Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. märts 2022
Sisu (failidest)
AS Tallinna Lennujaam
AINUAKTSIONÄRI OTSUS
11.03.2022 nr 1.1-5/22-009
Registrikood: 10349560
Aadress: Lennujaama tee 12, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11101
Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik
Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister –
majandus- ja taristuminister
Häälte arv: 4 561 728
AS Tallinna Lennujaam põhikirja kinnitamine uues
redaktsioonis
Lähtudes äriseadustiku § 298 lõike 1 punktist 1 ja § 305 ainuaktsionär otsustas:
1. Kinnitada AS Tallinna Lennujaam uus põhikiri juurde lisatud redaktsioonis.
2. Tunnistada kehtetuks majandus- ja taristuministri 26.08.2021.a. ainuaktsionäri otsusega
nr 1.1-5/21-043 kinnitatud põhikiri.
3. AS Tallinna Lennujaam juhatusel esitada põhikirja kinnitamise otsus ning uus põhikiri
Harju Maakohtu registriosakonnale kande tegemiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
AS Tallinna Lennujaam PÕHIKIRI
1 ÜLDSÄTTED
1.1 Aktsiaseltsi ärinimi on AS Tallinna Lennujaam (edaspidi: Selts).
1.2 Seltsi asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.3 Selts on asutatud määramata tähtajaks.
1.4 Seltsi põhitegevusala on lennuväljade ja lennujaama reisiterminalide töö (EMTAK kood 52231).
1.5 Seltsi eesmärgiks on lennujaamade käitamise ja arendamise ning lennukite ja reisijate maapealse
teenindamise kaudu saavutada klientide rahulolu ja Seltsi kasumlikkus.
2 AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD
2.1 Seltsi aktsiakapital on minimaalselt 25 000 000 (kakskümmend viis miljonit) eurot ja maksimaalselt
100 000 000 (ükssada miljonit) eurot.
2.2 Aktsia nimiväärtus on 10 (kümme) eurot, iga aktsia annab aktsionärile aktsionäride üldkoosolekul
ühe hääle. Aktsiad on jagamatud.
2.3 Aktsiaid võib välja lasta ülekursiga. Aktsiate eest võib tasuda rahaliste või mitterahaliste
sissemaksetena. Rahalised sissemaksed tasutakse seltsi pangaarvele. Mitterahaline sissemakse
hinnatakse juhatuse poolt või selleks ettenähtud eksperdi poolt. Hindamine peab olema läbi viidud
atesteeritud audiitori poolt.
2.4 Aktsiad on registreeritud Eesti Väärtpaberite Keskregistris, keskregistri pidaja peab ka
aktsiaraamatut.
2.5 Kuni aktsionäride üldkoosolek ei ole vähemalt 2/3 osalejate häälteenamusega otsustanud teisiti, on
uute väljalastavate aktsiate ostueesõigus senistel aktsionäridel võrdeliselt oma aktsiate
nimiväärtuse summaga, kui Seltsil on teisi aktsionäre. Ostueesõiguse kasutamise tähtaeg on kaks
kuud võõrandamise lepingu esitamisest juhatusele.
2.6 Kui ostueesõigust soovib kasutada mitu aktsionäri, jaotatakse aktsiad nende vahel võrdeliselt,
vastavalt nende omanduses olevate aktsiate nimiväärtuse summaga, kui Seltsil on teisi aktsionäre.
2.7 Aktsionär ei või pantida või koormata temale kuuluvaid aktsiaid ilma teiste aktsionäride kirjaliku
nõusolekuta, kui Seltsil on teisi aktsionäre.
3. SELTSI JUHTIMINE
3.1 Juhatus
3.1.1 Juhatus on Seltsi juhtorgan, kes juhib ja korraldab Seltsi tegevust, kaasa arvatud raamatupidamist.
1
3.1.2 Juhatus koosneb ühest kuni viiest (1-5) liikmest. Juhatus valitakse kuni viieks (5) aastaks. Nõukogu
poolt volitatud isik sõlmib juhatuse liikmega (juhatuse liikme) lepingu, milles nähakse täpsemalt
ette juhatuse liikme õigused ja kohustused Seltsi suhtes.
3.1.3 Juhatuse liikme valib ja kutsub tagasi nõukogu.
3.1.4 Igal juhatuse liikmel on õigus esindada Seltsi kooskõlas käesoleva põhikirjaga ning aktsionäride
üldkoosoleku ja nõukogu otsustega.
3.1.5 Juhatus tegutseb alljärgnevalt:
3.1.5.1 tagab ja viib ellu nõukogu ja aktsionäride üldkoosoleku otsused;
3.1.5.2 võtab tööle ja vabastab Seltsi töötajad;
3.1.5.3 teeb igapäevatoiminguid, mis ei kuulu nõukogu või aktsionäride üldkoosoleku kompetentsi.
3.1.6 Juhatuse liikmeks ei või olla isik:
3.1.6.1 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
3.1.6.2 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa
kehtetuks tunnistamise;
3.1.6.3 kellel on ärikeeld;
3.1.6.4 kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
3.1.6.5 keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;
3.1.6.6 kellel on Seltsiga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises
selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses või kuulumises sellise
äriühingu juhtorganisse, kes on Seltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või
tellija.
3.1.7 Seltsi põhikirja punktides 3.1.6.1-3.1.6.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti
väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist;
põhikirja punktis 3.1.6.5. sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on
karistusregistrist kustutatud.
3.1.8 Juhatuse liikmete tasustamise põhimõtted on järgnevad:
3.1.8.1 juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui
juhatuse liige täidab lisaks Seltsi juhatuse liikme ülesannetele muid Seltsile vajalikke
ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse
liikme lepingus;
3.1.8.2 juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava
tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Seltsile seatud eesmärkide
täitmist ning Seltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava
täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud
neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal
makstud käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu;
3.1.8.3 juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne
tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme
tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses;
3.1.8.3. juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste
perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures
kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.
3.1.9 Nõukogu määrab juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Juhatuse liikmed valivad endi
hulgast juhatuse esimehe asetäitja, kes täidab esimehe ülesandeid juhatuse esimehe äraolekul
2
või võimetuse korral ülesannete täitmiseks. Juhatuse esimehe asetäitja volitused Seltsi
esindamiseks määrab Seltsi juhatuse esimees.
3.1.10 Igapäevases majandustegevuses juhib ja korraldab Seltsi tegevust juhatuse esimees. Teised
juhatuse liikmed osalevad Seltsi igapäevase majandustegevuse juhtimises ja korraldamises
juhatuse esimehe poolt määratud ulatuses ja korras.
3.1.11 Põhikirjas ette nähtud juhtudel, samuti muul juhul, kui seda soovib juhatuse esimees, võtab
juhatus vastu otsuseid Seltsi tegevuse kohta. Juhatuse otsuste tegemisele kohaldatakse vastavalt
äriseadustiku § 321 lõigetes 2 ja 4 ning 322 ja 323 nõukogu otsustele sätestatut. Juhatuse
liikmete häälte võrdse jagunemise korral otsuse tegemisel on otsustav juhatuse esimehe hääl.
Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. Koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees,
kes määrab koosoleku päevakorra.
3.1.12 Seltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees või kaks juhatuse liiget ühiselt.
3.2 Nõukogu
3.2.1 Nõukogu planeerib seltsi tegevust ja korraldab seltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse
tegevuse üle.
3.2.2 Nõukogu koosneb kuni kuuest (6) liikmest. Nõukogu liikmed valitakse kolmeks (3) aastaks
aktsionäride üldkoosoleku poolt. Nõukogu esimehe valib üldkoosolek. Nõukogu liikmete arvu
määramisel lähtutakse äriühingu suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada
äriseadustiku §-s 316 sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. Nõukogu töökorra
kehtestab üldkoosolek.
3.2.3 Nõukogu liikmeks ei või olla isik:
3.2.3.1 kellel on riigi osalusega äriühinguga sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla
asjaolu, et isik või temaga seotud isik:
a) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb riigi osalusega äriühinguga samal tegevusalal ja
kes ei ole riigi osalusega äriühingu osanik või aktsionär;
b) on riigi osalusega äriühinguga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või
usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole riigi osalusega äriühingu osanik või aktsionär;
c) omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses (edaspidi oluline osalus)
äriühingus, mis tegutseb riigi osalusega äriühinguga samal tegevusalal ja mis ei ole riigi
osalusega äriühingu osanik või aktsionär;
d) on riigi osalusega äriühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja
arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle riigi osalusega äriühinguga samasse
kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on selle riigi osalusega äriühingu osanik
või aktsionär;
e) omab riigi osalusega äriühinguga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise
osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku
juhtorganisse, kes on selle riigi osalusega äriühingu oluline kaupade müüja või ostja, teenuste
osutaja või tellija;
3.2.3.2 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
3.2.3.3 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa
kehtetuks tunnistamise;
3.2.3.4 kellel on ärikeeld;
3.2.3.5 kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
3.2.3.6 keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.
3
3.2.4 Seltsi põhikirja punktides 3.2.3.2-3.2.3.5 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti
väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist,
põhikirja punktis 3.2.3.6 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on
karistusregistrist kustutatud.
3.2.5 Nõukogu koosolekud toimuvad vajadusel, kuid mitte harvemini kui üks kord kolme kuu jooksul.
Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.
Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud
nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. Seltsi juhatuse esimees võib osaleda nõukogu
koosolekutel ilma hääleõiguseta.
3.2.6 Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu
liikmetest. Nõukogu peab järgima rahandusministri kehtestatud nõudeid Seltsi nõukogu
koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta.
3.2.7 Nõukogu kinnitab Seltsi aastaeelarve ja strateegia, sealhulgas finantsplaani ja aastaeelarve,
lähtudes omaniku ootustest.
3.2.8 Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tegutsemisel väljaspool igapäevast majandustegevust ning
eelkõige seoses:
1) äriühingus olulise osa omandamise, võõrandamise või selle tegevuse lõpetamisega või
tütarettevõtja asutamise või lõpetamisega;
2) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamise ja koormamisega;
3) filiaalide asutamise või sulgemisega;
4) investeeringute tegemisega, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste
summa;
5) laenude ja võlakohustuste võtmisega, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud
summa;
6) laenude andmise ja võlakohustuste tagamisega, kui see väljub igapäevase majandustegevuse
raamest.
3.2.9 Nõukogu liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata
jätmisega süüliselt seltsile või aktsionäridele tekitatud kahjude eest solidaarselt. Nõukogu liige
vabaneb vastutusest seltsi ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse
vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli.
3.2.10 Nõukogu liikmete tasustamise põhimõtted on järgnevad:
3.2.10.1 Seltsi nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise kord otsustatakse Seltsi
ainuaktsionäri otsusega (kui Seltsil on ainuaktsionär, muul juhul aktsionäride üldkoosolekul);
3.2.10.2 Seltsi nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu
esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu
seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu
nõukogu organi tegevuses;
3.2.10.3 Seltsi nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja
nõukogu organi tegevuses;
3.2.10.4 Seltsi nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
4
3.3. Aktsionäride üldkoosolek
3.3.1 Seltsi kõrgeim organ on aktsionäride üldkoosolek. Aktsionäride üldkoosolekud viiakse läbi seltsi
asukohas või ükskõik millises juhatuse poolt nimetatud kohas.
3.3.2 Aktsionäride üldkoosoleku pädevusse kuulub:
1) muudatuste tegemine põhikirja;
2) aktsiakapitali suurendamine või vähendamine;
3) nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine;
4) audiitori või audiitorite valimine;
5) erikontrolli määramine;
6) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;
7) seltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine;
8) juhatuse või nõukogu liikme või aktsionäri vastu nõude esitamine, samuti nõukogu liikme
tehingu tegemise otsustamine ja selles nõudes või tehingus seltsi esindaja määramine;
9) olulise osaluse omandamise ja võõrandamise otsustamine teistes äriühingutes. Seltsi
üldkoosoleku otsus on vajalik ka Seltsi tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise
osaluse omandamiseks või võõrandamiseks;
10) Seltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine;
11) kui üldkoosolek on nii otsustanud, siis on Seltsi tütarettevõtjatel vajalik mõnede otsuste
tegemiseks emaettevõtja üldkoosoleku või nõukogu nõusolek;
12) nõukogu töökorra ja nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude
katmise korra kehtestamine;
13) omaniku ootuste kehtestamine, millega määratakse strateegilised ja finantseesmärgid ning
mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal.
3.3.3 Aktsionäride üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid muudes Seltsi tegevust puudutavates
küsimustes juhatuse või nõukogu nõudel. Seltsi aktsionäridel on õigus saada informatsiooni
Seltsi nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda Seltsi nõukogu protokollidega.
3.3.4 Aktsionäride üldkoosolekud võivad olla korralised või erakorralised.
3.3.5 Aktsionäride korraline üldkoosolek viiakse läbi kord aastas. Aktsionäride korralise üldkoosoleku
kutsub kokku juhatus käesoleva põhikirjaga sätestatud korras, kuid mitte hiljem, kui nelja (4)
kuu jooksul majandusaasta lõppemisest.
3.3.6 Aktsionäride korralisest üldkoosolekust peab ette teatama vähemalt kolm nädalat, erakorralisest
üldkoosolekust vähemalt ühe nädala.
3.3.7 Aktsionäride üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud
häältest.
3.3.8 Aktsionäride üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul
esindatud häältest.
3.3.9 Otsus põhikirja muutmise, aktsiakapitali suurendamise või vähendamise, ostueesõiguse korra
muutmise või Seltsi lõpetamise korral nõuab vähemalt 2/3 poolthääli üldkoosolekul esindatud
häältest.
3.3.10 Aktsionäride üldkoosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja
protokollija.
5
4 ARUANDLUS
4.1 Seltsi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.
4.2 Juhatus peab koostama raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande hiljemalt kolme kuu
jooksul majandusaasta lõppemisest ja esitama selle nõukogule heakskiitmiseks. Ühe kuu jooksul
majandusaasta aastaaruande heakskiitmisest tuleb koopia aastaaruandest saata aktsionäridele
kinnitamiseks. Aastaaruanne koos lisadega peab olema koostatud nii eesti kui ka inglise keeles.
4.3 Seltsil on reservkapital, mille suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal kantakse
reservkapitali vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud
suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt.
4.4 Selts rakendab juhtimisel head ühingujuhtimise tava ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid
ning kirjeldab selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus.
Jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohta annab Selts majandusaasta
aruandes ülevaate tema hinnangul oma tegevuse olulistest majanduslikest, sotsiaalsetest ja
keskkonnamõjudest ning võimalikest muudest olulistest mõjudest, mis võivad mõjutada
asjaomaseid huvirühmasid.
4.5 Nelja kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest esitatakse auditeeritud ja kinnitatud
majandusaasta aruanne registrile. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu
on Seltsi tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud,
ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa,
kus eristatakse juhatuse liikmetele makstud täiendav tasu.
5 KONTROLLISÜSTEEM
5.1 Sisekontroll, siseaudiitor
5.1.1 Selts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ning moodustama siseaudiitori
ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui vähemalt kaks järgmisest
kolmest konsolideeritud näitajast aruandeaasta bilansipäeva seisuga on suuremad kui käesolevas
punktis märgitud: müügitulu kuus miljonit eurot, bilansimaht kolm miljonit eurot ja töötajate
arv vähemalt 75.
5.1.2 Seltsil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest
audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks.
Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada Seltsi üldkoosolekul.
5.1.3 Seltsi ainuaktsionäril on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava
asutuse struktuuriüksust.
5.1.4 Seltsi tööprotsesside sisekontroll toimub kvaliteedijuhtimissüsteemi siseauditite läbiviimisega
regulaarsusega vähemalt üks kord aastas.
5.1.5 Seltsi varade seisu kontrollitakse iga-aastaste inventuuride läbiviimisega.
6
5.2 Audiitor
5.2.1 Finantstegevuse kontroll toimub audiitorkontrolli teenuse ostmise teel seda teenust pakkuvatelt
audiitorettevõtjatelt. Audiitorite arvu määrab ja audiitorid nimetab ning audiitorite tasustamise
korra määrab aktsionäride üldkoosolek. Audiitoritel on seaduses sätestatud õigused ja
kohustused.
5.3 Auditikomitee
5.3.1 Auditikomitee moodustamise ning auditikomitee liikmetele tasude maksmise vajaduse ja tasude
suuruse otsustab aktsionäride üldkoosolek.
5.3.2 Auditikomitee ülesandeks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes,
sealhulgas raamatupidamise korraldamise, välisauditi teostamise, sisekontrollisüsteemi
toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve
koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas.
6 KASUMI JAOTAMINE
6.1 Aktsionäril on õigus saada osa kasumist (dividende) vastavalt temale kuuluvate aktsiate
nimiväärtusele.
6.2 Oma aktsiate omamisest ei tulene seltsile aktsionäri õigusi.
7 TOETUSTE MAKSMINE JA ANNETUSTE TEGEMINE
7.1 Selts võib maksta toetusi ja teha annetusi üksnes siis, kui see aitab kaasa Seltsi tegevus- ja
finantseesmärkide saavutamisele. Otsuse toetuste maksmiseks ja annetuste tegemiseks teeb Seltsi
juhatus. Toetuste maksmise ja annetuste tegemise täpsem kord, sealhulgas nende põhimõtted,
tingimused ja piirsummad on ettenähtud nõukogu poolt kinnitatud Seltsi toetuste maksmiste ja
annetuste tegemise korras, mis avaldatakse Seltsi koduleheküljel. Kodulehekülje aadress on
kättesaadav Äriregistris.
7.2 Vastavalt riigivaraseadusele on toetuste maksmise ja annetuste tegemise põhilised tingimused
järgmised:
7.2.1 toetusi makstakse ainult teadus- ja arendustegevuse eesmärgil oma tegevusvaldkonnas;
7.2.2 Selts avalikustab toetuste maksmise koos põhjendusega, kuidas see aitab kaasa äriühingu
tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele;
7.2.3 toetuste maksmise summaarne ülempiir kalendriaasta jooksul on 0,5% äriühingu kolme eelneva
majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist;
7.2.4 teave makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta avaldatakse Seltsi veebilehel kolme tööpäeva
jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates ja see on veebilehel avalik vähemalt viie aasta
jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest arvates;
7.2.5 Seltsi veebilehel märgitakse toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse summa ja toetamise
põhjendus.
8 LÕPPSÄTTED
8.1 Seltsi lõpetamine, ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine toimub kooskõlas kehtiva
seadusandlusega.
7
Põhikirja käesolev tekst on kinnitatud AS-i Tallinna Lennujaam ainuaktsionäri Eesti
Vabariigi, keda esindab majandus- ja taristuminister Taavi Aas,
2022. aasta märtsi otsusega
8