dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise korralduse esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. märts 2022
Viit
1.10-17/2022/1940-1
Registreeritud
14. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2022
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎1.1-10.12460-1 13.03.2022 Väljaminev kiri.asice2230 KB

Sisu (failidest)

Hr Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 13.03.2022 nr 1.1-10.1/2460-1 [email protected] Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise korralduse esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Rahandusministeerium esitab 22.03.2022 Vabariigi Valitsuse istungile otsustamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu lisa 3. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri 4. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskirja lisa Siim Orav 611 3233 [email protected] Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Transpordiamet Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Vabariigi Valitsuse korraldus „ Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ Lisa Planeeringuala asukoht ja piir Lisa 1.2 Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu juurde, planeeringualasse jäävate asustusüksuste nimekiri. Asutusüksuse nimi Omavalitsuse Maakonna nimi Asutusüksuse nimi Omavalitsuse Maakonna nimi nimi nimi Kahula küla Jõhvi vald Ida-Viru maakond Vana-Sonda küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Sompa küla Jõhvi vald Ida-Viru maakond Varinurme küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Järve linnaosa Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond Voorepera küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Kukruse linnaosa Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond Amula küla Toila vald Ida-Viru maakond Sompa linnaosa Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond Järve küla Toila vald Ida-Viru maakond Aa küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Kaasikaia küla Toila vald Ida-Viru maakond Aidu-Liiva küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Kaasikvälja küla Toila vald Ida-Viru maakond Aidu-Nõmme küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Kabelimetsa küla Toila vald Ida-Viru maakond Erra alevik Lüganuse vald Ida-Viru maakond Kohtla küla Toila vald Ida-Viru maakond Erra-Liiva küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Kohtla-Nõmme alev Toila vald Ida-Viru maakond Ilmaste küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Kukruse küla Toila vald Ida-Viru maakond Irvala küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Mõisamaa küla Toila vald Ida-Viru maakond Jabara küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Ontika küla Toila vald Ida-Viru maakond Kiviõli linn Lüganuse vald Ida-Viru maakond Paate küla Toila vald Ida-Viru maakond Koljala küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Peeri küla Toila vald Ida-Viru maakond Kopli küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Roodu küla Toila vald Ida-Viru maakond Liimala küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Saka küla Toila vald Ida-Viru maakond Lohkuse küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Servaääre küla Toila vald Ida-Viru maakond Lüganuse alevik Lüganuse vald Ida-Viru maakond Täkumetsa küla Toila vald Ida-Viru maakond Maidla küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Valaste küla Toila vald Ida-Viru maakond Matka küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Vitsiku küla Toila vald Ida-Viru maakond Moldova küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Mustmätta küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Aasu küla Haljala vald Lääne-Viru maakond Purtse küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Essu küla Haljala vald Lääne-Viru maakond Püssi linn Lüganuse vald Ida-Viru maakond Haljala alevik Haljala vald Lääne-Viru maakond Salaküla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Idavere küla Haljala vald Lääne-Viru maakond Satsu küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Kisuvere küla Haljala vald Lääne-Viru maakond Sonda alevik Lüganuse vald Ida-Viru maakond Lihulõpe küla Haljala vald Lääne-Viru maakond Uljaste küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Põdruse küla Haljala vald Lääne-Viru maakond Asutusüksuse nimi Omavalitsuse Maakonna nimi Asutusüksuse nimi Omavalitsuse Maakonna nimi nimi nimi Varangu küla Haljala vald Lääne-Viru maakond Varudi-Altküla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Rakvere linn Rakvere linn Lääne-Viru maakond Varudi-Vanaküla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Aluvere küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Veltsi küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Andja küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Aarla küla Vinni vald Lääne-Viru maakond Arkna küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Mõedaka küla Vinni vald Lääne-Viru maakond Jäätma küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Nõmmise küla Vinni vald Lääne-Viru maakond Kaarli küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Uljaste küla Vinni vald Lääne-Viru maakond Karivärava küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Viru-Kabala küla Vinni vald Lääne-Viru maakond Katela küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Aasukalda küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Katku küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Aseri alevik Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Kloodi küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Kabeli küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Kohala küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Kestla küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Kohala-Eesküla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Koogu küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Koovälja küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Kõrkküla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Kullaaru küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Kõrtsialuse küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Muru küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Linnuse küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Näpi alevik Rakvere vald Lääne-Viru maakond Metsavälja küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Nurme küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Nugeri küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Paatna küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Oru küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Päide küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Pada küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Papiaru küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Pada-Aruküla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Rahkla küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Pikaristi küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Raudlepa küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Rannu küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Roodevälja küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Samma küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Sämi küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Toomika küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Sämi-Tagaküla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Tüükri küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Sõmeru alevik Rakvere vald Lääne-Viru maakond Varudi küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Sooaluse küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Vasta küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Toomla küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Viru-Nigula alevik Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Tõrremäe küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Võrkla küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Ubja küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Uhtna alevik Rakvere vald Lääne-Viru maakond EELNÕU XX.03.2022 KORRALDUS Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Planeerimisseaduse § 28 lõike 1 alusel ning kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 2 punktiga 5: 1. Algatada riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2. Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu eesmärk on kavandada riigiteel 1 Tallinn–Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu kiirusele 120 km/h vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamist. Riigi eriplaneeringuga planeeritakse eelkõige riigimaantee toimimiseks vajalikud trassid ja tehnovõrgud, 5G taristu, eritasandilised liiklussõlmed, kogujateed, kergliiklusteed, ökoduktid, sillad jm vajalikud maakasutus- ja ehitustingimused. 3. Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna järgmisi kohaliku omavalitsuse üksusi: Rakvere linn, Haljala vald, Rakvere vald, Viru-Nigula vald, Vinni vald, Lüganuse vald, Jõhvi vald, Toila vald ning Kohtla-Järve linn. Planeeringuala suurus on ligikaudu 67 000 ha. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud korralduse lisas. 4. Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu koostamist ning keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab Rahandusministeerium. 5. Rahandusministeeriumil teavitada avalikkust riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegiline hindamise algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 28 lõigetes 6 ja 7 sätestatule. Riigikantseleil avaldada teade otsuse kohta Vabariigi Valitsuse veebilehel. 6. Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa: Planeeringuala asukoht ja piir Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatakse Rahandusministeeriumi ettepanekul Transpordiameti taotletud riigiteel 1 Tallinn-Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee (edaspidi Haljala-Kukruse trass), sh turvalisuse tagamiseks vajaliku taristu riigi eriplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Riigi eriplaneeringu koostamist korraldab Rahandusministeerium. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna riigi eriplaneeringute koostamise nõunik Siim Orav (tel 611 3233, e-post [email protected]), regionaalhalduse osakonna nõunik Kadi-Kaisa Kaljuveer (tel 611 3312, e-post kadi- [email protected]) ja riigi eriplaneeringute koostamise nõunik Eleri Kautlenbach (tel 611 3228, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 611 3549, e-post [email protected]). 2. KORRALDUSE EESMÄRK Korralduse eesmärk on algatada riigi eriplaneering ja KSH, et kavandada põhimaanteel 1 Tallinn–Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu kiirusele 120 km/h vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamist. Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus riigimaantee ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Riigi eriplaneeringuga planeeritakse eelkõige riigimaantee toimimiseks vajalikud trassid ja tehnovõrgud, 5G taristu, eritasandilised liiklussõlmed, kogujateed, kergliiklusteed, ökoduktid, sillad jm vajalikud maakasutus- ja ehitustingimused. Põhimaantee nr 1 Tallinn–Narva on 2021. aastaks 2+2 ristlõikega riigimaanteena välja ehitatud:  Km 8,0–90,0 Tallinna linna piirist Haljala liiklussõlmeni. Hetkel käivad Tallinn– Narva maantee, Tallinna ringtee ning Rahu tee liiklussõlme (Väo liiklussõlm) ehitustööd.  Km 157,5–163 Kukruse liiklussõlmest Jõhvi liiklussõlmeni. Ida-Viru maavanema 17. aprilli 2013. a korraldusega nr 1-1/2013/124 on kehtestatud Ida- Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering "E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine", milles on Jõhvi ja Narva linnade vahelisele teelõigule määratud 2+2 ristlõikega maantee trassikoridor. Haljala ja Kukruse vahelisel lõigul on praegusel ajal olemasolev 1+1 ristlõikega maantee ning sellele teelõigule ei ole 2+2 ristlõikega maantee projekteerimiseks planeeringut koostatud. 1 3. EELNÕU SISU Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab Vabariigi Valitsus PlanS § 28 lõike 1 alusel ning kooskõlas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktiga 2 Haljala-Kukruse trassil riigi eriplaneeringu ning KSH. PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt tuleb riigi eriplaneeringu raames hinnata ka planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslike, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Kavandatav Haljala-Kukruse trass on riigi eriplaneeringu objekt PlanS § 27 lõike 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. PlanS § 27 lõikes 2 on loetletud konkreetsed ehitised, mille puhul koostatakse riigi eriplaneering eeldusel, et nende asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Mõeldud on eelkõige ehitisi, mille ehitamisest sõltub märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaal-majanduslik areng. Selliste ehitiste hulka kuulub ka riigimaantee koos selle toimimiseks vajalike ehitistega. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et PlanS § 27 lõige 2 esitab näitliku loetelu ehitistest, mille (ja mille toimimiseks vajalike ehitiste) puhul tuleb riigi eriplaneeringu koostamisel küll igal üksikjuhul ära näidata, et need vastavad PlanS § 27 lõikes 1 väljendatud tingimustele, kuid mille puhul nende tingimuste täitmist seaduse tasemel eeldatakse. Selle lõike teine funktsioon on kehtestada loetelu objektidest, mille planeerimisel on riigi eriplaneering planeeringuliigina kohustuslik, kui PlanS § 27 lõike 1 esimese lause tingimused on täidetud.1 Lähtudes eelnevast on Haljala-Kukruse trass riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt PlanS § 27 lõigete 1 ja 2 kohaselt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga riigimaantee, mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi. Kavandatav Haljala-Kukruse trass on olulise ruumilise mõjuga ehitis PlanS § 6 punkti 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Haljala-Kukruse trass on olulise ruumilise mõjuga ehitis eelkõige seetõttu, et riigimaanteest tingituna muutuvad transpordivood ja külastajate hulk ning kavandataval riigimaanteel on visuaalne mõju ning mõju müra levikule. Nimetatud mõjud ulatuvad suurele territooriumile. Kavandatava Haljala-Kukruse trassi asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline huvi 1 RKPJKo, 18.01.2019, 5-18-4, p 74. 2 PlanS seletuskirja järgi saab riiklike huvide all eelkõige mõista kogu riiki hõlmavaid üldisi huve. Riiklik huvi võib olla näiteks seotud riigikaitse või julgeolekuga, energia tootmise või üleriigilise transpordiga. Riikliku huvi alla kuulub näiteks ka looduskaitse ning muinsuskaitse, sest tegu on kohalikust tasandist kõrgemate üldiste väärtustega, mida peab kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma.2 PlanS seletuskirja järgi peaks riigi eriplaneeringu koostamise eelduseks olev suur riiklik huvi väljenduma eelkõige riigi strateegilistest dokumentidest ehk arengukavadest, strateegiatest, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist jt dokumentidest, kus riik on väljendanud oma huve.3 Lisaks on riiklik huvi ka mõju või seosed teiste riikidega, seega võib planeeritav riiklikku huvi kandev ehitis olla ühtlasi ka rahvusvahelise huvi objektiks.4 Riik on enda huvi Haljala-Kukruse trassi vastu väljendanud mitmetes strateegilistes dokumentides:  Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a korraldusega nr 368 „Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kehtestamine“ kehtestatud üleriigilises planeeringus 5 on öeldud, et „Tehtud prognooside ja liikluse riskitaseme põhjal on planeerimisel rahvusvahelised maanteetrassid Tallinnast Narva ja Tartusse (ja sealt edasi Luhamaa ja Koidula suunas) ning Tallinnast Pärnusse (ja sealt edasi Ikla suunas) (Via Baltica). /---/ Planeeringutega määratakse trasside asukoht ja reserveeritakse nende väljaehitamiseks vajalikud maad. Rahvusvahelistest ühendusteedest on Eestile oluline Narva jõge ületav uus maanteesild.“  Haljala-Kukruse trassi on kajastatud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021–20236 punktis 3.10: „Kiirendame neljarealiste teede planeerimist ja eraldame Euroopa Liidu vahendite abil teedeehituseks täiendavat raha.“  Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigiteede teehoiukava 2021–20307 alusel: „Nii rahvusvahelise kui Eesti sisese liikluse parema korraldamise seisukohast on eelistatud investeeringud TEN-T võrgustikku kuuluvatel suure liiklussagedusega teedel, eelkõige Tallinn-Narva, Tallinn–Tartu–Võru-Luhamaa, Tallinn-Pärnu-Ikla maanteedel ning Tallinna ringteel.“  Ida-Viru maakonnaplaneeringus 8 on olemasolev põhimaantee 1 märgitud arendatavaks maanteeks ning seletuskirjas täpsustatakse: „Riigimaantee E20T1 Sõmeru-Kukruse lõigu trassikoridor täpsustatakse järgnevate planeeringutega.“  Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 9 alusel: „Lääne-Viru maakonda jääb riigi põhimaanteedest nr 1 Tallinn-Narva maantee, mis on väga oluline transpordikoridor Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Maantee on prioriteetne rahvusvahelise kauba- ja reisijateveo seisukohalt ning selle olulisus ei muutu maakonnaplaneeringuga 2 Seletuskiri planeerimisseaduse juurde, lk 41. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573- 8339-4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus. 3 Seletuskiri planeerimisseaduse juurde (viide 1), lk 80. 4 Seletuskiri planeerimisseaduse juurde (viide 1), lk 41. 5 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf 6 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021-2023 https://www.valitsus.ee/media/3845/download 7 Teehoiukava 2021-2030 https://www.transpordiamet.ee/en/node/61 8 https://maakonnaplaneering.ee/ida-viru-maakonnaplaneering-2030 - kehtestatud 28.12.2016 9 https://maakonnaplaneering.ee/laane-viru-maakonnaplaneering-2030 - kehtestatud 27.02.2019 3 planeeritaval perioodil.“ Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on eraldi nimetatud maantee trassikoridorid, mille parendamisele tuleb tähelepanu pöörata. Muuhulgas on välja toodud: - „Põhimaantee nr 1 (Tallinn-Narva) Sõmeru õgvendus ning perspektiivsed ristmike ja ristete asukohad on markeeritud planeeringu kaardil oluliselt muudetava teelõiguna (trassi on juba kajastatud detailsemalt Sõmeru valla üldplaneeringus). - Põhimaantee nr 1 (Tallinn-Narva) trass Lääne-Viru maakonnas Sõmeru, Viru- Nigula vallas ning selle jätkamine Ida-Viru maakonnas kuni Kukruse-Jõhvi maanteelõiguni, mis on kajastatud oluliselt muudetava teelõiguna. Joonisel 6 (Joonis 2) on näidatud Tallinn-Narva maantee õgvenduse võimalikud (orienteeruvad) suunad. Maantee konkreetne asukoht ja tehnilised lahendused täpsustuvad järgnevate planeeringute ja projektidega, mille koostamisel tuleb arvestada kõigi seadusest tulenevate nõuete, kitsenduste ja piirangutega.“ Joonis 1. Väljavõte Lääne-Viru maakonnaplaneeringust (Joonis 6. Põhimaantee nr 1 (Tallinn-Narva) perspektiivse trassi suund) Kavandatava Haljala-Kukruse trassi planeerimise vastu esineb suur avalik, riiklik ja rahvusvaheline huvi. Tegemist on suure riikliku huviga objektiga, kuna Tallinn-Narva maantee on põhimaantee ning transiidi ja rahvusvahelise kaubanduse mõistes Euroopa ja Venemaa teedevõrgustiku ühendajaks. Samuti on kavandatav tegevus riigikaitselises kontekstis vaadatuna positiivne ning riigikaitseline huvi antud teelõigu asukoha valiku ja toimimise vastu on suur. Tallinn-Narva maantee asub üleeuroopalisel transpordivõrgustikul (TEN-T) ja on seega riiklikult oluline objekt, sealhulgas sõjalise liikuvuse vajadusteks. On oluline, et kõik uued rajatavad transporditaristu objektid, sh kõnealune Haljala-Kukruse teelõik, vastaks Euroopa Liidus (EL) välja töötatud kahesuguse kasutuse nõuetele. EL kahesuguse kasutuse nõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1153, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 (ELT L 249, 14.07.2021, lk 38–81) artikli 12 lõike 2 alusel antava rakendusmäärusega. 4 Eelnõu punkti 2 järgi on riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise eesmärk on kavandada riigiteel 1 Tallinn–Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu kiirusele 120 km/h vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamist. Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus riigimaantee ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Riigi eriplaneeringuga planeeritakse eelkõige riigimaantee toimimiseks vajalikud trassid ja tehnovõrgud, 5G taristu, eritasandilised liiklussõlmed, kogujateed, kergliiklusteed, ökoduktid, sillad jm vajalikud maakasutus- ja ehitustingimused. Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse maismaad hõlmav terviklik ruumilahendus riigimaantee ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest etapist: 1) asukoha eelvaliku tegemisest ja 2) valitud asukohas detailse lahenduse koostamisest. Pärast riigi eriplaneeringu ja KSH algatamist tehakse kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks asukoha eelvalik, mis on riigi eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise alus. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta (PlanS § 30 lõige 2). Eelvaliku etapis koostatakse ka Haljala-Kukruse trassi eskiisprojekt(id) kuna detailse lahenduse KSH koostatakse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) täpsusastmes. Pärast asukoha eelvaliku otsuse ja KSH esimese etapi aruande vastuvõtmist koostatakse riigi eriplaneeringu detailne lahendus asukoha eelvaliku etapis valituks osutunud trassialternatiivile, millega määratakse kavandatava ehitise maakasutus ja ehitusõigus. Asjakohasuse hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust (PlanS § 43 lõige 1). PlanS eelnõu (571 SE)10 seletuskirja lk 95 kohaselt riigi eriplaneeringu detailse lahenduse puhul on tegemist detailplaneeringu sarnase instrumendiga, millega määratakse kavandatavale ehitisele ehitusõigus ja lahendatakse muud detailplaneeringuga lahendatavad asjakohased ülesanded. Samas ei ole detailplaneeringu täpsusaste kõigil juhtumitel vajalik (riigimaanteed, raudteed), vaid oluline on, et detailplaneeringu alusel oleks võimalik koostada ehitusprojekt. Samas ei pruugi lahendatavate ülesannete hulk olla nii suur kui detailplaneeringu puhul, kuna tegemist on ühe konkreetse ehitise kavandamiseks koostatava planeeringuga. Detailse lahenduse koostamisel viiakse KSH läbi KMH täpsusastmes (järgitakse KMH sisunõudeid). Detailse lahenduse etapis koostatakse ka eelprojekt(id). Eelnõu punktis 3 esitatakse riigi eriplaneeringu algatamisel teadaolev planeeringuala ja selle suurus, sh planeeringuala piir (joonis 2). Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna järgmisi kohaliku omavalitsuse üksusi: Rakvere linn, Haljala vald, Rakvere vald, Viru-Nigula vald, Vinni vald, Lüganuse vald, Jõhvi vald, Toila vald ning Kohtla-Järve linn (täpne planeeringualasse jäävate asustusüksuste nimekiri on esitatud korralduse eelnõu seletuskirja lisas 1.2). Planeeringuala suurus on ligikaudu 67 000 ha. Kavandatava Haljala-Kukruse trassi riigi eriplaneeringu planeeringuala moodustamisel on arvestatud Transpordiameti esitatud riigi eriplaneeringu algatamise taotluses välja pakutud 10 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064- 9679fd001f43/Planeerimisseadus 5 planeeringuala piiridega. Planeeringuala moodustamisel määrati planeeringuala ristküliku kujuga, et mitte teha enne riigi eriplaneeringu menetluse läbiviimist trassi eelvalikut ning võimaldamaks planeeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel vajadusel Haljala- Kukruse trassi alternatiivide asukoha muutmist ja täiendavate alternatiivide lisamist. Seejuures on oluline märkida, et kavandatava ehitise mõjuala võib olla suurem, kui riigi eriplaneeringu ja KSH algatamisel teadaolev planeeringuala. Seepärast võib hõlmata kavandatava ehitisega kaasnevate mõjude hindamisel suurema territooriumi kui planeeringuala, kuid planeeringualas toimub Haljala-Kukruse trassi kavandamiseks vajaliku tervikliku ruumilahenduse loomine. Riigi eriplaneeringu detailne lahendus kehtestatakse kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalikul alal. Joonis 2. Taotletava Haljala-Kukruse trassi riigi eriplaneeringu planeeringuala asukoht ja piir Eelnõu punkti 4 kohaselt korraldab Haljala-Kukruse trassi ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu koostamist Rahandusministeerium. Vastavalt PlanS § 27 lõikele 7 on riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja üldreeglina Rahandusministeerium. Ainult PlanS § 27 lõike 7 teises lauses kehtestatud erijuhtumitel võib Vabariigi Valitsus otsustada, et riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on Kaitseministeerium või Siseministeerium. Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist otseselt riigikaitse või julgeoleku valdkonda kuuluva küsimuse lahendamisega, siis PlanS § 27 lõige 7 ei rakendu. Eelnõu punkti 5 Algatamisest teavitamine Algatamisest teavitamist on käsitletud eelnõu punktis 7.1. Kaasamine ja koostöö asukoha eelvaliku etapis, sh asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi etapis  Riigi eriplaneeringu asukoha eelvalik tehakse koostöös ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb (PlanS § 31 lõige 1). - Koostööd tehakse vähemalt järgmiste valitsusasutustega: Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, 6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Keskkonnaamet, Maa-amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Geoloogiateenistus, Terviseamet.  Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisse kaasatakse Riigikogu, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksused, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu (PlanS § 31 lõige 2). - Kaasatakse Riigikogu. - Kaasatakse järgmised omavalitsused: Rakvere linn, Haljala vald, Rakvere vald, Viru- Nigula vald, Vinni vald, Lüganuse vald, Jõhvi vald, Toila vald ning Kohtla-Järve linn. - Kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada. Kuna nende isikute hulk, kelle õiguste puudutamine on tõenäolisem, ei ole hetkel selge, siis lähtutakse teavitamisel haldusmenetluse seaduse § 31 lõike 1 punktist 1. Kui menetluses selguvad isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, siis kaasatakse nad PlanS § 31 lõikes 4 sätestatud viisil. - Kaasatakse isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud (hetkel pole keegi soovi avaldanud). - Kaasatakse vähemalt järgmised isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu: Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Omavalitsuste Liit.  Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisse võib kaasata ka isikuid, kelle huve planeering võib puudutada (PlanS § 31 lõige 3). Isikud, kelle huve planeering võib puudutada, selguvad menetluse jooksul. Koostöö ja kaasamine detailse lahenduse etapis  Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamine viiakse läbi koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailne lahendus käsitleb (PlanS § 44 lõige 1). Selguvad menetluse jooksul.  Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse kaasatakse kohaliku omavalitsuse üksused, kelle territooriumile kaalutakse kavandatava ehitise rajamist, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa- ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused (PlanS § 44 lõige 2). Selguvad menetluse jooksul.  Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse võib kaasata ka isikud, kelle huve planeering võib puudutada (PlanS § 44 lõige 3). Selguvad menetluse jooksul. Eelnõu punkti 6 7 Vabariigi Valitsuse korraldusega on võimalik lisaks Riigi Teataja veebilehele tutvuda Rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringute veebilehel11 (PlanS § 28 lõige 6). 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud. 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. KAVANDATAVA RIIGIMAANTEE EELDATAVAD MÕJUD Kavandatava Haljala-Kukruse trassi KSH jt asjakohaste mõjude hindamine ning mõjude hindamiseks vajalikud uuringud viiakse läbi riigi eriplaneeringu raames. Riigi eriplaneeringu algatamise järel selgitatakse lähteseisukohtade etapis välja kavandatava riigimaantee asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute, sh ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu, vajadus ning koostatakse uuringute lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse. Riigi eriplaneeringu koostamisel peab mõjude hindamine hõlmama ka PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamist. Riigimaantee kavandamisel tuleb arvestada ka riigikaitseliste aspektidega. Planeeringuala hõlmab paljusid olemasolevaid ning projekteeritavaid kaitsealasid ja püsielupaiku, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid loodusalasid. Planeerimisprotsessi ja KSH koostamise käigus tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine, kus hinnatakse projekti mõju (kas eraldi või koos teiste projektidega) Natura 2000 ala terviklikkusele, lähtudes ala struktuurist, funktsioonist ja kaitse-eesmärkidest. Ebasoodsa mõju olemasolu korral hinnatakse ka ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul ka heastamise meetmeid ning vajadusel määratakse keskkonnaseire meetmed. 7. KORRALDUSE TÄITMISEGA SEOTUD TEGEVUSED JA VAJALIKUD KULUD 7.1. Korralduse avalikustamine ja avalikustamisega kaasnevad kulud Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise otsusest teavitatakse PlanS § 28 lõike 6 alusel 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Vabariigi Valitsuse ja Rahandusministeeriumi veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest arvates ühes üleriigilise levikuga ajalehes. Lisaks Lääne-Viru maakonna ja Ida-Viru maakonna maakonnalehtedes. Rahandusministeeriumile kaasnevad kulud ajalehtedes teadete avaldamisega. Kulu suurus on ligi 4000 eurot. 11 https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/riigi-eriplaneeringud 8 Vastavalt PlanS § 28 lõikele 7 teavitatakse riigi eriplaneeringu ja KSH algatamisest 30 päeva jooksul algatamisest arvates kirjalikult:  ministeeriume jt valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb;  Riigikogu;  planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksusi;  isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada. Arvestades planeeringuala suurust ja asjaolu, et hetkel pole teada, kus hakkab Haljala-Kukruse trass paiknema (asukohta alles hakatakse otsima), pole selles etapis võimalik tuvastada isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada. Kuna nende isikute hulk, kelle õiguste puudutamine on tõenäolisem, ei ole hetkel selge, siis lähtutakse teavitamisel haldusmenetluse seaduse § 31 lõike 1 punktist 1. Kui edasises menetluses selguvad isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, siis kaasatakse nad PlanS § 31 lõikes 4 ja § 44 lõikes 4 sätestatud viisil;  isikuid, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud (pole soovi avaldatud);  samuti isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sh valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendava organisatsiooni kaudu. Isikupõhist nimekirja vt eelnõu punktis 5 alajaotuses „Kaasamine ja koostöö asukoha eelvaliku etapis“. Algatamisest teavitamisel esimeseks valikuks on elektrooniline teavitamine, st teavitus edastatakse elektronposti aadressil. Kui see pole võimalik, edastatakse teavitus posti teel lihtkirjaga (PlanS § 31 lõige 4). 7.2. Korralduse täitmisega seotud kulud PlanS § 4 lõike 21 kohaselt planeeringu koostamise korraldaja võib ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu tellimise ja PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga. PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjudeks on planeeringu elluviimisega kaasnevad asjakohased majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud, sealhulgas KSH korraldamine. Antud juhul on planeeringu koostamisest huvitatud isikuks Transpordiamet kellega on 13.01.2022 sõlmitud koostöökokkulepe nr 1.1-22/22/29, mille kohaselt Transpordiamet kannab riigi eriplaneeringu koostamise kulud, sh tasuvad PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud mõjude hindamise ning riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute eest. Rahandusministeerium kannab riigi eriplaneeringu ja selle mõjude hindamisega seotud menetluskulud (nt teavitamisega seotud kulud), mis kaetakse Rahandusministeeriumi eelarvest. Riigi eriplaneeringu maksumus täpsustub planeerimisprotsessis. Planeeringu asukoha eelvaliku etapi, sh uuringute ja eskiisprojektide maksumus täpsustub pärast planeeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamist. Planeeringu detailse lahenduse, sh uuringute ja eelprojekti maksumus täpsustub pärast asukoha eelvalikut. 9 Tabelis on esitatud riigi eriplaneeringu indikatiivne maksumus käibemaksuga ja kestus arvestades Rahandusministeeriumi ja Transpordiameti hinnanguid: Tegevus Eeldatav Eeldatav maksumus kestus Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade 100 000 eurot kuni 1 aasta ja KSH programmi koostamine, sh: - vajalike uuringute ja analüüside kaardistamine; - uuringutele ja analüüsidele lähteülesannete koostamine; - kaasamist vajava ekspertpädevuse kaardistamine; - eskiisprojekti(de)le lähteülesande koostamine. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH esimese 1,0 mln eurot kuni 2 aastat etapi aruande koostamine, sh: - vajalike uuringute ja analüüside läbiviimine; - lähtetingimuste koostamine detailse lahenduse koostamine; - detailse lahenduse läbiviimiseks vajalike uuringute ja analüüside kaardistamine; - detailse lahenduse läbiviimiseks vajalikele uuringutele ja analüüsidele lähteülesannete koostamine; - detailse lahenduse läbiviimiseks koostamisel olevate ja kehtestatud detailplaneeringute ning menetletavate ja väljastatud ehituslubade kaardistamine; - detailse lahenduse läbiviimiseks kaasamist vajava ekspertpädevuse kaardistamine; - eskiisprojekti(de) koostamine; - eelprojekti(de)le lähteülesande koostamine. Riigi eriplaneeringu detailne lahenduse ja KSH aruande 2,0 mln eurot kuni 3 aastat koostamine, sh: - vajalike uuringute ja analüüside läbiviimine; - eelprojekti(de) koostamine; - elluviimise tegevuskava koostamine. Riigi eriplaneering kokku ligi 3,1 mln 6 aastat eurot 7.3. Riigi eriplaneeringu elluviimine tulevikus Riigi eriplaneeringu koostamise käigus määratakse Haljala–Kukruse trassi asukoht variantide võrdluse teel, arvestades kõikide kehtivate piirangutega, sh mõjuga keskkonnale ja kaitstavatele loodusobjektidele ning määrates vajadusel meetmed (ebasoodsa mõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise, põhjendatud juhul ka heastamise meetmed ning vajadusel seiremeetmed). Erinevate variantidena kaalutakse nii uue trassikoridori asukoha määramist kui ka trassi kulgemist olemasolevas maanteetrassi 10 asukohas. Uut trassikoridori on võimalik kavandada asukohtadesse, kus piirangud seda võimaldavad ning keskkonnale avalduvaid mõjusid on võimalik leevendada. Olemasolevas maanteetrassi asukohas tuleb kavandada maantee plaanilise lahenduse vastavusse viimine 2+2 ristlõikega maanteele esitavate nõuetega ning sõiduradade asukoha määramine olemasoleva maantee suhtes. Planeeringu algatamise korralduse andmisel hetkel ei ole teada olulisi keskkonnakaitselisi vm põhjuseid, mis välistaksid Haljala–Kukruse trassi kavandamiseks koostatava riigi eriplaneeringu elluviimise tulevikus. See ei välista kirjeldatud asjaolude ilmsiks tulekut riigi eriplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise raames. Kui riigi eriplaneeringu koostamise ajal ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, siis võib Vabariigi Valitsus riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH PlanS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel lõpetada. Haljala–Kukruse trassi finantseerimise skeem otsustatakse pärast riigi eriplaneeringu kehtestamist. 8. KORRALDUSE JÕUSTUMINE Korraldus jõustub üldises korras. 9. KORRALDUSE EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu koostamisel tehti koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Keskkonnaministeeriumiga, Siseministeeriumiga, Kaitseministeeriumiga, Maaeluministeeriumiga, Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametiga, Keskkonnaametiga, Transpordiametiga ja AS Eleringiga. Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks järgmistele valitsusasutustele: Riigikantselei, Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium. Eelnõu koostamisel tehti koostööd ja EIS kaudu esitatakse kooskõlastamiseks järgmisele üleriigilisele kohaliku omavalitsuse üksuse liidule: Eesti Linnade ja Valdade Liit. Eelnõu koostamisel küsiti järgmiste isikute arvamust: Rakvere linn, Haljala vald, Rakvere vald, Viru-Nigula vald, Vinni vald, Lüganuse vald, Jõhvi vald, Toila vald, Kohtla-Järve linn, Eesti Keskkonnaühenduste Koda. Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud arvamused ja nendega arvestamise info on leitav lisas 1.1 11 Lisa 1.1 Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud arvamuste arvestamise tabel Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus Kaitseministeerium, Planeeritav teelõik tagab juurdepääsu riigikaitseliste Eelnõu kohaselt tuleb planeeringu koostamisel 15.02.2022 nr 5-8/22/483 õppeväljakute ja linnakute maa-aladele ning arvestada riigikaitseliste aspektidega, mh kahesuguse (kooskõlastaja) algatamise eelnõus esitatud planeeringuala hõlmab ka kasutuse nõuetega ning tagada kavandatavast Aidu linnaku piiranguvööndit Püssi ja Kohtla- neljarealisest põhimaanteest sujuva ületuse Rutja Nõmme vahelisel lõigul. Seda arvestades on õppeväljaku maa-alale. Kaitseministeeriumile on oluline, et kõik uued rajatavad transporditaristu objektid, sh kõnealune Haljala-Kukruse maantee, vastaks Euroopa Liidus (EL) välja töötatud kahesuguse kasutuse nõuetele, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) Euroopa Ühendamise Rahastu loomine (2021/1153) artikkel 12 lg 2 alusel antava 1. rakendusmäärusega. Riigi eriplaneeringu alale jääb ka juurdepääs Kaitseliidu Rutja õppeväljaku maa-ala. Kaitseministeeriumi jaoks on oluline, et planeeringulahendus tagab kavandatavast neljarealisest põhimaanteest sujuva ületuse Arkna küla ümbruses suunaga Kunda. Eelnõu kohaselt tuleb planeeringu koostamisel arvestada ka riigikaitseliste aspektidega. Seda arvestades Kaitseministeerium kooskõlastab eelnõu. 12 Keskkonnaministeerium, Keskkonnaministeerium kooskõlastab Vabariigi Teadmiseks võetud 16.02.2022 nr 1-5/22/543-2 Valitsuse korralduse eelnõu „Riigitee 1 Haljala ja 2. (kooskõlastaja) Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Maaeluministeerium, Maaeluministeerium kooskõlastab Vabariigi Teadmiseks võetud 09.02.2022 nr 1.4-2/226-1 Valitsuse korralduse „Riigitee 1 Haljala ja Kukruse 3. (kooskõlastaja) vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu märkusteta. Majandus- ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teadmiseks võetud Kommunikatsiooniministeerium, kooskõlastab märkusteta Vabariigi Valitsuse 18.02.2022 nr 2-7/2022/852 korralduse „Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise 4. (kooskõlastaja) teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu ja selle seletuskirja koos lisadega. Siseministeerium, Kooskõlastab Teadmiseks võetud e-kiri 28.02.2022 5. (kooskõlastaja) Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab eelnõu Teadmiseks võetud 17.02.2022 nr 5-1/42-2 juhul, kui arvestatakse kohalike omavalitsuste poolt 6. (kooskõlastaja) eelnõule esitatud ettepanekute ja arvamustega. 13 Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, 1. Palume Eesti Linnade ja Valdade Liidul teha 1. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 31 lõikele 16.02.2022 nr 5-5/25 Rahandusministeeriumile ettepanek määrata Lääne- 1 ja § 44 lõikele 1 koostatakse riigi eriplaneeringut (arvamuse andja) Viru Omavalitsuste Liit Riigitee 1 Haljala ja Kukruse koostöös ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega, vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering planeerimisega seotud edaspidiste tegevuste ja käsitleb. Eelnevast tulenevalt ei saa eelnõude kooskõlastajaks. Rahandusministeerium rahuldada Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu ettepanekut ning käsitleda neid 2. Edaspidi Rakvere linn, Haljala-, Rakvere-, Viru- samaväärselt ministeeriumide ja teiste Nigula- ja Vinni vald kujundavad ja esitavad oma valitsusasutustega, kellelt küsitakse riigi arvamused 2+2 maantee planeerimise protsessi eriplaneeringu menetluse käigus kooskõlastust. 7. eelnõudele ühiselt läbi Lääne-Viru Omavalitsuste Rahandusministeerium lisab Lääne-Viru Liidu. Omavalitsuste Liidu PlanS § 31 lõike 2 ja § 44 lõike 2 kohaste kaasatavate nimekirja. 2. Rahandusministeerium nõustub kui Rakvere linn, Haljala-, Rakvere-, Viru-Nigula- ja Vinni vallad esitavad oma arvamused Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu kaudu. Rahandusministeerium kaasab tulenevalt PlanS § 31 lõike 2 ja § 44 lõike 2 kohaselt kõiki planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuseid edaspidi ikkagi eraldi kirjadega. Ida-Viru Omavalitsuste Liit, 1. Palume Eesti Linnade ja Valdade Liidul teha 1. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 31 lõikele 17.02.2022 nr 2-8/18 Rahandusministeeriumile ettepanek määrata Ida- 1 ja § 44 lõikele 1 koostatakse riigi eriplaneeringut (arvamuse andja) Virumaa Omavalitsuste Liit Riigitee 1 Haljala ja koostöös ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega, Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering planeerimisega seotud edaspidiste tegevuste ja käsitleb. Eelnevast tulenevalt ei saa 8. eelnõude kooskõlastajaks. Rahandusministeerium rahuldada Ida-Viru Omavalitsuste Liidu ettepanekut ning käsitleda neid 2. Edaspidi kujundavad Ida-Viru maakonna asjasse samaväärselt ministeeriumide ja teiste puutuvad omavalitsused ja esitavad oma arvamused valitsusasutustega, kellelt küsitakse riigi eriplaneeringu menetluse käigus kooskõlastust. 14 2+2 maantee planeerimise protsessi eelnõudele Rahandusministeerium lisab Ida-Viru Omavalitsuste ühiselt läbi Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu. Liidu PlanS § 31 lõike 2 ja § 44 lõike 2 kohaste kaasatavate nimekirja. 2. Rahandusministeerium nõustub kui Ida-Viru maakonna asjasse puutuvad omavalitsused esitavad oma arvamused Ida-Viru Omavalitsuste Liidu kaudu. Rahandusministeerium kaasab tulenevalt PlanS § 31 lõike 2 ja § 44 lõike 2 kohaselt kõiki planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuseid edaspidi ikkagi eraldi kirjadega. Lüganuse Vallavalitsus, Lüganuse Vallavalitsus on materjalidega tutvunud, Teadmiseks võetud 14.02.2022 nr 6-2/208-1 peab neid asjakohasteks ega esita 9. (arvamuse andja) täiendusettepanekuid. Jõhvi Vallavalitsus, Oleme eelnõu materjalidega tutvunud ning peame neid Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 31 lõikele 1 17.02.2022 nr 2-6.3/874-1 asjakohasteks. ja § 44 lõikele 1 koostatakse riigi eriplaneeringut (arvamuse andja) koostöös ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega, Teeme ettepaneku lisada Ida-Virumaa Omavalitsuste kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering Liit (reg kood 80189879) riigitee 1 Haljala ja Kukruse käsitleb. Eelnevast tulenevalt ei saa vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee Rahandusministeerium rahuldada Jõhvi planeerimisega seotud edaspidiste tegevuste ja eelnõude Vallavalitsuse ettepanekut ning käsitleda neid 10. kooskõlastajaks. samaväärselt ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega, kellelt küsitakse riigi Jõhvi vald on seisukohal, et edaspidises on otstarbekas, eriplaneeringu menetluse käigus kooskõlastust. kui Ida-Viru maakonna asjasse puutuvad omavalitsused Rahandusministeerium lisab Ida-Viru Omavalitsuste kujundavad seisukohad ja arvamused planeerimise Liidu PlanS § 31 lõike 2 ja § 44 lõike 2 kohaste protsessis ühiselt läbi Ida-Virumaa Omavalitsuste kaasatavate nimekirja. Liidu. 15 Rahandusministeerium nõustub kui Ida-Viru maakonna asjasse puutuvad omavalitsused esitavad oma arvamused Ida-Viru Omavalitsuste Liidu kaudu. Rahandusministeerium kaasab tulenevalt PlanS § 31 lõike 2 ja § 44 lõike 2 kohaselt kõiki planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuseid edaspidi ikkagi eraldi kirjadega. Viru-Nigula Vallavalitsus, Viru-Nigula Vallavalitsus on materjalidega tutvunud, Teadmiseks võetud 03.03.2022 nr 7-7/187-1 peab eelnõud vajalikuks ega esita 11. (arvamuse andja) täiendusettepanekuid. Kohtla-Järve Linnavalitsus, Riigi eriplaneeringu raames kavandatavale teele näha Teadmiseks võetud 07.03.2022 nr 2-5.5/481-1 ette nõuetekohase väljapääsu (sõidu) moodustamine (arvamuse andja) tegelikult toimivalt Toila vallas Saka külas olevalt Riigi eriplaneeringu algatamise hetkel ei ole teada, Sutermu teelt. millises asukohas saab olema Haljala-Kukruse trass. Selleks töötatakse planeeringu koostamise käigus 22.09.2015 on kehtestatud Kohtla-Järve linnas Järve planeeringu ala sees välja trassialternatiivid. Nende linnaosas paikneva Metsapargi maaüksuse ja lähiala omavahelise võrdlemise ja mõjuhindamise tulemusel detailplaneering. Planeeringuala külgneb valitakse välja riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku põhimaanteega 1 (E20) Tallinn-Narva km 154,15- etapi (I etapi) lõpuks välja üks trassialternatiiv, 12. 155,02 paremal pool. Detailplaneeringuga on millega liigutakse edasi detailse lahenduse etappi (II planeeritud Järve linnaosa üldplaneeringus etapp). Detailse lahenduse etapi raames jätkub töö kavandatud sportimisvõimalusi pakkuv puhkeala ühe trassiga ning lahendamisele kuuluvad mh ka koos seda teenindava ettevõtluse ja infrastruktuuriga. kohalike teede ja ristetega seotud küsimused. Antud planeeringu põhijoonisel on tähistatud Järve linnaosa üldplaneeringuga määratud planeeritav mitmetasandiline ristmik üle Tallinn-Narva maantee. Detailplaneeringualale uusi mahasõite riigimaanteelt 1 ei ole kavandatud ja olemasolev kohaliku tee 16 3220066 Metsapargi tee ristmik on ette nähtud likvideerida. Ettepanek Järve linnaosa üldplaneeringus kindlaks määratud mitmetasandiline ristmik riigi eriplaneeringuga raames lahendada. 17
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel