Teie 14.02.2022 nr 1-5/22/528-2
Keskkonnaministeerium Meie 14.03.2022 nr 15-1/2488-1
[email protected]
Vastus Keskkonnaministeeriumi märkustele
Keskkonnaministeerium kooskõlastas Vabariigi Valitsuse korralduse „Üleriigilise
planeeringu Eesti merealal ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi
teemaplaneeringu kehtestamine“ eelnõu ja palus oma kooskõlastuskirjas eelnõud täiendada
välja toodud märkuste alusel. Rahandusministeerium teavitab, et arvestas Teie märkustega ja
täiendas eelnõud vastavalt.
Lisaks palusite täiendavalt selgitada, millistel põhjustel ei ole võimalik tuuleparkide rajamine
kaugemale lahenduses valitud aladest. Keskkonnaministeeriumi andmetel on nt Rootsi
kavandamas meretuuleparki oma majandusvööndisse, kus veesügavus on keskmiselt 100 m.
Esmalt viitame, et Keskkonnaministeerium on planeeringulahenduse 05.11.2021 oma kirjaga
nr 7-15/21/2496-22 kooskõlastanud. Planeeringulahendus ei ole pärast
Keskkonnaministeeriumi poolt kooskõlastamist muutunud. Samuti on
Keskkonnaministeeriumi esindajad olnud kaasatud kogu planeeringu protsessi vältel nii
mereala planeeringu juhtrühma töö, rahvusvahelise piiriülese koostöö, kui ka muude
planeeringu protsessis läbi viidud menetlusetappide raames. Seega eeldame, et suures plaanis
on tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade ja kauguste teema põhjendused Teile teada.
Täiendavalt selgitame, et planeeringulahenduse koostamisel oleme arvestanud 15.a
perspektiivis tehnoloogiliselt standardseid lahendusi, mis meie oludesse sobivad. Hetkel
teadaolevaks standardseks lahenduseks, mis sobib ka jäätuvatesse oludesse, on
gravitatsioonivundamendil põhinev tehnoloogia. Teie poolt viidatud Rootsi meretuulepargi
kavandamisel kaalutakse ujuvvundamentidel lahendusi. Planeeringu kehtivuse perioodi ja
elluviimise ajaraamis ei ole alust eeldada, et ujuvvundamentidega tuulikupargid muutuvad
tavalahenduseks, hetkel alles asutakse esimesi lahendusi katsetama. Samuti on Eesti
majandusvööndis ujuvvundamentide kasutamine praeguste teadmiste ja tehniliste lahenduste
juures riskantsem, kui Rootsi majandusvööndis, kuna Eesti merealal on merejää ja triivivate
jäälaamade teke suurem (sh tulenevalt valdavatest tuule suundadest). See omakorda
ettevaatusprintsiibist lähtuvalt ei toeta planeeringu eeldatava kehtivuse perioodil
ujuvvundamentidega tuuleenergeetika arendusalade mahukamat planeerimist.
Lisaks on erinevate huvide tasakaalustamisel oluliseks kriteeriumiks olnud sobivate alade
leidmisel ka teiste merekasutuse valdkondade vajadused. Eesti majandusvöönd on väga
ulatuslikul määral hõivatud rahvusvahelise laevatee ja veeliikluskoridoridega, mistõttu ei ole
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
võimalik planeeritud tuuleenergeetika alasid veel kaugemale ja sügavamale nihutada, neid
asjaolusid visualiseerib ka planeeringu lahendus hästi.
Teie poolt viidatud Rootsi meretuulepargi puhul on tegemist uue ja mittestandardse
lahendusega, mille arendus on alles väga algusjärgus. Selliste uute nö erijuhtumite katsetuseks
on Eesti mereala planeeringus ette nähtud tuuleenergeetika innovatsiooniala, mis on
taotluslikult planeeritud sügavasse mereala piirkonda, kus teiste merekasutuste huvidega
kattuvuste võimalused on väiksemad või puuduvad. Juhul, kui 15 aasta vaates tekib selge
uuendusliku tuulepargi arendushuvi, tehnoloogia areng seda toetab ja eeldatavad mõjud on
aktsepteeritavad, on alati võimalik kaaluda konkreetselt selleks sobivas asukohas eraldi uue
planeerimismenetluse algatamist selle pargi rajamise kavandamiseks.
Kokkuvõttes tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad on erineva sügavusega vetes ja Eesti
mereala planeering ei välista ka sügavamatel aladel arendusi, sh uute innovaatiliste lahenduste
katsetusi.
Täname Keskkonnaministeeriumi tehtud koostöö eest ja loodame heale jätkuvale koostööle
kehtestatud planeeringu elluviimisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Triin Lepland 4520521
[email protected]
2