Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. märts 2022
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
11.03.2022 nr 47
Programmi "Energeetika ja maavarade programm
2022-2025" kinnitamine
Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri
2019. aasta määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise,
aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ kinnitan programmi „Energeetika ja maavarade
programm 2022–2025“ (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
2
Energeetika ja maavarade programm 2022-2025
Programmi Energeetika osakond, Maavarade osakond, energeetika ja maavarade
koostaja ja asekantsler
vastutaja
Programmi eelnõu
17.12.2021
valmimise aeg
Vorm on abiks riigi eelarvestrateegia (RES) protsessi sisendina
Vormi sisu koostatava programmi dokumendi eelnõu koostamiseks. Programmi
kasutamise selgitus eelnõu kohandatakse RES-ist ja riigieelarvest lähtuvalt. Programmi
kinnitab minister käskkirjaga.
3
Sisukord
Sisukord ....................................................................................................................................................... 3
1. Sissejuhatus.............................................................................................................................................. 5
2. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................... 7
3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve ........................................................................................... 9
3.1 Programmi eesmärk..........................................................................................................................9
3.2 Programmi mõõdikud .......................................................................................................................9
3.3 Programmi eelarve ..........................................................................................................................10
4. Olukorra lühianalüüs............................................................................................................................ 10
5. Meetmed, tegevused ja teenused .......................................................................................................... 19
5.1. Meede: „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“ ..............................................19
5.1.1 Programmi tegevus „Elektri- ja gaasivarustuse tagamine“ .................................................19
5.1.2 Programmi tegevus „Transpordikütuste valdkonna reguleerimine ja kütusevarude
säilitamine“ ........................................................................................................................................20
5.1.5 Programmi tegevus „Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne“ ......................................21
5.2. Meede: „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine
lõpptarbimises“ .....................................................................................................................................22
5.2.1. Programmi tegevus „Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ ..............24
5.2.2. Programmi tegevus „Energiatõhususe suurendamine“ .......... Error! Bookmark not defined.
5.3. Meede: „Maapõueressursside uurimine ja kasutamine“............................................................30
5.3.1. Programmi tegevus „Maapõueressursside uurimine ja kasutamine“ ................................30
5.3.2. Programmi tegevus „Geoloogiline kaardistamine ja geoloogiline kompetents“ ...............31
4
Programmi esileht
Tulemusvaldkond Energeetika tulemusvaldkond
Tulemusvaldkonna Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega
eesmärk energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja
kliimapoliitika eesmärkidega. Panustada Eesti majanduskliima ja
keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime
kasvu.
Valdkonna Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK)1
arengukava Maapõuepoliitika põhialused aastani 20502
Programmi nimi Energeetika ja maavarade programm 2022-2025
Programmi Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava
eesmärk regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine
on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning
kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel,
arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja
julgeoleku aspekte
Programmi 2022-2025
periood
Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)
(ministeerium)
Kaasvastutajad Eesti Geoloogiateenistus, Eesti Varude Keskus (Eesti Vedelkütusevaru
(oma valitsemisala Agentuur AS)
asutus ja isik)
Kaasvastutaja Ei
ministeerium ja
selle valitsemisala
asutused
1
https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/arengukavad
2
https://www.envir.ee/sites/default/files/mpp_2050_kujundatud.pdf
1. Sissejuhatus
Energeetika ja maavarade programm on koostatud „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“
(edaspidi ENMAK või arengukava) ja „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ (edaspidi
maapõuepoliitika) eesmärkide saavutamiseks.
Energiamajanduse arengukava üldeesmärgiks on tagada tarbijatele turupõhise hinna ning
kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu (edaspidi EL) pikaajaliste
energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja
keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Maapõuepoliitika
põhialuste kohaselt on eesmärgiks tagada maapõueressursside teaduspõhine ja ressursitõhus
uurimine, haldamine ning kasutus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu Tööstusstrateegia3
eesmärkidega. Soovitud muutused energiamajanduses ja ressursikasutuses ning nendega seotud
teistes valdkondades peavad aset leidma eelkõige majanduskeskkonna ja tururegulatsiooni toel
ning riiklike vahenditega sekkumine nende saavutamiseks on erandlik. Programmis ettenähtud
meetmete elluviimisel on positiivne mõju Eesti majanduskasvule ja konkurentsivõimele.
Programmist tulenevate tegevuste rakendamine peab tagama ENMAKist ja maapõuepoliitika
põhialustest tulenevate riiklike ülesannete täitmise vastavalt arengukavade ettenähtule. Programmi
eesmärk: Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning maapõueressursside teaduspõhine riigi
majanduskasvule suunatud ressursitõhus haldamine ja kasutus. Läbi tulevikku vaatava
regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum ja väheneb
sõltuvus taastumatutest loodusvaradest.
Energeetika ja maavarade programmi viiakse ellu läbi kolme meetme: energiavarustuse tagamine
ja energiaturu korraldus, primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu
suurendamine ning maapõueressursside uurimine ja kasutamine.
Programm koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja
hoonete energiakasutusega ning maapõuepoliitika kujundamise ja elluviimisega seonduvad
tegevused (elamumajanduse tegevused kuuluvad ehituse programmi).
Lisaks käsitleb programm riigi tegevusvaru moodustamise ja haldamisega seotud tegevusi.
2021. aasta suvel kujundati Eesti Vedelkütusevaru Agentuurist AS Eesti Varude Keskus (EVK),
mis tegeleb lisaks kütuse valdkonna varu haldamisele ka muu riigi tegevusvaru seisukohalt olulise
varu moodustamise ja haldamisega (nt. toidu, käsimüügiravimite (sh retseptiravimite) ja
meditsiinitarvikute, isikukaitsevahendite varu). EVK vastutab varu moodustamise, hoiustamise,
kvaliteedikotrolli teostamise, varude uuendamise ning kasutusele võtmise ja jaotamise logistika
korraldamise eest. Lisaks seirab EVK varuga seotud majandussektorite toimepidevust.
Olulised tegevused 2022-2025 eesmärkide täitmiseks
Viiakse lõpuni perioodi 2014-2020 EL rahastutest rahastatavad meetmed (projektide lõpetamine,
viimased väljamaksed):
Toetatakse biometaani tootmist ja tarbimisse suunamist (ca 11,1 mln eurot EL
kasvuhoonegaaside heitmekaubandussüsteemi vahendeid, ca 2,8 mln eurot EL
struktuurivahendeid). 2022. aastal on taastuvenergia osatähtsuse eesmärgiks
transpordisektori energiatarbimises 7,5%. Toetuse tulemusena antakse oluline panus
3
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52020DC0102
6
2022. aasta transpordisektori taastuvenergia eesmärgi täitmisele, luues samas ka olulise
baasi taastuvenergia selle eesmärgi täitmiseks aastal 2030 (2030. aasta eesmärk on 14%).
Toetatakse amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimist ja/või uue
soojatorustiku rajamist (ca 3 mln eurot). Selle tulemusena väheneb energia lõpptarbimine
soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse tõttu.
Toetatakse kaugküttekatelde renoveerimist ja/või rajamist ning kütuste vahetust (ca 5 mln
eurot). Eesmärgiks on energiatõhususe tõstmine ning pikemas perspektiivis jätkusuutliku
kaugküttesektori osakaalu suurenemine üldise energiatarbimise valdkonnas.
Toetatakse tänavavalgustuse taristu renoveerimist energiasäästu eesmärgil (ca 14,7 mln
eurot). Eesmärk on tänavavalgustuses elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemine,
mille tulemusena väheneb tänavavalgustuses elektrienergia tarbimine tänu efektiivsema
LED-valgustustehnoloogia kasutamisele.
Viiakse ellu perioodi 2013-2020 perioodi EL-i kasvuhoonegaaside heitmekaubandussüsteemi
tuludest rahastatavaid meetmeid:
Elektribusside ühistranspordis piloteerimise meede (ca 2,6 mln eurot) – elektribusside
piloteerimine Eesti tingimustes võimaldab meil elektribusside laialdasemaks
kasutuselevõtuks paremini ette valmistuda ning panustab meie transpordisektori
taastuvenergia osatähtsuse eesmärgi täitmisesse.
Vesiniku väärtusahela piloteerimise meede (5 mln eurot) – vesiniku väärtusahela
(tootmine, tarnimine, tarbimine) pilootmeetme eesmärgiks on testida taastuvvesiniku
tootmise ja kasutuselevõtu võimalusi Eestis. Samuti panustab see meede meie
transpordisektori taastuvenergia osatähtsuse eesmärgi täitmisesse.
Geotermaalenergia potentsiaali tuvastamise ja piloteerimise meede (ca 2..3 mln eurot).
Tehakse Eesti-Läti ühise meretuulepargi eelarenduse (ELWIND) ettevalmistustöid
(uuringud).
Jätkatakse taastuvelektri vähempakkumistega. Vähempakkumised tagavad, et uued taastuvenergia
tootmisvõimsused tulevad turule tarbijate jaoks parima hinnaga. Viiakse ellu toimunud
vähempakkumiste projekte (5 GWh ja 450 GWh mahus). 2023. aastal toimub vähempakkumine
650 GWh mahus.
Seoses elektrienergia ja maagaasi hüppelise hinnatõusuga 2021. aastal rakendatakse perioodil
oktoober 2021 kuni märts 2022 meedet, millega hinnatõusu leevendamiseks kompenseeritakse
kõigile tarbijatele 50% elektri võrgutasust ning perioodil detsember 2021 kuni märts 2022 100%
maagaasi võrgutasust.
Suuremamahulised uuringud ja analüüsid, arengudokumentide uuendamine:
Perioodil 2022-2025 toimub „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ uuendamine.
2022. aasta alguses valmib Euroopa Komisjonist kaasatud rahastusel (ca 0,5 mln eurot)
analüüs kliimaneutraalse elektritootmise võimalustest Eestis.
2022. aasta keskel valmib analüüs kliimaneutraalsest soojus- ja jahutusmajandusest Eestis.
2023. aasta I poolaastal peab Eesti Euroopa Komisjonile esitama uuendatud „Riikliku
kliima- ja energiakava aastani 2030“ mustandi.
2024. aasta alguses valmib Euroopa Komisjonist kaasatud rahastusel (ca 0,5 mln eurot)
analüüs gaasivõrgu dekarboniseerimise võimalustest Eestis.
2024. aasta I poolaastal peab Eesti Euroopa Komisjonile esitama uuendatud „Riikliku
kliima- ja energiakava aastani 2030“.
7
Ettevalmistamisel on alljärgnevad uue EL eelarveperioodi (2021-2027) rahastutest
(struktuurivahendid, õiglase ülemineku fond, EL taaste- ja vastupidavuskava) kaasrahastatavad
meetmed, mis hakkavad on tulevikus energeetika ja maavarade programmis kajastuma.
Struktuurivahendid:
o Kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimise ja rajamise toetamine – 22,5
mln eurot.
o Biometaani kasutuselevõtu soodustamine – 12 mln eurot.
Õiglase ülemineku fond:
o Ida-Virumaal kaugkütte taastuvkütustele ülemineku toetamine – 20 mln eurot.
EL taaste- ja vastupidavuskava:
o Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine – 50 mln eurot.
o Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse
tõstmiseks ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks – 30 mln eurot.
o Tööstusaladel taastuvelektri kasutuselevõtu hoogustamise programm – 7 mln
eurot.
o Energia salvestamise pilootprogramm – 8 mln eurot.
2. Programmi juhtimiskorraldus
Energeetika ja maavarade programmi eest vastutab energeetika ja maavarade asekantsler.
Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja
seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukavade väljatöötamine ning
infovahetuse korraldamine.
Programmi sisulise koostamise, elluviimise ja seire eest vastutavad energeetika ja maavarade
osakonnad.
Energeetika ja maavarade programm on muuhulgas seotud järgmiste riiklike
strateegiadokumentidega:
Energiamajanduse arengukava aastani 2030;
Strateegia “Eesti 2035”;
Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“;
Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“;
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050;
Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030;
Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia;
Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–
2035;
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035.
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050
Valdkonna eest vastutav minister esitab programmi eelnõu Rahandusministeeriumile üks kord
aastas ning see avalikustatakse MKM-i veebilehel. Pärast programmi kinnitamist koostatakse
programmi rahastamiskava. Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud kinnitatakse
riigieelarve seadusega ning meetmete eelarved ministri liigendusega. Programmi seire toimub
vähemalt kaks korda aastas. Energeetika ja maavarade osakonnad koostavad igal aastal programmi
rakendamise kohta tulemusaruande.
8
Energeetika ja maavarade programmi täitmisel tekib mitmeid koostööpunkte ministeeriumide ja
nende valitsemisala asutustega. Kõige sagedamini on koostöö järgmiste üksustega seoses
nimetatud teemadega:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium:
o Ehitus- ja elamuosakond;
o Transpordi arengu ja investeeringute osakond;
o Teede- ja raudteeosakond;
o Kriisireguleerimise osakond;
o Välisvahendite osakond;
o Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond;
o Majandusarengu osakond;
o Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond;
o Maavara osakond;
o Sihtasutus KredEx;
o Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;
o AS Eesti Varude Agentuur.
Rahandusministeerium:
o Riigivara osakond;
o Planeeringute osakond;
o Riigieelarve osakond;
o Regionaalarengu osakond;
o Riigi Kinnisvara AS;
o Statistikaamet.
Justiitsministeerium:
o Õiguspoliitika osakond.
Sotsiaalministeerium:
o Rahvatervise osakond.
Siseministeerium:
o Pääste- ja kriisireguleerimise poliitika osakond.
Keskkonnaministeerium:
o Kliimaosakond;
o Looduskaitse osakond;
o Metsaosakond;
o Merekeskkonna osakond;
o Keskkonnakorralduse osakond;
o Keskkonnatehnoloogia osakond
o Välisõhu ja kiirgusosakond;
o Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon.
Haridus- ja teadusministeerium:
o Teadusosakond;
o Sihtasutus Kutsekoda.
Maaeluministeerium:
o Maakasutuspoliitika osakond.
9
Energeetika ja maavarade valdkondade poliitika kujundamisel tehakse aktiivset koostööd kõikide
energeetika ja maavarade valdkondade teenuse pakkujatega (nt mäetööstus-, elektri- ja
gaasiettevõtjad). Eraldi on moodustatud valdkonna huvirühmade esindajatest koosnev MKM
energeetikanõukogu ja taastuvenergia nõukoda ja meretuuleenergia hoogustamise töörühm.
Otsesed seosed teiste tulemusvaldkondadega on transpordis alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu
suurendamisel ja motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamisel. Lisaks
sõidukipargi ökonoomsuse suurendamine ja tõhususe väljaarendamine. Elamumajanduse raames
on otsene seos olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamise ja uute hoonetega seotud
eeldatava energiatõhususe suurendamisega.
3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
3.1 Programmi eesmärk
Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava regulatsiooni energiaturu
areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid
loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel,
arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte.
Eesti energiamajanduse ning maapõueressursside haldamise ja kasutamise areng peab olema
kooskõlas ELi pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, panustama Eesti
majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.
3.2 Programmi mõõdikud
Programmi mõõdik energeetika osas ühtib energeetika tulemusvaldkonna mõõdikuga ja on
Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud riikide energiapoliitika jätkusuutlikkuse
indikaator Energy Trilemma Index4, mis iseloomustab riigi energiamajandust läbi kolme aspekti:
energiajulgeolek, energia kättesaadavus ja taskukohasus ning energeetika keskkonnamõju. Indeksi
alusel reastati 2021. aastal 101 riiki maailmas ning Eesti oli selles järjestuses 20. kohal tulemusega
ABB. Seetõttu on tabelis 1 sihttase ABD asendatud uue sihttasemega ABB.
Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab
energiajulgeoleku olukorda riigis, teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas
energeetika keskkonnamõju. Tähega “A” kirjeldatakse parimat tulemust – st parim tulemus kõigis
kategooriates oleks väljendatud kui AAA. Kõige kehvem tulemus väljendatakse tähega „D“.
Tabel 1. Programmi mõõdikud
Mõõdik, sh allikas Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
(2022) (2023) (2024) (2025)
Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia ABB ABB ABB ABB
kättesaadavus tarbijale
Allikas: Maailma Energeetikanõukogu
4
https://trilemma.worldenergy.org
10
3.3 Programmi eelarve
Tabel 2. Programmi eelarve
Eelarve jaotus 2022 2023 2024 2025
Kulud -54 972 628 -32 996 764 -47 168 417 -47 790 818
sh välistoetused ja kaasrahastus -26 990 889 -15 089 000 -31 512 267 -36 912 067
investeeringud -779 967 -554 167 -504 167 -504 167
sh välistoetused ja kaasrahastus -205 800 -15 000 0 0
Mitterahalised kulud -76 122 -74 641 -74 641 -74 641
Programmi eelarve kokku -55 828 717 -33 625 572 -47 747 225 -48 369 625
4. Olukorra lühianalüüs
Käesolevas programmis kirjeldatu hõlmab energeetika ja maavarade valdkondade tegevusi, mis
on seotud või mõjutavad energia tootmist, ülekannet ja jaotamist ning tarbimist ning
maapõueressursside (sh maavarade) haldamist ja kasutamist ning geoloogilise kompetentsi
arendamist. Meetmete ja programmi tegevuste valikul on lähtutud MKM-i põhimääruses
sätestatud tegevustest ja programmi eesmärkidest.
Eesti energiaga varustamise kindlus on väga hea: ELis on Eesti sõltuvus energiakandjate impordist
üks väiksemaid, lisaks põlevkivile kindlustab omamaiste energiaallikate kõrge osakaalu
taastuvenergia – biomass, tuul ja soojuspumpade abil saadud soojus. Elektrienergia, gaasi,
vedelkütuste ja tahkekütuste pakkujate paljusus on taganud tarbijatele turupõhised energia hinnad.
Kaugkütte hinnaregulatsioon on taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus on
tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud. Maapõue valdkond ja maavarade
kasutuselevõtt on tihedalt seotud riigi keskkonna-, majandus- ja julgeolekupoliitikaga, mis on oma
huvides sageli vastandlikud, aga eesmärk on kasutada maapõue ja seal leiduvaid maavarasid Eesti
ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades sotsiaal - majanduslikke, julgeoleku,
geoloogilisi ja keskkonnaalaseid aspekte. Pikas plaanis tuleb Eesti energiamajanduses ja maapõue
kasutamisel järjepidevalt tegeleda energeetika ja maavarade kasutusest tingitud keskkonnamõjude
vähendamisega, tõhusama ning säästlikuma energiatarbimise ja -tootmise edendamisega ja
varustuskindluse hoidmisega kõrgel tasemel.
Meetmete ja programmi tegevuste valikul on lähtutud MKM-i põhimääruses sätestatud tegevustest
ja programmi eesmärkidest.
Programmi meede „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“ koosneb neljast
olulisest programmi tegevusest ning nendeks on elektrivarustuse tagamine, gaasivarustuse
tagamine, transpordikütuste valdkonna reguleerimine ja kütusevarude säilitamine ning
soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne.
Igale programmi tegevusele vastab üks konkreetne teenus:
Elektri- ja gaasivarustuse tagamise teenuseks on elektri- ja gaasi varustuskindluse, kvaliteedi
ning konkurentsivõimelise hinna tagamine.
11
Eesti elektriturg avanes täielikult kõigile tarbijatele 2013. aasta alguses ja koos elektrituru
avamisega lõppes elektri hinna reguleerimine ning kõigil elektritarbijatel tekkis võimalus osta
elektrit elektriturul konkureerivatelt erinevatelt pakkujatelt. Täna kujuneb elektrienergia hind
Põhja- ja Baltimaade ühisel elektriturul elektri tootjate pakkumise ning tarbijate nõudluse
tasakaalupunktis. Eesti ja Soome vaheline kõrgepinge alalisvooluühendused EstLink 1 ja EstLink
2 kolmekordistas Balti- ja Põhjamaade vahelised elektri ülekandevõimsused ning tänu sellele on
Eestist ja Soomest saanud sisuliselt üks turupiirkond. Elektriturg on käivitunud ootuspäraselt.
Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse,
turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Elektri
tootmises kasutatakse otseste primaarkütuste kasutamise kõrval ka tootmisjääke. Elektri tootmisel
kasvab kütusevabade jm taastuvate energiaallikate osakaal (2019. a tase 22%). Elektrimajanduse
valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise eesmärgiks on, et väljakujunenud elektri
tootmise portfell peab olema konkurentsivõimeline regionaalsel elektriturul täiendavate
subsiidiumiteta ning toetused elektri tootmisele oleks erandlikud ja vajaduspõhised kriitilise
tootmisvõimekuse tagamiseks ning Eesti teadus- ja arendustegevuse seisukohalt potentsiaalsete
uute tootmistehnoloogiate turule aitamiseks. Eesmärk on saavutada 2025. aastaks olukord, kus
Eesti elektri ülekandevõrk on sünkroniseeritud ELis asuva sünkroonalaga. Elektrivõrkude
arendamine ei tohi kaasa tuua ülemäärast survet tariifile. Valdkonda suunatakse läbi õigusaktides
(eelkõige elektrituruseadus ning selle alusel kehtestatud õigusaktid) sätestatu. Õigusaktide (eriti
seaduse) muutmine võtab aega, mistõttu on teenuse osutamisel kriitilise tähtsusega omada vaadet
ning ülevaadet elektrituru suundumustest. Nii on võimalik tagada, et Eestis kehtivad õigusaktid ei
takistaks elektrivaldkonnas innovatsiooni, kuid samal ajal tagaksid, et muutused toimuksid
sujuvalt.
Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamise seisukohast
on oluline, et Eestis oleks tagatud gaasi varustuskindlus ja tõhus turukorraldus.
Alates 2014. aastast, kui valmis Leedus Klaipeda veeldatud gaasi terminal, on avanenud Eesti
turuosalistele võimalus gaasi impordiks täiendavast tarneallikast, kus gaasi hind ei ole seotud
naftatoodete hinnaga, vaid kujuneb välja hetketurul. Gaasiturul konkurentsi edendamiseks on
olnud oluline tagada gaasi müügitegevusest sõltumatu ülekandesüsteemi halduri olemasolu.
Konkurentsi tekitamiseks oli omandiline eraldamine vajalik, kuna muidu oleks puudunud kindlus,
et omandiliselt eraldamata maagaasi ülekandeteenuse osutaja teeks piisavalt investeeringuid
konkureerivatele maagaasi tarnijatele ülekandevõrgule ligipääsu tagamiseks. Riik peab koostöös
neutraalse ja sõltumatu gaasi süsteemihalduriga panustama gaasi varustuskindluse, sealhulgas
tarnehäiretega toimetuleku võimekuse suurendamisse ning tarneahelate mitmekesistamisse.
Tarneahela mitmekesistamise ja tõhusa konkurentsi eelduseks on tihe koostöö naaberriikidega
ning perspektiivis ühiste toimeprintsiipide alusel toimiv kolme Balti riigi ja Soome gaasiturg, mis
on ühendatud Poola kaudu Kesk-Euroopa gaasituruga. Mitmekesistatud tarneahel on aluseks gaasi
hinna konkurentsivõimele võrreldes alternatiivsete kütustega ning võtmeküsimuseks
tarbimismahtude suurenemisel. Gaasi varustuskindluse tagamiseks on oluline roll Soome-Eesti
vahelisel gaasiühendusel Balticconnector, mis alustas tööd 2020. aastal. Hetkeolukord gaasi
varustuskindluse tagamisel on hea, aga programmis ettenähtud tegevused aitavad muuhulgas kaasa
sellele, et aastaks 2022 on loodud Poola ja Leedu vaheline gaasiühendus, mis aitab kaasa Eesti
energiasõltumatuse suurenemisele ning Eesti gaasiturg on üks osa Balti riikide ja Soome ühiselt
toimivast gaasiturust.
12
Transpordikütuste valdkonna, sh vedelkütuste varu poliitika kujundamine ja selle elluviimise
korraldamine on täna reguleeritud vedelkütuse- ja vedelkütusevaru seadusega. Vedelkütuste
varude, milleks on peamiselt mootoribensiin ja diislikütus, moodustamiseks ja haldamiseks on
loodud AS Eesti Vedelkütuse Agentuur (OSPA). Eestis asub täna kohustuslikust varust umbes
50%. Eesti liitus Rahvusvahelise Energiaagentuuriga (IEA) 2014. aastal ja sellega seonduvalt
lähtutakse varude hoidmisel lisaks vedelkütusevaru seadusele ka IEA energiaprogrammi
käsitlevast kokkuleppest. Tänases olukorras tuleb üha enam arvestada geopoliitilisest olukorrast
tingitud mõjudega kütuse tarnetele. Oluline on pöörata tähelepanu suutlikkusele tagada
tarneraskuse ilmnemisel tõhus riikidevaheline info liikumine ja kütuse võimalikult kiire tarnimine
kütuse edasimüüjatele. Programmis ettenähtud tegevused aitavad kaasa transpordikütuste
valdkonna paremale reguleerimisele ja vedelkütuse varu hoidmise korraldamisele. Olulisel kohal
on energeetika innovatsiooni- ja tehnoloogiaalase koostöö edendamine IEA raames. Vedelkütuse
varu poliitika peab tagama IEA liikmesriigi poolt võetud kohustused ja EL direktiivis sätestatud
kohustused.
30. juulil 2020. a otsustati keskne varu moodustamise ja hoiustamise valmisolek elanikkonna
varustuskindluse tagamiseks läbi AS-i Eesti Varude Keskuse (edaspidi EVK) loomise alates
2021. a. juulist. Alates 01. juulist 2021. aastal alustas tööd AS Eesti Varude Keskus (edaspidi EVK)
kelle vastutusalas on riigi keskse tegevusvaru haldamine elanikkonna varustuskindluse
tagamiseks. EVK moodustati OSPA ülesannete laiendamise kaudu ning hakkab tegelema lisaks
kütuse valdkonna varu haldamisele ka toidu, käsimüügiravimite (sh retseptiravimite ja
meditsiinitarvikute), isikukaitsevahendite ja esmatarbekaupade varu moodustamise, ja edaspidise
haldamisega ning vastutab varude. EVK hakkab vastutama varu moodustamise, hoiustamise,
kvaliteedikontrolli teostamise, uuendamise ning kasutusele võtmise ja jaotamise logistika
korraldamise eest. Lisaks seirab EVK varuga seotud majandussektorite toimepidevust.
Transpordikütuste turukorralduse osas oleme väljumas konservatiivsest turukorraldusest, turule
sisenevad uued kütused (gaaskütused, suurema biokomponendi sisaldusega kütused, sellest
tulenevalt käsitletakse „vedelkütuse“ turukorralduse asemel „transpordikütuste“ turukorraldust,
tulevikus muudetakse ka vedelkütuse seadus transpordikütuse seaduseks). Eelpool väljatoodust
lähtuvalt korraldatakse Eesti turukorraldus selliselt ümber, et uued kütused turule ära mahuksid
(näiteks kütuste märgistamine, tarbijate teavitamine, biokütuse tarbimisse lubamise kohustuse
paindlikumaks muutmine). Üha suuremat rolli etendavate alternatiivkütuste turule tuleku
soodustamiseks loob riik kõigile kütuse müüjatele avatud ja läbipaistvad võimalused
alternatiivkütuste turule paiskamiseks ja nendest toodetud statistikaga kauplemiseks (statistikaga
kauplemise platvorm) ning aitab ületada turubarjääre (gaasiliste kütuste kasutamise
investeeringutoetused).
Soojusenergia tõhusa tootmise ja ülekande valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise
korraldamise eesmärk on tagada, et soojusmajanduses rakendatavad poliitilised valikud ja
rakendatavad meetmed lähtuksid eesmärgist, et soojusmajandus on pikaajaliselt jätkusuutlik ega
vaja tavapärasele majandustegevusele täiendavaid investeerimis- ega tegevustoetusi. Oluline on
liikuda suunas, kus soojust toodetakse valdavas enamuses kohalikest ja taastuvatest kütustest ning
kütusevabadest energiaallikatest ning maksimaalses ulatuses kasutatakse ära jääk- ja heitsoojust.
Igapäevaselt tehakse tööd sellega, et saavutada programmis ettenähtud eesmärk vähendada
imporditava kütuse kasutamist soojuse tootmiseks. Selleks on vaja investeerida hoonete
13
energiatõhususse ja soojuse tootmise ja edastamise efektiivsemaks muutmiseks ning jää- ja
heitsoojuse tõhusasse kasutusse. Imporditavate kütuste asemel peab kasutama järjest rohkem
kodumaiseid kütuseid, sh biomass ning leidma majanduslikult põhjendatud viise hoonete ja
tööstuse toodetud jääk- ja heitsoojust. Töö kaugkütteregulatsiooniga peab andma tulemuse, et see
ei piiraks majanduslikult odavamate lahenduste konkureerimist kaugküttega, soodustaks
taastuvate allikate ja jääk- ja heitsoojuse kasutuselevõttu ja energiatõhusust. Samuti peab
igapäevase töö tulemusena jõudma selleni, et kodumajapidamises toodetakse aastas 2050 soojust
kohalikest kütustest parimat võimalikku tehnoloogiat kasutades. Kaugkütteturu arengut pärssivaks
teguriks on hetkel veel motivatsiooni puudumine soodsamate kaugküttelahenduste leidmiseks ja
sisemise efektiivsuse kasvuks. Kaugkütte hinnaregulatsioon ei motiveeri soojuse tootjaid otsima
lahendusi, kuidas saavutada madalamaid kaugküttehindasid ning panustada senisest enam
innovatsiooni. Kahjuks ei kajastu ettevõtte paremates majandustulemustes investeeringud, mis
võimaldavad soojusenergia lõpptarbija hinda vähendada või suunata tarbijate tarbimisharjumusi
selliselt, et vähendada tipunõudlusest tingitud investeeringuvajadusi. Kogu saavutatav efekt
suunatakse ikka veel tarbijatele. Osade kaugküttepiirkondade jätkusuutlikkus on nii ettevõtjate kui
ka Konkurentsiameti hinnangul kaheldav ja siin on oluline leida koos ettevõtjatega uusi lahendusi.
Soojusettevõtjate tegevus peab kooskõlas regulatsiooni muutmisega jätkuvalt panustama
kaugkütte hinna konkurentsivõimelisusse. Kaasatakse üha rohkem kohalike omavalitsusi, et välja
selgitada tegelik energiasääst ja sellega seotud investeeringute ulatus.
Programmi meede „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu
suurendamine“ koosneb kahest programmi tegevusest: taastuvenergia osakaalu suurendamine
lõpptarbimises ning energiatõhususe suurendamine.
Programmi tegevuse - taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises teenused on:
Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine
Teenuse sisuks on Eesti taastuvenergia alase õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine
vastavalt riiklikele strateegiadokumentidele ja ELis kehtestatud õigusaktidele. Tegevusse
kaastakse erinevaid taastuvenergia valdkonnas tegutsevaid huvitatud osapooli nii Eestist kui ka
välismaalt. Teenuse raames toimub regionaalne ja rahvusvaheline koostöö taastuvenergia
valdkonnas. Koostatakse ja kaitstakse Eesti seisukohti EL taastuvenergia valdkonda puudutavate
õigusaktide menetlemisel. Iga-aastaselt tuleb taastuvenergia alastest edusammudest raporteerida
Euroopa Komisjonile. Toimub taastuvenergia osakaalu suurendamiseks loodud meetmete
väljatöötamine kui ka rakendamise jälgimine. Lisaks on koostatud riiklik energia- ja kliimakava
ning aruandlus selle rakendamisest, õigusaktid, Eesti seisukohad, memod, meetmed ja arengukava.
Riikliku energia- ja kliimakava tuleb teatud ajaperioodi jooksul uuendada, mille käigus
korrigeeritakse ka taastuvenergia eesmärke, lisatakse meetmeid ja kaardistatakse eesmärkide
saavutamise trajektoore.
Saavutamaks taastuvenergia eesmärke on tellitud ja tellimisel erinevaid teemapõhiseid uuringuid
kaardistamaks progressi ning eesmärkide saavutamiseks parimaid sh kulutõhusaid viise.
2021. aastal jätkub aktiivne töö taastuvenergia direktiivi ülevõtmiseks, mille eesmärgiks on
edendada laialdast taastuvenergia kasutuselevõttu, seatakse uued ambitsioonikamad eesmärgid
(taastuvenergia kogus lõpptarbimises). Direktiiv peab olema üle võetud 2021 juunikuuks ja sellega
14
seonduvalt tuleb muuta umbes viite seadust, mis on seotud nii energeetika valdkonnaga, kui ka
planeerimise ja kohalike omavalitsuse tööd reguleerivate seadustega.
Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu
Katelseadmete ja soojustrasside renoveerimise projekte rahastatakse „Ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava 2021–2027” prioriteetse suuna „Energiatõhusus” meetme „Efektiivne
soojusenergia tootmine ja ülekanne” (edaspidi meede) fondist, eesmärgiga tagada
kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsuse suurenemine ja tootmissüsteemist
pärinevate saasteainete heitkoguste vähenemine. MKM töötab välja nõuded ja tingimused, mis on
aluseks toetuse saamiseks ning teostab projekti rahastamise osas järelevalvet. Vanad
renoveerimata kaugküttesüsteemid on ebaefektiivsed ja lisaks suurtele energiakadudele toimub
nendes ka keskkonnasaaste ning tootmine on ebaefektiivne. Paljud soojusenergia tootmise ja
ülekandega tegelevad ettevõtjad on aru saanud, et olles valmis katelseadmeid renoveerima, on
võimalus jätkata tegevust ja saavutada renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes,
renoveeritud või uue soojustorustiku pikkus või arvestuslik CO2 vähenemine aastas.
Riiklik toetus taastuvkütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis KIK ja Elering kaudu
Teenuse eesmärk on aidata kaasa biometaani ja teiste alternatiivsete kütuste (sh elektromobiilsuse)
tarbimise ja tootmise hoogustamisele ning toetada tegevusi, mis aitavad panustada eesmärki, et
aastaks 2020 moodustab transpordikütuste tarbimises taastuvatest energiaallikatest toodetud kütus
10 protsenti ning aastaks 2030 vähemalt 14%. Ilma riikliku toetuseta on täna veel taastuvenergia
kasutuselevõtt liiga kallis ja jääks seetõttu arendajate poolt välja töötamata. MKM-s on välja
töötatud aluspõhimõtted, mille alusel KIK ja Elering saavad taotlejatele toetust maksta. MKM
koostas õigusaktid toetuste tingimuste ja jagamispõhimõtetega, teeb koostööd rakendusasutustega,
osaleb hindamiskomisjoni töös ja teostab seiret kogu projekti läbiviimise kohta. Tänu antud
projekti saadud teabele on MKM-l võimalik välja töötada uusi meetmeid ja arendada
taastuvenergia kasutuselevõttu transpordis ning eemaldada sellega seonduvaid turutõkkeid.
Taastuvenergia piirülese koostöö edendamine läbi paindlike koostöömehhanismide rakendamise
Teatises „Riiklikus energia- ja kliimakava aastani 2030“ on täpsustatud Eesti taastuvenergia (sh
taastuvelektri) eesmärke. Aastaks 2030 peaks taastuvelektri osatähtsus suurenema 40%-ni elektri
summaarsest lõpptarbimisest. MKM tegevuseks on teha tööd selle nimel, et kui käivituvad edukalt
paindlikud koostöömehhanismid teiste ELi liikmesriikidega, on võimalik taastuvatest
energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu suurenemine Eesti elektri lõpptarbimises 50%-
ni. Igapäevase tegevuse raames koordineeritakse taastuvenergia paindlike koostöömehhanismide
rakendamist, eesmärgiga meelitada lisainvesteeringuid Eesti taastuvenergiasektorisse ning tagada
seeläbi Eestis asuva ning meie siseriiklikke vajadusi ületava taastuvenergia potentsiaali
ärakasutamine üleeuroopaliste eesmärkide saavutamiseks. Toimub pidev koostöö
taastuvenergiasektori esindajatega, teiste riigiasutuste ning erinevate huvipooltega koordineerida
paindlike koostöömehhanismide rakendamist. Tähtis on juhtida paindlike koostöömehhanismide
alast müügitööd ja tuvastada ning leida lahendusi Eesti taastuvenergiasektori arengu takistustele,
eesmärgiga tagada võimalikult laialdane koostöömehhanismide rakendamine.
Hoogustamaks meretuuleparkide rajamist Eestis oleme alustanud Eesti-Läti ühise meretuulepargi
eelarenduse projektiga. Eelarendamise all mõtleme meretuulepargi rajamise eeltöid (sh eeltööd
15
võrguga liitumiseks) kuni hoonestusloa saamiseni (k.a.). Hoonestusloaga ala pannakse
enampakkumisele. Nii tagame, et mereala loob ühiskonnale suurimat (parimat) kasu. Selline
enampakkumine saaks esialgsetel hinnangutel toimuda mitte varem kui aastatel 2025-2026.
Kavandatava meretuulepargi suuruseks on 700…1000 MW ning selline meretuulepark on
plaanitud valmima hiljemalt 2030. aastal. 40% kasutusteguri juures (lähitulevikus kasutustegur on
pigem 50+% ning mis on antud sektoris tänu tehnoloogia kiirele arengule on ajas kasvav)
toodetakse sellisel juhul ca 3,5 TWh/aastas elektrienergiat, mis moodustaks ca 40% Eesti aastasest
elektritarbimisest.
Meretuulepargi rajamine ühisprojektina (st koos Lätiga) tagab varustuskindluse ja tarbijatele
parima hinnaga taastuvenergia ning võimaldab uuringute ja võrguühenduste rajamiseks kasutada
EL kaasrahastust. See ühisprojekt toetab ka olemasolevaid projekte ning võimaldab siia meelitada
täiendavaid investeeringuid, andes rahvusvaheliselt selge signaali, et riik on üle minemas
taastuvenergiale ning järgmiste aastakümnetel on meretuuleenergia arendamine prioriteediks.
Juhul kui ühisprojekti raames saab võimalikuks EL kaasrahastusel võrguühenduse rajamine,
muutub võrguga liitumine soodsamaks ka teistel samas piirkonnas olevatel projektidel (näiteks
Eesti Energia, Saare Wind, Tuuletraal jms). Eesmärgiks on, et ka teistel tuuleparkidel liiguks
mõistlikuim liitumispunkt maismaalt merele, tuulepargile lähemale, ning võrgu külge oleks
tulevikus võimalik liita ka teiste riikidega täiendavaid lisaühendusi.
Meretuuleparkide rajamise hoogustamiseks kogu regioonis on vaja merre rajada energia
ülekandevõrk/-võrgud. Oleme alustanud koostööd Eleringiga Läänemere energiavõrgu
kontseptsiooni välja töötamisega. Mere-energiavõrk loob eeldused tuuleenergia suuremahuliseks
tootmiseks, mis omakorda suurendab Eestis pikaajalist varustuskindlust ja elavdab majandust,
parandab Eesti konkurentsivõimet turupõhise ja kliimaneutraalse energiatootmise arendamise
kohana. Järgneval perioodil on vajadus leida parimad lahendused ning võimalused kuidas selle
protsessiga Eestile ja turuosalistele maksimaalselt kasu luua. Ühtlasi on mereenergiavõrgu
kapitalimahukuse ning keerukuse tõttu oluline saavutada kogu regiooni poliitikakujundajate
poolehoid võimaliku kontseptsiooni loomisel sh ajakohaste planeerimisprotsesside algatamiseks
ja esmaste uuringute tegemiseks. Selle saavutamiseks näeme, et Eestil oleks võimalik võtta
regioonis mere-energiavõrgu kontseptsiooni arendamises teiste Läänemereriikide kaasaja rolli, et
vajaminevaid tegevusi paremini planeerida ning ellu viia sh BEMIPi (Baltic Energy Market
Interconnection Plan) koostööformaadis.
Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia
vähempakkumised
Esimesed kaks vähempakkumist on välja kuulutatud ning tulemused on selgunud 2020.a.
Vähempakkumiste korraldamise eesmärgiks on saada taastuvelektrit tarbijate jaoks parima
hinnaga. Esimene vähempakkumine korraldati elektrituruseaduse § 596 lõike 1 alusel, mille
eesmärgiks oli saada turule täiendavalt 5 GWh/a ulatuses taastuvast energiaallikast energiat.
Esimesel vähempakkumisel osales 13 ettevõtjat 17 tootmisseadmega. Pakkumiste kogumahuks oli
16,28 GWh. Kõigi pakkujate pakutud toetusmäärad olid vahemikus 58,39−89,87 eurot megavatt-
tunni eest. Toetusmäär koosneb kuu keskmisest elektrituru börsihinnast ja toetuse summast.
Vähempakkumise tulemusel osutuks võitjaks viis ettevõtet kuue tootmisseadmega. Nende viie
pakkuja pakutud toetusmäära vahemikud olid 58,39−69,2 eurot megavatt-tunni eest. Teisel
16
vähempakkumisel osalesid 27 päikesest taastuvenergia tootmisseadet ning pakutud energiahulk
ületas soovitavat mahtu neljakordselt. Võitjaks osutus kuus ettevõtet seitsme tootmisüksusega.
Võitjaks kujunenud pakkumiste vahemikud olid 54,7-57,38 eurot megavatt-tunni eest, mis
koosneb keskmisest börsihinnast (näiteks 2019. aasta keskmine börsihind oli 45,86 eurot
megavatt-tunni eest) ja sellele lisanduvast toetuse summast. Taastuvenergiatasu makstakse tootjale
12 aastat.
Kavandamisel on 2021 aastal 450 GWh ja 2023 aastal 650 GWh tehnoloogianeutraalset
taastuvenergia vähempakkumuse oksjonit. Lisaks on kavandamisel 500 GWh mahus juhitavale
taastuvelektrienergia vähempakkumise oksjon.
Energiatõhususe suurendamise teenused on:
Energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine
Energiatõhususe valdkonna tegevused on suunatud energiatõhususe suurendamiseks ja energia
säästmiseks energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel. Valdkonnale püstitatud eesmärgid ja sihid
on kokku lepitud vastavates direktiivides ning kirjeldatud riiklikus energia- ja kliimakavas aastaks
2030. Programmi eesmärgi täitmisel hoiame ära lõpptarbijale müüdava energia koguse kasvu,
väheneb majanduse energiamahukus ning riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi kasutamine
on efektiivsem. Olulisel kohal on valdkonna poliitika kujundamisel Eesti seisukohtade koostamine
ja kaitsmine EL energiatõhususe valdkonda puudutavate õigusaktide menetlemisel.
Energiatõhususe valdkond hõlmab riikliku energiasäästukohustuse täitmist energia säästmist
edendavate meetmete kaudu, energiasäästukohustuse täitmise hindamist ning aruandluse esitamist
riiklike energia- ja kliimakavade eduaruannete raames. Energiatõhususe valdkond hõlmab näiteks
veel avaliku sektori kui ka eraomanduses olevate hoonete rekonstrueerimise ergutamist (tagatud
on tõhusam energiakasutus ja parem sisekliima) ja ettevõtetes energiakasutuse tõhustamist.
Valdkonnas on olulisel kohal ka tarbijate teadlikkuse tõstmine nende seadmete, sõidukite ja
hoonete energiatarbimise kohta. Energiatõhususe valdkonna tegevused edendavad riigi pikaajalist
konkurentsivõimet ja soodustavad majanduskasvu, eriti kui selle käigus kasutatakse ära
kohapealsete ettevõtete potentsiaali innovaatiliste tehniliste ja digitaalsete lahenduste
rakendamisel.
Tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi kaudu
Meetme raames renoveeritakse või uuendatakse tänavavalgustuse paigaldisi kasutades selleks
struktuuritoetuste meetme „„Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine”
„Tänavavalgustuse taristu renoveerimine”“ eesmärkide elluviimiseks mõeldud rahastamismudelit.
Programmi eesmärk on tänavavalgustuses elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemine,
mille tulemusena väheneb tänavavalgustuses elektrienergia tarbimine tänu efektiivsema LED-
valgustustehnoloogia kasutamisele. Paljude kohalike omavalitsuste tiheasustusega ja ka
hõredamalt asustatud piirkondades on täna veel kasutuses vanad, deformeerunud tänavalgustus
taristu. Tänu meetmest saadavale toetusele tagavad renoveeritud või uuendatud tänavavalgustuse
paigaldised tänavavalgustuses elektrienergia tarbimise vähenemise, renoveeritud
tänavavalgustuspunktide arvu suurenemise ja arvestuslikku süsihappegaasi (CO2) vähenemise
aastas.
17
Toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste üleviimiseks uuele pingesüsteemile
KredEx kaudu
Tallinna linnas on veel korteriühistud ja -ühisused ning väikeelamute omanikud,
mittetulundusühingud, kelle hooneid varustatakse elektriga vanal pingesüsteemil ja kõik need
asuvad Elektrilevi OÜ võrgupiirkonnas. Vana pingesüsteem tähendab, et kasutusel on veel 3 x 220
V pingesüsteem, mida kutsutakse ka vanaks pingesüsteemiks. See 1930.–1960. aastatel
väljaehitatud madalpingevõrk teenindab eelkõige Tallinna kesklinna, Kristiine ja Põhja-Tallinna,
aga ka vanalinna maju. Selles aegunud võrgus tegeldakse pidevalt ainult rikete kõrvaldamisega ja
sellest tulenevalt on oluline välja ehitada uue pingesüsteemiga elektrivõrk. Toetuse abil on
võimalik asendada elektripaigaldiste üldosa nõuetekohase uue pingesüsteemi kaudu ehitades uued
maandused, magistraalkaablid, paigaldatakse peajaotuskilp. Vana pingesüsteemi üleviimisel uuele
pingesüsteemile väheneb elektri- ja tuleõnnetuse oht, uue pingesüsteemi rikkevoolukaitse aitab
tõhusalt vältida elektrilöögi ohtu, sama peakaitsmega on võimalik tarbida kordades suuremat
võimsust – enam ei löö korgid mitmeid elektriseadmeid korraga kasutades välja, vähem
pingekõikumisi pikendab seadmete eluiga, uus elektrisüsteem on võimalik saada kuni 50%
soodsamalt. Tegevust soovitakse jätkata aastani 2024. 2021. aastal on investeeringuute vajadus
150 000 EURi, 2022 – 2024 aastatel 200 000 EUR aastas. Toetusvajaduse suurenemist aastatel
2022 – 2024 nähakse ette seoses sihtrühmale eraldi võrgutasu komponendi rakendamisega, mis
peaks tekitama üleminekuks täiendavat motivatsiooni.
Programmi meede maapõueressursside uurimine ja kasutamine maapõue valdkonnas sisaldab
kahte tegevust, milleks on maapõueressursside uurimine ja kasutamine ning geoloogiline
kaardistamine ning geoloogilise kompetentsi tagamine.
Tegevus Maapõueressursside uurimine ja kasutamine sisaldab kolme põhilist teenust:
Maapõue poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
Seoses maapõuealase kompetentsi loomisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis,
mis oli üheks strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ suunistest,
sisaldab see teenus maapõueressursside uurimise ja kasutamise administreerimise korrastamist,
maavarade kasutamise arengustrateegiate väljatöötamist ning uurimis-ja arendustegevuse
tulemuslikkuse tõstmisele kaasa aitamist läbi õigusliku regulatsiooni, valdkonnaanalüüsi,
partnerite ja sihtrühma kaasamise. Olulise osa moodustab teenusest geoloogilise uuringu ja
maavara kaevandamislubade menetluse käigus riigi huvi määratlemise ja vajadusel Vabariigi
Valitsusele vastavate materjalide ettevalmistamine.
Ekspertarvamuste koostamine, konsultatsioonide andmine, valitsusasuuste maapõuealane
nõustamine
See teenus sisaldab suunatud eesmärgipäraste geoloogiliste uuringute läbi viimist, valitsusasutuste
nõustamist maapõue ressursside uurimise ning haldamisega seotud küsimustes ning nõustamist
maapõuepoliitika kujundamisel. Teenuse osutaja on Eesti Geoloogiateenistus, kuhu on koondunud
vastava ala parimad spetsialistid.
18
Maapõueressursside kasutuselevõtu ja väärindamise võimaluste uuringud
Teatavasti olid riiklikud geoloogilised uuringud pärsitud alates Eesti taasiseseisvumisajast ning
nimetatud teenus täidab lünka, mis on valdkonna arengul tekkinud. Teenuse osutaja on Eesti
Geoloogiateenistus, mis loodi Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas
2018 aastal.
Tegevus Geoloogiline kaardistamine ja geoloogilise kompetentsi tagamine sisaldab samuti kolme
teenust, mida osutab Eesti Geoloogiateenistus.
Maapõueinformatsiooni kogumine, süstematiseerimine, haldamine ja avalikustamine
Teenuse alla on koondunud maapõue geoloogiline kaardistamine ja teemakaartide koostamine
ning uuringute ja puursüdamike materjali kogumine, süstematiseerimine, säilitamine; samuti
hõlmab teenus geoloogilise informatsiooni avalikuks kasutuseks kättesaadavaks tegemist.
Kvaliteetse maapõuealase informatsiooni omamine on oluline pea kõigi keskkonnakasutusega
seotud tegevuste planeerimisel, riskide hindamisel ja tegvuste elluviimisel. Olulisemad neist on
uute maavarade kasutuselevõtt, loodus- ja põhjaveekaitse, veevarustuse, jäätmekorralduse ja
ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju hindamine. Piisavas mahus informatsiooni kogumine,
sh geoloogilise baaskaardistamise käigus, on seetõttu riigi jaoks tähtis. Eestil on nii praegu kui ka
tulevikus konkurentsivõimelisi ressursse, mille järele on maailmaturul nõudlus. Riigile on oluline
saada ülevaade olemasolevatest ressurssidest, nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete
konkurentsiolukorrast, maapõue kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest,
georiskidest jne. Eesti maapõue kohta on viimase 90 aasta jooksul kogutud mitmekülgne
andmestik, millest valdav osa on tänaseni väärtuslik ja taaskasutatav nii teaduslikel kui
rakenduslikel eesmärkide. Riigi halduses olevatest geoloogilistest säilikutest kõige olulisemad on
puursüdamikud. Hoiustatud puursüdamike kasutamine uute geoloogiliste ülesannete täitmisel
alandab kavandatavate geoloogiliste tööde (geoloogiline kaardistamine, hüdrogeoloogia,
maavarade uurimine) maksumust ja suurendab Eesti maapõue geoloogilise ehituse uurimise
usaldusväärsust. Andmebaasid ei asenda puursüdamikke, sest varasemate uuringute andmed
kajastavad uurimistööde tegemise aegset teadmiste taset ja on seotud iga konkreetse töö puhul
selle eesmärgiga.
Avalikkuse maapõuealase teadlikkuse tagamine
Eesmärk on tagada avalikkuse parem teadlikkus valdkonnast, mis võimaldab sisulist diskussiooni
tegevuste kavandamisel ja tekitab usalduse riigi ja arendajate tegevuse suhtes. Selleks tuleb
teavitus suunata võimalikult paljudele huvirühmadele, kuid teavituse mahu ja sisu kavandamisel
tuleb arvestada huvirühma puutumust valdkonnaga. Väljakutse on tagada usaldus riigi ja
arendajate tegevuse suhtes. Selle eelduseks on avalikkuse objektiivne teavitatus, et tegevus lähtub
parimast võimalikust teadmisest.
Maapõue valdkonna seirete ja uuringute läbiviimine
Teenus hõlmab geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid; veevarude
uuringuid; põhjavee kvaliteedi uuringuid; põhjaveekogumite seisundi uuringuid; põhjaveeseireid;
mereranniku seiret; seismoseiret; radooniseiret ning vajadusel seireandmete interpreteerimist ja
nende baasil põhjendatud soovituste ja arengustsenaariumide koostamist. Seireandmestikku tuleb
19
koguda, töödelda ja süstematiseerida selliselt, et see oleks kooskõlas riigi vajadustega ning pakuks
piisavalt kvaliteetseid andmeid otsuste tegemiseks.
5. Meetmed, tegevused ja teenused
Energeetika ja maavarade programm koosneb kolmest meetmest – energiavarustuse tagamine ja
energiaturu korraldus; primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine
ning maapõueressursside uurimine ja kasutamine.
5.1. Meede: „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“
Meetme eesmärk: Energiamajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud
varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste
kasutamise.
Tabel 3. Meetme „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“ mõõdikud
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2019) (2022) (2023) (2024) (2025)
Tagatud on energiataristu N-1 kriteerium5
Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud
Allikas: Süsteemihaldur Elering AS-i hinnang
Tagatud on elektri- ja gaasituru toimimine Eestis
Allikas: Konkurentsiameti hinnang, lähtuvalt aruandest elektri- Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud
ja gaasiturust Eestis6
Meede jaguneb neljaks programmiliseks tegevuseks.
5.1.1 Programmi tegevus „Elektri- ja gaasivarustuse tagamine“
Programmi tegevuse eesmärk: Elektri- ja gaasivarustuskindluse, kvaliteedi ning
konkurentsivõimelise hinna tagamine.
Tabel 4. Programmi tegevuse „Elektri- ja gaasivarustuse tagamine“ mõõdikud
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2019) (2022) (2023) (2024) (2025)
Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia
summaarsest lõpptarbimisest, % 22% 20% 20% 25% 25%
Allikas: Eurostat
Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus minutites
tarbimiskoha kohta aastas, minutit 157,9 <110 <110 <110 <110
Allikas: Konkurentsiamet
Gaasituru kontsentreeritus (HHI)
7612 (2019) 4500 3750 3500 3500
Allikas: Konkurentsiamet
Elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise teenuse
osutamise eesmärgiks on tagada elektri varustuskindlus, kvaliteet ning mõistlik (nii tarbijate kui
ka elektriettevõtjate vaates) hind. Lähi perioodil kujuneb parim elektrihind elektribörsil, aga on
oluline, et Eestisse rajataks piisavalt uusi elektritootmisvõimsusi. Elektrimajandusega seotud
tegevused on edukalt ellu viidud siis, kui kõik toimub sujuvalt (nt ei toimu järske hinnamuutuseid).
5
N-1 kriteeriumina käsitletakse olukorra hinnangut, kui üks suurim ühendus gaasi tarnimiseks katkeb. Kui
katkemise korral on võimalik tarned ümber korraldada nii, et varustuses häireid ei teki, on N-1 kriteerium täidetud.
6
Vt näiteks
https://www.konkurentsiamet.ee/public/ETI_aruanded/Euroopa_Komisjonile/13._Elektri-
_ja_gaasituru_aruanne_2017.pdf
20
Elektrivarustuse tagamiseks toimub pidev suhtlus turuosalistega, elektrituru-alaste õigusaktide
väljatöötamine ja uuendamine (s.h direktiivide ülevõtmine), regionaalne ning rahvusvaheline
koostöö elektrimajanduse valdkonnas. Osaledes EL-i otsustusprotsessides tuleb kaitsta Eesti
seisukohti elektrituru-alaste õigusaktide menetlemisel. Töötatakse välja elektriturumajandusega
seotud arengudokumendid ning riiklikud meetmed.
Seoses elektrienergia hüppelise hinnatõusuga 2021. aastal rakendatakse perioodil oktoober 2021
kuni märts 2022 meedet, millega hinnatõusu leevendamiseks kompenseeritakse kõigile tarbijatele
50% elektri võrgutasust7.
Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamiseks ja selle elluviimise korraldamiseks
kujundatakse ja edendatakse gaasiturgu reguleerivat õiguslikku keskkonda vastavalt siseriiklikele
eesmärkidele (ENMAK) ja EL-i õigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade
kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine.
Gaasivarustuse seisukohast on oluline, et gaasi varustuskindlus on tagatud ja loob soodsa pinnase
gaasi kasutamiseks nii tööstuslikes protsessides, soojuse tootmises kui transpordis.
Turupõhimõtetele tuginev regulatsioon peab tagama kõigile tarbijatele gaasi võimalikult soodsa
lõpphinna. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus gaasiturul väheneb turukontsentratsioon ja
vastav kontsentratsiooni tase (HHI) on võimalikult madal. Alates 2019. aastast on Eesti ja Läti
gaasiturud tugevalt ühendatud. 2019. aasta andmetel on Eesti ja Läti ühise gaasituru HHI 7612.
HHI on seda madalam, mida rohkem on gaasiturul müüjaid ja mida võrdsemalt on turg müüjate
vahel jagunenud. Ühtlasi tuleb järjest rohkem panna rõhku gaasisüsteemi konkurentsivõimele ja
sellega seotud taastuvat päritolu gaasiliste kütuste turu arendamisele.
Seoses maagaasi hüppelise hinnatõusuga 2021. aastal rakendatakse perioodil detsember 2021 kuni
märts 2022 meedet, millega hinnatõusu leevendamiseks kompenseeritakse kõigile tarbijatele
100% maagaasi võrgutasust8.
5.1.2 Programmi tegevus „Transpordikütuste valdkonna reguleerimine ja
kütusevarude säilitamine“
Programmi tegevuse eesmärk: Tagada transpordikütuste valdkonnas aus konkurents eesmärgiga
võimaldada tarbijale võimalikult madal konkurentsitingimustes kujunev transpordikütuste hind;
tagada vedelkütuste varu olemasolu ja kasutamine lähtudes ELi õigusest ja IEA ees võetud
kohustustest.
Tabel 5. Programmi tegevuse „Transpordikütuste valdkonna reguleerimine ja kütusevarude
säilitamine“ mõõdikud
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2019) (2022) (2023) (2024) (2025)
Regulatsioonile vastava kütusevaru olemasolu
Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas
Allikas: AS OSPA
Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest
lõpptarbimisest transpordisektoris, % 5,15% 7,5% 9,0% 9,0% 9,5%
Allikas: Eurostat %
Transpordikütuste turul enamkasutatavate kütuste kvaliteet tagatud
Tagatud Tagatud Tagatud Tagatud Tagatud
Allikas: Keskkonnaministeerium
7
https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/vorgutasude-huvitamine
8
https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/vorgutasude-huvitamine
21
Teenus: Transpordikütuste valdkonna, sh vedelkütuste varu, poliitika kujundamine ja selle
elluviimise korraldamine
Programmi eesmärk täidetakse läbi transpordikütuse valdkonda ja vedelkütuse varu reguleeriva
õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK)
ja ELi õigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate
õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine.
Vedelkütusevaru peab riigil olema igal hetkel tagatud. Varu on igal hetkel olemas ulatuses, mis
võimaldab riigil vedelkütuste tarneraskuse ilmnemisel tagada transpordisektoris kütuste
kättesaadavus vähemalt kolmel järjestikusel kuul.
Taastuvate energiaallikate osakaal transpordis tarbitud energias on tagatud läbi siseriikliku
õigusloome kehtestatud kohustuste. Õigusloome peab käima käsikäes turu arengutega. Piisavalt
paindlik ja turuosaliste soove jälgiv õigusloome tagab võetud eesmärkide kindla ja kulutõhusa
saavutamise.
Teenus: Elanikkonnale tegevusvaru tagamine kriisi olukorras
Alates 2022. aastast kajastatakse elanikkonnale kriisis tegevusvaru tagamise teenus edaspidi
energeetika ja maavarade tulemusvaldkonnas, sest varu haldav ettevõte loodi Eesti
vedelkütusevarusid hallanud ettevõtte (Eesti Vedelkütusevaru Agentuur AS) baasil.
Teenus „Elanikkonnale tegevusvaru tagamine kriisi olukorras“ tagab elanikkonnakaitse
kontseptsioonist ja hädaolukorraseadusest lähtudes vedelkütuse, toidu, esmatarbekaupade,
isikukaitsevahendite ja käsimüügi humaan- ja veterinaarravimite varude olemasolu, korraldab
nende igapäevast haldamist ja tagab nende kasutuselevõtmise kriisiolukorras. Lisaks seirab Eesti
Varude Keskus varu hoidmisega seotud majandussektorite toimepidevust.
Tabel 6. Meetme „Elanikkonnale tegevusvaru tagamine kriisi olukorras“ mõõdikud
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
(2019) (2022) (2023) (2024) (2025)
Toiduvarude moodustamine ja haldamine, varu/päevade arv
3 5 10 15 Pole määratud
Allikas: EVK
Isikukaitsevahendite varu moodustamine ja haldamine,
varu/päevade arv 0 30 30 30 Pole määratud
Allikas: EVK
5.1.5 Programmi tegevus „Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne“
Programmi tegevuse eesmärk: Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigile tarbijatele,
kaugkütet toodetakse jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult. Kaugküte on tagatud ka kõige
külmemal kütteperioodil.
Tabel 7. Programmi tegevuse „Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne“ mõõdik
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2019) (2022) (2023) (2024) (2025)
Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse
summaarsest lõpptarbimisest, % 52,3% 56.8% 57.6% 58.4% 59.1%
Allikas: Eurostat
22
Teenus: Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise
korraldamine
Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise eesmärk on
tagada läbi kaugkütteturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt
siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi seadusandlusele soojusmajanduse jätkusuutlik areng.
Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide
väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine.
Kaugkütteseaduse kohaselt on kaugküttesektor 100% riigipoolse regulatsiooni all. Regulatsiooni
kohaselt peab soojusettevõtja tagama, et kaod soojusvõrgus oleksid minimaalsed. Õigusloome
motiveerib soojusettevõtjat võtma kasutusele piisavad meetmed selleks, et kaugküttevõrgus oleks
kasutusel piisavalt palju taastuvaid energiaallikaid ja soojuskadu võrkudes oleks minimaalne.
5.2. Meede: „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu
suurendamine lõpptarbimises“
Meetme eesmärk: Primaarenergia tarbimine muutub oluliselt tõhusamaks. Primaarenergia
tõhusama kasutuse eesmärgiks on saavutada olukord, kus Eesti energiavarustus ja -tarbimine on
säästlikum.
Tabel 8. Meetme „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine
lõpptarbimises“ mõõdikud
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
(2019) (2022) (2023) (2024) (2025)
Energia lõpptarbimine, TWh
33,7 33,3 33,3 33,3 33,3
Allikas: Eurostat
Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh
54,5 65,6 65,6 65,6 65,6
Allikas: Eurostat
Primaarenergia tõhusama kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamise meede koosneb kahest
programmilisest tegevusest: taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises ja
energiatõhususe suurendamine.
5.2.1. Programmi tegevus „Energiatõhususe suurendamine“
Programmi tegevuse eesmärk: muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus
energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel, vähendada lõpptarbijale müüdavat energia kogust, riigi
ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine, parandada eluruumide kvaliteeti ja
muid energiatõhususe näitajaid.
Programmi tegevus „Energiatõhususe suurendamine“ jaguneb neljaks teenuseks ja nendeks on
lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduste asemel, energiatõhususe valdkonna
poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine, tänavavalgustuse energiatõhususe
suurendamine KOVides KIKi kaudu ja toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste
üleviimiseks uuele pingesüsteemile KredEx kaudu.
23
Programmi tegevuse mõõdikud:
Tabel 17. Programmi tegevus „Energiatõhususe suurendamine“ mõõdikud
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
(2018) (2022) (2023) (2024) (2025)
Energia lõpptarbimine, TWh
33,6 (2018) 33,3 33,3 33,3 33,3
Allikas: Eurostat
Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh
71,8 (2018) 65,6 65,6 65,6 65,6
Allikas: Eurostat
Teenus: „Energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise
korraldamine“
Teenuse eesmärk: Muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus energia
tootmisel, ülekandel ja tarbimisel; vähendada lõpptarbijale müüdavat energia kogust; riigi ja
kohaliku tasandi eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine; parandada eluruumide kvaliteeti ja
muid energiatõhususe näitajaid.
Tabel 19. Teenuse „Energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise
korraldamine“ mõõdikud
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2018) (2022) (2023) (2024) (2025)
Energia lõpptarbimine, TWh
33,6 (2018) 33,3 33,3 33,3 33,3
Allikas: Eurostat
Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh
71,8 (2018) 65,6 65,6 65,6 65,6
Allikas: Eurostat
Energiatõhususe valdkonna tegevused on suunatud energiatõhususe suurendamiseks ja energia
säästmiseks energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel. Valdkonnale püstitatud eesmärgid ja sihid
on kokku lepitud vastavates direktiivides ning kirjeldatud riiklikus energia- ja kliimakavas aastaks
2030. Programmi eesmärgi täitmisel hoiame ära lõpptarbijale müüdava energia koguse kasvu,
väheneb majanduse energiamahukus ning riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi kasutamine
on efektiivsem. Olulisel kohal on valdkonna poliitika kujundamisel Eesti seisukohtade koostamine
ja kaitsmine EL energiatõhususe valdkonda puudutavate õigusaktide menetlemisel.
Energiatõhususe valdkond hõlmab riikliku energiasäästukohustuse täitmist energia säästmist
edendavate meetmete kaudu, energiasäästukohustuse täitmise hindamist ning aruandluse esitamist
riiklike energia- ja kliimakavade eduaruannete raames. Energiatõhususe valdkond hõlmab näiteks
veel avaliku sektori kui ka eraomanduses olevate hoonete rekonstrueerimise ergutamist (tagatud
on tõhusam energiakasutus ja parem sisekliima) ja ettevõtetes energiakasutuse tõhustamist.
Valdkonnas on olulisel kohal ka tarbijate teadlikkuse tõstmine nende seadmete, sõidukite ja
hoonete energiatarbimise kohta. Energiatõhususe valdkonna tegevused edendavad riigi pikaajalist
konkurentsivõimet ja soodustavad majanduskasvu, eriti kui selle käigus kasutatakse ära
kohapealsete ettevõtete potentsiaali innovaatiliste tehniliste ja digitaalsete lahenduste
rakendamisel.
Teenus: „Tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi kaudu“
Teenuse eesmärk: Tänavavalgustuse arendamine, energiatõhususe tõstmine ning pikemas
perspektiivis elektrienergia lõpptarbimise vähendamine üldise energiatarbimise valdkonnas,
elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemine.
24
Tabel 20. Teenuse „Tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi kaudu“ mõõdik
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2018) (2022) (2023) (2024) (2025)
Riikliku toetuse abil renoveeritud või uuendatud
tänavalgustus paigaldiste arv Pole määratud 14000 22000
Allikas: SA KIK
Koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega läbiviidava meetme raames renoveeritakse või
uuendatakse tänavavalgustuse paigaldisi kasutades selleks struktuuritoetuste meetme
„Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine” „Tänavavalgustuse taristu
renoveerimine” rahastust. Programmi eesmärk on tänavavalgustuses elektrienergia kasutamise
efektiivsuse suurenemine, mille tulemusena väheneb tänavavalgustuses elektrienergia tarbimine
tänu efektiivsema LED-valgustustehnoloogia kasutamisele. Projektist toetuse saamise aluseks on
tingimused, mis näitab, kui palju väheneb tänavavalgustuses elektrienergia vähenemine, kui palju
suureneb renoveeritud tänavavalgustuspunktide arv ja kui palju väheneb arvestuslik süsihappegaas
(CO2) aastas.
Meetme taotlusvoorud on lõppenud ning toimub edukaks osutunud projektides tööde teostamine
ja väljamaksete tegemine9.
Teenus: „Toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste üleviimiseks uuele
pingesüsteemile KredEx kaudu“
Teenuse eesmärk: Tallinnas vanal pingesüsteemil (3x220V) olevate hoonete elektripaigaldiste
üleminek uuele 3x230/400V pingesüsteemile, elamute elektri- ja tuleohutuse parandamine,
elektrienergia võrgu kadude vähendamine.
Tabel 21. Teenuse „Toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste üleviimiseks uuele
pingesüsteemile KredEx kaudu“ mõõdik (liitumispunkti)
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2018) (2022) (2023) (2024) (2025)
Vanalt pingesüsteemilt uuele pingesüsteemile üle
viidud elamute arv Tallinna Kesklinnas, Vanalinnas,
1928 (2015-2018) 750
Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosas
Allikas: SA Kredex
Programmi sihtrühmaks on Tallinna linna korteriühistud ja -ühisused ning väikeelamute
omanikud, mittetulundusühingud, kelle hooneid varustatakse elektriga vanal pingesüsteemil ja
asuvad Elektrilevi OÜ võrgupiirkonnas. Mujal piirkondades vanal pingesüsteemil olevaid hooneid
enam ei ole. Programmi raames on võimalik asendada elektripaigaldiste üldosa nõuetekohase uue
pingesüsteemi kaudu ehitades uued maandused, magistraalkaablid, paigaldatakse peajaotuskilp.
Selle meetme jaoks eraldatud vahendid hakkavad lõppema (2022. aastal kasutatakse 2021. aastast
üle kantud vahendeid).
5.2.2. Programmi tegevus „Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega
9
https://www.kik.ee/et/toetatav-tegevus/tanavavalgustuse-taristu-renoveerimine
25
konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab
lõpp- ning primaarenergia tarbimises, kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat,
majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe.
Lisa 9. Programmi tegevuse „Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ mõõdikud
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2019) (2022) (2023) (2024) (2025)
Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse
summaarsest lõpptarbimisest, % 52,7% 56.8% 57.6% 58.4% 59.1%
Allikas: Eurostat
Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia
summaarsest lõpptarbimisest, % 22 % 20% 20% 25% 25%
Allikas: Eurostat
Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest
lõpptarbimisest transpordisektoris, % 5,1% 7.5% 9.0% 9.0% 9,5%
Allikas: Eurostat
Soojuse tõhusamaks tootmiseks viiakse katlad üle efektiivsematele kütustele või
vahetatakse/renoveeritakse need kasutuskütust muutmata. Vajadusel minnakse üle lokaal- või
kohtkütusele, lisaks installeeritakse üha enam efektiivseid soojuspumpasid, mis panustavad
hoonete energiatõhususse ja taastuvenergia eesmärkidesse. Elektrienergia tootmise arendamiseks
suletakse vajadusel keskkonnanõuetele mittevastavad tootmisvõimsused, rajatakse uusi
koostootmisjaamu. Olulist rolli mängivad uued, biomassil töötavad elektrijaamad. Seadusandluse
muutmine elektrienergia tõhusa tootmise tagamiseks ja taastuvelektri osakaalu suurendamiseks,
seadusandluse muutmine tootmisvõimsuste piisavuse tagamiseks koos välisühendustega (N-1 1
kriteeriumi täitmine), olemasolevates elektrijaamades kasutatavate kütuste valiku võimaluste
suurendamine sh biokütuste kasutamine, elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamine ning
teadus- ja arendustegevus, on väga tähtis. Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine
transpordis panustab oluliselt nii taastuvenergia transpordisektoris kasutamise suurendamisesse
kui ka metaankütuste osakaalu tõusu maanteesõidukite energiatarbimises. Selleks tuleb
ettevõtjatele ja investoritele luua motiveeriv majanduskeskkond biokütuste ja teiste
alternatiivkütuste tootmiseks ja tarbimiseks (sh elektromobiilsuse edendamine ja madala
süsinikusisaldusega kütused), tagada pikaajaline investeeringukindlus riigi maksupoliitikaga,
analüüsida avalikus sektoris alternatiivkütuste kasutamist.
Programmi tegevus „Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ koosneb viiest
erinevast teenusest, milleks on taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise
korraldamine, riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu, riiklik toetus
taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis KIKi ja Eleringi kaudu, taastuvenergia
piirülese koostöö edendamine läbi paindlike koostöömehhanismide rakendamise ning taastuvast
energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia vähempakkumised.
Teenus: „Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise
korraldamine“
Teenuse eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline
ning suurendab riigi energia julgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab lõpptarbimises ning
primaarenergia tarbimises kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, majanduslikult
mõistlike lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe.
26
Tabel 10. Teenuse „Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise
korraldamine“ mõõdik
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2019) (2022) (2023) (2024) (2025)
Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest
lõpptarbimisest, % 31,9% 20% 20% 25% 25%
Alikas: Eurostat
MKMi ülesandeks on riigi taastuvenergia alase õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine
vastavalt ELi tasandil kui ka siseriiklikul tasandil vastuvõetud kavadele, õigusaktidele ja
eesmärkidele, kaasates selleks taastuvenergia valdkonnas tegutsetud huvitatud osapooli nii Eestis
kui ka välismaal. Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamiseks ja elluviimise korraldamiseks
töötatakse välja taastuvenergia osakaalu suurendamiseks loodud meetmed. Oluline tegevus on
Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning
valdkondlikes töörühmades osalemine.
Teenus: „Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu“
Teenuse eesmärk: Kaugküttesektori arendamine, energiatõhususe tõstmine ning pikemas
perspektiivis kaugküttesektori osakaalu suurenemine üldise energiatarbimise valdkonnas.
Tabel 11. Teenuse „Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu“ mõõdikud
Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas Algtase
(2022) (2023) (2024) (2025)
Renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes, MW
15 (2016) 65 150
Allikas: SA KIK
Renoveeritud või uue soojustorustiku pikkus, km
25 (2016) 110 137,5
Allikas: SA KIK
Programmi tegevust rahastatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020”
prioriteetse suuna „Energiatõhusus” meetme „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne”
(edaspidi meede) fondist, eesmärgiga tagada kaugküttesüsteemides energia kasutamise
efektiivsuse suurenemine ja tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkoguste vähenemine.
Programmi tegevuse tulemusena väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja
edastuse tõttu. Programmi väljundnäitajaks on kas renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus
kaugküttes, renoveeritud või uue soojustorustiku pikkus või arvestuslik CO2 vähenemine aastas.
Meetme taotlusvoorud10 on lõppenud ning perioodil 2022–2023 toimuvad vajalike tööde
teostamine ja väljamaksed.
Teenus: „Riiklik toetus taastuvkütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis KIKi ja
Eleringi kaudu“
Teenuse eesmärk: Biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamine ning biometaani tarbimise ja
tootmise hoogustamine läbi toetuste.
10
https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/efektiivne-soojusenergia-tootmine-ja-ulekanne
27
Tabel 12. Teenuse „Riiklik toetus taastuvkütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis KIKi ja
Eleringi kaudu“ mõõdikud
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2019) (2022) (2023) (2023) (2024)
Meetme tulemusel toodetud ja transpordis kasutusse võetud
biometaani aastane kogus, ktoe 0 4 5,8
Allikas: SA KIK
Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa biometaani tarbimise ja tootmise hoogustamisele ning
toetada tegevusi, mis aitavad panustada eesmärki, et aastaks 2020 moodustab transpordikütuste
tarbimises taastuvatest energiaallikatest toodetud kütus 10 protsenti. Toetuse tulemusena
täidetakse ära taastuvenergia transpordieesmärk aastaks 2020, luues samas ka olulise baasi
taastuvenergia transpordieesmärgi täitmiseks aastal 2030. Teenus kätkeb endas kahte meedet, kus
toetatavaid tegevusi on kokku kolm. Meetmed on omavahelises tugevas, üksteist toetavas seoses.
Toetust antakse biokütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastava biometaani tootjale tõendatud
biometaani tarne eest, kus oodatav tulemus on, et 200 GWh säästlikkuse kriteeriumitele vastavat
biometaani on toodetud ning tarbitud. Meetmega „Biometaani transpordisektoris tarbimise
toetamise tingimused“ antakse toetust biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamiseks, et toetada
taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamist, tekitades taastuvatest energiaallikatest toodetud
kütustele nõudluse ja käivitades seeläbi biometaani tootmist, ning aidata kaasa sektori arengule.
Toetuse oodatavaks tulemuseks on transpordisektoris aastal 2020 vähemalt 4000 tonni
õliekvivalendi (ktoe) väärtuses biometaani aastane tarbimine, mis käivitab ka sellega samaväärses
koguses biometaani tootmise.
Perioodi 2014–2020 struktuurivahenditest rahastatava meetme taotlusvoorud11 on lõppenud ning
perioodil 2022–2023 toimuvad vajalike tööde teostamine ja väljamaksed. Kasvuhoonegaaside
heitkoguste kvoodimüügi tuludest rahastatav meede biometaani tootmise toetamiseks12 on avatud
kuni vahendite lõppemiseni (hiljemalt 2024).
Teenus: „Taastuvenergia piirülese koostöö edendamine läbi paindlike koostöömehhanismide
rakendamise“
Teenuse eesmärk: Taastuvenergia osakaalu suurendamine paindlike koostöömehhanismide
(taastuvenergia statistikakaubandus, piiriülesed ühisprojektid, ühised toetusskeemid) rakendamise
abil.
Tabel 15. Teenuse „Taastuvenergia piirülese koostöö edendamine läbi paindlike koostöömehhanismide
rakendamise“ mõõdik
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2019) (2022) (2023) (2024) (2025)
Võimalikult laialdane taastuvenergia
koostöömehhanismide rakendamine Eestis Algtaset ei määratud täidetud täidetud täidetud täidetud
Allikas: MKM
MKM teeb tööd selle nimel, et käivitada edukalt paindlikud koostöömehhanismid teiste ELi
liikmesriikidega, sest siis on võimalik taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia
osakaalu suurenemine Eesti elektri lõpptarbimises 50%-ni ja saavutada arengukavast tulenev
11
https://www.kik.ee/et/toetatav-tegevus/biometaani-tootmine-ja-transpordisektoris-tarbimine
12
https://elering.ee/biometaani-toetus
28
eesmärk, mis näeb ette taastuvelektri osakaalu suurenemist Eesti elektri lõpptarbimises
2030.aastaks 30%-ni. Teenuse eesmärgi saavutamiseks koordineeritakse taastuvenergia paindlike
koostöömehhanismide rakendamist, eesmärgiga meelitada lisainvesteeringuid Eesti
taastuvenergiasektorisse ning tagada seeläbi Eestis asuva ning meie siseriiklikke vajadusi ületava
taastuvenergia potentsiaali ärakasutamine üleeuroopaliste eesmärkide saavutamiseks.
Koordineeritakse koostöös taastuvenergiasektori esindajatega, teiste riigiasutuste ning erinevate
huvipooltega paindlike koostöömehhanismide rakendamist, juhitakse paindlike
koostöömehhanismide alast müügitööd, tuleb tuvastada ning leida lahendusi Eesti
taastuvenergiasektori arengu takistustele, eesmärgiga tagada võimalikult laialdane
koostöömehhanismide rakendamine. Koostöömehhanismid võimaldavad riikidel, kahepoolsete
kokkulepete alusel, müüa taastuvenergia toodangu statistilist ülejääki (siseriiklike taastuvenergia
eesmärkide suhtes) riikidele, kellel ei ole õnnestunud võetud taastuvenergia eesmärke saavutada.
Lisaks loovad paindlikud koostöömehhanismid võimaluse taastuvenergia projekte arendavatele
ettevõtetele osaleda teiste riikide taastuvenergia toetusskeemides või arendada teiste riikide
ettevõtetega ühiseid projekte. Arvestades ENMAKis väljatoodud lähenemist rajada uusi
elektritootmisvõimsusi eelkõige turupõhiselt ning paindlike koostöömehhanismide rakendamise
abil, samuti Eesti soovi suurendada eelkõige kodumaiste primaarenergiaressursside kasutamisel
põhinevate või kütusevabade elektritootmisvõimsuste Eestisse rajamisega energiajulgeolekut,
toetatakse antud teenusega eelnimetatud põhimõtetele vastavate projektide realiseerimist.
Näiteks on Eesti ja Läti majandusministeeriumid sõlminud ühiste kavatsuste memorandumi
(edaspidi MOU), millega nõustutakse ette valmistama tuuleenergeetikaks sobivad alad Eesti ja
Läti territoriaalvetes, kuhu oleks võimalik tulevikus oksjonite korraldamise kaudu rajada
tuuleparke koos kahepoolse energiaühendusega (koguvõimsusega kuni 700-1000 MW). MOU
oleks aluseks Eesti-Läti projekti esitamiseks EL taastuvenergia ühishuviprojektide nimekirja, mis
omakorda on vajalik eeldus sellele projektile EL toetuse taotlemiseks. Vajalike uuringute jaoks on
võimalik taotleda järgmise EL eelarveperioodi (2021-2027) CEF eelarvest kaasrahastust, mille
tulemusel on projekti kogukulu riigile väiksem ja tulevikus saadav tulu oksjonist eeldatavalt
suurem.
Teenus: „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia
vähempakkumised“
Teenuse eesmärk: Vähempakkumiste tulemusel rajatakse Eestisse uusi taastuvast energiaallikast
elektrienergia tootmise võimsuseid ning suurendatakse Eesti taastuvast energiaallikast toodetud
elektrienergia osakaalu.
Tabel 16. Teenuse „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia
vähempakkumised“ mõõdik
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2020) (2022) (2023) (2024) (2025)
Taastuvenergia vähempakkumise tulemusena toodetud
taastuvelektri maht, GWh 0 10 15 15 15
Allikas: Elering AS
Vähempakkumised toimuvad riigi seatud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia
eesmärkide vastu.
29
Programm on edukalt ellu viidud, kui Eesti taastuvenergia eesmärgid on õigeaegselt täidetud.
Teenus “ Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamine”
Teenuse eesmärk: on süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine Eesti transpordisektoris
elektribusside (vähemalt 8 tk, M3 kategooria I klassi sõiduk) kasutuselevõtu abil ning
elektribusside tarbimis- ja laadimisandmete kogumine ja analüüsimine, et aidata kaasa
elektritranspordi arengule.
Tabel 13. Teenuse “ Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamine” mõõdikud
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2019) (2022) (2023) (2024) (2025)
Minimaalne elektribusside arv linnaliinil, tk 0 0 8 8
Taastuvelektri kasutamine, GWh/a 0 0 0,5 0,5
Kokkuhoitud minimaalne CO2/a, kt
0 0 0,28 0,28
Allikas: SA KIK
Toetust antakse tegevusteks, mis aitavad kaasa elektribusside kasutuselevõtuks ja laadimistaristu
ehitamiseks, mis toetavad taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamist ning loovad soodsad
tingimused pärast 2020. a energia- ja kliimapoliitikas taastuvenergia osakaalu suurendamiseks.
Toetuse tulemusena suureneb taastuvelektri kasutamise võimekus ühistranspordisektoris vähemalt
0,5 gigavatt‑tundi aastas. Avalikel liinidel sõidab vähemal 8 elektribussi ning ehitatakse välja selle
opereerimiseks vajalik laadimistaristu. Laadimistaristu koosneb kahest tavalaadimispunktist ning
kahest kiirlaadimispunktist, erinevate laadijate kasutamine võimaldab teha mitmekesisemaid
analüüse Eestisse sobivatest elektribusside laadimise tehnoloogiatest. Toetuse oodatavaks
tulemuseks on taastuvelektri kasutamine transpordisektoris vähemalt 0,5 GWh aastas ning CO2
emissiooni vähenemine mahus vähemalt 0,28 kt CO2 aastas. Toetust antakse kooskõlas riigi
eelarvestrateegias sätestatud eesmärkidega, panustades süsinikdioksiidi emissiooni vähendamisse
Eesti transpordisektoris elektribusside kasutuselevõtu abil.
Meetme taotlusvoor toimus 2021. aasta I pooles ning positiivne rahastusotsus tehti 2021. aasta
juunis13. Perioodil 2022–2023 toimub edukaks osutunud projekti elluviimiseks vajalike tööde
teostamine.
Teenus “ Rohevesiniku transpordis kasutuselevõtu toetamine“
Teenuse eesmärk: on vähem keskkonnahäiringut tekitavale rohevesinikku tarbivale transpordile
ülemineku ergutamine. Eesmärgi saavutamiseks rahastatakse rohevesiniku tootmise ja
kasutuselevõtu terviklahendust transpordis.
Tabel 14. Teenuse “Rohevesiniku transpordis kasutuselevõtu toetamine” mõõdikud
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2019) (2022) (2023) (2024) (2025)
Meetme tulemusel on käivitunud esimene rohevesiniku
Rahastusotsus
tervikahela pilootprojekt. 0 Projekt töös Projekt töös
tehtud
Allikas: SA KIK
Meetme taotlusvoor toimus 2021. aasta II pooles ning positiivne rahastusotsus tehti 2021. aasta
13
https://www.kik.ee/et/artikkel/tallinna-linn-saab-elektribusside-kasutuselevotuks-toetust
30
detsembris14. Perioodil 2022–2024 toimub edukaks osutunud projekti elluviimiseks vajalike tööde
teostamine.
5.3. Meede: „Maapõueressursside uurimine ja kasutamine“
Meetme eesmärk: Tagada maapõueressursside teaduspõhine riigi majanduskasvule suunatud
ressursitõhus haldamine ja kasutus
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik
(2019) (2022) (2023) (2024) (2025)
Maapõueressursside uurimine ja kasutamine on jätkusuutlik
ja koordineeritud
Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud
Allikad: MKM, EGT
Programmi tegevuste oodatav tulemus: Eesti maapõueressursse uuritakse ja kasutatakse
teaduspõhiselt, võimalikult keskkonnahoidlikult ja ressursitõhusalt riigi majanduskasvu silmas
pidades.
Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Eesti Riiklik Geoloogiateenistus.
5.3.1. Programmi tegevus „Maapõueressursside uurimine ja kasutamine“
Peamised väljakutsed, mida tegevuse all adresseeritakse:
Teadmisbaasi suurendatakse eelistatult suure majandusliku potentsiaaliga
maapõueressursside valdkondades;
maapõueressursside majandamine: arvestatakse sotsiaalmajandusliku olukorraga ning
leevendatakse seonduvaid negatiivseid mõjusid;
maapõueressursside kasutuse suunamine: tagatakse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt
ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete
kadude ja minimaalsete jäätmetega. Tagatakse tõhus ressursikasutus.
Programmi tegevuse eesmärk: Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning
kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades
keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte.
Tabel 22. Programmi tegevuse mõõdikud:
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2019) (2022) (2023) (2024) (2025)
Maapõueressursside uurimine ja kasutamine on jätkusuutlik
täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud
ja koordineeritud
Nõustamiste arv 5 5 5 5 5
Programmi tegevust toetavad teenused
Teenus: Maapõue poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
Teenus hõlmab maapõueressursside uurimise ja kasutamise administreerimise korrastamist,
maavarade kasutamise arengustrateegiate väljatöötamist ning uurimis-ja arendustegevuse
14
https://www.kik.ee/et/artikkel/utilitas-saab-rohevesiniku-kasutuselevotuks-toetust
31
tulemuslikkuse tõstmisele kaasa aitamist läbi õigusliku regulatsiooni, valdkonnaanalüüsi,
partnerite ja sihtrühma kaasamise. Olulise osa moodustab teenusest geoloogilise uuringu ja
maavara kaevandamislubade menetluse käigus riigi huvi määratlemise ja vajadusel Vabariigi
Valitsusele vastavate materjalide ettevalmistamine. Samuti sisaldab teenus eelpoolnimetatud
tegevuste toel maapõue uuringutega tegelevate riigiasutuste ja ettevõtete motiveerimist uuringu-
ja arendusprojektidega alustama ning ühiskonna teadlikkuse tõstmist.
Tabel 23. Teenuse „Maapõue poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine “ mõõdik
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2018) (2022) (2023) (2024) (2025)
Maapõuepoliitika elluviimine on pidev
täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud
Allikas: MKM
Teenus: Ekspertarvamuste koostamine, konsultatsioonide andmine, valitsusasutuste
maapõuealane nõustamine
Teenus sisaldab suunatud eesmärgipäraste geoloogiliste uuringute läbi viimist, valitsusasutuste
nõustamist maapõue ressursside uurimise ning haldamisega seotud küsimustes ning nõustamist
maapõuepoliitika kujundamisel.
Tabel 24. Teenuse „Ekspertarvamuste koostamine, konsultatsioonide andmine, valitsusasutuste
maapõuealane nõustamine“ mõõdik
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2018) (2022) (2023) (2024) (2025)
Nõustamiste arv
5 5 5 5 5
Allikas: EGT
Teenus: Maapõueressursside kasutuselevõtu ja väärindamise võimaluste uuringud
Teenus sisaldab konkreetseid maavarauuringuid ning nendega kaasnevaid geofüüsikalisi,
hüdrogeoloogilisi, keskkonnageoloogilisi ja meregeoloogilisi uuringuid. Lisaks võib teenus
sisaldada analüüse ja hinnanguid, mis kaasnevad konkreetsete maavaragruppide võimaliku
kasutuselevõtu ja väärindamisega.
Tabel 25. Teenuse „Maapõueressursside kasutuselevõtu ja väärindamise võimaluste uuringud“ mõõdik
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2018) (2022) (2023) (2024) (2025)
Ülevaadete koostamine on pidev. Allikas: EGT täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud
5.3.2. Programmi tegevus „Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane
kompetents“
Peamised väljakutsed, mida tegevuse all adresseeritakse:
maapõueressurside kasutamine: informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks
ning maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid tehakse mahus ja suundades,
mis tagavad piisava teadmisbaasi;
maapõuealase info kogumine, säilitamine ja kättesaadavus: korraldatud parimal moel ja on
põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadav;
32
maapõue kasutamise korraldus ja ruumiline planeerimine toimivad kooskõlas ja avalikkus
on informeeritud maapõue valdkonna väljakutsetest, võimalustest ning riskidest.
Programmi tegevuse eesmärk: Informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks ning
maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid teha mahus ja suundades, mis tagavad
piisava teadmisbaasi; korraldada maapõuealase info kogumist, säilitamist ja kättesaadavust
parimal moel ja teha põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadavaks.
Tabel 26. Programmi tegevuse mõõdikud:
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2019) (2022) (2023) (2024) (2025)
Mõõtkavas 1:50000 geoloogilise kompleksse kaardistamisega
34 38 42 46 50
kaetud ala % Eesti territooriumist
Teavitusürituste arv 4 5 5 5 4
Seireprojektide arv
4 4 4 4 4
Allikas: EGT
Teenus: Maapõueinformatsiooni kogumine, süstematiseerimine, haldamine ja
avalikustamine
Teenuse alla on koondunud maapõue geoloogiline kaardistamine ja teemakaartide koostamine
ning uuringute ja puursüdamike materjali kogumine, süstematiseerimine, säilitamine; samuti
hõlmab teenus geoloogilise informatsiooni avalikuks kasutuseks kättesaadavaks tegemist.
Tabel 27. Teenuse „Maapõueinformatsiooni kogumine, süstematiseerimine, haldamine ja
avalikustamine“ mõõdik
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2018) (2022) (2023) (2024) (2025)
Mõõtkavas 1:50 000 geoloogilise kompleksse kaardistamisega
kaetud alade ruutkilomeetrite arv. 34 38 42 46 50
Allikas: EGT
Teenus: Avalikkuse maapõuealase teadlikkuse tagamine
Teenus hõlmab avalikkuse maapõuealast teavitamist, statistiliste ülevaadete ja trükiste koostamist
ning levitamist. Olulise osa teenuse sisust moodustab regulaarne maapõueressursside uurimise
ning rakendamise tutvustamise alaste teavitusürituste läbiviimine ja korraldamine.
Tabel 28. Teenuse „Avalikkuse maapõuealase teadlikkuse tagamine“ mõõdik
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2018) (2022) (2023) (2024) (2025)
Teavitusürituste arv
4 5 5 5 5
Allikas: EGT
Teenus: Maapõue valdkonna seirete ja uuringute läbiviimine
Teenus hõlmab geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid; veevarude
uuringuid; põhjavee kvaliteedi uuringuid; põhjaveekogumite seisundi uuringuid; põhjaveeseireid;
33
mereranniku seiret; seismoseiret; radooniseiret ning vajadusel seireandmete interpreteerimist ja
nende baasil põhjendatud soovituste ja arengustsenaariumide koostamist.
Tabel 28. Teenuse „Maapõue valdkonna seirete ja uuringute läbiviimine“ mõõdik
Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
Mõõdik, sh allikas
(2018) (2022) (2023) (2024) (2025)
Seireprojektide arv
4 4 4 4 4
Allikas: EGT
Planeerimistasand Nimetus
Tulemusvaldkond Energeetika
Tulemusvaldkond Energeetika
Tulemusvaldkonna mõõdik Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia kättesaadavus tarbijale
Programm Energeetika
Programm Energeetika
Programmi mõõdik Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia kättesaadavus tarbijale
Meede
Programmi tegevus
Meede Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus
Meetme mõõdik Tagatud on energiataristu n-1 kriteerium ja energiaturu tõhus toimimine
Meetme mõõdik Tagatud on elektri- ja gaasituru toimimine Eestis
Programmi tegevus Elektri- ja gaasivarustuse tagamine
Programmi tegevuse mõõdik Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus minutites tarbimiskoha kohta aastas, minut
Programmi tegevuse mõõdik Gaasituru konsentreeritus (HHI)
Programmi tegevus Transpordikütuse korraldus ja kütusevarude säilitamine
Programmi tegevuse mõõdik Regulatsioonile vastava kütusevaru olemasolu
Programmi tegevuse mõõdik Transpordikütuste turul enamkasutatavate kütuste kvaliteet tagatud
Programmi tegevus Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne
Meede Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises
Meetme mõõdik Energia lõpptarbimine, TWh
Meetme mõõdik Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh
Programmi tegevus Energiatõhususe suurendamine
Programmi tegevuse mõõdik Energia lõpptarbimine, TWh
Programmi tegevuse mõõdik Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh
Programmi tegevus Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises
Meede Maapõueressursside uurimine ja kasutamine
Meetme mõõdik Maapõueressursside uurimine ja kasutamine on jätkusuutlik ja koordineeritud
Programmi tegevus Maapõueressursside uurimine ja kasutamine
Programmi tegevuse mõõdik Maapõueressursside uurimine ja kasutamine on jätkusuutlik ja koordineeritud
Programmi tegevus Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents
Programmi tegevuse mõõdik Mõõtkavas 1:50 000 geoloogilise kompleksse kaardistamisega kaetud ala % Eesti territooriumi
Programmi tegevuse mõõdik Teavitusürituste arv
Programmi tegevuse mõõdik Seireprojektide arv
Programmi tegevuse mõõdik Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest, %
Programmi tegevuse mõõdik Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest transpordisektoris
Programmi tegevuse mõõdik Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, %
Eesmark Vastutaja Majanduslik sisu 2022 2023 2024
Tagada tarbijatele turupõhise hinna ningNkättesaadavusega
Kulud energiavarustus, -55049
mis on kooskõlas
-33071 Euroopa
-47243Liidu pikaajaliste ener
Tagada tarbijatele turupõhise hinna ningNkättesaadavusega
Investeeringud
energiavarustus,
-780mis on kooskõlas
-554 Euroopa
-504 Liidu pikaajaliste ener
N ABB ABB ABB
Eestis on tagatud pidev energiavarustusNning läbi tulevikku
Kulud vaatava regulatsiooni
-55049 energiaturu
-33071 areng -47243
ning Eesti energiavarustu
Eestis on tagatud pidev energiavarustusNning läbi tulevikku
Investeeringud
vaatava regulatsiooni
-780 energiaturu
-554 areng
-504ning Eesti energiavarustu
N ABB ABB ABB
N Kulud . . .
N Kulud . . .
Energiamajandus panustab Eesti majanduse N konkurentsivõimesse
Kulud läbi tagatud
-6908 varustuskindluse,
-6906 turupõhiste
-6873 lõpptarbija elekt
N Täidetud Täidetud Täidetud
N Täidetud Täidetud Täidetud
Elektri ja gaasi varustuskindluse, kvaliteedi
N ning konkurentsivõimelise
Kulud hinna
-408tagamine-407 -394
N <110 <110 <110
N 4500 3750 3500
Tagada transpordikütuste turul aus konkurents
N eesmägiga
Kulud võimaldada tarbijale
-6266 võimalikult
-6265 madal-6251
konkurentsitingimustes kuj
N Olemas Olemas Olemas
N Tagatud Tagatud Tagatud
Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigileN tarbijatele,
Kuludkaugkütet toodetakse
-235 jätkusuutlikult
-234 ja keskkonnasõbralikult.
-227 Kaugkü
Primaarenergia tarbimine muutub oluliselt N tõhusamaks.
KuludPrimaarenergia -45101
tõhusama kasutuse
-23218 eesmärgiks
-37441 on saavutada olukord
N 33.3 33.3 33.3
N 65.6 65.6 65.6
Muuta energia tarbimist efektiivsemaks,Ntagada energiatõhusus
Kulud energia -15190
tootmisel, ülekandel
-3479 ja tarbimisel,
-458 vähendada lõppta
N 33.3 33.3 33.3
N 65.6 65.6 65.6
Eesti taastuvenergia on võrreldes teisteNenergialiikidega
Kulud konkurentsivõimeline
-29910ning suurendab
-19739 riigi -36983
energia julgeolekut. Taastu
Tagada maapõueressursside teaduspõhine N riigi majanduskasvule
Kulud suunatud -3040
ressursitõhus
-2948haldamine
-2929
ja kasutus
N Täidetud Täidetud Täidetud
Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasidNuuritakse ningKuludkasutatakse Eesti-1216
ühiskonnale-1199
võimalikult-1188
suurt väärtust looval moel,
N Täidetud Täidetud Täidetud
Informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks
N Kulud
ning maksimaalseks -1824
väärindamiseks
-1749 vajalikke
-1741uurimistöid teha mahus j
N 38 42 46
N 5 5 5
N 4 4 4
N 20 20 25
N 7.5 9 9
N 56.8 57.6 58.4
2025 Id
-47865 1809
-504 1810
ABB 1811
-47865 1812
-504 1813
ABB 1815
. 1816
. 1817
-6861 1820
Täidetud 1822
Täidetud 1823
-388 1824
<110 1827
3500 1828
-6249 1833
Olemas 1835
Tagatud 1837
-224 1844
-38074 1849
33.3 1851
65.6 1852
-455 1853
33.3 1855
65.6 1856
-37620 1868
-2930 1896
Täidetud 1898
-1189 1899
Täidetud 1901
-1741 1911
50 1913
4 1914
4 1915
25 3697
9.5 3708
59.1 3716