Hr Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 13.03.2022 nr 1.1-10.1/2460-1
[email protected]
Riigi eriplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamise korralduse
esitamine Vabariigi Valitsuse
istungile
Rahandusministeerium esitab 22.03.2022 Vabariigi Valitsuse istungile otsustamiseks
Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega
maantee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisad:
1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu
2. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu lisa
3. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri
4. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskirja lisa
Siim Orav 611 3233
[email protected]
Lisaadressaadid:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Transpordiamet
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Vabariigi Valitsuse korraldus „ Riigitee 1 Haljala ja Kukruse
vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“
Lisa
Planeeringuala asukoht ja piir
Lisa 1.2 Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu juurde, planeeringualasse jäävate asustusüksuste nimekiri.
Asutusüksuse nimi Omavalitsuse Maakonna nimi Asutusüksuse nimi Omavalitsuse Maakonna nimi
nimi nimi
Kahula küla Jõhvi vald Ida-Viru maakond Vana-Sonda küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond
Sompa küla Jõhvi vald Ida-Viru maakond Varinurme küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond
Järve linnaosa Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond Voorepera küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond
Kukruse linnaosa Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond Amula küla Toila vald Ida-Viru maakond
Sompa linnaosa Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond Järve küla Toila vald Ida-Viru maakond
Aa küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Kaasikaia küla Toila vald Ida-Viru maakond
Aidu-Liiva küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Kaasikvälja küla Toila vald Ida-Viru maakond
Aidu-Nõmme küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Kabelimetsa küla Toila vald Ida-Viru maakond
Erra alevik Lüganuse vald Ida-Viru maakond Kohtla küla Toila vald Ida-Viru maakond
Erra-Liiva küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Kohtla-Nõmme alev Toila vald Ida-Viru maakond
Ilmaste küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Kukruse küla Toila vald Ida-Viru maakond
Irvala küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Mõisamaa küla Toila vald Ida-Viru maakond
Jabara küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Ontika küla Toila vald Ida-Viru maakond
Kiviõli linn Lüganuse vald Ida-Viru maakond Paate küla Toila vald Ida-Viru maakond
Koljala küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Peeri küla Toila vald Ida-Viru maakond
Kopli küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Roodu küla Toila vald Ida-Viru maakond
Liimala küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Saka küla Toila vald Ida-Viru maakond
Lohkuse küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Servaääre küla Toila vald Ida-Viru maakond
Lüganuse alevik Lüganuse vald Ida-Viru maakond Täkumetsa küla Toila vald Ida-Viru maakond
Maidla küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Valaste küla Toila vald Ida-Viru maakond
Matka küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Vitsiku küla Toila vald Ida-Viru maakond
Moldova küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond
Mustmätta küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Aasu küla Haljala vald Lääne-Viru maakond
Purtse küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Essu küla Haljala vald Lääne-Viru maakond
Püssi linn Lüganuse vald Ida-Viru maakond Haljala alevik Haljala vald Lääne-Viru maakond
Salaküla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Idavere küla Haljala vald Lääne-Viru maakond
Satsu küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Kisuvere küla Haljala vald Lääne-Viru maakond
Sonda alevik Lüganuse vald Ida-Viru maakond Lihulõpe küla Haljala vald Lääne-Viru maakond
Uljaste küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Põdruse küla Haljala vald Lääne-Viru maakond
Asutusüksuse nimi Omavalitsuse Maakonna nimi Asutusüksuse nimi Omavalitsuse Maakonna nimi
nimi nimi
Varangu küla Haljala vald Lääne-Viru maakond Varudi-Altküla Rakvere vald Lääne-Viru maakond
Rakvere linn Rakvere linn Lääne-Viru maakond Varudi-Vanaküla Rakvere vald Lääne-Viru maakond
Aluvere küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Veltsi küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond
Andja küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Aarla küla Vinni vald Lääne-Viru maakond
Arkna küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Mõedaka küla Vinni vald Lääne-Viru maakond
Jäätma küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Nõmmise küla Vinni vald Lääne-Viru maakond
Kaarli küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Uljaste küla Vinni vald Lääne-Viru maakond
Karivärava küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Viru-Kabala küla Vinni vald Lääne-Viru maakond
Katela küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Aasukalda küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond
Katku küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Aseri alevik Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond
Kloodi küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Kabeli küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond
Kohala küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Kestla küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond
Kohala-Eesküla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Koogu küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond
Koovälja küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Kõrkküla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond
Kullaaru küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Kõrtsialuse küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond
Muru küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Linnuse küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond
Näpi alevik Rakvere vald Lääne-Viru maakond Metsavälja küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond
Nurme küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Nugeri küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond
Paatna küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Oru küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond
Päide küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Pada küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond
Papiaru küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Pada-Aruküla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond
Rahkla küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Pikaristi küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond
Raudlepa küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Rannu küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond
Roodevälja küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Samma küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond
Sämi küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Toomika küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond
Sämi-Tagaküla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Tüükri küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond
Sõmeru alevik Rakvere vald Lääne-Viru maakond Varudi küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond
Sooaluse küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Vasta küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond
Toomla küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Viru-Nigula alevik Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond
Tõrremäe küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Võrkla küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond
Ubja küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond
Uhtna alevik Rakvere vald Lääne-Viru maakond
EELNÕU
XX.03.2022
KORRALDUS
Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2
ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
Planeerimisseaduse § 28 lõike 1 alusel ning kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 2 punktiga 5:
1. Algatada riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi
eriplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine.
2. Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi
eriplaneeringu eesmärk on kavandada riigiteel 1 Tallinn–Narva asuva Haljala ja Kukruse
vahelise teelõigu kiirusele 120 km/h vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamist. Riigi
eriplaneeringuga planeeritakse eelkõige riigimaantee toimimiseks vajalikud trassid ja
tehnovõrgud, 5G taristu, eritasandilised liiklussõlmed, kogujateed, kergliiklusteed, ökoduktid,
sillad jm vajalikud maakasutus- ja ehitustingimused.
3. Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi
eriplaneeringu planeeringuala hõlmab Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna järgmisi kohaliku
omavalitsuse üksusi: Rakvere linn, Haljala vald, Rakvere vald, Viru-Nigula vald, Vinni vald,
Lüganuse vald, Jõhvi vald, Toila vald ning Kohtla-Järve linn. Planeeringuala suurus on
ligikaudu 67 000 ha. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud korralduse lisas.
4. Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi
eriplaneeringu koostamist ning keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab
Rahandusministeerium.
5. Rahandusministeeriumil teavitada avalikkust riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise
teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegiline hindamise
algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 28 lõigetes 6 ja 7 sätestatule. Riigikantseleil
avaldada teade otsuse kohta Vabariigi Valitsuse veebilehel.
6. Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi
eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda
Rahandusministeeriumi veebilehel.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa: Planeeringuala asukoht ja piir
Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2
ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamine“ eelnõu seletuskiri
1. SISSEJUHATUS
1.1. Sisukokkuvõte
Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatakse Rahandusministeeriumi ettepanekul
Transpordiameti taotletud riigiteel 1 Tallinn-Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelise
teelõigu 2+2 ristlõikega maantee (edaspidi Haljala-Kukruse trass), sh turvalisuse tagamiseks
vajaliku taristu riigi eriplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi
KSH). Riigi eriplaneeringu koostamist korraldab Rahandusministeerium.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna riigi
eriplaneeringute koostamise nõunik Siim Orav (tel 611 3233, e-post
[email protected]),
regionaalhalduse osakonna nõunik Kadi-Kaisa Kaljuveer (tel 611 3312, e-post kadi-
[email protected]) ja riigi eriplaneeringute koostamise nõunik Eleri Kautlenbach (tel
611 3228, e-post
[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis
Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa
(tel 611 3549, e-post
[email protected]).
2. KORRALDUSE EESMÄRK
Korralduse eesmärk on algatada riigi eriplaneering ja KSH, et kavandada põhimaanteel 1
Tallinn–Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu kiirusele 120 km/h vastava 2+2
ristlõikega maantee rajamist. Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse terviklik
ruumilahendus riigimaantee ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Riigi
eriplaneeringuga planeeritakse eelkõige riigimaantee toimimiseks vajalikud trassid ja
tehnovõrgud, 5G taristu, eritasandilised liiklussõlmed, kogujateed, kergliiklusteed,
ökoduktid, sillad jm vajalikud maakasutus- ja ehitustingimused.
Põhimaantee nr 1 Tallinn–Narva on 2021. aastaks 2+2 ristlõikega riigimaanteena välja
ehitatud:
Km 8,0–90,0 Tallinna linna piirist Haljala liiklussõlmeni. Hetkel käivad Tallinn–
Narva maantee, Tallinna ringtee ning Rahu tee liiklussõlme (Väo liiklussõlm)
ehitustööd.
Km 157,5–163 Kukruse liiklussõlmest Jõhvi liiklussõlmeni.
Ida-Viru maavanema 17. aprilli 2013. a korraldusega nr 1-1/2013/124 on kehtestatud Ida-
Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering "E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori
täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine", milles on Jõhvi ja Narva
linnade vahelisele teelõigule määratud 2+2 ristlõikega maantee trassikoridor.
Haljala ja Kukruse vahelisel lõigul on praegusel ajal olemasolev 1+1 ristlõikega maantee
ning sellele teelõigule ei ole 2+2 ristlõikega maantee projekteerimiseks planeeringut
koostatud.
1
3. EELNÕU SISU
Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab Vabariigi Valitsus PlanS § 28 lõike 1 alusel ning kooskõlas
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktiga 2
Haljala-Kukruse trassil riigi eriplaneeringu ning KSH. PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt
tuleb riigi eriplaneeringu raames hinnata ka planeeringu elluviimisega kaasnevaid
asjakohaseid majanduslike, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid
mõjusid.
Kavandatav Haljala-Kukruse trass on riigi eriplaneeringu objekt
PlanS § 27 lõike 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga
ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või
rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide
väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse
ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks
avalikus veekogus ja majandusvööndis.
PlanS § 27 lõikes 2 on loetletud konkreetsed ehitised, mille puhul koostatakse riigi
eriplaneering eeldusel, et nende asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või
rahvusvaheline huvi. Mõeldud on eelkõige ehitisi, mille ehitamisest sõltub märkimisväärselt
kogu riigi või selle suure osa sotsiaal-majanduslik areng. Selliste ehitiste hulka kuulub ka
riigimaantee koos selle toimimiseks vajalike ehitistega.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et PlanS § 27 lõige 2 esitab
näitliku loetelu ehitistest, mille (ja mille toimimiseks vajalike ehitiste) puhul tuleb riigi
eriplaneeringu koostamisel küll igal üksikjuhul ära näidata, et need vastavad PlanS § 27
lõikes 1 väljendatud tingimustele, kuid mille puhul nende tingimuste täitmist seaduse
tasemel eeldatakse. Selle lõike teine funktsioon on kehtestada loetelu objektidest, mille
planeerimisel on riigi eriplaneering planeeringuliigina kohustuslik, kui PlanS § 27 lõike 1
esimese lause tingimused on täidetud.1
Lähtudes eelnevast on Haljala-Kukruse trass riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt PlanS §
27 lõigete 1 ja 2 kohaselt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga
riigimaantee, mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi.
Kavandatav Haljala-Kukruse trass on olulise ruumilise mõjuga ehitis
PlanS § 6 punkti 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult
muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju,
lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes
oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Haljala-Kukruse trass on olulise
ruumilise mõjuga ehitis eelkõige seetõttu, et riigimaanteest tingituna muutuvad
transpordivood ja külastajate hulk ning kavandataval riigimaanteel on visuaalne mõju ning
mõju müra levikule. Nimetatud mõjud ulatuvad suurele territooriumile.
Kavandatava Haljala-Kukruse trassi asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik
ja rahvusvaheline huvi
1
RKPJKo, 18.01.2019, 5-18-4, p 74.
2
PlanS seletuskirja järgi saab riiklike huvide all eelkõige mõista kogu riiki hõlmavaid üldisi
huve. Riiklik huvi võib olla näiteks seotud riigikaitse või julgeolekuga, energia tootmise või
üleriigilise transpordiga. Riikliku huvi alla kuulub näiteks ka looduskaitse ning
muinsuskaitse, sest tegu on kohalikust tasandist kõrgemate üldiste väärtustega, mida peab
kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma.2 PlanS seletuskirja järgi peaks riigi eriplaneeringu
koostamise eelduseks olev suur riiklik huvi väljenduma eelkõige riigi strateegilistest
dokumentidest ehk arengukavadest, strateegiatest, samuti Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammist jt dokumentidest, kus riik on väljendanud oma huve.3 Lisaks on riiklik
huvi ka mõju või seosed teiste riikidega, seega võib planeeritav riiklikku huvi kandev ehitis
olla ühtlasi ka rahvusvahelise huvi objektiks.4
Riik on enda huvi Haljala-Kukruse trassi vastu väljendanud mitmetes strateegilistes
dokumentides:
Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a korraldusega nr 368 „Üleriigilise planeeringu
„Eesti 2030+“ kehtestamine“ kehtestatud üleriigilises planeeringus 5 on öeldud, et
„Tehtud prognooside ja liikluse riskitaseme põhjal on planeerimisel rahvusvahelised
maanteetrassid Tallinnast Narva ja Tartusse (ja sealt edasi Luhamaa ja Koidula
suunas) ning Tallinnast Pärnusse (ja sealt edasi Ikla suunas) (Via Baltica). /---/
Planeeringutega määratakse trasside asukoht ja reserveeritakse nende
väljaehitamiseks vajalikud maad. Rahvusvahelistest ühendusteedest on Eestile
oluline Narva jõge ületav uus maanteesild.“
Haljala-Kukruse trassi on kajastatud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi
2021–20236 punktis 3.10: „Kiirendame neljarealiste teede planeerimist ja eraldame
Euroopa Liidu vahendite abil teedeehituseks täiendavat raha.“
Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigiteede teehoiukava 2021–20307 alusel: „Nii
rahvusvahelise kui Eesti sisese liikluse parema korraldamise seisukohast on
eelistatud investeeringud TEN-T võrgustikku kuuluvatel suure liiklussagedusega
teedel, eelkõige Tallinn-Narva, Tallinn–Tartu–Võru-Luhamaa, Tallinn-Pärnu-Ikla
maanteedel ning Tallinna ringteel.“
Ida-Viru maakonnaplaneeringus 8 on olemasolev põhimaantee 1 märgitud
arendatavaks maanteeks ning seletuskirjas täpsustatakse: „Riigimaantee E20T1
Sõmeru-Kukruse lõigu trassikoridor täpsustatakse järgnevate planeeringutega.“
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 9 alusel: „Lääne-Viru maakonda jääb riigi
põhimaanteedest nr 1 Tallinn-Narva maantee, mis on väga oluline transpordikoridor
Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Maantee on prioriteetne rahvusvahelise kauba-
ja reisijateveo seisukohalt ning selle olulisus ei muutu maakonnaplaneeringuga
2
Seletuskiri planeerimisseaduse juurde, lk 41. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-
8339-4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus.
3
Seletuskiri planeerimisseaduse juurde (viide 1), lk 80.
4
Seletuskiri planeerimisseaduse juurde (viide 1), lk 41.
5
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf
6
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021-2023 https://www.valitsus.ee/media/3845/download
7
Teehoiukava 2021-2030 https://www.transpordiamet.ee/en/node/61
8
https://maakonnaplaneering.ee/ida-viru-maakonnaplaneering-2030 - kehtestatud 28.12.2016
9
https://maakonnaplaneering.ee/laane-viru-maakonnaplaneering-2030 - kehtestatud 27.02.2019
3
planeeritaval perioodil.“ Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on eraldi nimetatud
maantee trassikoridorid, mille parendamisele tuleb tähelepanu pöörata. Muuhulgas on
välja toodud:
- „Põhimaantee nr 1 (Tallinn-Narva) Sõmeru õgvendus ning perspektiivsed
ristmike ja ristete asukohad on markeeritud planeeringu kaardil oluliselt
muudetava teelõiguna (trassi on juba kajastatud detailsemalt Sõmeru valla
üldplaneeringus).
- Põhimaantee nr 1 (Tallinn-Narva) trass Lääne-Viru maakonnas Sõmeru, Viru-
Nigula vallas ning selle jätkamine Ida-Viru maakonnas kuni Kukruse-Jõhvi
maanteelõiguni, mis on kajastatud oluliselt muudetava teelõiguna. Joonisel 6
(Joonis 2) on näidatud Tallinn-Narva maantee õgvenduse võimalikud
(orienteeruvad) suunad. Maantee konkreetne asukoht ja tehnilised lahendused
täpsustuvad järgnevate planeeringute ja projektidega, mille koostamisel tuleb
arvestada kõigi seadusest tulenevate nõuete, kitsenduste ja piirangutega.“
Joonis 1. Väljavõte Lääne-Viru maakonnaplaneeringust (Joonis 6. Põhimaantee nr
1 (Tallinn-Narva) perspektiivse trassi suund)
Kavandatava Haljala-Kukruse trassi planeerimise vastu esineb suur avalik, riiklik ja
rahvusvaheline huvi. Tegemist on suure riikliku huviga objektiga, kuna Tallinn-Narva
maantee on põhimaantee ning transiidi ja rahvusvahelise kaubanduse mõistes Euroopa ja
Venemaa teedevõrgustiku ühendajaks. Samuti on kavandatav tegevus riigikaitselises
kontekstis vaadatuna positiivne ning riigikaitseline huvi antud teelõigu asukoha valiku ja
toimimise vastu on suur. Tallinn-Narva maantee asub üleeuroopalisel transpordivõrgustikul
(TEN-T) ja on seega riiklikult oluline objekt, sealhulgas sõjalise liikuvuse vajadusteks. On
oluline, et kõik uued rajatavad transporditaristu objektid, sh kõnealune Haljala-Kukruse
teelõik, vastaks Euroopa Liidus (EL) välja töötatud kahesuguse kasutuse nõuetele. EL
kahesuguse kasutuse nõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/1153, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks
määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 (ELT L 249, 14.07.2021, lk 38–81) artikli
12 lõike 2 alusel antava rakendusmäärusega.
4
Eelnõu punkti 2 järgi on riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise eesmärk on kavandada
riigiteel 1 Tallinn–Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu kiirusele 120 km/h
vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamist. Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse
terviklik ruumilahendus riigimaantee ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste
tarbeks. Riigi eriplaneeringuga planeeritakse eelkõige riigimaantee toimimiseks vajalikud
trassid ja tehnovõrgud, 5G taristu, eritasandilised liiklussõlmed, kogujateed, kergliiklusteed,
ökoduktid, sillad jm vajalikud maakasutus- ja ehitustingimused.
Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse maismaad hõlmav terviklik ruumilahendus
riigimaantee ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks.
Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest etapist:
1) asukoha eelvaliku tegemisest ja
2) valitud asukohas detailse lahenduse koostamisest.
Pärast riigi eriplaneeringu ja KSH algatamist tehakse kavandatavale ehitisele sobivaima
asukoha leidmiseks asukoha eelvalik, mis on riigi eriplaneeringu detailse lahenduse
väljatöötamise alus. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut
võimalikku asukohta (PlanS § 30 lõige 2). Eelvaliku etapis koostatakse ka Haljala-Kukruse
trassi eskiisprojekt(id) kuna detailse lahenduse KSH koostatakse keskkonnamõju hindamise
(edaspidi KMH) täpsusastmes.
Pärast asukoha eelvaliku otsuse ja KSH esimese etapi aruande vastuvõtmist koostatakse riigi
eriplaneeringu detailne lahendus asukoha eelvaliku etapis valituks osutunud
trassialternatiivile, millega määratakse kavandatava ehitise maakasutus ja ehitusõigus.
Asjakohasuse hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava
ehitise iseloomust (PlanS § 43 lõige 1). PlanS eelnõu (571 SE)10 seletuskirja lk 95 kohaselt
riigi eriplaneeringu detailse lahenduse puhul on tegemist detailplaneeringu sarnase
instrumendiga, millega määratakse kavandatavale ehitisele ehitusõigus ja lahendatakse
muud detailplaneeringuga lahendatavad asjakohased ülesanded. Samas ei ole
detailplaneeringu täpsusaste kõigil juhtumitel vajalik (riigimaanteed, raudteed), vaid oluline
on, et detailplaneeringu alusel oleks võimalik koostada ehitusprojekt. Samas ei pruugi
lahendatavate ülesannete hulk olla nii suur kui detailplaneeringu puhul, kuna tegemist on
ühe konkreetse ehitise kavandamiseks koostatava planeeringuga. Detailse lahenduse
koostamisel viiakse KSH läbi KMH täpsusastmes (järgitakse KMH sisunõudeid). Detailse
lahenduse etapis koostatakse ka eelprojekt(id).
Eelnõu punktis 3 esitatakse riigi eriplaneeringu algatamisel teadaolev planeeringuala ja
selle suurus, sh planeeringuala piir (joonis 2). Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab
Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna järgmisi kohaliku omavalitsuse üksusi: Rakvere linn,
Haljala vald, Rakvere vald, Viru-Nigula vald, Vinni vald, Lüganuse vald, Jõhvi vald, Toila
vald ning Kohtla-Järve linn (täpne planeeringualasse jäävate asustusüksuste nimekiri on
esitatud korralduse eelnõu seletuskirja lisas 1.2). Planeeringuala suurus on ligikaudu 67 000
ha.
Kavandatava Haljala-Kukruse trassi riigi eriplaneeringu planeeringuala moodustamisel on
arvestatud Transpordiameti esitatud riigi eriplaneeringu algatamise taotluses välja pakutud
10
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064-
9679fd001f43/Planeerimisseadus
5
planeeringuala piiridega. Planeeringuala moodustamisel määrati planeeringuala ristküliku
kujuga, et mitte teha enne riigi eriplaneeringu menetluse läbiviimist trassi eelvalikut ning
võimaldamaks planeeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel vajadusel Haljala-
Kukruse trassi alternatiivide asukoha muutmist ja täiendavate alternatiivide lisamist.
Seejuures on oluline märkida, et kavandatava ehitise mõjuala võib olla suurem, kui riigi
eriplaneeringu ja KSH algatamisel teadaolev planeeringuala. Seepärast võib hõlmata
kavandatava ehitisega kaasnevate mõjude hindamisel suurema territooriumi kui
planeeringuala, kuid planeeringualas toimub Haljala-Kukruse trassi kavandamiseks vajaliku
tervikliku ruumilahenduse loomine. Riigi eriplaneeringu detailne lahendus kehtestatakse
kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalikul alal.
Joonis 2. Taotletava Haljala-Kukruse trassi riigi eriplaneeringu planeeringuala asukoht ja piir
Eelnõu punkti 4 kohaselt korraldab Haljala-Kukruse trassi ja selle toimimiseks vajaliku
taristu riigi eriplaneeringu koostamist Rahandusministeerium. Vastavalt PlanS § 27 lõikele
7 on riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja üldreeglina Rahandusministeerium. Ainult
PlanS § 27 lõike 7 teises lauses kehtestatud erijuhtumitel võib Vabariigi Valitsus otsustada,
et riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on Kaitseministeerium või Siseministeerium.
Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist otseselt riigikaitse või julgeoleku valdkonda kuuluva
küsimuse lahendamisega, siis PlanS § 27 lõige 7 ei rakendu.
Eelnõu punkti 5
Algatamisest teavitamine
Algatamisest teavitamist on käsitletud eelnõu punktis 7.1.
Kaasamine ja koostöö asukoha eelvaliku etapis, sh asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja
mõjude hindamise, sh KSH programmi etapis
Riigi eriplaneeringu asukoha eelvalik tehakse koostöös ministeeriumide ja teiste
valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb (PlanS §
31 lõige 1).
- Koostööd tehakse vähemalt järgmiste valitsusasutustega: Keskkonnaministeerium,
Kaitseministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium,
6
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium,
Keskkonnaamet, Maa-amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet,
Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Geoloogiateenistus, Terviseamet.
Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisse kaasatakse Riigikogu, planeeringuala
kohaliku omavalitsuse üksused, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud,
kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused,
kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi
eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid
neid ühendava organisatsiooni kaudu (PlanS § 31 lõige 2).
- Kaasatakse Riigikogu.
- Kaasatakse järgmised omavalitsused: Rakvere linn, Haljala vald, Rakvere vald, Viru-
Nigula vald, Vinni vald, Lüganuse vald, Jõhvi vald, Toila vald ning Kohtla-Järve
linn.
- Kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada. Kuna nende isikute hulk,
kelle õiguste puudutamine on tõenäolisem, ei ole hetkel selge, siis lähtutakse
teavitamisel haldusmenetluse seaduse § 31 lõike 1 punktist 1. Kui menetluses
selguvad isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, siis kaasatakse nad PlanS §
31 lõikes 4 sätestatud viisil.
- Kaasatakse isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud (hetkel
pole keegi soovi avaldanud).
- Kaasatakse vähemalt järgmised isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi
eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise
vastu: Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Lääne-Viru
Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Omavalitsuste Liit.
Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisse võib kaasata ka isikuid, kelle huve
planeering võib puudutada (PlanS § 31 lõige 3). Isikud, kelle huve planeering võib
puudutada, selguvad menetluse jooksul.
Koostöö ja kaasamine detailse lahenduse etapis
Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamine viiakse läbi koostöös
valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailne lahendus käsitleb
(PlanS § 44 lõige 1). Selguvad menetluse jooksul.
Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse kaasatakse kohaliku omavalitsuse
üksused, kelle territooriumile kaalutakse kavandatava ehitise rajamist, isikud, kelle
õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti
isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise
keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised
keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-
ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused (PlanS § 44 lõige 2).
Selguvad menetluse jooksul.
Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse võib kaasata ka isikud, kelle huve
planeering võib puudutada (PlanS § 44 lõige 3). Selguvad menetluse jooksul.
Eelnõu punkti 6
7
Vabariigi Valitsuse korraldusega on võimalik lisaks Riigi Teataja veebilehele tutvuda
Rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringute veebilehel11 (PlanS § 28 lõige 6).
4. EELNÕU TERMINOLOOGIA
Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem
kasutatud.
5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
6. KAVANDATAVA RIIGIMAANTEE EELDATAVAD MÕJUD
Kavandatava Haljala-Kukruse trassi KSH jt asjakohaste mõjude hindamine ning mõjude
hindamiseks vajalikud uuringud viiakse läbi riigi eriplaneeringu raames. Riigi
eriplaneeringu algatamise järel selgitatakse lähteseisukohtade etapis välja kavandatava
riigimaantee asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute, sh ehitamiseks vajalike
ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu, vajadus ning koostatakse uuringute
lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse.
Riigi eriplaneeringu koostamisel peab mõjude hindamine hõlmama ka PlanS § 4 lõike 2
punktis 5 nimetatud asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja
looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamist. Riigimaantee kavandamisel tuleb
arvestada ka riigikaitseliste aspektidega.
Planeeringuala hõlmab paljusid olemasolevaid ning projekteeritavaid kaitsealasid ja
püsielupaiku, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid loodusalasid. Planeerimisprotsessi ja
KSH koostamise käigus tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine, kus hinnatakse
projekti mõju (kas eraldi või koos teiste projektidega) Natura 2000 ala terviklikkusele,
lähtudes ala struktuurist, funktsioonist ja kaitse-eesmärkidest. Ebasoodsa mõju olemasolu
korral hinnatakse ka ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja
leevendamise ning põhjendatud juhul ka heastamise meetmeid ning vajadusel määratakse
keskkonnaseire meetmed.
7. KORRALDUSE TÄITMISEGA SEOTUD TEGEVUSED JA VAJALIKUD
KULUD
7.1. Korralduse avalikustamine ja avalikustamisega kaasnevad kulud
Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise otsusest teavitatakse PlanS § 28 lõike 6 alusel 14
päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Vabariigi Valitsuse ja
Rahandusministeeriumi veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest arvates ühes
üleriigilise levikuga ajalehes. Lisaks Lääne-Viru maakonna ja Ida-Viru maakonna
maakonnalehtedes. Rahandusministeeriumile kaasnevad kulud ajalehtedes teadete
avaldamisega. Kulu suurus on ligi 4000 eurot.
11
https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/riigi-eriplaneeringud
8
Vastavalt PlanS § 28 lõikele 7 teavitatakse riigi eriplaneeringu ja KSH algatamisest 30 päeva
jooksul algatamisest arvates kirjalikult:
ministeeriume jt valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering
käsitleb;
Riigikogu;
planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksusi;
isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada. Arvestades planeeringuala suurust ja
asjaolu, et hetkel pole teada, kus hakkab Haljala-Kukruse trass paiknema (asukohta alles
hakatakse otsima), pole selles etapis võimalik tuvastada isikuid, kelle õigusi võib
planeering puudutada. Kuna nende isikute hulk, kelle õiguste puudutamine on
tõenäolisem, ei ole hetkel selge, siis lähtutakse teavitamisel haldusmenetluse seaduse §
31 lõike 1 punktist 1. Kui edasises menetluses selguvad isikud, kelle õigusi võib
planeering puudutada, siis kaasatakse nad PlanS § 31 lõikes 4 ja § 44 lõikes 4 sätestatud
viisil;
isikuid, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud (pole soovi avaldatud);
samuti isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise
keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sh valitsusväliseid
keskkonnaorganisatsioone neid ühendava organisatsiooni kaudu.
Isikupõhist nimekirja vt eelnõu punktis 5 alajaotuses „Kaasamine ja koostöö asukoha
eelvaliku etapis“.
Algatamisest teavitamisel esimeseks valikuks on elektrooniline teavitamine, st teavitus
edastatakse elektronposti aadressil. Kui see pole võimalik, edastatakse teavitus posti teel
lihtkirjaga (PlanS § 31 lõige 4).
7.2. Korralduse täitmisega seotud kulud
PlanS § 4 lõike 21 kohaselt planeeringu koostamise korraldaja võib ehitusprojekti koostamise
aluseks oleva planeeringu tellimise ja PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude
hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga.
PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjudeks on planeeringu elluviimisega kaasnevad
asjakohased majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad
mõjud, sealhulgas KSH korraldamine.
Antud juhul on planeeringu koostamisest huvitatud isikuks Transpordiamet kellega on
13.01.2022 sõlmitud koostöökokkulepe nr 1.1-22/22/29, mille kohaselt Transpordiamet
kannab riigi eriplaneeringu koostamise kulud, sh tasuvad PlanS § 4 lõike 2 punktis 5
sätestatud mõjude hindamise ning riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute eest.
Rahandusministeerium kannab riigi eriplaneeringu ja selle mõjude hindamisega seotud
menetluskulud (nt teavitamisega seotud kulud), mis kaetakse Rahandusministeeriumi
eelarvest.
Riigi eriplaneeringu maksumus täpsustub planeerimisprotsessis. Planeeringu asukoha
eelvaliku etapi, sh uuringute ja eskiisprojektide maksumus täpsustub pärast planeeringu
lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamist. Planeeringu detailse lahenduse, sh
uuringute ja eelprojekti maksumus täpsustub pärast asukoha eelvalikut.
9
Tabelis on esitatud riigi eriplaneeringu indikatiivne maksumus käibemaksuga ja kestus
arvestades Rahandusministeeriumi ja Transpordiameti hinnanguid:
Tegevus Eeldatav Eeldatav
maksumus kestus
Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade 100 000 eurot kuni 1 aasta
ja KSH programmi koostamine, sh:
- vajalike uuringute ja analüüside kaardistamine;
- uuringutele ja analüüsidele lähteülesannete
koostamine;
- kaasamist vajava ekspertpädevuse kaardistamine;
- eskiisprojekti(de)le lähteülesande koostamine.
Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH esimese 1,0 mln eurot kuni 2 aastat
etapi aruande koostamine, sh:
- vajalike uuringute ja analüüside läbiviimine;
- lähtetingimuste koostamine detailse lahenduse
koostamine;
- detailse lahenduse läbiviimiseks vajalike
uuringute ja analüüside kaardistamine;
- detailse lahenduse läbiviimiseks vajalikele
uuringutele ja analüüsidele lähteülesannete
koostamine;
- detailse lahenduse läbiviimiseks koostamisel
olevate ja kehtestatud detailplaneeringute ning
menetletavate ja väljastatud ehituslubade
kaardistamine;
- detailse lahenduse läbiviimiseks kaasamist vajava
ekspertpädevuse kaardistamine;
- eskiisprojekti(de) koostamine;
- eelprojekti(de)le lähteülesande koostamine.
Riigi eriplaneeringu detailne lahenduse ja KSH aruande 2,0 mln eurot kuni 3 aastat
koostamine, sh:
- vajalike uuringute ja analüüside läbiviimine;
- eelprojekti(de) koostamine;
- elluviimise tegevuskava koostamine.
Riigi eriplaneering kokku ligi 3,1 mln 6 aastat
eurot
7.3. Riigi eriplaneeringu elluviimine tulevikus
Riigi eriplaneeringu koostamise käigus määratakse Haljala–Kukruse trassi asukoht
variantide võrdluse teel, arvestades kõikide kehtivate piirangutega, sh mõjuga keskkonnale
ja kaitstavatele loodusobjektidele ning määrates vajadusel meetmed (ebasoodsa mõju
ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise, põhjendatud juhul ka heastamise
meetmed ning vajadusel seiremeetmed). Erinevate variantidena kaalutakse nii uue
trassikoridori asukoha määramist kui ka trassi kulgemist olemasolevas maanteetrassi
10
asukohas. Uut trassikoridori on võimalik kavandada asukohtadesse, kus piirangud seda
võimaldavad ning keskkonnale avalduvaid mõjusid on võimalik leevendada. Olemasolevas
maanteetrassi asukohas tuleb kavandada maantee plaanilise lahenduse vastavusse viimine
2+2 ristlõikega maanteele esitavate nõuetega ning sõiduradade asukoha määramine
olemasoleva maantee suhtes.
Planeeringu algatamise korralduse andmisel hetkel ei ole teada olulisi keskkonnakaitselisi
vm põhjuseid, mis välistaksid Haljala–Kukruse trassi kavandamiseks koostatava riigi
eriplaneeringu elluviimise tulevikus. See ei välista kirjeldatud asjaolude ilmsiks tulekut riigi
eriplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise raames. Kui riigi eriplaneeringu koostamise
ajal ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, siis võib Vabariigi
Valitsus riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH PlanS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel lõpetada.
Haljala–Kukruse trassi finantseerimise skeem otsustatakse pärast riigi eriplaneeringu
kehtestamist.
8. KORRALDUSE JÕUSTUMINE
Korraldus jõustub üldises korras.
9. KORRALDUSE EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE
Eelnõu koostamisel tehti koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga,
Keskkonnaministeeriumiga, Siseministeeriumiga, Kaitseministeeriumiga,
Maaeluministeeriumiga, Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametiga,
Keskkonnaametiga, Transpordiametiga ja AS Eleringiga.
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks järgmistele
valitsusasutustele: Riigikantselei, Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium,
Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium.
Eelnõu koostamisel tehti koostööd ja EIS kaudu esitatakse kooskõlastamiseks järgmisele
üleriigilisele kohaliku omavalitsuse üksuse liidule: Eesti Linnade ja Valdade Liit.
Eelnõu koostamisel küsiti järgmiste isikute arvamust: Rakvere linn, Haljala vald, Rakvere
vald, Viru-Nigula vald, Vinni vald, Lüganuse vald, Jõhvi vald, Toila vald, Kohtla-Järve linn,
Eesti Keskkonnaühenduste Koda.
Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud arvamused ja nendega arvestamise info on leitav
lisas 1.1
11
Lisa 1.1 Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud arvamuste arvestamise tabel
Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus
Kaitseministeerium, Planeeritav teelõik tagab juurdepääsu riigikaitseliste Eelnõu kohaselt tuleb planeeringu koostamisel
15.02.2022 nr 5-8/22/483 õppeväljakute ja linnakute maa-aladele ning arvestada riigikaitseliste aspektidega, mh kahesuguse
(kooskõlastaja) algatamise eelnõus esitatud planeeringuala hõlmab ka kasutuse nõuetega ning tagada kavandatavast
Aidu linnaku piiranguvööndit Püssi ja Kohtla- neljarealisest põhimaanteest sujuva ületuse Rutja
Nõmme vahelisel lõigul. Seda arvestades on õppeväljaku maa-alale.
Kaitseministeeriumile on oluline, et kõik uued
rajatavad transporditaristu objektid, sh kõnealune
Haljala-Kukruse maantee, vastaks Euroopa Liidus
(EL) välja töötatud kahesuguse kasutuse nõuetele,
mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) Euroopa Ühendamise Rahastu loomine
(2021/1153) artikkel 12 lg 2 alusel antava
1.
rakendusmäärusega.
Riigi eriplaneeringu alale jääb ka juurdepääs
Kaitseliidu Rutja õppeväljaku maa-ala.
Kaitseministeeriumi jaoks on oluline, et
planeeringulahendus tagab kavandatavast
neljarealisest põhimaanteest sujuva ületuse Arkna
küla ümbruses suunaga Kunda.
Eelnõu kohaselt tuleb planeeringu koostamisel
arvestada ka riigikaitseliste aspektidega. Seda
arvestades Kaitseministeerium kooskõlastab eelnõu.
12
Keskkonnaministeerium, Keskkonnaministeerium kooskõlastab Vabariigi Teadmiseks võetud
16.02.2022 nr 1-5/22/543-2 Valitsuse korralduse eelnõu „Riigitee 1 Haljala ja
2. (kooskõlastaja) Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee
riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamine“.
Maaeluministeerium, Maaeluministeerium kooskõlastab Vabariigi Teadmiseks võetud
09.02.2022 nr 1.4-2/226-1 Valitsuse korralduse „Riigitee 1 Haljala ja Kukruse
3. (kooskõlastaja) vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi
eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamine“ eelnõu märkusteta.
Majandus- ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teadmiseks võetud
Kommunikatsiooniministeerium, kooskõlastab märkusteta Vabariigi Valitsuse
18.02.2022 nr 2-7/2022/852 korralduse „Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise
4.
(kooskõlastaja) teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu
ning keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamine“ eelnõu ja selle seletuskirja koos lisadega.
Siseministeerium, Kooskõlastab Teadmiseks võetud
e-kiri 28.02.2022
5. (kooskõlastaja)
Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab eelnõu Teadmiseks võetud
17.02.2022 nr 5-1/42-2 juhul, kui arvestatakse kohalike omavalitsuste poolt
6. (kooskõlastaja) eelnõule esitatud ettepanekute ja arvamustega.
13
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, 1. Palume Eesti Linnade ja Valdade Liidul teha 1. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 31 lõikele
16.02.2022 nr 5-5/25 Rahandusministeeriumile ettepanek määrata Lääne- 1 ja § 44 lõikele 1 koostatakse riigi eriplaneeringut
(arvamuse andja) Viru Omavalitsuste Liit Riigitee 1 Haljala ja Kukruse koostöös ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega,
vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering
planeerimisega seotud edaspidiste tegevuste ja käsitleb. Eelnevast tulenevalt ei saa
eelnõude kooskõlastajaks. Rahandusministeerium rahuldada Lääne-Viru
Omavalitsuste Liidu ettepanekut ning käsitleda neid
2. Edaspidi Rakvere linn, Haljala-, Rakvere-, Viru- samaväärselt ministeeriumide ja teiste
Nigula- ja Vinni vald kujundavad ja esitavad oma valitsusasutustega, kellelt küsitakse riigi
arvamused 2+2 maantee planeerimise protsessi eriplaneeringu menetluse käigus kooskõlastust.
7. eelnõudele ühiselt läbi Lääne-Viru Omavalitsuste Rahandusministeerium lisab Lääne-Viru
Liidu. Omavalitsuste Liidu PlanS § 31 lõike 2 ja § 44 lõike
2 kohaste kaasatavate nimekirja.
2. Rahandusministeerium nõustub kui Rakvere linn,
Haljala-, Rakvere-, Viru-Nigula- ja Vinni vallad
esitavad oma arvamused Lääne-Viru Omavalitsuste
Liidu kaudu. Rahandusministeerium kaasab
tulenevalt PlanS § 31 lõike 2 ja § 44 lõike 2 kohaselt
kõiki planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuseid
edaspidi ikkagi eraldi kirjadega.
Ida-Viru Omavalitsuste Liit, 1. Palume Eesti Linnade ja Valdade Liidul teha 1. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 31 lõikele
17.02.2022 nr 2-8/18 Rahandusministeeriumile ettepanek määrata Ida- 1 ja § 44 lõikele 1 koostatakse riigi eriplaneeringut
(arvamuse andja) Virumaa Omavalitsuste Liit Riigitee 1 Haljala ja koostöös ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega,
Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering
planeerimisega seotud edaspidiste tegevuste ja käsitleb. Eelnevast tulenevalt ei saa
8.
eelnõude kooskõlastajaks. Rahandusministeerium rahuldada Ida-Viru
Omavalitsuste Liidu ettepanekut ning käsitleda neid
2. Edaspidi kujundavad Ida-Viru maakonna asjasse samaväärselt ministeeriumide ja teiste
puutuvad omavalitsused ja esitavad oma arvamused valitsusasutustega, kellelt küsitakse riigi
eriplaneeringu menetluse käigus kooskõlastust.
14
2+2 maantee planeerimise protsessi eelnõudele Rahandusministeerium lisab Ida-Viru Omavalitsuste
ühiselt läbi Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu. Liidu PlanS § 31 lõike 2 ja § 44 lõike 2 kohaste
kaasatavate nimekirja.
2. Rahandusministeerium nõustub kui Ida-Viru
maakonna asjasse puutuvad omavalitsused esitavad
oma arvamused Ida-Viru Omavalitsuste Liidu kaudu.
Rahandusministeerium kaasab tulenevalt PlanS § 31
lõike 2 ja § 44 lõike 2 kohaselt kõiki planeeringuala
kohaliku omavalitsuse üksuseid edaspidi ikkagi
eraldi kirjadega.
Lüganuse Vallavalitsus, Lüganuse Vallavalitsus on materjalidega tutvunud, Teadmiseks võetud
14.02.2022 nr 6-2/208-1 peab neid asjakohasteks ega esita
9. (arvamuse andja) täiendusettepanekuid.
Jõhvi Vallavalitsus, Oleme eelnõu materjalidega tutvunud ning peame neid Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 31 lõikele 1
17.02.2022 nr 2-6.3/874-1 asjakohasteks. ja § 44 lõikele 1 koostatakse riigi eriplaneeringut
(arvamuse andja) koostöös ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega,
Teeme ettepaneku lisada Ida-Virumaa Omavalitsuste kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering
Liit (reg kood 80189879) riigitee 1 Haljala ja Kukruse käsitleb. Eelnevast tulenevalt ei saa
vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee Rahandusministeerium rahuldada Jõhvi
planeerimisega seotud edaspidiste tegevuste ja eelnõude Vallavalitsuse ettepanekut ning käsitleda neid
10. kooskõlastajaks. samaväärselt ministeeriumide ja teiste
valitsusasutustega, kellelt küsitakse riigi
Jõhvi vald on seisukohal, et edaspidises on otstarbekas, eriplaneeringu menetluse käigus kooskõlastust.
kui Ida-Viru maakonna asjasse puutuvad omavalitsused Rahandusministeerium lisab Ida-Viru Omavalitsuste
kujundavad seisukohad ja arvamused planeerimise
Liidu PlanS § 31 lõike 2 ja § 44 lõike 2 kohaste
protsessis ühiselt läbi Ida-Virumaa Omavalitsuste
kaasatavate nimekirja.
Liidu.
15
Rahandusministeerium nõustub kui Ida-Viru
maakonna asjasse puutuvad omavalitsused esitavad
oma arvamused Ida-Viru Omavalitsuste Liidu kaudu.
Rahandusministeerium kaasab tulenevalt PlanS § 31
lõike 2 ja § 44 lõike 2 kohaselt kõiki planeeringuala
kohaliku omavalitsuse üksuseid edaspidi ikkagi
eraldi kirjadega.
Viru-Nigula Vallavalitsus, Viru-Nigula Vallavalitsus on materjalidega tutvunud, Teadmiseks võetud
03.03.2022 nr 7-7/187-1 peab eelnõud vajalikuks ega esita
11. (arvamuse andja) täiendusettepanekuid.
Kohtla-Järve Linnavalitsus, Riigi eriplaneeringu raames kavandatavale teele näha Teadmiseks võetud
07.03.2022 nr 2-5.5/481-1 ette nõuetekohase väljapääsu (sõidu) moodustamine
(arvamuse andja) tegelikult toimivalt Toila vallas Saka külas olevalt Riigi eriplaneeringu algatamise hetkel ei ole teada,
Sutermu teelt. millises asukohas saab olema Haljala-Kukruse trass.
Selleks töötatakse planeeringu koostamise käigus
22.09.2015 on kehtestatud Kohtla-Järve linnas Järve planeeringu ala sees välja trassialternatiivid. Nende
linnaosas paikneva Metsapargi maaüksuse ja lähiala omavahelise võrdlemise ja mõjuhindamise tulemusel
detailplaneering. Planeeringuala külgneb valitakse välja riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku
põhimaanteega 1 (E20) Tallinn-Narva km 154,15- etapi (I etapi) lõpuks välja üks trassialternatiiv,
12.
155,02 paremal pool. Detailplaneeringuga on millega liigutakse edasi detailse lahenduse etappi (II
planeeritud Järve linnaosa üldplaneeringus etapp). Detailse lahenduse etapi raames jätkub töö
kavandatud sportimisvõimalusi pakkuv puhkeala ühe trassiga ning lahendamisele kuuluvad mh ka
koos seda teenindava ettevõtluse ja infrastruktuuriga. kohalike teede ja ristetega seotud küsimused.
Antud planeeringu põhijoonisel on tähistatud Järve
linnaosa üldplaneeringuga määratud planeeritav
mitmetasandiline ristmik üle Tallinn-Narva maantee.
Detailplaneeringualale uusi mahasõite riigimaanteelt
1 ei ole kavandatud ja olemasolev kohaliku tee
16
3220066 Metsapargi tee ristmik on ette nähtud
likvideerida. Ettepanek Järve linnaosa
üldplaneeringus kindlaks määratud mitmetasandiline
ristmik riigi eriplaneeringuga raames lahendada.
17