dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus Eesti Linnade ja Valdade Liidu märkustele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. märts 2022
Viit
1.10-17/2022/1255-3
Registreeritud
14. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2022
Vastutaja
Kristo Kaasik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎15-12489-1 14.03.2022 Väljaminev kiri.asice879 KB

Sisu (failidest)

eie 16.02.2022 * r 15-4/1756-1 * Rahandusministeerium [email protected] Meie 04.03.2022 nr 1.10-17/2022/1255-2 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Vastuskiri pöördumisele Austatud Katri-Liis Ennok Täname teid kirja eest! Pöördusite Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole arvamuse saamiseks, mis saadeti Teile Eesti Linnade ja Valdade Liidu (edaspidi ELVL) poolt. ELVL esitatud arvamuses tehakse ettepanek kaaluda täna mereala planeeringus tuuleenergeetika alade määramisel arvesse võetud 11 kilomeetri laiuse nö visuaalse puhverala laiendamist vähemalt 15 kilomeetrini. Lühidalt kokku võttes ei saa me kuidagi sellise ettepanekuga nõustuda. Eesti merealaplaneeringu koostamise protsessi raames on erinevaid merekasutuse võimalusi ning piiranguid põhjalikult analüüsitud. Selle tulemusena on meretuuleparkide arendamiseks hinnatud sobilikuks vaid 4,5%1 Eesti merealast. ELVL ettepanekuga väheneks see ala veelgi (18% võrra). Arvestades, et puudub kindlus, et kõigile meretuuleparkide planeeringualadele saab reaalselt meretuuleparke rajada (näiteks võib keskkonnamõjude hindamise käigus selguda, et tuulepargi rajamine ei ole võimalik), tekib alade veelgi suurema vähendamise korral risk, et Eesti ei täida tulevikus oma kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku, taastuvenergia ning varustuskindluse eesmärke. Pikemalt MKM, kaaludes ELVL ettepanekut laiendada meretuuleparkide puhverala 15 kilomeetrini, leiab, et see ei ole põhjendatud. Praeguses merealaplaneeringu eelnõus on meretuuleparkide alad 11,1 km kaugusel rannikust. See tähendab, et ELVL ettepaneku kohaselt väheneks meretuuleparkide rajamiseks soblikud alad ning tekib risk, et Eestil jäävad l tulevikus täitmata kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku2, taastuvenergia3 ja varustuskindluse eesmärgid. Näiteks . Riiklikus energia- ja kliimakavas on planeeritud 2030. aastaks jõuda 42%-lise taastuvenergia osakaaluni 1 Meretuuleparkide rajamiseks merealaplaneeringus ette nähtud sobilikud alad moodustavad vaid 4,5 % (1783 km2) Eesti merealast (http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/Kehtestamisele/1_MSP_Seletuskiri.pdf). 2 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 3 2030. aastal on Eesti eesmärgiks saavutada taastuvenergia osatähtsuseks 42% energia summaarsest lõpptarbimisest (https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030) ning 2035. aastaks 55% (https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia), sealjuures suurim osa sellest kasvust peab tulema taastuvelektri tootmisest. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 energia summaarsest lõpptarbimisest, 2050. aasta eesmärgiks on jõuda kliimaneutraalsuseni. Seega peab Eesti tulevikus taastuvelektri osakaalu oluliselt suurendama. Eesti mereala planeeringu (edaspidi MSP) koostamise käigus on tuuleenergeetika alade määramisel lähtutud nö välistusmeetodist, võttes samm-sammult arvesse erinevates uuringutes välja toodud ja parimast praktikast tulenevaid piiravaid asjaolusid. Planeeringus on majanduslikke ja tehnoloogilisi aspekte arvestavaid tuuleenergeetika alasid oluliselt kärbitud tagamaks kaitseväe radarite töövõime, looduskaitselised eesmärgid (olemasolevatele kaitsealadele tuuleenergeetikat alasid ei planeerita), visuaalne puhver (11,1 km) jne, mille tulemusel on leitud tuuleenergeetikaks sobilikud alad. MKM hinnangul on MSP koostatud piisava põhjalikkusega ja on arvestatud erinevate sektorite ja avaliku huviga potentsiaalsete tuuleenergeetika alade leidmisel. Kriteeriumite muutmine planeeringus ei ole põhjendatud. MKM näeb suurimat kasvupotentsiaali eesmärkide saavutamisel meretuuleparkides toodetud elektrienergia näol. Juhul kui puhvertsoon laieneks tulenevalt ELVL ettepanekule väheneksid potentsiaalsed tuulepargi alad kokkuvõtlikult 18%. Seega puhverala suurendamine paneb ebavõrdsesse olukorda uute hoonestusluba taotlejad võrreldes hoonestusloa menetlust alustanud arendajatega. Ala number 1, mis asub Liivi Lahes väheneks 13% ja ala nr 2, mis asub Saaremaast läänes 20% (vt joonis 1). Juhul kui meretuuleparkide arendamiseks sobivaid alasid vähendada, tuleks mereala planeeringu protsess uuesti avada. MKM huvi merealade planeeringus on seotud sooviga leida Eesti meres piisavalt alasid, kuhu oleks võimalik rajade meretuuleparke millel oleks võimalikult kõrge sotsiaalmajanduslik kasu ning mille saavutame juhul kui on tagatud piisav konkurents. Täiendavalt ei ole võimalik ka alade nihutamine kaugemale, sest alade liigutamise järgselt suureneks kattumine looduskaitse aladega ning kattuvus veeliiklus- ja lennukoridoridega. Alade nihutamisest tulenevalt väheneksid tuuleenergeetika potentsiaalsed alad veeliiklusaladest (nt. ala nr 2. liigutamine läände ei ole võimalik tulenevalt rahvusvahelisest laevateest) sõltuvalt 21% (119 km2) ning looduskaitsealade kattuvuse tõttu täiendavalt 57 km2. Lisaks suurenevad sügavused meretuuleparkide rajamisel, mille tulemusel muutuks pargi rajamine kulukamaks ja majanduslikult vähem otstarbekaks. Meretuulepargi ehitamine kaugemale maismaa põhivõrgust muudab meretuulepargi ehitamise kulukamaks mille tulemusel väheneks arendajate huvi investeerida Eesti merealadele. Seega väheneks potentsiaalsete meretuuleparkide alade maht märgatavalt kuhu oleks võimalik meretuuleparke rajada. Eelnevatele põhjustele tuginedes pole võimalik arvestada ettepanekuga alade nihutamise osas kuna väheneksid oluliselt alad, kuhu oleks võimalik meretuuleparke rajada. 2 (4) Joonis 1. Tuuleenergeetika potentsiaalsed alad Eesti mereala planeeringus märgitud sinise triibutusega. Rahandusministeerium koostöös MKMiga tellis MSP raames 2020. aastal uuringu: „Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“, kus on leitud, et 300 m kõrguste tuulikute kohaliku suurima mõjuga alaks saab lugeda orienteeruvalt tsooni 20 km ulatuses tuulikupargist (tuulepargid on nähtavad orienteeruvalt 50 km ulatuses). Seega tuuleelektrijaama nihutamisel rannikust 15 km kaugusele ei kaasneks visuaalsest seisukohast oodatud tulemust kuna suurima mõjuga ala ulatuks ikkagi rannikule. Töö visuaalsete mõjude täpsema hindamisega algab järgmises planeerimisetapis, hoonestusloa menetluses, kus väljatöötatud juhendmaterjali või samaväärset üldtunnustatud metoodikat, mis on Eesti oludele vastav, tuleb kasutada sisendina ja hindamisel tuleb lähtuda ka Eesti mereala planeeringus sätestatud suuniseid ja tingimusi. Eelnevatele põhjendustele tuginedes jääb MKM seisukohale, et tuuleenergeetika potentsiaalseid alasid ei tohi vähendada ning puhverala kriteeriumit ei tuleks laiendada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Uiga juhataja 3 (4) Kristo Kaasik 6256465 [email protected] 4 (4) Veikko Luhalaid Teie 09.02.2022 nr 5-1/39-1 Eesti Linnade ja Valdade Liit Meie 14.03.2022 nr 15-1/2489-1 [email protected] Vastus Eesti Linnade ja Valdade Liidu märkustele Austatud härra Luhalaid Eesti Linnade ja Valdade Liit (edaspidi ELVL) kooskõlastas Vabariigi Valitsuse korralduse „Üleriigilise planeeringu Eesti merealal ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu kehtestamine“ eelnõu ja esitas täiendava arvamuse planeeringulahenduse kohta. Tegite ettepaneku kaaluda planeeringus märgitud 11 kilomeetri visuaalse puhverala muutmist, suurendades seda vähemalt 15 kilomeetrini. Esmalt juhime tähelepanu, et ELVL on planeeringulahenduse kooskõlastanud 27.10.2021 oma kirjaga nr 5-2/158-2. Planeeringulahendus ei ole pärast ELVL-i poolt kooskõlastamist muutunud. Viitate oma kirjas kehtivale Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringule ning kunagisele Häädemeeste valla ettepanekule selle kohta. Käesoleval juhul oli tegemist Eesti mereala planeeringu kehtestamise korralduse eelnõu kooskõlastamise protsessiga, mis Pärnu merealal kavandatavaid tegevusi ei puuduta. Pärnu maakonnaga piirnev mereala planeering jääb kehtima pärast Eesti mereala planeeringu kehtestamist. Oleme Teie poolt esitatud ettepaneku edastanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM), kes on selgitanud tuuleenergeetika arendamiseks sobilike alade ja ranniku vahelise kauguse määramisega seonduvaid asjaolusid, kaalunud ettepaneku mõju energeetika valdkonnale põhjalikult ning andnud oma seisukoha Rahandusministeeriumile saadetud vastuskirjas 04.03.2022 nr 1.10-17/2022/1255-2. Edastame käesolevaga MKM-i seisukoha kirja lisana. MKM-i kirjas toodule täiendavalt selgitame, et Eesti mereala planeeringu koostamisel on olnud läbivaks põhimõtteks erinevate huvide tasakaalustamine, mis on ka üks planeerimisseaduses (PlanS § 10) toodud oluline planeerimise põhimõte. Tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade leidmisel on lisaks nö visuaalse puhverala arvestamisele, arvestatud ka teadaolevaid looduskaitselisi ja riigikaitselisi piirangud, vajalikke lennu- ja laevateede koridore jpm. Tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade kujunemise kaalutlusprotsessi on täpsemalt kirjeldatud planeeringu seletuskirja peatükis 5.6.3 (lk 37–46). Iga kriteeriumit on hoolikalt kaalutud ja põhjendatud. Planeeringulahendus toob välja, et Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad realiseeruvad eeldatavasti ca 70% ulatuses, arvestades planeeringus toodud tingimusi. Rahandusministeerium koostöös MKMiga tellis 2020. aastal uuringu: „Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“, kus on rahvusvahelisele praktikale tuginedes välja toodud, et 300 m kõrguste tuulikute kohaliku suurima mõjuga alaks saab lugeda orienteeruvalt tsooni 20 km ulatuses tuulikupargist (tuulepargid on nähtavad orienteeruvalt 50 km ulatuses). Oleme analüüsinud, et Teie ettepaneku alusel visuaalse puhverala suurendamisel väheneksid tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad kokku ca 18% võrra ja muudaksid ka meretuuleparkide rajamise majanduslikult vähem otstarbekaks (vt põhjendusi täpsemalt MKM-i kirjast). Samas tuuleelektrijaama nihutamisel rannikust 15 km kaugusele ei kaasneks visuaalsest seisukohast oodatud tulemust, kuna suurima mõjuga ala ulatuks ikkagi rannikule. Tasakaalustatud planeeringulahenduse saavutamiseks pole võimalik tuulikutest tulenevat visuaalset muutust täielikult vältida nende kaugemale merealale kavandamisega. Mõne km võrra alade kaugemale nihutamine ei anna omakorda visuaalsete mõjude kontekstis sellist efekti, mis kaaluks üles sedavõrd suurte potentsiaalikate alade kasutusele võtmata jätmise. Valminud planeeringulahendus arvestab erinevate valdkondade vajadusi asjakohasel viisil ja planeeringus toodud tingimuste ja suuniste järgimisel on võimalik visuaalset mõju leevendada. Lähtudes eeltoodust ja energeetika valdkonda esindava ministeeriumi MKM-i seisukohtadest, ei ole Teie täiendavalt esitatud ettepanekut võimalik arvestada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Triin Lepland 4520521 [email protected] 2
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel