dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 9. märts 2022
Viit
1.15-5/2022/1826-1
Registreeritud
9. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2022
Vastutaja
Andri Haran (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
8. aprill 2022

Failid

  • 📎15. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu pöördumine, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium.asice153 KB

Sisu (failidest)

09.03.2022, nr 15 Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 Tallinn, 10122 Lugupeetud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt Lugupeetud majandus- ja taristuminister Taavi Aas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu pöördumine Vene Föderatsiooni agressioon Ukrainasse ja sellega kaasnenud vajalikud sanktsioonid on ära lõiganud puidutarned Valgevenest ja Venemaalt. Kui seni on Eesti ettevõtetel olnud võimalik siseriiklikke metsamajandamise võimaluste piiranguid kompenseerida materjali impordiga, siis tänaseks on aga selge, et senine keskkonnapoliitika on meid toonud tupikusse ja vajab kohest sekkumist. Saematerjali impordi lõppemisel Venemaalt ning Valgevenest on puidutööstustele suur majanduslik mõju. 2021 aastal importis Eesti neist riikidest 1,1 miljonit m3 saematerjali 310 miljoni euro väärtuses, mille Eesti ettevõtted suures osas väärindasid ning eksportisid kallima tootena, nagu puitmajad, ehitusdetailid jm. Kuna Venemaa ja Valgevene päritolu puit kaob tänaste teadmiste kohaselt kogu Euroopa turult, on juba tekkimas ulatuslik materjalidefitsiit, mida ei ole võimalik kaubandussuhete raames asendada. Samas on Eesti saeveskites kasutamata tootmisvõimsusi, mida saaks täiendavalt edukalt rakendada. On tõsine oht, et toormaterjali puudus ei võimalda metsa- ja puidusektori ettevõtetel peagi täita olemasolevaid lepinguid ja vastu võtta uusi tellimusi. Seetõttu võib ees oodata ka töökohtade vähendamine ja seda eeskätt maapiirkondades, sest suurem osa sektorist tegutseb Kesk- ja Lõuna- Eestis. Samuti väheneb sektori panus Eesti majandusse. Arvestades Ukraina sõja ilmset suurt mõju Eesti majandusele ja Eesti inimeste toimetulekule, peame äärmiselt oluliseks, et Eesti Vabariigi valitsus teeks kiiresti otsused, mis säilitaks ettevõtluse ja töökohad ühes Eesti olulisemas sektoris selles turbulentses majandusolukorras. Meie ettepanekud: 1. Vajaliku tooraine saamiseks suurendada raiemahtu riigimetsades. Riigimetsad on jätkusuutlikult ja heaperemehelikult majandatud, mistõttu tuleb seal raietest suurem kogus Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit | Toompuiestee 24, 10419 Tallinn | +372 656 7643 | [email protected] | www.empl.ee saeveskitele sobilikku toorainet. Loo-, nõmme- ja palumetsades on võimalik raieid läbi viia ilma linnustikku häirimata ka kevadisel perioodil, mis on kooskõlas riigimetsa raierahu pidamisega ja võimaldaks leevendada materjalikriisi kohe. Raiemahu suurendamine riigimetsas ei sea ohtu jätkusuutliku metsamajanduse põhimõtteid, kuna raiemahud on viimasel kümnendil jäänud alla võimalikke jätkusuutlikke raiemahtusid. Raiemahu suurendamine aitab vältida materjalikriisi nii puitmajatööstuses, ehitussektoris kui ka energeetikasektoris. Näeme täna samaaegselt puidu defitsiidile nõudluse kasvu, kuna ehitussektorit mõjutab tugevalt ehitusmetallide kättesaadavuse halvenemine, mida üritatakse asendada liimpuiduga. Metsavarumisega kaasneb alati ka saetööstusele mitte sobilikku sortimenti millega on võimalik leevendada energiakriisi. 2. Luua selge tegutsemisraamistik raietöödega jätkamiseks erametsades ka kevadisel perioodil. Peame oluliseks eelkõige ohustatud linnuliikide kaitse vajadust ning linnudirektiivi põhimõtet, mille kohaselt linnustiku kaitse eesmärk on kõikide looduslikult esinevate linnuliikide arvukuse hoidmine tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Eesti on ainus riik Euroopas, mis on asunud rakendama linnudirektiivi viisil, kus kaitstakse iga pesitsevat isendit. 2021. aasta kevade raiete peatamise mõjul on tööstuste ja keskkütte katlamajade laod endiselt materjalist tühjad ja käesoleval kevadel sarnaste piirangute rakendamine viiks taaskord seisakuteni töös nii tööstustes kui ka katlamajades. Tööstuste jaoks tähendab see olulist konkurentsivõime halvenemist võrreldes lähiriikides asuvate konkurentidega. Kevadised raied mõjutavad 0,2% metsamaast ja seda ei saa pidada olulise keskkonnamõjuga tegevuseks. Palume Teie kaasabi eelkirjeldatud küsimuste lahendamiseks ja kiirete asjakohaste otsuste tegemiseks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Henrik Välja Tegevjuht Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit | Toompuiestee 24, 10419 Tallinn | +372 656 7643 | [email protected] | www.empl.ee
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel