SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, mis käsitleb
Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide kaitset kolmandate riikide poolse majandusliku
survestamise eest
Sissejuhatus
8.12.2021 esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) määruse eelnõu1 Euroopa Liidu (edaspidi
EL) ja tema liikmesriikide kaitsmiseks kolmandate riikide majanduslike survemeetmete eest (nn
Anti-Coercion Instrument e ACI), COM (2021) 775 final. Määruse eesmärk on kaitsta Euroopa
Liidu ja liikmesriikide huve ning luua ELile võimalus vastata võimalikule majanduslikule
survestamisele. Määruse eelnõu sätestab protseduuri majanduslike survemeetmete määratlemiseks
ja nimetab võimalikud ELi vastumeetmed ja nende rakendamise tingimused. Survestamiseks
nimetab komisjon olukorda, kus kolmas riik rakendab või ähvardab rakendada ELi või mõne
liikmesriigi kaubandushuve või investeeringuid mõjutavaid meetmeid, saavutamaks endale sobiva
poliitilise otsuse langetamist või langetamata jätmist ELi või liikmesriigi poolt. Selliste juhtumite
esinemine on komisjoni hinnangul sagenevas trendis ja kehtivas Euroopa Liidu õiguses puudub
ELil ühtne instrument, et rakendada kiireid vastumeetmeid kolmandate riikide majanduslike
survemeetmete tõrjumiseks.
Määruse esimene ülesanne on luua tõhus heidutus, mis hoiaks ära majanduslike survemeetmete
rakendamise kolmandate riikide poolt. Kui survestamine siiski aset leiab, on komisjoni esimesteks
sammudeks dialoog ja probleemile lahenduse otsimine koostöös vastava kolmanda riigi ja ka teiste
riikidega ning rahvusvahelistes foorumides. Kui dialoog jääb tulemusteta, näeb eelnõu ette laia
valiku vastumeetmeid, mille hulgast saab EL valida rakendamiseks konkreetses olukorras kõige
sobivamaid.
Seisukohtade koostamisel on silmas peetud vajadust tagada uue õigusakti vastavus “Eesti 2035“
strateegiaga2 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidega 2022–20233, Eesti välispoliitika
1
Eelnõu tekst: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:9f3b1699-58d9-11ec-91ac-
01aa75ed71a1.0020.02/DOC_1&format=PDF
2
https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia
3
Vabariigi Valitsus heaks kiitnud 2. detsembri 2021. a istungil.
1
arengukavaga 20304, arvestatud on ka varasemate Eesti seisukohtadega Euroopa Liidu
kaubanduspoliitika läbivaatuse teatise kohta5.
Komisjon on lähtunud survemeetmete vastase instrumendi koostamisel 2021. a veebruaris
avaldatud kaubanduspoliitika läbivaatuse teatisest (COM (2021) 66), kus instrumendi loomist
peeti vajalikuks, et kaitsta Euroopa ettevõtjaid ja kodanikke ebaausate kaubandustavade eest.
Komisjon viitab ka 2021. a mais uuendatud EL tööstusstrateegiale6, mis seab eesmärgiks ühisturu
kerksuse tugevdamise. Selle lõppeesmärgi saavutamiseks näeb komisjon ette paralleelselt
kolmandate riikide sanktsioonide ebaseadusliku ekstraterritoriaalse rakendamise tõkestamise
instrumendi (nn EL blokeerimisstatuut) parandamist, mis võib kattuda käesoleva määruse
rakendusalaga. Vastav eelnõu on komisjonil plaanis liikmesriikidele esitada 2022. a teises
kvartalis.
Määruse võtavad Euroopa Parlament ja EL nõukogu vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt.
Eelnõu menetlemiseks EL nõukogus on kaubandusküsimuste töögrupp (WPTQ) alustanud
sissejuhatavaid arutelusid. Menetlusprotsess saab olema pikk ja eelnõu suhtes loodetakse
liikmesriikide vahel EL nõukogu positsioon kokku leppida 2022. aasta lõpuks.
Kuna määruse eelnõu võib arutelude käigus oluliselt muutuda, võib vajalikuks osutuda Eesti
seisukohtade ülevaatamine ja täiendamine hilisemas faasis.
Seletuskirja koostasid Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide
osakonna lauaülem Triinu Pits (
[email protected], 637 7234), juriidilise osakonna jurist Carmel
Tellis (
[email protected], 637 7434), Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna väliskaubanduspoliitika nõunik Koidu Talli
(
[email protected], 625 6400) ja Maaeluministeeriumi põllmajanduspoliitika osakonna
nõunik Tiina Vares (
[email protected], 625 6184). Valdkonna eest vastutav asekantsler on
Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Andres Rundu
4
https://vm.ee/et/vabariigi-valitsuse-valispoliitika-arengukava-koostamine
5
Vabariigi Valitsus heaks kiitnud 29. aprilli 2021. a ning Riigikogu heaks kiitnud 10. mai 2021. a
Majanduskomisjoni ja 14. mai 2021. a Väliskomisjoni istungitel.
6
Eesti seisukohad EL tööstustrateegia ajakohastamise kohta on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 7.oktoobri 2021 a
istungil ning 22. oktoobril 2021. a Riigikogu EL asjade komisjoni istungil.
2
(
[email protected]).
1. Eelnõu sisu ja analüüs
1.1 Komisjoni eelnõu
Artikkel 1 defineerib määruse eesmärgi ja kehtivusala. ELi ja liikmesriikide kaitsmiseks
kolmandate riikide survemeetmete vastu on lubatud ELi tasemel meetmed ja selleks tuleb kasutada
heidutusefekti või vastumeetmeid. Kõik määruse alusel võetavad meetmed peavad olema
kooskõlas rahvusvahelise õigusega.
Artikkel 2 määratleb määruse rakendamise tingimused – kolmanda riigi tegevuses peab
samaaegselt esinema kaks tunnust – kolmas riik sekkub ELi või liikmesriigi õiguspäraselt
iseseisvasse valikute tegemisse eesmärgiga panna ELi või liikmesriiki mingit konkreetset meedet
lõpetama, muutma või kehtestama või lõpetamata, muutmata või kehtestamata jätma, ning
rakendab või ähvardab rakendada kaubandust või investeerimist mõjutavaid meetmeid.
Samuti on täpsustatud täiendavad survemeetmete tunnused. Survestamise esinemise tuvastamisel
võetakse arvesse
a) kolmanda riigi meetme ja sellest tingitud surve intensiivsus, raskusaste, sagedus, kestus, ulatus
ja suurus;
b) kas kolmas riik sekkub süstemaatiliselt, et panna EL, liikmesriigid või muud riigid tegema
midagi konkreetset;
c) mil määral kolmanda riigi meede tungib EL või liikmesriigi ainupädevuses olevasse valdkonda;
d) kas kolmas riik tegutseb ajendatuna õiguspärasest murest, mida on rahvusvaheliselt tunnistatud;
e) kas ja mil määral kolmas riik püüdis enne oma meetmete kohaldamist probleemi tõsiselt heas
usus rahvusvahelise koordineerimisega või vahekohtu kaudu kas kahepoolselt või rahvusvahelisel
foorumil lahendada.
Artiklid 3-5 kirjeldavad komisjoni esimesi samme alustades survemeetmete hindamisest ja
kindlakstegemisest ja koostööst vastava kolmanda riigiga. Nende sammude eesmärk on saavutada
heidutavat mõju kolmanda riigi majandusliku surve vastu ilma vastumeetmeid rakendamata.
Komisjon võib kolmanda riigi tegevuse hindamist alustada omal algatusel või mõne sidusrühma
3
poolt osutatud info alusel, hindamise aluseks on art 2 loetletud kriteeriumid. Survemeetmete
esinemise kohta vormistab komisjon otsuse, millest teavitatakse ka vastavat kolmandat riiki,
teavitada võib ka enne otsuse tegemist, andes kolmandale riigile võimalus esitada seisukoht.
Valmisolekuga vastava kolmanda riigiga koostööd teha kaasneb ka probleemi käsitlemine kõigis
asjassepuutuvates rahvusvahelistes organites, mis võivad majandusliku surve lõpetamisele kaasa
aidata.
Artikkel 6 nimetab rahvusvahelist koostööd teiste kolmandate riikidega, keda samad või sarnased
majandusliku surve meetmed mõjutavad. Eesmärgiks on tugevdada heidutusefekti ning samas
julgustada leidma mitmepoolseid lahendusi.
Artiklid 7-11 sätestavad EL vastumeetmete kasutamise, mis on majandusliku surve vastu astumise
teine samm ja mida plaanitakse rakendada viimase võimalusena. Vastumeetmete kirjeldamise
esimene eesmärk on anda täiendav heidutus kolmandale riigile survemeetmetest loobumiseks. Art
7 nimetab tingimused, mis peavad olema täidetud EL vastumeetmete rakendamiseks:
a) diplomaatilised meetmed, dialoog ja koostöö rahvusvahelistes foorumides ei ole mõistliku aja
jooksul viinud majandusliku survestamise lõpetamiseni ja ELle või liikmesriikidele tekitatud
kahjude heastamiseni;
b) konkreetsel juhul on vaja kaitsta EL ja selle liikmesriikide huve ja õigusi ning
c) vastumeede on EL huvides.
Vastumeetmed võetakse komisjoni rakendusaktiga, neid ei kehtestata tagasiulatuvalt ning
komisjon annab enne akti rakendumist vastava info ja viimase hoiatuse kolmandale riigile.
Erandlikel ja põhjendatud juhtudel, et vältida majanduslikust survestamisest tingitud parandamatut
kahju ELle või liikmesriikidele, on võimalik kasutada ka viitamata kohalduvat rakendusakti,
kolmanda riigi informeerimise kohustus jääb ka sel puhul.
Art 8 täpsustab, et komisjonil on võimalus rakendada meetmeid määratletud füüsilistele ja
juriidilistele isikutele, kes on survemeetmeid rakendava kolmanda riigi valitsusega seotud või
lisaks sellele ka majanduslikus survestamises osalenud, selle põhjustanud või sellega seotud. Ka
vastumeetmete sihiks olevatele isikutele antakse võimalus selle kohta arvamust avaldada. ELs
kolmanda riigi majandusliku survestamise meetmete tõttu kahju saanud füüsilistel ja juriidilistel
isikutel on õigus nõuda kolmanda riigi valitsusega seotud ja majanduslikus survestamises
4
osalenud, selle põhjustanud või sellega seotud isikutelt tekitatud kahju hüvitamist ulatuses, mis
vastab konkreetse määratud isiku panusele nendesse meetmetesse (ilma et see piiraks kolmanda
riigi rahvusvahelise õiguse kohast vastutust).
Art 9 sätestab vastumeetmete valimise kriteeriumid. Vastumeetmete valimise aluseks on
olemasolev info, kindlaksmääratud survemeetmed ja EL huvid. EL vastumeetmed ei tohi olla
ulatuslikumad kui kolmanda riigi poolse survestamise tõttu kantud kahju ELs või liikmesriigis,
võttes arvesse kolmanda riigi meetmete raskusastet ja asjaomaseid õigusi. Vastumeetme valikul
võetakse arvesse
a) meetme tulemuslikkus majandusliku survestamise lõpetamisel;
b) meetme potentsiaal aidata ELs majandusliku survestamise tõttu kahju saanud ettevõtjaid;
c) meede ei kahjusta ELs asjaomaseid ettevõtjaid või teeb seda võimalikult vähe;
d) meede ei kahjusta EL teisi poliitikavaldkondi ega eesmärke või teeb seda võimalikult vähe;
e) meetme kohaldamisega ei kaasne ebaproportsionaalset halduskoormust ega -kulusid;
f) samade või sarnaste majandusliku survestamise meetmete all kannatavate teiste riikide
vastumeetmete olemasolu ja laad;
g) muud asjakohased rahvusvahelises õiguses sätestatud kriteeriumid.
Teatud vastumeetmeid võib põhjendatud juhtudel rakendada EL sisesel alusel, st kohaldada
vastumeetmeid, mis piiravad ELs välismaiseid otseinvesteeringuid või teenuskaubandust, sh
selliste ELs asutatud juriidiliste isikute teenuste osutamist või otseinvesteeringute tegemist, kes on
asjaomase kolmanda riigi isikute omandis või kontrolli all.
Otseinvesteeringuid või teenustekaubandust piiravate vastumeetmete valikul võtab komisjon
täiendavalt arvesse ka alljärgnevat:
a) kavandatavate EL vastumeetmete kohaldamisalasse jääva sektori teenuskaubanduse ja
investeeringute struktuuri ning sellistest EL vastumeetmetest kõrvalehiilimise riski, mida ELs
osutatavatele teenustele ja tehtavatele otseinvesteeringutele ei kohaldata;
b) selliste EL siseste piirangute sisulist kasu majandusliku survestamise lõpetamise seisukohast;
c) kas on olemas mõistlikke alternatiivseid meetmeid, millega saab majandusliku survestamise
5
lõpetada ja mis piiravad ELs teenuskaubandust või investeeringuid vähem.
Artiklis 10 nimetatakse EL vastumeetmete muutmise, peatamise ja lõpetamise protseduurid,
kriteeriumid ja tingimused. See toimub komisjoni rakendusaktidega, või viivitamatult
rakendatavate rakendusaktidega kiireloomulistel juhtudel. Vastumeetmete rakendamise ajal on
vajalik pidev hindamine. Art 11 sätestab protseduuri vastumeetmete rakendamiseks, muutmiseks,
peatamiseks ja lõpetamiseks vajaliku info kogumiseks. Sealjuures peatamise ja lõpetamise eel ei
ole see protseduur kohustuslik. Kiireloomulistel juhtudel kogub komisjon sidusrühmadelt infot
suunatult ja sellises mahus, mis on võimalik ja vajalik.
Artiklid 12-15 sisaldavad horisontaalseid toetavaid sätteid – konfidentsiaalse info käsitlemine,
päritolureeglid, komisjoni delegeeritud ja rakendusõiguste tingimused ja protseduurid.
Artikkel 16 kohustab komisjoni hindama rakendatud EL vastumeetmete mõju vahetult nende
lõpetamise järel, samuti hindama instrumendi toimimist tervikuna ja esitama selle kohta aruande
nõukogule ja Euroopa Parlamendile.
Artikkel 17 määrab määruse kehtivuse algusaja, siduvuse ja otsekohalduvuse kõigis
liikmesriikides.
Eelnõu lisa 1 loetleb EL võimalikud vastumeetmed:
a) mistahes tariifsete soodustuste peatamine, uute või kõrgemate tollimaksude kehtestamine, sh
MFN (Most Favoured Nation)7 tariifide taastamine, või mistahes lisatasude kehtestamine kaupade
ekspordile või impordile;
b) kehtivate rahvusvaheliste kohustuste peatamine, kaupade ekspordi või impordi või kaupade eest
tasumise piirangute kehtestamine või suurendamine kvootide, litsentside või muude vahendite
abil;
c) teatud rahvusvaheliste kohustuste peatamine kaupade kaubandusele piirangute kehtestamiseks
meetmete kaudu transiitkaupadele või sisemiste meetmete kaudu kaupadele;
d) vajalike rahvusvaheliste kohustuste peatamine avalikes hangetes osalemise osas, ja
1) asjassepuutuva kolmanda riigi kaupade või teenuste või nende pakkujate väljaarvamine
7
Most Favoured Nation tariifid – lubatud tariifimäärad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmesriikide
vahel soodutingimustel kaubanduslepingu puudumise korral, praktikas kõrgeimad lubatud tariifid WTO liikmete
vahel.
6
hangetelt või väljaarvamine teatud osas hanke väärtusest; ja/või
2) asjassepuutuva kolmanda riigi kaupadele või teenustele või nende pakkujatele
kohustusliku hinna hindamise tasu kehtestamine.
e) teatud rahvusvaheliste kohustuste peatamine EL ekspordikontrolli alla kuuluvate kaupade
ekspordile piirangute kehtestamiseks;
f) teatud rahvusvaheliste kohustuste peatamine teenustekaubanduse osas seda puudutavate
meetmete kehtestamiseks;
g) teatud rahvusvaheliste kohustuste peatamine välismaiseid otseinvesteeringuid puudutavate
meetmete kehtestamiseks;
h) teatud rahvusvaheliste kohustuste peatamine intellektuaalomandi kaubandusaspektide osas
neile omandiõigustele või nende ärilisele kasutamisele piirangute seadmiseks vastava kolmanda
riigi kodanikest õiguste hoidjate osas;
i) teatud rahvusvaheliste kohustuste peatamine finantsteenuste osas,/ panganduse, kindlustuse, EL
kapitaliturgudele ligipääsu või muude finantsteenuseid puudutavate tegevuste valdkonnas
piirangute kehtestamine;
j) teatud rahvusvaheliste kohustuste peatamine kaupade töötlemises osas ja piirangute
kehtestamine registreerimisele ja lubade väljastamisele EL kemikaalide regulatsiooni valdkonnas;
k) teatud rahvusvaheliste kohustuste peatamine kaupade töötlemises osas ja piirangute
kehtestamine registreerimisele ja lubade väljastamisele EL sanitaar- ja fütosanitaarreeglite
valdkonnas;
l) teatud rahvusvaheliste kohustuste peatamine piirangute kehtestamiseks EL rahastatavates
teadusprogrammides osalemisele või väljaarvamine nendest programmidest.
Komisjon võib eelnõu kohaselt ettenähtud tingimusi järgides vastumeetmete nimekirja muuta
delegeeritud aktiga.
Eelnõu lisa 2 sätestab päritolureeglid kaupadele, teenustele, investeeringutele ja
intellektuaalomandi hoidjatele.
7
1.2 Eelnõu analüüs
Määrus ja selle alusel loodav survestamise vastase tegutsemise raamistik on nii komisjoni kui
Välisministeeriumi hinnangul kooskõlas Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide
rahvusvaheliste kohustustega. Juhul, kui kolmas riik pärast liidu esimesi meetmeid oma
majandusliku survestamise meetmeid ei lõpeta ning komisjon võtab vastu rakendusakti lisas I
toodud vastumeetmete võtmiseks (vt määruse artiklid 7, 8, lisa I), peavad ka need vastumeetmed
vastavalt määrusele olema kooskõlas Euroopa Liidu rahvusvahelisest õigusest tulenevate
kohustustega (vt määruse artikkel 1 lg 2), eelkõige WTO ning muude Euroopa Liidu sõlmitud
kaubanduslepingutest tulenevate kohustustega.
Kuigi prima facie võivad määruse lisas I nimetatud komisjoni võimalikud vastumeetmed kujutada
endast Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide WTO ja rahvusvahelisest õigusest tulenevate
kohustuste rikkumist, võivad meetmed olla sellegipoolest üldise rahvusvahelise õiguse kohaselt
õiguspärased. Üldisest rahvusvahelisest õigusest tulenevalt on välistatud selliste meetmete,
mis ei vasta muidu riikide rahvusvahelisele kohustusele, õigusvastasus, kui meetmed
kujutavad endast kolmanda riigi rahvusvahelise õiguse rikkumise osas võetud
vastumeetmeid. Sellest tulenevalt, kui määruse alusel võetav meede on reaktsioon kolmanda riigi
rahvusvaheliselt õigusvastasele teole (ning täidab ka teised rahvusvahelisest õigusest tulenevad
vastumeetmete lubatavuse tingimused) on meede rahvusvahelise õigusega kooskõlas, sh on
õigustatud ka WTO lepingute ja kaubandusõiguse rikkumised. Rahvusvahelise tavaõiguse
kohaselt ei tohi näiteks ükski riik kasutada majanduslikke, poliitilisi või muid meetmeid, et sundida
teist riiki alluma sellele riigile oma suveräänsete õiguste teostamisel. See tähendab, et ka kolmanda
riigi poolne majanduslik survestamine võib kujutada endast rahvusvahelise õiguse rikkumist, mis
õigustaks vastumeetmete rakendamist. Kas kolmanda riigi survestamismeede on vastuolus
rahvusvahelise õigusega, sõltub konkreetsetest asjaoludest ning sellest tulenevalt ka
vastumeetmete lubatavus. Vastavalt näeb ka määrus ette komisjoni kohustuse hinnata kolmanda
riigi survestamismeetmeid juhtumipõhiselt ning rakendada nende osas üksnes sobilikke ja
rahvusvahelise õigusega kooskõlas olevaid vastumeetmeid. Määruse eelnõu edasistel aruteludel
on oluline jälgida, et nõue rakendada meetmeid kooskõlas rahvusvahelise õigusega on
selgesõnaliselt sätestatud.
Määruse rahvusvahelise õigusega kooskõla analüüsimisel on oluline ka rahvusvaheliselt
8
õigusvastase teo ja vastumeetmete lubatavuse hindamisel kohaldatav spetsiaalsuspõhimõte, mille
kohaselt ei kuulu üldine rahvusvaheline õigus kohaldamisele, kui ja kuivõrd rahvusvaheliselt
õigusvastase teo olemasolu või rahvusvahelist vastutust reguleerivad rahvusvahelise õiguse
erireeglid. Ka majandusliku survestamise puhul võivad kohalduda rahvusvahelise õiguse
erireeglid, eelkõige WTO lepingutest tulenevad reeglid. Juhul, kui kolmas riik rikub
survestamismeetmetega oma WTO lepingutest või ELi sõlmitud kaubanduslepingutest tulenevaid
kohustusi, kuulub küsimus, sh võimalikud vastumeetmed, lahendamisele WTO vaidluste
lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe või viidatud
kaubanduslepingute vaidluste lahendamise süsteemide alusel. Sellisel juhul tuleb kolmanda riigi
tegevusele reageerida kooskõlas nimetatud süsteemidega. Kuid survestamismeetmest tulenev
WTO-välise rahvusvahelise tavaõiguse rikkumine ei kuulu üldjuhul viidatud süsteemide alusel
lahendamisele. Määruse alusel loodava raamistiku eesmärk on tegeleda just selliste tavaõiguse
rikkumistega, st kaitsta Euroopa Liitu ja liikmesriike laiemalt kolmanda riigi rahvusvahelise
kohustuse rikkumise eest mitte sekkuda Euroopa Liidu või selle liikmesriikide õiguspäraselt
iseseisvasse valikute tegemisse. Rahvusvahelises tavaõiguses oleva mittesekkumise põhimõtte
rikkumisest räägitakse, kui kolmanda riigi tegevus 1) mõjutab riigi suveräänsete õiguste teostamist
ja 2) on loomult survestav, st tegevus faktiliselt sunnib riiki käituma selle tahte vastaselt. Seda
sellisel määral, et mõjutataval riigil puudub vabadus otsustada.
Seonduvalt spetsiaalsuspõhimõttega tuleks määruse edasisel väljatöötamisel täpsustada ka
määrusega loodava raamistiku puutumus WTO üldise tolli- ja kaubanduskokkulepe (edaspidi
GATT) artiklis XXI ette nähtud julgeolekueranditega. GATT julgeolekuerandina ei ole
lepinguosalistel mistahes GATT kohustustest tulenevalt keelatud võtta meetmeid, mida ta peab
vajalikuks oma esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitseks. Ükski WTO kaasus ei ole iseenesest
senimaani konkreetselt käsitlenud, kas julgeolekuerandite säte on erireegel üldise rahvusvahelise
õiguse vastumeetmete suhtes, mis rikuvad GATT kohustusi reaktsioonina WTO-väliste kohustuste
rikkumisele. Eelnõu järgnevatel aruteludel tuleks välja selgitada, kas määrusel on kattuvus GATT
julgeolekueranditega, sh kui komisjoni poolt võetavad vastumeetmed rikuksid mõnda GATT
kohustust, millistel juhtudel tuleks vastumeetmete lubatavust hinnata GATTi, mitte kavandatava
määruse ja üldise rahvusvahelise õiguse alusel.
Arvestades eeltooduga on määruse eelnõu edasisel arutamisel oluline täiendavalt täpsustada,
millise kolmanda riigi survestamistegevuse osas raamistikku kohaldatakse, st millised on need
9
konkreetsed majandusliku survestamise juhtumid, mis kujutavad endast rahvusvahelise tavaõiguse
rikkumist, kuid ei ole seejuures WTO lepingutest või Euroopa Liidu sõlmitud
kaubanduslepingutest tulenevate kohustuste rikkumised ning mil määral tuleks
survestamismeetmetele reageerimisel kohaldada hoopis GATT julgeolekuerandit. Juhtumite
täpsem määratlemine aitab selgitada määruse kohaldamisala ning tagada, et määrusega ettenähtud
vastumeetmete rakendamisega ei rikuta WTO kohustusi ja rahvusvahelist kaubandusõigust.
Käesolevalt jääb määruse eelnõu ja komisjoni mõjuhinnang selles küsimuses üldsõnaliseks.
Eelnõu loetleb väga laia hulga võimalikke vastumeetmeid kolmandate riikide survele, samuti on
laialt defineeritud survemeetmete mõiste. Konkreetselt on määratlemata vastumeetmete
proportsionaalsus, selle otsustamine on igal konkreetsel juhtumil komisjoni otsustada.
Liikmesriikide roll määruse rakendamise protsessis on märkimisväärselt väike ning ebamääraselt
on kirjeldatud vastumeetmete rakendamise otsuse vaidlustamine. Komisjoni sõnutsi on teatud
ebamäärasus ja võimaluste rohkus eelnõus taotluslik, kuna see suurendab instrumendi heidutavat
mõju. Samas saab heidutus toimida ainult juriidilise kindluse olemasolul.
Eelnõuga kavandataval instrumendil võib näha potentsiaalselt ulatuslikku ja pikaajalist mõju nii
EL kaubanduspoliitikale kui globaalsele reeglitepõhisele kaubandussüsteemile. See mõju jõuaks
ka EL ettevõtete ja tarbijateni. Seega on tõhusaks heidutuseks või tegevuseks survemeetmete vastu
vajalik konkreetse olukorra ja selles võetavate vastumeetmete maksimaalselt hoolikas
juhtumipõhine analüüs. Mõistes survemeetmetega EL ettevõtetele põhjustatud raskusi, tuleb siiski
hoolikalt jälgida, et ebaproportsionaalsete kaitsemeetmete võimalikud negatiivsed mõjud ei nulliks
ettevõtetele suunatud abi. Liikmesriikide kaasamine rakendusotsustesse on vajalik ja ka
kiireloomulistel juhtudel tuleb selleks mingi võimalus leida. Eelnõus on peamiseks liikmesriikide
kaasamise mehhanismiks määruse (EL) nr 182/2011 artiklites 5 ja 8 kirjeldatud kontrollimenetlus,
mille kohaselt komisjoni rakendusakti vastuvõtmise otsustab häälteenamusega liikmesriikide
esindajatest koosnev komitee. Peame vajalikuks täiendavaid selgitusi, kas häälteenamus on antud
protsessis piisav, kuivõrd tegemist on instrumendi kõige tundlikuma ja potentsiaalselt kõige
suuremate negatiivsete mõjudega osaga. Selles küsimuses peaks arvesse võtma mh EL Nõukogu
õigusteenistuse täiendavaid selgitusi.
1.3 Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
10
Määruse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 207(2), milles
sätestatakse ELi ühine kaubanduspoliitika. Ühine kaubanduspoliitika on loetletud ELi toimimise
lepingu artiklis 3 liidu ainupädevusse kuuluvate valdkondade hulgas. Euroopa Liidu lepingu artikli
5 lõike 3 kohaselt ei kohaldata subsidiaarsuse põhimõtet valdkondade puhul, mis kuuluvad ELi
ainupädevusse.
ELi lepingu artikli 5 lõikes 3 on sätestatud, et subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse
valdkondades, kus liidul puudub ainupädevus. Seega kuna kolmandate riikide poolne majanduslik
survestamine ja/või liidu vastus sellele jääb ühise kaubanduspoliitika valdkonda, siis
subsidiaarsuse küsimust ei teki.
Liikmesriigid jäävad vastutavaks oma rahvusvahelise õiguse kohaste õiguste kaitsmise eest ja seda
algatus ei takista. Samuti on neil õigus võtta rahvusvahelise majandusliku survestamise korral
vastumeetmeid, aga mitte selliseid meetmeid, mis on liidu ainupädevuses. ELi, mitte riigi vastu
suunatud majandusliku survestamise puhul ei ole liikmesriigil võimalik kehtestada oma õigusakte
ja need ei oleks ka mitmeid liikmesriike või kogu ELi hõlmava probleemi lahendamiseks tõhusad.
2. Esialgne mõjude analüüs
2.1 Eelnõu laiem poliitiline mõju võib puudutada ELi usaldusväärsust liberaalse ja reeglitepõhise
globaalse kaubanduse eestkõnelejana. EL kaubanduspoliitika ülevaatuse teatis seab olulisele
kohale Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reformide vastuvõtmise ning töö WTO
reformitud apellatsioonikoguga, et taastada täielikult toimiv vaidluste lahendamine. Olles ise
WTO kui laiapinnalise kaubandusfoorumi edendaja, saab EL anda olulise panuse
kaubandusvaidlustega kaasnevate dialoogide läbipaistvussesse ja WTO efektiivsesse toimimisse.
Samm WTO apellatsioonikoguga seotud lünga kaotamise suunas astuti nn jõustamismääruse
kaasajastamisega8. EL võib nüüd näiteks võtta vastumeetmeid, kui kolmandad riigid blokeerivad
vaidluste lahendamise WTO-s.
Tehniliste kaubandustõkete (SPS meetmed, REACH määruse alla käivad piirangud) puhul on EL
8
Regulation (EU) 2021/167 of the European Parliament and of the Council of 10 February 2021 amending
Regulation (EU) No 654/2014 concerning the exercise of the Union’s rights for the application and enforcement of
international trade rules https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32021R0167
11
alati rõhutanud, et need peavad põhinema teadusel ja faktidel. Negatiivset mõju võib avaldada
intellektuaalomandi nimetamine võimalike vastumeetmete loetelus, kuna EL nõuab alati
intellektuaalomandi kaitsmist ja austamist, mis on eriti aktuaalne praeguste WTO-s peetavate
TRIPS erandi arutelude taustal. Majanduslikul poolel on EL-i innovatsioonil põhineva majanduse
jaoks intellektuaalomandi kaitse olulisem kui paljudele teistele ning kui kolmas riik vastab meie
piirangule omalt poolt samaga, siis kokkuvõttes meie ettevõtted kaotavad.
ELi vastu suunatud kohtuvaidluste algatamise oht võib tekkida ainult juhul, kui EL vastumeetme
puhul on tegemist kõrvalekaldumisega WTO lepingutest ja teatavatest kaubanduslepingutest
tulenevatest ELi kohustustest.
Eelnõu nimetab läbivalt liidu huviga arvestamist. Kahjuks ei selgu eelnõust, mida selle all
mõeldakse ning millal ja millises menetluse etapis toimub liidu huvi test. Otsus selle kohta, kas
liidu huvid nõuavad sekkumist ning millisel kujul, peab põhinema kõigi huvide, sealhulgas
kodumaise tootmisharu, kasutajate ja tarbijate huvide hindamisel tervikuna. Otsuse saab teha aga
üksnes siis, kui kõigile isikutele on antud võimalus teha oma seisukohad teatavaks. Selleks, et
komisjonil oleks kindel alus kõikide seisukohtade ja kogu teabe arvesse võtmiseks selle üle
otsustamisel, kas meetmete kehtestamine on liidu huvides või mitte, peaksid saama liidu tootjad,
ametiühingud, importijad ja neid esindavad ühendused, kasutajate esindajad ja tarbijaid esindavad
organisatsioonid eelnõu Artiklis 3 sätestatud uurimise algatamise teates kindlaks määratud tähtaja
jooksul endast komisjonile teada anda ja teavet esitada.
Mõjuhinnangus on mainitud (lk 37), et ELi üldist huvi silmas pidades võetav meede on asjakohaste
huvide hindamine; st ettevõtjate, liikmesriikide ja ELi kui terviku omad, et teha kindlaks, kas
vastumeetme tõenäoline positiivne mõju kaalub üles tõenäolise negatiivse mõju, mida see tekitaks
või võib tekitada. Hindamine võib hõlmata ka olukorrad, kus otseselt on seotud ainult teatavate
liikmesriikide huvid. Hindamist saab läbi viia sidusrühmadelt ja liikmesriikidelt kogutud teabe
põhjal.
2.2 Eelarvelised ja majanduslikud mõjud
Instrumendi loomine iseenesest ei too Eestile ega ELle kaasa märkimisväärseid rahalisi mõjusid.
Võimalik on instrumendi heidutusefekti kaudne positiivne rahaline mõju mõne majandusliku
12
survemeetme kehtestamata jätmise kaudu kolmanda riigi poolt.
Instrumendi rakendamise puhul on majanduslikud mõjud Eestile väga tõenäolised, kuid nii
rakendamise sagedust kui ka selle rahaliselt mõõdetavaid tulemusi on ennustada väga keeruline.
Mõningase arvulise ettekujutuse võib saada, vaadates kaubavahetust selliste riikidega, kellega
seoses praeguse hetkeni on Euroopa Liidul kõige sagedamini esinenud poliitilisi vastuolusid, mis
on kaasa toonud ka majanduslike meetmete rakendamist. Seetõttu on seletuskirja lisas välja toodud
statistika ja hinnanguid Eesti kaubanduse ja investeeringute kohta Hiina, Venemaa ja
Valgevenega. Kuigi ühelgi neist riikidest ei ole esitatud ülevaate põhjal määravat osa Eesti
majandussuhetes, on siiski teatud sektorites nagu logistika ja konkreetsete ettevõtete kaudu
teoreetiliselt võimalik Eestile märgatavat kahjulikku mõju avaldada.
Vaadates EL eksportijate poolt välja toodud peamisi probleeme, mis kolmandate riikide turgudele
sisenemisel on tekkinud (Access2Markets https://trade.ec.europa.eu/access-to-
markets/et/barriers), siis võib märgata tendentsi mittetariifsete barjääride kasvuks (mitte-
automaatsed litsentsid, sertifikaadid, registreeringud, tolliprotseduuridega venitamine jne).
Kindlasti ei saa neid kõiki pidada survemeetmeteks, kuid mõnede barjääride puhul võib seda siiski
arvata, et need on nn varjatud survemeetmed.
Näiteks Valgevene puhul on mainitud 3 peamist probleemi: mitte-automaatsed impordilitsentsid,
ekspordikeelud ja koguselised piirangud, haldus- või tolliprotseduuridega seonduvad probleemid.
Venemaa puhul on kaubandustõkkeid loetletud 33, millest peamistena võib välja tuua:
riigiettevõtete piirangud välismaiste kaupade ja teenuste ostmiseks; riigihangetel osalemise
piirangud; sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonnas (SPS) olevad arvukad üldised keelud, läbipaistmatu
kontrolli ja protseduurid; ainulaadsed kaupade märgistamise ja jälgitavuse nõuded; tervisetoodete
(farmaatsiatooted, meditsiiniseadmed), alkohoolsete jookide ja IKT toodete impordi barjäärid.
Hiina turu 39 barjäärist on olulisemad: SPS meetmed; tehnilised eeskirjad, standardid ja
vastavushindamine, sh kohustuslik sertifitseerimissüsteem; intellektuaalomandi õigustega ja
kaitsega seonduv, välisinvesteeringute piirangud, küberturvalisus.
Komisjon on oma mõjuhinnangus välja toonud, et määruse rakendamise sagedus sõltub
peamiselt kolmandate riikide valikutest survemeetmete kehtestamisel, kuid seda võib mõjutada ka
heidutusaspekti edukus. Instrumendi kasutamine sõltub ka sidusrühmade ootustest ja nende
13
valmisolekust taotleda vahendi kasutamist üksikutel juhtudel. Keskpikas kuni pikaajalises
perspektiivis võib komisjoni hinnangul eeldada umbes kahte-kolme juhtumit aastas, millest vähem
kui üks juhtum aastas tooks kaasa vastumeetmete rakendamise. Võimalike stsenaariumide suure
hulga ja vastumeetmete laia valiku tõttu on mõjude täpsem ennustamine võimatu, kuid saab
eeldada, et kaasneda võib kahepoolsete konfliktide ja kaubandusvaidluste eskaleerumine ja
negatiivne majanduslik mõju ELle ja liikmesriikidele võib potentsiaalselt olla väga ulatuslik ja
pikaajaline. Komisjoni kinnitusel hinnatakse konkreetse meetme rakendamise majanduslikku
mõju juhtumipõhiselt.. Ka sidusrühmad on komisjoni läbiviidud avaliku konsultatsiooni käigus
antud tagasisides märkinud, et mõju sõltub valitud vastumeetmetest igal konkreetsel juhul.
Juhtumipõhine lähenemine aitab maandada võimalikke kahjusid EL jaoks, samas muudab
tõenäoliselt meetmete rakendamist kohmakamaks. Seetõttu on antud eelnõu puhul tegemist teatud
mõttes kompromissiga erinevate eesmärkide vahel ja teksti edasisel menetlemisel tuleb hoolega
jälgida, et operatiivse tegutsemise tagamise eesmärgil ei kannataks protsesside läbipaistvus.
Täiendavat rahalist ja administratiivset koormust Eestile ja EL liikmesriikidele ei saa pidada
suureks, kuivõrd nii survemeetmete tuvastamine ja hindamine kui ka vastumeetmete valimine ja
sellele eelnev tegevus on eelnõu järgi peamiselt komisjoni ülesanne. Komisjon näeb ette uue
komitee (määruse (EL) nr 182/2011 artikli 3 häälteenamusega menetluse tähenduses) loomist
liikmesriikide osalemiseks rakendusaktide vastuvõtmisel instrumendi rakendamise korral.
Eesti ettevõtjatele ja tarbijatele võivad tekkida kulud meetmete kasutamisest ja konkreetselt
vastumeetmete kohaldamisest (selle liigist, kestusest ja asjaomasest kolmandast riigist).
Võimalikud vastumeetmed piiravad kaubandust või investeeringuid ning seega avalduks
negatiivne mõju tõenäoliselt lühiajaliselt pärast vastumeetme kehtestamist ning võib kesta seni,
kuni vastumeetmed kestavad. See puudutab neid ettevõtjaid, kellel on kaubandus- või
investeerimissidemed survemeetmeid rakendava kolmanda riigiga, või need, kellel on mis tahes
ärilised sidemed mõjutatud välismajandusüksustega ja konkreetsetes sektorites.
Piirangud kaubavahetusele: vastumeetmed võivad suurendada ELi importijate kulusid
konkreetsest kolmandast riigist pärit kaupade puhul või vähendada konkreetse kauba ELi
eksportijate turuvõimalusi. Kaudsed kulud võivad hõlmata asendamisega seotud kulusid (nt
alternatiivsed tarneallikad), tehingukulusid, mis tahes hinna ülekandmise mõju ja negatiivset mõju
turu toimimisele, näiteks vähenenud innovatsioon või investeeringud. Sidusrühmad on teatanud
14
ka võimalikest negatiivsetest mõjudest, nagu ebakindlus äritegevuses, mida põhjustavad
võimalikud lisakulud pikaajalistele lepingutele, kompromiteeritud koostöötingimused ja äärmisel
juhul äritegevuse kaotus. Komisjoni koostatud mõjuhinnangust selgub ka mõnede äriühenduste
nõue, et vastumeetmed ei hõlmaks üksnes kaubavahetust, sest viimastel aastatel on kaupu
kaubandusvaidluste käigus pidevalt pantvangi võetud.
Mõjud piirangutest teenuskaubandusele: EL vastumeetmed võivad suurendada konkreetse
kolmanda riigi konkreetse teenuse piiriülese osutamise kulusid ettevõtjatele . Kaudsed kulud, mida
prognoosib komisjon, võivad olla sarnased kaupadega kauplemise piirangute kuludega. Mõned
sidusrühmad on komisjoni sõnul väljendanud muret võimalike vastumeetmete üle, mis mõjutavad
olulisi teenuste sektoreid, näiteks logistikat, millele toetuks kogu ELi sektorite valik, kuna see
avaldab kõnealusele sektorile kahjulikku mõju.
Võimalikud mõjud piirangutest välismaistele otseinvesteeringutele ELi: komisjoni hinnangul
võivad vastumeetmed põhjustada investeeringute vähenemist (kapitali ja töökohti) ELis; kui need
ei ole täpselt sihitud, võivad investeerimispiirangud kaudselt mõjutada ELi või teiste kolmandate
riikide äriühinguid ülemaailmsetes väärtusahelates tegutsevate äriühingute vaheliste sidemete
kaudu.
3. Eesti seisukohad ja nende põhjendused
3.1 Eesti toetab määruse eelnõu põhieesmärki ja nõustub Euroopa Komisjoniga instrumendi
vajalikkuse osas. Peame oluliseks, et kavandatav instrument on kooskõlas Maailma
Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega ning Euroopa Liidu õiguste ja kohustustega
rahvusvahelistes lepingutes.
ELi majandus on tihedalt seotud kolmandate riikide majandustega ning seetõttu haavatav
globaalsete pingete kasvamise olukorras, kus kaubandust kasutatakse järjest sagedamini hoovana
poliitilise surve avaldamiseks. Eesti on veendunud, et EL vastupanuvõime kasvatamiseks võetavad
meetmed peavad sellises olukorras tekkivate probleemide edukaks lahendamiseks olema
tasakaalus avatud rahvusvahelise koostööga. Kuna ELi poliitiliste otsuste mõjutamise vastu
majanduslike survemeetmete abil ei ole kehtivates EL õigusaktides võimalusi, nõustume
põhimõtteliselt uue instrumendi loomise vajalikkusega.
15
Mõjukas ja ühtne EL on Eesti üks välispoliitilisi prioriteete, kuid meie hinnangul ei tohi ELi
mõjukuse tugevdamise käigus liikmesriikide roll ELi oluliste kaubanduspoliitiliste otsuste
langetamisel liiga palju väheneda. Eesti välispoliitika arengukava toob inimeste heaolu kasvuks
olulise vahendina välja ka kaubandustõkete vähendamise. Komisjoni eelnõu kohaselt on ACI
instrumendi eesmärgiks peamiselt heidutuse abil hoida ära poliitiliselt motiveeritud
kaubandustõkete seadmist EL ja liikmesriikidele, kuid eelnõu vajab mitmetes praktilistes
küsimustes ja juriidilise kindluse aspektides täpsustamist, kuidas see tõhusalt toimima hakkab.
Eesti kuvand on nii kahepoolsetes suhetes kolmandate riikidega kui ka ELi siseselt vaba ja õiglast
kaubandust toetav. Sellest lähtuvalt rõhutas Eesti ka Euroopa Komisjoni ACI avalikule
konsultatsioonile saadetud vastuses vajadust hoolikalt jälgida vastumeetmete kooskõla nii
rahvusvahelise kaubandusõigusega (sh WTO reeglitega) kui ka EL kaubanduslepingutega, samuti
kõigi sidusrühmade kaasamise vajadust vastumeetmete rakendamise mehhanismi. Reeglitel
põhineva ja õiglase ülemaailmse kaubanduskorra toetamine ja reformimine WTO raames peab
olema EL kaubanduspoliitika üks alustalasid.
3.2 Eesti peab oluliseks, et kolmanda riigi majandusliku survestamise kriteeriumidena oleks
üheselt mõistetavalt määratletud kolmanda riigi meetme raskusaste, ulatus ning kolmanda
riigi tegevuse eesmärgi tuvastamine.
Mitu punkti määruse eelnõu artiklis 2 välja toodud tingimustest, mis peavad survestamise
tuvastamiseks täidetud olema, viitavad kõnealuse kolmanda riigi tegevuse eesmärgile või ajendile,
st kaubavahetust või investeeringuid mõjutavad meetmed peavad olema rakendatud eesmärgiga
EL või liikmesriigi poliitilisi valikuid mõjutada. Täpsustamist vajaks juriidiline kindlus kolmanda
riigi eesmärgi kindlakstegemisel, kuivõrd on tõenäoline, et survestav riik oma tegevuse ajendeid
ja eesmärke selgesõnaliselt ja usaldusväärselt ei väljenda. Praegune eelnõu tekst jääb siin väga
üldsõnaliseks, nimetades vaid komisjoni õigust meetmeid uurida survestamise kriteeriumidele
vastavuse kindlakstegemiseks. Kaubandust või investeeringuid mõjutavate meetmete puhul on
surve enamasti varjatud ja otsest takistust poliitilistele valikutele pole, kuivõrd meetmeid võidakse
rakendada nimme tegeliku eesmärgiga vähe seotud valdkonnas. Põhimõtteliselt loeb ka riigi
kavatsus (eesmärk) survestada, kuid rahvusvaheline õigus kavatsuse määramiseks selgeid
kriteeriume ette ei näe. Seega on kolmanda riigi tegevuse eesmärgi hindamine juhtumipõhine ja
16
tuvastatud eesmärki raske tõendada, kuna surve ei sunni konkreetsele tegevusele, vaid on pigem
karistav. Art 2(2) tingimuste võimalikult selge määratlemine (kestus/algushetk, süstemaatilisus,
ulatus) võivad meie hinnangul survemeetmete tuvastamisele kaasa aidata.
3.3 Eesti toetab Euroopa Liidu viivitamatut koostööd kolmanda riigiga survemeetmete
eemaldamiseks majandusliku surve tuvastamise järel.
Eelnõu järgi (artiklid 5 ja 6) on majandusliku surve tuvastamise järel esimeseks sammuks
läbirääkimised, vahendamine või lepitamine, rahvusvahelise vahekohtu poole pöördumine ja
probleemi sobival rahvusvahelisel foorumil tõstatamine. Selle tegevuse eesmärk on suurendada
heidutavat efekti ja kasutada enne vastumeetmete rakendamist ära kõik muud võimalikud vahendid
kolmanda riigi majandusliku surve kõrvaldamiseks. Kuivõrd eelnõu ja ka Eesti seisukohad
rõhutavad vastumeetmeid kui viimast võimalust, on pingutused koostööks probleemide
lahendamisel määruse eelnõu väga oluline osa.
3.4 Eesti toetab eelnõus sätestatud Euroopa Liidu vastumeetmete rakendamist olukordades,
kus heidutus, dialoog ja rahvusvaheline koostöö ei ole tulemusi andnud ning kolmanda riigi
majanduslikud survemeetmed ohustavad liikmesriigi või Euroopa Liidu majandust ja
poliitiliste valikute sõltumatust. Määrust tuleb kohaldada majanduslikku survestamist
kasutava kolmanda riigi vastu vaid siis, kui seda rakendatakse kas Euroopa Liidu või mõne
liikmesriigi suhtes.
Eesti rõhutab jätkuvalt, et esimene valik probleemide lahendamisel on alati diplomaatiline suhtlus
ning ELi suurimad pingutused peavad ka edaspidi olema suunatud WTO reformimisele ja WTO
toimiva mitmepoolse vaidluste lahendamise mehhanismi taastamisele. Samas on mõistetav, et
mitmepoolsed reeglitepõhised lahendused võivad jääda ebapiisavaks reegleid eiravate
kaubanduspartnerite puhul. Eesti toetab põhimõtteliselt eelnõus loetletud (artiklid 7-11) võimalike
EL vastumeetmete nimekirja ja kriteeriume vastumeetmete valikuks, kuivõrd võib eeldada, et need
tagavad meetmete negatiivsete mõjude minimeerimise. Täiendavalt saame nõustuda eelnõus
sätestatuga, et vastumeetmed ei tohi olla ulatuslikumad kui kolmanda riigi poolse majandusliku
survestamise tõttu kantud kahju ELis või liikmesriigis, võttes arvesse kolmanda riigi meetmete
17
raskusastet ja asjaomaseid õigusi. Kuna kriteeriumide tõlgendamise võimalused konkreetse
juhtumi valguses võivad olla väga laiad, võib ette näha liikmesriikide vahelisi erimeelsusi
meetmete valikul.
Täiendavaid selgitusi ja põhjendamist komisjoni poolt vajaks art 2 teise lõike punktis (b) sisse
toodud võimalus ka muude riikide, peale EL liikmesriikide, suhtes rakendatava survemeetme
puhul antud EL regulatsiooni kohaldada ((b) kas kolmas riik osaleb sekkumismudelis, mille
eesmärk on saada liidust või liikmesriikidest või muudest riikidest konkreetseid tegusid). Seda
täiendust ei toeta ka eelnõu preambuli 11. punktis toodu, kus räägitakse siiski vaid vajadusest
sekkuda EL või liikmesriigi aspektist: komisjon peaks uurima kolmanda riigi tegevust
kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete kriteeriumide alusel, mis aitavad kindlaks teha, kas kolmas riik
sekkub liidu või liikmesriigi õiguspärastesse suveräänsetesse valikutesse ja kas tema tegevus
kujutab endast majanduslikku survemeedet, mis nõuab liidu vastust.
3.5 Peame vajalikuks liikmesriikide ja sidusrühmade kaasamist määruse rakendamise
otsustusprotsessi kõigis etappides. Samuti on vaja saavutada õiguslik kindlus
vastumeetmete kehtestamise protsessi osas, eriti kaubanduspoliitikast väljapoole jäävaid
valdkondi (sh siseturg, kapitali vaba liikumine) puudutavate vastumeetmete osas.
Eesti hinnangul on vaja võimalikult selgelt sõnastada liikmesriikide roll ja kaasatus juba
instrumendi rakendamise algfaasis ehk survemeetmete tuvastamisel. Komisjoni eelnõus on selgelt
nimetatud komisjoni kohustust Euroopa Parlamenti ja EL Nõukogu protsessiga kursis hoida alles
kolmanda riigiga suhtluse alustamise ja küsimuse rahvusvahelistes foorumides tõstatamise juures
(art 5).
Liikmesriikide kaasamine otsustusprotsessi kõigis etappides ning rakendusotsustesse on vajalik,
seda ka kiireloomulistel juhtudel. Eelnõu art 3 on sätestatud võimalus avaldada teade uurimise
alustamise kohta Euroopa Liidu Teatajas või muu sobiva avaliku suhtlusvahendi kaudu koos
üleskutsega esitada teavet kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Leiame, et see ei peaks olema
komisjoni võimalus, vaid kohustus ning sõnastada see ka vastavalt. See annab võimaluse kõigil
asjassepuutuvatel osapooltel ja sidusrühmadel olla kaasatud protsessi ning ühtlasi saada teavet
selleks, et juba varakult eelneva info alusel olla valmis vajadusel kiireloomuliselt panustama
vastumeetmete menetlusprotsessi.
18
Samuti peame vajalikuks selgelt määratleda EL Nõukogu roll vastumeetmete juhtumipõhise valiku
protsessis. Kuna eelnõul võib näha ulatuslikku ja pikaajalist mõju ka ELi ettevõtjatele ja tarbijatele,
siis meie hinnangul on tõhusaks heidutuseks või tegevuseks kolmanda riigi survemeetmete vastu
vajalik konkreetse olukorra ja selles võetavate vastumeetmete maksimaalselt hoolikas
juhtumipõhine analüüs. Vaja on jälgida, et ebaproportsionaalsete kaitsemeetmete võimalikud
negatiivsed mõjud ei nulliks ELi ja Eesti ettevõtetele suunatud abi.
Eelnõu art 7 lõige 6 annab komisjonile võimaluse nõuetekohaselt põhjendatud tungiva
kiireloomulisuse tõttu võtta vastu meetmeid kehtestavad rakendusaktid viivitamata, et vältida
korvamatut kahju liidule või selle liikmesriikidele. Kõnealused õigusaktid jäävad jõusse kuni
kolmeks kuuks. Raske on hinnata, millal on tegemist õigustatud ja põhjendatud kiireloomulise
vajadusega, kui kusagilt ei selgu kogu tavamenetlusele kuluv aeg. Mõjuhinnangust (lk 37) võib
aga lugeda, et otsustamisprotsessi tõhususest sõltub meetme heidutuse väärtus kui ka lõppeesmärk,
milleks on survemeetme lõpetamine. Otsustamismenetlus võib suurendada heidutust ja soodustada
survemeetme katkestamist, kui seda on võimalik teha suhteliselt kiiresti (st tegutsemiskiirusel on
väärtus) ja protseduur on suhteliselt lihtne (st sellega ei kaasne protsessi blokeerimise või
hilinemise liigseid riske). Samas peab otsustusprotsess tagama asjakohase poliitilise vastutuse.
Seega võib eeldada, et komisjoni peamine huvi ja eesmärk on menetlus läbi viia ilma liigseid riske
võtmata kiirendatud korras.
Eelnõu näeb ette rakendusaktide kasutamist vastumeetmete kehtestamisel. Rakendusaktid
võetakse vastu määruse (EL) nr 182/20119 artiklites 5 ja 8 kirjeldatud kontrollimenetlust järgides,
st komisjoni rakendusakti vastuvõtmise otsustab häälteenamusega liikmesriikide esindajate
komitee. Kuna tegu on instrumendi kõige tundlikuma osaga, vajame komisjonilt ja ka EL Nõukogu
õigusteenistuselt läbirääkimiste käigus täiendavaid selgitusi, kas häälteenamus on antud protsessis
piisav. Samuti vajab erinevate tõlgendusvõimaluste tõttu täiendavat õiguslikku arutelu eelnõu
vastumeetmete osa, mis puudutab teisi valdkondi peale EL kaubanduspoliitika (nagu siseturg ja
kapitali vaba liikumine).
9
Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis
käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste
teostamise suhtes
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32011R0182&from=en
19
4. Arvamuse saamine ja seisukohtade kooskõlastamine
Määruse eelnõule tähelepanu juhtimiseks ning ettepanekute ja tagasiside saamiseks saatis
Välisministeerium 22.12.2021 vastavasisulise kirja Eesti ettevõtlus- ja arenguabi–
organisatsioonidele (Arengukoostöö Ümarlaud, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti
Põllumajandus-Kaubanduskoda, ICC Eesti, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon,
Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti
Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti
Kaitsetööstuse Liit, Eesti Kalaliit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti
Masinatööstuse Liit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, MTÜ Loov Eesti, Eesti Leivaliit, Eesti
Mööblitootjate Liit, Prolog – Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti
Puitmajaliit, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Turbaliit, Eesti
Meretööstuse Liit, Eesti Õliühing). Sisulist tagasisidet nimetatud organisatsioonidelt ei tulnud.
Välisministeerium on Eesti seisukohad kooskõlastanud Majandus- ja kommunikatsiooni–
ministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga.
Laekunud tagasisidega on arvestatud.
20
LISA 1
Eesti majandussuhted Valgevene, Venemaa ja Hiinaga
VALGEVENE
LÜHIKOKKUVÕTE
Eesti ja Valgevene kaubandussuhetes on alates 2004. aastast kaupade import ületanud eksporti
ning kaubavahetuse bilanss on olnud valdavalt tugevalt negatiivne. Valgevene osatähtsus
kaubavahetuses ja investeeringutes on 1% või väiksem, oluline on Valgevene mineraalsete
toodete (kütused) allikana.
KAUBAVAHETUS
2020. aastal oli kaubavahetuse kogukäive Valgevenega umbes 293,6 miljonit eurot.
Valgevene on suuruselt 26. Eesti ekspordipartner. 2020 Valgevenesse eksporditud
kaupade väärtus oli 72,6 miljonit eurot ja Valgevenest imporditud kaupade väärtus oli 221
miljonit eurot, mis tegi riigist Eesti 17. impordi partneri. Võrreldes varasema aastaga
vähenes import Valgevenest Eestisse 9.78%, eksport Eestist Valgevenesse kasvas 20.4%.
Kaubavahetuse puudujääk oli 148 miljonit eurot.
2021. aasta I poolaastal oli kaubavahetuse kogukäive Valgevenega 339 miljonit eurot,
millest eksport oli 34 mln ja import 305 mln eurot. Kaubavahetuse bilansi saldo oli
negatiivne 272 mln eurot. 2021. aastal kauples Eesti Valgevenega suurima ülejäägiga
masinate ja seadmete ning valmistoidukaupadega. Suurima puudujäägiga kauples Eesti
Valgevenega mineraalsete toodete ning metalli ja metalltoodetega.
Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna
analüütik Maris Paumets (
[email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi
põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju (
[email protected], 625 6251)
Olulisemad eksportkaubad (2020.a):
25% masinad ja seadmed (põllu-, aia- ja metsatöödeks kasutatavad masinad, mootorite
osad, nõudepesumasinad, elektrilised kodumasinad)
23% täppis-, mõõte- ja meditsiiniaparatuur (meditsiini- ja kirurgiaseadmed)
22% valmistoidukaubad ja joogid (kakaooad, kakaopasta)
8% elusloomad ja loomsed tooted (külmutatud kala)
6% transpordivahendid (autokraanad, sõiduautod, traktorite osad ja tarvikud)
Olulisemad importkaubad (2020.a):
70% mineraalsed tooted (kütused, õlid)
10% puit ja puittooted (saematerjal)
9% metallid ja metalltooted (traat, varbmaterjal rauast ja terasest, rauast ja terasest
torud)
Suurimad eksportöörid:
AS NT Marine (Mootorikütuse hulgimüük)
Mint Computers OÜ (Arvutite, arvuti välisseadmete ja tarkvara hulgimüük)
Agrooiltrade OÜ (Spetsialiseerimata hulgikaubandus)
European Agricultural Agency OÜ (andmetöötlus, veebihosting jms tegevused)
OÜ Everwelle (Teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüük)
World Power Trading OÜ (Spetsialiseerimata hulgikaubandus)
TEENUSED
Teenuste eksport ulatus 2020. aastal 18 mln euroni ning 2021.a I kvartalis oli juba 16
mln eurot. Kõige enam müüme Valgevenesse veoteenuseid, lisaks reisiteenuseid,
äriteenuseid finantsteenuseid ning telekommunikatsiooni, arvuti- ja infoteenuseid.
Valgevenest sisseostetavate teenuste mahud on suuremad kui ekspordil. 2020. aastal
importisime teenuseid 33,4 mln euro väärtuses. 2021.a I kvartalis oli teenuste sisseost aga
väiksem kui eksport jäädes 7,1 mln euro juurde. Suurima osakaaluga on ka impordis
veoteenused, mis moodustavad üle 40% kogu mahust. Lisaks moodustab ligi 40%
telekommunikatsiooni, arvuti- ja infoteenuste sisseost.
Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna
analüütik Maris Paumets (
[email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi
põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju (
[email protected], 625 6251)
INVESTEERINGUD
Eesti Panga andmetel oli 31.03.2021 seisuga Eestisse tulnud otsestest
välisinvesteeringutest 0,3% pärit Valgevenest kogusummas 92,6 miljonit eurot. Peamiselt
on investeeritud hulgi- ja jaekaubandusse, sellest kordades vähem juba töötlevasse
tööstusesse, kinnisvaraalasesse tegevusse ning infosse ja side sektorisse.
Äriregistri andmetel oli 01.01.2021. aasta seisuga Eestis registreeritud 454 Valgevene
osalusega äriühingut (100% – 304). Äriregistrile oli esitanud 2020. aasta kohta
majandusaruanded 160 Valgevene osalusega ettevõtet.
Suurimad Valgevene osalusega ettevõtted on:
Plasthim OÜ (väetiste ja agrokeemiatoodete hulgimüük)
Interest Medical OÜ (apteegikaupade hulgimüük)
Bruhold OÜ (masinate ja seadmete hulgimüük)
AR Technic OÜ (üld- ja eriotstarbeliste masinate ja seadmete hulgimüük)
Gerdnord OÜ (kaubavedu maanteel)
Eesti otseinvesteeringud Valgevenesse olid 31.03.2021 seisuga 83,6 mln eurot (1% kogu
Eesti otseinvesteeringutest välismaal). Põhiliselt on investeeritud töötlevasse tööstusesse.
Väiksemas mahus ka kinnisvaraalasesse tegevusse, hulgi- ja jaekaubandusse,
põllumajandusse ning info ja side valdkonda.
Eesti päritolu investeeringuid on Valgevenes ligi 200. Suuremad on näiteks:
Puidutööstused Kaamos Grupp, AS Memphis, Thermory AS ja OÜ Estobir,
IT-ettevõte Bamboo Group, Helmes, RIA.com Marketplaces OÜ, Bolt, Hansab
Group,
Naiste riiete tootja Silvano Group Fashion
Betoonitootja OperaPrima Holding
Värvide tootjad FarbaHouse (Tikkurila) ja Estonian Eskaro AS
Advokaadibüroo Sorainen
Konsultatsiooniettevõte CIVITTA International OÜ
Baltic Ticket Holdings AS (Piletilevi AS)
Kinnisvaraalane tegevus OÜ BREM kinnisvarahooldus
Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna
analüütik Maris Paumets (
[email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi
põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju (
[email protected], 625 6251)
Logistikaettevõte ACE Logistics
Transpordi ettevõte AS Lux Express
Lisaks on mitmesse Valgevene päritolu IT-iduettevõttesse investeerinud Ragnar
Sass.
Rohkem infot: https://eceap.eu/wp-content/uploads/2020/12/Estonian-Investment-
Relations-with-the-Eastern-Partnership-Countries.pdf
Alates 2011. aastast kuulub Valgevene koos teiste Euroopa Liidu idapartneritega Eesti
prioriteetsete arengukoostöö sihtriikide hulka. Kahepoolseid projekte on peamiselt läbi
viinud Eesti Idapartnerluse Keskus - seminarid ja koolitused Valgevene
kodanikuühenduste esindajatele, kuid valgevenelased on osalenud ka multilateraalsetel,
kõiki idapartnerluse riike hõlmavail seminaridel avaliku halduse reformimise erinevates
valdkondades alates 2010. aastast. Mitmed Eesti mittetulundusühingud on läbi viinud
erinevaid projekte Valgevenes, näiteks ettevõtlushariduse, kodanike kaasamispoliitika
arendamise valdkonnas jms. Koostööd on tehtud teiste doonoritega, eriti edukas on koostöö
USAID-ga, kelle toetusega on alates 2013. aastast e-Riigi Akadeemia läbi viinud mitmeid
koolitust IKT lahenduste ja küberturvalisuse osas meedia, hariduse, mittetulundusühingute
ja noorteorganisatsioonide esindajatele. Ühe edukama projekti partneriks on Garage48, mis
viis kuni 2015. aasta sügiseni läbi intensiivkoolitusi IT start-up’'idele ning toetas
mentorlusega 2014.a Minskisse rajatud ettevõtlus-HUB-i Imaguru.
TURISM
Valgevenest Eestisse tehakse nii vähe reise, et eraldi selle kohta statistikat ei avalda
Statistikaamet (majutus) ega Eesti Pank (reisid Eestisse).
Eesti elanike reisid Valgevenesse on kasvanud. 2019. aastal tehti sinna 46 000 reisi (1,3%
kõigist väliskülastustest). Enamus neist olid mitmepäevareisid, kus veedeti kokku
218 tuhat ööd (1,7% kõigist mitmepäevakülastuste ööbimistest). 2020.aastal oli aga tänu
koroonaviiruse levikule reisimine piiratud ning Valgevenesse tehti vaid 7,5 tuhat külastust.
PÕLLUMAJANDUSKAUBAD
2020. aastal eksporditi (Eesti päritolu eksport + reeksport) Valgevenesse 22 mln € väärtuses. EE
päritolu kaubad moodustavad ekspordist 22%. Reeksporditi enim kakaoubasid (9 mln),
Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna
analüütik Maris Paumets (
[email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi
põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju (
[email protected], 625 6251)
külmutatud kala (4 mln) ja kakaopastat (3 mln).
Eesti päritolu kaupu eksporditi 4,7 mln euro väärtuses. Valgevene osatähtsus oli 0,4%. Kolm
peamist ekspordiartiklit – kakaopasta, külmutatud kala ja kääritatud joogid – moodustasid 90%
ekspordikäibest.
Eesti päritolu kakaopasta eksport Valgevenesse moodustas 2020. aastal 48% kogu Eesti päritolu
kakaopasta ekspordikäibest. Tootja on Panamir OÜ, kelle peamine tegevusala on kakaotoodete
tootmine ja müük ning kakaoubade vahendamine. 2020. aastal müüs Panamir OÜ kakaotooteid ja
kakaoubasid 3-le kondiitritööstusele Valgevenes.
2020. aastal imporditi Valgevenest 6,3 mln € väärtuses (osatähtsus 0,4%). Enim imporditi
etüülalkoholi alkoholisisaldusega vähemalt 80%, kanget alkoholi, rapsi- ja rüpsiõli ja sojaõli ja
selle fraktsioone – need kaubaartiklid moodustasid kokku 80% impordikäibest. 2021. aasta
esimese 11 kuu andmetel olid eelpool nimetatud kaubad endiselt peamised impordiartiklid
Valgevenest.
2021. aastal eksporditi (Eesti päritolu eksport + reeksport) Valgevenesse 29 mln € väärtuses. EE
päritolu kaubad moodustavad ekspordist 18%. Reeksporditi enim kakaoubasid (11,3 mln),
kakaopastat (7,7 mln) ja külmutatud kala (3,4 mln).
Eesti päritolu kaupu eksporditi 5,2 mln euro väärtuses. Valgevene osatähtsus oli 0,5%
(ekspordipartnerina 33. kohal). Peamised ekspordiartiklid –kala (4,6 mln €) ja loomasöödana
kasutatavad tooted (279 000 €) – moodustasid 94% ekspordikäibest. Enim eksporditi külmutatud
räime, atlandi väärislõhe ja kilu. Valgevene osakaal külmutatud räime koguekspordis oli 14%.
Eesti päritolu kakaopasta eksport Valgevenesse moodustas 2020. aastal 48% kogu Eesti päritolu
kakaopasta ekspordikäibest. Tootja on Panamir OÜ, kelle peamine tegevusala on kakaotoodete
tootmine ja müük ning kakaoubade vahendamine. 2020. aastal müüs Panamir OÜ kakaotooteid ja
kakaoubasid 3-le kondiitritööstusele Valgevenes. 2021. aastal Eesti päritolu kakaopasta eksporti
Valgevenesse ei toimunud.
2021. aastal imporditi Valgevenest 7,6 mln € väärtuses (saatjariigina osatähtsus 0,4%). Enim
imporditi rapsi- ja rüpsiõli (25% impordikäibest), kanget alkoholi (24%), etüülalkoholi
alkoholisisaldusega vähemalt 80% (14%), ja sojaõli ja selle fraktsioone (12%). Valgevene päritolu
rapsi- ja rüpsiõli ning kange alkohol jõuab Eestisse lisaks Läti vahendusel.
Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna
analüütik Maris Paumets (
[email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi
põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju (
[email protected], 625 6251)
0,5% 0,5%
0,4%
0,4% 0,4%
0,2%
2019 2020 2021 2019 2020 2021
Joonis 1. Valgevene osatähtsus Eesti päritolu Joonis 2. Valgevene osatähtsus impordis
ekspordis arvutatuna käibe alusel
35
30
25
20
mln €
15
10
5
0
2017 2018 2019 2020 2021
Eksport 13 14 14 22 29
sh Eesti päritolu kaupade eksport 2 4 5 5 5
Import saatjariigi järgi 1 2 3 6 8
Bilanss 12 12 11 15 21
Eksport sh Eesti päritolu kaupade eksport Import saatjariigi järgi Bilanss
Joonis 3. Põllumajandustoodete (KN 1-24) eksport, sh Eesti päritolu eksport, import ja bilanss
Valgevenega 2017-2021, mln € (Allikas: SA)
VENEMAA
LÜHIKOKKUVÕTE
Eesti ja Venemaa majandussuhteid ning kaubavahetust mõjutavad alates 2014.a nii ELi
sanktsioonid Venemaale kui ka vastusanktsioonid. Venemaa on praeguseks välja langenud
Eesti kaubanduspartnerite esiviisikust, kuhu ta varem järjepidevalt kuulus. 2020.a oli
Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna
analüütik Maris Paumets (
[email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi
põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju (
[email protected], 625 6251)
Venemaa Eesti kaubavahetuspartnerite seas 6. kohal. Otseinvesteeringute mahud Venemaaga
on samuti suured, moodustades ligi 3% Eestisse tehtud otseinvesteeringutest. Sealjuures on ka
Venemaa osalusega äriühinguid Eestis üle 2600. Eesti otseinvesteeringud Venemaale on
suurusjärgus üle veerand mld euro, millega Venemaa on otseinvesteeringute pingereas kuues
sihtriik.
KAUBAVAHETUS
*2021.a andmed on 10 kuud
2020. aastal oli kaubavahetuse kogukäive Venemaaga 2 mld eurot. Venemaa on suuruselt
7. Eesti ekspordipartner. 2020 Venemaasse eksporditud kaupade väärtus oli 0,8
miljardit eurot ja Venemaast imporditud kaupade väärtus oli 1,21 miljardit eurot, mis
tegi riigist Eesti 5. impordi partneri. Võrreldes varasema aastaga vähenes import
Venemaalt Eestisse 8%, eksport Eestist Venemaale langes 7%. Kaubavahetuse puudujääk
oli 0,4 miljardit eurot.
2021. aasta 10 kuul oli kaubavahetuse kogukäive Venemaaga 1,2 miljardit eurot, millest
eksport oli 0,12 mld ja import 1,13 mld eurot. Kaubavahetuse bilansi saldo oli negatiivne
1 mld eurot. 2021. aastal kauples Eesti Venemaaga suurima ülejäägiga masinate ja
seadmete, valmistoidukaupade ning keemiatoodetega. Suurima puudujäägiga kauples Eesti
Venemaaga mineraalsete toodete ning orgaaniliste kemikaalidega.
Olulisemad eksportkaubad (2021.a):
Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna
analüütik Maris Paumets (
[email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi
põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju (
[email protected], 625 6251)
46% masinad ja seadmed (tsentrifuugid, tööstusseadmed, trafod,
voolugeneraatorseadmed, integraallülitused)
12% keemiatooted (aknakitt, pookvaha, tihendussegud, värvid ja lakid, trükivärv, tint
ja tušš)
9% metallid ja metalltooted (rauast või terasest metallkonstruktsioonid, tsisternid,
vaadid, torud ja toruliitmikud, poldid, mutrid, kruvid, lehtvaltstooted,
mitteväärismetallist korgid, kaaned, kinnitusdetailid jm)
7% mõõte- ja meditsiiniseadmed (vereülekandeseadmed, röntgenseadmed,
navigatsiooniseadmed, mõõteseadmete osad ja tarvikud)
6% valmistoidukaubad (kakaooad ja -pasta, šokolaad, vein, õlu, kange alkohol,
kastmed, supid, jäätis jms toiduvalmistised)
Olulisemad importkaubad (2021.a):
55% mineraalsed tooted (kütused, õlid)
16% puit ja puittooted (saematerjal, vineer, spoon, puitlaastplaadid)
11% metallid ja metalltooted (malmi ja terase jäätmed, lehtvaltstooted, varbmaterjal,
traat, torud, trossid)
8% keemiatooted (väetised, atsüklilised süsivesinikud, fosfinaadid, haruldaste
muldmetallide ühendid)
Suurimad eksportöörid:
Nordmet AS (valdusfirmade tegevus)
SubLand OÜ (kalatoodete hulgimüük)
Leones Inc OÜ (hulgikaubandus)
MN Medical OÜ (meditsiiniseadmete hulgimüük)
Ookeani Konteinervedude OÜ (Mere-lastiveo organiseerimine, laevade agenteerimine)
TEENUSED
Teenuste eksport ulatus 2020. aastal 199 mln euroni ning 2021.a esimese kolme
kvartaliga oli juba 236 mln eurot. Kõige enam müüme Venemaale veoteenuseid (ca pool
kogu teenuste ekspordist), lisaks reisiteenuseid, äriteenuseid ning telekommunikatsiooni,
arvuti- ja infoteenuseid.
Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna
analüütik Maris Paumets (
[email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi
põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju (
[email protected], 625 6251)
Venemaast sisseostetavate teenuste mahud on väiksed kui ekspordil. 2020. aastal
importisime teenuseid 160 mln euro väärtuses. 2021.a esimeses kolmes kvartalis oli
teenuste sisseost aga 164 mln eurot. Suurima osakaaluga on ka impordis veoteenused, mis
moodustavad üle 60% kogu mahust. Lisaks on suuremad mahud reisi- ja arvutiteenuste
sisseostul.
INVESTEERINGUD
Eesti Panga andmetel oli 30.09.2021 seisuga Eestisse tulnud otsestest
välisinvesteeringutest 2,6% pärit Venemaast kogusummas 816 miljonit eurot. Venemaa
otseinvesteeringutest on suurimad paigutused järgmistes sektorites: kinnisvara, hulgi- ja
jaekaubandus ning finants- ja kindlustustegevus.
Äriregistri andmetel oli 01.01.2021. aasta seisuga Eestis registreeritud 2 679 Venemaa
osalusega äriühingut (100% – 1 680). Äriregistrile oli esitanud 2020. aasta kohta
majandusaruanded 870 Venemaa osalusega ettevõtet.
Suurimad Venemaa osalusega ettevõtted on:
VNK AS (orgaaniliste põhikemikaalide tootmine)
Leones Inc OÜ (hulgikaubandus)
Eurobio Lab OÜ (parfüümide ja tualetitarvete tootmine)
Westaqua-Distribution OÜ (veevarustus- ja kütteseadmete ning nende osade
hulgimüük)
InterTimber Group OÜ (puidu ja puidu esmatöötlustoodete hulgimüük)
Pikem loetelu lisas 1
Eesti otseinvesteeringud Venemaasse olid 30.09.2021 seisuga 305 mln eurot (2,9% kogu
Eesti otseinvesteeringutest välismaal). Sellest suurima osakaalu moodustavad
investeeringud Venemaa hulgi- ja jaekaubandusse, kinnisvarasse ning töötlevasse
tööstusesse.
TURISM
Eesti on jätkuvalt populaarne sihtriik Venemaa turistide jaoks. 2019.aastal oli Vene
turistide külastuste koguarv 885 tuhat ning neist pooled olid mitmepärvakülastused.
Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna
analüütik Maris Paumets (
[email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi
põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju (
[email protected], 625 6251)
2020.aastal külastuste arv vähenes tänu koroonakriisile. Vene turistide külastuste koguarv
jäi 193 tuhande juurde ning ööbimisi Eesti majutusettevõtetes oli 156 tuhat.
Eesti elanike reisid Venemaale olid 2019. aastal 328 tuhat. Suur osa neist olid
mitmepäevareisid, kus veedeti kokku 880 tuhat ööd. 2020.aastal oli aga tänu
koroonaviiruse levikule reisimine piiratud ning Venemaale tehti vaid 66 tuhat külastust.
Endiselt olid aga suurem osa neist mitmepäevakülastused.
Lisa 1. Suurimad Venemaa osalusega äriühingud
Allikas: Äriregister, 2020.aasta MAA
Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna
analüütik Maris Paumets (
[email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi
põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju (
[email protected], 625 6251)
PÕLLUMAJANDUSKAUBAD
2020. aastal eksporditi (Eesti päritolu eksport + reeksport) Venemaale 50 mln € väärtuses. EE
päritolu kaubad moodustavad ekspordist 27%. Reeksporditi enim kakaoubasid (14 mln), kastmeid
ja pooltooteid kastmete valmistamiseks (3 mln), veini (2,6 mln) ja kohvi (2,3 mln).
2020. aastal oli Eesti päritolu kaupu Venemaale viidud 11 mln euro väärtuses. Venemaa
osatähtsus oli 1,3%. Kakaopasta, imikutoidud, rukis, loomasöödana kasutatavad tooted ja
linnaseõlu moodustasid kokku 50% ekspordikäibest. 2021. aasta esimese 11 kuu andmetel
eksporditi enim linnaseõlu, elusveiseid, linnaseid, taimeosasid, leiva-ja saiatooteid. Imikutoitude
eksport on 2021 a oluliselt vähenenud. Eesti päritolu kakaopastat ei ole eksporditud, kuid
reeksporditi 17 mln euro väärtuses kakaoubasid ja 5 mln euro väärtuses kakaopastat. Kakaotoodete
tootmise, müügi ning kakaoubade vahendamisega tegeleb Panamir OÜ. 2020. aastal müüs ettevõte
kakaotooteid ja kakaoubasid 10-le kondiitritööstusele Venemaal.
2020. aastal toodi kaupu sisse Venemaalt 28 mln € väärtuses (osatähtsus 1,6%). Enim imporditi
külmutatud puuvilju ja marju, kala, pärmi, päevalilleseemneõli. 2021 a esimese 11 kuu andmetel
on need endiselt enim imporditud kaubad.
2021. aastal eksporditi (Eesti päritolu eksport + reeksport) Venemaale 55 mln € väärtuses. EE
päritolu kaubad moodustavad ekspordist 22%. Reeksporditi enim kakaoubasid (18 mln),
kakaopastat (5 mln), veini (3,8 mln), kanget alkoholi (1,8 mln).
2021. aastal veeti Eesti päritolu kaupu Venemaale 12 mln euro väärtuses. Venemaa osatähtsus
Eesti päritolu ekspordis oli 1,1% (ekspordipartnerina 18. kohal). Eksporditi enim linnaseõlu,
elusveiseid, linnaseid, taimeosasid, leiva-ja saiatooteid, kalatooted ja -konservid. Imikutoitude
eksport on 2021 a oluliselt vähenenud. Eesti päritolu kakaopastat ei ole 2021 vältel eksporditud,
kuid reeksporditi 18 mln euro väärtuses kakaoubasid ja 5 mln euro väärtuses kakaopastat.
Kakaotoodete tootmise, müügi ning kakaoubade vahendamisega tegeleb Panamir OÜ. 2020. aastal
müüs ettevõte kakaotooteid ja kakaoubasid 10-le kondiitritööstusele Venemaal.
2021. aastal toodi kaupu sisse Venemaalt 31,6 mln € väärtuses, osatähtsus 1,8%
(impordipartnerina 13. kohal). Enim imporditi külmutatud puuvilju ja marju, kala, pärmi, rapsi-,
rüpsi- või sinepiseemneõli, päevalilleseemneõli.
Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna
analüütik Maris Paumets (
[email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi
põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju (
[email protected], 625 6251)
1,2% 1,3% 1,6% 1,8%
1,1% 1,3%
2019 2020 2021 2019 2020 2021
Joonis 1. Venemaa osatähtsus Eesti päritolu Joonis 2. Venemaa osatähtsus impordis
ekspordis arvutatuna käibe alusel
80
70
60
50
mln €
40
30
20
10
0
2017 2018 2019 2020 2021
Eksport 69 44 51 50 55
sh Eesti päritolu kaupade eksport 9 10 12 14 12
Import saatjariigi järgi 17 20 21 25 32
Bilanss 52 24 31 25 24
Eksport sh Eesti päritolu kaupade eksport Import saatjariigi järgi Bilanss
Joonis 3. Põllumajandustoodete (KN 1-24) eksport, sh Eesti päritolu eksport, import ja bilanss
Venemaaga 2017-2021, mln € (Allikas: SA)
HIINA
LÜHIKOKKUVÕTE
Eesti ja Hiina majandussuhted on seni olnud head ja stabiilsed. Hiina huvi Eesti vastu tugineb
Eesti soodsale geograafilisele kohale, heale logistikale ja tehnoloogilisele potentsiaalile. Eesti
ettevõtted on huvitatud Hiina konkurentsivõimelistest hindadest, odavast tootmiskeskkonnast
Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna
analüütik Maris Paumets (
[email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi
põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju (
[email protected], 625 6251)
ja turu mastaabist. Eesti ja Hiina vahelise kaubavahetuse areng kiirenes märkimisväärselt
alates 2001. aastast. Sellele andis olulise tõuke elektroonikasektori kiire kasv, mis oli seotud
Soome telekommunikatsioonikontserni Elcoteq rahvusvahelise tööjaotusega. Ajavahemikul
2001–2006 kasvas kaubavahetuse käive Hiinaga 12 korda. 2006. aastal suurenes Euroopa
Liidu liikmesriikidest kõige kiiremini Hiina kaubavahetus Eestiga, mil eksport kasvas 6 korda,
selle taga olid mobiiltelefonid. Riikide koostööd piiravad eelkõige riikide erinevused
mastaapides, regulatsioonides, kultuurides ning märgatavas vahemaas.
KAUBAVAHETUS
2020.aasta Hiinasse eksporditud kaupade väärtus oli 245 miljonit eurot ja Hiinast
imporditud kaupade väärtus oli 647 miljonit eurot, mille tõttu oli kaubavahetuse
puudujääk 402 miljonit eurot. Hiina on suuruselt 15. Eesti ekspordipartner. Võrreldes
varasema aastaga kasvas eksport Eestist Hiinasse 46%. Impordi saatjariikide pingereas oli
Hiina Eesti 9. kaubanduspartner. Võrreldes varasema aastaga suurenes import Hiinast
Eestisse 18%. Viimasel ajal on importi vedanud kommunikatsiooni ja sideseadmed, mis
moodustab 21% Hiinast toodavast koguimpordist. Sellele järgneb pooljuhtseadised, mille
osatähtsus on 7%. Eksporti on vedanud kommunikatsiooni ja sideseadmed, mis moodustab
20% koguekspordist Hiinasse. Sellele järgneb saematerjal, mille osatähtsus on 9%.
2021. aasta 7 kuu kaubavahetuse kogukäive oli 485 miljonit eurot, sellest moodustas
eksport 115 miljonit ja import 370 miljonit eurot. Suurima ülejäägiga kaubeldi puidu ja
puittoodetega, elusloomade ja loomsete toodetega ning mineraalsete toodetega. Suurima
puudujäägiga aga masinate ja seadmetega, plasti ja plasttoodete ning tekstiili ja
tekstiiltoodetega.
Hiina eksporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid Antud kaubagrupi peamised tooted on
sideseadmed, tsentrifuugid, trafod ja staatilised muundurid ning seadmed pinnase jm
töötlemiseks. Teisel kohal peamiste ekspordiartiklite seas on puit ja puittooted.
Puitoodetest eksporditakse enim pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud
puitu, töötlemata puitu, puidust tisleri- ja puusepatooteid ning spooni vineerimiseks. Veel
eksporditakse meditsiini- ja mõõteaparatuuri (ostsilloskoobid, meditsiini-, kirurgia jms
seadmed, ortopeedilised abivahendid, areomeetrid jne) ning loomseid tooteid (vadak,
kalatooted).
Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna
analüütik Maris Paumets (
[email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi
põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju (
[email protected], 625 6251)
Hiinast imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid. Kaubagrupis domineerivad
järgmised tooted: sideseadmed, käsiinstrumendid, trükilülitused, trafod ja staatilised
muundurid. Teisel kohal impordiartiklite seas oln metallid ja metalltooted, järgnevad
tekstiiltooted ja muud tööstustooted.
TEENUSED
Teenuste eksport Hiina on aasta-aastalt kasvanud. 2018.aastal oli see üle kahe korra enam
kui 5 aastat tagasi. Teenuste ekspordi kogumaht oli 2020. aastal oli 57,9 mln eurot ning
2021.a I p.a 30 mln eurot. Kõige enam müüakse Hiina veoteenuseid, reisiteenuseid ning
äriteenuseid (lisa 1)
Hiinast sisseostetavate teenuste maht on aga suurem kui sinna müüdavate. 2020. aastal
imporditi Hiinast teenuseid 67,5 mln euro ning 2021.a I p.a 34,7 mln euro väärtuses.
Suurima mahuga on veoteenuste sisseost, millest peamised on mere- ja õhutransport
(mõlemad ca 30% osatähtsusega veoteenustest). Lisaks ostetakse Hiinast reisiteenuseid,
IKT teenuseid ning äriteenuseid (lisa 2).
SUUREMAD EKSPORTÖÖRID
PUREWOOD GROUP OÜ (Mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine)
AS TOFTAN (Saematerjali tootmine)
Westwood Group OÜ (Muude kindlate kaupade vahendamine)
Entromed EE OÜ (Meditsiiniseadmete ja kirurgiriistade ning ortopeediliste abivahendite
hulgimüük)
Ericsson Eesti Aktsiaselts (Sideseadmete tootmine)
*Täispikk loend lisas 4
INVESTEERINGUD
Eesti Panga andmetel oli 30.06.2021 seisuga Hiinast Eestisse tulnud otseseid välisinves-
teeringuid kogusummas 48,7 miljonit eurot. Investeeritud on kõige enam töötlevasse
tööstusesse ja kinnisvara alasesse tegevusse.
Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna
analüütik Maris Paumets (
[email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi
põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju (
[email protected], 625 6251)
Eesti otseinvesteeringud Hiina olid 30.06.2021 seisuga 7 miljonit eurot, mis on suures
osas läinud töötlevasse tööstusesse. Veel on investeeritud hulgi- ja jaekaubandusse,
veondusesse ning IKT-sse.
Äriregistri andmetel oli 1.01.2021 seisuga Eestis registreeritud 95 Hiina osalusega
äriühingut (100% – 59). 2020. aasta kohta esitasid Äriregistrile majandusaruanded 30 Hiina
osalusega ettevõtet.
Suurimad Hiina osalusega ettevõtted:
Magnetic MRO AS (Õhu- ja kosmosesõidukite remont ja hooldus)
A-Pluss Travel OÜ (Reisibüroode tegevus)
Dreambax Games OÜ (Hasartmängude ja kihlvedude korraldamine)
Decoreter OÜ (Kodutekstiili tootmine)
IQ Camp OÜ (Mängude ja mänguasjade tootmine)
*Täispikk loend lisas 3
STSENAARIUMID
mln, eurot Eksport Import Käive
Hiina 2020.a 245,2 647,3 892,5
Eesti kokku 2020.a 14 308,7 15 155,0 29 463,7
Hiina osakaal 2020.a 1,7% 4,3% 3,0%
Hiina 2021.a 7 kuud 114,7 370,1 484,8
Eesti kokku 2021.a 7 kuud 9 917,0 10 938,6 20 855,7
Hiina osakaal 2021.a 1,2% 3,4% 2,3%
Stsenaarium 1 - langus 10% Eksport Import Käive
Hiina 2020.a 220,6 582,6 803,2
Eesti kokku 2020.a 14 284,2 15 090,2 29 374,5
Eesti langus kokku 2020.a -0,2% -0,4% -0,3%
Hiina osakaal 2020.a 1,5% 3,9% 2,7%
Hiina 2021.a 7 kuud 103,2 333,1 436,3
Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna
analüütik Maris Paumets (
[email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi
põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju (
[email protected], 625 6251)
Eesti kokku 2021.a 7 kuud 9 905,6 10 901,6 20 807,2
Eesti langus kokku 2021.a 7 kuud -0,1% -0,3% -0,2%
Hiina osakaal 2021.a 1,0% 3,1% 2,1%
Stsenaarium 1 - langus 30% Eksport Import Käive
Hiina 2020.a 171,6 453,1 624,7
Eesti kokku 2020.a 14 235,2 14 960,8 29 196,0
Eesti langus kokku 2020.a -0,5% -1,3% -0,9%
Hiina osakaal 2020.a 1,2% 3,0% 2,1%
Hiina 2021.a 7 kuud 80,3 259,1 339,4
Eesti kokku 2021.a 7 kuud 9 882,6 10 827,6 20 710,2
Eesti langus kokku 2021.a 7 kuud -0,3% -1,0% -0,7%
Hiina osakaal 2021.a 0,8% 2,4% 1,6%
Otsene mõju Hiina kaubanduse langusel Eesti kaubavahetusele oleks üsna marginaalne.
Kui eksport Hiina langeks 10% siis Eesti kogueksport langeks vaid 0,2%. 30%-se languse
korral oleks mõju Eesti ekspordile -0,5%. (2020.a andmete alusel)
Impordi languse mõju oleks veidi suurem 10% korral -0,4% ja 30% korral -1,3%. (2020.a
andmete alusel)
Suurem mõju tekib tõenäoliselt läbi impordi. Hiina tooted on sisendiks mitmetele Eesti
tööstustel nt elektroonika ning kui seal tekib tarne probleeme mõjutab see Eesti eksporti juba
suuremas mahus.
Lisa 1. Teenuste eksport
Eksport, mln eurot 2020* Osakaal 2021 I p.a*
112 Teenused 58,9 30,0
1123 Veoteenused 51,1 87% 26,0
11231 Meretransport 5,2 9% 2,7
11232 Õhutransport 5,0 8% 2,5
11233 Muu transport 2,8 5% 1,4
112333 Maanteetransport 2,3 4% 1,2
Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna
analüütik Maris Paumets (
[email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi
põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju (
[email protected], 625 6251)
11234 Posti- ja kulleriteenused n/a
1124 Reisiteenused 3,1 5% 1,6
112A Muud äriteenused 2,8 5% 1,4
112A2 Ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenused 1,2 2% 0,6
112A3 Tehnilised, kaubandusega seotud ja muud äriteenused 1,6 3% 0,8
*2021.a kohta puuduvad teenuste lõikes andmed ning need on arvestatud 2020.a proportsioonide järgi.
Lisa 2 . Teenuste import
Import, mln eurot 2020* Osakaal 2021 I p.a*
112 Teenused 67,36 67,5
1123 Veoteenused 57,01 85% 57,1
11231 Meretransport 22,65 34% 22,7
11232 Õhutransport 20,62 31% 20,7
11233 Muu transport 8,89 13% 8,9
112333 Maanteetransport 8,69 13% 8,7
11234 Posti- ja kulleriteenused n/a
1129 Telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused 3,69 5% 3,7
11291 Telekommunikatsiooniteenused 3,19 5% 3,2
112A Muud äriteenused 3,74 6% 3,8
112A1 Teadus- ja arendusteenused 1,11 2% 1,1
112A2 Ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenused 1,50 2% 1,5
112A3 Tehnilised, kaubandusega seotud ja muud äriteenused 1,13 2% 1,1
112C Mujal kajastamata valitsussektori kaubad ja teenused n/a
*2021.a kohta puuduvad teenuste lõikes andmed ning need on arvestatud 2020.a proportsioonide järgi.
Lisa 3. Hiina osalusega ettevõtted Eestis
Töötajate osamaksu osamaksu
nimi EMTAK_5 Käive arv summa protsent
Magnetic MRO AS C33161 Õhu- ja kosmosesõidukite remont
94 578 935 0 1 262 714 98
ja hooldus
A-Pluss Travel OÜ N79111 Reisibüroode tegevus 4 758 769 3 820 000 100
Dreambox Games OÜ R92001 Hasartmängude ja kihlvedude
2 941 515 17 97 390 8
korraldamine
Decoreter OÜ C13921 Kodutekstiili tootmine, sh
voodipesu, köögirätikud, kardinad, 851 640 10 2 0
aknasisekatted jm eesriided
IQ camp OÜ C32401 Mängude ja mänguasjade tootmine 471 569 2 2 426 33
Lucidity OÜ G45311 Mootorsõidukite osade ja
325 049 2 1 250 50
lisaseadmete hulgimüük
Pet Retail OÜ M74101 Disainerite tegevus 279 605 4 2 0
Osaühing Ronghua S9609 Muu mujal liigitamata teenindus 46 992 2 312 12
Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna
analüütik Maris Paumets (
[email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi
põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju (
[email protected], 625 6251)
OÜ La Spa G46732 Sanitaarseadmete jm
0 0 75 594 71
ehitusmaterjalide hulgimüük
Leanne Trading OÜ G47762 Lemmikloomade ja -lindude ning
0 0 65 000 96
nende toidu ja tarvete jaemüük
Zyxel Online OÜ G46521 Elektroonika- ja
telekommunikatsiooniseadmete ning 0 0 2 500 100
nende osade hulgimüük
Tessa-Oil Trading OÜ G4671 Tahke-, vedel- ja gaaskütuse jms
0 0 2 500 100
toodete hulgimüük
WSA OÜ C26511 Mõõte-katse-ja
0 0 144 5
navigatsiooniseadmete tootmine
Vermoska Grupp OÜ I56101 Restoranid jm toitlustuskohad 2 556 100
Aleksander Invest OÜ N82991 Muud mujal liigitamata äritegevust
2 500 100
abistavad tegevused
BigcoinStar OÜ K64991 Muude mujal liigitamata
finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja 2 500 100
pensionifondid
MrExchangeEE OÜ K64991 Muude mujal liigitamata
finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja 2 500 100
pensionifondid
MAPPVOX OÜ C13929 Muude valmis tekstiiltoodete
2 500 100
tootmine
FX Trade Systems OÜ K64991 Muude mujal liigitamata
finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja 1 250 50
pensionifondid
Capital Lake Tallinn K64201 Valdusfirmade tegevus
1 170 45
OÜ
Clever Trading OÜ G46901 Spetsialiseerimata hulgikaubandus 1 000 40
Blue Shock Race N82991 Muud mujal liigitamata äritegevust
100 1
Invest OÜ abistavad tegevused
*Andmed on 2019.a majandusaruannete pealt. 2020.a aruannete infot veel ei ole
PÕLLUMAJANDUSKAUBAD
2020. aastal eksporditi (Eesti päritolu eksport + reeksport) Hiinasse 24 mln € väärtuses. EE
päritolu kaubad moodustavad ekspordist 72%. Viimastel aastatel on Eesti päritolu toodete
osatähtsus ekspordis kasvanud. Reekspordime Hiinasse suures väärtuses Rootsi ja Läti päritolu
külmutatud mustikaid.
2020. a seisuga oli Hiina sihtturgude arvestuses Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja
toidukaupade ekspordis 15. kohal. Eesti päritolu kaupu viidi sel suunal 17,3 mln euro väärtuses.
Hiina osatähtsus oli 1,6%. Kolm peamist ekspordiartiklit – krevetid, vadakupulber ja külmutatud
Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna
analüütik Maris Paumets (
[email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi
põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju (
[email protected], 625 6251)
kala – moodustasid üle 90% ekspordi käibest. Hiina turu osakaal oli ligi 1/3 kogu vadakupulbri
ekspordist (E-Piim).
2020 a andmetel oli Hiina impordipartnerina 22. kohal. Kaupu sisse toodud 6,4 mln € väärtuses
(osatähtsus 0,4%).
2021. aastal eksporditi (Eesti päritolu eksport + reeksport) Hiinasse 20 mln € väärtuses. EE
päritolu kaubad moodustavad ekspordist 72%. Viimastel aastatel on Eesti päritolu toodete
osatähtsus ekspordis kasvanud. Reekspordime Hiinasse suures väärtuses Rootsi ja Läti päritolu
külmutatud mustikaid.
2021 a seisuga on Hiina sihtturgude arvestuses Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja
toidukaupade ekspordis 16. kohal. Eesti päritolu kaupu on sel suunal viidud 14,5 mln euro
väärtuses. Hiina osatähtsus oli 1,3%. Kolm peamist ekspordiartiklit –vadakupulber (6,4 mln),
krevetid (5,3 mln) ja külmutatud kala (2 mln) – moodustasid 94% ekspordikäibest. 2018. aastal
käivitus vadakupulbri eksport ning viimase 4 aasta jooksul on Hiina osakaal kogu vadakupulbri
ekspordikäibes ligi 35%. E-Piima vadakupulbrit kasutatakse Hiinas beebitoidu komponendina.
Külmutatud krevettide kogu ekspordikäibest moodustab Hiina ~20%.
2021 a andmetel on Hiina impordipartnerina 24. kohal. Kaupu sisse toodud 7,4 mln € väärtuses
(osatähtsus 0,4%). Hiinast tuuakse Eestisse enim taimseid tooteid ja kalatooteid.
1,1% 1,6% 1,3% 0,4%
1,1% 0,4%
0,3%
0,7% 0,3% 0,2%
2017 2018 2019 2020 2021 2017 2018 2019 2020 2021
Joonis 1. Hiina osatähtsus Eesti päritolu Joonis 2. Hiina osatähtsus impordis
ekspordis arvutatuna käibe alusel
Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna
analüütik Maris Paumets (
[email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi
põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju (
[email protected], 625 6251)
30
25
20
mln €
15
10
5
0
2017 2018 2019 2020 2021
Eksport 14 14 17 24 20
sh Eesti päritolu kaupade eksport 6 9 12 17 15
Import saatjariigi järgi 4 4 5 6 7
Bilanss 10 11 12 18 13
Eksport sh Eesti päritolu kaupade eksport Import saatjariigi järgi Bilanss
Joonis 3. Põllumajandustoodete (KN 1-24) eksport, sh Eesti päritolu eksport, import ja bilanss
Hiinaga 2017-2021, mln € (Allikas: SA)
Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna
analüütik Maris Paumets (
[email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi
põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju (
[email protected], 625 6251)
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja 9. märts 2022. a nr
Päevakorra punkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb Euroopa
Liidu ja selle liikmesriikide kaitset kolmandate riikide poolse majandusliku survestamise
eest, kohta.
1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide
kaitset kolmandate riikide poolse majandusliku survestamise eest, kohta.
1.1. Eesti toetab määruse eelnõu põhieesmärki ja nõustub Euroopa Komisjoniga
instrumendi vajalikkuse osas. Peame oluliseks, et kavandatav instrument on kooskõlas
Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega ning Euroopa Liidu õiguste ja
kohustustega rahvusvahelistes lepingutes.
1.2. Eesti peab oluliseks, et kolmanda riigi majandusliku survestamise kriteeriumidena
oleks üheselt mõistetavalt määratletud kolmanda riigi meetme raskusaste, ulatus ning
kolmanda riigi tegevuse eesmärgi tuvastamine.
1.3. Eesti toetab Euroopa Liidu viivitamatut koostööd kolmanda riigiga survemeetmete
eemaldamiseks majandusliku surve tuvastamise järel.
1.4. Eesti toetab eelnõus sätestatud Euroopa Liidu vastumeetmete rakendamist
olukordades, kus heidutus, dialoog ja rahvusvaheline koostöö ei ole tulemusi andnud
ning kolmanda riigi majanduslikud survemeetmed ohustavad liikmesriigi või Euroopa
Liidu majandust ja poliitiliste valikute sõltumatust. Määrust tuleb kohaldada
majanduslikku survestamist kasutava kolmanda riigi vastu vaid siis, kui seda
rakendatakse kas Euroopa Liidu või mõne liikmesriigi suhtes.
1.5. Peame vajalikuks liikmesriikide ja sidusrühmade kaasamist määruse rakendamise
otsustusprotsessi kõigis etappides. Samuti on vaja saavutada õiguslik kindlus
vastumeetmete kehtestamise protsessi osas, eriti kaubanduspoliitikast väljapoole
jäävaid valdkondi (sh siseturg, kapitali vaba liikumine) puudutavate vastumeetmete
osas.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogus väljendada ülaltoodud seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär