MTÜ VÄIKESAARTE LIIT
Taavi Aas
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] 11.03.2022
Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõust
Lugupeetud minister,
Oma 09.08.2021 kirjaga nr 17-2/2021/4773-1 saatsite kooskõlastamisele Tuuleenergeetika
sektori kohaliku kasu õigusliku instrumendi seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK).
VTK-le saatis m.h Kihnu Vallavalitsus omapoolsed märkused ja ettepanekud oma 16.
september 2021 kirjaga nr 2-6/25 “Kihnu Vallavalitsuse ettepanekud ja märkused
tuuleenergeetika sektori kohaliku kasu õigusliku instrumendi seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsusele”
Kirjas toodi välja mitmed asjaolud, mis vajavad kohaliku kasu regulatsiooni osas täiendavat
selgitust. Olete oma 09.02.2022 kirjaga nr 17-7/2021/1031-1 esitanud kooskõlastamiseks
energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (EnKS), mis on
jätkudokument VTK-le. Kahetsusväärselt ei ole mitmed esitatud küsimused saanud vastuseid
ning eelnõu seletuskiri ei käsitle olulisi aspekte kohaliku kasu rakendamise osas. Samuti ei
ole põhjendatud, kuidas on kujunenud olulised põhimõttelised seisukohad kohaliku kasu
instrumendi ning kohaliku kasu jagunemise osas. Märgime, et mitmed neist on
põhimõttelised küsimused, mis mõjutavad meretuuleparkide äärsete kohalike omavalitsuste
korraldust järgnevate aastakümnete vältel.
Lähtuvalt esitatud eelnõust, esitab MTÜ Väikesaarte Liit järgnevad küsimused, seisukohad ja
ettepanekud EnKSi eelnõu menetluse raames:
1. Eelnõu § 1 punktis 2 on käsitletud kalandusettevõtjana füüsilist isikut, kes püüab kala
kutselise kalapüügi vahendiga. Palume üle vaadata mõiste selgituse, sest
kalandusettevõtja ei ole kalur kalapüügiloal füüsilise isikuna, vaid kalapüügiloa
omanik ehk ettevõtja. Kalapüügiluba saab omada ainult äriregistris registreeritud isik.
Kalapüügiloa omaniku loale võib olla kantud piiramatu arv kalureid, kellel on õigus
kalandusettevõtja loa alusel kala püüda. Püügiandmed esitatakse kalandusettevõtja
kohta.
Külamaja, Hullo küla Tegevjuht Ingvar Saare SEB EE051010220279260221
Vormsi vald
[email protected] SWIFT/BIC EEUHEE2X
Läänemaa 91301 +372 5119242 Registrikood 80548798
2. Eelnõu § 1 punktis 3 on märgitud meretuulepargi mõjualana: 213) meretuulepargi
mõjuala – piirkond, mis ulatub meres paiknevast tuuleelektrijaama torni keskpunktist
kuni 25 kilomeetri kaugusele;“; Kavandatud punkt ei ole kooskõlas mereplaneeringu
põhimõttega, kus meretuulepargi ala vaadeldakse kaugusena kaldast ehk maalt
merele, mitte merelt maale. Jääb arusaamatuks, miks kohaliku kasu mõistes
hinnatakse mõjusid tuulikust maa poole, kui kogu senine planeerimisloogika ja
tuuleenergeetika arendusalade planeerimine on lähtunud vastupidisest põhimõttest.
Lähtuda tuleks planeeringust sätestatud põhimõtetest. Samuti ei ole selgitatud, miks
on menetluse jooksul mõjuala piir kujunenud algse 15 kilomeetri pealt 25
kilomeetrini. Seletuskirjas toodud põhjendus, et tuulepark on nähtav 70 km kaugusele,
peaks otseselt tooma kaasa mõjuala kaugusega 70 km. Eelnõus toodud 25 km ulatus
on põhjendamatu ja mitteasjakohane. Me ei ole nõus 25 km ulatusega ning palume
eelnõus kavandada 20 km ulatusega mõjuala sarnaselt VTK-le.
3. Eelnõu § 321 lõike 2 selgitus on vastuoluline. Seletuskirja kirjutatakse: “Maismaa ja
meretuuleparkide puhul on lähenemine maksmise osas erinev ja seda põhjusel, et
maismaa tuulepark on rajatud füüsiliselt KOVi territooriumile, kuid territoriaalmerre
või majandusvööndisse rajatud meretuulepark on rajatud riigile kuuluvasse avalikku
veekogusse. Täiendavalt on ettevõtjatel võimalik rajatud tuulepargist saada kasu tehes
pikaajalisi elektrilepinguid elektritootjatega või rajada otseliin tootmisseadme ja
tarbija vahele, mille tulemusel on toodetav elektrienergia tarbijale odavam ja otseliini
puhul ka ilma võrgutasudeta.” Teisisõnu, maismaa tuuleparkidel on kohaliku kasu
määr kõrgem ning lisaks on võimalik tarbida alternatiivse kasuna võrgutasuta elektrit.
Meretuuleparkide osas on kohaliku kogukonna ainus kasu tootmisühikult makstav
tasu. Seetõttu teeme ettepaneku, et vähemalt tasumäär mere- ja maismaatuuleparkide
puhul peab olema võrdne.
4. Eelnõu § 321 lõike 3 puhul on määratletud ära, et KOV saab tuulikutasu tema
territooriumil olevate tuulikute eest ning kõrvalasuva KOVi tuulikute eest teine
omavalitsus tasu ei saa. Lõikes 4 kirjutatakse, et meretuuleparkide puhul jaotub tasu
võrdselt. Maismaatuulepargid ühe KOV territooriumi omavad samasugust mõju
kõrvaasuva omavalitsuse territooriumile kui enda territooriumile (juhul kui paiknevad
mõjualas), kuid eelnõu kohaselt mõju, mida kohaliku kasu raames kompenseerida, ei
eksisteeri. Meretuuleparkide puhul on lähtutud risti vastupidisest põhimõttest - mõju
on kõikidele KOVidele, kes asuvad eelnõu kohaselt 25km raadiuses meretuulepargi
alast. Seletuskiri täpsustab, et tasu jagatakse meretuuleparkide puhul sellisel juhul
võrdselt ning kogu meretuulepargi ulatuses. Jääb arusaamatuks ning seletuskiri ei
selgita, miks:
a. tasu jaotatakse võrdselt, kui mõju avaldavad siiski konkreetsed tuulikud ning
iga konkreetse tuuliku kaugus omavalitsusest on hõlpsalt leitav;
b. miks tasu arvestamise aluseks on kogu meretuulepargi pindala, kuigi on
eraldiseisvalt välja arvestada, kui palju konkreetne tuulik on elektrit tootnud.
Palume selgitada, miks on lähtutud ühtsest määratlusest? Eelnõus esitatud
lahendusega ei ole võimalik nõustuda.
5. Eelnõu § 325 sätestab meres paikneva tuulikutasu taotlemise ja maksmise korra. Lõige
1 sätestab, et tuulikutasu on 0.3 eurot megavatt-tunni kohta. Teeme ettepaneku, et
tuulikutasu peab olema võrdne maismaatuuleparki kavandatud tuulikutasuga ning
selleks on 0.5 eurot megavatt-tunni kohta. 0.3 eurot megavatt-tunni kohta oleks
madalam kui seni teadaolev kogukonnakokkulepe, mis sõlmiti Hiiumaal 0.32 eurot
megavatt-tunni kohta. Kokkuvõtvalt on erinev tasumäär vastuolus võrdse kohtlemise
põhimõttele ning tasu peaks olema võrdne nii mere kui maismaatuulikute puhul.
6. Eelnõu § 325 lõike 1 kohta kirjutatakse seletuskirjas, et olenemata palju tuulikuid 25
km mõjuala sees on, jaotatakse tasu võrdselt. Selline lähenemisviis ei ole vastuvõetav.
Lähtuda tuleb VTKs esitatud 20 km piirist ning arvestada kaugust rannikust. Mõjuala
muutmine on eelnõus põhjendamata. Nende tuulikute osas, mis kattuvad
omavalitsuste rannikust 20 km kaugusel, võib tõepoolest arvestada võrdse jaotusega.
Nende tuulikute osas, mis ei kattu ning jäävad 20 km ulatuses ainult ühe omavalitsuse
rannikujoonest lähtuvale kaugusele, peab tuulikutasu tervikuna minema sellele
omavalitsusele, mitte jaotama seda kõigi KOVide vahel võrdselt. Samuti võib võrdselt
jagada nende tuulikutornide tuulikutasu, mis jäävad kõigi KOVide 20 km
mõjuulatusest välja. Eelnõu sisaldab äärmiselt ebaloogilist jaotusmehhanismi, millega
ei ole võimalik nõustuda.
7. Veel võrdse jaotamise kohta. Selle jaotusmehhanismiga ei käsitleta omavalitsusi
võrdselt, sest kaugust arvestatakse lähimast tuulikutornist ning tasu maksmise aluseks
on kogu meretuulepargi ala, kuigi viimased tuulikutornid ei pruugi isegi nähtavad
olla. Samas maismaal sellist lähenemist ei rakendata. Eelnõus antud lahendusele
oleme vastu. Eelnõuga esitatud lahendus suurendada mõjuala piiri ei ole
aktsepteeritav lahendus, et tagada ühtlustatud jaotust. Märgime, et see oleks eriti
grotseskne juhul, kui enamik Liivi lahe meretuulepargi koosseisus rajatavaid tuulikuid
jääks Kihnu vallast 10-15 km kaugusele ning näiteks Häädemeestelt või Pärnu linnast
kaugemale, kuid meretuulepargi koguala ulatuks siiski ka Häädemeeste vallast 25 km
kaugusele. Arvestades laevateede paiknemist, võib nii teoreetiliselt ka juhtuda. Ka
Utilitase pargi puhul võib juhtuda sama - Lääneranna valla ja Pärnu linna rannikust
jäävad pargid peaaegu ca 20 km kaugusele, aga tuulikute koguarvust enamik jääks
vahetult Kihnu saare lähedusse. Selline lähenemine ei ole vastuvõetav. Antud 25 km
piirmäärast oleks teoreetiliselt kõige suurem kasu Saaremaa vallal ning Pärnu linnal,
samas kui teised omavalitsused oleksid pigem kaotaja rollis. Eelnõule palume lisada
visuaalne materjal koos erinevate kohaliku kasu suuruse alternatiividega, mis
ilmestaks eelnõu mõju. Kaardimaterjalina saab kasutada näiteks Eesti
mereplaneeringu baaskaarti, kus on kõik kavandatavad arendusalad peale kantud.
8. Eelnõu § 325 lõike 1 kohta kirjutatakse seletuskirjas, et tasu hakatakse arvestamist
hakatakse pidama alates ajahetkest kui meretuulepark annab elektrienergiat, kas võrku
või salvestab seda kohapeal. Seaduseelnõuga lahendatakse otseselt küsimust, kuidas
soodustada kohalike kogukondade vastuvõtuvõimet erinevat mõju avaldavate
tootmisseadmete osas omavalitsusega piirnevale merealale. Nii on jäetud tähelepanuta
asjaolu, et kui tuulik on juba paigaldatud ja omab mõju, kuid seda ei kasutada
elektrienergia tootmiseks või salvestamiseks, mis kujul kompenseeritakse kohalikele
kogukondadele nende talumine sellisel juhul. Teisisõnu on reguleerimata olukord, kus
tuulikuid ei ole veel võrku ühendatud, aga need on rajatud, või olukorda, kus
tootmisseadmed on jõudnud kasuliku eluea lõppu ning neid ei ole demonteeritud.
Kuna samal ajal kehtib mereala hoonestusluba ning arendaja tasub hoonestusõiguse
tasu, teeme ettepaneku, et mittetöötava meretuulepargi osas on kohaliku kasu määr
vähemalt 20% rajada kavatsetava meretuulikupargi arvestuslikust keskmisest
tootmismahust. See ei too kaasa täiendavaid kulusid arendajale, sest 20% keskmisest
tootmismahust kaetakse hoonestusõiguse tasust, mille maksmise kohustus on
arendajal niigi.
9. Juhime tähelepanu, et tuulikutasu ei saa olla konstant, mis lepitakse kokku 2022.
aastal ning mida eelduslikult hakatakse kogukondadele maksma 2030. aastal.
Kohaliku kasu määr peab olema ajas korrigeeritav vastava indeksiga, mis arvestab
raha väärtuse muutust. Palume eelnõud vastava regulatsiooniga täiendada.
Teiseks juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas on arvestusliku ühikuna kasutatud 1
GW pargi tootmismahu ekvivalenti. Palume eelnõu seletuskirja lisada kõigi täna
teadaolevate meretuulepargi alade kohaliku kasu analüüs erinevate tootmismahtude
korral. Merealad on tänaseks suures osas teada, kuid huvigruppidele tuleb välja tuua
erinevat stsenaariumid kohaliku kasu laekumise osas. Käesoleval kujul
kooskõlastatakse “põrsast kotis” ning taolise pikaajalise mõjuga seaduseelnõu puhul
on see lubamatu. Kohaliku kasu suurust tuleks analüüsida erinevate tuulikute arvude
juures või meretuuleparkide pindalade juures kõigi täna teadaolevate
meretuuleparkide puhul. Lähteandmed esitatud hoonestusloa taotluste puhul on
olemas. Kokkuvõttes on võimalus, et kohaliku kasu VTKd menetletakse nö täismahus
meretuulepargi puhul, kuid tegelikult rajatav maht on väiksem, samas mõju ei pruugi
sellevõrra väiksem olla. Ometi väheneb nii automaatselt kohaliku kasuna makstav
tuulikutasu.
10. Eelnõu § 326 tuleb läbivalt muuta selliselt, et kalandusettevõtjana ei käsitleta kalurit,
vaid juriidilist isikut, sest kalapüügiluba kuulub ettevõtjale, mitte füüsilisele isikule.
11. Oleme seisukohal, et eelnõu § 326 lõikes 6 toodud korra eelnõu peab olema koostatud
seaduseelnõuga paralleelselt, et tagada võimalikult avatud menetlus ning
huvigruppide kaasamine ühel ajahetkel. Huvigrupid peavad olema teadlikud, millisel
kujul kalandussektori ettevõtjatele negatiivseid mõjusid kompenseerima hakatakse.
Oleme seisukohal, et kalandusettevõtjate kompensatsioonimehhanismi ei saa sõltuda
protsendina hoonestustasust kui peaks esinema olukord, kus hoonestustasu väheneb
kui KMH raames selgub, et hoonestusala väheneb, st ei rajata 1 GW tuuleparki. Seega
peab eelnõu eelnevalt analüüsima võimalikku kulude mahtu, mis kompenseerimisega
kaasneb. Vastavat analüüsi eelnõus ei sisaldu. Sellise analüüsi saab koostada kõigi
mereplaneeringu alade kohta enne eelnõu vastuvõtmist.
Kalandussektori osas tuleb arvestada, et võimalikku kahju kompenseerimist ei saa
võrdsustada meretuulepargi tootmismahuga, sest ka oluliselt väiksem tootmismaht
võib avaldada olulist mõju kalandussektori ettevõtjatele. See sõltub töönduslikult
püütavatest kalaliikidest ning nende looduslikest liikumisteedest. Piltlikult öeldes on
teoreetiline võimalus, et ka 300 MW pargi rajamine tekitab sama kahju, mis 1 GW
pargi rajamine. Seega peab riik tagama kahjude kompenseerimise ka juhul, kui
hoonestustasust sellest vahendeid mingil põhjusel ei jagu.
Oleme vastu põhimõttele “kes ees, see mees” kompensatsiooni taotlemise osas.
Kompensatsioonimehhanism peab olema jaotatud rannakalanduse ja traalpüüdjate
vahel võrdselt. See võib olla tingimusega, et kui rannakalurid ei taotle kogu
kompensatsiooni teatud kuupäevaks välja, siis on sellele õigus traalisektoril ning
vastupidi. Eelnõu seletuskirjas esitatud taotluste esitamise järjekord ei ole
tänapäevane lähenemine.
Palume seaduseelnõu aruteluks kutsuda kokku erinevaid huvigruppe kaasav koosolek, kus
saab esitatud küsimusi arutada. Loodame, et koosoleku ajaks on olemas erinev andmestik ja
visualiseeriv materjal, mis võimaldas osapooltel eelnõu kavandatavatest mõjudest parema
ülevaate saada.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ingvar Saare
Juhatuse liige