MÄÄRUS
11.03.2022 nr 21
Majandus- ja taristuministri 1. juuni 2020. a
määruse nr 30 „Väikeelamute energiatõhususe
suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja
kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1, välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja
Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise
korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel.
Majandus- ja taristuministri 1. juuni 2020. a määruses nr 30 „Väikeelamute energiatõhususe
suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruses asendatakse sõna „abikõlblik“ sõnaga „toetatav“ vastavas käändes;
2) määruse preambulit täiendatakse pärast sõnu „lõike 1“ sõnadega „, välissuhtlemisseaduse § 8
lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava
elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1“;
3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Toetuse andmisel taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, artikli 18 lõikes 1
nimetatud taaste- ja vastupidavuskava (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75) reformi
„Energiatõhustamise ja tervikliku rekonstrueerimise soodustamine“ investeeringu „Väikeelamute
rekonstrueerimise toetamine“ elluviimiseks lähtutakse lisaks käesolevale määrusele Vabariigi
Valitsuse 29. novembri 2021. a määrusest nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise
korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi üldtingimuste määrus).“;
4) paragrahvi 2 pealkirja täiendatakse pärast sõna „eesmärk“ sõnadega „ja saavutatav tulemus“;
5) paragrahvi 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „eesmärgid“ sõnadega „ja
saavutatav tulemus“;
6) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) paranenud energiatõhususega eluruumide arv;
5) primaarenergia aastase tarbimise sääst.“;
7) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) toetuse saaja – paragrahvi 1 lõikes 4 nimetatud juhul üldtingimuste määruse § 3 punktis 5
nimetatud lõppsaaja;“;
8) paragrahvi 3 punktist 6 jäetakse välja sõnad „, samuti suvila või aiamaja, kui see
rekonstrueeritakse käesoleva toetuse abil alaliseks kasutamiseks ja ehitisregistris muudetakse
kasutamise otstarve tööde lõppemisel üksikelamuks“;
9) määrust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:
„§ 41. Vaiete menetleja
EISi toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide. Vaide
lahendab EIS.“;
10) paragrahvi 5 lõike 1 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „muundamiseks“ sõnadega
„, tarbimiskoormuse juhtimiseks“;
11) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 10 asendatakse sõna „toetatavast“ sõnadega „punktides 3–6
nimetatud“;
12) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Lõike 1 punktis 7 nimetatud töö puhul tuleb teha ka vähemalt sama lõike punktis 1 või 2
nimetatud tööd. Kui välisseinad või katus on soojustatud 2000. aastal või hiljem vähemalt 10cm
paksuse kihiga, ei ole lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud tööde tegemine kohustuslik ja § 6 lõike 2
punktides 1–2 toodud soojusläbivuse nõudeid ei kohaldata.“;
13) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
„6) paigaldatava gaasikatla tootemärgise energiatõhususe klass peab olema vähemalt A;“;
14) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 7 asendatakse sõnad „ruumide põhiselt“ sõnadega
„ruumitemperatuuri alusel“;
15) paragrahvi 6 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
16) paragrahvi 7 pealkirjas ja lõike 9 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna
„mitteabikõlblikud“ sõnaga „mittetoetatavad“;
17) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse arv „2500“ arvuga „2000“;
18) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Küttesüsteemi asendamine on toetatav, kui paigaldatav kütteseade kasutab taastuvaid
energiaallikaid.“;
19) paragrahvi 7 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „200 kilovatti ning planeeritud aastane
tootmismaht ei ületa tarbimiskoha aastast elektri tarbimist“ tekstiosaga „15 kilovatti“;
20) paragrahvi 7 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „abikõlblik“ sõnadega „riigieelarve seaduse
alusel toetuse andmisel“;
21) paragrahvi 7 lõiget 9 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) lisakorruse ehitamise, pööningu- või soklikorruse väljaehitamise ja nimetatud tegevustega
seotud ettevalmistavate tööde kulu.“;
22) paragrahvis 8, § 16 lõike 4 punktis 6 ja § 17 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad
„abikõlblikkuse periood“ sõnaga „elluviimisperiood“ vastavas käändes;
23) paragrahvi 9 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Terviklikul rekonstrueerimisel on toetuse määr abikõlblikest kuludest ja maksimaalne
toetussumma väikeelamu kohta:
1) Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena 30 protsenti ja kuni 20 000 eurot;
2) Harku vallas, Jõelähtme vallas, Kiili vallas, Maardu linnas, Rae vallas, Saku vallas, Saue vallas,
välja arvatud endise Kernu valla ja Nissi valla maa-alal 2017. aasta 14. oktoobri seisuga, Viimsi
vallas, Luunja vallas, endise Ülenurme valla maa-alal 2017. aasta 14 oktoobri seisuga, Tartu valla
maa-alal 2017. aasta 14. oktoobri seisuga ning endise Tähtvere valla maa-alal 2017. aasta
14. oktoobri seisuga 40 protsenti ja kuni 30 000 eurot;
3) punktides 1 ja 2 nimetamata asustus- ja haldusüksuses 50 protsenti ja kuni 40 000 eurot.
(2) Osalisel rekonstrueerimisel on toetuse määr toetatavatest kuludest 20 protsenti ja maksimaalne
toetussumma väikeelamu kohta kuni 20 000 eurot.
(3) Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 7 nimetatud tööde tegemisel on toetuse määr toetatavatest kuludest
30 protsenti ja maksimaalne toetussumma väikeelamu kohta kuni 20 000 eurot.“;
24) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse arv „10“ arvuga „14“;
25) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse sõnad „kinnitatud vormil EISi e-keskkonna kaudu või e-
allkirjastatuna e-kirjaga“ sõnadega „kodulehel kirjeldatud viisil“;
26) paragrahvi 11 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud suvila ja aiamaja,“;
27) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) vajadusel kinnitus taotluse vastavusest § 5 lõikes 11 sätestatud erisusele;“;
28) paragrahvi 13 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) ehitusprojekt ehitusseadustikust tuleneva ehitusprojekti koostamise kohustuse korral;“;
29) paragrahvi 13 lõike 3 punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
30) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Lubatav ei ole võtta hinnapakkumust tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikult.“;
31) paragrahvi 18 lõikes 2 asendatakse sõnad „rekonstrueerimistööde kogumahust“ sõnadega
„toetatavatest tegevustest“;
32) paragrahvi 18 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „, välja arvatud suvila või aiamaja puhul“;
33) paragrahvi 18 lõike 6 sissejuhatavat lauseosa ja lõiget 10 täiendatakse pärast sõna
„esitama“ sõnadega „elektroonselt“;
34) paragrahvi 18 lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kui kasutusteatise esitamine ei kajastu ehitisregistris, lisatakse maksetaotlusele kasutusteatise
esitamist tõendavad dokumendid.“;
35) paragrahvi 19 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1 ja 2“ tekstiosaga „lõikes 1“;
36) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „lõikes“ tekstiosaga „2 ja“;
37) paragrahvi 20 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „90 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse
tegemisest“ tekstiosaga „60 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamisest“;
38) paragrahvi 22 punkti 3 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„3) nõuda taotluses sisaldunud kinnituste, tööde, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta
täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad esitatud andmete õigsust, tegevuste
nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
01.03.2022
Majandus- ja taristuministri 1. juuni 2020. a määruse nr 30 „Väikeelamute
energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmise
määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1, välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja
Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava
elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel.
Muudatused toetuse andmise tingimustes tulenevad toetuse täiendavast rahastamisest Euroopa
Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi RRF) vahenditest. Määrust täiendatakse
Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava
elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi üldtingimuste määrus)
asjakohaste sätetega. Ühtlasi täpsustatakse toetatavaid tegevusi ja kulusid ning nendega
seotud toetuse määra ja toetussummat.
Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel:
625 6366, e-post:
[email protected]). Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb 38 punktist.
Punktiga 1 tehtav muudatus on terminoloogiline ja tuleneb üldtingimuste määruses
sätestatust, st kulud ei ole abikõlblikud, vaid toetatavad. Kuna riigieelarve seaduses vastav
terminoloogiline eelistus puudub, võetakse käesoleva muudatusega kasutusele üldtingimuste
määruse termin.
Punkti 2 kohaselt kehtestatakse määrus ühtlasi RRFi õigusraamistiku alusel.
Punktis 3 tehtav muudatus seob toetuse andmise osaliselt üldtingimuste määruse ja
põhimõtetega. Toetuse andmisel RRFi vahenditest peab Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus (edaspidi EIS) tagama vastavuse nimetatud regulatsiooni ja põhimõtetega.
Punktides 4-6 tehtav muudatus tuleneb üldtingimuste määruse regulatsioonist. Toetuse
andmise tingimusi täiendatakse taaste- ja vastupidavuskava reformi „Energiatõhustamise ja
tervikliku rekonstrueerimise soodustamine“ investeeringu „Väikeelamute rekonstrueerimise
toetamine“ kohaste tulemusnäitajatega.
Punktiga 7 täiendatakse toetuse andmise tingimusi toetuse saaja mõistega tulenevalt
üldtingimuste määruses sätestatust.
Punktiga 8 täpsustatakse toetuse objekti. Arvestades toetuse eelarvet ja nõudlust ning lähtudes
Vabariigi Valitsuse heakskiidetud hoonete rekonstrueerimise pikaajalisest strateegiast1
(edaspidi REKS), on otstarbekas loobuda väikeelamute mõiste laiendamisest suvilatele ja
aiamajadele. Ühtlasi väldime suuremahulist suvilapiirkondade kujunemist alaliseks asustuseks
1
https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf, kättesaadav seisuga 28.2.2022
1
ilma selleks vajalike teenuste ja taristuga, mille väljaarendamine on kulukas ning mis on linna
tõhusa toimimise seisukohalt mitte kõige sobivam.
Punktiga 9 täiendatakse toetuse andmise tingimusi vaidemenetlusega vastavalt üldtingimuste
määruse §-le 15. Kui vaie esitatakse vahendusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab
selle toetuse andmise tingimuste kohaselt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi
EIS).
Punktiga 10 tehtav täiendus täpsustab toetatavat tegevust. Kodumajapidamiste osakaal Eesti
elektritarbimises moodustas Statistikaameti 2020. aasta andmetel 28% kogutarbimisest
(1998 GWh). Kodumajapidamised on koormuste mitmekesisuse poolest tarbimise juhtimiseks
oluline ressurss. 2012. aastal koostatud leibkondade energiatarbimise uuringu lõppraporti2
tabelist A2-6.2 võib välja tuua järgmised seadmed, mille tarbimine on ajas nihutatav:
elektriradiaatorid, elektrilised soojavee boilerid, soojuspumbad, sügavkülmikud, pesumasinad
(sh nõudepesumasinad). Vabalt juhitavad energiat salvestatavad võimsused on elektriboiler, -
radiaator ja soojuspump. Vabalt juhitavad nihutatavad võimsused on sügavkülmik, pesumasin
ja nõudepesumasin. Senised uuringud on näidanud, et elektriliste kütteseadmetega
majapidamistes moodustab tarbimisest vähemalt poole just nende seadmete tarbimine. Seega
on elektrituru stabiilsuse ja kodumajapidamiste kulude optimeerimise vaatest oluline
stimuleerida eelnimetatud seadmete tarbimise juhtimise süsteeme. Sellised süsteemid on
tänapäeval turupõhiselt olemas. Eeldatakse, et nimetatud tarbimise juhtimise süsteemidega (sh
füüsilised seadmed ja automaatika) reguleeritakse üksnes konkreetse hoone tehnosüsteeme, -
seadmeid või kodumasinaid.
Punktiga 11 täpsustatakse siseviimistluse taastamise kui toetatava tegevusega seonduvat.
Toetuse rakendamisel tõusetunud vaidluste edaspidiseks vältimiseks sätestatakse sõnaselgelt,
et toetatav on ainult konkreetsest tööst, mille tegemisega paratamatult kaasneb korterisisese
olemasoleva siseviimistluse kahjustamine, tulenev siseviimistluse taastamine. Kaasnevate
töödena on käsitletav nt aknavahetuse korral aknalaua ja veepleki paigaldus, vana akna
äraviimine ja uue paigaldustöö. Ventilatsiooni rajamisel hoonesse, kuhu seda pole enne ette
nähtud, kaasnevad reeglina tööd ka soojasõlmes-küttesüsteemis, elektrisüsteemis,
üldehitustööd jne.
Punktiga 12 täpsustatakse päikesepaneelide paigaldamisega seonduvat. Taastuvenergia
tootmisseadme kasutuselevõtt on toetatav juhul, kui tehakse ühtlasi korda väikeelamu fassaad
või katus. Olenemata sellest, millisele pinnale, nt abihoone katusele, päikesepaneel
paigaldatakse. Toetuse eesmärki – energiatõhususe saavutamine, silmas pidades on nimetatud
kaasnev kohustus ülimalt oluline. Samas ei ole tegemist ebamõistlikult piirava nõudega kuna
kohustust teha korda hoone „karp“ tervikuna, ei sätestata. Seda ka ei välistata.
Rekonstrueerimata piiretega hoonele energiatootmisvõimaluse lisamine ei ole mõistlik ega
otstarbekas ning ei toeta ka teist toetuse eesmärki – energiakulude vähendamine. Juhul, kui
hoone fassaad või katus on eelnevalt soojustatud, tehtud tööde ümbertegemise kohustus
puudub. Eelnevalt teostatud ehitustööd on ajaliselt piiratud 2000. aastaga.
Punktiga 13 ühtlustatakse gaasikatelde energiatõhususe nõuded teiste kütteseadmete nõuetega.
Gaasikateldel on tootemärgised olemas ja toetusega paigaldatavate seadmete energiatõhusus
tagatakse tootemärgise energiamärgise kõrgema klassi alusel.
Punktiga 14 täpsustatakse küttesüsteemide reguleerimise tehnilisi lahendusi. Ruumide kaupa
juhtimine asendati ruumitemperatuuri alusel juhtimisega. Põrandkütet juhitakse põrandas
asetsevate küttekontuuride põhiselt. Kui üks kontuur hõlmab mitut ruumi, siis ei ole võimalik
sama kontuuri poolt köetavates ruumides kasutada erinevaid ruumitemperatuuride
seadeväärtusi.
2
https://energiatalgud.ee/sites/default/files/images_sala/9/93/Leibkondade_energiatarbimine_2012.pdf,
kättesaadav seisuga 28.2.2022
2
Punktiga 15 kaotatakse hoone aastase elektrienergia kasutuse hindamise vajadus. Kehtivate
nõuete kohaselt on päikesepaneelide lubatav paigaldatav võimsus seotud hoone aastase
elektritarbimisega. Praktikas on hoone aastase elektrienergia kasutuse hindamine osutunud
taotleja jaoks keeruliseks ja EISi jaoks keeruliseks esitatud andmete tõepärasust kontrollida.
Muudatuse kohaselt ei ole lubatud paigaldatav süsteemi võimsus seotud hoone
elektritarbimisega. Hoone aastast elektrikasutust ei ole vaja enam hinnata.
Punktiga 16 tehtav muudatus on terminoloogiline ja tuleneb üldtingimuste määruses
sätestatust, st kulud ei ole abikõlblikud, vaid toetatavad. Kuna riigieelarve seaduses vastav
terminoloogiline eelistus puudub, võetakse käesoleva muudatusega kasutusele üldtingimuste
määruse termin.
Punktiga 17 täpsustatakse siseviimistluse taastamisega seotud kulu hüvitatavat
maksimumsummat tervikliku rekonstrueerimise korral. Muudatus on seotud punkti 23
muudatusega.
Punkti 18 kohaselt on küttesüsteemi asendamise kulu toetatav juhul, kui paigaldatav
kütteseade kasutab taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat. Vastav nõue tuleneb
üldtingimuste määruse § 2 lõikest 6 ning arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis
2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning
direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta
(ELT L 140, 05.06.2009, lk 16–62) sätestatut3.
Punktiga 19 muudetakse taastuvenergia elektritootmisseadme suuruse nõuet, st toetatav on
seade suurusega kuni 15 kW ja seda järgmistel põhjustel. Kuni 15 kW jaamade elektrivõrguga
liitumiseks on olemas lihtsustatud menetlus, mille kulud katab võrguettevõtja; see teeb
liitumise kiiremaks ja soodsamaks. Ehk väiketootjatele on eeldatavalt võrgus alati ruumi.
Kuni 15 kW on samuti oma tarbeks energiatootmiseks piisav seadme suurus.
Elamumajanduse toetusmeetmeid läbiva põhimõtte – äritegevusele suunatud projekte ei
toetata kuna neid on sellisena võimalik omafinantseeringuga ellu viia, kohaselt ei toetata ka
käesolevast toetusest ärilisel ehk võrku tootmise eesmärgil kavandatavaid projekte. Toetuse
eesmärk on väikeelamute energiatõhususe parandamine, mitte päikeseelektrijaamade
rajamine.
Punktiga 20 tehtav muudatus tuleneb üldtingimuste määruses sätestatust. üldtingimuste
määruse § 3 punkti 7 kohaselt ei ole kogu projekti käibemaks toetatav kulu, kuid selle võib
arvata omafinantseeringu osaks.
Punktiga 21 täiendatakse mittetoetatavate kulude loetelu. Vältimaks edaspidiseid vaidlusi,
sätestatakse sõnaselgelt, et väikeelamu laiendamise kulu ei toetata.
Punktiga 22 tehtav muudatus on terminoloogiline ja tuleneb üldtingimuste määruses
sätestatust. Ka riigieelarve seadus kasutab verbi „ellu viima“.
Punktis 23 tehtav muudatus täpsustab tegevuste toetuse määra ja toetussummat. Toetuse
maksimaalsed summad töötati välja lähtudes toetuse kavandatud rahastamisest, nõudlusest ja
strateegilisest suunisest, mille kohaselt peab riigi toetus jõudma võimalikult paljude objektide
ja isikuteni.
Toetuse regionaalse rakendamise põhimõtet eelnõuga ei muudeta, kuid kuna muudatused on
vajalikud § 9 lõikes 1 läbivalt, on sätte muudatus esitatud terviklikul kujul.
3
https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:140:0016:0062:et:PDF
3
Toetussummade muutmine tuleneb ühtlasi taaste- ja vastupidavuskava kohasest
tulemusnäitajast4. Nimetatud kohaselt aastaks tuleb aastaks 2024 RRF-st rahastada 80
eluruumi rekonstrueerimist ja energiatõhustamist.
Toetuse määramisel arvestati ka pikaajalisi (REKS) eesmärke. 2050. aasta eesmärgi
täitmiseks vajalik keskmine aastane tervikliku rekonstrueerimise pindala on ~470 000 m2 ehk
~13 korda suurem, kui praegune hinnanguline tervikliku rekonstrueerimise maht. Seega
peavad toetuse tingimused olema piisavalt motiveerivad mahtude suurendamiseks, kuid
tagama sama toetusmahu juures abi võimalikult paljudele hoonetele.
Toetuse peamise eesmärgi - energiatõhususe saavutamiseks, ehk terviklikul
rekonstrueerimisel on toetussumma Tallinnas ja Tartu linnas kuni 20 000 eurot, nimetatutega
piirnevatel aladel kuni 30 000 eurot ning mujal kuni 40 000 eurot. Osalisel rekonstrueerimisel
ehk üksikute tööde tegemisel on toetusmäär üleriigiliselt 20% ja kuni 20 000 eurot.
Päikesepaneelide paigaldamisel samuti üleriigiliselt 30% ja kuni 20 000 eurot.
Tervikrekonstrueerimisinvesteeringu tegemine on Tallinnas ja Tartus lisaks elukeskkonna
parendamisele ka rahaliselt otstarbekam ja riiklik abivajadus pigem minimaalne. Seetõttu on
põhjendatud maksimaalse toetuse summa diferentseerimine selliselt, et Tallinnas ja Tartus
toetatakse töid võrreldes teiste piirkondadega väiksemal määral.
Rekonstrueerimise toetamine on oluline väikeelamu ülalpidamise kulude vähendamise
seisukohast. Koos energiatõhususe kasvuga väheneb kodumajapidamiste energiatarbimine
ning sellest tulenev keskkonnamõju. Oma tarbeks energiatootmise võimaldamine annab
väikeelamu omanikele võimaluse juhtida oma energiatarbimist. Lokaalne taastuvenergia
tootmine aitab ühtlasi juhtida leibkonna rahavoogu, st suviste säästude arvelt saab katta
talveperioodi elektrienergia kulusid.
Punktiga 24 pikendatakse taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast teavitamise aega
eesmärgiga anda toetuse taotlejatele piisavalt aega muudatustega tutvumiseks kuna need
puudutavad toetuse andmise olulisi tingimusi ehk toetusmäära ja -summat.
Punktiga 25 tehtav muudatus tuleneb üldtingimuste määruses sätestatust. Toetuse taotlemise
nn kontaktpunktiks on EISi koduleht, seega puudub vajadus erinevate taotluse esitamise
viiside määruse tasandil loetlemiseks. Seda enam, et taotleja ei pea teadma, millisest
konkreetsest allikast toetust rahastatakse; allikaga aga võib olla seotud taotluse esitamise
keskkond.
Punktiga 26 tehtav muudatus tuleneb otseselt punkti 8 muudatusest.
Punktiga 27 täiendatakse taotluse sisunõudeid taotleja kinnitusega, et katuse ja välisseinte
soojustus on juba eelnevalt tehtud vastavalt kohalduvatele nõuetele.
Punktiga 28 täpsustatakse ehitusprojekti kui taotluse lisadokumendiga seonduvat. Praktikas
on tõusetunud küsimus, millal tuleb ehitusprojekt esitada ja kas selle esitamise kohustus
laieneb kõikidele toetatavatele tegevustele. Edasiste arusaamatuste ennetamise eesmärgil
sätestatakse sõnaselgelt, et ehitusprojekt esitatakse töödele, millele laieneb ehitusseadustiku
asjakohane nõue, tegemise alusena.
4
https://rrf.ee/wp-content/uploads/2021/10/EE-Taastekava-051021.pdf
4
Punktiga 29 kaotatakse hoone aastase elektrienergia kasutuse andmete esitamise kohustus.
Hetkel on päikesepaneelide lubatav paigaldatav võimsus seotud hoone aastase
elektritarbimisega. Praktikas osutus hoone aastase elektrienergia kasutuse hindamine taotleja
jaoks keeruliseks ja EISi jaoks keeruliseks esitatud andmete tõepärasust kontrollida.
Kavandatava muudatusega ei ole lubatud paigaldatav süsteemi võimsus seotud hoone
elektritarbimisega. Hoone aastase elektrikasutuse andmeid ei ole vaja enam esitada.
Punktiga 30 sätestatakse sõnaselgelt, et pakkumist tegevad ettevõtjad peavad ka toetuse
saajast sõltumatud olema. See annab võimaluse välistada nii omaniku kui ka kontrollorgani
tasandil hinnapakkumuse tegijaga seotuse, samuti ei saaks toetuse saaja olla hinnapakkumust
tegevas ettevõtjas töötaja, töösuhet ei saa EIS küll äriregistrist kontrollida, kuid praktikast
nähtub, et sageli see teave ikkagi tuleb kas vihje, kaebuse või mingi seoses kaudu, mis
seondub mõne muu projektiga.
Punktiga 31 täpsustatakse maksetaotluse esitamise tingimusi. Maksetaotluse esitamise
eelduseks olev vastu võetud tööde maht seotakse toetatavate tegevustega. Ehitusprojekt võib
hõlmata rekonstrueerimistöid, mida toetusest ei rahastata, seega ei ole põhjendatud makse
tegemise sidumine rekonstrueerimistööde kogumahuga.
Punktiga 32 tehtav muudatus tuleneb otseselt punkti 8 muudatusest.
Punktiga 33 täiendatakse sätet dokumentide esitamise viisiga ja seda praktikast tuleneval
põhjusel. Täienduse eesmärgiks on tagada taotluste võimalikult sujuv ja kiire menetlus,
millele ei aita sugugi kaasa kingakarbis dokumentide ja ärakirjade esitamine.
Punktiga 34 täiendatakse määruses kasutusteatise esitamisega seonduvat. Kasutusteatis
esitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele (edaspidi KOV) elektroonselt läbi ehitisregistri.
Esitatud kasutusteatis aga ei ole esitamisest kuni menetlusse võtmiseni nähtav kolmandatele
isikutele, sh ka EIS-le. KOVi menetleja tegevust toetuse saaja mõjutada ei saa, toetuse
andmise tingimusi ta järgima peab. Täiendus annab EIS-le aluse eelkirjeldatud juhul nõuda
toetuse saajalt kasutusteatise esitamist tõendavaid dokumente.
Punktidega 35 ja 36 tehtav muudatus tuleneb otseselt punkti 23 muudatusest.
Punktiga 37 tehtav muudatus tuleneb üldtingimuste määruse § 11 lõikes 6 sätestatust ja on
kooskõlas riigieelarve seaduse regulatsiooniga.
Punktiga 38 täiendatakse kehtivat sätet dokumentide, mis tõendavad taotluses antud kinnituste
õigsust, nõudmise õigusega juhuks, kui tekib vajadus kontrollida kinnituse asjaolusid.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/241, millega
luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75).
Väikeelamute rekonstrueerimise toetuse raames füüsilistele isikutele antav toetus ei täida
kõiki riigiabi kriteeriume ning ka seetõttu ei saa väita, et tegemist on riigiabiga. Avaliku
sektori toetus on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8)
alusel riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi,
soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, ja ainult niivõrd, kuivõrd see
„kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust“. Kõnealune abi ei ole suunatud ettevõtjatele,
vaid füüsilistele isikutele, kes toetuse raames ei tegele majandustegevusega.
5
4. Määruse mõjud
Mõju regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale ning majandusele tuleneb eelkõige ja
otseselt läbi käimasoleva toetuse, mitte läbi eelnõus kavandatud toetuse andmise tingimuste
muudatuste.
Rekonstrueerimise toetamine on oluline eluasemefondi ülalpidamise kulude vähendamise
seisukohast, samuti aitab kaasa keskkonnahoidliku eluviisi propageerimisele. Koos
energiatõhususe kasvuga väheneb kodumajapidamiste energiatarbimine ning sellest tulenev
negatiivne keskkonnamõju.
Elamute tervikliku rekonstrueerimise näol on tegemist suure kokkuhoiu potentsiaaliga
energiakasutuse vähendamisel. Ilmselt mitte ükski EL riik ei suudaks saavutada
kliimapoliitika strateegilisi eesmärke ilma elamute rekonstrueerimise toetamiseta ja sellega
kaasnevalt hoonefondi energiakasutust langustrendi pööramiseta. Elamufondi
rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete kütteenergia vajadust kuni 50% ja
saavutada sellega imporditavate fossiilkütuste mahu vähenemine ja CO2 emissiooni
vähenemine, samuti elukeskkonna kvaliteedi parendamine kui ka eluasemefondi
ülalpidamiskulude vähendamine.
Kuna väikeelamute rekonstrueerimise toetust on võimalik taotleda kõigis Eesti piirkondades,
siis on kõigil Eesti väikeelamutes elavatel elanikel võimalus oma elamispinna seisukorra
parendamiseks. See tagab ka erinevate piirkondade kestliku ja ühtlase arengu.
Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,
sotsiaalvaldkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku omavalitsuse
üksusele ega riigile. Toetust rahastatakse 2022. aasta riigieelarve seaduses ja RRF-s ette
nähtud vahenditest, vastavalt siis 1,3 mln ja 2,4 mln eurot, millele lisanduvad RRFi
korterelamute rekonstrueerimise toetamise investeeringu ümbertõstetavad vabad vahendid ca
2,9 mln eurot. Hinnanguliselt saab toetada 270 väikeelamu rekonstrueerimist.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
Kehtiva määruse alusel toetuste taotlemine on lõppenud, esitatud taotlused menetletud ja uusi
taotlusi enne muudatuste jõustumist vastu ei võeta.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine
Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi vahendusel Rahandusministeeriumi ja Riigi
Tugiteenuste Keskusega.
Rahandusministeeriumi esitatud märkused ja nendega arvestamine või arvestamata jätmise
põhjendus on seletuskirja lisas.
6
Lisa: Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel
Majandus- ja taristuministri 1. juuni 2020. a määruse nr 30 „Väikeelamute energiatõhususe
suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
Lisa
Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel
Märkuste ja Märkuste ja ettepanekute sisu Arvestatud või
ettepanekute esitaja arvestamata
jätmise
põhjendus
Rahandusministeerium 1. Eelnõuga nähakse ette § 2 täiendamine, mille Arvestatud.
käigus lisatakse punkt 4 järgmises sõnastuses: Taastekavas
„4) paranenud energiatõhususega väikeelamute termin
arv.“ Selguse huvides soovitame kasutada „eluruum“
Taastekavaga sama sõnastust ehk „Paranenud
energiatõhususega eluasemed“.
2. Teeme ettepaneku lisada määrusesse vastavale Arvestatud
investeeringule kohalduva ühise näitaja
„Primaarenergia aastase tarbimise sääst“, mille
osas tuleb tagada aruandlus vastavalt Vabariigi
Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108
„Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise
korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ §
14.
3. Rahandusministeeriumi regionaalvaldkond Arvestatud
teeb ettepaneku vaadata veel kord üle eelnõus
kavandatav § 9 „Toetuse määr ja maksimaalne
toetussumma“, muudatus.
4. Juhime tähelepanu, et Taaste- ja Arvestatud
vastupidavusrahastust rahastatud väikeelamute
energiatõhususe suurendamise toetuse puhul
tuleb kinni pidada Euroopa Komisjoniga kokku
lepitud ja EL Nõukogu rakendusotsuses
fikseeritud toetusskeemi põhimõtetest ning
tulemustest.
22.02.2022.a. Euroopa Komisjoniga peetud
kohtumisel kordasid Komisjoni esindajad oma
seisukohti, viidates, et sellisel kujul ei vasta
eelnõus toodud toetusmäärad EL Nõukogu
rakendusotsusele ning väikeelamute
toetusskeemi puhul tuleks jääda varasemalt
lubatud ning ametlikes dokumentides fikseeritud
toetusmäärade juurde.
7