dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. märts 2022
Viit
17-2/2022/1909-1
Registreeritud
14. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Väikesaarte Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-2 Energeetika kirjavahetus valitsusasutustega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-2/2022
Vastutaja
Kristo Kaasik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎EnKS vastuskiri, VSL.asice93 KB

Sisu (failidest)

MTÜ VÄIKESAARTE LIIT Taavi Aas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 11.03.2022 Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõust Lugupeetud minister, Oma 09.08.2021 kirjaga nr 17-2/2021/4773-1 saatsite kooskõlastamisele Tuuleenergeetika sektori kohaliku kasu õigusliku instrumendi seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK). VTK-le saatis m.h Kihnu Vallavalitsus omapoolsed märkused ja ettepanekud oma 16. september 2021 kirjaga nr 2-6/25 “Kihnu Vallavalitsuse ettepanekud ja märkused tuuleenergeetika sektori kohaliku kasu õigusliku instrumendi seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele” Kirjas toodi välja mitmed asjaolud, mis vajavad kohaliku kasu regulatsiooni osas täiendavat selgitust. Olete oma 09.02.2022 kirjaga nr 17-7/2021/1031-1 esitanud kooskõlastamiseks energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (EnKS), mis on jätkudokument VTK-le. Kahetsusväärselt ei ole mitmed esitatud küsimused saanud vastuseid ning eelnõu seletuskiri ei käsitle olulisi aspekte kohaliku kasu rakendamise osas. Samuti ei ole põhjendatud, kuidas on kujunenud olulised põhimõttelised seisukohad kohaliku kasu instrumendi ning kohaliku kasu jagunemise osas. Märgime, et mitmed neist on põhimõttelised küsimused, mis mõjutavad meretuuleparkide äärsete kohalike omavalitsuste korraldust järgnevate aastakümnete vältel. Lähtuvalt esitatud eelnõust, esitab MTÜ Väikesaarte Liit järgnevad küsimused, seisukohad ja ettepanekud EnKSi eelnõu menetluse raames: 1. Eelnõu § 1 punktis 2 on käsitletud kalandusettevõtjana füüsilist isikut, kes püüab kala kutselise kalapüügi vahendiga. Palume üle vaadata mõiste selgituse, sest kalandusettevõtja ei ole kalur kalapüügiloal füüsilise isikuna, vaid kalapüügiloa omanik ehk ettevõtja. Kalapüügiluba saab omada ainult äriregistris registreeritud isik. Kalapüügiloa omaniku loale võib olla kantud piiramatu arv kalureid, kellel on õigus kalandusettevõtja loa alusel kala püüda. Püügiandmed esitatakse kalandusettevõtja kohta. Külamaja, Hullo küla Tegevjuht Ingvar Saare SEB EE051010220279260221 Vormsi vald [email protected] SWIFT/BIC EEUHEE2X Läänemaa 91301 +372 5119242 Registrikood 80548798 2. Eelnõu § 1 punktis 3 on märgitud meretuulepargi mõjualana: 213) meretuulepargi mõjuala – piirkond, mis ulatub meres paiknevast tuuleelektrijaama torni keskpunktist kuni 25 kilomeetri kaugusele;“; Kavandatud punkt ei ole kooskõlas mereplaneeringu põhimõttega, kus meretuulepargi ala vaadeldakse kaugusena kaldast ehk maalt merele, mitte merelt maale. Jääb arusaamatuks, miks kohaliku kasu mõistes hinnatakse mõjusid tuulikust maa poole, kui kogu senine planeerimisloogika ja tuuleenergeetika arendusalade planeerimine on lähtunud vastupidisest põhimõttest. Lähtuda tuleks planeeringust sätestatud põhimõtetest. Samuti ei ole selgitatud, miks on menetluse jooksul mõjuala piir kujunenud algse 15 kilomeetri pealt 25 kilomeetrini. Seletuskirjas toodud põhjendus, et tuulepark on nähtav 70 km kaugusele, peaks otseselt tooma kaasa mõjuala kaugusega 70 km. Eelnõus toodud 25 km ulatus on põhjendamatu ja mitteasjakohane. Me ei ole nõus 25 km ulatusega ning palume eelnõus kavandada 20 km ulatusega mõjuala sarnaselt VTK-le. 3. Eelnõu § 321 lõike 2 selgitus on vastuoluline. Seletuskirja kirjutatakse: “Maismaa ja meretuuleparkide puhul on lähenemine maksmise osas erinev ja seda põhjusel, et maismaa tuulepark on rajatud füüsiliselt KOVi territooriumile, kuid territoriaalmerre või majandusvööndisse rajatud meretuulepark on rajatud riigile kuuluvasse avalikku veekogusse. Täiendavalt on ettevõtjatel võimalik rajatud tuulepargist saada kasu tehes pikaajalisi elektrilepinguid elektritootjatega või rajada otseliin tootmisseadme ja tarbija vahele, mille tulemusel on toodetav elektrienergia tarbijale odavam ja otseliini puhul ka ilma võrgutasudeta.” Teisisõnu, maismaa tuuleparkidel on kohaliku kasu määr kõrgem ning lisaks on võimalik tarbida alternatiivse kasuna võrgutasuta elektrit. Meretuuleparkide osas on kohaliku kogukonna ainus kasu tootmisühikult makstav tasu. Seetõttu teeme ettepaneku, et vähemalt tasumäär mere- ja maismaatuuleparkide puhul peab olema võrdne. 4. Eelnõu § 321 lõike 3 puhul on määratletud ära, et KOV saab tuulikutasu tema territooriumil olevate tuulikute eest ning kõrvalasuva KOVi tuulikute eest teine omavalitsus tasu ei saa. Lõikes 4 kirjutatakse, et meretuuleparkide puhul jaotub tasu võrdselt. Maismaatuulepargid ühe KOV territooriumi omavad samasugust mõju kõrvaasuva omavalitsuse territooriumile kui enda territooriumile (juhul kui paiknevad mõjualas), kuid eelnõu kohaselt mõju, mida kohaliku kasu raames kompenseerida, ei eksisteeri. Meretuuleparkide puhul on lähtutud risti vastupidisest põhimõttest - mõju on kõikidele KOVidele, kes asuvad eelnõu kohaselt 25km raadiuses meretuulepargi alast. Seletuskiri täpsustab, et tasu jagatakse meretuuleparkide puhul sellisel juhul võrdselt ning kogu meretuulepargi ulatuses. Jääb arusaamatuks ning seletuskiri ei selgita, miks: a. tasu jaotatakse võrdselt, kui mõju avaldavad siiski konkreetsed tuulikud ning iga konkreetse tuuliku kaugus omavalitsusest on hõlpsalt leitav; b. miks tasu arvestamise aluseks on kogu meretuulepargi pindala, kuigi on eraldiseisvalt välja arvestada, kui palju konkreetne tuulik on elektrit tootnud. Palume selgitada, miks on lähtutud ühtsest määratlusest? Eelnõus esitatud lahendusega ei ole võimalik nõustuda. 5. Eelnõu § 325 sätestab meres paikneva tuulikutasu taotlemise ja maksmise korra. Lõige 1 sätestab, et tuulikutasu on 0.3 eurot megavatt-tunni kohta. Teeme ettepaneku, et tuulikutasu peab olema võrdne maismaatuuleparki kavandatud tuulikutasuga ning selleks on 0.5 eurot megavatt-tunni kohta. 0.3 eurot megavatt-tunni kohta oleks madalam kui seni teadaolev kogukonnakokkulepe, mis sõlmiti Hiiumaal 0.32 eurot megavatt-tunni kohta. Kokkuvõtvalt on erinev tasumäär vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttele ning tasu peaks olema võrdne nii mere kui maismaatuulikute puhul. 6. Eelnõu § 325 lõike 1 kohta kirjutatakse seletuskirjas, et olenemata palju tuulikuid 25 km mõjuala sees on, jaotatakse tasu võrdselt. Selline lähenemisviis ei ole vastuvõetav. Lähtuda tuleb VTKs esitatud 20 km piirist ning arvestada kaugust rannikust. Mõjuala muutmine on eelnõus põhjendamata. Nende tuulikute osas, mis kattuvad omavalitsuste rannikust 20 km kaugusel, võib tõepoolest arvestada võrdse jaotusega. Nende tuulikute osas, mis ei kattu ning jäävad 20 km ulatuses ainult ühe omavalitsuse rannikujoonest lähtuvale kaugusele, peab tuulikutasu tervikuna minema sellele omavalitsusele, mitte jaotama seda kõigi KOVide vahel võrdselt. Samuti võib võrdselt jagada nende tuulikutornide tuulikutasu, mis jäävad kõigi KOVide 20 km mõjuulatusest välja. Eelnõu sisaldab äärmiselt ebaloogilist jaotusmehhanismi, millega ei ole võimalik nõustuda. 7. Veel võrdse jaotamise kohta. Selle jaotusmehhanismiga ei käsitleta omavalitsusi võrdselt, sest kaugust arvestatakse lähimast tuulikutornist ning tasu maksmise aluseks on kogu meretuulepargi ala, kuigi viimased tuulikutornid ei pruugi isegi nähtavad olla. Samas maismaal sellist lähenemist ei rakendata. Eelnõus antud lahendusele oleme vastu. Eelnõuga esitatud lahendus suurendada mõjuala piiri ei ole aktsepteeritav lahendus, et tagada ühtlustatud jaotust. Märgime, et see oleks eriti grotseskne juhul, kui enamik Liivi lahe meretuulepargi koosseisus rajatavaid tuulikuid jääks Kihnu vallast 10-15 km kaugusele ning näiteks Häädemeestelt või Pärnu linnast kaugemale, kuid meretuulepargi koguala ulatuks siiski ka Häädemeeste vallast 25 km kaugusele. Arvestades laevateede paiknemist, võib nii teoreetiliselt ka juhtuda. Ka Utilitase pargi puhul võib juhtuda sama - Lääneranna valla ja Pärnu linna rannikust jäävad pargid peaaegu ca 20 km kaugusele, aga tuulikute koguarvust enamik jääks vahetult Kihnu saare lähedusse. Selline lähenemine ei ole vastuvõetav. Antud 25 km piirmäärast oleks teoreetiliselt kõige suurem kasu Saaremaa vallal ning Pärnu linnal, samas kui teised omavalitsused oleksid pigem kaotaja rollis. Eelnõule palume lisada visuaalne materjal koos erinevate kohaliku kasu suuruse alternatiividega, mis ilmestaks eelnõu mõju. Kaardimaterjalina saab kasutada näiteks Eesti mereplaneeringu baaskaarti, kus on kõik kavandatavad arendusalad peale kantud. 8. Eelnõu § 325 lõike 1 kohta kirjutatakse seletuskirjas, et tasu hakatakse arvestamist hakatakse pidama alates ajahetkest kui meretuulepark annab elektrienergiat, kas võrku või salvestab seda kohapeal. Seaduseelnõuga lahendatakse otseselt küsimust, kuidas soodustada kohalike kogukondade vastuvõtuvõimet erinevat mõju avaldavate tootmisseadmete osas omavalitsusega piirnevale merealale. Nii on jäetud tähelepanuta asjaolu, et kui tuulik on juba paigaldatud ja omab mõju, kuid seda ei kasutada elektrienergia tootmiseks või salvestamiseks, mis kujul kompenseeritakse kohalikele kogukondadele nende talumine sellisel juhul. Teisisõnu on reguleerimata olukord, kus tuulikuid ei ole veel võrku ühendatud, aga need on rajatud, või olukorda, kus tootmisseadmed on jõudnud kasuliku eluea lõppu ning neid ei ole demonteeritud. Kuna samal ajal kehtib mereala hoonestusluba ning arendaja tasub hoonestusõiguse tasu, teeme ettepaneku, et mittetöötava meretuulepargi osas on kohaliku kasu määr vähemalt 20% rajada kavatsetava meretuulikupargi arvestuslikust keskmisest tootmismahust. See ei too kaasa täiendavaid kulusid arendajale, sest 20% keskmisest tootmismahust kaetakse hoonestusõiguse tasust, mille maksmise kohustus on arendajal niigi. 9. Juhime tähelepanu, et tuulikutasu ei saa olla konstant, mis lepitakse kokku 2022. aastal ning mida eelduslikult hakatakse kogukondadele maksma 2030. aastal. Kohaliku kasu määr peab olema ajas korrigeeritav vastava indeksiga, mis arvestab raha väärtuse muutust. Palume eelnõud vastava regulatsiooniga täiendada. Teiseks juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas on arvestusliku ühikuna kasutatud 1 GW pargi tootmismahu ekvivalenti. Palume eelnõu seletuskirja lisada kõigi täna teadaolevate meretuulepargi alade kohaliku kasu analüüs erinevate tootmismahtude korral. Merealad on tänaseks suures osas teada, kuid huvigruppidele tuleb välja tuua erinevat stsenaariumid kohaliku kasu laekumise osas. Käesoleval kujul kooskõlastatakse “põrsast kotis” ning taolise pikaajalise mõjuga seaduseelnõu puhul on see lubamatu. Kohaliku kasu suurust tuleks analüüsida erinevate tuulikute arvude juures või meretuuleparkide pindalade juures kõigi täna teadaolevate meretuuleparkide puhul. Lähteandmed esitatud hoonestusloa taotluste puhul on olemas. Kokkuvõttes on võimalus, et kohaliku kasu VTKd menetletakse nö täismahus meretuulepargi puhul, kuid tegelikult rajatav maht on väiksem, samas mõju ei pruugi sellevõrra väiksem olla. Ometi väheneb nii automaatselt kohaliku kasuna makstav tuulikutasu. 10. Eelnõu § 326 tuleb läbivalt muuta selliselt, et kalandusettevõtjana ei käsitleta kalurit, vaid juriidilist isikut, sest kalapüügiluba kuulub ettevõtjale, mitte füüsilisele isikule. 11. Oleme seisukohal, et eelnõu § 326 lõikes 6 toodud korra eelnõu peab olema koostatud seaduseelnõuga paralleelselt, et tagada võimalikult avatud menetlus ning huvigruppide kaasamine ühel ajahetkel. Huvigrupid peavad olema teadlikud, millisel kujul kalandussektori ettevõtjatele negatiivseid mõjusid kompenseerima hakatakse. Oleme seisukohal, et kalandusettevõtjate kompensatsioonimehhanismi ei saa sõltuda protsendina hoonestustasust kui peaks esinema olukord, kus hoonestustasu väheneb kui KMH raames selgub, et hoonestusala väheneb, st ei rajata 1 GW tuuleparki. Seega peab eelnõu eelnevalt analüüsima võimalikku kulude mahtu, mis kompenseerimisega kaasneb. Vastavat analüüsi eelnõus ei sisaldu. Sellise analüüsi saab koostada kõigi mereplaneeringu alade kohta enne eelnõu vastuvõtmist. Kalandussektori osas tuleb arvestada, et võimalikku kahju kompenseerimist ei saa võrdsustada meretuulepargi tootmismahuga, sest ka oluliselt väiksem tootmismaht võib avaldada olulist mõju kalandussektori ettevõtjatele. See sõltub töönduslikult püütavatest kalaliikidest ning nende looduslikest liikumisteedest. Piltlikult öeldes on teoreetiline võimalus, et ka 300 MW pargi rajamine tekitab sama kahju, mis 1 GW pargi rajamine. Seega peab riik tagama kahjude kompenseerimise ka juhul, kui hoonestustasust sellest vahendeid mingil põhjusel ei jagu. Oleme vastu põhimõttele “kes ees, see mees” kompensatsiooni taotlemise osas. Kompensatsioonimehhanism peab olema jaotatud rannakalanduse ja traalpüüdjate vahel võrdselt. See võib olla tingimusega, et kui rannakalurid ei taotle kogu kompensatsiooni teatud kuupäevaks välja, siis on sellele õigus traalisektoril ning vastupidi. Eelnõu seletuskirjas esitatud taotluste esitamise järjekord ei ole tänapäevane lähenemine. Palume seaduseelnõu aruteluks kutsuda kokku erinevaid huvigruppe kaasav koosolek, kus saab esitatud küsimusi arutada. Loodame, et koosoleku ajaks on olemas erinev andmestik ja visualiseeriv materjal, mis võimaldas osapooltel eelnõu kavandatavatest mõjudest parema ülevaate saada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingvar Saare Juhatuse liige
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel