ka ligipääsetavusele (vt. Riigikantselei
ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuanne koos lisadega17) ja hoonetevahelise liikumise
tõhustamisele.
Hoonete parem energiatõhusus tähendab nii paremaid temperatuuri tingimusi hoonetes,
paremat õhupidavust, valgustust kui ka siseõhu kvaliteeti ning vähenenud niiskust ja hallitust.
17
Riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuanne koos lisadega
https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus
14
Oluline roll on eelkõige hoonete sisetemperatuuril ja võimel hoida see mugaval tasemel. Mugav
sisetemperatuur aitab ära hoida olukorda, kus elanikkond peab kannatama talvel üleliigset
külma, suvel kuuma niiskust ja sellest tulenevate mikroorganismide mõju. Vale sisetemperatuur
ning sellega kaasnev ebamugavus põhjustab tõsiseid terviseprobleeme, sh ka vaimse tervise ja
südamehaigusi. Üldiselt kajastub positiivne mõju tervisele südame-veresoonkonnahaiguste,
hingamisteede haiguste (astma, nakkushaigused, allergiad jne), kopsuvähi ning kognitiivsete ja
vaimse tervise häirete vähenemises, sest puututakse vähem kokku ruumi küttesüsteemidest ja
kütustest tuleneva siseruumide õhusaastega, mis põhjustavad nii kroonilisi kui ka ägedaid
hingamisteede haigusi. Niiskus ja halvasti soojustatud ruumid põhjustavad selliseid laialdaselt
levinuid haigusi nagu astma ja allergia. Äärmuslikud temperatuurid viivad raskemate
tervisehäireteni, nagu näiteks insult.18
Energiatõhususega kaasnev renoveerimine ja energiatõhususe parandamine aitavad
kodumajapidamistel hoida ruumi vajalikul sisetemperatuuril ning aitavad parandada ka
energiaostuvõimetute perede olukorda. Paranenud ventilatsiooni- ja elektrisüsteemid
vähendavad ruumis liikuvaid saasteaineid, mis vähendavad raskete krooniliste (astma, vähk,
nakkushaigused, allergiad) haiguste riski. See tegur võib omakorda positiivselt mõjutada ka
elanikkonna keskmist eluiga, mis võib pikeneda vastavalt paranenud elutingimustele. Parem
energiatõhusus omab kaudset mõju ka haavatava leibkonna sissetulekutele, mis võivad
paraneda tänu vähenenud energia- ja tervisekuludele.
Samuti tuleb arvestada mõju tarbijatele ning nende sissetulekutele. Komisjoni mõjuhinnangu
arvutuste kohaselt peaks energiaga seotud kulud (nii transpordiga kui ka ilma selleta) osa
kodumajapidamiste kuludes kasvama 2030. aastal. Samas saavad kodumajapidamised
kompenseerida lisakulutusi peaaegu täielikult kütuse- ja elektrikulude vähenemisega, mis
tuleneb energiatõhususe suurenemisest. 2050. aasta perspektiivis väheneks energiaga seotud
kulude osa 2030. aastal kõrgema energiatõhususega kodumajapidamiste jaoks.19
Mõju kultuurile
Liikmesriigi ülesanne on oma eripärase kultuuripärandi kaitse ja säilitamine. Lisaks on oluline
hoida ja säilitada Euroopa ühist kultuuripärandit. Vajalik on säilitada liikmesriikide eripärane
ehituspärand ja selle kõrge kultuuriväärtus. Kultuuripärand on Euroopa ühistel väärtustel
põhineva identiteedi oluline osa. Lisaks sellele panustab kultuuripärand märkimisväärselt
Euroopa majandusse läbi turismi, loomemajanduse jm.
Kultuuripärandi hulka arvatud hoonete ja energiatõhususe miinimumnõuete tagamisega seostub
kaks peamist aspekti.
Esiteks on need kõrge kultuuriväärtusega hooned, mis on arvatud pikaajaliselt säilitatava
pärandi hulka tänu arhitektuuri-, kunsti- või paiga identiteediga seotud väärtusele. Nende
välisilme on oluline (või kõige olulisem) osa nende kultuuriväärtusest, mistõttu nende puhul ei
saa rakendada energiatõhususe suurendamiseks standardlahendusi. Seega võiks
ehitismälestistele ja miljööväärtuslike alade hoonetele olla energiasäästuga seotud eesmärgid
madalamad ja paindlikud, st erilahendusi võimaldavad. Sama näeb ette Eesti pikaajalise
rekonstrueerimise strateegia (p 5.10).
18
WHO (2011), Health in the green economy : health co-benefits of climate change mitigation- housing
sector, https://www.who.int/publications/i/item/9789241501712
19
Energiatõhususe direktiivi mõjuhinnang. SWD/2016/0405 final - 2016/0376 (COD)
15
Teiseks on oluline tähele panna, et kõrge kultuuriväärtusega hoonete puhul ei tekitataks
tahtmatult olukorda, kus need jäävad rohepöörde käigus võrreldes muu hoonefondiga
halvemasse seisu. Rohepöörde eesmärkide, täpsemalt hoonesektori energiatõhususe
saavutamiseks on ette nähtud märkimisväärsed rahalised vahendid. Hooned, mis ei panusta
sellesse eesmärki teistega võrdselt, võivad rahastusmeetmetest teadmatuse tõttu kõrvale jääda.
Ehitismälestisi ja miljööväärtuslikke hooneid on vaja samuti rekonstrueerida. Hoonefondi
rekonstrueerimist soodustavad meetmed (toetused, laenud, käendused) ei tohi tekitada survet
standardsete lihtsate lahenduste (nt standardsed päiksepaneelid hoone katusel) eelistamiseks
erilahenduste asemel (nt päiksepaneelid kirikuhoonest eemal, maapinnal). Samuti ei tohiks
laenukõlblikkus või toetus sõltuda tulevikus mälestise energiaklassist. Hoonefondi
energiatõhusaks rekonstrueerimine ja taastuvenergia lahendustele üleminek ei tohi muuta
mälestiste jm kultuuriväärtusega hoonete kasutamist inimestele ebaatraktiivseks.
Euroopa hoonefondist on kaitse all ainult u 2-3 %, seega pole põhjust karta nagu ohustaks erandi
tegemine rohepöörde eesmärke. Eestis on ehitismälestiste hulk 527020, mis moodustab 2%
pikaajalise rekonstrueerimise strateegias toodud hoonete (~210 000) koguarvust. Lisanduvad
muinsuskaitsealade hooned ja miljööalade hooned (andmed ei ole kättesaadavad).
Eesti seisukohad ja nende põhjendused
1. Toetame direktiivi eesmärke, eelkõige hoonete energiamärgiste määratluse ja
arvutuspõhimõtete ühtlustamist ning kvaliteedi tõstmist, et tagada liikmesriikide
energiamärgiste võrreldavus. Energiamärgises peaks kajastuma objektiivne
minimaalne info ehitise kui terviku toimivuse kohta ja see ei tohiks sisaldada
subjektiivseid soovitusi. Optimaalselt dimensioneeritud lokaalse energia tootmise
huvides peaks hoone elektrikasutuse mõiste hõlmama ka valgustust ja kodumasinaid.
Direktiivis tuleb fikseerida eksporditud energia arvestamise ulatus energiatõhususe
arvutustes.
Selgitus: Energiamärgis21 on vahend, mille eesmärk on teavitada hoonete omanikke, üürnikke
ja kasutajaid käidukuludest ning investeeringutest saadavatest võimalikest säästudest. Samuti
on energiamärgised loodud tarbija informeerimiseks ja soodustamaks teadlikku valikut,
pakkudes võrdlusaluse sarnaste hoonete võrdlemiseks nende energiatõhususe alusel. Kehtiva
hoonete energiatõhususe direktiivi kohaselt on energiamärgis kohustuslik, kui hoone ehitatakse,
seda võõrandatakse või renditakse. Energiamärgisel esitatud energiaklass peab olema esitatud
ka hoone või selle osa ostu-müügi kuulutustes. Samuti on energiamärgis kohustuslik üle 250 m²
pindalaga hoonete puhul, mida kasutab avaliku sektori asutus. Energiamärgiste abil saab
kujundada näiteks energiatõhususe suurendamise meetmeid ja jälgida nende tulemuslikkust.
Siiski on selliste märgiste kasutamise ulatus liikmesriigiti väga erinev. Eestis kehtivad
energiatõhususe miinimumnõuded on Euroopa riikide võrdluses küllaltki nõudlikud.22 Kuna
peame enda miinimumnõudeid ja sellega kaasatud eri energiatarbijate käsitlust piisavalt
detailseks energiamärgise arvutuseks, soovime olla teistele riikidele eeskujuks.
Liginullenergiahoonete näitajate arvulisi piirnorme ega vahemikke ei ole hoonete
energiatõhususe direktiivis määratletud. See küll võimaldab liikmesriikidel, arvestades oma
riigi olusid, kehtestada liginullenergiahoonele (energiasäästuhoone) erinevad normid, kuid selle
20
Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee/public.php?menuID=statistic
21
Pikem ülevaade energiamärgisest on nt kättesaadav https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/ehitus-ja-
elamumajandus/hoonete-energiatohusus
22
Kurnitski, J. NZEB requirements in Nordic countries. REHVA Journal, December 2019
16
tulemuseks on riigiti väga erinevad ja võrreldamatud liginullenergiahoone määratlused. Riikide
energiamärgised on omavahel väga raskesti võrreldavad, mistõttu vajab energiamärgiste
piirnormide ja metoodika rakendamine liikmesriikides selgelt ühiseid suunavaid juhiseid.
Seega pooldame energiamärgiste määratluse EL ülest ühtlustamist ning alustada on vaja
hoonete energiatõhususe arvestuse süsteemi piiri ja arvutusmetoodika ühtlustamisest. Süsteemi
piiri ehk hoone energiamärgise arvestusse kaasatud energiatarbijate ja -tootjate määramisel
tuleks kindlasti kaasata hoonega tihedalt seotud olulised energiatarbijad. Väljajäetavate
tarbijate puhul tuleks veenduda nende väikses osakaalus kogu hoone energiatarbest ja/või nende
vähesest seotusest hoone kui terviku toimivuses. See soodustaks oluliselt riikide ülest hoonete
energiamärgiste võrreldavust.
Oluline on tõsta ka energiamärgiste kvaliteeti. Eesti siseriiklikud uuringud on korduvalt
näidanud arvutuslike ja mõõdetud energiatarbe väärtustel põhinevate energiamärgiste vahelist
erinevust ühe või enama klassi võrra. Reeglina on tarbimisandmetel põhinev energiamärgis
madalama klassi ja kõrgema energiatarbega, mis on tekitanud turuosalistes kõhklusi
energiamärgise usaldusväärsuses. Leiame, et tuleks tuvastada erinevuste põhjused (süsteemne
viga, arvutusvead, võimekus vm.) ning teha vajalikud muudatused arvutusliku energiamärgise
täpsustamiseks. See aitaks tõsta tarbijate usaldust energiamärgiste kvaliteedi ja korrektsuse
suhtes.
Digitaalsete lahenduste kasutamine võimaldab tõhustada protsesse ja pakkuda ajakohast
informatsiooni hoonete kohta. Näiteks reaalsel energiatarbimisel põhinevate digitaalsete
tööriistade loomine võimaldab energiamärgiste, energiaanalüüside ja energiaauditite
koostamist veebipõhiste abivahenditega (sh reaalajas energiamärgise täitmise jälgimine) ning
lihtsustatud energiakalkulaatorite arendamist hoonete omanikele. Seda lähenemist toetavad ka
energiatõhususe direktiiviga23 sätestatud nõuded kaugloetavate arvestite paigaldamisele.24
Energiamärgiste rahvusvaheline võrreldavus on väga tervitatav. Pooldame energiamärgiste
puhul võimalikult lihtsat miinimumandmetel põhinevat formaati. Lisas V ette nähtud
täiendavad ehituselementide parameetrid ei ole energiamärgise lõpptulemuse seisukohast
olulised ja võiksid pigem olla kajastatud hoone logiraamatus või renoveerimispassis.
Energiamärgisest ei tohiks saada mitme leheküljeline erinevatele ehitisega seotud osapooltele
raskesti hoomatav dokument. Energiamärgist andva pädeva isiku füüsiline viibimine hoones ei
anna energiamärgise kvaliteedile olulist lisaväärtust, vaid vähendab hoonete energiatarbimise
andmete tõhusust ja väheneb võimalus saada ülevaade kogu riigi hoonefondi olukorrast.
Soovitused hoone kulutõhusaks parendamiseks või renoveerimiseks ei tohiks olla
energiamärgise osa, vaid tuleks esitada koos nutivalmiduse indikaatori tulemustega
renoveerimispassis. Samaväärse info kajastamine mitmes dokumendis korraga on vastuolus
andmete ühekordse esitamise põhimõttega, suurendab vastuolulise info tõenäosust ja vähendab
vastavate dokumentide väärtust. Energiamärgise andmisel tuleb vältida kohapealseid kontrolle
(on-site checks).
Ebaselgeks jääb direktiivi ettepaneku lisas VI sõnastatud energiamärgiste kvaliteedi- ja
usaldustasemete määramise eesmärk ja protsess. Iga energiamärgis peab täitma õigusaktile
vastavad kvaliteedinõuded, millele kohaldub riiklik järelevalve. Madalamaid standardeid
23
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2002, 11. detsember 2018, millega muudetakse direktiivi
2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust
24
Nimetatud nõudeid rakendatakse energiamajanduse korralduse seadusega, mille kohaselt tuleb
soojusettevõtjatel alates 25. veebruarist 2021. a paigaldada kõik uued arvestid kaugloetavatena. Alates 1. jaanuar
2027. a peavad kõik soojusettevõtja paigaldatud arvestid olema kaugloetavad. MKMi 2020. a tellitud uuring
leidis, et enamik asjakohaseid arvesteid juba on kaugloetavad.
17
kehtestada ei ole asjakohane. Energiamärgiste andjate võrdlemise ja karistamise asemel tuleb
võtta eesmärgiks võimalikult kiire üleminek energiamärgiste koostamise automatiseerimiseks,
mis annab kiireimad tulemused ühtse kvaliteeditaseme saavutamiseks.
Komisjoni ettepanekus on võimalik segadust tekitav vastuolu kulutõhususe arvutuste uue
metoodika kasutuselevõtu ja uute miinimumstandardite ajastuses. Kui alates 2027 peavad uued
avalikud hooned olema nullheitega hooned ja alates 2030 peavad nullheitega olema kõik uued
hooned, siis uutel alustel tehtavad kulutõhususe arvutused, mida raporteeritakse Komisjonile
2028. a 30. juuniks, hakkavad kehtima kõige varem alates 2030. aastast. Segaduse vältimiseks
tuleks kulutõhususe arvutusmetoodika tuua varasemaks või miinimumstandardite jõustumine
viia hilisemaks. Arvestada tuleb ka hoonete projekteerimisperioodiga uute nõuete täitmiseks,
mis suuremate hoonete puhul võib olla mitu aastat. Seega tuleb uus kulutõhususe arvutuste
metoodika avaldada ning kohustada liikmesriikidel see üle võtta nii vara kui võimalik. Uute
nõuete rakendumiseks tuleb tagada piisav vähemalt 2-aastane üleminekuaeg pärast direktiivi
siseriiklikku õigusesse ülevõtmist.
Energiatõhususe nõuetes sisalduv “self-used” mõiste piiritletakse hoone energiatõhusust
tagavate teenustega (EPB), kuid see mõjutab ebaloomulikult lokaalse taastuvenergia tootmise
(näiteks päikesepaneelide) dimensioneerimist. Üldjuhul kavandatakse päikesepaneelid
tüüpiliselt hoones tervikuna tarbitava energia järgi. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus
kaugküttel olevates hoonetes on regulatsiooni põhjal kuluoptimaalne lahendus ebamõistlikult
väikese suurusega. Seega ühtlustamaks regulatsiooni praktiliste kaalutlustega teeme ettepaneku
hõlmata “self-use” tähendusse ka kodumasinad ja valgustid.
Direktiivis tuleb fikseerida eksporditud energia arvestamise ulatus energiatõhususe arvutustes.
Sellel on oluline mõju primaarenergia arvutusele, sh lisas III sisalduvatele väärtustele. Oleme
seisukohal, et staatiliselt arvutatud primaarenergia ja CO2 heitetegurite puhul on eksporditud
energia arvestamine subjektiivne ja ei anna hoonete olukorra kohta mõistlikku ülevaadet.
Senine liikmesriikide praktika on erinev ja annab väga erinevaid tulemusi. Seega teeme
ettepaneku regulatsiooni ja miinimumtasemete ühtluse huvides direktiivis selgelt sõnastada, et
eksporditud energiat energiaarvutustes ei kajastata.
Direktiivi ettepaneku lisas III tuleb eluhoonete kategooria diferentseerida või analoogselt
mitteelamutele määratleda üks elamu tüüp (näiteks üksikelamu või korterelamu). Eestis on
energiatõhususe miinimumnõuete puhul vastavalt suurusele eristatud 4 elamute kategooriat,
seega võivad ülejäänud kategooriad ja tasemed olla ka iga liikmesriigi määrata. Lisas III on
nimetatud järgmine erand: “due to the nature of the building …it is technically not feasible to
fulfil the requirements …the total annual primary energy use may also be covered by energy
from the grid complying with criteria established at national level”. Oleme seisukohal, et
nõuetest hoidumise vältimiseks tuleb nimetatud erand kohaldada üksnes taastuvenergia
nõudele. Ebasobiv asukoht võib piirata lokaalse energiatootmise võimalusi, aga mitte hoone
energiatõhusust.
Soovitame, et primaarenergia ja kaalumisteguri definitsioon oleksid direktiivi tasandil
täpsustatud ja määratletud kogu EL- või või liikmesriikide gruppide üleselt (näiteks vastavalt
enim seotud elektriturupiirkondadele). Vastasel juhul kohaldatakse kaalumistegureid
subjektiivselt ja energiamärgiste omavaheline võrdlus hajub. Siiski primaarenergiana
kasutatava elektrienergia puhul ei saa aluseks võtta Euroopa keskmistatud andmeid, kuna need
oleksid vastuolus riiklike tegevusplaanidega EL-ülese kliimaneutraalsuse saavutamisel aastaks
2050.
18
Hoonete energiatõhususe nõuetes tuleks võimalikult palju soosida passiivset kütmist, jahutust
ja kliimamõjudele vastupidavust, samuti hoonete pikaealisust, et vähendada aktiivselt energiat
tarbivate ja hooldust vajavate süsteemide vajadust ning vähendada ehitise eluringi
süsinikujalajälge. Lisaks taastuvenergia tootmise eelistamisele tuleks energiatõhususe nõuetes
arvestada ka lokaalset energiasalvestust, tarbimiskoormuse juhtimist, mis aitaks ühtaegu
ühtlustada võrkude koormust ning anda majanduslikku kokkuhoidu hoone kasutajatele.
2. Toetame nullemissioonhoone kontseptsiooni (ZEB) kasutuselevõttu, kuid Komisjoni
ettepanekus esitatud ajakava on Põhjamaade kliimatingimustes liialt optimistlik ja
tähtajad tuleks vähemalt 3 aastat edasi lükata, võrreldes eelnõu tähtaegadega
(2027. aasta uute avaliku sektori hoonete ja 2030. aasta kõigi uute hoonete puhul).
Tähtajad tuleb siduda ehitusloa andmise hetkega. ZEB definitsioon ja
arvutuspõhimõte peavad lähtuma kogu primaarenergia asemel üksnes mittetaastuva
primaarenergia kompenseerimisest. Me ei pea põhjendatuks lisada direktiivi
eraldiseisvat nõuet, et teatud lävendi või protsendi mahus hoone aastasest
energiakasutusest peab tulema taastuvenergiast.
Selgitus: Toetame printsiibis nullemissioonhoone kontseptsiooni kasutuselevõttu, kuid
direktiivi ettepanekus olev ajakava on liiga optimistlik. Arvestada tuleb siiski, et lähiaastatel ei
ole selle taseme nõudmine Põhjamaade kliimatingimustes kuluoptimaalne, kuivõrd talvekuudel
on lokaalse taastuvenergia tootmine pea võimatu. Kui hoone kütmiseks kasutatakse
taastuvenergial kaugkütet, siis teoreetiliselt võib see tagada aastaringselt A-klassi, kuid paljudes
uutes katlamajades kaetakse tipukoormused gaasiga või kütteõliga. Kuna tegemist on täna
majanduslikult mõistliku lahendusega ja nende katlamajade ümberplaneerimine oleks aja- ja
ressursimahukas, siis ei ole lähima 10 aasta jooksul näiteks kaugkütte puhul 100%
taastuvenergiat võimalik saavutada ehk netoemissioonide nulltase jääb esialgu talvekuude tõttu
saavutamata. Samuti tuleb jätta võimalus gaasitaristu kasutamiseks rohelise gaasiga (biometaan
ja vesinik), mis võimaldab primaarenergiaallikaid mitmekesistada.
Artiklis 7 esitatud tähtajad nullemissioonhoone nõuete kehtestamiseks miinimumnõudena ei
ole asjakohased. Samuti tuleb täpsustada, kas tähtajaga on mõeldud ehitusloa taotlemise,
ehitusloa andmise, kasutusele võtmise või muud etappi hoone elukaares. Kui direktiiv võetakse
liikmesriigi õigusesse üle 2025. aastaks, siis 2027. a ehitamise alustamise tähtajaga hoonete
projekteerimine juba käib. Seega ei ole alla 2-aastane üleminekuaeg uute nõuete juurutamiseks
piisav.
Nullemissioonhoone definitsioonis ja lisas 3 vajab lahendamist põhimõtteline vastuolu. “Kogu
primaarenergia” ei võimalda eristada taastuvat energiat või jääksoojust mittetaastuvast
energiast. Nõnda on defineeritud ka EED ja RED muudatuseelnõudes. EPBDs on siiani
kasutatud mõistet “primaarenergia”, mis tähendab mittetaastuvat primaarenergiat vastavalt
kuluoptimaalsuse regulatsioonile EL Nr 244/2012, standardile EN ISO 52000-1 ja Komisjoni
soovitusele EL Nr 2016/1318. Seega teeme ettepaneku definitsiooni muutmiseks järgmiselt:
“zero-emission building” means a building with a very high energy performance, as determined
in accordance with Annex I, where the very low amount of CO2 emissions due to energy still
required use is fully covered compensated by energy from renewable sources generated on-
site, from a renewable energy community within the meaning of Directive (EU) 2018/2001
[amended RED] or from a district heating and cooling system, in accordance with the
requirements set out in Annex III’ .
Taastuvenergiale ülemineku tähtsus hoonete energiatõhususe ja jätkusuutlikuma keskkonna
toetajana on oluline. Hoonete energiatõhususe direktiivi kohaselt peavad kõik uued hooned
19
alates 2021. aastast ja avaliku sektori hooned alates 2019. aastast olema liginullenergiahooned
ehk energiasäästuhooned. Nullilähedane või väga väike tarbitud energiakogus peaks direktiivi
kohaselt ka olulisel määral pärinema taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas taastuvatest
energiaallikatest kohapeal või hoonete lähiümbruses toodetud energiast. Eestis rakendatakse
uute hoonete ehitamisel direktiiviga nõutud liginullenergia (nZEB) nõudeid, mille saavutamine
tähendab muu hulgas taastuvenergia kasutamist. Samas ei pea me vajalikuks lisada direktiivi
(EPBD, EED või RED) eraldiseisevat nõuet, et teatud lävendi või protsendi mahus hoone
aastasest energiakasutusest peab tulema taastuvenergiast. Sõltuvalt lävendist võib selline
piirang olla ebaproportsionaalselt koormav, kui seda tuleks rakendada ainult selleks, et vastata
direktiivi nõuetele. Nõude riikide ülesel ühtsel rakendamisel on ka võimalus, et see ei vastaks
konkreetse riigi ja hoonetüübi kulutõhususe lävendile ning võib tuua kaasa ebamõistlikult suure
halduskoormuse.
EPBD direktiivi Komisjoni ettepanekutes ega ka teistes seonduvates dokumentides ei ole
asjakohane kajastada transpordile ja hoonetele laiendatud heitmekaubanduse süsteemi (ETS)
ning sotsiaalset kliimafondi kui meetmeid, mille kohta on liikmesriikide otsused tehtud. Nende
eelnõude läbirääkimine toimub paralleelselt ja reaalne on jõuda Komisjoni algsetest
ettepanekutest erinevate otsusteni.
3. Toetame ettepanekut, et hoonete energiatõhususe direktiivi käsitlusala laieneks üksnes
kasutusaegselt energiatarbimiselt hoonete olelusringi keskkonnamõju põhisele
käsitlusele. Toetame energiatõhususe ja keskkonnamõju tulemuste esitamist eraldi
ühel energiamärgise vormil. Vaadates eraldi eesmärkidena, ei tohiks energiatõhususele
rõhumine pärssida hoone eluringi keskkonnamõju parandamist ja vastupidi.
Selgitus: Sõltuvalt riikide kohalikust kontekstist ja energiaallikate efektiivsusest ning kütuse
liikidest on olelusringis kasutusaegse energiatõhususe mõju erinev. Suurema taastuvenergia
osakaaluga riikides on hoonete energiatõhususe kõrval oluline ka hoone konstruktsioonides
kasutatud materjalidega seotud keskkonnamõju kliimasoojenemisele, mida väljendatakse
reeglina süsinikujalajäljena (kg CO2eq). Keskkonda rohkem saastavate energiaallikatega
riikides on hoonete energiatõhusus prioriteetsem tänu materjalidesse seotud süsiniku väiksema
osakaaluga hoonete olelusringis. Hoonete energiatõhususe parendamise korral muutub ehitise
keskkonnamõju arvestamisel kasutusaegse energiatõhususe osakaal väiksemaks, mis omakorda
tähendab hoone olelusringi teiste etappide tähtsuse suurenemist. Seetõttu peame mõistlikuks
lisada hoonete energiatõhususe direktiivi süsinikujalajälje käsitlus, kuna olelusringi
süsinikujalajälje arvestus on nii ehituses kui ka laiemalt selgelt kasvav suundumus.
Süsinikujalajälje arvestus aitab teha keskkonnasäästlikumaid ja teadlikumaid valikuid, pidades
silmas pikka perspektiivi. Kui süsinikujalajälje arvestust kui reguleeritavat näitajat hakatakse
hoonete energiatõhususe direktiivis käsitlema, saab selle mõjutamiseks lisaks hoonete
kasutusaegse süsinikujalajälje vähendamisele optimeerida materjalide kasutust. Samuti valides
kasutuseks väiksema keskkonnamõjuga ja kestlikumaid materjale, toetatakse sellega
ringmajandust ja jäätmete tekke vähendamist.
Seoses Komisjoni ettepanekuga lisada hoonete energiatõhususe direktiivi hoonete
süsinikujalajälge käsitlevad sätted peame oluliseks käsitleda seda eraldiseisvalt hoonete
energiatõhususe sätetest. See on otstarbekas, et vältida olukordi, kus üksnes süsinikujalajälje
vähendamisele keskendumine võiks tuua kaasa kas rekonstrueerimisest või uute vajalike
hoonete ehitamisest loobumise tulenevalt süsinikujalajälje arvestusperioodi pikkusest ja
energiakandjate süsinikuheidetest. Samuti võivad tähelepanuta jääda soojuslik mugavus ja
tervislik sisekliima tervikuna. Tervitame, et direktiivi ettepanekus on selle seisukohaga
arvestatud.
20
Direktiivi ettepaneku kohaselt tuleb 2030. aastaks kõigi uute hoonete eluringi kliimasoojenemise
mõju arvutada vastavalt Level(s) hindamisraamistikule ja arvutustulemused presenteerida
energiamärgise vormil. Suurte (netopind üle 2000 m2) hoonete puhul kohalduks nõue alates
2027. a. Tugineda tuleb standardi EN 15978 metoodikale. Arvutustööriista suhtes eeldatakse, et
täidetakse Level(s) Euroopa Liidu taseme ühtset raamistiku. Oleme teadlikud, et Level(s)-i
puhul võib rakendada erineva täpsusastmega tasemeid (1-3), samuti hõlmab Level(s) vaikimisi
kõiki ehitise olelusringi etappe. Oleme seisukohal, et direktiivis sätestatud arvutamise alused
peavad andma võimalikult palju paindlikkust EN 15978-le vastavat metoodikat ja süsteemipiire
kohandada. Näiteks peaks liikmesriigil olema võimalik kalkulatsioonist välja jätta vähese
mõjuga olelusringi etappe nagu näiteks B1 (hoone kasutamine, va operatiivne energia), B2
(ehitustoodete hooldus) või B7 (veesüsteem).
4. Toetame eelnõus sõnastatud paindlikkust liikmesriigil seada endale sobivaid nõudeid
miljööväärtuslikele hoonetele ja ehitismälestistele.
Selgitus: Siiani ei ole mälestised, UNESCO maailmapärandi paigad ja kultushooned
energiatõhususe direktiivi skoobis olnud põhjusel, et nende ehituspärand ei satuks
restaureerimisega surve alla. Euroopa rohepöörde algatuste ja EL poolse rahastamise kontekstis
on teatav oht, kus ehituspärand, mis ei käi energiatõhususe ja CO2 heitme vähendamise
arvutuse alla, jääb ka üldistest programmide eesmärkidest ja arengutest, sh EL-i meetmetest,
kõrvale. Seetõttu oleme seni toetanud terviklikku vaadet, mis annaks võimaluse hõlmata
renoveerimise programmidesse ka kultuuripärandi nii, et liikmesriikidele jääks paindlikkus
energiatõhususe piirmäärade sätestamisel või mitte sätestamisel kaitsealustele hoonetele.
Hoonete energiatõhususe direktiivi eelnõu (COM(2021)802 final) on vastav paindlikkus sisse
jäetud. Direktiivi muutmise ettepanek kaitsealuste hoonete osas on sisuliselt ainult
tähendusevarjundi muutus. Kui kehtivas direktiivis on kirjas, et riik võib otsustada
energiatõhususe miinimumnõudeid kaitsealustele hoonetele mitte kehtestada (täielik
välistamine), siis muudatusettepanekus on kirjas, et riik võib otsustada miinimumnõudeid
kehtestada, kui ei muudeta kaitsealuste hoonete tehnilist laadi väljanägemist. Võrreldes kehtiva
sõnastusega on kaitsealused hooned tõstetud artiklis 5 eraldi punkti (uus punkt 2). Sellega on
kaitsealused hooned eristatud teistest seni täieliku erandiga kaetud hoonetest nagu pühakojad,
ajutised ehitised jm (punkt 3). Eristamise põhjus jääb ebaselgeks ja vaja oleks täpsustada, kas
punktides 2 ja 3 nimetatud hoonetele on mõeldud sisuliselt kohaldada samu reegleid või mitte.
Siiski, uus sõnastus jätab liikmesriigile otsustusvabaduse kaitsealustele hoonetele
energiatõhususe miinimumnõudeid kas kehtestada või mitte. Paindlikkus on siinkohal vajalik
ja asjakohane. Seni on Eesti rakendanud mälestistele, muinsuskaitsealadele, miljööaladele ja
UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvatele hoonetele lubatud erandit (EhS § 62). Oleme
seisukohal, et erandi võimalus ehituspärandile peab säilima ja direktiivi sõnastusettepanek seda
ka võimaldab. Nimetatud hoonete näol on tegu kõrge kultuuriväärtusega objektidega, mis on
kaitse alla võetud nende autentse välisilme tõttu. Energiatõhususe miinimumnõuete
rakendamine võiks nende välisilmet pöördumatult mõjutada või rikkuda. Väga sageli on
kaitsealustel hoonetel võimalik energiatõhusust suurendada, kuid seda ei pruugi saada teha
direktiiviga seatud miinimumnõueteni.
Toetame direktiivi ettepanekus toodud täiendust, mille kohaselt võib liikmesriik kohandada
energiatõhususe miinimumnõudeid miljööväärtuslikus piirkonnas asuvale hoonele või
ehitismälestise renoveerimisele, kuid tuleb täpsustada, millised on muudatuste mõjud erinevalt
senisest täielikust erandist kaitsealustele hoonetele.
21
5. Peame oluliseks, et ajakohane hoonete energiatarbimise info oleks koondatud hoone
digitaalsesse logiraamatusse ehk kohustuslikku digitaalsetesse andmebaasi, mis tagab
andmetele lihtsa ligipääsu, üleriigilise ülevaatlikkuse ning looks võimalused
võrdlusanalüüsiks. Me ei toeta energiamärgiste kehtivusaja lühendamist 5-le aastale
ega täiendavaid füüsiliste kontrolltegevuste nõudeid, kuna valdavalt saab kontrolli
automatiseerida ja piiratud pädeva tööjõu tingimustes ei tohiks väärtust loovaid
eksperte koormata liigse tõendamis- ja kontrolltegevustega. Samuti ei toeta me
füüsiliste energiamärgiste või selliste muude dokumentide üleandmist, mille kohta on
andmed võimalik viia avalikesse andmebaasidesse.
Selgitus: Eesti soovib olla eestvedajaks dünaamiliste energiamärgiste süsteemi loomisel EL
üleselt, tuginedes siseriiklikule süsteemide loomise ja rakendamise kogemusele. Digitaalselt
avalikustatud energiatõhususe andmed, eriti kombinatsioonis informatsiooniga hoonete
füüsilistest parameetritest võimaldavad tagada EPBD ambitsioonile vastavas ulatuses
läbipaistvust ning ühtlasi seire ja järelevalve võimekust. Direktiivi uuendamisest tulenev
võimalik halduskoormuse tõus ja ka kehtivad koormavad ülesanded tuleb võimalikult
ulatuslikult maandada digitaalse andmetöötlusega.
Eesti on siseriiklikult arendamas veebiplatvormi koondamaks kogu hoone staatiline ja
dünaamiline info ühte kesksesse süsteemi, mille põhjal on võimalik näiteks automaatselt
energiamärgiste arvutamine ja paljude teiste funktsionaalsuste tekitamine. Selline süsteem
annab tulevikus ülevaate hoonest kui tervikust ja täidab oma sisult renoveerimislaine strateegias
mainitud digitaalse hoonete logiraamatu ülesannet (Digital Building Logbook). Platvormi
arhitektuur võimaldab sinna tulevikus juurde liita erinevaid teenuseid ja tööriistu ning seetõttu
on võimalik selle kaudu renoveerimislahenduste visualiseerimine, finantseerimisvõimaluste (nt
olemasolevad riiklikud toetusmeetmed ja erasektori finantsteenused) väljatoomine ja erinevate
kalkulaatorite pakkumine lõppkasutajale. Eelmainitud veebiplatvormi põhjal saab hoone
omanikele ja otsustajatele luua teekaarte kõige sobilikumate lahenduste
rakendamiseks, arendusprogrammide ja investeeringute prioriseerimiseks ning nende edukuse
mõõtmiseks. Sisuliselt on tegemist digiteeritud renoveerimispassi (Building Renovation
Passport) tüüpi lahendusega, kus on välja toodud energiatõhususe tehniline pool,
visualiseerimine ja finantseerimine. Lahendus aitab ka tarbijal jälgida oma kodu
energiatõhususe parameetreid ja sellest tulenevalt langetada teadlikke otsuseid oma
energiatarbimise harjumuste muutmiseks ning võtta ette tegevusi hoone energiatõhususe
suurendamiseks.
ELis on probleemiks puuduliku teabe olemasolu hoonete energia- ja muude ressursside
tarbimise kohta. Direktiivi ettepanekus toodud ambitsioonikad nõuded olemasolevale
hoonefondile on rakendatavad vaid üksnes täiusliku info olemasolul hoonefondi olukorrast. Nii
energiaklassi parandamise nõuete jõustamisel kui ka G-klassi piiride määramisel peab olema
teada kõigi riigis olevate hoonete energiatarbimise info. Oleme seisukohal, et see ei ole
traditsiooniliste staatiliste energiamärgiste puhul võimalik ja tuleb tagada automaatse
arvestipõhise regulaarse andmekorjega. Me ei pea samal põhjusel mõistlikuks energiamärgiste
kehtivusaja vähendamist 5-le aastale. Nii omanikele kui ka järelevalveasutustele madalama
koormusega lahendus oleks automaatne energiatarbimise info kajastamine riigi keskses
infosüsteemis kombineerituna teiste hoone andmetega (asukoht elukaarel, materjalid ja nende
taaskasutatavus, tehnosüsteemid, pindalad jne). Eelnimetatud lahendus võimaldab parandada
ka renoveerimispassi eesmärki anda omanikule igal ajahetkel parim info võimalike
parendustööde kohta. Analoogselt tuleb kõik olemasolevad ja täiendavad füüsilised tõendamis-
ja kontrolltegevused ning sellega kaasnev bürokraatia üle vaadata, et vastavat piiratud hulka
eksperte mitte eemal hoida reaalsest väärtusloomest hoonete ehitamise kavandamisel. Mitmed
22
sellised tõendamis- ja kontrolltegevused tuleb automatiseerida nii protsessi kui ka tulemuste
esitamise kontekstis. Samuti tuleb loobuda füüsiliste energiamärgiste üleandmisest või
kuvamisest hoonetel, kui vastav info on avalikus andmebaasis (näiteks digitaalne ehitise
logiraamat) kõigile kättesaadav.
Toetame hoonete digitaalse logiraamatu ja renoveerimispassi kontseptsiooni jõulist
edasiarendamist. Nõuded nendele lahendustele peavad olema piisavalt paindlikud, et ei oleks
vaja ümber kujundada või kasutusest välja jätta liikmesriikides juba toimivaid või arendatavaid
üleriigilisi digilahendusi, mis toetavad riikide renoveerimislaine strateegia meetmete ja
tegevuste elluviimist. Eesti on oma kogemusele tuginedes näidanud Komisjonile valmisolekut
kaasa rääkida ning oma kogemusi jagada renoveerimislaine digitaliseerimise initsiatiivide
sisustamisel.
6. Toetame hoonete renoveerimise põhimõtete ajakohastamist direktiivis, kuna
olemasolevate hoonete edasisel kasutusel on oluline roll Euroopa Liidu energia- ja
kliimaeesmärkide saavutamisel. Hoonete energiatõhususe direktiivis
täisrenoveerimise õiguslikul defineerimisel pooldame laiemat määratlust, mis
arvestaks ka renoveerimise muid olulisi aspekte. Peame oluliseks, et renoveerimine on
võimalikult terviklik ja lisaks energiatõhususele pööratakse tähelepanu
keskkonnasäästlikematele ning kvaliteetsetele ehituslahendustele, tervisliku
sisekliima tagamisele, tuleohutusele, energeetika- ja ehitussektori sünergiale,
elektrisõidukite laadimispunktide laialdasemale kasutuselevõtule ning laiemalt hea ja
ligipääsetava elukeskkonna loomisele, juhindudes kestliku arengu eesmärkidest.
Eelistame, et direktiivis või selle alusel antud EL-üleses õigusaktis sätestataks
täpsemad elektrisõidukite laadimistaristu tehnilised nõuded riigiüleste vastuolude
vältimiseks. Samuti soovime direktiivis täpsustada, et jalgrataste parkimiskohtade
paigutus oleks kergesti ligipääsetav ja turvaline. Toetame ettepanekut, et hoonete
kavandamisel võetaks arvesse tuleviku kliimatingimusi eesmärgiga muuta hooned
kliimamuutustele vastupidavamaks.
Selgitus: Täisrenoveerimise täpsema defineerimise juures tuleb arvestada kulutõhusust ning
oluline on lisaks energiatõhususe edendamisele rõhutada ka teisi näitajaid nagu sisekliima,
keskkonnasäästlikumad ja kvaliteetsed ehituslahendused, vastupidavuse suurendamine
ilmastikunähtustele jpm. Kvaliteetseid ehituslahendusi toetab näiteks ka uus Euroopa Bauhausi
initsiatiiv, mille kohaselt peaks Euroopa roheline kokkulepe olema lisaks majanduskasvu
strateegiale Euroopa uus kultuuriprojekt, võimaldades luua uut paremat elukeskkonda.
Süsteemne renoveerimine tähendab lahendusi, milles ühendatakse nii disain kui ka kestlikkus.
Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika uuendamisel tuleks täpsemalt käsitleda
elukeskkonna kvaliteedi kriteeriumid, sh näiteks ligipääsetavuse tagamine hoonesisestel
liikumisteedel. Elukeskkonna kvaliteedipõhimõtete tervikkäsitluse, Davosi kvaliteedi
hindamise süsteemi25 kohaselt ei tohiks ühegi (renoveerimis)projekti puhul lähtuda ainuüksi
energiatõhususe kriteeriumist, vaid mistahes ruumilise sekkumise (sh renoveerimisprojekti)
kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kompleksselt, s.t käsitleda tuleb kõiki kaheksat
kriteeriumi korraga (ruumiloomeprotsessi juhtimine, otstarbekohasus, majandus, keskkond,
mitmekesisus, kontekst, kohatunnetus, ilu).
Hoonete keskkonnamõju, sh elutsükli süsinikujalajälge tuleb vaadata terviklikult koos
kaugkütte ja -jahutuse jalajäljega. Arvestamata energiakandja süsiniku jalajälge võib mitte-
optimaalne hoonete energiatõhus renoveerimine hoonete elutsükli keskkonnamõju suurendada.
25
Davosi Baukultur kvaliteedi süsteem https://davosdeclaration2018.ch/quality-system/
23
Pigem näeme, et hoonete ja kaugkütte ning -jahutussüsteemi renoveerimist ja elutsükli
keskkonnajalajälge tuleb vaadata tervikuna, kaasajastades süsteeme käsikäes ja võttes hoonete
elutsükli jalajäljes arvesse kaugkütte ja -jahutuse süsinikusisaldus, eesmärgiga saavutada
optimaalne tasakaal ja jõuda minimaalse süsinikujalajäljega terviksüsteemini.
Liikmesriikidel on erinev potentsiaal, lähtetase ja võimalused olemasolevate hoonete
renoveerimisel energiatarbimise vähendamiseks. Seetõttu on ka oluline vältida kiirustatud
otsuste langetamist, et hoiduda loodusele ja majandusele kahjulike eesmärkide seadmisest.
Selleks peab hoonete energiatõhususe direktiivi muutmisele eelnema põhjalik mõjude analüüs,
mille tulemused võimaldavad hinnata mõju ka liikmesriikide lõikes. Näiteks lähtudes hoonete
rekonstrueerimisel ainuüksi saavutatud energiasäästu kogusest võib tekkida olukord, kus
hooneid ei rekonstrueerita terviklikult ja uuendamata jääks näiteks hoonete
ventilatsioonisüsteem, mille uuendamisel või väljaehitamisel oleks samas inimeste tervisele
oluline positiivne mõju. Sarnasel juhul, võtmata arvesse ringmajanduse põhimõtteid, võib
hoone mitmekordne renoveerimine hoone eluea jooksul kaasa tuua CO2 koguheite kasvamise,
võrreldes vähem tõhusa, kuid süsinikuneutraalset energiat tarbiva hoonega.
Hoonete energiatõhususe direktiiviga kehtestati elektritranspordi teemalised sätted, mis
käsitlevad laadimispunktide paigaldamist hoonete juures asuvatesse parklatesse. Direktiivi
kohaselt uute ja oluliselt renoveeritavate hoonete juurde laadimisvõimekuse rajamine ei ole
samaväärne valmisolekuga elektrilaadijate rajamiseks. Täpsemad kohustused või
juhendmaterjalid aitaksid arendajatel luua sobivad lahendused nii, et neid ei peaks lähiajal
ümber tegema. Öistel tundidel kasutatakse elektrienergiat täna vähe, öine koormuse kasvamine
aitaks elektrivõrgu ressurssi tõhusamalt kasutada ja päevast tipukoormust vähendada. Selleks,
et elektriautosid optimaalselt ära kasutada, on neid mõistlik laadida enamasti aeglaselt ning
kiirlaadijaid kasutada harvem. Aeglane üleöö laadimine võimaldab kasutada efektiivselt ka
elektritootmise eripärasid ja võrgukoormust. Paraku, kui laadimiskohad ei võimalda
optimeerida laadimisaega nendele aegadele, kui elektrihind on madalaim, siis jääb suur osa
elektriautode võimalustest kasutamata. Täiendavad täpsustavad nõuded aitaksid paremini ette
valmistada elektriautode laiemat kasutuselevõttu ühiskonnas.
Komisjoni ettepanekus tuleb täpsustada mõisted „right-to-plug“ ja „pre-cabling“.
Eelkaabeldusele tuleb direktiivis sätestada täpsed tehnilised nõuded, et vältida liikmesriikide
vahelisi erisusi direktiivi tõlgendamisel ja seeläbi ebaühtlaseid tingimusi transporditaristu
arengule.
Jalgrataste parkimiskohtade puhul on vaja seada tingimuseks, et need oleksid turvalised,
arvuliselt piisavad ja arvestaksid ruumilises plaanis inimeste liikumisviiside muutumisega,
autode osakaalu vähenemisega ning elektriliikurite arvukuse kasvuga. Jalgrataste
parkimiskohad peaksid turvaliselt asuma peamiste sissepääsude või liikumisteede lähedal.
Toetame tegevusi hoonete muutmiseks kliimamuutuste mõjule vastupidavamaks.
Kliimamuutuste mõju võib avaldada survet hoone konstruktsioonidele, ehitusmaterjalidele,
sisekliimale, energiatõhususele ja ligipääsetavusele ning võib lühendada hoonete oodatavat
eluiga. Selleks, et tagada hoone ettenähtud funktsioonide täitmine eluea vältel on oluline, et
projektide kavandamisel ja ehitamisel võetakse arvesse konkreetse piirkonna kliimatingimusi
ja kliimaga seotud riske.
7. Eesti ei toeta direktiivi ettepanekus toodud kohustuslike energiatõhususe
miinimumstandardite kasutuselevõttu nimetatud mahus ja ajakavas. Eelnõus esitatud
tähtajad (avalike ja mitteeluhoonete puhul olenevalt energiaklassist 2027. ja
24
2030. aasta ning eluhoonete puhul 2030. ja 2033. aasta) tuleb edasi lükata vähemalt
3 aasta võrra ning nõuetest tuleb välistada 2050. aastaks kasutusest väljalangevad
hooned. Absoluutne renoveerimiskohustus tuleb asendada köetavate pindade
kasutuse optimeerimisega ning samas lähtuda elukeskkonna parandamisest ja
kestlikust kahanemisest, sealhulgas vajadusel hoonete kasutusest väljasuunamise ja
demonteerimise perspektiivist. Arvestama peab liikmesriikide eripärasid
halduskorralduses ning vältima võimalike uute nõuetega seotud halduskoormuse ja –
kulu olulist kasvamist, samuti üle jõu käivat rahalist mõju madalama elatustasemega
piirkondadele, mille leevendamiseks tuleks pakkuda hoonete omanikele motiveerivaid
lahendusi nende kasutuses olevate hoonete rekonstrueerimiseks. Toetame ka
võimalikult automaatse renoveerimispassi kasutuselevõttu ning teeme ettepaneku
muuta see kohustuslikuks osalisel ehk etapiviisilisel rekonstrueerimistegevusel.
Selgitus: Renoveerimiskohustus ja energiatõhususe miinimumstandardid on Komisjoni
hinnangul mõjusaimad meetmeid hoonete renoveerimise määra suurendamiseks. Nende
eesmärk on kinnitada investorite ootusi, luues võimalusi eri kasutusotstarvetega hoonete
energiatõhususe parandamiseks, suurendades seeläbi järk-järgult riigi hoonefondi keskmist
energiatõhusust. Komisjon leiab, et renoveerimiskohustuse ja energiatõhususe
miinimumnõuded saaks kehtestada järk-järgult, seades prioriteediks konkreetsed segmendid.
Toetame hoonete renoveerimisele energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamist, kuna
see tagaks selguse, millistele energiatõhususe miinimumnõuetele hoone renoveerimise
tulemusel vastama peaks, ja annaks ühise aluse liikmesriikide vaheliseks võrdluseks. Leiame,
et kohustuslike energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamisele peab eelnema põhjalik
kavandatavate meetmete mõjude analüüs. Oluline on, et mõjude hindamisel võetaks arvesse
liikmesriikide ja piirkondade eripärasid (sh asustustihedust, kliimat, taastuvenergia
tootmisvõimalusi piirkonnas jm) ning et kavandatavate uute nõuete elluviimine ei suurendaks
oluliselt liikmesriikide avaliku sektori ega erasektori halduskoormust ning -kulu.
Arvestades, et kohustuslikud miinimumstandardid mõjutavad kõige rängemalt
maapiirkondades asuvaid madala elatustasemega leibkondi ja ettevõtjaid, siis ei saa direktiivi
ettepanekus toodud ambitsioonika ajakavaga kohustuslike miinimumstandardite rakendamise
osas nõustuda. Madalaimate energiaklassi tasemete sisuline keelamine toob kaasa
energiamärgise süsteemi eiramise ja kinnisvaratehingute musta turu. Väheneb tõenäosus saada
halvimas seisukorras hoonete andmeid avalikesse andmebaasidesse ja seega kaob terviklik
ülevaade hoonefondi olukorrast. Ülevaate puudumise tõttu väheneb ka riigi võimekus halvimas
seisukorras hoonete omanikke abistada ning kasvab energiavaesuse, regionaalse kihistumise ja
üldise sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse oht. Kui miinimumstandardite kohustus kehtestada,
siis eelkõige hetkel, kus omanik on valmis rekonstrueerimistöid kavandama. Samuti peab
halvimas seisus hoonefondi parendamise kohustusele alati kaasnema rahaline tugi hoone
energiatõhususe parandamiseks.
Tuleb vältida liiga järsku renoveerimistempo tõusu, mis võib ebamõistlikult tõsta ehitushindu
ning seeläbi vähendada edaspidist renoveerimise kulutõhusust ja mahte. Renoveerimislaine
elluviimiseks vajalik tempo peab tõusma järk-järgult, arvestades kogu ehitusturu olukorda.
Direktiivi ettepanekus nimetatud miinimumstandardid peaksid rakenduma lähtuvalt laiemast
renoveerimisplaanist või turupõhisest nõude esitamise lävest (müük või üür). Kui
miinimumstandardid hakkavad kehtima kõigile mitteelamutele alates 2027. aastast ja kõigile
elamutele alates 2030. aastast, siis tuleb arvestada et koos kavandamis- ja
projekteerimistegevusega mõjutab see järsult ehituskonsultatsiooni- ja seejärel ehitusturgu
alates 2025. aastast ehk vahetult pärast direktiivi muudatuse ülevõtmist liikmesriikide
õigussüsteemi. Arvestades vajalikku üleminekuaega niivõrd intensiivse piirangu juurutamiseks
25
Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud omandipõhiõigusele, oleks vähemasti otstarbekas
miinimumstandardite kehtestamisaega pikendada. Eraomandis mitteelamutele peaksid
miinimumstandardid esmakordselt kohalduma mitte varem kui 2033. aastal. Elamutele on
esimene realistlik miinimumstandardi kehtestamise aeg samuti 2033. aastal või hiljem. Tuleb
arvestada, et pärast direktiivi ülevõtmist liikmesriikide õigusesse 2025. aastal ning lähtudes
vähemalt paariaastasest kavandamis- ja projekteerimisperioodist ei ole ühelgi moel mõeldav, et
mitteeluhooneid on võimalik niivõrd suures mahus 2027.aasta 1.jaanuariks renoveerida.
Arvestama peab ka paljude hoonetega, mis on täielikult või osaliselt kasutusest väljas ja mille
puhul ei ole energiatõhususe tööd otstarbekad, kuna need hooned lähitulevikus hüljatakse või
lammutatakse. Neid tegevusi ei ole võimalik koondada ühte kuni kolme aastasse.
Hoonete rekonstrueerimisel on regionaalne ja sotsiaalne ning elukeskkonda pikaajaliselt
kujundav mõõde. Seega energiatõhususe miinimumstandardid peaksid arvestama kohalikke
eripärasid ja trende ning nägema ette hoonete renoveerimisel ligipääsetavuse parandamiseks
kaasava disaini26 nõudeid. Energiatõhususe praktika edasiarendusena võiks sama põhimõtet
rakendada ka ehitiste ligipääsetavuse mitmekomponendilisel hindamisel, mis mängiks olulist
rolli sotsiaalse õigluse ja sidususe ning majandusliku tõhususe arendamisel. Kuna
renoveeritakse pikka perspektiivi silmas pidades (ning vältimaks renoveerimise ühikuhinna
kiiret ja järsku kasvu ning sellest tulevat järsku mõju nii tööhõivele kui hoonete renoveerimise
maksumusele), ei tohiks seada kohustust renoveerida lühikese perioodi jooksul kõiki
olemasolevaid hooneid, eriti tühjenevates piirkondades, ja ainult kõige suurema
energiatarbimisega hooneid. Kohustuslike miinimumnõuete seadmise ja suurima energiakuluga
hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimise esmajärjekorda seadmise puhul tuleb arvestada
elanike sissetulekute taseme, kinnisvara väärtuse muutuse ja kahaneva elanikkonnaga
piirkondadega, et rekonstrueeritaks neid hooneid, mis on pikaajalises kasutuses, võimalikult
suurel määral asustatud ja ei suurendataks elanike energiavaesusesse sattumise riski. Arvestada
tuleb ka sellega, et sageli asuvad kõige kehvemas seisus hooned piirkondades, kus tuleb teha
olulisi elukeskkonna ümberkorraldusi. Paljud kehvas seisus hooned langevad kasutusest välja
ja need tuleb lammutada või ümber kohandada uutele kaasaegse elukeskkonna vajadustele.
Seetõttu ei ole mõistlik moodustada hoonete rekonstrueerimise järjekorda ainult
energiatõhususe alusel, mis seab esimesena renoveerimist vajavaks kõige ebatõhusamad
hooned, vaid arvesse võtta võimalusel ka muid parameetreid (nt kinnisvara väärtus,
sissetulekud, piirkonna tööjõuvajaduse ja elanike arvu pikaajaline prognoos jm). Peame
oluliseks nii ELis kui ka Eestis läbi erinevate toetavate meetmete ja motiveerimise suurendada
korterelamute tervikrekonstrueerimist piirkondades, kus see on vajalik ja mõistlik.
Tervikrekonstrueerimise objektiks olevad hooned või nende kompleksid peaksid kajastuma
omavalitsuste ruumilistes planeeringutes. Tervikrenoveerimine peab olema kooskõlas
omavalitsuste strateegilise ja ruumilise planeerimise kavadega. Tervitame, et energiatõhususe
miinimumstandarditest saab liikmesriigi regulatsioonis välistada miljööväärtuslikud ja
ehitismälestisteks loetud hooned, mille suhtes ei ole võimalik määrata universaalseid
kulutõhusaid energiatõhususe miinimumtasemeid. Lisaks sellele peaks saama energiatõhususe
miinimumstandarditest välistada tervikuna või osaliselt kasutusest väljas olevad hooned, mulle
puhul energiatõhususe tööde tegemine ei ole otstarbekas.
26
Kaasav disain hõlmab endas nelja peamise erivajaduse (liikumine, kuulmine, nägemine, intellektuaalsus),
elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga, eakas) ning ajalise iseloomuga erivajaduse (püsiv, ajutine)
ligipääsetavuse võimalusi.
26
OECD uuringu “Shrinking Smartly in Estonia“27 prognoosi kohaselt on aastaks 2050 poolte
Euroopa riikide rahvastik suurtest asulatest väljaspool vähenenud. Eesti rahvaarv on vähenenud
1991. a-ga võrreldes 15% ja pooltes maakondades üle 25%. Prognoosi järgi kahanemine jätkub.
Juba täna on täielikult kasutuseta 12% üksikelamutest ja 8% korterelamutest. Veerand kõigist
elamutest on koduks ametlikult registreerimata. Palju enam korterelamuid on tühjad osaliselt,
mis takistab vastavate korteriühistute tavapärast funktsioneerimist sh võimekust teha
renoveerimisotsuseid. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia kohaselt on järgneva
28 aasta eeldatav täielik väljalangevus tänasest hoonefondist 25% üksikelamutest, 23%
korterelamutest ja 20% mitteelamutest. Need hooned jäävad eelkõige tühjaks tõmbekeskustest
väljaspool ning protsessid toimuvad aeglaselt. Samas ei ole tänases olukorras otstarbekas
nendesse hoonetesse olulisi energiatõhususe investeeringuid teha, kuna paarikümne aasta
jooksul nende hoonete energiatarbimine lakkab. Enamikel juhtudel ei ole nende investeeringute
tegemine ka võimalik, sest pangad ei anna pooltühjade majade korrastamiseks laenu. Strateegia
koostajate hinnangul jääb nendest hoonetest, mida on mõistlik rekonstrueerida, samuti palju
hooneid (ca 20%) renoveerimata eraisikutest või ettevõtjatest hooneomanike võimetuse või
vastuseisu tõttu. Seega ei saa direktiiv ette näha, et kogu halvimas seisukorras hoonefondi osa
energiatõhususklass kindlaks aastaks paraneb. Seda, milliseid hooneid ei olda valmis
renoveerima, ei saa ruumiliselt ette määrata, vaid peab selguma kohalike omavalitsuste
ruumilise planeerimise ja investeeringute otsustest. Otsuste langetamisel tuleb pikaajalise
eesmärgina silmas pidada nii elukeskkonna tõhustamist tihendamise läbi kui ka teenuste
kättesaadavust, liikuvust ja elukeskkonna kvaliteedi parandamist tervikuna, et hoida elanikke
selle kaudu lahkumast. Siin saab riik abistada andmetega, teadmistega ja metoodiliste
uuringutega. Eesti on mitmeid vastavaid tegevusi juba ellu viimas, näiteks pilootprojekt mitme
pooltühja elamu elanike ümberasustamiseks.
Direktiivi tasemel peaks olema adresseeritud halvimas seisus olevate hoonete (worst-
performing buildings) probleemi lahendamise kaks suunda, mis on mõlemad orienteeritud
elukeskkonna kvaliteedi parandamisele ja energiatõhususe edendamisele. Esiteks hooned, mis
on täielikult või osaliselt kasutuseta, millel ei ole kultuurilist väärtust, on üldiselt madala
kvaliteediga ja asuvad väheneva rahvastikuga piirkonnas, langevad varem või hiljem kasutusest
välja. Selliste hoonete puhul tuleb stimuleerida optimaalset ruumikasutust ja tagada hoonete
ohutus kuni kavandatud kasutusperioodi lõpuni. Kohaliku omavalitsuse eestvedamisel tuleb
hoone asukatele leida alternatiivsed pinnad, mis võimaldavad lähikonna paremas seisus olevate
hoonete ja asulate kasutuse efektiivsust parandada. Kasutusperioodi lõppu tuleb kavandada
hoone säästlik demonteerimine ja materjalide ning hoone asukoha uuskasutus vastavalt
kogukonna kokkuleppele. Prioriteetne renoveerimisvajadus on nende halvimas seisus olevate
hoonete puhul, mis on valdavalt kasutuses või on muul moel väärtuslikud. Ühtlasi teeme
ettepaneku muuta lammutatavate ehitiste andmed lisas II kohustuslikuks ja kogu suletud
netopinna asemel määratleda lammutatav köetav pind. Energiatõhususe vaatest ei oma kogu
suletud netopind vajalikku infot. Lisas II toodud kriteeriumite juures tuleks kindlasti kajastada
köetavate pindade kasutuse optimeerimist, mis on energiatõhususe vaatest sama oluline kui
renoveerimine. Leiame, et kõige parem energiasäästumeede on optimaalne ruutmeetrite
kasutus, seda eriti kahaneva elanikkonnaga piirkondades. Soosida tuleb pindade ristkasutust,
integreeritud teenuseid, pooltühjade hoonete elanike ümberasustamist jne.
Osaline ehk etapiviisiline renoveerimine on madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades
hädavajalik ja paljude hooneomanike jaoks jõukohane lahendus hoonete kordategemisel.
27
OECD uuring „Shrinking Smartly in Estonia“ https://www.oecd-ilibrary.org/urban-rural-and-regional-
development/shrinking-smartly-in-estonia_77cfe25e-en;jsessionid=MYFiBZwUwzAty-84kCX-BVur.ip-10-240-
5-168
27
Selleks, et esimesele osalisele renoveerimisele järgneksid ka järgmised etapid, peaks olema
kohustuslik võimalikult automaatse ja ajakohase ehk pidevalt uueneva renoveerimispassi
kasutuselevõtt, mis peab asuma ja jooksvalt uuenema avalikus andmebaasis. Direktiivi
ettepanekus on sobivalt sõnastatud, et renoveerimispassis tuleb lisaks etappide tehnilisele
poolele kajastada rahalist säästu ja samuti infot finantseerimise kohta. Renoveerimispass peab
võimaldama veenduda, et etapid oleksid hooneomanikule üldjoontes jõukohased ehk ühelgi
ajahetkel ei toimu järsku igakuiste väljaminekute tõusu. Tervitame ka seda, et
renoveerimispassi tuua renoveerimisetappide mõjud kasvuhoonegaaside emissioonidele ning
hoone sisekliimale. Renoveerimispass peaks sisaldama ka tehnosüsteemide ülevaatuste
tulemused, mida nimetatakse artiklis 20. Hoones reaalselt tehtud tööd ehk objektiivne
tagasivaade peaks sisalduma hoone digitaalses logiraamatus (digital building logbook).
Tõenäoliselt on kõige mõistlikum käsitleda renoveerimispassi hoone digitaalse logiraamatu ühe
osa või teenusena. Renoveerimispassi kohustus peaks olema vältimatu juhul ja olema nõutud
ajal, kui otsustatakse kasutusele võtta energiatõhususe miinimumstandardid.
Nutivalmiduse indikaator (smart readiness indicator) peaks selguse huvides olema vajadusel
osa renoveerimispassis antavatest soovitustest hoone energiatõhususe ja sisekliima
parandamiseks, kuid mitte eraldi süsteem. Nutikate hoonete (smart buildings) eraldiseisev
defineerimine direktiivis võib pärssida eesmärki muuta kogu hoonefond mitmekülgselt
tõhusaks, sealhulgas kliimaneutraalseks.
8. Laiaulatusliku renoveerimise elluviimiseks on vajalikud piisavad rahastusmeetmed.
Seejuures on tähtis, et rahalise toetuse määramise aluseks olev üldistustase ja
kriteeriumid oleksid iga liikmesriigi enda määrata. Leiame, et rahaline toetus peaks
sõltuma renoveerimisastmest, kuid põhjalikul või olulisel rekonstrueerimisel tuleb
lähtuda kulutõhususe põhimõttest. Me ei toeta rahalist toetust enamaks kui
kuluoptimaalseks lõpptulemuseks.
Selgitus: Renoveerimise laiaulatuslikuks levikuks on vaja toetavate meetmete olemasolu.
Hetkel näeme Eestis, et näiteks renoveerimiseks avatud toetuse taotlusvoorudes on tegu
mitmekordse ületaotlemisega (täituvad väga kiiresti) ning huviliste hulk on oluliselt suurem kui
avaliku sektori poolsed toetusvõimalused. Pidades silmas hoonete energiatõhususe
parandamise pikaajalist soodsat mõju energiakasutusega seotud kulude vähenemisele, on
pikemas perspektiivis põhjendatud ja otstarbekas jätkata (järk-järgulist) üleminekut
tagastamatutelt toetustelt laenude-käenduste jt finantsinstrumentide kasutusele. Selle
toetamiseks on vajalik pankade ja teiste finantsturuosaliste koostöö. Lisaks rahastusvõimaluste
laiendamisele on vajalik pädevate spetsialistide olemasolu ning täiendav koolitamine ja nende
teadmiste ajakohasena hoidmine. Abi oleks kohalikku konteksti arvestatavatest Euroopa
Komisjoni tehnilistest juhistest, mis võimaldaks renoveerimisele läheneda tüüp-valikute alusel.
Samuti on oodatud võimalused näiteks liikmesriikidega parimaid praktikaid vahetada,
pilootuuringute tulemused või kavandatavad hoonete renoveerimispassid (Building Renovation
Passports). Kuigi mälestised, UNESCO maailmapärandi paigad ja kultushooned ei ole hetkel
energiatõhususe direktiivi skoobis põhjusel, et nende kultuuriväärtuslik välimus ei satuks
rekonstrueerimisega surve alla, kehtivad ülaltoodud väljakutsed ka kultuuripärandi valdkonnas,
mida peaks EL renoveerimislaine tegevustes laiemalt arvestama.
Avaliku sektori rahastusmehhanismid võiks soodustada kommertspankade ja/või
kinnisvaraarendajate huvi panustada ühiselt renoveerimisesse. Lahenduseks võiks olla näiteks
Euroopa Investeerimispanga või muude finantsasutuste tagatised, soodustused, madalamad
laenuintressid vms. Koostöövormid peaks olema sellised, mis on kõikidele osapooltele
ahvatlevad ja kättesaadavad. Mõistlikem stardikoht on korterelamute rekonstrueerimine.
28
Avalike hoonete ja ärihoonete rekonstrueerimisel tuleks järgida punktis 2 ja 3 kaetud teemasid
ehk järjestades objekte lisaks suurele energiatarbele (kui suurima potentsiaaliga hooneid) ka
muude oluliste näitajate kaasatuse alusel (sisekliima, ligipääsetavus, ümbruskonna
arengusuundumused jm).
Toetame, et ELi eelarvega seotud erinevate fondide ja programmide rahastus on ennekõike
suunatud tervikrekonstrueerimiste toetamiseks. Näeme trendi Ida-Euroopa riikides, et
renoveeritakse üksnes fassaade ilma õhuvahetusele erilist rõhku pööramata. Eestis
rakendatakse elamute rekonstrueerimise toetust, mille eelduseks on projektiga nii energiasäästu
kui ka tervisliku sisekliima saavutamine. Elamute rekonstrueerimisel sõltub toetuse määr
saavutatavast energiatõhususarvu klassist. Tervikrekonstrueerimisel on seatud eesmärgiks C
energiatõhususarvu klassile vastava energiamärgise saavutamine. Oleme arvamusel, et toetuste
jagamine seotuna saavutatava energiatõhususe tasemega soosib terviklahenduste teostamist. Ei
pea vajalikuks EL ülest lävendite sätestamist - iga liikmesriigi ametkonnad ja kohalikud
eksperdid on pädevad nende otsuste langetamisel.
Direktiivi ettepanekus sõnastatud põhjaliku rekonstrueerimise (deep renovation) ja olulise
rekonstrueerimise (major renovation) tingimused ei ole selgelt arusaadavad. Artikkel 3 järgi on
plaan kogu hoonefond muuta nullemissioonile 2050. aastaks, samuti taastuvenergiaga
kompenseerimise nõue kohaldub nii uutele kui rekonstrueeritavatele hoonetele. Sellest võib
järeldada, et nii põhjalik rekonstrueerimine kui ka oluline rekonstrueerimine peab saavutama
energiaklassi A, mis ei taga kuluoptimaalset tulemust. Teisalt võib direktiivist ka välja lugeda,
et oluline rekonstrueerimine peab saavutama kuluoptimaalse taseme ehk Eesti kontekstis
energiaklassi C. Palume seda direktiivi muudatuseelnõus täpsustada. Olemasoleva hoonefondi
muutmine heitevabaks alates mingist kindlalt ettemääratud ajahetkest ehk mitte
kuluoptimaalsusest, avaldab tõenäolist pärssivat mõju renoveerimismahtudele. Eelistame, et
rahaline toetus oleks suunatud kuluoptimaalseks, kuid mitte tingimata heitevabaks
lõpptulemuseks.
Artikkel 5 kohaselt võib liikmesriik uute ja rekonstrueeritavate hoonete nõudeid
diferentseerida, mida me jätkuvalt pooldame. Leiame, et lisas III oleksid maksimaalsed
väärtused seatud üksnes uutele hoonetele ja rekonstrueerimise nõuded arvutatakse liikmesriigiti
kulutõhususe põhimõtete alusel. Tõenäoliselt on kuluoptimaalne rekonstrueerimise tase ühtlase
energiamärgiste klassi puhul tasemel B või C. Pooldame ühtse klassifikatsiooni säilitamist,
seega tuleks direktiivis selgitada, et uute ehitiste suhtes samade arvestamise aluste juures ei pea
rekonstrueeritud hoone saavutama energiaklassi A. Riiklik toetus rekonstrueerimiseks
energiaklassi A ei võimalda rahalisi vahendeid suunata piisavalt paljudele hoonetele, et
saavutata rekonstrueerimise strateegia eesmärke aastaks 2050.
Toetame struktureeritud riikliku renoveerimiskava (national building renovation plan)
kasutuselevõttu ning eelistame selle sidumist hoone digitaalse logiraamatu süsteemiga.
Andmete kvaliteedi parandamise ja vajalike andmebaasiliidestuste tegemiseks kõikide
liikmesriikide üleselt tuleks tagada EL-i keskne rahastus. Riiklik renoveerimiskava peaks olema
kohustuslikuna kohaliku (näiteks riikliku) strateegilise arengukava üks osa, mis aitaks kaasa
paremale sidustamisele erinevate sektoritega ja riigieelarvega. Samuti aitaks see optimeerida
kõigi seotud osapoolte töö- ja halduskoormust. Juriidiline seos riigieelarvega on hädavajalik, et
saavutada direktiivi muudatusettepanekus toodud ambitsioonikaid eesmärke.
9. Toetame direktiivi eesmärki kõrvaldada hoonete sektoris kütte- ja jahutusvaldkonnas
järk-järgult kasutuselt fossiilkütused, kuid tuleb säilitada taristu paindlikkus uudsete
keskkonnasäästlike kütteallikate kasutamiseks.
29
Selgitus: Paljudes uutes katlamajades kaetakse tipukoormused gaasiga või kütteõliga. Kuna
tegemist on täna majanduslikult mõistliku lahendusega ja nende katlamajade
ümberplaneerimine oleks aja- ja ressursimahukas, siis ei ole lähima 10 aasta jooksul näiteks
kaugkütte puhul 100% taastuvenergiat võimalik saavutada. Samuti tuleb jätta võimalus
gaasitaristu kasutamiseks rohelise gaasiga (biometaan ja vesinik), mis võimaldab
primaarenergiaallikaid mitmekesistada.
10. Me ei toeta eelnõus kirjeldatud ülesannet kaitsta üürnikke pärast renoveerimist
ebaproportsionaalse üüritaseme eest või pakkuda universaalseid üüritoetusi, kuivõrd
eraomanike reaalseid üüritingimusi ei ole võimalik rekonstrueerimistoetuste andmisel
kontrollida ja kirjeldatud turumehhanismidesse sekkumine võib vähendada
kvaliteetsete elamispindade pakkumist, tõstes tulemusena hindu.
Selgitus: Renoveerimistegevuse sidumine üüritingimuste kontrolli ja tsentraalselt määramisega
ei ole paljudes olukordades teostatav ega ka otstarbekas. Eesti korterelamute õigusliku vormi
korteriühistu tegevus on täielikult lahus üürisuhetest korteriomanike ja üürnike vahel.
Korteriühistule üürisuhete kontrolli ülesande andmine renoveerimise korral kui oluline
administratiivne lisakohustus pärsib kindlasti korteriühistute huvi renoveerimistegevusi
käivitada ning takistab renoveerimislaine eesmärkide saavutamist.
Direktiivi ettepanekus sätestatud üüritaseme piiramise meetmed nagu näiteks üüritõusu
ülempiirid ei tõsta sektori huvi vähendada kvaliteetsete elamispindade defitsiiti läbi
renoveerimise või uusehituse. Üüritaseme või selle tõusu piiramine mõjub negatiivselt kogu
kinnisvarasektori aktiivsusele, vähendab kvaliteetsete elamispindade olemasolu turul ning
lõpptulemusena muutunud nõudluse ja pakkumise vahekorras tõstab eluasemete hindu. Seega
oleks üüritasemete või nende tõusu piiramine vastupidise mõjuga taotletavale eesmärgile
pakkuda turule piisavalt taskukohaseid elamispindu.
Üürihindade kasvu piiramisega tuleb tegeleda turupõhiselt ehk tuleb stimuleerida demograafia
arengutele vastavat uushoonestust, sh hajutatult sotsiaaleluruumide teket. Üürihindade kasvu
piiramine ei peaks olema hoonete energiatõhususe direktiivi ülesanne.
Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Sisendit küsiti Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt,
Kultuuriministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt ja Rahandusministeeriumilt.
Eelnõu ettepanek saadeti ka arvamuse saamiseks lisas 1 loetletud asutustele ja
organisatsioonidele.
Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on esitatud
seletuskirja lisas 2 kaasamise tabelis.
30