eie 16.02.2022 * r 15-4/1756-1 *
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 04.03.2022 nr 1.10-17/2022/1255-2
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Vastuskiri pöördumisele
Austatud Katri-Liis Ennok
Täname teid kirja eest!
Pöördusite Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole arvamuse
saamiseks, mis saadeti Teile Eesti Linnade ja Valdade Liidu (edaspidi ELVL) poolt. ELVL esitatud
arvamuses tehakse ettepanek kaaluda täna mereala planeeringus tuuleenergeetika alade
määramisel arvesse võetud 11 kilomeetri laiuse nö visuaalse puhverala laiendamist vähemalt 15
kilomeetrini.
Lühidalt kokku võttes ei saa me kuidagi sellise ettepanekuga nõustuda. Eesti merealaplaneeringu
koostamise protsessi raames on erinevaid merekasutuse võimalusi ning piiranguid põhjalikult
analüüsitud. Selle tulemusena on meretuuleparkide arendamiseks hinnatud sobilikuks vaid 4,5%1
Eesti merealast. ELVL ettepanekuga väheneks see ala veelgi (18% võrra). Arvestades, et puudub
kindlus, et kõigile meretuuleparkide planeeringualadele saab reaalselt meretuuleparke rajada
(näiteks võib keskkonnamõjude hindamise käigus selguda, et tuulepargi rajamine ei ole võimalik),
tekib alade veelgi suurema vähendamise korral risk, et Eesti ei täida tulevikus oma
kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku, taastuvenergia ning varustuskindluse eesmärke.
Pikemalt
MKM, kaaludes ELVL ettepanekut laiendada meretuuleparkide puhverala 15 kilomeetrini, leiab,
et see ei ole põhjendatud. Praeguses merealaplaneeringu eelnõus on meretuuleparkide alad 11,1
km kaugusel rannikust. See tähendab, et ELVL ettepaneku kohaselt väheneks meretuuleparkide
rajamiseks soblikud alad ning tekib risk, et Eestil jäävad l tulevikus täitmata kliimaneutraalsele
energiatootmisele ülemineku2, taastuvenergia3 ja varustuskindluse eesmärgid. Näiteks . Riiklikus
energia- ja kliimakavas on planeeritud 2030. aastaks jõuda 42%-lise taastuvenergia osakaaluni
1
Meretuuleparkide rajamiseks merealaplaneeringus ette nähtud sobilikud alad moodustavad vaid 4,5 % (1783 km2)
Eesti merealast
(http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/Kehtestamisele/1_MSP_Seletuskiri.pdf).
2
https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia
3
2030. aastal on Eesti eesmärgiks saavutada taastuvenergia osatähtsuseks 42% energia summaarsest lõpptarbimisest
(https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030) ning 2035.
aastaks 55% (https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia), sealjuures suurim osa
sellest kasvust peab tulema taastuvelektri tootmisest.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
energia summaarsest lõpptarbimisest, 2050. aasta eesmärgiks on jõuda kliimaneutraalsuseni.
Seega peab Eesti tulevikus taastuvelektri osakaalu oluliselt suurendama. Eesti mereala planeeringu
(edaspidi MSP) koostamise käigus on tuuleenergeetika alade määramisel lähtutud nö
välistusmeetodist, võttes samm-sammult arvesse erinevates uuringutes välja toodud ja parimast
praktikast tulenevaid piiravaid asjaolusid. Planeeringus on majanduslikke ja tehnoloogilisi aspekte
arvestavaid tuuleenergeetika alasid oluliselt kärbitud tagamaks kaitseväe radarite töövõime,
looduskaitselised eesmärgid (olemasolevatele kaitsealadele tuuleenergeetikat alasid ei planeerita),
visuaalne puhver (11,1 km) jne, mille tulemusel on leitud tuuleenergeetikaks sobilikud alad. MKM
hinnangul on MSP koostatud piisava põhjalikkusega ja on arvestatud erinevate sektorite ja avaliku
huviga potentsiaalsete tuuleenergeetika alade leidmisel. Kriteeriumite muutmine planeeringus ei
ole põhjendatud.
MKM näeb suurimat kasvupotentsiaali eesmärkide saavutamisel meretuuleparkides toodetud
elektrienergia näol. Juhul kui puhvertsoon laieneks tulenevalt ELVL ettepanekule väheneksid
potentsiaalsed tuulepargi alad kokkuvõtlikult 18%. Seega puhverala suurendamine paneb
ebavõrdsesse olukorda uute hoonestusluba taotlejad võrreldes hoonestusloa menetlust alustanud
arendajatega. Ala number 1, mis asub Liivi Lahes väheneks 13% ja ala nr 2, mis asub Saaremaast
läänes 20% (vt joonis 1).
Juhul kui meretuuleparkide arendamiseks sobivaid alasid vähendada, tuleks mereala planeeringu
protsess uuesti avada. MKM huvi merealade planeeringus on seotud sooviga leida Eesti meres
piisavalt alasid, kuhu oleks võimalik rajade meretuuleparke millel oleks võimalikult kõrge
sotsiaalmajanduslik kasu ning mille saavutame juhul kui on tagatud piisav konkurents. Täiendavalt
ei ole võimalik ka alade nihutamine kaugemale, sest alade liigutamise järgselt suureneks kattumine
looduskaitse aladega ning kattuvus veeliiklus- ja lennukoridoridega. Alade nihutamisest tulenevalt
väheneksid tuuleenergeetika potentsiaalsed alad veeliiklusaladest (nt. ala nr 2. liigutamine läände
ei ole võimalik tulenevalt rahvusvahelisest laevateest) sõltuvalt 21% (119 km2) ning
looduskaitsealade kattuvuse tõttu täiendavalt 57 km2. Lisaks suurenevad sügavused
meretuuleparkide rajamisel, mille tulemusel muutuks pargi rajamine kulukamaks ja
majanduslikult vähem otstarbekaks. Meretuulepargi ehitamine kaugemale maismaa põhivõrgust
muudab meretuulepargi ehitamise kulukamaks mille tulemusel väheneks arendajate huvi
investeerida Eesti merealadele. Seega väheneks potentsiaalsete meretuuleparkide alade maht
märgatavalt kuhu oleks võimalik meretuuleparke rajada. Eelnevatele põhjustele tuginedes pole
võimalik arvestada ettepanekuga alade nihutamise osas kuna väheneksid oluliselt alad, kuhu oleks
võimalik meretuuleparke rajada.
2 (4)
Joonis 1. Tuuleenergeetika potentsiaalsed alad Eesti mereala planeeringus märgitud sinise
triibutusega.
Rahandusministeerium koostöös MKMiga tellis MSP raames 2020. aastal uuringu:
„Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste
juhendmaterjal“, kus on leitud, et 300 m kõrguste tuulikute kohaliku suurima mõjuga alaks saab
lugeda orienteeruvalt tsooni 20 km ulatuses tuulikupargist (tuulepargid on nähtavad
orienteeruvalt 50 km ulatuses).
Seega tuuleelektrijaama nihutamisel rannikust 15 km kaugusele ei kaasneks visuaalsest
seisukohast oodatud tulemust kuna suurima mõjuga ala ulatuks ikkagi rannikule. Töö visuaalsete
mõjude täpsema hindamisega algab järgmises planeerimisetapis, hoonestusloa menetluses, kus
väljatöötatud juhendmaterjali või samaväärset üldtunnustatud metoodikat, mis on Eesti oludele
vastav, tuleb kasutada sisendina ja hindamisel tuleb lähtuda ka Eesti mereala planeeringus
sätestatud suuniseid ja tingimusi.
Eelnevatele põhjendustele tuginedes jääb MKM seisukohale, et tuuleenergeetika potentsiaalseid
alasid ei tohi vähendada ning puhverala kriteeriumit ei tuleks laiendada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanus Uiga
juhataja
3 (4)
Kristo Kaasik
6256465
[email protected]
4 (4)
Veikko Luhalaid Teie 09.02.2022 nr 5-1/39-1
Eesti Linnade ja Valdade Liit Meie 14.03.2022 nr 15-1/2489-1
[email protected]
Vastus Eesti Linnade ja Valdade
Liidu märkustele
Austatud härra Luhalaid
Eesti Linnade ja Valdade Liit (edaspidi ELVL) kooskõlastas Vabariigi Valitsuse korralduse
„Üleriigilise planeeringu Eesti merealal ja sellega piirneva rannikuala, samuti
majandusvööndi teemaplaneeringu kehtestamine“ eelnõu ja esitas täiendava arvamuse
planeeringulahenduse kohta. Tegite ettepaneku kaaluda planeeringus märgitud 11 kilomeetri
visuaalse puhverala muutmist, suurendades seda vähemalt 15 kilomeetrini.
Esmalt juhime tähelepanu, et ELVL on planeeringulahenduse kooskõlastanud 27.10.2021
oma kirjaga nr 5-2/158-2. Planeeringulahendus ei ole pärast ELVL-i poolt kooskõlastamist
muutunud.
Viitate oma kirjas kehtivale Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringule ning
kunagisele Häädemeeste valla ettepanekule selle kohta. Käesoleval juhul oli tegemist Eesti
mereala planeeringu kehtestamise korralduse eelnõu kooskõlastamise protsessiga, mis Pärnu
merealal kavandatavaid tegevusi ei puuduta. Pärnu maakonnaga piirnev mereala planeering
jääb kehtima pärast Eesti mereala planeeringu kehtestamist.
Oleme Teie poolt esitatud ettepaneku edastanud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM), kes on selgitanud tuuleenergeetika
arendamiseks sobilike alade ja ranniku vahelise kauguse määramisega seonduvaid asjaolusid,
kaalunud ettepaneku mõju energeetika valdkonnale põhjalikult ning andnud oma seisukoha
Rahandusministeeriumile saadetud vastuskirjas 04.03.2022 nr 1.10-17/2022/1255-2.
Edastame käesolevaga MKM-i seisukoha kirja lisana.
MKM-i kirjas toodule täiendavalt selgitame, et Eesti mereala planeeringu koostamisel on
olnud läbivaks põhimõtteks erinevate huvide tasakaalustamine, mis on ka üks
planeerimisseaduses (PlanS § 10) toodud oluline planeerimise põhimõte. Tuuleenergeetika
arendamiseks sobivate alade leidmisel on lisaks nö visuaalse puhverala arvestamisele,
arvestatud ka teadaolevaid looduskaitselisi ja riigikaitselisi piirangud, vajalikke lennu- ja
laevateede koridore jpm. Tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade kujunemise
kaalutlusprotsessi on täpsemalt kirjeldatud planeeringu seletuskirja peatükis 5.6.3 (lk 37–46).
Iga kriteeriumit on hoolikalt kaalutud ja põhjendatud. Planeeringulahendus toob välja, et
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad realiseeruvad eeldatavasti ca 70% ulatuses,
arvestades planeeringus toodud tingimusi.
Rahandusministeerium koostöös MKMiga tellis 2020. aastal uuringu: „Meretuulikuparkide
arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“,
kus on rahvusvahelisele praktikale tuginedes välja toodud, et 300 m kõrguste tuulikute
kohaliku suurima mõjuga alaks saab lugeda orienteeruvalt tsooni 20 km ulatuses
tuulikupargist (tuulepargid on nähtavad orienteeruvalt 50 km ulatuses).
Oleme analüüsinud, et Teie ettepaneku alusel visuaalse puhverala suurendamisel väheneksid
tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad kokku ca 18% võrra ja muudaksid ka
meretuuleparkide rajamise majanduslikult vähem otstarbekaks (vt põhjendusi täpsemalt
MKM-i kirjast). Samas tuuleelektrijaama nihutamisel rannikust 15 km kaugusele ei kaasneks
visuaalsest seisukohast oodatud tulemust, kuna suurima mõjuga ala ulatuks ikkagi rannikule.
Tasakaalustatud planeeringulahenduse saavutamiseks pole võimalik tuulikutest tulenevat
visuaalset muutust täielikult vältida nende kaugemale merealale kavandamisega. Mõne km
võrra alade kaugemale nihutamine ei anna omakorda visuaalsete mõjude kontekstis sellist
efekti, mis kaaluks üles sedavõrd suurte potentsiaalikate alade kasutusele võtmata jätmise.
Valminud planeeringulahendus arvestab erinevate valdkondade vajadusi asjakohasel viisil ja
planeeringus toodud tingimuste ja suuniste järgimisel on võimalik visuaalset mõju
leevendada.
Lähtudes eeltoodust ja energeetika valdkonda esindava ministeeriumi MKM-i seisukohtadest,
ei ole Teie täiendavalt esitatud ettepanekut võimalik arvestada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Triin Lepland 4520521
[email protected]
2