dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigikantselei reolutsioon

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 9. märts 2022
Viit
24.1-1/2022/1833
Registreeritud
9. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
24.1 EL ja rahvusvahelise koostöö korraldamine
Sari
24.1-1/S EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigusliku ülevõtmise tähtajad)
Toimik
24.1-1/2022
Vastutaja
Silver Tammik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎24.1-120221833 09.03.2022 Sissetulev kiri.asice2297 KB

Sisu (failidest)

SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide kaitset kolmandate riikide poolse majandusliku survestamise eest Sissejuhatus 8.12.2021 esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) määruse eelnõu1 Euroopa Liidu (edaspidi EL) ja tema liikmesriikide kaitsmiseks kolmandate riikide majanduslike survemeetmete eest (nn Anti-Coercion Instrument e ACI), COM (2021) 775 final. Määruse eesmärk on kaitsta Euroopa Liidu ja liikmesriikide huve ning luua ELile võimalus vastata võimalikule majanduslikule survestamisele. Määruse eelnõu sätestab protseduuri majanduslike survemeetmete määratlemiseks ja nimetab võimalikud ELi vastumeetmed ja nende rakendamise tingimused. Survestamiseks nimetab komisjon olukorda, kus kolmas riik rakendab või ähvardab rakendada ELi või mõne liikmesriigi kaubandushuve või investeeringuid mõjutavaid meetmeid, saavutamaks endale sobiva poliitilise otsuse langetamist või langetamata jätmist ELi või liikmesriigi poolt. Selliste juhtumite esinemine on komisjoni hinnangul sagenevas trendis ja kehtivas Euroopa Liidu õiguses puudub ELil ühtne instrument, et rakendada kiireid vastumeetmeid kolmandate riikide majanduslike survemeetmete tõrjumiseks. Määruse esimene ülesanne on luua tõhus heidutus, mis hoiaks ära majanduslike survemeetmete rakendamise kolmandate riikide poolt. Kui survestamine siiski aset leiab, on komisjoni esimesteks sammudeks dialoog ja probleemile lahenduse otsimine koostöös vastava kolmanda riigi ja ka teiste riikidega ning rahvusvahelistes foorumides. Kui dialoog jääb tulemusteta, näeb eelnõu ette laia valiku vastumeetmeid, mille hulgast saab EL valida rakendamiseks konkreetses olukorras kõige sobivamaid. Seisukohtade koostamisel on silmas peetud vajadust tagada uue õigusakti vastavus “Eesti 2035“ strateegiaga2 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidega 2022–20233, Eesti välispoliitika 1 Eelnõu tekst: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:9f3b1699-58d9-11ec-91ac- 01aa75ed71a1.0020.02/DOC_1&format=PDF 2 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 3 Vabariigi Valitsus heaks kiitnud 2. detsembri 2021. a istungil. 1 arengukavaga 20304, arvestatud on ka varasemate Eesti seisukohtadega Euroopa Liidu kaubanduspoliitika läbivaatuse teatise kohta5. Komisjon on lähtunud survemeetmete vastase instrumendi koostamisel 2021. a veebruaris avaldatud kaubanduspoliitika läbivaatuse teatisest (COM (2021) 66), kus instrumendi loomist peeti vajalikuks, et kaitsta Euroopa ettevõtjaid ja kodanikke ebaausate kaubandustavade eest. Komisjon viitab ka 2021. a mais uuendatud EL tööstusstrateegiale6, mis seab eesmärgiks ühisturu kerksuse tugevdamise. Selle lõppeesmärgi saavutamiseks näeb komisjon ette paralleelselt kolmandate riikide sanktsioonide ebaseadusliku ekstraterritoriaalse rakendamise tõkestamise instrumendi (nn EL blokeerimisstatuut) parandamist, mis võib kattuda käesoleva määruse rakendusalaga. Vastav eelnõu on komisjonil plaanis liikmesriikidele esitada 2022. a teises kvartalis. Määruse võtavad Euroopa Parlament ja EL nõukogu vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Eelnõu menetlemiseks EL nõukogus on kaubandusküsimuste töögrupp (WPTQ) alustanud sissejuhatavaid arutelusid. Menetlusprotsess saab olema pikk ja eelnõu suhtes loodetakse liikmesriikide vahel EL nõukogu positsioon kokku leppida 2022. aasta lõpuks. Kuna määruse eelnõu võib arutelude käigus oluliselt muutuda, võib vajalikuks osutuda Eesti seisukohtade ülevaatamine ja täiendamine hilisemas faasis. Seletuskirja koostasid Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide osakonna lauaülem Triinu Pits ([email protected], 637 7234), juriidilise osakonna jurist Carmel Tellis ([email protected], 637 7434), Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna väliskaubanduspoliitika nõunik Koidu Talli ([email protected], 625 6400) ja Maaeluministeeriumi põllmajanduspoliitika osakonna nõunik Tiina Vares ([email protected], 625 6184). Valdkonna eest vastutav asekantsler on Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Andres Rundu 4 https://vm.ee/et/vabariigi-valitsuse-valispoliitika-arengukava-koostamine 5 Vabariigi Valitsus heaks kiitnud 29. aprilli 2021. a ning Riigikogu heaks kiitnud 10. mai 2021. a Majanduskomisjoni ja 14. mai 2021. a Väliskomisjoni istungitel. 6 Eesti seisukohad EL tööstustrateegia ajakohastamise kohta on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 7.oktoobri 2021 a istungil ning 22. oktoobril 2021. a Riigikogu EL asjade komisjoni istungil. 2 ([email protected]). 1. Eelnõu sisu ja analüüs 1.1 Komisjoni eelnõu Artikkel 1 defineerib määruse eesmärgi ja kehtivusala. ELi ja liikmesriikide kaitsmiseks kolmandate riikide survemeetmete vastu on lubatud ELi tasemel meetmed ja selleks tuleb kasutada heidutusefekti või vastumeetmeid. Kõik määruse alusel võetavad meetmed peavad olema kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Artikkel 2 määratleb määruse rakendamise tingimused – kolmanda riigi tegevuses peab samaaegselt esinema kaks tunnust – kolmas riik sekkub ELi või liikmesriigi õiguspäraselt iseseisvasse valikute tegemisse eesmärgiga panna ELi või liikmesriiki mingit konkreetset meedet lõpetama, muutma või kehtestama või lõpetamata, muutmata või kehtestamata jätma, ning rakendab või ähvardab rakendada kaubandust või investeerimist mõjutavaid meetmeid. Samuti on täpsustatud täiendavad survemeetmete tunnused. Survestamise esinemise tuvastamisel võetakse arvesse a) kolmanda riigi meetme ja sellest tingitud surve intensiivsus, raskusaste, sagedus, kestus, ulatus ja suurus; b) kas kolmas riik sekkub süstemaatiliselt, et panna EL, liikmesriigid või muud riigid tegema midagi konkreetset; c) mil määral kolmanda riigi meede tungib EL või liikmesriigi ainupädevuses olevasse valdkonda; d) kas kolmas riik tegutseb ajendatuna õiguspärasest murest, mida on rahvusvaheliselt tunnistatud; e) kas ja mil määral kolmas riik püüdis enne oma meetmete kohaldamist probleemi tõsiselt heas usus rahvusvahelise koordineerimisega või vahekohtu kaudu kas kahepoolselt või rahvusvahelisel foorumil lahendada. Artiklid 3-5 kirjeldavad komisjoni esimesi samme alustades survemeetmete hindamisest ja kindlakstegemisest ja koostööst vastava kolmanda riigiga. Nende sammude eesmärk on saavutada heidutavat mõju kolmanda riigi majandusliku surve vastu ilma vastumeetmeid rakendamata. Komisjon võib kolmanda riigi tegevuse hindamist alustada omal algatusel või mõne sidusrühma 3 poolt osutatud info alusel, hindamise aluseks on art 2 loetletud kriteeriumid. Survemeetmete esinemise kohta vormistab komisjon otsuse, millest teavitatakse ka vastavat kolmandat riiki, teavitada võib ka enne otsuse tegemist, andes kolmandale riigile võimalus esitada seisukoht. Valmisolekuga vastava kolmanda riigiga koostööd teha kaasneb ka probleemi käsitlemine kõigis asjassepuutuvates rahvusvahelistes organites, mis võivad majandusliku surve lõpetamisele kaasa aidata. Artikkel 6 nimetab rahvusvahelist koostööd teiste kolmandate riikidega, keda samad või sarnased majandusliku surve meetmed mõjutavad. Eesmärgiks on tugevdada heidutusefekti ning samas julgustada leidma mitmepoolseid lahendusi. Artiklid 7-11 sätestavad EL vastumeetmete kasutamise, mis on majandusliku surve vastu astumise teine samm ja mida plaanitakse rakendada viimase võimalusena. Vastumeetmete kirjeldamise esimene eesmärk on anda täiendav heidutus kolmandale riigile survemeetmetest loobumiseks. Art 7 nimetab tingimused, mis peavad olema täidetud EL vastumeetmete rakendamiseks: a) diplomaatilised meetmed, dialoog ja koostöö rahvusvahelistes foorumides ei ole mõistliku aja jooksul viinud majandusliku survestamise lõpetamiseni ja ELle või liikmesriikidele tekitatud kahjude heastamiseni; b) konkreetsel juhul on vaja kaitsta EL ja selle liikmesriikide huve ja õigusi ning c) vastumeede on EL huvides. Vastumeetmed võetakse komisjoni rakendusaktiga, neid ei kehtestata tagasiulatuvalt ning komisjon annab enne akti rakendumist vastava info ja viimase hoiatuse kolmandale riigile. Erandlikel ja põhjendatud juhtudel, et vältida majanduslikust survestamisest tingitud parandamatut kahju ELle või liikmesriikidele, on võimalik kasutada ka viitamata kohalduvat rakendusakti, kolmanda riigi informeerimise kohustus jääb ka sel puhul. Art 8 täpsustab, et komisjonil on võimalus rakendada meetmeid määratletud füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on survemeetmeid rakendava kolmanda riigi valitsusega seotud või lisaks sellele ka majanduslikus survestamises osalenud, selle põhjustanud või sellega seotud. Ka vastumeetmete sihiks olevatele isikutele antakse võimalus selle kohta arvamust avaldada. ELs kolmanda riigi majandusliku survestamise meetmete tõttu kahju saanud füüsilistel ja juriidilistel isikutel on õigus nõuda kolmanda riigi valitsusega seotud ja majanduslikus survestamises 4 osalenud, selle põhjustanud või sellega seotud isikutelt tekitatud kahju hüvitamist ulatuses, mis vastab konkreetse määratud isiku panusele nendesse meetmetesse (ilma et see piiraks kolmanda riigi rahvusvahelise õiguse kohast vastutust). Art 9 sätestab vastumeetmete valimise kriteeriumid. Vastumeetmete valimise aluseks on olemasolev info, kindlaksmääratud survemeetmed ja EL huvid. EL vastumeetmed ei tohi olla ulatuslikumad kui kolmanda riigi poolse survestamise tõttu kantud kahju ELs või liikmesriigis, võttes arvesse kolmanda riigi meetmete raskusastet ja asjaomaseid õigusi. Vastumeetme valikul võetakse arvesse a) meetme tulemuslikkus majandusliku survestamise lõpetamisel; b) meetme potentsiaal aidata ELs majandusliku survestamise tõttu kahju saanud ettevõtjaid; c) meede ei kahjusta ELs asjaomaseid ettevõtjaid või teeb seda võimalikult vähe; d) meede ei kahjusta EL teisi poliitikavaldkondi ega eesmärke või teeb seda võimalikult vähe; e) meetme kohaldamisega ei kaasne ebaproportsionaalset halduskoormust ega -kulusid; f) samade või sarnaste majandusliku survestamise meetmete all kannatavate teiste riikide vastumeetmete olemasolu ja laad; g) muud asjakohased rahvusvahelises õiguses sätestatud kriteeriumid. Teatud vastumeetmeid võib põhjendatud juhtudel rakendada EL sisesel alusel, st kohaldada vastumeetmeid, mis piiravad ELs välismaiseid otseinvesteeringuid või teenuskaubandust, sh selliste ELs asutatud juriidiliste isikute teenuste osutamist või otseinvesteeringute tegemist, kes on asjaomase kolmanda riigi isikute omandis või kontrolli all. Otseinvesteeringuid või teenustekaubandust piiravate vastumeetmete valikul võtab komisjon täiendavalt arvesse ka alljärgnevat: a) kavandatavate EL vastumeetmete kohaldamisalasse jääva sektori teenuskaubanduse ja investeeringute struktuuri ning sellistest EL vastumeetmetest kõrvalehiilimise riski, mida ELs osutatavatele teenustele ja tehtavatele otseinvesteeringutele ei kohaldata; b) selliste EL siseste piirangute sisulist kasu majandusliku survestamise lõpetamise seisukohast; c) kas on olemas mõistlikke alternatiivseid meetmeid, millega saab majandusliku survestamise 5 lõpetada ja mis piiravad ELs teenuskaubandust või investeeringuid vähem. Artiklis 10 nimetatakse EL vastumeetmete muutmise, peatamise ja lõpetamise protseduurid, kriteeriumid ja tingimused. See toimub komisjoni rakendusaktidega, või viivitamatult rakendatavate rakendusaktidega kiireloomulistel juhtudel. Vastumeetmete rakendamise ajal on vajalik pidev hindamine. Art 11 sätestab protseduuri vastumeetmete rakendamiseks, muutmiseks, peatamiseks ja lõpetamiseks vajaliku info kogumiseks. Sealjuures peatamise ja lõpetamise eel ei ole see protseduur kohustuslik. Kiireloomulistel juhtudel kogub komisjon sidusrühmadelt infot suunatult ja sellises mahus, mis on võimalik ja vajalik. Artiklid 12-15 sisaldavad horisontaalseid toetavaid sätteid – konfidentsiaalse info käsitlemine, päritolureeglid, komisjoni delegeeritud ja rakendusõiguste tingimused ja protseduurid. Artikkel 16 kohustab komisjoni hindama rakendatud EL vastumeetmete mõju vahetult nende lõpetamise järel, samuti hindama instrumendi toimimist tervikuna ja esitama selle kohta aruande nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Artikkel 17 määrab määruse kehtivuse algusaja, siduvuse ja otsekohalduvuse kõigis liikmesriikides. Eelnõu lisa 1 loetleb EL võimalikud vastumeetmed: a) mistahes tariifsete soodustuste peatamine, uute või kõrgemate tollimaksude kehtestamine, sh MFN (Most Favoured Nation)7 tariifide taastamine, või mistahes lisatasude kehtestamine kaupade ekspordile või impordile; b) kehtivate rahvusvaheliste kohustuste peatamine, kaupade ekspordi või impordi või kaupade eest tasumise piirangute kehtestamine või suurendamine kvootide, litsentside või muude vahendite abil; c) teatud rahvusvaheliste kohustuste peatamine kaupade kaubandusele piirangute kehtestamiseks meetmete kaudu transiitkaupadele või sisemiste meetmete kaudu kaupadele; d) vajalike rahvusvaheliste kohustuste peatamine avalikes hangetes osalemise osas, ja 1) asjassepuutuva kolmanda riigi kaupade või teenuste või nende pakkujate väljaarvamine 7 Most Favoured Nation tariifid – lubatud tariifimäärad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmesriikide vahel soodutingimustel kaubanduslepingu puudumise korral, praktikas kõrgeimad lubatud tariifid WTO liikmete vahel. 6 hangetelt või väljaarvamine teatud osas hanke väärtusest; ja/või 2) asjassepuutuva kolmanda riigi kaupadele või teenustele või nende pakkujatele kohustusliku hinna hindamise tasu kehtestamine. e) teatud rahvusvaheliste kohustuste peatamine EL ekspordikontrolli alla kuuluvate kaupade ekspordile piirangute kehtestamiseks; f) teatud rahvusvaheliste kohustuste peatamine teenustekaubanduse osas seda puudutavate meetmete kehtestamiseks; g) teatud rahvusvaheliste kohustuste peatamine välismaiseid otseinvesteeringuid puudutavate meetmete kehtestamiseks; h) teatud rahvusvaheliste kohustuste peatamine intellektuaalomandi kaubandusaspektide osas neile omandiõigustele või nende ärilisele kasutamisele piirangute seadmiseks vastava kolmanda riigi kodanikest õiguste hoidjate osas; i) teatud rahvusvaheliste kohustuste peatamine finantsteenuste osas,/ panganduse, kindlustuse, EL kapitaliturgudele ligipääsu või muude finantsteenuseid puudutavate tegevuste valdkonnas piirangute kehtestamine; j) teatud rahvusvaheliste kohustuste peatamine kaupade töötlemises osas ja piirangute kehtestamine registreerimisele ja lubade väljastamisele EL kemikaalide regulatsiooni valdkonnas; k) teatud rahvusvaheliste kohustuste peatamine kaupade töötlemises osas ja piirangute kehtestamine registreerimisele ja lubade väljastamisele EL sanitaar- ja fütosanitaarreeglite valdkonnas; l) teatud rahvusvaheliste kohustuste peatamine piirangute kehtestamiseks EL rahastatavates teadusprogrammides osalemisele või väljaarvamine nendest programmidest. Komisjon võib eelnõu kohaselt ettenähtud tingimusi järgides vastumeetmete nimekirja muuta delegeeritud aktiga. Eelnõu lisa 2 sätestab päritolureeglid kaupadele, teenustele, investeeringutele ja intellektuaalomandi hoidjatele. 7 1.2 Eelnõu analüüs Määrus ja selle alusel loodav survestamise vastase tegutsemise raamistik on nii komisjoni kui Välisministeeriumi hinnangul kooskõlas Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega. Juhul, kui kolmas riik pärast liidu esimesi meetmeid oma majandusliku survestamise meetmeid ei lõpeta ning komisjon võtab vastu rakendusakti lisas I toodud vastumeetmete võtmiseks (vt määruse artiklid 7, 8, lisa I), peavad ka need vastumeetmed vastavalt määrusele olema kooskõlas Euroopa Liidu rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega (vt määruse artikkel 1 lg 2), eelkõige WTO ning muude Euroopa Liidu sõlmitud kaubanduslepingutest tulenevate kohustustega. Kuigi prima facie võivad määruse lisas I nimetatud komisjoni võimalikud vastumeetmed kujutada endast Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide WTO ja rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustuste rikkumist, võivad meetmed olla sellegipoolest üldise rahvusvahelise õiguse kohaselt õiguspärased. Üldisest rahvusvahelisest õigusest tulenevalt on välistatud selliste meetmete, mis ei vasta muidu riikide rahvusvahelisele kohustusele, õigusvastasus, kui meetmed kujutavad endast kolmanda riigi rahvusvahelise õiguse rikkumise osas võetud vastumeetmeid. Sellest tulenevalt, kui määruse alusel võetav meede on reaktsioon kolmanda riigi rahvusvaheliselt õigusvastasele teole (ning täidab ka teised rahvusvahelisest õigusest tulenevad vastumeetmete lubatavuse tingimused) on meede rahvusvahelise õigusega kooskõlas, sh on õigustatud ka WTO lepingute ja kaubandusõiguse rikkumised. Rahvusvahelise tavaõiguse kohaselt ei tohi näiteks ükski riik kasutada majanduslikke, poliitilisi või muid meetmeid, et sundida teist riiki alluma sellele riigile oma suveräänsete õiguste teostamisel. See tähendab, et ka kolmanda riigi poolne majanduslik survestamine võib kujutada endast rahvusvahelise õiguse rikkumist, mis õigustaks vastumeetmete rakendamist. Kas kolmanda riigi survestamismeede on vastuolus rahvusvahelise õigusega, sõltub konkreetsetest asjaoludest ning sellest tulenevalt ka vastumeetmete lubatavus. Vastavalt näeb ka määrus ette komisjoni kohustuse hinnata kolmanda riigi survestamismeetmeid juhtumipõhiselt ning rakendada nende osas üksnes sobilikke ja rahvusvahelise õigusega kooskõlas olevaid vastumeetmeid. Määruse eelnõu edasistel aruteludel on oluline jälgida, et nõue rakendada meetmeid kooskõlas rahvusvahelise õigusega on selgesõnaliselt sätestatud. Määruse rahvusvahelise õigusega kooskõla analüüsimisel on oluline ka rahvusvaheliselt 8 õigusvastase teo ja vastumeetmete lubatavuse hindamisel kohaldatav spetsiaalsuspõhimõte, mille kohaselt ei kuulu üldine rahvusvaheline õigus kohaldamisele, kui ja kuivõrd rahvusvaheliselt õigusvastase teo olemasolu või rahvusvahelist vastutust reguleerivad rahvusvahelise õiguse erireeglid. Ka majandusliku survestamise puhul võivad kohalduda rahvusvahelise õiguse erireeglid, eelkõige WTO lepingutest tulenevad reeglid. Juhul, kui kolmas riik rikub survestamismeetmetega oma WTO lepingutest või ELi sõlmitud kaubanduslepingutest tulenevaid kohustusi, kuulub küsimus, sh võimalikud vastumeetmed, lahendamisele WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe või viidatud kaubanduslepingute vaidluste lahendamise süsteemide alusel. Sellisel juhul tuleb kolmanda riigi tegevusele reageerida kooskõlas nimetatud süsteemidega. Kuid survestamismeetmest tulenev WTO-välise rahvusvahelise tavaõiguse rikkumine ei kuulu üldjuhul viidatud süsteemide alusel lahendamisele. Määruse alusel loodava raamistiku eesmärk on tegeleda just selliste tavaõiguse rikkumistega, st kaitsta Euroopa Liitu ja liikmesriike laiemalt kolmanda riigi rahvusvahelise kohustuse rikkumise eest mitte sekkuda Euroopa Liidu või selle liikmesriikide õiguspäraselt iseseisvasse valikute tegemisse. Rahvusvahelises tavaõiguses oleva mittesekkumise põhimõtte rikkumisest räägitakse, kui kolmanda riigi tegevus 1) mõjutab riigi suveräänsete õiguste teostamist ja 2) on loomult survestav, st tegevus faktiliselt sunnib riiki käituma selle tahte vastaselt. Seda sellisel määral, et mõjutataval riigil puudub vabadus otsustada. Seonduvalt spetsiaalsuspõhimõttega tuleks määruse edasisel väljatöötamisel täpsustada ka määrusega loodava raamistiku puutumus WTO üldise tolli- ja kaubanduskokkulepe (edaspidi GATT) artiklis XXI ette nähtud julgeolekueranditega. GATT julgeolekuerandina ei ole lepinguosalistel mistahes GATT kohustustest tulenevalt keelatud võtta meetmeid, mida ta peab vajalikuks oma esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitseks. Ükski WTO kaasus ei ole iseenesest senimaani konkreetselt käsitlenud, kas julgeolekuerandite säte on erireegel üldise rahvusvahelise õiguse vastumeetmete suhtes, mis rikuvad GATT kohustusi reaktsioonina WTO-väliste kohustuste rikkumisele. Eelnõu järgnevatel aruteludel tuleks välja selgitada, kas määrusel on kattuvus GATT julgeolekueranditega, sh kui komisjoni poolt võetavad vastumeetmed rikuksid mõnda GATT kohustust, millistel juhtudel tuleks vastumeetmete lubatavust hinnata GATTi, mitte kavandatava määruse ja üldise rahvusvahelise õiguse alusel. Arvestades eeltooduga on määruse eelnõu edasisel arutamisel oluline täiendavalt täpsustada, millise kolmanda riigi survestamistegevuse osas raamistikku kohaldatakse, st millised on need 9 konkreetsed majandusliku survestamise juhtumid, mis kujutavad endast rahvusvahelise tavaõiguse rikkumist, kuid ei ole seejuures WTO lepingutest või Euroopa Liidu sõlmitud kaubanduslepingutest tulenevate kohustuste rikkumised ning mil määral tuleks survestamismeetmetele reageerimisel kohaldada hoopis GATT julgeolekuerandit. Juhtumite täpsem määratlemine aitab selgitada määruse kohaldamisala ning tagada, et määrusega ettenähtud vastumeetmete rakendamisega ei rikuta WTO kohustusi ja rahvusvahelist kaubandusõigust. Käesolevalt jääb määruse eelnõu ja komisjoni mõjuhinnang selles küsimuses üldsõnaliseks. Eelnõu loetleb väga laia hulga võimalikke vastumeetmeid kolmandate riikide survele, samuti on laialt defineeritud survemeetmete mõiste. Konkreetselt on määratlemata vastumeetmete proportsionaalsus, selle otsustamine on igal konkreetsel juhtumil komisjoni otsustada. Liikmesriikide roll määruse rakendamise protsessis on märkimisväärselt väike ning ebamääraselt on kirjeldatud vastumeetmete rakendamise otsuse vaidlustamine. Komisjoni sõnutsi on teatud ebamäärasus ja võimaluste rohkus eelnõus taotluslik, kuna see suurendab instrumendi heidutavat mõju. Samas saab heidutus toimida ainult juriidilise kindluse olemasolul. Eelnõuga kavandataval instrumendil võib näha potentsiaalselt ulatuslikku ja pikaajalist mõju nii EL kaubanduspoliitikale kui globaalsele reeglitepõhisele kaubandussüsteemile. See mõju jõuaks ka EL ettevõtete ja tarbijateni. Seega on tõhusaks heidutuseks või tegevuseks survemeetmete vastu vajalik konkreetse olukorra ja selles võetavate vastumeetmete maksimaalselt hoolikas juhtumipõhine analüüs. Mõistes survemeetmetega EL ettevõtetele põhjustatud raskusi, tuleb siiski hoolikalt jälgida, et ebaproportsionaalsete kaitsemeetmete võimalikud negatiivsed mõjud ei nulliks ettevõtetele suunatud abi. Liikmesriikide kaasamine rakendusotsustesse on vajalik ja ka kiireloomulistel juhtudel tuleb selleks mingi võimalus leida. Eelnõus on peamiseks liikmesriikide kaasamise mehhanismiks määruse (EL) nr 182/2011 artiklites 5 ja 8 kirjeldatud kontrollimenetlus, mille kohaselt komisjoni rakendusakti vastuvõtmise otsustab häälteenamusega liikmesriikide esindajatest koosnev komitee. Peame vajalikuks täiendavaid selgitusi, kas häälteenamus on antud protsessis piisav, kuivõrd tegemist on instrumendi kõige tundlikuma ja potentsiaalselt kõige suuremate negatiivsete mõjudega osaga. Selles küsimuses peaks arvesse võtma mh EL Nõukogu õigusteenistuse täiendavaid selgitusi. 1.3 Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 10 Määruse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 207(2), milles sätestatakse ELi ühine kaubanduspoliitika. Ühine kaubanduspoliitika on loetletud ELi toimimise lepingu artiklis 3 liidu ainupädevusse kuuluvate valdkondade hulgas. Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõike 3 kohaselt ei kohaldata subsidiaarsuse põhimõtet valdkondade puhul, mis kuuluvad ELi ainupädevusse. ELi lepingu artikli 5 lõikes 3 on sätestatud, et subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse valdkondades, kus liidul puudub ainupädevus. Seega kuna kolmandate riikide poolne majanduslik survestamine ja/või liidu vastus sellele jääb ühise kaubanduspoliitika valdkonda, siis subsidiaarsuse küsimust ei teki. Liikmesriigid jäävad vastutavaks oma rahvusvahelise õiguse kohaste õiguste kaitsmise eest ja seda algatus ei takista. Samuti on neil õigus võtta rahvusvahelise majandusliku survestamise korral vastumeetmeid, aga mitte selliseid meetmeid, mis on liidu ainupädevuses. ELi, mitte riigi vastu suunatud majandusliku survestamise puhul ei ole liikmesriigil võimalik kehtestada oma õigusakte ja need ei oleks ka mitmeid liikmesriike või kogu ELi hõlmava probleemi lahendamiseks tõhusad. 2. Esialgne mõjude analüüs 2.1 Eelnõu laiem poliitiline mõju võib puudutada ELi usaldusväärsust liberaalse ja reeglitepõhise globaalse kaubanduse eestkõnelejana. EL kaubanduspoliitika ülevaatuse teatis seab olulisele kohale Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reformide vastuvõtmise ning töö WTO reformitud apellatsioonikoguga, et taastada täielikult toimiv vaidluste lahendamine. Olles ise WTO kui laiapinnalise kaubandusfoorumi edendaja, saab EL anda olulise panuse kaubandusvaidlustega kaasnevate dialoogide läbipaistvussesse ja WTO efektiivsesse toimimisse. Samm WTO apellatsioonikoguga seotud lünga kaotamise suunas astuti nn jõustamismääruse kaasajastamisega8. EL võib nüüd näiteks võtta vastumeetmeid, kui kolmandad riigid blokeerivad vaidluste lahendamise WTO-s. Tehniliste kaubandustõkete (SPS meetmed, REACH määruse alla käivad piirangud) puhul on EL 8 Regulation (EU) 2021/167 of the European Parliament and of the Council of 10 February 2021 amending Regulation (EU) No 654/2014 concerning the exercise of the Union’s rights for the application and enforcement of international trade rules https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32021R0167 11 alati rõhutanud, et need peavad põhinema teadusel ja faktidel. Negatiivset mõju võib avaldada intellektuaalomandi nimetamine võimalike vastumeetmete loetelus, kuna EL nõuab alati intellektuaalomandi kaitsmist ja austamist, mis on eriti aktuaalne praeguste WTO-s peetavate TRIPS erandi arutelude taustal. Majanduslikul poolel on EL-i innovatsioonil põhineva majanduse jaoks intellektuaalomandi kaitse olulisem kui paljudele teistele ning kui kolmas riik vastab meie piirangule omalt poolt samaga, siis kokkuvõttes meie ettevõtted kaotavad. ELi vastu suunatud kohtuvaidluste algatamise oht võib tekkida ainult juhul, kui EL vastumeetme puhul on tegemist kõrvalekaldumisega WTO lepingutest ja teatavatest kaubanduslepingutest tulenevatest ELi kohustustest. Eelnõu nimetab läbivalt liidu huviga arvestamist. Kahjuks ei selgu eelnõust, mida selle all mõeldakse ning millal ja millises menetluse etapis toimub liidu huvi test. Otsus selle kohta, kas liidu huvid nõuavad sekkumist ning millisel kujul, peab põhinema kõigi huvide, sealhulgas kodumaise tootmisharu, kasutajate ja tarbijate huvide hindamisel tervikuna. Otsuse saab teha aga üksnes siis, kui kõigile isikutele on antud võimalus teha oma seisukohad teatavaks. Selleks, et komisjonil oleks kindel alus kõikide seisukohtade ja kogu teabe arvesse võtmiseks selle üle otsustamisel, kas meetmete kehtestamine on liidu huvides või mitte, peaksid saama liidu tootjad, ametiühingud, importijad ja neid esindavad ühendused, kasutajate esindajad ja tarbijaid esindavad organisatsioonid eelnõu Artiklis 3 sätestatud uurimise algatamise teates kindlaks määratud tähtaja jooksul endast komisjonile teada anda ja teavet esitada. Mõjuhinnangus on mainitud (lk 37), et ELi üldist huvi silmas pidades võetav meede on asjakohaste huvide hindamine; st ettevõtjate, liikmesriikide ja ELi kui terviku omad, et teha kindlaks, kas vastumeetme tõenäoline positiivne mõju kaalub üles tõenäolise negatiivse mõju, mida see tekitaks või võib tekitada. Hindamine võib hõlmata ka olukorrad, kus otseselt on seotud ainult teatavate liikmesriikide huvid. Hindamist saab läbi viia sidusrühmadelt ja liikmesriikidelt kogutud teabe põhjal. 2.2 Eelarvelised ja majanduslikud mõjud Instrumendi loomine iseenesest ei too Eestile ega ELle kaasa märkimisväärseid rahalisi mõjusid. Võimalik on instrumendi heidutusefekti kaudne positiivne rahaline mõju mõne majandusliku 12 survemeetme kehtestamata jätmise kaudu kolmanda riigi poolt. Instrumendi rakendamise puhul on majanduslikud mõjud Eestile väga tõenäolised, kuid nii rakendamise sagedust kui ka selle rahaliselt mõõdetavaid tulemusi on ennustada väga keeruline. Mõningase arvulise ettekujutuse võib saada, vaadates kaubavahetust selliste riikidega, kellega seoses praeguse hetkeni on Euroopa Liidul kõige sagedamini esinenud poliitilisi vastuolusid, mis on kaasa toonud ka majanduslike meetmete rakendamist. Seetõttu on seletuskirja lisas välja toodud statistika ja hinnanguid Eesti kaubanduse ja investeeringute kohta Hiina, Venemaa ja Valgevenega. Kuigi ühelgi neist riikidest ei ole esitatud ülevaate põhjal määravat osa Eesti majandussuhetes, on siiski teatud sektorites nagu logistika ja konkreetsete ettevõtete kaudu teoreetiliselt võimalik Eestile märgatavat kahjulikku mõju avaldada. Vaadates EL eksportijate poolt välja toodud peamisi probleeme, mis kolmandate riikide turgudele sisenemisel on tekkinud (Access2Markets https://trade.ec.europa.eu/access-to- markets/et/barriers), siis võib märgata tendentsi mittetariifsete barjääride kasvuks (mitte- automaatsed litsentsid, sertifikaadid, registreeringud, tolliprotseduuridega venitamine jne). Kindlasti ei saa neid kõiki pidada survemeetmeteks, kuid mõnede barjääride puhul võib seda siiski arvata, et need on nn varjatud survemeetmed. Näiteks Valgevene puhul on mainitud 3 peamist probleemi: mitte-automaatsed impordilitsentsid, ekspordikeelud ja koguselised piirangud, haldus- või tolliprotseduuridega seonduvad probleemid. Venemaa puhul on kaubandustõkkeid loetletud 33, millest peamistena võib välja tuua: riigiettevõtete piirangud välismaiste kaupade ja teenuste ostmiseks; riigihangetel osalemise piirangud; sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonnas (SPS) olevad arvukad üldised keelud, läbipaistmatu kontrolli ja protseduurid; ainulaadsed kaupade märgistamise ja jälgitavuse nõuded; tervisetoodete (farmaatsiatooted, meditsiiniseadmed), alkohoolsete jookide ja IKT toodete impordi barjäärid. Hiina turu 39 barjäärist on olulisemad: SPS meetmed; tehnilised eeskirjad, standardid ja vastavushindamine, sh kohustuslik sertifitseerimissüsteem; intellektuaalomandi õigustega ja kaitsega seonduv, välisinvesteeringute piirangud, küberturvalisus. Komisjon on oma mõjuhinnangus välja toonud, et määruse rakendamise sagedus sõltub peamiselt kolmandate riikide valikutest survemeetmete kehtestamisel, kuid seda võib mõjutada ka heidutusaspekti edukus. Instrumendi kasutamine sõltub ka sidusrühmade ootustest ja nende 13 valmisolekust taotleda vahendi kasutamist üksikutel juhtudel. Keskpikas kuni pikaajalises perspektiivis võib komisjoni hinnangul eeldada umbes kahte-kolme juhtumit aastas, millest vähem kui üks juhtum aastas tooks kaasa vastumeetmete rakendamise. Võimalike stsenaariumide suure hulga ja vastumeetmete laia valiku tõttu on mõjude täpsem ennustamine võimatu, kuid saab eeldada, et kaasneda võib kahepoolsete konfliktide ja kaubandusvaidluste eskaleerumine ja negatiivne majanduslik mõju ELle ja liikmesriikidele võib potentsiaalselt olla väga ulatuslik ja pikaajaline. Komisjoni kinnitusel hinnatakse konkreetse meetme rakendamise majanduslikku mõju juhtumipõhiselt.. Ka sidusrühmad on komisjoni läbiviidud avaliku konsultatsiooni käigus antud tagasisides märkinud, et mõju sõltub valitud vastumeetmetest igal konkreetsel juhul. Juhtumipõhine lähenemine aitab maandada võimalikke kahjusid EL jaoks, samas muudab tõenäoliselt meetmete rakendamist kohmakamaks. Seetõttu on antud eelnõu puhul tegemist teatud mõttes kompromissiga erinevate eesmärkide vahel ja teksti edasisel menetlemisel tuleb hoolega jälgida, et operatiivse tegutsemise tagamise eesmärgil ei kannataks protsesside läbipaistvus. Täiendavat rahalist ja administratiivset koormust Eestile ja EL liikmesriikidele ei saa pidada suureks, kuivõrd nii survemeetmete tuvastamine ja hindamine kui ka vastumeetmete valimine ja sellele eelnev tegevus on eelnõu järgi peamiselt komisjoni ülesanne. Komisjon näeb ette uue komitee (määruse (EL) nr 182/2011 artikli 3 häälteenamusega menetluse tähenduses) loomist liikmesriikide osalemiseks rakendusaktide vastuvõtmisel instrumendi rakendamise korral. Eesti ettevõtjatele ja tarbijatele võivad tekkida kulud meetmete kasutamisest ja konkreetselt vastumeetmete kohaldamisest (selle liigist, kestusest ja asjaomasest kolmandast riigist). Võimalikud vastumeetmed piiravad kaubandust või investeeringuid ning seega avalduks negatiivne mõju tõenäoliselt lühiajaliselt pärast vastumeetme kehtestamist ning võib kesta seni, kuni vastumeetmed kestavad. See puudutab neid ettevõtjaid, kellel on kaubandus- või investeerimissidemed survemeetmeid rakendava kolmanda riigiga, või need, kellel on mis tahes ärilised sidemed mõjutatud välismajandusüksustega ja konkreetsetes sektorites. Piirangud kaubavahetusele: vastumeetmed võivad suurendada ELi importijate kulusid konkreetsest kolmandast riigist pärit kaupade puhul või vähendada konkreetse kauba ELi eksportijate turuvõimalusi. Kaudsed kulud võivad hõlmata asendamisega seotud kulusid (nt alternatiivsed tarneallikad), tehingukulusid, mis tahes hinna ülekandmise mõju ja negatiivset mõju turu toimimisele, näiteks vähenenud innovatsioon või investeeringud. Sidusrühmad on teatanud 14 ka võimalikest negatiivsetest mõjudest, nagu ebakindlus äritegevuses, mida põhjustavad võimalikud lisakulud pikaajalistele lepingutele, kompromiteeritud koostöötingimused ja äärmisel juhul äritegevuse kaotus. Komisjoni koostatud mõjuhinnangust selgub ka mõnede äriühenduste nõue, et vastumeetmed ei hõlmaks üksnes kaubavahetust, sest viimastel aastatel on kaupu kaubandusvaidluste käigus pidevalt pantvangi võetud. Mõjud piirangutest teenuskaubandusele: EL vastumeetmed võivad suurendada konkreetse kolmanda riigi konkreetse teenuse piiriülese osutamise kulusid ettevõtjatele . Kaudsed kulud, mida prognoosib komisjon, võivad olla sarnased kaupadega kauplemise piirangute kuludega. Mõned sidusrühmad on komisjoni sõnul väljendanud muret võimalike vastumeetmete üle, mis mõjutavad olulisi teenuste sektoreid, näiteks logistikat, millele toetuks kogu ELi sektorite valik, kuna see avaldab kõnealusele sektorile kahjulikku mõju. Võimalikud mõjud piirangutest välismaistele otseinvesteeringutele ELi: komisjoni hinnangul võivad vastumeetmed põhjustada investeeringute vähenemist (kapitali ja töökohti) ELis; kui need ei ole täpselt sihitud, võivad investeerimispiirangud kaudselt mõjutada ELi või teiste kolmandate riikide äriühinguid ülemaailmsetes väärtusahelates tegutsevate äriühingute vaheliste sidemete kaudu. 3. Eesti seisukohad ja nende põhjendused 3.1 Eesti toetab määruse eelnõu põhieesmärki ja nõustub Euroopa Komisjoniga instrumendi vajalikkuse osas. Peame oluliseks, et kavandatav instrument on kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega ning Euroopa Liidu õiguste ja kohustustega rahvusvahelistes lepingutes. ELi majandus on tihedalt seotud kolmandate riikide majandustega ning seetõttu haavatav globaalsete pingete kasvamise olukorras, kus kaubandust kasutatakse järjest sagedamini hoovana poliitilise surve avaldamiseks. Eesti on veendunud, et EL vastupanuvõime kasvatamiseks võetavad meetmed peavad sellises olukorras tekkivate probleemide edukaks lahendamiseks olema tasakaalus avatud rahvusvahelise koostööga. Kuna ELi poliitiliste otsuste mõjutamise vastu majanduslike survemeetmete abil ei ole kehtivates EL õigusaktides võimalusi, nõustume põhimõtteliselt uue instrumendi loomise vajalikkusega. 15 Mõjukas ja ühtne EL on Eesti üks välispoliitilisi prioriteete, kuid meie hinnangul ei tohi ELi mõjukuse tugevdamise käigus liikmesriikide roll ELi oluliste kaubanduspoliitiliste otsuste langetamisel liiga palju väheneda. Eesti välispoliitika arengukava toob inimeste heaolu kasvuks olulise vahendina välja ka kaubandustõkete vähendamise. Komisjoni eelnõu kohaselt on ACI instrumendi eesmärgiks peamiselt heidutuse abil hoida ära poliitiliselt motiveeritud kaubandustõkete seadmist EL ja liikmesriikidele, kuid eelnõu vajab mitmetes praktilistes küsimustes ja juriidilise kindluse aspektides täpsustamist, kuidas see tõhusalt toimima hakkab. Eesti kuvand on nii kahepoolsetes suhetes kolmandate riikidega kui ka ELi siseselt vaba ja õiglast kaubandust toetav. Sellest lähtuvalt rõhutas Eesti ka Euroopa Komisjoni ACI avalikule konsultatsioonile saadetud vastuses vajadust hoolikalt jälgida vastumeetmete kooskõla nii rahvusvahelise kaubandusõigusega (sh WTO reeglitega) kui ka EL kaubanduslepingutega, samuti kõigi sidusrühmade kaasamise vajadust vastumeetmete rakendamise mehhanismi. Reeglitel põhineva ja õiglase ülemaailmse kaubanduskorra toetamine ja reformimine WTO raames peab olema EL kaubanduspoliitika üks alustalasid. 3.2 Eesti peab oluliseks, et kolmanda riigi majandusliku survestamise kriteeriumidena oleks üheselt mõistetavalt määratletud kolmanda riigi meetme raskusaste, ulatus ning kolmanda riigi tegevuse eesmärgi tuvastamine. Mitu punkti määruse eelnõu artiklis 2 välja toodud tingimustest, mis peavad survestamise tuvastamiseks täidetud olema, viitavad kõnealuse kolmanda riigi tegevuse eesmärgile või ajendile, st kaubavahetust või investeeringuid mõjutavad meetmed peavad olema rakendatud eesmärgiga EL või liikmesriigi poliitilisi valikuid mõjutada. Täpsustamist vajaks juriidiline kindlus kolmanda riigi eesmärgi kindlakstegemisel, kuivõrd on tõenäoline, et survestav riik oma tegevuse ajendeid ja eesmärke selgesõnaliselt ja usaldusväärselt ei väljenda. Praegune eelnõu tekst jääb siin väga üldsõnaliseks, nimetades vaid komisjoni õigust meetmeid uurida survestamise kriteeriumidele vastavuse kindlakstegemiseks. Kaubandust või investeeringuid mõjutavate meetmete puhul on surve enamasti varjatud ja otsest takistust poliitilistele valikutele pole, kuivõrd meetmeid võidakse rakendada nimme tegeliku eesmärgiga vähe seotud valdkonnas. Põhimõtteliselt loeb ka riigi kavatsus (eesmärk) survestada, kuid rahvusvaheline õigus kavatsuse määramiseks selgeid kriteeriume ette ei näe. Seega on kolmanda riigi tegevuse eesmärgi hindamine juhtumipõhine ja 16 tuvastatud eesmärki raske tõendada, kuna surve ei sunni konkreetsele tegevusele, vaid on pigem karistav. Art 2(2) tingimuste võimalikult selge määratlemine (kestus/algushetk, süstemaatilisus, ulatus) võivad meie hinnangul survemeetmete tuvastamisele kaasa aidata. 3.3 Eesti toetab Euroopa Liidu viivitamatut koostööd kolmanda riigiga survemeetmete eemaldamiseks majandusliku surve tuvastamise järel. Eelnõu järgi (artiklid 5 ja 6) on majandusliku surve tuvastamise järel esimeseks sammuks läbirääkimised, vahendamine või lepitamine, rahvusvahelise vahekohtu poole pöördumine ja probleemi sobival rahvusvahelisel foorumil tõstatamine. Selle tegevuse eesmärk on suurendada heidutavat efekti ja kasutada enne vastumeetmete rakendamist ära kõik muud võimalikud vahendid kolmanda riigi majandusliku surve kõrvaldamiseks. Kuivõrd eelnõu ja ka Eesti seisukohad rõhutavad vastumeetmeid kui viimast võimalust, on pingutused koostööks probleemide lahendamisel määruse eelnõu väga oluline osa. 3.4 Eesti toetab eelnõus sätestatud Euroopa Liidu vastumeetmete rakendamist olukordades, kus heidutus, dialoog ja rahvusvaheline koostöö ei ole tulemusi andnud ning kolmanda riigi majanduslikud survemeetmed ohustavad liikmesriigi või Euroopa Liidu majandust ja poliitiliste valikute sõltumatust. Määrust tuleb kohaldada majanduslikku survestamist kasutava kolmanda riigi vastu vaid siis, kui seda rakendatakse kas Euroopa Liidu või mõne liikmesriigi suhtes. Eesti rõhutab jätkuvalt, et esimene valik probleemide lahendamisel on alati diplomaatiline suhtlus ning ELi suurimad pingutused peavad ka edaspidi olema suunatud WTO reformimisele ja WTO toimiva mitmepoolse vaidluste lahendamise mehhanismi taastamisele. Samas on mõistetav, et mitmepoolsed reeglitepõhised lahendused võivad jääda ebapiisavaks reegleid eiravate kaubanduspartnerite puhul. Eesti toetab põhimõtteliselt eelnõus loetletud (artiklid 7-11) võimalike EL vastumeetmete nimekirja ja kriteeriume vastumeetmete valikuks, kuivõrd võib eeldada, et need tagavad meetmete negatiivsete mõjude minimeerimise. Täiendavalt saame nõustuda eelnõus sätestatuga, et vastumeetmed ei tohi olla ulatuslikumad kui kolmanda riigi poolse majandusliku survestamise tõttu kantud kahju ELis või liikmesriigis, võttes arvesse kolmanda riigi meetmete 17 raskusastet ja asjaomaseid õigusi. Kuna kriteeriumide tõlgendamise võimalused konkreetse juhtumi valguses võivad olla väga laiad, võib ette näha liikmesriikide vahelisi erimeelsusi meetmete valikul. Täiendavaid selgitusi ja põhjendamist komisjoni poolt vajaks art 2 teise lõike punktis (b) sisse toodud võimalus ka muude riikide, peale EL liikmesriikide, suhtes rakendatava survemeetme puhul antud EL regulatsiooni kohaldada ((b) kas kolmas riik osaleb sekkumismudelis, mille eesmärk on saada liidust või liikmesriikidest või muudest riikidest konkreetseid tegusid). Seda täiendust ei toeta ka eelnõu preambuli 11. punktis toodu, kus räägitakse siiski vaid vajadusest sekkuda EL või liikmesriigi aspektist: komisjon peaks uurima kolmanda riigi tegevust kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete kriteeriumide alusel, mis aitavad kindlaks teha, kas kolmas riik sekkub liidu või liikmesriigi õiguspärastesse suveräänsetesse valikutesse ja kas tema tegevus kujutab endast majanduslikku survemeedet, mis nõuab liidu vastust. 3.5 Peame vajalikuks liikmesriikide ja sidusrühmade kaasamist määruse rakendamise otsustusprotsessi kõigis etappides. Samuti on vaja saavutada õiguslik kindlus vastumeetmete kehtestamise protsessi osas, eriti kaubanduspoliitikast väljapoole jäävaid valdkondi (sh siseturg, kapitali vaba liikumine) puudutavate vastumeetmete osas. Eesti hinnangul on vaja võimalikult selgelt sõnastada liikmesriikide roll ja kaasatus juba instrumendi rakendamise algfaasis ehk survemeetmete tuvastamisel. Komisjoni eelnõus on selgelt nimetatud komisjoni kohustust Euroopa Parlamenti ja EL Nõukogu protsessiga kursis hoida alles kolmanda riigiga suhtluse alustamise ja küsimuse rahvusvahelistes foorumides tõstatamise juures (art 5). Liikmesriikide kaasamine otsustusprotsessi kõigis etappides ning rakendusotsustesse on vajalik, seda ka kiireloomulistel juhtudel. Eelnõu art 3 on sätestatud võimalus avaldada teade uurimise alustamise kohta Euroopa Liidu Teatajas või muu sobiva avaliku suhtlusvahendi kaudu koos üleskutsega esitada teavet kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Leiame, et see ei peaks olema komisjoni võimalus, vaid kohustus ning sõnastada see ka vastavalt. See annab võimaluse kõigil asjassepuutuvatel osapooltel ja sidusrühmadel olla kaasatud protsessi ning ühtlasi saada teavet selleks, et juba varakult eelneva info alusel olla valmis vajadusel kiireloomuliselt panustama vastumeetmete menetlusprotsessi. 18 Samuti peame vajalikuks selgelt määratleda EL Nõukogu roll vastumeetmete juhtumipõhise valiku protsessis. Kuna eelnõul võib näha ulatuslikku ja pikaajalist mõju ka ELi ettevõtjatele ja tarbijatele, siis meie hinnangul on tõhusaks heidutuseks või tegevuseks kolmanda riigi survemeetmete vastu vajalik konkreetse olukorra ja selles võetavate vastumeetmete maksimaalselt hoolikas juhtumipõhine analüüs. Vaja on jälgida, et ebaproportsionaalsete kaitsemeetmete võimalikud negatiivsed mõjud ei nulliks ELi ja Eesti ettevõtetele suunatud abi. Eelnõu art 7 lõige 6 annab komisjonile võimaluse nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu võtta vastu meetmeid kehtestavad rakendusaktid viivitamata, et vältida korvamatut kahju liidule või selle liikmesriikidele. Kõnealused õigusaktid jäävad jõusse kuni kolmeks kuuks. Raske on hinnata, millal on tegemist õigustatud ja põhjendatud kiireloomulise vajadusega, kui kusagilt ei selgu kogu tavamenetlusele kuluv aeg. Mõjuhinnangust (lk 37) võib aga lugeda, et otsustamisprotsessi tõhususest sõltub meetme heidutuse väärtus kui ka lõppeesmärk, milleks on survemeetme lõpetamine. Otsustamismenetlus võib suurendada heidutust ja soodustada survemeetme katkestamist, kui seda on võimalik teha suhteliselt kiiresti (st tegutsemiskiirusel on väärtus) ja protseduur on suhteliselt lihtne (st sellega ei kaasne protsessi blokeerimise või hilinemise liigseid riske). Samas peab otsustusprotsess tagama asjakohase poliitilise vastutuse. Seega võib eeldada, et komisjoni peamine huvi ja eesmärk on menetlus läbi viia ilma liigseid riske võtmata kiirendatud korras. Eelnõu näeb ette rakendusaktide kasutamist vastumeetmete kehtestamisel. Rakendusaktid võetakse vastu määruse (EL) nr 182/20119 artiklites 5 ja 8 kirjeldatud kontrollimenetlust järgides, st komisjoni rakendusakti vastuvõtmise otsustab häälteenamusega liikmesriikide esindajate komitee. Kuna tegu on instrumendi kõige tundlikuma osaga, vajame komisjonilt ja ka EL Nõukogu õigusteenistuselt läbirääkimiste käigus täiendavaid selgitusi, kas häälteenamus on antud protsessis piisav. Samuti vajab erinevate tõlgendusvõimaluste tõttu täiendavat õiguslikku arutelu eelnõu vastumeetmete osa, mis puudutab teisi valdkondi peale EL kaubanduspoliitika (nagu siseturg ja kapitali vaba liikumine). 9 Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32011R0182&from=en 19 4. Arvamuse saamine ja seisukohtade kooskõlastamine Määruse eelnõule tähelepanu juhtimiseks ning ettepanekute ja tagasiside saamiseks saatis Välisministeerium 22.12.2021 vastavasisulise kirja Eesti ettevõtlus- ja arenguabi– organisatsioonidele (Arengukoostöö Ümarlaud, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, ICC Eesti, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaitsetööstuse Liit, Eesti Kalaliit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, MTÜ Loov Eesti, Eesti Leivaliit, Eesti Mööblitootjate Liit, Prolog – Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Turbaliit, Eesti Meretööstuse Liit, Eesti Õliühing). Sisulist tagasisidet nimetatud organisatsioonidelt ei tulnud. Välisministeerium on Eesti seisukohad kooskõlastanud Majandus- ja kommunikatsiooni– ministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga. Laekunud tagasisidega on arvestatud. 20 LISA 1 Eesti majandussuhted Valgevene, Venemaa ja Hiinaga VALGEVENE LÜHIKOKKUVÕTE Eesti ja Valgevene kaubandussuhetes on alates 2004. aastast kaupade import ületanud eksporti ning kaubavahetuse bilanss on olnud valdavalt tugevalt negatiivne. Valgevene osatähtsus kaubavahetuses ja investeeringutes on 1% või väiksem, oluline on Valgevene mineraalsete toodete (kütused) allikana. KAUBAVAHETUS  2020. aastal oli kaubavahetuse kogukäive Valgevenega umbes 293,6 miljonit eurot. Valgevene on suuruselt 26. Eesti ekspordipartner. 2020 Valgevenesse eksporditud kaupade väärtus oli 72,6 miljonit eurot ja Valgevenest imporditud kaupade väärtus oli 221 miljonit eurot, mis tegi riigist Eesti 17. impordi partneri. Võrreldes varasema aastaga vähenes import Valgevenest Eestisse 9.78%, eksport Eestist Valgevenesse kasvas 20.4%. Kaubavahetuse puudujääk oli 148 miljonit eurot.  2021. aasta I poolaastal oli kaubavahetuse kogukäive Valgevenega 339 miljonit eurot, millest eksport oli 34 mln ja import 305 mln eurot. Kaubavahetuse bilansi saldo oli negatiivne 272 mln eurot. 2021. aastal kauples Eesti Valgevenega suurima ülejäägiga masinate ja seadmete ning valmistoidukaupadega. Suurima puudujäägiga kauples Eesti Valgevenega mineraalsete toodete ning metalli ja metalltoodetega. Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna analüütik Maris Paumets ([email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju ([email protected], 625 6251)  Olulisemad eksportkaubad (2020.a):  25% masinad ja seadmed (põllu-, aia- ja metsatöödeks kasutatavad masinad, mootorite osad, nõudepesumasinad, elektrilised kodumasinad)  23% täppis-, mõõte- ja meditsiiniaparatuur (meditsiini- ja kirurgiaseadmed)  22% valmistoidukaubad ja joogid (kakaooad, kakaopasta)  8% elusloomad ja loomsed tooted (külmutatud kala)  6% transpordivahendid (autokraanad, sõiduautod, traktorite osad ja tarvikud)  Olulisemad importkaubad (2020.a):  70% mineraalsed tooted (kütused, õlid)  10% puit ja puittooted (saematerjal)  9% metallid ja metalltooted (traat, varbmaterjal rauast ja terasest, rauast ja terasest torud)  Suurimad eksportöörid:  AS NT Marine (Mootorikütuse hulgimüük)  Mint Computers OÜ (Arvutite, arvuti välisseadmete ja tarkvara hulgimüük)  Agrooiltrade OÜ (Spetsialiseerimata hulgikaubandus)  European Agricultural Agency OÜ (andmetöötlus, veebihosting jms tegevused)  OÜ Everwelle (Teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüük)  World Power Trading OÜ (Spetsialiseerimata hulgikaubandus) TEENUSED  Teenuste eksport ulatus 2020. aastal 18 mln euroni ning 2021.a I kvartalis oli juba 16 mln eurot. Kõige enam müüme Valgevenesse veoteenuseid, lisaks reisiteenuseid, äriteenuseid finantsteenuseid ning telekommunikatsiooni, arvuti- ja infoteenuseid.  Valgevenest sisseostetavate teenuste mahud on suuremad kui ekspordil. 2020. aastal importisime teenuseid 33,4 mln euro väärtuses. 2021.a I kvartalis oli teenuste sisseost aga väiksem kui eksport jäädes 7,1 mln euro juurde. Suurima osakaaluga on ka impordis veoteenused, mis moodustavad üle 40% kogu mahust. Lisaks moodustab ligi 40% telekommunikatsiooni, arvuti- ja infoteenuste sisseost. Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna analüütik Maris Paumets ([email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju ([email protected], 625 6251) INVESTEERINGUD  Eesti Panga andmetel oli 31.03.2021 seisuga Eestisse tulnud otsestest välisinvesteeringutest 0,3% pärit Valgevenest kogusummas 92,6 miljonit eurot. Peamiselt on investeeritud hulgi- ja jaekaubandusse, sellest kordades vähem juba töötlevasse tööstusesse, kinnisvaraalasesse tegevusse ning infosse ja side sektorisse.  Äriregistri andmetel oli 01.01.2021. aasta seisuga Eestis registreeritud 454 Valgevene osalusega äriühingut (100% – 304). Äriregistrile oli esitanud 2020. aasta kohta majandusaruanded 160 Valgevene osalusega ettevõtet.  Suurimad Valgevene osalusega ettevõtted on:  Plasthim OÜ (väetiste ja agrokeemiatoodete hulgimüük)  Interest Medical OÜ (apteegikaupade hulgimüük)  Bruhold OÜ (masinate ja seadmete hulgimüük)  AR Technic OÜ (üld- ja eriotstarbeliste masinate ja seadmete hulgimüük)  Gerdnord OÜ (kaubavedu maanteel)  Eesti otseinvesteeringud Valgevenesse olid 31.03.2021 seisuga 83,6 mln eurot (1% kogu Eesti otseinvesteeringutest välismaal). Põhiliselt on investeeritud töötlevasse tööstusesse. Väiksemas mahus ka kinnisvaraalasesse tegevusse, hulgi- ja jaekaubandusse, põllumajandusse ning info ja side valdkonda.  Eesti päritolu investeeringuid on Valgevenes ligi 200. Suuremad on näiteks:  Puidutööstused Kaamos Grupp, AS Memphis, Thermory AS ja OÜ Estobir,  IT-ettevõte Bamboo Group, Helmes, RIA.com Marketplaces OÜ, Bolt, Hansab Group,  Naiste riiete tootja Silvano Group Fashion  Betoonitootja OperaPrima Holding  Värvide tootjad FarbaHouse (Tikkurila) ja Estonian Eskaro AS  Advokaadibüroo Sorainen  Konsultatsiooniettevõte CIVITTA International OÜ  Baltic Ticket Holdings AS (Piletilevi AS)  Kinnisvaraalane tegevus OÜ BREM kinnisvarahooldus Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna analüütik Maris Paumets ([email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju ([email protected], 625 6251)  Logistikaettevõte ACE Logistics  Transpordi ettevõte AS Lux Express  Lisaks on mitmesse Valgevene päritolu IT-iduettevõttesse investeerinud Ragnar Sass. Rohkem infot: https://eceap.eu/wp-content/uploads/2020/12/Estonian-Investment- Relations-with-the-Eastern-Partnership-Countries.pdf  Alates 2011. aastast kuulub Valgevene koos teiste Euroopa Liidu idapartneritega Eesti prioriteetsete arengukoostöö sihtriikide hulka. Kahepoolseid projekte on peamiselt läbi viinud Eesti Idapartnerluse Keskus - seminarid ja koolitused Valgevene kodanikuühenduste esindajatele, kuid valgevenelased on osalenud ka multilateraalsetel, kõiki idapartnerluse riike hõlmavail seminaridel avaliku halduse reformimise erinevates valdkondades alates 2010. aastast. Mitmed Eesti mittetulundusühingud on läbi viinud erinevaid projekte Valgevenes, näiteks ettevõtlushariduse, kodanike kaasamispoliitika arendamise valdkonnas jms. Koostööd on tehtud teiste doonoritega, eriti edukas on koostöö USAID-ga, kelle toetusega on alates 2013. aastast e-Riigi Akadeemia läbi viinud mitmeid koolitust IKT lahenduste ja küberturvalisuse osas meedia, hariduse, mittetulundusühingute ja noorteorganisatsioonide esindajatele. Ühe edukama projekti partneriks on Garage48, mis viis kuni 2015. aasta sügiseni läbi intensiivkoolitusi IT start-up’'idele ning toetas mentorlusega 2014.a Minskisse rajatud ettevõtlus-HUB-i Imaguru. TURISM  Valgevenest Eestisse tehakse nii vähe reise, et eraldi selle kohta statistikat ei avalda Statistikaamet (majutus) ega Eesti Pank (reisid Eestisse).  Eesti elanike reisid Valgevenesse on kasvanud. 2019. aastal tehti sinna 46 000 reisi (1,3% kõigist väliskülastustest). Enamus neist olid mitmepäevareisid, kus veedeti kokku 218 tuhat ööd (1,7% kõigist mitmepäevakülastuste ööbimistest). 2020.aastal oli aga tänu koroonaviiruse levikule reisimine piiratud ning Valgevenesse tehti vaid 7,5 tuhat külastust. PÕLLUMAJANDUSKAUBAD 2020. aastal eksporditi (Eesti päritolu eksport + reeksport) Valgevenesse 22 mln € väärtuses. EE päritolu kaubad moodustavad ekspordist 22%. Reeksporditi enim kakaoubasid (9 mln), Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna analüütik Maris Paumets ([email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju ([email protected], 625 6251) külmutatud kala (4 mln) ja kakaopastat (3 mln). Eesti päritolu kaupu eksporditi 4,7 mln euro väärtuses. Valgevene osatähtsus oli 0,4%. Kolm peamist ekspordiartiklit – kakaopasta, külmutatud kala ja kääritatud joogid – moodustasid 90% ekspordikäibest. Eesti päritolu kakaopasta eksport Valgevenesse moodustas 2020. aastal 48% kogu Eesti päritolu kakaopasta ekspordikäibest. Tootja on Panamir OÜ, kelle peamine tegevusala on kakaotoodete tootmine ja müük ning kakaoubade vahendamine. 2020. aastal müüs Panamir OÜ kakaotooteid ja kakaoubasid 3-le kondiitritööstusele Valgevenes. 2020. aastal imporditi Valgevenest 6,3 mln € väärtuses (osatähtsus 0,4%). Enim imporditi etüülalkoholi alkoholisisaldusega vähemalt 80%, kanget alkoholi, rapsi- ja rüpsiõli ja sojaõli ja selle fraktsioone – need kaubaartiklid moodustasid kokku 80% impordikäibest. 2021. aasta esimese 11 kuu andmetel olid eelpool nimetatud kaubad endiselt peamised impordiartiklid Valgevenest. 2021. aastal eksporditi (Eesti päritolu eksport + reeksport) Valgevenesse 29 mln € väärtuses. EE päritolu kaubad moodustavad ekspordist 18%. Reeksporditi enim kakaoubasid (11,3 mln), kakaopastat (7,7 mln) ja külmutatud kala (3,4 mln). Eesti päritolu kaupu eksporditi 5,2 mln euro väärtuses. Valgevene osatähtsus oli 0,5% (ekspordipartnerina 33. kohal). Peamised ekspordiartiklid –kala (4,6 mln €) ja loomasöödana kasutatavad tooted (279 000 €) – moodustasid 94% ekspordikäibest. Enim eksporditi külmutatud räime, atlandi väärislõhe ja kilu. Valgevene osakaal külmutatud räime koguekspordis oli 14%. Eesti päritolu kakaopasta eksport Valgevenesse moodustas 2020. aastal 48% kogu Eesti päritolu kakaopasta ekspordikäibest. Tootja on Panamir OÜ, kelle peamine tegevusala on kakaotoodete tootmine ja müük ning kakaoubade vahendamine. 2020. aastal müüs Panamir OÜ kakaotooteid ja kakaoubasid 3-le kondiitritööstusele Valgevenes. 2021. aastal Eesti päritolu kakaopasta eksporti Valgevenesse ei toimunud. 2021. aastal imporditi Valgevenest 7,6 mln € väärtuses (saatjariigina osatähtsus 0,4%). Enim imporditi rapsi- ja rüpsiõli (25% impordikäibest), kanget alkoholi (24%), etüülalkoholi alkoholisisaldusega vähemalt 80% (14%), ja sojaõli ja selle fraktsioone (12%). Valgevene päritolu rapsi- ja rüpsiõli ning kange alkohol jõuab Eestisse lisaks Läti vahendusel. Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna analüütik Maris Paumets ([email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju ([email protected], 625 6251) 0,5% 0,5% 0,4% 0,4% 0,4% 0,2% 2019 2020 2021 2019 2020 2021 Joonis 1. Valgevene osatähtsus Eesti päritolu Joonis 2. Valgevene osatähtsus impordis ekspordis arvutatuna käibe alusel 35 30 25 20 mln € 15 10 5 0 2017 2018 2019 2020 2021 Eksport 13 14 14 22 29 sh Eesti päritolu kaupade eksport 2 4 5 5 5 Import saatjariigi järgi 1 2 3 6 8 Bilanss 12 12 11 15 21 Eksport sh Eesti päritolu kaupade eksport Import saatjariigi järgi Bilanss Joonis 3. Põllumajandustoodete (KN 1-24) eksport, sh Eesti päritolu eksport, import ja bilanss Valgevenega 2017-2021, mln € (Allikas: SA) VENEMAA LÜHIKOKKUVÕTE Eesti ja Venemaa majandussuhteid ning kaubavahetust mõjutavad alates 2014.a nii ELi sanktsioonid Venemaale kui ka vastusanktsioonid. Venemaa on praeguseks välja langenud Eesti kaubanduspartnerite esiviisikust, kuhu ta varem järjepidevalt kuulus. 2020.a oli Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna analüütik Maris Paumets ([email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju ([email protected], 625 6251) Venemaa Eesti kaubavahetuspartnerite seas 6. kohal. Otseinvesteeringute mahud Venemaaga on samuti suured, moodustades ligi 3% Eestisse tehtud otseinvesteeringutest. Sealjuures on ka Venemaa osalusega äriühinguid Eestis üle 2600. Eesti otseinvesteeringud Venemaale on suurusjärgus üle veerand mld euro, millega Venemaa on otseinvesteeringute pingereas kuues sihtriik. KAUBAVAHETUS *2021.a andmed on 10 kuud  2020. aastal oli kaubavahetuse kogukäive Venemaaga 2 mld eurot. Venemaa on suuruselt 7. Eesti ekspordipartner. 2020 Venemaasse eksporditud kaupade väärtus oli 0,8 miljardit eurot ja Venemaast imporditud kaupade väärtus oli 1,21 miljardit eurot, mis tegi riigist Eesti 5. impordi partneri. Võrreldes varasema aastaga vähenes import Venemaalt Eestisse 8%, eksport Eestist Venemaale langes 7%. Kaubavahetuse puudujääk oli 0,4 miljardit eurot.  2021. aasta 10 kuul oli kaubavahetuse kogukäive Venemaaga 1,2 miljardit eurot, millest eksport oli 0,12 mld ja import 1,13 mld eurot. Kaubavahetuse bilansi saldo oli negatiivne 1 mld eurot. 2021. aastal kauples Eesti Venemaaga suurima ülejäägiga masinate ja seadmete, valmistoidukaupade ning keemiatoodetega. Suurima puudujäägiga kauples Eesti Venemaaga mineraalsete toodete ning orgaaniliste kemikaalidega.  Olulisemad eksportkaubad (2021.a): Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna analüütik Maris Paumets ([email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju ([email protected], 625 6251)  46% masinad ja seadmed (tsentrifuugid, tööstusseadmed, trafod, voolugeneraatorseadmed, integraallülitused)  12% keemiatooted (aknakitt, pookvaha, tihendussegud, värvid ja lakid, trükivärv, tint ja tušš)  9% metallid ja metalltooted (rauast või terasest metallkonstruktsioonid, tsisternid, vaadid, torud ja toruliitmikud, poldid, mutrid, kruvid, lehtvaltstooted, mitteväärismetallist korgid, kaaned, kinnitusdetailid jm)  7% mõõte- ja meditsiiniseadmed (vereülekandeseadmed, röntgenseadmed, navigatsiooniseadmed, mõõteseadmete osad ja tarvikud)  6% valmistoidukaubad (kakaooad ja -pasta, šokolaad, vein, õlu, kange alkohol, kastmed, supid, jäätis jms toiduvalmistised)  Olulisemad importkaubad (2021.a):  55% mineraalsed tooted (kütused, õlid)  16% puit ja puittooted (saematerjal, vineer, spoon, puitlaastplaadid)  11% metallid ja metalltooted (malmi ja terase jäätmed, lehtvaltstooted, varbmaterjal, traat, torud, trossid)  8% keemiatooted (väetised, atsüklilised süsivesinikud, fosfinaadid, haruldaste muldmetallide ühendid)  Suurimad eksportöörid:  Nordmet AS (valdusfirmade tegevus)  SubLand OÜ (kalatoodete hulgimüük)  Leones Inc OÜ (hulgikaubandus)  MN Medical OÜ (meditsiiniseadmete hulgimüük)  Ookeani Konteinervedude OÜ (Mere-lastiveo organiseerimine, laevade agenteerimine) TEENUSED  Teenuste eksport ulatus 2020. aastal 199 mln euroni ning 2021.a esimese kolme kvartaliga oli juba 236 mln eurot. Kõige enam müüme Venemaale veoteenuseid (ca pool kogu teenuste ekspordist), lisaks reisiteenuseid, äriteenuseid ning telekommunikatsiooni, arvuti- ja infoteenuseid. Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna analüütik Maris Paumets ([email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju ([email protected], 625 6251)  Venemaast sisseostetavate teenuste mahud on väiksed kui ekspordil. 2020. aastal importisime teenuseid 160 mln euro väärtuses. 2021.a esimeses kolmes kvartalis oli teenuste sisseost aga 164 mln eurot. Suurima osakaaluga on ka impordis veoteenused, mis moodustavad üle 60% kogu mahust. Lisaks on suuremad mahud reisi- ja arvutiteenuste sisseostul. INVESTEERINGUD  Eesti Panga andmetel oli 30.09.2021 seisuga Eestisse tulnud otsestest välisinvesteeringutest 2,6% pärit Venemaast kogusummas 816 miljonit eurot. Venemaa otseinvesteeringutest on suurimad paigutused järgmistes sektorites: kinnisvara, hulgi- ja jaekaubandus ning finants- ja kindlustustegevus.  Äriregistri andmetel oli 01.01.2021. aasta seisuga Eestis registreeritud 2 679 Venemaa osalusega äriühingut (100% – 1 680). Äriregistrile oli esitanud 2020. aasta kohta majandusaruanded 870 Venemaa osalusega ettevõtet.  Suurimad Venemaa osalusega ettevõtted on:  VNK AS (orgaaniliste põhikemikaalide tootmine)  Leones Inc OÜ (hulgikaubandus)  Eurobio Lab OÜ (parfüümide ja tualetitarvete tootmine)  Westaqua-Distribution OÜ (veevarustus- ja kütteseadmete ning nende osade hulgimüük)  InterTimber Group OÜ (puidu ja puidu esmatöötlustoodete hulgimüük) Pikem loetelu lisas 1  Eesti otseinvesteeringud Venemaasse olid 30.09.2021 seisuga 305 mln eurot (2,9% kogu Eesti otseinvesteeringutest välismaal). Sellest suurima osakaalu moodustavad investeeringud Venemaa hulgi- ja jaekaubandusse, kinnisvarasse ning töötlevasse tööstusesse. TURISM  Eesti on jätkuvalt populaarne sihtriik Venemaa turistide jaoks. 2019.aastal oli Vene turistide külastuste koguarv 885 tuhat ning neist pooled olid mitmepärvakülastused. Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna analüütik Maris Paumets ([email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju ([email protected], 625 6251) 2020.aastal külastuste arv vähenes tänu koroonakriisile. Vene turistide külastuste koguarv jäi 193 tuhande juurde ning ööbimisi Eesti majutusettevõtetes oli 156 tuhat.  Eesti elanike reisid Venemaale olid 2019. aastal 328 tuhat. Suur osa neist olid mitmepäevareisid, kus veedeti kokku 880 tuhat ööd. 2020.aastal oli aga tänu koroonaviiruse levikule reisimine piiratud ning Venemaale tehti vaid 66 tuhat külastust. Endiselt olid aga suurem osa neist mitmepäevakülastused. Lisa 1. Suurimad Venemaa osalusega äriühingud Allikas: Äriregister, 2020.aasta MAA Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna analüütik Maris Paumets ([email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju ([email protected], 625 6251) PÕLLUMAJANDUSKAUBAD 2020. aastal eksporditi (Eesti päritolu eksport + reeksport) Venemaale 50 mln € väärtuses. EE päritolu kaubad moodustavad ekspordist 27%. Reeksporditi enim kakaoubasid (14 mln), kastmeid ja pooltooteid kastmete valmistamiseks (3 mln), veini (2,6 mln) ja kohvi (2,3 mln). 2020. aastal oli Eesti päritolu kaupu Venemaale viidud 11 mln euro väärtuses. Venemaa osatähtsus oli 1,3%. Kakaopasta, imikutoidud, rukis, loomasöödana kasutatavad tooted ja linnaseõlu moodustasid kokku 50% ekspordikäibest. 2021. aasta esimese 11 kuu andmetel eksporditi enim linnaseõlu, elusveiseid, linnaseid, taimeosasid, leiva-ja saiatooteid. Imikutoitude eksport on 2021 a oluliselt vähenenud. Eesti päritolu kakaopastat ei ole eksporditud, kuid reeksporditi 17 mln euro väärtuses kakaoubasid ja 5 mln euro väärtuses kakaopastat. Kakaotoodete tootmise, müügi ning kakaoubade vahendamisega tegeleb Panamir OÜ. 2020. aastal müüs ettevõte kakaotooteid ja kakaoubasid 10-le kondiitritööstusele Venemaal. 2020. aastal toodi kaupu sisse Venemaalt 28 mln € väärtuses (osatähtsus 1,6%). Enim imporditi külmutatud puuvilju ja marju, kala, pärmi, päevalilleseemneõli. 2021 a esimese 11 kuu andmetel on need endiselt enim imporditud kaubad. 2021. aastal eksporditi (Eesti päritolu eksport + reeksport) Venemaale 55 mln € väärtuses. EE päritolu kaubad moodustavad ekspordist 22%. Reeksporditi enim kakaoubasid (18 mln), kakaopastat (5 mln), veini (3,8 mln), kanget alkoholi (1,8 mln). 2021. aastal veeti Eesti päritolu kaupu Venemaale 12 mln euro väärtuses. Venemaa osatähtsus Eesti päritolu ekspordis oli 1,1% (ekspordipartnerina 18. kohal). Eksporditi enim linnaseõlu, elusveiseid, linnaseid, taimeosasid, leiva-ja saiatooteid, kalatooted ja -konservid. Imikutoitude eksport on 2021 a oluliselt vähenenud. Eesti päritolu kakaopastat ei ole 2021 vältel eksporditud, kuid reeksporditi 18 mln euro väärtuses kakaoubasid ja 5 mln euro väärtuses kakaopastat. Kakaotoodete tootmise, müügi ning kakaoubade vahendamisega tegeleb Panamir OÜ. 2020. aastal müüs ettevõte kakaotooteid ja kakaoubasid 10-le kondiitritööstusele Venemaal. 2021. aastal toodi kaupu sisse Venemaalt 31,6 mln € väärtuses, osatähtsus 1,8% (impordipartnerina 13. kohal). Enim imporditi külmutatud puuvilju ja marju, kala, pärmi, rapsi-, rüpsi- või sinepiseemneõli, päevalilleseemneõli. Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna analüütik Maris Paumets ([email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju ([email protected], 625 6251) 1,2% 1,3% 1,6% 1,8% 1,1% 1,3% 2019 2020 2021 2019 2020 2021 Joonis 1. Venemaa osatähtsus Eesti päritolu Joonis 2. Venemaa osatähtsus impordis ekspordis arvutatuna käibe alusel 80 70 60 50 mln € 40 30 20 10 0 2017 2018 2019 2020 2021 Eksport 69 44 51 50 55 sh Eesti päritolu kaupade eksport 9 10 12 14 12 Import saatjariigi järgi 17 20 21 25 32 Bilanss 52 24 31 25 24 Eksport sh Eesti päritolu kaupade eksport Import saatjariigi järgi Bilanss Joonis 3. Põllumajandustoodete (KN 1-24) eksport, sh Eesti päritolu eksport, import ja bilanss Venemaaga 2017-2021, mln € (Allikas: SA) HIINA LÜHIKOKKUVÕTE Eesti ja Hiina majandussuhted on seni olnud head ja stabiilsed. Hiina huvi Eesti vastu tugineb Eesti soodsale geograafilisele kohale, heale logistikale ja tehnoloogilisele potentsiaalile. Eesti ettevõtted on huvitatud Hiina konkurentsivõimelistest hindadest, odavast tootmiskeskkonnast Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna analüütik Maris Paumets ([email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju ([email protected], 625 6251) ja turu mastaabist. Eesti ja Hiina vahelise kaubavahetuse areng kiirenes märkimisväärselt alates 2001. aastast. Sellele andis olulise tõuke elektroonikasektori kiire kasv, mis oli seotud Soome telekommunikatsioonikontserni Elcoteq rahvusvahelise tööjaotusega. Ajavahemikul 2001–2006 kasvas kaubavahetuse käive Hiinaga 12 korda. 2006. aastal suurenes Euroopa Liidu liikmesriikidest kõige kiiremini Hiina kaubavahetus Eestiga, mil eksport kasvas 6 korda, selle taga olid mobiiltelefonid. Riikide koostööd piiravad eelkõige riikide erinevused mastaapides, regulatsioonides, kultuurides ning märgatavas vahemaas. KAUBAVAHETUS  2020.aasta Hiinasse eksporditud kaupade väärtus oli 245 miljonit eurot ja Hiinast imporditud kaupade väärtus oli 647 miljonit eurot, mille tõttu oli kaubavahetuse puudujääk 402 miljonit eurot. Hiina on suuruselt 15. Eesti ekspordipartner. Võrreldes varasema aastaga kasvas eksport Eestist Hiinasse 46%. Impordi saatjariikide pingereas oli Hiina Eesti 9. kaubanduspartner. Võrreldes varasema aastaga suurenes import Hiinast Eestisse 18%. Viimasel ajal on importi vedanud kommunikatsiooni ja sideseadmed, mis moodustab 21% Hiinast toodavast koguimpordist. Sellele järgneb pooljuhtseadised, mille osatähtsus on 7%. Eksporti on vedanud kommunikatsiooni ja sideseadmed, mis moodustab 20% koguekspordist Hiinasse. Sellele järgneb saematerjal, mille osatähtsus on 9%.  2021. aasta 7 kuu kaubavahetuse kogukäive oli 485 miljonit eurot, sellest moodustas eksport 115 miljonit ja import 370 miljonit eurot. Suurima ülejäägiga kaubeldi puidu ja puittoodetega, elusloomade ja loomsete toodetega ning mineraalsete toodetega. Suurima puudujäägiga aga masinate ja seadmetega, plasti ja plasttoodete ning tekstiili ja tekstiiltoodetega.  Hiina eksporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid Antud kaubagrupi peamised tooted on sideseadmed, tsentrifuugid, trafod ja staatilised muundurid ning seadmed pinnase jm töötlemiseks. Teisel kohal peamiste ekspordiartiklite seas on puit ja puittooted. Puitoodetest eksporditakse enim pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud puitu, töötlemata puitu, puidust tisleri- ja puusepatooteid ning spooni vineerimiseks. Veel eksporditakse meditsiini- ja mõõteaparatuuri (ostsilloskoobid, meditsiini-, kirurgia jms seadmed, ortopeedilised abivahendid, areomeetrid jne) ning loomseid tooteid (vadak, kalatooted). Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna analüütik Maris Paumets ([email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju ([email protected], 625 6251)  Hiinast imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid. Kaubagrupis domineerivad järgmised tooted: sideseadmed, käsiinstrumendid, trükilülitused, trafod ja staatilised muundurid. Teisel kohal impordiartiklite seas oln metallid ja metalltooted, järgnevad tekstiiltooted ja muud tööstustooted. TEENUSED  Teenuste eksport Hiina on aasta-aastalt kasvanud. 2018.aastal oli see üle kahe korra enam kui 5 aastat tagasi. Teenuste ekspordi kogumaht oli 2020. aastal oli 57,9 mln eurot ning 2021.a I p.a 30 mln eurot. Kõige enam müüakse Hiina veoteenuseid, reisiteenuseid ning äriteenuseid (lisa 1)  Hiinast sisseostetavate teenuste maht on aga suurem kui sinna müüdavate. 2020. aastal imporditi Hiinast teenuseid 67,5 mln euro ning 2021.a I p.a 34,7 mln euro väärtuses. Suurima mahuga on veoteenuste sisseost, millest peamised on mere- ja õhutransport (mõlemad ca 30% osatähtsusega veoteenustest). Lisaks ostetakse Hiinast reisiteenuseid, IKT teenuseid ning äriteenuseid (lisa 2). SUUREMAD EKSPORTÖÖRID  PUREWOOD GROUP OÜ (Mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine)  AS TOFTAN (Saematerjali tootmine)  Westwood Group OÜ (Muude kindlate kaupade vahendamine)  Entromed EE OÜ (Meditsiiniseadmete ja kirurgiriistade ning ortopeediliste abivahendite hulgimüük)  Ericsson Eesti Aktsiaselts (Sideseadmete tootmine) *Täispikk loend lisas 4 INVESTEERINGUD  Eesti Panga andmetel oli 30.06.2021 seisuga Hiinast Eestisse tulnud otseseid välisinves- teeringuid kogusummas 48,7 miljonit eurot. Investeeritud on kõige enam töötlevasse tööstusesse ja kinnisvara alasesse tegevusse. Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna analüütik Maris Paumets ([email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju ([email protected], 625 6251)  Eesti otseinvesteeringud Hiina olid 30.06.2021 seisuga 7 miljonit eurot, mis on suures osas läinud töötlevasse tööstusesse. Veel on investeeritud hulgi- ja jaekaubandusse, veondusesse ning IKT-sse.  Äriregistri andmetel oli 1.01.2021 seisuga Eestis registreeritud 95 Hiina osalusega äriühingut (100% – 59). 2020. aasta kohta esitasid Äriregistrile majandusaruanded 30 Hiina osalusega ettevõtet.  Suurimad Hiina osalusega ettevõtted:  Magnetic MRO AS (Õhu- ja kosmosesõidukite remont ja hooldus)  A-Pluss Travel OÜ (Reisibüroode tegevus)  Dreambax Games OÜ (Hasartmängude ja kihlvedude korraldamine)  Decoreter OÜ (Kodutekstiili tootmine)  IQ Camp OÜ (Mängude ja mänguasjade tootmine) *Täispikk loend lisas 3 STSENAARIUMID mln, eurot Eksport Import Käive Hiina 2020.a 245,2 647,3 892,5 Eesti kokku 2020.a 14 308,7 15 155,0 29 463,7 Hiina osakaal 2020.a 1,7% 4,3% 3,0% Hiina 2021.a 7 kuud 114,7 370,1 484,8 Eesti kokku 2021.a 7 kuud 9 917,0 10 938,6 20 855,7 Hiina osakaal 2021.a 1,2% 3,4% 2,3% Stsenaarium 1 - langus 10% Eksport Import Käive Hiina 2020.a 220,6 582,6 803,2 Eesti kokku 2020.a 14 284,2 15 090,2 29 374,5 Eesti langus kokku 2020.a -0,2% -0,4% -0,3% Hiina osakaal 2020.a 1,5% 3,9% 2,7% Hiina 2021.a 7 kuud 103,2 333,1 436,3 Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna analüütik Maris Paumets ([email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju ([email protected], 625 6251) Eesti kokku 2021.a 7 kuud 9 905,6 10 901,6 20 807,2 Eesti langus kokku 2021.a 7 kuud -0,1% -0,3% -0,2% Hiina osakaal 2021.a 1,0% 3,1% 2,1% Stsenaarium 1 - langus 30% Eksport Import Käive Hiina 2020.a 171,6 453,1 624,7 Eesti kokku 2020.a 14 235,2 14 960,8 29 196,0 Eesti langus kokku 2020.a -0,5% -1,3% -0,9% Hiina osakaal 2020.a 1,2% 3,0% 2,1% Hiina 2021.a 7 kuud 80,3 259,1 339,4 Eesti kokku 2021.a 7 kuud 9 882,6 10 827,6 20 710,2 Eesti langus kokku 2021.a 7 kuud -0,3% -1,0% -0,7% Hiina osakaal 2021.a 0,8% 2,4% 1,6%  Otsene mõju Hiina kaubanduse langusel Eesti kaubavahetusele oleks üsna marginaalne.  Kui eksport Hiina langeks 10% siis Eesti kogueksport langeks vaid 0,2%. 30%-se languse korral oleks mõju Eesti ekspordile -0,5%. (2020.a andmete alusel)  Impordi languse mõju oleks veidi suurem 10% korral -0,4% ja 30% korral -1,3%. (2020.a andmete alusel)  Suurem mõju tekib tõenäoliselt läbi impordi. Hiina tooted on sisendiks mitmetele Eesti tööstustel nt elektroonika ning kui seal tekib tarne probleeme mõjutab see Eesti eksporti juba suuremas mahus. Lisa 1. Teenuste eksport Eksport, mln eurot 2020* Osakaal 2021 I p.a* 112 Teenused 58,9 30,0 1123 Veoteenused 51,1 87% 26,0 11231 Meretransport 5,2 9% 2,7 11232 Õhutransport 5,0 8% 2,5 11233 Muu transport 2,8 5% 1,4 112333 Maanteetransport 2,3 4% 1,2 Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna analüütik Maris Paumets ([email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju ([email protected], 625 6251) 11234 Posti- ja kulleriteenused n/a 1124 Reisiteenused 3,1 5% 1,6 112A Muud äriteenused 2,8 5% 1,4 112A2 Ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenused 1,2 2% 0,6 112A3 Tehnilised, kaubandusega seotud ja muud äriteenused 1,6 3% 0,8 *2021.a kohta puuduvad teenuste lõikes andmed ning need on arvestatud 2020.a proportsioonide järgi. Lisa 2 . Teenuste import Import, mln eurot 2020* Osakaal 2021 I p.a* 112 Teenused 67,36 67,5 1123 Veoteenused 57,01 85% 57,1 11231 Meretransport 22,65 34% 22,7 11232 Õhutransport 20,62 31% 20,7 11233 Muu transport 8,89 13% 8,9 112333 Maanteetransport 8,69 13% 8,7 11234 Posti- ja kulleriteenused n/a 1129 Telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused 3,69 5% 3,7 11291 Telekommunikatsiooniteenused 3,19 5% 3,2 112A Muud äriteenused 3,74 6% 3,8 112A1 Teadus- ja arendusteenused 1,11 2% 1,1 112A2 Ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenused 1,50 2% 1,5 112A3 Tehnilised, kaubandusega seotud ja muud äriteenused 1,13 2% 1,1 112C Mujal kajastamata valitsussektori kaubad ja teenused n/a *2021.a kohta puuduvad teenuste lõikes andmed ning need on arvestatud 2020.a proportsioonide järgi. Lisa 3. Hiina osalusega ettevõtted Eestis Töötajate osamaksu osamaksu nimi EMTAK_5 Käive arv summa protsent Magnetic MRO AS C33161 Õhu- ja kosmosesõidukite remont 94 578 935 0 1 262 714 98 ja hooldus A-Pluss Travel OÜ N79111 Reisibüroode tegevus 4 758 769 3 820 000 100 Dreambox Games OÜ R92001 Hasartmängude ja kihlvedude 2 941 515 17 97 390 8 korraldamine Decoreter OÜ C13921 Kodutekstiili tootmine, sh voodipesu, köögirätikud, kardinad, 851 640 10 2 0 aknasisekatted jm eesriided IQ camp OÜ C32401 Mängude ja mänguasjade tootmine 471 569 2 2 426 33 Lucidity OÜ G45311 Mootorsõidukite osade ja 325 049 2 1 250 50 lisaseadmete hulgimüük Pet Retail OÜ M74101 Disainerite tegevus 279 605 4 2 0 Osaühing Ronghua S9609 Muu mujal liigitamata teenindus 46 992 2 312 12 Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna analüütik Maris Paumets ([email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju ([email protected], 625 6251) OÜ La Spa G46732 Sanitaarseadmete jm 0 0 75 594 71 ehitusmaterjalide hulgimüük Leanne Trading OÜ G47762 Lemmikloomade ja -lindude ning 0 0 65 000 96 nende toidu ja tarvete jaemüük Zyxel Online OÜ G46521 Elektroonika- ja telekommunikatsiooniseadmete ning 0 0 2 500 100 nende osade hulgimüük Tessa-Oil Trading OÜ G4671 Tahke-, vedel- ja gaaskütuse jms 0 0 2 500 100 toodete hulgimüük WSA OÜ C26511 Mõõte-katse-ja 0 0 144 5 navigatsiooniseadmete tootmine Vermoska Grupp OÜ I56101 Restoranid jm toitlustuskohad 2 556 100 Aleksander Invest OÜ N82991 Muud mujal liigitamata äritegevust 2 500 100 abistavad tegevused BigcoinStar OÜ K64991 Muude mujal liigitamata finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja 2 500 100 pensionifondid MrExchangeEE OÜ K64991 Muude mujal liigitamata finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja 2 500 100 pensionifondid MAPPVOX OÜ C13929 Muude valmis tekstiiltoodete 2 500 100 tootmine FX Trade Systems OÜ K64991 Muude mujal liigitamata finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja 1 250 50 pensionifondid Capital Lake Tallinn K64201 Valdusfirmade tegevus 1 170 45 OÜ Clever Trading OÜ G46901 Spetsialiseerimata hulgikaubandus 1 000 40 Blue Shock Race N82991 Muud mujal liigitamata äritegevust 100 1 Invest OÜ abistavad tegevused *Andmed on 2019.a majandusaruannete pealt. 2020.a aruannete infot veel ei ole PÕLLUMAJANDUSKAUBAD 2020. aastal eksporditi (Eesti päritolu eksport + reeksport) Hiinasse 24 mln € väärtuses. EE päritolu kaubad moodustavad ekspordist 72%. Viimastel aastatel on Eesti päritolu toodete osatähtsus ekspordis kasvanud. Reekspordime Hiinasse suures väärtuses Rootsi ja Läti päritolu külmutatud mustikaid. 2020. a seisuga oli Hiina sihtturgude arvestuses Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis 15. kohal. Eesti päritolu kaupu viidi sel suunal 17,3 mln euro väärtuses. Hiina osatähtsus oli 1,6%. Kolm peamist ekspordiartiklit – krevetid, vadakupulber ja külmutatud Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna analüütik Maris Paumets ([email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju ([email protected], 625 6251) kala – moodustasid üle 90% ekspordi käibest. Hiina turu osakaal oli ligi 1/3 kogu vadakupulbri ekspordist (E-Piim). 2020 a andmetel oli Hiina impordipartnerina 22. kohal. Kaupu sisse toodud 6,4 mln € väärtuses (osatähtsus 0,4%). 2021. aastal eksporditi (Eesti päritolu eksport + reeksport) Hiinasse 20 mln € väärtuses. EE päritolu kaubad moodustavad ekspordist 72%. Viimastel aastatel on Eesti päritolu toodete osatähtsus ekspordis kasvanud. Reekspordime Hiinasse suures väärtuses Rootsi ja Läti päritolu külmutatud mustikaid. 2021 a seisuga on Hiina sihtturgude arvestuses Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis 16. kohal. Eesti päritolu kaupu on sel suunal viidud 14,5 mln euro väärtuses. Hiina osatähtsus oli 1,3%. Kolm peamist ekspordiartiklit –vadakupulber (6,4 mln), krevetid (5,3 mln) ja külmutatud kala (2 mln) – moodustasid 94% ekspordikäibest. 2018. aastal käivitus vadakupulbri eksport ning viimase 4 aasta jooksul on Hiina osakaal kogu vadakupulbri ekspordikäibes ligi 35%. E-Piima vadakupulbrit kasutatakse Hiinas beebitoidu komponendina. Külmutatud krevettide kogu ekspordikäibest moodustab Hiina ~20%. 2021 a andmetel on Hiina impordipartnerina 24. kohal. Kaupu sisse toodud 7,4 mln € väärtuses (osatähtsus 0,4%). Hiinast tuuakse Eestisse enim taimseid tooteid ja kalatooteid. 1,1% 1,6% 1,3% 0,4% 1,1% 0,4% 0,3% 0,7% 0,3% 0,2% 2017 2018 2019 2020 2021 2017 2018 2019 2020 2021 Joonis 1. Hiina osatähtsus Eesti päritolu Joonis 2. Hiina osatähtsus impordis ekspordis arvutatuna käibe alusel Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna analüütik Maris Paumets ([email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju ([email protected], 625 6251) 30 25 20 mln € 15 10 5 0 2017 2018 2019 2020 2021 Eksport 14 14 17 24 20 sh Eesti päritolu kaupade eksport 6 9 12 17 15 Import saatjariigi järgi 4 4 5 6 7 Bilanss 10 11 12 18 13 Eksport sh Eesti päritolu kaupade eksport Import saatjariigi järgi Bilanss Joonis 3. Põllumajandustoodete (KN 1-24) eksport, sh Eesti päritolu eksport, import ja bilanss Hiinaga 2017-2021, mln € (Allikas: SA) Koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna analüütik Maris Paumets ([email protected], 6256 401), Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Eve Paju ([email protected], 625 6251) EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 9. märts 2022. a nr Päevakorra punkt nr Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide kaitset kolmandate riikide poolse majandusliku survestamise eest, kohta. 1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide kaitset kolmandate riikide poolse majandusliku survestamise eest, kohta. 1.1. Eesti toetab määruse eelnõu põhieesmärki ja nõustub Euroopa Komisjoniga instrumendi vajalikkuse osas. Peame oluliseks, et kavandatav instrument on kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega ning Euroopa Liidu õiguste ja kohustustega rahvusvahelistes lepingutes. 1.2. Eesti peab oluliseks, et kolmanda riigi majandusliku survestamise kriteeriumidena oleks üheselt mõistetavalt määratletud kolmanda riigi meetme raskusaste, ulatus ning kolmanda riigi tegevuse eesmärgi tuvastamine. 1.3. Eesti toetab Euroopa Liidu viivitamatut koostööd kolmanda riigiga survemeetmete eemaldamiseks majandusliku surve tuvastamise järel. 1.4. Eesti toetab eelnõus sätestatud Euroopa Liidu vastumeetmete rakendamist olukordades, kus heidutus, dialoog ja rahvusvaheline koostöö ei ole tulemusi andnud ning kolmanda riigi majanduslikud survemeetmed ohustavad liikmesriigi või Euroopa Liidu majandust ja poliitiliste valikute sõltumatust. Määrust tuleb kohaldada majanduslikku survestamist kasutava kolmanda riigi vastu vaid siis, kui seda rakendatakse kas Euroopa Liidu või mõne liikmesriigi suhtes. 1.5. Peame vajalikuks liikmesriikide ja sidusrühmade kaasamist määruse rakendamise otsustusprotsessi kõigis etappides. Samuti on vaja saavutada õiguslik kindlus vastumeetmete kehtestamise protsessi osas, eriti kaubanduspoliitikast väljapoole jäävaid valdkondi (sh siseturg, kapitali vaba liikumine) puudutavate vastumeetmete osas. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogus väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel