Rahandusministeerium
Maaeluministeerium
Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 16.03.2022 nr 2-1/2022/2022
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse
"Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise
side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme
tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile arvamuse avaldamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse "Väga
suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused
ja kord" eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
/*Lisad: 1. Eelnõu
2. Eelnõu seletuskiri
/*Lisaadressaadid: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Raigo Iling
5594 1997
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
09.03.2022
MÄÄRUS
Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise
toetusmeetme tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri
2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise
üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Üldsätted
(1) Määrusega kehtestatakse taaste- ja vastupidavuskavas nimetatud väga suure
läbilaskevõimega lairibavõrkude ehitamise investeeringu elluviimiseks toetuse andmise
tingimused ja kord.
(2) Määruse alusel antav toetus on vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi
aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse
siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud Euroopa Komisjoni
määrustega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18), (EL) 2020/972 (ELT L 215,
7.7.2020, lk 3—6) ja (EL) 2021/1237 (ELT L 270, 29.7.2021, lk 39—75) (edaspidi üldine
grupierandi määrus), artiklile 52 lairiba-püsivõrkudele antav abi, mille andmisel kohaldatakse
üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
(3) Määruse alusel ei anta toetust üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud
juhtudel. Määruse alusel ei anta toetust raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse
artikli 2 punkti 18 tähenduses.
(4) Määruse alusel toetatavate tegevuste abikõlblik sihtpiirkond (edaspidi abikõlblik
sihtpiirkond) moodustub aadressiobjektidest, kus puudub vähemalt 30 megabitti sekundis
allalaadimiskiirusega püsiühendus ning kuhu seda lähema kolme aasta jooksul ei ole kavas
sideettevõtja investeeringuga rajada.
(5) Toetuse andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrusest nr 108
„Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” (edaspidi
üldmäärus). Seejuures kohaldatakse toetuse saajale nimetatud määruses lõppsaaja kohta
sätestatut.
(6) Vahendusasutuse ja toetuse taotleja ning toetuse saaja vaheline dokumentide esitamine
toimub läbi perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud registri
(edaspidi e-toetuste keskkond).
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse eesmärk on aidata abikõlblikus sihtpiirkonnas kaasa väga suure läbilaskevõimega
elektroonilise side juurdepääsuvõrgu ehitamisele, mis võimaldab lõppkasutajale vähemalt
ülikiire lairibateenuse kasutamist.
(2) Toetuse andmise tulemusena luuakse liitumise võimalus väga suure läbilaskevõimega
elektroonilise side juurdepääsuvõrguga.
(3) Toetuse andmine panustab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2021/1058,
mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk
60—93), sätestatud ühise väljundnäitaja RCO41 „Lisandunud elamud, millel on juurdepääs
ülikiirele lairibaühendusele“ saavutamisse.
§ 3. Vahendusasutus
Vahendusasutus on Riigi Tugiteenuste Keskus.
§ 4. Terminid
(1) Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrk (edaspidi
juurdepääsuvõrk) on üldkasutatav elektroonilise side võrk, mis koosneb kuni üldkasutatava
elektroonilise side teenuse osutamise kohas asuva jaotuspunktini täielikult fiiberoptikast, või
üldkasutatav elektroonilise side võrk, mille kvaliteedi parameetrid on samaväärsed fiiberoptikal
põhineva võrguga.
(2) Ülekandevõrk on elektroonilise side võrgu osa, mis moodustab tuumvõrgu ja
juurdepääsuvõrgu vahelüli ning tagab andmevahetuse ülemaailmse interneti võrguga.
(3) Tuumvõrk on elektroonilise side võrgu osa, mis ühendab elektroonilise side ettevõtja
(edaspidi sideettevõtja) ülekandevõrke ning mille kaudu on sideettevõtja elektroonilise side
võrk seotud teiste sideettevõtjate elektroonilise side võrkudega.
(4) Ülikiire lairibateenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus (edaspidi sideteenus), mis
tagab lõppkasutajatele igal ajahetkel andmeedastuse allalaadimiskiirusega üks gigabitt
sekundis.
(5) Kaablikanalisatsioon on maa-alune toru või kulgla, mida kasutatakse kaablite
paigutamiseks.
(6) Juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu on ühegi aktiivseadmeta juurdepääsuvõrgu osa,
mis koosneb tehnorajatistest, kaablikanalisatsioonist, passiivsetest kaablitest, kaablikappidest
ja asjakohastest võrguelementidest.
(7) Juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomine tähendab juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti
rajamist vähemalt aadressiobjekti kinnistupiirini või selle vahetusse lähedusse liini ehitamiseta.
Kahe või enama korteriga elamu puhul tähendab see lõpp-punkti rajamist kortermaja
üldkasutatavasse ruumi või selle puudumisel kortermaja kinnistupiirini majasiseste liinide
ehitamiseta. Paaris- või ridamaja puhul tähendab see lõpp-punkti rajamist aadressiobjekti
kinnistupiirini liinide ehitamiseta.
(8) Aktiivseadmed on tehnilised vahendid, mida kasutatakse lairibateenuse osutamiseks
vajalike signaalide edastamiseks või suunamiseks ja mis on ühendatud passiivsete kaablitega.
(9) Hulgimüügitasandi juurdepääs on teenus, mis võimaldab sideettevõtjal kasutada toetuse abil
rajatud juurdepääsuvõrku sideteenuse osutamiseks oma lõppkasutajatele.
(10) Füüsiline eraldamine tähendab kliendiliini, alamkliendiliini ja liini elektroonilise side
seaduse tähenduses füüsilist eraldamist ja kogu sagedusspektri ulatuses rentimist teisele
sideettevõtjale sideteenuse osutamiseks lõppkasutajale viisil, mis võimaldab sideettevõtjal
pakkuda lõppkasutajale teenust otse ülekandevõrgust.
(11) Lõppkasutaja on füüsiline või juriidiline isik, kes ise ei osuta üldkasutatavat sideteenust
vastavalt elektroonilise side seaduse § 2 punktile 27 ja kelle omandis või kasutuses olev
aadressiobjekt kuulub abikõlblikku sihtpiirkonda ja sellele aadressiobjektile on loodud
juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus ning aadressiobjekt on sellega liitunud.
(12) Aadressiobjekt on abikõlblikus sihtpiirkonnas unikaalaadressi omav geograafiline
aadressiobjekt vastavalt ruumiandmete seaduse § 43 lõike 2 punktidele 1–3 ja 7.
(13) Asustusüksus on abikõlblikus sihtpiirkonnas asuv asula vastavalt Eesti territooriumi
haldusjaotuse seaduse §-le 6.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, toetatavad kulud ja toetuse osakaal
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse
saavutamisse ja mille raames:
1) projekteeritakse ja ehitatakse juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu koos selleks vajalike
materjalide ja omanikujärelevalve läbiviimisega;
2) ostetakse ja paigaldatakse juurdepääsuvõrgul teenuste osutamiseks vajalikud aktiivseadmed.
(2) Toetust ei anta projektile, mis on juba tehtud, mille elluviimist on alustatud või mille osas
on võetud kohustusi tegevuste elluviimiseks.
§ 6. Toetatavad kulud
(1) Kulu on toetatav, kui see on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja
taotluse rahuldamise otsusega.
(2) Toetatavad on järgmised § 5 lõikes 1 sätestatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud
vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:
1) juurdepääsuvõrgu projekteerimisega seotud kulud;
2) juurdepääsuvõrgu ehitamise kulud koos selleks vajalike materjalide, omanikujärelevalve ja
võrguinfo dokumenteerimisega;
3) juurdepääsuvõrgul teenuste osutamiseks vajalike aktiivseadmete ostmise ja paigaldamise
kulud.
(3) Määruse raames ei toetata järgmiseid kulusid:
1) käibemaks;
2) rajatava juurdepääsuvõrgu valmimise järgse haldamisega seotud kulud.
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on periood, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja
tekivad projekti kulud.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood on maksimaalselt 24 kuud alates taotluse rahuldamise
otsusest.
(3) Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2025. a.
§ 8. Toetuse piirsumma ja osakaal
(1) Toetuse maksimaalne osakaal projekti toetatavatest kuludest on 70 protsenti.
(2) Toetuse maksimaalne suurus ühe aadressiobjekti kohta, millele luuakse toetuse abil
juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus, on 3000 eurot.
3. peatükk
Juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused ja sellega liitumine
§ 9. Juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused
(1) Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab vastama järgmistele tehnilistele tingimustele:
1) võimaldama seda kasutada soovival sideettevõtjal ilmastikust ja loodusest sõltumatult kõigil
juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidel osutada lairibateenust
tagatud allalaadimiskiirusega üks gigabitt sekundis;
2) tagama tehnoloogilise valmiduse vähemalt viiele sideettevõtjale hulgimüügitasandil
juurdepääsuks, sealhulgas juurdepääsuvõrgu füüsilise eraldamise;
3) kui liin on rajatud fiiberoptikat kasutades, peab see koosnema vähemalt kiupaarist.
(2) Toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu ülesehitus peab võimaldama selle edaspidist
laiendamist oluliste ümberehitusteta ka nende abikõlblikus sihtpiirkonnas asuvate
aadressiobjektideni, mis toetuse abil juurdepääsuvõrguga liitumise võimalust ei saa.
(3) Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab olema ühendatud olemasoleva fiiberoptilise
ülekandevõrguga järgmiselt:
1) ülekandevõrk ja juurdepääsuvõrk on ühendatud viisil, mis ei nõua täiendavate ehitustööde
teostamist;
2) ülekandevõrk peab olema vabalt ligipääsetav ja tagama piisava võrguressursi füüsiliseks
eraldamiseks vähemalt viiele sideettevõtjale, kes soovivad toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu
vahendusel lõppkasutajatele lairibateenust pakkuda;
3) vähemalt viiele sideettevõtjale füüsiliseks eraldamiseks piisava võrguressursi puudumisel
ülekandevõrgus peab taotleja, juhul kui ta omab või kontrollib asjaomast ülekandevõrku,
toetuse taotluses tooma välja hulgitasandi juurdepääsu tingimused selle ülekandevõrgu osas,
millega luuakse seda soovivatele sideettevõtjatele reaalne võimalus toetusega rajataval
juurdepääsuvõrgul lairibateenuste pakkumiseks lõppkasutajatele;
4) olemas on jaotuspunktid, vajadusel koos elektriühenduse ning vähemalt viie sideettevõtja
seadmeid mahutavate väliseadmekappidega, kui viimased on vältimatult vajalikud selleks, et
luua võimalus lairibateenuste osutamiseks juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud
aadressiobjektidel.
§ 10. Juurdepääsuvõrgu ehitamine, liitumine ja juurdepääs
(1) Toetuse abil loob toetuse saaja juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse kõigile taotluse
rahuldamise otsuses märgitud aadressiobjektidele.
(2) Toetuse abil valminud juurdepääsuvõrgule tagab toetuse saaja aadressiobjektide omanike
või kasutajate liitumise §-s 22 sätestatud tingimustel.
(3) Toetuse abil valminud juurdepääsuvõrgu passiivsele lairibataristule ja aktiivseadmetele
tagab toetuse saaja sideettevõtjate juurdepääsu §-s 31 sätestatud tingimustel.
4. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele
§ 11. Nõuded taotlejale
Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
1) taotleja on juriidiline isik, kes on registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või
Šveitsi Konföderatsiooni äriregistris või muus samaväärses registris;
2) taotleja osutab üldkasutatavat elektroonilise side teenust või omab vähemalt kolme aasta
pikkust sidevõrkude ehitamise kogemust;
3) taotlejal on omafinantseering projekti kulude ulatuses, mida toetus ei kata;
4) taotlejal või tema esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379
või 384 alusel määratud kehtivat karistust;
5) taotleja toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud;
6) taotleja riiklike maksude maksuvõlg koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või selle
tasumine on ajatatud;
7) taotleja ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel;
8) taotleja ei ole raskustes ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses;
9) taotleja ei ole jätnud tagastamata varasemalt ebaseaduslikuks tunnistatud abi vastavalt üldise
grupierandi määruse artikli 1 lõike 4 punktile a, mille tagastamise tähtaeg on saabunud;
10) taotlejal on projektile antud taaste- ja vastupidavuskava tagasimaksmisele kuuluv toetus,
sealhulgas muudest Euroopa Liidu programmidest ja instrumentidest samale projektile antud
toetus, tagasi makstud, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud.
§ 12. Taotleja kohustused
(1) Taotleja on kohustatud:
1) esitama vahendusasutuse nõudmisel lisateavet vahendusasutuse määratud tähtaja jooksul;
2) kinnitama omafinantseeringu tasumise suutlikkust;
3) võimaldama taotluses esitatud teabe kontrollimist projektiga seotud ruumides ja
territooriumil ja osutama selleks igakülgset abi;
4) teavitama vahendusasutust viivitamatult taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest
või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
(2) Kui taotleja omab või kontrollib abikõlblikus sihtpiirkonnas taristut, mida saab kasutada
juurdepääsuvõrgu rajamiseks, peab ta sellest taristust, selle asukohast ja trassidest ning
juurdepääsu andmise tingimustest olema enne toetuse taotlemist teavitanud Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametit ja andma Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile selle
taristu kohta kogu asjakohase teabe, mis võimaldab ka teistel toetuse taotlemisest huvitatud
isikutel antud taristut juurdepääsuvõrgu rajamiseks kasutada.
§ 13. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud tähtaegselt koos nõutud andmete ja dokumentidega;
2) taotlus sisaldab määruses nõutud teavet;
3) toetust taotletakse § 5 sätestatud toetatavatele tegevustele;
4) üks taotlus tohib hõlmata ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvaid
asustusüksusi;
5) toetust ei taotleta investeeringule, millele on toetust juba eraldatud riigisisestest või välisabi
vahenditest.
(2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente ja andmeid:
1) projekti nimi;
2) kohaliku omavalitsuse üksuse, mille territooriumil asuvaid asustusüksusi taotlus hõlmab,
nimi;
3) asustusüksuste ja neis asuvate aadressiobjektide nimekiri, kuhu taotleja toetuse abil liitumise
võimaluse loob;
4) toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu projekteerimise, ehitamise ja paigaldatavate
aktiivseadmete kogumaksumus ilma käibemaksuta;
5) taotletava toetuse suurus ühele aadressiobjektile juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse
loomise eest;
6) juurdepääsuvõrgu tehnoloogilise lahenduse kirjeldus koos asjakohase tehnilise
dokumentatsiooni ja kinnitusega, et see lahendus vastab §-s 9 sätestatud tehnilistele
tingimustele;
7) kinnitus, et juurdepääsuvõrgu rajamine ning hilisem käitamine järgib Euroopa Liidu kliima-
ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning sellega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise
raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis
17 nimetatud olulist kahju;
8) juhul kui taotleja ei ole Eesti äriregistris registreeritud juriidiline isik, taotleja kinnitus
vastavuse kohta § 11 punktides 1, 8 ja 9 sätestatud tingimustele koos seda tõendavate
väljavõtetega asjakohastest registritest;
9) taotleja kinnitus selle kohta, et ta on teadlik, et toetus tuleb tagasi maksta, kui ta on toetuse
taotlemise või toetuse kasutamise ajal esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on
jäetud esitamata või on rikutud toetuse kasutamisega seotud nõudeid;
10) taotleja nõusolek, et teda kontrollitakse § 29 lõikes 3 sätestatud kohustuste täitmisel;
11) taotleja kinnitus selle kohta, et ta on teadlik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
õigusest kehtestada elektroonilise side seaduse § 63 lõike 1 alusel võrguteenuseid pakkuvale
sideettevõtjale, kes kontrollib juurdepääsu lõppkasutajale, läbivühendatavuse tagamiseks
vajalikke kohustusi, kaasa arvatud kohustuse võrkude sidumiseks või sideteenuse
koostalitlusvõime tagamiseks;
12) taotleja aadress ja e-posti aadress dokumentide ja teabe kättetoimetamiseks;
13) taotleja esindaja volitusi tõendav dokument;
14) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.
(3) Lõike 2 punktis 3 sätestatud nimekiri peab sisaldama § 14 lõikes 2 nimetatud käskkirjaga
kinnitatud sotsiaal-majanduslikult olulisi aadressiobjekte, mis asuvad taotlusega hõlmatud
asustusüksustes.
5. Peatükk
Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine
§ 14. Toetuse taotlemine
(1) Toetust taotletakse voorupõhiselt.
(2) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga:
1) taotlusvooru rahastamise eelarve;
2) eelarve kohaliku omavalitsuse üksuste vahelise jaotuse;
3) kohaliku omavalitsuse üksuste esitatud abikõlbliku sihtpiirkonna asustusüksuste, kuhu
juurdepääsuvõrgu rajamiseks saab toetust taotleda (edaspidi abikõlblik asustusüksus), loetelu;
4) abikõlblikus asustusüksuses asuvate aadressiobjektide, kus puudub vähemalt 30 megabitti
sekundis allalaadimiskiirusega püsiühendus, mille omanikele või kasutajatele saab
juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse toetuse abil luua (edaspidi abikõlblik aadressiobjekt),
loetelu;
5) abikõlblikes asustusüksustes asuvate sotsiaal-majanduslikult oluliste aadressiobjektide
loetelu.
(3) Taotlusvooru algus- ja lõppkuupäevast ning rahastamise eelarvest teavitab vahendusasutus
oma kodulehel ja vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt 30 kalendripäeva
enne taotluste vastuvõtu algust.
(4) Taotlusvoor on avatud vähemalt 60 kalendripäeva.
(5) Taotlus esitatakse taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.
(6) Taotlusvoorus saab taotleja esitada ühes kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil
asuvate aadressiobjektide kohta ühe taotluse.
(7) Taotleja ei saa esitada taotlust aadressiobjektide kohta, mille osas on § 20 lõike 2 punkti 1
alusel tema taotluse rahuldamise otsus tunnistatud kehtetuks.
§ 15. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 40 tööpäeva taotlusvooru lõppkuupäevast arvates.
(2) Kui taotluses esineb puudusi, taotlust on vaja täiendada või esitada lisainformatsiooni, annab
vahendusasutus taotlejale kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.
§ 16. Taotleja, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Vahendusasutus tunnistab taotleja vastavaks, kui ta vastab §-s 11 sätestatud nõuetele.
(2) Vahendusasutus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 13 taotlusele
sätestatud nõuded.
(3) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavuse korral ei osale taotlus enam edasises
menetluses ja vahendusasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, milles esitab
mittevastavaks tunnistamise põhjused.
§ 17. Projektide hindamine, hindamiskriteeriumid
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:
1) taotletava toetuse suurus ühele aadressiobjektile juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse
loomise eest;
2) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide osakaal taotluses
hõlmatud asustusüksuste kõikidest abikõlblikest aadressiobjektidest.
(2) Lõike 1 punkti 1 kriteeriumi eest saab maksimaalselt 50 punkti taotlus, milles taotletakse
kõige väiksemat toetust ühele aadressiobjektile juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse
loomise eest. Väikseimat toetust taotlevale taotlusele summaliselt järgnevad taotlused saavad
proportsionaalselt vähem punkte vastavalt taotletavale toetuse suurusele ühele aadressiobjektile
juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomise eest võrreldes väikseimat toetust taotlenud
taotlusega.
(3) Lõike 1 punkti 2 kriteeriumi eest saab maksimaalselt 50 punkti taotlus, mis loob
juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse kõigile taotlusega hõlmatud asustusüksustes asuvatele
abikõlblikele aadressiobjektidele. Kui taotluses märgitud juurdepääsuvõrguga liitumise
võimaluse saavate aadressiobjektide arv on väiksem asustusüksustes asuvate abikõlblike
aadressiobjektide arvust, vähendatakse punktide arvu proportsionaalselt juurdepääsuvõrguga
liitumise võimalust mittesaavate aadressobjektide osakaaluga kõigist taotlusega hõlmatud
asustusüksuste aadressiobjektidest.
(4) Iga kohaliku omavalitsuse üksuse osas moodustatakse lõike 2 ja 3 punktide alusel pingerida,
mille alusel taotlused rahuldatakse alates suurima punktide arvu saanud taotlusest kuni vastava
kohaliku omavalitsuse üksuse § 14 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud eelarve ammendumiseni.
(5) Ühe aadressiobjekti juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomise eest antakse toetust
ühele taotlejale. Kui erinevate taotlejate taotlustes on juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse
saavate aadressiobjektide osas kattuvusi, rahuldatakse kattuva aadressiobjekti osas lõikes 4
nimetatud pingereas kõrgemal kohal olev taotlus.
(6) Lõikes 5 toodud juhul vähendatakse pärast lõikes 4 nimetatud pingerea moodustamist
pingereas madalamal kohal olevale taotlusele, mis sisaldab kõrgemal kohal oleva taotlusega
kattuvaid aadressiobjekte, lõike 3 alusel antud punkte kattuvate aadresside eest antud punktide
võrra ja pingerida korrigeeritakse vastavalt. Pingereas madalamal kohal oleva ning kattuvaid
aadressiobjekte omanud taotluse esitanud taotlejale annab vahendusasutus võimaluse kümne
tööpäeva jooksul taotlust muuta ja kattuvad aadressiobjektid taotlusest välja jätta. Kui taotleja
taotlust muuta ei soovi, teeb vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning taotlus
langeb lõikes 4 nimetatud pingereast välja.
(7) Taotlustest, mis asuvad pingereas samal kohal, saab esimesena toetuse suurimale arvule
aadressiobjektidele juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomiseks toetuse saamise taotlus.
(8) Kui toetusmeetme vastava kohaliku omavalitsuse üksuse § 14 lõike 2 punkti 2 alusel
kehtestatud eelarve vaba jääk ei võimalda vastava kohaliku omavalitsuse üksuse kohta
moodustatud pingereas paremuselt järgmist taotlust täies mahus rahuldada, teeb
vahendusasutus taotlejale ettepaneku muuta juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate
aadressiobjektide nimekirja ja taotletava toetuse suurust selliselt, et taotletav toetuse suurus
mahuks järele jäänud eelarve piiresse. Kui taotleja taotlust muuta ei soovi, teeb vahendusasutus
taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
§ 18. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) Taotleja ja taotluse määruse nõuetele vastavuse korral rahuldatakse taotlused vastava
kohaliku omavalitsuse üksuse kohta moodustatud pingerea alusel vastava kohaliku
omavalitsuse üksuse § 14 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud taotlusvooru eelarve
ammendumiseni.
(2) Kui kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate asutusüksuste kohta esitatakse
nõuetele vastavaid taotlusi väiksemas summas kui § 14 lõike 2 punktis 2 nimetatud vastava
kohaliku omavalitsuse üksuse taotluste rahastamise eelarve, võib valdkonna eest vastutav
minister käskkirjaga suunata selle kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse rahastamise eelarve
vahendid sama maakonna teise kohaliku omavalitsuse üksuse toetuste rahastamise eelarvetesse.
(3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:
1) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood;
2) projekti nimi;
3) projekti kogumaksumus ning vajadusel kindlasummaliste maksete suurused;
4) toetuse summa ja osakaal toetatavatest kuludest;
5) toetuse suurus ühele aadressiobjektile juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomise eest;
6) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arv;
7) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide nimekiri;
8) projekti abikõlblikkuse periood;
9) toetuse saaja kohustused;
10) projekti lõpparuande esitamise aeg;
11) asjaolu, et toetus on riigiabi üldise grupierandi määruse artikli 52 mõistes;
12) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.
(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:
1) otsuse tegemise kuupäev
2) taotleja nimi, aadress ja registrikood;
3) projekti nimi;
4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
5) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.
(5) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus esitatakse toetuse saajale viie tööpäeva
jooksul otsuse allkirjastamisest arvates.
6. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine toetuse saaja avalduse alusel
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel.
(2) Toetuse saaja võib taotleda taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui soovitakse
korrigeerida aadressiobjektide andmetes esinevaid vigu viisil, mis ei muuda liitumisvõimaluse
saavate aadressiobjektide üldarvu konkreetses asustusüksuses.
(3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid
mitte pärast projekti tegevuste lõppemist.
(4) Vahendusasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav
muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste
lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab vahendusasutus 20 tööpäeva jooksul
vastavasisulise avalduse saamisest arvates.
§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse vähendamine
(1) Taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamisel lähtutakse
üldmäärusest.
(2) Lisaks lõikes 1 sätestatule võib vahendusasutus tunnistada taotluse rahuldamise otsuse
osaliselt või täielikult kehtetuks:
1) kui toetuse saaja ei ole sõlminud kõiki projekti elluviimiseks vajalikke projekteerimis- ja
ehituslepinguid § 21 lõikes 2 sätestatud tähtajaks;
2) kui toetuse saaja ei järgi §-s 31 sätestatud kohustusi.
(3) Vahendusasutus vähendab § 24 lõike 6 kohaselt toetuse summat, kui toetuse saaja ei ole
loonud juurdepääsuvõrguga liitumise võimalust kõigile taotluses märgitud ühes asustusüksuses
asuvatele aadressiobjektidele. Nende asustusüksuste osas, kus juurdepääsuvõrguga liitumise
võimalus ei ole loodud kõigile taotluses märgitud aadressiobjektidele, makstakse samas
asustusüksuses asuvate ning juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide
eest toetust 80 protsenti taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse suurusest ühe
aadressiobjekti kohta.
7. peatükk
Juurdepääsuvõrgu ehitamine, sellega liitumine ja liitumise tingimused
§ 21. Juurdepääsuvõrgu ehitamine
(1) Toetuse saaja kohustub looma taotluse rahuldamise otsuses märgitud aadressiobjektidele
juurdepääsuvõrguga liitumise võimalused hiljemalt abikõlblikkuse perioodi lõpuks.
(2) Toetuse saaja peab sõlmima kõik projekti elluviimiseks vajalikud projekteerimis- ja
ehituslepingud kuue kuu jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates.
(3) Toetuse saaja taotluse alusel on vahendusasutusel õigus lõikes 2 nimetatud tähtaega
pikendada ühekordselt kolme kuu võrra.
§ 22. Juurdepääsuvõrguga liitumine
(1) Toetuse saaja kohustub teavitama kõiki juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate
aadressiobjektide omanikke ja kasutajaid aadressiobjektile saadetava kirjaga
juurdepääsuvõrguga liitumise võimalusest, tingimustest ja liitumise taotluse esitamise tähtajast.
Teavitus tuleb saata vähemalt kolm kuud enne juurdepääsuvõrgu ehituse plaanitavat algust igas
konkreetses asustusüksuses.
(2) Juurdepääsuvõrguga liitumise taotlusi peab saama toetuse saajale esitada nii kirja teel kui
elektrooniliselt vähemalt kahe kuu jooksul lõikes 1 nimetatud kirja saatmisest arvates.
Liitumistaotlusi, mis on tehtud pärast toetuse saaja seatud tähtaega, ei ole toetuse saaja
kohustatud § 23 lõikes 1 sätestatud tingimustel arvestama.
§ 23. Juurdepääsuvõrguga liitumise tingimused
(1) Juurdepääsuvõrguga liitumise hind aadressiobjekti omanikule või kasutajale, kes on
esitanud liitumise taotluse vastavalt § 22 lõikele 2, võib olla maksimaalselt 200 eurot koos
käibemaksuga ühe aadressiobjekti liitumise kohta. Toetuse saaja on kohustatud selle hinna
piires tagama juurdepääsuvõrguga liitumise.
(2) Lõikes 1 sätestatud liitumise hind peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) liini viimist juurdepääsuvõrgu lõpp-punktist ühe aadressiobjektini ja selle sisse
aadressiobjekti omaniku või kasutaja näidatud kohast koos standardselt otsastatud kaabliga
edasise hoonesisese paigaldustöö jaoks aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt;
2) kahe või enama korteriga elamu puhul liini viimist juurdepääsuvõrgu lõpp-punktist
aadressiobjekti omaniku või kasutaja korterisse koos standardselt otsastatud kaabliga edasise
korterisisese paigaldustöö jaoks aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt;
3) paaris- või ridamaja puhul liini viimist juurdepääsuvõrgu lõpp-punktist iga aadressiobjekti
omaniku või kasutaja majaosani ja selle sisse aadressiobjekti omaniku või kasutaja näidatud
kohast koos standardselt otsastatud kaabliga edasise majaosasisese paigaldustöö jaoks
aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt.
(3) Lõikes 1 sätestatud liitumise hinna piires teostatava täpse tehnilise lahenduse üle on õigus
otsustada toetuse saajal. Kui aadressiobjekti omanik või kasutaja ei nõustu tehnilise
lahendusega, on toetuse saajal õigus jätta liin ehitamata.
(4) Toetuse saaja ei tohi:
1) seitsme aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuses sätestatud juurdepääsuvõrgu valmimise
lõpptähtajast arvates võtta sellega liituvatelt aadressiobjektide omanikelt või kasutajatelt
täiendavaid tasusid, välja arvatud liitumiseks vajalike tööde teostamise eest;
2) võtta juurdepääsuvõrguga liitunud lõppkasutajatelt regulaarset tasu nimetatud taristu
valmisoleku või kasutamise eest.
8. peatükk
Toetuse maksmine ja toetuse kasutamise kontrollimine
§ 24. Toetuse maksmine
(1) Toetust makstakse toetuse saaja maksetaotluse alusel pärast projekti valmimist. Projekt
loetakse valminuks, kui aadressiobjektidele on loodud juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus
ning kõik tähtaegselt liitumise taotluse esitanud on käesolevas määruses sätestatud tingimustel
saanud juurdepääsuvõrguga liituda.
(2) Toetust makstakse taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõike 3 punkti 2 kohaselt
kindlasummaliste maksetena.
(3) Toetuse maksmisel lähtutakse üldmääruse §-s 9 nimetatud ning käesolevas määruses ja
taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja
korrast.
(4) Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega järgmised dokumendid:
1) nimekiri asustusüksuses juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidest
koos lõpp-punktide koordinaatidega;
2) juurdepääsuvõrgu teostusjoonised koos asjakohase tehnilise kirjeldusega ning koos
kinnitusega, et valminud juurdepääsuvõrgu tehnilised parameetrid vastavad §-s 9 sätestatud
tingimustele;
3) teostatud tööde omanikujärelevalve aktid;
4) teostatud tööde eest toetuse saajale esitatud arved, sealhulgas need arved, mille toetuse saaja
tasub omafinantseeringuga.
(5) Toetust makstakse vastavalt juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud
aadressiobjektide arvule, taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse suurusele ühele
aadressiobjektile lairibataristuga liitumise võimaluse loomise eest ning arvestades § 8 lõikes 1
sätestatud maksimaalset toetuse osakaalu projekti kuludest.
(6) Juhul kui kõik taotluse rahuldamise otsuses märgitud samas asustusüksuses asuvad
aadressiobjektid ei ole saanud juurdepääsuvõrguga liitumise võimalust, vähendatakse selles
asustusüksuses asuvate aadressiobjekti eest toetust vastavalt § 20 lõikele 3.
(7) Juhul, kui projekt on riskihindamise tulemusel sattunud kohapealase kontrolli valimisse,
viib vahendusasutus enne toetuse maksmist läbi §-s 25 sätestatud juurdepääsuvõrgu valmiduse
kontrolli.
(8) Toetus makstakse pärast projekti tulemuste tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.
(9) Lõikes 7 nimetatud juhul makstakse toetus 20 tööpäeva jooksul juurdepääsuvõrgu
valmiduse kontrolli lõppemisest arvates.
(10) Nende asustusüksuste osas, kus lõikes 7 nimetatud juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli
käigus ilmnes puudusi, makstakse toetus välja pärast puuduste kõrvaldamist ja 20 tööpäeva
jooksul pärast vahendusasutuse täiendavat juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli.
§ 25. Juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrollimine
(1) Enne toetuse maksmist kontrollib vahendusasutus toetuse saaja esitatud dokumentatsiooni
ja võib teostada riskihindamise tulemusena projekti kohapealset kontrolli, veendumaks
juurdepääsuvõrgu valmimises vastavalt määruses sätestatud tingimustele ja toetuse
maksetaotluses näidatud mahus. Vahendusasutus võib lisaks § 24 lõikes 4 nimetatud
dokumentidele küsida toetuse saajalt juurdepääsuvõrgu tehniliste mõõtmiste protokolle.
(2) Kohapealse kontrolli korral teavitab vahendusasutus toetuse saajat kontrolli läbiviimise
kohtadest ja ajakavast vähemalt kümme tööpäeva ette.
(3) Kohapealne kontroll teostatakse vajadusel koos toetuse saaja esindajaga ja toetuse saajale
tehniliste mõõtmiste teostajaga, kes tagab ka vajalikud mõõteseadmed.
(4) Vahendusasutus teeb esitatud andmete ja kohapealse kontrolli tulemuste kohta protokolli.
(5) Lõikes 4 nimetatud protokollis fikseerib vahendusasutus määruses sätestatud tingimustele
mittevastavad ühendused ja muud selgunud mittevastavused, mille tõttu asustusüksuses
teostatud tööde eest toetust ei maksta, ja annab toetuse saajale mõistliku aja puuduste
kõrvaldamiseks.
(6) Puuduste kõrvaldamise järgselt viib vahendusasutus läbi täiendava juurdepääsuvõrgu
valmiduse kontrolli puudustega asustusüksuste osas.
§ 26. Toetuse maksmise peatamine
Vahendusasutus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise
osaliselt või täielikult üldmääruse § 9 lõikes 7 sätestatud juhul.
9. peatükk
Vahendusasutuse ja toetuse saaja õigused ning kohustused
§ 27. Informatsiooni esitamine, kogumine ja avalikustamine
(1) Vahendusasutus avaldab toetuse andmise ja kasutamisega seotud info oma veebilehel.
(2) Vahendusasutus avaldab veebilehel vähemalt järgmise informatsiooni:
1) käesoleva määruse tekst ja seletuskiri;
2) toetuse taotlemiseks vajalikud taotlusvormid ja juhendid;
3) toetuse saajate nimed ja registrikoodid;
4) toetuste summad;
5) toetuste osakaalud toetusega rajatavate juurdepääsuvõrkude ehitusmaksumuses;
6) juurdepääsuvõrkudes kasutatavate tehnoloogiate kirjeldused.
(3) Lõike 2 punktides 3–6 nimetatud informatsioon avalikustatakse pärast taotlusvooru lõppu
ja taotluste rahuldamise otsuste tegemist.
§ 28. Vahendusasutuse õigused ja kohustused
(1) Vahendusasutusel on õigus:
1) kontrollida juurdepääsuvõrgu ehitamist, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse
kasutamise tingimuste täitmist;
2) tutvuda juurdepääsuvõrgu ehituse ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus
koostatavate dokumentidega;
3) muuta toetuse saaja taotluse alusel taotluse rahuldamise otsuses nimetatud
juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide nimekirja eesmärgiga
täpsustada aadressiandmetes avastatud vigu ning puudujääke;
4) nõuda toetus tagasi, kui toetuse saaja on toetuse taotlemise või toetuse kasutamise ajal
esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või jätnud teabe esitamata või on teadlikult rikkunud
toetuse kasutamisega seotud nõudeid.
(2) Vahendusasutusel on kohustus:
1) anda toetuse taotlejale ja saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes
selgitusi;
2) nõustada vajadusel toetuse saajat § 29 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustuste täitmisel;
3) teostada toetuse sihipärase kasutamise kontrolli, teha ettekirjutusi ning jälgida nende täitmist;
4) menetleda toetuse makseid ja teha kulude toetatavuse kontrolli;
5) koguda toetuse andmise ja kasutamise kohta andmeid ning koostada ja avalikustada
sellekohaseid ülevaateid;
6) koguda kuni toetusmeetme lõpuni toetuse saajalt kord aastas valminud juurdepääsuvõrgu
kasutuse infot nii lõppkasutajate kui juurdepääsu soovivate sideettevõtjate osas;
7) hoida, teha avalikult kättesaadavaks ning vajadusel uuendada vähemalt kord aastas toetuse
andmisega seotud infot kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale viimase toetuse makse
tegemist.
§ 29. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus saada vahendusasutuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud
toetusmeetme tingimustes ning õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste
täitmisega.
(2) Toetuse saaja on toetuse kasutamisel kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on
hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse
tähenduses ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20
000 euroga või sellest suurem, peab ostumenetluse läbiviimisel järgima toetuse andmise
tingimustes ja riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid
ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud täpsustatud nõudeid.
(3) Kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke rahvusvahelise
piirmääraga või ületab seda, peab toetuse saaja seadma riigihanke alusdokumentides
tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi
ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa.
(4) Toetuse saajal on kohustus:
1) ehitada abikõlblikus sihtpiirkonnas juurdepääsuvõrk viisil, mis loob sellega liitumise
võimaluse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud aadressiobjektidele, arvestades määruses ja
taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi;
2) ehitada liitumised määruses sätestatud tingimustel liitumise taotluse esitanud
aadressiobjektidele;
3) esitada vahendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
4) teavitada avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse päritolust alates toetuse saamisest,
viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu
NextGenerationEU vahenditest ning kasutada objektide ja avalikkusele suunatud esemete ja
dokumentide märgistamisel Euroopa Liidu embleemi koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit
– NextGenerationEU“ kooskõlas üldmääruse § 12 lõigetes 2–11 kehtestatud tingimustega;
5) pakkuda vastavalt §-le 31 kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel hulgimüügitasandi
juurdepääsu;
6) tagada juurdepääsuvõrgu tehnilise rikke kõrvaldamine kahe tööpäeva jooksul alates rikkest
teada saamisest;
7) avalikustada abikõlblikus sihtpiirkonnas valminud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu
asukohad ja trassikaardid koos muu asjakohase informatsiooniga oma veebilehel ja
ehitisregistris vastavalt tehnilistele võimalustele ning edastada juurdepääsuvõrguga liitunud ja
liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide info elektroonilise side seaduse § 1002 alusel
peetavasse sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse
infosüsteemi;
8) pakkuda sideettevõtjatele ja teistele huvitatud isikutele ammendavat ja mittediskrimineerivat
juurdepääsu toetuse abil sihtpiirkonda rajatud juurdepääsuvõrguga seotud informatsioonile
sellises formaadis, mis on laialdaselt kasutuses ning võimaldab juurdepääsu taotleval isikul
saadud infot masintöödelda, ning uuendada vastavat infot vajadusel vähemalt iga kuue kuu
tagant;
9) tagada hulgimüügitasandi juurdepääsu selline hinnakujundus, mis võimaldab
lairibaühenduse jaeteenuste pakkumist sarnaselt normaalse turukonkurentsiga piirkondadele
vastavalt §-le 31;
10) tõestada, et hulgimüügitasandi juurdepääsu eest küsitav hind on mõistlik ja
mittediskrimineeriv;
11) esitada kord aastas vahendusasutusele toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu kasutuse infot
nii lõppkasutajate kui juurdepääsu soovivate sideettevõtjate osas;
12) pidada ja säilitada enda muust raamatupidamisarvestusest eraldi raamatupidamist toetuse
abil ehitatud juurdepääsuvõrgu osas alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest kuni seitsme
aasta möödumiseni juurdepääsuvõrgu valmimisest;
13) teavitada vahendusasutust kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud olulistest
muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada juurdepääsuvõrgu ehitust või
toetuse saaja kohustuste täitmist;
14) informeerida vahendusasutust juurdepääsuvõrgu ehitust takistavatest olulistest asjaoludest
ning kõikidest olulistest kavandatavatest muudatustest;
15) säilitada juurdepääsuvõrgu ehituse dokumentatsiooni vähemalt kümme aastat pärast
juurdepääsuvõrgu valmimist;
16) anda audiitori ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241 , millega luuakse
taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17—75), artiklis 22 lõike 2 punktis e
nimetatud järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid.
10. peatükk
Aruannete esitamine
§ 30. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab vahendusasutusele projekti elluviimise kohta aruande 20 tööpäeva
jooksul projekti lõppemisest arvates.
(2) Vahendusasutus kehtestab aruande vormid ning teeb need kättesaadavaks oma veebilehel ja
e-toetuste keskkonnas.
(3) Vahendusasutuse nõudmise korral täiendab toetuse saaja aruannet vahendusasutuse
määratud tähtpäevaks.
(4) Aruandes peab olema kajastatud vähemalt:
1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta;
2) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
3) nimekiri asustusüksuses juurdepääsuvõrguga liitunud aadressiobjektidest;
4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev.
11. peatükk
Toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu hulgimüügitasandi juurdepääs ja hinnakujundus
§ 31. Sideettevõtja hulgimüügitasandi juurdepääs
(1) Toetuse saaja tagab kümne tööpäeva jooksul pärast juurdepääsuvõrgu valmimist toetuse
saaja määratud viisil taotluse esitanud sideettevõtjatele juurdepääsu toetuse abil rajatud
passiivsele lairibataristule ja selle füüsilise eraldamise.
(2) Juhul kui toetuse saaja on toetust kasutades paigaldanud ka aktiivseadmed, tagab toetuse
saaja juurdepääsu ka bitivooühendusele.
(3) Toetuse saaja teeb oma veebilehel avalikult kättesaadavaks juurdepääsuvõrgu valmimise
eeldatava ajakava asustusüksuste ja nendes liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide
täpsusega vähemalt järgneva kolme kuu perspektiivis.
(4) Toetuse abil abikõlblikus sihtpiirkonnas ehitatavale juurdepääsuvõrgule peab
hulgimüügitasandi juurdepääs olema tagatud õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel
kõigile sideettevõtjatele. Selle raames peab toetuse saaja rakendama sideettevõtjatele samadel
asjaoludel samaväärseid tingimusi ning osutama teenuseid, avaldama informatsiooni ning
rakendama kulupõhiseid hindu sideettevõtjatele samadel tingimustel ja samasuguse
kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtjate puhul.
(5) Hulgimüügitasandi juurdepääs lõikes 2 sätestatud juhul peab olema võimaldatud vähemalt
seitsme aasta jooksul peale juurdepääsuvõrgu valmimist.
(6) Hulgimüügitasandi juurdepääsuõigus passiivsele võrgutaristule, sealhulgas pimekiule,
kaablikanalisatsioonidele, postidele ja mastidele ei tohi olla ajaliselt piiratud.
(7) Toetuse saaja peab avaldama hulgimüügitasandi juurdepääsu täpsemad tingimused ja hinnad
oma veebilehel hiljemalt kolm kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.
(8) Toetuse saaja rahuldab sideettevõtja esitatud juurdepääsu taotluse lairibataristule ja
võimaldab selle kasutamise alustamist hiljemalt kahe nädala jooksul taotluse saamisest arvates.
Taotlused tuleb rahuldada nende laekumise järjekorras.
(9) Kui toetuse saaja pakub lisaks hulgimüügitasandi sideteenustele ka jaeteenuseid
lõppkasutajatele, peab ta pidama jae- ja hulgimüügitasandi sideteenuste osas eraldi
raamatupidamisarvestust ning kajastama seal eraldi kõik kulud ja tulud, mis on seotud toetusega
ehitatud juurdepääsuvõrgu opereerimisega.
(10) Toetusega ehitatud juurdepääsuvõrgule määratud juurdepääsu kohustused ja tingimused
kehtivad ka juurdepääsuvõrgu omaniku, operaatori või muu osapoole vahetumise korral.
12. peatükk
Toetuse tagasinõudmine ja vaided
§ 32. Toetuse tagasinõudmise alused ja kord
Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine toimub vastavalt üldmääruse §-le 11.
§ 33. Vaide esitamine ja menetlemine
Vahendusasutuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras. Vaide lahendab vahendusasutus.
09.03.2022
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Väga suure läbilaskevõimega
elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Määruse eelnõuga kehtestatakse väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side
juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord. Tegemist on järjekorras
kolmanda lairiba juurdepääsuvõrkude toetusmeetmega, mida Eestis ellu viiakse. Esimene
toetusmeede sai alguse 2018. aastal ja selle elluviimine kestab 2023. aastani ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 11. juuni 2018 määruse nr 30 „Järgmise põlvkonna elektroonilise side
juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“1 alusel.
Avatud taotlusvooru tulemusel sai 20 miljoni euro suuruse toetuse Elektrilevi OÜ (praegu
Enefit Connect OÜ) ja selle abil saab valguskaabliga liitumise võimaluse 40 016 aadressi
kõikides Eesti maakondades.
2020. aasta lisaeelarvest eraldati 15 miljonit eurot internetiühenduste arendamiseks turutõrke
piirkondades. Lairiba juurdepääsuvõrkude ehituseks2 eraldati avatud taotlusvooru tulemusel
kokku 10 497 204 eurot. 2021. aasta lõpuks jõudsid toetuse taotlejad valmis kokku 5899
aadressile juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomisega, mis oli 80% algsest eesmärgist
ning välja maksti 7 377 225 eurot toetust.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel analüüsis Statistikaamet 2021. aastal
seda, kui palju aastaringses kasutuses olevaid aadressiobjekte (eramajad, kus on registreeritud
elanikke ja ettevõttete/asutused, kus on registreeritud töötajad) on ilma vähemalt 30 Mbit/s
kiirusega püsiühenduseta ning kuhu seda lähiaastatel ei ole ka plaanis ehitada. Selleks kõrvutati
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmed lairiba ühenduste kohta rahvastikuregistri
ja töötamise registri andmetega. Analüüsi tulemusel selgus, et Eestis on kokku 84 463
aastaringses kasutuses aadressiobjekti, kus puudub vähemalt 30 Mbit/s püsiühendus ning kuhu
seda ole kavas ka lähema kolme aasta jooksul ehitada. Nendest aadressidest 74 244 asuvad maa-
asulates, 4 409 aadressi väikelinnalistes asulates ja 5 810 linnalistes asulates.
Määruse alusel antava toetuse eesmärk on aidata kaasa väga suure läbilaskevõimega
elektroonilise side juurdepääsuvõrgu ehitamisele, mis võimaldab lõppkasutajal vähemalt
ülikiire lairibateenuse kasutamist. Toetatakse juurdepääsuvõrgu ehitamist
turutõrkepiirkondades ehk seal, kus puudub vähemalt 30 Mbit/s allalaadimiskiirust võimaldav
juurdepääsuvõrk ja kuhu 2024. aasta lõpuks ettevõtjad selliste juurdepääsuvõrkude ehitamist
ka ei plaani. Sellist piirkonda nimetatakse abikõlblikuks sihtpiirkonnaks ning see on
määratletud määruse jõustumise aja seisuga, võttes arvesse toimunud avaliku konsultatsiooni
tulemusi.
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/114062018004?leiaKehtiv
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/102092020002
1
Määruse alusel antavat toetust rahastatakse Eesti taaste- ja vastupidavuskavast eraldatud 24,29
miljoni euroga ning sellega viiakse ellu komponent 3 „Digiriik“ investeeringut 3 „Väga suure
läbilaskevõimega lairibavõrkude ehitamine“.
Toetuse andmist korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus. Toetust antakse avatud taotlusvoorude
kaudu sideettevõtjatele ning sidevõrkude ehituse kogemusega ettevõtetele.
Toetuse näol on tegemist riigiabiga, kuid see on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL)
nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi
tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud Euroopa
Komisjoni määrustega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18), (EL) 2020/972 (ELT
L 215, 7.7.2020, lk 3—6) ja (EL) 2021/1237 (ELT L 270, 29.7.2021, lk 39—75) (edaspidi
üldine grupierandi määrus) lairibataristule antava abi reeglitega.
Antav toetus on investeeringutoetus ja rajatav võrk jääb toetuse toetuse saajale (edaspidi toetuse
saaja), kellel lasub kohustus tagada teistele sideettevõtjatele võrdsetel alustel hulgitasandi
juurdepääs rajatavale võrgule. Võrgu edasisi haldamise ja opereerimise kulusid ei hüvitata.
Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri
2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise
üldtingimused“ (edaspidi üldmäärus) § 8 lõike 1 alusel.
1.2 Eelnõu ettevalmistajad
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
sideosakonna nõunik Raigo Iling (tel: +372 55 941 997, e-post:
[email protected]). Eelnõu
juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb 12 peatükist ja 33 paragrahvist.
Välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud
minister määrusega Euroopa Liidu toetuse ja välisabi taotlemise ning kasutamise tingimused ja
korra.
Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava
elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi üldmäärus) § 1 lõike 3 alusel
võib üldmääruses sätestatud tingimusi täpsustada, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EL) 2021/241, selle alusel kehtestatud tegevuskorras, nõukogu rakendusotsuses,
delegeeritud õigusaktides ja juhistes ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/241 artiklis 23 nimetatud lepingus kehtestatud tingimusi ja nõudeid.
Üldmääruse § 4 lõike 2 punkti 3 alusel kehtestab ministeerium, kelle vastutusvaldkonda kuulub
taastekavas nimetatud reform või investeering, taastekava elluviimiseks toetuse andmise
tingimuste määruse või käskkirja.
2
Üldmääruse § 8 lõige 1 sätestab, et kui toetust antakse avatud taotlemise kaudu, kehtestab
toetuse andmise tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister määrusega.
1. peatükk hõlmab üldsätteid ja koosneb neljast paragrahvist.
Eelnõu § 1 on üldsätted.
Lõike 1 kohaselt kehtestatakse määrusega taaste- ja vastupidavuskavas nimetatud investeeringu
„Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkude ehitamine“ elluviimiseks toetuse andmise
tingimused ja kord.
Lõikes 2 on märgitud, et määruse alusel antav toetus on vastavalt üldise grupierandi määruse
artiklile 52 lairiba-püsivõrkudele antav abi, mille andmisel kohaldatakse üldises grupierandi
määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
Üldise grupierandi määruse artikli 52 alusel võib lairibataristu väljaehitamiseks anda
investeerimisabi, kui täidetud on üldise grupierandi määruses sätestatud tingimused. Üldist
grupierandi määrust ei kohaldata lairibataristule antava abi suhtes, kui see ületab künnise 100
miljonit eurot projekti kohta (artikkel 4 punkti 1 alapunkt y). Käesoleva määruse alusel antava
abi kogusumma ei ületa 24,29 miljonit eurot. Samuti on eelarve jaotatud omakorda kohalike
omavalitsuste vahel ning projektide kogumaksumused eraldivõetuna tulevad veelgi väiksemad.
Samuti peab üldise grupierandi määruse alusel olema investeering tehtud piirkonda, kus sama
kategooria taristu puudub ja kus sellist taristut kavandatava abimeetme avaldamisele järgneva
kolme aasta jooksul kommertsalustel tõenäoliselt välja ei arendata ja mida kontrollitakse avatud
avaliku konsultatsiooni teel. Üldine grupierandi määrus (art 52 paragrahvi 3 punktid a ja b)
sätestab kiiruste alusel kaks peamist kategooriat – 30 Mbit/s allalaadimiskiirus ja 100 Mbit/s
allalaadimiskiirus. Käesolev toetusmeede lähtub 30 Mbit/s kiiruse künnisväärtusest ning annab
toetust piirkondadele, kus olemasolev taristu ei võimalda sellise kiirusega püsiühendust.
Lõige 3 selgitab, millistel üldise grupierandi määruses sätestatud juhtudel käesoleva määruse
alusel toetust ei anta. Olulisim säte neist on üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 4 punkt
c, mis käsitleb raskustes olevaid ettevõtteid. Nimetatud punkt keelab anda üldise grupierandi
riigiabi raskustes olevatele ettevõtjatele.
Lõikes 4 määratakse määruse alusel toetatavate tegevuste abikõlblik sihtpiirkond. Euroopa
Komisjoni teatise „ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire
kasutuselevõtuga“3 (edaspidi lairiba suuniste) kontekstis on sellised alad, kus puudub vähemalt
30 Mbit/s allalaadimiskiirusega juurdepääsuvõrk ja kuhu ettevõtjad seda lähiaastatel rajada ei
kavatse, nn. valged alad/aadressid ning nendesse piirkondadesse võib anda riigiabi üldise
grupierandi määruse alusel ilma Euroopa Komisjonilt riigiabiluba taotlemata.
Selliste alade välja selgitamiseks viis TTJA 21.07-10.09.2021 läbi avaliku konsultatsiooni4.
Avalik konsultatsioon
Avaliku konsultatsiooni käigus paluti kõigil Eestis tegutsevatel sideettevõtjatel kontrollida üle
TTJA koostatud andmebaasi andmete paikapidavus ning anda teada ka enda kuni 2024. aasta
3
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52013XC0126%2801%29
4
https://ttja.ee/lairiba-kolmas-etapp-alates-2021
3
lõpuni plaanitavad investeeringud lairibavõrkudesse. Täpsemalt palus TTJA ettevõtjatel esitada
info juba olemasolevate või lähima 3,5 aasta jooksul kavandatavate järgmise põlvkonna
juurdepääsuvõrgu tingimustele5 vastavate juurdepääsuvõrkude kohta.
Lähtudes lairiba suuniste punktist 58, peab järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrk olema
järgmiste omadustega:
1) tagab lõppkasutajale usaldusväärse ja väga kiire (very fast) lairibateenuse optilise (või
samaväärse tehnoloogiaga) sidevõrgu kaudu, mis asub lõppkasutaja ruumidele piisavalt
lähedal, et tagada väga suure kiiruse tegelik pakkumine;
2) toetab erinevaid täiustatud digitaalseid teenuseid, sh ühendatud järgmise põlvkonna
võrguteenused ning
3) pakub oluliselt suuremaid üleslaadimiskiirusi (võrreldes põhilairibavõrkudega).
Põhilairibavõrkudeks (basic broadband networks) loetakse võrke, mis võimaldavad
allalaadimiskiirust alla 30 Mbit/s ja mis oma pakutavate kiiruste ja kvaliteedi osas ei suuda
pakkuda tänapäeva vajadustele vastavat lairibateenust. Põhilairibavõrk on juurdepääsuvõrk,
mis kasutab selliseid tehnoloogiaid nagu asümmeetrilised digitaalsed abonendiliinid (kuni
ADSL2+ võrgud), täiustamata kaabelvõrgud (näiteks DOCSIS 2.0), täiustamata kaabelvõrgud,
kolmanda põlvkonna mobiilivõrgud ja satelliitsüsteemid.
Lairiba suuniste järgi on järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud turu ja tehnoloogia praegusel
arenguetapil:
- kiudoptilised juurdepääsuvõrgud (FTTx): FTTx hõlmab FTTC (fiber to the cabinet,
valguskaabel viimase välikapini), FTTN (fiber to the node), FTTP (fiber to the premise), FTTH
(fiber to the home) ja FTTB (fiber to the building);
- täiustatud ajakohastatud kaabelvõrgud: need peavad lairiba suuniste joonealuse märkuse 73
kohaselt kasutama vähemalt kaabelmodemi standardit DOCSIS 3.0;
- teatavad täiustatud traadita juurdepääsuvõrgud, mis suudavad pakkuda lõppkasutajale
usaldusväärset suurt kiirust.
Lairiba suuniste joonealune märkus 71 aitab selgitada, mida täiustatud traadita
juurdepääsuvõrgu all mõeldakse: „Võttes arvesse täiustatud traadita tehnoloogiate, nagu LTE-
Advanced, kiiret arengut ja LTE või Wi-Fi laienevat kasutuselevõtmist turul, võiks järgmise
põlvkonna paiksed traadita juurdepääsuvõrgud (mis võivad põhineda näiteks kohandatud
mobiil-lairibatehnoloogial) olla teatavatel tingimustel elujõuliseks alternatiiviks teatavatele
traadipõhistele järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele (näiteks FTTCab). Kuna traadita
ülekanne on „jagatud“ (kiirus kasutaja kohta sõltub ühendatud kasutajate arvust kaetud
alal) ja sõltub vältimatult kõikuvatest keskkonnatingimustest, võib järgmise põlvkonna
juurdepääsuvõrke minimaalse, järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgult eeldatavate
allalaadimiskiiruste pakkumiseks lõppkasutaja kohta vaja olla kasutusele võtta teatava
tiheduse ja/või täiustatud konfiguratsioonides (näiteks suunatud antennid). Kohandatud
mobiil-lairibatehnoloogial põhinev järgmise põlvkonna traadita juurdepääsuvõrk peab tagama
kindlates kohtades asuvatele kasutajatele ka nõutava teenuse kvaliteeditaseme, teenindades
samal ajal kõnealuses piirkonnas kõiki muid liikuvaid lõppkasutajaid.“
Eelnõu § 2 selgitab toetuse andmise eesmärki ja tulemust.
5
Vt lairiba suuniste peatüki 3.1 punkte 57 ja 58
4
Lõike 1 kohaselt on toetusemeetme eesmärk aidata abikõlblikus sihtpiirkonnas kaasa väga
suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu ehitamisele, mis võimaldab
lõppkasutajal vähemalt ülikiire lairibateenuse kasutamist. Kuigi miinimumeesmärk valge ala
defineerimisel on 30 Mbit/s, siis on lairiba suuniste kohaselt toetuse andmisel võimalik seada
täiendavaid kriteeriume kvaliteedi, tulevikukindluse, konkurentsi osas, et avaliku raha toel
ehitatav taristu oleks piisav tagamaks lähitulevikus tekkivad vajadused ilma täiendavat riigiabi
andmata. Käesoleva toetusmeetme osas on otsustatud lähtuda peamiselt sellest, et rajatav
lairibataristu oleks tehniliselt võimeline teenindama vähemalt 100 Mbit/s allalaadimisega
lairibateenuseid.
Lõige 2 sätestab, et toetuse andmise tulemusena luuakse eramajapidamistele, ettevõtetele ja
asutustele liitumise võimalus väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side
juurdepääsuvõrguga. See tähendab, et tegemist on üldkasutatava sidevõrguga, millega
osutatakse sideteenust eraisikutele, ettevõtetele ja asutustele.
Lõige 3 viitab Euroopa Liidu tasandil kokkulepitud ühisele näitajale RCO41 „Lisandunud
elamud, millel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele“, mis mõõdab Euroopa vahendite
kasutamise mõju erinvate rahastusmeetmete üleselt. Antud ühine näitaja on sätestatud Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 2021/10586, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi ning Komisjoni delegeeritud määruses (EL)
2021/21067, 28. september 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust
(EL) 2021/241, millega luuakse taaste ja vastupidavusrahastu, ning määratakse kindlaks ühised
näitajad ning taaste ja vastupidavuse tulemustabeli üksikasjalikud elemendid.
Eelnõu § 3 sätestab, et vahendusasutuseks on Riigi Tugiteenuste Keskus. Üldmääruse kohaselt
on vahendusasutus toetuse andmise tingimuste määruses määratud avalik-õiguslik või
eraõiguslik juriidiline isik või valitsusasutus, kes täidab talle õigusaktis määratud toetuse
kasutamise ja andmisega seotud ülesandeid ning vastutab määruses piiritletud tulemuste
saavutamise eest.
Eelnõu §-s 4 on määratletud määruse eelnõus kasutatavad terminid.
Lõikes 1 defineeritakse väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrk.
Selliseks võrguks loetakse üldkasutatavat elektroonilise side võrku, mis koosneb kuni
üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamise kohas asuva jaotuspunktini täielikult
fiiberoptikast, või üldkasutatav elektroonilise side võrk, mille kvaliteedi parameetrid on
samaväärsed fiiberoptikal põhineva võrguga. Tegemist on Euroopa Liidus kokku lepitud
deifinitsiooniga ning kogu Euroopa Liidu seadusandlus ning toetusmeetmed on suunatud
sellele, et tagada kõikjal Euroopas väga suure läbilaskevõimega võrkude olemasolu.
Lõige 2 defineerib ülekandevõrgu – eesti keeles on laiemalt kasutusel termin „baasvõrk“. Eestis
on tuntuim baasvõrk EstWin projektiga ELi struktuurivahendite abil rajatav fiiberoptiline
baasvõrk maapiirkondades. Kuid samuti asub maapiirkondades kommertsvõrke, peamiselt
6
https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R1058&qid=1645798959789&from=EN
7
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R2106&from=Et
5
Telia omanduses olevad fiiberoptilised võrgud, mis ühendavad omavahel suuremaid asulaid ja
seal olevaid sidesõlmi.
Lõige 3 defineerib tuumvõrgu. Tuumvõrgud (magistraalvõrgud) on suuremaid linnu ja
rahvusvaheliselt ka riike ühendavad võrgud. Eestis on need kõik eraomandis olevad võrgud
(Telia, Tele2 jne).
Lõikes 4 defineeritakse ülikiire lairibateenus. Üle 100 Mbit/s kiirusega võrke nimetatakse
inglise keeles erinevate terminitega, nagu „ultrafast“ või „superfast“ broadband. Käesoleva
määruse kontekstis ning lähtudes EL eesmärkidest tagada gigabiti ühendus kõikidele, on
ülikiire lävendiks 1 Gbit/s.
Lõige 5 defineerib kaablikanalisatsiooni. Lisaks lairibavõrgu kiudoptiliste, vask- või
koaksiaalkaablite paigutamisele (mida on mõeldud eelkõige käesoleva määruse kontekstis)
saab kaablikanalisatsiooni paigutada ka elektrikaableid jne. Definitsioon lähtub üldise
grupierandi määruse artikli 2 punktist 135.
Lõikes 6 defineeritakse juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu. Definitsiooni aluseks on
võetud üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 137 olev sarnane definitsioon. Siin määruses
on tehnorajatiste all mõeldud eelkõige (kuid mitte ainult) poste ja maste, millele saab paigaldada
kaableid ja aktiivseadmeid, mis on vajalikud lairibateenuse pakkumiseks. Muude
võrguelementide alla võivad kuuluda näiteks toru, mast, kaablikanal, kontrollkaev,
juurdepääsuluuk, kaablikapp, antennirajatis, torn ja post. Need kõik on sätestatud
ehitusseadustiku § 612 lõikes 1.
Lõige 7 defineerib juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomise. Elektroonilise side
seaduse § 2 punkti 70 kohaselt on üldkasutatav elektroonilise side võrgu lõpp-punkt (edaspidi
lõpp-punkt) üldkasutatava elektroonilise side võrgu füüsiliselt kindlaks määratud punkt, kus
kliendile on loodud juurdepääs või võimalus juurdepääsuks üldkasutatavale elektroonilise side
võrgule. Kaabelvõrkude puhul tuleb seda lõiget lugeda kahel viisil – esiteks võib toetuse saaja
rajada juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu lõpp-punkti kinnistul asuvale aadressiobjektide
oluliselt lähemale, näiteks maja kõrvale (vähemalt aadressiobjektide kinnistuspiirini) või
piirduda kinnistust väljas selle vahetus läheduses asuva lõpp-punktiga, kui tehniliselt ja
majanduslikult on ebaotstarbekas kõikidele aadressiobjektidele igaks juhuks liitumise
võimaluse loomine kinnistu piirile. Sealhulgas on aktsepteeritav ka selline lahendus, kus
aadressiobjektidele, kellele luuakse juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus, aga kes sellega
kohe liituda ei soovi, ei tehta eraldi väljavõtteid iga kinnistu juures, vaid rajatava
juurdepääsuvõrgu ülesehitus võimaldab soovi korral hiljem need väljavõtted teha viisil, mis ei
nõua juba rajatud juurdepääsuvõrgu ümber ehitamist/laiendamist. Näiteks on olemas mikrotoru,
kuhu saab liitumise võimaluse saanud aadressiobjekti jaoks hiljem paigaldada kaabli alates
vahejaotuspunktist kuni lõppkasutaja aadressiobjektini. Sellisel juhul loetakse lõpp-punktiks
kohta, kus aadressiobjektile on loodud võimalus juurdepääsuvõrguga liitumiseks, isegi kui see
lõpp-punkt ei asu vahetult aadressiobjekti läheduses.
Lõige 8 defineerib aktiivseadmed. Näiteks kuuluvad siia WDMA-seadmed (Wavelength
Division Multiple Access), ruuterid jne. Antud definitsiooni alt väljas on lõppkasutaja käsutuses
olevad seadmed (modemid, ruuterid jne), mis ei ole käesoleva meetme raames abikõlblikud.
Lõige 9 defineerib hulgimüügitasandi juurdepääsu, milleks käesoleva määruse kontekstis on
eelkõige juurdepääs toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu passiivsele lairibataristule, nagu
6
pimekiud ja kliendiliinide eraldamine ning kaablikanalisatsioon, juurdepääs mastidele ja
ülekandevõrgule ning bitivooühendusele. Definitsioon põhineb üldise grupierandi määruse
artikli 2 punktis 139 sätestatul. Toetusmeetme abil ehitatud juurdepääsuvõrgu omanikul on
õigus määrata juurdepääsutoodete liigid ja nende hinnad vastavalt taristu tehnilistele
võimalustele ja proportsioonidele. Näiteks kui passiivne taristu võimaldab pimekiu rentimist ja
kliendiliinide eraldamist, siis kaablikanalisatsioonis ruumi rentimise või mastidel kohtade
rentimise eest võib küsida proportsionaalselt suuremat hulgimüügihinda, kuna nende
juurdepääsutoodete kasutamine on taristu omanikule koormavam, kui kiu rentimine
kolmandale osapoolele.
Lõige 10 sätestab füüsilise eraldamise nõuded. Üldise grupierandi määruse põhjenduspunkt 71
ütleb, et kuigi teatavatel tingimustel võib virtuaalset eraldamist lugeda samaväärseks füüsilise
eraldamisega, on siiski rohkemate kogemuste saamiseni vaja hinnata iga üksikjuhtumi puhul
eraldi, kas konkreetset mittefüüsilist või virtuaalset hulgimüügi tasandi juurdepääsutoodet saab
lugeda samaväärseks eraldatud juurdepääsuga vasest või kiudoptilisele kliendiliinile. Sel
põhjusel, ja kuni neid kogemusi saab riigiabi üksikjuhtumite või eelhindamise õiguslikus
kontekstis tulevase läbivaatamise raames arvesse võtta, tuleks praeguse üldise grupierandi
määruse kohaldamiseks nõuda füüsilist eraldamist.
Lõige 11 defineerib lõppkasutaja.
Lõige 12 defineerib aadressiobjekti. Ruumiandmete seaduse § 43 lõike 2 kohaselt on
unikaalaadressi nõudvad aadressiobjektid:
1) elamud;
2) hooned, milles on eluruume ehk kortereid ja muid aadressi alusel eristamist vajavaid
hooneosi;
3) juriidiliste isikute asukohahooned;
4) hooned, milles asuvad universaalse postiteenuse osutamise juurdepääsupunktid ning
eelnimetatud hoonete osad;
5) olemasoleval või kavandataval selgelt piiritletaval tiheasustusega või kompaktse asustusega
alal (edaspidi unikaalaadressi nõudega ala) asuvad maaüksused;
6) maaüksused, mille koha-aadress sisaldab aadressikoha nime;
7) korterid ja muud aadressi alusel eristamist vajavad hooneosad.
Kuna toetusmeetme eesmärk on viia ülikiiret lairibateenust võimaldav juurdepääsuvõrk
piirkondadesse, kus on elanikud ning toimub ettevõtlustegevus, siis on jäetud välja punktides 5
ja 6 nimetatud aadressiobjektid. Kuna postkontorid asuvad samuti hoonetes, millel on
unikaalaadress olemas, on selguse huvides jäetud välja ka punkt 4.
Lõige 13 käsitleb asustusüksust. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lõige 1 ütleb, et
vald ja linn jagunevad asustusüksusteks. Lõike 2 kohaselt on asustusüksused asulad, milleks on
linnad, külad, alevikud ja alevid. Lõike 3 kohaselt on linn haldusüksusena samades piirides ka
asula. Kui haldusüksusena linna haldusterritooriumil asub linn asustusüksusena, mille piir ei
lange haldusüksuse piiridega kokku, siis ei ole linn haldusüksusena käsitletav asulana.
2. peatükk (toetatavad tegevused, toetatavad kulud ja toetuse osakaal) koosneb neljast
paragrahvist.
Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetatavad tegevused.
7
Lõikes 1 loetletakse tegevused, mida toetatakse.
Punkti 1 kohaselt on selleks tegevuseks juurdepääsuvõrgu passiivse taristu projekteerimine ja
ehitamine koos selleks vajalike materjalide ja omanikujärelevalve läbiviimisega.
Projekteerimine alla võib liigitada ka projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste uuringute
tegemist ja geodeetiliste tööde läbiviimist ning tegevusega piiritletavat geomeetrilist
planeerimist. Omanikujärelevalve läbiviimisena on mõeldud ehitustööle ehitusseadustiku
alusel kehtestatud korras omanikujärelevalve läbiviimist.
Punkti 2 kohaselt võib osta ja paigaldada ka juurdepääsuvõrgu teenuste osutamiseks vajalikke
aktiivseadmeid. Siia alla kuuluvad kõik seadmed, mis on vajalikud signaalide edastamiseks
lõppkasutaja terminalseadmesse ja sealt signaalide vastuvõtmiseks. Aga siia alla ei kuulu
lõppkasutaja terminalseadmed nagu ruuterid, modemid, arvutid jne.
Lõige 2 sätestab, et toetust ei anta projektile, mis on juba tehtud, mille elluviimist on alustatud
või mille osas on võetud kohustusi investeeringuga seotud tegevuste elluviimiseks. Nõue
tuleneb riigiabi reeglitest ja riigiabi andmise puhul olulise ergutava mõju nõude kirjeldus.
Näiteks ei tohi toetuse taotleja enne vahendusasutusele taotluse esitamist kinnitada tellimusi,
nõustuda pakkumustega, sõlmida lepinguid või kokkuleppeid, teostada ettemaksu, kasutada
teenuseid, sõlmida üleandmise ja vastuvõtmise akte jms.
Eelnõu § 6 käsitleb toetatavaid kulusid. Toetus katab kõik vajalikud tööd, tegevused ja
materjalid, mis on vajalikud juurdepääsuvõrgu rajamiseks ja seal teenuse osutamiseks.
Lõige 3 sätestab erandid kuludele, mida toetusest ei ole võimalik katta. Nendeks on käibemaks
ja rajatava juurdepääsuvõrgu hilisem haldamine. Üldmääruse § 3 punkt 7 sätestab, et käibemaks
võib olla toetuse saaja omafinantseeringu osa, kui käibemaks ei ületa tegevuse
omafinantseeringu osakaalu ning selle puhul on tõendatav, et vastavalt käibemaksu
reguleerivatele õigusaktidele ei ole tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha
arvata või käibemaksu tagasi taotleda ja käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
Eelnõu § 7 sätestab projekti abikõlblikkuse perioodi.
Eelnõu §-s 8 sätestatakse toetuse piirsumma ja osakaal. Lõikes 1 sätestatud toetuse
maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 70 protsenti. Kuigi taasterahastust oleks
võimalik rahastada projekte ka kuni 100% ulatuses, siis Euroopa Regionaalarengufondis (ERF)
tulevasest rahastusmäärast (70%) lähtudes on eesmärk käsitleda nii taasterahastust kui ERFist
toetust saavaid projekte samadel alustel.
Lõike 2 kohaselt on maksimaalne toetuse suurus ühe aadressiobjekti kohta 3000 eurot.
Tegemist on ühe taotluse kohta keskmisega, mis saadakse siis, kui taotletava toetuse
kogusumma jagatakse liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arvuga.
3. peatükk (juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused ja sellega liitumine) koosneb kahest
paragrahvist.
8
Eelnõu §-s 9 sätestatakse toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused. Nende
tingimuste eesmärgiks on ehitada juurdepääsuvõrk, mis vastaks tänapäeva ühiskonna nõutele
ning võimaldaks toetusega rajatud lairibataristul piisava teenusepakkujate vahelise konkurentsi
olemasolu.
Lõike 1 punkti 1 järgi peab toetusmeetme abil rajatav juurdepääsuvõrk võimaldama seda
kasutada soovivatel sideettevõtjatel ilmastikust ja loodusest sõltumatult kõigil
juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidel osutada lairibateenust
garanteeritud allalaadimiskiirusega 1 Gbit/s. Antud kiirus vastab Euroopa Komisjoni 2030.
aastaks seatud eesmärgile tagada kõigile Euroopa Liidu elanikele gigabiti ühendus. Samas ei
tähenda see automaatselt seda, et juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavad ja sellega
liituvad aadressiobjektid peavad saama kuni 1 Gbit/s kiirusega lairibateenust tarbida – passiivne
lairibataristu peab tehniliselt seda võimaldama, aga kui sideettevõtjad nii kiiret teenust
konkreetses piirkonnas asuvatele aadressiobjektidele pakkuda ei soovi või see ei ole
majanduslikult tasuv (kuna vajab ka piisava võimekusega aktiivseadmetesse investeerimist),
siis seda 1 Gbit/s teenust lõppkasutajatel kasutada ei ole võimalik. Seega loomulikult on
sideettevõtjal võimalik osutada lairibateenust väiksemate kiirustega, mis vastavad
lõppkasutajate vajadustele ja rahalistele võimalustele.
Punktis 2 on sätestatud hulgimüügitasandi juurdepääsukohustus. See tähendab, et toetusega
rajatava võrgu igas etapis kuni lõppkasutajani peab sideettevõtjal olema võimalik pakkuda
lairibateenuseid lõppkasutajatele teistest sama taristut kasutatavate sideettevõtjatest ja nende
kasutatavatest tehnoloogiatest sõltumatul viisil. Toetuse saaja kohustus tagada selline
hulgimüügitasandi juurdepääs ja füüsiline eraldamine kehtib ainult toetusega rajatud võrgu
osale. Näiteks kui toetusega rajatud võrk ühendatakse Estwini või mõne muu baasvõrguga, siis
seal tuleb sideettevõtjal endal tagada selleks vajaliku võrguressursi rentimine.
Punkt 3 ütleb, et kui liin on rajatud fiiberoptikat (ehk valguskaablit) kasutades, peab see
koosnema vähemalt kiupaarist. Liin on elektroonilise side seaduse § 2 punktis 24 defineeritud
kui tehniliste seadmete kogum, mis ühendab lõpp-punkti ühenduspunktiga. Lõpp-punkt on
käesolevas määruses liitumise võimalus vähemalt aadressiobjekti krundipiiril või selle vahetus
läheduses. Ühenduspunkt on elektroonilise side seaduse § 2 punkti 67 kohaselt kliendi
terminalseadme liiniga ühendamise koht. Liini näol on tegemist selle passiivse lairibataristu
osaga, mis rajatakse alles pärast liitumise võimaluse saanud aadressiobjekti omaniku või
kasutaja esitatud avaldust ja liitumistasu maksmist. Antud punkt ei nõua
(tehnoloogianeutraalsusest lähtudes) liini rajamist valguskaablit kasutades, kuid seab kohustuse
teha see vähemalt kahest kiust koosneva valguskaabliga, kui toetuse saaja valib liini ehitamise
tehnoloogiaks valguskaabli. Kahe kiu nõudmise vajadus tuleneb vajadusest tagada
tehnoloogianeutraalsus, kuna on lairibatehnoloogiaid, mis kasutavad andmeside pidamiseks
samaaegselt kahte kiudu. Uuemad tehnoloogiad on siiski pigem ühe kiuga võimelised teenuseid
pakkuma. Kiudude keevitamisega seotud kulude kokkuhoiu mõttes on siiski aktsepteeritav, kui
toetuse saaja keevitab standardlahendusena ainult ühe kiu ning teine kiud keevitatakse alles
vastava taotluse korral sideettevõtjalt, kes soovib lõppkasutajale pakkuda teenust kahe kiuga.
Lõige 2 sätestab kohustuse juurdepääsuvõrgu ülesehitusele, et seda oleks võimalik laiendada
ka kõigi nende abikõlblikus sihtpiirkonnas asuvate aadressiobjektideni, mis käesoleva
toetusmeetme abil juurdepääsuvõrguga liitumise võimalust ei saa. See nõue on põhjusel, et
suure tõenäosusega ei piisa toetusmeetme praegu ettenähtud eelarvest selleks, et luua
juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus kõigile turutõrkepiirkondades asuvatele
aadressiobjektidele, eelkõige üksikutele eraldiseisvatele aadressiobjektidele, kelleni
9
juurdepääsuvõrgu laiendamine praeguse eelarve piires oleks kallis, ning selle asemel
võimaldaks hoopis ühendada suurema arvu aadressiobjekte kusagil mujal. Siiski peaks rajatav
juurdepääsuvõrk oma tehniliselt ülesehituselt võtma võimaluse korral arvesse ka neid
aadressiobjekte, mis liitumise võimalust juurdepääsuvõrgu rajamise lõppedes veel ei saa, kuid
kuuluvad loogiliselt võttes rajatud juurdepääsuvõrgu mõjupiirkonda. See tähendab, et ilma juba
rajatud juurdepääsuvõrgus olulisi ümberehitusi tegemata oleks võimalik jätkata
juurdepääsuvõrgu laiendamist nende aadressideni, kellele käesoleva meetmega liitumise
võimalust ei looda. Tulevikus laiendatav juurdepääsuvõrk ei pea olema ilmtingimata samal
tehnoloogial põhinev, millega toetusega rajatud juurdepääsuvõrk. Näiteks kui toetusega rajatud
juurdepääsuvõrk ühenda aadressiobjekte valguskaabliga, siis tulevikus rajatavad
juurdepääsuvõrgud kaugemal asuvate aadressiobjektideni võivad olla ka üle õhu
raadiolahendused. Samas peab neile raadiolahendustel olema ühendus ülekandevõrguga jne,
mis tähendab, et mingil kujul vaba ressurss peaks olema rajatud juurdepääsuvõrgus olemas.
Lõige 3 seab tingimused, mil viisil peab toetusmeetme abil rajatav juurdepääsuvõrk olema
ühendatud olemasoleva fiiberoptilise ülekandevõrguga.
Punkt 1 sätestab nõuded ülekandevõrgu ja juurdepääsuvõrgu on ühendatuse kohta. Lihtsustatult
öeldes tähendab see, et ülekandevõrgu ja juurdepääsuvõrgu otsad peavad niimoodi kokku
minema, et sideettevõtjate jaoks piisab lairibateenuste pakkumisega alustamiseks ainult
aktiivseadmete paigaldamisest ja erinevate sidesõlmede või kaablite ühendamisest (sh. ka
toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu ja baasvõrgu vahelistesse mikrotorustikesse/kulglatesse
sideettevõtja endi kuludega kaablite puhumine), mille teostamiseks piisab kokkuleppest
juurdepääsuvõrgu või ülekandevõrgu omanikuga. Oluline on, et sidekappide rajamist, trasside
ehitamist ja sellega kaasnevat seadustamist ei tohi enam vaja olla.
Punkti 2 kohaselt peab ülekandevõrk olema vabalt ligipääsetav ja tagama piisava võrguressursi
vähemalt viiele sideettevõtjale. Nagu eespool on kirjeldatud, siis ülekandevõrke (ehk
baasvõrke) on Eestis nii erakapitaliga ehitatud kui ka ELi toetustega rajatud. Toetusmeetme
määrus ei kohusta toetuse saajat ühendama juurdepääsuvõrku konkreetse ülekandevõrguga
(näiteks Estwin), vaid annab toetuse saajale vabaduse ise otsustada juurdepääsuvõrgu
ülesehituse ja ulatuse. Küll aga peab olema tagatud see, et juurdepääsuvõrku kasutada
soovivatel vähemalt viiel sideettevõtjal oleks reaalselt võimalik kasutada ka ülekandevõrku.
Kui juurdepääsuvõrguga ühendatavas ülekandevõrgus puudub viiel sideettevõtjatel võimalus
võrguressursi rentimiseks, tähendab see sisuliselt ka juurdepääsuvõrgu osas viie sideettevõtja
vahelise konkurentsi puudumist. Ülekandevõrgu puhul loetakse tingimused täidetuks ka siis,
kui näiteks vaba ressurssi on järel kolmele uuele võimalikule sideettevõtjale, aga juba on selle
ülekandevõrgu ressurssi kasutamas kaks sideettevõtjat, kes toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu
kaudu lõppkasutajatele teenuseid osutada soovivad. Ülekandevõrgu ressursi arvestamisel ei
võeta arvesse neid sideettevõtjaid, kes kasutavad ülekandevõrku muuks otstarbeks kui
lõppkasutajatele lairibateenuste osutamine toetusega rajatava juurdepääsuvõrgu piirkonnas
(näiteks linnade või riikide vahelised andmesideühendused jne).
Samuti võib vaba ressursina käsitleda ka vaba passiivse taristu (kaablikanalisatsiooni või
mikrotoru) olemasolu, kuhu saab täiendavaid valguskaableid paigaldada.
Vaba võrguressursiga ülekandevõrku on Eestis 2020. aasta seisuga piisavalt. Alates 2010.
aastast on ELi toetusega ehitatud maapiirkondades ülekandevõrku, mis on kõigile
sideettevõtjatele võrdsetel alustel kättesaadav, ja selle kasutamise hind on tänu ELi 85%
suurusele toetusele oluliselt soodsam (hinnanguliselt isegi 5 korda soodsam) kui
kommertsvõrkudel ning seal on ka piisavalt ressurssi palju rohkema kui 5 sideettevõtja
10
teenindamiseks (enamasti on minimaalselt kiudude arv igas trassi osas 48 kiudu ehk 24
ettevõtjat saaks endale taotleda kiupaari kasutamist). Praeguseks on valminud peaaegu 7000
km ülekandevõrku ning sellega on 2009 algselt paika pandud eesmärki ehitada 6400 km
ülekandevõrku veidi isegi ületatud. ELi toetusega ülekandevõrku on Eestis ehitanud kolm
sihtasutust/mittetulundusühingut:
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus: http://ela12.elasa.ee/elakaart/,
Eesti Andmeside MTÜ: https://eestiandmeside.ee/sidevork/ ja
MTÜ Valguskaabel: http://www.valguskaabel.ee/?valminud-võrk,3.
Lisaks ELi toetusega ehitatud ülekandevõrkudele on olemas ka eraomandis olevaid
ülekandevõrke, peamiselt Telia Eesti omanduses.
Punkt 3 sätestab teatud tingimustel erandi punktis 2 seatud tingimusele. Siinkohal on mõeldud
nii hinna kui tehnoloogilise poole pealt alternatiivsete lahenduste pakkumist toetuse taotleja
poolt. Tehnoloogilise poole pealt tähendab see näiteks vabade fiiberoptiliste kiudude
puudumisel ning sellest tulenevalt füüsilise eraldamise mittevõimaldamise asemel virtuaalselt
eraldatud (virtual unbundling) teenuse pakkumist, mis on võimalikult lähedane füüsilisele
eraldatusele.
Punkti 4 järgi peavad olema olemas jaotuspunktid, vajadusel koos elektriühenduse ning
väliseadmekappidega. Väliseadmekapp peab mahutama vähemalt viie sideettevõtja seadmed.
Väliseadmekappe pole igal pool ilmtingimata vaja ehitada, kui lairibateenust osutavate
sideettevõtjate võrgusõlmed asuvad piisavalt lähedal, et toetusega rajatud juurdepääsuvõrguga
liitunud klientidele oleks võimalik lairibateenuseid pakkuda. Vältimatu vajadus seadmekappi
paigaldada puudub, kui vähemalt ühel operaatoril on võimalik piirkonnas teenust pakkuda ilma
täiendava väliseadmekapi paigaldamiseta. Juhul kui ükski operaator ei ole tehnilistel põhjustel
võimeline rajatud juurdepääsuvõrgus kõigile juurdepääsvõrguga liitunud aadressiobjektidele
teenust pakkuma, peab toetuse saaja rajama elektriga varustatud seadmekapi, mis majutab kõik
reaalselt seda kasutada soovivate sideettevõtjate seadmed. Toetuse saaja poolt rajatud
aktiivseadmete kappides sideettevõtjate poolt paigaldatud seadmete poolt tarbitava elektri osas
on toetuse saajal õiguse esitada arved sideettevõtjatele.
Lisaks jaotuspunktidele võib juurdepääsuvõrgu osas olla vajalik veel täiendavate
vahejaotuspunktide ja muu sarnase rajamiseks, kus sideettevõtjatel on võimalik
lõppkasutajatele lairibateenuse pakkumiseks ühendusi luua – see ja muud detailset võrgu
ülesehitust puudutav (sh. seadmekappide dimensioonid) on toetuse saaja enda otsustada, kuid
lähtuma peame põhimõttest, et kõiki sideettevõtjaid koheldakse võrdselt ning sideettevõtjate
poolse nõudluse olemalul on tehniline ja ruumiline valmisolek tagatud viiele sideettevõtjale.
Kõik eelpoolt loetletud tööd ja tegevused kuuluvad abikõlblike kulude hulka.
Eelnõu § 10 sätestab põhimõtted, mis kehtivad toetusega juurdepääsuvõrgu ehitamisele,
liitumisele ja juurdepääsule.
Lõike 1 kohaselt peab liitumise võimaluse looma kõigile taotluse rahuldamise otsuses märgitud
aadressiobjektidele. See kohustus tähendab, et toetuse taotleja peab esitama nimekirja nendest
aadressiobjektidest, kellele ta toetusega liitumise võimaluse loob. See nimekiri saab koosneda
ainult nendest aadressiobjektidest, mis on kinnitatud § 14 lõikes 2 nimetatud ministri
käskkirjaga.
11
Lõige 2 kohustab tagama liitumise määruses sätestatud tingimustel.
Lõige 3 kohustab tagama juurdepääs sideettevõtjatele määruses sätestatud tingimustel.
4. peatükk (nõuded taotlejale ja taotlusele) koosneb kolmest paragrahvist.
Eelnõu §-s 11 on kirjas taotlejale esitatavad nõuded.
Punktis 1 nimetatud muu samaväärse registri all on mõeldud Euroopa Majanduspiirikonna
liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis asuvat registrit, mis on samaväärne äriregistriga.
Kolmandatest riikidest pärit taotlejad ei saa toetuse taotlust esitada.
Punktis 2 on sätestatud valdkonnaspetsiifilised nõuded toetuse taotlejale. Üldkasutatava
elektroonilise side osutamisena käsitletakse elektroonilise side seaduses sätestatud teenuse
osutamist nii jaeturul otse lõppkasutajatele kui ka hulgitasandi operaatorina, kes annab oma
võrku kasutada teistele sideettevõtjatele. Sidevõrkude ehitamise kogemuse all on mõeldud
võrkude ehitamise kogemust ehitustööde teostamise mõttes, mitte tööde tellimise kaudu
alltöövõtjatelt. Taotleja kvalifitseerumiseks peab olema täidetud vähemalt üks kahest nõudest.
Punkt 3 kohustab toetuse taotlejat omama omafinantseeringut projekti kulude ulatuses, mida
toetus ei kata. Vastavalt § 8 lõikele 1 on toetuse maksimaalne osakaal projekti toetatavatest
kuludest on 70 protsenti. Seega minimaalselt 30% peab olema taotleja omafinantseering, aga
see võib olla ka suurem.
Omafinantseeringu summa suurus sõltub taotleja esitatava projekti mahust (paljudele
aadressiobjektele plaanitakse liitumise võimalus luua), taotletava toetuse suurusest ning taotleja
enda võimekusest suuremat omaosalust maksta.
Kui taotletakse toetust maksimaalse summa (3000 eurot/aadress) ulatuses, siis peab
omafinantseering olema 1285 eurot aadressi kohta. 200 aadressi korral 200 x 1285 = 257 000
eurot. Projekti kogumaksumus oleks sellisel juhul (3000 + 1285) x 200 = 857 000 eurot.
Eelnõu § 12 sätestab taotleja kohustused.
Lõige 2 kohustab toetuse taotlejat andma teada oma taristust, kui ta seda sihtpiirkonnas omab
või kontrollib. Selline kohustus tuleneb lairiba suuniste punktist 78 f ja selle eesmärk on
suurendada konkureerivate pakkumiste arvu ja soodustada olemasoleva taristu efektiivset
kasutamist lairibavõrkude ehitamiseks ja kulude vähendamiseks.
Eelnõu §-s 13 on kirjas taotlusele esitatavad nõuded.
Lõike 1 punktis 4 on sätestatud, et üks taotlus tohib hõlmata ühe kohaliku omavalitsuse üksuse
territooriumil asuvaid asustusüksusi. See tähendab, et kõik taotlusega hõlmatud
aadressiobjektid, millele taotleja soovib toetusega juurdepääsuvõrgu liitumist luua, peavad
asuma ühes kohalikus omavalitsuses. Selle põhjuseks on asjaolu, et toetusmeetme eelarve, mis
kinnitatakse valdkonna eest vastutavad ministri poolt enne igat taotlusvooru, saab olema
kohalike omavalitsuste põhine.
Lõike 2 punktides 1–14 on loetletud dokumendid ja andmed, mida taotlus peab sisaldama.
12
Punktis 3 nimetatud nimekirjas peab toetuse taotleja välja tooma need asustusüksused ja
aadressiobjektid, kuhu ta saadava toetuse eest soovib juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse
luua.
Punktis 6 sätestatud juurdepääsuvõrgu tehnoloogilise lahenduse kirjelduse ja asjakohase
tehnilise dokumentatsiooni all on mõeldud, et toetuse taotleja peab kirjeldama piisavalt
detailselt, vajadusel koos tehnilist standardit tõendavate dokumentidega, et tema pakutud
juurdepääsuvõrgu lahendus vastab määruses sätestatud nõuetele. Riigiabi suunistest tulenevalt
peab konkurss olema läbi viidud tehnoloogia neutraalsust silmas pidades, küll aga on võimalik
seada sisulisi kvaliteedikriteeriume ning jälgida nende täitmist. Kuna toetusmeetme eesmärk on
toetada sellise juurdepääsuvõrgu rajamist, mis tehniliselt võimaldaks lõppkasutajatele 1 Gbit/s
allalaadimiskiirust, siis peab toetuse taotleja esitama kasutatava tehnoloogia osas asjakohased
standardid, mis tõestaks kasutatava tehnoloogia võimekust sellist allalaadimiskiirust pakkuda.
Punktis 8 nimetatud kohustus esitada kinnitus koos seda tõendavate väljavõtetega asjakohastest
registritest, et ta vastab § 11 punktides 1, 8 ja 9 sätestatud tingimustele, kehtib ainult nendele
juriidilistele isikutele, kes pole Eesti äriregistris registreeritud. Eestis registreeritud toetuse
taotleja puhul on võimalik need andmed saada äriregistrist. Toetuse taotleja peab esitama
väljavõtted asjakohastest registritest ainult nimetatud punktide kohta, kuna ainult neid saab
toetuse taotleja vastavate registrite väljavõtetega tõendada. Asjakohased registrid on sellised,
mis võimaldavad kontrollida määruses nõutud andmeid. Juhul kui kontrollimiseks vajalikke
andmeid on võimalik tõendada ühe registri väljevõttega, siis piisab ka ühe registri väljavõtetest.
Lõige 3 sätestab, et lõike 2 punktis 3 nimetatud juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse
saavate aadressiobjektide nimekiri peab hõlmama § 14 lõikes 2 nimetatud käskkirjaga
kinnitatud sotsiaal-majanduslikult olulisi aadressiobjekte. Antud sotsiaal-majanduslikult
olulised aadressiobjektid on nimetatud kohalike omavalitsuste poolt ning iga asustusüksuse
kohta on neid maksimaalselt viis tükki. Juhul toetuse taotleja soovib konkreetses
asustusüksuses rajada toetuse abil juurdepääsuvõrku, siis neile kuni viiele aadressiobjektile
peab ta liitumise võimaluse looma ning see on eeltingimuseks, et taotlust saaks hinnata § 17
kohaselt. Juhul kui kõigile olulistele sotsiaal-majanduslikult olulistele aadressiobjektidele
liitumise võimalust ei ole plaanis luua, siis antud taotlus ei vasta nõuetele ning edasises
menetluses ei osale.
5. peatükk (toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine)
Eelnõu § 14 kirjeldab toetuse taotlemise protseduuri.
Lõige 2 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga taotlusvooru
rahastamise eelarve, eelarvekohalike omavalitsuste üksuste vahelise jaotuse, abikõlblike
asustusüksuste ja aadressiobjektide loetelud ning asustusüksuses asuvate sotsiaal-
majanduslikult oluliste aadressiobjektide loetelu.
Taotlusvooru rahalise mahu jaotus kohalike omavalitsuste vahel sõltub sellest, kui palju on
varasemates voorudes konkreetse omavalitsuse territooriumil toetust määratud. Koostöös
Statistikaameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga on omavalitsuste vaheline
indikatiivne eelarve jaotus tehtud nii RRF kui ERF rahade osas, kuid vastavalt toetuse
kasutamise kiirusele on võimalik teha ümber tõstmisi kohalike omavalitsuste vahel. See on eriti
oluline RRF eelarve kasutamise osas, mis tuleb ära kasutada enne 2025. aasta lõppu. Kui on
13
näha, et mõne kohaliku omavalitsuse kohta taotlusi ei tule, saab selle eelarve osas anda
võimaluse ka teistele omavalitsustele taotleda ning hiljem ERFi eelarvest tagasi anda.
Abikõlblike asusutsüksuste osas on ministri käskkirja koostamisel sisendiks omavalitsuste
poolt esitatud prioriseeritud asustusüksuste nimekiri. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
saatis 22.11.20218 ja 31.01.20229 omavalitsustele kirjad, kus palus neil esitada soovi korral
olulisemad külad ja sotsiaal-majanduslikult olulised objektid. Kui omavalitsus esitas
olulisemate külade nimekirja, siis lisatakse abikõlblike aadressiobjektide nimekirja ainult
omavalitsuse nimetatud külades asuvad aadressiobjektid. Sama kehtib sotsiaal-majanduslikult
oluliste aadressiobjektide kohta. Enne igat taotlusvooru antakse omavalitsustele võimalus juba
esitatud külade ja oluliste aadressiobjektide nimekirja täiendada või muuta.
Lõikes 6 sätestatud piirang, mille kohaselt saab taotleja taotlusvoorus esitada iga kohaliku
omavalitsuse kohta ühe taotluse, on mõeldud vähendamaks administratiivset koormust.
Sõltuvalt taotleja võimekusest võib taotlus hõlmata nii ainult ühte kui ka mitmesse
asustusüksusesse juurdepääsuvõrgu rajamist.
Lõikes 7 nimetatud piirangu eesmärk on tagada toetuseks määratud kogu eelarve tähtajaks
kasutamine. RRF vahendite kasutamise lõpptähtaeg on käesolevas määruses 31.12.2025.
Arvestades asjaoluga, et taristu rajamiseks on maksimaalselt 24 kuud, siis on tõenäoline, et
toetusmeetme eelarve saab otsustega kaetud 2023. aasta lõpuks. Lõike 7 piirangu eesmärk on
tagada, et toetuse taotlejad teeksid realistlikke taotlusi, mida nad on võimelised lubatud mahus
ja ajal ka ellu viima. Piiranguga soovitakse vältida olukorda, kus teatud asustusüksuste osas
võidakse teadlikult teha taotlusi, mida ei ole plaanis 24 kuu jooksul ellu viia aga mille eesmärk
võib olla alternatiivsete taotlejate blokeerimine. Lõpptulemusena võib selline käitumine viia
olukorrani, kus osa toetuseks ettenähtud eelarvest jääb kasutamata ning loodetud tulemus
saavutamata.
Eelnõu §-s 15 on kirjeldatud taotluse menetlemine.
Eelnõu § 16 sätestab taotleja, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamisega seonduvat.
Eelnõu §-s 17 on sätestatud projektide hindamise ja hindamiskriteeriumitega seonduv.
Lõike 1 kohaselt hinnatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi kahe hindamiskriteeriumi
alusel:
1) taotletava toetuse suurus ühele aadressiobjektile liitumise võimaluse loomise eest;
2) liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide osakaal taotluses hõlmatud asustusüksuste
kõikidest abikõlblikest aadressiobjektidest.
Nõuetele vastavaks tunnistamisel on oluline, et taotlus hõlmaks asustusüksuses olevaid sotsiaal-
majanduslikult olulisi aadressiobjekte. Kui need on taotluses nimetatud aadressiobjektide
nimekirjas olemas, siis vastab taotlus nõuetele ning saab taotlust hinnata nimetatud kahe
kriteeriumi alusel.
8
https://adr.rik.ee/mkm/dokument/11352485
9
https://adr.rik.ee/mkm/dokument/11661388
14
Lõige 2 täpsustab lõike 1 punktis 1 oleva hindamiskriteeriumi hindamismetoodikat ja osakaalu
lõpphindest. Lõike 1 punkti 1 hindamiskriteeriumi eesmärk on tagada antavate toetuste
võimalikult efektiivne kasutamine, tagades ühest küljest võimalikult suure arvu
liitumisvõimaluste loomise ja teisest küljest motiveerides toetuse taotlejaid investeerima
maksimaalse tasuvuse piires ka omavahendeid.
Kriteeriumi punktide arvestuse mõte on premeerida konkreetsest kohaliku omavalitsuse
eelarvest väikseimat toetust ühe aadressi kohta küsinud taotlust maksimaalsete punktidega ning
anda ülejäänud taotlustele, mis sellele järgnevad, proportsionaalselt vähem punkte.
Lõige 3 täpsustab lõike 1 punktis 2 nimetatud hindamiskriteeriumi hindamismetoodikat ja
osakaalu lõpphindest. Lõike 1 punkti 2 hindamiskriteerium hindab seda, kui suur osa projektiga
hõlmatud ühest või enamast asustusüksusest saab toetuse tulemusel juurdepääsuvõrguga
kaetud. Eesmärk on motiveerida toetuse taotlejaid hõlmama oma projektidega võimalikult suurt
osa asustusüksusest. Kriteeriumi eesmärk on tasakaalustada lõike 1 punkti 1 kriteeriumit, mis
rõhub majanduslikule efektiivsusele. Samas on asustusüksused väga eriilmelised ning
keskendumine ainult nende aadressiobjektide ühendamisele, mida on kerge ja odav ühendada,
võib tähendada väga suure osa majapidamiste jaoks juurdepääsuvõrguga liitumise võimalusest
ilma jäämist. Kriteerium võimaldab tasakaalustada suuremat kaetust tagavate projektide
mõnevõrra kõrgemat maksumust ühe aadressi kohta ning suurendada nende tõenäosust saada
toetust juurdepääsuvõrgu rajamiseks.
Hindamiskriteeriumite näidisarvutus
Ühe alaeelarve raames esitatakse esitatakse kolm taotlust.
Taotlus 1 küsib toetust 1500 € aadressi kohta, mille eest lubab luua liitumise võimaluse 320-st
abikõlblikust aadressist 100 aadressile.
Taotlus 2 küsib toetust 1700 € aadressi kohta, mille eest lubab luua liitumise võimaluse 120-st
abikõlblikust aadressist 70-le aadressile.
Taotlus 3 küsib toetust 2800 € aadressi kohta, mille eest lubab luua liitumise võimaluse 30-st
aadressist 30-le.
Lõike 1 punkti 1 (küsitava toetuse suuruse) punktid jagunevad järgmiselt:
Taotlus 1 saab 50 punkti, kuna küsitava toetuse suurus on kõigist kolmest taotlusest kõige
väiksem.
Taotlus 2 saab 43,35 punkti, kuna küsib 13,3% rohkem toetust, kui Taotlus 1, mille tulemusel
alandatakse punkte 13,3% võrra.
Taotlus 3 saab 6,67 punkti, kuna küsib 86,67% rohkem toetust, kui Taotlus 1, mille tulemusel
alandatakse punkte 86,67% võrra.
Lõike 1 punkti 2, ehk asustusüksuse kaetuse osas, jagunevad punktid järgmiselt:
Taotlus 1 saab 16,13 punkti, kuna loob liitumise võimaluse 320-st aadressist 31,25%-le, mille
tulemusel saab 31,25% 50-st punktist.
Taotlus 2 saab 29,17 punkti, kuna loob liitumise võimaluse 120-st aadressist 58,33%-le, mille
tulemusel saab 58,33% 50-st punktist.
Taotlus 3 saab 50 punkti, kuna loob liitumise võimaluse 30-st aadressist 100%-le, mille
tulemusel saab 100% 50-st punktist.
Kokkuvõttes:
Taotlus 1 saab 50+16,13=66,13 punkti
Taotlus 2 saab 43,35+29,17=72,52 punkti
Taotlus 3 saab 6,67+50=56,67 punkti
15
Esmajärjekorras saab toetuse Taotlus 2, seejärel Taotlus 1 ja viimasena Taotlus 3 (eeldusel, et
eelarvest jätkub).
Lõige 4 ütleb, et kriteeriumite alusel moodustatakse pingerida iga kohaliku omavalitsuse kohta
eraldi. Kuna ka eelarve on jaotatud kohalike omavalitsuste vahel, siis võimaldab selline
lähenemine tagada paremat regionaalset tasakaalu ning ei pane hõredamalt asustatud
omavalitsusi ebasoodsamasse olukorda tihedamalt asustatud omavalitsustega, kus toetusega
juurdepääsuvõrkude rajamine on soodsam ning sellest tulenevalt oleks ka punktide ühtne
arvestus ebasoodsam hajaasustusega omavalitsustele. Samuti soodustab kohalike omavalitsuste
kaupa hindamine seda, et potentsiaalsed toetuse taotlejad pööraks ühtlaselt palju tähelepanu
võimalikult suurele hulgale omavalitsustele.
Lõige 5 selgitab, et igale aadressile liitumise võimaluse loomiseks antakse toetust ainult üks
kord. Punktide alusel kõrgemal kohal olev taotlus saab kattuvale aadressile liitumise võimaluse
loomiseks toetuse.
Lõige 6 sätestab punktide vähendamise nendel taotlustel, kellel on kattuvaid aadresse pingereas
paremate taotlustega. Kattuvate aadresside osas ei saa paremuselt järgmine taotlus punkte
nendele aadressidele liitumise võimaluse loomise eest, mis on juba eelnevalt toetust saanud.
Pärast punktide andmist antakse taotlejale võimaluse taotlust muuta ning kattuvad
aadressiobjektid taotlusest välja jätta. Koos aadressiobjektide välja jätmisega väheneb ka
toetuse kogusumma vastavalt taotletud toetust suurusele ühele aadressiobjektile liitumise
võimaluse loomise eest. Juhul kui taotleja näeb, et järele jäävatele aadressiobjektidele liitumise
võimaluse loomine ei ole majanduslikult või tehniliselt enam mõttekas, võib ta taotluse jätta
müütamata ning taotluse suhtes tehakse vahendusasutuse poolt rahuldamata jätmise otsus.
Lõike 7 eesmärk on reguleerida olukorda, kus on kaks taotlust on saanud sama palju punkte
ning peab otsustama, kumb neist on parem. Sellisel juhul saab esimesena toetuse suurimale
arvule aadressiobjektidele liitumise võimaluse loov taotlus.
Lõige 8 reguleerib olukorda, kui juba rahuldatud taotlustest järele jäänud eelarve ei võimalda
paremuselt järgmist taotlust täies mahus rahuldada. Kuna eesmärk on ettenähtud toetus
võimalikult suures mahus ära kasutada, siis võimaldatakse taotlejatel paremusjärjestuse alusel
teha muudatust oma taotluses, et mahtuda järele jäänud eelarve piiresse. Kui üks taotleja
keeldub, pakutakse võimalust järgmisele taotlejale.
Eelnõu § 18 sätestab taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise asjaolud ja vormistuse.
6. peatükk (taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine) koosneb kahest
paragrahvist.
Eelnõu § 19 käsitleb taotluse rahuldamise otsuse muutmist toetuse saaja avalduse alusel.
Lõikes 2 on kirjas asjaolu, mille korral saab toetuse taotleja taotleda taotluse rahuldamise otsuse
muutmist. Selleks asjaoluks on vajaduse korrigeerida või parandada aadressiandmetes
esinevaid vigu. Kuna aadressiandmed on pidevad muutumises ning ka aadressiandmete
korrastamine on küllaltki mahukas ja keerukas protsess, siis ei ole tagatud olemasolevate
16
aadressiandmete vastavus reaalsele olukorrale. Näiteks võib olla ühel hoonel olla kaks aadressi,
kuid sellisel juhul ei ole mõtet luua ühele hoonele kahte liitumise võimalust. Samas kui toetuse
saaja on kohustatud looma liitumise võimaluse kõigile taotluses nimetatud aadressiobjektidele
ning ta seda ei täida, siis saaks ta toetust ainult 80% ulatuses. Selliste asjaolud ilmnemisel on
mõistlik aktsepteerida, et hoone saab ikkagi ühe liitumise ning toetuse saaja saab ikkagi 100%
ette nähtud toetusest. Antud sätet ei tohiks kasutada toetuse saaja poolseks loobumiseks
aadressiobjektidest, millele ta mingil põhjusel liitumise võimalust ei taha luua. Samuti ei saa
toetuse saaja taotleda uute aadresside lisamisega toetuse kogusumma suurendamist lisandunud
aadresside võrra.
Eelnõu §-s 20 on sätestatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse
vähendamine.
Lõike 2 punkti 1 puhul on eesmärk tagada eelarve vahendite võimalikult kiire ja efektiivne
rakendamine. Juhul kui toetuse saaja ei ole 6 kuu jooksul suutnud sõlmida projekteerimis- ja
ehituslepinguid, siis on väga suur oht, et eraldatud toetus jääb kasutamata ning sellest tulenevalt
tuleb võimaldada uutel võimalikel taotlejatel järgmises taotlusvoorus antud eelarve vahenditele
pretendeerida. Seega tuleb taotluse rahuldamise otsus tühistada ning vabastada vahendid uutele
taotlusvoorudele.
7. peatükk (juurdepääsuvõrgu ehitamine, sellega liitumine ja liitumise tingimused) koosneb
kolmest paragrahvist.
Eelnõu § 21 kirjeldab juurdepääsuvõrgu ehitamise üldiseid nõudeid.
Lõikes 2 sätestatud kohustus sõlmida projekteerimis- ehituslepingud hiljemalt 6 kuu jooksul
peab tagama eelarve vahendite võimalikult kiire ja efektiivne rakendamise.
Lõige 3 võimaldab vahendusasutusel toetuse saaja taotluse alusel anda viimasele veel 3 kuud
pikendust, kuid seda ainult ühel korral.
Eelnõu § 22 sätestab juurdepääsuvõrguga liitumise.
Lõige 1 reguleerib toetuse saaja kohustust informeerida juurdepääsuvõrguga liitumise
võimaluse saavaid lõppkasutajad võimalusest taristuga liituda. Selle sätte eesmärk on tagada
lõppkasutajate (elanike, ettevõtete, asutuste) õigeaegne, kuid mitte liiga varajane teavitus
liitumise taotluse esitamiseks. Lõppkasutajaid on asjakohane informeerida siis, kui on kindel,
et vastavas piirkonnas hakatakse lairibataristut ehitama. Toetuse saaja võib muidugi teavitada
soovi korral ka varem ja mitmeid kordi. Ka võib toetuse saaja teavitada aadressiobjektide
omanikke teisi kanaleid kaudu, kuid vähemalt üks kord tuleb iga aadressiobjekti omanikku või
kasutajat teavitada kirja teel.
Lõige 2 sätestab, et juurdepääsuvõrguga liitumise taotlusi peab saama toetuse saajale esitada
nii kirja teel kui elektrooniliselt vähemalt 2 kuu jooksul pärast toetuse saaja saadetud teavitust.
Liitumistaotlusi, mis on tehtud pärast toetuse saaja seatud tähtaega, ei ole toetuse saaja
kohustatud § 23 lõikes 1 sätestatud tingimustel arvestama. Kui lõikes 1 oli eesmärk vältida
aadressiobjektide omanike/kasutajate liiga varajast teavitamist, siis lõige 2 kohustab toetuse
17
saajat andma taotluste esitamiseks vähemalt 2 kuud aega. Juhul, kui seatud tähtajaks pole
taotlust laekunud, ei ole toetuse saaja kohustatud liitumist käesolevas määruses sätestatud
tingimustel tegema, vaid võib seda teha poolte kokkuleppel ka teistel tingimustel, mis võib
tähendada ka kõrgema liitumistasu küsimist.
Eelnõu § 23 sätestab juurdepääsuvõrguga liitumise tingimused.
Lõikega 1 määratud juurdepääsuvõrguga liitumise hind kehtib ainult tingimusel, et liitumise
taotlus on esitatud toetuse saajale viimase poolt nõutud ajaks. Ennekõike on siinkohal mõeldud,
et sellise hinnaga saab liituda ainult ajal, kui aadressiobjekti asukohaks olevas asustusüksuses
toimuvad juurdepääsuvõrgu rajamise tööd ning selle käigus luuakse liitumised seda soovinud
aadressiobjektide omanike või kasutajate aadressiobjektidele. Kõigile neile, kes õigeaegselt
toetuse saajale vastava liitumisavalduse teevad, peab toetuse saaja tagama selle hinna piires
juurdepääsuvõrguga liitumise.
Lõige 2 sätestab konkreetsemalt, mida toetuse saaja lõikes 1 sätestatud maksimaalselt 200 euro
eest tegema peab.
Kõigis kolmes punktis sätestatud nõuete puhul on olnud eesmärk arvestada asjaoluga, et
juurdepääsuvõrgu rajamise näol on tegemist suurt hulka objekte hõlmava masspaigaldusega,
millest tulenevalt ei peaks toetuse saaja olema kohustatud tegelema detailselt iga kliendi
erisoovide täitmisega, vaid tuleb luua minimaalsete kuludega võimalikult suurele hulgale
aadressiobjektidele valmisolek tarbida sideettevõtjate pakutavaid lairibateenuseid. Sisemiste
paigaldustööde, nagu ruuterite ja kaablite paigaldamise aeg ja viis jäävad aadressiobjekti
omaniku või kasutaja otsustada – kas teha tööd ise või tellida need lairibateenuseid pakkuvalt
sideettevõtjalt. Loomulikult võib toetuse saaja seda soovi korral või lisatasu eest ka ise teha,
kuid antud toetusmeetme tingimused teda selleks liitumistasu maksimaalse määra ulatuses ei
kohusta.
Aadressiobjekti omaniku või kasutaja näidatud koha all on mõeldud seda, et kui aadressiobjekti
omanik või kasutaja soovib, et talle viiakse kaabel majja, siis ta näitab tööde teostajale ära selle
koha, kust ta seda soovib läbi viidavat ning tööde teostaja teeb vajalikud tööd nagu puurimine
või läbiviigu ehitus. Omaniku või kasutaja kohustus on tagada, et antud koht on puurimiseks
või läbiviigu ehitamiseks sobilik – st. seal ei ole seinasiseseid kaableid või torusid ja muud
taolist, mis võib kahjustada saada. Kõigi võimalike selliste kahjude tekkimisel vastutab omanik
või kasutaja. Samuti vastutab omanik või kasutaja selle eest, kui puurimine või läbiviigu
tegemine kahjustab maja fassaadi või siseviimistlust hoones sees.
Lõike 2 punktides 1 kuni 3 nimetatud standardselt otsastatud kaabli all mõeldakse kaablit, mis
on lõpetatud viisil, mis lubab kaabliga kergesti ühendada lõppkasutajale teenuseid pakkuvate
sideettevõtjate seadmeid. Konkreetset standardit määruses välja ei ole toodud, see on jäetud
toetuse saaja otsustada.
Lõikes 3 on mõeldud eelkõige kinnistusisest tehnilist lahendust – näiteks millises kinnistu osas
teostada liini paigaldustöid viisil, mis nõuaks kõige vähem hilisemaid taastamistöid kinnistul
tekitatud kahjude osas, või seda, kas paigaldada liin olemasolevatesse kaablikanalisatsiooni
torudesse või olemasolevatele elektripostidele. Kui aadressiobjekti omanik/kasutaja nõuab
toetuse saajalt teistsugust tehnilist lahendust, kui viimane on nõus tegema, siis on toetuse saajal
õigus jätta liin välja ehitamata.
18
Lõike 4 punktis 1 sätestatud keelu all võtta liitumisel täiendavaid tasusid on mõeldud selliseid
ühekordseid liitumistasusid, mis ei tulene otseselt liitumiseks vajalike ehitus- ja paigaldustööde
teostamisest ja muudest ühikuliselt mõõdetavatest kuludest (tööaeg, materjalikulu jne), vaid
tasusid, nagu võrgu kasutamise alustustasu ja muud sarnased tasud. Antud säte hõlmab kõiki
lairibataristuga liitumise võimaluse saanud ja sellega hiljem aja jooksul liituda soovivaid
aadressiobjektide omanikke ja kasutajaid, kes seda lairibataristu ehitamise ajal ei teinud.
Punkt 2 mõte on tagada, et lõppkasutaja ei pea maksma võrgu kasutamise eest, vaid seda teeb
sideettevõtja, kes lõppkasutajale toetuse saaja taristu kaudu lairibateenuseid pakub. Ja juhul kui
lõppkasutaja on enda omandis või kasutuses oleva aadressiobjekti lasknud liita
juurdepääsuvõrguga, aga ühegi sideettevõtja lairibateenuseid ei kasuta, siis ei pea lõppkasutaja
samuti võrgutasusid maksma.
8. peatükk (toetuse maksmine ja toetuse kasutamise kontrollimine) koosneb kolmest
paragrahvist.
Eelnõu § 24 käsitleb toetuse maksmist.
Lõike 1 kohaselt makstakse toetust toetuse saaja maksetaotluse alusel peale projekti valmimist.
Projekt on valmis, kui aadressiobjektidele on loodud liitumise võimalus ning kõik soovijad, kes
esitasid tähtaegselt liitumise taotluse, on määruses sätestatud tingimustel saanud
juurdepääsuvõrguga liituda.
Lõige 2 sätestab, et toetust makstakse taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõike 3 punkti 2
kohaselt kindlasummaliste maksetena. Kindlasummalised maksed käesoleva toetusmeetme
kontekstis on vähemalt ühe asustusüksuse põhised maksed vastavalt liitumise võimaluste
loomisele seal asuvatele aadressiobjektidele.
Lõike 4 punktides 1 kuni 4 loetletakse dokumendid, mida toetuse taotleja on kohustatud koos
toetuse maksmise taotlusega esitama.
Punktis 1 on nimekiri asustusüksuses juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud
aadressiobjektidest koos lõpp-punktide koordinaatidega. Lõpp-punktide koordinaate on vaja
selleks, et võimaldada nende olemasolu lihtsamat kontrolli.
toetuse saaja
Punktis 4 nimetatud kuludokumentide kontrolli eesmärk on veenduda, et tehtud tööd vastavad
määruses kehtestatud tingimustele. Toetuse välja maksete suurused ei sõltu kuludokumentidest,
vaid lähtuvad liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arvust ning toetuse suurusest ühe
aadressiobjekti kohta.
Lõige 5 sätestab, et toetust makstakse vastavalt juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud
aadressiobjektide arvule ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse suurusele ühele
aadressiobjektile lairibataristuga liitumise võimaluse loomise eest. See tähendab, et mitte
mingit ettemaksu toetuse saajale ei tehta, vaid toetust antakse vastavalt tehtud tööde mahule.
Lõikes 6 on kirjas, kui suurt toetust on õigus toetuse saajal saada juhul, kui ta ei ole loonud
liitumise võimalust kõigile toetuse taotluses nimetatud aadressiobjektidele. Sellisel juhul saab
19
toetuse saaja liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide eest toetust 80% taotluse
rahuldamise otsuses märgitud toetuse suurusest ühe aadressiobjekti kohta. Aga see kehtib ainult
ühe asustusüksuse piires. Kui näiteks toetuse taotlus hõlmab rohkem kui ühte asustusüsksust
ning teistes asustusüksustes on kõik taotluses märgitud aadressiobjektid liitumise võimaluse
saanud, siis nende asustusüksuste osas makstakse toetus aadressi kohta välja 100% ulatuses.
Olukorrad, kus mingil toetuse saajast sõltumatutel asjaoludel võib juurdepääsuvõrgu rajamine
tähtaegselt olla raskendatud või võimatu, võivad tekkida erinevatel põhjustel – olgu selleks
vaidlused maaomanikega, kes ei luba oma territooriumil teha vajalikke töid, või mingid muud
põhjused, mida toetuse saaja ja tema alltöövõtjad ei osanud ette näha. Kuigi toetuse saaja ja
tema alltöövõtjad peaksid tegema kõik endast oleneva, et leida probleemidele õigeaegne
lahendus, siis ei saa välistada, et osadele aadressiobjektidele jääb liitumise võimalus loomata.
Lõike 7 kohaselt viib vahendusasutus enne toetuse maksmist läbi §-s 25 sätestatud
juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli siis, kui projekt on riskihindamise käigus vastavasse
valimisse sattunud Muul juhul piirdutakse dokumentide kontrolliga.
Lõikes 10 nimetatud puudused võivad olla nii juurdepääsuvõrgu tehniliste tingimustega
seonduvad puudused kui ka puudused, mis on selgunud seoses liitumise võimalustega (pole
loodud ettenähtud arvul liitumise võimalusi) või liitumise väljaehitamisega (liitumine on jäänud
välja ehitamata, kuigi liitumise võimalus on loodud ja aadressiobjekti omanik või kasutaja on
esitanud taotluse toetuse saaja nõutud tähtajaks).
Eelnõu § 25 käsitleb juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrollimist.
Lõikes 1 sätestatu tähendab, et vahendusasustus teostab kohapealselt kontrolli juhuvaliku alusel
ning ülejäänud juhtudel võib piirduda toetuse saaja esitatud dokumentatsiooni kontrollimisega.
Samuti võib vahendusasutus lisaks § 24 lõikes 5 nimetatud dokumentidele küsida toetuse saajalt
juurdepääsuvõrgu tehniliste mõõtmiste protokolle. Tehniliste mõõtmiste protokollide esitamine
ei ole vajalik koos toetuse maksmise taotlusega, vaid ainult vahendusasutuse küsimise korral
konkreetsete asustusüksuste ja aadressiobjektide kohta. Neid protokolle küsitakse juhuvaliku
alusel dokumentatsiooni kontrollimisel või kohapealse kontrolli teostamise eel või järel.
Lõikes 3 nimetatud toetuse saajale tehniliste mõõtmiste teostaja võib olla toetuse saaja palgatud
kolmas osapool (ehitaja või omanikujärelevalve teostaja) või toetuse saaja ise, kui tal on olemas
vastavad seadmed ja pädev personal.
Eelnõu §-s 26 on kirjas toetuse maksmise peatamise alus.
9. peatükk (vahendusasutuse ja toetuse saaja õigused ning kohustused) koosneb kolmest
paragrahvist.
Eelnõu §-s 27 on sätestatud informatsiooni esitamise, kogumise ja avalikustamise sätted.
Lõige 1 kohustab vahendusasutust avaldama toetuse andmise ja kasutamisega seotud info oma
veebilehel ja lõige 2 nimetab info, mis sellel veebilehel olema peab. Info avaldamise kohustus
tuleneb lairiba suuniste punktist 78 j.
20
Lõige 3 täpsustab, et lõike 2 punktides 3–6 nimetatud informatsioon avalikustatakse pärast
taotluse rahuldamise otsuse tegemist.
Eelnõu § 28 kirjeldab vahendusasutuse õiguseid ja kohustusi.
Lõikes 1 on sätestatud vahendusasutuse õigused ja lõikes 2 kohustused. Kõik õigused ja
kohustused aitavad kaasa käesoleva määruse eelnõus sätestatud nõuete järgimisele. Sealhulgas
on vajalik aru saada toetusmeetme mõjust nii lõppkasutajatele kui sideettevõtjatele. Selleks on
lõike 2 punktis 6 sätestatud vahendusasutuse õigus koguda toetuse saajalt valminud
juurdepääsuvõrgu kasutuse infot nii lõppkasutajate kui juurdepääsu soovivate sideettevõtjate
osas – mitu aadressi on liitunud, mitu sideettevõtjat teenuseid pakuvad ja muud asjakohast infot.
Tulenevalt EL lairiba riigiabisuuniste punktist 78 j peab kogu toetusmeetmega seotud infot
hoidma ja avalikustama vähemalt 10 aastat. See kohustus on kaetud lõike 2 punktiga 7.
Eelnõu §-s 29 on sätestatud toetuse saaja õigused ja kohustused.
Lõikes 2 on sätestatud toetuse saaja kohustused. Kõik kohustused tulenevad määruses
sätestatud nõuetest ning on vajalikud tagamaks käesoleva määruse eelnõus sätestatud nõuete
järgimine.
Samuti oluline säte kirjas lõike 4 punktis 5, mis kohustab toetuse saajat pakkuma kõigile
sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel hulgimüügitasandi juurdepääsu vastavalt §-le 31.
toetuse saaja
10. peatükk (aruannete esitamine) koosneb ühest paragagrahvist.
Eelnõu § 30 kirjeldab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamist.
11. peatükk (toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu hulgimüügitasandi juurdepääs ja
hinnakujundus) koosneb ühest paragrahvist.
Eelnõu § 31 sätestab sideettevõtja hulgimüügitasandi juurdepääsuga seonduvad kohustused.
Lõigetes 1 kuni 10 sätestatakse toetuse saaja kohustused toetusega ehitatavale
juurdepääsuvõrgule hulgimüügitasandi juurdepääsu tingimuste kohta. Kõik need kohustused
tulenevad üldise grupierandi määrusest ja lairiba suunistest ning nende eesmärk on tagada
teenusepakkujate vahelise konkurentsi olemasolu rajatud juurdepääsuvõrgus.
Lõikes 1 nimetatud juurdepääsu kohustuse eesmärgiks on tagada, et erinevad sideettevõtjad
saaksid pakkuda jaetasandi sideteenuseid oma lõppkasutajatele, mis omakorda tagab
lõppkasutajatele sideteenuste piisava valiku. Selle, mis ajast alates on juurdepääsuvõrk
konkreetses asustusüksuses valminud, otsustab toetuse saaja, kuid see aeg ei saa olla hilisem
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud toetuse maksetaotlusest.
Lõikes 2 olev kohustus tagada juurdepääsu ka bitivooühendusele kehtib ainult siis, kui see on
tehniliselt võimalik.
21
Lõikes 3 oleva kohustuse mõte on võimaldada nii lõppkasutajatel kui sideettevõtjatel
võimalikult varakult saada teada juurdepääsuvõrgu valmimise eeldatavast ajast asustusüksuste
kaupa. Sideettevõtjatele annab see võimaluse alustada muid vajalikke ettevalmistusi teenuste
pakkumiseks konkreetses piirkonnas või asustusüksuses. Lõppkasutajatele ja laiemale
avalikkusele annab see ülevaate riigiabiga ehitatava juurdepääsuvõrgu edenemisest ning
konkreetses asustusüksuses olevate aadressiobjektide omanikele või kasutajatele võimaluse
kontrollida, kas nende aadressiobjekt on liitumise võimaluse saajate nimekirjas (seda siis lisaks
kirja teel saadetavale teavitusele toetuses saaja poolt).
Lõike 4 kohustuse eesmärk on tagada, et kõigil nimetatud lairibataristut kasutavatel
sideettevõtjatel (kaasa arvatud toetuse saaja) oleksid võrdsed tingimused jaeteenuste
osutamiseks. Selleks peavad hulgitasandil olema ühetaolised juurdepääsu tehnilised
tingimused, hinnad, juurdepääsuteenuste kvaliteet ja teave juurdepääsuteenuste kohta.
Sätestatud on ka nõue, et hulgitasandi hinnad peavad olema kulupõhised. See tähendab, et
hulgitasandi juurdepääsuhind tohib sisaldada ainult selle teenusega soetud kulusid ja mõistlikku
kasumit. Sellise hulgitasandi kohustuse eesmärgiks on tagada jaetasandi lõppkasutajatele
erinevate sideteenuste (sideteenuste pakkujate) valiku paljusus.
Lõige 5 sätestatud seitsmeaastane periood tuleneb üldise grupierandi määruse artikli 52 punktist
7.
Lõikes 6 sätestatud nõue tagab, et teistel sideettevõtjatel on toetusega rajatud lairibataristu
piirkondades võimalik määramata tähtaja jooksul oma sidevõrku arendada väiksemate
kuludega, kui enne nimetatud lairibataristu valmimist. Selline kohustus tuleneb üldise
grupierandi määruse artikli 52 punktist 7.
Lõikega 7 ette nähtud kohustuse eesmärgiks on anda teistele sideettevõtjatele võimalikult
varakult piisavalt teavet rajatava lairibataristu ulatuse, juurdepääsutingimuse ja hindade kohta,
mis võimaldaks neil planeerida jaetasandi sideteenuseid toetusega rajatavates lairibataristu
piirkondades. See tagab lõppkasutajatele võimaluse saada kohe peale lairibataristu valmimist
võimalikult suures valikus erinevate sideettevõtjate jaetasandi sideteenuseid. Samuti tagab
selline varajane tingimuste esitamise kohustus, et huvitatud sideettevõtjatel on piisavalt aega
analüüsida, kas pakutavate hulgitasandile juurdepääsutingimuste ja hindadega on reaalselt
võimalik jaetasandi sideteenuseid pakkuda, ning vajadusel saab Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet varakult sekkuda, et vältida ebamõistlikest hulgitasandile
juurdepääsutingimustest või -hindadest tulenevaid konkurentsiprobleeme või kahjusid
lõppkasutajatele. Loomulikult ei tähenda selles lõikes sätestatud kohustus seda, et 3 kuud pärast
taotluse rahuldamise otsust avaldatud hindu ei tohiks tulevikus vajadusel korrigeerida.
Lõige 8 sätestab tähtaja (kaks nädalat), mille jooksul peab toetuse saaja peale vastava taotluse
saamist pakkuma teisele sideettevõtjale juurdepääsu toetusega rajatud lairibataristule.
Eesmärgiks on anda sideettevõtjatele selge ajaraam hulgitasandi juurdepääsu rakendamiseks,
mis tagab sideettevõtjatele selged ja ühetaolised tingimused jaetasandi sideteenuste pakkumiste
planeerimiseks.
Lõike 9 kohaselt peab toetuse saaja, kui ta pakub lisaks hulgimüügitasandi sideteenustele ka
jaeteenuseid lõppkasutajatele, pidama jae- ja hulgimüügitasandi sideteenuste osas eraldi
raamatupidamisarvestust ning kajastama seal eraldi kõik kulud ja tulud, mis on seotud toetusega
ehitatud juurdepääsuvõrgu opereerimisega. Selline raamatupidamisarvestuse eraldi pidamine
22
võimaldab toetuse andjal analüüsida, kas toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu kasutamisel
koheldakse kõiki osapooli võrdsetel alustel.
Lõige 10 sätestab, et toetusega ehitatud juurdepääsuvõrgule määratud juurdepääsukohustused
ja -tingimused kehtivad ka juurdepääsuvõrgu omaniku, operaatori või muu osapoole
vahetumise korral. See tähendab, et kohustused on eelkõige seotud juurdepääsuvõrguga, mis
on toetusega rajatud, mitte võrku hiljem omava või opereeriva juriidilise isikuga, kelleks ei
pruugi ilmtingimata jääda toetuse saaja. Ka see kohustus tuleneb lairiba suuniste punktist 78g.
12. peatükk (toetuse tagasinõudmine ja vaided) koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu §-s 33 on kirjas toetuse tagasinõudmise alused ja kord.
Eelnõu § 34 sätestab vaide esitamise ja menetlemisega seotud korra.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Kuna määruse eelnõu eesmärk on toetada avalikest vahenditest juurdepääsuvõrkude rajamist
turutõrkepiirkondades, on vajalik analüüsida määruse eelnõu vastavust ELis kehtivatele riigiabi
reeglitele. Toetusmeetme raames antav toetus on riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike
3 tähenduses.
Määruse eelnõu lähtub üldise grupierandi määrusest ja lairiba suunistest. Üldise grupierandi
määruse artikli 52 alusel võib lairibataristu väljaehitamiseks anda investeerimisabi, kui täidetud
on üldise grupierandi määruses sätestatud tingimused.
Üldise grupierandi määrust ei kohaldata lairibataristule antava abi suhtes, kui see ületab künnise
100 miljonit eurot projekti kohta (artikkel 4 § 1 punkt y). Määruse alusel läbi viidavate avatud
taotlusvoorude ja nende raames välja valitavate projektide mahud saavad tulenevalt meetme
disainist ja eelarve jaotusest kohalike omavalitsuste vahel olema maksimaalselt mõne miljoni
euro suurused ning kogu toetusmeetme eelarve RRFist on 24,29 miljonit eurot.
Samuti peab üldise grupierandi määruse alusel olema investeering tehtud piirkonda, kus sama
kategooria taristu puudub ja kus sellist taristut kavandatava abimeetme avaldamisele järgneva
kolme aasta jooksul kommertsalustel tõenäoliselt välja ei arendata ja mida kontrollitakse ka
avatud avaliku konsultatsiooni teel. Üldise grupierandi määruses on artikli 52 paragrahvis 3
loetletud kolme tüüpi alternatiivseid investeeringuid:
Lairiba-püsivõrgu kasutuselevõtt, et ühendada kodumajapidamisi ja sotsiaal-
majanduslikke keskusi piirkondades, kus puudub võrk, mille puhul on võimalik
töökindlalt tagada allalaadimiskiirus vähemalt 30 Mbit/s;
Lairiba-püsivõrgu kasutuselevõtt, et ühendada kodumajapidamisi ja sotsiaal-
majanduslikke keskusi piirkondades, kus puudub võrk, mille puhul on võimalik
töökindlalt tagada allalaadimiskiirus vähemalt 100 Mbit/s;
Lairiba-püsivõrgu kasutuselevõtt, et ühendada üksnes sotsiaal-majanduslikke keskusi
piirkondades, kus on ainult üks võrk, mis suudab töökindlalt tagada allalaadimiskiiruse
vähemalt 100 Mbit/s, kuid alla 300 Mbit/s;
23
Käesolev toetusmeede aitab kaasa esimeses punktis nimetatud eesmärgi täitmisele.
Samuti peab abi eraldamine toimuma avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursi teel,
järgides tehnoloogia neutraalsuse põhimõtet.
Üldise grupierandi määruse kohaselt peab abi saav operaator pakkuma toetuse abil ehitatud
juurdepääsuvõrgus võimalikult laia aktiivset ja passiivset hulgimüügitasandi juurdepääsu
õiglastel ja mittediskrimineerivatel, sealhulgas füüsilist teenuste eraldamist.
Ka peab operaatori pakutav hulgimüügitasandi juurdepääsuhind põhinema riikliku reguleeriva
asutuse määratud hinnakujunduspõhimõtetel ja liikmesriigi või ELi võrreldavates,
konkurentsivõimelisemates piirkondades kehtivatel võrdlushindadel.
Kui projektile antav abisumma ületab 10 miljonit eurot, on liikmesriigid kohustatud kehtestama
järelevalve- ja tagasimaksemehhanismi.
Lairiba suunised annavad peatükis 2.5 ülevaate tingimustest, millele iga abimeede peab
vastama. Abi kuulutatakse siseturuga kokkusobimatuks, kui üks järgmistest tingimustest on
täitma. Nendeks tingimusteks on:
1) kaasaaitamine üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamisele;
2) turutõrgetest või olulisest ebavõrdsusest tulenev turu toimimatus;
3) riigiabi kui poliitikavahendi asjakohasus ja meetme ülesehitus;
4) stimuleeriva mõju olemasolu;
5) abi piirdub minimaalselt hädavajalikuga;
6) negatiivsed kõrvalmõjud on piiratud;
7) läbipaistvus;
8) kogu abimeetme tasakaalustamine ja kokkusobivustingimused konkurentsimoonutuse
piiramiseks.
Alljärgnevalt on selgitatud kõik eelnimetatud punktid koos põhjendustega, miks käesoleva
meetme määruse eelnõus ettenähtud riigiabi on lubatav.
1) Kaasaaitamine üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamisele
Lairibaühendus on strateegilise tähtsusega Euroopa kõigi majandussektorite kasvu ja
innovatsiooni ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohast.
Euroopa Komisjoni poolt 2021 avalikustatud strateegias „Digikompass 2030: Euroopa tee
digikümnendil“10 on seatud aastaks 2030 eesmärk, et kõik Euroopa kodumajapidamised on
kaetud gigabitivõrguga ja kõik asustatud piirkonnad on kaetud 5G-võrguga.
Eesti riiklikus arengukavas „Eesti Digiühiskond 2030“11 on ühenduvuse peatükis seatud
eesmärgiks, et 2030. aastaks on Eestis asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne
ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid teenuseid.
Viimaste ELi tasandi võrdlusandmete kohaselt aastast 202012 on Eestis kiire lairibaühenduse
(ehk vähemalt 30 Mbit/s püsiühendus) kättesaadavus 89% (EL keskmine 87%) ja väga suure
läbilaskevõimega püsivõrgu kättesaadavus 71% (EL keskmine 59%).
10
https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/europes-digital-decade-digital-targets-2030_en
11
https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/infouhiskond/digiuhiskonna-arengukava-2030
12
https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi-estonia
24
Olukord linnades ja kortermajades on üldiselt hea. Kuid suuremat abi vajavad maapiirkondades
asuvad majapidamised, kuhu turutingimustel kiiret ja ülikiiret lairiba võimaldavad
juurdepääsuvõrgud ei jõua.
2) Turutõrgetest või olulisest ebavõrdsusest tulenev turu toimimatus
Erasektor investeerib fikseeritud võrkudesse enamasti tiheasustuse piirkondades, eelkõige
linnades ja kortermajade piirkondades, kuna seal on ühikukulu ühe liituja kohta oluliselt
väiksem kui hajaasustusega piirkondades. 2016. aastal Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud analüüsi „Kiire interneti ühenduste („viimase
miili“) rajamise analüüs ja ettepanekud“13 kohaselt võib öelda, et ca 70% Eesti majapidamistest
asuvad kortermajades ning neil üldjuhul interneti kättesaadavusega probleeme ei ole.
Majapidamistest 15% moodustavad linnade ja nende lähiümbruse eramurajoonid, kus
püsiühendused baseeruvad paljuski vaskkaablitel (Pirita, Nõmme jne) või siis puuduvad üldse
või on vähesel määral fiiberoptikaga varustatud (uuemad eramurajoonid, kus fiiberoptika
olemasolu on sõltunud arendaja otsustest).
Kõige probleemsem ja suurem turutõrge asub hajaasustusega maamajade hulgas, mis
moodustavad 15% (80 000 maja) kogu majapidamistest ning nende jaoks kiirete püsiühenduste
loomine on sideettevõtjatele majanduslikult ebaotstarbekas ning erasektor on maapiirkondades
pigem keskendunud mobiilse interneti pakkumisele, mis vaatamata headele
mõõtmistulemustele ei garanteeri igale kasutajale kindlat kiirust igal ajahetkel.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud analüüsi kohaselt oleks
hajaasustusega maamajadele fiiberoptiliste ühenduste ehitamise hinnaks 360 kuni 410 miljonit
eurot, st 4500–5125 eurot maja kohta (kaabli paigaldamisel maasse). Turumajanduslikel
tingimustel on võimalik sellest leida ca 800 eurot (300 € majapidamiselt, 500 € sideettevõttelt),
aga puudu oleks jätkuvalt 3700–4325 eurot.
3) Riigiabi kui poliitikavahendi asjakohasus ja meetme ülesehitus
Euroopa Komisjon innustab liikmesriike töötama välja riiklikke programme ning vältima
erinevate toetusmeetmete dubleerimist. Samuti peaks keskselt andma selgeid suuniseid
riigiabiga rahastatavate lairibaprojektide rakendamiseks.
Eesti on juba aastast 2009 arendanud kogu riiki hõlmavat programmi, mille käigus on ELi
struktuurifondide raha toel rajatud kogu Eestit katvat lairiba baasvõrku, mis on loonud eeldused
kiiret internetiühendust võimaldavate juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtuks turutõrke
piirkondades. Juurdepääsuvõrkudeks on nii fikseeritud võrgud (ehk kaabliga) kui raadiovõrgud
(mobiilside, fikseeritud raadiolingid jne). Paljuski tänu baasvõrgu arendamisele on Eestis kiire
mobiilse interneti kättesaadavus heal tasemel, kuna andmeliiklus on võimalik kiiresti suunata
fiiberoptilisse võrku ning vältida varasemalt pudelikaelaks kujunema hakanud mobiiliside
maste ühendanud raadiolinkide vähest läbilaskevõimet. Kuid mobiilse interneti peamine
probleem seisneb selles, et tegemist on jagatud ressursiga, mille kiirus ühe kasutaja kohta sõltub
kasutajate arvust ühe masti piirkonnas. Just sellest tulenevalt ei garanteeri ükski Eesti
mobiilside operaator mahupiiranguta pakutavate koduinterneti teenuste miinimumkiirusi.
13
https://www.mkm.ee/sites/default/files/kiire_interneti_uhenduste_viimase_miili_analuus_ja_ettepanekud.pdf
25
Käesoleva määruse alusel antava abi eesmärk on panustada juurdepääsuvõrkude rajamisse neis
piirkondades ja asustusüksustes, kus seda praegu turutingimustel või olemasolevate
toetusmeetmega ei ehitata.
4) Stimuleeriva mõju olemasolu
Stimuleeriva mõju olemasolu tõendamiseks peab selgitama välja, kas asjaomane investeerimine
lairibavõrku oleks toimunud sama kiiresti ka ilma riigiabita.
Selle mõju välja selgitamiseks viis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vahemikus läbi
avaliku konsultatsiooni, mille käigus selgitati välja need piirkonnad, kus sideettevõtjatel on
huvi turutingimustel kuni 2024.aasta lõpuni juurdepääsuvõrke ehitada.
5) Abi piirdub minimaalselt hädavajalikuga
See tähendab, et riigiabi tuleb anda nii vähe kui võimalik ning ainult seal, kus see ei moonuta
konkurentsi. Käesolev meede ja toetuse saamiseks vajalikud tingimused ja tegevused (avalik
konsultatsioon sideettevõtjate plaanide kaardistamiseks, avatud taotlusvoorude korraldamine)
garanteerivad võimalikult suures ulatuses, et abi piirduks minimaalselt hädavajalikuga.
6) Negatiivsed kõrvalmõjud on piiratud
Negatiivsete kõrvamõjudena käsitletakse riigiabi andmise mõjusid konkurentsile. Kui
konkurendid näevad, et nende varasemad tulud riigiabi andmise tagajärjel vähenevad, võivad
nad edasistest investeeringutest loobuda. Samuti mõjub konkurentsile negatiivselt, kui riigiabi
antakse juba niigi juhtivat turupositsiooni omavale ettevõttele. Kavandatav toetusmeede on
mõeldud ainult nendele piirkondadele, kus vähemalt 30 Mbit/s võimekusega juurdepääsuvõrk
puudub ning kus sideettevõtjad ise sellise võrgu ehitamisse kuni 2024. aasta lõpuni investeerida
ei soovi. Lisaks kehtib abi saajale range kohustus tagada õiglastel ja mittediskrimineerivatel
tingimustel hulgimüügitasandi juurdepääs rajatavale võrgule. Juhul kui toetuse saab ettevõte,
kes ise pakub lõppkasutajatele sideteenuseid ka jaetasandil, nähakse ette kohustus tagada
läbipaistvus raamatupidamises ja muud asjakohased meetmed.
7) Läbipaistvus
Läbipaistvuse all peab Euroopa Komisjon silmas üksikasjalikku kaardistamist ja katvuse
analüüsi, avalikku konsulteerimist, konkurentsipõhist valikumenetlust, majanduslikult parimat
pakkumist, tehnoloogia neutraalsust, olemasoleva taristu kasutamist, hulgimüügitasandi
juurdepääsu ja selle hinnakujundust, järelevalvet ja tagasimaksemehhanismi, läbipaistvust ning
aruandlust. Plaanitava toetusmeetme elluviimisel on kavas järgida kõiki neid põhimõtteid.
8) Kogu abimeetme tasakaalustamine ja kokkusobivustingimused konkurentsimoonutuse
piiramiseks
See tähendab, et riigiabi mõjude üldine tasakaal oleks positiivne. Abi peab näitama positiivset
mõju ehk toimuma peab muutus, mida soovitakse saavutada ühist huvi pakkuvate eesmärkide
saavutamiseks ning millist poleks toimunud ilma riigi rahalise toetuseta. Lairibasektoris on abi
tulemuseks uue taristu kasutuselevõtmine, mida muidu ei toimuks, ja seega täiendava võimsuse
ja kiiruse, madalamate hindade, kõrgema kvaliteedi ja innovatsiooni turule toomine ning
parema valiku tagamine tarbijale.
26
Subsideeritav võrk peaks suutma tagada hüppelise muutuse lairibaühenduse kättesaadavuses.
Hüppelist muutust võib näha, kui riigi sekkumise tulemusena:
- valitud pakkuja teeb märkimisväärseid uusi investeeringuid lairibavõrku ja
- subsideeritud taristu toob turule märkimisväärseid uusi võimalusi lairibaühenduse
kättesaadavuse ja võimsuse, kiiruste ja konkurentsi mõttes.
Planeeritav toetusmeede järgib kõiki juhiseid abimeetme tasakaalustamiseks ja
konkurentsimoonutuste piiramiseks. Toetatavate tegevuste abikõlblikuks sihtpiirkonnaks on
need aadressiobjektid, kus puudub järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrk ja
kuhu seda ka 2024.aasta lõpuni sideettevõtjad turutingimustel ei plaani ehitada.
4. Määruse mõjud
Järgnevalt on analüüsitud määruse mõjusid.
Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Toetusmeede omab sotsiaalsest ja demograafilisest aspektist positiivset mõju. Ülikiiret
lairibateenust võimaldava juurdepääsuvõrgu ehitus maapiirkondades loob aluse
innovatsiooniks ja uute teenuste tekkeks nii tervishoiu, hariduse kui kultuuri valdkonnas.
Samuti loob stabiilne ja suure kiirusega lairibaühendus võimaluse kaugtöö tegemiseks.
Lairibaühenduse olemasolu loob kõikidele elanikkonna gruppidele hakkamasaamiseks
paremad võimalused.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtele
Toetusmeetmel puudub otsene mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.
Mõju majandusele
Toetusmeetme mõju majandusele on positiivne. Internetiühenduse olemasolu on tänapäeval
majandustegevuses vältimatu vajadus. Maapiirkondades on asustustihedusest tulenevalt seni
tehtud suhteliselt vähe investeeringuid stabiilset ja suure kiirusega lairibaühendust
pakkuvatesse lairibavõrkudesse. Nende investeeringute puudumise tõttu on maapiirkondades
asuvad leibkonnad ja ettevõtte olnud kehvemas konkurentsiolukorras. Toetusmeede aitab kaasa
selle erinevuse vähendamisele.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Toetusmeede ei mõjuta otseselt elu- ja looduskeskkonda. Eesti taaste- ja vastupidavuskava14
koostamise käigus teostatud „do no signficant harm“ analüüs järeldas, et juurdepääsuvõrkude
ehitusest tekkiv mõju keskkonnale läbi uue taristu ehitamise on ajutine ning keskkond suudab
sellest taastuda lühikese aja jooksul
Mõju regionaalarengule
14
https://rrf.ee/eesti-taastekava/
27
Toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu mõju regionaalarengule on positiivne, suurendades nii
elukvaliteeti kui ka maapiirkondade konkurentsivõimet. Antud toetusmeede on üle-eestiline
ega eelisarenda üht või teist regiooni.
Toetusmeetme abiga rajatav järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrk toetab inimeste võimalusi
kaugtöö tegemiseks, parandab riigi poolt pakutavate e-teenuste kättesaadavust ning parandab
tehnilist valmisolekut osaleda ka kaugõppes.
Kuna toetusmeede on mõeldud ainult maa-asulatele ja väikelinnalistele asulatele, siis toetab
meede ainult maapiirkondade majanduslikku konkurentsivõimet. Samas ei halvenda see
linnade konkurentsivõimet, kuna linnades on sideteenuste pakkumine üldjuhul majanduslikult
tasuv ning seal on piisava kvaliteediga teenus tagatud ka ilma toetusteta.
Kuna toetusmeetme abikõlbliku sihtpiirkonna hulka ei kuulu linnad, siis omab see meede
suuremat mõju just hajaasustusega piirkondadele, kus täna puudub piisava kiirusega
internetiühendus.
Kuna toetusmeedet saavad kasutada ka juriidilised isikud, siis omab see positiivset mõju ka
nendele linnadest väljaspool olevatele ettevõtjatele, kellele selle meetme abil rajatakse liitumise
võimalus juurdepääsuvõrguga.
Kuigi toetusmeetme abikõlblik sihtpiirkond hõlmab nii maalisi asustusüksuseid kui ka
väikelinnalisi asustusüksuseid, siis hajaasustusega omavalitsuste eelistamiseks on
toetusmeetme eelarve indikatiivne jaotus tehtud ainult maaliste asustusüksuste põhise statistika
alusel.
Eelarve on jaotatud järgmiste põhimõtete alusel:
- Arvestatud on ainult maa-asulates asuvaid aadressiobjekte, kus on registreeritud
elanikke ja/või töötajaid ning kus aadressiobjektidel puudub vähemalt 30 Mbit/s
lairibataristu ning kuhu seda lähitulevikus ei ole kavas ka rajada;
- Pool eelarvest on jaotatud vastavalt KOVi aastaringses kasutuses olevate valge ala
aadresside osakaalule Eestis;
- Pool eelarvest on jaotatud võrdsetes osades 15 maakonna vahel ning iga maakonnas
asuv KOV on saanud summa vastavalt KOVi aastaringses kasutuses olevate valge ala
aadresside osakaalule maakonnas.
Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele
Antud toetusmeede ei oma mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsute korraldusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Käesoleva määruse rakendamiseks loetakse avaliku konkursi välja kuulutamist, avatud
taotlusvoorude läbi viimist, toetuse taotluste vastuvõtmist ja menetlemist koos toetuse saajate
väljavalimisega ning hilisemat toetuse välja maksmist koos toetuse kasutamise järelevalvega.
Kõiki eelloetletud tegevusi viib ellu Riigi Tugiteenuste Keskus. Toetuse andmisega seoses tekib
riigile kulu 24,29 miljonit eurot toetuse andmiseks toetuse saajatele. Tulusid riigile ei teki ning
28
meetme rakendamisega seotud administreerimiskulud katab Riigi Tugiteenuste Keskus
olemasolevate ressursside arvelt.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu
Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Riigi
Tugiteenuste Keskusele ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Samuti esitatakse
eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule ning
Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
29