Projekteerimistingimuste lisa 1
Asukoha skeem: Nõo aleviku kergliiklusteed ja bussipeatused
Projekti asukoht
Projekteerimistingimuste lisa 2
Kavandatava lahenduse eskiis: Nõo aleviku kergliiklusteed ja bussipeatused
„Meeri tee“ Bussipeatused
P
Projekteeritav raudteeülekäigukoht
P
Tingmärgid:
Projekteeritav kergliiklustee
P Projekteeritav sõiduautode ja
„Nõo“ Bussipeatused jalgrattaparkla
KORRALDUS
09.03.2022 nr 1.1-3/22/182
Projekteerimistingimuste andmine Nõo aleviku
kergliiklusteede ja bussipeatuste ehitusprojekti
koostamiseks
Transpordiamet algatas 01.02.2022 projekteerimistingimuste andmise menetluse Nõo aleviku
kergliiklusteede ja bussipeatuste ehitusprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99
lõigete 1 ja 2 alusel.
1. ASJAOLUD
Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olevad kergliiklusteed ja bussipeatused külgnevad
riigiteedega Tartu maakonnas Nõo vallas Nõo alevikus.
Projekteerimistingimused on kooskõlas Nõo valla üldplaneeringuga, mille seletuskirjas on öeldud,
et kergliiklustee pool (paiknemine) sõidutee suhtes on soovituslik ning selle täpne asukoht
määratakse projekteerimise käigus. Bussipeatuseid käsitletakse kui olemasolevaid bussipeatuseid
olemasolevas asukohas.
Projekti eesmärk on liikuvuse parandamine, liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku
teemaa määramine
2. MENETLUSE KÄIK
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud
menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.
Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud
asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega
EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud
asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31
lõige 4 punkti 2 alusel.
Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja
kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning
Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta.
2
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu
kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist,
loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei
soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 31 lõige 6).
Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid
projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks
pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja
taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 5 punkti 1 ning
kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste
taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet:
4. OTSUS
1. Anda projekteerimistingimused Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste
ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul
menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste projekteerimistingimused;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.
6. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Michelis
juhtivinsener
projekteerimise osakond
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Nõo aleviku kergliiklusteede
ja bussipeatuste ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste ehitusprojekti koostamiseks
1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS
Ehitustegevuse liik: Ehitamine
Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee
2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA
2.1.Asutus: Transpordiamet
2.2.Asutuse registrikood: 70001490
2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis
2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise osakonna juhtivinsener
3. TAOTLUSE ANDMED
3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse
puudumisel
3.2. Alus: Teehoiukava
Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on
haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2
4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED
4.1.Katastritunnus*: 52801:010:0051; 52801:001:0903; 52801:010:0048;
52801:001:0942; 52801:001:0841; 52801:010:0129;
52801:001:0904; 52801:010:0026; 52801:010:0050;
52801:010:0052; 52801:001:0938; 52801:001:0434.
4.2.Koha-aadress: Tartu maakond Nõo vald Nõo alevik
Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas.
*Punktis 4.1 on lisas 2 näidatud eskiisjoonise alusel toodud olemasolevate riigiteede ning
munitsipaal-, era- või muud riigi omandis olevad katastriüksused, millele projekteeritakse
kavandatavad kergliiklusteed ja parklad. Projektlahenduse koostamisel võib osutuda
vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest kinnisasjadest. Täiendava
teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.
5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED
5.1.Üldised
5.1.1. Olemasolev Riigitee 22155 Nõo–Tamsa servas puudub kergliiklustee
olukord Jõhvi–Tartu–Valga maantee äärsest „Meeri tee“ bussipeatusest
kuni Oja tänavani. „Meeri tee“ bussipeatus on oluline
sihtpunkt, kuna seal peatuvad mitmed kaugliini bussid, mis
Nõo alevikku sisse ei sõida. Nõo–Tamsa riigitee aasta
keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2020. aasta teeregistri
andmetel 1994 autot ööpäevas. Lõigul on kehtestatud piirkiirus
50 km/h.
Riigitee 22154 Aiamaa–Nõo vasakpoolses tee servas puudub
kergliiklustee, mis ühendaks omavahel olemasolevat
kergliiklusteed, „Nõo“ bussipeatust ja Coop poodi. Jalakäijad
liiguvad teepeenral olenemata sellest, et teisel pool teed on
kergliiklustee. Aiamaa–Nõo riigitee aasta keskmine ööpäevane
liiklussagedus on 2020. aasta teeregistri andmetel 1219 autot
ööpäevas. Lõigul on kehtestatud piirkiirus 40 km/h.
„Nõo“ bussipeatuses puudub autode ja jalgrataste
parkimisvõimalus bussile ümberistujatele. Olemasolev
ootekoda ei vasta tänastele nõuetele.
„Meeri tee“ bussipeatuses puudub parkimisvõimalus „pargi ja
sõida“ lahenduse kasutamiseks. Bussile minemiseks pargitakse
riigitee ääres. „Meeri tee“ bussipeatus on oluline sihtpunkt,
kuna seal peatuvad mitmed kaugliini bussid, mis Nõo aleviku
sisse ei sõida.
5.1.2. Projekti eesmärk Liikuvuse parandamine, liiklusohutuse taseme tõstmine ja
tehniliselt vajaliku teemaa määramine.
5.1.3. Lubatud suurim Säilitada riigiteedel olemasolev kiirusrežiim.
sõidukiirus
5.2.Kergliiklusteed
5.2.1. Kergliiklusteede kavandamisel lähtuda Eesti Standardist EVS 843:2016
“Linnatänavad”.
5.2.2. Projekteerida kergliiklusteed lisas 2 näidatud ulatuses.
5.2.3. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse ja kavandatavatesse parklatesse
(jalgteed, teeületuskohad jmt).
5.2.4. Kergliiklustee laius 3,0 m, põhjendatud vajadusel kitsam.
5.2.5. Ristumisel raudteega projekteerida samatasandiline ristumiskoht ehk
raudteeülekäigukoht. Raudtee tehnokasutuseeskirja lisa 4 punkti 13.1 kohaselt peab
uue samatasandilise raudteeülekäigukoha rajamine olema põhjendatud ja vältimatu.
Uus raudteeülekäigukoht asub olemasoleva samatasandilise raudteeülesõidukoha
vahetus läheduses ning selle rajamise tulemusena parandatakse kergliiklejate raudtee
ületamise võimalusi ja ohutust, mida praegusel hetkel tehakse piki sõidutee serva
liikudes või suvalisest kohast üle raudtee.
Ümbritsev maapind on lauge ja madal, mis seaks tunneli korral olulisi piiranguid
sademevete ärajuhtimisel. Silla rajamise korral tuleks jalakäija viia maapinnast
küllaltki kõrgele ja on risk, et seda ei hakata kasutama olukorras, kus kõrval on samas
tasandis raudteeülesõidukoht. Seetõttu ei kaaluta eritasandilise lahenduse
projekteerimist.
5.3.Bussipeatused
5.3.1. Projekteerida „Nõo“ ja „Meeri tee“ bussipeatuste juurde parklad sõiduautodele ja
jalgratastele.
5.3.2. Näha projektiga ette „Nõo“ bussipeatuse ootekoja rekonstrueerimine ja
kaasajastamine.
5.3.3. Kaaluda Nõo bussipeatuse juurde kavandatavas parklas bussidele tagasipöörde
võimaluse projekteerimist.
5.4.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud
5.4.1. Projekteerida juurdepääsud sõiduautode parklasse, eelistades juurde pääsemiseks
väiksema sagedusega ja väiksema piirkiirusega teed.
5.5.Teega seotud rajatised
5.5.1. Vastavalt Raudtee Tehnokasutuseeskirja Lisa 4 nõuetele tuleb projekteerida
raudteeülekäigukoht.
5.5.2. Juhul, kui projekteerimise käigus otsustatakse koos kergliiklustee rajamisega
rekonstrueerida ka kergliiklusteega ristuvatel maaparandusüsteemi eesvooludel
paiknevad teetruubid, tuleb arvestada järgmiste Põllumajandus- ja Toiduameti poolt
seatud tingimustega:
5.5.2.1.Mariksoo II maaparandussüsteemi ehitise eesvoolul paiknev uus teetruup
projekteerida samaväärse läbimõõduga ja samale kõrgusele nagu on olemasolev
truup.
5.5.2.2.Nõo‒Tamsa teel Nõo ojal paikneva truubi läbimõõt (ristlõike pindala) projekteerida
samaväärne truubile, mis on juba rajatud Nõo ojale ristumisele 22154 Aiamaa-Nõo
teega T4 (katastritunnus 52801:010:0049) paisjärve poolse kergliiklustee alla. Truubi
põhja kõrguse määramiseks mõõdistada eelpoolnimetatud Aiamaa‒Nõo tee alla jääva
truubi põhja kõrgus, Oja tänav T1 (katastritunnus 52801:001:0658) paikneva Nõo oja
silla all oja põhja kõrgus ning interpoleerida mõõdetud kõrguste ja vahekauguste järgi
Nõo‒Tamsa tee truubi põhja kõrgus.
5.6.Teevalgustus
5.6.1. Projekteerida raudteeülekäigukoha valgustus.
5.6.2. Põhiprojekti mahus lahendada kergliiklusteede ja parklate rajamisele ette jääva
olemasoleva valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse
terviklahendus.
5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused
5.7.1. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida
pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh
vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).
Raudtee suunas sademevett mitte suunata.
5.7.2. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt
vajaliku teemaa võõrandamise või maakasutusõiguse seadmise (isikliku
kasutusõiguse seadmise) protsessi läbiviimiseks.
5.7.3. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018
määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.
5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded
5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda
piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.
5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse
projektiga tehtavad tööd puudutavad.
5.8.3. Taotleda raudteerajatiste ehitusprojekti koostamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametilt projekteerimistingimused lähtuvalt ehitusseadustiku §-st 88 ja
lisast 1.
5.8.4. Raudteemaale kergliiklustee ja raudteeülekäigukoha projekteerimiseks tuleb taotleda
tehnilised tingimused ASilt Eesti Raudtee e-posti aadressil
[email protected].
5.8.5. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse
„Projekteerimistingimuste andmine Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste
ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.
5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted
5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest
„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde
juhis“.
5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui
perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.
5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS
☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus
☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.
☐ Hüdroloogilised uuringud ja Ei kavandata.
arvutused
5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD
☐ Liiklusuuringud ja -prognoos Ei kavandata.
☐ Kergliiklustee vajaduse hindamine Ei kavandata.
☒ Arheoloogiline uuring Viia projekteerimise faasis läbi arheoloogiline
eeluuring koos detektoriuuringu ning
prooviaukude kaevamisega, mille tulemusel saab
hinnata, kas ja millises ulatuses on
kergliiklusteede ja bussipeatuse alal säilinud
arheoloogiline kultuurikiht (pastoraadiga seotud
müürid ja kultuurikiht riigiteega 22154 Aiamaa–
Nõo külgneval alal).
5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS
☒ Keskkonnamõjude eelhindamine Enne ehitusloa andmist
☐ Keskkonnamõju hindamine
☐ Ei kohaldu
Koostas: Tiit Vunk, projekteerimise osakonna projektijuht
Lisad: 1. Projekti asukohaskeem
2. Kavandatava lahenduse eskiisjoonis
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. KOOSKÕLASTUSED
Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse
nr osas
1 Tarbijakaitse ja Tehnilise Edastasite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) 01.02.2022 kirja nr 8-1/22-025/2303-1, Transpordiamet otsustas täiendada projekteerimistingimuste
Järelevalve Amet millega soovisite kooskõlastust Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste projekteerimistingimuste eelnõule. eelnõud ning esitas selle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametile uuesti kooskõlastamiseks 10.02.2022 kirjaga nr 8-1/22-
09.02.2022 kiri nr Projekti eesmärk on liikuvuse parandamine, liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa 025/2303-5.
16-12/22-018848-002 määramine. Projekti jooniste kohaselt ületab perspektiivne kergliiklustee raudteed. Ehitusseadustiku alusel on sel
juhul tegemist raudteeülekäigukohaga ehk raudteerajatisega. Sellest tulenevalt ei kooskõlasta TTJA Projekteerimistingimuste eelnõud täiendati järgmiste punktidega:
Alus: Projektiga projekteerimistingimuste eelnõud. 5.2.5. Ristumisel raudteega projekteerida samatasandiline
kavandatakse uus ristumiskoht ehk raudteeülekäigukoht. Raudtee
Palume eelnõusse sisse viia järgmised muudatused ning seejärel esitada parandatud eelnõu korduvaks
raudteeülekäigukoht tehnokasutuseeskirja lisa 4 punkti 13.1 kohaselt peab uue
kooskõlastamiseks TTJAle.
samatasandilise raudteeülekäigukoha rajamine olema põhjendatud
1. Eelnõus tuua välja, et lähtuvalt ehitusseadustiku §-st 88 ja lisa 1-st tuleb raudteerajatiste ehitusprojekti ja vältimatu. Uus raudteeülekäigukoht asub olemasoleva
koostamiseks taotleda projekteerimistingimused TTJAlt. samatasandilise raudteeülesõidukoha vahetus läheduses ning selle
2. Raudtee tehnokasutuseeskirja lisa 4 punkti 13.1 kohaselt peab uue samatasandilise raudteeülekäigukoha rajamine rajamise tulemusena parandatakse kergliiklejate raudtee ületamise
olema põhjendatud ja vältimatu. võimalusi ja ohutust, mida praegusel hetkel tehakse piki sõidutee
3. Palume projekteerimistingimuste menetlusse kaasata ka raudteevaldaja. serva liikudes või suvalisest kohast üle raudtee.
Ümbritsev maapind on lauge ja madal, mis seab tunneli korral
olulisi piiranguid sademevete ärajuhtimisel. Silla rajamise korral
tuleks jalakäija viia maapinnast küllaltki kõrgele ja on risk, et seda
ei hakata kasutama olukorras, kus kõrval on samas tasandis
raudteeülesõidukoht.
5.8.3. Taotleda raudteerajatiste ehitusprojekti koostamiseks
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt
projekteerimistingimused lähtuvalt ehitusseadustiku §-st 88 ja
lisast 1.
Lisaks otsustasime täiendada eelnõu lisas 2 olevat eskiisjoonist ja
näidata sellel kavandatava raudteeülekäigukoha asukoht.
Raudteevaldaja AS Eesti Raudtee on olnud menetlusse kaasatud
algusest peale.
2 Tarbijakaitse ja Tehnilise Edastasite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) 10.02.2022 kirja nr 8-1/22-025/2303-5, Selgitus:
Järelevalve Amet millega soovisite korduvat kooskõlastust Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste projekteerimistingimuste Transpordiamet otsustas täiendada projekteerimistingimuste
eelnõule. eelnõu punkti 5.2.5 viimast lõiku, eesmärgiga muuta
11.02.2022 kiri nr Projekti eesmärk on liikuvuse parandamine, liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa ehitusprojekti koostajale arusaadavamaks ja selgemaks, et
16-12/22-01848-004 kavandatakse samatasandiline raudteeülekäigukoht.
määramine. Projekti jooniste kohaselt ületab perspektiivne kergliiklustee raudteed.
Alus: Projektiga Korduvaks kooskõlastamiseks saadetud projekteerimistingimuste eelnõus on arvestatud TTJA poolt 09.02.2022 Otsus:
kavandatakse uus saadetud kirjas nr 16-12/22-01848-002 esitatud märkustega ning eelnõud vastavalt täiendatud. Sellest tulenevalt Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Tarbijakaitse ja Tehnilise
raudteeülekäigukoht kooskõlastab TTJA projekteerimistingimuste eelnõu. Järelevalve Ameti poolt kooskõlastatuks.
1
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
3 Põllumajandus- ja Lähtuvalt ehitusseadustiku § 31 lg 4 esitas Transpordiamet 01.02.2022 kirjaga nr 8-1/22-025/2303-1 Otsus:
Toiduamet Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks Tartu maakonnas Nõo vallas Nõo Täiendada projekteerimistingimuste eelnõud ja lisada järgmine
alevikus kergliiklusteede ja bussipeatuste projekteerimistingimuste eelnõu. punkt koos alampunktidega:
15.02.2022 kiri nr Kavandatav kergliiklustee ristub 22155 Nõo-Tamsa tee T1 (katastritunnus 52801:010:0050) maaüksusel 5.5.2. Juhul, kui projekteerimise käigus otsustatakse koos
6.2-2/8423 maaparandussüsteemi ehitise Mariksoo II (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103830020030/002) eesvooluga kergliiklustee rajamisega rekonstrueerida ka kergliiklusteega
(maanteetruup) ning 22155 Nõo-Tamsa tee T2 (52801:010:0051) maaüksusel Aiamaa-Nõo tee ja Oja tänava ristuvatel maaparandusüsteemi eesvooludel paiknevad teetruubid,
Alus: Kavandatavad vahelisel lõigul riigi hooldatava ühiseesvooluga Nõo oja (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103830020030/002). tuleb arvestada järgmiste Põllumajandus- ja Toiduameti poolt
kergliiklusteed ristuvad seatud tingimustega:
maaparandussüsteemi Projekteerimistingimuste eelnõu peatükis 5.5 on öeldud, et teega seotud rajatisi (sillad jms) ei kavandata. 5.5.2.1. Mariksoo II maaparandussüsteemi ehitise eesvoolul
eesvoolu kraavidega. Juhul kui siiski kaalutakse ja otsustatakse koos kergliiklusteede rajamisega rekonstrueerida ka kergliiklusteega paiknev uus teetruup projekteerida samaväärse läbimõõduga ja
Kavandatav Nõo ristuvatel maaparandussüsteemi eesvooludel paiknevad teetruubid, esitab Põllumajandus- ja Toiduamet nende samale kõrgusele nagu on olemasolev truup.
truupide rekonstrueerimiseks alljärgnevad tingimused: 5.5.2.2. Nõo‒Tamsa teel Nõo ojal paikneva truubi läbimõõt
bussipeatuse parkla asub
(ristlõike pindala) projekteerida samaväärne truubile, mis on juba
maaparandussüsteemi Mariksoo II maaparandussüsteemi ehitise eesvoolul paiknev uus teetruup projekteerida samaväärse läbimõõduga rajatud Nõo ojale ristumisele 22154 Aiamaa-Nõo teega T4
Karujärve II (kood: ja samale kõrgusele nagu on olemasolev truup. (katastritunnus 52801:010:0049) paisjärve poolse kergliiklustee
2103830020020/002) alal.
Nõo-Tamsa teel Nõo ojal paikneva truubi läbimõõt (ristlõike pindala) projekteerida samaväärne truubile, mis on alla. Truubi põhja kõrguse määramiseks mõõdistada
juba rajatud Nõo ojale ristumisele 22154 Aiamaa-Nõo teega T4(katastritunnus 52801:010:0049) paisjärve poolse eelpoolnimetatud Aiamaa‒Nõo tee alla jääva truubi põhja kõrgus,
kergliiklustee alla. Truubi põhja kõrguse määramiseks mõõdistada eelpoolnimetatud Aiamaa-Nõo tee alla jääva Oja tänav T1 (katastritunnus 52801:001:0658) paikneva Nõo oja
truubi põhja kõrgus, Oja tänav T1 (katastritunnus 52801:001:0658) paikneva Nõo oja silla all oja põhja kõrgus ning silla all oja põhja kõrgus ning interpoleerida mõõdetud kõrguste ja
interpoleerida mõõdetud kõrguste ja vahekauguste järgi Nõo-Tamsa tee truubi põhja kõrgus. vahekauguste järgi Nõo‒Tamsa tee truubi põhja kõrgus.
Muid täiendavaid lisatingimusi Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste ehitusprojektile Põllumajandus- ja Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Põllumajandus- ja
Toiduamet ei esita. Toiduameti poolt kooskõlastatuks.
Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste ehitusloa eelnõu palume kooskõlastada Põllumajandus- ja Ehitusloa eelnõu kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.
Toiduametiga.
2. ARVAMUSED
2.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
nr
1 AS Eesti Raudtee AS Eesti Raudtee ei kooskõlasta projekteerimistingimuste eelnõud. Projekteerimistingimuste eelnõu Transpordiamet otsustas täiendada projekteerimistingimuste
korrigeerimisel arvestada järgmist: eelnõud ning esitas selle ASile Eesti Raudtee uuesti seisukoha
15.02.2022 kiri nr 1. Punkt 5.5. täiendada: „Vastavalt Raudtee Tehnokasutuseeskirja Lisa 4 nõuetele tuleb projekteerida andmiseks 16.02.2022 kirjaga nr 8-1/22-025/2303-10. Lisaks
13-8/437-1 sisaldas kiri kergliiklustee asukoha valiku selgitust.
raudteeülekäigukoht“.
2. Punkt 5.6. täiendada: „Projekteerida raudteeülekäigukoha valgustus“.
Projekteerimistingimuste eelnõud täiendati järgmiste punktidega:
3. Punkt 5.7.1. täiendada: „Raudtee suunas sademevett mitte suunata“.
5.5.1 Vastavalt Raudtee Tehnokasutuseeskirja Lisa 4 nõuetele
4. Punkt 5.7.2 täiendada: „Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt
tuleb projekteerida raudteeülekäigukoht.
vajaliku teemaa võõrandamise või maakasutusõiguse seadmise (isikliku kasutusõiguse seadmise) protsessi
5.6.1 Projekteerida raudteeülekäigukoha valgustus.
läbiviimiseks.“
5.7.2 Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise
5. Punkt 5.8.2. täiendada: „Raudteeülekäigukoha (raudteerajatis) projekteerimiseks peab Tarbijakaitse ja Tehnilise
teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise
Järelevalve Amet väljastama projekteerimistingimused.“
või maakasutusõiguse seadmise (isikliku kasutusõiguse seadmise)
6. Punkt 5.8.2. täiendada: „Raudteemaale kergliiklustee ja raudteeülekäigukoha projekteerimiseks tuleb taotleda
protsessi läbiviimiseks.
tehnilised tingimused ASilt Eesti Raudtee e-posti aadressil
[email protected].“
Raudtee suunas sademevett mitte suunata.
Juhime tähelepanu, et Nõo vallas Nõo alevikus asuva Tuuleveski elamurajaooni osa detailplaneeringu (kehtestatud 5.8.3 Taotleda raudteerajatiste ehitusprojekti koostamiseks
21.12.2020) lahenduse järgi on kergliiklustee kavandatud teisele poole riigimaanteed. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt
2
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
Korrigeeritud projekteerimistingimuste eelnõu palume saata kooskõlastamiseks ASile Eesti Raudtee aadressil projekteerimistingimused lähtuvalt ehitusseadustiku §-st 88 ja
[email protected]. lisast 1.
5.8.4 Raudteemaale kergliiklustee ja raudteeülekäigukoha
projekteerimiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused ASilt Eesti
Raudtee e-posti aadressil
[email protected].
2 AS Eesti Raudtee Eesti Raudtee AS kooskõlastab korrigeeritud Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste Otsus:
projekteerimistingimuste eelnõu. Lugeda, et AS Eesti Raudtee ettepanekutega on
28.02.2022 kiri nr projekteerimistingimuste andmisel arvestatud.
13-8/437-3
3 Nõo Vallavalitsus Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste menetluse Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste Otsus:
ehitusprojekti koostamiseks. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud
17.02.2022 e-kiri Tee ehitustööd on teehoiukava kohaselt plaanis 2023. aastal. projekteerimistingimuste eelnõule.
Nõo Vallavalitsus kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu. Kaasata Nõo Vallavalitsus projekteerimise protsessi.
Palume meid võimalusel kaasata projekteerimise protsessi.
4 Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseametile esitati arvamuse avaldamiseks Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste ehitusprojekti Otsus:
projekteerimistingimuste eelnõu. Täiendada projekteerimistingimuste eelnõud ja lisada punkti 5.11
09.02.2022 kiri nr alla arheoloogilise uuringu vajadus koos kirjeldusega ja arvestada
Asjaolud
5.1-17.6/236-1 2020. aastal loode pool 22154 Aiamaa-Nõo tee lõiku T3 toimunud kergliiklustee ehitamisel ja bussipeatuse Muinsuskaitseameti ettepanekutega ehitusprojekti koostamisel.
rajamisel ilmnesid endisesse pastoraadikompleksi kuulunud hoonete müürid. Vastavalt arheoloogide esitatud
vahearuandele ei ole välistatud, et pastoraadikompleks (A31123) võib olla ulatunud ka kagu poole teed.
Nõo pastoraat on olnud olemas juba 17. sajandil ning sellele viitasid ka 2020. aasta arheoloogiliste uuringute
tulemused. On suur tõenäosus, et ka kagu pool Aiamaa-Nõo teelõiku T3 leidub arheoloogiline kultuurkiht ning selle
esinemine ning ulatus oleks mõistlik teha kindlaks enne teetööde algust, et vältida võimalikke tööseisakuid.
Muinsuskaitseameti Arheoloogiakomisjon arutas projekteerimistingimusi 02.02.2022 toimunud koosolekul ja
kujundas seisukoha.
Selleks, et kindlaks teha, kas pastoraadiga seotud müüre ja kultuurkihti leidub ka kagu pool Aiamaa-Nõo teed,
soovitame tungivalt projekteerimise faasis läbi viia arheoloogiline uuring (meetod: eeluuring koos detektoriuuringu
ning prooviaukude kaevamisega), mille tulemusel saab hinnata, kas ja millises ulatuses on kergliiklusteede ja
bussipeatuse alal arheoloogiline kultuurkiht säilinud.
Eeluuringu tulemuste põhjal saab hinnata edasiste uuringute vajadust, mahtu, metoodikat ja maksumust ning seda,
kuhu oleks mõistlik rajatavad ehitised planeerida, et kahju mälestisele ja võimalikele edasistele uuringutele kuluv
maksumus oleks minimaalne.
Juhime tähelepanu, et pinnasetöödel tuleb olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise
kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60, § 82 lg 1) on leidja
kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
5 MTÜ Tartumaa Olete kaasanud Tartumaa Ühistranspordikeskuse menetlusse Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste Selgitus/Põhjendus:
Ühistranspordikeskus ehitusprojektide koostamiseks. Bussiliinide marsruutide lahendamist pole projekteerimis-
Oleme projekteerimistingimuste eelnõuga tutvunud. Bussipeatuste asukohti ei muudeta ning selles osas meil tingimustega ette nähtud ja selle kavandamist pole arvestatud ka
02.02.2022 kiri nr eelarve koostamisel.
vastuväiteid ei ole.
3-7/10-1 Küll aga leiame, et kui see probleem on võimalik ilma
Küll aga juhime tähelepanu pikaaegsele probleemile, mis puudutab Nõo peatuses ümberpööravaid bussiliine. Nõos ebaproportsionaalseid kulusid kandmata ära lahendada Nõo
on ümberpööramine kolmel Tartu maakonnaliinil: bussipeatuse juurde kavandatava parkla projekteerimisega, siis on
1) liin 355, peatused liinil on Nõo tee – Nõo – Meeri tee; mõistlik nimetatud probleem lahendada.
2) liin 423, peatused liinil on Meeri tee – Nõo – Nõgiaru;
3) liin 426, peatused liinil on Vana-Nõo – Nõo – Vana-Nõo. Otsus:
Täiendada projekteerimistingimuste eelnõud ja lisada järgmine
punkt:
3
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
Kuna Nõo peatuses ümberpööramiseks ruumi pole, sõidavad bussid praegu Nõo kaupluseni ja püüavad seal ümber 5.3.3 Kaaluda Nõo bussipeatuse juurde kavandatavas parklas
pöörata lootuses, et kaupluse parkla pole autosid täis. Kuna Nõo peatuse vahetusse lähedusse kavandatakse uus bussidele tagasipöörde võimaluse projekteerimist.
parkla, oleks otstarbekas lahendada selle abil ka maakonnaliinibusside ümberpööramise probleem.
Kui bussid ei peaks enam ümberpööramiseks kaupluseni sõitma, väheneks doteerimisele kuuluv liiniteekond ning
samuti muudaks see liinid natuke kiiremaks. On ka liine, mille puhul on sõiduplaanist Nõo peatus ära jäetud just
seetõttu, et ümberpööramine on sedavõrd problemaatiline (näiteks liin 335). Ümberpööramise võimaluse loomine
võimaldaks niisugustel juhtumitel Nõo peatuse sõiduplaanis taastada.
6 Maa-amet Transpordiamet teavitas Maa-ametit 01.02.2022 kirjaga nr 8-1/22-025/2303-1 projekteerimistingimuste menetluse Otsus:
algatamisest Nõo aleviku kergliiklusteedeja bussipeatuste ehitusprojekti koostamiseks. Juhul, kui projekti koostamisel tekib vajadus kitsenduste või
15.02.2022 kiri nr Edastatud andmete kohaselt piirneb projektalaga Oja tn 5akinnisasi (katastritunnus 52801:001:0882),mille riigivara äralõigete kavandamiseks Oja tn 5a kinnisasjale
6-3/22/1896-2 (katastritunnusega 52801:001:0882), edastada vastav lahendus
valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Projekteerimistingimuste andmise eelnõus on
märgitud, et projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega koos krundijaotuskava joonistega Maa-ametile enne ehitusloa
menetlust.
piirnevatest kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.
Kui projekti koostamisel tekib vajadus kitsenduste või äralõigete kavandamiseks Oja tn 5a kinnisasjale, palume
edastada vastav lahendus (koos krundijaotuskava joonistega) Maa-ametile kooskõlastamiseks enne ehitusloa
menetlust.
7 Terminal Oil Grupp Terminal Oilile antud bussipeatuse ja kergliiklustee projekt väga meeldib. Otsus:
Pigem on selline lahendus Terminali poolt väga oodatud. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud
17.02.2022 e-kiri projekteerimistingimuste eelnõule.
8 AB Artes Terrae OÜ Nõo vallavalitsus edastas meile (AB Artes Terrae OÜ) kui Nõo alevikus Kiriku tänava piirkonnas asuvate kruntide Otsus:
detailplaneeringu koostajale Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste projekteerimistingimuste eelnõu. Loeme Arvestada projekteerimisel AB Artes Terrae OÜ poolt koostatava
25.02.2022 e-kiri ennast menetlusosaliseks ja anname omapoolse seisukoha. Kiriku tänava piirkonnas asuvate kruntide detailplaneeringuga.
Palun projekteerides arvestada koostatava Kiriku tänava piirkonnas asuvate kruntide detailplaneeringuga. Projekteerimise käigus teha koostööd detailplaneeringu
koostajaga ja Nõo vallaga, et kavandatavad lahendused oleksid
Planeeringust huvitatud isiku poolt on oluline järgnev:
omavahel kooskõlas.
1) planeeritud krundil Pos 9 planeeritud sõidutee Nõo-Tamsa see poolne külg peab jääma sellesse asukohta, kus see
on planeeringus;
2) planeeritud krundil Pos 9 planeeritud sõiduteelt peab saama vett juhtida ilma äärekivita Nõo Tamsa tee poole
nõvasse;
3) Transpordiameti poolt projekteeritav kergliiklustee võib tulla planeeritud krundi Pos 9 piiresse, Pos 9 piire võib
ka muuta selliselt, et kergliiklustee ei ole sellel ning Pos 9 on selle võrra väiksem;
4) tagada kergliiklusteel pääs sõidutee ületamiseks kruntide Pos 1, Pos 2 ja Pos 3 keskosas.
Kokkuvõtvalt – oluline on tagada Pos 9-l oleva sõidutee serv ja sademevee põikkaldega teelt ära juhtimine,
kergliiklustee asukoha osas saame olla paindlikud, oleme valmis ka Pos 9-st maad võõrandama.
Kaasa lisatud hetkeseis planeeringu lahendusest.
9 AS Emajõe Veevärk AS Emajõe Veevärk pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei
soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
10 Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei
soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
11 Enefit Connect OÜ Enefit Connect OÜ pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei
soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
4
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
12 MTÜ Eesti MTÜ Eesti Andmesidevõrk pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:
Andmesidevõrk Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei
soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
13 Telia Eesti AS Telia Eesti AS pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei
soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud
Jrk Kinnisasja nimi ja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
nr katastriüksuse tunnus
1 Oja tn 5 Saime kätte Teie poolse kirja ning meie sellise lahendusega nõus ei ole. Selle jaoks, et ehitada Selgitus/Põhjendus:
52801:010:0116 kergliiklustee meie aia taha, eeldab see meie krundilt läbi viimist ja maast osa ära võtmist. Kergliiklustee asukoht on valitud selle järgi, et see oleks võimalikult pikas ulatuses ühel
Puid ja põõsaid enda krundilt eemdalada selle tõttu ei soovi. Leiame, et kergliiklustee võiks pool sõiduteed ja eesmärk on minimeerida tee ületamise vajadust. Alates Oja tänavast
11.02.2022 minna teiselt poolt teed järgmistel põhjustel: kuna maja asub niigi madalal võrreldes teega, Tamsa poole on olemasolev kergliiklustee samal tee poolel ning mõistlik on sellest kohast
siis uus kraav oleks majale väga lähedal ning ette tekiks kõrge vall, mis piirab valgust aias ja samal pool ka jätkata.
toas. Juba praegu käivad inimesed risti üle tee, kes liiguvad kortermajade suunas, tehes Lisaks Meeri tee bussipeatusele on tõmbepunktiks, millega peab samuti arvestama, ka teisel
kergliiklustee teisele poole, saaksid inimesed kergemalt ja ohutumalt, ilma risti ületamata pool raudteed asuv tankla ja Nõo esinduspood. Kui kavandada mingis lõigus kergliiklustee
liikuda. Inimestel oleks lihtsam pääseda järve äärde, seda enam et uusarendus kerkib järve teisele poole sõiduteed, siis see tekitaks läbivale liiklusele vajaduse ületada sõiduteed
äärsesse piirkonda. Seejuures jääks ära vajadus teha ülekäigurada Terminali tankla juurde, täiendavalt 2 korda. Liiklusohutuse seisukohast ei oleks selline lahenduse mõistlik.
mis muudaks ka inimestele liiklemise ohutumaks. Teisel pool teed on avar ja ruumikas ala, Kortermajade juurest järve äärde on võimalik kasutada kortermajade vahel paiknevaid teid
mis tõttu ei võiks sinnapoole seda ehitada? ja tänavaid ning sellel eesmärgil projekteerimistingimustega kavandatavat kergliiklusteed
tõenäoliselt ei kasutata. Järve juures on kohalike elanike peamiseks tõmbepunktiks järve
ääres olev rand.
Oja tn 5 kinnistuga piirneval lõigul annab projekteerimistingimuste eelnõu punkt 5.2.4
võimaluse kaaluda põhjendatud vajadusel kitsama kergliiklustee projekteerimist, kui see
pole vastuolus Eesti Standardiga EVS 843:2016 “Linnatänavad”. Juhul, kui kergliiklustee
rajamisele jääb olemasolev haljastus ette, on selle asemele võimalik kompenseerimiseks
näha ette asendusistutused või aed. Sama põhimõttega on omal ajal ehitatud Oja tänavast
edasi kulgev kergliiklustee.
5
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
Arvestades, et projekteerimistingimustega käsitletaval lõigul on tegemist tiheasustatud ja
areneva piirkonnaga, on pikemas perspektiivis igal juhul mõistlik arvestada vajadusega
näha ette kergliiklusteed mõlemale poole sõiduteed.
Otsus:
Ettepanekut mitte arvestada. Projekteerimistingimuste eelnõud mitte muuta.
2 Oja tn 1 Tänan edastatud info eest! Transpordiamet esitas 14.02.2022 e-kirjaga Oja tn 1 kinnistu omanikule selgitused:
52801:010:0253 Praegusel hetkel ei ole kahjuks võimalik öelda, millisel moel kergliiklustee rajamine Oja tn
Palun selgitada lähemalt, mil moel kergliiklustee rajamine puudutab minu kinnistut - Oja 1, 1 kinnistut mõjutab. Projekteerimistingimused annavad lähteülesande projekteerimiseks.
11.02.2022 Nõo alevik? Projekti koostamist pole veel tellitud.
Heki mahavõtmine? Aia sissepoole liigutamine?
Kuidas on tööd planeeritud? Kui see on tehniliselt võimalik ja otstarbekas, siis püüame vältida heki maha võtmist ja aia
nihutamist. Seda saab aga täpsustada projektiga kas nii on võimalik lahendust leida.
Juhul kui selgub projekteerimise käigus, et mingil põhjusel pole aia/heki säilitamine
võimalik või otstarbekas, siis pakume projektiga välja asendused.
Lahendused täpsustatakse kõik projekteerimise käigus. Praegune kaasamine on
projekteerimisele eelnev võimalus arvamust avaldada. Ja ühtlasi infoks, et mis on meil
plaanis.
3 Meeri tn 22 seoses teatega Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste projekteerimistingimuste Transpordiamet esitas 15.02.2022 e-kirjaga Oja tn 1 kinnistu omanikule selgitused:
52801:010:0421 menetlusse kaasamisega tekkisid mõned küsimused: Püüan küsimustele vastata. Loodetavasti aitavad need vastused paremini aru saada, et
1) kas Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste ehitusprojekt arvestab planeeritava mida ja miks me kavandame.
14.02.2022 viaduktiga Valga maanteel. Kui ei, siis mis põhjusel? Kui on arvestatud, siis mil viisil?
2) miks ei kavandata kergliiklusteele teevalgustust? 1) Valga mnt viadukt on eraldi projekt, mis on seotud 2+2 maantee ehitamisega ja mille
3) kas on planeeritud kergliiklustee äärde ka prügikastid vms, vältimaks prahi loopimist realiseerimiseni läheb veel aega. Viadukti ehitamisega kavandatakse selles piirkonnas
erakinnistutele. suuremahulisem ümberehitamine ning plaanide kohaselt säilib samas tasandis
4) miks on kergliiklustee planeeritud siia kuhu ta on planeeritud, mitte teisele poole teed? raudteeülesõit. See tähendab, et kõik mis jääb Raudtee ülesõidust Nõo aleviku poole, seda
ei muudeta.
Olenemata praegusest kergliiklustee lahendusest, kavandatakse uue projektiga uus terviklik
lahendus ja vajadusel nähakse ette kergliiklustee mõningane ümberehitamine. Täielikult
2+2 maantee ehitamisega arvestamine pole võimalik, sest viadukti lahendus pole lõplikult
paigas ja pole kindlat lahendust, millega arvestada. Lisaks muutuvad uue projektiga
bussipeatuste asukohad – praeguse kergliiklustee projektiga peame ühendama ära aga
olemasolevad bussipeatused. Erinevatel projektidel on erinevad eesmärgid ja erinev
realiseerimise aeg.
2) Valgustust ei kavandata sellepärast, et eelarves on ette nähtud vahendid kergliiklusteede
rajamiseks, mitte valgustuse rajamiseks. Kõigil puudutatud osapooltel on võimalus teha
vastav ettepanek koos selgituste ja põhjendustega ja siis on meil võimalus koostöös Nõo
vallaga seda ettepanekut veelkord kaaluda enne kui antakse projekteerimistingimused. Kui
leiame, et ei pea selle ettepanekuga arvestamist põhjendatuks, siis põhjendame seda
korralduses.
3) See teema täpsustatakse projekteerimise käigus koostöös Nõo vallaga. Seda
projekteerimistingimustega ei täpsustata.
4) Kergliiklustee pool on seotud ühest küljest sellega, et alates Oja tänavast on olemasolev
kergliiklustee sama poole peal. Ning samuti on sama poole peal Nõo esinduspood ja tankla,
mis tõenäoliselt saab kohalike seas oluliseks tõmbepunktiks. Sellele küljele kergliiklustee
projekteerimisega on võimalik vältida suurel hulgal teeületamise vajadust.
6
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
4 Tartu tn 1 Saime Transpordiameti 01.02.2022 kirja nr 8-1/22-025/2304-1 Nõo aleviku kergliiklusteede Selgitus/Põhjendus:
52801:010:0217 ja bussipeatuste projekteerimistingimuste menetlusse kaasamise kohta. Täname 1. Kergliiklustee Nõo alevikus Tartu tänaval bussipeatusest Coopi poeni
informatsiooni ja uue tee planeerimisse kaasamise eest.
17.02.2022 1.1 Transpordiamet on kergliiklustee all pidanud silmas teed, mis võib olla mõeldud nii
1. Kergliiklustee Nõo alevikus Tartu tänaval Nõo bussipeatusest Coopi poeni ainult jalakäijatele (jalgtee või kõnnitee) või ka jalakäijatele ja jalgratturitele (jalgratta- ja
Kirjale on lisatud fotod jalgtee). Täpsem tüüp selgitatakse välja projekteerimise käigus koostöös Nõo vallaga.
olemasolevast 1.1 Liiklusseadus räägib jalakäijate liikluseks mõeldud teest ja rattateest. Kirjast võib ilmselt
situatsioonist järeldada, et Transpordiamet kavandab teed nii jalakäijate liikumiseks kui jalgrattaga 1.2 Projekteerimistingimuste eelnõu punkt 5.2.4 annab võimaluse kaaluda põhjendatud
sõiduks, mida nimetab kokkuvõtlikult kergliiklusteeks. Kas me saame õigesti aru? vajadusel kitsama kergliiklustee projekteerimist, kui see pole vastuolus Eesti Standardiga
EVS 843:2016 “Linnatänavad”. Kitsastes kohtades seda kaalutakse, kui see aitab vältida
1.2 Meie elumaja (aadressil Tartumaa, Nõo vald, Nõo alevik, Tartu tänav 1), asub krundi ebamõistlikke lahendusi. Täpsemad lahendused selgitatakse välja ehitusprojektiga.
piirile ja seetõttu ka teele väga lähedal. Aja jooksul on tee laienduste ja asfalteerimisega
1.3 Kinnistule juurdepääs lahendatakse ehitusprojektiga.
tee ilmselt järjest lähemale nihkunud. Seega kolme meetri laiusele ratta- ja jalakäijate
teele pole ruumi. Liiklus nihkuks sellisel juhul meie majale ebamõistlikult lähedale.
1.4 Tartu tn 1 kinnistuga piirnevale lõigule rajatakse kitsaste olude tõttu suure tõenäosusega
äärekiviga ristlõige. See annab võimaluse rajada lõigule sademeveetorustik ja restkaevud,
1.3 Kinnistud ei asu samal tasapinnal. Teeserv on kaldu, samuti on meie kinnistu pind mille tulemusena kogutakse soolavesi kokku ja suunatakse mujale.
kaldega ja asub juba praegusest sõiduteest oluliselt madalamal. 3 meetri laiuse uue tee
rajamisega tõuseb tee pind meie kinnistuga võrreldes suure tõenäosusega veelgi 1.5 Nõo alevikus, ringristmikust Tamsa (Luke) poole on rajatud mõned aastad tagasi
kõrgemale, samuti tuleks pinda tõsta kuni meie krundi piirini, mis tõttu tekiks veider kergliiklustee, mis on vahetult sõidutee servas ja mis piirneb teiselt poolt hekkide ja
järsak või aste. Samuti tekib küsimus, kuidas me oma kinnistule pääseme. aedadega. See on vaid üks vähestest näidetest tõestamaks, et selliseid lahendusi on tehtud
ja neid ka hooldatakse vastavalt. Keskkonna muutusega kaasnevad ka muutused tee
1.4 Sadveed. Uue tee rajamisega süveneb probleem sadevete äravooluga. Praegu imendub hooldamises ning sellega tuleb arvestada keskkonna muutmisel.
vähemalt osa sadevett tee kõrval looduslikku pinnasesesse. Kuid juba praegu on
maanteelt meie krundile voolav sadevesi probleem. Maanteelt voolav sadevesi on paraku 1.6 Projekteerimise käigus kaalutakse, kas rajatakse tee ainult jalakäijatele või
saastunud, eriti veel talvel tee soolatamise tulemusel. See sadevesi on voolanud meile segaliiklusele. Kindlasti ei kavandata sinna jalgrattateed, mis on mõeldud ainult
keldrisse samuti saastanud meie kinnistul oleva kaevu vett. Ka mõjub selline saastunud jalgratastele ja kus on suured kiirused.
sadevesi halvasti krundi haljastusele. Teega külgneva kergliiklustee rajamine muudab keskkonda ja ühtlasi toob see kaasa
muudatused ka sellega piirnevatele kinnistuomanikele. Hoovist välja tagurdades tuleb
1.5 Probleemid lumekoristusega. Juba praegu ei mahu sõiduteelt lükatav lumi teeserva ära. õppida teistega arvestama ja olla valmis, et sellel võivad liigelda ka jalgratturid. Ka
Selle ilmestamiseks lisame kirjale fotod. Talvel ei ole meil võimalik oma jalgväravat kõnniteedel võivad liigelda näiteks tõukerattad ja tihtipeale liiklevad nad üsna suurtel
kasutada, sest värava ees on lumekuhi. Kui sõidutee äärde tuleb lisaks kolme meetri kiirustel. See ei saa olla põhjus kergliiklustee mitterajamiseks.
laiune kõnni- ja rattatee, siis lükatakse lumi täielikult meie kinnistule sh vaid mõned aasta
Kergliiklustee rajamise vajadus on eelkõige tingitud Nõo aleviku lõuna poolse elurajooni
tagasi uuendatud heki ja lillepeenra otsa. See teelt koristatud soolasegune lumi ka sulab
(sh kortermajad) ja Coopi poe vahelisest liikumisest. Olenemata teisel pool teed asuvast
siis meie haljastuse peale ning tekitab kahju. Maa omaniku muutmine ei ole lahendus,
kergliiklusteest, kõnnitakse Coopi poe poolsel teepeenral. Kavandatav ühendus annab
sest see ei too ruumi juurde, meie maja sissekäik, mis fassaadil eendub, on juba praegu turvalise võimaluse liikuda poodi ilma 2 korda sõiduteed ületamata.
krundi piirist vaid mõne meetri kaugusel. Sõidutee servast (markeeringujoonest) Tartu tn 1 kinnistu piirini on vähemalt 5 meetrit,
millele on võimalik ära mahutada kergliiklustee nii, et see asuks terviklikult riigimaal.
1.6 Kui meie väravast hakkab mööduma rattatee, siis see mitte ei kahanda vaid suurendab Projekteerimistingimuste eelnõu punkt 5.2.4 annab võimaluse kaaluda põhjendatud
ohtu, mis tekib seoses sellega, et meie peame autoga tänavale pääsemiseks madalamalt vajadusel kitsama kergliiklustee projekteerimist.
krundilt välja tagurdama. Madalamalt krundilt tagurdades on nähtavus oluliselt piiratud.
Asfalteeritud rattatee soodustab ratturite kiirustamist. On üldteada, et sellistel rattateedel 2. Nõo bussipeatusesse rajatav autode ja jalgrataste parkla
sõidavad ratturid kahjuks jalakäija kiirusest oluliselt kiiremini. Nii suureneb oht meie
hoovist autoga teele tagurdamisel ratturitele otsa sõita. 2.1 Maa-amet kaardi kõrgusandmete andmetel asub kavandatava parkla asukohas maapind
ligikaudu 1,5 m võrra madalamal võrreldes Tartu mnt 1 kinnistul oleva hooviga. Kogu
Nende probleemide tõttu me ei nõustu kolme meetri laiuse jalakäijate ja rattatee rajamisega maapind langeb Nõo oja suunas. Kavandatav parkla ei saa põhjustada Tartu mnt 1 kinnistu
meie kinnistu piirile kirjas esitatud tingimustel. jäämist sulglohku.
Kirjas mainitakse võimalust, et vajadusel võetakse külgnevalt kinnistult maad juurde. Meie
Tartu tänav nr 1 aadressil asuva elumaja ja krundi piiri, mis oleks ühtlasi kavandatava tee
7
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
serv, vahel on väga vähe maad. Seetõttu me ei nõustu oma maad võõrandama. Olukorras, kus 2.2 Parkla rajamise asukoht on valitud selle järgi, et see asuks bussipeatusele võimalikult
sama tänava/maantee teisele poole äärde on juba rajatud uus ning täiesti korralik kõnnitee ja lähedal. See loob ka eelduse, et seda kasutatakse sihtotstarbeliselt, mitte ei peatuta suvalises
rattatee, ei ole uue kõnnitee ja rattatee rajamine sama tänava äärde mitte kuidagi vältimatu ja kohas bussipeatuse juures. Ettepanekus nimetatud asukohas satuks parkla oluliselt
hädavajalik. Ka Elva suunalt Tartu poole liikuvate ühissõidukite peatusest tulles on kaugemale bussipeatustest.
olemasolevale kõnniteele ja rattateele jalakäijatel kerge pääseda ülekäiguraja kaudu, mis ka Parklasse sissepääsud on võimalik projekteerida võimalikult Tartu tänava ja Oja tänava
on juba olemas. Suurem osa jalakäijaid kasutabki ikkagi olemasolevat kõnni- ja rattateed. ristmiku lähedale – eemale sellest kohast, kus käiakse kelgutamas. Sellest kohast edasi saab
Hommikul Elva suunast saabuvate bussidega Nõo bussipeatuses väljuvad kooliõpilased on jätkuda Oja tänaval asuv õueala.
kõik õppinud ülekäigu rada kasutama ja liiguvad Nõo kooli olemasoleva kõnnitee kaudu. Lisaks võib sellesse kohta parkla rajamine anda võimaluse lahendada bussiliinide 355, 423
See, et mõned jalakäijad ei viitsi paar sammu rohkem astuda, liiklusreeglitest kinni pidada ja ja 426 ümberpööramise probleem, millele on viidanud MTÜ Tartumaa
liikuda ülekäiguraja kaudu neile liikluseks ettenähtud teele, ei ole eraomaniku kinnistu Ühistranspordikeskus oma 02.02.2022 kirjas nr 3-7/10-1.
sundvõõrandamise aluseks ja põhjenduseks. Ka ratturitel on teisele poole teed rajatud uuel
teel, mis on mõeldud ka ratturitele, suurepärased liiklemistingimused. Ainsad jalakäijad, kes Otsus:
on sunnitud vähemalt mingis ulatuses liikuma tee poolel, kus puudub kõnnitee, oleme meie, Projekteerimistingimuste eelnõud mitte muuta.
Tartu tn 1 elanikud. Tartu tn 1 kinnistuga (52801:010:0217) piirneval lõigul tuleb ehitusprojekti koostamisel
Rajatava tee kõige mõjusam põhjus oleks suurendada Nõo alevikus Tartu tänava äärde valida lahendused, mis võimalikult vähe kahjustaksid Tartu tn 1 kinnistut. Muuhulgas
jäävate kinnistute elanike liiklusturvalisust. Selleks piisab oluliselt kitsamast teest, mis on kaaluda jalgtee või kõnnitee rajamist, mis on kitsam kui 3 m.
mõeldud ainult jalakäijatele (näiteks 1,5 m).
Eeltoodud probleemide tõttu nõustume ainult jalakäijate liikluseks mõeldud kõnniteega, mis
on mõistliku laiusega ja arvestab looduslikke olusid st maapinna kallet, seega pole laiem kui
umbes poolteist meetrit.
Projekteerimistingimuste punktis 5.7.1 nimetatud sadevete juhtimine peab olema selline, et
need sadeveed ei voolaks teelt meie krundile. Peab olema tagatud, et lume ladustamiseks
jääks ruum või oleks tagatud talvel lume äravedu või lumi lükataks teisele poole teed, kus on
rohkem ruumi. Peab olema projekteeritud ka sissepääs teelt ja üle kõnnitee meie krundile.
2. Nõo bussipeatusesse rajatav autode ja rataste parkla
2.1 Juhul, kui parkla rajatakse nagu praegu kavandatud Oja tänava äärde, palume planeerida
parkla nii, et juhul kui hiljem kavandatakse kogu see Oja tänava äärde jääv ala, mis praegu
on looduslik rohimaa ei tõuseks see kinnistu meie kinnistust kõrgemale, mistõttu meie
kinnistu jääks auku. See tõstaks meie krundi pinnase niiskust ja kahjustaks meie kinnistu,
samuti oleks visuaalselt väga näotu.
2.2. Teeme ettepaneku rajada see parkla hoopis teisele poole bussipeatust, kus samuti on vaba
krunt (52801:010:0441 Tartu tänava äärne ala, Tartu tänava ja Nõo-Tamsa tee ristmiku
lähistel). Praegu on Oja tänav õueala. Oja tänava ja bussipeatuse vahel asub suurte puudega
kõrgem küngas, mida lapsed kasutavad praegu kelgutamiseks. Liug viib enamasti Oja
tänavale välja. Parkla rajamisega kaoks see võimalus ära, sest see muutub lihtsalt väga
ohtlikuks.
Palume meie tingimuste ja ettepanekutega arvestada.
Palume kinnitust kirja kätte saamise kohta.
5 Tartu tn 3a Vastavalt meie telefonivestlusele seoses Nõo alevikus Tartu tänaval kergliiklustee Selgitus/Põhjendus:
52801:010:0400 kavandamisega, anname teada meie kinnistu Tartu tn. 3a lähteandmed. Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.8.1 kohaselt peab projekteerija täpsustama kõik
Meile kuuluva kinnistu suurus Nõo alevikus, Tartu tn.3a krundi suurus on 399m2, maa võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust. Juhul, kui projektiga kavandatakse
17.02.2022 kasutusotstarve on 100 % ärimaa. Krundi piiril, praeguse kõnnitee ääres asub elektrikilp ja Tartu tn 3a kinnistuga piirnevale lõigule kõrge äärekivi, siis tuleb lahendada ja näidata,
vee-kanalisatsiooni liitumispunkt. Olemasoleva detailplaneeringu kohaselt on krundile kuidas hakkab tulevikus kinnistule juurde pääsema, sest praegusel hetkel on kinnistule
planeeritud parkimiskohad. Kui kergliiklustee lahenduses peaks kasutusele tulema kõrged juurdepääs tagatud.
äärekivid, kuidas oleks sellisel juhul võimalik sõiduteelt autoga sissesõit krundil olevatele
parkimiskohtadele. Otsus:
Ehitusprojekti koostamisel võtta Tartu tn 3a kinnistu omaniku poolt välja toodud info
Tegelikkuses saab kõige parema ettekujutuse planeeringust, kui planeerija ja krundiomanik teadmiseks.
saaksid kohapeal kokku, et olukorda arutada ja hinnata. Projekteerimise käigus võtta ühendust kinnistuomanikuga, et täpsustada asjaolusid.
8
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
Meie ettepanek, kevadepoole, kui suurem osa lumest on sulanud, et kergliiklustee planeerija
kohtuks krundiomanikega, keda antud planeering puudutab. Oleme rääkinud ka meie
krundinaabritega, kes olid sama meelt, et kergliiklustee planeerija tuleks kohapeale selgitama
planeeringu tehnilist teostust, saaksime parima tulemuse.
6 Vahenurme Pean vajalikuks juhtida tähelepanu, et minule kuuluval Vahenurme kinnistul on töötav Otsus:
52801:001:0434 drenaazitorustik mis kahjuks ei ole enam Põllumajandusameti registris. Registrist võeti need Selgitada projekteerimise käigus välja drenaaži asukoht ning selgitada välja milles seisneb
välja Tartu keskuse poolt 2017.a. kuna mul oli soov rajada oma kinnistule reovee imbväljak. probleem. Vajadusel kaasata Põllumajandus- ja Toiduamet ja Vahenurme kinnistu omanik.
21.02.2022 Palun leida lahendus tekkinud probleemile ja mind sellest teavitada. Projektiga mitte halvendada drenaaži toimivust.
7 Vahenurme Analüüsides Teie dokumente leian järgmist: Selgitus/Põhjendus:
52801:001:0434 1. Puudub informatsioon "Meeri tee" bussipeatuse juurde rajatava parkla suuruse kohta ja kas Praegusel hetkel on probleem selles, et sõidukid pargivad pea igapäevaselt Nõo–Meeri tee
selle vajaduseks soovitakse ka võõrandada maad minule kuuluvalt Vahenurme kinnistult. servas, sest tuuakse/viiakse inimesi bussile. Sõidukite parkimiseks puudub sobiv asukoht.
22.02.2022 2. Mulle jääb arusaamatuks vajadus rajada uut parklat kuna läheduses olevas Parkla rajamine on vajalik selleks, et anda võimalus sõiduki parkimiseks olukorras, kus on
Terminali tanklas on olemas täiesti toimiv parkla. vaja kellelegi bussile vastu minna või kedagi bussi peale viia. Mõeldud on 3-4 kohalist
2. Eeldan, et selle parkla rajamisega saab olema oluliselt häiritud minu kodurahu sest olen väikest parklat.
kogenud olukorda mis toimub praegu Terminali parklas. Sinna kogunevad autodega ööstii Parkla on vajalik liikuvuse parandamiseks ja ühistranspordi kasutamise soodustamiseks.
noorte kambad ja toimub räige "kummi vilistamine", kostub lärm ja vali muusika.
Olen pöördunud politseisse aga olukord ei ole paranenud. Otsus:
Eeltoodut arvestades leian, et see asukoht ei ole sobiv parkla rajamiseks ning ei ole minule „Meeri tee“ bussipeatuse juurde projekteerida parkla suurusega 3-4 sõiduautole.
vastuvõetav. Olen avatud edaspidiseks suhtlemiseks.
2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud
Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust
avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).
Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus tunnus tunnus tunnus
Vana-Nõo tn 2 52801:010:0057 Kiriku tn 4a 52801:010:0129 Meeri tn 24 52801:010:0016 Raudtee tn 2a 52801:010:0018
Oja tn 1a 52801:010:0441 Kiriku tn 6 52801:010:0123 Voika tn 1a 52801:009:0397 Valga mnt 2 52801:009:0058
Tartu tn 3 52801:001:0542 Kiriku tn 8 52801:010:0125 Veski tn 31 52801:001:1063 Nigola 52801:009:0557
Vana-Nõo tn 1a 52801:010:0091 Kiriku tn 10 52801:010:0126 Tuule tn 38 52801:001:1036
Oja tn 7 52801:001:0514 Kiriku tn 12 52801:010:0127 Tuule tn 36 52801:001:1035
Vana-Nõo tn 1b // Voika tn 2a 52801:010:0444 Meeri tn 18b 52801:010:0022 Tuule tn 34 52801:001:1034
9