dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus Keskkonnaministeeriumi märkustele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. märts 2022
Viit
1.10-17/2022/1924-1
Registreeritud
14. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2022
Vastutaja
Kristel Marksalu

Failid

  • 📎15-12488-1 14.03.2022 Väljaminev kiri.asice398 KB

Sisu (failidest)

Teie 14.02.2022 nr 1-5/22/528-2 Keskkonnaministeerium Meie 14.03.2022 nr 15-1/2488-1 [email protected] Vastus Keskkonnaministeeriumi märkustele Keskkonnaministeerium kooskõlastas Vabariigi Valitsuse korralduse „Üleriigilise planeeringu Eesti merealal ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu kehtestamine“ eelnõu ja palus oma kooskõlastuskirjas eelnõud täiendada välja toodud märkuste alusel. Rahandusministeerium teavitab, et arvestas Teie märkustega ja täiendas eelnõud vastavalt. Lisaks palusite täiendavalt selgitada, millistel põhjustel ei ole võimalik tuuleparkide rajamine kaugemale lahenduses valitud aladest. Keskkonnaministeeriumi andmetel on nt Rootsi kavandamas meretuuleparki oma majandusvööndisse, kus veesügavus on keskmiselt 100 m. Esmalt viitame, et Keskkonnaministeerium on planeeringulahenduse 05.11.2021 oma kirjaga nr 7-15/21/2496-22 kooskõlastanud. Planeeringulahendus ei ole pärast Keskkonnaministeeriumi poolt kooskõlastamist muutunud. Samuti on Keskkonnaministeeriumi esindajad olnud kaasatud kogu planeeringu protsessi vältel nii mereala planeeringu juhtrühma töö, rahvusvahelise piiriülese koostöö, kui ka muude planeeringu protsessis läbi viidud menetlusetappide raames. Seega eeldame, et suures plaanis on tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade ja kauguste teema põhjendused Teile teada. Täiendavalt selgitame, et planeeringulahenduse koostamisel oleme arvestanud 15.a perspektiivis tehnoloogiliselt standardseid lahendusi, mis meie oludesse sobivad. Hetkel teadaolevaks standardseks lahenduseks, mis sobib ka jäätuvatesse oludesse, on gravitatsioonivundamendil põhinev tehnoloogia. Teie poolt viidatud Rootsi meretuulepargi kavandamisel kaalutakse ujuvvundamentidel lahendusi. Planeeringu kehtivuse perioodi ja elluviimise ajaraamis ei ole alust eeldada, et ujuvvundamentidega tuulikupargid muutuvad tavalahenduseks, hetkel alles asutakse esimesi lahendusi katsetama. Samuti on Eesti majandusvööndis ujuvvundamentide kasutamine praeguste teadmiste ja tehniliste lahenduste juures riskantsem, kui Rootsi majandusvööndis, kuna Eesti merealal on merejää ja triivivate jäälaamade teke suurem (sh tulenevalt valdavatest tuule suundadest). See omakorda ettevaatusprintsiibist lähtuvalt ei toeta planeeringu eeldatava kehtivuse perioodil ujuvvundamentidega tuuleenergeetika arendusalade mahukamat planeerimist. Lisaks on erinevate huvide tasakaalustamisel oluliseks kriteeriumiks olnud sobivate alade leidmisel ka teiste merekasutuse valdkondade vajadused. Eesti majandusvöönd on väga ulatuslikul määral hõivatud rahvusvahelise laevatee ja veeliikluskoridoridega, mistõttu ei ole Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 võimalik planeeritud tuuleenergeetika alasid veel kaugemale ja sügavamale nihutada, neid asjaolusid visualiseerib ka planeeringu lahendus hästi. Teie poolt viidatud Rootsi meretuulepargi puhul on tegemist uue ja mittestandardse lahendusega, mille arendus on alles väga algusjärgus. Selliste uute nö erijuhtumite katsetuseks on Eesti mereala planeeringus ette nähtud tuuleenergeetika innovatsiooniala, mis on taotluslikult planeeritud sügavasse mereala piirkonda, kus teiste merekasutuste huvidega kattuvuste võimalused on väiksemad või puuduvad. Juhul, kui 15 aasta vaates tekib selge uuendusliku tuulepargi arendushuvi, tehnoloogia areng seda toetab ja eeldatavad mõjud on aktsepteeritavad, on alati võimalik kaaluda konkreetselt selleks sobivas asukohas eraldi uue planeerimismenetluse algatamist selle pargi rajamise kavandamiseks. Kokkuvõttes tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad on erineva sügavusega vetes ja Eesti mereala planeering ei välista ka sügavamatel aladel arendusi, sh uute innovaatiliste lahenduste katsetusi. Täname Keskkonnaministeeriumi tehtud koostöö eest ja loodame heale jätkuvale koostööle kehtestatud planeeringu elluviimisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Triin Lepland 4520521 [email protected] 2
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel