MÄÄRUS
09.03.2022 nr 20
Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse ja
võimaluste kaardistuse infosüsteemi põhimäärus
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 1002 lõike 21 alusel.
§ 1. Andmekogu nimetus
(1) Andmekogu nimetus on „Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse ja võimaluste
kaardistuse infosüsteem“ (edaspidi andmekogu).
(2) Andmekogu inglise keelne nimetus on Database for price, quality, coverage, usage and
capabilities of communications services.
§ 2. Andmekogu eesmärk
(1) Andmekogu pidamise eesmärk on võrrelda üldkasutatava elektroonilise side teenuse (edaspidi
sideteenus) hindu ja kvaliteeti ning kaardistada Eesti territooriumi aadressiobjektidel pakutavate
interneriühenduse teenuste võimalused ja tehnilised parameetrid ning tuvastada geograafilised alad
või aadressiobjektid, millel puudub internetiühenduse teenus.
(2) Andmekogu põhilised ülesanded on:
1) sideteenuste võimaluste kaardi koostamine ja visualiseerimine kaardil;
2) turutõrke hindamiseks vajalike väljundite, sealhulgas ruutkaart ja statistika, koostamine ja
visualiseerimine kaardil;
3) internetiühenduse teenuste kohta statistika koostamine;
4) statistiliste andmete arhiveerimine, esitamine ja printimise võimaldamine vastavalt esitatud
päringutingimustele;
5) asjast huvitatud isikule sideteenuste võimaluse ja turutõrgete kohta info jagamine ning hinna ja
kvaliteedi võrdlemise võimaldamine.
§ 3. Andmekogu vastutav töötleja
(1) Andmekogu vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(2) Andmekogu vastutav töötleja tagab:
1) andmekogu pidamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele;
2) andmekogu toimimise ja andmete esitamise võimaluse;
3) andmekogu toimingute õiguspärasuse;
4) andmekogust andmete väljastamise nõuetekohasuse;
5) andmekogu kasutajatoe olemasolu;
6) õigustatud isikutele juurdepääsu andmekogule ning selles sisaldavatele andmetele;
7) koostöös elektroonilise side ettevõtjatega (edaspidi sideettevõtja) andmekogus korrastatud ja
õige andmete esituse ning töötluse;
8) andmekogule esitatud andmete kasutamise ainult § 2 sätestatud eesmärgi täitmiseks.
§ 4. Andmekogu volitatud töötleja
(1) Andmekogu volitatud töötleja on sideteenust osutav sideettevõtja.
(2) Andmekogu sideettevõtjast volitatud töötleja täidab järgmisi ülesandeid:
1) laeb andmekogusse üles määruse lisas enda kohta käivaid andmeid ning ajakohastab neid;
2) teeb kõiki tavakasutajate õigusega määratud toiminguid.
§ 5. Andmekogu kasutajad
(1) Andmekogu vastutaval töötlejal on õigus:
1) sisestada andmekogusse volitatud töötleja kontaktandmed, moodustada kasutaja rollid ja
korraldada andmekogule juurdepääs, sealhulgas administreerida kasutajaliidest;
2) saada ligipääs veebirakenduse administreerimise liidesele;
3) saada ligipääs kõikidele andmekogus sisaldavatele andmetele ja logidele;
4) laadida andmekogusse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kontrollmõõtmiste faile.
(2) Andmekogu volitatud töötleja täidab § 4 nimetatud ülesandeid.
(3) Andmekogu kasutaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi või selle valitsemisala
ameti ametnik, kes on seotud lairibastrateegia või Eesti digiühiskonna arengukava kiire
internetiühenduse teenuse kättesaadavuse suurendamise meetme elluviimise ja seirega või kelle
ametiülesannete täitmiseks on vajalik andmekogus oleva info kasutamine. Nimetatud kasutajal on
õigus tutvuda andmekogusse sideettevõtjate poolt esitatud kõikide andmetega ja teha kõiki
tavakasutajate õigustega määratud toiminguid.
(4) Andmekogu autoriseerimata tavakasutajal on õigus saada andmekogust sideteenuste
võimaluste, hinna ja kvaliteedi kohta koondandmeid ning võimalus otsida, vaadata ja printida
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt teostatud kontrollmõõtmiste tulemusi.
(5) Andmekogu autoriseeritud tavakasutajal on lisaks autoriseerimata tavakasutaja õigustele riigi
autentimisteenuse vahendusel isikusamasuse tuvastamisel õigus näha ühekordse päringu
tulemusel ühe aadressobjekti piires teenust pakkuvate sideettevõtete internetiühenduse teenuste
võimalusi.
§ 6. Andmekogu pidamine
(1) Andmekogu pidamisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust ning kõik andmed
säilitatakse elektroonselt.
(2) Andmekogu turbeaste on keskmine (M) ja andmekogu turvaklass on K1T2S1.
§ 7. Andmekogu koosseis ja andmekogusse kantavad andmed
(1) Andmekogu koosseisu kuuluvad:
1) aadressobjektide andmebaas koos nendel pakutavate võimalike internetiühenduse teenuse
kiirustega;
2) sideettevõtja osutatava internetiühenduse teenuse geograafilise leviku ja tehniliste parameetrite
andmebaas;
3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sideteenuste kvaliteedi mõõtetulemuste andmebaas;
4) turutõrke ja ruutkaardi ulatuse analüüsi andmebaas;
5) autenditud kasutajate andmebaas;
6) internetiühenduse teenuse ja numbripõhise isikutevahelise side teenuse hinna ja kvaliteedi
andmebaas;
7) Eesti haldus- ja asutusjaotuse kaart.
(2) Andmekogus töödeldavate andmete täpsem koosseis on sätestatud määruse lisas.
§ 8. Andmete andmekogusse kandmine
(1) Andmekogu vastutav töötleja kannab andmekogusse määruse lisa punktis 3 nimetatud andmed.
(2) Sideettevõtja esitab andmekogusse andmeid internetiühenduse teenuse geograafilise leviku,
võimaluste ja võimekuse parameetrite kohta kokkulepitud formaadis ühe tervikliku failina
veebiliidese vahendusel vähemalt üks kord aastas, jaanuarikuus. Kui andmete muutus ei ole aasta
jooksul märkimisväärne, loeb andmekogu vastutav töötleja andmed pikendatuks.
(3) Sideettevõtja esitab andmeid internetiühenduse teenuse ja numbripõhise isikutevahelise side
teenuse hinna ja kvaliteedi kohta andmekogule läbi veebiliidese sarnase perioodiga kui
sideettevõtja muudab vastavaid andmeid oma veebilehel.
(4) Andmete andmekogusse kandja või esitaja vastutab enda poolt andmekogusse kantud või
esitatud andmete õigsuse eest.
§ 9. Andmete töötlemine
(1) Andmekogu vastutaval töötlejal on õigus teha järelepärimisi sideettevõtjatele, kui tema poolt
esitatud andmed on puudulikud või kui on tekkinud põhjendatud kahtlus nende õigsuses.
(2) Ebaõigete andmete avastamisel andmekogus parandab andmekogu vastutav töötleja need
koostöös andmed esitanud sideettevõtjaga esimesel võimalusel. Ebaõiged andmed kustutatakse
andmekogust.
(3) Paragrahvi 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete uuendamisel muudab andmekogu vastutav
töötleja eelmise perioodi kohta kehtinud andmed mitteaktiivseks.
(4) Andmekogu andmete sisestamisi, muutmisi, kustutamisi ja vaatamisi logitakse. Logi sisaldab
kirje looja ja loomise aja ning viimase muutja ja viimase muutmise aja andmeid.
§ 10. Juurdepääs andmekogule ja andmekogusse kantud andmetele
(1) Juurdepääsu andmekogule ja andmekogusse kantud andmetele omavad isikud vastavalt §-s 5
sätestatud õiguste ja rollipõhise määratluse alusel ning piires.
(2) Andmekogu andmed jagunevad avalikeks ning piiratud juurdepääsuga andmeteks.
(3) Andmekogu avalikud andmed on:
1) internetiühenduse teenuse maksimum üles- ja allalaadimiskiiruste näitajate koondandmed;
2) koondandmed internetiühenduste teenuseta aadressobjektide kohta;
3) statistiliste aruannete koondandmed turutõrke suuruse kohta;
4) andmed Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti mõõtmistulemuste kohta;
5) andmed sideteenuse hindade ja kvaliteedi ning neile vastava sideettevõtja kohta.
(4) Piiratud juurdepääsuga andmed avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 17 tähenduses on
mistahes andmekogus osaleva sideettevõtja põhised üksikud alg- ja koondandmed sideteenuste
võimaluste ja turutõrgete suuruse kohta.
(5) Andmekogusse kantud avalikele andmetele juurdepääsu ei piirata. Andmekogu kasutajale
võimaldatakse juurdepääs nimetatud andmetele veebiliidese kaudu ööpäevaringselt.
(6) Juurdepääsu tagamine § 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kasutajatele toimub andmekogu vastutavale
töötlejale esitatud avalduse alusel. Avalduses märgitakse andmekogu kasutaja kohta vähemalt
tema roll, nimi, isikukood ja kontaktandmed.
(7) Andmekogu vastutav töötleja tagab isikutele juurdepääsu neile määratud kasutajarolli piires
viie tööpäeva jooksul avalduse esitamisest arvates.
(8) Andmekogu piiratud juurdepääsuga andmetele igakordsel juurdepääsul toimub isiku
isikusamasuse tuvastamine riigi autentimisteenuse vahendusel.
§ 11. Andmete säilitamine
(1) Paragrahvi 9 lõikes 3 nimetatud mitteaktiivsed andmed arhiveeritakse andmekogus.
Arhiveeritud andmeid säilitatakse andmekogus viis aastat andmete mitteaktiivseks muutmisest
arvates.
(2) Andmekogusse andmete sisestamise, muutmise, kustutamise ja vaatamise logi säilitatakse üks
aastat vastava logi loomise päevast arvates
(3) Andmed hävitatakse säilitustähtaja möödumisel.
§ 12. Andmekogu pidamise üle järelevalve teostamine õigustatud isikud ja järelevalve
teostamise kord
(1) Järelevalvet andmekogu pidamise üle tehakse avaliku teabe seaduses kehtestatud korras.
(2) Järelevalvet andmekogus töödeldavate andmete õigsuse ja töötlemise üle teeb Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet.
§ 13. Andmekogu pidamise rahastamine
Andmekogu pidamist rahastatakse riigieelarvest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisala eelarve kaudu.
§ 14. Andmekogu muutmine ja lõpetamine
(1) Andmekogu pidamise lõpetamine otsustatakse seadusega.
(2) Andmekogu laiendamine, ühendamine ja lõpetamine ning andmete üleandmine teise
andmekogusse, avalikku või riigiasutuse arhiivi või nende hävitamine toimub kooskõlas avaliku
teabe seaduses ja arhiiviseaduses sätestatud nõuetega.
§ 15. Rakendussäte
Andmekogu funktsionaalsus, mis võimaldab võrrelda internetiühenduse teenuse ja numbripõhise
isikutevahelise side teenuse hindu ja kvaliteeti tehakse kättesaadavaks hiljemalt 30. juunil 2023. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
Lisa: Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteemis
töödeldavad andmed
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse
„Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse
ja võimaluste kaardistuse infosüsteemi põhimäärus“
eelnõu seletuskiri
Lisa
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse
ja võimaluste kaardistuse infosüsteemi põhimäärus“ kooskõlastustabel
Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud
Riigi Infosüsteemi Amet 13.01.2022 kiri nr 4.2-8/211946
Esitasite meile arvamuse avaldamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse Ettepanekut on arvestatud.
„Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse
infosüsteemi põhimäärus“ eelnõu. Eelnõu on muudetud.
Esitame eelnõule järgmised märkused:
1. Määruse eelnõu § 3 lõike 2 punkti 9 kohaselt teeb andmekogu vastutav töötleja
ettepanekuid andmekogu arendamiseks.
Jääb arusaamatuks, et kellele vastutav töötlejad neid ettepanekuid teeb, kui vastutav
töötleja vastutabki avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 434 lõike 1 teise lause
kohaselt andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Teeme
ettepaneku eelnõust selle punkti eemaldamiseks, kuna AvTS-s sätestatu kordamine
pole otstarbekas.
2. Arusaamatuks jääb eelnõu § 3 lõike 2 punkt 10. Eelduslikult on soovitud sätestada Ettepanekut on arvestatud.
logimist. Määruse eelnõu §-ga 12 sätestatakse küll logide säilitamise aeg, kuid pole
määratud milliseid tegevusi logitakse. Palume eelnõud selles osas täiendada ning Eelnõu on muudetud.
ümber sõnastada logimise korraldus eelnõu § 3 lõike 2 punktis 10. Ühtlasi teeme
ettepaneku sätestada logimine § 3 asemel eelnõu andmete töötlemise §-s (§ 9).
3. Eelnõu § 4 lõike 2 punkti 2 puhul jääb arusaamatuks milliste toimingute tegemist Ettepanekut on arvestatud.
soovitakse sideettevõtjale ülesandeks panna. Küsimusi tekitab ka selle §-i kohta antud
selgitus eelnõu seletuskirjas, kus märgitakse, et sideettevõtja ülesanne on lisaks Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.
1
andmekogusse andmete laadimisele ja ajakohastamisele ka andmeid vaadata. Palume
eelnõu ja seletuskiri selles osas üle vaadata.
4. Teeme ettepaneku üle vaadata eelnõu § 6 lõike 1 sõnastus. Meie arvates pole Ettepanekut on arvestatud.
andmekogu põhimääruses vaja reguleerida millistesse andmebaasi tabelitesse millised
andmekogu andmed salvestatakse. Seesugune teave esitatakse andmekirjeldusena Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.
riigi infosüsteemi haldussüsteemi (edaspidi RIHA). Lisaks palumegi ajakohastada
andmekogu dokumentatsioon RIHAs ning algatada samas ka AvTS § 433 lõikes 3
sätestatud asjakohane andmekogu tehnilise dokumentatsiooni kooskõlastamine.
5. Nii elektroonilise side seaduse § 1002 lõike 4 kui ka määruse eelnõu § 7 lõike 1 Ettepanekut on arvestatud.
kohaselt kuuluvad andmekogu koosseisu andmebaasid ja kaart, ent eelnõu lisa
punktides 2 ja 3 on andmebaasi mõiste asemel kasutatud mõistet andmekogu. Eelnõu lisa on muudetud.
6. Eelnõu § 8 lõikes 1 peaks määruse lisa lõike 3 asemel olema ilmselt viidatud lisas Ettepanekut on arvestatud.
olevale punktile 3.
Eelnõu on muudetud.
7. Arusaamatuks jääb määruse eelnõu § 9 lõike 1 eesmärk ja normi adressaat. Ka jääb Ettepanekut on arvestatud.
mõistetamatuks kuidas on tegemist andmekogu andmete töötlemisega juhul, kui
kogutakse andmeid, mida alles hakatakse andmekogusse esitama. Teeme ettepaneku Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.
see säte eelnõust eemaldada.
8. Eelnõu § 9 lõike 2 kohaselt uuendab andmekogu vastutav töötleja andmekogule Ettepanekut on arvestatud.
esitatud andmeid internetiühenduse teenuse geograafilise leviku, võimaluste ja
võimekuse parameetrite kohta vähemalt üks kord aastas. Taoliselt sõnastud normist Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.
jääb arusaamatuks milles see uuendamine seisneb, kuna eelnõu § 8 lõikega 2
pannakse samade ajakohaste andmete andmekogusse esitamise kohustus
sideettevõtjale. Sama uuendamise tegevust kirjeldab eelnõus § 9 lõige 5. Seepärast
teeme selguse huvides ettepaneku § 9 lõiked 2 ja 5 ühendada. Seejuures jääb
arusaamatuks mida tähendab „andmete kohta teabe täies mahus märkena säilitamine“.
9. Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu § 10 lõike 4 sõnastust. Sideettevõte (§ 4 lõikes Ettepanekut on arvestatud.
1 on kasutatud mõistet sideettevõtja), andmekogus osalemise asemel, esitab
andmekogusse andmeid. Eelnõu on muudetud.
10. Eelduslikult on eelnõu § 11 lõikes 1 silmas peetud andmekogus sisalduvaid Ettepanekut on arvestatud.
(töödeldavaid) andmeid, mitte aga teavet sellest millised andmeid andmekogus
töödeldakse (metaandmed), kuna viimased on kättesaadavad nii RIHAst kui ka Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.
andmekogu põhimäärusest. Palume sätte sõnastust parandada.
2
11. Eelnõu §-ga 12 normitakse andmete säilitamist. Kuivõrd ka eelnõu § 9 lõige 5 Ettepanekut on arvestatud.
sisaldab andmete säilitamise norme, siis teeme ettepaneku andmete säilitamist
normida üksnes §-s 12 ja § 9 lõikest 5 säilitamise normid eemaldada. Ühtlasi jääb Eelnõu on muudetud.
selgusetuks kui kaua säilitatakse andmekogus muid andmeid (näiteks autenditud
kasutajate andmebaasi kantavaid andmeid). Palume eelnõud selles osas täiendada.
12. Eelnõu lisa punkti 3.3 puhul jääb arusaamatuks mis kõne andmetest on jutt, kuna Ettepanekut on arvestatud.
eelnõu seletuskirja kohaselt kantakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
sideteenuste kvaliteedi mõõtetulemuste andmebaasi mobiilse internetiühenduse Eelnõu lisa on muudetud.
teenuse kiiruse mõõtmistulemused.
13. Teeme ettepaneku eelnõu, selle lisa ja seletuskiri keeleliselt üle vaadata, kuna Ettepanekut on arvestatud.
need sisaldavad mitmeid grammatikavigu.
Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.
Andmekaitse Inspektsioon 18.01.2022 kiri nr 1.2-4/21/4124
Täname, et esitasite meile arvamuse avaldamiseks sideteenuse hinna, kvaliteedi, Ettepanek on võetud teadmiseks.
katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteemi põhimääruse eelnõu.
Põhimääruse eelnõu ülevaatamisel hakkas silma, et kõnealuse infosüsteemi kui
andmekogu põhimäärus erineb oma ülesehituselt ja struktuurilt paljude teiste
andmekogude põhimäärustest ning ei ole seetõttu ka ehk niivõrd selge ja üheselt
arusaadav kui võiks.
Kogemusele tuginedes võib öelda, et enamike andmekogude põhimäärused järgivad
enam-vähem väljakujunenud struktuuri, mis algab üldsätetega, kus käsitletakse
andmekogu asutamist, eesmärki ja määratletakse selle nimetus, samuti tuuakse selgelt
välja vastutav ja volitatud töötleja ning loeteluna mõlema ülesanded eraldi. Seejärel
järgmise peatükina käsitletakse andmekoguülesehitust ja andmete tähendust, kus siis
tuuaksegi välja eraldi paragrahvidena andmekogu ülesehitus, andmete kaitse ehk
millist turvaklassi kohaldatakse jms ning andmete õigluslik tähendus(kas õigust loov
või informatiivne vms). Sellele järgneb peatükk andmeandjatest ja andmete
esitamisest ning andmete koosseisust, töötlemisest ja logimisest, kus siis saab
konkreetselt välja tuua, kes on andmekogusse (kõnealusel juhul infosüsteemi või
nende erinevatesse osadesse) andmete esitajad, milliseid andmeid ja mis koosseisus
nad seda teevad, kuidas nad seda teevad, kes ja millistel alustel ning tingimustel
andmeid infosüsteemist saavad (kellele ja kuidas väljastatakse ning ligipääsud).
Samuti kuidas toimub andmete infosüsteemi kandmine, muutmine ja parandamine,
logimine ning kui on mingid juurdepääsu erisused, siis käsitletakse neid(nt ligipääs
3
isikustatud andmetele). Lisaks kuidas andmeid säilitatakse ning arhiveeritakse ja
kustutatakse. Viimaks aga antakse ülevaade, kuidas toimub andmekogu üle
järelevalve, selle rahastamine ja lõpetamine. Mõistagi sõltub täpne struktuur ja
detailsus konkreetse andmekogu iseloomust ja keerukusest, ent üldjoontes võib
ülesehitust sellisena kirjeldada.
Esitatud määruse eelnõus on küll eelpool nimetatud aspektid enam-vähem käsitletud,
kuid nagu öeldud, ei ole seda tehtud selge ülesehituse ja struktuuriga. Paljude
andmekogude põhimääruste puhul nö tavaks saanud struktuur võimaldaks ehk
kiiremat ja selgemat ülevaadet saada, mis andmekoguga tegu, miks seda vaja on,
milliseid andmeid sinna kogutakse ja kes sinna neid esitavad ning kes sealt andmeid
saavad.
Ka ühesuguste terminite kasutus nagu nt andmeandjad, looks selgust. Hetkel Ettepanekut on arvestatud.
põhimäärust lugedes näiteks ei ole üheselt arusaadav, kes ja milliseid andmeid
andmekogusse annab (ehk teisisõnu, kust ja kuidas tekivad infosüsteemi, mille osaks Eelnõu on muudetud.
on mitmed andmebaasid, andmed). § 4 lõikest 2 võib aimata, et sideettevõtja esitab
enda kohta käivaid andmeid, ent milliseid andmeid sättest ei selgu, rääkimata sellest,
et selline infokild sisaldub sättes, mis räägib volitatud töötleja ülesannetest.
Põhimääruse eelnõu § 11 osas jääb ebaselgeks, mida tähendab, et andmekogust Ettepanekut on arvestatud.
väljastatakse andmeid isikuandmete kaitse seaduses sätestatud korras. Esiteks näib, et
andmekogu ei saa sisaldama olulises osas isikuandmeid v.a autenditud kasutajate Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.
andmed. Eeldatavasti on silmas peetud siis seda osa infosüsteemist, ehkki seegi pole
üheselt selge, kuid ebaselgeks jääb, mis on see isikuandmete kaitse seaduses
sätestatud kord, sest isikuandmete töötlemist reguleerib peaasjalikult isikuandmete
kaitse üldmäärus ja seda täpsustab isikuandmete kaitse seadus. Juhul, kui selle sätte
eesmärgiks on sätestada, kuidas toimub sellest osast infosüsteemist (autenditud
kasutajate andmebaas) andmete väljastamine, siis tulekski täpsustada, kas, kellele ja
millistel juhtudel seda tehakse.
Siinkohal ongi paslik märkida, et juurdepääs andmetele ja nende väljastamise on
hetkel reguleeritud erinevates sätetes (§ 10 ja § 11), mis tekitab segadust. Aru
saamaks, kellel on ligipääs, ning kellele, kui palju ja kuidas andmeid väljastatakse
peab õigusakti lugeja mõlema paragrahviga tutvuma. Oma olemuslikult on aga
juurdepääs ja andmete väljastamine omavahel tihedalt seotud. Üheljuhul on siis nö
püsiv ligipääs, ligipääsu vajaduse üle otsustatakse ühel viisil ning tagatakse
turvalisus, autentimine ja logimine. Teisel juhul aga nagu aru võib saada, on tegemist
4
üksikpäringutega nende poolt, kes ei oma juurdepääsu nende andmete osas, millel on
juurdepääsu piirang.
Kusjuures, kui põhimääruse §-i 10 lugeda, siis ei ole selge, milliste andmetega on Ettepanekut on arvestatud.
tegu autenditud kasutajate andmebaasi puhul. § 10 loetleb lõikes 3, millised andmed
on avalikud ja seejärel lõikes 4 nimetab, millised andmed on piiratud juurdepääsuga, Eelnõu on muudetud.
aga autenditud kasutajate andmeid §-s 10 üldse ei nimetata.
Siinjuures tekkis veel küsimus, § 10 lõike 4 osas. Nimelt ütleb lõige 4, et piiratud
juurdepääsuga andmed on mistahes andmekogus osaleva sideettevõtte põhised
üksikud alg- ja koondandmed sideteenuste võimaluste ja turutõrgete suuruse kohta.
Kuid ei ole sätestatud, millisel AvTS § 35 sätestatud alusel juurdepääsupiirang
seatakse.
Nimelt ei saa määrusega ette näha täiendavaid juurdepääsupiirangu aluseid.
Põhimõtteliselt on võimalik põhimäärusega ära otsustada, et andmekogusse
kogutavad mingid andmed on teatud AvTS § 35 punkti alusel juurdepääsu piiranguga,
ent kui põhimäärus konkreetsele alusele ei viita, tekib hiljem praktikas probleem, sest
ei pruugita teada, mis alusel juurdepääsupiirang seatud on. Nimelt võib sellisel juhul
juhtuda, et määrusandja piirangu on sel juhul küll ette ära otsustanud, aga andmekogu
vastutav töötleja, kes muidu peaks juurdepääsupiirangute üle otsustama, ei tea,
millisel AvTS alusel seda tehtud on. Samas peab on taagasunnitudmäärust täitma, mis
võib ta panna väga komplitseeritud olukorda. Selle vältimiseks peaks olema selgelt
öeldud, millisel AvTS § 35 alusel see juurdepääsupiirang seatud on.
Veel juhiks tähelepanu § 3 lõike 2 punktile 9, mis sätestab, et TTJA teeb ettepanekuid Ettepanekut on arvestatud.
andmekogu arendamiseks. TTJA on andmekogu vastutav töötleja. Tekib küsimus,
kellele ta neid ettepanekuid teeb. Andmekogu arendamine on olemuselt vastutava Eelnõu on muudetud.
töötleja enda ülesanne, mille teostamise ta võib oma näpunäidete kohaselt küll
volitatud töötlejale panna. Ent põhimääruses pole öeldud, kes andmekogu arendab.
On üksnes öeldud, et MKM majutab andmekogu. See aga ei hõlma arendamist. Seega
tuleks viidatud sätet täpsustada.
Lisaks eelnevale võiks keeleliselt üle vaadata seletuskirja. Selles esines mitmeid
keelelisi ja/või trükivigu.
Kokkuvõtvalt soovitab Andmekaitse Inspektsioon kogu põhimääruse struktuuri ja
ülesehituse selguse huvides üle vaadata, täpsustada viidatud sätteid, sõnastust ning
mõisteid. Andmekogu põhimääruse eesmärk on luua selgust ja läbipaistvust. Selles
osas on eelnõul teatavaid vajaka jäämisi.
5
Täiendavate küsimuste korral vastame hea meelega.
Eesti Infotehnoloogi ja Telekommunikatsiooni Liit 01.12.2021 kiri nr 5.1-1/138-1
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) analüüsis Teie poolt Ettepanek on võetud teadmiseks.
arvamuse esitamiseks esitatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse
„Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse Põhjendus: sideteenuse katvuse, kasutuse ja
infosüsteemi põhimäärus“ eelnõu ja annab teada, et ei saa eelnõud kooskõlastamisele võimaluste ja kaardistuste infosüsteemi näol ei ole
esitatud kujul toetada. tegemist uue infosüsteemiga, see asutati ja võeti
ITL-i kuuluvatele sideettevõtjatele ei ole tutvustatud eelnõuga reguleeritava kasutusele juba 31.01.2017. Selle infosüsteemi
infosüsteemi IT-lahendust. Meile teadaolevalt puudub hetkel arusaam, kuidas eelnõus loomisele kaasati ka ITL.
nimetatud andmed infosüsteemi tekivad ja kuidas neid oleks võimalik eelnõus Antud eelnõuga täiendatakse (tulenevalt ESSist)
kirjeldatud viisil kuvada. Oleme seisukohal, et ei saa alustada andmekogu pidamise infosüsteemi sideteenuse hinna ja kvaliteedi
põhimääruses teatud asjaolude sedastamisest ja andmekogule omaste detailide võrdlusega, kuid see osa infosüsteemi
sätestamisest, kui samal ajal puudub isegi IT-eelanalüüs ja nõuded. Taolise olematu funktsionaalsusest tehakse kättesaadavaks alles
info pinnalt ei saa ITL eelnõule sisulist tagasisidet anda. 30.06.2023.
Peame oluliseks rõhutada, et eelnõus kirjeldatud infosüsteemi loomisega ei kaasne MKM (koos TTJAga) on alustanud selle täienduse
kulud üksnes riigile, kuna võimaliku liidestuse loomise ja ülalpidamisega kaasneb ärianalüüsiga, arendamisse kaasatakse ka ITL.
ettevõtetele samuti täiendav koormus. Hetkel on tehnilist lahendust teadmata
keeruline hinnata, kui mahukaks võib kujuneda sideettevõtjate töö infosüsteemiga.
Seega ei saa eelnõud hetkel vastu võtta ka sel põhjusel, et tegelik mõjuanalüüs on läbi
viimata.
Kokkuvõttes teeb ITL ettepaneku eelnõud kooskõlastamisele esitatud kujul
hetkel mitte vastu võtta. Selle asemel tuleb alustada IT-lahenduse loomist
püstitades selleks selge eesmärk. Palume lahenduse välja töötamiseks kaasata
kõiki osapooli, s.h turuosalisi.
Eelnõu lisas kirjeldatud spetsiifiline info kuni teenuste kvaliteedinõueteni (värin,
paketikadu, hilistus) lisatakse elektroonilise side seaduse muudatustest tulenevalt
sideettevõtjate kodulehtedele ja seeläbi saab olema tagatud sidedirektiivi nõue
tarbijale ülevaate andmisel. Seetõttu ei näe me põhjust eelnõuga kiirustamiseks.
Loodame, et leiate võimaluse ITL-i seisukohta arvestada ja kaasate sideettevõtjad
infosüsteemi IT-lahenduse väljatöötamisse ning selle järgselt ka uue eelnõu
menetlusse.
6
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
09.03.2022 määrus nr 20
„Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse,
kasutuse ja võimaluste kaardistuse
infosüsteemi põhimäärus“
Lisa
Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteemis
töödeldavad andmed
1. Aadressobjektide andmebaasi kantakse aadressandmete süsteemist (ADS) järgmised andmed:
1.1 aadressobjekti kohanimi;
1.2 aadressobjekti koha-aadress;
1.3 aadressobjekti koha-aadressi komponendid (maakonna nimi, tase 1; omavalitsuse üksuse nimi,
tase 2; asustusüksuse või linnavalitsuse nimi, tase 3; tänava nimi tase 5; maaüksuse või talu nimi,
tase 6; tänava või maaüksuse nr tase 7; korteri nr tase 8);
1.4 aadressobjekti koha-aadressi unikaalne tehniline identifikaator;
1.5 koodaadress;
1.6 aadressobjekti versioonitunnus aadressandmete süsteemis;
1.7 aadressobjekti kood aadressandmete süsteemis;
1.8 aadresspunktide x, y koordinaadid;
1.9 aadressobjekti liik (EE – elukondlik hoone, ME – mitteelukondlik hoone, AY – asustusüksus,
OV – omavalitsus, RR – rajatis);
1.10 aadressobjekti tunnus originaalregistris;
1.11 aadressobjekti identifikaator Eesti Topograafiline Andmekogu (ETAK) süsteemis;
1.12 aadressandmete kehtivuse algus- ja lõpuaeg;
1.13 aadressobjektide olek (O – ootel; K – kehtiv; X – tühistamise ootel);
1.14 aadressobjekti unikaalaadressi tunnus;
1.15 aadressobjekti optimeeritud täis- ja lähiaadress.
2. Sideettevõtja osutava internetiühenduse teenuse geograafilise leviku ja tehniliste parameetrite
andmebaasi kantakse järgmised andmed:
2.1 sideettevõtja nimi;
2.2 sideettevõtja üld- ja kontaktandmed;
2.3 aadressobjekti asukoht x, y koordinaatidega;
2.4 kaabli- ja tehnoloogia liik;
2.5 alla- ja üleslaadimise kiiruse näit mobiilside- ja fikseeritud kaabliga võrgus;
2.6 mobiilsidevõrkude korral vektorandmed levialadega, mis on defineeritud kokkulepitud leviala
tugevuste vahemikena ja leviala tugevuse numbrilised väärtused, mis kuuluvad iga ala juurde
(sideettevõtja levialakaardid).
3. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sideteenuste kvaliteedi mõõtetulemuste andmebaasi
kantakse järgmised andmed:
3.1 sideettevõtja nimi;
3.2 mõõtmiste teostamise kuupäev ja asukoht;
3.3 mõõtetulemus (alla- ja üleslaadimise kiirus).
1
4. Turutõrke ja ruutkaardi ulatuse analüüsi andmebaasi kantakse järgmised andmed:
4.1 Eesti territooriumi kattev 1x1 km ruutudega kaart rahvaarvu ja aadressobjektide arvuga iga
ruudu kohta;
4.2 aadressobjektide arv igas ruudus, millistel sideteenuste pakkujatel on ettenähtud parameetritele
pakutavat teenust võimalik pakkuda.
5. Autenditud kasutajate andmebaasi kantakse järgmised andmed:
5.1 kasutaja ees- ja perekonnanimi;
5.2 kasutaja isikukood;
5.3 kasutaja e-posti aadress;
5.4 esindatava ettevõtte nimi;
5.5 talle omistatud roll.
6. Internetiühenduse teenuse ja numbripõhise isikutevahelise side teenuse hinna ja kvaliteedi
andmebaasi kantakse järgmised andmed:
6.1 sideettevõtja nimi;
6.2 pakutava internetiühenduse teenuse hind;
6.3 numbripõhise isikutevahelise side teenuse hind;
6.4 internetiühenduse teenuse hilistus, värin ja paketikadu;
6.5 numbripõhise isikutevahelise side teenuse vea tõenäosus ja kõnemärguande viivitusaeg.
7. Eesti haldusjaotuse kaardilt kantakse andmebaasi maakondade, kohaliku omavalitsuse üksuste
ja asulate halduspiirid.
2
28.02.2022
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse,
kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteemi põhimäärus“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 1002 lõike 21 alusel.
Sideteenuse katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteem1 asutati ja võeti kasutusele
31.01.2017. Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse
infosüsteemi (edaspidi andmekogu) pidamise eesmärgiks on koondada ühtsesse andmekogusse
Eestis fikseeritud üldkasutatava elektroonilise side teenuse ja mobiilsideteenuse vahendusel
kiire internetiühendusega majapidamiste andmed, piirkonnas pakutava andmesideteenuse
tehnilised andmed ning nende andmete töötlemine koondandmeteks piirkonna üldise turutõrke
olemasolu kajastamiseks.
Kogutud andmete alusel on võimalik seirata internetiühenduse teenuse arengut ja selgitada välja
sideteenuste turutõrgetega piirkonnad, mis vajavad inimeste elukvaliteedi parandamiseks
arendamist ning saada informatsiooni võimalikest internetiühenduse teenustest konkreetses
piirkonnas.
Elektroonilise side seaduse, mis jõustus 01.02.2022, täiendati andmekogu internetiühenduse
teenuse ning numbripõhise isikutevahelise side hinna ja kvaliteedi võrdluse võimalusega,
seetõttu muudetakse ka andmekogu nime. Selle täienduse tulemusel avaneb lõppkasutajatel
võimalus lihtsalt võrrelda turul pakutavate internetiühenduse teenuste või numbripõhiste
isikutevahelise side teenuste osutajate hindu ja kvaliteeti.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
sideosakonna juhataja Oliver Gailan (tel: 667 2080; e-post:
[email protected]) ja
õigusnõunik Mariann Salomets (tel: 667 2037; e-post:
[email protected]) ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna peaspetsialist Liisi Moks (tel: 639
7665, e-post:
[email protected]). Eelnõule tegi õigusliku ekspertiisi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 5813
7801, e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud elektroonilise side seaduse 01.02.2022 jõustunud muudatustega.
Määruse eelnõul ei ole seost Vabariigi Valitsuse tööprogrammiga.
1
https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/ski.
1
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb 15 paragrahvist.
Paragrahvis 1 sätestatakse andmekogu nimi eesti ja inglise keeles.
Paragrahvis 2 on sätestatud andmekogu eesmärk.
Andmekogu pidamise eesmärk on tagada ESSis sätestatud sideteenuse hinna, kvaliteedi,
katvuse ja võimaluste võrdluste kaardistuse nõuete täitmine. Kogutud andmete alusel on
võimalik seirata internetiühenduse teenuse arengut, selgitada välja sideteenuste turutõrgetega
piirkonnad, mis vajavad inimeste elukvaliteedi parandamiseks arendamist. Lõppkasutajatel on
võimalus hinnata konkreetses piirkonnas enne otsuse tegemist eri sideteenuse pakkujate
eeliseid ja kulusid ning saada erapooletu ja võrreldav teave teenusepakkujate hinna ja kvaliteedi
kohta.
Paragrahvis 3 sätestatakse andmekogu vastutav töötleja, kelleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet (edaspidi TTJA), kes vastutab andmekogu pidamise, toimimise,
õiguspärasuse jne eest.
Paragrahvis 4 sätestatakse andmekogu volitatud töötleja.
Andmekogu volitatud töötleja on sideteenust ostutav elektroonilise side teenust osutav ettevõtja
(edaspidi sideettevõtja), kelle ülesanne on laadida andmekogusse käesoleva määruse lisa
punktides 2 ja 6 toodud andmeid ja ajakohastada neid.
Paragrahvis 5 sätestatakse andmekogu kasutajad.
Andmekogu vastutaval töötleja haldab andmekogu, see tähendab tegeleb kasutajatele õiguste
andmisega, administreerib kasutajaliideseid jne. Lisaks on tal õigus laadida andmekogusse
TTJA kontrollmõõtmise (nt mobiilse interneti andmesidekiiruse mõõtmised2) faile.
Andmekogu volitatud töötleja täidab § 4 ja lisa lõikes 2 ja 6 loetletuid tegevusi.
Andmekogu kasutaja on ministeeriumi (nt MKMi sideosakonna nõunik) või selle valitsemisala
ametnik, kes tegelev lairibastrateegi või Eesti digiühiskonna arengukava3 kiire
internetiühenduse teenuse kättesaadavuse suurendamise meetme elluviimisega või ametnik,
kellel on muu ametiülesannetega seotud vajadus tutvuda andmesideteenuste võimaluste kohta
Eesti eri piirkondades.
Andmekogu autoriseerimata tavakasutajal (ehk tavainimesel) on õigus saada andmekogust
sideteenuste võimaluste kohta koondandmeid ning võimalus otsida, vaadata ja printida
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt teostatud kontrollmõõtmiste tulemusi.
Andmekogu autoriseeritud tavakasutaja (ehk tavainimene) on õigus teostada infopäringuid ühe
aadressobjekti piires, st vaadata konkreetsel aadressil (nt Suur-Ameerika 1, Tallinn) olevate
internetiühenduse võimalust ja võrdlust ning võrrelda internetiühenduse teenuse või
numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutajate hindu ja kvaliteeti.
2
https://www.ttja.ee/eraklient/side-ja-meediateenused/sideteenused-numeratsioon/mootmised.
3
https://mkm.ee/sites/default/files/mkm_arengukava_digiuhiskond_26-10-2021.pdf
2
Paragrahvis 6 sätestatakse andmekogu pidamise põhimõtted ning andmekogu turbeaste ja
andmete turvaklass.
Andmekogu on elektrooniline ja võimaldab automatiseeritud andmetöötlust.
Andmete turbeaste on keskmine (M) ja andmekogu turvaklass K1T2S1. Andmekogu andmete
keskmine turbeaste ja turvaklass on määratud kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20. detsembri
2007. a määrusega nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ ja eelnimetatud määruse
alusel koostatud ISKE (infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteem) rakendamise
juhendiga. Andmekogu turvaklass seab andmekogu vastutavale töötlejale ISKE
rakendusjuhisest lähtuvalt kindlad kohustused registri turvalisuse tagamisel. Turvaklass
koosneb kolmest turvaosaklassist:
andmete käideldavuse turvaosaklass (K1) määratleb 90% töökindluse nõude;
andmete tervikluse turvaosaklass (T2) määratleb nõude, mille kohaselt peavad info
allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt olema tuvastatavad; vajalik on info õigsuse,
täielikkuse ja ajakohasuse perioodiline kontroll;
andmete konfidentsiaalsuse turvaosaklass (S1) määratleb nõude, mille kohaselt on info
asutusesiseseks kasutamiseks ja info kasutamine on lubatud juurdepääsu taotleva isiku
õigustatud huvi korral.
Andmekogus rakendatakse ISKE turvameetmete süsteemi.
Paragrahvis 7 on sätestatud andmekogu koosseis ja andmekogusse kantavad andmed.
Andmekogu koosneb kuuest andmebaasist ja Eesti haldus- ja asutusjaotuse kaardist.
Aadressobjektide andmebaas koos nendel pakutavate võimalike internetiühenduse teenuse
kiirustega. Aadressandmete süsteemist tulevad sellesse andmebaasi algandmed ning sinna
lisatakse sideettevõtja edastatud internetiühenduse teenuse parameetrid iga aadressobjektil
kohta.
Sideettevõtja osutava internetiühenduse teenuse geograafilise leviku ja tehniliste
parameetrite andmebaas – sideettevõtja edastab andmekogusse aadressobjekti kohta tehnilise
võimekuse andmed (milline ühendus nt mobiilside või fikseeritud sidelühendus).
TTJA sideteenuste kvaliteedi mõõtetulemuste andmebaas – TTJA edastab andmekogusse
mobiilse internetiühenduse teenuse kiiruse mõõtmistulemused.
Turutõrke ja ruutkaardi ulatuse analüüsi andmebaas – sisaldab andmeid turutõrke kohta.
Autenditud volitatud töötleja andmebaas – sisaldab andmeid andmekogu volitatud
töötlejate kohta.
Internetiühenduse teenuse ja numbripõhise isikutevahelise side teenuse hindade ja
kvaliteedi andmebaas – see andmebaas on veel loomisel, tuleviks saavad tavakasutajad
vaadata konkreetsel aadressobjektil pakutavate sideteenuse hindu ja kvaliteeti.
Paragrahvis 8 sätestatakse andmekogusse kandmise kord.
Andmekogu vastutav töötleja kannab andmekogusse TTJA kontrollmõõtmise tulemusi
(määruse lisa punkt 3).
Sideettevõtjad esitavad andmekogusse andmeid andmesideteenuse geograafilise leviku,
võimaluste ja võimekuse parameetrite kohta kokkulepitud formaadis ühe tervikliku failina üks
aastas veebipõhise kasutajaliide vahendusel. Erandina on võimalik esitada andmeid ka pikema
perioodi tagant, see on näiteks mõistlik sideettevõtete puhul, kes aktiivselt oma võrku ei arenda.
3
Võib olla juhuseid, kus mõne sideettevõtte võrk on sama geograafilise levikuga järjest mitu
aastat, selliste puhkude jaoks on sätestatud erand. Sideettevõtjad vastutavad esitatud andmete
õiguse eest.
Sideettevõtja esitab andmeid sideteenuste hinna ja kvaliteedi kohta andmekogule läbi
veebiliidese sarnase perioodiga kui sideettevõte muudab vastavaid andmeid oma veebilehel.
Paragrahvis 9 sätestatakse nõuded andmete töötlemisele.
Andmekogu vastutav töötleja uuendab andmekogule esitatud andmeid vähemalt üks kord
aastas. Andmete uuendamisel muudetakse eelmise perioodi andmed mitteaktiivseks.
Kui sideettevõtja ei uuenda andmeid, siis kasutatakse eelmise perioodi andmeid.
Andmete ebaõiguse või puudulikkuse korral on vastutaval töötlejal õigus teha sideettevõtjale
järelepärimisi.
Ebaõigete andmete avastamisel andmekogus parandab vastutav töötleja andmed esimesel
võimalusel.
Andmekogusse sisenemisi, muutmisi, kustutamisi ja vaatamisi logitakse.
Paragrahvis 10 sätestatakse andmekogule ja sellesse kantud andmetele juurdepääsu
tingimused.
Juurdepääsu andmekogus olevatele andmetele on TTJA ametnikul, sideettevõtjal,
ministeeriumi ametnikul või allasutuse ametnikul, autoriseeritud tavakasutajal ja
autoriseerimata tavakasutajal.
Andmekogu andmed on jaotatud avalikes ja piiratud juurdepääsuga andmeteks. Enamus
andmekogu andmeid on avalikud, vaata www.netikaart.ee. Avalike andmete loetelu on
sätestatud ESS § 1002 lõikes 7, avalikes andmeteks on koondandmed internetiühenduse
maksimum üles- ja allalaadimiskiiruse näitajate, internetiühendusteta aadressobjektide ja
statistiliste aruannete turutõrke suuruse kohta ning andmed TTJA mõõtmistulemuste ja
sideteenuse hindade ja kvaliteedi kohta.
Piiratud juurdepääsuga andmed on andmekogule andmeid esitanud sideettevõtja põhised
üksikud alg- ja koondandmed sideteenuste võimaluste ja turutõrgete suuruse kohta.
Paragrahv 11 käsitleb andmekogu andmete säilitamist. Arhiveeritud andmeid säilitatakse viis
aastat andmete mitteaktiiveks muutmisest arvates ning andmed hävitatakse säilitustähtaja
möödumisel.
Andmekogusse andmete sisestamise, muutmise, kustutamise ja vaatamise logi säilitatakse üks
aastat vastava logimise päevast arvates.
Paragrahv 12 käsitleb andmekogusse kantud andmete järelevalve teostamist.
Andmekogu pidamise üle teevad järelevalvet Riigi Infosüsteemi Amet ja Andmekaitse
Inspektsioon.
Andmekogus töödeldavate andmete õigsuse ja töötlemise üle teeb järelevalvet TTJA.
Paragrahv 13 käsitleb andmekoguga seotud rahastamist. Andmekogu pidamist rahastatakse
riigieelarvest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve kaudu.
4
Paragrahvis 14 sätestatakse, et andmekogu pidamine lõpetatakse andmekogu pidamise
kohustuse lõppemisega ehk ESSist tuleneva kohustuse lõppemisega. Kuna andmekogu
(netikaart.ee) loodi Euroopa Liidu SF-rahadega, siis peab andmekogu toimima vähemalt
31.12.2025. aastani.
Andmekogu muutmisel, ühendamisel ja lõpetamisel järgitakse avaliku teabe seaduses ja
arhiiviseaduses sätestatud nõuetest.
Paragrahvis 15 sätestatakse, et andmekogu funktsionaalsus, mis võimaldab võrrelda
internetiühenduse teenuse ja numbripõhiste isikutevaheliste sideteenuste hindu ja kvaliteeti
võetakse kasutusele peale vastava arenduse valmimist, kuid mitte hiljem kui 30.06.2023.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik.
4. Määruse mõjud
Eelnõu ei oma demograafilist mõju ning mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, samuti mõju
elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. Samuti puudub kohaliku omavalitsuse
korraldusele.
Määrusega kehtestatakse andmekogu loomise ja selle pidamise ning kasutamise kord, sellega
viiakse andmekogu loomine ja pidamine vastavusse avaliku teabe seaduse 51. peatükiga.
Kuna andmekogu asutati ja võeti kasutusele juba 31.01.2017 ning see on töös käesoleva ajani,
siis ei kaasne määrusega mõju sideettevõtjatele ja TTJAle.
Andmekogu uus funktsionaalsus, mis võimaldab võrrelda internetiühenduse teenuse ja
numbripõhiste isikutevaheliste sideteenuste hindu ja kvaliteeti võetakse kasutusele peale
vastava arenduse valmimist, kuid mitte hiljem kui 30.06.2023. Uus funktsionaalsus mõjutab
sideettevõtjaid, kuna nad peavad esitama andmekogule internetiühenduse teenuse ja
numbripõhise isikutevaheliste sideteenuse hinna ja kvaliteeti info.
Uus funktsionaalsus avaldab positiivset mõju tarbijatele, kuna neil avaneb võimalus võrrelda
erinevate sideettevõtjate internetiühenduse teenuse ja numbripõhiste isikutevaheliste
sideteenuste hindu ja kvaliteeti, mille põhjal saavad nad valida endale parima sideteenuse.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Andmekogu uue funktsionaalsuse loomine läheb maksma hinnanguliselt 60 000 eurot ja see
kaetakse Euroopa Liidu struktuurifondi eelarvest.
Määruse rakendamisega ei ole ette näha tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
5
Andmekogu uus funktsionaalsus, mis võimaldab võrrelda internetiühenduse teenuse ja
numbripõhiste isikutevaheliste sideteenuste hindu ja kvaliteeti võetakse kasutusele peale
vastava arenduse valmimist, kuid mitte hiljem kui 30.06.2023.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu arvamuse avaldamiseks Andmekaitse
Inspektsioonile, Riigi Infosüsteemi Ametile ja Statistikaametile ning Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liidule.
Määrusele esitas oma arvamuse Andmekaitse Inspektsioon, Riigi Infosüsteemi Amet ning Eesti
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Ülevaade arvamuste arvestamisest ja
mittearvestamisest on toodud seletuskirja lisas.
6