Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse
eelnõu seletuskirja lisa 3
KAVAND
Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a
määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi
põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 alusel.
§ 1. Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 alusel.“.
§ 2. Määrus jõustub 2023. aasta 1. mail.
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse
eelnõu seletuskirja lisa 1
KAVAND
ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord
Määrus kehtestatakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse § 7 lõike 4 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse välisinvesteeringu loa taotluse (edaspidi taotlus)
andmekoosseis, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse esitamise kord.
2. peatükk
Taotluse sisu
§ 2. Välisinvesteeringu andmed
Välisinvesteeringu kohta esitatakse taotluses järgmised andmed:
1) välisinvesteeringu kirjeldus;
2) välisinvesteeringu ligikaudne väärtus;
3) tehingu lõpuleviimise kavandatav aeg;
4) välisinvesteeringu rahastamise allikas;
5) välisinvestori äristrateegia kirjeldus seonduvalt tehinguga;
6) andmed välisinvestori finantsilise suutlikkuse kohta tagada sihtettevõtja või sihtettevõtja osa
järjepidevus ja nõuetekohane toimimine;
7) osaluse või kontrolli omandaja ja tema lõpliku kontrolliva üksuse osalemine sihtettevõtja
osa- või aktsiakapitalis ning talle kuuluvad õigused ja hääled enne tehingut ja tehingu
tulemusena;
8) selgitus, kas osaluse suurus ja talle kuuluvad õigused ja hääled võimaldavad tõhusalt osaleda
ühingu juhtimises;
9) koondumise kontrolli kohaldumine EL Nõukogu määruse 139/2004/EÜ, kontrolli
kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.01.2004, lk 1–22) alusel või
liikmesriigis;
10) muu hindamise, loamenetluse või järelevalvemenetluse kohaldumine Euroopa Liidu
liikmesriigis või kolmandas riigis, sh usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve, valdkondlik
tegevusluba või sertifitseerimine.
§ 3. Sihtettevõtja ja sihtettevõtja osa andmed
(1) Sihtettevõtja ja tema kontrollitavate ühingute kohta esitatakse taotluses järgmised andmed:
1) nimi;
2) aadress, registrijärgne asukoht, elektronposti ja veebilehe aadress, telefoninumber;
1
3) registrikood;
4) Euroopa Liidu käibemaksukohustuslasena registreerimise number;
5) tehingus osalemise kirjeldus, sealhulgas sihtettevõtjas olulise osaluse omandamise või tema
üle kontrolli saavutamise viis;
6) majandustegevuse valdkonna lühikirjeldus, sealhulgas asjakohased Eurostati klassifikaatori
NACE koodid;
7) majandustegevuse, sealhulgas pakutavate toodete ja teenuste kirjeldus enne ja pärast
tehingut;
8) taotlejale teadaolevate asendustoodete või -teenuste loetelu;
9) peamiste konkurentide loetelu, sealhulgas nii riiklikud, Euroopa kui ka ülemaailmsed
konkurendid;
10) patendid või muud intellektuaalomandi õigused, mis võivad olla olulised julgeoleku või
avalikule korrale mõju hindamisel;
11) sihtettevõtja omandistruktuur, sealhulgas teave lõpliku kontrolliva üksuse, osanike või
aktsionäride kohta enne ja pärast välisinvesteeringut;
12) Euroopa Liidu liikmesriigid, kus sihtettevõtja tegeleb majandustegevusega tütarettevõtjate
filiaalide kaudu, sealhulgas tütarettevõtjate filiaalide nimekiri;
13) välisinvesteeringule eelneva majandusaasta käive eurodes;
14) töötajate koguarv;
15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate
välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT LI 79, 21.3.2019, lk 1–14),
artikli 8 tähenduses Euroopa Liidu huvi pakkuvatest projektidest ja programmidest saadud
rahalised vahendid, samuti andmed projektide või programmide kohta, milles osalevad
ühingud, kelles välisinvesteeringu kaudu välisinvestor otseselt või kaudselt omandab olulise
osaluse või kelle üle saavutab kontrolli;
16) väärtpaberibörs, kus ühingute, kelles välisinvesteeringu kaudu välisinvestor otseselt või
kaudselt omandab olulise osaluse või kelle üle saavutab kontrolli, väärtpaberid on noteeritud
ning asjakohane kauplemiskood või aktsia sümbol.
(2) Kui lõike 1 punktis 11 nimetatud omandistruktuur on keeruline, võib esitada andmed lõpliku
kontrolliva üksuse ja oluliste vaheühingute kohta. Võimaluse korral võib teabe esitada ka
diagrammina või skeemina.
(3) Sihtettevõtja osa kohta esitatakse taotluses järgmised andmed:
1) sihtettevõtja osa koosseisu kuuluva ettevõtte, käitise või vara kirjeldus ning registreerimisele
kuuluvate esemete puhul registriandmed;
2) loetelu sihtettevõtja osa koosseisus olevate intellektuaalomandiõiguste kohta, mis võivad olla
olulised julgeolekule või avalikule korrale mõju hindamisel;
3) sihtettevõtja osa tooted, teenused ja majandustegevuse kirjeldus, sealhulgas ülevaade
olulistest kavandatavatest muudatustest, mis välisinvesteeringu tulemusel toimuvad;
4) asendustooted ja teenused ning nende pakkujad.
§ 4. Välisinvestori andmed
(1) Välisinvestori ja oluliste teda kontrollivate üksuste kohta esitatakse taotluses järgmised
andmed:
1) nimi;
2) sünniaeg
3)registrikood ja asutamise kuupäev;
4) aadress, registrijärgne asukoht, elektronposti ja veebilehe aadress, telefoninumber;
2
5) riik, mille seaduse alusel ettevõtja on asutatud ja registreeritud;
6) füüsilise isiku kodakondsus või kodakondsused;
7) tehingus osalemise kirjeldus ja roll välisinvesteeringus;
8) omandistruktuuri kirjeldus, sealhulgas teave ettevõtja kohta, kelle üle omab kontrolli ja kes
omab tema üle kontrolli (sealhulgas tema lõplik kontrolliv üksus);
9) tegelik kasusaaja;
10) majandustegevuse valdkonna lühikirjeldus, sealhulgas asjakohased Eurostati klassifikaatori
NACE koodid;
11) peamised konkurendid;
12) Euroopa Liidu liikmesriigid, kus tegeleb olulises ulatuses äritegevusega, sh tütarettevõtjate
või filiaalide nimed;
13) välisinvesteeringule eelneva majandusaasta käive eurodes;
14) töötajate koguarv;
15) selgitus, kas tema või tema kontrollitav ühing on või on olnud rahvusvahelise, sealhulgas
finantssanktsiooni subjektiks;
16) väärtpaberibörs, kus tema või tema kontrollitava ettevõtja väärtpaberid on noteeritud ning
asjakohane kauplemiskood või aktsia sümbol.
(2) Kui lõike 1 punktis 7 nimetatud omandistruktuur on keeruline, võib esitada andmed
lõppomaniku ja oluliste vaheühingute kohta. Võimaluse korral võib teabe esitada ka
diagrammina või skeemina.
(3) Taotleja võib taotlusele lisada käesoleva määruse §-s 4, § 5 lõigetes 1 ja 3, § 6 lõikes 1
nimetamata olulist ja asjakohast teavet.
3. peatükk
Taotluse esitamine
§ 5. Taotluse esitamine ja tähtaeg
(1) Välisinvesteeringu loa saamiseks esitab välisinvestor (edaspidi ka taotleja) Tarbijakaitse-
ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse koos lisadokumentidega elektrooniliselt Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi kaudu.
(2) Taotlus esitatakse eesti keeles. Taotlusele lisatud ingliskeelse dokumendi võib esitada ilma
tõlketa. Taotlusele lisatud muus võõrkeeles dokument esitatakse koos vandetõlgi kinnitatud
eesti- või ingliskeelse tõlkega.
(3) Välisinvestor täidab infosüsteemis kättesaadava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2019/452 alusel ettenähtud ingliskeelse teavitusvormi.
(4) Taotlusele lisatakse järgmiste dokumentide taotleja kinnitatud ärakirjad:
1) registriväljavõtted teiste riikide registritesse kantud juriidiliste isikute kohta;
2) välisinvesteeringu aluseks olevad dokumendid;
3) taotluse esitaja volitusi tõendav dokument;
4) välisinvestori ja sihtettevõtja taotlusele esitamisele eelnenud majandusaasta aruanded, kui
need pole kättesaadavad äriregistrist;
5) muud asjakohased dokumendid.
3
(5) Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet võib dokumendi halva kvaliteedi ja
loetamatuse tõttu või dokumendi ehtsuse kontrollimiseks nõuda dokumendi originaali või
alternatiivses elektroonilises formaadis esitamist.
(6) Taotlus loetakse esitatuks selle Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve
infosüsteemi sisestamise kuupäeval, mis on märgitud Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve
Ameti dokumendiregistris.
4. peatükk
Rakendussäte
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2023. aasta 1. mail.
4
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse
eelnõu seletuskirja lisa 2
KAVAND
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Välisinvesteeringukomisjoni moodustamine ja töökord
Määrus kehtestatakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse § 14 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Välisinvesteeringukomisjoni moodustamine
§ 1. Välisinvesteeringukomisjoni moodustamine
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisega seotud küsimuste arutamiseks ja
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks moodustatakse välisinvesteeringukomisjon
(edaspidi komisjon), kes tegutseb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures.
§ 2. Komisjoni koosseis
(1) Komisjoni liikmeks määravad oma esindaja Justiitsministeerium, Kaitseministeerium,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium,
Välisministeerium, Kaitsepolitseiamet, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureamet, Politsei- ja
Piirivalveamet ning Riigikantselei. Komisjon võib oma töösse kaasata teiste asutuste esindajaid
ja eksperte.
(2) Komisjoni esimees (edaspidi esimees) on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
peadirektor, kes juhib komisjoni tööd ja kirjutab alla komisjoni koostatud dokumentidele, kuid
ei oma hääleõigust välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamisel. Kui Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektoril ei ole võimalik komisjoni töös osaleda, määrab ta
enda asendajaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametniku.
(3) Lõikes 1 sätestatud valitsusasutused nimetavad komisjoni liikmeks vähemalt kaks esindajat,
kellest üks on asendusliige. Komisjoni liikme ja asendusliikme volitus on tähtajatu. Asjaomane
minister või valitsusasutuse juht võib komisjoni liikme volituse igal ajal tagasi võtta või
komisjoni liikme välja vahetada.
(4) Komisjoni liige ja asendusliige on asjaomase ministeeriumi või valitsusasutuse ametnik,
kelle tööülesanded seonduvad välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisega.
(5) Komisjoni liikmel ja asendusliikmel peab olema vähemalt salajase tasemega riigisaladusele
juurdepääsuõigus.
§ 3. Komisjoni töö tagamine
Komisjoni töö korraldamise ja tehnilise teenindamise tagab Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet.
1
2. peatükk
Komisjoni liikme pädevus
§ 4.Komisjoni liikme pädevus
(1) Komisjoni liige osaleb komisjoni töös isiklikult.
(2) Komisjoni liige esitab hinnangu välisinvesteeringu loa andmise kohta vastavalt oma
pädevusele.
(3) Teabe saamiseks suhtleb komisjoni liige Eesti ja välisriigi pädevate ametiasutustega, algatab
konsultatsioone ning esitab järelepärimisi oma valdkondliku pädevuse piires.
(4) Kui komisjoni liikmel ei ole võimalik komisjoni tööst osa võtta, asendab teda asendusliige,
kellel on komisjoni liikme õigused.
(5) Komisjoni liige ja asendusliige on kohustatud viivitamata teatama komisjonile, kui ta on
isiklikult otseselt või kaudselt seotud arutamisele tuleva taotlusega, mistõttu ta
välisinvesteeringu osas oma hinnangut ei esita. Hinnangu esitab sama valitsusasutuse teine
komisjoni liige.
3. peatükk
Komisjoni töökorraldus
§ 5. Esmase hinnangu esitamine infosüsteemi kaudu
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab välisinvesteeringu loa saamiseks
esitatud taotluse (edaspidi taotlus) ja sellele lisatud dokumendid viivitamata Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemi kaudu hinnangu esitamiseks komisjoni liikmetele ja
määrab vastamise tähtaja.
(2) Komisjoni liige esitab määratud tähtaja jooksul infosüsteemi kaudu välisinvesteeringu
kohta oma esmase hinnangu.
(3) Kui kõigi komisjoni liikmete esitatud esmase hinnangu kohaselt välisinvesteering ei ohusta
Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda, kooskõlastab komisjon
välisinvesteeringu loa andmise.
(4) Kui vähemalt ühe komisjoni liikme esmase hinnangu kohaselt võib välisinvesteering
ohustada Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda, kutsub esimees
kokku komisjoni koosoleku.
(5) Kui komisjoni liige ei esita määratud tähtaja jooksul oma esmast hinnangut
välisinvesteeringu kohta, loetakse, et komisjoni liikme hinnangul välisinvesteering ei ohusta
Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda.
§ 6. Komisjoni koosolek
2
(1) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosolekut juhatab esimees või tema poolt määratud
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametnikust komisjoni liige (edaspidi komisjoni
esimehe asendaja).
(2) Koosoleku teatis koos päevakorra ja lisadokumentidega edastatakse infosüsteemi kaudu
komisjoni liikmetele vähemalt kolm tööpäeva enne koosolekut.
(3) Komisjoni koosoleku võib läbi viia, kui sellest võtab osa üle poolte komisjoni liikmetest ja
komisjoni esimees või komisjoni esimehe asendaja.
(4) Kui komisjoni liige või asendusliige ei saa komisjoni koosolekul osaleda, esitab ta
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile oma kirjaliku põhjendatud hinnangu päevakorras
oleva küsimuse kohta hiljemalt koosoleku toimumisele eelneval tööpäeval.
(5) Komisjoni koosolekul võivad osaleda esimehe või komisjoni esimehe asendaja loal teiste
asutuste esindajad.
(6) Komisjoni koosolekul kuulatakse ära kõigi komisjoni liikmete hinnangud ning tutvutakse
kirjalikult esitatud põhjendatud hinnangutega.
(7) Komisjoni koosolekul kaalutakse, kas välisinvesteeringu loa saab anda kõrvaltingimusega
ning milline meede oleks tulemuslik Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku või avaliku
korra ohustamise ärahoidmiseks.
§ 7. Välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamine või kooskõlastamata jätmine
(1) Komisjon kooskõlastab välisinvesteeringu loa andmise või jätab selle põhjendamatult
kooskõlastamata peale komisjoni liikmete põhjendatud arvamuste ärakuulamist.
(2) Kui komisjoni hinnangul on Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku või avaliku
korra ohustamise vältimiseks võimalik anda välisinvesteeringu luba kõrvaltingimusega, siis
teeb komisjon ettepaneku, milliseid meetmeid tuleb kohaldada.
(3) Kui vähemalt üks komisjoni liige on põhjendatud arvamusel, et välisinvesteering võib
ohustada Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda ja ohustamist ei
ole võimalik kõrvaltingimusega vältida, jätab komisjon välisinvesteeringu loa kooskõlastamata.
§ 8. Komisjoni koosoleku protokoll
(1) Komisjoni koosolek protokollitakse. Koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku
juhataja ja protokollija.
(2) Protokolli tekst peab võimaldama taastada küsimuste arutamise käiku. Komisjoni koosoleku
protokolli kantakse vähemalt järgmised andmed:
1) koosoleku toimumise aeg ja koht;
2) koosolekul osalenud komisjoni liikmete ja kutsutud isikute nimekiri;
3) koosoleku päevakord;
4) koosoleku päevakorrapunktide üle toimunud arutelu lühike kokkuvõte;
5) koosolekule kutsutud isiku sõnavõtu lühike kokkuvõte;
6) muud tähtsust omavad asjaolud;
3
7) koosoleku juhataja ja protokollija nimi.
(3) Protokoll koostatakse kolme tööpäeva jooksul pärast komisjoni koosoleku toimumist ning
saadetakse infosüsteemi kaudu kõikidele komisjoni liikmetele. Protokollile lisatakse koosoleku
päevakorrapunktide juurde esitatud lisamaterjalid.
(4) Allkirjastatud protokolle säilitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
infosüsteemis.
(5) Kui komisjoni istungil käsitletakse riigisaladust või salastatud välisteavet, salastatakse
istungi protokoll või selle osa riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning selle alusel
kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
4. peatükk
Rakendussäte
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2023. aasta 1. mail.
4
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 4
KOOSKÕLASTUSTABEL
Kooskõlastaja Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Majandus- ja
või arvamuse paragrahv, Kommunikatsiooniministeeriumi
esitaja lõige, punkt seisukoht või vastus
Kaitseministeerium Seletuskiri Seletuskirjas on esile toodud seaduse jõustumisega kaasnev Arvestatud.
eelarvevajadus seoses kahe uue ametikoha mehitamisega Seletuskirja kohaselt võib personalikulu
Kaitsepolitseiametis. Komisjoni töös osalemine on uus kaasneda, lisaks eraldi nimetatud
ülesanne ka Kaitseministeeriumi valitsemisalale, mis võib Kaitsepolitseimatile ning Politsei- ja
kaasa tuua olemasolevate ülesannete ümberkorraldamise või Piirivalveametile, ka muudele
täiendava ressursi vajaduse. välisinvesteeringukomisjoni alaliselt
kuuluvatele valitsusasutustele seoses 2
esindaja osalise tööajaga komisjoni töös
osalemisega. Seletuskirja täiendatud
järgmiselt: „Kaitseministeerium on
märkinud, et komisjoni töös osalemine on
uus ülesanne ministeeriumi valitsemisalale,
mis võib kaasa tuua olemasolevate
ülesannete ümberkorraldamise või
täiendava ressursi vajaduse.“.
Seletuskirja Palume selgitada, milline saab olema Kaitseministeeriumi Selgitatud.
lisa 2 esindaja roll loodavas komisjonis. Eelnõu seletuskirjale on Kooskõlastuskirja järgselt on
lisatud rakendusakti kavand, mille järgi määrab ka Kaitseministeerium kaalunud oma osalust
Kaitseministeerium oma esindajad (põhiliikme ja ja teada andnud, et soovib alaliselt oma
asendusliikme) välisinvesteeringukomisjoni (edaspidi esindajate kaudu osaleda
komisjon), kelle ülesanne on hinnata välisinvesteeringu loa välisinvesteeringukomisjoni töös.
taotlusi, lähtudes esindatavale asutusele teada olevast teabest.
1
Samuti peab esindaja osalema komisjoni koosolekul, kui Ministeeriumi esindajatelt oodatakse
vähemalt üks komisjoni liige on leidnud, et kavandatud asjaomase ministeeriumi pädevuses olevate
investeering võib ohustada riigi julgeolekut või avalikku korda. valdkondade ekspertiisi toomist komisjoni,
Selgusetuks jääb, millist teavet oodatakse et tagada välisinvesteeringute
Kaitseministeeriumilt. usaldusväärsuse hindamisel eelkõige
riigikaiseliste ja riigi julgeolekut
puudutavate aspektide arvesse võtmine.
Seletuskirja Komisjoni töös osalev Välisluureameti esindaja saab lähtuda Arvestatud osaliselt ja selgitatud.
lisa 2 üksnes teabest, mida kogutakse ja töödeldakse Eelnõuga ei ole Välisluureametile ette
julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ning Vabariigi nähtud otsest kohustust kontrollida
Valitsuse kehtestatud riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi taotluses esitatud andmete ehtsust ja
kavas täpsustatud ülesannete täitmise käigus. Samuti tuleb õigsust. Iga välisinvesteeringukomisjoni
arvestada, et komisjonile ning Tarbijakaitse ja Tehnilise liige esitab hinnangu välisinvesteeringu loa
Järelevalve Ametile on võimalik avaldada olemasolevat teavet taotluse kohta vastavalt oma pädevusele
juhul, kui see ei kahjusta Välisluureameti ülesannete täitmist. ning võimalusel kontrollib andmeid
Välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni avaldatud teavet vastavalt temale kättesaadavale teabele.
saab Välisluureamet edastada üksnes juhul, kui teabe avaldaja Eelnõu väljatöötamisse kaasatud asutuste
on sellega nõus. Välisluureameti ülesande ulatuse piiritlemisel (sealhulgas Justiitsministeeriumi,
on väga oluline silmas pidada, et seaduseelnõu ega Kaitseministeeriumi, Kultuuri-
rakendusakti kavand ei paneks Välisluureametile otsest ministeeriumi, Rahandusministeeriumi,
kohustust kontrollida taotluses esitatud andmete ehtsust ja Siseministeeriumi, Välisministeeriumi,
õigsust, sh selgitada välja tegelik kasusaaja. Samuti ei saa anda Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti ja
Välisluureametile lisaülesannet koguda ja sünteesida taotluse Riigikantselei) esindajatega on
kohta teavet juurde, kuna olemasolevaid ülesandeid arvestades välisinvesteeringukomisjoni töökorda
ei ole see võimalik. Eelnevast tulenevalt palume näha arutatud ning toetust on leidnud lahendus,
rakendusaktis ette menetluskord, mille järgi taotluse kohta mille kohaselt välisinvesteeringule loa
arvamusi andvad asutused reageerivad üksnes juhul, kui neil andmise kooskõlastamiseks on vajalik
on taotluse või sellega seotud ohu kohta lisateavet. kõikide komisjoni liikmete positiive
hinnang (avalikule korrale ja julgeolekule
ohu puudumise kohta). Seetõttu ei oleks
2
eelnimetatud lahendusega kooskõlas
menetluskord, mille alusel komisjoni
liikmed annavad oma hinnangu üksnes
juhul kui neil on taotluse või sellega seotud
ohu kohta lisateavet. Samas, kuna
välisinvesteeringu loamenetlus toimub
kindlaksmääratud tähtaegade jooksul, on
vajalik reguleerida olukord, kus komisoni
liige ei ole tähtaegselt oma hinnangut
välisinvesteeringu osas infosüsteemi
sisestanud, mistõttu võib
kooskõlastusprotsess põhjendamatult
viibida. Eelkirjeldatud juhtudeks on
probleemi lahendamiseks vajalik ette näha
regulatsioon, mille kohaselt võrdsustatakse
tähtaegselt hinnangu andmata jätmine
sisuliselt loa andmisele vastuväidete
puudumisega (ehk ohu puudumisega
avalikule korrale ja julgeolekule.)
Vabariigi Valitsuse määruse
„Välisinvesteeringukomisjoni
moodustamine ja töökord“ kavandi § 5
täiendatakse lõikega 5 järgmiselt:
„(5) Kui komisjoni liige ei esita määratud
tähtaja jooksul oma esmast hinnangut
välisinvesteeringu kohta, loetakse, et
komisjoni liikme hinnangul
välisinvesteering ei ohusta Eesti või
Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või
avalikku korda.“
3
Maaelu- Seletuskiri Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse Selgitatud.
ministeerium RAKE ja Advokaadibüroo Sorainen AS-iga koostöös teostatud Tartu Ülikooli uuringu aruandes on leitud,
uuringu „Välisinvesteeringute taustauuringu mõjude et kuna kinnisvarainvesteeringu mõiste on
hindamine“ peatükis 5 on põhjalikult käsitletud kinnisasja laiem ja ei vasta otseselt välisinvesteeringu
omandamise kitsendamise seadusest (edaspidi KAOKS) definitsioonile, on sobivam kasutada
tulenevate piirangute mõjusid ning võimalikke seoseid eriregulatsiooni. See tähendab, et
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõus kinnisvaratehingutele, mis ei ole seotud
(edaspidi seaduse eelnõu) kavandatud kitsendustega. Seaduse kohaldamisalasse kuuluvate
eelnõu seletuskirjas on nimetatud uuringule korduvalt viidatud. valdkondadega, tuleb kohaldada KAOKS-
Maaeluministeerium on kursis, et Siseministeerium kavandab ist tulenevat eriregulatsiooni tehingute
KAOKSi §-s 10 toodud kitsendusi põhjalikult korrigeerida. kontrollimiseks.
Sellest tulenevalt ning üheselt mõistetavuse tagamise Eelnõu kohaselt võib sihtettevõtja osa
eesmärgil tuleks seaduse eelnõu seletuskirja täiendada ja selles kaudu toimuda sihtettevõtja
põhjendada, miks seaduse eelnõuga maa omandamise majandustegevuse osaline või täielik
piiranguid ei sätestata. Lisaks oleks asjakohane seaduse eelnõu ülevõtmine ettevõtte või vara (mille
seletuskirjas kirjeldada seaduse eelnõus kavandatud koosseisu võib kuuluda ka kinnisasi)
kitsenduste seosed KAOKSist tulenevate kitsendustega, omandamisega välisinvestori poolt.
käsitledes sealjuures põhimõtteid ja suundi, mida KAOKSis Eelnõus on kitsalt silmas peetud ettevõtet
julgeoleku kaalutlustest ja riigikaitselistest vajadustest või muud vara, millel põhineb
tulenevalt kavandatakse Siseministeeriumi algatusel muuta. majandustegevus riigi jaoks olulistes
sektorites ning mille kaudu tagatakse
ühiskonna jaoks oluliste funktsioonide või
teenuste toimepidevus. Selle kaudu saab
välisinvestor sisuliselt jätkata eelnevat
sihtettevõtja tegevust. Kinnisasi, mis võib
asuda küll spetsiifilises kohas, kuid millega
ei seondu kaupade tootmine, müük ega
teenuste pakkumine riigi jaoks olulises
valdkonnas, ei ole välisinvesteeringu
usaldusväärsuse hindamise regulatsiooniga
hõlmatud.
4
KAOKS-i eesmärgiks on selgelt riigi
julgeoleku kaalutlustest lähtuvate
kinnisasja omandamise kitsenduste
sätestamine. Kõik kinnisasja omandamise
täiendavad kitsendused, mis võivad
hõlmata erinevaid tehinguliike,
piirangualasid, mõjutatud isikute ringi ega
ole seotud sihtettevõtja osa olulise
majandustegevusega, on otstarbekas
sätestada KAOKS-is. Siseministeeriumi
eestvedamisel on KAOKS-i muudatused on
väljatöötamisel. Plaanide kohaselt peaks
KAOKS-i muutmise eelnõu
kooskõlastamine toimuma 2022 esimesel
poolaastal.
Seletuskiri Seaduse eelnõus sätestatut kohaldatakse välisinvesteeringule Mittearvestatud ja selgitatud.
ehk tehingule või omavahel seotud tehingutele, mille kaudu Eelnõu kohaldamisalasse kuuluvad
välisinvestor omandab otsese või kaudse olulise osaluse sihtettevõtjad on nimetatud § 4 lõikes 1,
sihtettevõtjas, saavutab otsese või kaudse kontrolli muuhulgas sisaldab loetelu ka elutähtsate
sihtettevõtja üle või omandab sihtettevõtte. Sihtettevõtjad on teenuste osutajaid.
toodud seaduse eelnõu § 4 lõikes 1. Sellest võib järeldada, et Riigikantselei eestvedamisel on
seaduse eelnõu kohaldamisalas võivad olla ka koostamisel valmisoleku seaduse (VOS)
kinnisvaratehingud, kui need on seotud ettevõtja olulise eelnõu, mille tulemusel võib elutähtsate
majandustegevusega. Seaduse eelnõu seletuskirjas on toodud, teenuste regulatsioon lähiajal muutuda.
et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2019/4521 VOS-i väljatöötamiskavatsuse kohaselt on
annab liikmesriikidele soovituslikud mitteammendavad kaalumisel ka lahendus, mille kohaselt
juhised, kehtestades loetelu teguritest, mida võiks võtta nimetatakse toidu tootmine ja toiduohutuse
arvesse, kui määratakse kindlaks, kas välismaine tagamine elutähtsateks teenusteks ning
otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda. Maaeluministeerium (või Põllumajandus-
Nimetatud määruse artikkel 4 nimetab selliste teguritena, mis
5
aitaksid liikmesriikidel hinnata välisinvesteeringu toimet, ja Toiduamet) elutähtsa teenuse
muuhulgas näiteks mõju elutähtsale füüsilisele või virtuaalsele toimepidevust korraldavaks asutuseks.
taristule, elutähtsatele tehnoloogiatele ja nõukogu määruse Eelnimetatud lahenduse kohaselt oleks
(EÜ) nr 428/20092 artikli 2 punktis 1 määratletud kahesuguse teatud tingimustele vastavad toidu tootmise
kasutusega kaupadele, energia või toorainetega varustamisele, ja toiduohutusega tegelevad ettevõtjad
samuti toiduga kindlustatusele, juurdepääsule tundlikule elutähtsa teenuse osutajad ilmselt
teabele või meediavabadusele ja meedia mitmekesisusele. sihtettevõtjatena VUHS-i eelnõu
Seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on riikidel seega üsna kohaldamisalas.
laiad võimalused, arvestades riigisiseseid eripärasid ja
vajadusi, määratleda need majandussektorid, milles tegutsevad
ettevõtjad on tuleviku perspektiivis välisinvesteeringute
kontrolli rakendamisel prioriteetse tähtsusega. Meie andmetel
on ligikaudu 45% põllumajandusmaast 3% põllumajanduslike
majapidamiste (edaspidi majapidamine) kasutuses. Üle 100 ha
suurusega majapidamisi on 12%, nad kasutavad 78% kogu
põllumajandusmaast ja toodavad 76% standardtoodangust.
Majandusliku suuruse alusel on üle 500 000 euro suuruse
standardtoodanguga majapidamisi Eestis 1,7%, nende
kasutuses on 32% kogu põllumajandusmaast ja nad annavad
54% standardtoodangust. See tähendab, et riigis on rida
põllumajandusettevõtjaid, kelle kasutuses on arvestatav kogus
põllumajandusmaad kui toidujulgeolekut tagavat ressurssi.
Seega palume seaduse eelnõu seletuskirjas analüüsida, kas
selliste ettevõtjate ettevõtetesse tehtavad välisinvesteeringud
võivad kujutada ohtu julgeolekule.
Rahandus- Seletuskiri Eelnõu seletuskirjas viidatakse Vabariigi Valitsuse Selgitatud.
ministeerium tegevusprogrammile seoses finantssüsteemi rahapesuvastase Vabariigi Valitsuse 23.02.2021
regulatsiooni arendamisega, aga eelnõu käsitleb korraldusega nr 83 kinnitatud „Vabariigi
välisinvesteeringuid finantssüsteemist oluliselt laiemalt. Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023“
Ilmselt on õigem eelnõu vajaduse motiveerimisel viidata EL dokumendis on välisinvesteeringu
määrusega 2019/452 loodud otseinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise eelnõu
6
taustauuringute raamistikule ning majanduslikule julgeolekule, koostamine nimetatud eesmärgi „III Tark
mitte niivõrd finantssüsteemi rahapesu temaatikale. majandus“ punkti „Atraktiivne ettevõtlus ja
ärikeskkond„ alapunkti 3.33. ülesandena,
mistõttu pole põhjendatud vastavale
seosele viitamise ärajätmine.
Seletuskiri Seletuskirjas viidatud mõjuanalüüsi osade järeldustega Selgitatud.
mittearvestamise põhjuseid võiks seletuskirjas pisut rohkem Riigikantselei tellimusel (koostöös MKM-
lahti seletada. Sisuliselt järeldasid selle koostajad (sõltumata iga) valminud Tartu Ülikooli
järeldusest, et eelnõu majanduslik mõju on väike), et sotsiaalteaduslike rakendusuuringute
välisinvesteeringute piirangutega võiks pisut rohkem keskuse RAKE koostöös Advokaadibüroo
hillitseda/täpsemini sihistada. Näiteks, et riigi omanduses Sorainen AS-iga teostatud uuring
olevate ettevõtete võõrandamise puhul omanike „Välisinvesteeringute taustauuringu
kontrollimiseks on olemas ka teised õiguslikud vahendid või et mõjude hindamine“ (edaspidi Tartu
trükimeedia puhul võiks lähtuda 100 000 eksemplari tiraažist, Ülikooli uuring) on üks abivahend eelnõu
mida üldreeglina Eesti meediaettevõtted ei täida. Eelnõus on koostamiseks. Uuringus on teemade
mõlema sektori välisinvesteeringuid piiravad meetmed jäänud käsitlus ja järeldused esitatud erineva
sisse laiaulatuslikumalt kui teadlased pakkusid. Sh viidatakse põhjalikkusega, mistõttu ei ole ka uuringu
näiteks riigiettevõtete puhul, et ka Lätis, Leedus ja Soomes ei koostajate argumendid alati jälgitavad ning
ole otseinvesteeringute taustakontrolli raamistikku võivad piirduda üldsõnaliste väidetega
riigiettevõtteid kaasatud, kuid põhjus, miks Eestis on vaja (nagu näiteks ka riigi osalusega äriühingute
siinsesse raamistikku ikkagi kaasata jääb ebaselgeks. Leiame, puhul). Seletuskirja eesmärk ei ole uuringu
et sellise regulatsiooni kehtestamisel tuleb arvestada, et autorite järelduste ümberlükkamine, vaid
kannatada ei saaks Eesti investeerimiskeskkond. eelnõu sisu selgitamine.
Finantssüsteemi usaldusväärsuse probleeme rahapesu Siiski, näiteks on tükimeedia väljaannete
kontekstis pakutud regulatsioon päris lõpuni ei lahenda. kirjastajate puhul seletuskirjas
põhjendatud, miks on tiraaži asemel
paremaks kriteeriumiks majandusaasta
käive.
7
Eelnõu § 1 lg 3 Eelnõu § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse loamenetlusele Arvestatud ja selgitatud.
haldusmenetluse seadust (HMS), arvestades käesolevas Eelnõuga ei ole kavas kehtestada
seaduses sätestatud erisusi. Palume täiendavalt kaaluda, täiendavaid erisusi haldusmenetluse
milliseid erisusi HMS-ist oleks mõistlik või vajalik eelnõuga seadusest ning eelnimetatud seadus peaks
kehtestada. Näiteks ei ole haldusakti teatavakstegemist kehtima välisinvesteeringu loamenetluses
reguleeritud, kuid haldusakti avalikult teatavakstegemise võimalikult suures ulatuses.
nõudmise lubamine (HMS § 62) ja vaidemenetluse korraldus
(HMS 5. ptk) vääriks täiendavat analüüsi.
Eelnõu § 2, 3 Eelnõu §-d 2 ja 3 sätestavad välisinvestori ja välisinvesteeringu Arvestatud ja selgitatud.
ja 10 lg 2 kriteeriumid, millest lähtuvalt kuulub seadus kohaldamisele ja Eelnõu § 10 lõikes 2 punkti 7 tekst
mis on peamiselt seotud osalusega. Seletuskirjas on märgitud, parandatud ( „tegelik kasusaaja“).
et sihtettevõtja üle kontrolli saavutamise all on mõeldud küll Eelnõu seletuskirja lisa 1 ettevõtlus- ja
ka varianti, mille puhul isik omab teise isiku üle muul viisil infotehnoloogiaministri määruse
valitsevat mõju või kontrolli või tal on võimalus seda teostada, „Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise
kuid leiame, et lisaks otsesele omandile tuleks kaaluda, kas kord“ kavandi § 4 lg 1 alusel tuleb
tegeliku kasusaaja tuvastamine usaldusväärsuse hindamisel välisinvestori kohta muuhulgas esitada
ühe kriteeriumina oleks seaduse eesmärki arvestades andmed ka tema tegeliku kasusaaja kohta
asjakohane ja kooskõlas EL õigusega. Lisaks palume kaaluda (p 8). ning tegeliku kasusaajaga seotud
eelnõu tekstis tegelike kasusaajate kontseptsiooni selgemalt asjaolusid saab välisinvesteeringu
lahti kirjutamist. Eriti oluline on terminoloogiliselt ühtlustada hindamisel arvesse võtta. EL õigus,
eelnõu § 10 lg 2 punkt 7, mis hetkel viitab „lõplikule eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu
kasusaajale“, seletuskiri viitab aga mitmel korral „tegelikule määruse (EL) 2019/452, millega luuakse
kasusaajale“. Juhime tähelepanu, et Eesti õigusesse on see liitu tehtavate välismaiste
mõiste võetud üle just „tegeliku kasusaaja“ mõistega, mis on otseinvesteeringute taustauuringute
defineeritud rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse raamistik, tegeliku kasusaaja osas juhiseid
(RaPTS) §-s 9. ei anna.
Eelnõu § 2 Eelnõust võib välja lugeda, et see rakendub üksnes Selgitatud.
olemasoleva osaluse omandamisel välisinvestori poolt, kuid ei
8
piira mingil moel kahtlast välisinvestorit Eestis täiesti uut Eelnõuga loodava välisinvesteeringu
ettevõtet asutamast? Näiteks loob ebausaldusväärne usaldusväärsuse hindamise menetluse
välisinvestor e-residentsuse teenust kasutades uue eesmärgiks on võimalike
krüptovaluutade kauplemise platvormi, mille kaudu välisinvesteeringutega kaasnevate
arveldatakse kahtlaseid tehinguid sadade miljonite eurode julgeoleku või avaliku korra ohu
väärtuses. See on reaalne probleem seletuskirjas viidatud maandamine, mis seonduvad
finantssüsteemi usaldusväärsuse kontekstis, aga selline investeeringute tegemisega
olukord eelnõu kohaldamisalasse ei kuulu? Sama küsimus kindlaksmääratud sihtettevõtjatesse.
tekib ka laiemalt: uue meediaplatvormi, kaugküttekatlamaja, Uue ühingu asutamise korral (nn
vms võib välisinvestor Eestisse ilma piiranguteta luua, kuid greenfield-investeering) välisinvestori
olemasolevat omandada mitte? poolt ei ole asutamise ajal veel
ammendavalt teada, kas üldse ja kui, siis
millistes valdkondades hakkab ühing
lõppastmes tegutsema, kas plaanitava
majandustegevuse alustamine on edukas
ning milline saab olema ettevõtja olulisus
vastavas valdkonnas. Seetõttu on keeruline
sellist tüüpi tegevust investeeringuna
etteulatuvalt piisava põhjalikkusega
hinnata, et oleks võimalik tuvastada reaalse
ning piisavalt tõsise ohu olemasolu või
puudumise.
Sihtettevõtja tingimustele vastamine
välisinvesteeringu tegemise ajal on
eeltingimuseks seda ettevõtjat puudutava
välisinvesteeringu hindamiseks. Samuti on
eelnõu § 4 lõikes 1 toodud sihtettevõtja
kriteeriumitele vastamine lisaks
tegevusvaldkonnale seotud ka täiendavate
kriteeriumite täitmisega (nt eriseadusest
tulenevad nõuded elutähtsa teenuse
osutajatele, leping riigiasutuse või muu
9
määratletud isikuga, teatud tingimustele
vastava taristu majandamine, täiendavate
tegevus või muude lubade olemasolu jms),
millele uus ühing asutamisejärgselt ei
vasta. Seetõttu ei ole otstarbekas ka uue
ühingu asutamist välisinvesteeringuna
eelnõus hõlmata.
Arvestades teiste Euroopa Liikmesriikide
välisinvesteeringute hindamise praktikat on
nn greenfield-investeeringud kontroll
pigem erandlik (18 riigist on see otseselt
reguleeritud vaid mõnes riigis).
Eelnõu ei reguleeri virtuaalvääringu
teenuse pakkujate tegevust. Riigikogu
menetluses on rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse (507 SE)
eelnõu, milles sisalduv virtuaalvääringu
teenuse pakkujatega seonduv regulatsioon
kannab eesmärki kiiresti maandada
rahapesu ja terrorismi rahastamise riske
enne ühisrahastuse ja muude
investeerimisinstrumentide ning
virtuaalvääringute seaduse eelnõuga
(eelnõude infosüsteemi toimik 21-0050)
kavandatava regulatsiooni jõustumist.
Eelnõu § 4 lg 1 Eelnõu § 4 lg 1 punktis 2 on sihtettevõtjana määratletud riigi Arvestatud osaliselt ja selgitatud.
p2 osalusega ettevõte. See on absoluutne sõltumata riigi osaluse Siseministeerium on seisukohal, et vastav
suurusest – nt on mõistega hõlmatud isegi 0,000001% riigi kategooria ühinguid peaks kuuluma
osalusega ettevõte. See aga ei ole otstarbekas lähenemine ning sihtettevõtjatena eelnõu kohaldamisalasse.
10
mõistlik oleks vähemalt täpsustada, et riigil peab ettevõttes Siseministeerium juhib tähelepanu, et kui
olema vähemalt oluline osalus väärtpaberituru seaduse (VPTS) riik omab olulist osalust äriühingus, on
§ 9 mõistes. Lisaks on küsitav, kas omandiline kuuluvus mingil vajalik, et partner või partnerid, kellega
ajahetkel saab olla selliseks tunnuseks, mis määrab, kas koos ühingut juhitakse, ei kujutaks samal
ettevõtja (või tema ettevõtte) võib omada mõju Eesti või ajal ohtu riigi julgeolekule, avalikule
liikmesriigi julgeolekule või avalikule korrale. Seletuskirjas on korrale, stabiilsusele, usaldusväärsusele ja
märgitud, et välisinvesteeringule on vajalik eelnev luba, sest läbipaistvusele. Olemasolevas õigusruumis
paljudel juhtudel need äriühingud sihtettevõtjatena täidavad puuduvad alused avaliku korra ja
ülesandeid ja osutavad teenuseid, millel on oluline kaal julgeoleku seisukohast ebasobivate
ühiskonnale ja suur mõju elanike heaolule, mis omakorda partnerite välistamiseks ning
seondub julgeoleku tagamise vajadusega. Samas on ka välisinvesteeringu usaldusväärsuse
seletuskirjas viidatud mõjuanalüüsis märgitud, et üksnes riigi hindamise regulatsiooni on muuhulgas
osaluse olemasolu äriühingus ei peaks olema taustauuringu vaja, et tuvastada riigile ebasobivad
läbiviimise alus. partnerid. Siseministeerium näeb erinevaid
Kui riigi osalusega ühingud on sõltumata tegevusvaldkonnast ohustsenaariumeid, mille realiseerumist
hõlmatud, siis hõlmamata on riigi osalusega äriühingute soovitakse eelnõu regulatsiooniga vältida.
tütarettevõtjad ja KOV või muu avaliku sektori üksuse (nt Välisinvesteeringute usaldusväärsuse
avalik-õiguslikud ülikoolid, riigi asutatud sihtasutused) hindamise regulatsioon loob kitsenduse,
osalusega ettevõtted. Juhul kui nende puhul rakendub kontroll mis piirab riigivara omandamist kui
ainult lähtuvalt tegevusalast ja omandisuhet ei peeta oluliseks, tegemist ei ole usaldusväärse
tuleks seletuskirjas selgitada, millega vahe tegemine on välisinvestoriga. See on eriti oluline
põhjendatud. olukorras, kus võõrandamine toimub
Riigi osalusega seonduvalt tõusetub küsimus ka sellest, kuidas enampakkumise teel.
peaks toimuma kontroll juhul, kui riik omandab osaluse Arvestades vajadust täpsustada riigi
ettevõtjas (sh nt pärimine, konfiskeerimine), kus on juba osaluse suurust, on eelnõu § 4 lg 1 punkti 2
omanikuks kolmanda riigi isik. Samuti oleks pakutud teksti muudetud järgnevalt:
sõnastuse puhul konkreetne ettevõtja sihtettevõtja juhul, kui „2) äriühing, milles riik omab olulist
riik osalust müüb, aga juba järgmisel võõrandamisel ei oleks osalust;“
täpselt sama ettevõtja enam sihtettevõtja, seda sõltumata Olulise osaluse nõude kaudu saab välistada
asjaolust, kas ettevõtja tegevusala või varad on täpselt samad nn juhuslikud väiksed osalused (nt pärimise
või muutunud. teel saadud). Eelnõus käsitatakse olulist
osalust väärtpaberituru seaduse § 9
11
tähenduses, mille kohaselt on oluline osalus
otsene või kaudne osalus äriühingu aktsia-
või osakapitalis, mis on vähemalt 10
protsenti äriühingu aktsia- või
osakapitalist, seda väljendavatest kõigist
õigustest või kõigist häältest äriühingus või
mis võimaldab olulise mõju äriühingu
juhtorganite üle. Kuna kaudse olulise
osaluse korral võib seda muuhulgas omada
või teostada üks või mitu isiku
kontrollitavat äriühingut, siis on selle
kaudu hõlmatud ka riigi osalusega ühingute
Eesti tütarettevõtjad.
Mõni sihtettevõtja võib tulenevalt oma
tegevusvaldkonnast või muudest tunnustest
vastata mitmele eelnõu § 4 lg 1 loetelu
punktis nimetatud tingimusele. Näiteks
esineb kattuvusi riigi osalusega äriühingute
ja muude tunnuste alusel määratletud
sihtettevõtjate vahel, mistõttu nimetatud
ettevõtjates osaluse järgnev võõrandamine
võib olla samuti kontrollitav.
Kohalike omavalistuse osalusega ühingutel
puudub riigiülene tähtsus, mistõttu nende
eraldi kohaldamisalasse lisamine ei ole
põhjendatud. Kohaliku tähtsusega
ettevõtjad võivad olla näiteks elutähtsa
teenuse osutajatena eelnõuga hõlmatud.
Eelnõu § 5 Eelnõu sätestab loamenetluse Tarbijakaitse ja Tehnilise Selgitatud.
Järelevalve Ameti (TTJA) ülesandena, kuid seda valikut ei ole
12
piisavalt põhjendatud ega muid alternatiive üldse käsitletud. Finantsinspektsioon teostab
Seletuskirja järgi on üheks põhjenduseks, et TTJA tegeleb juba finantsjärelevalvet pangandus-, kindlustus-
täna mitmete loamenetlustega, kuid seda teevad paljud ja väärtpaberiturul ning annab tegevuslube
riigiametid, mistõttu ei ole see asjakohane põhjendus. Eelnõu pankadele, krediidiandjatele investeerimis-
viitab näiteks VPTS-ile ja ka konkurentsiseadusele. Palume ühingutele, fondivalitsejatele,
selgitada, kas on kaalutud ka nt Finantsinspektsioonile või investeerimis- ja pensionifondidele,
Konkurentsiametile vastava ülesande andmist? Eelnõu kindlustusseltsidele, kindlustus-
eesmärk on tagada julgeolek ja avalik kord, mistõttu võiks seda vahendajatele, makse- ja e-raha asutustele.
ülesannet täita ka julgeolekuasutused (nt Kaitsepolitseiamet)? Seega on Finantsinspektsiooni
tegevusvaldkond selgelt piiritletud ning
asutus keskendub finantssüsteemi
stabiilsuse tagamisega seotud ülesannete
täitmisele.
Eelnõuga on sihtettevõtjatena seaduse
kohaldamisealasse hõlmatud elutähtsa
teenuse osutajad (ETO-d). Eestis
tegutsevatest krediidiasutustest on ETO
staatus antud neljale krediidiasutusele:
Swedbank AS, AS SEB Pank, Luminor
Bank AS ja AS LHV Pank. Eelnevast
tulenevalt ei oleks põhjendatud
välisinvesteeringu loamenetluse
läbiviimise Finantsinspektsioonile
ülesandeks tegemine.
Konkurentsiamet teostab riiklikku
järelevalvet konkurentsivaldkonnas, samuti
hinnaregulatsiooni ja turu järelevalvet
elektri, maagaasi, kaugkütte ja vee
valdkondades, postiteenuste turu
reguleerimist ja raudteesektori järelevalvet.
Konkurentsiamet väljastab ka tegevuslube
elektri, soojuse, maagaasi, posti, raudteega
13
seotud õigusaktides kindlaksmääratud
tegevusteks. Kuigi Konkurentsiameti
pädevusvaldkondade mõttes on üsna lai, on
ülesanded siiski seotud konkurentsi-
olukorra analüüsimisega ja
konkurentsiprobleemide lahendamisega
ning konkreetsetel turgudel regulaatori
funktsioonide täitmisega. Samuti on
Konkurentsiametile hiljuti lisandunud
ülesanded seoses ebaausate
kaubandustavade ja maksejõuetuse
järelevalvega.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti sobivust välisinvesteeringu
loamenetluste läbiviimiseks ja nõuete
täitmise üle riikliku järelevalve
teostamiseks toetab nii ameti
pädevusvaldkondade kui ka ülesannete
mitmekesisus. Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet väljastab mitmetes
valdkondades erineva sisuga tegevus- ja
kasutusõigusi ning -lube (näiteks tööstus-,
ehitus- ja raudteeohutus, meedia,
elektroonilise ja raadioside valdkondades).
Samuti teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet riiklikku järelevalvet
mitmetes valdkondades (sh tööstusohutus,
ehitusvaldkond, energiatõhusus,
raudteeohutus, elektrooniline side ja
meediateenused, raadiosageduste
kasutamine, tarbijaõigused). Lisaks
muudele funktsioonile hindab Tarbijakaitse
14
ja Tehnilise Järelevalve Amet teatud
juhtudel tegevusloa andjana ka isiku
vastavust relvaseaduse nõuetele sõjarelva,
laskemoona ja lahingumoona käitlemisega
tegelevas ettevõtjas olulise osaluse või
sellise ettevõtja omandamisel. Samuti
hakkab kava kohaselt amet lähiajal
menetlema sidevõrgus kasutatava riist- või
tarkvara kasutusloa taotlusi, mille andmisel
kaalutakse riigi julgeoleku ja avaliku korra
ohustamisega seotud aspekte ning tehakse
koostööd julgeolekuasutustega.
Julgeolekuasutused (Kaitsepolitseiamet ja
Välisluureamet) ning Rahapesu
Andmebüroo on osalenud eelnõu
koostamisel, kuid ei ole avaldanud soovi
olla pädevaks asutuseks välisinvesteeringu
lubade väljastamisel. Samuti ei ole eelnõu
kooskõlastamise käigus teised asutused
kõnealuse ülesande saamiseks huvi üles
näidanud.
Eelnõu § 7 lg 2 Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 7 lõikest 2 välja sõnad „või Arvestatud osaliselt ja selgitatud.
dokumentide“ või asendada need sõnadega „või asjaolude“. Taotluses esitatavate andmetega on
hõlmatud ka asjaolud ehk andmed
puudutavad asjaolusid. Kuna taotlusele
lisatakse ka dokumente (nt lepingud,
registriväljavõtted, volitus jne), siis eelnõu
§ 7 lõike 2 sõnastust täpsustatakse
järgmiselt:
15
„(2) Taotleja teatab Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile viivitamata
taotluses esitatud andmete või sellele
lisatud dokumendi muutumisest.“
Eelnõu Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt edastab TTJA saadud taotluse ja Arvestatud.
rakendussätted sellele lisatud dokumendid välisinvesteeringukomisjonile Eelnõud täiendatud §-ga 28 järgmiselt.
(komisjon) kooskõlastamiseks. Komisjoni kuuluvate „§ 28. Rahapesu ja terrorismi
valitsusasutuste koosseis määratakse kindlaks Vabariigi rahastamise tõkestamise seaduse
Valitsuse määrusega (eelnõu § 14 lg 2), sealhulgas võib muutmine
komisjoni kuuluda ka Rahapesu Andmebüroo. Komisjoni Rahapesu ja terrorismi rahastamise
kooskõlastus on välisinvesteeringu lubatavuse üle otsustamisel tõkestamise seaduse § 60 täiendatakse
vajalik. Rahapesu Andmebüroo saab osaleda juhul, kui seadus lõikega 5¹ järgmises sõnastuses: „Rahapesu
võimaldab tal enda andmekogudes olevaid andmeid kasutada Andmebürool on õigus edastada käesoleva
komisjoni töös osalemiseks. Eelnevast tulenevalt tuleks paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet
täiendada RahaPTS § 60 lõikega 5¹, mille jaoks pakume välisinvesteeringukomisjonile
järgmise sõnastuse: „Rahapesu Andmebürool on õigus välisinvesteeringu usaldusväärsuse
edastada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet hindamiseks.“
välisinvesteeringukomisjonile välisinvesteeringu
loamenetluste tarbeks.“
Seletuskiri Eelnõu seletuskirjas on § 10 lg 2 punkti 7 selgitustes viidatud, Arvestatud ja selgitatud.
miks rahvusvahelise sanktsiooni subjekt oleks ilmselt Seletuskirja täiendatud vastavalt.
ebausaldusväärne välisinvestor. Samas on jäetud tähelepanuta Eelnõu ei ole eriregulatsiooniks RSanS § 7
rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 7, millega võib lõike 2 suhtes ning eelnõuga ei kehtestata
sanktsiooni rikkuv välisinvesteering osutuda tühiseks. Palume erandeid RSanS-i režiimi suhtes.
seletuskirjas täiendavalt selgitada, kas eelnõu on Sanktsiooni seotus välisinvesteeringu
eriregulatsiooniks RSanS § 7 lõike 2 suhtes, mille kohaselt aluseks oleva tehinguga sõltub sanktsiooni
võib sanktsiooni rikkuvale tehingule saada tagantjärgi loa. Kui sisust. Eelnõu kohaselt on võimalik arvesse
selline loa taotlemine toimub läbi RSanS-i režiimi, kas siis ei võtta ka asjaolu, et välisinvestor või tema
16
kohaldu eelnõuga sätestatav regulatsioon? Või on eesmärk tegelik kasusaaja on minevikus olnud
kehtestada, et RSanS-st ei saa erandeid teha strateegilistes sanktsiooni subjektiks. Samuti on võimalik
ettevõtjates osaluse omandamiseks? Kas sellisel juhul on sanktsiooni subjektile kohaldada keelde või
vajalik muuta RSanS-i? kohustusi, mis ei ole seotud tehingutega (nt
riiki sisenemise keeld), mida saab samuti
välisinvesteeringu hindamisel
välisinvestori või tema tegeliku
kasusaajaga seoses arvesse võtta.
Eelnõu § 10 lg Eelnõu § 10 lõike 4 kohaselt võetakse mõju hindamisel arvesse Selgitatud.
4 muuhulgas asjakohase majandusvaldkonnaga seonduvat Eelnõu alusel ei ole eesmärgiks teha
konkurentsiolukorda. Kuigi § 10 lõige 1 sätestab, millisest põhjalik konkurentsiolukorra analüüs
aspektist lähtuvalt neid asjaolusid tuleb hinnata, võib pakutud välisinvesteeringuga puudutatud
lõike 4 sõnastusest jääda mulje, et aluseks võib olla ka nn majandusvaldkonnas ega ka konkurentsi
konkurentsi piiramine kui selline (ja mingi kodumaise kaitse. Hinnatakse, kas välisinvesteering
konkurendi niisama kaitsmine). võib avaldada negatiivset mõju
sihtettevõtja suutlikkusele pakkuda kaupu
või teenuseid, mis on ühiskonna põhihuvi
seisukohalt olulised ning mille
toimepidevus tuleks tagada.
Eelnõu § 11 lg Palume ümber sõnastada eelnõu § 11 lõike 3 esimene lause. Arvestatud.
3 Hetkel ei ole aru saada, kas kohustus kehtestatakse Eelnõu § 11 lõike 1 esimeses lauses
„olemasolevate“ toodete tarnimiseks (kellelegi?) või asendatud sõna „olemasolevate“ sõnaga
kehtestatakse olemasolevate toodete tarnimise lepingu „kehtivate“.
jätkamise kohustus.
Eelnõu § 12 ja Eelnõu § 12 sätestab välisinvesteeringuloa muutmise ja Arvestatud osaliselt ja selgitatud.
23 kehtetuks tunnistamise alused ja korra. Palume täiendavalt
17
analüüsida §-de 12 ja 23 rakendamist koosmõjus. Hetkel on Eelnõu § 12 lõige 1 (kõrvaltingimuse
ebaselge, millisel juhul tehakse ettekirjutus ja millisel juhul muutmine) on tekstist välja võetud.
muudetakse loa kõrvaltingimust. Kuidas kõrvaltingimuse Kui isik ei täida kõrvaltingimust, siis on
muutmise rakendamine või omandamise tagasipööramine võimalik teha § 23 lg 2 alusel ettekirjutus
praktikas toimub? Samuti on § 12 lõike 3 osas vajalik täiendav kõrvaltingimuse täitmiseks, aga ka tehingu
diskretsioon olukordade jaoks, kus ilmselgelt ei ole mõistlik tagasitäitmiseks, osaluse või sihtettevõtja
(või ka näiteks julgeoleku huvides) investeeringueelse osa võõrandamiseks või muu toimingu
olukorra taastamine. Eelnõus olev lahendus, kus ettevõtja peab tegemiseks välisinvesteeringueelse
alati esiteks ise üritama investeeringu eelset olukorda taastada, olukorra taastamiseks.
misjärel selle võimatuse korral sekkutakse ettekirjutusega, ei Samuti on sõltuvalt konkreetse juhtumi
ole kõige optimaalsem: kui investeeringust on möödunud väga asjaoludest võimalik kaaluda
pikk aeg, investeeringu eelne olukord ei ole objektiivsetel kõrvaltingimuse täitmata jätmise korral ka
põhjustel enam saavutatav või selle olukorra taastamisega välisinvesteeringu loa kehtetuks
kaasneks võrreldav või suurem oht julgeolekule või avalikule tunnistamist. Tarbijakaitse ja Tehnilise
korrale, ei ole mõistlik sellist olukorda seadusega nõuda. Järelevalve Ametile on jäetud piisav
Seetõttu on vajalik eelnõus sätestada kaalutlusruum ja anda kaalutlusruum erinevate tõhusate meetmete
olukorra taastamiseks vajalike tegevuste osas otsustuspädevus kasutamiseks.
TTJA-le. Eelnõu § 12 lõikega 3 antakse loa kehtetuks
Osaluse omandamise loa hilisemal tühistamisel tekib lisaks tunnistamisel välisinvestorile võimalus
küsimus, kui pika aja tagant on seda võimalik TTJA-l teha. astuda ise samme ja võtta võimalikult
Mõistlik oleks, et seadus annaks mingi aja, mille jooksul kiiresti meetmeid olukorra taastamiseks.
võõrandaja ja sihtemitent peavad tagasipööramise riskiga Kui palju aega võib meetmete rakendamine
arvestama ning tegevusloogika peaks selgemalt olema võtta ja kuidas konkreetsel juhul olukorra
reguleeritud, nt osaluse müük mingi perioodi jooksul ning taastamine toimub, sõltub tehtud
nägema ette ka lahenduse juhuks, kui osalust ei suudeta müüa. välisinvesteeringust. Samas võib alati
Kas sellisel juhul peab riik hakkama ise konfiskeerima/välja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
ostma taolisi osalusi? Ametit teavitada nii eeldatavast ajakavast
kui ka planeeritud tegevusest.
Eelnõu § 12 lg 2 alusel võib tunnistada
välisinvesteeringu loa kehtetuks, kui
taotleja ei täida välisinvesteeringu loa
kõrvaltingimust või on esitanud ebaõigeid
18
või eksitavaid andmeid või dokumente, mis
olid otsuse tegemisel määravad. Eelnõu §
12 lg 2 p 3 (uute asjaolude ilmnemine), on
tekstist välja võetud. Seega on mõlemal
eelmärgitud juhul tegemist välisinvestori
tegevusest tingitud rikkumisega ning tal on
võimalik vastavast olukorrast
seaduskuuleka käitumisega hoiduda,
mistõttu ei ole vajalik täiendavalt
reguleerida tähtaega, mille jooksul peavad
osapooled tagasipööramise riskiga
arvestama.
Eelnõu § 15 lg Eelnõu § 15 lõike 2 järgi võib välisinvesteeringukomisjon Teadmiseks võetud.
2 Finantsinspektsioonilt andmeid küsida. Finantsinspektsiooni
poolt (mh järelevalvetegevuse käigus) kogutud andmete osas
märgime, et üldine arusaam Euroopa Kohtu lahenditest
tulenevalt on, et finantsjärelevalve ei ole „andmeait“ muude
ametiasutuste jaoks. Ametisaladust võib anda edasi vaid
nendele asutustele ja organitele, kes on vastavates EL
õigusaktides selgesõnaliselt nimetatud. Finantsinspektsiooni
seaduse § 54 ei näe ette kooskõlas EL õigusega (näit. Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013,
mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi
ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute
usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse
direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks
direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013,
lk 338-436, artiklid 53-59) välisinvesteeringu usaldusväärsuse
kontrolli eesmärgil ametisaladuseks oleva teabe edastamist
teistele ametiasutustele/üksustele. Seetõttu ei saaks
19
Finantsinspektsioon välisinvesteeringukomisjonile teavet
edastada. On väga kaheldav, kas siseriikliku õigusega saaks
seda sätestada, sest EL õigus selleks võimalust ette ei näe (nt
rahapesu tõkestamise valdkonnaga on olnud varasemal ajal
palju probleeme, mis tänaseks on EL tasemel kõrvaldatud).
Eelnõu § 17 lg Eelnõu § 17 lõikes 2 peaks sõna „liit“ olema suure algustähega. Arvestatud.
2 Eelnõu § 17 lõikes 2 parandus tehtud.
Eelnõu § 18 Eelnõu § 18 teises lauses on tähtaja arvestamise alus ebaselge Arvestatud.
(„mitte hiljem kui viiendal kalendripäeval jooksul“). Eelnõu § 18 teise lause sõnastust muudetud
järgmiselt:
„Välisinvestor, sihtettevõtja või
välisinvesteeringu muu osaline on
kohustatud nõutud teabe esitama
viivitamata, kuid mitte hiljem kui
kümnendal kalendripäeval Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti taotluse
saamisest arvates.
Eelnõu § 28 Eelnõu §-s 28 tuleks sõna „ohutus“ asendada sõnaga Arvestatud.
„ohutuse“. Eelnõu § 29 (eelnevalt § 28) sõnastus
muudetud.
Eelnõu § 25 Eelnõu §-ga 25 muudetakse pangasaladuse jagamise tingimusi. Mittearvestatud ja selgitatud.
Seletuskirja järgi on silmas peetud, et TTJA-l on õigus saada Andmete kasutamine võib olla vajalik nii
pangasaladust loamenetluses. Seepärast teeme ettepaneku jätta välisinvesteeringu loamenetluses kui ka
järelevalvemenetluses. Seletuskirjas ei ole
20
sätte sõnastusest välja sõnad „riikliku järelevalve teostamisega piiratud pangasaladuse saamise õigust vaid
seotud“. loamenetlusega.
Eelnõu § 29 Eelnõu §-s 29 tuleks parandada viide seaduse nimele Arvestatud.
(„välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus“). Viide seaduse nimele parandatud.
Eelnõu Eelnõuga ei nähta ette toimingute riigilõivu. Juhime Selgitatud.
tähelepanu, et HMS printsiipide kohaselt kannab kulud kas isik Riigilõivu sätestamist on eelnõu
või haldusorgan, kelle taotlusel kulud tehakse. Võib asuda koostamisel kaalutud, kuid sellest on
seisukohale, et uurimisprintsiibi rakendamisel on taotlus loobutud.
kulude tegemiseks alati haldusorganil, millele ka eelnõus Üldjuhul kehtestatakse riigilõivumäär
erikorda ette ei nähta. Näiteks võib eelnõu § 8 kohaselt küsida lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest
täiendavat teavet ja dokumente, kuid ei ole selgitatud, kes kuludest. Välisinvesteeringu loa taotluse
kannab kaasnevad kulud. Eelnõu § 9 lõike 3 alusel võib läbivaatamise või loa andmisega seotud
välisinvesteeringu mõju hindamiseks tähtaega pikendada, kuid toimingute kulupõhisust on raske
pole selge, kes kannab täiendava hindamise või ekspertiisi määratleda, sest nii selleks kuluv aeg kui ka
kulud. Seetõttu on vajalik kulude kandmise osas ette näha vajalike tegevuste ja andmete kogumise
eriregulatsioon või kehtestada riigilõiv. Näiteks on eelnõus (§ ulatus sõltub konkreetse
8 lg 2 ja § 16 lg 2 p 1) ette nähtud dokumentide, andmete ja välisinvesteeringuga seotud asjaoludest ja
teabe kogumine. Eelnõu kohaldamisala arvestades võib pidada juhtumi keerukusest.
küllaltki tõenäoliseks, et selliseid dokumente ja teavet tuleb Eelnõu koostamisel lähtutakse muuhulgas
koguda ka teiste riikide allikatest, millega võivad kaasneda ka vajadusest säilitada Eesti atraktiivsust
olulised kulud. välisinvesteeringutele ja tagada
konkurentsieelis ja on arvestatud
välisinvestorile kaasnevat võimalikku
halduskoormust. Kuna taotlus tuleb esitada
eesti keeles ning sellega võib kaasneda ka
muude dokumentide tõlkimise vajadus, siis
riigilõivukohustuse puudumine vähendab
välisinvestorile tekkivat halduskoormust.
21
Euroopa Liidu 18 liikmesriigist, kus
välisinvesteeringute mõju julgeolekule ja
avalikule korrale hinnatakse, on riigilõiv
või sellega sarnane tasu otseselt ette nähtud
vaid Soomes ja Rumeenias (ühine lõiv
koondumise kontrolli ning
välisinvesteeringu hindamiseks).
Seletuskiri Palume seletuskirja punktis 6 välja tuua Majandus- ja Arvestatud.
Kommunikatsiooniministeeriumi ning TTJA-le 2022. a Seletuskirja täiendatud ja märgitud, et
lisanduvate täiendavate kulude katteallikas - nimetatud kulud eelnõu rakendamisega seotud infosüsteemi
kaetakse 2022.a Majandus- ja arenduse kulud kaetakse Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest. Juhul kui Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest
lisanduvaid kulusid ei ole ette nähtud ega arvestatud 2022. a tulenevalt nende kulude ühekordsusest ja
eelarves, siis palume seletuskirja täiendada, hõlmates ka kiireloomulisusest.
Siseministeeriumi eelarvevajaduse: „Kehtivas riigi Majandus- ja Kommunikatsiooni-
eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega ministeeriumi, Tarbijakaitse ja Tehnilise
arvestatud. Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate kulude Järelevalve Ameti, Siseministeeriumi,
rahastamisvõimaluste üle arutatakse järgmises riigieelarve ja Kaitsepolitseiameti personalikulude ja
riigi eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi poolt muude eelnõuga kaasnevate kulude
valitsusele koondatava info alusel. Juhul kui lisavahendeid ei katmisega ei ole kehtivas riigi
eraldata, tuleb kulud katta vastava valitsemisala eelarvest.“ eelarvestrateegias arvestatud. Eelnõu
heakskiitmisega kaasnevate kulude
rahastamisvõimaluste üle arutatakse
järgmises riigieelarve ja riigi
eelarvestrateegia protsessis
Rahandusministeeriumi poolt valitsusele
koondatava info alusel. Juhul, kui
lisavahendeid ei eraldata, tuleb kulud katta
vastava valitsemisala eelarvest.
22
Seletuskirja Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse Arvestatud.
lisa 1 § 2 p 11 „Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord “ kavandi Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
kohta märgime järgmist. Määruse kavandi § 2 punkt 11 määruse „Välisinvesteeringu loa taotluse
sätestab, et välisinvesteeringu kohta tuleb esitada esitamise kord “ kavandi § 2 punkt 11
„rahvusvahelised sanktsioonid, mille subjektiks on ühingud, tekstist välja võetud.
kelles välisinvesteeringu kaudu välisinvestor saavutab otsese
või kaudse kontrolli“. Antud punkt on segadust tekitav,
kuivõrd eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt on välisinvesteering tehing
või omavahel seotud tehingud, mille kaudu välisinvestor: 1)
omandab otsese või kaudse olulise osaluse sihtettevõtjas; 2)
saavutab otsese või kaudse kontrolli sihtettevõtja üle või 3)
omandab sihtettevõtte. Seega saab määruse kavandi § 2 punkti
11 kohaselt olla rahvusvahelise sanktsiooni subjektiks
sihtettevõtja või sihtettevõte. Nimetatud mõisted on sisustatud
eelnõu §-s 4 ja jääb mulje, et tegemist on Eesti (või EL) riigi
strateegiliste ettevõtetega, kes on majandusjulgeoleku mõistes
ka relevantsed. Selgusetuks jääb, miks on vaja reguleerida
olukorda, kus Eesti strateegilise ettevõtte suhtes on kehtestatud
rahvusvaheline sanktsioon (RSanS § 3 kohaselt on tegemist
välispoliitika meetmega). Juhime tähelepanu, et isegi kui
teoreetiliselt võiks selline olukord tekkida, oleks
rahvusvahelist sanktsiooni rikkuv tehing tühine. Eelnõu § 10 lg
2 punktiga 7 on juba kooskõlas määruse kavandi § 4 lg 1 punkt
14, mille kohaselt tuleb koguda infot selle kohta, kas
välisinvestor ise (või tema kontrollitav ühing) on mõne
rahvusvahelise sanktsiooni subjektiks. Leiame, et lisaks
kontrollitavale ühingule tuleks sama kohustus laiendada ka
välisinvestori tegelikule kasusaajale.
23
Seletuskirja Majandus- ja taristuministri määruse „Tarbijakaitse ja Selgitatud.
lisa 3 Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi Välisinvesteeringu loamenetlusega seostud
põhimäärus“ muutmise kavandi kohta märgime, et kuna andmed kantakse põhimääruses nimetatud
välisinvesteeringu loamenetlustega seotud andmestik ei pruugi andmekogu dokumendiregistri osasse.
mahtuda lubade andmestiku, ameti tegevusvaldkonnaga seotud
sündmuste andmestiku ega järelevalvemenetluste andmestiku
alla, siis ehk tuleks seadme ohutuse seaduses ja vastavalt
määruses seda loetelu täiendada haldusmenetluste või
loamenetluste andmestikuga.
Tarbijakaitse ja Seletuskiri Peame mõistlikuks valikuks, et eelnõus ei käsitleta „avalik Selgitatud.
Tehnilise kord“ samas tähenduses korrakaitseseaduses (KorS) §-s 4 Seletuskirjas on märgitud, et kapitali vaba
Järelevalve Amet sätestatud „avaliku korra“ kaitsmise eesmärgiga. Samuti ei ole liikumise piiranguid saab õigustada avaliku
eesmärk olnud kasutada mõistet riigi „julgeolek“ samas korra või julgeoleku kaalutlustega ELTL
tähenduses julgeolekuasutuste seaduse (JaS) §-s 1 sätestatud artikli 65 lõike 1 punkti b tähenduses
tähenduses. Eeltoodud põhimõtteline valik on otstarbekas, sest üksnes siis, kui on tõeline ja piisavalt tõsine
vajadus niivõrd laiaulatusliku avaliku korra kaitsmise järele ei oht mõnele ühiskonna põhihuvile ja
tulene otsesõnu Euroopa Liidu (EL) õigusest (sh ka EL põhjendused ei teeni pelgalt majanduslikke
määrusest nr 2019/4523) ega nähtu ka Eesti siseriiklikust huvisid.
vajadusest. Eelnõu seletuskirjast nähtuvalt soovitakse Seletuskirjas on viidatud Euroopa
eeltoodud mõisteid kasutada samas tähenduses, nagu seda on Komisjoni teatisele “Suunised
käsitletud EL Kohtu praktikas. liikmesriikidele seoses välismaiste
Seejuures peame õigusliku selguse huvides kasulikuks, kui otseinvesteeringute, kolmandatest riikidest
eelnõus ja seletuskirjas oleks võimalikult selgelt määratletud kapitali vaba liikumise ja Euroopa
põhimõistete „julgeolek“ ja „avalik kord“ sisu ja tähendus, strateegiliste varade kaitsega enne määruse
tehes seletuskirjas viited vastavatele EL Kohtulahenditele. (EL) 2019/452 (välismaiste
Kuivõrd vastavad EL Kohtu lahendid on käsitlenud mõisteid otseinvesteeringute taustauuringute
„avalik julgeolek“ ja „avalik kord“ Euroopa Liidu Toimimise määrus) kohaldumist“, milles on
Lepingu (ELTL) artikkel 65 lõike 1 punkti b) tähenduses muuhulgas selgitatud, mis õigustab kapitali
(„avalik kord“ ja „avalik julgeolek), siis oleks hea see selgelt vaba liikumist. Eelnimetatud dokumendi
24
vastavalt ka määratleda (sõnastada nn ELTL tähenduses nn kohaselt on välisinvestorite poolt
ordre public- klausel). Lisaks võib avaliku julgeoleku ja strateegiliste varade turuvallutuslikul
avaliku korra mõistete kasutust leida ka ELTL artiklitest 36, 45 eesmärgil ostmise korral (nt eesmärgiga
lõikest 3 ja artiklist 52. Nimetatud mõisteid käsitletakse EL piirata teatava kauba tarnimist liidu turule
Kohtu praktika kohaselt nii, et vastav kaitsehüve on ohus, kui või teatava teenuse pakkumist turul) kõige
ühiskonna põhihuvi suhtes on vajalik reaalne ja piisavalt tõsine asjakohasem põhjus erandi tegemiseks
oht (vt ELTL artikkel 52 lg 8 jj) [Vrd nt Euroopa Kohtu Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 65
07.06.2012 otsus asjas nr C-39/1 (ECLI:EU:C:2012:327)]. sätestatud „avalik kord või avalik
Selles kontekstis on asjakohane, et Euroopa Kohus tunnustab julgeolek“. See võib näiteks õigustada
ohtu "avalikule korrale" või "julgeolekule" kui erandit kapitali piiravaid meetmeid, mida on vaja
vaba liikumise aluspõhimõttest vaid kitsalt sellisel tingimusel, varustuskindluse tagamiseks (näiteks
et eksisteerib tegelik ja piisavalt tõsine oht ühiskonna energiavaldkonnas) või oluliste avalike
põhihuvidele.[ Vrd nt Euroopa Kohtu 04.06.2002 otsus asjades teenuste osutamiseks, kui vähem piiravad
nr C-483/99, vnr 47 (Komisjon/Prantsusmaa - Golden Share meetmed (nt reguleerivad meetmed,
II), nr C-503/99, vnr 46 (Komisjon/Belgia – Golden Share)]. millega kehtestatakse avalike teenuste
Selliseks ilmselgeks murekohaks avaliku julgeoleku ja avaliku osutamise kohustused kõigile teatavates
korra seisukohast on eeskätt riigikaitse eesmärgid [Euroopa sektorites tegutsevatele ettevõtjatele) ei ole
Kohtu 13.07.2000 otsus asjas nr C-423/98, vnr 18 j (Albore)], piisavad, et kõrvaldada tõeline ja piisavalt
rahapesu, narkokaubanduse või terrorismi vältimine[Euroopa tõsine oht mõnele ühiskonna põhihuvile
Kohtu 23.02.1995 otsus asjades nr C-358/93 ja C-416/93, vnr Samuti on seletuskirjas käsitletud mõistete
19 (Bordessa)], telekommunikatsiooni [ Euroopa Kohtu „avalik kord“ ja „julgeolek“ sisustamist
13.05.2003 otsus asjades nr C-463/00 ja C-98/01 vnr 71 ning on märgitud, et oluline on lähtuda
(Komisjon/Hispaania).], elektri- või energiavarustuse eeskätt Euroopa Liidu kohtupraktikast,
kindlustamine[Euroopa Kohtu 10.07.1984 otsus asjas 72/83 mitte Eesti õigusaktidest tuletatavatest
vnr 34 j (Campus Oil)] või kapitalitehingute tõkestamine määratlustest.
organisatsioonide poolt, mida peetakse ühiskonnale ohuks Euroopa Kohus on sedastanud, et mõiste
[Euroopa Kohtu 14.03.2000 otsus asjas nr C-54/99 vnr 17 koos „avalik kord“ eeldab igal juhul lisaks
edasiste viidetega (Scientology]. ühiskondliku korra häirimisele ehk
Kasulik ja praktiline oleks ka eelnõus ja seletuskirjas igasugusele seaduserikkumisele ka seda, et
võimalikult selgelt välja tuua, milliste kaitsehüvede esineb tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine
ohustamise korral saab tehingute loakohustus kõne alla tulla. oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna
See võimaldataks tagada, et tehingute loakohustus ei kujutaks põhihuvi. Eelnõu kohaselt arvestatakse
25
endast meetmena „suvalise diskrimineerimise vahendit“ ega avalikule korrale mõju hindamisel lisaks
„varjatud piirangut kapitali ja maksete vabale liikumisele“ õigusnormidest kinnipidamisele ja
ELTL art 65 lõike 3 tähenduses (et õigustada sekkumist ebaseaduslikule tegevusele ka seda, kas
kapitali vabasse liikumisse, peavad tulenevalt EL Kohtu välisinvestori tegevus laiemalt võib
praktikast avalikud huvid olema proportsionaalsed ega tohi reaalselt kahjustada või ohustada mõnda
kaasa tuua meelevaldset diskrimineerimist)[ Vrd Euroopa ühiskonna põhihuvi või õiguskorraga
Kohtu 13.07.2000 otsus asjas nr C-423/98, vnr 19 j (Albore)]. kaitstavaid õigushüvesid (elu, tervis,
vabadus, vara, looduskeskkond).
Seonduvalt mõjuga julgeolekule
rakendatakse kontrolli eelkõige selliste
välisinvesteeringute puhul, mis võiksid
negatiivset avaldada mõju eelnevalt
nimetatud julgeolekupoliitika ja riigikaitse
peamistele tegevussuundadele (turvalisus
ja põhiseadusliku korra kaitse,
majandusjulgeolek ja seda toetav taristu,
küberjulgeolek, elukeskkonna kindlus).
Seletuskiri Praeguse eelnõuteksti järgi hõlmab „julgeoleku“ ja „avaliku Selgitatud.
korra“ mõiste lisaks Eestile ka teiste Euroopa Liidu riikide Kitsendavat tingimust, mille kohaselt saab
julgeolekut ja avalikku korda. Samas ei tulene seaduseelnõu keelduda välisinvesteeringu loa andmisest
tekstist, kas ja mis ulatuses tuleks tehingule luba andes teise juhul, kui EL liikmesriiki ohustav tehing
liikmesriigi julgeolekut kontrollida. Eelnõu seletuskirjas on võib ühtlasi ohustada ka Eesti julgeolekut
selgitatud, et ka teise liikmesriiki tehtav välisinvesteering võib või avalikku korda, ei ole otstarbekas.
kujutada endast ohtu Eesti julgeolekule või avalikule korrale, Määrus 2019/452 alusel on teisel
sest teises liikmesriigis asutatud ettevõtja pakutav sisend, liikmesriigil õigus esitada märkuses
teenus või tehnoloogia võib olla ka Eesti julgeoleku või avaliku välisinvesteeringut uurivale riigile, kui ta
korra või liidule huvi pakkuva projekti jaoks olulise tähtsusega. leiab, et välismaine otseinvesteering, mille
Seega saab tehingule loa andmisest keeldumise aluseks olla tausta teises liikmesriigis uuritakse,
seletuskirjas toodud selgituste kohaselt see, kas EL liikmesriiki mõjutab tõenäoliselt tema julgeolekut või
ohustav tehing võib ühtlasi ohustada ka Eesti julgeolekut või avalikku korda. Määruse 2019/452 artikli 3
26
avalikku korda. Peame seda kitsendust mõistlikuks, sest asja kohaselt peavad taustauuringu-
mõte ei ole seaduses tegeleda teise riigi julgeoleku kui mehhanismid võimaldama liikmesriikidel
sellisega, vaid sekkuda üksnes juhul, kui sellega kaasneb oht võtta arvesse teiste liikmesriikide märkusi.
Eesti julgeolekule ja avalikule korrale. Teeme ettepaneku Samuti on määruse 2019/452 artikli 6
kaaluda lahendust, kus eeltoodud seos tuleks seaduses ja selle lõikes 9 sätestatud, et taustauuringut tegev
seletuskirjas võimalikult selgelt esile. liikmesriik võtab liikmesriikide märkusi
kohaselt arvesse, kuigi lõpliku otsuse
menetluses võtab vastu taustauuringut
tegev liikmesriik. Seega, kui teine
liikmesriik on esitatud põhjendatud
märkused, et loamenetluses hinnatav
välisinvesteering ohustab selle liikmesriigi
julgeolekut või avalikku korda, siis
tulenevalt märkuste kaalukusest konkreetse
juhtumi puhul, võib olla õigustatud
vastavale välisinvesteeringule loa
andmisest keeldumine, sõltumata
välisinvesteeringu negatiivse mõju
olemasolust või puudumisest Eesti
julgeolekule või avalikule korrale.
Seletuskiri Eelnõu seletuskirjas on toodud, et TTJA-le lisandub 3 töökoha Arvestatud.
kulu (2 menetleja ja 1 IT toe ametikoht) ja TTJA hakkab täitma Seletuskirja 6. peatükk täiendatud.
kontaktpunkti ülesandeid ning tagab komisjoni töö. Palume
seletuskirja mõjude osa täiendada nii, et edaspidi täidab TTJA
kõnesolevas valdkonnas ka riikliku järelevalve ülesandeid.
Eelnõu § 2 lg Sätte järgi võivad välisinvesteeringuks olla ka omavahel Arvestatud.
1. seotud tehingud. Palume avada eelnõu seletuskirjas võimalusel Lisaks seletuskirja selgitustele on teksti
praktiliste näidete varal, mida selle all mõeldakse, sh anda täiendatud järgnevalt: „Praktikas toimub
27
võimalikult selged suunised praktikas, kuidas välisinvestor tihti osaluse omandamine (aktsiate ja osade
sellisel juhul käituma peab (näiteks, kas ta peab igakord saama ost) ja aktsionäride või osanike
eraldiseisva loa või loetakse teatud juhtudel omavahel seotud omavaheliste suhete reguleerimine mitme
tehingud ühe ja sama loakohustuse alla kuuluvaks). erineva lepinguga ning alles nende
lepingute koosmõjus on võimalik hinnata,
milliste õiguste kogum isikutel ühingus on
ning kas omandatakse kontroll sihtettevõtja
üle.
Omavahel seotud tehingute korral loetakse
need üheks ja samaks välisinvesteeringuks
ning luba tuleb taotleda terviklikult kogu
välisinvesteeringule mitte igale
osatehingule eraldi.“
Eelnõu § 4 lg 1 Juhime tähelepanu, et seletuskirjas toodud Arvestatud.
p8 „ringhäälinguprogrammide edastamiseks vajalikku taristut“ Eelnõu § 4 lg 1 punkti 7 teksti on täiendatud
omavad päris mitmed ettevõtted (mitte ainult Levira). Vajaks järgmiselt :“ 8) ettevõtja, kes omab riigiside
täpsustamist, et siin mõeldakse ilmselt mastide võrke. Kui säte toimimist tagavat või
oli mõeldud vaid Levirale, siis tuleks lisada selgelt „kõrgete ringhäälinguprogrammide edastamiseks
mastide taristut“ vms puudutav sõnastus. „Kõrged mastid“ on vajalikku vähemalt 200 meetri kõrgusega
vähemalt 200 m kõrgused. mastide taristut;
Eelnõu § 6 lg 1 Eelnõu järgi on välisinvesteering oma sisult tehing või leping, Selgitatud.
seega on eelnõus sätestatud ulatuses sellised lepingud keelatud Välisinvesteeringu mõju hindamiseks
seni, kuni riik annab selleks loa (pannakse kehtima peavad selle tehingu kõik tingimused olema
loareservatsiooniga keeld). Samas esitatakse eelnõu § 6 lg 1 määratletud ning kokku lepitud.
järgi TTJA-le loa taotlus alles pärast välisinvesteeringu lepingu Allkirjastamata lepingu projekti puhul võib
sõlmimist. Teeme ettepaneku kaaluda võimalust, et taotlus loa selle sisu veel poolte läbirääkimistel
saamiseks esitatakse enne lepingu sõlmimist, sest praeguse olulisel muutuda, sealhulgas ka näiteks
mudeli järgi võib eeldada, et loa mitteandmine omab mõju loamenetluse jooksul, mis omakorda võib
28
tehingu kehtivusele. Sellise lahenduse korral langeb ära ka mõjutada hindamist ning tekitada
vajadus reguleerida olukord, kus TTJA otsustab juba sõlmitud ebakindlust. Sellest tulenevalt ei ole
tehingule luba täielikult või osaliselt mitte anda, sh langeb ära praktikas otstarbekas viia läbi loamenetlust
küsimus, kas selline „ooteseisundis“ olev tehing üldse kehtib, enne kui välisinvesteeringu lõplikud
kui kehtib, siis millised on täpsemalt tagajärjed loa tingimused on poolte vahel kokku lepitud ja
mitteandmisel jne. tagasivõtmatult fikseeritud.
Eelnõu § 9 lg Sätte kohaselt esitab TTJA loa taotluse komisjonile Arvestatud.
1, § 15 lg 1 p 1 kooskõlastamiseks, kuid kavandatavatest normidest ei selgu, Eelnõu tekstis (§ 9 lg 1, § 11 lg 1 ja 2, § 15
milles seisneb välisinvesteeringukomisjoni otsuse kontrolliese lg 1 p 1) sõnastust on muudetud selliselt, et
ja tähendus otsustusprotsessis. Haldusorganite vahelises kooskõlastatakse loa andmist.
koostöös kooskõlastatakse vajadusel kavandatav haldusakt Sama muudatus on tehtud seletuskirja lisas
enne selle andmist (haldusmenetluse seadus § 16), aga mis on 2 (Vabariigi Valitsuse määruse
„taotluse“ kooskõlastamine, pole eelnõu tekstist nähtuvalt „Välisinvesteeringukomisjoni
täiesti selge. Kooskõlastuse õiguslik tähendus HMS § 16 järgi moodustamine ja töökord“).
seisneb selles, et kooskõlastus on konkreetses asjas
põhiorganile siduva jaatava või eitava seisukoha väljendamine,
s.t põhiasja lahendav haldusorgan ei saa kooskõlastusest
kõrvale kalduda. Mõistame „taotluse kooskõlastamist“ eelnõus
kirjeldatud haldusmenetluse üldiste reeglite valguses nii, et
normi eesmärk pole mitte kooskõlastada taotlust kui sellist,
vaid siiski taotlusele alusel kavandatava loa väljastamise
otsust. Seda võiks võimalusel seaduseelnõus ja selle
seletuskirjas täpsustada.
Eelnõu § 9 lg 1 Sätte kohaselt määrab TTJA välisinvesteeringukomisjonile Arvestatud.
tähtaja. Palume kaaluda võimalust, et anda menetluse Eelnõu § 9 lõike 1 sõnastust muudetud
läbipaistvuse huvides kõnealune tähtaeg vahetult seadusega. järgmiselt: „1) Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet edastab taotluse ja sellele
lisatud dokumendid komisjonile
29
välisinvesteeringu loa andmise
kooskõlastamiseks, määrates tähtajaks
vähemalt 21 kalendripäeva.“
Eelnõu § 9 lg Teeme ettepaneku kaaluda eelnõu § 9 lg-s 3 toodud 90 päevase Mittearvestatud ja selgitatud.
3. menetlusaja pikendamise võimaluse lisamist. Kuivõrd 90 Välisinvesteeringu loamenetlus tuleb läbi
päevane tähtaeg võib jääda keeruliste majandustehingute viia kindlates aja raamides põhjustamata
juures väheseks, tasub kaaluda võimalust, et tähtaega võib taotlejale põhjendamatuid viivitusi.
pikendada üks või mitu korda. Selleks, et keerulisemate juhtumite puhul
oleks menetluse läbiviimise aeg ette
nähtav, on ette nähtud pikendamine 90
päeva võrra ning vajadusel
kõrvaltingimuste läbirääkimiseks veel 60
päeva võrra.
Eelnõu § 9 lõiget 3 täiendatud järgnevalt:
„(3) Välisinvesteeringu mõju hindamiseks
võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet käesoleva paragrahvi lõikes 2
sätestatud tähtaega pikendada ühe korra
kuni 90 kalendripäeva võrra.“
Eelnõu § 11 lg Sätte järgi võib TTJA anda välisinvesteeringu loa Arvestatud.
3. kõrvaltingimusega, mis paneb välisinvestorile või Eelnõu § 11 lg 3 teksti täiendatud
sihtettevõtjale Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku järgmiselt: „(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise
või avaliku korra ohustamise vältimiseks meetme täitmise Järelevalve Amet võib anda
kohustuse, sealhulgas kohustuse sihtettevõtjas teatud välisinvesteeringu loa kõrvaltingimusega,
suurusega osaluse võõrandamiseks, olemasolevate toodete mis paneb välisinvestorile või
tarnimise või teenuste osutamise lepingute jätkamiseks. sihtettevõtjale Eesti või Euroopa Liidu
Nimetatud normiga kaasneb õiguslik ebakindlus, sest sellest ei liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra
selgu kaalutlusruumi alused ega piirid, mille raames ohustamise vältimiseks meetme täitmise
30
kirjeldatud kõrvaltingimusi võib lisada. Üks võimalus on kohustuse, sealhulgas kohustuse
siduda kõrvaltingimuse andmine HMS § 53 lg 2 p-s 2 sihtettevõtjas teatud suurusega osaluse
nimetatud alusega, s.t kõrvaltingimuse võib anda, kui selleta võõrandamiseks, kehtivate toodete
tuleks luba jätta andmata. tarnimise või teenuste osutamise lepingute
jätkamiseks. Välisinvesteeringu loa võib
anda kõrvaltingimusega, kui selleta tuleks
keelduda välisinvesteeringu loa andmisest.
Kui meetmete osas on välisinvestoriga
vajalik pidada läbirääkimisi, võib
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
pikendada käesoleva seaduse § 9 lõikes 2,
3 või 4 sätestatud tähtaega kuni 60
kalendripäeva võrra.“
Eesti Kaubandus- Eelnõu § 4 lg Kaubanduskoja hinnangul ei ole eelnõu § 4 lg 1 p 3 piisavalt Arvestatud osaliselt ja selgitatud.
Tööstuskoda 1p3 selge, et saada üheselt aru, millised ettevõtjad on Eelnõu § 4 lg 1 punkti 3 sõnastust
loakohustusega ja millised mitte. Eelkõige jääb ebaselgeks, kas muudetud järgnevalt:
loakohustusega on ettevõtja, kes kunagi on tootnud või „3) ettevõtja, kes toodab või kehtiva
tarninud viidatud sättes nimetatud kaupa, omab praegu sellist lepingu alusel tarnib riigiasutusele
võimekust või üksnes ettevõtja, kel on välisinvesteeringu strateegilise kauba seaduses nimetatud
tegemise ajal kehtiv leping riigiasutusega. Kaubanduskoja sõjaliste kaupade või kahesuguse
hinnangul võiks loakohustusega hõlmata üksnes need kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud
ettevõtjad, kellel on välisinvesteeringu tegemise ajal kehtiv kaupa või osutab sellise kaubaga seotud
leping riigiasutusega. Sellist tõlgendust toetab ka seletuskiri (lk tehnilist abi, välja arvatud relvaseaduse 111.
29), kus on toodud välja, et loakohustusega on just need peatüki 2. jaos nimetatud sõjarelva,
ettevõtjad, kes on strateegiliseks partneriks riigiasutustele, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega
omades lepingut vastava kauba tarnimiseks või sellega seotud tegelev ettevõtja;“
tehnilise abi teenuse osutamiseks. Loakohustuse sidumine riigiasutusele
Lisaks võiks viidatud säte võtta arvesse asjaolu, kui suure osa müüdava käibe suurusega ei ole õigustatud.
moodustab kahesuguse kasutusega kauba müük riigiasutusele Asjaolu, et sihtettevõtja jaoks ei ole vastava
sihtettevõtja käibest. Näiteks kui ettevõtja käibest moodustab lepingu alusel kahese kasutusega või
kahesuguse kasutusega kauba müük riigiasutusele 0,1 sõjalise kauba käive märkimisväärse
protsenti, siis on küsitav, kas sellisel välisinvestoril peab olema suurusega ei tähenda seda, et vastavad
31
kohustus taotleda välisinvesteeringu luba. Kaubanduskoja tarned ei ole olulised lepingupartneriks
hinnangul võiks kaaluda selliste olukordade jaoks erisuse oleva riigiasutuse jaoks, kellele need
kehtestamist, et sellistel juhtudel ei ole vaja luba taotleda. Ilma kaubad on vajalikud julgeoleku ja avaliku
erisuseta võib tekkida risk, et väheneb selliste ettevõtjate huvi korra tagamisega seotud ülesannete
sõlmida riigiasutusega lepinguid seoses kahesuguse kasutuse täitmiseks.
kaubaga.
Palume eelnõu § 4 lg 1 p 3 sõnastust täiendada selliselt, et
sihtettevõtjaks on ettevõtja, kellel on välisinvesteeringu
tegemise ajal kehtiv leping Eesti riigiasutusega. Viidatud sätte
võiks sõnastada järgmiselt:
„(1) Sihtettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on:
3) ettevõtja, kellel on Eesti riigiasutusega kehtiv leping toota
või tarnida strateegilise kauba seaduses nimetatud sõjaliste
kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas
sätestatud kaupa või osutada sellise kaubaga seotud tehnilist
abi, välja arvatud relvaseaduse 111. peatüki 2. jaos nimetatud
sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev
ettevõtja; „
Lisaks palume kaaluda ettepanekut kaotada loa nõue
olukordades, kus riigiasutusele müüdava kahesuguse
kasutusega kaup moodustab sihtettevõtja käibest väikese osa
(nt alla 10 protsendi).
Eelnõu § 4 lg Kaubanduskoja hinnangul puudub vajadus lugeda Arvestatud osaliselt ja selgitatud.
1p2 sihtettevõtjaks kõiki riigi osalusega äriühinguid. Kui riigi Siseministeerium on seisukohal, et vastav
osalusega äriühing on julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt kategooria ühinguid peaks kuuluma
oluline, siis on selline äriühing eelnõu kohaselt mõne muu sihtettevõtjatena eelnõu kohaldamisalasse.
punkti alusel sihtettevõtja. Ja kui riigi osalusega äriühing ei ole Siseministeerium juhib tähelepanu, et kui
julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt oluline, siis ei peaks riik omab olulist osalust äriühingus, on
eelnõu sellisele äriühingule kohalduma. vajalik, et partner või partnerid, kellega
koos ühingut juhitakse, ei kujutaks samal
32
Kui riigi osalusega äriühingut lugeda sihtettevõtjaks, siis võib ajal ohtu riigi julgeolekule, avalikule
kaasneda sellega risk, et Eesti riik võib edaspidi osta paljudes korrale, stabiilsusele, usaldusväärsusele ja
äriühingutes näiteks ühe aktsia või osa, mille tulemusena läbipaistvusele. Olemasolevas õigusruumis
muutub selline äriühing sihtettevõtjaks isegi siis, kui äriühing puuduvad alused avaliku korra ja
ei ole julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt oluline. julgeoleku seisukohast ebasobivate
Kaubanduskoja ettepanek: on jätta eelnõust välja § 4 lg 1 p 2. partnerite välistamiseks ning
välisinvesteeringu usaldusväärsuse
hindamise regulatsiooni on muuhulgas
vaja, et tuvastada riigile ebasobivad
partnerid. Siseministeerium näeb erinevaid
ohustsenaariumeid, mille realiseerumist
soovitakse eelnõu regulatsiooniga vältida.
Välisinvesteeringute usaldusväärsuse
hindamise regulatsioon loob kitsenduse,
mis piirab riigivara omandamist kui
tegemist ei ole usaldusväärse
välisinvestoriga. See on eriti oluline
olukorras, kus võõrandamine toimub
enampakkumise teel.
Arvestades vajadust täpsustada riigi
osaluse suurust, on eelnõu § 4 lg 1 punkti 2
teksti muudetud järgnevalt:
„2) äriühing, milles riik omab olulist
osalust;“
Olulise osaluse nõude kaudu saab välistada
nn juhuslikud väiksed osalused (nt pärimise
teel saadud). Eelnõus käsitatakse olulist
osalust väärtpaberituru seaduse § 9
tähenduses, mille kohaselt on oluline osalus
otsene või kaudne osalus äriühingu aktsia-
või osakapitalis, mis on vähemalt 10
protsenti äriühingu aktsia- või
33
osakapitalist, seda väljendavatest kõigist
õigustest või kõigist häältest äriühingus või
mis võimaldab olulise mõju äriühingu
juhtorganite üle.
Seletuskiri Eelnõu § 4 lg 1 sisaldab loetelu ettevõtjatest, keda loetakse Arvestatud.
eelnõu kohaselt sihtettevõtjaks. Soovime teada, kas Ettevõtja peab kvalifitseeruma
sihtettevõtja loetelu tuleb vaadata välisinvesteeringu tegemise kindlaksmäärarud tunnuste või tingimuste
ajal või ka hiljem. Näiteks kui välisinvestor omandab osaluse alusel sihtettevõtjaks välisinvesteeringu
internetis ajalehtede ja ajakirjade kirjastajas, kelle vastava tegemise (lõpuleviimise) ajal, mistõttu
tegevusega seotud käive eelneval kalendriaastal oli miljon oleks seda ettevõtjat puudutav
eurot, siis sellisel juhul ei ole eelnõu kohaselt tegemist välisinvesteering loakohustuslik.
sihtettevõtjaga ning välisinvesteeringu luba ei pea taotlema. Eelnõus ettenähtud loemenetlust ei
Kui selle ettevõtja käive suureneb näiteks kolme aastaga kolme rakendata tagantjärgi tehingutele, mis tehti
miljoni euroni, kuid välisinvestor ei ole uut välisinvesteeringut ajal, kui ettevõtja ei vastanud sihtettevõtja
teinud, kas sellisel juhul tuleb hiljem välisinvesteeringu luba tingimustele.
taotleda. Palume seletuskirjas täpsustada, kas välisinvestor Samas on praktikas võimalik, et
peab taotlema välisinvesteeringu luba, kui välisinvesteeringu välisinvesteeringu luba tuleb taotleda juhul,
tegemise ajal ei olnud ettevõtja sihtettevõtja, kuid ettevõtja kui välisinvestor soovib suurendada oma
muutus sihtettevõtjaks näiteks kolm aastat pärast olulist osalust, saavutades kontrolli
välisinvesteeringu tegemist. Kaubanduskoja hinnangul ei ettevõtja üle, kas siis, kui olulise osaluse
peaks sihtettevõtja määratlemine toimuma tagantjärele, vaid omandamise ajal ei olnud veel tegemist
üksnes välisinvesteeringu tegemise hetkel. sihtettevõtjaga eelnõu tähenduses.
Seletuskiri Eelnõu § 5 lg 2 alusel on loakohustusliku välisinvesteeringu Selgitatud.
lõpuleviimine keelatud enne välisinvesteeringu loa saamist. Vastavalt eelnõu § 1 lõikele 3 kohaldatakse
Sellest tulenevalt on väga oluline, et loa taotlemisega seotud välisinvesteeringu loamenetlusele
info on konfidentsiaalne ning kolmandatel isikutel ei tohi olla haldusmenetluse seadust, arvestades
võimalust saada infot isegi selle kohta, et välisinvestor on eelnõus sätestatud erisusi.
34
taotlemas välisinvesteeringu luba. Leiame, et HMS § 7 lõike 3 kohaselt on haldusorgan
konfidentsiaalsuse tagamine on vajalik ka olukorras, kus kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning
välisinvestor, sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osaline hoidma saladuses salastatud välisteabe ja
pöördub enne loa taotlemist või loamenetluses TTJA poole asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
selgituse saamiseks või nõu küsimiseks, kas välisinvesteering andmed.
on loakohustuslik. Sellistel juhtudel ei tohi tekkida olukorda, Täiendavalt ei ole antud küsimust vajalik
kus näiteks TTJA dokumendiregistrist on näha, et välisinvestor ega otstarbekas reguleerida.
või muu isik on pöördunud TTJA poole seoses loa
taotlemisega. Seega ei tohiks TTJA avaldada enne loa
menetluse algust ega loamenetluse ajal ühtegi infokildu, mis
võiks viidata välisinvesteeringu tegemisele. Palume
seletuskirjas selgitada, milliste meetmete abil on tagatud, et
loamenetlusega ja sellele eelnenud nõustamisega seotud teave
ei ole avalikkusele kättesaadav. Õigusselguse tagamiseks võiks
eelnõusse lisada ka sätte, mis paneb TTJA-le
konfidentsiaalsuse tagamise kohustuse.
Eelnõu § 5 lg Eelnõu § 5 lg 3 näeb ette erisuse, mis ei keela väärtpaberite Mittearvestatud ja selgitatud.
3 avaliku pakkumise või seeriatena väärtpaberitehingute, Eelnõu § 5 lg 2 näeb ette põhireegli, mille
sealhulgas teisteks väärtpaberibörsil noteeritud väärtpaberiteks kohaselt ei saa välisinvesteeringut lõpule
konverteeritavate väärtpaberitega tehtavate tehingute viia, sealhulgas välisinvesteeringu alusel
läbiviimist, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile tekkivaid osaniku või aktsionäri õiguseid
esitatakse viivitamata taotlus välisinvesteeringu loa saamiseks kasutama hakata enne loa saamist. Eelnõu
ning välisinvestor ei kasuta kuni välisinvesteeringu loa § 5 lg 3 teeb praktilistel põhjustel
saamiseni omandatava olulise osaluse või saavutatava börsitehingutele erandi, mis lubab
kontrolliga kaasnevaid õigusi, eelkõige hääleõigust. börsitehingust tuleneva väärtpaberi-
Kaubanduskoda peab börsil noteeritud väärtpaberitega seotud ülekande ära teha. Nimetatud erand ei
erisuse kehtestamist igati mõistlikuks ja vajalikuks. Samas jääb muuda üldpõhimõtet, et enne loa saamist on
meile viidatud sättes ebaselgeks, millised on välisinvestori ja välisinvesteeringu lõpuleviimine keelatud.
ka sihtettevõtja õigused ja kohustused sel perioodil, kui Viidatud sättega ei anta börsiettevõtjate
välisinvestor ei ole veel saanud välisinvesteeringu luba. puhul välisinvestorile täiendavaid õigusi
35
Näiteks jääb ebaselgeks, kas välisinvestoril on õigus saada võrreldes börsil mittenoteeritud
dividende sel perioodil. Meie hinnangul ei ohusta dividendide sihtettevõtjatega, vastupidi, on eeldus, et
saamine Eesti julgeolekut ega avaliku korda, kui välisinvestor olulise osaluse või kontrolliga kaasnevaid
ei osalenud hääletamisel dividendide maksmise üle. õigusi ei kasutata.
Õigusselguse tagamiseks tuleks viidatud sättes võimalikult
konkreetselt välja tuua, mis on lubatud ja mis keelatud. Meie
hinnangul piisab sellest, kui keelata välisinvestoril kasutada
viidatud perioodil üksnes hääleõigust, kuid näiteks dividendide
saamise õigus võiks tal olemas olla. Kaubanduskoja ettepanek
on muuta § 5 lg 3 sõnastust selliselt, et välisinvestor ei tohi kuni
välisinvesteeringu loa saamiseks kasutada hääleõigust, kuid
muid õiguseid võib ta kasutada. Kui eelnõu koostajad peavad
vajalikuks veel keelata teatud õiguseid, siis tuleks need õigused
võimalikult konkreetselt sättes välja tuua.
Seletuskiri Eelnõu § 6 lg 1 kohaselt peab välisinvestor esitama Selgitatud.
välisinvesteeringu loa saamiseks TTJA-le elektrooniliselt Infosüsteemi saab siseneda, kasutades Riigi
taotluse koos lisadokumentidega eelnõu §-s 13 nimetatud autentimisteenuse (TARA) autentimis-
infosüsteemi kaudu pärast välisinvesteeringu aluseks oleva meetodeid, sh ID-kaart, mobiil-ID, Smart-
lepingu sõlmimist või muu tehingu tegemist, kuid enne ID ja Euroopa Liidu liikmesriigi eID.
välisinvesteeringu lõpuleviimist. Samuti võib välisinvestor esitada loa
Peame positiivseks, et dokumentide edastamise toimub taotluse esindaja kaudu, kes saab kasutada
elektroonselt selleks loodud infosüsteemi kaudu. Samas jääb eelnimetatud autentimisteenuseid.
meile ebaselgeks, kas ja kuidas on välisinvestorile tagatud Alternatiivselt on kaalumisel võimalus
ligipääs sellele infosüsteemile, kui välisinvestor ei ole e- täiendava sisselogimisvõimaluse
resident. Leiame, et süsteemi sisenemine peab olema loomiseks, mis ilmselt toimiks
välisinvestori jaoks võimalikult lihtne. Palume seletuskirjas kaheastmelise autentimise kaudu.
lähemalt selgitada, kuidas on välisinvestoril võimalik siseneda
infosüsteemi.
36
Eelnõu § 6 lg Eelnõu § 6 lg 3 kohaselt võib välisinvestor, sihtettevõtja või Selgitatud.
3 välisinvesteeringu muu osaline enne välisinvesteeringu loa Nõustamise ulatus ja sisu sõltub väga palju
taotlemist või loamenetluses pöörduda TTJA poole selgituste TTJA-le avaldatavast teabest. Mida
saamiseks, samuti küsida TTJA-lt nõustamist, kas üksikasjalikum isiku poolt TTJA-le antav
välisinvesteering on loakohustuslik. teave, seda paremini saab vajadusel
Kaubanduskoda peab igati positiivseks, et eelnõu võimaldab küsijale õigusakte ja olukorda selgitada.
TTJA-lt küsida selgitusi ja nõustamist välisinvesteeringu loa Menetluse algatamise ning loataotluse
taotlemise kohta. Samas jääb meile ebaselgeks, milline on esitamise üle sisulise otsuse tegemine tuleb
nõustamise või selgitamise õiguslik tähendus. Näiteks kui jätta taotluse esitaja enda vabaks
välisinvestor küsib TTJA-lt, kas välisinvesteering on otsustamiseks, ametnik peaks sellises
kohustuslik ja saab vastuse, et see pole kohustuslik, kuid hiljem olukorras püüdma jääda neutraalseks ning
selgub, et välisinvestor oleks pidanud loa taotlema, siis kas ja piirduma üksnes üksikasjade selgitamisega,
milline õiguslik tagajärg järgneb sellisele olukorrale. Palume aidates õigete valikute tegemisel ning
seletuskirjas rohkem lahti kirjutada, mis on TTJA poolse selgitades taotluse esitamise võimalikke
nõustamise või selgitamise õiguslik tähendus ning mis tagajärgi.
tagajärjed saabuvad olukordades, kus välisinvestor on TTJA
selgitustest lähtunud, kuid hiljem osutuvad need
seadusevastaseks.
Eelnõu § 9 lg Eelnõu § 9 lg 2 kohaselt kestab välisinvesteeringu loa taotluse Arvestatud osaliselt ja selgitatud.
3 menetlemine 30 kalendripäeva alates puudusteta taotluse Eelnõu § 9 lg 3 kohaselt pikendatakse
esitamisest. Eelnõu § 9 lg 3 kohaselt võib TTJA menetlustähtaega välisinvesteeringu mõju
välisinvesteeringu mõju hindamiseks tähtaega pikendada kuni hindamiseks. See vajadus tekib eelkõige
90 kalendripäeva võrra. Seega võib menetlus kokku aega võtta keerulisemate juhtumite puhul, kus ilmselt
kuni 120 päeva. tuleb taotlejalt küsida lisateavet ja
Peame väga oluliseks, et TTJA menetleks taotlusi võimalikult põhjalikumalt kaaluda näiteks
kiiresti. See on tähtis nii välisinvestori kui ka osalust müüva välisinvestoriga seonduvaid asjaolusid ja
isiku jaoks. Seetõttu leiame, et TTJA peaks suutma 30 päevaga riske. Samuti on tähtaja pikendamine
taotluse ära menetleda. Nõustume, et teatud erandlikel juhtudel vajalik, kui liikmesriik või Euroopa
võib TTJA vajada pikemat tähtaega. Samas eelnõu praegune Komisjon on määruse 2019/452 alusel
sõnastus võimaldab TTJA-l sõltumata põhjusest pikendada teatanud soovist esitada asjas oma
37
menetlustähtaega 90 päeva võrra. Me ei pea sellist lahendust seisukoht. Isegi, kui menetlustähtaega
mõistlikuks. pikendatakse 90 päeva võrra, ei tähenda
Kaubanduskoja teeb ettepaneku muuta eelnõu § 9 lg 3 see, et välisinvesteeringu loa andmise
sõnastust selliselt, et TTJA-l on õigus tähtaega pikendada 90 otsustamiseks kulub tingimata 120
päeva võrra üksnes mõjuval põhjusel ning korraga mitte enam kalendripäeva, vaid taotluse võib
kui 30 päeva võrra. lahendada ka kiiremini.
Välisinvesteeringu loamenetlusele
laienevad haldusmenetluse põhimõtted,
sealhulgas tuleb haldusmenetlus läbi viia
eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti
võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides
üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi
isikutele.
Siiski on selguse mõttes täpsustatud eelnõu
§ 9 lõiget 3 järgnevalt:
„(3) Välisinvesteeringu mõju hindamiseks
võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet käesoleva paragrahvi lõikes 2
sätestatud tähtaega pikendada ühe korra
kuni 90 kalendripäeva võrra.“
Eelnõu § 11 lg Eelnõu § 11 lg 2 kohaselt keeldub TTJA välisinvesteeringu loa Mittearvestatud ja selgitatud.
2 andmisest, kui välisinvesteering võib ohustada Eesti või Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, kuidas
Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda. tuleks kavandatava seaduse tähenduses
Kaubanduskoja hinnangul on see säte sõnastatud liiga üldiselt sisustada mõisteid „avalik kord“ ja
ning seetõttu ei pruugi välisinvestor, sihtettevõtja või „julgeolek“ .
välisinvesteeringu muu osapool saada aru, kas loa taotlemise Eelnõu kohaselt arvestatakse avaliku korra
korral TTJA annaks loa või keelduks sellest. Eelkõige tekitab sisustamisel Euroopa Liidu
segadust see, et TTJA keeldub loa andmisest ka siis, kui see kohtupraktikaga ja lähtutakse avalikule
võib ohustada Eesti avalikku korda. Põhjus peitub selles, et korrale mõju hindamisel lisaks
avaliku korra mõiste on väga lai ja raskesti defineeritav. Seega õigusnormidest kinnipidamisele ja
38
ei taga see säte osapooltele ettenähtavust ning see võib ebaseaduslikule tegevusele ka seda, kas
omakorda avaldada negatiivset mõju välisinvesteeringutele ja välisinvesteering ning selle kaudu
laiemalt Eesti ettevõtluskeskkonnale. Leiame, et eelnõus tuleks välisinvestori tegevus laiemalt võib
oluliselt konkreetsemalt välja tuua, millistel juhtudel keeldub kahjustada või ohustada mõnda ühiskonna
TTJA loa andmisest. põhihuvi või õiguskorraga kaitstavaid
Kaubanduskoja ettepanek: Palume muuta eelnõu § 11 lg 2 õigushüvesid (elu, tervis, vabadus, vara,
sõnastust konkreetsemaks, et oleks kõigile paremini looduskeskkond).
arusaadavam, millistel juhtudel keeldub TTJA loa andmisest. Julgeoleku tagamist silmas pidades
Kaubanduskoja hinnangul muutuks sättest arusaamine oluliselt rakendatakse loakohustust eelkõige selliste
selgemaks juba siis, kui jätta sättest välja viide avalikule välisinvesteeringute puhul, mis võiksid
korrale. avaldada negatiivset mõju eelnevalt
nimetatud julgeolekupoliitika ja riigikaitse
peamistele tegevussuundadele. Eesti
julgeolekupoliitika peaeesmärki
arvestades, on olulisteks
tegevussuundadeks muuhulgas turvalisus
ja põhiseadusliku korra kaitse,
majandusjulgeolek ja seda toetav taristu,
küberjulgeolek, elukeskkonna kindlus.
Määruse 2019/452 alusel on teisel
liikmesriigil õigus esitada märkused
välisinvesteeringut uurivale riigile, kui ta
leiab, et välismaine otseinvesteering, mille
tausta teises liikmesriigis uuritakse,
mõjutab tõenäoliselt tema julgeolekut või
avalikku korda. Määruse 2019/452 artikli 3
kohaselt peavad taustauuringu-
mehhanismid võimaldama liikmesriikidel
võtta arvesse teiste liikmesriikide märkusi.
Samuti on määruse 2019/452 artikli 6
lõikes 9 sätestatud, et taustauuringut tegev
liikmesriik võtab liikmesriikide märkusi
39
kohaselt arvesse, kuigi lõpliku otsuse
menetluses võtab vastu taustauuringut
tegev liikmesriik. Eelnevast tulenevalt, kui
teine liikmesriik on esitanud põhjendatud
märkused, et loamenetluses hinnatav
välisinvesteering ohustab selle liikmesriigi
julgeolekut või avalikku korda, siis
tulenevalt märkuste kaalukusest konkreetse
juhtumi puhul, võib olla õigustatud
vastavale välisinvesteeringule loa
andmisest keeldumine. Seega arvestades ka
määruses 2019/452 sisalduvat
regulatsiooni, ei oleks põhjendatud
välisinvesteeringu usaldusväärsuse
hindamisel avaliku korra ohustamisega
seotud kriteeriumi eelnõust väljavõtmine.
Eelnõu § 12 lg Kaubanduskoja hinnangul on § 12 lg 2 p 3 sõnastatud liiga Arvestatud.
2p3 üldiselt ning jätab TTJA-le liiga laia kaalutlusruumi Eelnõu § 12 lg 2 p 3 tekstist välja võetud.
otsustamaks, kas tunnistada välisinvesteeringu luba kehtetuks
või mitte. Uute asjaolude ilmnemine on ettenägematult lai
stsenaariumide hulk, arvestades veel sellega, et loa andmisest
keeldumise alused on ka suhteliselt üldised ja jätavad laia
otsustamisruumi TTJA-le. Sisuliselt võib TTJA selle sätte
alusel loa kehtetuks tunnistada isegi juhul, kui välisinvestor ei
ole rikkunud eelnõus sisalduvaid nõudeid. Eeltoodud põhjustel
vähendab see säte välisinvesteeringu osapoolte kindlustunnet
ja toob neile kaasa täiendava äririski. Leiame, et piisab sellest,
kui jätta eelnõusse üksnes kaks välisinvesteeringu kehtetuks
tunnistamise alust.
40
Kaubanduskoja teeb ettepaneku jätta eelnõust välja § 12 lg 2 p
3. Kui seda ettepanekut ei ole võimalik arvesse võtta, siis tuleb
eelnõusse lisada säte, et kui riik tunnistab kehtetuks
välisinvesteeringu loa, kuid välisinvestor ei ole rikkunud
eelnõust tulenevaid nõudeid, siis peab riik hüvitama
osapooltele välisinvesteeringueelse olukorra taastamisega
seotud kulud.
Seletuskiri Eelnõu § 12 lg 3 näeb ette, et välisinvesteeringu loa kehtetuks Selgitatud.
tunnistamisel on välisinvestor, sihtettevõtja ja Eelnõu § 12 lg 2 alusel võib tunnistada
välisinvesteeringu muu osaline viivitamata kohustatud tegema välisinvesteeringu loa kehtetuks, kui
vajalikud toiminguid välisinvesteeringueelse olukorra taotleja ei täida välisinvesteeringu loa
taastamiseks. kõrvaltingimust või on esitanud ebaõigeid
Kaubanduskoja hinnangul võib selline säte mõjuda negatiivselt või eksitavaid andmeid või dokumente, mis
välisinvestorite soovile teha Eestisse välisinvesteeringuid. olid otsuse tegemisel määravad.
Peamine põhjus peitub selles, et isegi pärast välisinvesteeringu Eelnõu § 12 lg 2 p 3 (uute asjaolude
loa saamist võib tekkida olukord, kus aastaid hiljem ilmnemine), on tekstist välja võetud.
tunnistatakse luba kehtetuks ning tehing tuleb tagasi pöörata. Seega on mõlemal eelmärgitud juhul
Ebakindlust suurendab asjaolu, et TTJA võib loa kehtetuks tegemist välisinvestori tegevusest tingitud
tunnistada ka uute asjaolude ilmnemisel ehk olukorras, kus rikkumisega ning tal on võimalik vastavast
välisinvestor ei ole rikkunud eelnõust tulenevaid nõudeid. Kui olukorrast seaduskuuleka käitumisega
välisinvesteeringu tegemisest on möödunud mitu aastat, siis hoiduda.
võib olla väga keeruline seda tehingut tagasi pöörata. Näiteks Loa kehtetuks tunnistamine ei toimu
ei pruugi sihtettevõtjas osaluse müünud isikul olla enam kergekäeliselt, kuna sellele laieneb
rahalisi vahendeid, et osalust tagasi osta. Samuti võib osaluse haldusmenetluse seaduse regulatsioon.
müünud isiku ja välisinvestori vahel tekkida vaidlus selle üle, Samuti on kõrvaltingimuse täitmata jätmise
mis on osaluse väärtus. Mitme aasta jooksul võib osaluse korral Tarbijakaitse ja Tehnilise
väärtus oluliselt muutuda. Lisaks jääb ebaselgeks, mida Järelevalve Ametil võimalik kaaluda ka
tähendab, et välisinvesteeringueelne olukord tuleb taastada ettekirjutusega kõrvaltingimuse täitmise
viivitamatult. Kui välisinvesteeringu tegemisest on möödas nõudmist (eelnõu § 23 lg 2).
mitu aastat, siis võib selle tagasipööramine osutuda
41
ajamahukas või kaasneksid kiire tagasipööramisega pooltele Kõnealuse sättega antakse loa kehtetuks
liiga kõrged kulud või kaasneks sellega täiendav kahju. Seega tunnistamisel välisinvestorile võimalus
võib selline säte tuua kaasa nii välisinvestorile, osaluse astuda ise samme ja võtta võimalikult
võõrandanud isikule kui ka sihtettevõtjale märkimisväärse kiiresti tarvitusele meetmeid olukorra
äririski, sest isegi mitu aastat pärast tehingu tegemist tuleb taastamiseks. Kui palju aega võib meetmete
valmis olla selleks, et taastada tuleb esialgne olukord. Palume rakendamine võtta ja kuidas konkreetsel
seletuskirjas veelgi täpsemalt selgitada, kuidas peaks toimuma juhul olukorra taastamine toimub, sõltub
välisinvesteeringueelse olukorra taastamine ning mida tehtud välisinvesteeringust. Samas võib
tähendab, et seda tuleb teha viivitamatult. alati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametit teavitada nii eeldatavast ajakavast
kui ka planeeritud tegevusest.
Juhul, kui kohustatud isikud siiski ei täida
§ 12 lõikes 3 sätestatud kohustust, on
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametil õigus ettekirjutusega, kohustada
teda tehingu tagasitäitmiseks, osaluse või
sihtettevõtjate osa võõrandamiseks või muu
toimingu tegemiseks välisinvesteeringu-
eelse olukorra taastamiseks.
Eelnõu § 17 lg Kaubanduskoja hinnangul võib Eelnõu § 17 lg 2 ja § 18 Arvestatud ja selgitatud.
2 ja § 18 sätestatud viie kalendripäevane pikkune tähtaeg osutuda liiga Määruse 2019/452 kohaselt tuleb nii
lühikeseks. Näiteks olukorras, kus kõik või vähemalt osad välisinvesteeringu kontrollimenetluses kui
nendest kalendripäevadest langevad nädalavahetusele või on ka menetluse puudumisel teha taotletud
riigipühad, on ettevõtjal väga keeruline seda nõuet täita. teave komisjonile ja taotluse esitanud
Kaubanduskoja ettepanek: Asendada eelnõu § 17 lg-s 2 ja §-s liikmesriikidele teatavaks põhjendamatu
18 sõnad „viiendal kalendripäeval“ sõnadega „kümnendal viivituseta (art 9 lg 1). Seega tuleb teabe
tööpäeval“. taotlused täita võimalikult kiiresti, mistõttu
peab ka välisinvestor või muu isik esitama
nõutud teabe lühikese ajaga.
42
Eelnõu § 17 lg 2 ja § 18 teise lauses on
asendatud „viiendal kalendripäeval“
sõnadega „ kümnendal kalendripäeval“.
Seletuskiri Soovime teada, kas teatud juhtudel peab välisinvestor taotlema Selgitatud.
ühe ja sama välisinvesteeringu jaoks välisinvesteeringu loa Riikidel on ainuvastutus ja
mitmest erinevast liikmesriigist. Näiteks kui sihtettevõtja otsustuspädevus, kas kehtestada
kuulub Rootsi ettevõtjale ning välisinvestor soovib osta 15- välisinvesteeringutele kontroll ning
protsendilist osalust Rootsi ettevõtjas, siis kas sellisel juhul millistele tingimustele vastavaid
peab välisinvestor taotlema Eestis välisinvesteeringu jaoks investeeringuid hinnata. Seda ei muuda ka
luba? Kui jah, siis kas luba puudutab üksnes 15-protsendilist Euroopa Liidus kohaldatav määrus
osalust Eesti ettevõtjas? Kui Rootsi ettevõtjas osaluse 2019/452, mis üksnes täpsustab, millistele
omandamiseks tuleb taotleda luba Rootsi riigilt, siis kas sellisel üldkriteeriumitele liikmesriikide
juhul peab välisinvestor taotlema välisinvesteeringu loa ka taustauuringumehhanismid vastama
Eestis? Palume seletuskirjas selgitada, kas ja kuidas toimub peavad.
loamenetlus olukorras, kus välisinvestor omandab osaluse Kui välisinvesteering vastab õigusaktides
mõnes teises ELi liikmesriigis asuvas ettevõtjas, millel on nimetatud kontrolliks vajalikele
osalus sihtettevõtjas. tingimustele mitmes riigis, siis tuleb sellele
tehingule ka vastavates riikides
paralleelselt luba taotleda. Võib eeldada, et
välisinvesteeringu usaldusväärsuse
loamenetlusega paralleelselt hakkab
kulgema mitmeid muid loamenetlusi nii
Eestis kui muudes Euroopa Liidu
liikmesriikides, näiteks koondumise
kontrolli menetlused. Asjaolu, et teatud
tehinguteks võib tehinguosalistel olla vaja
hankida erinevaid lube, ei ole kuidagi
erakorraline, vaid see on ka muudes
liikmesriikides tavapärane praktika.
43
Välisinvesteeringu loamenetluse
läbiviimise puhul ei oma tähtsust, kas
välisinvestor omandab eelnõus ettenähtud
tingimustele vastava otsese osaluse
sihtettevõtjas või teeb ta seda läbi teises ELi
liikmesriigis asuvas ettevõtjas, kes omab
kontrolli sihtettevõtja üle, osaluse
omandamise kaudu (kaudne osaluse
omandamine). Kui välisinvestor omandab
osaluse Eesti sihtettevõtja emaettevõtjas,
siis sõltuvalt mõjutatud
majandusvaldkonnast on võimalik, et seda
investeeringut hinnatakse ka muudes ELi
liikmesriikides (näiteks nendes, kus vastav
emaettevõtja omab veel tütarettevõtjaid,
kes tegutsevad välisinvesteeringute
kontrolliga hõlmatud valdkonnas). Sel
juhul on oluline tõhus koostöö
liikmesriikide vahel, kus sama
investeeringut hinnatakse. Määruse
2019/452 kohane teavitusmehhanism aitab
mitmes liikmesriigis läbi viidavat
loamenetlust ka kiirendada ja
tulemuslikumaks muuta, kuna
asjassepuutuvad liikmesriigid saavad neid
puudutava informatsiooni ka teiste
liikmesriikide teavituste kaudu.
Eesti Eelnõu § 2 lg 1 Eelnõu § 2 lg 1 selgitus eelnõu seletuskirjas toob esile ka Selgitatud.
Infotehnoloogia ja asjaolu, et loataotluse esitamine võib osutuda vajalikuks ka nn
varatehingute tegemisel, sh nii ettevõtte kui ka käitise
44
Telekommuni- omandamisel kui ka muude varade omandamisel välisinvestori Eelnõus silmas peetud varatehingute ese
katsiooni Liit poolt. Kui olulise osaluse omandamine äriühingus või ka muus (sihtettevõtja osa) on koosmõjus
juriidilises isikus on võrdlemisi selgelt defineeritud, siis see, määratletud § 4 lõikega 2.
kas ja kui siis millises mahus nn varatehingute tegemisel Kõnealuse sätte sisu on muudetud ning
osutub loataotluse esitamine vajalikuks, jääb nii eelnõud kui ka täpsustatud, et sihtettevõtja osaks loetakse
selle seletuskirja lugedes täiesti ebaselgeks. Seetõttu on seda sihtettevõtja vara või sihtettevõtja
vaja õigusselguse huvides täpsustada. Vältimaks asjatuid organisatsiooniliselt iseseisev osa,
loamenetlusi teeme ettepaneku lisada eelnõusse õigusnormid, sealhulgas ettevõte või käitis, mis on
mis tagavad selle, et kui teatav vara, käitis või ettevõte ei ole äritegevuse aluseks ja tegutsemiseks
seotud tegevusega, mis ohustaks julgeolekut või avalikku vajalik eelnõu § 4 lõikes 1 nimetatud
korda või ei ole sihtettevõttele tegutsemiseks olulise sihtettevõtjale. Seletuskirjas on märgitud,
tähendusega, pole vajalik ka loamenetluse läbi viimine. Tuleb et välisinvesteeringuks on vaja taotleda
arvestada sellega, et nn varatehingud võivad olla seotud ka luba enne sihtettevõtja osa omandamist, siis
valdkondadega, mis ei oma seost sellega, miks teatav ettevõtja kui välisinvestor võtab üle (sealhulgas
või äriühing on eelnõu kohaselt käsitletav sihtettevõtjana. näiteks tema kontrolli all oleva ühingu
kaudu) julgeoleku ja avaliku korra
seisukohalt oluliste ettevõtjate
majandustegevuse ilma nendes osalust või
nende üle kontrolli omandamata. § 4 lõike
1 loetelusse kuuluvad ettevõtjad, kelle
majandustegevus on ühiskonna põhihuvide
tõhusat toimimist ning muid asjakohaseid
aspekte arvesse võttes tähtis. Eelnõus on
kitsalt silmas peetud sihtettevõtja osana
ettevõtet, käitist või muud vara, millel
põhineb majandustegevus riigi jaoks
olulistes sektorites ning mille kaudu
tagatakse ühiskonna jaoks oluliste
funktsioonide või teenuste toimepidevus.
Selle kaudu saab investor sisuliselt jätkata
eelnevat tegevust. Seda, kas konkreetsel
juhul on ettevõte, käitis või vara
45
sihtettevõtjale määratletud valdkonnas
tegutsemiseks vajalik, tuleb igal
üksikjuhtumil eraldi hinnata. Vajalikuks
tuleb lugeda eelkõige selline ettevõte, käitis
või vara, millega seotud või mille abil
toimuv toodete tootmine, müük või
teenuste pakkumine moodustab
märkimisväärse osa ettevõtja
majandustegevusest riigi julgeoleku või
avaliku korra seisukohalt olulistes
majandusvaldkondades.
Eelnõu § 4 lg 1 Eelnõu § 4 lg 1 p 3 kohaselt loetakse sihtettevõtjaks ettevõtja, Arvestatud.
p3 kes toodab või tarnib strateegilise kauba seaduses nimetatud Eelnõu § 4 lg 1 punkti 3 sõnastust
sõjaliste kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade muudetud järgnevalt:
nimekirjas sätestatud kaupa või osutab sellise kaubaga seotud „3) ettevõtja, kes toodab või kehtiva
tehnilist abi riigiasutustele. Oleme seisukohal, et kahesuguse lepingu alusel tarnib riigiasutusele
kasutusega kaupade puhul võib tekkida erinevaid tõlgendusi, strateegilise kauba seaduses nimetatud
kas ettevõtja tuleb lugeda sihtettevõtjaks või mitte. Juhime sõjaliste kaupade või kahesuguse
tähelepanu, et eelnõu seletuskirja lk 29 on seda määratlust kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud
oluliselt kitsamalt selgitatud: "...on oluline hõlmata kaupa või osutab sellise kaubaga seotud
loakohustusega just need ettevõtjad, kes on strateegiliseks tehnilist abi, välja arvatud relvaseaduse 111.
partneriks riigiasutustele, omades lepingut vastava kauba peatüki 2. jaos nimetatud sõjarelva,
tarnimiseks või sellega seotud tehnilise abi teenuse laskemoona ja lahingumoona käitlemisega
osutamiseks". Selgitame, et kahesuguse kasutusega kaupu tegelev ettevõtja;“
võivad ettevõtjad toota või tarnida vaid aeg-ajalt ning see ei
pruugi sugugi olla nende ettevõtjate põhitegevus. Näeme, et
siin võib seetõttu tekkida praktikas vaidlusi, kas sättes
kasutatud sõnastus "toodab või tarnib" tähendab, et ettevõtte on
kunagi tootnud või tarninud; omab võimekust toota või tarnida;
või peab müügitehingu hetkel omama kehtivat lepingut
46
tootmiseks või tarnimiseks. Seetõttu teeme ettepaneku
seletuskirjas toodud kitsam määratlus ka eelnõus
konkreetsemalt sõnastada näiteks järgmiselt: "3) ettevõtja,
kelle nimel on loa taotluse esitamise hetkel kehtiv leping toota
või tarnida strateegilise kauba seaduses nimetatud sõjaliste
kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas
sätestatud kaupa või osutada sellise kaubaga seotud tehnilist
abi riigiasutustele, välja arvatud relvaseaduse 111. peatüki 2.
jaos nimetatud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona
käitlemisega tegelev ettevõtja".
Eelnõu § 5 ja 6 Eelnõus tekitab küsimusi loa taotlemisega seotud ettevõtete Selgitatud.
konfidentsiaalse info kaitse. Eelkõige sellest vaatest, et Vastavalt eelnõu § 1 lõikele 3 kohaldatakse
vastavalt eelnõu § 5 lõikele 2 ei tohi tehingut lõpule viia enne, välisinvesteeringu loamenetlusele
kui loamenetlus on läbitud. Juhime tähelepanu, et kavandatava haldusmenetluse seadust, arvestades
seaduse kohaldamisalasse võib sattuda tehinguid, kus ka eelnõus sätestatud erisusi.
näiteks ainult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti HMS § 7 lõike 3 kohaselt on haldusorgan
(TTJA) dokumendiregistris või mujal potentsiaalse tehingu kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning
nähtavaks muutumine võib kahjustada poolte ärihuve. Seetõttu hoidma saladuses salastatud välisteabe ja
teeme ettepaneku lisada eelnõusse menetleja kohustus tehingu asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
osapoole taotlusel tehinguga seotud infot kuni loa saamiseni andmed.
mitte avalikustada. Selline kohustus on vajalik ka eelnõu § 6 Täiendavalt ei ole antud küsimust vajalik
lõikes 3 toodud nõustamistaotluste puhul. ega otstarbekas reguleerida.
Eelnõu § 5 lg 5 Praktikas tekitab börsiettevõtetest omanikega sihtettevõtetele Mittearvestatud ja selgitatud.
terve rea küsimusi eelnõu § 5 lg 5. See norm on ühest küljest Eelnõu § 5 lg 2 näeb ette põhireegli, mille
positiivne, kuna võimaldab väärtpaberitehingute lõpuleviimist kohaselt ei saa välisinvesteeringut lõpule
börsil ja normaalse tsiviilkäibe jätkumist. Teisest küljest viia, sealhulgas välisinvesteeringu alusel
tekitab see aga rea küsimusi, kuna keelab omandatud osalusega tekkivaid osaniku või aktsionäri õiguseid
kaasnevate õiguste kasutamise kuni loa saamiseni. Toome kasutama hakata enne loa saamist. Eelnõu
47
siinkohal lihtsa näite: üheks kõige klassikalisemaks aktsionäri § 5 lg 3 teeb praktilistel põhjustel
õiguseks on saada dividende. Kujutame, et teatud börsitehingutele erandi, mis lubab
börsiettevõttes omandab 3. riigist pärit investor varasema 9 % börsitehingust tuleneva väärtpaberi-
osaluse asemel 10,5 % osaluse, mis on antud eelnõu tähenduses ülekande ära teha. Nimetatud erand ei
oluliseks osaluseks. Paari päeva pärast esitab ta nõuetekohaselt muuda üldpõhimõtet, et enne loa saamist on
loataotluse ning seejärel saabub ka dividendimakse tähtpäev – välisinvesteeringu lõpuleviimine keelatud.
kas taoline investor peaks keelduma dividendide vastu Viidatud sättega ei anta börsiettevõtjate
võtmisest kuni luba pole saadud? Leiame, et see säte vajab puhul välisinvestorile täiendavaid õigusi
ülereguleerimise ja hilisemate probleemide vältimiseks võrreldes börsil mittenoteeritud
täiendavat kohendamist. Üks võimalik lähenemine on vastavat sihtettevõtjatega, vastupidi on eeldus, et
sõnastust muuta nii, et nn standardseid aktsionäride õigusi võib olulise osaluse või kontrolliga kaasnevaid
siiski kuni loa saamiseni kasutada, kui just tegu pole iseäranis õigusi ei kasutata.
kõrge riskiga olukorraga. Kui tegu on kõrge riskiga olukorraga,
siis võiks anda TTJA-le õiguse sel erijuhul kohe etteulatuvalt
sekkuda ja vajadusel keelata teatud konkreetsete õiguste (nt
hääleõigus) kasutamine kuni loa saamiseni, kui konkreetse
tehingu eripärasid arvestades on see tõesti vältimatult vajalik.
Sellisteks põhjendatud kõrge riskiga juhtudeks võib olla
näiteks see, kui potentsiaalne uus omanik on selgelt
probleemne olles näiteks rahvusvaheliste sanktsioonide
nimekirjas või kui omandada plaanitav osalus on väga suur ja
päritoluriik probleemne.
Eelnõu § 6 lg 1 Eelnõu § 6 lg 1 kohaselt esitab välisinvestor välisinvesteeringu Selgitatud.
loa saamiseks TTJAle elektrooniliselt taotluse koos Infosüsteemi saab siseneda, kasutades Riigi
lisadokumentidega TTJA järelevalve infosüsteemi kaudu. autentimisteenuse (TARA) autentimis-
Eelnõu aluseks olev mõjuanalüüs rõhutab, et mida suuremad meetodeid, sh ID-kaart, mobiil-ID, Smart-
on loa taotlemise kulud ja sellele kuluv aeg, seda suurem on ID ja Euroopa Liidu liikmesriigi eID.
risk, et investor loobub investeeringust ja jätab pakkumise Samuti võib välisinvestor esitada loa
tehingu tegemiseks tegemata (lk 119). Sellest järeldub, et ka taotluse esindaja kaudu, kes saab kasutada
taotluse esitamine peab olema võimalikult lihtne ja leebete eelnimetatud autentimisteenuseid.
48
nõuetega. Seetõttu ei tohi jätta arvestamata seda, et kõikides Alternatiivselt on kaalumisel võimalus
riikides (eriti eelnõuga puutumust omavates kolmandates täiendava sisselogimisvõimaluse
riikides) ei saa kõiki juriidilisi toiminguid elektrooniliselt teha. loomiseks, mis ilmselt toimiks
Seega avaldame lootust, et küsimus, kuidas välisinvestor kaheastmelise autentimise kaudu.
infosüsteemi sisse saab, on läbi mõeldud ja lahendatud.
Eelnõu § 6 lg 3 Eelnõu § 6 lõige 3 loob võimaluse küsida enne loa taotlemist Selgitatud.
TTJA-lt selgitusi ja nõustamist, aga selle eesmärk ning õiguslik Nõustamise ulatus ja sisu sõltub väga palju
tagajärg jäävad hetkel ebaselgeks. On oluline tagada, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
eelnõustamine võimaldaks juba eos ennetada olukordi, milles Ametile avaldatavast teabest. Mida
luba asutakse taotlema ka juhtudel, kui seda tegelikult vaja üksikasjalikum on isiku poolt ametile antav
pole. Iga loataotlus toob kaasa märkimisväärsed kulud ja teave, seda paremini saab vajadusel
halduskoormuse nii välisinvestorile kui ka riigile. Seega on küsijale õigusakte ja olukorda selgitada.
oluline, et eelnõustamise käigus oleks võimalik TTJA-l anda Menetluse algatamise ning loataotluse
vajadusel selgesõnaline kinnitus, kui luba pole konkreetseid esitamise üle sisulise otsuse tegemine tuleb
tehiolusid arvestades vaja taotleda. Kinnitame, et vastava jätta taotluse esitaja enda vabaks
võimaluse olemasolu on ettevõtjate jaoks positiivne. Samas on otsustamiseks, ametnik peaks sellises
vaja eelnõustamise tagajärjed õiguslikult selgemaks kirjutada. olukorras püüdma jääda neutraalseks ning
piirduma üksnes üksikasjade selgitamisega,
kuid aitama õigete valikute tegemisel ning
selgitama taotluse esitamise võimalikke
tagajärgi.
Eelnõu § 9 lg 2 Eelnõu § 9 lg 2 kohaselt võtab taotluse menetlemine üldjuhul Arvestatud osaliselt ja selgitatud.
aega 30 kalendripäeva. Samas võimaldab sama sätte lõige 3 Eelnõu § 9 lg 3 kohaselt pikendatakse
seda tähtaega pikendada kuni 90 kalendripäevani menetlustähtaega välisinvesteeringu mõju
välisinvesteeringu mõju hindamiseks. Mõjuanalüüsi autorid hindamiseks. See vajadus tekib eelkõige
hindavad 30-päevast menetlusaega mõistlikuks eeldusel, et keerulisemate juhtumite puhul, kus ilmselt
seda ei pikendada ilma mõjuva põhjuseta. ITL nõustub tuleb taotlejalt küsida lisateavet ja
mõjuanalüüsis tähtaja kohta välja tooduga ja teeb seetõttu põhjalikumalt kaaluda näiteks
49
ettepaneku täiendada eelnõu § 9 lõiget 3 selliselt, et tähtaega välisinvestoriga seonduvaid asjaolusid ja
võib pikendada üksnes mõjuvate põhjuste olemasolul. riske. Samuti on tähtaja pikendamine
vajalik, kui liikmesriik või Euroopa
Komisjon on määruse 2019/452 alusel
teatanud soovist esitada asjas oma
seisukoht. Isegi, kui menetlustähtaega
pikendatakse 90 päeva võrra, ei tähenda
see, et välisinvesteeringu loa andmise
otsustamiseks kulub tingimata 120
kalendripäeva, vaid taotluse võib
lahendada ka kiiremini.
Välisinvesteeringu loamenetlusele
laienevad haldusmenetluse põhimõtted,
sealhulgas tuleb haldusmenetlus läbi viia
eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti
võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides
üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi
isikutele.
Siiski on selguse mõttes täpsustatud eelnõu
§ 9 lõiget 3 järgnevalt:
„(3) Välisinvesteeringu mõju hindamiseks
võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet käesoleva paragrahvi lõikes 2
sätestatud tähtaega pikendada ühe korra
kuni 90 kalendripäeva võrra.“
Eelnõu § 11 lg Eelnõu § 11 lõigetes 2 ja 4 sisalduvad loa andmisest Mittearvestatud ja selgitatud.
2 ja lg 4 keeldumise alused on väga üldsõnalised ja lõikes 4 sisalduv Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, kuidas
loetelu on lahtine. Kuna menetlus on seotud julgeolekuga, ei tuleks kavandatava seaduse tähenduses
ole ka detailse põhjendamise kohustust. Eelnõu sisustada mõisteid „avalik kord“ ja
eelkonsultatsioonide käigus lubati otsida lahendusi, kuidas „julgeolek“ .
50
muuta protseduuri läbipaistvamaks ja suurendada ettevõtjate Eelnõu kohaselt arvestatakse avaliku korra
õiguskindlust, s.h sätestada seaduses keelamise täpsem sisustamisel Euroopa Liidu
põhjendamine. Eelnõud analüüsides järeldame, et neid kohtupraktikaga ja lähtutakse avalikule
lahendusi ei leitud. ITL on seisukohal, et nii avatud loetelu korrale mõju hindamisel lisaks
keeldumise alustest on suur riskikoht ja ohuks õigusnormidest kinnipidamisele ja
ettevõtlusvabadusele, investeerimiskliimale ning ka laiemalt ebaseaduslikule tegevusele ka seda, kas
majanduse arengule. Seetõttu palume muuta loa andmisest välisinvesteering ning selle kaudu
keeldumise aluste loetelu kitsamaks ja ammendavaks. välisinvestori tegevus laiemalt võib
Eraldi murekoht on see, et lähtuvalt eelnõu eesmärgist (§ 1 lg kahjustada või ohustada mõnda ühiskonna
2) on keeldumise aluseks ka see, kui välisinvesteering võib põhihuvi või õiguskorraga kaitstavaid
ohustada avalikku korda, mitte üksnes siis kui õigushüvesid (elu, tervis, vabadus, vara,
välisinvesteering võib ohustada Eesti või Euroopa Liidu looduskeskkond).
liikmesriigi julgeolekut. Julgeoleku tagamise vaates rakendatakse
Samas on „avalik kord“ väga laialivalguv ja ebamäärane loakohustust eelkõige selliste
mõiste. Tsiteerides eelnõu seletuskirja (lk 6) on „ mõiste välisinvesteeringute puhul, mis võiksid
„avalik kord“ … laiatähenduslik mõiste, ning sellel on avaldada negatiivset mõju eelnevalt
rahvusvahelises era- ja avalikus õiguses ning Euroopa Liidu nimetatud julgeolekupoliitika ja riigikaitse
õiguses erinev sisu. peamistele tegevussuundadele. Eesti
Avalikku korda ei defineeri otseselt ei Euroopa Liidu esmane julgeolekupoliitika peaeesmärki silmas
ega teisene õigus…“Sedavõrd ebaselge määratlusega pidades, on olulisteks tegevussuundadeks
õigusmõiste loa andmisest keeldumise alusena loob muuhulgas turvalisus ja põhiseadusliku
märkimisväärse õigusselgusetuse ja tekitab ääretult laia korra kaitse, majandusjulgeolek ja seda
tõlgendusruumi otsustajatele, mida ei saa pidada põhjendatuks. toetav taristu, küberjulgeolek,
Seetõttu teeme ettepaneku avaliku korra ohustamine kui elukeskkonna kindlus.
välisinvesteeringu loa väljastamisest keeldumise aluse kas: Määruse 2019/452 alusel on teisel
eelnõust täielikult välja võtta või kitsendada eelnõus oluliselt liikmesriigil õigus esitada märkusi
võimalusi, mille korral võib keelduda avaliku korra ohustamise välisinvesteeringut uurivale riigile, kui ta
tõttu loa andmisest või seada loale lisatingimusi. Ka eelnõu leiab, et välismaine otseinvesteering, mille
seletuskiri rõhutab, et avaliku korra ohustamisele tuginemine tausta teises liikmesriigis uuritakse,
saab olla vaid erandlik ning oht avalikule korrale kui ühiskonna mõjutab tõenäoliselt tema julgeolekut või
põhihuvile peab seejuures olema „tõeline ja piisavalt tõsine“. avalikku korda. Määruse 2019/452 artikli 3
Eelnõu enda tekstist aga sellist erandlikkust välja ei paista, kohaselt peavad taustauuringu-
51
kuigi see oleks kahtlemata hädavajalik. mehhanismid võimaldama liikmesriikidel
võtta arvesse teiste liikmesriikide märkusi.
Samuti on määruse 2019/452 artikli 6
lõikes 9 sätestatud, et taustauuringut tegev
liikmesriik võtab liikmesriikide märkusi
kohaselt arvesse, kuigi lõpliku otsuse
menetluses võtab vastu taustauuringut
tegev liikmesriik. Eelnevast tulenevalt, kui
teine liikmesriik on esitanud põhjendatud
märkused, et loamenetluses hinnatav
välisinvesteering ohustab selle liikmesriigi
julgeolekut või avalikku korda, siis
tulenevalt märkuste kaalukusest konkreetse
juhtumi puhul, võib olla õigustatud
vastavale välisinvesteeringule loa
andmisest keeldumine. Seega arvestades ka
määruses 2019/452 sisalduvat
regulatsiooni, ei oleks põhjendatud
välisinvesteeringu usaldusväärsuse
hindamisel avaliku korra ohustamisega
seotud kriteeriumi eelnõust väljavõtmine.
Eelnõu § 11 lg Peame väga problemaatiliseks eelnõu § 11 lõikest 5 tulenevat Mittearvestatud ja selgitatud.
5 tingimust, mille kohaselt seatakse loa andmisest keeldumiseks Eelnõu § 11 lg 5 kohaselt ei avaldata
tehtud haldusakti põhjendustele ja menetluses kogutud välisinvesteeringu loa andmisest
dokumentidele liiga ulatuslikud piirangud, sh seda ka taotlejale keeldumise korral haldusakti aluseks
endale. On arusaadav, et teatud piirangud on olevaid põhjendusi, samuti menetluses
julgeolekukaalutlustel kindlasti vajalikud, kuid eelnõus kogutud teavet ja tõendeid, ulatuses, milles
sisalduvaid piiranguid on vajalik oluliselt kitsendada. see võib ohustada Eesti või Euroopa Liidu
Juurdepääsupiirangute seadmine peaks olema vältimatult liikmesriigi julgeolekut või avaliku korra
vajalik, mitte n-ö automaatne nagu see on seda eelnõus. kaitset või milles sellele kohaldub seaduses
52
Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada § 11 lg 5 järgmiselt: „(5) sätestatud juurdepääsupiirang. Seega osas,
Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 4 alusel antud haldusakti mis ei ohusta Eesti või Euroopa Liidu
aluseks olevate põhjenduste kohta annab menetleja taotlejale liikmesriigi julgeolekut või avaliku korra
maksimaalses võimalikus mahus selgitusi ohustamata kaitset või millele ei kohaldu seaduses
seejuures Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut. sätestatud juurdepääsupiirang, tuleb
Menetluses kogutud teavet ja tõendeid ei avaldata, sealhulgas põhjendusi ja teavet anda, mis sisuliselt
taotlejale, üksnes juhul ja ulatuses, kui see on vältimatult tähendabki seda, et teavet antaksegi
vajalik välistamaks Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi tegelikult võimalikult suures ulatuses.
julgeoleku ohustamist.“ Kuna avaliku korra tagamisega seotud
Taoline sõnastus viitab vältimatu vajaduse olemasolule ja kaalutlusi võib eelnõu kohaselt läbivalt
välistab ebamäärasele „avaliku korra kaitsele“ viitamise arvestada, siis ei ole põhjendatud ka
võimaldamise, võimaldades rakendada piiranguid vaid kõnealusest sättest viide avaliku korra
julgeolekukaalutlustel. kaitsele välja võtta.
Eelnõu § 12 Eelnõu § 12 lg 2 sätestab välisinvesteeringu kehtetuks Selgitatud.
tunnistamise alused. Vastavalt eelnõu § 12 lõikele 3 on Eelnõu § 12 lg 2 alusel võib tunnistada
välisinvestor, sihtettevõtja ja välisinvesteeringu muu osaline välisinvesteeringu loa kehtetuks, kui
viivitamata kohustatud välisinvesteeringu loa kehtetuks taotleja ei täida välisinvesteeringu loa
tunnistamisel tegema vajalikud toimingud kõrvaltingimust või on esitanud ebaõigeid
välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks. ITL-i hinnangul või eksitavaid andmeid või dokumente, mis
on tegemist väga riskantsete sätetega. Esiteks, olid otsuse tegemisel määravad.
välisinvesteeringu luba võib tühistada ükskõik millal (puudub Eelnõu § 12 lg 2 p 3 (uute asjaolude
ajaline piirang). Teiseks, "kui ilmnevad uued asjaolud" on ilmnemine), on tekstist välja võetud.
ettenägematult lai stsenaariumide hulk, eriti arvestades loa Seega on mõlemal eelmärgitud juhul
andmisest keeldumise aluseid, mis on samuti ebamäärased ja tegemist välisinvestori tegevusest tingitud
jätavad suure kaalutlusõiguse TTJA-le. Nii luuakse olukord, rikkumisega ning tal on võimalik vastavast
kus välisinvestor ja müüja peaksid aastate kaupa olema valmis olukorrast seaduskuuleka käitumisega
igal hetkel tehingut tagasi pöörama, mis on mõlema poole hoiduda.
jaoks väga märkimisväärne äririsk. See tõstatab ka hulga Loa kehtetuks tunnistamine ei toimu
praktilisi küsimusi, nagu kas ja kuidas müüja peaks hoidma kergekäeliselt, kuna sellele laienevad
vahendeid osaluse tagasiostmiseks. Tehtud ostu- ja haldusmenetluse seaduse regulatsioon.
53
müügitehinguid pole võimalik teatud olukordades enam tagasi Samuti on kõrvaltingimuse täitmata jätmise
pöörata ja seda veel tähtajatult ehk sisuliselt mis tahes ajahetkel korral Tarbijakaitse ja Tehnilise
ka aastaid peale tehingu toimumist. Asjaolule, et tehtud Järelevalve Ametil võimalik kaaluda ka
tehingut pole teatud juhul võimalik enam n-ö tagasi pöörata, ettekirjutusega kõrvaltingimuse täitmise
juhib tähelepanu ka eelnõu enda seletuskiri (lk 60).Juhime veel nõudmist (eelnõu § 23 lg 2).
tähelepanu, et seletuskirjas (lk 60) räägitakse „võimalikult Kõnealuse sättega antakse loa kehtetuks
suures ulatuses“ tagasipööramisest, aga eelnõu § 12 lg 3 tunnistamisel välisinvestorile võimalus
kohustab taastama välisinvesteeringueelse olukorra. Meie astuda ise samme ja võtta võimalikult
hinnangul oleks mõistetavam lahendus, kus riik võib kiiresti meetmeid olukorra taastamiseks.
julgeolekule või avaliku korrale tekkiva ohu korral ettevõtte ise Kui palju aega võib meetmete rakendamine
välja osta või peab tehingu tagasipööramisega seotud kulud võtta ja kuidas konkreetsel juhul olukorra
kompenseerima. Vastasel juhul näeme selles sättes olulist taastamine toimub, sõltub tehtud
heidutavat mõju välisinvesteeringutele. välisinvesteeringust. Samas võib alati
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametit teavitada nii eeldatavast ajakavast
kui ka planeeritud tegevusest.
Juhul, kui kohustatud isikud siiski ei täida
§ 12 lõikes 3 sätestatud kohustust, on
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametil õigus ettekirjutusega kohustada
teda tehingu tagasitäitmiseks, osaluse või
sihtettevõtja osa võõrandamiseks või muu
toimingu tegemiseks välisinvesteeringu-
eelse olukorra taastamiseks.
Eelnõu § 17 lg Kui tehakse koostööd ELi välisinvesteeringute menetlemisel Arvestatud ja selgitatud.
2 ja § 18 (eelnõu § 17-18), on vastava info andmise tähtajad väga Määruse 2019/452 kohaselt tuleb nii
lühikesed, vaid 5 tööpäeva. Nii lühikese tähtajaga reageerimine välisinvesteeringu kontrollimenetluses kui
ei pruugi olla Eesti ettevõtjate jaoks realistlik ja võib osutuda ka menetluse puudumisel teha taotletud
ebamõistlikult koormavaks. teave komisjonile ja taotluse esitanud
liikmesriikidele teatavaks põhjendamatu
54
viivituseta (art 9 lg 1). Seega tuleb teabe
taotlused täita võimalikult kiiresti, mistõttu
peab ka välisinvestor või muu isik esitama
nõutud teabe lühikese ajaga.
Eelnõu § 17 lg 2 ja § 18 teise lauses on
asendatud „viiendal kalendripäeval“
sõnadega „kümnendal kalendripäeval“.
Seletuskiri Kuigi eelnõu aluseks olev mõjuanalüüs hindab eelnõu mõju Selgitatud.
majandusele ja ettevõtjatele väikseks, ei saa sellega lõpuni Eelnõuga kaasneb määratletud tehingute
nõus olla. Oleme eespool kirjeldanud väga problemaatilisi tegemisel välisinvestoritele loa taotlemise
sätted, aga tahame lisaks juhtida tähelepanu, et teatud mõttes kohustus ning sellest tulenevalt ka
on eelnõus tegu sideettevõtjatele hiljuti kehtestatud nõuetega halduskoormuse mõningane suurenemine,
sideteenusele ja sidevõrgule riigi julgeoleku tagamiseks kuid arvestades taotluse esitamise,
paralleelsete nõuetega (eelnõu käsitleb investoreid/ettevõtteid; infokohustuse täitmise ja võimalikke
määrus „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude menetlusega seotud lisanduvaid
tehnilised nõuded“ aga seadmeid/seadmetootjaid). Mõlemate ressursikulusid, on mõju halduskoormusele
nõuete loamenetlused on bürokraatlikud protsessid ja pigem väike.
muudavad sidevõrkude arendust aeglasemaks. Seega tegemist Mõju ettevõtluskeskkonnale tervikuna on
on järgmise eelnõuga, mis suurendab osadel Eestisse tehtavatel väike, sest potentsiaalselt on
investeeringutel halduskoormust ja lisab aega (loamenetlus), sihtettevõtjatena eelnõus määratletud
kuigi eelnõu enda koostajad hindavad kaasnevat mõju ligikaudu 330, mis moodustab näiteks
väheseks (kuna sihtettevõtjaid on arvuliselt vähe, ca 300). umbes 0,1 protsenti 2021.a andmetel
registreeritud äriühingutest
(https://ariregister.rik.ee/est/statistics/chart
s/chart_company_all/2021).
Seletuskiri Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirja kohaselt hakkab Selgitatud.
kontrollitavaid investeeringuid hinnanguliselt olema kuni Kuna välisinvesteeringute usaldusväärsuse
mõnikümmend aastas, mõnes kohas oli ka märgitud, et alla hindamine toimub kindlaks määratud
55
kümne. Samal ajal kavandatakse TTJA-sse selle eelnõu tähtaegade jooksul, tuleb Tarbijakaitse ja
täitmiseks 2-3 uut ametikohta. See proportsioon tundub Tehnilise Järelevalve Ameti poolt tagada
ebaloogiline. protsessi katkematu toimimine (nii IT
lahenduse töökindluse kui ka isikkoosseisu
näol). Samuti teeb Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet kavandatava
seaduse nõuete täitmise üle riiklikku
järelevalve ülesannet. Lisaks tuleb
kindlustada määruses 2019/452 ettenähtud
kontaktpunkti ülesannete täitmine ning
määruse artikkel 11 punkti 2 alusel
Euroopa Komisjoni poolt kontaktpunktide
vahelise koostöö ja teabevahetuse
toetamiseks loodud süsteemi toimimine
Eestis. Kontaktpunki funktsiooni täitmine
tähendab igapäevaselt määruse alusel
edastatud teiste liikmesriikide ja Euroopa
Komisjoni dokumentide vastuvõtmist,
läbivaatamist, edastamist, Eestis
menetletavate välisinvesteeringute kohta
teistele liikmesriikidele ja Euroopa
Komisjonile teavituste koostamist, samuti
vajadusel teise liikmesriikide taotluse
alusel teabe küsimist välisinvestorilt või
muult isikult. Lisaks osaleb Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet määruses
ettenähtud Euroopa Liitu tehtavate
välismaiste otseinvesteeringute
taustauuringute eksperdirühma töös.
Arvestada tuleb vajadusega tagada taotluste
56
katkematu menetlus ning muude ülesannete
täitmine ka puhkuste, haiguste või lähetuste
ajal.
Seletuskirja Kindlasti peab eelnõu § 7 lg 3 alusel antav määrus tagama seda, Selgitatud.
lisa 1 et taotlejalt küsitakse vaid andmeid, mis on konkreetse tehingu Loetelu andmetest ettevõtlus- ja
eripära arvestades olulised ja asjakohased, mitte kõiki vastavas infotehnoloogiaministri määruse
määruses toodud andmeid igaks juhuks ühetaoliselt iga „Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise
investeeringu/tehingu puhul. Hetkel on selle määruse kavandi kord “ kavandis on koostatud eesmärgiga
raames nõutavate andmete maht ebamõistlikult ulatuslik ega tagada, et Tarbijakaitse ja Tehnilise
arvesta tehingu olemust, olulisust ega riskiklassi. Järelevalve Ametil ning komisjonil oleks
võimalikult terviklik ülevaade
välisinvestorist ja temaga seotud isikutest,
välisinvesteeringu majanduslikust
eesmärgist ja välisinvestori kavatsustest,
samuti investeeringuks kasutatud rahaliste
vahendite päritolust. Vastav andmestik
võimaldab hinnata välisinvesteeringu
mõjusid julgeolekule ja avalikul korrale,
sealhulgas identifitseerida investeeringuga
kaasnevaid riske eelnõu §-s 4 lõikes 1
nimetatud sihtettevõtjate
tegutsemisvaldkondades. Küsitavate
andmete loendi puhul on arvesse võetud
määruse 2019/452 artiklis 9 nimetatud
teave, mis on täpsustatud liikmesriikide ja
Euroopa Komisjoni poolt kokkulepitud
välisinvesteeringutest teavitamise vormis,
mille jagamine liikmesriikide ja komisjoni
vahel on määruses ettenähtud koostöökorra
täitmiseks vajalik.
57
Seletuskirja Eelnõu § 14 lõike 2 alusel kavandatava välisinvesteeringute Selgitatud.
lisa 2 komisjoni määruse kohta märgime esialgse kommentaarina, et Välisinvesteeringukomisjoni liikmetele
meie hinnangul on põhjendamatu anda komisjoni liikmetele tähtajaliste volituste andmist on vajalik
tähtajatud volitused. Selle asemel tuleks komisjoni volitused kaaluda ning arutada eelnõu
iga paari-kolme aasta tagant üle vaadata ja siis vastavalt väljatöötamisse kaasatud valitsusasutuste
vajadusel liikmeid asendada või volitusi pikendada. esindajatega.
Kuivõrd seletuskirja lisa 2 näol on tegemist
Vabariigi Valitsuse määruse
„Välisinvesteeringukomisjoni
moodustamine ja töökord“ kavandiga, on
võimalik selle sisu veel vajadusel määruse
eelnõu hilisemas menetluses muuta.
58
EELNÕU
28.02.2022
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk
(1) Käesolev seadus sätestab välisinvesteeringu tegemiseks loa kohustuse, välisinvesteeringu
usaldusväärsuse hindamise ning kehtestatud nõuete üle riikliku järelevalve teostamise
tingimused ja korra.
(2) Käesoleva seaduse eesmärk on välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisega tagada
Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolek ning avalik kord.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud loamenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust,
arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
§ 2. Välisinvesteering
(1) Välisinvesteering käesoleva seaduse tähenduses on tehing või omavahel seotud tehingud,
mille kaudu välisinvestor:
1) omandab otsese või kaudse olulise osaluse sihtettevõtjas;
2) saavutab otsese või kaudse kontrolli sihtettevõtja üle või
3) omandab sihtettevõtja osa.
(2) Olulist osalust käsitatakse väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses.
(3) Käesolevas seaduses nimetatud kontrolli ja kontrollitava ettevõtja määratlemisel lähtutakse
väärtpaberituru seaduse §-s 10 sätestatust.
(4) Käesolevas seaduses käsitatakse ettevõtjat konkurentsiseaduse tähenduses.
§ 3. Välisinvestor
(1) Välisinvestor käesoleva seaduse tähenduses on:
1) füüsiline isik, kellel on kolmanda riigi kodakondsus, füüsiline isik, kellel on mitu
kodakondsust, millest vähemalt üks on kolmanda riigi kodakondsus, või kodakondsuseta
füüsiline isik;
2) ettevõtja, kes on asutatud kolmanda riigi õiguse alusel ja on selles riigis registreeritud;
3) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud füüsilise isiku või punktis 2 nimetatud ettevõtja
kontrollitav ettevõtja olenemata tema asutamis- ja registreerimiskohast.
(2) Kolmas riik käesoleva seaduse tähenduses on riik, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriik.
§ 4. Sihtettevõtja ja sihtettevõtja osa
1
(1) Sihtettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on:
1) elutähtsa teenuse osutaja;
2) äriühing, milles riik omab olulist osalust;
3) ettevõtja, kes toodab või kehtiva lepingu alusel tarnib riigiasutusele strateegilise kauba
seaduses nimetatud sõjaliste kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud
kaupa või osutab sellise kaubaga seotud tehnilist abi, välja arvatud relvaseaduse 111. peatüki
2. jaos nimetatud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev ettevõtja;
4) üleriigilise televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tellitava audiovisuaalmeedia teenuse
osutaja meediateenuste seaduse tähenduses, samuti trükimeedias ja internetis uudiste,
ajalehtede ja ajakirjade kirjastaja, kelle vastava tegevusega seotud käive Eestis eelneval
kalendriaastal oli vähemalt kolm miljonit eurot;
5) ettevõtja, kellel on geoloogilise uuringu või kaevandamisluba põlevkivi või Eestis leiduva
Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa Liidu kriitilise tähtsusega toorainete loetelus sisalduva
toorme uurimiseks või kaevandamiseks;
6) ettevõtja, kellega on sõlmitud riigi tegevusvaru hoiuleping või delegeeritud varu leping;
7) ettevõtja, kes omab alalist riigikaitseobjekti riigikaitseseaduse tähenduses;
8) ettevõtja, kes omab riigiside toimimist tagavat või ringhäälinguprogrammide edastamiseks
vajalikku vähemalt 200 meetri kõrgusega mastide taristut;
9) raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku raudteed raudteeseaduse tähenduses;
10) sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, kelle käitatav lennuväli või
kopteriväljak on avatud rahvusvaheliseks regulaarseks lennuliikluseks, ja Tallinna
lennuinfopiirkonnas lennuliikluse teenindamist tagava aeronavigatsiooniteenuse osutaja
lennundusseaduse tähenduses;
11) üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluva Eesti meresadama pidaja vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist
käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT
L 348, 20.12.2013, lk 1–128) II lisas nimetatud sadamate nimekirjale.
(2) Sihtettevõtja osa käesoleva seaduse tähenduses on sihtettevõtja vara või sihtettevõtja
organisatsiooniliselt iseseisev osa, sealhulgas ettevõte või käitis, mis on majandustegevuse
aluseks ja tegutsemiseks vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtettevõtjale.
2. peatükk
Välisinvesteeringu loamenetlus
§ 5. Välisinvesteeringu loa vajalikkus
(1) Välisinvesteeringuks on vaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti luba (edaspidi
välisinvesteeringu luba), mille andmisel hinnatakse välisinvesteeringu mõju Eesti või Euroopa
Liidu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale.
(2) Käesoleva seaduse alusel loakohustusliku välisinvesteeringu lõpuleviimine on keelatud
enne välisinvesteeringu loa saamist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu ei keela väärtpaberite avaliku pakkumise või
seeriatena väärtpaberitehingute, sealhulgas teisteks väärtpaberibörsil noteeritud väärtpaberiteks
konverteeritavate väärtpaberitega tehtavate tehingute läbiviimist, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile esitatakse viivitamata taotlus välisinvesteeringu loa saamiseks ning
2
välisinvestor ei kasuta kuni välisinvesteeringu loa saamiseni omandatava olulise osaluse või
saavutatava kontrolliga kaasnevaid õigusi, eelkõige hääleõigust.
§ 6. Välisinvesteeringu loa taotlemine
(1) Välisinvesteeringu loa saamiseks esitab välisinvestor (edaspidi ka taotleja) Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt taotluse koos lisadokumentidega käesoleva
seaduse §-s 13 nimetatud infosüsteemi kaudu pärast välisinvesteeringu aluseks oleva lepingu
sõlmimist või muu tehingu tegemist, kuid enne välisinvesteeringu lõpuleviimist.
(2) Kui sihtettevõtjale või välisinvesteeringu muule osalisele saab teatavaks, et välisinvestor ei
ole välisinvesteeringu luba taotlenud, teavitab ta sellest esimesel võimalusel Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametit, esitades temale kättesaadavad käeoleva seaduse §-s 7 nimetatud
andmed.
(3) Välisinvestor, sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osaline võib enne välisinvesteeringu
loa taotlemist või loamenetluses pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole
selgituste saamiseks, samuti küsida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt nõustamist,
kas välisinvesteering on loakohustuslik.
§ 7. Taotluses esitatavad andmed
(1) Taotluses esitatakse välisinvesteeringu kirjeldus ning välisinvestori, sihtettevõtja ja
sihtettevõtja osa, nende omandistruktuuri, majandustegevuse, välisinvesteeringu väärtuse,
rahastamise allika ja tegemise ajakava andmed.
(2) Taotleja teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile viivitamata taotluses esitatud
andmete või sellele lisatud dokumentide muutumisest.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, välisinvesteeringukomisjon (edaspidi
komisjon) ja selle liige võib taotlusega seotud andmeid töödelda üksnes välisinvesteeringu
usaldusväärsuse hindamise eesmärgil ning sihtettevõtja või välisinvestori poolt käesoleva
seaduse alusel esitatud andmete kontrollimiseks vajalikus ulatuses.
(4) Taotluse andmekoosseisu, sellele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse esitamise korra
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 8. Teabe küsimine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda taotlejalt lisaks käesoleva
seaduse §-s 7 nõutud andmetele või dokumentidele täiendavate andmete või dokumentide
esitamist, kui need on vajalikud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda sihtettevõtjalt,
välisinvesteeringu muult osaliselt, isikult ja riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutuselt
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist.
§ 9. Taotluse menetlemine ja menetlustähtajad
3
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab taotluse ja sellele lisatud dokumendid
komisjonile välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamiseks, määrates tähtajaks vähemalt
21 kalendripäeva.
(2) 30 kalendripäeva jooksul puudusteta taotluse esitamisest arvates Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet:
1) annab välisinvesteeringu loa;
2) keeldub välisinvesteeringu loa andmisest või
3) teatab taotlejale, et välisinvesteering ei ole käeoleva seaduse alusel loakohustuslik.
(3) Välisinvesteeringu mõju hindamiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega pikendada ühe korra kuni 90 kalendripäeva
võrra.
(4) Kui Euroopa Liidu liikmesriik või Euroopa Komisjon on teatanud oma kavatsusest esitada
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate
välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT LI 79, 21.3.2019, lk 1–14)
alusel märkused või arvamus, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pikendada
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega ühe korra kuni 90 kalendripäeva võrra.
§ 10. Välisinvesteeringu hindamine
(1) Välisinvesteeringu mõju hindamisel Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ja
avalikule korrale kaaluvad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning komisjon eelkõige
asjaolusid, mis seonduvad välisinvestoriga, sihtettevõtja või sihtettevõtja osa majandustegevuse
ning asjakohase majandusvaldkonnaga.
(2) Välisinvestoriga seoses võetakse eelkõige arvesse:
1) millistes riikides ja millistes majandusvaldkondades välisinvestor tegutseb;
2) milline on välisinvestori omandistruktuur, sealhulgas kas see on läbipaistev ja arusaadav;
3) millisest allikast välisinvesteeringut rahastatakse ning kas raha päritolu on selgelt tuvastatav;
4) kas välisinvestorit kontrollib otseselt või kaudselt kolmanda riigi valitsus, sealhulgas
riigiasutus või relvajõud;
5) kas välisinvestor on seotud või olnud seotud Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut
või avalikku korda ohustava tegevusega;
6) kas välisinvestor tegeleb, on tegelenud või on põhjendatud kahtlus, et ta hakkab tegelema
ebaseadusliku tegevusega;
7) kas välisinvestor või tema tegelik kasusaaja on või on olnud rahvusvahelise sanktsiooni
subjekt.
(3) Sihtettevõtja või sihtettevõtja majandustegevusega seoses võetakse eelkõige arvesse:
1) millises majandusvaldkonnas sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tegutseb ja tema olulisust
selles valdkonnas;
2) millises ulatuses rahastatakse sihtettevõtjat Euroopa Liidu vahenditest või muudest avalikest
vahenditest;
3) kas välisinvestor kavatseb teha muudatust sihtettevõtja või sihtettevõtja osa
majandustegevuses või sihtettevõtja juhtimises;
4) kas sihtettevõtja tegeleb teadus- ja arendustegevusega ning millised intellektuaalse omandi
õigused talle kuuluvad;
5) kas sihtettevõtja osa koosseisu kuuluvad intellektuaalse omandi õigused.
4
(4) Sihtettevõtja või sihtettevõtja osa asjakohase majandusvaldkonnaga seoses võetakse
eelkõige arvesse:
1) milline on üldine konkurentsiolukord ja kes on sihtettevõtja konkurendid;
2) asendustoodete või -teenuste olemasolu;
3) milline on välisinvesteeringu mõju sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tegevusele
majandusvaldkonnas, sealhulgas tema suhetele tarnijate, varustajate ja klientidega.
§ 11. Välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamine, loa andmine, kõrvaltingimusega
loa andmine ja loa andmisest keeldumine
(1) Komisjon kooskõlastab välisinvesteeringu loa andmise ning Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet annab välisinvesteeringu loa, kui välisinvesteering ei ohusta Eesti või
Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut ja avalikku korda.
(2) Komisjon ei kooskõlasta välisinvesteeringu loa andmist ning Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet keeldub välisinvesteeringu loa andmisest, kui välisinvesteering võib ohustada
Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib anda välisinvesteeringu loa
kõrvaltingimusega, mis paneb välisinvestorile või sihtettevõtjale Eesti või Euroopa Liidu
liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra ohustamise vältimiseks meetme täitmise kohustuse,
sealhulgas kohustuse sihtettevõtjas teatud suurusega osaluse võõrandamiseks, kehtivate toodete
tarnimise või teenuste osutamise lepingute jätkamiseks.
(4) Välisinvesteeringu loa võib anda kõrvaltingimusega, kui selleta tuleks keelduda
välisinvesteeringu loa andmisest. Kui välisinvestoriga on meetmete üle vaja pidada
läbirääkimisi, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pikendada käesoleva seaduse
§ 9 lõikes 2, 3 või 4 sätestatud tähtaega kuni 60 kalendripäeva võrra.
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib keelduda välisinvesteeringu loa andmisest,
kui:
1) on põhjendatud alus kahelda esitatud dokumentide ja andmete ehtsuses või nende sisu
õigsuses;
2) taotleja ei ole esitanud käesoleva seaduse § 8 lõike 1 alusel täiendavaid andmeid, mis võivad
mõjutada välisinvesteeringu loa andmist või sellest keeldumist;
3) välisinvesteering võib mõjutada Euroopa Liidule huvi pakkuvaid projekte või programme
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 artikli 8 tähenduses.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 5 kohaselt antud haldusakti aluseks olevaid põhjendusi,
samuti menetluses kogutud teavet ja tõendeid ei avaldata, sealhulgas taotlejale, ulatuses, milles
see võib ohustada Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avaliku korra kaitset või
milles sellele kohaldub seaduses sätestatud juurdepääsupiirang.
§ 12. Välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib tunnistada välisinvesteeringu loa
kehtetuks, kui taotleja:
1) ei täida käesoleva seaduse § 11 lõike 3 kohaselt määratud kõrvaltingimust;
5
2) on esitanud ebaõigeid või eksitavaid andmeid või dokumente, mis olid otsuse tegemisel
määravad.
(2) Välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamisel on välisinvestor, sihtettevõtja ja
välisinvesteeringu muu osaline viivitamata kohustatud tegema vajalikud toimingud
välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks.
§ 13. Andmete kandmine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemi ning
nende säilitustähtaeg
(1) Välisinvesteeringu loamenetluse andmed ja dokumendid kantakse Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis säilitatakse
välisinvesteeringu loamenetluse andmeid ja dokumente seitse aastat menetluse lõpetamisest
arvates.
3. peatükk
Välisinvesteeringukomisjon
§ 14. Komisjoni koosseis ja töökord
(1) Komisjon tegutseb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures ning sellesse
kuuluvad valitsusasutuste esindajad.
(2) Komisjoni moodustab ja töökorra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 15. Komisjoni pädevus
(1) Komisjon täidab järgmisi ülesandeid:
1) hindab välisinvesteeringu mõju Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule
korrale ning kooskõlastab välisinvesteeringu loa andmise või jätab selle kooskõlastamata;
2) teeb ettepaneku välisinvesteeringu loa kõrvaltingimuse kehtestamiseks ja annab
kõrvaltingimuse kohta hinnangu;
3) otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 alusel märkuste esitamise
ning koostab märkused.
(2) Komisjonil on ülesannete täitmisel õigus:
1) saada välisinvestorilt, muudelt isikutelt või asutustelt ja andmekogudest teavet
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks vajalike asjaolude kohta;
2) teha koostööd teiste riikide pädevate asutuste, Euroopa Komisjoni ja rahvusvaheliste
organisatsioonidega, seahulgas saada teiste riikide pädevatelt asutustelt, Euroopa Komisjonilt,
järelevalveasutustelt teavet.
(3) Komisjoni liige esitab komisjonile välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks
vajalikku teavet või ohuhinnangu üksnes oma pädevuse piires.
(4) Komisjoni liikmel on õigus teha andmekogudest päringuid, et saada käesoleva paragrahvi
lõikes 3 sätestatud ülesande täitmiseks vajalikke andmeid.
6
4. peatükk
Koostöö Euroopa Liidus välisinvesteeringute menetlemisel
§ 16. Kontaktpunkt
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 artiklis 11 nimetatud riigisisese
kontaktpunkti ülesandeid täidab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes teeb määruses
nimetatud alustel ja tingimustel koostööd Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu
liikmesriikidega.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kogub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2019/452 artikli 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmeid ning edastab need Euroopa
Komisjonile.
§ 17. Koostöö loamenetluses
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teatab viivitamata Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/452 kohaselt Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu
liikmesriikidele kolmanda riigi füüsilise isiku või ettevõtja välisinvesteeringust, mille suhtes
viiakse läbi loamenetlust, esitades määruse artikli 9 lõikes 2 nimetatud teabe.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vastab viivitamata Euroopa Komisjoni või
Euroopa Liidu liikmesriigi lisateabe taotlusele välisinvesteeringu kohta, nõudes vajaduse korral
teavet välisinvestorilt, sihtettevõtjalt või välisinvesteeringu muult osaliselt. Välisinvestor,
sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osaline on kohustatud nõutud teabe esitama
viivitamata, kuid mitte hiljem kui kümnendal kalendripäeval Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti taotluse saamisest arvates.
§ 18. Koostöö loamenetluse puudumise korral
(1) Kui Euroopa Komisjon või Euroopa Liidu liikmesriik esitavad taotluse teabe saamiseks
välisinvesteeringu kohta, millele ei kohaldu käesolevas seaduses sätestatud loamenetlus, küsib
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet välisinvestorilt, sihtettevõtjalt või
välisinvesteeringu muult osaliselt taotlusele vastamiseks vajalikku Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/452 artikli 9 lõikes 2 nimetatud teavet ning edastab selle
viivitamata Euroopa Komisjonile ja teabe taotluse esitanud Euroopa Liidu liikmesriigile.
(2) Välisinvestor, sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osaline on kohustatud nõutud teabe
esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui kümnendal kalendripäeval Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti taotluse saamisest arvates.
§ 19. Koostöö teise liikmesriigi välisinvesteeringu loamenetluses
(1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saab teate teises Euroopa Liidu liikmesriigis
alustatud välisinvesteeringu loamenetluse kohta, annab ta viivitamatult teabe edasi komisjoni
liikmetele käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud infosüsteemi kaudu.
(2) Komisjoni liige esitab kümne kalendripäeva jooksul teabe saamisest arvates hinnangu
komisjonile, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud välisinvesteeringu kohta on alust
esitada põhjendatud märkused. Hinnangus tuleb märkida, kas Eesti julgeolekule või avalikule
7
korrale ohu olemasolu või selle ulatuse paremaks hindamiseks ning põhjendatud märkuste
esitamiseks on vaja taotleda lisateavet välisinvesteeringu kohta. Põhjendatud märkused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 artiklis 6 sätestatud alustel ja korras
koostab komisjon.
5. peatükk
Riiklik järelevalve
§ 20. Riikliku järelevalve teostaja
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses on riikliku järelevalve teostamine
käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle.
§ 21. Riikliku järelevalve erimeede
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku
järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ja 49–51 sätestatud riikliku
järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
§ 22. Teabe nõudmine välisinvesteeringu loa kõrvaltingimuse täitmise kontrollimiseks
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus saada välisinvesteeringu loa
kõrvaltingimuse täitmise kontrollimiseks välisinvestorilt või sihtettevõtjalt teavet ja
dokumente.
§ 23. Ettekirjutus loata välisinvesteeringu tegemise ja loa tingimuste rikkumise korral
(1) Kui loakohustuslik välisinvesteering on tehtud välisinvesteeringu loata, võib Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet teha välisinvestorile, sihtettevõtjale või välisinvesteeringu muule
osalisele ettekirjutuse, kohustades teda osaluse või sihtettevõtja osa võõrandama, tehingu tagasi
täitma või tegema muid toiminguid välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks.
(2) Kui välisinvestor, välisinvesteeringu muu osaline või sihtettevõtja ei täida käesoleva
seaduse § 11 lõike 3 kohaselt määratud kõrvaltingimust või käesoleva seaduse § 12 lõikes 3
nimetatud kohustust, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teha talle ettekirjutuse,
kohustades teda vastavalt kas kõrvaltingimuse täitmiseks või tehingu tagasitäitmiseks, osaluse
või sihtettevõtja osa võõrandamiseks või muu toimingu tegemiseks välisinvesteeringueelse
olukorra taastamiseks.
§ 24. Sunniraha ülemmäär
Riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses
sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 100 000 eurot.
6. peatükk
Rakendussätted
§ 25. Krediidiasutuste seaduse muutmine
8
Krediidiasutuste seaduse § 88 lõike 5 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „sätestatud“ sõnadega
„ja välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusest tulenevate riikliku järelevalve
teostamisega seotud“.
§ 26. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Kriminaalmenetluse seadustiku § 12612 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna
„julgeolekukontrollis“, sõnadega „, välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse tähenduses“.
§ 27. Maksukorralduse seaduse muutmine
Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja välisinvesteeringukomisjonile
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.“.
§ 28. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 60 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises
sõnastuses:
„(51) Rahapesu Andmebürool on õigus edastada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning välisinvesteeringukomisjonile
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks.“.
§ 29. Seadme ohutuse seaduse muutmine
Seadme ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteem on andmekogu
(edaspidi andmekogu), mille pidamise eesmärk on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisega seonduvate toimingute ja menetlustega seotud
andmete elektrooniline talletamine, süstematiseerimine, asjaomaste asutuste vahel vahetamine,
nende andmete alusel järelevalve teostamine ja ülevaadete koostamine, lubade ja tunnistuste
väljastamine ning seadmete ja nendega seotud protsesside ohutuse tagamine.“;
2) paragrahvi 12 lõike 4 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) ameti tegevusvaldkonnaga seotud sündmuste andmestik, kuhu kantakse Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärusest tulenevate tegevusvaldkondadega seotud
sündmused;“;
3) paragrahvi 12 lõiget 4 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruande ning tagatiste
andmestik.“.
9
§ 30. Tarbijakaitseseaduse muutmine
Tarbijakaitseseaduse § 22 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva seaduse alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatavad andmed ja
dokumendid kantakse seadme ohutuse seaduse § 12 alusel loodud Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi.“.
§ 31. Turismiseaduse muutmine
Turismiseaduse § 152 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „tarbijakaitseseaduse
§-s 22“ sõnadega „seadme ohutuse seaduse §-s 12“.
§ 32. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. mail.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn „…“ …. 2022. a
Algatab Vabariigi Valitsus
„…“…. 2022. a
10
Justiitsministeerium
09.03.2022 nr 2-2/21-0487/7378
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise
seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad:
1. Eelnõu (10 lk)
2. Seletuskiri (89 lk)
3. Seletuskirja lisa 1 (4 lk)
4. Seletuskirja lisa 2 (4 lk)
5. Seletuskirja lisa 3 (1 lk)
6. Seletuskirja lisa 4 (58 lk)
7. Seletuskirja lisa 5 (AK) (16 lk)
8. Seletuskirja lisa 6 (AK) (4 lk)
Natalja Rüütel
639 7615
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
28.02.2022
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõus reguleeritakse, millistel tingimustel ja korras hinnatakse välisinvesteeringu
usaldusväärsust juhul, kui välisinvestor soovib osaleda Eesti julgeoleku või avaliku korra
seisukohalt olulises majandusvaldkonnas, tehes investeeringu kindlaksmääratletud sektorites
tegutsevasse ettevõtjasse. Julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks luuakse meede, mis annab
süsteemse vaate teatud majandussektorites tehtavatele välisinvesteeringutele, selle abil saab
koguda teavet ja analüüsida nende investeeringute mõju Eesti julgeolekule või avalikule korrale
ning välispoliitikale laiemalt. Eelnõuga kehtestatakse välisinvesteeringu hindamiseks olulised
elemendid, et välisinvestorile oleks arusaadav, millistes valdkondades, millise informatsiooni
alusel, millises ajaraamis, kelle poolt menetlus läbi viiakse.
1.2. Ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus-
ja tarbimiskeskkonna osakonna välisinvesteeringute nõunik Natalja Rüütel (telefon 639 7615,
e-post
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamisse on olulise panuse andnud
Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakonna ametnikud (telefon 612 5056;
[email protected]). Eelnõu väljatöötamisse olid samuti kaasatud Justiitsministeeriumi,
Kaitseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Välisministeeriumi,
Ettevõtlusse ja innovatsiooni Sihtasutuse (enne 01.01.2022 EAS Välisinvesteeringute
Keskuse), Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti ja Riigikantselei esindajad.
Eelnõule tegi juriidilise ekspertiisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (telefon 715 3403, e-post anne-
[email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo OÜ
(
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 23.02.2021 korraldusega nr 83 kinnitatud „Vabariigi
Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023“ eesmärgiga „III Tark majandus“ punktiga
„Atraktiivne ettevõtlus ja ärikeskkond„ alapunktiga 3.33. „Usaldusväärne finantssüsteem
eeldab rahapesu, investeerimispettuste jms vastase regulatsiooni arendamist. Õiguskuuleka
kliendi jaoks on Eesti finantssüsteem avatud, petturitel ja kurjategijatel ei ole siin kohta.“.
Eelnõu seondub Euroopa Liidu (EL) õigusega, sest sellega aidatakse kaasa Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruses (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste
1
otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (edaspidi määrus 2019/452)1, ettenähtud
liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahelise koostöömehhanismi tõhusale rakendamisele.
Vabariigi Valitsuse Julgeolekukomisjoni 18. novembri 2019. a otsusega tehti Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks viia läbi vajalikud ettevalmistused määruse
2019/452 rakendamiseks, sealhulgas kontaktpunkti loomiseks, ja asjaomase seaduseelnõu
väljatöötamiseks.
Enne eelnõu koostamist on seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus2 läbinud 2020. aasta suvel
kooskõlastusringi.
Samuti on Riigikantselei tellimusel koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga
valminud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE koostöös
Advokaadibüroo Sorainen AS-iga teostatud uuring „Välisinvesteeringute taustauuringu mõjude
hindamine“ (edaspidi ka Tartu Ülikooli uuring).3
Eelnõuga muudetakse krediidiasutuste seadust (RT I, 07.12.2021, 13), kriminaalmenetluse
seadustikku (RT I, 22.12.2021, 45), maksukorralduse seadust (RT I RT I, 11.12.2021, 12),
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust (RT I, 02.06.2021, 11), seadme ohutuse
seadust (RT I, 30.12.2020, 10), tarbijakaitseseadust (RT I, 24.11.2021, 4), turismiseadust (RT
I, 04.12.2020, 3).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, sest eelnõuga
muudetakse muuhulgas kriminaalmenetluse seadustikku, mis on Eesti Vabariigi põhiseaduse §
104 lõike 2 punktis 14 nimetatud seadus.
2. Seaduse eesmärk
Dokumendi „Eesti julgeolekupoliitika alused“4 punkti 3.5 (majandusjulgeolek ja seda toetav
taristu) kohaselt põhineb Eesti majanduse käekäik stabiilsetele ja usaldusväärsetele turgudele
suunatud ekspordil, samuti usaldusväärsetel välisinvesteeringutel Eesti majandusse ja Eesti
ettevõtete suutlikkusel realiseerida oma potentsiaali, investeerides kasvuvõimalusi pakkuvatele
stabiilsetele turgudele. Riigi strateegiliste äriühingute jätkusuutlikuks arenguks ja kvaliteetsete
teenuste pakkumiseks (energia, transport, side ja infotehnoloogia) tuleb kindlustada nende
ettevõtete investeeringud.
Majandusjulgeolek on riigi võime teostada enda vabalt valitud majanduspoliitikat rahvusliku
majanduse arendamiseks ja suutlikkus seista vastu majanduslikule survele (nii välisriikidest
lähtuvale kui ka riigi enda täiesti suveräänsetest otsustest tulenevale). Eesti on väike, avatud
majandusega riik ning osa Euroopa ja maailma majandusest. Seega mõjutavad Eesti majandust
nii peamiste ekspordipartnerite majanduse olukord (st euroala ja Skandinaavia riigid) kui ka
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT LI 79, 21.3.2019, lk 1–14)
2
Arvutivõrgus: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e825c112-d0ba-4dca-8a4e-024a35e4cd57
3
S. Espenberg, S. Mikli, K. Pulk, P. Künnap, A. Grünberg, N. Aas, U. Varblane (2021). Välisinvesteeringute
taustauuringu mõjude hindamine. Lõpparuanne. Tartu, Tallinn.
Arvutivõrgus: https://mkm.ee/sites/default/files/valisinvesteeringute_kontroll_uuringu_lopparuanne.pdf.
4
Riigi julgeolekupoliitika alused (2017). Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf#.
2
üleilmne majandusareng, samuti see, mis toimub finantssüsteemis ning energia ja toorme
valdkonnas.5
Eesti julgeolekule on majandusjulgeoleku seisukohast üheks riskiks välisriikide majanduslik
surve ja riigi strateegiliste majandushuvide ebapiisav kaitstus, mis kahjustab ettevõtjaid ning
mõjutab negatiivselt Eesti majanduse käekäiku ja inimeste heaolu. Julgeoleku aspektist
vaadatuna on Eesti strateegiliseks majandushuviks strateegilise transporditaristu sõltumatus
Euroopa Liidu välistest riikidest, energiaallikate varustuskindlus, vaba konkurents majanduses,
toimiv tollikontroll Euroopa Liidu välispiiril, finantssüsteemi stabiilsus ning elektroonilise side
ja teiste elutähtsate teenuste pakkumiseks vajaliku taristu hea tehniline seisukord ja sõltumatus
Euroopa Liidu välistest riikidest. Oluline on analüüsida strateegilistesse valdkondadesse
kavandatavaid investeeringuid ja nende päritolu.6
Välisinvesteeringud avaldavad Eesti majandusele positiivset mõju, näiteks edendades selle
konkurentsivõimet, aidates kiiremini suurendada innovatsiooni, tootlikkust, sissetulekuid, luua
töökohti, tuua sisse tehnoloogialahendusi ja oskusteavet. Seejuures on oluline arvestada ka
võimalusega, et lühiajalist kasu toov välisinvesteering võib kujuneda ohuks julgeolekule või
avalikule korrale, seda eelkõige juhtudel, kui investoriks on füüsiline isik või ettevõtja, kellele
rakendatakse rahvusvahelisi sanktsioone või kes tegeleb ebaseadusliku tegevusega. Tähelepanu
tuleb pöörata välisinvesteeringutele, mis kujutavad endast ohtu strateegilisele varale, olulisele
taristule ja tarneahelale, kui need on seotud Eesti julgeolekut kahjustada püüdvate riikidega.
Kaitsepolitseiameti ja tema koostööpartnerite ülesandeks on kõnealuseid riske sisalduvaid
välisinvesteeringuid tuvastada ja tõkestada, kuid nende ennetavad sekkumisvõimalused võivad
olla piiratud.
Arvestades viiruse COVID-19 pandeemiast tingitud globaalset majanduslikku haavatavust,
sealhulgas ressursside ja riikide omavaheliste jõujoonte ümberpaiknemist, võib eeldada, et
välisinvesteeringute kasutamine oma julgeolekupoliitiliste eesmärkide saavutamiseks pigem
kasvab. Kriisiolukorras tugevasti mõjutatud Eesti väike ja avatud majandus on atraktiivne ning
haavatav sihtmärk geopoliitiliste ambitsioonide elluviimiseks, mistõttu vajalike meetmete
kasutuselevõtt välisinvesteeringute kontrolli läbiviimiseks on erakordselt oluline ja aktuaalne.
Ka dokumendis „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ tuuakse Eesti riigi strateegilistele
majandushuvidele ühe suurima ohuna välja julgeolekut ohustavad investeeringuid (lisaks
korruptsioonile, rahapesule, küberrünnakule, võõrriikide eriteenistuste tegevusele,
tööstusspionaažile).7 Majandusjulgeolekut puudutavate riskide maandamise meetmena
nimetatakse strateegilistesse majandusharudesse tehtavate investeeringute päritolu kindlaks
tegemist.8
5
Programm „Siseturvalisus 2022-2025“ (eelnõu), lk 65, Arvutivõrgus kättesaadav:
https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/STAK/STAK2/siseturvalisus_2022-
2025_eelnou.docx
6
Programm „Siseturvalisus 2022-2025“ (eelnõu), lk 65, Arvutivõrgus kättesaadav:
https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/STAK/STAK2/siseturvalisus_2022-
2025_eelnou.docx
7
Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (eelnõu), lk 29, kättesaadav:
https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/STAK/STAK2/siseturvalisuse_arengukava_203
0_26.04.2021.pdf
8
Samas, lk 8.
3
Välisinvesteeringu usaldusvääruse hindamise seaduse eesmärgiks on reguleerida
kindlaksmääratud majandusvaldvaldkondades tegutsevatesse ettevõtjatesse tehtavate
investeeringute kontrolli, tagades süsteemse teabe saamise ja ohu hindamise kaudu Eesti
julgeolekule või avalikule korrale negatiivse mõju ärahoidmise. Selleks kehtestatakse
kohaldamisalasse kuuluvatele välisinvesteeringutele loakohustus, samuti nähakse ette meetmed
avaliku korra ja julgeolekuga seotud riskide kõrvaldamiseks.
Alates 11.10.2020. a rakendatakse määrust 2019/452, millega kehtestatakse üldine raamistik
Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuteks liikmesriikide poolt
julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel, samuti reeglid liikmesriikide vaheliseks ning
liikmesriikide ja komisjoni vaheliseks koostööks seoses julgeolekut või avalikku korda
mõjutada võivate välisinvesteeringutega. Määruse 2019/452 preambuli punkti 8 kohaselt peaks
välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute ja koostöö raamistik andma liikmesriikidele ja
Euroopa Komisjonile vahendid, et tegeleda igakülgselt ohuga julgeolekule või avalikule korrale
ning kohaneda muutuva olukorraga, säilitades samas liikmesriikide jaoks vajaliku paindlikkuse
teha julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid,
võttes arvesse oma konkreetset olukorda ja riigisisest eripära. Otsus selle kohta, kas kehtestada
taustauuringumehhanism9 või teha konkreetsele välismaisele otseinvesteeringule taustauuring,
jääb asjaomase liikmesriigi ainuvastutusse.
Komisjoni teatise10 kohaselt on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 63 ette nähtud
kapitali vaba liikumine mitte ainult Euroopa Liidu piires, vaid ka Euroopa Liidu ja kolmandate
riikide vahel ning kõik piirangud peavad olema sobivad, vajalikud ja proportsionaalsed avaliku
poliitika õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks. Sellised eesmärgid on asutamislepingus või
Euroopa Kohtu praktikas määratletud ülekaaluka üldise huvina. Euroopa Kohus on kapitali
piiriülese liikumise piirangu põhjendamise küsimuses korduvalt selgitanud, et riigisiseste
õigusnormidega võib kapitali vaba liikumist piirata üksnes siis, kui see on põhjendatud mõnel
ELTL artiklis 65 nimetatud alusel või ülekaalukates üldistes huvides Euroopa Kohtu praktika
tähenduses11. ELTL artikli 65 lg 1 punkti b alusel on liikmesriikidel õigus võtta kapitali vaba
liikumist piiravaid meetmeid, mis on õigustatud avaliku korra või avaliku julgeoleku
seisukohalt. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib avaliku korra ja julgeoleku
põhjendustele tugineda üksnes siis, kui ühiskonna põhihuvisid ähvardav oht on tegelik ja
piisavalt tõsine.12 Samuti ei tohiks piirangu kehtestamise eesmärgid olla puhtalt majanduslikud
ning nende põhjendused teenida pelgalt majanduslikke huvisid.13 Välisinvestorite poolt
strateegiliste varade turuvallutuslikul eesmärgil ostmise korral (nt eesmärgiga piirata teatava
kauba tarnimist liidu turule või teatava teenuse pakkumist turul) on kõige asjakohasem põhjus
9
Määruse 2019/452 artikli 2 punkti 4 kohaselt on taustauuringumehhanism üldkohaldatav meede nagu seadus või
määrus ning sellele lisatud haldusnõuded, rakendusnormid või -suunised, kus on esitatud tingimused ja
menetlused, et välismaiseid otsinvesteeringuid julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel hinnata, uurida, nende
tegemiseks luba anda, nende suhtes tingimusi kehtestada, nende tegemist keelata või neid tühistada.
10
Komisjoni teatis „Suunised liikmesriikidele seoses välismaiste otseinvesteeringute, kolmandatest riikidest
kapitali vaba liikumise ja Euroopa strateegiliste varade kaitsega enne määruse (EL) 2019/452 (välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute määrus) kohaldumist“, ELT CI 99, 26. märts 2020, lk 1, p 4.
11
Euroopa Kohtu 07.06.2012 otsus C-39/11, VBV – Vorsorgekasse AG vs Finanzmarktaufsichtsbehörde (FMA),
(ECLI:EU:C:2012:327), punkt 28 ja selles viidatud praktika.
12
Vt Euroopa Kohtu 14.03.2000 otsus nr C-54/99, Église de Scientologie (ECLI:EU:C:2000:124), punkt 17;
Euroopa Kohtu 04.06.2002 otsus nr C-503/99, komisjon vs. Belgia (ECLI:EU:C:2002:328), punkt 47 ja Euroopa
Kohtu 13.05.2003 otsus nr C-463/00 (ECLI:EU:C:2003:272), komisjon vs. Hispaania, punkt 72.
13
Euroopa Kohtu 07.06.2012 otsus C-39/11, VBV – Vorsorgekasse AG vs Finanzmarktaufsichtsbehörde (FMA),
(ECLI:EU:C:2012:327), punkt 29 ja selles viidatud praktika; Euroopa Kohtu 27.02.2019 otsus nr C-563/17,
Associação Peço a Palavra (ECLI:EU:C:2019:144), punkt 70.
4
erandi tegemiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 65 sätestatud „avalik kord või
avalik julgeolek“. See võib näiteks õigustada piiravaid meetmeid, mida on vaja
varustuskindluse tagamiseks (näiteks energiavaldkonnas) või oluliste avalike teenuste
osutamiseks, kui vähem piiravad meetmed (nt reguleerivad meetmed, millega kehtestatakse
avalike teenuste osutamise kohustused kõigile teatavates sektorites tegutsevatele ettevõtjatele)
ei ole piisavad, et kõrvaldada tõeline ja piisavalt tõsine oht mõnele ühiskonna põhihuvile.14
Määrus 2019/452 ei piira liikmesriikide ainuvastutust oma riikliku julgeoleku ja avaliku korra
tagamise eest. Samuti ei mõjuta see määrus liikmesriigi õigust teha erandeid kapitali vabale
liikumisele vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 65 lõike 1 punktile b ehk võtta
tarvitusele meetmeid, mis on õigustatud avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukohalt
(preambuli p 4). Kooskõlas määrusega võivad liikmesriigid jõusse jätta, muuta või kehtestada
mehhanisme välisinvesteeringute taustauuringute tegemiseks oma territooriumil julgeoleku või
avaliku korra kaalutlustel (määruse 2019/452 art 3 lg 1).
Seega on välisinvesteeringute kontrolli õigusliku regulatsiooni loomine iga liikmesriigi enda
pädevuses ning otsus selle kohta, kas kehtestada välisinvesteeringute hindamiseks kord või
millised konkreetseid välisinvesteeringuid uurida, jääb asjaomase liikmesriigi ainuvastutusse.
Määrus 2019/452 annab üldised juhiseid kontrollimehhanismi peamiste elementide (artikkel 3)
ning julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt arvestatavate tegurite osas (artikkel 4). Määruse
2019/452 artikli 3 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriikide välisinvesteeringute kontrollimisega
seotud normid ja menetlused olema läbipaistvad ega tohi põhjustada diskrimineerimist
kolmandate riikide vahel. Liikmesriikidel tuleb eelkõige ette näha asjaolud, mille olemasolul
välisinvesteeringu uuring algatatakse, samuti uuringu alused ja üksikasjalikud kohaldatavad
menetlusnormid. Samas soovitatakse liikmesriikidel, kes plaanivad kõnealuseid mehhanisme
kehtestada, võtta arvesse olemasolevate mehhanismide toimimist, kogemusi ja parimaid tavasid
(määruse 2019/452 preambuli p 4). Euroopa komisjoni hinnangul kajastavad määrus 2019/452
ning konkreetsete Euroopa Liidu liikmesriikide välisinvesteeringute uuringuid käsitlevad
õigusaktid ja mehhanismid tugevat keskendumist julgeoleku või avaliku korra kaitsmisele ning
suurt teadlikkust sellest, kui olulised on teatavad investeerimiseesmärgid, nt elutähtsad sisendid
ja taristu, sealhulgas teatavad tehnoloogiad, teatavad sektorid, näiteks tervishoiusektor, ning
riskid, mida teatavate investorite investeeringud võivad endast kujutada.15
Erinevad välisinvesteeringute hindamise regulatsioonid on 2021. aasta keskpaiga seisuga
loodud 18 Euroopa Liidu liikmesriigis16, muudest riikidest näiteks ka USA-s, Jaapanis,
Austraalias, Kanadas, Norras ja Ühendkuningriigis. Euroopa Komisjoni aastaaruande17
kohaselt plaanivad tänasel päeval pea kõik ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriigid (väljaarvatud
Horvaatia, Küpros, Bulgaaria) vastavasisuliste õigusaktide kehtestamist. Euroopa Komisjon on
14
Komisjoni teatis „Suunised liikmesriikidele seoses välismaiste otseinvesteeringute, kolmandatest riikidest
kapitali vaba liikumise ja Euroopa strateegiliste varade kaitsega enne määruse (EL) 2019/452 (välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute määrus) kohaldumist“ (ELT CI 99, 26. märts 2020, lk 1, p 4.
15
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule “Esimene aastaaruanne ELi välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute kohta”, lk 1, kättesaadav:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021DC0714&from=EN
16
Saksamaa, Prantsusmaa, Taani, Soome, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Itaalia, Portugal, Hispaania,
Holland, Rumeenia, Malta, Sloveenia, Slovakkia, Tšehhi. (14. juuli 2021. a seisuga) Allikas:
https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2019/june/tradoc_157946.pdf .
17
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule “Esimene aastaaruanne ELi välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute kohta”, lk 9, kättesaadav:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021DC0714&from=EN
5
kutsunud kõiki liikmesriike üles looma riikliku taustauuringumehhanismi viimati oma teatises18
kaubanduspoliitika läbivaatamise kohta.
Lisaks eelnimetatud üldistele juhistele välisinvesteeringute hindamise regulatsioonile, näeb
määrus 2019/452 kolmandate riikide välisinvestorite poolt tehtavate investeeringute osas ette
koostöömehhanismi ning sätestab infovahetuse korra nii Euroopa Liidu liikmesriikide kui ka
Euroopa Komisjoni vahel. Koostöö raames vahetatav teave peab minimaalselt hõlmama
välisinvestori ja sihtettevõtja omandistruktuuri, äritegevuse kirjeldust, andmeid investeeringu
väärtuse ja rahastuse kohta. Seega, sõltumata riigisisese välisinvesteeringu kontrolli
olemasolust või selle puudumisest, peavad kõik liikmesriigid määrusega 2019/452 kehtestatud
koostöömehhanismis osalema. Kuigi määruses sätestatud koostöömehhanism kolmandatest
riikidest pärit otseinvesteeringute puhul on otsekohalduv, on määruses sätestatud eesmärkide
saavutamiseks vajalik õigusselguse ja tulemusliku rakendamise huvides uute normide
kehtestamisega teha täiendused riigisiseses õiguses. Eestil puudub praegusel ajal selline
õiguslik regulatsioon, mis võimaldaks välisinvestorilt või välisinvesteeringut saavalt ettevõtjalt
küsida määruses 2019/452 ettenähtud teavet.
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusega luuakse seega alused välisinvestorilt
ja välisinvesteeringut saavalt sihtettevõtjalt teabe küsimiseks, mis on vajalik nii määruses
2019/452 ettenähtud koostöös tõhusaks osalemiseks kui ka seaduse kohaldamisalasse jääva
investeeringu hindamiseks, arvestades muuhulgas teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja
Euroopa Komisjoni seisukohti.
Peamisteks kaitstavateks õigushüvedeks on eelkõige riigi julgeolek, avalik kord või lisaks mõni
nende kaitstav spetsiifiline õigushüve (elutähtsa teenuse tagamine, taristu toimimine,
looduskeskkond, majandustegevus, rahvatervis jms).
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu struktuur on järgmine:
1. peatükk. Üldsätted
2. peatükk. Välisinvesteeringu loamenetlus
3. peatükk. Välisinvesteeringukomisjon
4. peatükk. Koostöö Euroopa Liidus välisinvesteeringute menetlemisel
5. peatükk. Riiklik järelevalve
6. peatükk. Rakendussätted
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk
Paragrahvi 1 lõike 1 kohaselt reguleeritakse eelnõus välisinvesteeringu loa kohustuse,
välisinvesteeringu ja välisinvestori usaldusväärsuse hindamise menetlemise, riikliku
järelevalve teostamise tingimusi ja korda. Eelnõus määratletakse, millistel juhtudel toimub
eelnõu reguleerimisalasse kuuluva välisinvesteeringu loa taotlemine Tarbijakaitse ja Tehnilise
18
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide
Komiteele „Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“, 18.02.2021,
COM(2021) 66 final, lk 21.
6
Järelevalve Ametilt, millised andmed tuleb taotluses esitada, loamenetluse läbiviimise
tingimused ja tähtajad, peamised asjaolud, mida välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel
arvesse võetakse, lähtudes eelnõu eesmärgist (§ 1 lg 2). Eelnõus sätestatakse ka
välisinvesteeringu loa andmise taotlusele kooskõlastuse andva välisinvesteeringukomisjoni
üldine koosseis ja pädevus.
Vastavalt § 1 lõikele 2 on eelnõu eesmärk Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku ja
avalik korra tagamine välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise abil. Nagu oli eelnevalt
märgitud, saab kapitali vaba liikumise piiranguid õigustada avaliku korra või julgeoleku
kaalutlustega ELTL artikli 65 lõike 1 punkti b tähenduses üksnes siis, kui on tõeline ja piisavalt
tõsine oht mõnele ühiskonna põhihuvile ja põhjendused ei teeni pelgalt majanduslikke huvisid.
Selliseks ilmselgeks murekohaks avaliku julgeoleku ja avaliku korra seisukohast võivad olla
näiteks riigikaitse eesmärgid19, rahapesu, narkokaubanduse või terrorismi vältimine20
telekommunikatsiooniteenuse, elektri- või energiavarustuse kindlustamine21.
Avaliku korra ja julgeoleku kaitseks välisinvestorite poolt strateegiliste varade või olulistes
valdkondades tegutsevates ettevõtjates osaluste omandamise kontrollimeetme kehtestamine on
asjakohane varustuskindluse ja toimepidevuse tagamiseks teatud valdkondades ning vajalike
avalike teenuste osutamiseks. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel uuritakse
välisinvestori tegevusest tulenevaid võimalikke riske, omandistruktuuri, seoseid erinevate
isikute ja riiklike struktuuridega, samuti sihtettevõtja haavatavust, tuvastatakse
välisinvesteeringuks oleva tehingu mõju sihtettevõtja või sihtettevõtja osa majandustegevusele
(sealhulgas pakutavate kaupade varustuskindlusele või teenuste toimepidevusele) ning
asjakohasele kriitilist tähtsus omavale majandusvaldkonnale. Välisinvesteering on
usaldusväärne, kui see ei ohusta julgeolekut ja avalikku korda.
Mõiste „avalik kord“ on laiatähenduslik mõiste, ning sellel on rahvusvahelises era- ja avalikus
õiguses ning Euroopa Liidu õiguses erinev sisu. Avalikku korda ei defineeri otseselt ei Euroopa
Liidu esmane ega teisene õigus, samas on avaliku korra mõistet käsitletud kohtupraktikas.
Euroopa Kohus on sedastanud, et mõiste „avalik kord“ eeldab igal juhul lisaks ühiskondliku
korra häirimisele ehk igasugusele seaduserikkumisele ka seda, et esineb tõeline, vahetu ja
piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi22.
Kuigi määruses 2019/452 on palju rõhutatud avaliku korra kaalutlusi, ei sisaldu selles mõiste
määratlust. Euroopa Komisjoni koostatud määrust selgitava dokumendi23 kohaselt tuleb
kõnealust mõistet sisustada kooskõlas Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustustega, mis
19
Euroopa Kohtu 13.07.2000 otsus asjas nr C-423/98, Alfredo Albore (ECLI:EU:C:2000:401), punkt 18.
20
Euroopa Kohtu 23.02.1995 otsus asjades nr C-358/93 ja C-416/93, Aldo Bordessa (ECLI:EU:C:1995:54), punkt
19.
21
Euroopa Kohtu 10.07.1984 otsus asjas 72/83, Campus Oil (ECLI:EU:C:1984:256), punkt 34; Euroopa Kohtu
13.05.2003 otsus asjades nr C-463/00 ja C-98/01, Komisjon vs Hispaania (ECLI:EU:C:2003:272), punkt 71.
22
Euroopa Kohtu 11.juuni 2015 otsus nr C-554/13, Zh. ja O (EU:C:2015:377), punkt 60 ja seal viidatud
kohtupraktika direktiivi 2008/115 artikli 7 lõike 4 kohta; Euroopa Kohtu 24. juuni 2015 otsus nr C-373/13, H. T.
versus Land Baden‑Württemberg, (EU:C:2015:413), punkt 79 ja seal viidatud kohtupraktika, mis puudutab
artikleid 27 ja 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/38/EÜ, mis käsitleb
Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning
millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ,
72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158,
lk 77; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46, ning parandused ELT 2004, L 229, lk 35, ja ELT 2005, L 197, lk 34.
23
Korduma kippuvad küsimused määruse (EL) 2019/452 kohta, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, lk 9, arvutivõrgus kättesaadav:
https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2019/june/tradoc_157945.pdf
7
tulenevad muuhulgas Maailma Kaubandusorganisatsiooni Teenustekaubanduse üldlepingust,
kolmandate riikidega sõlmitud kaubandus- ja investeerimislepingutest, samuti Euroopa Liidu
toimimise lepingu (edaspidi ELTL) kolmandatest riikidest kapitali liikumist puudutavatest
artiklitest. Avaliku korra sisustamisel on viidatud Teenustekaubanduse üldlepingu artikli XIV
punktile a, mille kohaselt on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmetel õigus rakendata
meetmeid avaliku korra hoidmiseks, kuid vastavale avaliku korra erandile võib toetuda üksnes
juhul, kui mõnda ühiskonna põhihuvi ähvardab tõeline ja piisavalt tõsine oht.
Eesti seadustes on avalik kord defineeritud nii rahvusvahelise eraõiguse seaduses (edaspidi
REÕS) kui ka korrakaitseseaduses (edaspidi KorS). REÕS § 7 mõistes hõlmab avalik kord Eesti
õiguse olulisi põhimõtteid. KorS-i § 4 kohaselt on avalik kord ühiskonna seisund, milles on
tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus.24
Avaliku korra kaitseala hõlmab lisaks õigusaktidele ka kogu objektiivset õiguskorda, seejuures
mitte ainult õiguskorda kui õigusnormide süsteemi, vaid ka sellele üles ehitatud elukorraldust
tervikuna (isikute era- ja avalik-õiguslikud subjektiivseid õigusi, ühiskonna turvalisust ning
avaliku võimu ja avalike teenuste toimimist).25 Riigikohtu praktikas on avaliku korra mõistet
analüüsinud ja sellele sisu andnud eelkõige Riigikohtu kriminaalkolleegium. Seda on tehtud
näiteks karistusseadustiku §-des 262 ja 263 sätestatud süüteo koosseisude sisustamise
kontekstis. Avalikku korda selles tähenduses tuleb mõista kui kommete, normide või reeglitega
kinnistatud isikute vahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ning
võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi.26
Seega on Eesti õiguses avaliku korra mõistel väga lai tähendus ja seda ka korrakaitseseaduses.
Samas ei ole välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks teostatavas loamenetluses vajalik
lähtuda korrakaitseseaduses ette nähtud vastava mõiste sisust, kuna tegemist ei ole riikliku
järelevalve menetlusega. Eelnõu kohaselt arvestatakse avaliku korra sisustamisel Euroopa
Liidu kohtupraktikaga ja lähtutakse avalikule korrale mõju hindamisel lisaks õigusnormidest
kinnipidamisele ja ebaseaduslikule tegevusele ka seda, kas välisinvesteering ning selle kaudu
välisinvestori tegevus võib reaalselt kahjustada või ohustada mõnda ühiskonna põhihuvi või
õiguskorraga kaitstavaid õigushüvesid (elu, tervis, vabadus, vara, looduskeskkond).
Põhiseaduse kohaselt on riigi julgeolek riigi seisund, kus riigi suveräänsust ja tema
põhiseaduslike institutsioonide demokraatlikku toimimist ei rikuta põhiseadusega vastuolus
oleval viisil.27 Erialakirjanduse kohaselt hõlmab riigi julgeolek kõige avaramalt mõistetuna
poliitilise tegevuse institutsionaalseid tingimusi, protsesse, sisu ja tulemusi, mille eesmärgiks
on täita korra- ja kaitseülesandeid ühiskonna iga liikme hüvanguks ja avalikes huvides. Riigi
julgeolekuga seondub poliitiline, militaarne, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik, kultuuriline jne
kaitstus.28
Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja
riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus.29 Eesti
julgeolekupoliitika põhineb avaral julgeolekukäsitusel – arusaam julgeolekust kui riigi ja selle
rahva võimest kaitsta endale omaseid sisemisi väärtusi ja eesmärke mitmesuguste väliste
poliitiliste, sõjaliste, majanduslike ja ühiskondlike ohtude ja riskide ning nende koosmõjude
24
Tartu Ülikooli uuring, lk 25.
25
Samas, lk 26.
26
M. Laaring. Avaliku korra mõiste põhiseaduses. Juridica 4/2021, lk 250.
27
Tartu Ülikooli uuring, lk 28.
28
J. Jäätma. Julgeoleku mõiste. Juridica 2/2020, lk 72.
29
Julgeolekupoliitika alused lk 2.
8
eest ja saavutada nende ohtude ja riskide tasalülitamine30. Esmane eesmärk on tagada riigi
julgeolek mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil31. Välisinvesteeringute
usaldusväärsuse hindamine on üks mittesõjalistest ennetavatest vahenditest, mille kaudu on
võimalik ennetada ja tõkestada majanduse kaudu Eesti suveräänsusesse sekkumist.
Eesti julgeolekupoliitika peaeesmärki silmas pidades, on olulisteks tegevussuundadeks
muuhulgas turvalisus ja põhiseadusliku korra kaitse, majandusjulgeolek ja seda toetav taristu,
küberjulgeolek, elukeskkonna kindlus.32
Siseturvalisuse arengukava33 aastateks 2020-2030 näeb ette majandusjulgeolekut puudutavate
riskide maandamise. Muuhulgas strateegiliste majandusharude sõltumatuse suurendamise ja
neisse tehtavate investeeringute päritolu kindlakstegemise. Riigikaitse arengukava aastateks
2017-202634 näeb ette, et riigikaitse peamised tegevussuunad on riigi ja ühiskonna toimivuse
tagamine elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamise kaudu, strateegilise
kommunikatsiooni arendamine, sisejulgeoleku tagamine, sõjaline kaitse ja tsiviilsektori toetus
sõjalisele kaitsele. Usaldusväärsuse hindamist rakendatakse eelkõige selliste
välisinvesteeringute puhul, mis võiksid negatiivset avaldada mõju eelnevalt nimetatud
julgeolekupoliitika ja riigikaitse peamistele tegevussuundadele35, mistõttu võib esineda
piisavalt tõsine oht Eesti julgeolekule.
Võttes arvesse Euroopa Liidu liikmesriikide turgude, omavahel ühendatud tarneahelate ja
liikmesriikide ühiste taristute tihedat lõimitust, võib välisinvesteering kujutada endast ohtu
julgeolekule või avalikule korrale ka väljaspool seda liikmesriiki, kuhu investeering tehakse.
Ühes liikmesriigis asutatud ettevõtja pakutav sisend, teenus või tehnoloogia võib olla teise
liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra või liidule huvi pakkuva projekti jaoks olulise
tähtsusega.36 Määrus 2019/452 annab Euroopa Liidule raamistiku ja ühised kriteeriumid
võimalike ohtude tuvastamiseks ning sisaldab liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöö
raamistikku, mis hõlbustab välisinvesteeringute hindamist liikmesriikides ja aitab
sihtliikmesriigil lõplikku otsust langetada. Ilma Euroopa Liidu koostööraamistikuta oleksid
välisinvesteeringu piiriülese mõju tuvastamise võimalused ebapiisavad. Liikmesriik saab
koostööjuhistes ettenähtud korras esitada põhjendatud märkused, kui Eesti sihtettevõtjaid
puudutav välisinvesteering võib avaldada negatiivset mõju selle riigi avalikule korrale ja
julgeolekule.
Välisinvesteeringute usaldusväärsust, nende mõju julgeolekule ja avalikule korrale ning
võimalikke riske hinnatakse iga juhtumi puhul eraldi, võttes aluseks konkreetse
välisinvesteeringuks oleva tehingu konteksti ja sellega seotud asjaolusid.
30
Julgeolekupoliitika alused lk 2.
31
Julgeolekuasutuste seadus § 2.
32
Riigi julgeolekupoliitika alused (2017). Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf#
33
Siseturvalisuse arengukava 2020-2030. Arengukava avalik osa. Kättesaadav:
https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030
34
Riigikaitse arengukava 2017-2026. Arengukava avalik osa. Riigikantselei, 2017. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/sisulehed/eesmargid_tegevused/rkak_2017_2026_avalik_osa.pdf.
35 Vastav soovitus sisaldus ka Tartu Ülikooli uuringus (lk 29).
36
Korduma kippuvad küsimused määruse (EL) 2019/452 kohta, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, lk 3, arvutivõrgus kättesaadav:
https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2019/june/tradoc_157945.pdf
9
Tartu Ülikooli uuringu kohaselt on Eesti atraktiivsus välisinvesteeringute sihtriigina üsna
kõrge, seejuures on eriti suur otseinvesteeringute kasv Eestisse toimunud 2019. aastal.
Võrreldes teiste Kesk-Ida, Balti- ning Skandinaavia riikidega on Eesti saanud keskmisest
märksa rohkem otseseid välisinvesteeringuid.37 Jätkuvalt on oluline, et Eesti oleks edukas
välisinvesteeringute sihtriigina ning säiliks avatud ja ligimeelitav investeerimiskeskkond.
Eelnõuga reguleeritakse võimalike julgeoleku ja avaliku korra ohtude väljaselgitamine ja teatud
välisinvesteeringutest põhjustatud riskide ärahoidmine, sealhulgas näiteks kõrvaltingimusena
seatavate meetmete abil, ilma et see vähendaks Eesti avatust investeeringutele või piiraks
välisinvestorite tegevust Eestis. Eelnõu koostamisel lähtutakse vajadusest säilitada Eesti
atraktiivsust välisinvesteeringutele ja tagada konkurentsieelis, mistõttu arvestatakse ka
lähiriikide38 välisinvesteeringute kontrolli meetmetega.
Samuti ei seata määruse 2019/452 rakendamisega kahtluse alla Euroopa avatust
välisinvesteeringutele, kuid määrusel on oluline roll nende erandjuhtumite puhul, mil
välisinvestorid soovivad omandada Euroopa Liidu liikmesriikide huvide seisukohast olulisi
varasid või kontrolli liidu ettevõtjate üle, kelle tegevus mõjutab tehnoloogiat, taristut, sisendeid
või tundlikku teavet, mis on oluline rohkem kui ühe liikmesriigi või liidule huvi pakkuva
projekti jaoks. Tänu määrusele 2019/452 on liikmesriikidel ja komisjonil palju parem ülevaade
liitu tehtavatest välisinvesteeringutest.39
Eelnõu § 1 lõige 3 alusel kohaldatakse välisinvesteeringu loamenetlusele haldusmenetluse
seaduse sätteid, arvestades seaduses sätestatud erisusi. Haldusmenetluse üldseadusena
kohaldatakse ka välisinvesteeringu loamenetluse läbiviimisel haldusmenetluse seadust.
§ 2. Välisinvesteering
Paragrahvi 2 lõikes 1 määratletakse välisinvesteeringu mõiste sisu. Välisinvesteeringuteks
loetakse eelnõu kohaselt kolme liiki tehinguid, mille kaudu välisinvestor omandab otsese või
kaudse olulise osaluse sihtettevõtjas, saavutab otsese või kaudse kontrolli sihtettevõtja üle või
omandab sihtettevõtja osa. Sealhulgas on välisinvesteeringu mõistega hõlmatud nii tehingud
ühingute osade ja aktsiatega, kui ka varatehingud (näiteks sihtettevõtja osa, st sihtettevõtjale
vajaliku ettevõtte, käitise või vara, omandamine), samuti erinevad muud tehingud, mis
võimaldavad kontrollida sihtettevõtja juhtorganite koosseisu või otsuseid, sealhulgas
hääletuskokkulepped, mille tulemusena osaluse omaja isik ise formaalselt ei muutu (näiteks
aktsionäride või osanike vaheline leping).
§ 2 lõike 1 punkti 1 kohaselt on välisinvesteeringuga tegemist juhul, kui välisinvestor omandab
otsese või kaudse olulise osaluse sihtettevõtjas. Olulise osaluse sisustamisel lähtutakse
väärtpaberituru seaduse (edaspidi VPTS) §-s 9 sätestatust, mis tähendab, et oluline on osalus
äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või
osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis
võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle (VPTS § 9 lg 1). Oluline osalus on otsene,
kui isik omab või teostab seda isiklikult (VPTS § 9 lg 2), kaudne on osalus juhul, kui
välisinvestor omab või teostab seda mitte vahetult, vaid ühe või mitme tema kontrollitava
37
Tartu Ülikooli uuring, lk 85.
38
Läti, Leedu ja Soome.
39
Korduma kippuvad küsimused määruse (EL) 2019/452 kohta, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, lk 3, arvutivõrgus kättesaadav:
https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2019/june/tradoc_157945.pdf
10
äriühingu kaudu (läbi vaheühingu), seal hulgas kokkuleppel kolmanda isikuga, või loetakse
hääleõigus muul põhjusel kaudselt isikule kuuluvaks (VPTS § 9 lg 3).
Kõige sagedasemaks olulise osaluse omandamise tehinguks on osa või aktsiate ostu-
müügilepingu tulemusel vähemalt 10-protsendilise osaluse saamine osa- või aktsiakapitalis.
Samas on võimalik vastava suurusega osalus saada ka ühinemise või jagunemise tulemusena.
Kolmandaks küllaltki tüüpilise tehinguna on võimalik välja tuua osanike või aktsionäride
lepingu sõlmimine, mille tulemusena saab välisinvestor otsustada (näiteks temaga
kooskõlastamise kohustuse või talle antud veto-õiguse tõttu) vähemalt 10 protsenti osa- või
aktsiakapitali, seda väljendavate õiguste või häälte üle või saab muul viisil olulise mõju
sihtettevõtja üle.
Omandamisel kasutatav vaheühing võib välisinvestoril juba varasemalt olemas olla, aga kaudse
omandamise juhtumiks on ka see, kui välisinvestor asutab üksnes konkreetse tehingu tarbeks
Eestisse või mõnda Euroopa Liidu liikmesriiki eriotstarbelise valdusühingu40, mille kaudu ta
kavatseb tulevikus osalust kontrollima ja valitsema hakata. Omandamistehingute tegemine läbi
selliste eriotstarbelist valdusühingute on omandamistehingute tegemise praktikas äärmiselt
levinud nii Eestis kui teistes riikides.
Kaudne oluline osalus on võimalik omandada ka selliselt, et välisinvestor omandab kontrolliva
osaluse ettevõtjas olulist osalust omavas või teostavas isikus või kui välisinvestor omandab
kontrolliva osaluse mitmes isikus, kes kaudselt üheskoos omavad või teostavad olulist osalust
sihtettevõtjas. Alljärgnevalt on toodud mõningad tüüpilisemad näited kaudse olulise osaluse
omandamisest, mis eeldavad välisinvesteeringu luba:
1) välisinvestor omandab enamusosaluse sihtettevõtja osanikus, kellel on vähemalt 10-
protsendiline osalus sihtettevõtjas, või mõnes tema emaühingus, tehingu tagajärjena
moodustab välisinvestor kaudne osalus vähemalt 10 protsenti sihtettevõtja osakapitalist;
2) välisinvestor, kelle otsese või kaudse kontrolli all juba on üks sihtettevõtja osanik, kellel
on sihtettevõtjas 8-protsendiline osalus, omandab kontrolli sihtettevõtja teise osaniku
üle, kellel on sihtettevõtjas 2-protsendiline osalus, või sellise osaniku mõne emaühingu
üle, tehingu tagajärjena moodustab välisinvestori kaudne osalus vähemalt 10 protsenti
sihtettevõtja osakapitalist.
Teatud juhtudel on võimalik, et osaluse omandamine ei ulatu 10 protsendini sihtettevõtja
kapitalist või hääleõigustest, kuid võimaldab potentsiaalsel omandajal avaldada sihtettevõtja
juhtimisele olulist mõju. Sellise mõju hindamisel on võimalik aluseks võtta Euroopa
järelevalveasutuste ühiskomitee (Joint Committe of the European Supervisory Authorities)
suunised finantssektoriga seotud olulise osaluse omandamise ja suurendamise
usaldatavushindamiseks41, mis selgitavad VPTS § 9 alusel toimuva olulise osaluse hindamisega
seotud asjaolusid. Sellisteks asjaoludeks võivad näiteks olla:
1) iga osaniku või aktsionäri suhe sihtettevõtjaga;
2) kas potentsiaalsel omandajal on sihtettevõtjas täiendavaid õigusi, nt sõlmitud lepingu
või sihtettevõtja põhikirja või muude põhidokumentide mõne sätte alusel;
3) kas potentsiaalne omandaja on sihtettevõtja juhtorgani, järelevalvefunktsiooni täitva
juhtorgani või sihtettevõtja muu sarnase organi liige, tal on selles esindaja või ta võib
määrata sellesse oma esindaja;
40
Inglise keeles special purpose entity (SPE) või special purpose vehicle (SPV).
41
Arvutivõrgus kättesaadav: https://esas-joint-
committee.europa.eu/Publications/Guidelines/JC_QH_GLs_ET.pdf
11
4) sihtettevõtja või selle emaettevõtja üldine omandistruktuur, eelkõige kas aktsiad või
(märkimisväärsed) osalused ja hääleõigus jaotuvad suurele hulgale aktsionäridele või
osanikele;
5) potentsiaalse omandaja ja olemasolevate aktsionäride vahelised sidemed ning kõik
aktsionärilepingud, mis võimaldaksid potentsiaalsel omandajal avaldada olulist mõju;
6) potentsiaalse omandaja positsioon sihtettevõtja kontserni struktuuris;
7) potentsiaalse omandaja võime osaleda sihtettevõtja tegevust ja finantsstrateegiat
käsitlevates otsustes.
Investeeringu määratlemiseks vähemalt 10-protsendilisele hääleõigusele vastava osaluse
kasutamine on väga levinud. Näiteks Eesti lähiriikide (Soome ja Läti) välisinvesteeringute
hindamisel lähtutakse samuti põhimõttest, et olulise osaluse omandamise miinimumlävendiks
on vähemalt 10-protsendilise osaluse omandamine kontrolli kohaldamisalasse kuuluvas
ettevõtjas. Samuti on vähemalt 10-protsendiline osaluse või häälõiguse lävend kasutusel
Austrias, Saksamaal, Hispaanias, Ungaris, Sloveenias.
§ 2 lõike 1 punkti 2 alusel loetakse välisinvesteeringuks otsese või kaudse kontrolli
saavutamist sihtettevõtja üle. Kontrolli sisustamisel on aluseks VPTS §-s 10 sätestatu, aga selle
erisusega, et kui väärtpaberituru seadus reguleerib kontrolli saavutamist üksnes kitsalt
äriühingutes, siis eelnõu järgi laienevad samad põhimõtted ka kontrolli saamisele selliste
sihtettevõtjate üle, kes ei tegutse äriühingu vormis. Vastavalt eelnõu paragrahvidele 3 ja 4
lähtutakse nii välisinvestori kui ka sihtettevõtja mõiste sisustamisel laiemalt ettevõtja mõistest
(vt järgnevaid selgitusi eelnõu § 3 ja 4 kohta). Seega välisinvesteeringu sihtettevõtjateks võivad
eelnõu kohaselt olla kõik üksused, mis on hõlmatud ettevõtja mõistega ja tegutsevad mõnes
eelnõu § 4 lõikes 1 nimetatud majandusvaldkonnas, sealhulgas näiteks sihtasutused, kellest
mitmed on eelnõu §-ga 4 hõlmatud 42.
Äriühinguks mitteoleva üksuse, näiteks sihtasutuse puhul seisneb kontrolli saamine üldjuhul
tema juhatuse, nõukogu või seda asendava organi üle püsiva kontrolli saamises, milleks
tavaliselt tuleb muuta sihtasutuse põhikirja või omandada kontroll asutajaõigusi teostava(te)
isiku(te) üle.
Kokkuvõtlikult on kontrolli saamiseks erinevad võimalused: 1) isikule kuulub enamik aktsiate
või osadega esindatud häältest; 2) osalust omaval isikul on õigus nimetada või tagasi kutsuda
nõukogu või juhatuse liikmete enamikku; 3) osalust omav isik kontrollib enamikku juht- või
juhtimisorgani häältest vastavalt teiste osanike, aktsionäride, liikmete või muude otsustusõigust
omavate isikutega sõlmitud kokkuleppele; 4) isik omab teise isiku üle muul viisil valitsevat
mõju või kontrolli või tal on võimalus seda teostada.
Kontrolli omamise eriliigiks on negatiivne kontroll, mille tagajärjena ei ole võimalik võtta
juhtimisotsuseid vastu ilma välisinvestori või tema poolt määratud isikuteta. Näiteks on
välisinvestoril negatiivne kontroll juhul, kui tal on osanike koosolekul või aktsionäride
üldkoosolekul ühingu majandustegevust või juhtorganite koosseisu puudutavate otsuste
vastuvõtmisel veto-õigus või -õigused, samuti siis, kui juhatuse või nõukogu otsuse
vastuvõtmine eeldab välisinvestori või tema poolt määratud juhatuse või nõukogu liikmete
nõusolekut. Sarnaselt olulisele osalusele on kontrolli saavutamine ettevõtja üle võimalik nii
otsese kui kaudsena. Otsese kontrolli saamisega on tegemist siis, kui välisinvestor teeb
42
Näiteks on eelnõu § 4 lg 1 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutajateks teatud haiglad, kellest paljud on
sihtasutused.
12
investeeringu vahetult. Kaudne kontroll tekib aga siis, kui välisinvesteering tehakse ühe või
mitme kontrollitava ühingu kaudu või kui omandatakse kontroll sihtettevõtja üle kontrolli
teostavas isikus.
§ 2 lõike 1 punktis 3 on ette nähtud, et välisinvesteeringuks võib olla ka sihtettevõtja osa
omandamine. Eestis on praktikas küllaltki levinud viia kontrolli omandamise tehinguid läbi
mitte osaluste omandamise kaudu, vaid hoopis vara või majandustegevuse omandamisena
(tavaliselt toimub see ettevõtte või käitise omandamise teel). Eestis on sellised varatehingud
üsna levinud, kuna neid on lihtne sõlmida ja üldjuhul on need vormivabad, välja arvatud
juhtumid, kus võõrandatava vara omandiõiguse üleandmine eeldab teatud vorminõuete täitmist
(näiteks kinnisvara puhul on tehingu notariaalse tõestamise nõue).
Varatehingu kasuks otsustatakse ilmselt ka siis, kui sihtettevõtja õiguslik vorm ei ole osaluse
võõrandamiseks sobilik, näiteks kui isikul ei ole mitte osaluste omajad vaid liikmed või kui
muul põhjusel ei ole sihtettevõtja üksuse osalus või kontroll lihtsasti üleantav. Ka näiteks
sihtasutuse vormis tegutseva sihtettevõtja puhul võib välisinvestor eelistada just varatehingu
kaudu äritegevuse ja selleks vajaliku vara omandamist.
Üheks ajendiks ettevõtja osa omandamiseks ja varatehingu kasuks otsustamisel, mille käigus
toimub majandustegevuse osaline või täielik ülevõtmine, võib olla ka see, et välisinvestor ei
soovi omandada osalust ühingus vaid võib tahta omandada ainult osa sihtettevõtja
majandustegevusest või üksnes teatud osa tema varast või töötajaskonnast. Näiteks on täiesti
mõeldav, et välisinvestorile pakub huvi ainult kaitsetööstusettevõtja tootearendusega seotud
meeskonna ja tehnoloogia, sh seonduvate intellektuaalomandiõiguste omandamine, kuid mitte
tootmistegevus. Samuti võib välisinvestor olla huvitatud ainult teatud kliendigrupist ja sellele
teenuste osutamisega seotud varast, töötajatest ja lepingutest, mis võib tõusetuda päevakorda
elutähtsate teenuste osutajate puhul.43
Eeltoodut illustreerib selgelt Konkurentsiameti ettevõtjate koondumise kontrolli praktika,44
kellele esitatud koondumise teadetest moodustasid näiteks 2020.a tehingud ettevõtjate osadega
ca 25%. Kolmandaks võibki välisinvesteering seetõttu toimuda otseselt või kaudselt
sihtettevõtja osa, so sihtettevõtjale vajaliku ettevõtte, käitise või vara omandamise teel
välisinvestori poolt.
Eelnimetatud olulise osaluse omandamine (eelnõu § 2 lg 1 p 1), kontrolli saavutamine (eelnõu
§ 2 lg 1 p 2) või sihtettevõtja osa omandamine (eelnõu § 2 lg 1 p 3) võib toimuda ka mitme
omavahel seotud tehinguga, mis eraldiseisvalt ei too kaasa olulise osaluse omandamist,
ettevõtja üle kontrolli saavutamist ega sihtettevõtja osa omandamist, kuid millel on kogumis
vastav majanduslik eesmärk või sisuline tagajärg. See kohaldub ka olukorras, kus vastavate
tehingute osapooled ei kattu, aga nad kuuluvad sama ettevõtja koosseisu (erinevad
tütarettevõtjad). Olukorras, kus olulise osaluse või kontrolli saamine toimub mitme tehingu
omavahelises koosmõjus, loetakse asjakohased tehingud eelnõu tähenduses üheks tehinguks.
Näiteks on tootmisüksust võimalik omandada seadmete kaupa ning võimatu pole ka olukord,
kus vara kooseisu kuuluvad üksikud varad, õigused ja kohustused omandavad erinevad isikud,
43
Näiteks Danske Bank A/S Eesti filiaali väljumisel Eesti turult võõrandas ta 2019.a kõigepealt AS-le LHV Pank
eraisikutest klientide laenu- ja liisingulepingud koos neid teenindava ettevõttega ja seejärel 2020.a ettevõtjate ja
avaliku sektori krediidiga, sh eelkõige laenu-, kapitali- ja kasutusrendi- ja garantiilepingutega, seotud ettevõtte.
Pangakontori asukohaks olnud ärihoone võõrandas ta aga hoopis KEK Arendus OÜ-le.
44
https://www.konkurentsiamet.ee/et/konkurentsijarelevalve-koondumised/koondumised/koondumiste-teated-ja-
otsused.
13
kes on tegelikkuses ühe ja sama välisinvestori kontrolli all. Samuti on olulise osaluse
omandamiseks või kontrolli saavutamiseks võimalik selliste hääletuskokkulepete sõlmimine,
kus välisinvestori kontrolli all olevad erinevad sihtettevõtja osanikud või aktsionärid saavad
mitme tehingu abil erinevaid õigusi seoses hääletamisega, mis kogumis toovad kaasa olulise
osaluse või kontrolli lävendi ületamise.
Näiteks on Euroopa Liidu kohtupraktikas järeldusi tehingute seotuse kohta tehtud sellest, et
lepingud sõlmiti sama notari juures samaaegselt, tehingud olid majanduslikult seotud ja üks
osapool kinnitas tehingute seotust.45
Tehingute majandusliku seotuse tuvastamiseks tuleb tehingute sisu ja sõlmimise asjaolusid
hinnata igakülgselt ja kogumis, sealhulgas on asjakohane lähtuda nii tehinguosaliste
omavahelistest seostest, tehingute majanduslikust sisust, kui tehingute tegemise protsessiga
seotud ajalistest seostest. Näiteks võib tehingute seotust järeldada sellest, kui need põhinevad
ühel raamkokkuleppel või ühiste kavatsuste protokollil, neid räägitakse läbi samaaegselt,
samade isikute poolt või samade nõustajate abil, kui tehingute kaudu omandatakse ükshaaval
sama ettevõtte, käitise või vara, sama sihtettevõtja erinevad ettevõtted, käitised või varad, või
kui eeltoodu toimub samade isikute vaheliste tehingute tulemusena sõlmitavate tehingute seeria
abil. Praktikas toimub tihti osaluse omandamine (aktsiate ja osade ost) ja aktsionäride või
osanike omavaheliste suhete reguleerimine mitme erineva lepinguga ning alles nende lepingute
koosmõjus on võimalik hinnata, milliste õiguste kogum isikutel ühingus on ning kas
omandatakse kontroll sihtettevõtja üle.
Omavahel seotud tehingute korral loetakse need üheks ja samaks välisinvesteeringuks ning luba
tuleb taotleda terviklikult kogu välisinvesteeringule mitte igale osatehingule eraldi.
Seega jääb välisinvestori tegevus loamenetluse rakendusalasse olulise osaluse omandamise või
kontrolli saavutamise erinevate viiside korral. Seejuures on välisinvestoril, kes juba omab
olulist osalust eelnõu §-s 4 nimetatud valdkonnas tegutsevas sihtettevõtjas, vajalik taotleda luba
ka siis, kui ta soovib minna oluliselt osaluselt üle kontrollivale osalusele, see tähendab
suurendada oma senist olulist osalust üle kontrolliva osaluse lävendi. Sama kehtib ka olukorras,
kus välisinvestor juba omab sihtettevõtjale vajalikku ettevõtet, käitist või vara ning soovib
omandada sihtettevõtjalt täiendavalt muu sihtettevõtja osa määratluse alla paigutatava ettevõtte,
käitise või vara.
§ 2 lõikes 2 määratletakse viiteliselt olulise osaluse sisu. Nagu eelnevalt märgitud, on oluline
osalus VPTS § 9 lg 1 tähenduses otsene või kaudne osalus ühingu aktsia- või osakapitalis, mis
on vähemalt 10 protsenti aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või
kõigist häältest või mis võimaldab olulist mõju juhtorganite üle.
§ 2 lõike 3 kohaselt lähtutakse välisinvesteeringuks oleva kontrolli ja kontrollitava ettevõtja
määratlemisel viiteliselt VPTS §-s 10 sätestatust. Nagu eelnevalt selgitatud, võib kontrolli
saavutamine sihtettevõtja üle toimuda üle 50-protsendilise hääleõigusele vastava osaluse
omandamisega, aga ka siis, kui välisinvestor, omamata enamust hääleõigusest, omab lepingu
alusel või näiteks põhikirjast tulenevalt õigust määrata juhtorganite koosseisu enamust.
45
Euroopa Esimese Astme kohtu 23.02.2006 otsus asjas T-282/02, Cementbouw vs. Komisjon
(ECLI:EU:T:2006:64), punkt 127 ja järgnevad.
14
Täiendavalt on kontrolli võimalik siduda ka laiemalt valitseva mõju omamisega ettevõtja üle
(VPTS § 10 lg 1 p 2). Valitsev mõju on sisustatud näiteks konkurentsiseaduse § 2 lõikes 4 ning
selle kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või
mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või
põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda
õiguses oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või
kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.
Kontrolli alaliigiks on ka negatiivne kontroll, mis seisneb võimaluses osaluse suuruse või häälte
arvu abil, samuti hääletuskokkulepete kaudu blokeerida teatud ostuste vastuvõtmist.
Kuna eelnõus lähtutakse ettevõtja mõistest, mis on oma sisult äriühingu mõistest laiem, siis
kontrolli saavutamist hinnatakse laiema isikute ringi osas, kui seda on ette nähtud
väärtpaberituru seaduses.
§ 2 lõikes 4 on sätestatud, et eelnõus kasutatakse mõistet „ettevõtja“ konkurentsiseaduse
tähenduses.
Ettevõtja mõiste on leidnud defineerimist mitmetes seadustes. Definitsioonid omavad küllaltki
suurt ühisosa, kuigi pole täiesti identsed. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse
(edaspidi MSÜS) järgi on ettevõtja majandustegevust alustav või seda teostav füüsiline või
juriidiline isik (MSÜS § 5 lg 1). Võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) loetakse ettevõtjaks isikut,
sealhulgas avalik-õiguslikku juriidilist isikut, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva
majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6). Äriseadustik (edaspidi ÄS)
defineerib ettevõtjat kui füüsilist isikut, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning
kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning äriseadustikus sätestatud
äriühingut (ÄS § 1).
Konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) ettevõtja mõiste on kõige laiem, omades kõikide
eeltoodutega märkimisväärset ühisosa. Ettevõtjaks konkurentsiseaduse tähenduses loetakse
äriühingut, füüsilisest isikust ettevõtjat või muud majandus- või kutsetegevuses osalevat isikut
või juriidiliseks isikuks mitteolevat ühendust või ettevõtja huvides tegutsevat isikut (KonkS §
2 lg 1), kusjuures kui riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või muu
haldusülesandeid täitev isik osaleb kaubaturul, kohaldatakse ka talle ettevõtja kohta käivaid
sätteid (KonkS § 2 lg 2). Konkurentsiõigusliku ettevõtja mõiste sisustamisel on olemas
arvestataval määral Euroopa Liidu kohtupraktikat.
Ettevõtja konkurentsiõiguslik mõiste tuleneb Euroopa Liidu õigusest ja selle sisustamisel
kasutatakse Euroopa kohtute konkurentsiõiguse valdkonnas tehtud lahendeid. Väljakujunenud
Euroopa kohtute praktika kohaselt hõlmab ettevõtja mõiste mistahes majandustegevusega
tegelevat üksust, sõltumata selle üksuse õiguslikust vormist ja rahastamisviisist.46 Ettevõtja
mõistega on hõlmatud nii äriühingud kui ka kasumi teenimisele mitte-orienteeritud üksused,
samuti avalikku võimu teostavad asutused ja organisatsioonid, mis tegelevad
majandustegevusega. Näiteks Euroopa kohtute konkurentsiõiguse praktikas on ettevõtjaks
46
vt nt Euroopa Kohtu 05.06.2005 otsust kohtuasjades C-189/02 P, C-202/02 P, C-205/02 P – C-208/02 P ja
C-213/02: P Dansk Rørindustri jt vs. Komisjon (ECLI:EU:C:2005:408), punkt 112; Euroopa Kohtu 10.01.2006
C-222/04: Cassa di Risparmio di Firenze jt (ECLI:EU:C:2006:8), punkt 107; Euroopa Kohtu 11.07.2006 otsus
C-205/03 P: FENIN vs. Komisjon (ECLI:EU:C:2006:453), punkt 25.
15
loetud nii mittetulundusliku iseloomuga Saksamaa Punane Rist47 kui ka Saksamaa Föderaalne
Tööturuamet 48. Euroopa kohtute järjepideva praktika kohaselt asjaolu, et avaliku võimu kandja
põhiülesanne on avaliku võimu teostamine mingis valdkonnas, ei välista tema lugemist
ettevõtjaks49. Täiendavalt on Euroopa Kohtu praktikas selgitatud, et ettevõtja on
majandusüksus, isegi kui see koosneb mitmest füüsilisest või juriidilisest isikust.
Eelnõu koostajatele teadaolevalt kavatsetakse konkurentsiseaduses50 ettevõtja mõistet seoses
ECN+ direktiivi 51 ülevõtmisega muuta suuremas ulatuses vastavaks Euroopa kohute praktikas
kasutatavale määratlusele. Uues sõnastuses plaanitakse määratleda ettevõtjaks
majandustegevusega tegelevat üksust, sõltumata selle üksuse õiguslikust vormist ja
rahastamisviisist.
Eelnõus sisalduva ettevõtja mõiste sisustamiseks ongi asjakohane lähtuda just ettevõtja
konkurentsiõiguslikust tähendusest, kuna see on kõige laiem ja hõlmab kontrollimist vajavate
investeeringute tegijate ringi ära igakülgselt.
Ka määruses 2019/452 kasutatakse mõistet „ettevõtja“ ning selle sisu ei ole eraldi defineeritud,
mistõttu on asjakohane lähtuda olemasolevast kohtupraktikast. Sel viisil on välisinvesteeringute
usaldusväärsuse hindamisele allutatud piisavalt lai isikute ring.
Oluline on tähele panna ka seda, et konkurentsiõiguses ei piirdu ettevõtja mõiste ühe isikuga,
vaid lähtutakse nn ühtse majandusüksuse põhimõttest, mis tähendab seda, et sama isiku või
samade isikute kontrolli all olevad üksused loetakse üheks ettevõtjaks. Eeltoodud põhimõte
kohaldub tavaliselt ema- ja tütarühingu vahelistes suhetes (seal hulgas kaudse kontrolli
puhul52). Samas on Euroopa kohtute praktikas hinnatud ka olukordi, kus ühing on mitme isiku
ühiskontrolli all ning on loetud vastav ühisettevõtja koos mõlema emaühinguga üheks
ettevõtjaks53. Eelnimetatud ühtse majandusüksuse põhimõtte praktiliseks väljundiks seoses
välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisega on see, et eelnõus reguleeritud loamenetlust
ei ole võimalik kuidagi vältida sellega, kui välisinvestor teeb välisinvesteeringu mitme endaga
seotud isiku kaudu, näiteks omandab mitmeid osalusi sihtettevõtjas paljude erinevate enda
kontrolli all olevate ühingute kaudu, ületades vastavate osalustega kogumis olulise osaluse või
kontrolli lävendi.
Kuna hõlmatud on nii otsene kui ka kaudne omandamine või kontrolli saamine, siis võib
välisinvestor olla ise välisinvesteeringu aluseks oleva tehingu pooleks või teha seda ühe või
mitme tema kontrollitava ettevõtja kaudu. Viimasel juhul võib investeering eelnõu
kohaldamisalas olla ka siis, kui tehingu alusel otseseks omandajaks on Euroopa Liidu
liikmesriigi (sh Eesti) ühing, kes on kolmanda riigi ühingu või füüsilise isiku otsese või kaudse
kontrolli all.
§ 3. Välisinvestor
47
Euroopa Kohtu 25.10.2001 otsus nr C-475/99: Ambulanz Glöckner v Landkreis Südwestpfalz (EU:C:2001:588),
punktid 19-22.
48
Euroopa Kohtu 23.04.1991 otsus nr C-41/90: Höfner and Helsner (EU:C:1991:161), punkt 22.
49
Euroopa Kohtu 24.10.2002 otsus nr C-82/01: Aeroports de Paris v Commission (EU:C:2002:617), punkt 81.
50
Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, kättesaadav eelnõude
infosüsteemis, toimik 21-1573.
51
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide
konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu
nõuetekohane toimimine (ELT L 11, 14.1.2019, lk 3–33).
52
Euroopa Kohtu 08.05.2013 otsus nr C-508/11: Eni Spa v Commission (EU:C:2013:289), punkt 48.
53
Euroopa Üldkohtu 02.02.2012 ostus nr T-77/08: Dow Chemical v Commission (EU:C:2013:605), punkt 58.
16
Paragrahvi 3 kohaselt määratletakse isikud, kelle poolt tehtavad tehingud kuuluvad eelnõu
alusel hindamisele.
§ 3 lõike 1 kohaselt on välisinvestor eelnõu tähenduses:
1) füüsiline isik, kellel on kolmanda riigi kodakondsus, füüsiline isik, kellel on mitu
kodakondsust, millest vähemalt üks on kolmanda riigi kodakondsus, või kodakondsuseta
füüsiline isik;
2) ettevõtja, kes on asutatud kolmanda riigi õiguse alusel ja on selles riigis registreeritud;
3) eelnimetatud punktides 1 ja 2 nimetatud füüsilise isiku või ettevõtja kontrollitav muu
ettevõtja olenemata tema asutamis- ja registreerimiskohast.
Füüsiliste isikute puhul on eelnõu § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt isiku päritolu määratlemisel
oluline tema kodakondsus.
Veidi üle poole Euroopa Liidu liikmesriikidest lubab mitut kodakondsust, kuid valdavalt väga
piiratud juhtudel (näiteks kui see kandub üle erineva kodakondsusega vanematelt, eeskätt ius
soli ja ius sanguinise põhimõtete segamise korral). Peale Eesti on ka Austria, Taani, Saksamaa,
Läti, Leedu, Luksemburg, Sloveenia ja Hispaania seadnud naturalisatsiooni tingimuseks
varasemast kodakondsusest loobumise. Mitme kodakondsusega kaasnevad julgeolekumõjud on
osalt laiapõhjalised ja kaudsemad, osalt kitsapiirilisemad ja otsesed. Oluliste laiapõhjaliste
julgeolekumõjude lähtekohaks on asjaolu, et mitme kodakondsusega isikud on õigustatult
avatud oma kõigi kodakondsusjärgsete riikide poliitilistele ja sotsiaalsetele mõjutustele. Mitme
kodakondsusega isikud on õigustatult avatud oma kõigi kodakondsusjärgsete riikide
seisukohtadele ja võtavad need eeldusena omaks. Nimetatu on problemaatiline, kui
kodakondsusjärgsetel riikidel on vastandlikud huvid. Kuivõrd lojaalsus riigile on reaalselt
jagamatu, tekib vääramatult lojaalsuskonflikt, kui teisel kodakondsusjärgsel riigil on
teistsugused huvid.
Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisega ennetatakse ja tõkestatakse erineva
väärtusruumiga kolmandatest riikidest lähtuvat ohtu julgeolekule ja avalikule korrale.
Välisinvestorina vaadatakse ka füüsilist isikut, kellel on mitu kodakondsust, millest vähemalt
üks on kolmanda riigi kodakondsus. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus julgeolekule ohtu
kujutav kolmanda riigi kodanik pääseb loamenetlusest tänu Euroopa Liidu liikmesriigi mitme
kodakondsuse omamisele. Samuti võimaldaks see välisel osapoolel kasutada ära mitme
kodakondsusega isikuid oma eesmärkide saavutamiseks. Lisaks eelpool kirjeldatud mitme
kodakondsusega isikute puhul esinevale lojaalsuskonfliktile, on kodanikel põhiseaduslikud
kohustused oma riigi ees. Osade kolmandate riikide eesmärgid võivad kujutada ohtu Eesti
julgeolekule. Osad erineva väärtusruumiga kolmandad riigid on võimelised kodanike
kohustuste täitmist erinevatel viisidel ka nõudma.
Välisinvestorina vaadeldakse ka kodakondsuseta füüsilisi isikuid, kuivõrd nende puhul pole
selge, kellele nad on lojaalsed. Kui nad pole valinud Eesti või mõne muu sama väärtusruumi
kodakondsust, siis võib järeldada, et mingil põhjusel nad ei soovi jagada selle riigi põhimõtteid,
mis on kirjas põhiseaduses ning nad on avatud muudele väärtustele. Sellistel isikutel on
võimalus valida endale meelepärane kodakondsus aga nad pole seda mingil põhjusel teinud.
Üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et Eestis elavad kodakondsuseta isikud saavad kasutada
eeliseid, mida neil kolmanda riigi kodanikena pole, näiteks viisavaba piiriületus ning vaba
liikumine. Samas soovivad nad samu eeliseid ka liikumiseks kolmandasse riiki. Kuivõrd
kodakondsuseta isikuid ei saa käsitleda kodanikena, siis käsitletakse neid välisinvesteeringute
17
sõelumise seaduses võrdselt kolmanda riigi kodanikega. Sellist isikute gruppi hõlmamata võib
tekkida võimalus seaduse mõttest möödaminemiseks. Mittesõbralikud kolmandad riigid võivad
saada võimaluse hakata enda huvides ära kasutama kodakondsuseta isikuid. Sellised võimalusi
ei soovita loodava regulatsiooniga luua.
§ 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt on välisinvestori mõistega hõlmatud kõik ettevõtjad, kes on
asutatud kolmanda riigi õiguse alusel ja on seal registreeritud. Üldjuhul asutamis- ja
registreerimiskoht kattuvad, see tähendab registri asukoht, kus ettevõtja on registreeritud ja
mille kaudu määratletakse tema õigusvõime, määrab ära ka selle, millise riigi õiguse alusel ta
on asutatud. Kolmandateks riikideks on eelnõu tähenduses kõik riigid, mis asuvad väljaspool
Euroopa Liitu.
§ 3 lõike 1 punkti 3 alusel laiendatud välisinvestori mõistet kogu kontrolli kaudu seotud
üksusele ja välisinvestori olemasolu saab välja selgitada kogu sellise ettevõtjate grupi lõikes.
Kuna olulise osaluse omandamine või kontrolli saavutamine võib olla ka kaudne, siis tuleb
lugeda välisinvestoriks ka ettevõtjat, kes on kolmanda riigi füüsilise isiku või ettevõtja kontrolli
all, sh isegi siis, kui see ettevõtja ise on asutatud ja registreeritud Euroopa Liidus. Vastasel
korral oleks Euroopa Liidus ühingu asutamise teel äärmiselt lihtne kõrvale hoiduda
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisest. Kontroll annab isikule võimaluse korraldada
teise ühingu juhtimist ja suunata nii tema igapäevaseid kui strateegilisi otsuseid, mis
kontsernide puhul hõlmab kogu kontrolli kaudu omavahel seotud ettevõtjate gruppi. Teiste
sõnadega, kolmanda riigi füüsiline isik või ettevõtja, kelle kontrolli all on kontserni emaühing,
omab selle kaudu kontrolli ka kõikide viimase tütarühingute üle ning võib eeldada, et kontrolli
teostamisel seab ta esiplaanile kontserni kui terviku strateegilised huvid. Sisuliselt on kontrolli
kaudu seotud ettevõtjate näol seetõttu tegemist ühe ja sama majandusüksusega, mis koosneb
mitmetest isikutest, kus selle sisemine jagunemine eraldiseisvateks ühinguteks või üksusteks
on pelgalt kontserni siseküsimus. Seetõttu on § 3 lg 1 punktis 3 hõlmatud ettevõtja mõistega
kõik välisinvestori kontrolli all olevad ettevõtjad, olenemata nende asu- või
registreerimiskohast. Sõltumata, milline konkreetne kontserni kuuluvatest ühingutest
investeeringu teeb, lähtutakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel sellest, kas
välisinvesteeringu aluseks oleva tehingu tegija on otseselt või kaudselt mõne kolmanda riigi
füüsilise isiku või ettevõtja kontrollitav.
§ 3 lõikes 2 määratletakse eelnõu tähenduses kolmandad riigid, millest pärit välisinvestoritele
võib laieneda investeeringust teatamise ja loa taotlemise kohustus. Kolmandast riigiks loetakse
eelnõus riike, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid.
Otsus, millistele investeeringutele, lähtudes investori päriolust, kontrolli kohaldada on iga riigi
pädevuses ning ka liikmesriigid on kõnealust aspekti reguleerinud erinevalt ning hõlmatav
isikute ring on varieeruv.54 Seejuures võivad ka riigisisese regulatsiooniga olla loakohustusele
54
Lätis ja Leedus kuuluvad kontrollimisele kõik julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt olulisteks määratud
sektorite ettevõtjaid puudutavad tehinguid, sõltumata investori päritolust.
Soomes on seaduse alusel välisomanikuks piiritletud järgnevalt: a) välisriigi kodanik, kelle alaline elukoht ei ole
EL-i või Euroopa Vabakaubanduspiirkonna (EFTA) liikmesriigis; b) organisatsioon või sihtasutus, mille alaline
asukoht ei ole EL-i või EFTA liikmesriikides; c) organisatsioon või sihtasutus, mille alaline asukoht on EL-i või
liikmesriikides, kuid mille puhul punktis a osutatud välisriigi kodanik või punktis b osutatud organisatsioon või
sihtasutus kontrollib vähemalt kümnendikku piiratud vastutusega äriühingu häälte koguarvust või kellel on valitsev
mõju teise organisatsiooni või ettevõtja üle.
Austrias, Ungaris, Portugalis, Saksamaal (v.a kaitsetööstuse sektor), Taanis (v.a kaitsetööstuse sektor) kuuluvad
riigisisese korra alusel hindamisele EL-i ja EFTA väliste isikute ja üksuste investeeringud.
Prantsusmaal, Sloveenias ja Slovakkias hinnatakse teistest riikidest (sealhulgas EL) pärit investorite tehinguid.
18
allutatud ka investeeringud, mida teevad Euroopa Liidus asuvad isikud või üksused piirides,
mida annavad Euroopa Liidu toimimise lepingu asutamisõiguse ja kapitali liikumine artiklid
(art 52 ja art 65 lõike 1 punkt b), mis võimaldavad säilitada avaliku korra või julgeoleku huvides
vajalikke meetmeid. Oluline on silmas pidada, et välisinvesteeringute hindamise riigisisesed
regulatsioonid ei tohiks põhjustada diskrimineerimist kolmandate riikide vahel (määruse
2019/452 art 3 lg 2).
Määruses 2019/452 tähenduses käsitatakse välisinvestorina Euroopa Liidu väliseid füüsilisi
isikuid ja ettevõtjaid ning selles ettenähtud koostööreeglistik kohaldub üldjuhul kolmandatest
riikidest pärit otseinvesteeringutele, aga ka näiteks investeeringutele, mille puhul kontrolli
vahetumine on kaudne55. Samuti on määruses 2019/452 ette nähtud suunis liikmesriikidele, et
need võtaksid meetmeid, mis peaks takistama kontrollimenetlustest kõrvalehoidumist.
Seejuures peaksid need meetmed hõlmama investeeringuid, mis tehakse liidusiseselt kunstlike
skeemide kaudu, mis ei kajasta majanduslikku tegelikkust ja võimaldavad kõrvale hoida
taustauuringumehhanismidest ja taustauuringumenetluses tehtud otsuste täitmisest, kui
investorit omab või kontrollib kolmanda riigi füüsiline isik või ettevõtja. See ei piira Euroopa
Liidu toimimise lepingus sätestatud asutamisvabadust ja kapitali vaba liikumist (preambuli
punkt 10). Kunstlike skeemide kaudu tehtavad liidusisesed välisinvesteeringud on erandkorras
samuti määruse kohaldamisalas.
Seega on põhjendatud kohaldada eelnõus ette nähtud välisinvesteeringu loakohustust kõikide
väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike pärit välisinvestorite tehingute korral. Hoidmaks ära
kunstlike skeemide kasutamist ja muul viisil loakohustusest kõrvale hoidmisi, on eelnõu § 3
lõikes 1 punktis 3 täpsustatud, nagu on märgitud eespool, et välisinvestoriks on ka kolmanda
riigi füüsilise isiku või ettevõtja kontrolli all olev muu ettevõtja sõltumata tema asutamis- ja
registreerimiskohast ning välisinvesteeringuks loetakse ka kaudse olulise osaluse omamine ja
kontrolli saavutamine. Selliselt ei sõltu tehingu välisinvesteeringuna käsitlemine mitte kitsalt
tehinguosaliste kodakondsusest või registreerimiskohast, vaid sellest, kas investori
omandistruktuuris tervikuna esineb kolmandate riikide isikuid ja kas need isikud omavad
kontrolli. Kuna kontroll annab füüsilisele isikule või emaettevõtjale võimaluse mõjutada
kontrollitavate ettevõtjate juhtorganite koosseisu, strateegilisi otsuseid ning selle kaudu
tegevust tervikuna, mistõttu kontrollitav ettevõtja ei ole oma tegevuses sõltumatu. Selliselt ei
ole õigustamatus ulatuses piiratud liidusiseste ettevõtjate tegevust, vaid nende tehtavad poolt
tehingud võivad olla allutatud välisinvesteeringu loakohustusele üksnes juhul, kui neid
kontrollib kolmanda riigi füüsiline isik või ettevõtja.
Eelnimetatud viisil välisinvestori määratlemine võimaldab tulemuslikult täita määruse
2019/452 koostööjuhiseid, sest eelnõukohane välisinvestoriks peetavate isikute ja ettevõtjate
ring on kooskõlas määruses sätestatuga ega põhjusta diskrimineerimist kolmandate riikide
vahel. Eelnõu kohaselt kattuvad määruse 2019/452 tähenduses riigisiseselt uuritavad
välisinvesteeringud tulenevalt investori päritolust võimalikult suures ulatuses, mistõttu saab
nende investeeringute kohta teavet jagada ka teiste liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga.
§ 4. Sihtettevõtja ja sihtettevõtja osa
55
Määruse kohaldamisalasse kuuluvad investeeringud, mille puhul sihtettevõtja omanik või kontroll selle üle
muutub seda kontrolliva üksuse omaniku või kontrolli muutumise tulemusel ka siis, kuid vaheüksusteks on EL-i
liikmesriigi ettevõtja.
19
Paragrahvi 4 lõikes 1 on määratletud tegevusvaldkondade abil välisinvesteeringute
sihtettevõtjad, kellesse investeeringute tegemine on eelnõu alusel hinnatav, sest see võib
avaldada mõju julgeolekule ja avalikule korrale. Seaduse kohaldamisala selgeks piiritlemiseks
on toodud loetelu strateegilistes majandusvaldkondades tegutsevatest ettevõtjatest, kes Eesti
oludes tagavad elutähtsate teenuste toimepidevust majandusvaldkonnas, tagades elutähtsate
teenuste toimepidevuse ja kaupade kättesaadavuse ning omades selleks vajalikku taristut.
Määrus 2019/452 annab liikmesriikidele soovituslikud mitteammendavad juhised, kehtestades
loetelu teguritest, mida võiks võtta arvesse, kui määratakse kindlaks, kas välismaine
otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda. Määruse artikkel 4 nimetab
selliste teguritena, mis aitaksid liikmesriikidel hinnata välisinvesteeringu toimet, muuhulgas
näiteks mõju elutähtsale füüsilisele või virtuaalsele taristule56, elutähtsatele tehnoloogiatele ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 428/200957 artikli 2 punktis 1 määratletud kahesuguse kasutusega
kaupadele58, energia või toorainetega varustamisele, samuti toiduga kindlustatusele,
juurdepääsule tundlikule teabele59 või meediavabadusele ja meedia mitmekesisusele. Seega on
riikidel üsna laiad võimalused, arvestades riigisiseseid eripärasid ja vajadusi, määratleda need
majandussektorid, milles tegutsevad ettevõtjad on tuleviku perspektiivis välisinvesteeringute
kontrolli rakendamisel prioriteetse tähtsusega. Samas ei ole eelnimetatud mõjuvaldkonnad
järgimiseks kohustuslikud ning iga liikmesriik saab otsustada, milliseid valdkondi, ettevõtjaid
või taristuid loetakse riigi eripära ja tingimusi arvestades julgeoleku ja avaliku korra vaates
tähtsateks. Sellest tulenevalt laieneb ka määruses ettenähtud liikmesriikide ja komisjoni
vaheline koostöömehhanism selles määratletud investeeringutele kõikides sektorites, mis
liikmesriikides sõelumise alla kuuluvad.
Euroopa Liidu liikmesriigid on oma välisinvesteeringute kontrolli regulatsiooni kohaldamisala
sektorite piiritlemisel kasutanud erinevat lähenemist, seejuures võib loetelu olulistest sektoritest
olla piiritletud nii väga üldsõnaliselt60, jättes riigile sekkumiseks palju paindlikkust, kui ka väga
täpselt ja ammendavalt, nimetades nii tegevusvaldkonnad kui ka konkreetsed sihtettevõtjad61.
Eelnõu koostamisel on võetud arvesse vajadust tagada kohaldamisala osas selgus ja
ettenähtavus, mistõttu on mõjutatud oluliste majandusvaldkondade ettevõtjate osas piiritletud
ettenähtavalt, kitsalt ja ammendavalt. Lähtekohaks on siin põhimõte, et eelnõu kohaldamisalas
56
Sealhulgas energia-, transpordi-, vee-, tervishoiu-, side-, meedia-, andmete töötlemise või säilitamise, kosmose-
, kaitse-, valimiste või finantstaristu, tundlikud rajatisted ning maa ja kinnisvara, mis on sellise taristu kasutamiseks
elulise tähtsusega.
57
Nõukogu määrus (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade
ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (ELT L 134, 29.5.2009, lk 1—269).
58
Sealhulgas tehisintellekt, robootika, pooljuhid, küberturvalisus, kosmose-, kaitse- ja energia salvestamise
tehnoloogiad, kvant- ja tuumatehnoloogiad ning nano- ja biotehnoloogiad.
59
Sealhulgas isikuandmetele või suutlikkusele sellist teavet kontrollida.
60
Näiteks Soome välismaiste omandamiste sõelumise seaduse (soome keeles Laki ulkomaalaisten yritysostojen
seurannasta; inglisekeelne tekst kättesaadav:
https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2019/june/tradoc_157939.pdf) kohaselt kohaldatakse kontrolli, kui investor
omandab osaluse kaitsetööstusettevõtjas, ettevõtjas, mis toodab või tarnib ühiskonna julgeoleku seisukohalt
kesksetele Soome ametiasutustele nende seadusest tulenevate ülesannete seisukohalt kriitilisi tooteid või teenuseid
või ettevõtjas, keda oma tegevusala, äritegevuse või kohustustest tulenevalt tuleb pidada tervikut hinnates
ühiskonna elutähtsate funktsioonide tagamise seisukohalt kriitilistena. Viimasesse kategooriasse kuuluvad
ettevõtjad ei ole kindlaks määratud, vaid seda hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi.
61
Näiteks kuulub Läti välisinvesteeringute kontrollimise kohaldamisalasse 25 riigi julgeoleku seisukohalt olulist
äriühingut, kes tegutsevad ühes kuuest kindlaksmääratud sektoris. Lätikeelsed andmed kättesaadavad:
https://www.ur.gov.lv/lv/specializeta-informacija/nacionalajai-drosibai-nozimigas-komercsabiedribas/
20
on keskendutud julgeoleku tagamiseks või avaliku korra säilitamiseks olulistele sisenditele,
mille katkemisel, häirel, kadumisel või hävimisel oleks Eestile märkimisväärne mõju.
Riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt loetakse oluliseks järgmised välisinvesteeringute
sihtettevõtjad:
1) elutähtsa teenuse osutaja;
2) äriühing, milles riik omab olulist osalust;
3) ettevõtja, kes kehtiva lepingu alusel toodab või tarnib riigiasutusele strateegilise kauba
seaduses nimetatud sõjaliste kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud
kaupa või osutab sellise kaubaga seotud tehnilist abi, välja arvatud relvaseaduse 111. peatüki 2.
jaos nimetatud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev ettevõtja;
4) üleriigilise televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tellitava audiovisuaalmeedia teenuse
osutaja meediateenuste seaduse tähenduses; samuti trükimeedia ja interneti ajalehtede ja
ajakirjade kirjastaja, kelle vastava tegevusega seotud majandusaasta käive on vähemalt 3
miljonit eurot;
5) ettevõtja, kellel on geoloogilise uuringu või kaevandamisluba põlevkivi või Eestis leiduva
Euroopa Liidu kriitilise tähtsusega toorainete loetelus sisalduva toorme uurimiseks või
kaevandamiseks;
6) ettevõtja, kellega on sõlmitud riigi tegevusvaru hoiuleping või delegeeritud varu leping;
7) alalise riigikaitseobjekti omanik riigikaitseseaduse tähenduses;
8) ettevõtja, kes omab riigiside toimimist tagavat või ringhäälinguprogrammide edastamiseks
vajalikku vähemalt 200 meetri kõrgusega mastide taristut;
9) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kes majandab avalikku raudteed raudteeseaduse tähenduses;
10) sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, kelle käitatav lennuväli või
kopteriväljak on avatud rahvusvaheliseks regulaarseks lennuliikluseks, ning Tallinna
lennuinfopiirkonnas lennuliikluse teenindamist tagava aeronavigatsiooniteenuse osutaja
lennundusseaduse tähenduses;
11) üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluva Eesti meresadama pidaja vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist
käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT
L 348, 20.12.2013, lk 1–128) lisas II nimetatud sadamate nimekirjale.
Välisinvesteeringute sihtettevõtjate loetelu piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et
välisinvesteeringud nendesse ettevõtjatesse võivad negatiivselt mõjutada Eesti või muu
Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut ja avalikku korda. Mõni sihtettevõtja võib tulenevalt
oma tegevusvaldkonnast või muudest tunnustest vastata mitmes loetelu punktis nimetatud
tingimustele. Näiteks esineb kattuvusi riigi osalusega äriühingute ja muude tunnuste alusel
määratletud sihtettevõtjate vahel. Juhul, kui riik otsustab ühel hetkel sellises ettevõtjas osalusest
loobuda, siis kuulub ettevõte tulenevalt oma tegevusvaldkonna olulisusest endiselt
välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise kohaldamisalasse. Seejuures on oluline, et
ettevõtja peab kvalifitseeruma kindlaksmäärarud tunnuste või tingimuste alusel sihtettevõtjaks
välisinvesteeringu tegemise (lõpuleviimise) ajal, mistõttu oleks seda ettevõtjat puudutav
välisinvesteering loakohustuslik. Samas on praktikas võimalik, et välisinvesteeringu luba tuleb
taotleda juhul, kui välisinvestor soovib suurendada oma olulist osalust, saavutades kontrolli
ettevõtja üle, kas siis, kui olulise osaluse omandamise ajal ei olnud veel tegemist sihtettevõtjaga
eelnõu tähenduses.
§ 4 lõike 1 punkt 1 määratleb, et loamenetluse kohaldamisalasse kuuluvad elutähtsate teenuste
osutajad.
21
Elutähtsate teenuste haavatavust vähendada peetakse tähtsaks ka Eesti julgeolekupoliitika
peaeesmärgi saavutamisel.62 Julgeoleku ja turvalisuse seisukohalt on oluline elutähtsate
teenuste toimepidevus. Suur osa elutähtsatest teenustest on erasektori omandis, mistõttu on riigi
ja erasektori koostöö tugevdamine elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel prioriteetne.
Elutähtsate teenuste osutamine ei sõltu ainult riigisisestest teguritest, vaid seda mõjutab ka
maailmas ja maailmamajanduses toimuv, millega tuleb nende teenuste toimepidevuse
plaanimisel arvestada.63
Eelnõu koostamise ajal sisaldub elutähtsa teenuse üldregulatsioon hädaolukorra seaduses
(edaspidi HOS). Kuivõrd Riigikantselei eestvedamisel on koostamisel valmisoleku seaduse64
eelnõu, millega soovitakse õigusliku selguse suurendamiseks koondada hädaolukorra seadus
mittesõjalisteks ja sõjalisteks riigikaitsekriisideks erakorralise seisukorra seadus ja
riigikaitseseadus üheks seaduseks, siis on tõenäoline, et elutähtsate teenuste regulatsioon võib
lähiaastatel muutuda. Samuti on elutähtsate teenuste regulatsiooni puhul oluline arvestada, et
Euroopa Parlament ja nõukogu on algatanud seni kehtiva Euroopa elutähtsate infrastruktuuride
kaitse direktiivi65 asemel uue direktiivi66 väljatöötamise, mille seadusandlik menetlus praegusel
ajal veel kestab. Direktiivi eelnõu lisa 1 kohaselt loetakse kriitilise tähtsusega valdkondadeks
energeetika (sealhulgas elekter, kaugküte- ja jahutus, nähta, gaas, vesinik), transport (sealhulgas
lennu-, raudtee- ,vee- ja maanteetransport), pangandus, finantsturutaristud, tervishoid,
joogivesi, reovesi, digitaristu, avalik haldus ja kosmos. Lisaks kaalutakse direktiivi
kohaldamisala laiendamist toiduainete tootmisele, töötlemisele ja tarnimisele.
Kehtiva HOS § 2 lõike 4 alusel on elutähtsaks teenuseks on teenus, millel on ülekaalukas mõju
ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise
elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist. Elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos
selle toimimiseks vältimatult vajaliku ehitise, seadme, personali, varu ja muu sellisega.
Elutähtsateks teenusteks HOS § 36 alusel loetakse järgmised teenused: 1) elektriga
varustamine; 2) maagaasiga varustamine; 3) vedelkütusega varustamine; 4) riigitee sõidetavuse
tagamine; 5) telefoniteenus; 6) mobiiltelefoniteenus; 7) andmeside teenus; 8) elektrooniline
isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine; 9) vältimatu arstiabi toimepidevuse tagamine;
10) makseteenuste tagamine; 11) sularaharingluse tagamine; 12) kaugküttega varustamine; 13)
veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine ja 14) kohaliku tee sõidetavuse tagamine.
Tartu Ülikooli uuringus leitakse, et kuigi hädaolukorraseadus ei tegele riigi julgeoleku või
põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtudega, on siiski elutähtsa teenuse regulatsioon
olemasolu oluline ka riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise aspektist, mida peaks omakorda
toetama välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise regulatsioon.67
HOS § 38 lõigete 1 ja 3 kohaselt loetakse elutähtsa teenuse osutajaks (edaspidi ka ETO)
elutähtsat teenust osutav ettevõtjana tegutsev isik, kui ta vastab eriseadustes kindlaksmääratud
62
Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 7. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf
63
Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 17. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf
64
Valimisoleku seaduse väljatöötamiskavatsus kättesaadav eelnõude infosüsteemis, toimik 21-0915.
65
Nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ, Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning
nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta (ELT L 345, 23.12.2008, lk 75—82).
66
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime kohta,
(seisuga 16.12.2020, kättesaadav:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A52020PC08299)
67
Tartu Ülikooli uuring, lk 37.
22
tingimustele. ETO-dena reguleeritakse pigem neid teenuseosutajaid, kellel on oluline mõju
sektori toimimisele ning kelle teenuse katkestus võib areneda hädaolukorraks. See, kas
konkreetne ettevõtja vastab ETO tunnustele, sõltub üldjuhul tema osutatava teenuse mahust või
tarbijate arvust.
Tabel 1. Elutähtsad teenused ja elutähtsa teenuse osutajatele eriseadustest tulenevad
tingimused.68
Elutähtis
Tingimused elutähtsa teenuse
teenus Teenuse kirjeldus Näiteid ETO-dest
osutajale
(HOS § 36)
Elektriga Teenus, mis seisneb tarbijate ETO on ELTL § 211 kohaselt: Näiteks Elektrilevi OÜ,
varustamine elektrienergiaga varustamises Elering AS, VKG
1) tootja, kelle elektrijaama
Eesti territooriumil ning mille Elektrivõrgud OÜ, AS
(HOS § 36 lg 1 netovõimsus on suurem kui 200
toimimiseks on vajalik Imatra Elekter.
p 1) MW;
katkematu elektrienergia
tootmine, põhivõrgu (sh 2) liinivaldaja, kelle riigipiiri
ühendused teiste riikide ületava elektriliini ülekandevõimsus
võrkudega) ja jaotusvõrgu on suurem kui 100 MW;
toimimine.
3) põhivõrguettevõtja;
4) võrguettevõtja, kelle
jaotusvõrguga on ühendatud üle 10
000 tarbija.
Maagaasiga Teenus, mis seisneb tarbijate ETO on MGS § 22 lg 15 kohaselt: Näiteks AS Gaasivõrgud.
varustamine maagaasiga varustamises Eesti
1) ettevõtja, kes osutab gaasivõrgus
territooriumil ning mille
(HOS § 36 lg 1 ülekandeteenust;
toimimiseks on vaja piisavas
p 2)
koguses maagaasi, selle 2) ettevõtja, kelle jaotusvõrguga on
ülekandmiseks rõhu ühendatud üle 10 000 tarbija.
olemasolu ning võrgu
katkematut toimimist.
Vedel- Teenus, mis seisneb ETO on VKS § 3 lg 7 kohaselt Näiteks AS Olerex,
kütusega vedelkütuse kättesaadavuse kütuse müüja, kes omab kümmet Neste Eesti AS, Circle K
varustamine tagamises tarbijatele Eesti või enamat tanklat ja kelle tanklad Eesti AS, Alexela Oil
territooriumil ning mille asuvad vähemalt kolmes AS, Jetoil AS, AS
(HOS § 36 lg 1
osutamiseks on vajalik maakonnas. Krooning, Sevenoil Est
p 3)
kütusetanklate katkematu OÜ, AS Tartu Terminal.
toimimine ja vedelkütuse varu
olemasolu vedelkütusevaru
seaduse tähenduses.
Riigitee Teenus, mis seisneb ETO on EhS-i § 97 lg 7 kohaselt 17 erinevat ettevõtjat,
sõidetavuse tingimuste tagamises riigiteid korrashoidev ettevõtja. kellega Maanteeamet on
tagamine transpordi ja inimeste ohutuks sõlminud riigiteede
liikumiseks ja liiklemiseks korrashoiu lepingu.
(HOS § 36 lg 1
Eesti maanteedel (sh Näiteks AS Eesti Teed,
p 4)
kõrvalmaanteedel) ning mille AS Trev-2 Grupp, Sakala
osutamiseks on tagatud Teed OÜ, LEONHARD
maanteede ja vajalike rajatiste WEISS VIATER
korrashoid ning vajaduse EHITUS AS, AS
korral tehtud parandustöid. Tariston. Nimekiri
Elutähtsa teenuse osana ei nendest ettevõtjatest
avaldatud maakondade
68
Tartu Ülikooli uuring, lk 38-44
23
Elutähtis
Tingimused elutähtsa teenuse
teenus Teenuse kirjeldus Näiteid ETO-dest
osutajale
(HOS § 36)
käsitata maanteede ehitamist kaupa MKM-i
ja projekteerimist. koduleheküljel69. Nende
korrashoiutööde osas,
mis ei tulene riigiteede
korrashoiu lepingust,
täidab riigiteede
sõidetavuse tagamisel
ETO ülesandeid
Maanteeamet.70
Telefoni- Üldkasutatav elektroonilise ETO on ESS-i § 87 lg 4 kohaselt Näiteks Telia Eesti AS,
teenus side teenus, mis võimaldab teenuse osutaja, kelle teenust tarbib Elisa Eesti AS.
lõppkasutajatel riigisiseste ja vähemalt 10 000 lõppkasutajat.
(HOS § 36 lg 1
rahvusvaheliste kõnede
p 5)
tegemist ning vastuvõtmist
Eesti või rahvusvahelisse
numeratsiooniplaani kuuluva
numbri abil ning mille
osutamiseks on vajalik
telefonivõrgu katkematu
toimimine.
Mobiil- Üldkasutatav elektroonilise Näiteks Telia Eesti AS,
telefoni- side teenus, mis võimaldab Tele2 Eesti AS, Elisa
teenus lõppkasutajatel kindlaks Eesti AS.
määramata asukohas
(HOS § 36 lg 1
riigisiseste ja rahvusvaheliste
p 6)
kõnede tegemist ja
vastuvõtmist Eesti või
rahvusvahelisse
numeratsiooniplaani kuuluva
numbri abil raadioside
loomise teel ning mille
osutamiseks on vajalik
mobiiltelefonivõrgu
katkematu toimimine.
Andmeside- Üldkasutatav elektroonilise Näiteks Telia Eesti AS,
teenus side teenus, mis võimaldab Elisa Eesti AS, Tele2
lõppkasutajatel edastada Eesti AS, STV AS.
(HOS § 36 lg 1
informatsiooni
p 7)
pakettkommutatsiooni abil
ning mille osutamiseks on
vajalik elektroonilise
sidevõrgu katkematu
toimimine.
Elektrooni- Teenus, mis võimaldab ETO on ITDS-i § 93 lg 31 kohaselt Näiteks SK ID Solutions
line isiku- elektroonilises keskkonnas isikut tõendavate dokumentide AS.
tuvastamine tõendada isikut ja kontrollida seaduse alusel välja antud
ja digitaalne isikusamasust ning anda dokumentidele kantud sertifikaadiga
digitaalallkirja ning mille digitaalset tuvastamist ja digitaalset
osutamiseks peab katkematult
69 Teehooldajad. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/et/tee/teehoole/teehooldajad
70 Vt majandus- ja taristuministri 09.01.2018 määrus nr 2 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded riigitee
sõidetavuse tagamisel“ § 1 lg 2.
24
Elutähtis
Tingimused elutähtsa teenuse
teenus Teenuse kirjeldus Näiteid ETO-dest
osutajale
(HOS § 36)
all- toimima ja olema kättesaadav allkirjastamist võimaldava
kirjastamine isikutuvastamise ja sertifitseerimisteenuse osutaja.
digitaalallkirjastamise
(HOS § 36 lg 1
sertifikaatide
p 8)
kehtivuskinnituse teenus.
Teisisõnu peab olema
võimalik digitaalse
isikutuvastamise (autentimise)
või allkirjastamise käigus
kontrollida, kas selleks
kasutatavad sertifikaadid on
sellel ajahetkel kehtivad.
Vältimatu Teenus, mida osutatakse Eesti ETO on TTKS-i § 17 lg 11 kohaselt ETO-de hulka kuuluvad
arstiabi territooriumil ja mis seisneb kiirabibrigaadi pidaja. kõik haiglad, mis on
(HOS § 36 lg abi andmises olukorras, kus Samuti tervisehoiuteenuse Vabariigi Valitsuse 2.
2) abi edasilükkamine või selle korraldamise seaduse § 55 lg 1 aprilli 2003. aasta
andmata jätmine võib alusel kehtestatud haiglavõrgu määruses nr 105
põhjustada abivajaja surma haigla (TTKS § 22 lg 41). „Haiglavõrgu
või püsiva tervisekahjustuse, arengukava“ loetelus:
samuti eluohtliku 1) SA Põhja-Eesti
haigestumise, vigastuse või Regionaalhaigla;
mürgistuse esmases 2) SA Tartu Ülikooli
diagnoosimises ja ravis, Kliinikum;
vajaduse korral abivajaja 3) SA Tallinna
transportimises haiglasse ja Lastehaigla.
ravimises ööpäev ringi 4) AS Ida-Tallinna
haiglas. Vältimatu abi Keskhaigla;
toimimiseks on vaja vastava 5) AS Lääne-Tallinna
väljaõppega personali, Keskhaigla;
kiirabiautode, varustuse, 6) SA Ida-Viru
vahendite, ravimite olemasolu Keskhaigla;
ning vereteenistuse toimimine. 7) SA Pärnu Haigla;
8) AS Järvamaa
Haigla;
9) Kuressaare Haigla
SA;
10) SA Läänemaa
Haigla;
11) AS Rakvere Haigla;
12) AS Lõuna-Eesti
Haigla;
13) SA Narva Haigla;
14) SA Viljandi Haigla;
15) AS Valga Haigla;
16) SA Hiiumaa
Haigla;
17) AS Põlva Haigla;
18) SA Raplamaa
Haigla;
19) SA Jõgeva Haigla;
20) SA Haapsalu
Neuroloogiline
Rehabilitatsiooni-
keskus.71
71 Vt Vabariigi Valitsuse 02.04.2003 määrus nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ § 2.
25
Elutähtis
Tingimused elutähtsa teenuse
teenus Teenuse kirjeldus Näiteid ETO-dest
osutajale
(HOS § 36)
Makseteenus Teenus, mis seisneb ETO on KAS-i § 3 lg 2 kohaselt Eesti Panga Presidendi
maksetehingu täitmises, krediidiasutus ja välisriigi 13.07.2018.a määruse nr
(HOS § 36 lg 3
sealhulgas raha ülekandmises krediidiasutuse filiaal, kui on 7 „Makseteenuse ja
p 1)
makseteenuse pakkuja juures täidetud vähemalt üks järgmistest sularaharingluse
avatud maksekontole ning kui tingimustest: kirjeldus ja
raha on makseasutuse toimepidevuse nõuded“ §
1) tema osutatava teenuse
kliendile antud laenuna, 2 lg 1 kohaselt:
katkemine või lõpetamine mõjutab
maksetehingu täitmises
märkimisväärselt Eesti finantsturu 1) AS SEB Pank;
telekommunikatsiooni-,
stabiilsust ning makse- ja 2) Swedbank AS;
digitaalse või
arveldussüsteemi järjepidevat 3) Luminor Bank AS;
infotehnoloogilise seadme
toimimist; 4) AS LHV Pank.
abil. Makseteenuse
osutamiseks on vajalik 2) tema klientide arv moodustab
telekommunikatsiooni võrgu, märkimisväärse osa Eestis
infotehnoloogilise süsteemi finantsteenuseid kasutavate
või muu sellesarnase võrgu, klientide arvust;
maksekaartide või muu
samasuguste vahendite 3) tema Eestis kaasatud hoiuste
turuosa ületab kümmet protsenti
katkematu toimimine, mis
krediidiasutuste kaasatud hoiuste
võimaldab täita makseid.
kogumahust.
Sularaha- Teenus, mis seisneb sularaha
ringlus sissemaksete tegemises
maksekontole ja sularaha
(HOS § 36 lg 3
väljavõtmises maksekontolt
p 2)
ning mille osutamiseks on
vajalik ehitiste, seadmete
(näiteks pangaautomaatide,
pangakontorite jne) või muu
taolise, sealhulgas sularahaveo
katkematu toimimine, mis
võimaldab tarbijatel Eesti
territooriumil sularaha kätte
saada.
Kaugküttega Teenus, mis seisneb ETO on KKütS-i § 7 lg 3 kohaselt: Näiteks Tallinna linnas
varustamine kaugküttega liitunud tarbijate AS Utilitas Tallinn, OÜ
1) soojuse tootja, kelle tootmise
soojusega varustamises Eesti Utilitas Tallinna
(HOS § 36 lg 4 prognoositav maht aastas on
territooriumil ning mille Elektrijaam, Enefit
p 1) vähemalt 50 000 MWh, kes tegutseb
osutamiseks on vajalik soojuse Green AS Iru
võrgupiirkonnas, mille aastane
katkematu tootmine, elektrijaam, Adven Eesti
müügimaht on vähemalt 50 000
kaugküttevõrgu kaudu soojuse AS.72
MWh, ja kes osutab teenust
jaotamine ning tarbijate
vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku Samuti näiteks ka
soojuse ja sooja veega
omavalitsuse üksuses; Fortum Eesti AS.
varustamiseks tehniliste
vahendite, seadmete ja 2) võrguettevõtjatest
nendega seotud ehitiste soojusettevõtjad, mis tegutseb
katkematu toimimine. võrgupiirkonnas, mille aastane
müügimaht on vähemalt 50 000
MWh, ja kes osutab teenust
vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku
omavalitsuse üksuses.
72
Elutähtsa teenuse osutajad, nende ülesanded ja kontaktandmed Tallinna linnas. Kättesaadav:
https://www.tallinn.ee/est/Elutahtsate-teenuste-osutajad,-nende-ulesanded-ja-kontaktandmed
26
Elutähtis
Tingimused elutähtsa teenuse
teenus Teenuse kirjeldus Näiteid ETO-dest
osutajale
(HOS § 36)
Kohaliku tee Teenus, mis seisneb ETO on EhS-i § 97 lg 8 kohaselt Näiteks Tallinna linnas
sõidetavuse tingimuste tagamises kohalikke teid korrashoidev Tänavapuhastuse AS, AS
tagamine transpordi ja inimeste ohutuks ettevõtja, mis tegutseb Eesti
liikumiseks ja liiklemiseks tiheasustusalal vähemalt 10 000 Keskkonnateenused,
(HOS § 36 lg 4
valla teedel, linnas, alevis või elanikuga kohaliku omavalitsuse Tallinna
p 2)
alevikus paiknevatel teedel üksuses. Kommunaalteenused
ehk tänavatel ning mille OÜ, Tallinna Teede AS.
toimimiseks tuleb tänavad ja
valla teed hoida korras, tagada
teede nõuetekohane
tähistamine, teha vajaduse
korral parandustöid jne.
Elutähtsa teenuse osana ei
käsitata tänavate ja valla teede
ehitamist ja projekteerimist.
Veega Teenus, mis seisneb liitunud ETO on ÜVVKS-i § 7 lg 11 kohaselt Näiteks Tallinna linnas
varustamine tarbijate varustamises vee-ettevõtja, mis osutab teenust AS Tallinna Vesi, Esmar
ja kanalisat- joogiveega ühisveevärgi vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku Vesi OÜ, Tehnovõrkude
sioon kaudu ning reovee, omavalitsuse üksuses ning kes ehituse OÜ, Pääsküla
sademevee, drenaaživee ning osutab teenust ühisveevärgi- ja Vesi OÜ.
(HOS § 36 lg 4
muu pinnase- ja pinnavee kanalisatsioonisüsteemi kaudu,
p 3) Samuti näiteks AS
ärajuhtimises millega on ühendatud vähemalt 10
Viimsi Vesi OÜ, AS
ühiskanalisatsiooni, sealhulgas 000 elanikku.
Valga Vesi.
sademeveekanalisatsiooni
kaudu ning mille osutamiseks
peab toimima pinna- või
põhjavee haaretest
veevõtmine, pinna- või
põhjavee puhastamine,
veesurve tagamine ja
ühisveevärgi ja
ühiskanalisatsiooni taristu
toimimine ning ärajuhitud
reovee puhastamine
reoveepuhastis.
Tulenevalt eriseadustes sätestatud kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest tingimustest pakub ETO
teenust, mille katkemisel võivad olla väga pikaajalised ja rasked tagajärjed, mistõttu on
äärmiselt oluline tagada, et ETO tegevus välisinvesteeringu tegemise tulemusel ei saaks
ohustatud. Välisinvesteeringu hindamisel uuritakse, kas ETO-ks olevas ettevõtjas olulise
osaluse omandamine, ETO üle kontrolli saavutamine või ETO tegevuseks vajaliku ettevõtte või
muu vara (näiteks kaugküttevõrgu, elektritootmisüksuse, mobiilsidevõrgu vms) omandamine
välisinvestori poolt võib mõjutada elutähtsa teenuse toimepidevust või tekitada selles häireid
ning negatiivse mõju korral võib olla tegemist ohuga julgeolekule või avalikule korrale.
Elutähtsa teenuse toimepidevus on elutähtsa teenuse osutaja järjepideva toimimise suutlikkus
ja järjepideva toimimise taastamise võime pärast elutähtsa teenuse katkestust (HOS § 2 lg 5).
Kuigi krediidiasutuste puhul on olulise osaluse ja kontrolli omamine allutatud ka
krediidiasutuste seadusest tulenevale kontrollile, ei asenda vastav finantsjärelevalvealane
kontrollimenetlus eelnõust tulenevat välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamist. Eesti Panga
Presidendi 13.07.2018 määruse nr 7 “Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja
27
toimepidevuse nõuded” § 2 lõike 1 kohaselt on Eestis tegutsevatest krediidiasutustest antud
ETO staatus neljale krediidiasutusele: Swedbank AS, AS SEB Pank, Luminor Bank AS ja AS
LHV Pank. Krediidiasutustest ETO-de lõikes teostab Finantsinspektsioon järelevalvet üksnes
AS-i LHV Pank üle tulenevalt ühtsest järelevalvemehhanismist (euroala pangandusjärelevalve
süsteem, kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank ja euroala riikide järelevalveasutused), mille
kohaselt on Euroopa Keskpanga otsese järelevalve all euroala olulised krediidiasutused. 2020.
aastal vastasid Eesti ETO-dest AS SEB Pank, Swedbank AS ning Luminor Bank AS
ülalviidatud euroala olulisuse kriteeriumidele73. Seega siseriikliku tasandil teostatakse osaluste
omandamisega seonduvat finantsjärelevalvet, mis tuleneb krediidiasutuste seadusest ja
vastavatest Euroopa Liidu regulatsioonidest, üksnes ühe krediidiasutusest ETO osas (AS LHV
Pank) neljast. Kuna eelnõu eesmärgiks on võimaldada Eesti riigil hinnata ETO-de osas
välisinvestorite usaldusväärsust lähtuvalt peamiselt just Eesti avaliku korra ja julgeoleku
kaalutlustest, siis vastavat riigipoolset tegevust ei ole põhimõtteliselt võimalik asendada ühegi
väljaspool Eesti Vabariiki asuva institutsiooni poolse järelevalvega, mille järelevalvealase
tegevuse eesmärk on Eesti riigi julgeolekuhuvidest erinev. Samuti tuleb arvesse võtta, et
välisinvesteeringute loamenetlusega kaasneb koostöö teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja
Euroopa Komisjoniga vastavalt määrusele 2019/452. Euroopa Keskpank vastavasse
koostööraamistikku ei kuulu.
Krediidiasutuste osaluste omandamisega seonduv loamenetlus on lisaks kantud eesmärgist
tagada Euroopa pangandussüsteemi turvalisus ja usaldusväärsus ning suurendada
finantslõimumist ja -stabiilsust. Nimetatud loamenetlusel ei ole seetõttu esiplaanil mitte niivõrd
Eesti riigi ega Euroopa Liidu liikmesriikide julgeoleku ja avaliku korra kaalutlused, vaid
pangandussektori kui sellise toimimine, st loamenetluse fookuses on peamiselt majanduslikud
aspektid. Eelnõus ettenähtud loamenetlus on aga oma spetsiifilise avaliku korra ja julgeoleku
alase eesmärgi ja hindamisesemega, mis eristub seeläbi krediidiasutuste seaduses sätestatud
osaluse omandamisega kaasnevast loamenetlusest. Eelnõu seega ei dubleeri finantssektori
õigusakte, vaid tegemist on täiendava loamenetlusega. Tuleb arvestada sedagi, et erinevalt
finantsjärelevalve alasest kontrollimenetlusest ei rakendu eelnõus sätestatud loamenetlus mitte
kõikidele (oluliste või kontrollivate) osaluste omandamisetele, vaid üksnes olukordades, kus
otsese või kaudse osaluse omandav välisinvestor pärineb kolmandast riigist. Võib eeldada, et
välisinvesteeringu usaldusväärsuse loamenetlusega paralleelselt hakkab kulgema mitmeid
muid loamenetlusi nii Eestis kui muudes Euroopa Liidu liikmesriikides, näiteks koondumise
kontrolli menetlused. Asjaolu, et teatud tehinguteks võib tehinguosalistel olla vaja hankida
erinevaid lube ja kooskõlastusi, ei ole kuidagi erakorraline, vaid see on ka muudes
liikmesriikides tavapärane praktika.
Eestis peetakse ETO-de üle arvestust tsiviiltoetuse registris ja nende arv võib muutuda, kuid
eelnõu koostamise ajal on elutähtsa teenuse osutajana määratletud ligikaudu 170 toimijat.
Lähisriikidest on nii Lätis kui ka Leedu välisinvesteeringute kontrolli regulatsiooniga hõlmatud
ettevõtjad, kes vastavad Eesti elutähtsa teenuse osutajaga sarnastele tunnustele. Lätis on näiteks
riikliku julgeoleku seisukohalt oluline äriühing nimekirjas74 märkimisväärset turuosa omav
ning tariifi- ja kuluarvestuse regulatsioonile allutatud elektroonilise side ettevõtja, maagaasi
edastamiseks, jaotamiseks või ladustamiseks litsentsi või põhivõrguga ühendatud veeldatud
maagaasi rajatist omav ettevõtja, üle 50MW tootmise võimsusega elektri- või
73
https://www.eestipank.ee/finantsstabiilsus/uhtne-pangandusjarelevalve-euroopas
74
Lätikeelsed andmed kättesaadavad: https://www.ur.gov.lv/lv/specializeta-informacija/nacionalajai-drosibai-
nozimigas-komercsabiedribas/.
28
soojusenergiatootja, üle 100 km pikkust soojusenergia ülekande- ja jaotusvõrku omav ettevõtja,
elektrienergia edastamise litsentsi omav ettevõtja. Leedus on majandustegevuste, mida peetakse
riigi julgeoleku tagamiseks strateegiliselt oluliste majandussektorite osaks, loetelusse75 kantud
muuhulgas näiteks elektritootmine vähemalt 100 MW elektritootmisega tegeleva rajatisega,
elektrienergia jaotamine vähemalt 10000 kasutajale, elektrivarustus vähemalt 1000 mitte-
kodutarbijale ja/või vähemalt 10000 kodutarbijale, maagaasi transport maagaasi
ülekandesüsteemi kaudu vähemalt 10000 kliendile, soojusenergia tarnimine vähemalt 10000
tarbijale, traadiga ja traadita sideteenused ning makseteenused.
Soomes on välisinvesteeringute sõelumise kohaldamisalas muuhulgas ettevõtjad, keda loetakse
kriitilisteks ühiskonna põhifunktsioonide tagamiseks. Seaduse alusel võidakse kontrollida
välisinvesteeringut ettevõtjasse, kes tegutseb sektoris, millel on varustuskindluse või muude
elutähtsate funktsioonide jaoks võtmeroll. Hinnang, milline ettevõtja kõnealuse kategooria alla
kvalifitseerub, antakse juhtumipõhiselt ning selleks on abiks Soome valitsuse avaldatud
tarnekindluse ja riikliku julgeoleku avalikud juhenddokumendid76.
§ 4 lõike 1 punkti 2 alusel on loamenetluse kohaldamisalas äriühing, milles riik omab olulist
osalust.
Riigi osalusega äriühing aktsiaselts või osaühing, milles riigile kuulub vähemalt üks aktsia või
osa (riigivaraseaduse § 3 lg 1 punkti 2). Äriühingus olulise osaluse nõude kaudu saab välistada
nn juhuslikud väiksed osalused (nt pärimise teel saadud). Eelnõus käsitatakse olulist osalust
väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses, mille kohaselt on oluline osalus otsene või kaudne
osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või
osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis
võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle. Kuna kaudse olulise osaluse korral võib
seda muuhulgas omada või teostada üks või mitu isiku kontrollitavat äriühingut, siis on selle
kaudu hõlmatud ka riigi osalusega ühingute Eesti tütarettevõtjad.
Vastavalt Eesti Vabariigi osaluspoliitika põhimõtetele lähtub Vabariigi Valitsus äriühingutes
osalemise otsustamisel peamistest eesmärkidest, milleks on avaliku teenuse osutamine
(avalikust huvist lähtuv eesmärk), strateegilise huvi kaitsmine (strateegiline eesmärk) ja
täiendava tulu teenimine (finantseesmärk). 77
Riigi osalemine ettevõtluses on õigustatud reeglina vaid avalikust huvist lähtuva või
strateegilise eesmärgi puhul, kui tegu on kas turutõrkega (loomulik monopol tegutseb
alareguleeritud õigusruumis ja/või riiklik järelevalveorgan pole piisavalt võimekas), avalike
funktsioonide teostamisega ja/või seotud strateegiliste huvidega (osutab avalikke või riigile
strateegiliselt tähtsaid teenuseid, mida erasektor ei ole valmis pakkuma) või riigi funktsioonide
täitmisega, mis tulenevad nt ressursipoliitikast (olulisemate/väärtuslikemate loodusressursside
kasutamine vms), rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustustest või julgeolekukaalutlustest
(varustuskindlus ehk elutähtsa taristu toimimise või teenuse pakkumise tagamine vms). Tulu
75
Inglise keeles kättesaadav: https://investmentpolicy.unctad.org/investment-laws/laws/247/lithuania-economic-
sectors-of-strategic-importance-resolution .
76
Valitsuse otsus varustuskindluse eesmärkide kohta (1048/2018), inglise keeles kättesaadav:
https://cdn.huoltovarmuuskeskus.fi/app/uploads/2019/04/08092304/Government-Decision-on-the-Objectives-of-
Security-of-Supply.pdf; Ühiskonna julgeolekustrateegia (valitsuse otsus 2.11.2017) inglise keeles kättesaadav:
https://turvallisuuskomitea.fi/wp-content/uploads/2018/04/YTS_2017_english.pdf
77
Eesti Vabariigi osaluspoliitika (äriühingutes osalemise poliitika) põhimõtted 16.01.2020, lk 4, kättesaadav:
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/osaluspoliitika_pohimotted_20200116.pdf .
29
teenimine osaluse omamise põhieesmärgina on põhjendatud vaid erandjuhtudel või
lühiajaliselt. Sellise olukorra kujunemise eelduseks on üldjuhul riigi muude eesmärkide ära
langemine.78
31.01.2021.a seisuga avaldatud andmete79 kohaselt omab riik osalust 28 tegutsevas äriühingus,
sealhulgas on riik ainuomanik 23 äriühingus: AS Eesti Vanglatööstus, OÜ Eesti
Keskkonnauuringute Keskus, AS A.L.A.R.A., AS Eesti Liinirongid, AS Eesti Loots, AS Eesti
Post, AS Eesti Raudtee, AS Operail, AS Metrosert, AS Saarte Liinid, AS Tallinna Lennujaam,
AS Teede Tehnokeskus, AS Eesti Varude Keskus, Elering AS, AS Lennuliiklusteeninduse, OÜ
Rail Baltic Estonia, AS Nordic Aviation Group, OÜ Transpordi Varahaldus, AS Vireen, Eesti
Energia AS, Riigi Kinnisvara AS, AS Eesti Loto, AS Hoolekandeteenused. 5 äriühingus on riigi
osalus väiksem kui 100 protsenti: AS Kredex Krediidikindlustus, Eesti Põllumajandusloomade
Jõudluskontrolli AS, AS Tallinna Sadam, AS Ökosil, AS Levira.
Eelmärgitud äriühingud tegutsevad väga erinevates majandusvaldkondades. Strateegiliselt
olulistena väärivad esiletoomist näiteks taristuettevõtjad (AS Eesti Raudtee, AS Tallinna
Sadam), taristut teenindavad ettevõtjad (AS Saarte Liinid, AS Tallinna Lennujaam ), teatud
teenuste osutajad (AS Eesti Loots, Lennuliiklusteeninduse AS, AS Teede Tehnokeskus, AS
Eesti Liinirongid ), riigi tegevusvarude haldaja (AS Eesti Varude Keskus).
Lisaks omavad Eestis registreeritud tütarettevõtjad, mille kaudu toimub samuti tegevus
mitmetes olulistes valdkondades, AS-il Eesti Post (Maksekeskus AS, Finbite OÜ), AS-il
Operail (Operail Holding OÜ, AS Operail Leasing, Operail Repairs OÜ), AS-il Tallinna
Lennujaam (AS Tallinn Airport GH), AS-il Tallinna Sadam (TS Laevad OÜ, OÜ TS Shipping),
Nordic Aviation Group AS-il (Regional Jet OÜ, Nordic Aviation Advisory OÜ), Eesti Energia
AS-il (Elektrilevi OÜ, Narva Soojusvõrk AS, Enefit Power AS, Enefit Solutions AS, Enefit
Connect OÜ, Attarat Holding OÜ, Enefit Green AS, Enefit Outotec Technology OÜ).
Riigi osaluspoliitika näeb ette, et riigi tegevuse eesmärgistatuse ja põhjendatuse tagamiseks
peavad osaluste valitsejad iga äriühingu puhul hindama riigi osaluse omamise jätkuvat
vajalikkust regulaarselt vähemalt kord kolme aasta jooksul. Ühtlasi peab hindama, kas riigi
osalusega äriühingu vormis tegutsemine võimaldab kõige efektiivsemat ressursikasutust või on
parem tulemus võimalik saavutada läbi alternatiivsete tegevusvormide, omandisuhete,
regulatsioonide või maksupoliitika. Kui turg toimib ja erasektoris valitseb piisav konkurents
avalikes huvides vajalike teenuste osutamisel, siis ei ole üldjuhul vajalik nende osutamist läbi
omandisuhte riigi otsese kontrolli all hoida.80
Riigi osalus äriühingutes on langustrendis, mis on põhjustatud nii muutuvatest vajadustest ja
majandussektorite arengutest, samuti arvestades muuhulgas avalikku huvi ja julgeoleku
tagamist.81
78
Eesti Vabariigi osaluspoliitika (äriühingutes osalemise poliitika) põhimõtted 16.01.2020, lk 4, kättesaadav:
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/osaluspoliitika_pohimotted_20200116.pdf .
79
Andmed riigi osalusega äriühingute kohta on kättesaadav Rahandusministeeriumi kodulehel:
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/riigi_osalusega_ariuhingud_jaanuar_2021.pdf
80
Eesti Vabariigi osaluspoliitika (äriühingutes osalemise poliitika) põhimõtted 16.01.2020, lk 4, kättesaadav:
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/osaluspoliitika_pohimotted_20200116.pdf .
81
Näiteks tegi Vabariigi Valitsus 27.04.2021.a kabinetinõupidamisel rahandusministri ettepanekul põhimõttelise
otsuse ASi Enefit Green erakapitali kaasamise, AS Operaili mittestrateegilise osa ja AS Teede Tehnokeskuse
erastamise kohta. AS Levira riigile kuuluva 51% võimaliku erastamise tingimuste ja etappide ettevalmistamine
viiakse lõpuni 2021. aasta lõpuks. Rahandusminister: valitsus soovib ettevõtluses riigi osa vähendada,
30
Riigivara võõrandamist reguleerib riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 30, kus on sätestatud, et
vara võõrandamine toimub avalikul enampakkumisel, valikpakkumisel või otsustuskorras.
Riigivara võõrandamise otsustab üldjuhul riigivara valitseja, erandjuhtudel toimub see
Vabariigi Valitsuse nõusolekul (RVS § 37). RVS § 36 kehtestab, et riigivara ei saa omandada
isik, kelle suhtes seadus sätestab omandamise kitsenduse. Välisinvesteeringute usaldusväärsuse
hindamise regulatsioon loob ühe nimetatud kitsendustest, mis piirab riigivara omandamist kui
tegemist ei ole usaldusväärse välisinvestoriga. See on eriti oluline olukorras, kus võõrandamine
toimub enampakkumise teel ning on tarvis veenduda, et osaluse omandaja oleks usaldusväärne
ega kujutaks ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Välisinvesteeringule on vaja eelnevat luba,
sest paljudel juhtudel need äriühingud sihtettevõtjatena täidavad ülesandeid ja osutavad
teenuseid, millel on oluline kaal ühiskonnale ja suur mõju elanike heaolule, mis omakorda
seondub julgeoleku tagamise vajadusega.
Siseministeerium on seisukohal, et riigi osalusega ühingud peaks kuuluma sihtettevõtjatena
eelnõu kohaldamisalasse. Kui riik omab olulist osalust äriühingus, on tähtis, et partner või
partnerid, kellega koos ühingut juhitakse ei kujutaks samal ajal ohtu riigi julgeolekule, avalikule
korrale, stabiilsusele, usaldusväärsusele ja läbipaistvusele. Samuti juhib Siseministeerium
tähelepanu, et usaldusväärsed ja tugevad liitlassuhted on Eesti riigi julgeoleku aluseks82.
Olemasolevas õigusruumis puuduvad alused avaliku korra ja julgeoleku seisukohast
ebasobivate partnerite välistamiseks ning välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise
regulatsiooni on muuhulgas vaja, et tuvastada riigile ebasobivad partnerid. Siseministeerium
näeb erinevaid ohustsenaariumeid83, mille realiseerumist soovitakse eelnõu regulatsiooniga
vältida.
Lätis, Leedus ja Soomes ei ole riigi osalusega äriühingud eraldiseisva välisinvesteeringute
kontrolli regulatsioonis välja toodud. Riigi osalusega äriühingud võivad juba olla hõlmatud
muude riigi julgeoleku seisukohalt oluliste sektorite või konkreetsete tegevusvaldkondadega.
§ 4 lõike 1 punkti 3 kohaselt määratletakse avaliku korra ja julgeoleku seisukohalt oluliseks
ettevõtja, kes toodab või kehtiva lepingu alusel tarnib riigiasutusele strateegilise kauba seaduses
nimetatud sõjaliste kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud kaupa
või osutab sellise kaubaga seotud tehnilist abi, välja arvatud relvaseaduse 111. peatüki 2. jaos
nimetatud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev ettevõtja.
Sisuliselt on tegemist kaitsetööstuse valdkonnas tegutseva ettevõtjaga. Kaitsetööstust eristab
teistest tööstusharudest kindel spetsiifika, mida iseloomustab tihe koostöö riigi ja ettevõtjate
https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/rahandusminister-valitsus-soovib-ettevotluses-riigi-osa-
vahendada
82
Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 8, kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf# ; Välisministeeriumi arengukava
2019-2022, kättesaadav: https://vm.ee/sites/default/files/content-editors/valisministeeriumi_arengukava_2019-
2022.pdf;
83
Näiteks on võimalik, et kõrvuti riigiga võivad ühingus osaluse omandada ja selle kaudu olla riigi partneriks selle
juhtimisel Eesti olulise liitlase Ameerika Ühendriikide sanktsioonide (Office of Foreign Assets Contro-samctions
programm, OFAC) subjektiks olevad ettevõtjad või nendega seotud füüsilised isikud. Need sanktsioonid ei
kohaldu automaatselt nagu ÜRO või Euroopa Liidu sanktsioonid, kuid ühingus nende sanktsioonide subjektiks
olevate ettevõtjate või füüsiliste isikutega osalust omades tekib küsimus Eesti usaldusväärsuses liitlaste ees ning
mustemate stsenaariumite korral võib küsimuse alla sattuda Eesti osalus ühistes majandussüsteemides (näiteks
rahaülekannete süsteem, riikide reitingud jne). Need arengud võivad aga otseselt mõjutada Eesti majanduse
käekäiku ja julgeolekuolukorda.
31
vahel, mis seab mõlemale kõrgendatud nõuded (näiteks toodangu piiratud kasutajate ring,
erandlik ekspordirežiim, erandlik müügikeskkond, kõrgendatud tööstusspionaažioht ja
kõrgendatud turvanõuded).
Kõnealuse ettevõtja mõiste täpsemaks sisustamiseks on võetud aluseks kauba liik (sõjaline või
kahese kasutusega kaup). Strateegilise kauba seaduse (edaspidi StrKS) § 2 lg 2 kohaselt on
sõjaline kaup relv, aine, materjal, vahend, seade, süsteem, nende osad, nendega seotud varustus
ja spetsiaalsed komponendid, tarkvara ja tehnoloogia, mis on projekteeritud, valmistatud,
määratud või kohandatud sõjalisel otstarbel kasutamiseks, mida kasutatakse sõjalisel otstarbel
või mis on loetletud sõjaliste kaupade nimekirjas. Täpsem nimekiri on kehtestatud Vabariigi
Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 171 „Strateegiliste kaupade nimekiri“ lisas 1
(Sõjaliste kaupade nimekiri). StrKS § 2 lg 8 alusel loetakse kahesuguse kasutusega kaubaks
kaupa, sealhulgas tarkvara ja tehnoloogiat, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel
otstarbel, nii rahuotstarbelisel eesmärgil kui ka abivahendina tuumarelvade või muude
tuumalõhkeseadmete tootmisel nõukogu määruse (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse
ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja
transiidi kontrollimiseks84, tähenduses. Eelnimetatud määruse lisa 1 sisaldab kahesuguse
kasutusega kaupade loetelu.
Kõnealuste sihtettevõtjatesse tehtavate välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisel on
oluline nii varustuskindluse tagamise kui ka riigikaitseline aspekt ja need mõlemad seonduvad
vajadusega tagada riiklik julgeolek ja avalik kord. Sellest tulenevalt on oluline hõlmata
loakohustusega just need ettevõtjad, kes on strateegiliseks partneriks riigiasutustele, omades
lepingut vastava kauba tarnimiseks või sellega seotud tehnilise abi teenuse osutamiseks.
Peamiselt puudutab see eelnimetatud tingimustele vastava kauba Eestis tootjaid ja tarnijaid,
kellel on välisinvesteeringu tegemise ajal sõlmitud leping näiteks Kaitseministeeriumi,
Kaitseväe, Kaitseliidu, Välisluureameti, Siseministeeriumi, Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja
Piirivalveametiga.
Seaduse kohaldamisala võimalikult kitsaks piiritlemiseks on kaitsetööstuse valdkonna
ettevõtjate puhul hõlmatud kitsalt sõjalise ja kahese kasutusega kauba müük ja selle kaubaga
seotud tehnilise abi85 osutamine ning välja on jäetud laiemalt muud vahendusega seotud
teenused (nt abi läbirääkimiste pidamisel, tehingute korraldamine).
Relvaseaduse 111. ptk 2. jaos on reguleeritud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona
käitlemisega tegeleva ettevõtja aktsiate ja osade ning ettevõtja omandamine, sealhulgas olulise
osaluse või ettevõtja omandamise näol. Eelnimetatud relvaseaduse alusel menetlus on oma
olemuselt sarnane eelnõus olevaga, kuid laieneb füüsilistele ja juriidilistele isikutele sõltumata
nende päritolust. Seetõttu ei kohaldu eelnõu kõnealuste sõjaliste kaupade käitlemisega
tegelevale ettevõtjale.
Kuigi kaitsetööstusettevõtja mõiste sisustamine võib riigiti erineda, on need ettevõtjad
kõrgendatud tähelepanu all ja välisinvesteeringute kontrollimeetmetega hõlmatud enamikes
liikmesriikides, kus vastav regulatsioon on kehtestatud. Samuti on kaitsetööstusettevõtjatega
seotud välisinvesteeringutest teatamisele mitmetes riikides (nt Saksamaal, Soomes, Austrias)
84
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX%3A32009R0428
85
StrKS § 4 lg 6 kohaselt on tehniline abi igasugune tehniline tugi, mis on seotud strateegilise kauba arendamise,
tootmise, komplekteerimise, katsetamise, parandamise, transportimise, hooldamise ja muu asjakohase teenusega
ning mida võib muu hulgas osutada juhendamise, koolitamise, oskusteabe või tehniliste andmete edastamise või
nõuandeteenuse teel.
32
kehtestatud rangemad nõuded, mis võivad seisneda nii osaluse suuruses kui ka
kontrollikohustusega hõlmatud välisinvestorite ringi laiendamises. Näiteks on Soomes üldiselt
piiritletud kontrolli teostamine nende kaitsetööstusettevõtjate osas, kes toodavad või tarnivad
kaitsevarustust või muid sõjaliseks kaitseks olulisi teenuseid või kaupu, sealhulgas kahesuguse
kasutusega kaupade tootjad, ning täiendavalt on laiendatud kontrollialuste isikute ringi ka
Euroopa Liidust pärit investoritele. Samuti kuulub Leedus seaduse kohaselt sõjatehnika
valdkond riikliku julgeoleku tagamiseks strateegiliselt oluliste majandussektorite hulka ning
välisinvesteeringute kontroll kohaldub sõjavarustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele, kes
sealhulgas tegelevad sõjatehnika tootmise, kaubanduse, hoolduse ja remondiga.
Eesti Kaitsetööstus Liidu andmetel86 on näiteks kaitsevaldkonna tulu deklareerinud ligikaudu
70 ettevõtjat. Strateegilise Kauba Komisjoni hinnangul võib erinevate taotluste ja päringute
põhjal teha üldistatud järelduse, et vastavas valdkonnas (sõjaline kaup ja kahese kasutusega
kaup) tegutsevaid ettevõtjaid on üle 70. Samas ei ole paljud valdkonnas tegutsevad ettevõtjad
valitusasutuste lepingupartneriks, mistõttu tegelik eelnõuga mõjutatud sihtettevõtjate arv on
oluliselt väiksem.
§ 4 lõike 1 punkti 4 alusel on loamenetluse kohaldamisalasse hõlmatud üleriigilise
televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja
meediateenuste seaduse tähenduses, samuti trükimeedias ja internetis uudiste, ajalehtede ja
ajakirjade kirjastaja, kelle vastava tegevusega seotud käive Eestis eelneval kalendriaastal oli
vähemalt kolm miljonit eurot.
Meediateenuste seaduse (edaspidi MeeTS) § 5 kohaselt on meediateenuse osutajaks juriidiline
või füüsiline isik, kes osutab televisiooni-, tellitava audiovisuaalmeedia või raadioteenust, kellel
on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise järjestuse ning
edastamise viisi.
Televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegevusulatus on määratletud Tarbijakaitse- ja Tehnilise
Järelevalve Ameti tegevusloaga87. Üleriigilise televisiooniteenus või raadioteenuse
levipiirkonnaks on piirkond, kus elab üle 50 protsendi Eesti elanikkonnast (MeeTS § 33 lg 2 p
2, § 34 lg 2 p 2, § 35 lg 2 p 2).
Üleriigiliseks raadioteenuse osutamiseks on mai 2021 seisuga tegevusluba näiteks Postimees
Grupp AS-il (Raadio Kuku, Raadio Elmar, Raadio MyHits), Northstar Meedia OÜ-l (Relax
FM), AS-il Mediainvest Holding (Star FM, Power Hit Radio), Taevaraadio OÜ-l (Sky Plus,
Rock FM, Retro FM, Russkoje Raadio), Ring FM Media OÜ-l (Tre Raadio), Äripäeva AS-il
(Äripäeva Raadio).
Tingimusjuurdepääsuga üleriigilise televisiooniteenuse osutamise tegevusluba omavad näiteks
Duo Media Networks OÜ (Kanal 2, Duo 3, Duo 4, Duo 5 , MyHits), All Media Eesti AS (TV3,
TV6), osaühing ALO-TV (ALO-TV), OÜ Kids Network Television (Duo 3, Duo 6, Kidzone
TV, Kidzone Plus, Filmzone, Filmzone+, Smartzone), OÜ Orsent (Orsent TV), Elisa
Teleteenused AS (Elisa telekanal), TV Play Baltics AS (TV3 Sport Open), Telia Eesti AS
(Inspira).
86
„Defence Estonia“ klastri strateegia 2019-2023, lk 17, kättesaadav: https://new.defence.ee/wp-
content/uploads/2020/10/klastri-visioon-strateegilised-eesmargid-ja-tegevussuunad02.pdf
87
Kehtivate tegevuslubade nimekiri on kättesaadav:
https://www.ttja.ee/ariklient/ametist/load-ja-riigiloivud/meediateenuste-tegevusluba
33
Tellitavad audiovisuaalmeedia teenused on kättesaadavad olenemata konkreetsest
levipiirkonnast, hõlmates sageli ka väljaspool Eestit asuvaid riike. Tellitav audiovisuaalmeedia
teenus võib põhimõtteliselt olla mõjult sama oluline, kui televisiooniteenus, seejuures on suund
tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajaskonna suurenemisele. Ka tellitav
audiovisuaalmeedia teenus võib sisaldada päevakajalisi ja avalikku arvamust oluliselt
mõjutavaid saateid, samuti filme, lastesaateid jms. Tellitav audiovisuaalmeedia teenuse
osutamiseks on esitanud majandustegevusteate Telia Eesti AS (Telia TV videolaenutus), Elisa
Teleteenused AS (Elisa videolaenutus), TV Play Baltics AS (Go3).
Eesti julgeolekupoliitika alustes on välja toodud, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning
meedia abil saab inimeste informeeritust üha tõhusamalt mõjutada. Pinged rahvusvahelistes
suhetes, teatud rühmade radikaliseerumine ning ühiskonna sidususe kahjustamine on ühed
tegelikkust moonutava infovälja negatiivsetest mõjudest. Informatsiooniga manipuleerimist ja
valeteabe levitamist, seda ka riigi tasandil, kasutatakse laialdaselt ka konfliktide
eskaleerimiseks. Küberruumi kuritarvitamine suureneb, sealhulgas terrorirühmituste ja
organiseeritud kuritegevuse ühenduste poolt. Ründeid panevad toime ka üksikisikud ja
grupeeringud, kelle tegevust pahatihti toetavad või suunavad riigid.88
Näiteks juhul, kui välisinvesteeringu tegemise tulemusel meediateenuse osutajasse hakatakse
televisioonis, raadios või tellitavas audiovisuaalmeedia teenuses õhutama vihkamist soo,
rassilise või etnilise päritolu, veendumuste või usutunnistuse alusel, alavääristatakse
õiguskuulekat käitumist või kutsutakse üles õigusrikkumistele (nt terrorikuritegude ja
massirahutuste toimepanemisele), võib oluliselt kahjustada saada ühiskonna turvalisus
tervikuna. Samuti võib osaluse või kontrolli omamine meediateenuse osutajas tingida
propaganda, sealhulgas libauudiste laialdasemat levikut. Seda ennekõike olukorras, kus
vastaval meediateenuse osutajal on üleriigiline levik, mil nt üleskutse õigusrikkumise
toimepanemiseks võib ohustada nii riigi julgeoleku kui ka riigikaitse tagamist.89
Eeltooduga samal eesmärgil on loamenetlusele allutatud ka välisinvesteeringud, mille puhul on
sihtettevõtjaks trükimeedias ja internetis ajalehtede ja ajakirjade kirjastajad. Nimetatud
ettevõtjad on välisinvesteeringu loakohustusega hõlmatud, kuna ka nemad osalevad
informatsiooni levitamises avalikkusele ning seetõttu on avaliku korra ja riigi julgeoleku
huvides vaja tagada, et nende poolt levitatav ühiskonnale vajalik informatsioon oleks
kättesaadav ja moonutustevaba. Samal ajal ei ole põhjendatud hõlmata loakohustusega kõik
trüki- ja internetimeedia ettevõtjad, vaid ainult sellised, kelle puhul on julgeoleku või avaliku
korra kahjustamise võimalus piisavalt reaalne. Nimetatud eesmärk ei ole täidetud ei väikese
tiraažiga kohalike trükimeedia väljaannete kirjastajate ega väikese jälgijate ja/või lugejate
arvuga veebiväljaannete kirjastajate puhul, mistõttu on kirjastaja olulisuse määratlemiseks
lisatud seadusesse kohalduv käibekriteerium.
Kriteeriumi valikul osutus määravaks kriteeriumi kontrollimise lihtsus ja teabe kättesaadavus
sihtettevõtjale ja tema kaudu potentsiaalsele välisinvestorile. Objektiivse kriteeriumina, mille
kaudu määratleda kirjastaja olulisust, saanuks teoreetiliselt vaadelda ka tellijate või lugejate
arvu, kuid majandusaasta käive on siiski kriteeriumina sobivaim. Tellijate ja lugejate arvu
määramine võib kohati olla küllaltki keeruline, eriti internetimeedia korral ja seda iseäranis
olukorras, kus väljaanne on täielikult või osaliselt kättesaadav kõikidele internetikasutajatele.
88
Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 5. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf
89
Tartu Ülikooli uuring, lk 55.
34
Käibenumbri kindlakstegemine on aga oluliselt lihtsam, kuna selleks saab kasutada nii ettevõtja
majandusaasta aruannet (eriti kui kirjastustegevus ongi ettevõtja põhiline tegevus või on vastav
ärisegment aruandes eraldi välja toodud) kui ka tema raamatupidamisandmeid.
Selleks, et tagada ettevõtja tegevuse puutumust piisaval määral just trüki- ja internetimeedia
alase kirjastamistegevusega, on käibekriteerium seotud ära vastava tegevusvaldkonnaga. Kui
lähtuda üksnes ettevõtja kogukäibest, läheksid loakohustuse alla ka kõik need ettevõtjad, kelle
jaoks kirjastamine on tegelikult juhuslik kõrvaltegevus. Näiteks ka kaubanduse, tootmise või
teenindamise valdkonnas blogi pidamine internetis või sellises valdkonnas tegeleva ettevõtja
info- või uudiskirja väljaandmine või pabertrükiste levitamine on põhimõtteliselt hõlmatud
kirjastustegevusega. Eelnõu eesmärk ei ole selliseid ettevõtjaid hõlmata, vaid üksnes neid, kelle
tegevusest oluline osa seondub uudiste kirjastamisega laiemale avalikkusele. Vähemalt 3
miljoni euro suurune käibepiir on paika pandud arvestusega, et kindlasti oleks loakohustusega
hõlmatud kõige suuremad trüki- ja internetimeedia ettevõtjad Eestis, so Postimees Grupp AS,
AS Ekspress Meedia, Äripäev AS ja Õhtuleht Kirjastus AS.
Käibekriteeriumi täitmist hinnatakse kõikide tulude järgi, mida ettevõtja kirjastamise
valdkonnas tegutsemisega seoses Eestis teenib. Trükimeedia puhul koosneb asjakohane
müügitulu nii trükiväljaannete müügilt teenitavast tulust (sh otsemüük tellijatele, samuti müük
edasimüüjate kaudu) kui reklaamituludest, mis seonduvad reklaami avalikustamisega trükistes.
Internetimeedia puhul koosneb müügitulu internetireklaami tulude kõrval aga peamiselt
tuludest, mis seonduvad juurdepääsu võimaldamisega veebiväljaandes avaldatavale
informatsioonile (sh digilehtede tellijate poolt perioodiliselt makstavad tasud, samuti juhuslike
lugejate poolt makstavad tasud neile huvipakkuvale veebisisule ühekordse juurdepääsu eest).
Välistatud pole ka muude tulude arvestamine, kuna oluline on, et arvesse võetaks kõik tulud,
mis on piisavalt seostatavad kirjastamistegevusega. Käibekriteeriumi täitmist kontrollitakse
eelkõige välisinvesteeringu tegemisele eelneva kalendriaasta raamatupidamisandmete alusel.
Kui käibeinformatsioon sisaldub piisava detailsusega ettevõtja finantsaruannetes, on võimalik
kasutada ka finantsaruannetes sisalduvat teavet vastavate müügitulude kohta, vajadusel
taandades andmed 12 kuu peale (näiteks kui majandusaasta pikkus erineb kalendriaastast).
Lätis on välisinvesteeringute kontrolli kohaldamisalasse riigi julgeoleku seisukohast olulise
äriühinguna hõlmatud meediateenuse osutaja, kelle levipiirkond on vähemalt kas 60 protsenti
või 95 protsenti Läti territooriumist, sõltuvalt sellest, millist konkreetset teenust pakutakse.
§ 4 lõike 1 punkti 5 alusel on välisinvesteering loakohustusega, kui sihtettevõtjaks on ettevõtja,
kellel on geoloogilise uuringu või kaevandamisluba põlevkivi või Eestis leiduva Euroopa Liidu
kriitilise tähtsusega toorainete loetelus sisalduva toorme uurimiseks või kaevandamiseks.
Maapõuepoliitika põhialuste dokumendis on märgitud, et maailma elanikkonna arvukuse kiire
kasv, intensiivne linnastumine ja inimeste ootus elamistingimuste paranemisele tingib üha
suureneva nõudluse ka maavarade järele. Ka Euroopa Liidus on üha süvenev kohalike toormete
nappus ja majandus sõltub järjest rohkem imporditavatest maavaradest.90 Majandusjulgeoleku
vaates Eesti on majandus osa maailma ja Euroopa majandusest ning mõjutatud üleilmses
finantssüsteemis ning energia- ja toormemajanduses toimuvast.91
90
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, lk 2, kättesaadav:
https://www.envir.ee/sites/default/files/mpp_2050_kujundatud.pdf
91
Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 14. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf
35
Maapõue kasutamine on aluseks paljudele majandustegevuse harudele, kuid sellega kaasneb
tihti märgatav keskkonnahäiring. Maavarasid kaevandatakse, põhjavett ja maasoojusenergiat
tarbitakse maapõuest, mis omakorda on toeks ehitistele ning võib keskkonnaohtlike elementide,
ainete ja protsesside (maalihked ja vajumised, üleujutused, reostus) lähteallikana mõjutada
elukeskkonda. Maapõueressursside teaduspõhine, kestlik ja riigi majanduskasvu edendamisele
suunatud haldamine on seega kompleksne ülesanne.92 Seetõttu on tähtis, et välisinvesteering
maavarasid kaevandavas äriühingus ei mõjutaks negatiivselt maavarade kättesaadavust,
kvaliteeti ega ümbritsevat elukeskkonda, mis sageli on ise olulises osas sõltuv maavarade
kaevandamise tulemusel pakutavatest teenustest (ennekõike elektrienergia tootmise
kontekstis).93
Eestil on erinevaid maapõueressursse, mille järele on nii täna kui ka tulevikus nõudmine.
Varasema geoloogilise kaardistamise ja uurimistööde alusel on teda, et Eestil on
konkurentsivõimelisi maapõueressursse, millest saab valmistada tooteid, mille järele on nii
praegu kui ka perspektiivis riigi sees ning maailmaturul nõudlus94. Täna kaevandatakse Eestis
üksnes põlevkivi, turvast ning looduslikke ehitusmaterjale nagu liiv, kruus, lubja- ja dolokivi
ning savi.
Julgeolekupoliitika ühe osana majandusjulgeoleku raames on oluline tagada
energiajulgeolekut. Energiaallikate impordist sõltuvuse vähendamiseks on Eesti jaoks
esmatähtis suurendada energiatõhusust. Energia varustuskindlusele loob soodsa keskkonna
Euroopa Liidu strateegia võtta maksimaalselt kasutusele ja arendada oma sisemisi
energiaressursse, mis Eesti puhul tähendab põlevkivi ja turba võimalikult ratsionaalset
kasutamist ning taastuvenergia tehnoloogiate laialdasemat kasutuselevõttu.95 Seega on
põlevkivi kaevandamine ka edaspidi veel oluline riigi julgeoleku seisukohast energiaallikate
mitmekesisuse ja sõltumatuse kontekstis, kuigi üldine Eesti suund on toota nii elektrit kui ka
soojusenergiat taastuvatest energiaallikatest.
Samas lisaks eelnimetatud kasutatavatele toormetele leidub Eestis tähelepanuväärses koguses
Euroopa Liidu kriitiliste toorainete nimekirja96 kuuluvaid ressursse97, mida veel ei kaevandata,
kuid mille kasutuspotentsiaali ja -tingimuste uurimisega aktiivselt tegeletakse98. Kriitilisteks
toormeteks on loodusressursid, mis on Euroopa Liidu majanduse jaoks strateegiliselt tähtsad
ning kõrge varustuskindluseriskiga. Maailma rahvaarvu kasv ning ühiskonna pidev areng
toetub üha enam kriitiliste toormete kättesaadavusele. Maapõues peituvad kriitilised toormed
on hädavajalikud keskkonnasäästlike ja moodsate tehnoloogiate väljatöötamiseks ja
rakendamiseks, need on esmatähtsad digi – ja rohemajanduse eesmärkide elluviimiseks ja
nende osas on Euroopa Liit on sõltuv kolmandatest riikidest. Euroopa Liidu kriitiliste toorainete
92
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, lk 2, kättesaadav:
https://www.envir.ee/sites/default/files/mpp_2050_kujundatud.pdf
93
Tartu Ülikooli uuring, lk 60.
94
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, lk 4, kättesaadav:
https://www.envir.ee/sites/default/files/mpp_2050_kujundatud.pdf
95
Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 15. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf
96
Komisjoni teatis „Kriitilise tähtsusega toorainetega seotud vastupanuvõime: teekond suurema julgeoleku ja
kestlikkuse poole“, 03.09.2020, Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0474&from=EN
97
Näiteks graptoliitargilliit (sisaldab vanaadiumi), fosforiit (sisaldab fosforit ja märkimisväärsetes kogustes
haruldasi muldmetalle, nagu näiteks tseerium, praseodüüm, neodüüm, düsproosium ja terbium). (Allikas:
https://www.egt.ee/sites/default/files/content-editors/maavarad/kriitilised_toormed_veeb.pdf
98
Vt näiteks: https://keskkonnatehnika.ee/eestis-on-kaimas-neli-maavarade-uuringut/
36
nimekiri on muutuv ning see vaadatakse üle iga kolme aasta järel. 2020. aasta loetelu sisaldab
30 materjali99 (võrreldes 14 materjaliga 2011. aastal, 20 materjaliga 2014. aastal ja 27
materjaliga 2017. aastal.).
Maapõueseadus § 42 lg 2 kohaselt tohib üldjuhul kaevandada ainult maavara, mis on aktiivse
tarbevaruna arvele võetud või aktiivse reservvaruna kaevandatavaks ja kasutatavaks
tunnistatud. Täiendavate uuringute teostamisel on võimalik Eestis leiduvate strateegilise
tähtsusega toormete ressursside ümberhindamine aktiivseks tarbe- või reservvaruks ja
kasutuselevõtt. Kuigi käeoleval ajal tegeleb geoloogiliste uuringutega Eesti Geoloogiateenistus,
on tõenäoline, et positiivsete uuringute tulemuste korral pakutakse ka lähitulevikus ettevõtjatele
võimalus osaleda uurimisprotsessis. Strateegilistel ressurssidel põhineva majandusharu käekäik
saab toetuda üksnes usaldusväärsetel välisinvesteeringutel Eesti majandusse, mistõttu riigi
strateegiliste ressurssidega seotud äriühingute jätkusuutlikuks arenguks ja kvaliteetsete teenuste
pakkumiseks (toormed digi- ja rohemajanduse tarbeks) tuleb kindlustada nende ettevõtjate
investeeringud. Ka maapõuepoliitika põhialustes on ette nähtud, et maapõue valdkonna ja
majanduse arengu ergutamiseks vajalike investeeringute toomiseks tutvustab riik aktiivselt
Eesti maapõueressursse ning nendega seotud andmeid ja uuringuid potentsiaalsetele
investoritele.100
Eelnimetatud põhjustel on oluline rakendada välisinvesteeringute hindamist ja loamenetlust
nende ettevõtja puhul, kellel on geoloogilise uuringu või kaevandamisluba põlevkivi või Eestis
leiduva Euroopa Liidu kriitilise tähtsusega toorainete loetelus sisalduva toorme uurimiseks või
kaevandamiseks.
Äriregistri andmetel tegutsevad käesoleval ajal on kategoorias põlevkivi kaevandamine KKT
Oil OÜ (Alexela Group OÜ kontserni ettevõtja) ja VKG Kaevandused OÜ (Viru Keemia Grupp
AS-i kontserni ettevõtja), lisaks veel Enefit Power AS (Eesti Energia AS kontserni ettevõtja) ja
väikeses osas ka AS Kunda Nordic Tsement (HeidelbergCement Groupi kontserni).
Lätis, Leedus ja Soomes ei ole konkreetselt maavarade kaevandamisega tegelevad äriühingud
välisinvesteeringute kontrolli regulatsiooni kohaldamisalasse hõlmatud.
§ 4 lõike 1 punkti 6 alusel loetakse julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt oluliseks ettevõtja,
kellega on sõlmitud riigi tegevusvaru hoiuleping või delegeeritud varu leping.
Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega101
on ette nähtud, et elanikkonna varustuskindluse tagamiseks toimub riigi tegevusvaru
moodustamise ja hoiustamise valmisolek läbi AS-i Eesti Varude Keskuse (edaspidi EVK)
loomise alates 2021. a juulist. EVK hakkab lisaks kütuse valdkonna varu haldamisele tegelema
ka muu riigi tegevusvaru seisukohalt olulise varu moodustamise ja haldamisega (nt toidu,
käsimüügiravimite (sh retseptiravimite) ja meditsiinitarvikute, isikukaitsevahendite varu). EVK
99
Antimon, hafnium, fosfor bariit, kerged haruldased muldmetallid, rasked haruldased muldmetallid, skandium,
berüllium, ränimetall, vismut, indium, tantaal, boraat, magneesium, volfram, koobalt, looduslik grafiit, vanaadium,
koksisüsi, looduslik kautšuk, boksiit, fluoriit, nioobium, liitium, gallium, plaatinarühma metallid, titaan,
germaanium, fosfaatmaak, strontsium.
100
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, lk 5, kättesaadav:
https://www.envir.ee/sites/default/files/mpp_2050_kujundatud.pdf
101
Seadus Riigikogus vastu võetud 02.06.2021. Kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/83ceef99-af26-46d5-a2cf-
90b91032d02e/H%C3%A4daolukorra%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20
seaduste%20muutmise%20seadus
37
on AS-i Eesti Vedelkütusevaru Agentuur õigusjärglane, kellel oli eelnev pikaajaline kogemus
riigi vedelkütusevaru hoiustamisel, hankimisel, roteerimisel ja järelevalve korraldamisel ning
vedelkütuseturu seire teostamisel. EVK hakkab vastutama varu moodustamise, hoiustamise,
kvaliteedikontrolli teostamise, uuendamise ning kasutusele võtmise ja jaotamise logistika
korraldamise eest. Lisaks seirab EVK varuga seotud majandussektorite toimepidevust.
EVK peab varu moodustamisel ja haldamisel tagama muuhulgas, et varu paikneks Eesti riigi
territooriumil, oleks igal ajal ligipääsetav, kontrollitav ja kasutatav ehk vastama
kvaliteedinõuetele.
EVK-l on varu moodustamiseks kaks põhilist viisi. Parema varustuskindluse tagamiseks
ostetakse teenuse pakkujalt kaupade suuremat riigisisest laoseisu, olles ise varu omanik, või
tagades, et EVK-l on nende kaupade omandamise osas eelisostuõigus. Otsuse varu
moodustamiseks, kas väljaostetud varuna või delegeeritud varuna, teeb EVK, sealhulgas
arvestades Vabariigi Valitsuse otsustes ja valdkondlikes seadustes tooduga.102
Pärast varu moodustamist, kas füüsilise või delegeeritud varuna, toimub varu haldamine kuni
selle kasutusele võtmiseni. Varu haldaja hoiab enda omandis olevat varu ise või annab varu või
selle osa hoiule juriidilisele isikule hoiulepingu alusel. Varu hoiulepingu põhiliste tingimuste
kohaselt peab olema võimalik igal ajahetkel kontrollida varu olemasolu ja kvaliteeti, samuti
tuleb kirjeldada, kuidas tehniliselt toimub varu väljastamine ja milline on väljastamise
võimekus ja seda piiravad tegurid. Varu peab vastama igal ajahetkel kokkulepitud tingimustele,
et seda oleks võimalik kasutusele võtta.103
Sarnaselt hoiulepinguga peab delegeeritud varu leping andma kindluse, et igal ajahetkel oleks
võimalik kiire varu omandamine ning varu vastaks nõuetele. Varu maksumuse kujunemine
selle eelisõigusega väljaostmisel peab olema lepingus kokku lepitud, et vältida delegeeritud
varu hoidja võimalust hinnaga manipuleerimiseks suurenenud nõudluse olukorras.104
Eelnevast tulenevalt on ettevõtjatel, kellega sõlmitakse riigi tegevusvaru hoiulepingud või
delegeeritud varu lepingud, kaalukas roll tagamaks Eesti elanikkonna vajadusi arvestades
selliste tähtsate kaupade nagu vedelkütuse, toidu, käsimüügiravimite (sh retseptiravimite) ja
meditsiinitarvikute, isikukaitsevahendite varustuskindluse ja kättesaadavuse tagamisel. Seega
on põhjendatud lugeda kõnealuseid ettevõtjaid julgeoleku ja avaliku korra seiskohalt olulisteks,
ning neis olulise osaluse omandamine või nende üle kontrolli saavutamine on eelnõu alusel
loakohustusega hõlmatud.
Varu moodustamise täpne ajakava, varu kogus ja moodustamise viis lepitakse kokku EVK
juhtkonna tasandil, lähtudes Vabariigi Valitsuse, valdkondlikest seadustest, valdkondlike
töörühmade ettepanekutest ning varu moodustamist käsitlevatest riskianalüüsidest ja riigi
kaitsetegevuse kavast saadud sisenditest. Võimalike hoiu- või delegeeritud varu lepingute
sõlmimise üle otsustamisel on tähtis leida tasakaal kulu ja pakkujate mitmekesisuse ning
hoiukohtade katvuse osas riigisiseselt. Hinnanguliselt võib EVK lähiaastatel kõnealuseid
102
Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega eelnõu 350 SE
seletuskiri, kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/83ceef99-af26-46d5-a2cf-
90b91032d02e/H%C3%A4daolukorra%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20
seaduste%20muutmise%20seadus, lk 15.
103
Samas, lk 15.
104
Samas, lk 16.
38
lepinguid sõlmida 30-40, millest tulenevalt on ka võimalike mõjutatud ettevõtjate arv ligikaudu
40.
§ 4 lõike 1 punkti 7 kohaselt kuuluvad välisinvesteeringu loamenetluse kohaldamisalasse
ettevõtjad, kes on alaliste riigikaitseobjektide omanikud.
Riigikaitseobjektid piiritleb riigikaitseseadus (edaspidi RiKS). Riigikaitseobjekt võib olla maa-
ala, ehitis või seade, mille ründamise, hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht
riigi julgeolekule või kõrgendatud oht avalikule korrale ning ohu realiseerimine võib takistada
riigi tavapärast toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või
elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist (RiKS § 83
lg 1). Riigikaitseobjektid võivad olla nii alalised kui ka ajutised, küll aga on välisinvesteeringute
kaitse regulatsiooniga planeeritud hõlmata üksnes alalised objektid.
Alalisteks riigikaitseobjektideks on määratud need objektid, mille kahjustamine või hävimine
häirib oluliselt riigikaitse ja julgeoleku tagamist ning strateegilist juhtimist, samuti riigi
seisukohast olulise ja riigikaitseks vajaliku teenuse osutamist võimalikus kriisiolukorras.
Teisisõnu moodustavad alalised riigikaitseobjektid riigi funktsioneerimiseks kriitilise
tähtsusega taristu105.
Alalised riigikaitseobjektid106 jagunevad alljärgnevalt.
1. Avaliku võimu organi kasutuses olevad riigikaitseobjektid. Nende hulka kuuluvad Eesti
Vabariigi toimimise seisukohast olulised riigiasutuste objektid, sealhulgas objektid, milles
asuvad strateegilise tasandi juhtimisega seotud asutused (näiteks Vabariigi Valitsuse hoone,
Siseministeeriumi hoone jms) või muud hooned, mida kasutatakse strateegilise tasandi otsuste
tegemisel või nende heakskiitmisel (näiteks Riigikogu hoone).
2. Elutähtsa teenuse osutamisega seotud riigikaitseobjektid ehk objektid, mille ründamine võib
olulisel määral kahjustada elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada selle lakkamise.
3. Avaliku korra tagamiseks olulised riigikaitseobjektid, sealhulgas objektid, mille
kahjustamise või hävitamisega kaasneb inimeste elu ja tervise, rahvusliku kultuuripärandi ja
ühiskonna turvatunde kahjustamise oht. Selles kategoorias on tegemist niiöelda pehmete
sihtmärkidega, mille ründamise eesmärk ei ole riigiasutuste ja ametnike vastane rünnak, vaid
võimalikult suure inimkahju või varalise kahju tekitamine hirmutamise eesmärgil (s.o
klassikaline terroristlik tegevus). Muuhulgas on selles kategoorias võimalik hõlmata ka
ehitised, milles hoitakse erinevaid riigikaitseülesanneteks vajalikke varusid.
4. Sõjalise riigikaitse toimimisega seotud riigikaitseobjektid, sealhulgas riigikaitselised ehitised
ehitusseadustiku tähenduses.
5. Julgeolekuasutuse kasutuses olevad riigikaitseobjektid, sealhulgas julgeolekuasutuse
ehitised ehitusseadustiku tähenduses.
6. Sisejulgeoleku tagamisega seotud riigikaitseobjektid.
Ülaltoodud kategooriate alusel liigitatud konkreetsed maa-alad, ehitised ja seadmed on kindlaks
määratud Vabariigi Valitsuse 06.04.2017. a korralduse nr 96 „Alaliste riigikaitseobjektide
määramine“ lisades. Küll aga ei ole nimekirjad nendest konkreetsetest riigikaitseobjektidest
avalikkusele vabalt kättesaadavad, kuivõrd see teave on tunnistatud piiratud tasemel
riigisaladuseks.
105
Vabariigi Valitsuse korralduse „Alaliste riigikaitseobjektide määramine“ eelnõu nr 17-0143 seletuskiri, lk 1.
106
Vabariigi Valitsuse 06.04.2017. a korraldus n 96 „Alaliste riigikaitseobjektide määramine“ § 2; Riigikaitseseaduse 772 SE
seletuskiri, lk 84. (Kättesaadav 31.05.2021 seisuga: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/444b1af3-5b34-424d-
bea0-2b211bb1a8b9)
39
Riigikaitseobjekti mõiste hõlmab elutähtsa teenuse osutamist, mille kaitse on hõlmatud eelnõus
§ 4 lg 1 p 1. Samas pole kaetud avaliku võimu organi kasutuses olevad ja avaliku korra
tagamiseks olulised riigikaitseobjektid, sõjalise riigikaitse toimimisega seotud
riigikaitseobjektid, sealhulgas riigikaitselised ehitised ehitusseadustiku tähenduses,
julgeolekuasutuse kasutuses olevad riigikaitseobjektid, sealhulgas julgeolekuasutuse ehitised
ehitusseadustiku tähenduses ning sisejulgeoleku tagamisega seotud riigikaitseobjektid, mistõttu
ongi välisinvesteeringu usaldusväärsuse seaduse eelnõu § 4 lg 1 p 7 eraldi välja toodud
ettevõtja, kes on alalise riigikaitseobjekti omanik. Riigiasutused ning nende tegevused ei ole
käsitletud elutähtsa teenusena hädaolukorra seaduse mõistes. Füüsiline keskkond, millena võib
vaadelda riigikaitseobjekti, mõjutab oluliselt riigi teenuste osutamist. Seega on oluline hõlmata
välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisse ka investeeringud, mis võivad mõjutada seda
keskkonda.
Avaliku korra ja julgeoleku huvides on tagada riigikaitseobjektide toimepidevus. Esineb
olukordi, kus riigikaitseobjekti omanik on ettevõtja. Samuti on võimalik, et edaspidi riigi roll
omanikuna väheneb ning kasvab ruumide rentimine, kus riik korraldab oma toimimist,
sealhulgas riigi funktsioneerimiseks kriitilisi tegevusi. On võimalik, et välisinvesteeringu
sihtettevõtjaks on ettevõtja, kes üürib riigile hoone, kus tegutseb mõni valitsusasutus.
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise raames on oluline ennetada olukorda, kus
eelnimetatud ettevõtja üle omandaks kontrolli või omandaks ettevõtjas osaluse välisinvestor,
kes võib kujutada ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Hoone või kinnistu omanik saab
olulisel määral mõjutada ja kujundada lepingute sisu, samuti hoone või kinnistu kasutamisega
seotud tingimusi. On võimalik olukord, kus Eesti suhtes vaenulikult meelestatud riigi kontrolli
all olev välisinvestor omandab strateegilistel kaalutlustel ettevõtja, kes on hoone omanik, mida
üürib Eesti valitsusasutus ning kus tegeletakse riigi funktsioneerimiseks kriitiliste ülesannetega.
Sel juhul ei pea riigikaitseobjekti kaitsma ainult klassikalises vaates välise ründe vastu vaid
ennetama olukorda, kus sama tagajärg saavutatakse läbi muude meetmete. Teisisõnu tuleb
ennetada olukorda, kus mittesõbraliku riigi päritolu omanik saaks takistada riigi tavapärast
toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või elutähtsa
teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist. Näiteks võib
tekkida olukord, kus riigi sisejulgeoleku tagamist korraldava Siseministeeriumi tööruumide
omanikettevõtja on ebasõbraliku kolmanda riigiettevõtja kontrolli all.
§ 4 lõike 1 punkti 8 kohaselt on sihtettevõtja riigiside toimimist tagavat või
ringhäälinguprogrammide edastamiseks vajalikku vähemalt 200 meetri kõrgusega mastide
taristut omav ettevõtja.
Näiteks osutab § 4 lõike 1 punkt 8 kirjeldatud teenuseid AS Levira, kellelt Eesti
Rahvusringhääling ostab edastusteenust. Tänu kõrgete mastide võrgule on signaaliga kaetatud
enamus Eesti territooriumist. Lisaks kasutavad AS Levira sidemaste nende kõrguse tõttu kõik
Eesti sideettevõtjad, Eestis edastatavad telekanalid, enamik raadiokanaleid, turvaettevõtjad,
erinevad riigi- ja teadusasutused. Mastide toimimisel on oluline mõju elutähtsate teenuste
toimepidevuse tagamisel.
Eesti elanikkonnale, liitlastele ja välismaailmale strateegilise kommunikatsiooni edastamine
ning operatiivraadioside toimimine kriisiolukorras on olulise tähtsusega riigikaitseülesanded.
Näiteks mistahes riigi suveräänsust ohtu seadva olukorra algfaasis on kriitilise tähtsusega
edastada objektiivset pilt toimuvast, mis aitab omakorda leida toetust olukorra lahendamiseks.
Samuti on oluline, et riigisidet kasutavad operatiivüksused saaksid ohule operatiivselt
reageerida.
40
§ 4 lõike 1 punkti 9 alusel on sihtettevõtja raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab
avalikku raudteed raudteeseaduse tähenduses.
Eesti julgeolekupoliitika alustes107 on välja toodud, et transporditaristu puhul on esmatähtis
rekonstrueerida või välja ehitada üleeuroopalisse transpordivõrgustikku kuuluvad sadamad,
lennujaamad ning raudtee- ja maanteevõrk. Vastuvõtva riigi toetuse seisukohalt on
transporditaristul tähtis riigikaitseline roll. Transpordisüsteemi toimepidevuse kindlustamisel
ja kaitsel rakendatakse rahvusvaheliste standardite kohaseid julgeoleku- ja ohutusnõudeid108.
Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamine on üks meetmeid, millega tagada eelpool
kirjeldatud tingimustele vastavate sadamate, raudteede ja lennuväljade julgeolekunõudeid.
Maantee-, raudtee-, vee- ja lennutranspordis nähakse ka rahvusvaheliselt kriitilist tähtsust riigi
ja Euroopa Liidu vastupanuvõime tagamisel. Ka määruse 2019/452 artikli 4 järgi võivad
liikmesriigid ja komisjon hinnata välisinvesteeringu mõju julgeolekule ja avalikule korrale
muuhulgas transporditaristu puhul.
Euroopa Parlamendis ja nõukogus on arutluse all direktiivi109 (direktiiv kriitilise tähtsusega
üksuste vastupidavusvõime kohta) kehtestamine, mille kohaselt on eeltoodud valdkonnad
vastupidavusvõime seisukohalt kriitilise tähtsusega. Eestis puudub käesoleval ajal ühtne
regulatsioon, kus oleks määratletud kriitiline taristu või kriitilise tähtsusega üksuste määratlus
vaid seda on tehtud valdkondade põhiselt eriseadustes. Kõige rohkem on riigi vastupanuvõime
seisukohalt kriitilisi teenuseid kirjeldatud elutähtsate teenuste kaudu.
Maanteetaristu on hõlmatud välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisse elutähtsa teenuse
kaudu, milleks see liigitub HOS § 36 lg 4 p 2 järgi. Enne 01.07.2017 jõustunud hädaolukorra
seaduse muudatust olid ka raudtee-, vee- ja lennutransport elutähtsad teenused. Raudtee-, vee-
ja lennutranspordi teenused pole eelnõu tegemise hetkel elutähtsate teenustena hõlmatud, küll
aga moodustavad nad ühiskonna toimimise ja riigi julgeoleku tagamise seisukohalt kriitilise
taristu, mida tuleb kaitsta. Vastavat taristut ja teenuseid haldavaid ettevõtteid võidakse rünnata
või kasutada vahendina mõjuvõimu saavutamiseks. Kaasaegses maailmas kombineeritakse
vastavalt võimalustele, vajadustele ja eesmärkidele sõjalisi, küber- ja majanduslikke meetmeid.
Viimase hulka liigituvad ka võimalikud julgeolekule ohtu kujutavad välisinvesteeringud
kolmandatest riikidest.
Käesoleval ajal on Eestis kaks avalikku raudteed majandavat infrastruktuuriettevõtjat. Nendeks
on riigi osalusega AS Eesti Raudtee ja Edelaraudtee AS.
Huvi kolmandatel riikidel Eestiga seotud raudteetaristusse investeerida ilmestab Helsingi-
Tallinna raudteetunneli projekt, mille ehitamisse ja rahastamisse oli kaasatud Hiina ettevõtted
China Railway Group Limitedi ja TouchStone Capital110. Vajadust hinnata investeeringutega
seotud ohte tuleb Hiina Rahvavabariigi senistest tegevustest ja strateegilistest eesmärkidest.
107
Riigi julgeolekupoliitika alused (2017). Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf
108
Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 16. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf
109
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime kohta
kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020PC0829&from=EN
110
https://arvamus.postimees.ee/7251363/iverson-ng-talsinki-tunneli-punane-kapital
41
§ 4 lõike 1 punkti 10 on sihtettevõtjana nimetatud sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku
käitaja, kelle käitatav lennuväli või kopteriväljak on avatud rahvusvaheliseks regulaarseks
lennuliikluseks, ja Tallinna lennuinfopiirkonnas lennuliikluse teenindamist tagava
aeronavigatsiooniteenuse osutaja lennundusseaduse tähenduses. Kõnealuste ettevõtjate
hõlmamise vajadus ja põhjused on samad, mis punktis 9 nimetatud
raudteeinfrastruktuuriettevõtjate puhul.
Lennundusseaduse alusel sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, kelle käitatav
lennuväli või kopteriväljak on avatud rahvusvaheliseks regulaarseks lennuliikluseks on AS
Tallinna Lennujaam, kelle koosseisu kuuluvad lisaks Tallinna lennujaamale ka regionaalsed
lennujaamad, mis asuvad Pärnus, Tartus, Kärdlas ja Kuressaares ning Kihnu ja Ruhnu
lennuväljad. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1315/2013 lisa II kohaselt kuuluvad
üleeuroopalisse transpordivõrku (Trans-European Transport Network, TEN-T) Tallinna,
Pärnu, Tartu, Kärdla ja Kuressaare lennujaamad. Üleeuroopaline transpordivõrk on nimetatud
Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2126111 lisas liidule huvi pakkuva projektina
määruse 2019/452 artikli 8 lõikes 3 tähenduses.
Tallinna lennuinfopiirkonnas lennuliikluse teenindamist tagava aeronavigatsiooniteenuse
osutaja on näiteks Lennuliiklusteeninduse AS.
§ 4 lõike 1 punkti 11 alusel loetakse sihtettevõtjaks üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluva
Eesti meresadama pidaja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1315/2013
üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega
tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1–128) II lisas
nimetatud sadamate nimekirjale.
Sadamaseaduse kohaselt on sadama pidaja isik, kes korraldab sadama tegevust tervikuna.
Sadama pidaja on sadama puhul kõige olulisem isik, sest temast sõltub, kas ja kuidas sadama
tegevus tervikuna toimib.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1315/2013 lisa II kohaselt kuuluvad
üleeuroopalisse transpordivõrku järgmised Eesti sadamad: Vanalinna sadam (Vanasadam),
Paldiski Lõunasadam ja Muuga sadam (sadama pidaja AS Tallinna Sadam), Sillamäe Sadam
(sadama pidaja AS Sillamäe Sadam), Pärnu Sadam (sadama pidaja Pärnu Sadam AS), Kuivastu,
Virtsu, Rohuküla, Heltermaa sadamad (sadama pidaja AS Saarte Liinid). Ka kõnealuste
ettevõtjate välisinvesteeringu hindamise regulatsiooniga hõlmamise vajadus ja põhjused on
samad, mis punktis 9 nimetatud raudteeinfrastruktuuriettevõtjate puhul. Samuti on seoses
Euroopa Liidule huvi pakkuva projektiga oluline eelnimetatud sadamate pidajatesse tehtavate
välisinvesteeringute võimalike mõjude hindamine julgeoleku või avaliku korra seisukohast.
Välisinvesteeringutega seotud ohte veetranspordi ja sadamataristule ilmestab 2018. aastal
ilmsiks tulnud „Ariston Helmi112“ kaasus Soomes. Vene Föderatsiooni taustaga ettevõte
omandas Turu saarestikus asuva riigikaitseobjekti ümbrusesse mitmeid kinnistuid sügava veega
rannikupiirkondades, kuhu oli saadud ulatuslikud õigused teha süvendamistöid ning ehitada
111
Komisjoni 29. septembri 2021 delegeeritud määrus (EL) 2021/2126, millega muudetakse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 (millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute
raamistik) lisa (ELT L 432, 3.12.2021, lk 1).
112
https://yle.fi/uutiset/osasto/news/yle_examines_russian_businessman_behind_turku_firm_suspected_of_money_
laundering/10424822
42
näiteks sadamaid ja helikopterite maandumisplatse. Lisaks julgeoleku seisukohalt
strateegilistele paikadele omandas Ariston Helmi turismiprojekti varjus ka sõjaväelise
otstarbega laevu.
§ 4 lõikes 2 määratletakse sihtettevõtja osa mõiste, milleks loetakse sihtettevõtja vara või
sihtettevõtja organisatsiooniliselt iseseisev osa, sealhulgas ettevõte või käitis, mis on
majandustegevuse aluseks ja tegutsemiseks vajalik eelnõu § 4 lõikes 1 nimetatud
sihtettevõtjale. Seega on välisinvesteeringuks vaja taotleda luba enne sihtettevõtja osa
omandamist, siis kui välisinvestor võtab üle (sealhulgas näiteks tema kontrolli all oleva ühingu
kaudu) julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt oluliste ettevõtjate majandustegevuse ilma
nendes osalust või nende üle kontrolli omandamata. § 4 lõike 1 loetelusse kuuluvad ettevõtjad,
kelle majandustegevus on ühiskonna põhihuvide tõhusat toimimist ning muid asjakohaseid
aspekte arvesse võttes tähtis. Eelnõus on kitsalt silmas peetud sihtettevõtja osana ettevõtet,
käitist või muud vara, millel põhineb majandustegevus riigi jaoks olulistes sektorites ning mille
kaudu tagatakse ühiskonna jaoks oluliste funktsioonide või teenuste toimepidevus. Selle kaudu
saab investor sisuliselt jätkata eelnevat tegevust. Seda, kas konkreetsel juhul on ettevõte, käitis
või vara sihtettevõtjale määratletud valdkonnas tegutsemiseks vajalik, tuleb igal üksikjuhtumil
eraldi hinnata. Vajalikuks tuleb lugeda eelkõige selline ettevõte, käitis või vara, millega seotud
või mille abil toimuv toodete tootmine, müük või teenuste pakkumine moodustab
märkimisväärse osa ettevõtja majandustegevusest riigi julgeoleku või avaliku korra seisukohalt
olulistes majandusvaldkondades. Kriteerium on täidetud sõltumata sellest, kas sihtettevõtja
osale on omistatav turukäive. Isegi kui otsene turukäive puudub (näiteks põhjusel, et vastav
ettevõte, käitis või vara teenib sihtettevõtjat ennast, või ta muul põhjusel ei tekita müügitulu, sh
kui tema ainus eesmärk on varustada sihtettevõtjat mõne olulise sisendiga), tuleb seda
sellegipoolest lugeda märkimisväärseks, kui ilma selleta on ettevõtjal keeruline või võimatu
riigi julgeoleku või avaliku korra seisukohalt oluliste toodete tootmine, müük või teenuste
osutamine. Ettevõtja osa puhul, mis on alles loodud, omandatud või käivitatud, lähtutakse
vajalikkuse hindamisel sellest, milline on vastava ettevõtte, käitise või vara eeldatav või
kavandatav tähtsus sihtettevõtja riigi julgeoleku või avaliku korra seisukohalt olulises
valdkonnas toimuvale majandustegevusele.
2. peatükk
Välisinvesteeringu loamenetlus
§ 5. Välisinvesteeringu loa vajalikkus
Paragrahvi 5 lõike 1 kohaselt on välisinvesteeringuks vaja Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti luba, mille andmisel hinnatakse välisinvesteeringu mõju Eesti või Euroopa
Liidu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale.
Eelnõus määratletud välisinvesteeringule tuleb taotleda eelnev välisinvesteeringu luba, mille
andjaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet välisinvesteeringukomisjoni
kooskõlastuse alusel (eelnõu § 9 lõige 1). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet täidab
põhimääruse113 kohaselt tema pädevuses olevaid ülesandeid infoühiskonna, tarbimis-, tehis- ja
ettevõtluskeskkonna tegevusvaldkondades. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
väljastab mitmetes valdkondades erineva sisuga tegevus- ja kasutusõigusi ning -lube (näiteks
tööstus-, ehitus- ja raudteeohutus, meedia, elektroonilise ja raadioside valdkondades). Samuti
teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet riiklikku järelevalvet mitmetes
113
Majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määrus nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
põhimäärus“.
43
valdkondades (sh tööstusohutus, ehitusvaldkond, energiatõhusus, raudteeohutus, elektrooniline
side ja meediateenused, raadiosageduste kasutamine, tarbijaõigused). Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet hindab teatud juhtudel tegevusloa andjana ka isiku vastavust relvaseaduse
nõuetele sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelevas ettevõtjas olulise
osaluse või sellise ettevõtja omandamisel. Lisaks kavandatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile anda õigus väljastada sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara
kasutusluba114, seejuures oleks kasutusloa menetluses arvamuse andjateks muuhulgas
julgeolekuasutused ning kooskõlastajaks küberjulgeolekunõukogu. Seega on Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametil juba olemas laialdane kompetents ja pikaaegne kogemus erinevate
lubade väljaandmisel ning riikliku järelevalve läbiviimisel, mistõttu on põhjendatud ja
otstarbekas täiendada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil pädevust
välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise ja asjakohaste lubade väljastamisega.
Kõnealune ülesanne on laiemalt seotud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
ettevõtluskeskkonna valdkonna ülesannetega.
Välisinvesteeringu luba annab õiguse lõpule viia loataotluses kirjeldatud välisinvesteeringuks
olev tehing, mis välisinvestori jaoks tähendab võimalust realiseerida tehingust tulenevad
õigused ja kohustused ulatuses, mille järel saab välisinvesteeringu lugeda tehtuks. Tegemist ei
ole tegevusloaga majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse mõistes. 115
Täpsemad hindamiskriteeriumid ja asjaolud, mida välisinvesteeringu loa taotluse menetlemisel
julgeolekule ja avalikule korrale mõju hindamisel arvesse võetakse, on sätestatud eelnõu § 10.
Kui välisinvesteering vastab õigusaktides nimetatud kontrolliks vajalikele tingimustele mitmes
riigis, siis tuleb sellele tehingule ka vastavates riikides paralleelselt luba taotleda.
Välisinvesteeringu loamenetluse läbiviimise puhul ei oma tähtsust, kas välisinvestor omandab
eelnõus ettenähtud tingimustele vastava otsese osaluse sihtettevõtjas või teeb ta seda läbi teises
Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas ettevõtjas, kes omab kontrolli sihtettevõtja üle, osaluse
omandamise kaudu (kaudne osaluse omandamine). Kui välisinvestor omandab osaluse Eesti
sihtettevõtja emaettevõtjas, siis sõltuvalt mõjutatud majandusvaldkonnast on võimalik, et seda
investeeringut hinnatakse ka muudes Euroopa Liidu liikmesriikides (näiteks nendes, kus vastav
emaettevõtja omab veel tütarettevõtjaid, kes tegutsevad välisinvesteeringute kontrolliga
hõlmatud valdkonnas). Sel juhul on oluline tõhus koostöö liikmesriikide vahel, kus sama
investeeringut hinnatakse. Määruse 2019/452 kohane teavitusmehhanism aitab mitmes
liikmesriigis läbi viidavat loamenetlust ka kiirendada ja tulemuslikumaks muuta, kuna
asjassepuutuvad liikmesriigid saavad neid puudutava informatsiooni ka teiste liikmesriikide
teavituste kaudu
§ 5 lõikes 2 on sätestatud keeld eelnõu alusel loakohustusliku välisinvesteeringu
lõpuleviimiseks enne Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt välisinvesteeringu loa
saamist. Tehingu lõpuleviimise keelu rikkumine ei eelda siiski tehingu kõikide õiguste ja
kohustuste lõplikku realiseerimist, so tehingu täielikku täitmist, kuna mitte kõik tehingust
114
Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude
tehnilised nõuded“ ja Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse
julgeolekukomisjoni põhimäärus“ muutmine, eelnõu seisuga 06.12.2021 kättesaadav eelnõude infosüsteemis,
toimik 20-1187).
115
Sarnased load on ette nähtud näiteks krediidiasutuste seaduses pangas võib olulise osaluse omandamiseks, selle
suurendamiseks ning panga üle kontrolli saavutamiseks, hasartmänguseaduses hasartmängukorraldajas olulise
osaluse omandamiseks või osaluse suurendamiseks või hasartmängukorraldajas kontrollitavaks ühinguks
muutumist, konkurentsiseaduses koondumiseks.
44
tulenevad õigused ja kohustused ei pruugi olla seostatavad eelnõu § 2 lg-s 1 sätestatud
tagajärgede saabumisega. Näiteks on täiesti võimalik, et välisinvesteeringuga kaasnevad lisaks
osaluste või kontrolli tekitamisele või suurendamisele ka erinevad muud, sealhulgas püsiva
iseloomuga õigused ja kohustused (näiteks kokkulepped seoses sihtettevõtja edasise juhtimise
ja kontrollimisega või talle tulevikus teenuste osutamisega või temalt kaupade ostmisega).
Samuti võib välisinvesteering seonduda muude ettevõtjatega kui sihtettevõtjaga, sealhulgas
teistest riikides asuvatega, mis on iseäranis tõenäoline välisinvesteeringute puhul, mis tehakse
väljaspool Eestit. Kõnealuse keelu eesmärgiks ei ole takistada osaluste saamist ega kontrolli
omandamist ettevõtjate üle, kes ei ole eelnõu §-ga 4 hõlmatud, eeldusel, et nende osas on
tehingu täitmine piisavalt eraldatav eelnõuga hõlmatud välisinvesteeringust. Eeltoodu tähendab
kokkuvõtlikult seda, et tehingu lõpuleviimise keeld puudutab ennekõike just nende tehingust
tulenevate õiguste ja kohustuste täitmist, mille tulemusena saab lugeda mõni eelnõu § 2 lõikes
1 sätestatud õiguslik tagajärg saabunuks sihtettevõtja või sihtettevõtja osa suhtes.
Enne välisinvesteeringu hindamist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja komisjoni
poolt ning sellele loa saamist ei tohi seega välisinvesteeringu aluseks olevat tehingut lõpule viia
ning astuda mistahes samme ja teha toiminguid, mis annaksid võimaluse olulise osaluse
omandamisest, kontrolli saavutamisest või ettevõtja osa omandamisest tulenevaid õigusi
kasutama hakata116. Sarnane põhimõte kehtib ka näiteks konkurentsiseaduses sätestatud
koondumiste kontrolli menetluste puhul117, mille aluseks on omakorda nõukogu määruse
139/2004118 artikkel 7(1)119. Euroopa Liidu kohtupraktikas120 on selgitatud, et kõnealune
koondumise lõpuleviimise keeld (nn stand-still kohustus) ei piirdu kontrolli lõpliku
üleminekuga vastavalt koondumise tehingule, vaid hõlmab endas kõiki toiminguid, mis
eraldiseisvana või kogumis võimaldavad kontrolli üleminekut. Seega ka ettevõtja osaluse
omandajale antavad ajutised õigused, mis on laiemad, kui on vaja omandatava ettevõtja
väärtuse säilitamiseks ajaperioodil alates koondumisest teatamisest kuni loa saamiseni, seal
hulgas näiteks võimalused ettevõtja igapäevase majandustegevuse mõjutamiseks või ulatusliku
juurdepääsu andmine omandatava ettevõtja valduses olevale tundlikule ärialasele teabele, on
vastuolus koondumise peatamise keeluga. Koondumistega analoogsetest tehingu lõpuleviimise
keelu põhimõtetest on kohane lähtuda ka välisinvesteeringu puhul.
116
Näiteks, kui välisinvesteering toimub väärtpaberina aktsiate omandamise kaudu, siis oluline ei ole ainuüksi
aktsiate ostu-müügilepingu allkirjastamise fakt. Ostu-müügilepingu allkirjastamine ei tähenda veel seda, et isik
saab teostada kontrolli ühingu üle, seda põhjusel, et üksnes aktsiate omandamine ei anna isikule võimalust oma
aktsionäriõigusi teostada ja aktsiaseltsi tegevust mõjutada. Arvestades äriseadustiku § 229 lg 4 teises lauses
sätestatut, saab isik teostada oma aktsionäriõigusi arvates hetkest, mil ta on kantud aktsionärina Eesti väärtpaberite
registri peetavasse aktsiaraamatusse (Koondumiste kontrolli kohta tehtud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
07.12.200.a 7 otsuse nr 3-1-1-84-07 p 9 ja selles viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.11 2003. a otsus asjas
nr 3-2-1-113-03 - RT III 2003, 34, 353, p 16). Küll aga on enne aktsiaraamatu kannet võimalik aktsionäriõigusi
kasutada näiteks aktsiaraamatusse kantud isikuga sõlmitud hääletuskokkuleppe alusel. Sarnane põhimõte kehtib
ka osaühingu osade puhul, mil osanike õigusi saab hakata teostama juhatuse poolt osanike nimekirja muutmisel
või Eesti väärtpaberite registris registreeritud osade (osanike nimekirja peab register) korral vastavate kannete
muutmisel.
117
KonkS § 27 lg 6 kohaselt on keelatud koondumise aluseks oleva tehingu jõustamine enne loa saamist.
118
EL Nõukogu määruse 139/2004/EÜ kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24,
29.01.2004, lk 1–22).
119
Nõukogu määruse nr 139/2004 artiklis 7(1) on sätestatud, et artiklis 1 määratletud ühenduse seisukohalt olulist
koondumist või koondumist, mille komisjon peab läbi vaatama vastavalt artikli 4 lõikele 5, ei viida ellu enne sellest
teatamist ega enne, kui see on kuulutatud ühisturuga kokkusobivaks artikli 6 lõike 1 punktile b või artikli 8 lõigetele
1 või 2 vastava otsusega või artikli 10 lõikes 6 sätestatud eelduse alusel.
120
Euroopa Liidu Üldkohtu 21.09.2021 otsus asjas nr T-425/18, Altice vs Komisjon (ECLI:EU:T:2021:607), p-d
51-169.
45
Välisinvesteeringu lõpuleviimisega seonduvate keelatud toimingute täpsem määratlemine ei
ole eelnõus võimalik ega põhjendatud, kuna see sõltub välisinvesteeringu üksikasjadest.
Seetõttu on otstarbekas sätestada välisinvesteeringu lõpuleviimise keeld abstraktselt ning
tuvastada keelu võimalik rikkumine, kui sellekohane kahtlus on tekkinud, igakordse
juhtumipõhise analüüsi teel. Tuleb arvestada ka sellega, et välisinvesteering ei pruugi üldse
toimuda Eesti õiguse alusel.
Kõnealune tingimus on seotud eelnõu §-ga 23, mille kohaselt on Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametil on õigus kõnealuse keelu rikkumise korral teha ettekirjutus välisinvestorile,
sihtettevõtjale või välisinvesteeringu muule osalisele, kohustades teda osaluse või sihtettevõtja
osa võõrandamiseks, tehingu tagasitäitmiseks või tegema muid toiminguid välisinvesteeringu-
eelse olukorra taastamiseks võimalikult suures ulatuses.
§ 5 lõige 3 reguleerib olukorda, kus välisinvesteeringuna olulise osaluse omandamine või
kontrolli saavutamine toimub väärtpaberite avaliku pakkumise kaudu või väärtpaberiturul
tehtavate tehingute, sealhulgas tehingute seeria tagajärjena. Kuna mitmed sihtettevõtjatest või
nende emaühingud on börsiettevõtjad, takistaks antud erandi puudumine oluliselt väärtpaberite
käivet väärtpaberiturgudel. Selleks, et loamenetluse ajaraamistik ei takistaks väärtpaberiturul
toimuvate tehingute läbiviimist, leevendatakse selliste olukordade tarbeks välisinvesteeringu
peatamise kohustust, lubades väärtpaberitehingu küll kohe läbi viia, kuid samas kohustades
välisinvestorit esitama viivitamatult välisinvesteeringu loa taotluse ning keelates omandatud
osalusega kaasnevate õiguste kasutamise kuni loa saamiseni. Välisinvesteeringu loa taotluse
viivitamatu esitamine tähendab seda, et taotlus tuleb esitada esimesel võimalusel peale
väärtpaberitehingu tegemist, mille tulemusel saab olulise osaluse või kontrolli künnis ületatud.
Samaaegselt ei ole lubatud osaluse omandamisega saadud õiguste kasutamine kuni loa
saamiseni. Seega faktiliselt võivad väärtpaberitest tulenevad õigused, näiteks hääleõigused küll
välisinvestorile üle minna, kuid seadus piirab vastavate õiguste kasutamist senikaua, kuni on
välisinvesteeringu luba antud.
§ 6. Välisinvesteeringu loa taotlemine
Paragrahvi 6 lõikes 1 on sätestatud, et Välisinvesteeringu loa saamiseks esitab välisinvestor
(edaspidi ka taotleja) Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt taotluse
koos lisadokumentidega käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud infosüsteemi kaudu pärast olulise
osaluse, kontrolli või sihtettevõtja osa omandamise aluseks oleva lepingu sõlmimist või muu
tehingu tegemist, kuid enne välisinvesteeringu lõpuleviimist.
Taotluses esitatavad andmed on täpsemalt kirjeldatud eelnõu § 7 lõikes 1 ja eelnõu § 7 lõike 4
alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses. Loamenetlusega seonduva
halduskoormuse vähendamiseks ja menetluse tõhustamiseks lähtutakse põhimõttest, et
dokumentide edastamise toimub elektroonselt selleks loodud infosüsteemi kaudu, kus taotleja
täidab vajalikud andmeväljad ja laeb üles dokumendid. Kõnealuse infosüsteemi juurde luuakse
vastav menetluskeskkond, mille abil saab luua ühendus kõikide huvitatud osapoolte vahel, et
tagada kiire, sujuv ning korrektne menetlus. Kõnealuse infotehnoloogilise lahenduse kaudu on
võimalik vähendada halduskoormust ja muuta kogu menetlusprotsess kiiremaks ning
tõhusamaks.
Seaduse kohaldamisalasse kuuluvale välisinvesteeringule loa taotlemise kohustus on üldjuhul
välisinvestoril. Taotluse võib esitada nii otsene investor, kes ise omandab olulise osaluse või
saavutab kontrolli sihtettevõtja üle, kui ka kaudne, kes omab investori üle otsest või kaudset
46
kontrolli (lõplik kontrolliv üksus, inglise keeles ultimate controlling entity), või ka mõlemad.
Välisinvesteeringu tegemise aluseks olevate tehingute lõpuleviimine ei ole seetõttu lubatav
enne vastava loa saamist, sealhulgas on keelatud kõik tegevused ja toimingud, mis toovad kaasa
selle, et enne loa saamist ületab välisinvestori osalus kontrollimisele kuuluva olulise osaluse
või kontrolli lävendi, või varatehingu puhul läheb enne loa saamist omand ettevõtja oluliseks
osaks olevale ettevõttele, käitisele või varale välisinvestorile üle. Praktikas tuleb
välisinvestoritel sätestada eelnõus ettenähtud loa saamine välisinvesteeringu aluseks olevate
tehingute täitmise ühe eeltingimusena121.
§ 6 lõikes 2 sätestatakse, et kui sihtettevõtjale või välisinvesteeringu muule osalisele saab
teatavaks, et välisinvestor ei ole käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 sätestatud välisinvesteeringu
luba taotlenud, teavitab ta sellest esimesel võimalusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametit, esitades temale kättesaadavad eelnõu §-s 7 nimetatud andmed.
Juhul, kui välisinvestor on mistahes põhjusel jätnud eelnõus nimetatud välisinvesteeringule loa
taotlemata, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit välisinvesteeringust informeerida
ka välisinvesteeringu sihtettevõtja ise või või välisinvesteeringu muu osaline (kontrolli, osaluse
või ettevõtja osa üleandja), kellele loa vajalikkus on teatavaks saanud. Käesolev nõue on oluline
sellepärast, et välisinvestor võib nii teadmatusest kui tahtlikult jätta seadusest tuleneva
loakohustuse täitmata, kuid välisinvesteeringu hindamine on kohustuslik, et tuvastada ja vältida
investeeringust tulenevat võimalikku ohtu riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Arvestades, et
sihtettevõtja on kohalik ettevõtja, kes peab olema teadlik riigisiseste õigusaktidega kehtestatud
nõuetest, siis tagab kõnealune kohustus, et komisjon saab võimalikult operatiivselt teavet
välisinvesteeringust, mis vajab kontrollimist.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teavitamisel esitatakse ühtlasi kõik sihtettevõtjale
või välisinvesteeringuks oleva tehingu teisele osalisele kättesaadavad andmed
välisinvesteeringu kohta, ennekõike need andmed, mille esitamist nõuab välisinvestorilt eelnõu
§ 7. Selliselt on tagatud, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on võimalik hinnata
välisinvesteeringuga seotud asjaolusid ning pöörduda välisinvestori poole, et teha talle
ettepanek esitada taotlus. Vajadusel, kui see on tehingu toimumise asjaolusid ja välisinvestori
asukohta arvestades tulemuslik, saab teha ettekirjutuse korrakaitseseadusest tulenevate nõuete
täitmiseks ja taotluse esitamiseks.
§ 6 lõike 3 alusel võib välisinvestor, sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osaline enne
välisinvesteeringu loa taotlemist või loamenetluses pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti poole selgituste saamiseks, samuti küsida Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti nõustamist, kas välisinvesteering on loakohustuslik.
Nii välisinvestoril, tehingu teisel osalisel (näiteks olulise osaluse või kontrolliva osaluse
üleandjal, hääletuskokkuleppe osapoolel, sihtettevõtja osa võõrandajal jne) kui ka sihtettevõtjal
on võimalik igal ajal küsida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti selgitusi nii
välisinvesteeringuks loa saamise vajalikkuse, taotluse sisu kui loamenetluse üksikasjade kohta,
samuti välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse kohaldamise kohta.
121
Sarnaselt toimub see ka muudes loamenetlustes, näiteks konkurentsiseaduse kohaselt on teatud tingimuste
täitmisel vajalik Konkurentsiameti koondumise luba, mis on koondumise jõustamisel selliseks eeltingimuseks, või
Finantsinspektsiooni luba krediidiasutuse seadus alusel olulise osaluse omandamiseks või kontrolli saavutamiseks.
47
Selgitusi on võimalik küsida nii loamenetluse kestel kui ka juba enne loamenetluse algust.
Menetluseelne konsulteerimine ja nõustamine on vajalik muuhulgas juhul, kui investeeringu
tegijal puudub kindlus, kas investeering vajab luba. Näiteks, kui ei ole selge, kas sihtettevõtja
on hõlmatud eelnõu § 4 lõikega 1, kas investeeringu tagajärjeks on olulise osaluse või kontrolli
saamine sihtettevõtja üle või kui on ebaselge, kas omandamisel olev vara on ettevõtja oluliseks
osaks.
Eelnõu § 6 lõike 3 abil kindlustatakse ühest küljest loamenetluse tõhusus ja kvaliteet ning
hoitakse ära riigi ressursside kulutamine investeeringute uurimiseks, mis seda tegelikult ei vaja.
Teisalt aitab säte muuta komisjoni tegevuse võimalikult läbipaistvaks ning annab
välisinvestorile võimaluse esitada korrektne loataotlus, mille menetlemine on võimalikult kiire.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab selgitusi, sõltuvalt päringu sisust,
haldusmenetluse seaduse (eelkõige HMS § 36) või märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise
ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse alusel.
§ 7. Taotluses esitatavad andmed
Paragrahvi 7 lõike 1 kohaselt koosneb välisinvesteeringu loa taotlus välisinvesteeringu
kirjeldusest ning välisinvestori, sihtettevõtja ja sihtettevõtja osa, nende omandistruktuuri,
majandustegevuse, välisinvesteeringu väärtuse, rahastamise allika ja tegemise ajakava
andmetest.
Välisinvesteeringu hindamiseks on üldiselt vajalik saada andmeid välisinvesteeringu,
sihtettevõtja või sihtettevõtja osa ja välisinvestori kohta ning esitatavate andmete täpsem
koosseis on sätestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses. Välisinvesteeringu kohta on
oluline lisaks selle kirjeldusele saada muuhulgas andmeid selle ligikaudse väärtuse, tehingu
lõpuleviimise kavandatava aja, rahastamise allika, välisinvestori äristrateegia kohta seoses
tehinguga, välisinvestori finantsilise suutlikkuse kohta tagada sihtettevõtja või sihtettevõtja osa
majandustegevuse järjepidevus ja nõuetekohane toimimine, välisinvestori osalemise kohta
sihtettevõtja osa- või aktsiakapitalis enne tehingut ja tehingu tulemusena, välisinvesteeringu
mõju Euroopa Liidule huvi pakkuvatele projektidele või programmidele määruse 2019/452
artikli 8 tähenduses. Sihtettevõtja kohta tuleb lisaks kontaktandmetele muuhulgas esitada
sihtettevõtjas olulise osaluse või kontrolli omandamise viisi kirjeldus, majandustegevuse
kirjeldus, sealhulgas asjakohased Eurostati klassifikaatori NACE koodid ja pakutavate toodete
ja teenuste kirjeldus enne ja pärast tehingut, Euroopa Liidu liikmesriikide loetelu, kus
sihtettevõtja tegeleb majandustegevusega tütarettevõtjate filiaalide kaudu, samuti saadavate
asendustoodete või -teenuste ja peamiste konkurentide loetelu, andmed patentide või muud
intellektuaalomandi õiguste kohta sihtettevõtja omandistruktuuri kirjeldus, sealhulgas teave
lõpliku kontrolliva üksuse, osanike või aktsionäride kohta enne välisinvesteeringut, viimase
majandusaasta käive eurodes, töötajate koguarv. Sihtettevõtja osa kohta esitatakse taotluses
selle koosseisu kuuluva ettevõttest, käitise või vara kirjeldus, loetelu sihtettevõtja osa
koosseisus olevate intellektuaalomandiõiguste kohta, pakutavate toodete ja teenuste kirjeldus,
andmed sihtettevõtja osa toodete ja teenuste asendatavuse ning peamiste konkurentide kohta.
Välisinvestori kohta tuleb lisaks kontaktandmetele esitada muuhulgas näiteks tehingus
osalemise kirjeldus (kas tegemist on otsese või kaudse investoriga), omandistruktuuri kirjeldus
ja tegelik kasusaaja, majandustegevuse lühikirjeldus ning Euroopa Liidu liikmesriikide loetelu,
kus on majandustegevus, peamiste konkurentide loetelu, viimase majandusaasta käive eurodes,
töötajate koguarv, selgitus, kas tema või tema kontrollitav ühing on rahvusvahelise sanktsiooni
subjektiks.
48
Loetelu andmetest on koostatud eesmärgiga tagada, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametil ning komisjonil oleks võimalikult terviklik ülevaade välisinvestorist ja temaga seotud
isikutest, välisinvesteeringu majanduslikust eesmärgist ja välisinvestori kavatsustest, samuti
investeeringuks kasutatud rahaliste vahendite päritolust. Vastav andmestik võimaldab hinnata
välisinvesteeringu mõjusid julgeolekule ja avalikul korrale, sealhulgas identifitseerida
investeeringuga kaasnevaid riske eelnõu §-s 4 lõikes 1 nimetatud sihtettevõtjate
tegutsemisvaldkondades. Küsitavate andmete loendi puhul on arvesse võetud määruse
2019/452 artiklis 9 nimetatud teave, mis on täpsustatud liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni
poolt kokkulepitud välisinvesteeringutest teavitamise vormis122, mille jagamine liikmesriikide
ja komisjoni vahel on määruses ettenähtud koostöökorra täitmiseks vajalik.
Kuigi eelnõu (ja ministri määruse kavand) näeb ette küllaltki suure hulga teabe esitamist
taotluses, ei põhjusta infokohustuse täitmine välisinvestorile ülemäärast koormust, kuna võib
eeldada, et vastavad andmed on tal juba olemas või talle suhteliselt lihtsalt kättesaadavad.
Oluline osa nõutavast informatsioonist käib välisinvestori enda kohta, mille esitamine ei
valmista talle raskust. Andmed, mis puudutavad sihtettevõtjat või sihtettevõtja osa on aga
ilmselt kas kättesaadavad avalikest allikatest (näiteks andmed müüdavate toodete ja teenuste
ning konkurentide kohta) või on välisinvestorile olnud vajalikud välisinvesteeringu tegemise
otsustamisel ja tehingute ettevalmistamisel (näiteks milliseid
intellektuaalomandiõigusi omatakse või millise tootearendusega tegeletakse). Isegi juhul, kui
kogu informatsioon ei ole välisinvestorile kohe kättesaadav, siis arvestades, et
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamine on kohustuslik ja kõik tehingu osalised on
eelduslikult huvitatud loa saamisest, on võimalik ka välisinvesteeringu üheks eeltingimuseks
seada selle, et tehingu kõik osapooled aitavad taotluse koostamisele kaasa, sealhulgas annavad
vajadusel enda valduses olevaid andmeid.
On oluline, et välisinvestoril oleks taotluse esitajana igakülgse kaasaaitamise kohustus,
tagamaks, et komisjon otsustab loa andmise täieliku ja tõese informatsiooni alusel. See on
vältimatu, arvestades kindlaksmääratud tähtaegu välisinvesteeringule hinnangu andmiseks.
HMS § 38 lg 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks
tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid ning selle kohustuse
täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata.
Kuivõrd välisinvesteeringu loa andmise menetlus toimub välisinvestori huvides, kes taotleb
endale soodustava haldusakti andmist, siis on tähtis, et see isik teeks kiiret ja igakülgset
koostööd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja välisinvesteeringukomisjoniga
hindamiseks tähtust omavate asjaolude selgitamiseks.
§ 7 lõikes 2 on sätestatud nõue, et taotleja teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile
viivitamata tema poolt varem esitatud andmete või teabe muutumisest. Nimetatud kohustus on
vajalik selleks, et komisjon saaks loa andmisel lähtuda võimalikult täpsest ja ajakohasest
informatsioonist, kuna loa andmise aluseks olevate uuringute, hinnangute ja analüüside
tulemused peavad olema loa andmise seisuga täpsed ja tõesed. Näiteks, kui menetluse kestel
toimub oluline muutus välisinvestori tegelikus kasusaajas või välisinvestoriga seotud isikute
sekka tekib uusi ettevõtjaid, isikuid või mõne välisriigi asutusi või organisatsioone, on see
kahtlemata oluline investeeringu hindamise kontekstis.
122
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määruse (EL) 2019/452 (millega kehtestatakse
Raamistik Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuteks ) artikli 6 kohaste teadete
vorm, vormi B osa on kättesaadav: https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2021/april/tradoc_159530.pdf
49
§ 7 lõikes 3 on sätestatud, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,
välisinvesteeringukomisjon ja selle liige võib taotlusega seotud andmeid töödelda üksnes
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise eesmärgil ning sihtettevõtja või välisinvestori
poolt käesoleva seaduse alusel esitatud andmete kontrollimiseks vajalikus ulatuses. Seega ei
ole andmete kogumise ega töötlemise eesmärgiks saada teavet muude menetluste jaoks.
Isikuandmete osas arvestatakse isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud põhimõtteid,
sealhulgas eesmärgikohasust, mille kohaselt isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt
kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda viisil, mis on nende
eesmärkidega vastuolus. Muude andmete töötlemise suhtes kehtib üldine haldusmenetluse
seaduse § 7 lõikest 4 tulenev eesmärgipärasuse põhimõte.
§ 7 lõikes 4 on sätestatud volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile taotluses sisalduva
andmekoosseisu, sellele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse esitamise korra
kehtestamiseks. Seaduses ei ole otstarbekas sätestada põhjalikku nimekirja andmetest ja
dokumentidest, mida välisinvesteeringu hindamisel arvesse võetakse. Samuti tuleb andmete
küsimisel arvestada määruse 2019/452 alusel koostööks ettenähtud välisinvesteeringu
teavitamise vormi, mis võib ka ajas muutuda. Seega on otstarbekam reguleerida teabe
esitamisega seotud aspektid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruses.
§ 8. Teabe küsimine
Paragrahvi 8 lõike 1 alusel on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus nõuda
taotlejalt lisaks eelnõu §-s 7 nõutud andmetele või dokumentidele täiendavate andmete või
dokumentide esitamist, kui need on vajalikud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks.
Seega ei ole komisjon hinnangu andmisel seotud taotluses esitatud andmete ja dokumentidega,
vaid komisjonil on võimalik vajaduse korral nõuda taotlejalt §-s 7 nimetatud andmete
täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid. Kuna välisinvesteeringu usaldusväärsuse
hindamine eeldab välisinvestori tausta ja tegevuse, välisinvesteeringu sisu ja selle mõju
igakülgset analüüsimist, siis võib eeldada, et paljudel juhtudel ei piisa selleks üksnes taotluse
ja sellele lisatud andmete läbivaatamisest, vaid komisjonil tekib menetluse käigus täiendavaid
küsimusi, mis vajavad selgitamist. Seetõttu on komisjonil võimalik menetluse kestel paluda
taotlejal esitada andmeid ja dokumente juurde, sealhulgas ka konkreetselt taotluses esitatud
faktiliste asjaolude ja väidete kontrollimiseks.
Kuna välisinvesteeringu hindamise menetluse läbiviimine toimub kindlates eelnõu §-s 10
sätestatud ajalistes raamides (30 kalendripäeva + 90 kalendripäeva), siis on oluline, et otsuse
langetamiseks oleks olemas kogu vajalik teave ning samuti piisav aeg teabe hindamiseks.
Samas tuleb ka arvestada, et täiendava teabe esitamise tähtaeg peab olema mõistliku pikkusega,
kuid ei tohi kaasa tuua menetluse põhjendamatut venimist ning see peab mahtuma
menetlustähtaja sisse.
Kuna välisinvesteeringu loamenetlus toimub välisinvestori huvides ning tal on kohustus kaasa
aidata oluliste asjaolude selgitamisele, siis juhul, kui taotleja ei ole esitanud Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametil küsitud täiendavaid andmeid, mis võivad mõjutada
välisinvesteeringu loa andmist või sellest keeldumist, võib eelnõu § 11 lg 4 punkti 2 alusel
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keelduda välisinvesteeringu loa andmisest.
50
§ 8 lõike 2 kohaselt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus nõuda sihtettevõtjalt,
välisinvesteeringu muult osaliselt, samuti riigi- või kohaliku omavalistuse asutustelt ning
muudelt isikutelt välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks vajalike andmete ja
dokumentide esitamist. Antud säte on vajalik selleks, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet saaks asjakohast teavet ja dokumente küsida lisaks taotlejale ka kõigilt muudelt isikutelt
ja asutustelt, kelle puhul võib eeldada, et neil võib antud välisinvesteeringu hindamiseks
vajalikku teavet olla. Kõnealune säte täiendab HMS § 38 lõiget 1, andes Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile selge aluse piiritletud eesmärgil küsida välisinvesteeringu
loamenetluses teavet ja dokumente kõigilt isikutelt ja asutustelt, kellel võiks asjakohast teavet
olla. Samuti on teabe küsimine tagatud õigusega teabe esitamata jätmise korral teha ettekirjutus
(KorS § 28 lg 1 alusel) ning selle mittetäitmisel määrata sunniraha (eelnõu § 24).
§ 9. Taotluse menetlemine ja menetlustähtajad
Paragrahvi 9 lõike 1 kohaselt edastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saadud
taotluse ja sellele lisatud dokumendid välisinvesteeringukomisjonile (edaspidi ka komisjon)
kooskõlastamiseks, määrates tähtajaks vähemalt 21 kalendripäeva. Eelnõu § 13 lõikes 1 on
sätestatud, et komisjon tegutseb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures ja sellesse
kuuluvad ministeeriumite ja teiste valitsusasutuste esindajad. Komisjoni kuuluvate
valitsusasutuste koosseis määratakse kindlaks Vabariigi Valitsuse määrusega (eelnõu § 14 lg
2), sealhulgas võivad komisjoni kuuluda näiteks Kaitseministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Kaitsepolitseiameti,
Rahapesu Andmebüroo, Välisluureameti, Politsei- ja Piirivalveameti esindajad.
Komisjoni kooskõlastus on välisinvesteeringu lubatavuse üle otsustamisel vajalik. Eelnõu § 9
lg-s 1 sätestatud kooskõlastuse andmisel lähtutakse HMS §-st 16. HMS § 16 lõike 1 eesmärk
on käsitleda kooskõlastusi ja arvamusi kui asutuste vahelist asjaajamist enne põhiasjas sisulise
otsuse langetamist, mitte kui menetlusosalistele suunatud (eel-)haldusakte123. Kooskõlastuse
õiguslik tähendus seisneb selles, et kooskõlastus on konkreetses asjas põhiorganile jaatava või
eitava seisukoha väljendamine. Täpsemalt on komisjoni ja välisinvesteeringu loa andmise
kooskõlastamise protsess reguleeritud eelnõu § 14 lõike 2 alusel kehtestatavas Vabariigi
Valitsuse määruses.
Kooskõlastamiseks antav aeg peab olema piisav, et välisinvesteeringukomisjoni liikmed
jõuaksid kujundada oma hinnangu välisinvesteeringule loa andmise osas ning komisjon saaks
oma seisukoha vormistada. Samuti jõuab peale kooskõlastuse saamist ka Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet teha otsuse välisinvesteeringu loa andmiseks eelnõu § 9 lõikes 2
sätestatud 30 kalendripäeva jooksul. Keerulisemate ja põhjalikumat hindamist vajavate
välisinvesteeringute puhul võib kooskõlastamise tähtaega ka pikendada, samuti pikendatakse
sel juhul ka menetlustähtaega.
§ 9 lg 2 alusel kestab loamenetlus üldjuhul 30 kalendripäeva, arvates puudusteta taotluse
esitamisest arvates. Kui esitatud taotluses on puuduseid, siis lähtutakse nende kõrvaldamisel
HMS §-st 15. Menetlustähtaegade algust ja lõppu reguleerib HMS § 33. 30 kalendripäeva
jooksul võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti anda nii sisulise hinnangu
välisinvesteeringule, kui ka leida, et välisinvesteering ei kuulu seaduse kohaldamisalasse.
123
Aedmaa, A., Lopman, E., Parrest, N., Pilving, I., Vene, E. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli
kirjastus 2004, lk 144.
51
Esiteks, kui kõik asjas tähtsust omavad asjaolud on välja selgitatud ja ei tuvastata loa andmisest
keeldumise aluseid ning komisjon on kooskõlastanud välisinvesteeringu loa andmise taotluse,
annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet välisinvesteeringu loa (eelnõu § 9 lg 2 p 1).
Välisinvesteeringu hindamisel arvesse võetavad asjaolud ja alus loa andmiseks sisalduvad
eelnõu vastavalt §-s 10 ja § 11 lõikes 1.
Teiseks keeldub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet välisinvesteeringu loa andmisest
(eelnõu § 9 lg 2 p 2), kui komisjon on põhjendatult jätnud välisinvesteeringu loa andmise
kooskõlastamata ning eelnõu § 10 kohase hindamise järel on tuvastatud loa andmisest
keeldumise alused vastavalt eelnõu § 11 lõigetele 2 ja 4 ning vastavate asjaolude esinemine on
piisavalt selge, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil puudub vajadus põhjalikuma
analüüsi ja ohuhinnangu läbiviimiseks.
Kolmandaks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teatada taotlejale, et
välisinvesteering ei ole eelnõu alusel loakohustuslik (eelnõu § 9 lg 2 p 3). Välisinvesteeringuks
ei ole vaja luba kuna näiteks sihtettevõtja ei kuulu eelnõu §-s 4 loeteletud julgeoleku või avaliku
korra seisukohalt oluliste ettevõtjate hulka, samuti kui omandatav sihtettevõtja osa ei ole seotud
määratletud majandusvaldkonnaga või pole vajalik selles valdkonnas tegutsemiseks. Tegemist
on sisuliselt olukorraga, kus välisinvestor on ekslikult esitanud taotluse välisinvesteeringu loa
saamiseks olukorras, kus ta seda ei vaja.
§ 9 lõike 3 annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile õiguse pikendada 30-
kalendripäevast tähtaega ühe korra kuni 90 kalendripäeva võrra, kui on vaja hinnata täiendavalt
välisinvesteeringu mõju, et selgitada julgeolekule ja avalikule korrale ohu olemasolu või selle
puudumine. Kui välisinvesteeringu mõjudele on vajalik teostada põhjalikum analüüs, siis algne
menetlusaeg võib osutuda liiga lühikeseks, et kujundada lõplik seisukoht investeeringu
mõjudele, iseäranis kui on vajalik saada rohkem teavet välisinvestori tausta, tegevuse või
investori tulevikuplaanide kohta, samuti näiteks kontrollida investeeringu rahastamisallikaid.
Taotlejat teavitatakse menetlustähtaja pikendamisest ning vastav teade saadetakse infosüsteemi
kaudu.
§ 9 lõike 4 alusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pikendada 30-kalendripäeva
pikkust tähtaega 90 kalendripäeva võrra, kui Euroopa Liidu liikmesriik või Euroopa Komisjon
on teatanud oma kavatsusest esitada kooskõlas määruse 2019/452 artikliga 6 märkused või
arvamuse. Nimetatud juhul on menetluse pikendamine vajalik ainuüksi põhjusel, et
liikmesriigil on märkuste ja Euroopa Komisjonil arvamuse esitamiseks ette nähtud aeg pikem
kui see on sätestatud eelnõu § 9 lõikes 1. Määruses sätestatud koostööjuhised kohalduvad juhul,
kui kolmanda riigi välisinvestor teeb investeeringu liikmesriigi sihtettevõtjasse. Liikmesriik
peab Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele eelnimetatud investeeringust teatama,
misjärel on neil määruse 2019/452 artikli 6 lg 6 alusel 15 kalendripäeva aega teatada
kavatsusest esitada märkusi või arvamuse, samuti võib sihtriigilt taotleda välisinvesteeringu
kohta täiendavat teavet. Liikmesriikide märkused või Euroopa Komisjoni arvamus saadetakse
välisinvesteeringu loamenetlust läbiviivale liikmesriigile mitte hiljem kui 35 kalendripäeva
pärast investeeringu kohta teabe kättesaamist või hiljemalt 20 kalendripäeva pärast täiendava
teabe kättesaamist (määruse 2019/452 art 6 lg 7). Seega on menetlustähtaja pikendamine oluline
liikmesriikide märkuste ja Euroopa Komisjoni arvamuse kättesaamiseks ja nende dokumentide
sisuliseks läbivaatamiseks ning vajadusel ka konsultatsioonide pidamiseks. Samas, kuna
juhtumeid, mil teised liikmesriigid või Euroopa Komisjon võivad soovida sekkuda
riigisisestesse välisinvesteeringute menetlustesse tõenäoliselt vähe, siis ei ole ette näha, et seda
alust oleks põhjust sageli kasutada. Erandjuhtudeks on määruse 2019/452 artikli 6 lõikes 8
52
samuti liikmesriigile sätestatud õigus teha välisinvesteeringut puututav otsus teiste
liikmesriikide märkusi ja Euroopa Komisjoni arvamust ära ootamata, kui esineb vajadus võtta
viivitamatuid meetmeid oma julgeoleku kaitsmiseks või avaliku korra säilitamiseks.
Kõnealusel juhul teatab välisinvesteeringut uuriv liikmesriik teistele liikmesriikidele ja
Euroopa Komisjonile oma kavatsusest teha menetluses otsus enne määruses määratletud
tähtaega, põhjendades vajadust viivitamatult tegutseda. Teised liikmesriigid ja Euroopa
Komisjon püüavad kiiresti esitada märkused või arvamuse.
§ 10. Välisinvesteeringu hindamine
Eelnõu § 10 eesmärgiks on kirjeldada asjaolusid, mida välisinvesteeringu hindamisel tuleks nii
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil kui ka komisjonil arvesse võtta, et otsustada, kas
ja kui, siis milliseid negatiivseid mõjusid avalikule korrale ja julgeolekule välisinvesteering
omab.
Hindamiskriteeriumite kirjeldamisel on muuhulgas arvestatud määruse 2019/452 artikli 4
lõikeid 1 ja 2, pidades silmas, et määrusesse on koondatud üldistatud kujul välisinvesteeringute
kontrolli rakendatavate liikmesriikide parim praktika. Välisinvesteering või omada eeldatavat
mõju julgeolekule ja avalikule korrale, kui puudutab kindlaksmääratud valdkondades
varustuskindlust ja olulisi sisendeid, sealhulgas elutähtsatele teenustele, kriitilist taristut,
mistõttu on vajalik silmas pidada välisinvesteeringu võimalikku toimet nii sihtettevõtjale (ka
sihtettevõtja osale) ning vastavale majandusvaldkonnale tervikuna. Samuti on tähtis arvesse
võtta välisinvestoriga seotud asjaolusid. Hindamisasjaolude detailsema loetelu kehtestamine
aitab suurendada välisinvesteeringu loamenetluse läbipaistvust ja ettenähtavust ning tagab
välisinvestorile õiguskindluse. Andmed, mille alusel vastav ohuhinnang teha, saadakse suures
osas taotlusega ning sellele lisatud dokumentidest.
Eelnõu § 10 lõikes 1 on nimetatud seetõttu põhilised hindamisasjaolude rühmad, millega seoses
mõju avalikule korrale ja julgeolekule Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja komisjon
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel peab kaaluma. Vastavad asjaolud seonduvad
välisinvestoriga, sihtettevõtja või sihtettevõtja osa majandustegevuse ning asjakohase
majandusvaldkonnaga.
Eelnõu § 10 lõigetes 2-4 sätestatakse järgnevalt iga hindamiskriteeriumi rühma kohta
näidisloetelu olulisematest hindamisteguritest, mida on võimalik arvesse võtta kaalutletud
otsuse tegemiseks välisinvesteeringu lubamise või keelamise kohta. Tegemist on
mitteammendava näidisloeteluga, kuna asjaolud, mida on asjakohane konkreetse
välisinvesteeringu hindamisel kaaluda, on tihedalt seotud hinnatava välisinvesteeringuga ja
selguvad seetõttu loamenetluse käigus. Oluline on märkida ka seda, et lisaks sellele, et
hindamiskriteeriumid on mitteammendavad, ei ole ühelgi hindamiskriteeriumil eraldiseisvat
tähendust, vaid välisinvesteeringu lubamise või keelamise otsuse tegemisel hinnatakse
hindamiskriteeriume kogumis ja omavahelises koosmõjus.
§ 10 lõikes 2 on toodud näidisloetelu välisinvestoriga seotud asjaoludest, mille hindamine võib
loamenetluses osutuda vajalikuks.
§ 10 lõike 2 punkt 1 sätestab olulise välisinvestorit iseloomustava asjaoluna tema
majandustegevuse ulatuse, seal hulgas selle, millistes riikides ja majandusvaldkondades ta
tegutseb. See teadmine võib anda olulist informatsiooni välisinvestori tegevusplaanide,
kavatsuste ja motiivide kohta, seal hulgas selle kohta, kui tõenäoline on, et välisinvestor on
53
suuteline ja motiveeritud sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tegevuses osalema ulatuses ja viisil,
mis avalikku korda ja julgeolekut ei kahjusta. Näiteks, kui välisinvestori majandustegevus
seondub üksikute Eestist väga kaugel asuvate kolmandate riikidega ja iseäranis, kui tema senine
tegevus seondub valdkondadega, mis ei kattu ega ole lähedased sihtettevõtja või sihtettevõtja
osa tegevusalaga, annab see märku sellest, et välisinvesteeringu usaldusvääruse ja avalikule
korrale ja julgeolekule mõjude hindamine vajab põhjalikumat analüüsimist.
§ 10 lõike 2 punktis 2 on sätestatud, et oluliseks hindamist vajavaks asjaoluks on see, kas
välisinvestori omandistruktuur on selge ja läbipaistev. Kui näiteks ilmneb, et tema
omandistruktuur on põhjendamatult keeruline või läbipaistmatu ning see raskendab arusaamist,
kes välisinvestori tegevust kontrollivad ja rahastavad, kes on tegelikud kasusaajad või kuidas
toimub välisinvestori, samuti tulevikus sihtettevõtja või sihtettevõtja osa juhtimine ja
juhtimisega seonduv otsustusprotsess, seab see välisinvesteeringu usaldusväärsuse kahtluse
alla.
§ 10 lõike 2 punkt 3 keskendub välisinvesteeringu rahastamise allikatele ja rahaliste vahendite
päritolule. Välisinvesteeringu hindamisel tuleb probleemseks lugeda nii olukordasid, kus
välisinvestorit rahastab kolmanda riigi valitsus, valitsusasutus või relvajõud, kui ka see, kui
rahastajaks on terroristlikud organisatsioonid või mõni kuritegelik ühendus, samuti kui raha on
hangitud kuritegelikul teel, seal hulgas on toimunud eelnevalt või toimub välisinvesteeringu
tegemisel rahapesu. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka asjaolu, kui
rahastamise allikas või päritolu ei ole lõpuni selge. Rahastamine võib seisneda nii toetuste või
soodustuste andmises, laenu või krediidi võimaldamises, kui rahaliste vahendite kättesaadavaks
tegemises majanduslikult ebamõistlike tehingute vahendusel (näiteks turuhinnast erineva
maksumusega tehingute tegemises). Rahastamist tuleb antud juhul mõista laiemalt ja hõlmata
analüüsi esemega ka rahastamisega seotud tagatised. Näiteks kui välisinvesteeringuks vajalikud
rahalised vahendid on välisinvestor küll hankinud krediidi- või laenutehinguga usaldusväärselt
finantseerimisasutuselt, kuid laenu või krediidiga seonduva tagatise on andnud mõni
eelnimetatutest, vajavad tagatise andmisega seonduvad kokkulepped ja muud asjaolud
põhjalikumat analüüsi, et välistada tagatise andnud isiku või üksuse ebasoovitav mõju
välisinvestori või tema tegevuse üle.
§ 10 lõike 2 punkti 4 kohaselt arvestatakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel, kas
välisinvestorit kontrollib otseselt või kaudselt kolmanda riigi valitsus, sealhulgas riigiasutus või
relvajõud. Eelnimetatud kontroll võib näiteks tuleneda omandistruktuurist või toimuda olulise
rahastamise kaudu. Kõnealune aspekt, mis seondub välisinvestori isikuga ja tema seostega
kolmanda riigi valitsusasutusega, on tähtis just julgeolekukaalutlustel.
Kiire tehnoloogia areng ja poliitiliste trendide muutumine on toonud kaasa uued riskid Euroopa
majandusele ja liikmesriikide julgeolekule. Majandus ja julgeolek on aina rohkem omavahel
seotud ning on osa geopoliitilisest rivaliteedist. Tehnoloogilised uuendused loovad riigi
toimimise seisukohalt uusi haavatavusi kriitilises taristus ja teenustes ning avavad uksi välistele
ohtudele. Tänaseks on küberrünnete ohvriks langenud enamik majandusvaldkondadest.
Kriitilises valdkonnas teenuse osutamisega kaasneb küsimus, kellele saab riik usaldada oma
teenuste toimimise tagamise ülesanded. Mõnede kolmandate riikide väärtused erinevad
oluliselt Euroopa Liidu ja teiste lääneriikide omadest. Nende strateegiline eesmärk on
lähipiirkondades aga ka maailmas laiemalt majanduslikult ja sõjaliselt domineeriva positsiooni
kindlustamine ning konkureerivate rahvusvaheliste jõudude kõrvaletõrjumine. Samuti on teada,
et mõjuvõimu saavutamiseks kasutatakse aina enam erinevaid meetmeid omavahel
kombineerituna ehk hübriidselt. Selle klassikalised osad on küberründed, desinformatsiooni
54
levitamine, sõjalised manöövrid, mõjutustegevus, majanduslikud meetmed jne. Majanduslike
sõltuvussuhete loomine on nende riikide üks teadlik eesmärk, et läbi selle saavutada võimekus
mõjutada teise riigi otsuseid või need endale allutada.
Välisluureameti 2021. aasta raporti kohaselt on Venemaa järjekindlalt püüdnud poliitiliste,
majanduslike ja sõjaliste mõjutushoobade abil takistada oma lähiregioonis olevate riikide
lõimumist ja suhete arendamist euroatlantiliste organisatsioonidega124. Samuti tuuakse välja, et
Hiina juhtkonna strateegiline eesmärk on maailmas sõltuvuse tekitamine oma tehnoloogiast.
Hiina Kommunistilik Partei (HKP) ja eraettevõtlus on Hiinas tihti otsesemalt või kaudsemalt
seotud. Huawei näiteks rõhutab, et ettevõte kuulub töötajatele, mida juhib Huawei ametiühingu
nõukogu. Kõik Hiina ametiühingud kuuluvad aga Ülehiinalisse Ametiühingute Föderatsiooni,
mille juht on HKP parteisekretär. Praegune parteisekretär on ühtlasi Hiina parlamendi
aseesimees.125
Seega Eesti riigi toimimise seisukohalt olulisse valdkonda investeeriv ettevõtja ei pruugi
toimida traditsioonilise äriloogika alusel vaid teenida kolmanda riigi huve, mis võivad olla
vastuolus Eesti julgeolekuhuvidega.
§ 10 lõike 2 punkti 5 järgi arvestatakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel ka seda,
kas välisinvestor on välisinvesteeringu tegemise ajal seotud või on varem olnud seotud Eesti
või Euroopa Liidu liikmesriigi avaliku korra või julgeoleku ohustamisega. Tegemist on oma
sisult laia kriteeriumiga, mille puhul on vaatluse all välisinvestori varasem tegevus. Näiteks on
Eesti oludes võimalik kõnealusel juhul arvestada isiku võimalikke tegevusi riigivastaste
süüteokoosseisude valguses, st kas välisinvestor on osalenud selliste kuritegude
toimepanemisel, kas välisinvestor on õhutanud, õhutab või on põhjendatud alus arvata, et võib
õhutada rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist või vägivalda. Samas, kui aga
konkreetse välisinvestori puhul otsene viide sellistele süüteokoosseisudele puudub, tuleb
hinnata temast lähtuvat ohtu tema riigi julgeolekule laiemalt126. Samuti võib arvestada
füüsilisest isikust välisinvestori puhul seda, kas ta on olnud välisriigi relvajõududes
tegevteenistuses, lepingulises teenistuses või on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi
relvajõududes, on töötanud, töötab või on põhjendatud alus arvata, et ta on töötanud või töötab
välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või selle kasuks. Kuna avaliku korra kaitseala on
objektiivne õiguskord ning kogum kollektiivsetest ja individuaalsetest õigushüvedest, siis ka
avalikule korrale mõju hindamisel võetakse seisukoha kujundamisel arvesse, kas välisinvestori
tegevus on ohustanud õiguskorraga kaitstavaid õigushüvesid (näiteks elu, tervis, vabadus, vara,
looduskeskkond). Oluline on silmas pidada ühiskonna turvalisust, mida määratletakse kui
kollektiivsete õigushüvede kogumit, mille olemasolu on vajalik organiseeritud ühiskondlikuks
eluks, siia kuuluvad nt elutähtsaid avalikke teenuseid osutavate institutsioonide kaitse ja
toimimine (nt liikluse toimimine, vee- ja elektrivarustus ning muud kommunikatsioonid),
avalike teabevahendite toimimine, rahvatervise kaitse jne127.
Sisendi selle kohta, mil viisil on välisinvestor olnud seotud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide
julgeolekut või avalikku korda ohustava tegevusega, saavad anda asjakohased liikmesriigid
määruse 2019/452 koostööreeglitega ettenähtud korras.
124
Välisluureameti avalik raport 2021, lk 6, kättesaadav https://www.valisluureamet.ee/doc/raport/2021-et.pdf
125
Välisluureameti avalik raport 2021, lk 77, kättesaadav https://www.valisluureamet.ee/doc/raport/2021-et.pdf
126
Tartu Ülikooli uuring, lk 28.
127
Korrakaitseseaduse eelnõu 49 SE seletuskiri, lk 20., kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8a9c2286-06fc-65d2-957b-bd9e11a940c4/Korrakaitseseadus,
55
Ka see asjaolu on oluline julgeoleku kaalutlusel, kuna usaldusväärseks ei pruugi saada lugeda
välisinvestorit, kes on varasemalt käitunud avalikku korda või julgeolekut kahjustaval viisil või
näiteks teeb seda mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis välisinvesteeringu tegemise ajal.
§ 10 lõike 2 punktis 6 võetakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel arvesse, kas
välisinvestor tegeleb, on tegelenud või on põhjendatud kahtlus, et ta hakkab tegelema
ebaseadusliku tegevusega. Nimetatud teguri puhul uuritakse välisinvestori seadusekuulekust
ning õigusnormidest kinnipidamist, mis moodustab ühe osa avaliku korra kaitsealast. Seejuures
omab tähtsust nii välisinvestori varasem ebaseaduslik tegevus kui ka tegevus investeeringu
hindamise ajal.
Igasugune ebaseaduslik tegevus ei viita kohe võimalusele, et välisinvestor võib ohustada
avalikku korda eelnõu tähenduses. Väiksemat tüüpi rikkumiste (sh väärtegude) ja teistes
riikides haldusõigusrikkumiste toimepanemine ei ole üldjuhul piisav, et tuvastada
märkimisväärne mõju avalikule korrale. Tartu Ülikooli uuringus on märgitud, et tihti on
konkreetse isiku puhul oht avalikule korrale tuvastatud juhul, kui ta on varasemalt toime pannud
kuriteo.128 Näiteks on Riigikohus pikaajalise elaniku välja saatmise puhul leidnud, et kuriteo
toimepanemine ja selle asjaolud on üheks minevikusündmuseks, mis on olulise tähtsusega ka
isikust lähtuva jätkuva ohu olemasolu üle otsustamisel, mistõttu on kuriteo toimepanemise fakt
avalikule korrale ja seeläbi riigi julgeolekule eksisteerivat ohtu kinnitavaks asjaoluks.129
Riigikohus on nõustunud, et teatud kuritegude olemust ja raskust ning kõrget
ühiskonnaohtlikkust arvestades (ennekõike sõltuvuskuritegude puhul), võib eeldada
võimalikku ohtu avalikule korrale ka tulevikus.130 Samuti tuleks arvesse võtta isiku korduvat
karistatust. Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on suurem nende isikute puhul, keda
on ka varem kuritegudes süüdi tunnistatud ja karistatud, ning eeskätt nende kuritegude puhul,
mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika järgi suur.131 Välisinvestori seotus
kuritegevusega on lihtsamatel juhtudel tuvastatav andmete hankimisega välisinvestori
varasemate süüdimõistmiste või karistamiste kohta Eestis või Euroopa Liidu liikmesriikides.
Keerulisematel juhtudel võib välisinvestori seos kuritegevusega olla aga kaudne, näiteks
seisneda juhtorganite liikmete seotuses kurjategijatega. Ilmselgeks näiteks avaliku korra
ohustamise kohta on olukord, kus välisinvestori puhul on põhjendatud alus arvata, et ta on toime
pannud inimsusevastaseid kuritegusid või sõjakuritegusid, samuti välisinvestori kuulumine
kuritegelikku ühendusse.
§ 10 lõike 2 punktis 7 on üheks hinnatavaks teguriks, kas välisinvestor või tema lõplik
kasusaaja on või on olnud rahvusvahelise sanktsiooni subjekt.
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon
välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist
julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse
järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise
välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist (RSanS § 3 lg 1). Rahvusvahelise
sanktsiooniga võib keelata rahvusvahelise sanktsiooni subjekti riiki sisenemise, piirata
rahvusvahelist kaubandust ja rahvusvahelisi tehinguid ning seada muid keelde või kohustusi
(RSanS § 3 lg 3).
128
Tartu Ülikooli uuring, lk 26.
129 Riigikohtu 27.11.2017 otsuse nr 3-3-1-1-14, p 17.
130
Riigikohtu 27.11.2017 otsuse nr 3-3-1-1-14 p 19.
131
Samas, p 20.2 ja selles viidatud kohtupraktika.
56
Välisinvesteeringu usaldusvääruse ja välisinvestori tegevuse hindamise raames on eelkõige
olulised finantssanktsioonid RSanS § 14 tähenduses, mis avaldavad kõige suuremat mõju isiku
majandustegevusele ja võimekusele oma majandusressursse kasutada. Seejuures võib
finantssanktsiooniga olla muuhulgas keelatud finantssanktsiooni subjektile rahaliste vahendite
kättesaadavaks tegemine, rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis ettenähtud
tingimustel väärtpaberitehingud või investeerimine. Kuigi rahvusvahelise sanktsiooni seaduse
alusel on rahvusvahelist sanktsiooni rikkuv tehing tühine (RSanS § 7 lg 2), mis välistab
võimaluse, et välisinvesteeringu aluseks olev tehing oleks otseselt seostud sanktsiooni esemega,
siis eelnõu kohaselt on võimalik arvesse võtta ka minevikus kohaldatud sanktsioone. Samuti on
võimalik sanktsiooni subjektile kohaldada keelde või kohustusi, mis ei ole seotud tehingutega
(nt riiki sisenemise keeld), mida saab samuti välisinvesteeringu hindamisel välisinvestori või
tema tegeliku kasusaajaga seoses arvesse võtta.
On äärmiselt tõenäoline, et kõnealusele tõsisele rahvusvahelisele meetmele allutatud isik ei
pruugi olla soovitud ega usaldusväärne investor strateegiliselt olulistesse ettevõtjatesse.
Sarnane on olukord ka siis, kui sanktsioonialuseks isikuks on või on olnud välisinvestor või
tema lõplik kasusaaja. Ainuüksi rahvusvahelise sanktsiooni subjektiks olemise või sanktsiooni
alla sattumise fakt annab tõsise signaali välisinvestori võimaliku ebasobivuse kohta avaliku
korra või julgeoleku seisukohalt olulises valdkonnas tegutsemiseks ja seda isegi siis, kui
välisinvesteeringu tegemine mõnda kehtivat sanktsiooni ei riku.
Eelnõu § 10 lõige 3 esitab näidisloetelu asjaoludest, mis annavad seoses sihtettevõtja või
sihtettevõtja osa majandustegevusega olulist informatsiooni välisinvesteeringu usaldusväärsuse
kohta. Vastavate asjaolude hindamise ja muude loamenetluses tuvastatud asjaoludega
kõrvutamise abil on võimalik teha järeldusi selle kohta, millised on välisinvesteeringu
tõenäolised mõjud sihtettevõtja ja sihtettevõtja osa tegevusele.
§ 10 lõike 3 punkti 1 kohaselt on välisinvesteeringu hindamisel võimalik arvesse võtta seda,
kui olulises või majanduslikult haavatavas valdkonnas sihtettevõtja või sihtettevõtja osa
tegutseb ja kui suur on tema tähtsus vastavas valdkonnas. Sihtettevõtja pakutav sisend, toode,
teenus või tehnoloogia, samuti tema valduses olev potentsiaalselt tundlik teave võib olla olulise
tähtsusega riigi ja ühiskonna toimimiseks tervikuna, aga näiteks võib see olla vajalik muudele
ettevõtjatele tegutsemiseks, sest sihtettevõtjal on vastavas tarneahelas või elutähtsa teenuste
toimepidevuse tagamisel oluline roll. Sihtettevõtja tegevusvaldkonna kõrval on samavõrra
oluline võtta arvesse sihtettevõtja või sihtettevõtja osa osatähtsust vastavas valdkonnas, kuna
ka see mõjutab otseselt välisinvesteeringu mõju hindamist avalikule korrale ja julgeolekule.
Juhul, kui esineb oht, et välisinvestor hakkab sihtettevõtja või sihtettevõtja osa strateegilise
tegevuse suunamisel käituma avaliku korra või riigi julgeolekuhuvide vastaselt, siis riigile
olulises valdkonnas on tagajärjed tõsisemad ja pikaajalisemad, kui väiksema tundlikkusega
valdkondades. Sama põhimõte kehtib ka sihtettevõtja või sihtettevõtja osa olulisuse kohta
valdkonnas, see tähendab, mida suurem on sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tähtsus mingis
majandusharus, seda raskem ja aeganõudvam on probleemide korral tema asendamine ja
meetmete tarvitusele võtmine välisinvestorist tulenevate negatiivsete mõjude leevendamiseks.
§ 10 lõike 3 punktis 2 on olulise asjaoluna nimetatud seda, kas ja millises ulatuses rahastatakse
sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tegevust Euroopa Liidu fondidest või muudest avalikest
vahenditest, kuna välisinvesteeringu järgselt võivad vastavad rahalised vahendid minna
välisinvestori kontrolli alla, seal hulgas hakata soodustama välisinvestori avalikku korda või
julgeolekut kahjustavat tegevust.
57
§ 10 lõike 3 punkti 3 järgi on võimalik välisinvesteeringu hindamisel võtta arvesse seda, kas
ja milliseid muudatusi võib välisinvesteering tuua kaasa sihtettevõtja või sihtettevõtja osa
majandustegevuses või sihtettevõtja juhtimises. Välisinvestori võimalused kahjustada avalikku
korda või julgeolekut on teinekord otseselt seotud just sellega, kas tal on üldse võimalik
sihtettevõtja või sihtettevõtja osa majandustegevuses muudatusi teha. Näiteks kui
välisinvesteering seisneb küllaltki väikese olulise osaluse omandamises, millega ei kaasne
võimalust hakata mõjutama sihtettevõtja või sihtettevõtja osa igapäevast tegevust, ei pruugi
vastava välisinvesteeringu keelamine olla vajalik ega põhjendatud. Samas ei tähenda võimaluse
puudumine majandustegevuse otseseks mõjutamiseks alati ilmtingimata seda, et
välisinvesteeringul puuduvad avaliku korra või julgeoleku seisukohalt negatiivsed tagajärjed.
Näiteks kui sihtettevõtja valdab riigi julgeoleku seisukohalt olulist informatsiooni, võib
julgeoleku või avaliku korra kaitseks olla vajalik just juurdepääsu takistamine vastavale
informatsioonile, millisel juhul ei pruugi pelgalt omandatava osaluse suurus omada hinnangu
andmisel otsustavat tähendust.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lõige 2 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan
juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Seega
muudatused sihtettevõtja juhtimises võivad puudutada nii juhatuse kui ka nõukogu koosseisu
ja ülesandeid.
§ 10 lõike 3 punktis 4 on sätestatud olulise hinnatava asjaoluna see, kas ja millise teadus- ja
arendustegevusega sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tegeleb või milliseid intellektuaalse
omandi õigusi omab. Juhul kui välisinvesteering toob kaasa vastava teadus- või
arendustegevuse tulemi või intellektuaalse omandi ülemineku välisinvestorile või näiteks annab
talle võimaluse mõjutada tulevast teadus- ja arendustegevust, võib see sõltuvalt välisinvestori
isikust ja eeldatavatest tulevikuplaanidest omada avaliku korra või julgeoleku seisukohalt
negatiivseid tagajärgi. Negatiivseteks tagajärgedeks ei pruugi olla üksnes teadus- või
arendustegevuse tulemi või intellektuaalse omandi õiguste vahetu üleminek välisinvestorile,
vaid ka võimalus, et välisinvestor annab selle omakorda edasi, samuti see, kui välisinvestor
saab käimasoleva teadus- või arendustegevuse lõpetada või muuta selle sisu.
Eelnõu § 10 lõikes 4 tuuakse asjaolude rühmana välja sihtettevõtja või sihtettevõtja osa
asjakohase majandusvaldkonna. Vastav majandusvaldkond on oluline selleks, et mõista
sihtettevõtja või sihtettevõtja osa majandustegevuse ulatust ja olulisust, haavatavust ning
vajadusel seda arvesse võtta.
§ 10 lõike 4 punktis 1 on nimetatud, et ühe asjaoluna saab arvesse võtta üldist
konkurentsiolukorda kaubaturul, kus sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tegutseb, samuti seda,
kes ja kui tugevad on konkurendid. Näiteks kui tegemist on konkurentsitiheda turuga ja
sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tähtsus turul ei ole sellise suurusega, mis muudaks ta
asendamatuks turuosaliseks, on välisinvesteeringu mõju avalikule korrale või julgeolekule
väiksem, kui see on sellise sihtettevõtja või sihtettevõtja osa puhul, kes on turuliider ning kelle
puhul probleemide ilmnemisel või muul põhjusel on keeruline asendada uue toote või teenuse
pakkujaga.
§ 10 lõike 4 punktis 2 on olulise asjaoluna nimetatud asendustoodete või -teenuste olemasolu
hindamine. Sarnaselt eelnõu § 10 lõike 4 punktis 1 nimetatule iseloomustab ka antud asjaolu
seda, kui suur on sihtettevõtja või sihtettevõtja osa majanduslik mõju ning millised on
võimalused tema asendamiseks probleemide ilmnemise korral. Asendatavust on võimalik
58
hinnata nii nõudluse kui pakkumise seisukohalt, võttes arvesse rikkalikku konkurentsiõiguse
praktikat antud küsimuses.
§ 10 lõike 4 punkti 3 alusel on võimalik hinnata välisinvesteeringu mõju sihtettevõtja või
sihtettevõtja osa tegevusele majandusvaldkonnas tervikuna, sealhulgas tema suhetele tarnijate,
varustajate ja klientidega. Antud asjaolu võib iseäranis oluliseks osutuda siis, kui ta on teiste
sihtettevõtjate oluliseks lepingupartneriks (tarnijaks, kliendiks või varustajaks) või kui ta omab
olulist mõju mõnes teistele sihtettevõtjatele olulises tarneahelas, samuti kui ta osaleb muus
olulises tarneahelas, mille toimimist on vaja tagada avaliku korra või julgeoleku seisukohalt.
Antud asjaolu raames on võimalik võtta arvesse ka taristute, seal hulgas virtuaalsete taristute
omamist või opereerimist, mille toimimine on teistele sihtettevõtjatele oluline.
Eelnimetatud § 10 lõigete 2–4 loetelu on mitteammendav ning välisinvestoriga, sihtettevõtja
või sihtettevõtja osa majandustegevuse ning asjakohase majandusvaldkonnaga seotud asjaolud
ei piira muude asjaolude arvestamist välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel Eesti või
Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale ja julgeolekule. Hinnates välisinvesteeringu
usaldusväärsust ja selle võimalikku mõju julgeolekule ja avalikule korrale võib arvestada nii
eelnõu § 10 lõigetes 2-4 nimetatud tegureid, aga ka muid asjakohaseid tegureid, mis omavad
toimet julgeoleku ja avaliku korra tagamisele. Seaduses ei ole võimalik ammendavalt ette näha
kõiki potentsiaalseid aspekte, mis võivad kujutada ohtu julgeolekule ja avalikule korrale.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja välisinvesteeringukomisjonile peab vastavate
õigushüvede kaitseks jääma õigus piisavaks paindlikkuseks, et arvestada nii pidevas
muutumises olevat julgeolekukeskkonda kui ka muid konkreetse aja ja olukorra eripärast
tulenevaid tähtsust omavaid asjaolusid. Seega on arvesse võetavate asjaolude loetelu
mitteammendav ning see, milliseid omavad tähtsust just konkreetses välisinvesteeringu
loamenetluses, sõltub iga konkreetse juhtumi asjaolude kontekstist.
§ 11. Välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamine, välisinvesteeringu loa andmine,
kõrvaltingimusega loa andmine ja andmisest keeldumine
Paragrahvi 11 lõikes 1 on sätestatud, et komisjon kooskõlastab välisinvesteeringu loa andmist
ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab välisinvesteeringu loa, kui
välisinvesteering ei ohusta Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut ja avalikku korda.
Kui välisinvesteeringu eelnõu § 10 alusel läbiviidud hindamise tulemusel on komisjon jõudnud
seisukohale, et välisinvesteering on usaldusväärne ja puudub negatiivne mõju julgeolekule ja
avalikule korrale, kooskõlastab komisjon välisinvesteeringu loa andmise taotluse. Sisendi selle
kohta, kas välisinvesteering võib mõjutada Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku
korda, saavad anda teised liikmesriigid määruse 2019/452 koostööreeglitega ettenähtud korras.
Kui teine liikmesriik ei ole määruse 2019/452 artikli 6 alusel oma põhjendatud märkusi
esitanud, siis võib eeldada, et välisinvesteeringul kõnealune mõju teises liikmesriigis puudub.
Komisjoni kooskõlastust arvesse võttes saab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet anda
välisinvesteeringu loa.
Vastavalt § 11 lõikele 2 komisjon ei kooskõlasta välisinvesteeringu loa andmist ning keeldub
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet välisinvesteeringu loa andmisest, kui
välisinvesteering võib ohustada Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku
korda. Julgeoleku ja avaliku korra mõistete sisustamisel tuleb arvestada erinevaid asjaolusid.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja välisinvesteeringukomisjon välisinvesteeringu
loa andmise kooskõlastajana, peavad neid asjaolusid iga üksikjuhtumi puhul hindama
eraldiseisvalt, rakendades kaalutlusõigust. Nagu oli märgitud eelnõu § 1 lõiget 2 selgitavas osas,
59
on eelnõu kohaselt avalikule korrale ohu hindamisel vaatluse all nii õigusnormidest
kinnipidamine kui ka laiemalt see, kas välisinvesteering võib kahjustada mõnda ühiskonna
põhihuvi. Julgeoleku tagamise aspektist on oluline teha kindlaks, kas välisinvesteering võib
avaldada mõju eelnevalt nimetatud julgeolekupoliitika, siseturvalisuse ja riigikaitse peamistele
tegevussuundadele.
Ohuhinnang on prognoosotsus. Näiteks julgeoleku puhul selleks, et tegemist oleks ohuga, ei
pea esinema juba negatiivne mõjutus või tegelik rikkumine, mis julgeolekut kahjustab, vaid
piisab ka sellest, kui esineb julgeoleku kahjustamise oht. Arvesse tuleb võtta nii mineviku ja
oleviku kogemust kui ka võimalikke tuleviku ohte.132 Tartu Ülikooli uuringus viidatud
Riigikohtu praktika kohaselt teeb ohu hindamisel (kas ja milline) pädev haldusorgan tõendatud
asjaolude põhjal prognoosi isiku käitumise kohta tulevikus. Seega hõlmab ohuhinnang nii
tõendite hindamist kui ka asjakohaste määratlemata õigusmõiste sisustamist.133 Ohu
tuvastamisel on abiks eelnõu § 10 nimetatud välisinvesteeringu hindamiseks kasutatavad
tegurid.
Välisinvesteeringukomisjon kuuluvad lisaks ministeeriumite esindajatele ka julgeolekuasutuste
ja korrakaitseorganite esindajad. Välisinvesteeringu hindamise ja loa andmise kooskõlastamise
raames lähtub komisjon ohu esinemise või puudumise kaalumisel muuhulgas ka vastavate
komisjoniliikmete ohuhinnangutest, mis tuginevad nende pädevustest lähtuvalt kogutud
teabele.
Sisendi selle kohta, kas välisinvesteering võib mõjutada Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut
või avalikku korda, saavad anda nii teised liikmesriigid kui ka Euroopa Komisjon. Selleks
esitab teine liikmesriik oma põhjendatud märkused määruse 2019/452 artikli 6 alusel , näidates
ära, kuidas menetletav välisinvesteering tema julgeolekut või avalikku korda negatiivselt
mõjutab. Ka Euroopa Komisjon võib esitada oma arvamuse Eestile, kui leiab, et hinnatav
välisinvesteering, mõjutab tõenäoliselt julgeolekut või avalikku korda rohkem kui ühes
liikmesriigis. Seejuures peab Euroopa Komisjon sellise arvamuse esitama juhul, kui vähemalt
üks kolmandik liikmesriikidest on oma märkustes väljendanud välisinvesteeringu negatiivset
mõju nende julgeolekule või avaliku korrale. Kõnealune säte annab muuhulgas aluse võtta teiste
liikmesriikide märkusi ja Euroopa Komisjoni arvamust arvesse ning põhjendatud juhul
välisinvesteeringu loa andmisest keelduda.
§ 11 lõikes 3 on reguleeritud kõrvaltingimusega välisinvesteeringu loa andmine. Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet võib anda välisinvesteeringu loa kõrvaltingimusega, mis paneb
välisinvestorile või sihtettevõtjale Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku või avaliku
korra ohustamise vältimiseks meetme täitmise kohustuse, sealhulgas kohustuse sihtettevõtjas
teatud suurusega osaluse võõrandamiseks, kehtivate toodete tarnimise või teenuste osutamise
lepingute jätkamiseks. Kõrvaltingimuse seadmise kaudu saab paindlikult lahendada võimalikke
välisinvesteeringuga kaasnevaid riske ilma välisinvesteeringut keelamata, mis on välisinvestori
jaoks kindlasti vähem koormava mõjuga. Seda, kas võimaliku ohu ärahoidmiseks on sobilikke
meetmeid ning kas meetmete kohaldamine võiks olla tulemuslik, hinnatakse eraldi iga juhtumi
asjaolusid arvestades. Sõltuvalt konkreetsest kaasusest võivad kõnealused lisatingimused olla
erinevad, näiteks osaluse omandamisel on teatud isikute keeld kuuluda äriühingu
juhtorganitesse või teatud teabele juurdepääsu piiramine, kohustus võõrandada teatud
suurusega osalus ühingust, samuti kohustus ettevõtjale jätkata teatud toodete tarnimist või
132
J. Jäätma. Julgeoleku mõiste. – Juridica 2/2020, lk 77.
133
Riigikohtu 19.02.2019 otsuse 3-17-1545 p 26.
60
teenuste osutamist etteantud mahtudes või kvaliteediga, kui sellest võib sõltuda näiteks
elutähtsate teenuste toimepidevus. Tingimused võivad näiteks olla seotud ajaliste piirangutega,
kuniks leitakse uued tarnekindlust tagavad ettevõtjad.
§ 11 lõike 4 kohaselt on kõrvaltingimuse andmine seotud HMS § 53 lg 2 punktis 2 nimetatud
alusega, s.t kõrvaltingimusega loa võib anda, kui selleta tuleks luba jätta andmata. Seega võib
välisinvesteeringu loa anda kõrvaltingimusega, kui selleta tuleks keelduda välisinvesteeringu
loa andmisest.
Võimalikke tõhusaid ja sobilikke kõrvaltingimusi kaalub ka välisinvesteeringu loa andmise
taotlusele kooskõlastuse andmisel välisinvesteeringukomisjon, tehes Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile kooskõlastamisel vastavasisulise ettepaneku. Kui välisinvestoriga on
meetmete osas vajalik pidada läbirääkimisi, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
pikendada eelnõus ettenähtud menetlustähtaega kuni 60 kalendripäeva võrra.
Kõnealune võimalus loob aluse mõistlike kompromisside ja kokkulepete saavutamiseks
välisinvestori või sihtettevõtja huvide ja riigi julgeoleku või avaliku korra riskide maandamise
vajaduste vahel. Ka Tartu Ülikooli uuringus on ühe sobiliku regulatiivse meetmena
potentsiaalsete riskide maandamiseks ja seejuures välisinvestori halduskoormuse
leevendamiseks nimetatud loast keeldumise asemel seaduse tasandil kõrvalkohustuste
sätestamine.134 Sarnaste riske vähendavate või kõrvaldavate meetmetega loa andmise
tingimuse kohaldamine või neid kokku leppimine on laialdaselt levinud praktika
välisinvesteeringute kontrolli rakendavates riikides135.
§ 11 lõikes 5 on ette nähtud täiendavad välisinvesteeringu lao andmisest keeldumise alused.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib keelduda välisinvesteeringu loa andmisest, kui
on põhjendatud alus kahelda esitatud dokumentide ja andmete ehtsuses või nende sisu õigsuses
(§ 11 lg 4 p 1). Tegemist on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kaalutlusõigusega,
mille puhul saab loa jätta andmata juhul, kui on esitatud põhjendatud kahtlusega võltsitud või
ebaõiged dokumendid ning need andmed on olulise tähendusega välisinvesteeringu hindamisel.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib menetluses nõuda andmete esitajalt nende
kontrollimiseks dokumendi originaali või alternatiivses elektroonilises formaadis esitamist.
Samuti võib sisulises õigsuses veendumises küsida asjakohaseid täiendavaid andmeid.
Kõnealune loast keeldumise alus on seotud taotleja kohustusega aidata kaasa menetluses
oluliste asjaolude väljaselgitamisele. Kui isik on menetluses tegutsenud vastupidiselt
eelnimetatud nõudele ning eksitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja
välisinvesteeringukomisjoni või raskendanud sellega nende tööd, siis on täiendavalt põhjust
kahelda ka välisinvestori usaldusväärsuses.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saab keelduda välisinvesteeringu loa andmisest, kui
taotleja ei ole esitanud eelnõu § 8 lõike 1 alusel täiendavaid andmeid, mis võivad mõjutada
välisinvesteeringu loa andmist või sellest keeldumist (§ 11 lg 4 p 2). Sarnaselt eelneva
punktiga, kui taotleja on rikkunud kohustust aidata kaasa menetluses oluliste asjaolude
väljaselgitamisele, siis on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus keelduda
välisinvesteeringu loa andmisest.
134
Tartu Ülikooli uuring, lk 151.
Näiteks Austrias, Tšehhis, Saksamaal, Taanis, Hispaanias, Soomes, Prantsusmaal, Itaalias, Leedus, Maltal,
135
Rumeenias, Sloveenias ja Slovakkias.
61
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib keelduda välisinvesteeringu loa andmisest, kui
välisinvesteering võib mõjutada Euroopa Liidule huvi pakkuvaid projekte või programme
määruse 2019/452 artikli 8 tähenduses (§ 11 lg 4 p 3).
Vastavalt määruse 2019/452 artikli 8 lõikele 3 on liidule huvi pakkuvad projektid ja
programmid need, millega on seotud märkimisväärne summa või oluline osa liidu rahalistest
vahenditest või mida reguleerib liidu õigus, mis käsitleb elutähtsat taristut, olulise tähtsusega
tehnoloogiaid või olulise tähtsusega sisendeid, mis on julgeoleku või avaliku korra seisukohast
olulised. Liidule huvi pakkuvate projektide ja programmide loetelu on esitatud komisjoni
delegeeritud määruse (EL) 2021/2126136 lisas137. Sisendi, kas välisinvesteering võib
negatiivselt mõjutada julgeoleku või avaliku korra seisukohast Euroopa Liidule huvi pakkuvaid
projekte või programme, annab Euroopa Komisjonile määruses 2019/452 ettenähtud korras.
Euroopa Komisjoni arvamust saab riigisiseses loamenetluses arvesse võtta ning põhjendatud
juhul välisinvesteeringu loa andmisest keelduda.
§ 11 lõikes 6 on sätestatud, et välisinvesteeringu loa andmisest keeldumise otsuse aluseks
olevaid põhjendusi, samuti menetluses kogutud teavet ja tõendeid ei avaldata, sealhulgas
taotlejale, ulatuses, milles see võib ohustada Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut
või avaliku korra kaitset või milles sellele kohaldub seaduses sätestatud juurdepääsupiirang.
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja kaitse korras on loetletud riigisaladuse
põhimõtted ja alused. Riigisaladuseks on näiteks julgeolekuasutuse koosseis, hangitud teave,
selleks kasutatud meetodid ning ka analüüsitud ja sünteesitud teave. Välisinvesteeringute
hindamiseks avaldatud teave võib luua võimalusi riigisaladusega kaitstud meetodite
paljastumiseks. Välisinvesteeringute hindamise regulatsiooni keskmes on kolmandate riikidega
seotud asjaolud ning osades sellistes riikides on oluliselt erinev lähenemine inimõiguste
kaitsele. Teabe vale käitlemise korral võivad ohtu sattuda inimelud või teabe kogumise
136
Komisjoni 29. septembri 2021 delegeeritud määrus (EL) 2021/2126, millega muudetakse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 (millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute
raamistik) lisa (ELT L 432, 3.12.2021, lk 1).
137
1. Euroopa GNSS-programmid (Galileo & EGNOS);
2. Copernicuse programm;
3. ELi uue riikliku satelliitside programmi ettevalmistamist käsitlev ettevalmistav meede;
4. Kosmoseprogramm;
5. Programm „Horisont 2020“, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikli 185 kohased teadus- ja
arendusprogrammid ning ELi toimimise lepingu artikli 187 kohaselt loodud ühisettevõtted või muud struktuurid;
6. Programm „Euroopa horisont“, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikli 185 kohased teadus- ja
arendusprogrammid ning ELi toimimise lepingu artikli 187 kohaselt loodud ühisettevõtted või muud struktuurid;
7. Euratomi teadus- ja koolitusprogramm (2021–2025);
8. Üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T);
9. Üleeuroopaline energiavõrk (TEN-E);
10. Üleeuroopalised telekommunikatsioonivõrgud;
11. Euroopa ühendamise rahastu;
12. Programm „Digitaalne Euroopa“
13. Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm;
14. Kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistav meede;
15. Euroopa Kaitsefond;
16. Alaline struktureeritud koostöö;
17. ITERi Euroopa ühisettevõte;
18. Programm „EL tervise heaks“.
62
meetodid, mille tagajärjel võib kahjustuda riigi kaitsevõime ja võime koguda teavet muude
julgeolekuohtude ennetamiseks. Sarnaselt on kaitstud salajased kaastöötajad ja infokogumise
meetodid ka kriminaalmenetlustes. Väiksemgi kahtlus võib luhata pikaajalise salajase
operatsiooni ning halvimal juhul seada ohtu inimeste elud.
Komisjoni liikmed, kes kasutavad välisinvesteeringu usaldusväärsusele hinnangu andmisel
riigisaladusega kaitstavat teavet, vormistavad selle vastavalt riigisaladuse ja salastatud
välisteabe kaitse seaduse ja korra põhimõtetele eraldi dokumendina. Riigisaladuse ja sellega
kaetud dokumendi omanik on selle koostanud komisjoni liige ning selle käitlemisel lähtutakse
eelnimetatud regulatsiooni põhimõtetest. Riigisaladust sisaldavat dokumenti tutvustatakse
vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsuõigust omavatele teistele komisjoni liikmetele
vastavalt teadmisvajaduse põhimõtetele. Dokumentidega tutvumine ning vajalikud arutelud
neil teemadel toimuvad selleks ettenähtud keskkondades (turvaalal). Kui komisjoni liikmeks
oleval asutusel vastavad võimalused puuduvad, käib ta teabega tutvumas või seda arutamas
selle omaniku juures. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet oma otsuses riigisaladuseks
olevat teavet ei avalda. Otsust põhistab amet selles ulatuses, mis on avalikult võimalik ning
vajadusel viidatakse riigisaladusega kaetud dokumentidele, mida on kasutatud otsuse tegemisel.
Otsuse vaidlustamisel kohtus on vastava riigisaladuse juurdepääsuloaga kohtunikul võimalik
kontrollida haldusmenetluse põhimõtete järgimist ning tutvuda vajalike materjalidega, misjärel
saab anda hinnangu, kas otsus on tehtud õiguspäraselt või mitte.
§ 12. Välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamine
§ 12 lõige 1 sätestab tingimused välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamisele. Loa kehtetuks
tunnistamine on võimalik kui taotleja:
1) ei täida välisinvesteeringu loa kõrvaltingimust;
2) on esitanud ebaõigeid või eksitavaid andmeid või dokumente, mis olid otsuse tegemisel
määravad
Esimesel juhul on välisinvesteeringu luba väljastatud koos lisatingimustega, milleks on
meetmed võimalike riskide maandamiseks, mis võivad kaasneda julgeoleku ja avaliku korra
ohuga (näiteks teatud toodete või teenuste tarnimise jätkamine etteantud mahus või teatud
kvaliteediga kindlaksmääratud ajaperioodi jooksul, keeld teatud isikute kuulumiseks äriühingu
juhtorganitesse vms), mille täitmine on eelduseks, et vastav välisinvesteering sai algselt lubava
otsuse. Juhul, kui vastavaid tingimusi ei täideta, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametil õigus väljastatud luba kehtetuks tunnistada.
Teiseks, saab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaaluda loa kehtetuks tunnistamist
juhul, kui selgub, et taotlemisel on lubava otsuse tegemiseks olnud määravad ebaõiged või
eksitavad andmete või dokumendid. Kõnealuste andmete (sealhulgas näiteks võltsitud
dokumendi) esitamisel muutub välisinvesteeringu loa aluseks olnud informatsioon sisult
samaväärseks § 11 lõike 4 punktis 1 nimetatud alusega loa andmisest keeldumiseks. See
tähendab, et kui menetluse jooksul oleks tulnud ilmsiks, et esitatud on ebaõigeid või eksitava
sisuga andmeid, oleks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saanud kaaluda sõltuvalt
andmete olulisusest loa andmisest keeldumist.
Seega on mõlemal eelmärgitud juhul tegemist välisinvestori tegevusest tingitud rikkumisega
ning tal on võimalik vastavast olukorrast seaduskuuleka käitumisega hoiduda.
Loa kehtetuks tunnistamine toimub haldusmenetluse seadus 2. osa 4. peatüki 4. jao sätete
alusel, sealhulgas vormistatakse selle kohta eraldi haldusakt.
63
§ 12 lõikes 2 ettenähtud kohustuse eesmärgiks on välisinvesteeringu tegemisele eelneva
olukorra taastamine juhul, kui välisinvesteering on lõpule viidud, kuid selle aluseks olev luba
on tunnistatud eelmise lõike alusel kehtetuks. Arvestades, et olukorra taastamine ei pruugi
sõltuda üksnes välisinvestorist (näiteks kui osutub vajalikuks tehingute muutmine või
täiendavate tehingute tegemine, võib see vajada ka muude tehinguosaliste nõusolekut ja/või
osalemist), on taastamiskohustus määratletud laiemana, pannes olukorra taastamise kohustuse
kõikidele välisinvesteeringu aluseks oleva tehingu osapooltele. Samuti on kohustatud isikute
ringi kaasatud sihtettevõtja. See on vajalik eelkõige juhul, kui olukorra taastamine eeldab
temapoolseid toiminguid või tehinguid. Näiteks, kui välisinvesteeringu tegemise järgselt on
toimunud muudatused sihtettevõtja tegevuses või talle kuuluvate varade koosseisus tulenevalt
välisinvesteeringu järgselt välisinvestorile kuuluvate õiguste kasutamisest, siis võib endise
olukorra taastamine nõuda vastavate muude tehingute võimalikult suures ulatuses
tagasipööramine vajada sihtettevõtja abi. Sihtettevõtja osalemine olukorra ennistamises on
vajalik ka siis, kui välisinvesteering seondus sihtettevõtja osa omandamises, kuna sellisel juhul
tuleb olukorra taastamiseks tagastada sihtettevõtja osa võimalikult terviklikul kujul selle
endisele omanikule.
Kuna olukorra taastamine ei pruugi täies ulatuses olla võimalik, eelkõige juhul, kui
välisinvesteeringu lõpuleviimisest on möödunud mitu aastat, siis peab olukorra taastamine
toimuma asjaolusid arvestades võimalikult suure ulatuses. Samuti tuleb silmas pidada, et võib
esineda selliseid õiguslikke ja faktilisi muudatusi, mille taastamine ei ole mõistlikult võimalik.
Näiteks, kui sihtettevõtja osa omandamise tulemusena on mõne välisinvestorile üle läinud
töötajaga töösuhe lõpetatud, siis pole võimalik nõuda vastava endise töötajaga uue töölepingu
sõlmimist, kui ta ise sellest enam huvitatud pole. Kui välisinvesteering seisnes osaluse
omandamises sihtettevõtjas, siis üldjuhul piisab olukorra taastamiseks sellest, kui omandatud
osalus antakse tagasi osaluse üleandjale. Samuti võib olla vajalik lõpetada osaluse omandamise
kõrval sõlmitud muud kokkulepped. Juhul, kui endisele üleandjale pole osaluse tagastamine
aga mingil põhjusel võimalik, siis on variandiks ka osaluse võõrandamine mõnele seaduse
nõuetele vastavale kolmandale isikule.
§ 13. Andmete kandmine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemi ning
nende säilitustähtaeg
Paragrahvi 13 lõike 1 kohaselt välisinvesteeringu loamenetluse andmed ja dokumendid
kantakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi.
Välisinvesteeringu loa menetlustoimingutega seonduv teave või dokumendid ning kogu
infovahetus loa taotleja, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti,
välisinvesteeringukomisjoni liikmete vaheline elektrooniline teabevahetus ja andmete
töötlemine toimub infosüsteemi kaudu ning need andmed kantakse ja säilitatakse vastavas
andmekogus. Põhimääruse kohaselt on andmekogu nimi tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve
infosüsteem ning selle vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes
kasutab andmekogu oma ülesannete ja toimingutega seotud andmete kogumiseks ja
süstematiseerimiseks ning nende põhjal oma tegevuse planeerimiseks.
§ 13 lõikes 2 on sätestatud andmekogus välisinvesteeringu loamenetluse kohta töödeldavate
andmete ja dokumentide säilitamise tähtajaks 7 aastat menetluse lõpetamisest arvates. Andmete
ja dokumentide säilitustähtaja määratlemisel lähtutakse nende kasutamise vajalikkusest,
eesmärgikohasusest ning aktuaalsusest. Välisinvestoril, kes on algselt omandanud olulise
osaluse sihtettevõtjas, on võimalus hiljem oma osalust suurendada (saavutades kontrolli),
64
mistõttu võivad eelneva loamenetluse andmed ja dokumendid olla vajalikud ja asjakohased ka
hilisemas loamenetluses, kus neid võib olla võimalik ja vajalik kasutada. Samuti võib
kõrvaltingimusega antud välisinvesteeringu loas olla ette nähtud tähtaeg kohustuse täitmiseks,
lisaks on oluline võetud kohustuse täitmise üle kontrolli teostamine. Kuna eelnõuga on ette
nähtud ka võimalus teatud tingimustel välisinvesteeringu luba muuta või kehtetuks tunnistada,
siis on vajalik, et vastava menetluse dokumendid oleksid piisava ajaperioodi jooksul aktiivse
kasutuse võimalusega. Näiteks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaaluda loa
kehtetuks tunnistamist, taotleja on esitanud ebaõigeid või eksitavaid andmeid või dokumente,
mistõttu on oluline ja otstarbekas küllaldase perioodi jooksul alusdokumente säilitada.
Välisinvesteeringu loa andmisest keeldumise puhul tuleb arvestada haldusakti
vaidlustustähtaega ja sellega seotud võimalike kohtumenetluse kestusest.
7-aastane säilitustähtaeg on võrreldav ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveameti muude
sarnaste menetluste andmete ja dokumentide säilitamise ajaga.
3. peatükk
Välisinvesteeringukomisjon
§ 14. Komisjoni koosseis ja töökord
Paragrahvi 14 lõike 1 kohaselt tegutseb välisinvesteeringukomisjon Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti juures ning sellesse kuuluvad ministeeriumite ja teiste valitsusasutuste
esindajad. Komisjoni alalised liikmed osalevad kõikide eelnõuga määratletud kohaldamisalaga
hõlmatud välisinvesteeringute hindamisel ja välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamisel.
Vastavalt § 14 lõikele 2 moodustab komisjoni ja kehtestab töökorra Vabariigi Valitsus
määrusega. Sarnaste komisjonide töökord, kellel on vahetu pädevus komisjoniväliste isikute
suhtes, on reguleeritud määrusega. Näiteks on Vabariigi Valituse määrusega kehtestatud
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni liikmete arv ja töökord, samuti
moodustatud strateegilise kauba komisjon ning kehtestatud töökord. Kuna
välisinvesteeringukomisjon ei ole Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit nõustav
(sisemise) organ, vaid komisjonil on eraldiseisev pädevus kolmandate isikute suhtes, siis on
komisjoni tegevust reguleeritud üldaktiga, millele laienevad suuremad kooskõlastamise ja
avalikustamise nõuded. Kuna komisjoni kuuluvad erinevate ministeeriumite ja muude
valitsusasutuste esindajad, siis on vajalik, et komisjon moodustatakse ja tema tegevus
reguleeritakse Vabariigi Valituse mitte valdkonna eest vastutava ministri õigusaktiga.
Komisjonis alaliste liikmetena osalevate valitusasutuste valikul tuleks lähtuda vajadusest
tagada teadmised ja oskusteave välisinvesteeringu hindamiseks ning võimekus ka vastavalt
pädevusele teabe kogumiseks, kuna komisjoni liige kooskõlastuse andmise protsessis esitab
hinnangu välisinvesteeringu loa andmise taotluse kohta vastavalt oma pädevusele, lähtudes
esindatavale asutusele teada olevast teabest.
§ 15. Komisjoni pädevus
Paragrahvi 15 lõikes 1 on sätestatud komisjoni ülesanded, mis seonduvad välisinvesteeringute
usaldusväärsuse hindamisega ja välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamisega.
Komisjon hindab välisinvesteeringu mõju Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ja
avalikule korrale ning kooskõlastab välisinvesteeringu loa andmise taotluse või jätab selle
kooskõlastamata (§ 15 lg 1 p 1). Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel peab komisjon
65
kaaluma vastava tehingu mõju avalikule korrale ja julgeolekule ning tuvastama võimalikud
riskid. Komisjoni liige võib lisaks välisinvesteeringu loamenetluses esitatule kasutada
esindatava asutuse põhiülesannete täitmise käigus kogutud teavet, kui see on vajalik komisjoni
liikme ülesannete täitmiseks, otsustades selle kasutamise võimalikkuse üle välisinvesteeringu
usaldusväärsuse hindamise menetluses. Teabe kasutamist tuleb kaaluda proportsionaalsuse
printsiibist lähtuvalt. Kui teabe kasutamine võib tuua suurema kahju, kui konkreetse
välisinvesteeringuga kaasnev oht, siis pole mõistlik seda teavet kasutada. Samas on kriminaal-
ja teabehankemenetluste eesmärk tagada riigi avalik kord ja julgeolek ning kui olemasolev
teave võimaldab seda teha välisinvesteeringute kontekstis, siis saab seda teavet kasutada. Tuleb
vältida stsenaariumi, kus saaks realiseeruda oht avalikule korrale või riigi julgeolekule, samal
ajal, kui on olemas teave, et seda ära hoida.
Komisjon teeb julgeoleku või avaliku korra ohu vältimiseks ettepaneku välisinvesteeringu loa
kõrvaltingimuse kehtestamiseks, annab kõrvaltingimuse kohta hinnangu (§ 15 lg 1 p 2).
Välisinvesteeringu loa andmise võimalikke kõrvaltingimusega ning sobilikke ja tõhusaid
meetmeid kaalub komisjon, arvestades konkreetse välisinvesteeringu asjaolusid. Samuti
otsustab vajadusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 artikli 6 ja artikli 7
alusel märkuste esitamise ja koostab märkused (§ 15 lg 1 p 3).
§ 15 lõikes 2 on nimetatud komisjoni õigused seoses välisinvesteeringu usaldusvääruse
hindamiseks vajalike andmete saamisega. Komisjonil on ülesannete täitmisel õigus saada
välisinvestorilt, muudelt isikutelt või asutustelt ja andmekogudest teavet välisinvesteeringu
usaldusväärsuse hindamiseks vajalike asjaolude kohta (§ 15 lg 2 p 1). Andmete küsimist saab
teostada komisjoni nimel ja välisinvesteeringu hindamiseks vajalike asjaolude kohta. Samuti
võib komisjon teha koostööd teiste riikide pädevate asutuste, Euroopa Komisjoni ja
rahvusvaheliste organisatsioonidega, seahulgas saada teiste riikide pädevatelt asutustelt,
Euroopa Komisjonilt, järelevalveasutustelt teavet (§ 15 lg 2 p 2). Välisinvesteeringute
hindamisel on väga oluline saada vajalikku teavet ka teistest riikidest, sest globaliseerunud
maailmamajanduse tingimustes on tihe rahvusvaheline koostöö vältimatuks eelduseks
välisinvesteeringute kontrollimiseks tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.
Täiendavalt komisjonile osalevad ka selle liikmed teabe vahetamises välisriikide,
rahvusvaheliste organisatsioonide ja järelevalveasutusega vastavalt oma pädevusele.
§ 15 lõikes 3 on sätestatud komisjoni liikmeks oleva asutuse kohustus esitada komisjonile
usaldusväärsuse hindamiseks vajalikku teavet või ohuhinnangu. Komisjoni liikmeks olev
asutus esitab ohuhinnangu üksnes enda pädevuse piires. Nii esitavad näiteks julgeolekuasutused
julgeolekualase ohuhinnangu ja avaliku korra tagamise eest vastutavad asutused teabe ja
ohuhinnangud avaliku korra tagamise vaates. Komisjon saab edasises menetluses lähtuda
komisjoni liikmete esitatud ohuhinnangutest, millest omakorda kujuneb otsustus, kas
välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastada, kooskõlastada loa andmine tingimustega või
jätta loa andmine kooskõlastamata.
§ 15 lõikes 4 sätestab komisjoni liikmeks oleva asutuse õiguse teha päringuid andmekogudest,
et saada vajalikke andmeid oma ülesande täitmiseks (§ 15 lg 3). Selleks, et komisjoni liige saaks
andmetest ohuhinnangu või teabe andmisel lähtuda, on vajalik andmeid pärida, neid töödelda
ja omavahel võrrelda. Lõikega 4 sätestatakse komisjoni liikmeks olevale asutusele õigus teha
päringuid andmekogudest välisinvesteeringu hindamise menetluses ohuhinnangu andmiseks
vajalike andmete kohta. Andmete osas võib teha päringuid üksnes ulatuses, mis on vajalik
selleks, et täita lõikes 3 sätestatud ülesannet.
66
5. peatükk
Koostöö Euroopa Liidus välisinvesteeringute menetlemisel
§ 16. Kontaktpunkt
Paragrahvi 16 lõikes 1 määratakse seadusega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
täitma määruse 2019/452 artikli 11 nimetatud riigisisese kontaktpunkti ülesandeid
koostöömehhanismi alusel. Kuna määrus 2019/452 jõustus 11.10.2020. aastal, siis kuni
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse jõustumiseni täidab kontaktpunkti
kohustusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vabariigi Valitsuse
Julgeolekukomisjoni 18. novembri 2019. aasta otsuse alusel.
Kontaktpunkt vastutab infovahetuse korraldamise eest teiste liikmesriikidega ja Euroopa
Komisjoniga, sealhulgas konfidentsiaalse teabe nõuetekohane käitlemise tagamise eest, mis
aitab teha tulemuslikku koostööd määruses nimetatud alustel ja tingimustel. Arvestades
Euroopa Liidu liikmesriikide turgude, omavahel seotud tarneahelate ja riikidevaheliste ühiste
infrastruktuuride suurt lõimumist, võib välisinvesteering kujutada endast ohtu julgeolekule või
avalikule korrale väljaspool liikmesriiki, kus investeering tehakse. Sisend, teenus või
tehnoloogia, mida osutab ühes liikmesriigis asutatud äriühing, võib olla kriitilise tähtsusega
teise liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra või liidule huvi pakkuva projekti jaoks. Määruse
2019/452 kohaselt on oluline tagada õiguskindlus julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel
tehtavate liikmesriikide taustauuringute mehhanismidele ning tagada üleliiduline
koordineerimine ja koostöö seoses nende välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute
tegemisega, mis võivad mõjutada julgeolekut või avalikku korda (preambuli punkt 7).
Määrusega ettenähtud välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute ja koostöö raamistik
peaks andma liikmesriikidele ja komisjonile vahendid, et tegeleda igakülgselt ohuga
julgeolekule või avalikule korrale ning kohaneda muutuva olukorraga, säilitades samas
liikmesriikide jaoks vajaliku paindlikkuse teha julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel
välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid, võttes arvesse oma konkreetset olukorda ja
riigisisest eripära (preambuli punkt 8). Koostööraamistiku puudumisel võetaks liikmesriigi
välisinvesteeringu kontrollimenetluses arvesse üksnes riske selle liikmesriigi julgeolekule või
avalikule korrale, kus investeering on kavandatud või lõpule viidud, mistõttu on määruse abil
liikmesriikidel ja komisjonil palju parem ülevaade välisinvesteeringutest Euroopa Liidus.
§ 16 lõike 2 kohaselt kogub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet määruse 2019/452
artikli 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmeid ning edastab need Euroopa Komisjonile.
Euroopa Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse
2019/452 rakendamise kohta. Selleks, et Euroopa Komisjon saaks eelmärgitud koondaruannet
koostada on vajalik liikmesriikide sisend, mis hõlmab eelnevat kalendriaastat ja sisaldab
koondteavet nende territooriumil tehtud välismaiste otseinvesteeringute kohta neile
kättesaadava teabe alusel ning samuti koondteavet teistelt liikmesriikidelt taotluste kohta.
Täiendavalt peavad liikmesriigid, kes on kehtestanud taustauuringumehhanismid, esitama ka
koondteabe oma kontrollimeetmete kohaldamise kohta. Sättega täpsustatakse määrusega antud
ülesannete riigisisest täitmist.
§ 17. Koostöö loamenetluses
Paragrahvi 17 lõike 1 alusel teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viivitamata
määruse 2019/452 kohaselt välisinvesteeringust Euroopa Komisjonile ja teistele
67
liikmesriikidele kolmanda riigi füüsilise isiku või ettevõtja välisinvesteeringust, mille suhtes
viiakse läbi loamenetlust, esitades eelnimetatud määruse artikli 9 lõikes 2 nimetatud teabe.
Kõnealune säte täpsustab määruse 2019/452 artikli 6 esimest lõiget.
Nagu oli eelnevalt märgitud, siis määruses 2019/452 sätestatud koostöömehhanism kohaldub
peamiselt juhul, kui kolmanda riigi välisinvestor teeb otsese investeeringu liikmesriigi
sihtettevõtjasse. Erandiks on olukorrad, kus mõne liikmesriigi ettevõtjat, kellel endal puudub
majandustegevus (valdusettevõtja), kasutatakse välisinvesteeringu uurimisest
kõrvalehoidumiseks. Seejuures ei ole piiranguid investeeringuks loetavate tehinguga
omandatava osaluse suuruse ega majandussektorite (ettevõtjate liikide) osas, see tähendab et,
teatamiskohustusega on hõlmatud kõik tehingud ja mistahes majandussektorites tegutsevad
sihtettevõtjad, kui need kuuluvad liikmesriigis kehtestatud välisinvesteeringute kontrolli
regulatsiooni kohaldamisalasse. Peamiseks täpsustavaks kriteeriumiks on nõue, et
välisinvestoriks peaks määruse tähenduses olema kolmanda riigi füüsiline isik või ettevõtja, kes
teeb otseinvesteeringu ehk loob otsese püsiva seosese kõnealuse välisinvestori ja sihtettevõtja
vahel. Seega teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vastavalt ettenähtud
koostööreeglitele välisinvesteeringust, kui Eestis taotletakse luba kolmanda riigi füüsilise isiku
või ettevõtja poolt eelnõus määratletud julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt tähtsa ettevõtja
olulise osaluse otseseks omandamiseks või otseselt selle ettevõtja üle kontrolli omandamiseks.
Selleks, et täita teatamiskohustust võimalikult kiiresti, on oluline, et Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet saaks juba välisinvesteeringu loa taotlusega kõik vajalikud andmed.
Täiendavalt on teabevahetuse tõhustamiseks ja sujuvamaks muutmiseks liikmesriikide ja
Euroopa Komisjoni poolt määruse 2019/452 rakendamiseks paika pandud teavitusvorm138.
Kokkuleppel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga võib vastava vormi täita ka
välisinvestor ise. Amet lisab sellele muud vajalikud andmed ja saadab seejärel edasi.
§ 17 lõikes 2 reguleeritakse lisateabe kogumist. Määruse 2019/452 artikli 6 lõike 6 kohaselt
võivad teised liikmesriigid või Euroopa Komisjon hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul pärast
välisinvesteeringu kohta teate saamist esitada taotluse määruse alusel märkuste või arvamuse
koostamiseks vajalikuks lisateabe saamiseks. Määruse 2019/452 kohaselt tuleb
välisinvesteeringu puhul, mida liikmesriik uurib, teha taotletud teave komisjonile ja taotluse
esitanud liikmesriikidele teatavaks põhjendamatu viivituseta (art 9 lg 1). Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet võib küsitud lisateabe saamiseks omakorda pöörduda
välisinvestori, sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osalise poole, kes on kohustatud
nõutava teabe esitama põhjendamatu viivituseta, kuid mitte hiljem kui kümnendal
kalendripäeval vastavat taotluse saamisest.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab lisateabe viivituseta teabe taotluse esitanud
liikmesriigile ja Euroopa Komisjonile, millest arvates hakkab kulgema 20-kalendripäevane
tähtaeg välisinvesteeringu kohta märkuste või arvamuse esitamiseks.
Juhul, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei saa erandlikel asjaoludel teise
liikmesriigi või Euroopa Komisjoni taotluses küsitud lisateavet, lahendatakse olukord määruse
2019/452 artikkel 9 lõike 5 alusel.
§ 18. Koostöö loamenetluse puudumise korral
138
Kättesaadav: https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2021/april/tradoc_159530.pdf
68
Paragrahvis 18 lõikes 1 on ette nähtud välisinvesteeringu kohta teabe saamine olukorras, kus
vastavale välisinvesteeringule ei ole eelnõu alusel luba vaja. Määruse 2019/452 artiklis 7 on
sätestatud, et teised liikmesriigid ja Euroopa Komisjon võivad juhul, kui välisinvesteering
mõjutab tõenäoliselt julgeolekut ja avalikku korda, esitada märkused või arvamuse ka siis, kui
investeeringu sihtriigis selle osas loamenetlust läbi ei viida. Samuti võivad teised liikmesriigid
ja Euroopa Komisjon küsida välisinvesteeringu sihtriigist teavet, mis on neil vajalik seisukoha
kujundamiseks. Määruse 2019/452 kohaselt tuleb välisinvesteeringu puhul, mida liikmesriik ei
uuri, teha taotletud teave komisjonile ja taotluse esitanud liikmesriikidele teatavaks
põhjendamatu viivituseta (art 9 lg 1). Seetõttu on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil
õigus, saades sellise välisinvesteeringu kohta teabe taotluse, küsida vajalikku informatsiooni
välisinvestorilt, sihtettevõtjalt või välisinvesteeringu muult osaliselt.
§ 18 lõike 2 kohaselt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teabe taotlusele
välisinvestor või muu adressaat kohustatud vastama viivitamata, kuid mitte hiljem kui
kümnendal kalendripäeval Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti taotluse saamisest
arvates. Määruse 2019/452 kohaselt tuleb nii välisinvesteeringu kontrollimenetluses kui ka
menetluse puudumisel teha taotletud teave komisjonile ja taotluse esitanud liikmesriikidele
teatavaks põhjendamatu viivituseta (art 9 lg 1). Seega tuleb teabe taotlused täita võimalikult
kiiresti, mistõttu peab ka välisinvestor või muu isik esitama nõutud teabe lühikese ajaga.
Sarnaselt eelnõu eelnevale paragrahvile, kohaldub juhul, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet ei saa erandlikel asjaoludel teise liikmesriigi või Euroopa Komisjoni taotluses
küsitud lisateavet, määruse 2019/452 artikkel 9 lõige 5.
§ 19. Koostöö teise liikmesriigi välisinvesteeringu loamenetluses
Vastavalt § 19 lõikele 1 annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet komisjonile
välisinvesteeringu loamenetluse infosüsteemi kaudu viivitamata edasi määruse 2019/452 alusel
saadetud teabe teises liikmesriigis alustatud välisinvesteeringu loamenetluse kohta. Komisjoni
liikmed, olles tutvunud edastatud teabega, hindavad vastavalt oma pädevusele, kas teises
liikmesriigis uuritav välisinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda Eestis.
§ 19 lõikes 2 on täpsustatud, et komisjoni liikmed esitavad 10 kalendripäeva jooksul teabe
saamisest arvates komisjonile hinnangu, kas teises liikmesriigis uuritava välisinvesteeringu
kohta on alust esitada põhjendatud märkused. Määruse 2019/452 artikli 6 lõike 2 kohaselt võib
teisele liikmesriigile esitada märkused juhul, kui uuritav välisinvesteering mõjutab tõenäoliselt
Eesti julgeolekut või avalikku korda või kui Eestil on välisinvesteeringu uuringu jaoks olulist
teavet, mis peaks aitama sihtliikmesriigil hinnata välisinvesteeringu mõju julgeolekule või
avalikule korrale. Mõlemal eelnimetatud juhul peavad märkused olema põhjendatud. Vajadusel
tuleb hinnangus märkida, kas Eesti julgeolekule või avalikule korrale ohu olemasolu ja ulatuse
paremaks hindamiseks ning põhjendatud märkuste esitamiseks on vajalik taotleda lisateavet
välisinvesteeringu kohta. Juhul, kui vastavalt komisjoni liikmete hinnangutele esineb alus
märkuste esitamiseks, koostab põhjendatud märkused teisele Euroopa Liidu liikmesriigile
määruse 2019/452 artiklis 6 sätestatud korras. Kontaktpunktina edastab Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet teisele Euroopa Liidu liikmesriigile ja Euroopa Komisjonile
määruse 2019/452 artiklis 6 sätestatud korras teate kavatsusest esitada välisinvesteeringu kohta
märkusi või taotluse lisateabe saamiseks. Kõnealune teade tuleb esitada hiljemalt 15
kalendripäeva jooksul pärast teise liikmesriigi välisinvesteeringu kohta teavituse saamist.
Põhjendatud märkused edastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet välisinvesteeringu
69
sihtliikmesriigile ja Euroopa Komisjonile määruse 2019/452 artiklis 6 lõikes 7 sätestatud
tähtaegade jooksul.
5. peatükk
Riiklik järelevalve
§ 20. Riikliku järelevalve teostaja
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõus sätestatud nõuete täitmise üle
on riikliku järelevalve teostajaks määratud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Nagu
oli eelnevalt märgitud, teostab juba praegu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
riiklikku järelevalvet mitmetes valdkondades (sh tööstusohutus, ehitusvaldkond,
energiatõhusus, raudteeohutus, elektrooniline side ja meediateenused, raadiosageduste
kasutamine, tarbijaõigused), mistõttu on ametil juba olemas laialdane kompetents ja pikaaegne
kogemus riikliku järelevalve menetluste läbiviimisel.
§ 21. Riikliku järelevalve erimeede
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viib riikliku järelevalvet läbi korrakaitseseaduses
sätestatud alusel ja korras ning võib kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ja 49–51
sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Vastavad paragrahvid viitavad järgnevatele
meedetele: küsitlemine ja dokumentide nõudmine, kutse ja sundtoomine, isikusamasuse
tuvastamine, vallasasja läbivaatus, valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus. Eelnimetatud
erimeetmete rakendamise kaudu saab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tõhusalt
teostada järelevalvet nii eelnõus ettenähtud välisinvesteeringu loakohustuse täitmise üle.
§ 22. Teabe nõudmine välisinvesteeringu loa kõrvaltingimuse täitmise kontrollimiseks
Paragrahvis 22 on ette nähtud täiendav alus välisinvestorilt või sihtettevõtjalt teabe küsimiseks
olukorras, kus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on vajalik kontrollida
välisinvesteeringu loa kõrvaltingimuse täitmist. Korrakaitseseaduses alusel küsitlemine ja
muude meetmete rakendamine eeldab, et rikutud on avalikku korda, mis hõlmab peamiselt
õigusnormide (st üldaktidest tulenevaid norme) täitmist. Välisinvesteeringu luba koos selles
lisatingimusena sätestatud kohustusega on haldusakt ja üksikaktina ei kuulu korrakaitseseaduse
tähenduses avaliku korra mõiste alla, mistõttu on vajalik selgelt ette näha lisatingimusega
välisinvesteeringu loa antud, siis võiks seaduses olla eraldi õiguslik alus139, mis võimaldab
nõuda teavet selle kohta, kas loa tingimust täidetakse või mitte.
§ 23. Ettekirjutus loata välisinvesteeringu tegemise ja loa tingimuste rikkumise korral
Avalik-õiguslike meetmete kasutamine on oluliseks vahendiks, kuidas kindlustada eelnõus
sätestatud nõuete täitmine. Meetmete valikul on vajalik järgida proportsionaalsuse põhimõtet
valides kohustatud isiku jaoks vähem koormav ja sobivam variant, mis tagaks ka taotletava
eesmärgi saavutamise. Kuivõrd välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise sihiks on
julgeoleku ja avaliku korra tagamine, siis on tähtis, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
139
Näiteks Sarnane alus sisaldub ka konkurentsiseaduses § 57 lg-s 1, mis võimaldab Konkurentsiametil nõuda
kõigilt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse
üksustelt ning nende ametiisikutelt teavet muuhulgas koondumise loa tingimuste täitmise kontrollimiseks (punkti
6).
70
Amet saaks vajadusel võtta tarvitusele meetmeid julgeolekule ja avaliku korrale ohu
ärahoidmiseks ja kõrvaldamiseks.
Haldusaktiga välisinvesteeringuks oleva tehingu osalistele õigusaktides määratud nõuete
rikkumise eest kohustusliku meetme rakendamise õigus on pädevale asutusele ette nähtud
mitmete Euroopa Liidu liikmesriikide asjakohastes seaduses, sealhulgas näiteks Taanis,
Saksamaal, Soomes.
Paragrahvi 23 lõike 1 alusel on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus riikliku
järelevalve üldmeetmena ettekirjutusega kehtestada kohustus teha kindlaksmääratud tegu, kui
loakohustuslik välisinvesteering on tehtud välisinvesteeringu loata. Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet võib välisinvestorile, sihtettevõtjale või välisinvesteeringu muule osalisele
teha ettekirjutuse, kohustades teda osaluse või sihtettevõtja osa võõrandamiseks, tehingu
tagasitäitmiseks või tegema muid toiminguid välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks.
Vastavalt eelnõu § 5 lõikele 2 on eelnõukohase loakohustusliku välisinvesteeringu
lõpuleviimine keelatud enne välisinvesteeringu loa saamist. KorS § 28 on riikliku järelevalve
üldmeetmena õiguse teha ettekirjutus muuhulgas ka korrarikkumise kõrvaldamiseks. Kui
välisinvestor on jätnud eelnõu alusel välisinvesteeringule loa taotlemata, siis saab Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet teha talle kirjalikus vormis ettepaneku taotluse esitamiseks.
Korrakaitseseaduse tähenduses on korrarikkumiseks mitte välisinvesteeringu loa taotluse
esitamata jätmine, vaid välisinvesteeringu lõpuleviimine ilma loata. Välisinvesteeringu loa
puudumisel tuleb välisinvestoril arvestada, et välisinvesteering on keelatud ning selle osas on
õigus kohaldada eelnõu § 23 lõikes 1 ettenähtud meetmeid. Kõnealuses paragrahvis on tegemist
KorS §-s 28 sätestatud ettekirjutuse üldvolituse täpsustamisega, mistõttu tüüpolukord ja selle
osas rakendatavad tüüpkohustused on õigusliku alusena eriseaduses reguleeritud. Kuna
tegemist on isikute õigusi olulisel määral riivava meetmega, siis on põhjendatud selge erinormi
loomine. Ettekirjutusega kehtestatud kohustus peab olema vajalik loata tehtud
välisinvesteeringu tagajärgede tõhusaks kõrvaldamiseks ja proportsionaalne. Hinnang, millise
sisuga ettekirjutus on kohane, sõltub konkreetse välisinvesteeringu kontekstist ja sellega seotud
asjaoludest. Näiteks juhul, kui investeeringueelse olukorra taastamine ei ole täies ulatuses
võimalik või õiguslikke ja faktilisi muudatusi silmas pidades mõistlik, saab nõuda taastamist
asjaolusid arvestades võimalikult suure ulatuses.
§ 23 lõikes 2 on täiendavalt sätestatud veel kaks alust, mille esinemisel on Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametil õigus ettekirjutusega kehtestada kohustus teha kindlaksmääratud
tegu. Ettekirjutuse võib välisinvestorile, välisinvesteeringu muule osalisele või sihtettevõtjale
teha juhul, kui ei täideta välisinvesteeringu loa kõrvaltingimust või välisinvesteeringu loa
kehtetuks tunnistamise korral kohustust teha vajalikud toiminguid välisinvesteeringueelse
olukorra taastamiseks. Sarnaselt eelnevale on tegemist KorS § 28 täpsustava sättega, mille
alusel võib amet kohustada välisinvestorit, välisinvesteeringu muud osalist või sihtettevõtjat
kõrvaltingimuse täitmiseks, samuti tehingu tagasitäitmiseks, osaluse või sihtettevõtja osa
võõrandamiseks või tegema muude toimingute tegemiseks välisinvesteeringueelse olukorra
taastamiseks. Nagu eelkirjeldatud lõike puhul, tuleb arvestada, et kehtestatav kohustus oleks
tõhus ja proportsionaalne rikkumine kõrvaldamaks.
§ 24. Sunniraha ülemmäär
Riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet rakendada sunniraha kuni 100 000 eurot asendustäitmise ja
71
sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär võimaldab Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametil tõhusalt sekkuda eelnõus ettenähtud nõuete rikkumisel. Sunniraha
määramisel amet peab hindama, millises määras sunniraha rakendamine on Eesti kontekstis
proportsionaalne.
6. peatükk
Rakendussätted
§ 25. Krediidiasutuste seaduse muutmine
KaS-i §-s 88 on määratletud pangasaladuse termin ning reguleeritud pangasaladuse avaldamise
tingimusi. Eelnõu §-ga 25 täiendatakse krediidiasutuste seaduse § 88 lõike 5 punkti 11selliselt,
et lisaks tarbijakaitseseaduses sätestatud ülesannete täimiseks peab krediidiasutus Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Ametile avaldama pangasaladuse kirjalikus või elektroonilises vormis
esitatud järelepärimise vastusena ka välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusest
tulenevate riikliku järelevalve teostamisega seotud ülesannete täitmiseks. Eelnev on vajalik
selleks, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saaks vajadusel andmeid arveldus- ja
väärtpaberikontodel toimunud tehingute kohta, sealhulgas tehingute tegemisel kasutatud või
välisinvestori kasutuses olevate rahaliste vahendite päritolu kohta. Samuti on Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametil võimalik saada juurdepääs krediidiasutuste poolsete
hoolsusmeetmete kohaldamise käigus kogutud andmetele välisinvestori, tema tehingute ning
välisinvestori lõplike kasusaajate kohta, samuti, kui krediidiasutus on välisinvestoriga
keeldunud kliendisuhte loomisest, siis keeldumise põhjuste kohta.
§ 26. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Kriminaalmenetluse seadustiku § 12612 lõiget 3 täiendatakse selliselt, et jälitustoiminguga
saadud andmeid oleks lubatav kasutada ka välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks.
Kehtiv KrMS § 12612, mis reguleerib jälitustoimikute ja jälitustoiminguga kogutud
teabetalletuste säilitamist, kasutamist ja hävitamist, võimaldab lõike 3 alusel jälitustoiminguga
saadud andmeid kasutada teises jälitustoimingus, teises kriminaalmenetluses,
julgeolekukontrollis ning seaduses sätestatud juhul rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamiseks, isiku tööle või teenistusse võtmise ja loa või litsentsi andmise otsustamisel isiku
seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Seega kehtiv regulatsioon võimaldab
jälitustoimingutega kogutud teavet kasutada sätestatud juhul laiemalt kui ainult
kriminaalmenetluslikel eesmärkidel. Jälitustoimingutega kogutud teabe kasutamiseks
välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamiseks on vajalik see õigus sätestada KrMS § 12612
lõikes 3. Jälitusteabe kasutamise eesmärk ei ole olemuslikult vastuolus välisinvesteeringute
usaldusväärsuse hindamise eesmärgiga. Pigem teenivad mõlemad sama eesmärki, milleks on
vastavalt eelnõu § 1 lõikele 2, Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku ja avalik korra
tagamine.
Välisinvestori puhul hinnatakse muu hulgas kolmanda riigi kodaniku või selle kontrollitava
ettevõtjaga seotud asjaolusid. Võib esineda olukordi, kus varasema jälitustoiminguga kogutud
andmed on asjakohased. Kuritegevus muutub üha rahvusvahelisemaks ning on võimalik, et
rahvusvahelise haardega kuritegudes osaleb kolmandate riikide isikuid ja ettevõtjaid. Samuti
on oluline arvestada Eesti geograafilist asukohta ja piiriülest kuritegevust. Raske ja
organiseeritud kuritegevus on latentne ning avalikku infot on vähe, mistõttu on
jälitustoimingutel oluline roll. Samuti kasutab julgeolekuasutus kriminaalmenetlust ja
72
jälitustoiminguid vastavalt uurimisalluvusele, kus suure tõenäosusega sisaldub ka kolmanda
riigi element. Näidetena saab tuua terrorismi toetamist, rahastamist ja terrorikuritegu,
riigireetmist, sanktsiooni rikkumist, korruptsioonikuritegusid, põhiseadusliku korra vastaseid
süütegusid jne. Politsei- ja Piirivalveameti ning Maksu- ja Tolliameti uurimisalluvuses on
näiteks narkokuritegevus, rahapesu või muud majanduskuriteod, mis tihti on rahvusvahelise
mõõtmega ning tõenäosus, et jälitustoimingutega koguneb teavet kolmandate riikide isikute
kohta, on märkimisväärne. Samuti võib näiteks riigireetmise kuriteo uurimise käigus
jälitustoiminguga kogutud teabest nähtuda kolmanda riigi kodaniku seosed Eestile vaenuliku
riigi eriteenistusega. Ei saa välistada, et sama isik võib hiljem olla välisinvestori rollis. Mitmetes
riikides on levinud praktika, et endised eriteenistuse töötajad asuvad juhtima riigi või erasektori
ettevõtjaid, kellest võivad saada ka investorid. Sellisel juhul on Eestil varasem teave isiku kohta
olemas ja seda on oluline kasutada konkreetse välisinvestori ja investeeringu usaldusväärsuse
hindamisel, et ennetada ohte.
Kolmanda riigi kodanik võib olla Eestis ettevõtja ja panna toime kuritegusid ning karistuse
vältimiseks Eestist põgeneda. Aastate möödudes võib sama isik soovida uuesti Eestisse
investeerida. Kuriteo uurimiseks kasutatud jälitustoimingutega kogutud teabest võib saada
olulist infot isiku tausta kohta, mida avalikult pole teada aga mis võib olla keeldumise aluseks.
Ka Eestis aset leidnud korruptsioonikuritegudega on olnud seotud kolmandate riikide isikud ja
ettevõtjad.
Kogutud jälitusteabele pääseb ligi ainult seda kogunud asutus, kes otsustab selle kasutamise üle
ning kujundab sellele tuginedes oma ohuhinnangu. Käimasoleva jälitusmenetluse osas tehakse
otsus koostöös prokuratuuriga kaaludes uuritava kuriteo raskust ja mõju ning
välisinvesteeringuga kaasneva ohu mõju sarnaselt teiste KrMS §12612 eranditega. Teistele
välisinvesteeringukomisjoni liikmetele tutvustatakse keeldumise aluseks olevat teavet
proportsionaalselt sellises mahus, mis on vajalik kõrvaltingimuse seadmiseks või
välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamata jätmiseks. Välisinvesteeringu loa andmisest
keeldumise põhjendamisel peab olema võimalik kasutada andmeid, millele tuginedes on vastav
hinnang tekkinud. Teistel välisinvesteeringukomisjoni liikmetel peab olema vastav
riigisaladuse juurdepääsu luba. Kui tegemist on tundliku teabega ning teistel
välisinvesteeringukomisjoni liikmetel puudub teadmisvajadus, saab teabe valdaja teavitada
neid ainult keeldumisest üldiselt ning teha vastava riigisaladuse tasemega dokumendi
keeldumise põhjendamiseks. Sellega on õigus tutvuda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
ameti esindajal, kes vormistab sellele tugineva välisinvesteeringu loa andmisest keeldumise.
Vaidlustamise korral saab teabega tutvuda vastavat riigisaladuse luba omav halduskohtunik.
Välisinvestorile riigisaladust ei avaldata.
§ 27. Maksukorralduse seaduse muutmine
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ja välisinvesteeringukomisjonil võib
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise käigus olla vajalik kasutada maksusaladuste
sisalduvat teavet ning saada andmeid Maksu- ja Tolliameti maksuandmekogudest (mis
peaasjalikult on koondatud Maksukohustuslaste registrisse). Maksukorralduse seaduse § 29
täiendatakse punktiga 61, mis näeb maksuhaldurile ette õiguse avaldada maksusaladust
sisaldavat teavet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja
välisinvesteeringukomisjonile välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduses
sätestatud ülesannete täitmiseks. järgmises
73
§ 28. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 28 täiendatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 60
lõikega 5¹, andes Rahapesu Andmebürool on õiguse edastada andmeid, analüüse ja hinnanguid
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning välisinvesteeringukomisjonile
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks.
Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt edastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saadud taotluse
ja sellele lisatud dokumendid välisinvesteeringukomisjonile kooskõlastamiseks. Komisjoni
kuuluvate valitsusasutuste koosseis määratakse kindlaks Vabariigi Valitsuse määrusega,
sealhulgas võib komisjoni kuuluda ka Rahapesu Andmebüroo. Komisjoni kooskõlastus on
välisinvesteeringu lubatavuse üle otsustamisel vajalik. Rahapesu Andmebüroo saab osaleda
juhul, kui seadus võimaldab tal enda andmekogudes olevaid andmeid kasutada komisjoni töös
osalemiseks.
§ 29. Seadme ohutuse seaduse muutmine
Seadme ohutuse seaduse (edaspidi ka SeOS) ja tarbijakaitseseaduse (edaspidi ka TKS)
muudatused on peamiselt seotud Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi
andmekogu volitusnormi viimisega ühte seadusesse. Andmekogu loomiseks ei ole vaja
volitusnormi nii seadme ohutuse seaduse kui ka tarbijakaitseseaduse alusel. Tehnilise
Järelevalve Ameti andmekogu on välja kasvanud Tehnilise Järelevalve Ameti andmekogust,
mis loodi seadme ohutuse seaduse alusel, seetõttu on mõistlik andmekogu volitusnorm jätta
seadme ohutuse seadusesse.
§ 29 punktiga 1 täiendatakse SeOS § 12 lg-t 1 tekstiosaga, mis sisaldus varem TKS § 22 lg-s
1. TKS § 22 lg 1 kohaselt oli Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmekogu, mille
pidamise eesmärk on ameti õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisega seonduvate
toimingute ja menetlustega seotud andmete elektrooniline talletamine, süstematiseerimine,
asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning nende andmete alusel järelevalve teostamine ja
ülevaadete koostamine. SeoS § 12 lg 1 kohaselt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
andmekogu pidamise eesmärk seaduses sätestatud juhtudel riikliku järelevalve teostamise
hõlbustamine ning seadmete ja nendega seotud protsesside ohutuse tagamine. SeOS § 12 lg 1
ja TKS § 22 lg 1 ühisosa puudutab järelevalve teostamist, muus osas on andmekogude
eesmärgid sõnastatud erinevalt, mistõttu on mõistlik TKS § 22 lg 1 sõnastus viia üle seadme
ohutuse seadusesse ning täiendada lubade ja tunnistuse väljastamisega, kuna see osa oli varem
puudu, vaatamata sellele, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ülesanne on väljastada
lube ja tunnistusi. Seega on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmekogu eesmärk
ameti õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisega seonduvate toimingute ja menetlustega
seotud andmete elektrooniline talletamine, süstematiseerimine, asjaomaste asutuste vahel
vahetamine, nende andmete alusel järelevalve teostamine ja ülevaadete koostamine, lubade ja
tunnistuste väljastamine ning seadmete ja nendega seotud protsesside ohutuse tagamine.
§ 29 punktiga 2 täpsustatakse 12 lg 4 p 4 sõnastust, et tagada parem ülevaade sündmustest,
mida andmestikus edaspidi kajastatakse. Kehtiva § 12 lg 4 p 4 sõnastusest, mille kohaselt
kantakse andmekogusse ameti tegevusvaldkonnaga seotud sündmused, ei selgu, milliste
sündmuste andmed andmekogus kajastatakse. Seetõttu täpsustatakse, et sündmuste
andmestikku kantakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärusest tulenevate
tegevusvaldkondadega seotud sündmused, näiteks õnnetused, mis on seotud kaevandamise,
lõhkematerjalide või raudteega, samuti raadiohäirete teated. Selline viide Tarbijakaitse ja
74
Tehnilise Järelevalve Ameti põhimääruses toodud tegevusvaldkondadele on tingitud asjaolust,
et ameti tegevusvaldkonnad võivad ajas muutuda ning sellest tingituna võivad muutuda ka
sündmuste andmed, mida järelevalveasutusele edastatakse, mistõttu ei ole mõistlik lisada
ammendav sündmuste loetelu.
§ 29 punktiga 3 täiendatakse § 12 lg 4 punktiga 9, mille kohaselt kantakse edaspidi
andmekogusse pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruannete ning
tagatiste informatsioon. Muudatus on tingitud andmekogu volitusnormi toomisest seadme
ohutuse seadusesse, mistõttu tuli ka TKS § 22 lg 3 p 5 säte, mis puudutab turismiseaduse § 152
(pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruanne) andmete esitamist, viia üle
seadme ohutuse seaduse.
§ 30. Tarbijakaitseseaduse muutmine
Paragrahvi 27 punktiga 1 muudetakse ja sõnastatakse ümber §-i 22 tekst. Paragrahvi 22
kohane Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi regulatsiooni
dubleerimine nii TKS-is kui SeOS-is lõpetatakse ja kogu infosüsteemi regulatsioon sätestatakse
SeOS §-s 12 ning TKS-i § 22 jääb üksnes viide, mille kohaselt tarbijakaitseseaduse alusel
Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve Ametile esitatavad andmed ja dokumendid kantakse
SeOS § 12 alusel loodud Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve Ametile andmekogusse.
§ 31. Turismiseaduse muutmine
Turismiseaduse § 152 lg-s 1 asendatakse viide tarbijakaitseseaduse §-le 22 viitega seadme
ohutuse seaduse §-le 12, kuna Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmekogu
volitusnorm, andmekogus sisalduv andmestike loetelu info asub seadme ohutuse seaduse
eelnimetatud paragrahvis. Seega turismiseaduse § 152 lg 1 eeslause kohaselt esitab
turismiseaduse §-s 6 nimetatud tegevusalal tegutsev reisiettevõtja andmed Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile seadme ohutuse seaduse §-s 12 nimetatud järelevalve
infosüsteemi kaudu.
§ 32. Seaduse jõustumine
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse seaduse jõustumine on kavandatud 2023. aasta 1. maiks.
Enne seaduse jõustumist on vajalik teha infotehnoloogilised arendused Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi täiendamiseks ning menetluskeskkonna
loomiseks. Samuti on vajalik anda ettevõtjatele piisav aeg seaduse regulatsiooniga tutvumiseks
ja kohanemiseks.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on seotud järgmiste dokumentidega:
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19.03.2019 määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu
tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse
kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ
kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).
5. Seaduse mõjud
75
Tartu Ülikooli uuringus on suures mahus analüüsitud eelnõu võimalikke majanduslikke
mõjusid ning on kokkuvõtlikult jõutud järeldusele, et välisinvesteeringu usaldusväärsuse
hindamise meetme, mille raames kontrollitakse, et välisinvesteeringuga ei kaasneks ohtu
julgeolekule ja avalikule korrale, rakendamine ei põhjusta Eestis suurt muutust otseste
välisinvesteeringute voos alljärgnevatel põhjustel.
1. Arvestades laiemat majanduskeskkonda, võib investeerimiskliima ootamatult muutuda.
Seda ilmestas näiteks hiljutine tervisekriis ja majanduslik haavatavus, mille tagajärjel
välisinvesteeringud ajutiselt langesid. Kui kogu Euroopa muutub mingil põhjusel
investorite silmis vähem atraktiivseks, siis on sellest mõjutatud ka Eesti, vaatamata
riigis sisse viidud muudatustele. Seega on makromajanduslikud mõjurid oluliselt
suuremad kui välisinvesteeringu kontrollimeetme rakendamisest tulenevad mõjud
otseste välisinvesteeringute voogude prognoosimisel.
2. Muud majanduslikud faktorid (näiteks riigi asukoht, turu suurus, innovatsioonivõime,
tööjõu kättesaadavus, finantsilised põhjused) on olulisemad otseste välisinvesteeringute
mahtude determineerijad kui regulatiivsed piirangud.
3. Kavandatavad meetmed ei ole seotud sektoritega, mis moodustaksid märkimisväärse
osa Eesti otsestest välisinvesteeringutest, arvestades vaid kolmandatest riikidest pärit
välisinvesteeringuid. Kui arvestada ka Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit
investeeringuid, siis puudutab kavandatav meede enam teatud sektoreid. Kõige
selgemalt tuleb see aspekt ilmselt esile panganduse sektoris. Samas Eestis väliskapitalil
põhinevas finants- ja kindlustustegevuse sektoris on konkurentsisituatsiooni
muutumiseks vähem ajendeid, kuna sektorisse sisenemine on kapitalimahukas ning
turul on suuremate ettevõtjate kliendid stabiilsed, mistõttu pole see majandussektor
lähiajal mõjutatud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise meetmest.
4. Julgeoleku kaalutlustel tehtud välisinvesteeringute kontroll ei tõsta otseste
välisinvesteeringute piirangute indeksit. See tähendab, kui tegemist on vaid julgeoleku
tagamise meetmega, siis indeksi järgi ei ole sellel olulist mõju Eesti otseste
välisinvesteeringute mahtudele. Sama järeldus kehtib ka juhul, kui hinnatakse Euroopa
Liidu liikmesriikidest pärit välisinvesteeringuid.140
Eelnõuga mõjutatud ettevõtjate arv, keda loetakse julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt
oluliseks, on ligikaudu alljärgnev:
1) elutähtsa teenuse osutajad 170
2) riigi osalusega äriühingud < 50
3) kaitsetööstusvaldkonna ettevõtja < 30
4) televisiooni-, raadioteenuse osutaja või tellitava audiovisuaalmeedia osutaja < 20
5) põlevkivi kriitilise tähtsusega toorainete nimekirja kuuluva toorme uuringu või
kaevandamisluba omavad ettevõtjad <5
6) riigi tegevusvaru hoiu- või delegeeritud varu lepingut omavad ettevõtjad < 40
7) alaliste riigikaitseobjektide omanikud < 20
8) riigiside toimimist tagavat taristut omavad ettevõtjad <3
9) avalikku raudteed majandavad raudteeinfrastruktuuriettevõtjad 2
10) sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja Tallinna lennuinfopiirkonnas
lennuliikluse teenindamist tagava aeronavigatsiooniteenuse osutajad 2
140
Tartu Ülikooli uuring, lk 10-11, 180.
76
11) üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluvate Eesti meresadamate pidajad <5
Tartu Ülikooli uuringus nimetatud järeldusi arvesse võttes on eelnõu mõjud alljärgnevad.
1. Kavandatav meede Luuakse üldine õiguslik raamistik välisinvesteeringute
usaldusväärsuse hindamiseks, kui välisinvestorid soovivad teha
välisinvesteeringuid eelnõu kohaldamisalas määratletud julgeoleku
ja avaliku korra seisukohalt olulistesse sihtettevõtjatesse
(välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamine)
Mõju valdkond Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
1.1. Mõju Valitsusasutused
sihtrühm
Eesti ja EL-i liikmesriikide elanikud
1.1.1. Mõju kirjeldus Avaliku võimu kandjad saavad veenduda välisinvesteeringuid tegevate
ettevõtjate usaldusväärsuses, tuvastades julgeolekule ja avalikule korrale
ohu puudumise, nii enne välisinvesteeringu tegemist kui ka
välisinvesteeringu tegemise järgselt.
Eelnõul tõenäoliselt ei ole mõju riigi välissuhetele, kuna kohaldamisala
hõlmab valdavalt majandussektoreid, kuhu välisinvesteeringuid ei tehta
väga sageli.
Eelnõu mõjub kuritegevuse tasemele vähendavalt ja kitsendab inimeste
võimalusi ja valmisolekut kuriteo toimepanemiseks.
Eelnõu mõjutab õiguskaitseorganite tööd, sealhulgas võimaldab ennetada
kuritegude toimepanemist näiteks seoses riigi jaoks olulistesse
äriühingutesse investeerimiseks kasutatava raha kuritegeliku päritolu
tõkestamisega. Veel mõjutab eelnõu laiemalt riigi julgeoleku ja avaliku
korra kaitset. Eelnõuga viiakse ellu Eesti julgeolekupoliitikat, millega
muuhulgas soovitakse kaitsta majandusjulgeolekut. Ohud võivad
seisneda nii majanduskeskkonna ebakindluses, esineda küberruumis ja
selles toimuvas kui ka olla seotud tehnoloogia arenguga.141 Järelikult ei
saa ka välisinvesteeringute tegemisel riigile olulistes sektorites,
valdkondades või ettevõtjates välistada võimalikku ohtu avalikule korrale
ja riigi julgeolekule. Eelnõuga luuakse mehhanism ohu avalikule korrale
ja julgeolekule ennetamiseks ja kõrvaldamiseks.
Eelnõu ei mõjuta isikute õigusi kriminaalmenetluses vms menetluses,
sest välisinvestorile on tagatud kõik tavapärased menetluslikud õigused.
Sealhulgas on tagatud võimalus vaidlustada välisinvesteeringut keelavat
otsust, mis on haldusakt ning seega kontrollitav halduskohtu poolt.
Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamine eeldab täiendavate
ressursside eraldamist vastavatele ametkondadele. Vastupidisel juhul
141Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 14-15, Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf#.
77
võib see negatiivselt mõjutada teiste sisejulgeoleku seisukohalt oluliste
ülesannete täitmist.
Riigi üks peamisi ülesandeid on oma elanikele turvalisuse tagamine.
Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise regulatsiooni kaudu
saab riik ennetada ja tõkestada asjaolusid, mis seda turvalisust
kahjustavad ja riigi julgeolekut ohustavad. Sellest tulenevalt on loodaval
regulatsioonil positiivne mõju Eesti ning EL-i julgeolekule ning elanike
turvalisusele ja stabiilsusele.
Nii Eestis, kui lääne väärtustruumis on mõistetud vajadust
välisinvesteeringute kaudu tekkivatele julgeoleku ohtudele vastu seista.
Õigusriigis on selliste olukordade ennetamiseks ja tõkestamiseks vaja
selgeid seaduses sätestatud volitusi, mida kavandatava regulatsiooniga ka
kehtestatakse. Riigi kasutuses olevad meetmed julgeoleku tagamiseks
peavad käima ajaga kaasas ning võimaldama maandada uusi ohte.
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise regulatsioonil on laiem,
preventiivne ja heidutav mõju. Halbade kavatsustega välisinvestor võib
oma kavatsustest loobuda, kui teab, et riigis on kehtiv regulatsioon, mis
võimaldab nende tegevust julgeoleku tagamiseks tõkestada. Seega
positiivne mõju riigi julgeolekule saabub juba ainuüksi regulatsiooni
olemasolust, mõjub heidutusena. Selle tulemusena säilib Eestis ja
Euroopa Liidus turvaline ja õigusriigile omane ühiskond.
1.1.2. Mõju olulisus Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise regulatsiooni loomine
tähendab, et kontrollitakse välisinvesteeringuid riigi jaoks olulistesse
valdkondadesse. Samas ei ole tegemist laia kohaldamisalaga
hindamismenetlusega ning tulenevalt tegevusvaldkondade
kindlaksmääramisest on ka sihtettevõtjate arv piiritletav. Kuna kehtivas
õiguskorras sarnane usaldusväärsuse hindamine puudub, siis võimaldab
kontrollikohustuse loomine julgeolekut ja avalikku korda mõjutavate
välisinvesteeringute tegemist vältida ja ennetada ning kaitseb Eesti
investeerimiskliimat. Meede annab süsteemse ülevaate puudutatud
valdkondade ettevõtjatesse tehtavatest välisinvesteeringutest ja
suurendab seotud valitsusasutuste koostööd.
Mõjutatud sihtrühm valitsusasutuste osas on väike, puudutades eelkõige
neid asutusi, kelle esindajad hakkavad kuuluma
välisinvesteeringukomisjoni (v.t 1.3). Mõju ulatus on väike, kuna
asutuste tegevuses ei ole märkimisväärseid muutusi ette näha.
Mõjutatud sihtrühm Eesti elanikud on suur, kuid mõju avaldumine on
pigem kaudne üldise julgeolekuolukorra tagamise kaudu. Mõju ulatus
keskmine. EL-i liikmesriikide elanikele samuti kaudne, kuna puudutab
vaid neid üksikuid juhtumeid, kus Eestis toimuv investeering võib omada
toimet mõne teise liikmesriigi julgeolekule, ja seega mõju ulatus on
väike.
Ebasoovitavat mõju julgeoleku vaates ei ole.
Eeltoodust tulenevalt on meetmel pigem oluline mõju.
78
Mõju valdkond Majanduslikud mõjud,
alavaldkond: mõju leibkondade toimetulekule ja majanduslikele
otsustele, mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju
halduskoormusele.
1.2. Mõju A Välisinvestorid, kes soovivad teha investeeringu seaduseelnõu
sihtrühm kohaldamisalas olevatesse sihtettevõtjatesse.
B Ettevõtjad, kes soovivad müüa osalust või sihtettevõtja osa,
ning sihtettevõtjad
1.2.1 Mõju kirjeldus Eelnõu peamine mõju leibkondade majanduslikele otsustele tuleneb
võimalike elutähtsate teenuste hindade tõusust tingitud muudatustest.
Analüüsi tulemusena leiti, et hindade kasvu tõenäosus on minimaalne,
seega on ka tõenäosus, et leibkonnad enda käitumist eelnõu tulemusena
muudavad, väike. Muudatusel ei ole mõju tarbimise, säästmise ja
investeerimise vahekorrale, kuna puudutab välisinvesteeringuid, mitte
riigisiseseid tehinguid. Seega, kuna peamine mõju seisneb võimalikus
hindade tõusus, siis võime järeldada, et mõju leibkondande
majanduslikele otsustele on väike.
Kavandatav meede mõjutab välisinvestoreid ja võib muuta
investeeringute tegemise Eesti teatud majandussektoritesse mõnevõrra
kallimaks. Eelnõu võib kaasa tuua lisakulusid (nii ajalisi kui ka rahalisi)
investorile, ning lisanduvad kulud võivad mõjutada investeerimisotsust.
Välisinvestorid peavad taotlema välisinvesteeringu luba, esitades selleks
ettenähtud andmeid, mis on selgelt piiritletud ega põhjusta
märkimisväärset aja- ega ressursikulu selle kogumiseks ja sisestamiseks.
Uuringu tulemusena leitakse, et olulise mõju avaldumine seejuures on
väheldane, kui loakohustuse süsteemi on korraldatud efektiivselt (on
selgelt ja täpselt piiritletud, millal on vajalik välisinvesteeringu luba;
loamenetlust viiakse läbi tulemuslikult kindlates ajalistes raamides).
Kavandatav meede vastab eelnimetatud tingimustele.
Kavandatav meede mõjutab Eesti ettevõtluskeskkonda ning ettevõtjate
tegevust rahastamisstruktuuride (ehk raha kaasamise võimaluste)
muutumise kaudu. Peamine välisinvesteeringu sihtettevõtjate mõjur
seega on finantseerimisvõimaluste võimalik vähenemine või nende
kallinemine. Uuringu tulemusena leiti, et tõenäosus nende riskide
realiseerumiseks on väike. Esiteks ei ole suurem osa
välisinvesteeringutest seotud kohaldamisala majandussektoritega ning
teiseks on meetme kehtestamine pigem väheoluline majanduslik faktor
välisinvestori poolt investeeringuotsuste tegemisel. Seega on
ettevõtluskeskkonna ning ettevõtjate tegevuse muutuse mõju avaldumise
tõenäosus väike.
Ei ole tõenäoline, et meede mõjutaks kehtestatud maksusid, tasusid või
ettevõtlustoetusi otseselt või kaudselt, kuna avaldumise tõenäosus on
väike. Meede ei põhjusta muutusi majandustegevuse suunitluses. Meede
mõjutab eelkõige elutähtsa teenuse osutajate tegevussektoreid. Ei ole
tõenäoline, et muudatus mõjutaks ettevõtjate vahelist konkurentsi, uute
79
ettevõtjate pääsu turule, turu koondumistaset või ettevõtjate
konkurentsimeetodite kasutamist.
Eelnõu pigem ei mõjuta väikeettevõtjaid või äritegevust alustavaid
ettevõtjaid või teisi majanduslikult vähemkindlustatud ettevõtjaid, kuna
mõjualaga hõlmatud majandussektorites on tegemist kapitalimahukate
aladega. Eelnõu meetme tulemusena ei ole tõenäoline, et innovatsiooni
toimumine saab mõjutatud. Sarnaselt ei ole tõenäoline, et eelnõus
ettenähtud meede mõjutab ettevõtjate vahelist koostööd, kuna mõjutab
investeeringud, mitte koostöövõimalusi.
Eelnõu ei mõjuta maaettevõtlust.
Mõju halduskoormusele on käsitletud järgnevalt alapunktis 3.2.1.
1.2.2 Mõju olulisus Mõju ulatus on välisinvestorite suhtes väike, sest ei ole kuigi tõenäoline,
et üsna väheoluline majanduslik faktor väga palju majandusotsuseid
muudaks. Siiski võivad sihtrühma käitumises teatavad muudatused
kaasneda, kuid nende esinemise tõenäosus on väike. Kuna mõju ulatus on
välisinvestorite vaates väike, siis on ka mõju ulatus sihtettevõtjate seas
väike.
Mõju avaldumise sagedus on välisinvestori vaatevinklist varieeruv.
Valdav osa välisinvesteeringutest ei ole seotud kohaldamisalasse jäävate
majandussektoritega, meetmega hõlmatud sihtettevõtjate arv on väike
(paarsada sihtettevõtjat). Seega ei puuduta vastav muudatus enamikke
välisinvestoreid üldse. Samas need vähesed välisinvestorid, kes soovivad
suuremahuliselt sisenda vaatlusalusesse sektorisse, on kindlasti
muutusest puudutatud. Ei ole välistatud, et üleminekuperioodil võivad
hindamismehhanismi rakendamisel investoritele kaasneda
kohanemisraskused, mis on seotud uue regulatsiooni nõuete täitmise
teadvustamise ning uue olukorraga arvestamisega. Mõju avaldub tehingu
tegemisel, mis on eelnõus ette nähtud valdkondi arvestades pigem harv.
Seega võib öelda, et mõju avaldumise sagedus on keskmine. Ettevõtjad,
kes soovivad müüa osalust või sihtettevõtja osa, ning sihtettevõtja vaates
on mõju avaldumise sagedus madal. Mõju avaldub tehingu tegemisel, mis
on eelnõus ette nähtud valdkondi arvestades (kõikidest sektoritest) harv.
Kavandatav meede ei ole seotud sektoritega, mis moodustaksid
märkimisväärse osa Eesti kolmandatest riikidest pärit
välisinvesteeringutest, ning mõjutatud Eesti sihtettevõtjate hulka
(ligikaudu 330), mistõttu on mõjutatud sihtrühmad A ja B väiksed,
arvestades sihtgruppidesse kuuluvate ettevõtjate arvu ja neisse seni
tehtavate investeeringute mahtu. Mõju ettevõtluskeskkonnale tervikuna
on väike, sest potentsiaalselt on sihtettevõtjatena eelnõus määratletud
ligikaudu 330, mis moodustab näiteks umbes 0,1 protsenti 2021.a
andmetel registreeritud äriühingutest
(https://ariregister.rik.ee/est/statistics/charts/chart_company_all/2021 ).
Ebasoovitavate majanduslike mõjude kaasnemise risk on väike. Meede
puudutab ainult väikest osa kõikidest aspektidest, mida välisinvestor riiki
80
sisenedes vaatab, seega on ka teiste negatiivsete kõrvalmõjude esinemise
tõenäosus väike, kui välisinvestorite käitumine ei muutu.
Eeltoodust tulenevalt ei ole kavandataval meetmel olulist majanduslikku
mõju.
Mõju valdkond Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
1.3 Mõju sihtrühm Valitsusasutused:
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Muud valitsusasutused, kelle esindajad kuuluvad
välisinvesteeringukomisjoni, sealhulgas: Justiitsministeerium,
Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Rahandusministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium,
Kaitsepolitseiamet, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureamet, Politsei- ja
Piirivalveamet.
Komisjon võib oma töösse kaasata teiste ametiasutuste esindajaid ja
eksperte.
1.3.1 Mõju kirjeldus Avaliku võimu kandjad saavad veenduda välisinvesteeringuid tegevate
ettevõtjate usaldusväärsuses ning julgeolekule ja avalikule korrale ohu
puudumises nii enne välisinvesteeringu tegemist kui ka
välisinvesteeringu tegemise järgselt. Välisinvesteeringute usaldusvääruse
hindamiseks luuakse välisinvesteeringukomisjon, kes annab
kooskõlastuse välisinvesteeringu loa andmise taotlusele Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile välisinvesteeringu loamenetluses.
1.3.2 Mõju olulisus Mõjutatud sihtrühm valitsusasutuste osas on väike, puudutades eelkõige
neid asutusi, kelle esindajad hakkavad kuuluma
välisinvesteeringukomisjoni (kuni 13) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametit. Mõju ulatus on kas keskmine või väike, kuna asutuste
tegevuses ei ole märkimisväärseid muutusi ette näha. Mõju sagedus on
pigem väike, sest prognoositavate välisinvesteeringute loamenetlusete
arv aastas jääb ilmselt alla paarikümne, millest omakorda keerulisemate
ja põhjalikumat hindamist vajavate juhtumite arv on veel oluliselt
väiksem. Mõju ulatus on väike, sest asjakohased asutused ei pea tegema
märkimisväärseid muudatusi töökorralduses. Mõju ametnike ja töötajate
liikuvusele asutuste vahel on väike. Asutustest on meetmel olulisem mõju
Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile (vt punkti 3.3).
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on meetme kohaldamise
algusperioodil keskmine, arvestades reaalset võimalikku töökoormuse
lisandumist ning praktilise rakendamisega seonduvaid oletatavaid
raskusi. Samas risk peaks ajapikku muutuma madalamaks.
Kokkuvõttes on meetmel väike mõju.
2. Kavandatav meede Luuakse välisinvesteeringukomisjon
Mõju valdkond Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
81
2.1. Mõju sihtrühm Valitsusasutused
Välisinvesteeringukomisjoni võivad muuhulgas kuuluda
Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi,
Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Rahapesu
Andmebüroo, Välisluureameti, Politsei- ja Piirivalveameti ja muude
valitsusasutuste esindajad. Komisjoni koosseis määratakse kindlaks
Vabariigi Valitsuse määrusega.
Komisjon võib oma töösse kaasata teiste ametiasutuste esindajaid ja
eksperte.
Komisjoni juhib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
peadirektor.
2.1.2 Mõju kirjeldus Eelnõu mõjutab valitsusasutuste tööd julgeoleku seisukohast, kuna
seaduse rakendamiseks luuakse välisinvesteeringukomisjon, kelle
kooskõlastus välisinvesteeringu loa andmise taotlusele on Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Ametile oluline välisinvesteeringu loa
andmiseks. Lisaks määratakse määruses 2019/452 ettenähtud
koostöömehhanismist riigisisese kontaktpunkti ülesandeid täitma
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Eelnõu kohaselt hindab komisjon välisinvesteeringu mõju Eesti või
Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale ning
kooskõlastab välisinvesteeringu loa andmise taotluse või jätab selle
kooskõlastamata, teeb ettepaneku välisinvesteeringu loa kõrvaltingimuse
kehtestamiseks ja otsustab määruse 2019/452 alusel märkuste esitamise
ning koostab vajadusel märkused. Komisjon või teha koostööd
välisriikide pädevate asutuste, Euroopa Komisjoni ja rahvusvaheliste
organisatsioonidega.
Koostöö ning teabevahetuse hõlbustamine mõjutab asjakohaste
valitsusasutuste võimet ennetada ja hoida ära võimalikku ohtu avalikule
korrale ja julgeolekule, sealhulgas võimalikke õigusrikkumisi.
Pädevuse jaotamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti vahel ja
välisinvesteeringu komisjoni vahel tagab ka määruse 2019/452 tuleneva
koostööreeglite tulemusliku täitmise.
2.1.3 Mõju olulisus Mõjutatud sihtrühma suurust on kajastatud punktis 2.1 (kuni 13 asutuse
esindajat). Mõju ulatus on väike, sest sihtrühma (valitsusasutuste)
töökorralduses ja käitumises erilisi muudatusi ei toimu ning puudub
oluline tarvidus muutustega kohanemiseks suunatud tegevustele. Mõni
asutus (nt Kaitsepolitseiamet) on planeerinud ka täiendavate
ametikohtade loomise, seoses ohuhinnangute andmisega seotud
võimalike lisaülesannete täitmisega. Välisinvesteeringute
usaldusväärsuse hindamine ja nendega seonduvate tõenäoliste
julgeolekule (ja avalikule korrale) mõjude olemasolu või puudumise
tuvastamine peab otseselt või kaudselt seonduma komisjoni liikmeteks
olevate asutuste töö ja pädevusvaldkondadega, mistõttu ei ole ette näha
82
kaalukaid muudatusi asjakohaste valitsusasutuse tavapärases tegevuses ja
korralduses.
Mõju ulatus on pigem väike väike, kuna asutuste tegevuses ja
töökorralduses ei ole märkimisväärseid muutusi ette näha.
Mõju avaldumise sagedus on väike kuni keskmine. Prognoositavate
välisinvesteeringute loamenetlusete arv aastas jääb ilmselt alla
paarikümne, millest omakorda keerulisemate ja põhjalikumat hindamist
vajavate juhtumite arv on veel oluliselt väiksem. Määruse 2019/452
alusel teise EL-i liikmesriikide välisinvesteeringute teavituste
läbivaatamisega seotud töökoormus ei ole suur, sest keskmine kuus
edastatud teavitatud juhtumine arv on ligikaudu mõnikümmend, millest
võib Eestiga hindamisväärset puutumust olla vaid mõnel üksikul juhul.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on meetme kohaldamise
algusperioodil madal kuni keskmine, arvestades reaalset võimalikku
töökoormuse lisandumist ning praktilise rakendamisega seonduvaid
oletatavaid raskusi. Samas risk muutub ajapikku madalaks.
Seega on meetme olulisus pigem väike.
Mõju valdkond Mõju riigiasutustele
2.2.Mõju sihtrühm C Välisinvesteeringukomisjon
Komisjoni võivad kuuluda Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi,
Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Rahapesu
Andmebüroo, Välisluureameti ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad.
Komisjoni koosseis määratakse kindlaks Vabariigi Valitsuse määrusega.
Komisjon võib oma töösse kaasata teiste ametiasutuste esindajaid ja
eksperte.
Komisjoni juhib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
peadirektor.
2.2.1 Mõju kirjeldus Eelnõu mõjutab riigiasutuste sisemist töökorraldust ja ülesannete hulka,
kuna tekib täiendav vajadus kooskõlastust andva komisjoni järgi.
Välisinvesteeringukomisjoni kuuluvad valitsusasutused määravad
komisjoni oma esindajad, kellele lisanduvad vastavad ülesanded seoses
välisinvesteeringute hindamise protsessis osalemisega.
Välisinvesteeringukomisjoni kuuluvad erinevate valitusasutuste
esindajad saavad anda hinnangu välisinvesteeringu loa andmise taotluse
kohta vastavalt oma pädevusele, lähtudes esindatavale asutusele teada
olevast teabest, mis kindlustab välisinvesteeringu loa andmise
kooskõlastamisel võimalikult mitmekülgse ja põhjaliku sisendi. Eelnõu
mõjutab vähesel määral asutuste vahelisi suhteid, (sh riigiasutuste
omavahelisi pädevussuhteid ja koostööd) või riigiasutuste omavahelist
tööjaotust ja koostööd.
Meetmel pole mõju omavalitsuste töökoormusele, sest küsimused
lahendatakse riigi tasandil.
83
Riigi poolt seisnevad suurimad kulud algse õigusliku regulatsiooni
loomise ja välisinvesteeringu loamenetluse infosüsteemi loomisega.
Loakomisjoni, kuhu kuuluvad 8-13 erineva valitsusasutuse esindajad.
Komisjoni töö korraldamise ja tehnilise teenindamise tagab Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Meetme loomisel on arvestatud seaduse kohaldamisala kitsa ja selge
piiritlemisega (strateegiliselt tähtsates valdkondades tegutsevate
sihtettevõtjate ning välisinvesteeringuks olevate tehingute loend).
Eelnõuga hõlmatud sihtettevõtjate arv on väike (ligikaudu 330), mistõttu
ei ole ette näha ka loamenetluste suurt arvu (eeldatavasti aastas ligikaudu
10). Välisinvesteeringu loa taotluste menetlus on teabe ja dokumentide
elektroonilise esitamise ja infosüsteemi kasutamise tõttu tõhus ning
toimub kiirelt kindlates ajalistes raamides. Välisinvesteeringukomisjoni
töökord välisinvesteeringu loa andmise taotluste kooskõlastamisel on
lihtne, menetlusprotsess läbipaistev ja tulemuslik.
Komisjoni liikmel on samuti juurdepääs teiste liikmesriikide määruse
2019/452 tehtud teavitustele (ja muudele dokumentidele)
välisinvesteeringute kohta, mille kaudu saab kasulikku teavet teistes
liikmesriikides toimuvate tehingute ja võimaliku mõju kohta Eesti
avalikule korrale ja julgeolekule. Keskmine kuus edastatud teavituste arv
on 25-40, millest puutumus Eestiga võib olla mõnel üksikul juhul.
2.2.2 Mõju olulisus Mõju ulatus on väike, sest valitsusasutuste senine toimimine ei muutu.
Mõju välisinvesteeringukomisjoni töö regulaarsusele ja sagedusele on
pigem väike, arvestades kohaldamisala piiritlemist ja menetluse olemust.
Kavandatava meetme toime asjakohaste valitsusasutuste töökorraldusele
ja ülesannete hulgale ei ole ulatuslik, ega eelda kohanemiseks suunatud
ja planeeritud tegevusi pikema perioodi jooksul. Võttes arvesse, et aastas
läbiviidavate loamenetluste arv, milles on vajalik
välisinvesteeringukomisjoni kooskõlastus, on väike, samuti teiste
liikmesriikide määruse 2019/452 alusel saadetud teistes liikmesriikides
toimuvaid Eestiga seost omada võivate välisinvesteeringute vähesust, siis
on kavandatava meetme mõju asjakohaste valitusasutuste üldisele
töökoormusele väike. Olulist töökoormuse kasvu ette näha ei ole.
Mõju sihtrühmale C on väike, sest eelduslikult osaleb igast
valitsusasutustest loakomisjoni töös 1-2 inimest (nn põhiliige ja
asendusliige). Võimalike menetluste arvu silmas pidades on osavõtt
komisjonist osalise koormusega töö. Täiendavate ametikohtade loomise
vajaduse on ära märkinud Kaitsepolitseiamet.
Arvestades reaalset võimalikku töökoormuse lisandumist ning praktilise
rakendamisega seonduvaid oletatavaid raskusi, on ebasoovitavate
mõjude kaasnemise risk on meetme kohaldamise algusperioodil madal
kuni keskmine, kuid risk muutub ajapikku madalaks.
Kokkuvõtlikult on mõju olulisus pigem väike.
3. Kavandatav meede Välisinvesteeringu usaldusväärust hinnatakse Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti loamenetluses
84
Mõju valdkond Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
3.1. Mõju sihtrühm A Välisinvestorid, kes soovivad teha investeeringu seaduseelnõu
kohaldamisalas olevatesse sihtettevõtjatesse:
B Ettevõtjad, kes soovivad müüa osalust või sihtettevõtja osa.
C Valitsusasutused (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet)
3.1.1 Mõju kirjeldus Kavandatav loamenetlus mõjutab nii sihtrühmi A, B kui ka C. Mõju
sihtrühmale A ja B on, et enne välisinvesteeringu usaldusväärsuse
hindamist loamenetluse läbimise kaudu ei ole neil võimalik soovitud
välisinvesteeringuks olevat tehingut lõpuni viia.
Loamenetluse sätestamine võib piirata kolmandatest riikidest pärinevate
füüsiliste isikute ja ettevõtjate välisinvesteeringute tegemist Eesti
äriühingutesse. Kui välisinvesteeringu tegija ei saa investeeringu
tegemiseks loamenetluses Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
heakskiitu, siis ei ole tal võimalik investeeringut teha. Seega on üldine
loamenetluse mõju julgeolekule see, et investeerimiskeskkond muutub
kindlaksmääratud sektorite osas läbipaistvamaks ning takistatud on
avalikku korda või julgeolekut ohustavad investeeringud. Oluline
kaalutlus on välisinvesteeringu hindamise abil julgeoleku ja avaliku korra
tagamine, mis võib põhjustada täiendava aja- ning rahalise kulu
välisinvestoritele. Samas on eelnõus arvestatud kohaldamisala selge ja
kitsa piiritlemise vajadusega, samuti loamenetluse tõhususe ja
tulemuslikkusega.
Mõju välissuhetele samameelsete ja Eestiga samu väärtusi jagavatele
riikidele on positiivne, kuivõrd nad saavad kindlust, et Eestis on turvaline
majanduskeskkond ning riigil on olemas meetmed ja kaitse
majandusväliste manipulatsioonide eest, mida võivad taotleda riigid, kes
ei jaga Eestiga samu väärtusi, andes õiguse vajadusel piirata
investeeringuid julgeoleku kaalutlustel.
3.1.2 Mõju olulisus Kavandatav meede ei ole seotud sektoritega, mis moodustaksid
märkimisväärse osa Eesti kolmandatest riikidest pärit
välisinvesteeringutest, ning mõjutatud Eesti sihtettevõtjate hulka
(ligikaudu 330), mistõttu on mõjutatud sihtrühmad A ja B väiksed,
arvestades sihtgruppidesse kuuluvate ettevõtjate arvu ja neisse seni
tehtavate investeeringute mahtu. Mõju ulatus on keskmine nende
välisinvestorite hulgas, kellele rakendatakse tehtava välisinvesteeringu
olulise osaluse suurusest või kontrolli saavutamisest tulenevalt
loakohustust. Mõju sagedus avaldub välisinvesteeringust tulenevalt alati,
kui välisinvesteering vastab seaduseelnõu kohaldamisalas loetletud
tingimustele. Mõjutatud isikute sihtrühma suurus on väike.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, rakendamisega ja loa
taotlemisega seotud probleemid on võimalik lahendada, kasutades
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõustamist.
Mõju ulatus sihtrühmale C on väike kuni keskmine, suuremahulisi
muudatusi töökorralduses sõltuvalt loamenetluste regulaarsusest pigem
85
ette näha ei ole. Loamenetluste prognoositav arv aastas ei ole suur (kuni
paarkümmend juhtumit aastas), mistõttu mõju sagedus on väike.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk pigem madal, sest loamenetluses
annab välisinvesteeringu julgeolekule mõju hindamises olulise panuse
kooskõlastuse kaudu välisinvesteeringukomisjon.
Seega on meetmel keskmiselt oluline mõju riigi julgeolekule ja
välissuhetele.
Mõju valdkond Mõju majandusele
3.2 Mõju sihtrühm A Välisinvestorid, kes soovivad teha investeeringu seaduseelnõu
kohaldamisalas olevatesse sihtettevõtjatesse
B Ettevõtjad, kes soovivad müüa osalust või sihtettevõtja osa.
3.2.1 Mõju kirjeldus Eelnõu kohaselt on taotluse esitamise kohustus pandud välisinvestorile.
Peamine mõju välisinvestoritele seisneb ressursikulus välisinvesteeringu
loa taotluse esitamiseks ning ajakulus välisinvesteeringu loa
menetlemiseks. Samas ei ole taotluse esitamise ja infokohustuse
täitmisega seotud toimingud koormavad, sest vajalik teave on
välisinvestoril olemas või on see kergelt kättesaadav. Võimalikud
lisanduvad rahalised kulud loa saamiseks võivad välisinvestorile kaasneda
kohalike nõustajate palkamise näol, kuid nõustajate kasutamine on taoliste
osaluste, kontrolli või vara omandamiste puhul tavapärane praktika, ega
ole otseselt seotud eelnõu meetmega. Kuna investeeringuga võib kaasneda
tavapärases protsessis ka muid loakohustusi või muude tehingu
eeltingimuste täitmisi, siis ei pruugi välisinvesteeringu loamenetlus
tehingu lõpuleviimise ajakava märkimisväärselt mõjutada. Seega ei
põhjusta kokkuvõttes kavandatav meede välisinvestoritele ebamõistlikke
kohustusi ning mõju halduskoormusele on pigem väike.
Lisaks kaasnevatele kuludele võib välisinvesteeringu usaldusväärsuse
hindamise menetluse läbiviimise aeg oluliselt mõjutada nii riigile kui ka
ettevõtjatele tekkivat halduskoormust. Välisinvesteeringu loa taotlus tuleb
esitada enne tehingu täitmist, mistõttu välisinvestori jaoks tekib teatud
ooteaeg. Loakomisjon teeb välisinvesteeringu kohta otsuse üldjuhul 30
kalendripäeva jooksul. Vajadusel võib menetlustähtaega pikendada 90
kalendripäeva võrra.
3.2.2 Mõju olulisus Kuna meede ei ole seotud sektoritega, mis moodustaksid märkimisväärse
osa Eesti kolmandatest riikidest pärit välisinvesteeringutest, ning
mõjutatud Eesti sihtettevõtjate hulka (ligikaudu 330), siis on mõjutatud
sihtrühmad A ja B väiksed, arvestades sihtgruppidesse kuuluvate
ettevõtjate arvu ja neisse seni tehtavate investeeringute mahtu.
Mõju ulatus, arvestades menetlemise kiirusest ning kulu ettevõtjale, on
väike kuni keskmine (menetlustähtajad on täpselt fikseeritud ega põhjusta
ebamõistlikke viivitusi, kulu ei tulene otseselt meetmest).
Mõju avaldumise sagedus on pigem harv, sest kõikidest
välisinvesteeringutest on hõlmatud vaid kindlaksmääratud ettevõtjatega
seotud piiritletud hulk tehingud.
86
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on madal kuni keskmine,
arvestades reaalset võimalikku lisanduvat halduskoormust ettevõtjatele ja
hindamise regulatsiooni reaalset tõhusat toimimist (eelkõige meetme
rakendamise algusperioodil). Samas on välisinvestoril võimalik
rakendamisega ja loa taotlemisega seotud probleemid on võimalik
lahendada, kasutades Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
nõustamist.
Seega on eelnõu meetmel keskmiselt oluline mõju.
Mõju valdkond Mõju riigiasutustele
3.3.Mõju sihtrühm Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
3.3.1 Mõju kirjeldus Eelnõu mõjutab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti korraldust,
kuna välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise ja loataotluste
menetlemine on täiendav ülesanne, mistõttu lisanduvast töökoormusest
tulenevalt kasvavad ka kulud. Eelkõige võib töökoormus suureneda uue
õigusliku regulatsiooni rakendamise eel ning mõne aja jooksul sellele
järgnevalt, sest võib olla vajalik teha selgitus- ja teavitustööd.
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisega kaasnevad mõjud
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti töökoormuse suurenemisena
seoses juhtumipõhise hinnangu andmisega kindlate tähtaegade jooksul.
Samas on välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisel oluline roll ka
välisinvesteeringukomisjonil, kelle kooskõlastus on vajalik
välisinvesteeringu loa andmiseks või sellest keeldumiseks. Arvestades
eelnõu piiritletud kohaldamisala ja sellest tulenevat võimalikku lisanduvat
töökoormust on planeeritud täiendavalt Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti koosseisu 2-3 ametnikku, kelle ülesandeks on nii
välisinvesteeringu loa taotluste menetlemine, välisinvesteeringu
komisjoni abistamine ning eelnõus sätestatud nõuete täitmise üle riikliku
järelevalve teostamine. Samuti täidavad ametnikud määruse 2019/452
alusel kontaktpunkti ülesandeid, sealhulgas teiste liikmesriikide ja
Euroopa Komisjoni teavitamine välisinvesteeringust, teiste liikmesriikide
välisinvesteeringute kohta tehtud teavituste läbivaatamine, teabe
taotlustele vastamine. Seega on peamine kulu 2–3 liikmelise Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Ameti meeskonna palgakulu. Lisaks seonduvad
meetme rakendamisega ühekordsed infosüsteemi arendamise kulud,
millele edaspidi lisanduvad halduskulud.
Samas on meetme loomisel arvestatud vajadusega seaduse kohaldamisala
kitsaks ja selgeks piiritlemiseks, mistõttu välisinvesteeringu loa taotluste
menetluste arv aastas on tõenäoliselt väike.
3.3.2 Mõju olulisus Mõju ulatus on keskmine. Vaatamata asjaolule, et Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti toimimine ja sisemine korraldus
märkimisväärselt ei muutu, eeldab uue funktsiooniga kohanemine ja selle
rakendamine suunatud ja planeeritud tegevusi pikema perioodi vältel.
Mõju Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti töö regulaarsusele ja
sagedusele on meetme rakendusaja algul ilmselt intensiivsem, hiljem võib
87
sagedus olla keskmine, arvestades kohaldamisala piiritlemist,
menetlusprotsessi, muid lisandunud ülesandeid.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on keskmine, mis võib
väljenduda töökoormuse kasvus oodatust suuremas ulatuses, mille
tagajärjel võib halveneda muude ülesannete kvaliteet.
Kokkuvõtlikult on mõju olulisus keskmine.
6. Seaduse eeldatavad kulud ja tulud
Seaduse rakendamine ei too kaasa tulusid.
Vabariigi Valitsuse Julgeolekukomisjoni 18. novembri 2019. a otsusega tehti Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks viia läbi vajalikud ettevalmistused määruse
2019/452 rakendamiseks, sealhulgas kontaktpunkti loomiseks, ja asjaomase seaduseelnõu
väljatöötamiseks. Nende ülesannete täitmisega kaasnevad järgmised täiendavad kulud.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile lisandub 3 töökoha kulu (2 menetleja ja 1 IT toe
ametikoht). Kuna välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamine toimub kindlaks määratud
tähtaegade jooksul, tuleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt tagada protsessi
katkematu toimimine (nii IT lahenduse töökindluse kui ka isikkoosseisu näol). Samuti teeb
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kavandatava seaduse nõuete täitmise üle riiklikku
järelevalvet. Lisaks tuleb kindlustada ka määruses 2019/452 ettenähtud kontaktpunkti
ülesannete täitmine ning määruse artikkel 11 punkti 2 alusel Euroopa Komisjoni poolt
kontaktpunktide vahelise koostöö ja teabevahetuse toetamiseks loodud süsteemi toimimine
Eestis.
Välisinvesteeringu loamenetluse infosüsteemi loomiseks on vajalik teha IT arendus ja välja
töötada vastava turvatasemega IT lahendus.
2022. a alguse seisuga lisanduvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile täiendavad kulud alljärgnevad:
1) IT lahenduse (välisinvesteeringu loamenetluse infosüsteemi ) loomise ühekordne kulu –
390 000 EUR;
2) tarkvara halduskulu – 60 000 EUR (iga-aastane);
3) personalikulu 180 000 EUR (iga-aastane).
Siseministeeriumi hinnangul toovad eelnõuga kehtestavad uued ülesanded
Kaitsepolitseiametile kaasa eelarvevajaduse seoses uute ametikohtade mehitamisega - 2 uue
ametikoha loomine. Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise menetluste puhul tuleb
arvestada Kaitsepolitseiametile lisanduva täiendava koormusega, mis seisneb investeeringu
vastavuse hindamises ning vajaliku informatsiooni kogumises ja töötlemises. Eelarvevajadus
tuleb katta riigieelarvest. Juhul, kui Kaitsepolitseiametile riigieelarvest vahendeid ei eraldata,
siis ei ole võimalik Euroopa Liidu õigusaktist tulenevat kohustust täita.
88
Politsei- ja Piirivalveametile toovad eelnõuga pandavad välisinvesteeringu usaldusväärsuse
hindamise ning selleks vajaliku informatsiooni kogumise ja töötlemisega seotud ülesanded
kaasa täiendava töökoormuse ja eelarvevajaduse 0,5 ametikoha ulatuses, summas 18866 eurot.
Eelarvevajadus tuleb katta riigieelarvest. Juhul, kui Kaitsepolitseiametile ning Politsei- ja
Piirivalveametile riigieelarvest vahendeid ei eraldata, siis ei ole võimalik Euroopa Liidu
õigusaktist tulenevat kohustust täita.“
Personalikulu võib kaasneda ka muudele välisinvesteeringukomisjoni alaliselt kuuluvatele
valitsusasutustelele seoses 2 esindaja osalise tööajaga komisjoni töös osalemisega.
Kaitseministeerium on märkinud, et komisjoni töös osalemine on uus ülesanne ministeeriumi
valitsemisalale, mis võib kaasa tuua olemasolevate ülesannete ümberkorraldamise või
täiendava ressursi vajaduse.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti, Siseministeeriumi, Kaitsepolitseiameti personali kulude ja muude eelnõuga kaasnevate
kulude katmisega ei ole kehtivas riigi eelarvestrateegias arvestatud. Eelnõu heakskiitmisega
kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste üle arutatakse järgmises riigieelarve ja riigi
eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi poolt valitsusele koondatava info alusel.
7. Seaduse rakendusaktid
Eelnõu alusel tuleb kehtestada kaks uut määrust ning muuta ühte kehtivat määrust:
- eelnõu § 7 lõike 4 alusel kehtestatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus
„Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord “ (kavand, seletuskirja lisa 1);
- eelnõu § 14 lõike 2 alusel kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrus
„Välisinvesteeringukomisjoni moodustamine ja töökord“ (kavand, seletuskirja lisa 2);
- tarbijakaitseseaduses tehtava muudatuse tõttu muudetakse majandus- ja taristuministri
19. märtsi 2020. aasta määrust nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/124032020010
(kavand, seletuskirja lisa 3).
8. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2023. aasta 1. mail. Jõustumisaja valikut on põhjendatud eelnõu § 32 selgituse
juures.
9. Seaduse kooskõlastamine
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu (21-1544) kooskõlastamiseks
ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Kaitsepolitseiametile, Välisluureametile,
Politsei- ja Piirivalveametile, Maksu- ja Tolliametile, Rahapesu Andmebüroole, Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Mittetulundusühingule Eesti
Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaitsetööstuse Liidule ning AS-ile Eesti Varude Keskus.
Seletuskirja lisas 4, 5 ja 6 on kajastatud eelnõu kooskõlastamise ja avaliku konsultatsiooni
käigus esitatud märkuste ja ettepanekute kooskõlastustabelid.
89