dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Käskkiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. märts 2022
Viit
47
Registreeritud
11. märts 2022
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-1/S Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2022
Vastutaja
Regina Rass (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎47 11.03.2022 Käskkiri.asice1197 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 11.03.2022 nr 47 Programmi "Energeetika ja maavarade programm 2022-2025" kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. aasta määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ kinnitan programmi „Energeetika ja maavarade programm 2022–2025“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister 2 Energeetika ja maavarade programm 2022-2025 Programmi Energeetika osakond, Maavarade osakond, energeetika ja maavarade koostaja ja asekantsler vastutaja Programmi eelnõu 17.12.2021 valmimise aeg Vorm on abiks riigi eelarvestrateegia (RES) protsessi sisendina Vormi sisu koostatava programmi dokumendi eelnõu koostamiseks. Programmi kasutamise selgitus eelnõu kohandatakse RES-ist ja riigieelarvest lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga. 3 Sisukord Sisukord ....................................................................................................................................................... 3 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................................. 5 2. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................... 7 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve ........................................................................................... 9 3.1 Programmi eesmärk..........................................................................................................................9 3.2 Programmi mõõdikud .......................................................................................................................9 3.3 Programmi eelarve ..........................................................................................................................10 4. Olukorra lühianalüüs............................................................................................................................ 10 5. Meetmed, tegevused ja teenused .......................................................................................................... 19 5.1. Meede: „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“ ..............................................19 5.1.1 Programmi tegevus „Elektri- ja gaasivarustuse tagamine“ .................................................19 5.1.2 Programmi tegevus „Transpordikütuste valdkonna reguleerimine ja kütusevarude säilitamine“ ........................................................................................................................................20 5.1.5 Programmi tegevus „Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne“ ......................................21 5.2. Meede: „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ .....................................................................................................................................22 5.2.1. Programmi tegevus „Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ ..............24 5.2.2. Programmi tegevus „Energiatõhususe suurendamine“ .......... Error! Bookmark not defined. 5.3. Meede: „Maapõueressursside uurimine ja kasutamine“............................................................30 5.3.1. Programmi tegevus „Maapõueressursside uurimine ja kasutamine“ ................................30 5.3.2. Programmi tegevus „Geoloogiline kaardistamine ja geoloogiline kompetents“ ...............31 4 Programmi esileht Tulemusvaldkond Energeetika tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega eesmärk energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega. Panustada Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Valdkonna Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK)1 arengukava Maapõuepoliitika põhialused aastani 20502 Programmi nimi Energeetika ja maavarade programm 2022-2025 Programmi Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava eesmärk regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte Programmi 2022-2025 periood Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) (ministeerium) Kaasvastutajad Eesti Geoloogiateenistus, Eesti Varude Keskus (Eesti Vedelkütusevaru (oma valitsemisala Agentuur AS) asutus ja isik) Kaasvastutaja Ei ministeerium ja selle valitsemisala asutused 1 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/arengukavad 2 https://www.envir.ee/sites/default/files/mpp_2050_kujundatud.pdf 1. Sissejuhatus Energeetika ja maavarade programm on koostatud „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (edaspidi ENMAK või arengukava) ja „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ (edaspidi maapõuepoliitika) eesmärkide saavutamiseks. Energiamajanduse arengukava üldeesmärgiks on tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu (edaspidi EL) pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Maapõuepoliitika põhialuste kohaselt on eesmärgiks tagada maapõueressursside teaduspõhine ja ressursitõhus uurimine, haldamine ning kasutus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu Tööstusstrateegia3 eesmärkidega. Soovitud muutused energiamajanduses ja ressursikasutuses ning nendega seotud teistes valdkondades peavad aset leidma eelkõige majanduskeskkonna ja tururegulatsiooni toel ning riiklike vahenditega sekkumine nende saavutamiseks on erandlik. Programmis ettenähtud meetmete elluviimisel on positiivne mõju Eesti majanduskasvule ja konkurentsivõimele. Programmist tulenevate tegevuste rakendamine peab tagama ENMAKist ja maapõuepoliitika põhialustest tulenevate riiklike ülesannete täitmise vastavalt arengukavade ettenähtule. Programmi eesmärk: Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning maapõueressursside teaduspõhine riigi majanduskasvule suunatud ressursitõhus haldamine ja kasutus. Läbi tulevikku vaatava regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum ja väheneb sõltuvus taastumatutest loodusvaradest. Energeetika ja maavarade programmi viiakse ellu läbi kolme meetme: energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus, primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine ning maapõueressursside uurimine ja kasutamine. Programm koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja hoonete energiakasutusega ning maapõuepoliitika kujundamise ja elluviimisega seonduvad tegevused (elamumajanduse tegevused kuuluvad ehituse programmi). Lisaks käsitleb programm riigi tegevusvaru moodustamise ja haldamisega seotud tegevusi. 2021. aasta suvel kujundati Eesti Vedelkütusevaru Agentuurist AS Eesti Varude Keskus (EVK), mis tegeleb lisaks kütuse valdkonna varu haldamisele ka muu riigi tegevusvaru seisukohalt olulise varu moodustamise ja haldamisega (nt. toidu, käsimüügiravimite (sh retseptiravimite) ja meditsiinitarvikute, isikukaitsevahendite varu). EVK vastutab varu moodustamise, hoiustamise, kvaliteedikotrolli teostamise, varude uuendamise ning kasutusele võtmise ja jaotamise logistika korraldamise eest. Lisaks seirab EVK varuga seotud majandussektorite toimepidevust. Olulised tegevused 2022-2025 eesmärkide täitmiseks Viiakse lõpuni perioodi 2014-2020 EL rahastutest rahastatavad meetmed (projektide lõpetamine, viimased väljamaksed):  Toetatakse biometaani tootmist ja tarbimisse suunamist (ca 11,1 mln eurot EL kasvuhoonegaaside heitmekaubandussüsteemi vahendeid, ca 2,8 mln eurot EL struktuurivahendeid). 2022. aastal on taastuvenergia osatähtsuse eesmärgiks transpordisektori energiatarbimises 7,5%. Toetuse tulemusena antakse oluline panus 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52020DC0102 6 2022. aasta transpordisektori taastuvenergia eesmärgi täitmisele, luues samas ka olulise baasi taastuvenergia selle eesmärgi täitmiseks aastal 2030 (2030. aasta eesmärk on 14%).  Toetatakse amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimist ja/või uue soojatorustiku rajamist (ca 3 mln eurot). Selle tulemusena väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse tõttu.  Toetatakse kaugküttekatelde renoveerimist ja/või rajamist ning kütuste vahetust (ca 5 mln eurot). Eesmärgiks on energiatõhususe tõstmine ning pikemas perspektiivis jätkusuutliku kaugküttesektori osakaalu suurenemine üldise energiatarbimise valdkonnas.  Toetatakse tänavavalgustuse taristu renoveerimist energiasäästu eesmärgil (ca 14,7 mln eurot). Eesmärk on tänavavalgustuses elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemine, mille tulemusena väheneb tänavavalgustuses elektrienergia tarbimine tänu efektiivsema LED-valgustustehnoloogia kasutamisele. Viiakse ellu perioodi 2013-2020 perioodi EL-i kasvuhoonegaaside heitmekaubandussüsteemi tuludest rahastatavaid meetmeid:  Elektribusside ühistranspordis piloteerimise meede (ca 2,6 mln eurot) – elektribusside piloteerimine Eesti tingimustes võimaldab meil elektribusside laialdasemaks kasutuselevõtuks paremini ette valmistuda ning panustab meie transpordisektori taastuvenergia osatähtsuse eesmärgi täitmisesse.  Vesiniku väärtusahela piloteerimise meede (5 mln eurot) – vesiniku väärtusahela (tootmine, tarnimine, tarbimine) pilootmeetme eesmärgiks on testida taastuvvesiniku tootmise ja kasutuselevõtu võimalusi Eestis. Samuti panustab see meede meie transpordisektori taastuvenergia osatähtsuse eesmärgi täitmisesse.  Geotermaalenergia potentsiaali tuvastamise ja piloteerimise meede (ca 2..3 mln eurot).  Tehakse Eesti-Läti ühise meretuulepargi eelarenduse (ELWIND) ettevalmistustöid (uuringud). Jätkatakse taastuvelektri vähempakkumistega. Vähempakkumised tagavad, et uued taastuvenergia tootmisvõimsused tulevad turule tarbijate jaoks parima hinnaga. Viiakse ellu toimunud vähempakkumiste projekte (5 GWh ja 450 GWh mahus). 2023. aastal toimub vähempakkumine 650 GWh mahus. Seoses elektrienergia ja maagaasi hüppelise hinnatõusuga 2021. aastal rakendatakse perioodil oktoober 2021 kuni märts 2022 meedet, millega hinnatõusu leevendamiseks kompenseeritakse kõigile tarbijatele 50% elektri võrgutasust ning perioodil detsember 2021 kuni märts 2022 100% maagaasi võrgutasust. Suuremamahulised uuringud ja analüüsid, arengudokumentide uuendamine:  Perioodil 2022-2025 toimub „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ uuendamine.  2022. aasta alguses valmib Euroopa Komisjonist kaasatud rahastusel (ca 0,5 mln eurot) analüüs kliimaneutraalse elektritootmise võimalustest Eestis.  2022. aasta keskel valmib analüüs kliimaneutraalsest soojus- ja jahutusmajandusest Eestis.  2023. aasta I poolaastal peab Eesti Euroopa Komisjonile esitama uuendatud „Riikliku kliima- ja energiakava aastani 2030“ mustandi.  2024. aasta alguses valmib Euroopa Komisjonist kaasatud rahastusel (ca 0,5 mln eurot) analüüs gaasivõrgu dekarboniseerimise võimalustest Eestis.  2024. aasta I poolaastal peab Eesti Euroopa Komisjonile esitama uuendatud „Riikliku kliima- ja energiakava aastani 2030“. 7 Ettevalmistamisel on alljärgnevad uue EL eelarveperioodi (2021-2027) rahastutest (struktuurivahendid, õiglase ülemineku fond, EL taaste- ja vastupidavuskava) kaasrahastatavad meetmed, mis hakkavad on tulevikus energeetika ja maavarade programmis kajastuma.  Struktuurivahendid: o Kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimise ja rajamise toetamine – 22,5 mln eurot. o Biometaani kasutuselevõtu soodustamine – 12 mln eurot.  Õiglase ülemineku fond: o Ida-Virumaal kaugkütte taastuvkütustele ülemineku toetamine – 20 mln eurot.  EL taaste- ja vastupidavuskava: o Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine – 50 mln eurot. o Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks – 30 mln eurot. o Tööstusaladel taastuvelektri kasutuselevõtu hoogustamise programm – 7 mln eurot. o Energia salvestamise pilootprogramm – 8 mln eurot. 2. Programmi juhtimiskorraldus Energeetika ja maavarade programmi eest vastutab energeetika ja maavarade asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukavade väljatöötamine ning infovahetuse korraldamine. Programmi sisulise koostamise, elluviimise ja seire eest vastutavad energeetika ja maavarade osakonnad. Energeetika ja maavarade programm on muuhulgas seotud järgmiste riiklike strateegiadokumentidega:  Energiamajanduse arengukava aastani 2030;  Strateegia “Eesti 2035”;  Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“;  Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“;  Kliimapoliitika põhialused aastani 2050;  Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030;  Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia;  Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021– 2035;  Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035.  Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 Valdkonna eest vastutav minister esitab programmi eelnõu Rahandusministeeriumile üks kord aastas ning see avalikustatakse MKM-i veebilehel. Pärast programmi kinnitamist koostatakse programmi rahastamiskava. Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud kinnitatakse riigieelarve seadusega ning meetmete eelarved ministri liigendusega. Programmi seire toimub vähemalt kaks korda aastas. Energeetika ja maavarade osakonnad koostavad igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande. 8 Energeetika ja maavarade programmi täitmisel tekib mitmeid koostööpunkte ministeeriumide ja nende valitsemisala asutustega. Kõige sagedamini on koostöö järgmiste üksustega seoses nimetatud teemadega:  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: o Ehitus- ja elamuosakond; o Transpordi arengu ja investeeringute osakond; o Teede- ja raudteeosakond; o Kriisireguleerimise osakond; o Välisvahendite osakond; o Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond; o Majandusarengu osakond; o Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond; o Maavara osakond; o Sihtasutus KredEx; o Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; o AS Eesti Varude Agentuur.  Rahandusministeerium: o Riigivara osakond; o Planeeringute osakond; o Riigieelarve osakond; o Regionaalarengu osakond; o Riigi Kinnisvara AS; o Statistikaamet.  Justiitsministeerium: o Õiguspoliitika osakond.  Sotsiaalministeerium: o Rahvatervise osakond.  Siseministeerium: o Pääste- ja kriisireguleerimise poliitika osakond.  Keskkonnaministeerium: o Kliimaosakond; o Looduskaitse osakond; o Metsaosakond; o Merekeskkonna osakond; o Keskkonnakorralduse osakond; o Keskkonnatehnoloogia osakond o Välisõhu ja kiirgusosakond; o Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon.  Haridus- ja teadusministeerium: o Teadusosakond; o Sihtasutus Kutsekoda.  Maaeluministeerium: o Maakasutuspoliitika osakond. 9 Energeetika ja maavarade valdkondade poliitika kujundamisel tehakse aktiivset koostööd kõikide energeetika ja maavarade valdkondade teenuse pakkujatega (nt mäetööstus-, elektri- ja gaasiettevõtjad). Eraldi on moodustatud valdkonna huvirühmade esindajatest koosnev MKM energeetikanõukogu ja taastuvenergia nõukoda ja meretuuleenergia hoogustamise töörühm. Otsesed seosed teiste tulemusvaldkondadega on transpordis alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamisel ja motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamisel. Lisaks sõidukipargi ökonoomsuse suurendamine ja tõhususe väljaarendamine. Elamumajanduse raames on otsene seos olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamise ja uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamisega. 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve 3.1 Programmi eesmärk Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Eesti energiamajanduse ning maapõueressursside haldamise ja kasutamise areng peab olema kooskõlas ELi pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, panustama Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. 3.2 Programmi mõõdikud Programmi mõõdik energeetika osas ühtib energeetika tulemusvaldkonna mõõdikuga ja on Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud riikide energiapoliitika jätkusuutlikkuse indikaator Energy Trilemma Index4, mis iseloomustab riigi energiamajandust läbi kolme aspekti: energiajulgeolek, energia kättesaadavus ja taskukohasus ning energeetika keskkonnamõju. Indeksi alusel reastati 2021. aastal 101 riiki maailmas ning Eesti oli selles järjestuses 20. kohal tulemusega ABB. Seetõttu on tabelis 1 sihttase ABD asendatud uue sihttasemega ABB. Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis, teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega “A” kirjeldatakse parimat tulemust – st parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kui AAA. Kõige kehvem tulemus väljendatakse tähega „D“. Tabel 1. Programmi mõõdikud Mõõdik, sh allikas Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2022) (2023) (2024) (2025) Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia ABB ABB ABB ABB kättesaadavus tarbijale Allikas: Maailma Energeetikanõukogu 4 https://trilemma.worldenergy.org 10 3.3 Programmi eelarve Tabel 2. Programmi eelarve Eelarve jaotus 2022 2023 2024 2025 Kulud -54 972 628 -32 996 764 -47 168 417 -47 790 818 sh välistoetused ja kaasrahastus -26 990 889 -15 089 000 -31 512 267 -36 912 067 investeeringud -779 967 -554 167 -504 167 -504 167 sh välistoetused ja kaasrahastus -205 800 -15 000 0 0 Mitterahalised kulud -76 122 -74 641 -74 641 -74 641 Programmi eelarve kokku -55 828 717 -33 625 572 -47 747 225 -48 369 625 4. Olukorra lühianalüüs Käesolevas programmis kirjeldatu hõlmab energeetika ja maavarade valdkondade tegevusi, mis on seotud või mõjutavad energia tootmist, ülekannet ja jaotamist ning tarbimist ning maapõueressursside (sh maavarade) haldamist ja kasutamist ning geoloogilise kompetentsi arendamist. Meetmete ja programmi tegevuste valikul on lähtutud MKM-i põhimääruses sätestatud tegevustest ja programmi eesmärkidest. Eesti energiaga varustamise kindlus on väga hea: ELis on Eesti sõltuvus energiakandjate impordist üks väiksemaid, lisaks põlevkivile kindlustab omamaiste energiaallikate kõrge osakaalu taastuvenergia – biomass, tuul ja soojuspumpade abil saadud soojus. Elektrienergia, gaasi, vedelkütuste ja tahkekütuste pakkujate paljusus on taganud tarbijatele turupõhised energia hinnad. Kaugkütte hinnaregulatsioon on taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus on tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud. Maapõue valdkond ja maavarade kasutuselevõtt on tihedalt seotud riigi keskkonna-, majandus- ja julgeolekupoliitikaga, mis on oma huvides sageli vastandlikud, aga eesmärk on kasutada maapõue ja seal leiduvaid maavarasid Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades sotsiaal - majanduslikke, julgeoleku, geoloogilisi ja keskkonnaalaseid aspekte. Pikas plaanis tuleb Eesti energiamajanduses ja maapõue kasutamisel järjepidevalt tegeleda energeetika ja maavarade kasutusest tingitud keskkonnamõjude vähendamisega, tõhusama ning säästlikuma energiatarbimise ja -tootmise edendamisega ja varustuskindluse hoidmisega kõrgel tasemel. Meetmete ja programmi tegevuste valikul on lähtutud MKM-i põhimääruses sätestatud tegevustest ja programmi eesmärkidest. Programmi meede „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“ koosneb neljast olulisest programmi tegevusest ning nendeks on elektrivarustuse tagamine, gaasivarustuse tagamine, transpordikütuste valdkonna reguleerimine ja kütusevarude säilitamine ning soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne. Igale programmi tegevusele vastab üks konkreetne teenus: Elektri- ja gaasivarustuse tagamise teenuseks on elektri- ja gaasi varustuskindluse, kvaliteedi ning konkurentsivõimelise hinna tagamine. 11 Eesti elektriturg avanes täielikult kõigile tarbijatele 2013. aasta alguses ja koos elektrituru avamisega lõppes elektri hinna reguleerimine ning kõigil elektritarbijatel tekkis võimalus osta elektrit elektriturul konkureerivatelt erinevatelt pakkujatelt. Täna kujuneb elektrienergia hind Põhja- ja Baltimaade ühisel elektriturul elektri tootjate pakkumise ning tarbijate nõudluse tasakaalupunktis. Eesti ja Soome vaheline kõrgepinge alalisvooluühendused EstLink 1 ja EstLink 2 kolmekordistas Balti- ja Põhjamaade vahelised elektri ülekandevõimsused ning tänu sellele on Eestist ja Soomest saanud sisuliselt üks turupiirkond. Elektriturg on käivitunud ootuspäraselt. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Elektri tootmises kasutatakse otseste primaarkütuste kasutamise kõrval ka tootmisjääke. Elektri tootmisel kasvab kütusevabade jm taastuvate energiaallikate osakaal (2019. a tase 22%). Elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise eesmärgiks on, et väljakujunenud elektri tootmise portfell peab olema konkurentsivõimeline regionaalsel elektriturul täiendavate subsiidiumiteta ning toetused elektri tootmisele oleks erandlikud ja vajaduspõhised kriitilise tootmisvõimekuse tagamiseks ning Eesti teadus- ja arendustegevuse seisukohalt potentsiaalsete uute tootmistehnoloogiate turule aitamiseks. Eesmärk on saavutada 2025. aastaks olukord, kus Eesti elektri ülekandevõrk on sünkroniseeritud ELis asuva sünkroonalaga. Elektrivõrkude arendamine ei tohi kaasa tuua ülemäärast survet tariifile. Valdkonda suunatakse läbi õigusaktides (eelkõige elektrituruseadus ning selle alusel kehtestatud õigusaktid) sätestatu. Õigusaktide (eriti seaduse) muutmine võtab aega, mistõttu on teenuse osutamisel kriitilise tähtsusega omada vaadet ning ülevaadet elektrituru suundumustest. Nii on võimalik tagada, et Eestis kehtivad õigusaktid ei takistaks elektrivaldkonnas innovatsiooni, kuid samal ajal tagaksid, et muutused toimuksid sujuvalt. Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamise seisukohast on oluline, et Eestis oleks tagatud gaasi varustuskindlus ja tõhus turukorraldus. Alates 2014. aastast, kui valmis Leedus Klaipeda veeldatud gaasi terminal, on avanenud Eesti turuosalistele võimalus gaasi impordiks täiendavast tarneallikast, kus gaasi hind ei ole seotud naftatoodete hinnaga, vaid kujuneb välja hetketurul. Gaasiturul konkurentsi edendamiseks on olnud oluline tagada gaasi müügitegevusest sõltumatu ülekandesüsteemi halduri olemasolu. Konkurentsi tekitamiseks oli omandiline eraldamine vajalik, kuna muidu oleks puudunud kindlus, et omandiliselt eraldamata maagaasi ülekandeteenuse osutaja teeks piisavalt investeeringuid konkureerivatele maagaasi tarnijatele ülekandevõrgule ligipääsu tagamiseks. Riik peab koostöös neutraalse ja sõltumatu gaasi süsteemihalduriga panustama gaasi varustuskindluse, sealhulgas tarnehäiretega toimetuleku võimekuse suurendamisse ning tarneahelate mitmekesistamisse. Tarneahela mitmekesistamise ja tõhusa konkurentsi eelduseks on tihe koostöö naaberriikidega ning perspektiivis ühiste toimeprintsiipide alusel toimiv kolme Balti riigi ja Soome gaasiturg, mis on ühendatud Poola kaudu Kesk-Euroopa gaasituruga. Mitmekesistatud tarneahel on aluseks gaasi hinna konkurentsivõimele võrreldes alternatiivsete kütustega ning võtmeküsimuseks tarbimismahtude suurenemisel. Gaasi varustuskindluse tagamiseks on oluline roll Soome-Eesti vahelisel gaasiühendusel Balticconnector, mis alustas tööd 2020. aastal. Hetkeolukord gaasi varustuskindluse tagamisel on hea, aga programmis ettenähtud tegevused aitavad muuhulgas kaasa sellele, et aastaks 2022 on loodud Poola ja Leedu vaheline gaasiühendus, mis aitab kaasa Eesti energiasõltumatuse suurenemisele ning Eesti gaasiturg on üks osa Balti riikide ja Soome ühiselt toimivast gaasiturust. 12 Transpordikütuste valdkonna, sh vedelkütuste varu poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine on täna reguleeritud vedelkütuse- ja vedelkütusevaru seadusega. Vedelkütuste varude, milleks on peamiselt mootoribensiin ja diislikütus, moodustamiseks ja haldamiseks on loodud AS Eesti Vedelkütuse Agentuur (OSPA). Eestis asub täna kohustuslikust varust umbes 50%. Eesti liitus Rahvusvahelise Energiaagentuuriga (IEA) 2014. aastal ja sellega seonduvalt lähtutakse varude hoidmisel lisaks vedelkütusevaru seadusele ka IEA energiaprogrammi käsitlevast kokkuleppest. Tänases olukorras tuleb üha enam arvestada geopoliitilisest olukorrast tingitud mõjudega kütuse tarnetele. Oluline on pöörata tähelepanu suutlikkusele tagada tarneraskuse ilmnemisel tõhus riikidevaheline info liikumine ja kütuse võimalikult kiire tarnimine kütuse edasimüüjatele. Programmis ettenähtud tegevused aitavad kaasa transpordikütuste valdkonna paremale reguleerimisele ja vedelkütuse varu hoidmise korraldamisele. Olulisel kohal on energeetika innovatsiooni- ja tehnoloogiaalase koostöö edendamine IEA raames. Vedelkütuse varu poliitika peab tagama IEA liikmesriigi poolt võetud kohustused ja EL direktiivis sätestatud kohustused. 30. juulil 2020. a otsustati keskne varu moodustamise ja hoiustamise valmisolek elanikkonna varustuskindluse tagamiseks läbi AS-i Eesti Varude Keskuse (edaspidi EVK) loomise alates 2021. a. juulist. Alates 01. juulist 2021. aastal alustas tööd AS Eesti Varude Keskus (edaspidi EVK) kelle vastutusalas on riigi keskse tegevusvaru haldamine elanikkonna varustuskindluse tagamiseks. EVK moodustati OSPA ülesannete laiendamise kaudu ning hakkab tegelema lisaks kütuse valdkonna varu haldamisele ka toidu, käsimüügiravimite (sh retseptiravimite ja meditsiinitarvikute), isikukaitsevahendite ja esmatarbekaupade varu moodustamise, ja edaspidise haldamisega ning vastutab varude. EVK hakkab vastutama varu moodustamise, hoiustamise, kvaliteedikontrolli teostamise, uuendamise ning kasutusele võtmise ja jaotamise logistika korraldamise eest. Lisaks seirab EVK varuga seotud majandussektorite toimepidevust. Transpordikütuste turukorralduse osas oleme väljumas konservatiivsest turukorraldusest, turule sisenevad uued kütused (gaaskütused, suurema biokomponendi sisaldusega kütused, sellest tulenevalt käsitletakse „vedelkütuse“ turukorralduse asemel „transpordikütuste“ turukorraldust, tulevikus muudetakse ka vedelkütuse seadus transpordikütuse seaduseks). Eelpool väljatoodust lähtuvalt korraldatakse Eesti turukorraldus selliselt ümber, et uued kütused turule ära mahuksid (näiteks kütuste märgistamine, tarbijate teavitamine, biokütuse tarbimisse lubamise kohustuse paindlikumaks muutmine). Üha suuremat rolli etendavate alternatiivkütuste turule tuleku soodustamiseks loob riik kõigile kütuse müüjatele avatud ja läbipaistvad võimalused alternatiivkütuste turule paiskamiseks ja nendest toodetud statistikaga kauplemiseks (statistikaga kauplemise platvorm) ning aitab ületada turubarjääre (gaasiliste kütuste kasutamise investeeringutoetused). Soojusenergia tõhusa tootmise ja ülekande valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamise eesmärk on tagada, et soojusmajanduses rakendatavad poliitilised valikud ja rakendatavad meetmed lähtuksid eesmärgist, et soojusmajandus on pikaajaliselt jätkusuutlik ega vaja tavapärasele majandustegevusele täiendavaid investeerimis- ega tegevustoetusi. Oluline on liikuda suunas, kus soojust toodetakse valdavas enamuses kohalikest ja taastuvatest kütustest ning kütusevabadest energiaallikatest ning maksimaalses ulatuses kasutatakse ära jääk- ja heitsoojust. Igapäevaselt tehakse tööd sellega, et saavutada programmis ettenähtud eesmärk vähendada imporditava kütuse kasutamist soojuse tootmiseks. Selleks on vaja investeerida hoonete 13 energiatõhususse ja soojuse tootmise ja edastamise efektiivsemaks muutmiseks ning jää- ja heitsoojuse tõhusasse kasutusse. Imporditavate kütuste asemel peab kasutama järjest rohkem kodumaiseid kütuseid, sh biomass ning leidma majanduslikult põhjendatud viise hoonete ja tööstuse toodetud jääk- ja heitsoojust. Töö kaugkütteregulatsiooniga peab andma tulemuse, et see ei piiraks majanduslikult odavamate lahenduste konkureerimist kaugküttega, soodustaks taastuvate allikate ja jääk- ja heitsoojuse kasutuselevõttu ja energiatõhusust. Samuti peab igapäevase töö tulemusena jõudma selleni, et kodumajapidamises toodetakse aastas 2050 soojust kohalikest kütustest parimat võimalikku tehnoloogiat kasutades. Kaugkütteturu arengut pärssivaks teguriks on hetkel veel motivatsiooni puudumine soodsamate kaugküttelahenduste leidmiseks ja sisemise efektiivsuse kasvuks. Kaugkütte hinnaregulatsioon ei motiveeri soojuse tootjaid otsima lahendusi, kuidas saavutada madalamaid kaugküttehindasid ning panustada senisest enam innovatsiooni. Kahjuks ei kajastu ettevõtte paremates majandustulemustes investeeringud, mis võimaldavad soojusenergia lõpptarbija hinda vähendada või suunata tarbijate tarbimisharjumusi selliselt, et vähendada tipunõudlusest tingitud investeeringuvajadusi. Kogu saavutatav efekt suunatakse ikka veel tarbijatele. Osade kaugküttepiirkondade jätkusuutlikkus on nii ettevõtjate kui ka Konkurentsiameti hinnangul kaheldav ja siin on oluline leida koos ettevõtjatega uusi lahendusi. Soojusettevõtjate tegevus peab kooskõlas regulatsiooni muutmisega jätkuvalt panustama kaugkütte hinna konkurentsivõimelisusse. Kaasatakse üha rohkem kohalike omavalitsusi, et välja selgitada tegelik energiasääst ja sellega seotud investeeringute ulatus. Programmi meede „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine“ koosneb kahest programmi tegevusest: taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises ning energiatõhususe suurendamine. Programmi tegevuse - taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises teenused on: Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Teenuse sisuks on Eesti taastuvenergia alase õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine vastavalt riiklikele strateegiadokumentidele ja ELis kehtestatud õigusaktidele. Tegevusse kaastakse erinevaid taastuvenergia valdkonnas tegutsevaid huvitatud osapooli nii Eestist kui ka välismaalt. Teenuse raames toimub regionaalne ja rahvusvaheline koostöö taastuvenergia valdkonnas. Koostatakse ja kaitstakse Eesti seisukohti EL taastuvenergia valdkonda puudutavate õigusaktide menetlemisel. Iga-aastaselt tuleb taastuvenergia alastest edusammudest raporteerida Euroopa Komisjonile. Toimub taastuvenergia osakaalu suurendamiseks loodud meetmete väljatöötamine kui ka rakendamise jälgimine. Lisaks on koostatud riiklik energia- ja kliimakava ning aruandlus selle rakendamisest, õigusaktid, Eesti seisukohad, memod, meetmed ja arengukava. Riikliku energia- ja kliimakava tuleb teatud ajaperioodi jooksul uuendada, mille käigus korrigeeritakse ka taastuvenergia eesmärke, lisatakse meetmeid ja kaardistatakse eesmärkide saavutamise trajektoore. Saavutamaks taastuvenergia eesmärke on tellitud ja tellimisel erinevaid teemapõhiseid uuringuid kaardistamaks progressi ning eesmärkide saavutamiseks parimaid sh kulutõhusaid viise. 2021. aastal jätkub aktiivne töö taastuvenergia direktiivi ülevõtmiseks, mille eesmärgiks on edendada laialdast taastuvenergia kasutuselevõttu, seatakse uued ambitsioonikamad eesmärgid (taastuvenergia kogus lõpptarbimises). Direktiiv peab olema üle võetud 2021 juunikuuks ja sellega 14 seonduvalt tuleb muuta umbes viite seadust, mis on seotud nii energeetika valdkonnaga, kui ka planeerimise ja kohalike omavalitsuse tööd reguleerivate seadustega. Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu Katelseadmete ja soojustrasside renoveerimise projekte rahastatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” prioriteetse suuna „Energiatõhusus” meetme „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne” (edaspidi meede) fondist, eesmärgiga tagada kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsuse suurenemine ja tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkoguste vähenemine. MKM töötab välja nõuded ja tingimused, mis on aluseks toetuse saamiseks ning teostab projekti rahastamise osas järelevalvet. Vanad renoveerimata kaugküttesüsteemid on ebaefektiivsed ja lisaks suurtele energiakadudele toimub nendes ka keskkonnasaaste ning tootmine on ebaefektiivne. Paljud soojusenergia tootmise ja ülekandega tegelevad ettevõtjad on aru saanud, et olles valmis katelseadmeid renoveerima, on võimalus jätkata tegevust ja saavutada renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes, renoveeritud või uue soojustorustiku pikkus või arvestuslik CO2 vähenemine aastas. Riiklik toetus taastuvkütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis KIK ja Elering kaudu Teenuse eesmärk on aidata kaasa biometaani ja teiste alternatiivsete kütuste (sh elektromobiilsuse) tarbimise ja tootmise hoogustamisele ning toetada tegevusi, mis aitavad panustada eesmärki, et aastaks 2020 moodustab transpordikütuste tarbimises taastuvatest energiaallikatest toodetud kütus 10 protsenti ning aastaks 2030 vähemalt 14%. Ilma riikliku toetuseta on täna veel taastuvenergia kasutuselevõtt liiga kallis ja jääks seetõttu arendajate poolt välja töötamata. MKM-s on välja töötatud aluspõhimõtted, mille alusel KIK ja Elering saavad taotlejatele toetust maksta. MKM koostas õigusaktid toetuste tingimuste ja jagamispõhimõtetega, teeb koostööd rakendusasutustega, osaleb hindamiskomisjoni töös ja teostab seiret kogu projekti läbiviimise kohta. Tänu antud projekti saadud teabele on MKM-l võimalik välja töötada uusi meetmeid ja arendada taastuvenergia kasutuselevõttu transpordis ning eemaldada sellega seonduvaid turutõkkeid. Taastuvenergia piirülese koostöö edendamine läbi paindlike koostöömehhanismide rakendamise Teatises „Riiklikus energia- ja kliimakava aastani 2030“ on täpsustatud Eesti taastuvenergia (sh taastuvelektri) eesmärke. Aastaks 2030 peaks taastuvelektri osatähtsus suurenema 40%-ni elektri summaarsest lõpptarbimisest. MKM tegevuseks on teha tööd selle nimel, et kui käivituvad edukalt paindlikud koostöömehhanismid teiste ELi liikmesriikidega, on võimalik taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu suurenemine Eesti elektri lõpptarbimises 50%- ni. Igapäevase tegevuse raames koordineeritakse taastuvenergia paindlike koostöömehhanismide rakendamist, eesmärgiga meelitada lisainvesteeringuid Eesti taastuvenergiasektorisse ning tagada seeläbi Eestis asuva ning meie siseriiklikke vajadusi ületava taastuvenergia potentsiaali ärakasutamine üleeuroopaliste eesmärkide saavutamiseks. Toimub pidev koostöö taastuvenergiasektori esindajatega, teiste riigiasutuste ning erinevate huvipooltega koordineerida paindlike koostöömehhanismide rakendamist. Tähtis on juhtida paindlike koostöömehhanismide alast müügitööd ja tuvastada ning leida lahendusi Eesti taastuvenergiasektori arengu takistustele, eesmärgiga tagada võimalikult laialdane koostöömehhanismide rakendamine. Hoogustamaks meretuuleparkide rajamist Eestis oleme alustanud Eesti-Läti ühise meretuulepargi eelarenduse projektiga. Eelarendamise all mõtleme meretuulepargi rajamise eeltöid (sh eeltööd 15 võrguga liitumiseks) kuni hoonestusloa saamiseni (k.a.). Hoonestusloaga ala pannakse enampakkumisele. Nii tagame, et mereala loob ühiskonnale suurimat (parimat) kasu. Selline enampakkumine saaks esialgsetel hinnangutel toimuda mitte varem kui aastatel 2025-2026. Kavandatava meretuulepargi suuruseks on 700…1000 MW ning selline meretuulepark on plaanitud valmima hiljemalt 2030. aastal. 40% kasutusteguri juures (lähitulevikus kasutustegur on pigem 50+% ning mis on antud sektoris tänu tehnoloogia kiirele arengule on ajas kasvav) toodetakse sellisel juhul ca 3,5 TWh/aastas elektrienergiat, mis moodustaks ca 40% Eesti aastasest elektritarbimisest. Meretuulepargi rajamine ühisprojektina (st koos Lätiga) tagab varustuskindluse ja tarbijatele parima hinnaga taastuvenergia ning võimaldab uuringute ja võrguühenduste rajamiseks kasutada EL kaasrahastust. See ühisprojekt toetab ka olemasolevaid projekte ning võimaldab siia meelitada täiendavaid investeeringuid, andes rahvusvaheliselt selge signaali, et riik on üle minemas taastuvenergiale ning järgmiste aastakümnetel on meretuuleenergia arendamine prioriteediks. Juhul kui ühisprojekti raames saab võimalikuks EL kaasrahastusel võrguühenduse rajamine, muutub võrguga liitumine soodsamaks ka teistel samas piirkonnas olevatel projektidel (näiteks Eesti Energia, Saare Wind, Tuuletraal jms). Eesmärgiks on, et ka teistel tuuleparkidel liiguks mõistlikuim liitumispunkt maismaalt merele, tuulepargile lähemale, ning võrgu külge oleks tulevikus võimalik liita ka teiste riikidega täiendavaid lisaühendusi. Meretuuleparkide rajamise hoogustamiseks kogu regioonis on vaja merre rajada energia ülekandevõrk/-võrgud. Oleme alustanud koostööd Eleringiga Läänemere energiavõrgu kontseptsiooni välja töötamisega. Mere-energiavõrk loob eeldused tuuleenergia suuremahuliseks tootmiseks, mis omakorda suurendab Eestis pikaajalist varustuskindlust ja elavdab majandust, parandab Eesti konkurentsivõimet turupõhise ja kliimaneutraalse energiatootmise arendamise kohana. Järgneval perioodil on vajadus leida parimad lahendused ning võimalused kuidas selle protsessiga Eestile ja turuosalistele maksimaalselt kasu luua. Ühtlasi on mereenergiavõrgu kapitalimahukuse ning keerukuse tõttu oluline saavutada kogu regiooni poliitikakujundajate poolehoid võimaliku kontseptsiooni loomisel sh ajakohaste planeerimisprotsesside algatamiseks ja esmaste uuringute tegemiseks. Selle saavutamiseks näeme, et Eestil oleks võimalik võtta regioonis mere-energiavõrgu kontseptsiooni arendamises teiste Läänemereriikide kaasaja rolli, et vajaminevaid tegevusi paremini planeerida ning ellu viia sh BEMIPi (Baltic Energy Market Interconnection Plan) koostööformaadis. Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia vähempakkumised Esimesed kaks vähempakkumist on välja kuulutatud ning tulemused on selgunud 2020.a. Vähempakkumiste korraldamise eesmärgiks on saada taastuvelektrit tarbijate jaoks parima hinnaga. Esimene vähempakkumine korraldati elektrituruseaduse § 596 lõike 1 alusel, mille eesmärgiks oli saada turule täiendavalt 5 GWh/a ulatuses taastuvast energiaallikast energiat. Esimesel vähempakkumisel osales 13 ettevõtjat 17 tootmisseadmega. Pakkumiste kogumahuks oli 16,28 GWh. Kõigi pakkujate pakutud toetusmäärad olid vahemikus 58,39−89,87 eurot megavatt- tunni eest. Toetusmäär koosneb kuu keskmisest elektrituru börsihinnast ja toetuse summast. Vähempakkumise tulemusel osutuks võitjaks viis ettevõtet kuue tootmisseadmega. Nende viie pakkuja pakutud toetusmäära vahemikud olid 58,39−69,2 eurot megavatt-tunni eest. Teisel 16 vähempakkumisel osalesid 27 päikesest taastuvenergia tootmisseadet ning pakutud energiahulk ületas soovitavat mahtu neljakordselt. Võitjaks osutus kuus ettevõtet seitsme tootmisüksusega. Võitjaks kujunenud pakkumiste vahemikud olid 54,7-57,38 eurot megavatt-tunni eest, mis koosneb keskmisest börsihinnast (näiteks 2019. aasta keskmine börsihind oli 45,86 eurot megavatt-tunni eest) ja sellele lisanduvast toetuse summast. Taastuvenergiatasu makstakse tootjale 12 aastat. Kavandamisel on 2021 aastal 450 GWh ja 2023 aastal 650 GWh tehnoloogianeutraalset taastuvenergia vähempakkumuse oksjonit. Lisaks on kavandamisel 500 GWh mahus juhitavale taastuvelektrienergia vähempakkumise oksjon. Energiatõhususe suurendamise teenused on: Energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Energiatõhususe valdkonna tegevused on suunatud energiatõhususe suurendamiseks ja energia säästmiseks energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel. Valdkonnale püstitatud eesmärgid ja sihid on kokku lepitud vastavates direktiivides ning kirjeldatud riiklikus energia- ja kliimakavas aastaks 2030. Programmi eesmärgi täitmisel hoiame ära lõpptarbijale müüdava energia koguse kasvu, väheneb majanduse energiamahukus ning riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi kasutamine on efektiivsem. Olulisel kohal on valdkonna poliitika kujundamisel Eesti seisukohtade koostamine ja kaitsmine EL energiatõhususe valdkonda puudutavate õigusaktide menetlemisel. Energiatõhususe valdkond hõlmab riikliku energiasäästukohustuse täitmist energia säästmist edendavate meetmete kaudu, energiasäästukohustuse täitmise hindamist ning aruandluse esitamist riiklike energia- ja kliimakavade eduaruannete raames. Energiatõhususe valdkond hõlmab näiteks veel avaliku sektori kui ka eraomanduses olevate hoonete rekonstrueerimise ergutamist (tagatud on tõhusam energiakasutus ja parem sisekliima) ja ettevõtetes energiakasutuse tõhustamist. Valdkonnas on olulisel kohal ka tarbijate teadlikkuse tõstmine nende seadmete, sõidukite ja hoonete energiatarbimise kohta. Energiatõhususe valdkonna tegevused edendavad riigi pikaajalist konkurentsivõimet ja soodustavad majanduskasvu, eriti kui selle käigus kasutatakse ära kohapealsete ettevõtete potentsiaali innovaatiliste tehniliste ja digitaalsete lahenduste rakendamisel. Tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi kaudu Meetme raames renoveeritakse või uuendatakse tänavavalgustuse paigaldisi kasutades selleks struktuuritoetuste meetme „„Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine” „Tänavavalgustuse taristu renoveerimine”“ eesmärkide elluviimiseks mõeldud rahastamismudelit. Programmi eesmärk on tänavavalgustuses elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemine, mille tulemusena väheneb tänavavalgustuses elektrienergia tarbimine tänu efektiivsema LED- valgustustehnoloogia kasutamisele. Paljude kohalike omavalitsuste tiheasustusega ja ka hõredamalt asustatud piirkondades on täna veel kasutuses vanad, deformeerunud tänavalgustus taristu. Tänu meetmest saadavale toetusele tagavad renoveeritud või uuendatud tänavavalgustuse paigaldised tänavavalgustuses elektrienergia tarbimise vähenemise, renoveeritud tänavavalgustuspunktide arvu suurenemise ja arvestuslikku süsihappegaasi (CO2) vähenemise aastas. 17 Toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste üleviimiseks uuele pingesüsteemile KredEx kaudu Tallinna linnas on veel korteriühistud ja -ühisused ning väikeelamute omanikud, mittetulundusühingud, kelle hooneid varustatakse elektriga vanal pingesüsteemil ja kõik need asuvad Elektrilevi OÜ võrgupiirkonnas. Vana pingesüsteem tähendab, et kasutusel on veel 3 x 220 V pingesüsteem, mida kutsutakse ka vanaks pingesüsteemiks. See 1930.–1960. aastatel väljaehitatud madalpingevõrk teenindab eelkõige Tallinna kesklinna, Kristiine ja Põhja-Tallinna, aga ka vanalinna maju. Selles aegunud võrgus tegeldakse pidevalt ainult rikete kõrvaldamisega ja sellest tulenevalt on oluline välja ehitada uue pingesüsteemiga elektrivõrk. Toetuse abil on võimalik asendada elektripaigaldiste üldosa nõuetekohase uue pingesüsteemi kaudu ehitades uued maandused, magistraalkaablid, paigaldatakse peajaotuskilp. Vana pingesüsteemi üleviimisel uuele pingesüsteemile väheneb elektri- ja tuleõnnetuse oht, uue pingesüsteemi rikkevoolukaitse aitab tõhusalt vältida elektrilöögi ohtu, sama peakaitsmega on võimalik tarbida kordades suuremat võimsust – enam ei löö korgid mitmeid elektriseadmeid korraga kasutades välja, vähem pingekõikumisi pikendab seadmete eluiga, uus elektrisüsteem on võimalik saada kuni 50% soodsamalt. Tegevust soovitakse jätkata aastani 2024. 2021. aastal on investeeringuute vajadus 150 000 EURi, 2022 – 2024 aastatel 200 000 EUR aastas. Toetusvajaduse suurenemist aastatel 2022 – 2024 nähakse ette seoses sihtrühmale eraldi võrgutasu komponendi rakendamisega, mis peaks tekitama üleminekuks täiendavat motivatsiooni. Programmi meede maapõueressursside uurimine ja kasutamine maapõue valdkonnas sisaldab kahte tegevust, milleks on maapõueressursside uurimine ja kasutamine ning geoloogiline kaardistamine ning geoloogilise kompetentsi tagamine. Tegevus Maapõueressursside uurimine ja kasutamine sisaldab kolme põhilist teenust: Maapõue poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Seoses maapõuealase kompetentsi loomisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, mis oli üheks strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ suunistest, sisaldab see teenus maapõueressursside uurimise ja kasutamise administreerimise korrastamist, maavarade kasutamise arengustrateegiate väljatöötamist ning uurimis-ja arendustegevuse tulemuslikkuse tõstmisele kaasa aitamist läbi õigusliku regulatsiooni, valdkonnaanalüüsi, partnerite ja sihtrühma kaasamise. Olulise osa moodustab teenusest geoloogilise uuringu ja maavara kaevandamislubade menetluse käigus riigi huvi määratlemise ja vajadusel Vabariigi Valitsusele vastavate materjalide ettevalmistamine. Ekspertarvamuste koostamine, konsultatsioonide andmine, valitsusasuuste maapõuealane nõustamine See teenus sisaldab suunatud eesmärgipäraste geoloogiliste uuringute läbi viimist, valitsusasutuste nõustamist maapõue ressursside uurimise ning haldamisega seotud küsimustes ning nõustamist maapõuepoliitika kujundamisel. Teenuse osutaja on Eesti Geoloogiateenistus, kuhu on koondunud vastava ala parimad spetsialistid. 18 Maapõueressursside kasutuselevõtu ja väärindamise võimaluste uuringud Teatavasti olid riiklikud geoloogilised uuringud pärsitud alates Eesti taasiseseisvumisajast ning nimetatud teenus täidab lünka, mis on valdkonna arengul tekkinud. Teenuse osutaja on Eesti Geoloogiateenistus, mis loodi Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas 2018 aastal. Tegevus Geoloogiline kaardistamine ja geoloogilise kompetentsi tagamine sisaldab samuti kolme teenust, mida osutab Eesti Geoloogiateenistus. Maapõueinformatsiooni kogumine, süstematiseerimine, haldamine ja avalikustamine Teenuse alla on koondunud maapõue geoloogiline kaardistamine ja teemakaartide koostamine ning uuringute ja puursüdamike materjali kogumine, süstematiseerimine, säilitamine; samuti hõlmab teenus geoloogilise informatsiooni avalikuks kasutuseks kättesaadavaks tegemist. Kvaliteetse maapõuealase informatsiooni omamine on oluline pea kõigi keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimisel, riskide hindamisel ja tegvuste elluviimisel. Olulisemad neist on uute maavarade kasutuselevõtt, loodus- ja põhjaveekaitse, veevarustuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju hindamine. Piisavas mahus informatsiooni kogumine, sh geoloogilise baaskaardistamise käigus, on seetõttu riigi jaoks tähtis. Eestil on nii praegu kui ka tulevikus konkurentsivõimelisi ressursse, mille järele on maailmaturul nõudlus. Riigile on oluline saada ülevaade olemasolevatest ressurssidest, nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast, maapõue kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest, georiskidest jne. Eesti maapõue kohta on viimase 90 aasta jooksul kogutud mitmekülgne andmestik, millest valdav osa on tänaseni väärtuslik ja taaskasutatav nii teaduslikel kui rakenduslikel eesmärkide. Riigi halduses olevatest geoloogilistest säilikutest kõige olulisemad on puursüdamikud. Hoiustatud puursüdamike kasutamine uute geoloogiliste ülesannete täitmisel alandab kavandatavate geoloogiliste tööde (geoloogiline kaardistamine, hüdrogeoloogia, maavarade uurimine) maksumust ja suurendab Eesti maapõue geoloogilise ehituse uurimise usaldusväärsust. Andmebaasid ei asenda puursüdamikke, sest varasemate uuringute andmed kajastavad uurimistööde tegemise aegset teadmiste taset ja on seotud iga konkreetse töö puhul selle eesmärgiga. Avalikkuse maapõuealase teadlikkuse tagamine Eesmärk on tagada avalikkuse parem teadlikkus valdkonnast, mis võimaldab sisulist diskussiooni tegevuste kavandamisel ja tekitab usalduse riigi ja arendajate tegevuse suhtes. Selleks tuleb teavitus suunata võimalikult paljudele huvirühmadele, kuid teavituse mahu ja sisu kavandamisel tuleb arvestada huvirühma puutumust valdkonnaga. Väljakutse on tagada usaldus riigi ja arendajate tegevuse suhtes. Selle eelduseks on avalikkuse objektiivne teavitatus, et tegevus lähtub parimast võimalikust teadmisest. Maapõue valdkonna seirete ja uuringute läbiviimine Teenus hõlmab geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid; veevarude uuringuid; põhjavee kvaliteedi uuringuid; põhjaveekogumite seisundi uuringuid; põhjaveeseireid; mereranniku seiret; seismoseiret; radooniseiret ning vajadusel seireandmete interpreteerimist ja nende baasil põhjendatud soovituste ja arengustsenaariumide koostamist. Seireandmestikku tuleb 19 koguda, töödelda ja süstematiseerida selliselt, et see oleks kooskõlas riigi vajadustega ning pakuks piisavalt kvaliteetseid andmeid otsuste tegemiseks. 5. Meetmed, tegevused ja teenused Energeetika ja maavarade programm koosneb kolmest meetmest – energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus; primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine ning maapõueressursside uurimine ja kasutamine. 5.1. Meede: „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“ Meetme eesmärk: Energiamajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Tabel 3. Meetme „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“ mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2019) (2022) (2023) (2024) (2025) Tagatud on energiataristu N-1 kriteerium5 Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Allikas: Süsteemihaldur Elering AS-i hinnang Tagatud on elektri- ja gaasituru toimimine Eestis Allikas: Konkurentsiameti hinnang, lähtuvalt aruandest elektri- Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud ja gaasiturust Eestis6 Meede jaguneb neljaks programmiliseks tegevuseks. 5.1.1 Programmi tegevus „Elektri- ja gaasivarustuse tagamine“ Programmi tegevuse eesmärk: Elektri- ja gaasivarustuskindluse, kvaliteedi ning konkurentsivõimelise hinna tagamine. Tabel 4. Programmi tegevuse „Elektri- ja gaasivarustuse tagamine“ mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2019) (2022) (2023) (2024) (2025) Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest, % 22% 20% 20% 25% 25% Allikas: Eurostat Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus minutites tarbimiskoha kohta aastas, minutit 157,9 <110 <110 <110 <110 Allikas: Konkurentsiamet Gaasituru kontsentreeritus (HHI) 7612 (2019) 4500 3750 3500 3500 Allikas: Konkurentsiamet Elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise teenuse osutamise eesmärgiks on tagada elektri varustuskindlus, kvaliteet ning mõistlik (nii tarbijate kui ka elektriettevõtjate vaates) hind. Lähi perioodil kujuneb parim elektrihind elektribörsil, aga on oluline, et Eestisse rajataks piisavalt uusi elektritootmisvõimsusi. Elektrimajandusega seotud tegevused on edukalt ellu viidud siis, kui kõik toimub sujuvalt (nt ei toimu järske hinnamuutuseid). 5 N-1 kriteeriumina käsitletakse olukorra hinnangut, kui üks suurim ühendus gaasi tarnimiseks katkeb. Kui katkemise korral on võimalik tarned ümber korraldada nii, et varustuses häireid ei teki, on N-1 kriteerium täidetud. 6 Vt näiteks https://www.konkurentsiamet.ee/public/ETI_aruanded/Euroopa_Komisjonile/13._Elektri- _ja_gaasituru_aruanne_2017.pdf 20 Elektrivarustuse tagamiseks toimub pidev suhtlus turuosalistega, elektrituru-alaste õigusaktide väljatöötamine ja uuendamine (s.h direktiivide ülevõtmine), regionaalne ning rahvusvaheline koostöö elektrimajanduse valdkonnas. Osaledes EL-i otsustusprotsessides tuleb kaitsta Eesti seisukohti elektrituru-alaste õigusaktide menetlemisel. Töötatakse välja elektriturumajandusega seotud arengudokumendid ning riiklikud meetmed. Seoses elektrienergia hüppelise hinnatõusuga 2021. aastal rakendatakse perioodil oktoober 2021 kuni märts 2022 meedet, millega hinnatõusu leevendamiseks kompenseeritakse kõigile tarbijatele 50% elektri võrgutasust7. Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamiseks ja selle elluviimise korraldamiseks kujundatakse ja edendatakse gaasiturgu reguleerivat õiguslikku keskkonda vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja EL-i õigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Gaasivarustuse seisukohast on oluline, et gaasi varustuskindlus on tagatud ja loob soodsa pinnase gaasi kasutamiseks nii tööstuslikes protsessides, soojuse tootmises kui transpordis. Turupõhimõtetele tuginev regulatsioon peab tagama kõigile tarbijatele gaasi võimalikult soodsa lõpphinna. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus gaasiturul väheneb turukontsentratsioon ja vastav kontsentratsiooni tase (HHI) on võimalikult madal. Alates 2019. aastast on Eesti ja Läti gaasiturud tugevalt ühendatud. 2019. aasta andmetel on Eesti ja Läti ühise gaasituru HHI 7612. HHI on seda madalam, mida rohkem on gaasiturul müüjaid ja mida võrdsemalt on turg müüjate vahel jagunenud. Ühtlasi tuleb järjest rohkem panna rõhku gaasisüsteemi konkurentsivõimele ja sellega seotud taastuvat päritolu gaasiliste kütuste turu arendamisele. Seoses maagaasi hüppelise hinnatõusuga 2021. aastal rakendatakse perioodil detsember 2021 kuni märts 2022 meedet, millega hinnatõusu leevendamiseks kompenseeritakse kõigile tarbijatele 100% maagaasi võrgutasust8. 5.1.2 Programmi tegevus „Transpordikütuste valdkonna reguleerimine ja kütusevarude säilitamine“ Programmi tegevuse eesmärk: Tagada transpordikütuste valdkonnas aus konkurents eesmärgiga võimaldada tarbijale võimalikult madal konkurentsitingimustes kujunev transpordikütuste hind; tagada vedelkütuste varu olemasolu ja kasutamine lähtudes ELi õigusest ja IEA ees võetud kohustustest. Tabel 5. Programmi tegevuse „Transpordikütuste valdkonna reguleerimine ja kütusevarude säilitamine“ mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2019) (2022) (2023) (2024) (2025) Regulatsioonile vastava kütusevaru olemasolu Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Allikas: AS OSPA Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest transpordisektoris, % 5,15% 7,5% 9,0% 9,0% 9,5% Allikas: Eurostat % Transpordikütuste turul enamkasutatavate kütuste kvaliteet tagatud Tagatud Tagatud Tagatud Tagatud Tagatud Allikas: Keskkonnaministeerium 7 https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/vorgutasude-huvitamine 8 https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/vorgutasude-huvitamine 21 Teenus: Transpordikütuste valdkonna, sh vedelkütuste varu, poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Programmi eesmärk täidetakse läbi transpordikütuse valdkonda ja vedelkütuse varu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi õigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Vedelkütusevaru peab riigil olema igal hetkel tagatud. Varu on igal hetkel olemas ulatuses, mis võimaldab riigil vedelkütuste tarneraskuse ilmnemisel tagada transpordisektoris kütuste kättesaadavus vähemalt kolmel järjestikusel kuul. Taastuvate energiaallikate osakaal transpordis tarbitud energias on tagatud läbi siseriikliku õigusloome kehtestatud kohustuste. Õigusloome peab käima käsikäes turu arengutega. Piisavalt paindlik ja turuosaliste soove jälgiv õigusloome tagab võetud eesmärkide kindla ja kulutõhusa saavutamise. Teenus: Elanikkonnale tegevusvaru tagamine kriisi olukorras Alates 2022. aastast kajastatakse elanikkonnale kriisis tegevusvaru tagamise teenus edaspidi energeetika ja maavarade tulemusvaldkonnas, sest varu haldav ettevõte loodi Eesti vedelkütusevarusid hallanud ettevõtte (Eesti Vedelkütusevaru Agentuur AS) baasil. Teenus „Elanikkonnale tegevusvaru tagamine kriisi olukorras“ tagab elanikkonnakaitse kontseptsioonist ja hädaolukorraseadusest lähtudes vedelkütuse, toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja käsimüügi humaan- ja veterinaarravimite varude olemasolu, korraldab nende igapäevast haldamist ja tagab nende kasutuselevõtmise kriisiolukorras. Lisaks seirab Eesti Varude Keskus varu hoidmisega seotud majandussektorite toimepidevust. Tabel 6. Meetme „Elanikkonnale tegevusvaru tagamine kriisi olukorras“ mõõdikud Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2019) (2022) (2023) (2024) (2025) Toiduvarude moodustamine ja haldamine, varu/päevade arv 3 5 10 15 Pole määratud Allikas: EVK Isikukaitsevahendite varu moodustamine ja haldamine, varu/päevade arv 0 30 30 30 Pole määratud Allikas: EVK 5.1.5 Programmi tegevus „Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne“ Programmi tegevuse eesmärk: Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigile tarbijatele, kaugkütet toodetakse jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult. Kaugküte on tagatud ka kõige külmemal kütteperioodil. Tabel 7. Programmi tegevuse „Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne“ mõõdik Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2019) (2022) (2023) (2024) (2025) Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, % 52,3% 56.8% 57.6% 58.4% 59.1% Allikas: Eurostat 22 Teenus: Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise eesmärk on tagada läbi kaugkütteturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi seadusandlusele soojusmajanduse jätkusuutlik areng. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Kaugkütteseaduse kohaselt on kaugküttesektor 100% riigipoolse regulatsiooni all. Regulatsiooni kohaselt peab soojusettevõtja tagama, et kaod soojusvõrgus oleksid minimaalsed. Õigusloome motiveerib soojusettevõtjat võtma kasutusele piisavad meetmed selleks, et kaugküttevõrgus oleks kasutusel piisavalt palju taastuvaid energiaallikaid ja soojuskadu võrkudes oleks minimaalne. 5.2. Meede: „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ Meetme eesmärk: Primaarenergia tarbimine muutub oluliselt tõhusamaks. Primaarenergia tõhusama kasutuse eesmärgiks on saavutada olukord, kus Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Tabel 8. Meetme „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ mõõdikud Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2019) (2022) (2023) (2024) (2025) Energia lõpptarbimine, TWh 33,7 33,3 33,3 33,3 33,3 Allikas: Eurostat Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh 54,5 65,6 65,6 65,6 65,6 Allikas: Eurostat Primaarenergia tõhusama kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamise meede koosneb kahest programmilisest tegevusest: taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises ja energiatõhususe suurendamine. 5.2.1. Programmi tegevus „Energiatõhususe suurendamine“ Programmi tegevuse eesmärk: muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel, vähendada lõpptarbijale müüdavat energia kogust, riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine, parandada eluruumide kvaliteeti ja muid energiatõhususe näitajaid. Programmi tegevus „Energiatõhususe suurendamine“ jaguneb neljaks teenuseks ja nendeks on lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduste asemel, energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine, tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi kaudu ja toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste üleviimiseks uuele pingesüsteemile KredEx kaudu. 23 Programmi tegevuse mõõdikud: Tabel 17. Programmi tegevus „Energiatõhususe suurendamine“ mõõdikud Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2018) (2022) (2023) (2024) (2025) Energia lõpptarbimine, TWh 33,6 (2018) 33,3 33,3 33,3 33,3 Allikas: Eurostat Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh 71,8 (2018) 65,6 65,6 65,6 65,6 Allikas: Eurostat Teenus: „Energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine“ Teenuse eesmärk: Muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel; vähendada lõpptarbijale müüdavat energia kogust; riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine; parandada eluruumide kvaliteeti ja muid energiatõhususe näitajaid. Tabel 19. Teenuse „Energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine“ mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2018) (2022) (2023) (2024) (2025) Energia lõpptarbimine, TWh 33,6 (2018) 33,3 33,3 33,3 33,3 Allikas: Eurostat Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh 71,8 (2018) 65,6 65,6 65,6 65,6 Allikas: Eurostat Energiatõhususe valdkonna tegevused on suunatud energiatõhususe suurendamiseks ja energia säästmiseks energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel. Valdkonnale püstitatud eesmärgid ja sihid on kokku lepitud vastavates direktiivides ning kirjeldatud riiklikus energia- ja kliimakavas aastaks 2030. Programmi eesmärgi täitmisel hoiame ära lõpptarbijale müüdava energia koguse kasvu, väheneb majanduse energiamahukus ning riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi kasutamine on efektiivsem. Olulisel kohal on valdkonna poliitika kujundamisel Eesti seisukohtade koostamine ja kaitsmine EL energiatõhususe valdkonda puudutavate õigusaktide menetlemisel. Energiatõhususe valdkond hõlmab riikliku energiasäästukohustuse täitmist energia säästmist edendavate meetmete kaudu, energiasäästukohustuse täitmise hindamist ning aruandluse esitamist riiklike energia- ja kliimakavade eduaruannete raames. Energiatõhususe valdkond hõlmab näiteks veel avaliku sektori kui ka eraomanduses olevate hoonete rekonstrueerimise ergutamist (tagatud on tõhusam energiakasutus ja parem sisekliima) ja ettevõtetes energiakasutuse tõhustamist. Valdkonnas on olulisel kohal ka tarbijate teadlikkuse tõstmine nende seadmete, sõidukite ja hoonete energiatarbimise kohta. Energiatõhususe valdkonna tegevused edendavad riigi pikaajalist konkurentsivõimet ja soodustavad majanduskasvu, eriti kui selle käigus kasutatakse ära kohapealsete ettevõtete potentsiaali innovaatiliste tehniliste ja digitaalsete lahenduste rakendamisel. Teenus: „Tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi kaudu“ Teenuse eesmärk: Tänavavalgustuse arendamine, energiatõhususe tõstmine ning pikemas perspektiivis elektrienergia lõpptarbimise vähendamine üldise energiatarbimise valdkonnas, elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemine. 24 Tabel 20. Teenuse „Tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi kaudu“ mõõdik Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2018) (2022) (2023) (2024) (2025) Riikliku toetuse abil renoveeritud või uuendatud tänavalgustus paigaldiste arv Pole määratud 14000 22000 Allikas: SA KIK Koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega läbiviidava meetme raames renoveeritakse või uuendatakse tänavavalgustuse paigaldisi kasutades selleks struktuuritoetuste meetme „Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine” „Tänavavalgustuse taristu renoveerimine” rahastust. Programmi eesmärk on tänavavalgustuses elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemine, mille tulemusena väheneb tänavavalgustuses elektrienergia tarbimine tänu efektiivsema LED-valgustustehnoloogia kasutamisele. Projektist toetuse saamise aluseks on tingimused, mis näitab, kui palju väheneb tänavavalgustuses elektrienergia vähenemine, kui palju suureneb renoveeritud tänavavalgustuspunktide arv ja kui palju väheneb arvestuslik süsihappegaas (CO2) aastas. Meetme taotlusvoorud on lõppenud ning toimub edukaks osutunud projektides tööde teostamine ja väljamaksete tegemine9. Teenus: „Toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste üleviimiseks uuele pingesüsteemile KredEx kaudu“ Teenuse eesmärk: Tallinnas vanal pingesüsteemil (3x220V) olevate hoonete elektripaigaldiste üleminek uuele 3x230/400V pingesüsteemile, elamute elektri- ja tuleohutuse parandamine, elektrienergia võrgu kadude vähendamine. Tabel 21. Teenuse „Toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste üleviimiseks uuele pingesüsteemile KredEx kaudu“ mõõdik (liitumispunkti) Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2018) (2022) (2023) (2024) (2025) Vanalt pingesüsteemilt uuele pingesüsteemile üle viidud elamute arv Tallinna Kesklinnas, Vanalinnas, 1928 (2015-2018) 750 Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosas Allikas: SA Kredex Programmi sihtrühmaks on Tallinna linna korteriühistud ja -ühisused ning väikeelamute omanikud, mittetulundusühingud, kelle hooneid varustatakse elektriga vanal pingesüsteemil ja asuvad Elektrilevi OÜ võrgupiirkonnas. Mujal piirkondades vanal pingesüsteemil olevaid hooneid enam ei ole. Programmi raames on võimalik asendada elektripaigaldiste üldosa nõuetekohase uue pingesüsteemi kaudu ehitades uued maandused, magistraalkaablid, paigaldatakse peajaotuskilp. Selle meetme jaoks eraldatud vahendid hakkavad lõppema (2022. aastal kasutatakse 2021. aastast üle kantud vahendeid). 5.2.2. Programmi tegevus „Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ Programmi tegevuse eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega 9 https://www.kik.ee/et/toetatav-tegevus/tanavavalgustuse-taristu-renoveerimine 25 konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab lõpp- ning primaarenergia tarbimises, kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe. Lisa 9. Programmi tegevuse „Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2019) (2022) (2023) (2024) (2025) Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, % 52,7% 56.8% 57.6% 58.4% 59.1% Allikas: Eurostat Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest, % 22 % 20% 20% 25% 25% Allikas: Eurostat Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest transpordisektoris, % 5,1% 7.5% 9.0% 9.0% 9,5% Allikas: Eurostat Soojuse tõhusamaks tootmiseks viiakse katlad üle efektiivsematele kütustele või vahetatakse/renoveeritakse need kasutuskütust muutmata. Vajadusel minnakse üle lokaal- või kohtkütusele, lisaks installeeritakse üha enam efektiivseid soojuspumpasid, mis panustavad hoonete energiatõhususse ja taastuvenergia eesmärkidesse. Elektrienergia tootmise arendamiseks suletakse vajadusel keskkonnanõuetele mittevastavad tootmisvõimsused, rajatakse uusi koostootmisjaamu. Olulist rolli mängivad uued, biomassil töötavad elektrijaamad. Seadusandluse muutmine elektrienergia tõhusa tootmise tagamiseks ja taastuvelektri osakaalu suurendamiseks, seadusandluse muutmine tootmisvõimsuste piisavuse tagamiseks koos välisühendustega (N-1 1 kriteeriumi täitmine), olemasolevates elektrijaamades kasutatavate kütuste valiku võimaluste suurendamine sh biokütuste kasutamine, elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamine ning teadus- ja arendustegevus, on väga tähtis. Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis panustab oluliselt nii taastuvenergia transpordisektoris kasutamise suurendamisesse kui ka metaankütuste osakaalu tõusu maanteesõidukite energiatarbimises. Selleks tuleb ettevõtjatele ja investoritele luua motiveeriv majanduskeskkond biokütuste ja teiste alternatiivkütuste tootmiseks ja tarbimiseks (sh elektromobiilsuse edendamine ja madala süsinikusisaldusega kütused), tagada pikaajaline investeeringukindlus riigi maksupoliitikaga, analüüsida avalikus sektoris alternatiivkütuste kasutamist. Programmi tegevus „Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ koosneb viiest erinevast teenusest, milleks on taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine, riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu, riiklik toetus taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis KIKi ja Eleringi kaudu, taastuvenergia piirülese koostöö edendamine läbi paindlike koostöömehhanismide rakendamise ning taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia vähempakkumised. Teenus: „Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine“ Teenuse eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab lõpptarbimises ning primaarenergia tarbimises kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, majanduslikult mõistlike lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe. 26 Tabel 10. Teenuse „Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine“ mõõdik Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2019) (2022) (2023) (2024) (2025) Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest, % 31,9% 20% 20% 25% 25% Alikas: Eurostat MKMi ülesandeks on riigi taastuvenergia alase õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine vastavalt ELi tasandil kui ka siseriiklikul tasandil vastuvõetud kavadele, õigusaktidele ja eesmärkidele, kaasates selleks taastuvenergia valdkonnas tegutsetud huvitatud osapooli nii Eestis kui ka välismaal. Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamiseks ja elluviimise korraldamiseks töötatakse välja taastuvenergia osakaalu suurendamiseks loodud meetmed. Oluline tegevus on Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Teenus: „Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu“ Teenuse eesmärk: Kaugküttesektori arendamine, energiatõhususe tõstmine ning pikemas perspektiivis kaugküttesektori osakaalu suurenemine üldise energiatarbimise valdkonnas. Tabel 11. Teenuse „Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu“ mõõdikud Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas Algtase (2022) (2023) (2024) (2025) Renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes, MW 15 (2016) 65 150 Allikas: SA KIK Renoveeritud või uue soojustorustiku pikkus, km 25 (2016) 110 137,5 Allikas: SA KIK Programmi tegevust rahastatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Energiatõhusus” meetme „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne” (edaspidi meede) fondist, eesmärgiga tagada kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsuse suurenemine ja tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkoguste vähenemine. Programmi tegevuse tulemusena väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse tõttu. Programmi väljundnäitajaks on kas renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes, renoveeritud või uue soojustorustiku pikkus või arvestuslik CO2 vähenemine aastas. Meetme taotlusvoorud10 on lõppenud ning perioodil 2022–2023 toimuvad vajalike tööde teostamine ja väljamaksed. Teenus: „Riiklik toetus taastuvkütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis KIKi ja Eleringi kaudu“ Teenuse eesmärk: Biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamine ning biometaani tarbimise ja tootmise hoogustamine läbi toetuste. 10 https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/efektiivne-soojusenergia-tootmine-ja-ulekanne 27 Tabel 12. Teenuse „Riiklik toetus taastuvkütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis KIKi ja Eleringi kaudu“ mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2019) (2022) (2023) (2023) (2024) Meetme tulemusel toodetud ja transpordis kasutusse võetud biometaani aastane kogus, ktoe 0 4 5,8 Allikas: SA KIK Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa biometaani tarbimise ja tootmise hoogustamisele ning toetada tegevusi, mis aitavad panustada eesmärki, et aastaks 2020 moodustab transpordikütuste tarbimises taastuvatest energiaallikatest toodetud kütus 10 protsenti. Toetuse tulemusena täidetakse ära taastuvenergia transpordieesmärk aastaks 2020, luues samas ka olulise baasi taastuvenergia transpordieesmärgi täitmiseks aastal 2030. Teenus kätkeb endas kahte meedet, kus toetatavaid tegevusi on kokku kolm. Meetmed on omavahelises tugevas, üksteist toetavas seoses. Toetust antakse biokütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastava biometaani tootjale tõendatud biometaani tarne eest, kus oodatav tulemus on, et 200 GWh säästlikkuse kriteeriumitele vastavat biometaani on toodetud ning tarbitud. Meetmega „Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise tingimused“ antakse toetust biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamiseks, et toetada taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamist, tekitades taastuvatest energiaallikatest toodetud kütustele nõudluse ja käivitades seeläbi biometaani tootmist, ning aidata kaasa sektori arengule. Toetuse oodatavaks tulemuseks on transpordisektoris aastal 2020 vähemalt 4000 tonni õliekvivalendi (ktoe) väärtuses biometaani aastane tarbimine, mis käivitab ka sellega samaväärses koguses biometaani tootmise. Perioodi 2014–2020 struktuurivahenditest rahastatava meetme taotlusvoorud11 on lõppenud ning perioodil 2022–2023 toimuvad vajalike tööde teostamine ja väljamaksed. Kasvuhoonegaaside heitkoguste kvoodimüügi tuludest rahastatav meede biometaani tootmise toetamiseks12 on avatud kuni vahendite lõppemiseni (hiljemalt 2024). Teenus: „Taastuvenergia piirülese koostöö edendamine läbi paindlike koostöömehhanismide rakendamise“ Teenuse eesmärk: Taastuvenergia osakaalu suurendamine paindlike koostöömehhanismide (taastuvenergia statistikakaubandus, piiriülesed ühisprojektid, ühised toetusskeemid) rakendamise abil. Tabel 15. Teenuse „Taastuvenergia piirülese koostöö edendamine läbi paindlike koostöömehhanismide rakendamise“ mõõdik Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2019) (2022) (2023) (2024) (2025) Võimalikult laialdane taastuvenergia koostöömehhanismide rakendamine Eestis Algtaset ei määratud täidetud täidetud täidetud täidetud Allikas: MKM MKM teeb tööd selle nimel, et käivitada edukalt paindlikud koostöömehhanismid teiste ELi liikmesriikidega, sest siis on võimalik taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu suurenemine Eesti elektri lõpptarbimises 50%-ni ja saavutada arengukavast tulenev 11 https://www.kik.ee/et/toetatav-tegevus/biometaani-tootmine-ja-transpordisektoris-tarbimine 12 https://elering.ee/biometaani-toetus 28 eesmärk, mis näeb ette taastuvelektri osakaalu suurenemist Eesti elektri lõpptarbimises 2030.aastaks 30%-ni. Teenuse eesmärgi saavutamiseks koordineeritakse taastuvenergia paindlike koostöömehhanismide rakendamist, eesmärgiga meelitada lisainvesteeringuid Eesti taastuvenergiasektorisse ning tagada seeläbi Eestis asuva ning meie siseriiklikke vajadusi ületava taastuvenergia potentsiaali ärakasutamine üleeuroopaliste eesmärkide saavutamiseks. Koordineeritakse koostöös taastuvenergiasektori esindajatega, teiste riigiasutuste ning erinevate huvipooltega paindlike koostöömehhanismide rakendamist, juhitakse paindlike koostöömehhanismide alast müügitööd, tuleb tuvastada ning leida lahendusi Eesti taastuvenergiasektori arengu takistustele, eesmärgiga tagada võimalikult laialdane koostöömehhanismide rakendamine. Koostöömehhanismid võimaldavad riikidel, kahepoolsete kokkulepete alusel, müüa taastuvenergia toodangu statistilist ülejääki (siseriiklike taastuvenergia eesmärkide suhtes) riikidele, kellel ei ole õnnestunud võetud taastuvenergia eesmärke saavutada. Lisaks loovad paindlikud koostöömehhanismid võimaluse taastuvenergia projekte arendavatele ettevõtetele osaleda teiste riikide taastuvenergia toetusskeemides või arendada teiste riikide ettevõtetega ühiseid projekte. Arvestades ENMAKis väljatoodud lähenemist rajada uusi elektritootmisvõimsusi eelkõige turupõhiselt ning paindlike koostöömehhanismide rakendamise abil, samuti Eesti soovi suurendada eelkõige kodumaiste primaarenergiaressursside kasutamisel põhinevate või kütusevabade elektritootmisvõimsuste Eestisse rajamisega energiajulgeolekut, toetatakse antud teenusega eelnimetatud põhimõtetele vastavate projektide realiseerimist. Näiteks on Eesti ja Läti majandusministeeriumid sõlminud ühiste kavatsuste memorandumi (edaspidi MOU), millega nõustutakse ette valmistama tuuleenergeetikaks sobivad alad Eesti ja Läti territoriaalvetes, kuhu oleks võimalik tulevikus oksjonite korraldamise kaudu rajada tuuleparke koos kahepoolse energiaühendusega (koguvõimsusega kuni 700-1000 MW). MOU oleks aluseks Eesti-Läti projekti esitamiseks EL taastuvenergia ühishuviprojektide nimekirja, mis omakorda on vajalik eeldus sellele projektile EL toetuse taotlemiseks. Vajalike uuringute jaoks on võimalik taotleda järgmise EL eelarveperioodi (2021-2027) CEF eelarvest kaasrahastust, mille tulemusel on projekti kogukulu riigile väiksem ja tulevikus saadav tulu oksjonist eeldatavalt suurem. Teenus: „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia vähempakkumised“ Teenuse eesmärk: Vähempakkumiste tulemusel rajatakse Eestisse uusi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise võimsuseid ning suurendatakse Eesti taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaalu. Tabel 16. Teenuse „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia vähempakkumised“ mõõdik Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2020) (2022) (2023) (2024) (2025) Taastuvenergia vähempakkumise tulemusena toodetud taastuvelektri maht, GWh 0 10 15 15 15 Allikas: Elering AS Vähempakkumised toimuvad riigi seatud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eesmärkide vastu. 29 Programm on edukalt ellu viidud, kui Eesti taastuvenergia eesmärgid on õigeaegselt täidetud. Teenus “ Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamine” Teenuse eesmärk: on süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine Eesti transpordisektoris elektribusside (vähemalt 8 tk, M3 kategooria I klassi sõiduk) kasutuselevõtu abil ning elektribusside tarbimis- ja laadimisandmete kogumine ja analüüsimine, et aidata kaasa elektritranspordi arengule. Tabel 13. Teenuse “ Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamine” mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2019) (2022) (2023) (2024) (2025) Minimaalne elektribusside arv linnaliinil, tk 0 0 8 8 Taastuvelektri kasutamine, GWh/a 0 0 0,5 0,5 Kokkuhoitud minimaalne CO2/a, kt 0 0 0,28 0,28 Allikas: SA KIK Toetust antakse tegevusteks, mis aitavad kaasa elektribusside kasutuselevõtuks ja laadimistaristu ehitamiseks, mis toetavad taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamist ning loovad soodsad tingimused pärast 2020. a energia- ja kliimapoliitikas taastuvenergia osakaalu suurendamiseks. Toetuse tulemusena suureneb taastuvelektri kasutamise võimekus ühistranspordisektoris vähemalt 0,5 gigavatt‑tundi aastas. Avalikel liinidel sõidab vähemal 8 elektribussi ning ehitatakse välja selle opereerimiseks vajalik laadimistaristu. Laadimistaristu koosneb kahest tavalaadimispunktist ning kahest kiirlaadimispunktist, erinevate laadijate kasutamine võimaldab teha mitmekesisemaid analüüse Eestisse sobivatest elektribusside laadimise tehnoloogiatest. Toetuse oodatavaks tulemuseks on taastuvelektri kasutamine transpordisektoris vähemalt 0,5 GWh aastas ning CO2 emissiooni vähenemine mahus vähemalt 0,28 kt CO2 aastas. Toetust antakse kooskõlas riigi eelarvestrateegias sätestatud eesmärkidega, panustades süsinikdioksiidi emissiooni vähendamisse Eesti transpordisektoris elektribusside kasutuselevõtu abil. Meetme taotlusvoor toimus 2021. aasta I pooles ning positiivne rahastusotsus tehti 2021. aasta juunis13. Perioodil 2022–2023 toimub edukaks osutunud projekti elluviimiseks vajalike tööde teostamine. Teenus “ Rohevesiniku transpordis kasutuselevõtu toetamine“ Teenuse eesmärk: on vähem keskkonnahäiringut tekitavale rohevesinikku tarbivale transpordile ülemineku ergutamine. Eesmärgi saavutamiseks rahastatakse rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahendust transpordis. Tabel 14. Teenuse “Rohevesiniku transpordis kasutuselevõtu toetamine” mõõdikud Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2019) (2022) (2023) (2024) (2025) Meetme tulemusel on käivitunud esimene rohevesiniku Rahastusotsus tervikahela pilootprojekt. 0 Projekt töös Projekt töös tehtud Allikas: SA KIK Meetme taotlusvoor toimus 2021. aasta II pooles ning positiivne rahastusotsus tehti 2021. aasta 13 https://www.kik.ee/et/artikkel/tallinna-linn-saab-elektribusside-kasutuselevotuks-toetust 30 detsembris14. Perioodil 2022–2024 toimub edukaks osutunud projekti elluviimiseks vajalike tööde teostamine. 5.3. Meede: „Maapõueressursside uurimine ja kasutamine“ Meetme eesmärk: Tagada maapõueressursside teaduspõhine riigi majanduskasvule suunatud ressursitõhus haldamine ja kasutus Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik (2019) (2022) (2023) (2024) (2025) Maapõueressursside uurimine ja kasutamine on jätkusuutlik ja koordineeritud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Allikad: MKM, EGT Programmi tegevuste oodatav tulemus: Eesti maapõueressursse uuritakse ja kasutatakse teaduspõhiselt, võimalikult keskkonnahoidlikult ja ressursitõhusalt riigi majanduskasvu silmas pidades. Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Eesti Riiklik Geoloogiateenistus. 5.3.1. Programmi tegevus „Maapõueressursside uurimine ja kasutamine“ Peamised väljakutsed, mida tegevuse all adresseeritakse:  Teadmisbaasi suurendatakse eelistatult suure majandusliku potentsiaaliga maapõueressursside valdkondades;  maapõueressursside majandamine: arvestatakse sotsiaalmajandusliku olukorraga ning leevendatakse seonduvaid negatiivseid mõjusid;  maapõueressursside kasutuse suunamine: tagatakse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Tagatakse tõhus ressursikasutus. Programmi tegevuse eesmärk: Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Tabel 22. Programmi tegevuse mõõdikud: Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2019) (2022) (2023) (2024) (2025) Maapõueressursside uurimine ja kasutamine on jätkusuutlik täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud ja koordineeritud Nõustamiste arv 5 5 5 5 5 Programmi tegevust toetavad teenused Teenus: Maapõue poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Teenus hõlmab maapõueressursside uurimise ja kasutamise administreerimise korrastamist, maavarade kasutamise arengustrateegiate väljatöötamist ning uurimis-ja arendustegevuse 14 https://www.kik.ee/et/artikkel/utilitas-saab-rohevesiniku-kasutuselevotuks-toetust 31 tulemuslikkuse tõstmisele kaasa aitamist läbi õigusliku regulatsiooni, valdkonnaanalüüsi, partnerite ja sihtrühma kaasamise. Olulise osa moodustab teenusest geoloogilise uuringu ja maavara kaevandamislubade menetluse käigus riigi huvi määratlemise ja vajadusel Vabariigi Valitsusele vastavate materjalide ettevalmistamine. Samuti sisaldab teenus eelpoolnimetatud tegevuste toel maapõue uuringutega tegelevate riigiasutuste ja ettevõtete motiveerimist uuringu- ja arendusprojektidega alustama ning ühiskonna teadlikkuse tõstmist. Tabel 23. Teenuse „Maapõue poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine “ mõõdik Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2018) (2022) (2023) (2024) (2025) Maapõuepoliitika elluviimine on pidev täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud Allikas: MKM Teenus: Ekspertarvamuste koostamine, konsultatsioonide andmine, valitsusasutuste maapõuealane nõustamine Teenus sisaldab suunatud eesmärgipäraste geoloogiliste uuringute läbi viimist, valitsusasutuste nõustamist maapõue ressursside uurimise ning haldamisega seotud küsimustes ning nõustamist maapõuepoliitika kujundamisel. Tabel 24. Teenuse „Ekspertarvamuste koostamine, konsultatsioonide andmine, valitsusasutuste maapõuealane nõustamine“ mõõdik Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2018) (2022) (2023) (2024) (2025) Nõustamiste arv 5 5 5 5 5 Allikas: EGT Teenus: Maapõueressursside kasutuselevõtu ja väärindamise võimaluste uuringud Teenus sisaldab konkreetseid maavarauuringuid ning nendega kaasnevaid geofüüsikalisi, hüdrogeoloogilisi, keskkonnageoloogilisi ja meregeoloogilisi uuringuid. Lisaks võib teenus sisaldada analüüse ja hinnanguid, mis kaasnevad konkreetsete maavaragruppide võimaliku kasutuselevõtu ja väärindamisega. Tabel 25. Teenuse „Maapõueressursside kasutuselevõtu ja väärindamise võimaluste uuringud“ mõõdik Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2018) (2022) (2023) (2024) (2025) Ülevaadete koostamine on pidev. Allikas: EGT täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud 5.3.2. Programmi tegevus „Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents“ Peamised väljakutsed, mida tegevuse all adresseeritakse:  maapõueressurside kasutamine: informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks ning maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid tehakse mahus ja suundades, mis tagavad piisava teadmisbaasi;  maapõuealase info kogumine, säilitamine ja kättesaadavus: korraldatud parimal moel ja on põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadav; 32  maapõue kasutamise korraldus ja ruumiline planeerimine toimivad kooskõlas ja avalikkus on informeeritud maapõue valdkonna väljakutsetest, võimalustest ning riskidest. Programmi tegevuse eesmärk: Informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks ning maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid teha mahus ja suundades, mis tagavad piisava teadmisbaasi; korraldada maapõuealase info kogumist, säilitamist ja kättesaadavust parimal moel ja teha põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadavaks. Tabel 26. Programmi tegevuse mõõdikud: Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2019) (2022) (2023) (2024) (2025) Mõõtkavas 1:50000 geoloogilise kompleksse kaardistamisega 34 38 42 46 50 kaetud ala % Eesti territooriumist Teavitusürituste arv 4 5 5 5 4 Seireprojektide arv 4 4 4 4 4 Allikas: EGT Teenus: Maapõueinformatsiooni kogumine, süstematiseerimine, haldamine ja avalikustamine Teenuse alla on koondunud maapõue geoloogiline kaardistamine ja teemakaartide koostamine ning uuringute ja puursüdamike materjali kogumine, süstematiseerimine, säilitamine; samuti hõlmab teenus geoloogilise informatsiooni avalikuks kasutuseks kättesaadavaks tegemist. Tabel 27. Teenuse „Maapõueinformatsiooni kogumine, süstematiseerimine, haldamine ja avalikustamine“ mõõdik Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2018) (2022) (2023) (2024) (2025) Mõõtkavas 1:50 000 geoloogilise kompleksse kaardistamisega kaetud alade ruutkilomeetrite arv. 34 38 42 46 50 Allikas: EGT Teenus: Avalikkuse maapõuealase teadlikkuse tagamine Teenus hõlmab avalikkuse maapõuealast teavitamist, statistiliste ülevaadete ja trükiste koostamist ning levitamist. Olulise osa teenuse sisust moodustab regulaarne maapõueressursside uurimise ning rakendamise tutvustamise alaste teavitusürituste läbiviimine ja korraldamine. Tabel 28. Teenuse „Avalikkuse maapõuealase teadlikkuse tagamine“ mõõdik Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2018) (2022) (2023) (2024) (2025) Teavitusürituste arv 4 5 5 5 5 Allikas: EGT Teenus: Maapõue valdkonna seirete ja uuringute läbiviimine Teenus hõlmab geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid; veevarude uuringuid; põhjavee kvaliteedi uuringuid; põhjaveekogumite seisundi uuringuid; põhjaveeseireid; 33 mereranniku seiret; seismoseiret; radooniseiret ning vajadusel seireandmete interpreteerimist ja nende baasil põhjendatud soovituste ja arengustsenaariumide koostamist. Tabel 28. Teenuse „Maapõue valdkonna seirete ja uuringute läbiviimine“ mõõdik Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2018) (2022) (2023) (2024) (2025) Seireprojektide arv 4 4 4 4 4 Allikas: EGT Planeerimistasand Nimetus Tulemusvaldkond Energeetika Tulemusvaldkond Energeetika Tulemusvaldkonna mõõdik Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia kättesaadavus tarbijale Programm Energeetika Programm Energeetika Programmi mõõdik Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia kättesaadavus tarbijale Meede Programmi tegevus Meede Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus Meetme mõõdik Tagatud on energiataristu n-1 kriteerium ja energiaturu tõhus toimimine Meetme mõõdik Tagatud on elektri- ja gaasituru toimimine Eestis Programmi tegevus Elektri- ja gaasivarustuse tagamine Programmi tegevuse mõõdik Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus minutites tarbimiskoha kohta aastas, minut Programmi tegevuse mõõdik Gaasituru konsentreeritus (HHI) Programmi tegevus Transpordikütuse korraldus ja kütusevarude säilitamine Programmi tegevuse mõõdik Regulatsioonile vastava kütusevaru olemasolu Programmi tegevuse mõõdik Transpordikütuste turul enamkasutatavate kütuste kvaliteet tagatud Programmi tegevus Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne Meede Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises Meetme mõõdik Energia lõpptarbimine, TWh Meetme mõõdik Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh Programmi tegevus Energiatõhususe suurendamine Programmi tegevuse mõõdik Energia lõpptarbimine, TWh Programmi tegevuse mõõdik Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh Programmi tegevus Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises Meede Maapõueressursside uurimine ja kasutamine Meetme mõõdik Maapõueressursside uurimine ja kasutamine on jätkusuutlik ja koordineeritud Programmi tegevus Maapõueressursside uurimine ja kasutamine Programmi tegevuse mõõdik Maapõueressursside uurimine ja kasutamine on jätkusuutlik ja koordineeritud Programmi tegevus Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents Programmi tegevuse mõõdik Mõõtkavas 1:50 000 geoloogilise kompleksse kaardistamisega kaetud ala % Eesti territooriumi Programmi tegevuse mõõdik Teavitusürituste arv Programmi tegevuse mõõdik Seireprojektide arv Programmi tegevuse mõõdik Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest, % Programmi tegevuse mõõdik Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest transpordisektoris Programmi tegevuse mõõdik Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, % Eesmark Vastutaja Majanduslik sisu 2022 2023 2024 Tagada tarbijatele turupõhise hinna ningNkättesaadavusega Kulud energiavarustus, -55049 mis on kooskõlas -33071 Euroopa -47243Liidu pikaajaliste ener Tagada tarbijatele turupõhise hinna ningNkättesaadavusega Investeeringud energiavarustus, -780mis on kooskõlas -554 Euroopa -504 Liidu pikaajaliste ener N ABB ABB ABB Eestis on tagatud pidev energiavarustusNning läbi tulevikku Kulud vaatava regulatsiooni -55049 energiaturu -33071 areng -47243 ning Eesti energiavarustu Eestis on tagatud pidev energiavarustusNning läbi tulevikku Investeeringud vaatava regulatsiooni -780 energiaturu -554 areng -504ning Eesti energiavarustu N ABB ABB ABB N Kulud . . . N Kulud . . . Energiamajandus panustab Eesti majanduse N konkurentsivõimesse Kulud läbi tagatud -6908 varustuskindluse, -6906 turupõhiste -6873 lõpptarbija elekt N Täidetud Täidetud Täidetud N Täidetud Täidetud Täidetud Elektri ja gaasi varustuskindluse, kvaliteedi N ning konkurentsivõimelise Kulud hinna -408tagamine-407 -394 N <110 <110 <110 N 4500 3750 3500 Tagada transpordikütuste turul aus konkurents N eesmägiga Kulud võimaldada tarbijale -6266 võimalikult -6265 madal-6251 konkurentsitingimustes kuj N Olemas Olemas Olemas N Tagatud Tagatud Tagatud Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigileN tarbijatele, Kuludkaugkütet toodetakse -235 jätkusuutlikult -234 ja keskkonnasõbralikult. -227 Kaugkü Primaarenergia tarbimine muutub oluliselt N tõhusamaks. KuludPrimaarenergia -45101 tõhusama kasutuse -23218 eesmärgiks -37441 on saavutada olukord N 33.3 33.3 33.3 N 65.6 65.6 65.6 Muuta energia tarbimist efektiivsemaks,Ntagada energiatõhusus Kulud energia -15190 tootmisel, ülekandel -3479 ja tarbimisel, -458 vähendada lõppta N 33.3 33.3 33.3 N 65.6 65.6 65.6 Eesti taastuvenergia on võrreldes teisteNenergialiikidega Kulud konkurentsivõimeline -29910ning suurendab -19739 riigi -36983 energia julgeolekut. Taastu Tagada maapõueressursside teaduspõhine N riigi majanduskasvule Kulud suunatud -3040 ressursitõhus -2948haldamine -2929 ja kasutus N Täidetud Täidetud Täidetud Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasidNuuritakse ningKuludkasutatakse Eesti-1216 ühiskonnale-1199 võimalikult-1188 suurt väärtust looval moel, N Täidetud Täidetud Täidetud Informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks N Kulud ning maksimaalseks -1824 väärindamiseks -1749 vajalikke -1741uurimistöid teha mahus j N 38 42 46 N 5 5 5 N 4 4 4 N 20 20 25 N 7.5 9 9 N 56.8 57.6 58.4 2025 Id -47865 1809 -504 1810 ABB 1811 -47865 1812 -504 1813 ABB 1815 . 1816 . 1817 -6861 1820 Täidetud 1822 Täidetud 1823 -388 1824 <110 1827 3500 1828 -6249 1833 Olemas 1835 Tagatud 1837 -224 1844 -38074 1849 33.3 1851 65.6 1852 -455 1853 33.3 1855 65.6 1856 -37620 1868 -2930 1896 Täidetud 1898 -1189 1899 Täidetud 1901 -1741 1911 50 1913 4 1914 4 1915 25 3697 9.5 3708 59.1 3716
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel