dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse "Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. märts 2022
Viit
2-1/2022/2022
Registreeritud
16. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium, Maaeluministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/2022
Vastutaja
Raigo Iling (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Sideosakond)

Failid

  • 📎2-120222022 16.03.2022 Väljaminev kiri.asice1235 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Maaeluministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 16.03.2022 nr 2-1/2022/2022 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse "Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile arvamuse avaldamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse "Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister /*Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu seletuskiri /*Lisaadressaadid: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Raigo Iling 5594 1997 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU 09.03.2022 MÄÄRUS Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Üldsätted (1) Määrusega kehtestatakse taaste- ja vastupidavuskavas nimetatud väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkude ehitamise investeeringu elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord. (2) Määruse alusel antav toetus on vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud Euroopa Komisjoni määrustega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18), (EL) 2020/972 (ELT L 215, 7.7.2020, lk 3—6) ja (EL) 2021/1237 (ELT L 270, 29.7.2021, lk 39—75) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklile 52 lairiba-püsivõrkudele antav abi, mille andmisel kohaldatakse üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (3) Määruse alusel ei anta toetust üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud juhtudel. Määruse alusel ei anta toetust raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses. (4) Määruse alusel toetatavate tegevuste abikõlblik sihtpiirkond (edaspidi abikõlblik sihtpiirkond) moodustub aadressiobjektidest, kus puudub vähemalt 30 megabitti sekundis allalaadimiskiirusega püsiühendus ning kuhu seda lähema kolme aasta jooksul ei ole kavas sideettevõtja investeeringuga rajada. (5) Toetuse andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrusest nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” (edaspidi üldmäärus). Seejuures kohaldatakse toetuse saajale nimetatud määruses lõppsaaja kohta sätestatut. (6) Vahendusasutuse ja toetuse taotleja ning toetuse saaja vaheline dokumentide esitamine toimub läbi perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud registri (edaspidi e-toetuste keskkond). § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse eesmärk on aidata abikõlblikus sihtpiirkonnas kaasa väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu ehitamisele, mis võimaldab lõppkasutajale vähemalt ülikiire lairibateenuse kasutamist. (2) Toetuse andmise tulemusena luuakse liitumise võimalus väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrguga. (3) Toetuse andmine panustab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60—93), sätestatud ühise väljundnäitaja RCO41 „Lisandunud elamud, millel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele“ saavutamisse. § 3. Vahendusasutus Vahendusasutus on Riigi Tugiteenuste Keskus. § 4. Terminid (1) Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrk (edaspidi juurdepääsuvõrk) on üldkasutatav elektroonilise side võrk, mis koosneb kuni üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamise kohas asuva jaotuspunktini täielikult fiiberoptikast, või üldkasutatav elektroonilise side võrk, mille kvaliteedi parameetrid on samaväärsed fiiberoptikal põhineva võrguga. (2) Ülekandevõrk on elektroonilise side võrgu osa, mis moodustab tuumvõrgu ja juurdepääsuvõrgu vahelüli ning tagab andmevahetuse ülemaailmse interneti võrguga. (3) Tuumvõrk on elektroonilise side võrgu osa, mis ühendab elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) ülekandevõrke ning mille kaudu on sideettevõtja elektroonilise side võrk seotud teiste sideettevõtjate elektroonilise side võrkudega. (4) Ülikiire lairibateenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus (edaspidi sideteenus), mis tagab lõppkasutajatele igal ajahetkel andmeedastuse allalaadimiskiirusega üks gigabitt sekundis. (5) Kaablikanalisatsioon on maa-alune toru või kulgla, mida kasutatakse kaablite paigutamiseks. (6) Juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu on ühegi aktiivseadmeta juurdepääsuvõrgu osa, mis koosneb tehnorajatistest, kaablikanalisatsioonist, passiivsetest kaablitest, kaablikappidest ja asjakohastest võrguelementidest. (7) Juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomine tähendab juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti rajamist vähemalt aadressiobjekti kinnistupiirini või selle vahetusse lähedusse liini ehitamiseta. Kahe või enama korteriga elamu puhul tähendab see lõpp-punkti rajamist kortermaja üldkasutatavasse ruumi või selle puudumisel kortermaja kinnistupiirini majasiseste liinide ehitamiseta. Paaris- või ridamaja puhul tähendab see lõpp-punkti rajamist aadressiobjekti kinnistupiirini liinide ehitamiseta. (8) Aktiivseadmed on tehnilised vahendid, mida kasutatakse lairibateenuse osutamiseks vajalike signaalide edastamiseks või suunamiseks ja mis on ühendatud passiivsete kaablitega. (9) Hulgimüügitasandi juurdepääs on teenus, mis võimaldab sideettevõtjal kasutada toetuse abil rajatud juurdepääsuvõrku sideteenuse osutamiseks oma lõppkasutajatele. (10) Füüsiline eraldamine tähendab kliendiliini, alamkliendiliini ja liini elektroonilise side seaduse tähenduses füüsilist eraldamist ja kogu sagedusspektri ulatuses rentimist teisele sideettevõtjale sideteenuse osutamiseks lõppkasutajale viisil, mis võimaldab sideettevõtjal pakkuda lõppkasutajale teenust otse ülekandevõrgust. (11) Lõppkasutaja on füüsiline või juriidiline isik, kes ise ei osuta üldkasutatavat sideteenust vastavalt elektroonilise side seaduse § 2 punktile 27 ja kelle omandis või kasutuses olev aadressiobjekt kuulub abikõlblikku sihtpiirkonda ja sellele aadressiobjektile on loodud juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus ning aadressiobjekt on sellega liitunud. (12) Aadressiobjekt on abikõlblikus sihtpiirkonnas unikaalaadressi omav geograafiline aadressiobjekt vastavalt ruumiandmete seaduse § 43 lõike 2 punktidele 1–3 ja 7. (13) Asustusüksus on abikõlblikus sihtpiirkonnas asuv asula vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §-le 6. 2. peatükk Toetatavad tegevused, toetatavad kulud ja toetuse osakaal § 5. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ja mille raames: 1) projekteeritakse ja ehitatakse juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu koos selleks vajalike materjalide ja omanikujärelevalve läbiviimisega; 2) ostetakse ja paigaldatakse juurdepääsuvõrgul teenuste osutamiseks vajalikud aktiivseadmed. (2) Toetust ei anta projektile, mis on juba tehtud, mille elluviimist on alustatud või mille osas on võetud kohustusi tegevuste elluviimiseks. § 6. Toetatavad kulud (1) Kulu on toetatav, kui see on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Toetatavad on järgmised § 5 lõikes 1 sätestatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) juurdepääsuvõrgu projekteerimisega seotud kulud; 2) juurdepääsuvõrgu ehitamise kulud koos selleks vajalike materjalide, omanikujärelevalve ja võrguinfo dokumenteerimisega; 3) juurdepääsuvõrgul teenuste osutamiseks vajalike aktiivseadmete ostmise ja paigaldamise kulud. (3) Määruse raames ei toetata järgmiseid kulusid: 1) käibemaks; 2) rajatava juurdepääsuvõrgu valmimise järgse haldamisega seotud kulud. § 7. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on periood, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud. (2) Projekti abikõlblikkuse periood on maksimaalselt 24 kuud alates taotluse rahuldamise otsusest. (3) Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2025. a. § 8. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Toetuse maksimaalne osakaal projekti toetatavatest kuludest on 70 protsenti. (2) Toetuse maksimaalne suurus ühe aadressiobjekti kohta, millele luuakse toetuse abil juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus, on 3000 eurot. 3. peatükk Juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused ja sellega liitumine § 9. Juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused (1) Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab vastama järgmistele tehnilistele tingimustele: 1) võimaldama seda kasutada soovival sideettevõtjal ilmastikust ja loodusest sõltumatult kõigil juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidel osutada lairibateenust tagatud allalaadimiskiirusega üks gigabitt sekundis; 2) tagama tehnoloogilise valmiduse vähemalt viiele sideettevõtjale hulgimüügitasandil juurdepääsuks, sealhulgas juurdepääsuvõrgu füüsilise eraldamise; 3) kui liin on rajatud fiiberoptikat kasutades, peab see koosnema vähemalt kiupaarist. (2) Toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu ülesehitus peab võimaldama selle edaspidist laiendamist oluliste ümberehitusteta ka nende abikõlblikus sihtpiirkonnas asuvate aadressiobjektideni, mis toetuse abil juurdepääsuvõrguga liitumise võimalust ei saa. (3) Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab olema ühendatud olemasoleva fiiberoptilise ülekandevõrguga järgmiselt: 1) ülekandevõrk ja juurdepääsuvõrk on ühendatud viisil, mis ei nõua täiendavate ehitustööde teostamist; 2) ülekandevõrk peab olema vabalt ligipääsetav ja tagama piisava võrguressursi füüsiliseks eraldamiseks vähemalt viiele sideettevõtjale, kes soovivad toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu vahendusel lõppkasutajatele lairibateenust pakkuda; 3) vähemalt viiele sideettevõtjale füüsiliseks eraldamiseks piisava võrguressursi puudumisel ülekandevõrgus peab taotleja, juhul kui ta omab või kontrollib asjaomast ülekandevõrku, toetuse taotluses tooma välja hulgitasandi juurdepääsu tingimused selle ülekandevõrgu osas, millega luuakse seda soovivatele sideettevõtjatele reaalne võimalus toetusega rajataval juurdepääsuvõrgul lairibateenuste pakkumiseks lõppkasutajatele; 4) olemas on jaotuspunktid, vajadusel koos elektriühenduse ning vähemalt viie sideettevõtja seadmeid mahutavate väliseadmekappidega, kui viimased on vältimatult vajalikud selleks, et luua võimalus lairibateenuste osutamiseks juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidel. § 10. Juurdepääsuvõrgu ehitamine, liitumine ja juurdepääs (1) Toetuse abil loob toetuse saaja juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse kõigile taotluse rahuldamise otsuses märgitud aadressiobjektidele. (2) Toetuse abil valminud juurdepääsuvõrgule tagab toetuse saaja aadressiobjektide omanike või kasutajate liitumise §-s 22 sätestatud tingimustel. (3) Toetuse abil valminud juurdepääsuvõrgu passiivsele lairibataristule ja aktiivseadmetele tagab toetuse saaja sideettevõtjate juurdepääsu §-s 31 sätestatud tingimustel. 4. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele § 11. Nõuded taotlejale Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) taotleja on juriidiline isik, kes on registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni äriregistris või muus samaväärses registris; 2) taotleja osutab üldkasutatavat elektroonilise side teenust või omab vähemalt kolme aasta pikkust sidevõrkude ehitamise kogemust; 3) taotlejal on omafinantseering projekti kulude ulatuses, mida toetus ei kata; 4) taotlejal või tema esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust; 5) taotleja toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud; 6) taotleja riiklike maksude maksuvõlg koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või selle tasumine on ajatatud; 7) taotleja ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel; 8) taotleja ei ole raskustes ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses; 9) taotleja ei ole jätnud tagastamata varasemalt ebaseaduslikuks tunnistatud abi vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 4 punktile a, mille tagastamise tähtaeg on saabunud; 10) taotlejal on projektile antud taaste- ja vastupidavuskava tagasimaksmisele kuuluv toetus, sealhulgas muudest Euroopa Liidu programmidest ja instrumentidest samale projektile antud toetus, tagasi makstud, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud. § 12. Taotleja kohustused (1) Taotleja on kohustatud: 1) esitama vahendusasutuse nõudmisel lisateavet vahendusasutuse määratud tähtaja jooksul; 2) kinnitama omafinantseeringu tasumise suutlikkust; 3) võimaldama taotluses esitatud teabe kontrollimist projektiga seotud ruumides ja territooriumil ja osutama selleks igakülgset abi; 4) teavitama vahendusasutust viivitamatult taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. (2) Kui taotleja omab või kontrollib abikõlblikus sihtpiirkonnas taristut, mida saab kasutada juurdepääsuvõrgu rajamiseks, peab ta sellest taristust, selle asukohast ja trassidest ning juurdepääsu andmise tingimustest olema enne toetuse taotlemist teavitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ja andma Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile selle taristu kohta kogu asjakohase teabe, mis võimaldab ka teistel toetuse taotlemisest huvitatud isikutel antud taristut juurdepääsuvõrgu rajamiseks kasutada. § 13. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud tähtaegselt koos nõutud andmete ja dokumentidega; 2) taotlus sisaldab määruses nõutud teavet; 3) toetust taotletakse § 5 sätestatud toetatavatele tegevustele; 4) üks taotlus tohib hõlmata ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvaid asustusüksusi; 5) toetust ei taotleta investeeringule, millele on toetust juba eraldatud riigisisestest või välisabi vahenditest. (2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente ja andmeid: 1) projekti nimi; 2) kohaliku omavalitsuse üksuse, mille territooriumil asuvaid asustusüksusi taotlus hõlmab, nimi; 3) asustusüksuste ja neis asuvate aadressiobjektide nimekiri, kuhu taotleja toetuse abil liitumise võimaluse loob; 4) toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu projekteerimise, ehitamise ja paigaldatavate aktiivseadmete kogumaksumus ilma käibemaksuta; 5) taotletava toetuse suurus ühele aadressiobjektile juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomise eest; 6) juurdepääsuvõrgu tehnoloogilise lahenduse kirjeldus koos asjakohase tehnilise dokumentatsiooni ja kinnitusega, et see lahendus vastab §-s 9 sätestatud tehnilistele tingimustele; 7) kinnitus, et juurdepääsuvõrgu rajamine ning hilisem käitamine järgib Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning sellega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju; 8) juhul kui taotleja ei ole Eesti äriregistris registreeritud juriidiline isik, taotleja kinnitus vastavuse kohta § 11 punktides 1, 8 ja 9 sätestatud tingimustele koos seda tõendavate väljavõtetega asjakohastest registritest; 9) taotleja kinnitus selle kohta, et ta on teadlik, et toetus tuleb tagasi maksta, kui ta on toetuse taotlemise või toetuse kasutamise ajal esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud esitamata või on rikutud toetuse kasutamisega seotud nõudeid; 10) taotleja nõusolek, et teda kontrollitakse § 29 lõikes 3 sätestatud kohustuste täitmisel; 11) taotleja kinnitus selle kohta, et ta on teadlik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigusest kehtestada elektroonilise side seaduse § 63 lõike 1 alusel võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale, kes kontrollib juurdepääsu lõppkasutajale, läbivühendatavuse tagamiseks vajalikke kohustusi, kaasa arvatud kohustuse võrkude sidumiseks või sideteenuse koostalitlusvõime tagamiseks; 12) taotleja aadress ja e-posti aadress dokumentide ja teabe kättetoimetamiseks; 13) taotleja esindaja volitusi tõendav dokument; 14) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta. (3) Lõike 2 punktis 3 sätestatud nimekiri peab sisaldama § 14 lõikes 2 nimetatud käskkirjaga kinnitatud sotsiaal-majanduslikult olulisi aadressiobjekte, mis asuvad taotlusega hõlmatud asustusüksustes. 5. Peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 14. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse voorupõhiselt. (2) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga: 1) taotlusvooru rahastamise eelarve; 2) eelarve kohaliku omavalitsuse üksuste vahelise jaotuse; 3) kohaliku omavalitsuse üksuste esitatud abikõlbliku sihtpiirkonna asustusüksuste, kuhu juurdepääsuvõrgu rajamiseks saab toetust taotleda (edaspidi abikõlblik asustusüksus), loetelu; 4) abikõlblikus asustusüksuses asuvate aadressiobjektide, kus puudub vähemalt 30 megabitti sekundis allalaadimiskiirusega püsiühendus, mille omanikele või kasutajatele saab juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse toetuse abil luua (edaspidi abikõlblik aadressiobjekt), loetelu; 5) abikõlblikes asustusüksustes asuvate sotsiaal-majanduslikult oluliste aadressiobjektide loetelu. (3) Taotlusvooru algus- ja lõppkuupäevast ning rahastamise eelarvest teavitab vahendusasutus oma kodulehel ja vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust. (4) Taotlusvoor on avatud vähemalt 60 kalendripäeva. (5) Taotlus esitatakse taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. (6) Taotlusvoorus saab taotleja esitada ühes kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate aadressiobjektide kohta ühe taotluse. (7) Taotleja ei saa esitada taotlust aadressiobjektide kohta, mille osas on § 20 lõike 2 punkti 1 alusel tema taotluse rahuldamise otsus tunnistatud kehtetuks. § 15. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 40 tööpäeva taotlusvooru lõppkuupäevast arvates. (2) Kui taotluses esineb puudusi, taotlust on vaja täiendada või esitada lisainformatsiooni, annab vahendusasutus taotlejale kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. § 16. Taotleja, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Vahendusasutus tunnistab taotleja vastavaks, kui ta vastab §-s 11 sätestatud nõuetele. (2) Vahendusasutus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 13 taotlusele sätestatud nõuded. (3) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavuse korral ei osale taotlus enam edasises menetluses ja vahendusasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, milles esitab mittevastavaks tunnistamise põhjused. § 17. Projektide hindamine, hindamiskriteeriumid (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) taotletava toetuse suurus ühele aadressiobjektile juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomise eest; 2) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide osakaal taotluses hõlmatud asustusüksuste kõikidest abikõlblikest aadressiobjektidest. (2) Lõike 1 punkti 1 kriteeriumi eest saab maksimaalselt 50 punkti taotlus, milles taotletakse kõige väiksemat toetust ühele aadressiobjektile juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomise eest. Väikseimat toetust taotlevale taotlusele summaliselt järgnevad taotlused saavad proportsionaalselt vähem punkte vastavalt taotletavale toetuse suurusele ühele aadressiobjektile juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomise eest võrreldes väikseimat toetust taotlenud taotlusega. (3) Lõike 1 punkti 2 kriteeriumi eest saab maksimaalselt 50 punkti taotlus, mis loob juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse kõigile taotlusega hõlmatud asustusüksustes asuvatele abikõlblikele aadressiobjektidele. Kui taotluses märgitud juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arv on väiksem asustusüksustes asuvate abikõlblike aadressiobjektide arvust, vähendatakse punktide arvu proportsionaalselt juurdepääsuvõrguga liitumise võimalust mittesaavate aadressobjektide osakaaluga kõigist taotlusega hõlmatud asustusüksuste aadressiobjektidest. (4) Iga kohaliku omavalitsuse üksuse osas moodustatakse lõike 2 ja 3 punktide alusel pingerida, mille alusel taotlused rahuldatakse alates suurima punktide arvu saanud taotlusest kuni vastava kohaliku omavalitsuse üksuse § 14 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud eelarve ammendumiseni. (5) Ühe aadressiobjekti juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomise eest antakse toetust ühele taotlejale. Kui erinevate taotlejate taotlustes on juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide osas kattuvusi, rahuldatakse kattuva aadressiobjekti osas lõikes 4 nimetatud pingereas kõrgemal kohal olev taotlus. (6) Lõikes 5 toodud juhul vähendatakse pärast lõikes 4 nimetatud pingerea moodustamist pingereas madalamal kohal olevale taotlusele, mis sisaldab kõrgemal kohal oleva taotlusega kattuvaid aadressiobjekte, lõike 3 alusel antud punkte kattuvate aadresside eest antud punktide võrra ja pingerida korrigeeritakse vastavalt. Pingereas madalamal kohal oleva ning kattuvaid aadressiobjekte omanud taotluse esitanud taotlejale annab vahendusasutus võimaluse kümne tööpäeva jooksul taotlust muuta ja kattuvad aadressiobjektid taotlusest välja jätta. Kui taotleja taotlust muuta ei soovi, teeb vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning taotlus langeb lõikes 4 nimetatud pingereast välja. (7) Taotlustest, mis asuvad pingereas samal kohal, saab esimesena toetuse suurimale arvule aadressiobjektidele juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomiseks toetuse saamise taotlus. (8) Kui toetusmeetme vastava kohaliku omavalitsuse üksuse § 14 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud eelarve vaba jääk ei võimalda vastava kohaliku omavalitsuse üksuse kohta moodustatud pingereas paremuselt järgmist taotlust täies mahus rahuldada, teeb vahendusasutus taotlejale ettepaneku muuta juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide nimekirja ja taotletava toetuse suurust selliselt, et taotletav toetuse suurus mahuks järele jäänud eelarve piiresse. Kui taotleja taotlust muuta ei soovi, teeb vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. § 18. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Taotleja ja taotluse määruse nõuetele vastavuse korral rahuldatakse taotlused vastava kohaliku omavalitsuse üksuse kohta moodustatud pingerea alusel vastava kohaliku omavalitsuse üksuse § 14 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud taotlusvooru eelarve ammendumiseni. (2) Kui kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate asutusüksuste kohta esitatakse nõuetele vastavaid taotlusi väiksemas summas kui § 14 lõike 2 punktis 2 nimetatud vastava kohaliku omavalitsuse üksuse taotluste rahastamise eelarve, võib valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga suunata selle kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse rahastamise eelarve vahendid sama maakonna teise kohaliku omavalitsuse üksuse toetuste rahastamise eelarvetesse. (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood; 2) projekti nimi; 3) projekti kogumaksumus ning vajadusel kindlasummaliste maksete suurused; 4) toetuse summa ja osakaal toetatavatest kuludest; 5) toetuse suurus ühele aadressiobjektile juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomise eest; 6) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arv; 7) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide nimekiri; 8) projekti abikõlblikkuse periood; 9) toetuse saaja kohustused; 10) projekti lõpparuande esitamise aeg; 11) asjaolu, et toetus on riigiabi üldise grupierandi määruse artikli 52 mõistes; 12) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse: 1) otsuse tegemise kuupäev 2) taotleja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimi; 4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 5) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta. (5) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus esitatakse toetuse saajale viie tööpäeva jooksul otsuse allkirjastamisest arvates. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine toetuse saaja avalduse alusel (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel. (2) Toetuse saaja võib taotleda taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui soovitakse korrigeerida aadressiobjektide andmetes esinevaid vigu viisil, mis ei muuda liitumisvõimaluse saavate aadressiobjektide üldarvu konkreetses asustusüksuses. (3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist. (4) Vahendusasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab vahendusasutus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise avalduse saamisest arvates. § 20. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse vähendamine (1) Taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamisel lähtutakse üldmäärusest. (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule võib vahendusasutus tunnistada taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks: 1) kui toetuse saaja ei ole sõlminud kõiki projekti elluviimiseks vajalikke projekteerimis- ja ehituslepinguid § 21 lõikes 2 sätestatud tähtajaks; 2) kui toetuse saaja ei järgi §-s 31 sätestatud kohustusi. (3) Vahendusasutus vähendab § 24 lõike 6 kohaselt toetuse summat, kui toetuse saaja ei ole loonud juurdepääsuvõrguga liitumise võimalust kõigile taotluses märgitud ühes asustusüksuses asuvatele aadressiobjektidele. Nende asustusüksuste osas, kus juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus ei ole loodud kõigile taotluses märgitud aadressiobjektidele, makstakse samas asustusüksuses asuvate ning juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide eest toetust 80 protsenti taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse suurusest ühe aadressiobjekti kohta. 7. peatükk Juurdepääsuvõrgu ehitamine, sellega liitumine ja liitumise tingimused § 21. Juurdepääsuvõrgu ehitamine (1) Toetuse saaja kohustub looma taotluse rahuldamise otsuses märgitud aadressiobjektidele juurdepääsuvõrguga liitumise võimalused hiljemalt abikõlblikkuse perioodi lõpuks. (2) Toetuse saaja peab sõlmima kõik projekti elluviimiseks vajalikud projekteerimis- ja ehituslepingud kuue kuu jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates. (3) Toetuse saaja taotluse alusel on vahendusasutusel õigus lõikes 2 nimetatud tähtaega pikendada ühekordselt kolme kuu võrra. § 22. Juurdepääsuvõrguga liitumine (1) Toetuse saaja kohustub teavitama kõiki juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide omanikke ja kasutajaid aadressiobjektile saadetava kirjaga juurdepääsuvõrguga liitumise võimalusest, tingimustest ja liitumise taotluse esitamise tähtajast. Teavitus tuleb saata vähemalt kolm kuud enne juurdepääsuvõrgu ehituse plaanitavat algust igas konkreetses asustusüksuses. (2) Juurdepääsuvõrguga liitumise taotlusi peab saama toetuse saajale esitada nii kirja teel kui elektrooniliselt vähemalt kahe kuu jooksul lõikes 1 nimetatud kirja saatmisest arvates. Liitumistaotlusi, mis on tehtud pärast toetuse saaja seatud tähtaega, ei ole toetuse saaja kohustatud § 23 lõikes 1 sätestatud tingimustel arvestama. § 23. Juurdepääsuvõrguga liitumise tingimused (1) Juurdepääsuvõrguga liitumise hind aadressiobjekti omanikule või kasutajale, kes on esitanud liitumise taotluse vastavalt § 22 lõikele 2, võib olla maksimaalselt 200 eurot koos käibemaksuga ühe aadressiobjekti liitumise kohta. Toetuse saaja on kohustatud selle hinna piires tagama juurdepääsuvõrguga liitumise. (2) Lõikes 1 sätestatud liitumise hind peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) liini viimist juurdepääsuvõrgu lõpp-punktist ühe aadressiobjektini ja selle sisse aadressiobjekti omaniku või kasutaja näidatud kohast koos standardselt otsastatud kaabliga edasise hoonesisese paigaldustöö jaoks aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt; 2) kahe või enama korteriga elamu puhul liini viimist juurdepääsuvõrgu lõpp-punktist aadressiobjekti omaniku või kasutaja korterisse koos standardselt otsastatud kaabliga edasise korterisisese paigaldustöö jaoks aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt; 3) paaris- või ridamaja puhul liini viimist juurdepääsuvõrgu lõpp-punktist iga aadressiobjekti omaniku või kasutaja majaosani ja selle sisse aadressiobjekti omaniku või kasutaja näidatud kohast koos standardselt otsastatud kaabliga edasise majaosasisese paigaldustöö jaoks aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt. (3) Lõikes 1 sätestatud liitumise hinna piires teostatava täpse tehnilise lahenduse üle on õigus otsustada toetuse saajal. Kui aadressiobjekti omanik või kasutaja ei nõustu tehnilise lahendusega, on toetuse saajal õigus jätta liin ehitamata. (4) Toetuse saaja ei tohi: 1) seitsme aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuses sätestatud juurdepääsuvõrgu valmimise lõpptähtajast arvates võtta sellega liituvatelt aadressiobjektide omanikelt või kasutajatelt täiendavaid tasusid, välja arvatud liitumiseks vajalike tööde teostamise eest; 2) võtta juurdepääsuvõrguga liitunud lõppkasutajatelt regulaarset tasu nimetatud taristu valmisoleku või kasutamise eest. 8. peatükk Toetuse maksmine ja toetuse kasutamise kontrollimine § 24. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse toetuse saaja maksetaotluse alusel pärast projekti valmimist. Projekt loetakse valminuks, kui aadressiobjektidele on loodud juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus ning kõik tähtaegselt liitumise taotluse esitanud on käesolevas määruses sätestatud tingimustel saanud juurdepääsuvõrguga liituda. (2) Toetust makstakse taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõike 3 punkti 2 kohaselt kindlasummaliste maksetena. (3) Toetuse maksmisel lähtutakse üldmääruse §-s 9 nimetatud ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (4) Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega järgmised dokumendid: 1) nimekiri asustusüksuses juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidest koos lõpp-punktide koordinaatidega; 2) juurdepääsuvõrgu teostusjoonised koos asjakohase tehnilise kirjeldusega ning koos kinnitusega, et valminud juurdepääsuvõrgu tehnilised parameetrid vastavad §-s 9 sätestatud tingimustele; 3) teostatud tööde omanikujärelevalve aktid; 4) teostatud tööde eest toetuse saajale esitatud arved, sealhulgas need arved, mille toetuse saaja tasub omafinantseeringuga. (5) Toetust makstakse vastavalt juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide arvule, taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse suurusele ühele aadressiobjektile lairibataristuga liitumise võimaluse loomise eest ning arvestades § 8 lõikes 1 sätestatud maksimaalset toetuse osakaalu projekti kuludest. (6) Juhul kui kõik taotluse rahuldamise otsuses märgitud samas asustusüksuses asuvad aadressiobjektid ei ole saanud juurdepääsuvõrguga liitumise võimalust, vähendatakse selles asustusüksuses asuvate aadressiobjekti eest toetust vastavalt § 20 lõikele 3. (7) Juhul, kui projekt on riskihindamise tulemusel sattunud kohapealase kontrolli valimisse, viib vahendusasutus enne toetuse maksmist läbi §-s 25 sätestatud juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli. (8) Toetus makstakse pärast projekti tulemuste tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. (9) Lõikes 7 nimetatud juhul makstakse toetus 20 tööpäeva jooksul juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli lõppemisest arvates. (10) Nende asustusüksuste osas, kus lõikes 7 nimetatud juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli käigus ilmnes puudusi, makstakse toetus välja pärast puuduste kõrvaldamist ja 20 tööpäeva jooksul pärast vahendusasutuse täiendavat juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli. § 25. Juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrollimine (1) Enne toetuse maksmist kontrollib vahendusasutus toetuse saaja esitatud dokumentatsiooni ja võib teostada riskihindamise tulemusena projekti kohapealset kontrolli, veendumaks juurdepääsuvõrgu valmimises vastavalt määruses sätestatud tingimustele ja toetuse maksetaotluses näidatud mahus. Vahendusasutus võib lisaks § 24 lõikes 4 nimetatud dokumentidele küsida toetuse saajalt juurdepääsuvõrgu tehniliste mõõtmiste protokolle. (2) Kohapealse kontrolli korral teavitab vahendusasutus toetuse saajat kontrolli läbiviimise kohtadest ja ajakavast vähemalt kümme tööpäeva ette. (3) Kohapealne kontroll teostatakse vajadusel koos toetuse saaja esindajaga ja toetuse saajale tehniliste mõõtmiste teostajaga, kes tagab ka vajalikud mõõteseadmed. (4) Vahendusasutus teeb esitatud andmete ja kohapealse kontrolli tulemuste kohta protokolli. (5) Lõikes 4 nimetatud protokollis fikseerib vahendusasutus määruses sätestatud tingimustele mittevastavad ühendused ja muud selgunud mittevastavused, mille tõttu asustusüksuses teostatud tööde eest toetust ei maksta, ja annab toetuse saajale mõistliku aja puuduste kõrvaldamiseks. (6) Puuduste kõrvaldamise järgselt viib vahendusasutus läbi täiendava juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli puudustega asustusüksuste osas. § 26. Toetuse maksmise peatamine Vahendusasutus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise osaliselt või täielikult üldmääruse § 9 lõikes 7 sätestatud juhul. 9. peatükk Vahendusasutuse ja toetuse saaja õigused ning kohustused § 27. Informatsiooni esitamine, kogumine ja avalikustamine (1) Vahendusasutus avaldab toetuse andmise ja kasutamisega seotud info oma veebilehel. (2) Vahendusasutus avaldab veebilehel vähemalt järgmise informatsiooni: 1) käesoleva määruse tekst ja seletuskiri; 2) toetuse taotlemiseks vajalikud taotlusvormid ja juhendid; 3) toetuse saajate nimed ja registrikoodid; 4) toetuste summad; 5) toetuste osakaalud toetusega rajatavate juurdepääsuvõrkude ehitusmaksumuses; 6) juurdepääsuvõrkudes kasutatavate tehnoloogiate kirjeldused. (3) Lõike 2 punktides 3–6 nimetatud informatsioon avalikustatakse pärast taotlusvooru lõppu ja taotluste rahuldamise otsuste tegemist. § 28. Vahendusasutuse õigused ja kohustused (1) Vahendusasutusel on õigus: 1) kontrollida juurdepääsuvõrgu ehitamist, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist; 2) tutvuda juurdepääsuvõrgu ehituse ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega; 3) muuta toetuse saaja taotluse alusel taotluse rahuldamise otsuses nimetatud juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide nimekirja eesmärgiga täpsustada aadressiandmetes avastatud vigu ning puudujääke; 4) nõuda toetus tagasi, kui toetuse saaja on toetuse taotlemise või toetuse kasutamise ajal esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või jätnud teabe esitamata või on teadlikult rikkunud toetuse kasutamisega seotud nõudeid. (2) Vahendusasutusel on kohustus: 1) anda toetuse taotlejale ja saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgitusi; 2) nõustada vajadusel toetuse saajat § 29 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustuste täitmisel; 3) teostada toetuse sihipärase kasutamise kontrolli, teha ettekirjutusi ning jälgida nende täitmist; 4) menetleda toetuse makseid ja teha kulude toetatavuse kontrolli; 5) koguda toetuse andmise ja kasutamise kohta andmeid ning koostada ja avalikustada sellekohaseid ülevaateid; 6) koguda kuni toetusmeetme lõpuni toetuse saajalt kord aastas valminud juurdepääsuvõrgu kasutuse infot nii lõppkasutajate kui juurdepääsu soovivate sideettevõtjate osas; 7) hoida, teha avalikult kättesaadavaks ning vajadusel uuendada vähemalt kord aastas toetuse andmisega seotud infot kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale viimase toetuse makse tegemist. § 29. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada vahendusasutuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud toetusmeetme tingimustes ning õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste täitmisega. (2) Toetuse saaja on toetuse kasutamisel kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ostumenetluse läbiviimisel järgima toetuse andmise tingimustes ja riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud täpsustatud nõudeid. (3) Kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, peab toetuse saaja seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa. (4) Toetuse saajal on kohustus: 1) ehitada abikõlblikus sihtpiirkonnas juurdepääsuvõrk viisil, mis loob sellega liitumise võimaluse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud aadressiobjektidele, arvestades määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi; 2) ehitada liitumised määruses sätestatud tingimustel liitumise taotluse esitanud aadressiobjektidele; 3) esitada vahendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid; 4) teavitada avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse päritolust alates toetuse saamisest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest ning kasutada objektide ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel Euroopa Liidu embleemi koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“ kooskõlas üldmääruse § 12 lõigetes 2–11 kehtestatud tingimustega; 5) pakkuda vastavalt §-le 31 kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel hulgimüügitasandi juurdepääsu; 6) tagada juurdepääsuvõrgu tehnilise rikke kõrvaldamine kahe tööpäeva jooksul alates rikkest teada saamisest; 7) avalikustada abikõlblikus sihtpiirkonnas valminud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu asukohad ja trassikaardid koos muu asjakohase informatsiooniga oma veebilehel ja ehitisregistris vastavalt tehnilistele võimalustele ning edastada juurdepääsuvõrguga liitunud ja liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide info elektroonilise side seaduse § 1002 alusel peetavasse sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteemi; 8) pakkuda sideettevõtjatele ja teistele huvitatud isikutele ammendavat ja mittediskrimineerivat juurdepääsu toetuse abil sihtpiirkonda rajatud juurdepääsuvõrguga seotud informatsioonile sellises formaadis, mis on laialdaselt kasutuses ning võimaldab juurdepääsu taotleval isikul saadud infot masintöödelda, ning uuendada vastavat infot vajadusel vähemalt iga kuue kuu tagant; 9) tagada hulgimüügitasandi juurdepääsu selline hinnakujundus, mis võimaldab lairibaühenduse jaeteenuste pakkumist sarnaselt normaalse turukonkurentsiga piirkondadele vastavalt §-le 31; 10) tõestada, et hulgimüügitasandi juurdepääsu eest küsitav hind on mõistlik ja mittediskrimineeriv; 11) esitada kord aastas vahendusasutusele toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu kasutuse infot nii lõppkasutajate kui juurdepääsu soovivate sideettevõtjate osas; 12) pidada ja säilitada enda muust raamatupidamisarvestusest eraldi raamatupidamist toetuse abil ehitatud juurdepääsuvõrgu osas alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest kuni seitsme aasta möödumiseni juurdepääsuvõrgu valmimisest; 13) teavitada vahendusasutust kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud olulistest muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada juurdepääsuvõrgu ehitust või toetuse saaja kohustuste täitmist; 14) informeerida vahendusasutust juurdepääsuvõrgu ehitust takistavatest olulistest asjaoludest ning kõikidest olulistest kavandatavatest muudatustest; 15) säilitada juurdepääsuvõrgu ehituse dokumentatsiooni vähemalt kümme aastat pärast juurdepääsuvõrgu valmimist; 16) anda audiitori ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241 , millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17—75), artiklis 22 lõike 2 punktis e nimetatud järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid. 10. peatükk Aruannete esitamine § 30. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab vahendusasutusele projekti elluviimise kohta aruande 20 tööpäeva jooksul projekti lõppemisest arvates. (2) Vahendusasutus kehtestab aruande vormid ning teeb need kättesaadavaks oma veebilehel ja e-toetuste keskkonnas. (3) Vahendusasutuse nõudmise korral täiendab toetuse saaja aruannet vahendusasutuse määratud tähtpäevaks. (4) Aruandes peab olema kajastatud vähemalt: 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta; 2) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 3) nimekiri asustusüksuses juurdepääsuvõrguga liitunud aadressiobjektidest; 4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev. 11. peatükk Toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu hulgimüügitasandi juurdepääs ja hinnakujundus § 31. Sideettevõtja hulgimüügitasandi juurdepääs (1) Toetuse saaja tagab kümne tööpäeva jooksul pärast juurdepääsuvõrgu valmimist toetuse saaja määratud viisil taotluse esitanud sideettevõtjatele juurdepääsu toetuse abil rajatud passiivsele lairibataristule ja selle füüsilise eraldamise. (2) Juhul kui toetuse saaja on toetust kasutades paigaldanud ka aktiivseadmed, tagab toetuse saaja juurdepääsu ka bitivooühendusele. (3) Toetuse saaja teeb oma veebilehel avalikult kättesaadavaks juurdepääsuvõrgu valmimise eeldatava ajakava asustusüksuste ja nendes liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide täpsusega vähemalt järgneva kolme kuu perspektiivis. (4) Toetuse abil abikõlblikus sihtpiirkonnas ehitatavale juurdepääsuvõrgule peab hulgimüügitasandi juurdepääs olema tagatud õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kõigile sideettevõtjatele. Selle raames peab toetuse saaja rakendama sideettevõtjatele samadel asjaoludel samaväärseid tingimusi ning osutama teenuseid, avaldama informatsiooni ning rakendama kulupõhiseid hindu sideettevõtjatele samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtjate puhul. (5) Hulgimüügitasandi juurdepääs lõikes 2 sätestatud juhul peab olema võimaldatud vähemalt seitsme aasta jooksul peale juurdepääsuvõrgu valmimist. (6) Hulgimüügitasandi juurdepääsuõigus passiivsele võrgutaristule, sealhulgas pimekiule, kaablikanalisatsioonidele, postidele ja mastidele ei tohi olla ajaliselt piiratud. (7) Toetuse saaja peab avaldama hulgimüügitasandi juurdepääsu täpsemad tingimused ja hinnad oma veebilehel hiljemalt kolm kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. (8) Toetuse saaja rahuldab sideettevõtja esitatud juurdepääsu taotluse lairibataristule ja võimaldab selle kasutamise alustamist hiljemalt kahe nädala jooksul taotluse saamisest arvates. Taotlused tuleb rahuldada nende laekumise järjekorras. (9) Kui toetuse saaja pakub lisaks hulgimüügitasandi sideteenustele ka jaeteenuseid lõppkasutajatele, peab ta pidama jae- ja hulgimüügitasandi sideteenuste osas eraldi raamatupidamisarvestust ning kajastama seal eraldi kõik kulud ja tulud, mis on seotud toetusega ehitatud juurdepääsuvõrgu opereerimisega. (10) Toetusega ehitatud juurdepääsuvõrgule määratud juurdepääsu kohustused ja tingimused kehtivad ka juurdepääsuvõrgu omaniku, operaatori või muu osapoole vahetumise korral. 12. peatükk Toetuse tagasinõudmine ja vaided § 32. Toetuse tagasinõudmise alused ja kord Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine toimub vastavalt üldmääruse §-le 11. § 33. Vaide esitamine ja menetlemine Vahendusasutuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab vahendusasutus. 09.03.2022 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määruse eelnõuga kehtestatakse väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord. Tegemist on järjekorras kolmanda lairiba juurdepääsuvõrkude toetusmeetmega, mida Eestis ellu viiakse. Esimene toetusmeede sai alguse 2018. aastal ja selle elluviimine kestab 2023. aastani ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. juuni 2018 määruse nr 30 „Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“1 alusel. Avatud taotlusvooru tulemusel sai 20 miljoni euro suuruse toetuse Elektrilevi OÜ (praegu Enefit Connect OÜ) ja selle abil saab valguskaabliga liitumise võimaluse 40 016 aadressi kõikides Eesti maakondades. 2020. aasta lisaeelarvest eraldati 15 miljonit eurot internetiühenduste arendamiseks turutõrke piirkondades. Lairiba juurdepääsuvõrkude ehituseks2 eraldati avatud taotlusvooru tulemusel kokku 10 497 204 eurot. 2021. aasta lõpuks jõudsid toetuse taotlejad valmis kokku 5899 aadressile juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomisega, mis oli 80% algsest eesmärgist ning välja maksti 7 377 225 eurot toetust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel analüüsis Statistikaamet 2021. aastal seda, kui palju aastaringses kasutuses olevaid aadressiobjekte (eramajad, kus on registreeritud elanikke ja ettevõttete/asutused, kus on registreeritud töötajad) on ilma vähemalt 30 Mbit/s kiirusega püsiühenduseta ning kuhu seda lähiaastatel ei ole ka plaanis ehitada. Selleks kõrvutati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmed lairiba ühenduste kohta rahvastikuregistri ja töötamise registri andmetega. Analüüsi tulemusel selgus, et Eestis on kokku 84 463 aastaringses kasutuses aadressiobjekti, kus puudub vähemalt 30 Mbit/s püsiühendus ning kuhu seda ole kavas ka lähema kolme aasta jooksul ehitada. Nendest aadressidest 74 244 asuvad maa- asulates, 4 409 aadressi väikelinnalistes asulates ja 5 810 linnalistes asulates. Määruse alusel antava toetuse eesmärk on aidata kaasa väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu ehitamisele, mis võimaldab lõppkasutajal vähemalt ülikiire lairibateenuse kasutamist. Toetatakse juurdepääsuvõrgu ehitamist turutõrkepiirkondades ehk seal, kus puudub vähemalt 30 Mbit/s allalaadimiskiirust võimaldav juurdepääsuvõrk ja kuhu 2024. aasta lõpuks ettevõtjad selliste juurdepääsuvõrkude ehitamist ka ei plaani. Sellist piirkonda nimetatakse abikõlblikuks sihtpiirkonnaks ning see on määratletud määruse jõustumise aja seisuga, võttes arvesse toimunud avaliku konsultatsiooni tulemusi. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/114062018004?leiaKehtiv 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/102092020002 1 Määruse alusel antavat toetust rahastatakse Eesti taaste- ja vastupidavuskavast eraldatud 24,29 miljoni euroga ning sellega viiakse ellu komponent 3 „Digiriik“ investeeringut 3 „Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkude ehitamine“. Toetuse andmist korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus. Toetust antakse avatud taotlusvoorude kaudu sideettevõtjatele ning sidevõrkude ehituse kogemusega ettevõtetele. Toetuse näol on tegemist riigiabiga, kuid see on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud Euroopa Komisjoni määrustega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18), (EL) 2020/972 (ELT L 215, 7.7.2020, lk 3—6) ja (EL) 2021/1237 (ELT L 270, 29.7.2021, lk 39—75) (edaspidi üldine grupierandi määrus) lairibataristule antava abi reeglitega. Antav toetus on investeeringutoetus ja rajatav võrk jääb toetuse toetuse saajale (edaspidi toetuse saaja), kellel lasub kohustus tagada teistele sideettevõtjatele võrdsetel alustel hulgitasandi juurdepääs rajatavale võrgule. Võrgu edasisi haldamise ja opereerimise kulusid ei hüvitata. Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi üldmäärus) § 8 lõike 1 alusel. 1.2 Eelnõu ettevalmistajad Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Raigo Iling (tel: +372 55 941 997, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 12 peatükist ja 33 paragrahvist. Välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister määrusega Euroopa Liidu toetuse ja välisabi taotlemise ning kasutamise tingimused ja korra. Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi üldmäärus) § 1 lõike 3 alusel võib üldmääruses sätestatud tingimusi täpsustada, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/241, selle alusel kehtestatud tegevuskorras, nõukogu rakendusotsuses, delegeeritud õigusaktides ja juhistes ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artiklis 23 nimetatud lepingus kehtestatud tingimusi ja nõudeid. Üldmääruse § 4 lõike 2 punkti 3 alusel kehtestab ministeerium, kelle vastutusvaldkonda kuulub taastekavas nimetatud reform või investeering, taastekava elluviimiseks toetuse andmise tingimuste määruse või käskkirja. 2 Üldmääruse § 8 lõige 1 sätestab, et kui toetust antakse avatud taotlemise kaudu, kehtestab toetuse andmise tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. 1. peatükk hõlmab üldsätteid ja koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu § 1 on üldsätted. Lõike 1 kohaselt kehtestatakse määrusega taaste- ja vastupidavuskavas nimetatud investeeringu „Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkude ehitamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord. Lõikes 2 on märgitud, et määruse alusel antav toetus on vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 52 lairiba-püsivõrkudele antav abi, mille andmisel kohaldatakse üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Üldise grupierandi määruse artikli 52 alusel võib lairibataristu väljaehitamiseks anda investeerimisabi, kui täidetud on üldise grupierandi määruses sätestatud tingimused. Üldist grupierandi määrust ei kohaldata lairibataristule antava abi suhtes, kui see ületab künnise 100 miljonit eurot projekti kohta (artikkel 4 punkti 1 alapunkt y). Käesoleva määruse alusel antava abi kogusumma ei ületa 24,29 miljonit eurot. Samuti on eelarve jaotatud omakorda kohalike omavalitsuste vahel ning projektide kogumaksumused eraldivõetuna tulevad veelgi väiksemad. Samuti peab üldise grupierandi määruse alusel olema investeering tehtud piirkonda, kus sama kategooria taristu puudub ja kus sellist taristut kavandatava abimeetme avaldamisele järgneva kolme aasta jooksul kommertsalustel tõenäoliselt välja ei arendata ja mida kontrollitakse avatud avaliku konsultatsiooni teel. Üldine grupierandi määrus (art 52 paragrahvi 3 punktid a ja b) sätestab kiiruste alusel kaks peamist kategooriat – 30 Mbit/s allalaadimiskiirus ja 100 Mbit/s allalaadimiskiirus. Käesolev toetusmeede lähtub 30 Mbit/s kiiruse künnisväärtusest ning annab toetust piirkondadele, kus olemasolev taristu ei võimalda sellise kiirusega püsiühendust. Lõige 3 selgitab, millistel üldise grupierandi määruses sätestatud juhtudel käesoleva määruse alusel toetust ei anta. Olulisim säte neist on üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 4 punkt c, mis käsitleb raskustes olevaid ettevõtteid. Nimetatud punkt keelab anda üldise grupierandi riigiabi raskustes olevatele ettevõtjatele. Lõikes 4 määratakse määruse alusel toetatavate tegevuste abikõlblik sihtpiirkond. Euroopa Komisjoni teatise „ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga“3 (edaspidi lairiba suuniste) kontekstis on sellised alad, kus puudub vähemalt 30 Mbit/s allalaadimiskiirusega juurdepääsuvõrk ja kuhu ettevõtjad seda lähiaastatel rajada ei kavatse, nn. valged alad/aadressid ning nendesse piirkondadesse võib anda riigiabi üldise grupierandi määruse alusel ilma Euroopa Komisjonilt riigiabiluba taotlemata. Selliste alade välja selgitamiseks viis TTJA 21.07-10.09.2021 läbi avaliku konsultatsiooni4. Avalik konsultatsioon Avaliku konsultatsiooni käigus paluti kõigil Eestis tegutsevatel sideettevõtjatel kontrollida üle TTJA koostatud andmebaasi andmete paikapidavus ning anda teada ka enda kuni 2024. aasta 3 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52013XC0126%2801%29 4 https://ttja.ee/lairiba-kolmas-etapp-alates-2021 3 lõpuni plaanitavad investeeringud lairibavõrkudesse. Täpsemalt palus TTJA ettevõtjatel esitada info juba olemasolevate või lähima 3,5 aasta jooksul kavandatavate järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu tingimustele5 vastavate juurdepääsuvõrkude kohta. Lähtudes lairiba suuniste punktist 58, peab järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrk olema järgmiste omadustega: 1) tagab lõppkasutajale usaldusväärse ja väga kiire (very fast) lairibateenuse optilise (või samaväärse tehnoloogiaga) sidevõrgu kaudu, mis asub lõppkasutaja ruumidele piisavalt lähedal, et tagada väga suure kiiruse tegelik pakkumine; 2) toetab erinevaid täiustatud digitaalseid teenuseid, sh ühendatud järgmise põlvkonna võrguteenused ning 3) pakub oluliselt suuremaid üleslaadimiskiirusi (võrreldes põhilairibavõrkudega). Põhilairibavõrkudeks (basic broadband networks) loetakse võrke, mis võimaldavad allalaadimiskiirust alla 30 Mbit/s ja mis oma pakutavate kiiruste ja kvaliteedi osas ei suuda pakkuda tänapäeva vajadustele vastavat lairibateenust. Põhilairibavõrk on juurdepääsuvõrk, mis kasutab selliseid tehnoloogiaid nagu asümmeetrilised digitaalsed abonendiliinid (kuni ADSL2+ võrgud), täiustamata kaabelvõrgud (näiteks DOCSIS 2.0), täiustamata kaabelvõrgud, kolmanda põlvkonna mobiilivõrgud ja satelliitsüsteemid. Lairiba suuniste järgi on järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud turu ja tehnoloogia praegusel arenguetapil: - kiudoptilised juurdepääsuvõrgud (FTTx): FTTx hõlmab FTTC (fiber to the cabinet, valguskaabel viimase välikapini), FTTN (fiber to the node), FTTP (fiber to the premise), FTTH (fiber to the home) ja FTTB (fiber to the building); - täiustatud ajakohastatud kaabelvõrgud: need peavad lairiba suuniste joonealuse märkuse 73 kohaselt kasutama vähemalt kaabelmodemi standardit DOCSIS 3.0; - teatavad täiustatud traadita juurdepääsuvõrgud, mis suudavad pakkuda lõppkasutajale usaldusväärset suurt kiirust. Lairiba suuniste joonealune märkus 71 aitab selgitada, mida täiustatud traadita juurdepääsuvõrgu all mõeldakse: „Võttes arvesse täiustatud traadita tehnoloogiate, nagu LTE- Advanced, kiiret arengut ja LTE või Wi-Fi laienevat kasutuselevõtmist turul, võiks järgmise põlvkonna paiksed traadita juurdepääsuvõrgud (mis võivad põhineda näiteks kohandatud mobiil-lairibatehnoloogial) olla teatavatel tingimustel elujõuliseks alternatiiviks teatavatele traadipõhistele järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele (näiteks FTTCab). Kuna traadita ülekanne on „jagatud“ (kiirus kasutaja kohta sõltub ühendatud kasutajate arvust kaetud alal) ja sõltub vältimatult kõikuvatest keskkonnatingimustest, võib järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke minimaalse, järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgult eeldatavate allalaadimiskiiruste pakkumiseks lõppkasutaja kohta vaja olla kasutusele võtta teatava tiheduse ja/või täiustatud konfiguratsioonides (näiteks suunatud antennid). Kohandatud mobiil-lairibatehnoloogial põhinev järgmise põlvkonna traadita juurdepääsuvõrk peab tagama kindlates kohtades asuvatele kasutajatele ka nõutava teenuse kvaliteeditaseme, teenindades samal ajal kõnealuses piirkonnas kõiki muid liikuvaid lõppkasutajaid.“ Eelnõu § 2 selgitab toetuse andmise eesmärki ja tulemust. 5 Vt lairiba suuniste peatüki 3.1 punkte 57 ja 58 4 Lõike 1 kohaselt on toetusemeetme eesmärk aidata abikõlblikus sihtpiirkonnas kaasa väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu ehitamisele, mis võimaldab lõppkasutajal vähemalt ülikiire lairibateenuse kasutamist. Kuigi miinimumeesmärk valge ala defineerimisel on 30 Mbit/s, siis on lairiba suuniste kohaselt toetuse andmisel võimalik seada täiendavaid kriteeriume kvaliteedi, tulevikukindluse, konkurentsi osas, et avaliku raha toel ehitatav taristu oleks piisav tagamaks lähitulevikus tekkivad vajadused ilma täiendavat riigiabi andmata. Käesoleva toetusmeetme osas on otsustatud lähtuda peamiselt sellest, et rajatav lairibataristu oleks tehniliselt võimeline teenindama vähemalt 100 Mbit/s allalaadimisega lairibateenuseid. Lõige 2 sätestab, et toetuse andmise tulemusena luuakse eramajapidamistele, ettevõtetele ja asutustele liitumise võimalus väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrguga. See tähendab, et tegemist on üldkasutatava sidevõrguga, millega osutatakse sideteenust eraisikutele, ettevõtetele ja asutustele. Lõige 3 viitab Euroopa Liidu tasandil kokkulepitud ühisele näitajale RCO41 „Lisandunud elamud, millel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele“, mis mõõdab Euroopa vahendite kasutamise mõju erinvate rahastusmeetmete üleselt. Antud ühine näitaja on sätestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 2021/10586, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi ning Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2021/21067, 28. september 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste ja vastupidavusrahastu, ning määratakse kindlaks ühised näitajad ning taaste ja vastupidavuse tulemustabeli üksikasjalikud elemendid. Eelnõu § 3 sätestab, et vahendusasutuseks on Riigi Tugiteenuste Keskus. Üldmääruse kohaselt on vahendusasutus toetuse andmise tingimuste määruses määratud avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik või valitsusasutus, kes täidab talle õigusaktis määratud toetuse kasutamise ja andmisega seotud ülesandeid ning vastutab määruses piiritletud tulemuste saavutamise eest. Eelnõu §-s 4 on määratletud määruse eelnõus kasutatavad terminid. Lõikes 1 defineeritakse väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrk. Selliseks võrguks loetakse üldkasutatavat elektroonilise side võrku, mis koosneb kuni üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamise kohas asuva jaotuspunktini täielikult fiiberoptikast, või üldkasutatav elektroonilise side võrk, mille kvaliteedi parameetrid on samaväärsed fiiberoptikal põhineva võrguga. Tegemist on Euroopa Liidus kokku lepitud deifinitsiooniga ning kogu Euroopa Liidu seadusandlus ning toetusmeetmed on suunatud sellele, et tagada kõikjal Euroopas väga suure läbilaskevõimega võrkude olemasolu. Lõige 2 defineerib ülekandevõrgu – eesti keeles on laiemalt kasutusel termin „baasvõrk“. Eestis on tuntuim baasvõrk EstWin projektiga ELi struktuurivahendite abil rajatav fiiberoptiline baasvõrk maapiirkondades. Kuid samuti asub maapiirkondades kommertsvõrke, peamiselt 6 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R1058&qid=1645798959789&from=EN 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R2106&from=Et 5 Telia omanduses olevad fiiberoptilised võrgud, mis ühendavad omavahel suuremaid asulaid ja seal olevaid sidesõlmi. Lõige 3 defineerib tuumvõrgu. Tuumvõrgud (magistraalvõrgud) on suuremaid linnu ja rahvusvaheliselt ka riike ühendavad võrgud. Eestis on need kõik eraomandis olevad võrgud (Telia, Tele2 jne). Lõikes 4 defineeritakse ülikiire lairibateenus. Üle 100 Mbit/s kiirusega võrke nimetatakse inglise keeles erinevate terminitega, nagu „ultrafast“ või „superfast“ broadband. Käesoleva määruse kontekstis ning lähtudes EL eesmärkidest tagada gigabiti ühendus kõikidele, on ülikiire lävendiks 1 Gbit/s. Lõige 5 defineerib kaablikanalisatsiooni. Lisaks lairibavõrgu kiudoptiliste, vask- või koaksiaalkaablite paigutamisele (mida on mõeldud eelkõige käesoleva määruse kontekstis) saab kaablikanalisatsiooni paigutada ka elektrikaableid jne. Definitsioon lähtub üldise grupierandi määruse artikli 2 punktist 135. Lõikes 6 defineeritakse juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu. Definitsiooni aluseks on võetud üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 137 olev sarnane definitsioon. Siin määruses on tehnorajatiste all mõeldud eelkõige (kuid mitte ainult) poste ja maste, millele saab paigaldada kaableid ja aktiivseadmeid, mis on vajalikud lairibateenuse pakkumiseks. Muude võrguelementide alla võivad kuuluda näiteks toru, mast, kaablikanal, kontrollkaev, juurdepääsuluuk, kaablikapp, antennirajatis, torn ja post. Need kõik on sätestatud ehitusseadustiku § 612 lõikes 1. Lõige 7 defineerib juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomise. Elektroonilise side seaduse § 2 punkti 70 kohaselt on üldkasutatav elektroonilise side võrgu lõpp-punkt (edaspidi lõpp-punkt) üldkasutatava elektroonilise side võrgu füüsiliselt kindlaks määratud punkt, kus kliendile on loodud juurdepääs või võimalus juurdepääsuks üldkasutatavale elektroonilise side võrgule. Kaabelvõrkude puhul tuleb seda lõiget lugeda kahel viisil – esiteks võib toetuse saaja rajada juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu lõpp-punkti kinnistul asuvale aadressiobjektide oluliselt lähemale, näiteks maja kõrvale (vähemalt aadressiobjektide kinnistuspiirini) või piirduda kinnistust väljas selle vahetus läheduses asuva lõpp-punktiga, kui tehniliselt ja majanduslikult on ebaotstarbekas kõikidele aadressiobjektidele igaks juhuks liitumise võimaluse loomine kinnistu piirile. Sealhulgas on aktsepteeritav ka selline lahendus, kus aadressiobjektidele, kellele luuakse juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus, aga kes sellega kohe liituda ei soovi, ei tehta eraldi väljavõtteid iga kinnistu juures, vaid rajatava juurdepääsuvõrgu ülesehitus võimaldab soovi korral hiljem need väljavõtted teha viisil, mis ei nõua juba rajatud juurdepääsuvõrgu ümber ehitamist/laiendamist. Näiteks on olemas mikrotoru, kuhu saab liitumise võimaluse saanud aadressiobjekti jaoks hiljem paigaldada kaabli alates vahejaotuspunktist kuni lõppkasutaja aadressiobjektini. Sellisel juhul loetakse lõpp-punktiks kohta, kus aadressiobjektile on loodud võimalus juurdepääsuvõrguga liitumiseks, isegi kui see lõpp-punkt ei asu vahetult aadressiobjekti läheduses. Lõige 8 defineerib aktiivseadmed. Näiteks kuuluvad siia WDMA-seadmed (Wavelength Division Multiple Access), ruuterid jne. Antud definitsiooni alt väljas on lõppkasutaja käsutuses olevad seadmed (modemid, ruuterid jne), mis ei ole käesoleva meetme raames abikõlblikud. Lõige 9 defineerib hulgimüügitasandi juurdepääsu, milleks käesoleva määruse kontekstis on eelkõige juurdepääs toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu passiivsele lairibataristule, nagu 6 pimekiud ja kliendiliinide eraldamine ning kaablikanalisatsioon, juurdepääs mastidele ja ülekandevõrgule ning bitivooühendusele. Definitsioon põhineb üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 139 sätestatul. Toetusmeetme abil ehitatud juurdepääsuvõrgu omanikul on õigus määrata juurdepääsutoodete liigid ja nende hinnad vastavalt taristu tehnilistele võimalustele ja proportsioonidele. Näiteks kui passiivne taristu võimaldab pimekiu rentimist ja kliendiliinide eraldamist, siis kaablikanalisatsioonis ruumi rentimise või mastidel kohtade rentimise eest võib küsida proportsionaalselt suuremat hulgimüügihinda, kuna nende juurdepääsutoodete kasutamine on taristu omanikule koormavam, kui kiu rentimine kolmandale osapoolele. Lõige 10 sätestab füüsilise eraldamise nõuded. Üldise grupierandi määruse põhjenduspunkt 71 ütleb, et kuigi teatavatel tingimustel võib virtuaalset eraldamist lugeda samaväärseks füüsilise eraldamisega, on siiski rohkemate kogemuste saamiseni vaja hinnata iga üksikjuhtumi puhul eraldi, kas konkreetset mittefüüsilist või virtuaalset hulgimüügi tasandi juurdepääsutoodet saab lugeda samaväärseks eraldatud juurdepääsuga vasest või kiudoptilisele kliendiliinile. Sel põhjusel, ja kuni neid kogemusi saab riigiabi üksikjuhtumite või eelhindamise õiguslikus kontekstis tulevase läbivaatamise raames arvesse võtta, tuleks praeguse üldise grupierandi määruse kohaldamiseks nõuda füüsilist eraldamist. Lõige 11 defineerib lõppkasutaja. Lõige 12 defineerib aadressiobjekti. Ruumiandmete seaduse § 43 lõike 2 kohaselt on unikaalaadressi nõudvad aadressiobjektid: 1) elamud; 2) hooned, milles on eluruume ehk kortereid ja muid aadressi alusel eristamist vajavaid hooneosi; 3) juriidiliste isikute asukohahooned; 4) hooned, milles asuvad universaalse postiteenuse osutamise juurdepääsupunktid ning eelnimetatud hoonete osad; 5) olemasoleval või kavandataval selgelt piiritletaval tiheasustusega või kompaktse asustusega alal (edaspidi unikaalaadressi nõudega ala) asuvad maaüksused; 6) maaüksused, mille koha-aadress sisaldab aadressikoha nime; 7) korterid ja muud aadressi alusel eristamist vajavad hooneosad. Kuna toetusmeetme eesmärk on viia ülikiiret lairibateenust võimaldav juurdepääsuvõrk piirkondadesse, kus on elanikud ning toimub ettevõtlustegevus, siis on jäetud välja punktides 5 ja 6 nimetatud aadressiobjektid. Kuna postkontorid asuvad samuti hoonetes, millel on unikaalaadress olemas, on selguse huvides jäetud välja ka punkt 4. Lõige 13 käsitleb asustusüksust. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lõige 1 ütleb, et vald ja linn jagunevad asustusüksusteks. Lõike 2 kohaselt on asustusüksused asulad, milleks on linnad, külad, alevikud ja alevid. Lõike 3 kohaselt on linn haldusüksusena samades piirides ka asula. Kui haldusüksusena linna haldusterritooriumil asub linn asustusüksusena, mille piir ei lange haldusüksuse piiridega kokku, siis ei ole linn haldusüksusena käsitletav asulana. 2. peatükk (toetatavad tegevused, toetatavad kulud ja toetuse osakaal) koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetatavad tegevused. 7 Lõikes 1 loetletakse tegevused, mida toetatakse. Punkti 1 kohaselt on selleks tegevuseks juurdepääsuvõrgu passiivse taristu projekteerimine ja ehitamine koos selleks vajalike materjalide ja omanikujärelevalve läbiviimisega. Projekteerimine alla võib liigitada ka projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste uuringute tegemist ja geodeetiliste tööde läbiviimist ning tegevusega piiritletavat geomeetrilist planeerimist. Omanikujärelevalve läbiviimisena on mõeldud ehitustööle ehitusseadustiku alusel kehtestatud korras omanikujärelevalve läbiviimist. Punkti 2 kohaselt võib osta ja paigaldada ka juurdepääsuvõrgu teenuste osutamiseks vajalikke aktiivseadmeid. Siia alla kuuluvad kõik seadmed, mis on vajalikud signaalide edastamiseks lõppkasutaja terminalseadmesse ja sealt signaalide vastuvõtmiseks. Aga siia alla ei kuulu lõppkasutaja terminalseadmed nagu ruuterid, modemid, arvutid jne. Lõige 2 sätestab, et toetust ei anta projektile, mis on juba tehtud, mille elluviimist on alustatud või mille osas on võetud kohustusi investeeringuga seotud tegevuste elluviimiseks. Nõue tuleneb riigiabi reeglitest ja riigiabi andmise puhul olulise ergutava mõju nõude kirjeldus. Näiteks ei tohi toetuse taotleja enne vahendusasutusele taotluse esitamist kinnitada tellimusi, nõustuda pakkumustega, sõlmida lepinguid või kokkuleppeid, teostada ettemaksu, kasutada teenuseid, sõlmida üleandmise ja vastuvõtmise akte jms. Eelnõu § 6 käsitleb toetatavaid kulusid. Toetus katab kõik vajalikud tööd, tegevused ja materjalid, mis on vajalikud juurdepääsuvõrgu rajamiseks ja seal teenuse osutamiseks. Lõige 3 sätestab erandid kuludele, mida toetusest ei ole võimalik katta. Nendeks on käibemaks ja rajatava juurdepääsuvõrgu hilisem haldamine. Üldmääruse § 3 punkt 7 sätestab, et käibemaks võib olla toetuse saaja omafinantseeringu osa, kui käibemaks ei ületa tegevuse omafinantseeringu osakaalu ning selle puhul on tõendatav, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ja käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Eelnõu § 7 sätestab projekti abikõlblikkuse perioodi. Eelnõu §-s 8 sätestatakse toetuse piirsumma ja osakaal. Lõikes 1 sätestatud toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 70 protsenti. Kuigi taasterahastust oleks võimalik rahastada projekte ka kuni 100% ulatuses, siis Euroopa Regionaalarengufondis (ERF) tulevasest rahastusmäärast (70%) lähtudes on eesmärk käsitleda nii taasterahastust kui ERFist toetust saavaid projekte samadel alustel. Lõike 2 kohaselt on maksimaalne toetuse suurus ühe aadressiobjekti kohta 3000 eurot. Tegemist on ühe taotluse kohta keskmisega, mis saadakse siis, kui taotletava toetuse kogusumma jagatakse liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arvuga. 3. peatükk (juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused ja sellega liitumine) koosneb kahest paragrahvist. 8 Eelnõu §-s 9 sätestatakse toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused. Nende tingimuste eesmärgiks on ehitada juurdepääsuvõrk, mis vastaks tänapäeva ühiskonna nõutele ning võimaldaks toetusega rajatud lairibataristul piisava teenusepakkujate vahelise konkurentsi olemasolu. Lõike 1 punkti 1 järgi peab toetusmeetme abil rajatav juurdepääsuvõrk võimaldama seda kasutada soovivatel sideettevõtjatel ilmastikust ja loodusest sõltumatult kõigil juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidel osutada lairibateenust garanteeritud allalaadimiskiirusega 1 Gbit/s. Antud kiirus vastab Euroopa Komisjoni 2030. aastaks seatud eesmärgile tagada kõigile Euroopa Liidu elanikele gigabiti ühendus. Samas ei tähenda see automaatselt seda, et juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavad ja sellega liituvad aadressiobjektid peavad saama kuni 1 Gbit/s kiirusega lairibateenust tarbida – passiivne lairibataristu peab tehniliselt seda võimaldama, aga kui sideettevõtjad nii kiiret teenust konkreetses piirkonnas asuvatele aadressiobjektidele pakkuda ei soovi või see ei ole majanduslikult tasuv (kuna vajab ka piisava võimekusega aktiivseadmetesse investeerimist), siis seda 1 Gbit/s teenust lõppkasutajatel kasutada ei ole võimalik. Seega loomulikult on sideettevõtjal võimalik osutada lairibateenust väiksemate kiirustega, mis vastavad lõppkasutajate vajadustele ja rahalistele võimalustele. Punktis 2 on sätestatud hulgimüügitasandi juurdepääsukohustus. See tähendab, et toetusega rajatava võrgu igas etapis kuni lõppkasutajani peab sideettevõtjal olema võimalik pakkuda lairibateenuseid lõppkasutajatele teistest sama taristut kasutatavate sideettevõtjatest ja nende kasutatavatest tehnoloogiatest sõltumatul viisil. Toetuse saaja kohustus tagada selline hulgimüügitasandi juurdepääs ja füüsiline eraldamine kehtib ainult toetusega rajatud võrgu osale. Näiteks kui toetusega rajatud võrk ühendatakse Estwini või mõne muu baasvõrguga, siis seal tuleb sideettevõtjal endal tagada selleks vajaliku võrguressursi rentimine. Punkt 3 ütleb, et kui liin on rajatud fiiberoptikat (ehk valguskaablit) kasutades, peab see koosnema vähemalt kiupaarist. Liin on elektroonilise side seaduse § 2 punktis 24 defineeritud kui tehniliste seadmete kogum, mis ühendab lõpp-punkti ühenduspunktiga. Lõpp-punkt on käesolevas määruses liitumise võimalus vähemalt aadressiobjekti krundipiiril või selle vahetus läheduses. Ühenduspunkt on elektroonilise side seaduse § 2 punkti 67 kohaselt kliendi terminalseadme liiniga ühendamise koht. Liini näol on tegemist selle passiivse lairibataristu osaga, mis rajatakse alles pärast liitumise võimaluse saanud aadressiobjekti omaniku või kasutaja esitatud avaldust ja liitumistasu maksmist. Antud punkt ei nõua (tehnoloogianeutraalsusest lähtudes) liini rajamist valguskaablit kasutades, kuid seab kohustuse teha see vähemalt kahest kiust koosneva valguskaabliga, kui toetuse saaja valib liini ehitamise tehnoloogiaks valguskaabli. Kahe kiu nõudmise vajadus tuleneb vajadusest tagada tehnoloogianeutraalsus, kuna on lairibatehnoloogiaid, mis kasutavad andmeside pidamiseks samaaegselt kahte kiudu. Uuemad tehnoloogiad on siiski pigem ühe kiuga võimelised teenuseid pakkuma. Kiudude keevitamisega seotud kulude kokkuhoiu mõttes on siiski aktsepteeritav, kui toetuse saaja keevitab standardlahendusena ainult ühe kiu ning teine kiud keevitatakse alles vastava taotluse korral sideettevõtjalt, kes soovib lõppkasutajale pakkuda teenust kahe kiuga. Lõige 2 sätestab kohustuse juurdepääsuvõrgu ülesehitusele, et seda oleks võimalik laiendada ka kõigi nende abikõlblikus sihtpiirkonnas asuvate aadressiobjektideni, mis käesoleva toetusmeetme abil juurdepääsuvõrguga liitumise võimalust ei saa. See nõue on põhjusel, et suure tõenäosusega ei piisa toetusmeetme praegu ettenähtud eelarvest selleks, et luua juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus kõigile turutõrkepiirkondades asuvatele aadressiobjektidele, eelkõige üksikutele eraldiseisvatele aadressiobjektidele, kelleni 9 juurdepääsuvõrgu laiendamine praeguse eelarve piires oleks kallis, ning selle asemel võimaldaks hoopis ühendada suurema arvu aadressiobjekte kusagil mujal. Siiski peaks rajatav juurdepääsuvõrk oma tehniliselt ülesehituselt võtma võimaluse korral arvesse ka neid aadressiobjekte, mis liitumise võimalust juurdepääsuvõrgu rajamise lõppedes veel ei saa, kuid kuuluvad loogiliselt võttes rajatud juurdepääsuvõrgu mõjupiirkonda. See tähendab, et ilma juba rajatud juurdepääsuvõrgus olulisi ümberehitusi tegemata oleks võimalik jätkata juurdepääsuvõrgu laiendamist nende aadressideni, kellele käesoleva meetmega liitumise võimalust ei looda. Tulevikus laiendatav juurdepääsuvõrk ei pea olema ilmtingimata samal tehnoloogial põhinev, millega toetusega rajatud juurdepääsuvõrk. Näiteks kui toetusega rajatud juurdepääsuvõrk ühenda aadressiobjekte valguskaabliga, siis tulevikus rajatavad juurdepääsuvõrgud kaugemal asuvate aadressiobjektideni võivad olla ka üle õhu raadiolahendused. Samas peab neile raadiolahendustel olema ühendus ülekandevõrguga jne, mis tähendab, et mingil kujul vaba ressurss peaks olema rajatud juurdepääsuvõrgus olemas. Lõige 3 seab tingimused, mil viisil peab toetusmeetme abil rajatav juurdepääsuvõrk olema ühendatud olemasoleva fiiberoptilise ülekandevõrguga. Punkt 1 sätestab nõuded ülekandevõrgu ja juurdepääsuvõrgu on ühendatuse kohta. Lihtsustatult öeldes tähendab see, et ülekandevõrgu ja juurdepääsuvõrgu otsad peavad niimoodi kokku minema, et sideettevõtjate jaoks piisab lairibateenuste pakkumisega alustamiseks ainult aktiivseadmete paigaldamisest ja erinevate sidesõlmede või kaablite ühendamisest (sh. ka toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu ja baasvõrgu vahelistesse mikrotorustikesse/kulglatesse sideettevõtja endi kuludega kaablite puhumine), mille teostamiseks piisab kokkuleppest juurdepääsuvõrgu või ülekandevõrgu omanikuga. Oluline on, et sidekappide rajamist, trasside ehitamist ja sellega kaasnevat seadustamist ei tohi enam vaja olla. Punkti 2 kohaselt peab ülekandevõrk olema vabalt ligipääsetav ja tagama piisava võrguressursi vähemalt viiele sideettevõtjale. Nagu eespool on kirjeldatud, siis ülekandevõrke (ehk baasvõrke) on Eestis nii erakapitaliga ehitatud kui ka ELi toetustega rajatud. Toetusmeetme määrus ei kohusta toetuse saajat ühendama juurdepääsuvõrku konkreetse ülekandevõrguga (näiteks Estwin), vaid annab toetuse saajale vabaduse ise otsustada juurdepääsuvõrgu ülesehituse ja ulatuse. Küll aga peab olema tagatud see, et juurdepääsuvõrku kasutada soovivatel vähemalt viiel sideettevõtjal oleks reaalselt võimalik kasutada ka ülekandevõrku. Kui juurdepääsuvõrguga ühendatavas ülekandevõrgus puudub viiel sideettevõtjatel võimalus võrguressursi rentimiseks, tähendab see sisuliselt ka juurdepääsuvõrgu osas viie sideettevõtja vahelise konkurentsi puudumist. Ülekandevõrgu puhul loetakse tingimused täidetuks ka siis, kui näiteks vaba ressurssi on järel kolmele uuele võimalikule sideettevõtjale, aga juba on selle ülekandevõrgu ressurssi kasutamas kaks sideettevõtjat, kes toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu kaudu lõppkasutajatele teenuseid osutada soovivad. Ülekandevõrgu ressursi arvestamisel ei võeta arvesse neid sideettevõtjaid, kes kasutavad ülekandevõrku muuks otstarbeks kui lõppkasutajatele lairibateenuste osutamine toetusega rajatava juurdepääsuvõrgu piirkonnas (näiteks linnade või riikide vahelised andmesideühendused jne). Samuti võib vaba ressursina käsitleda ka vaba passiivse taristu (kaablikanalisatsiooni või mikrotoru) olemasolu, kuhu saab täiendavaid valguskaableid paigaldada. Vaba võrguressursiga ülekandevõrku on Eestis 2020. aasta seisuga piisavalt. Alates 2010. aastast on ELi toetusega ehitatud maapiirkondades ülekandevõrku, mis on kõigile sideettevõtjatele võrdsetel alustel kättesaadav, ja selle kasutamise hind on tänu ELi 85% suurusele toetusele oluliselt soodsam (hinnanguliselt isegi 5 korda soodsam) kui kommertsvõrkudel ning seal on ka piisavalt ressurssi palju rohkema kui 5 sideettevõtja 10 teenindamiseks (enamasti on minimaalselt kiudude arv igas trassi osas 48 kiudu ehk 24 ettevõtjat saaks endale taotleda kiupaari kasutamist). Praeguseks on valminud peaaegu 7000 km ülekandevõrku ning sellega on 2009 algselt paika pandud eesmärki ehitada 6400 km ülekandevõrku veidi isegi ületatud. ELi toetusega ülekandevõrku on Eestis ehitanud kolm sihtasutust/mittetulundusühingut: Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus: http://ela12.elasa.ee/elakaart/, Eesti Andmeside MTÜ: https://eestiandmeside.ee/sidevork/ ja MTÜ Valguskaabel: http://www.valguskaabel.ee/?valminud-võrk,3. Lisaks ELi toetusega ehitatud ülekandevõrkudele on olemas ka eraomandis olevaid ülekandevõrke, peamiselt Telia Eesti omanduses. Punkt 3 sätestab teatud tingimustel erandi punktis 2 seatud tingimusele. Siinkohal on mõeldud nii hinna kui tehnoloogilise poole pealt alternatiivsete lahenduste pakkumist toetuse taotleja poolt. Tehnoloogilise poole pealt tähendab see näiteks vabade fiiberoptiliste kiudude puudumisel ning sellest tulenevalt füüsilise eraldamise mittevõimaldamise asemel virtuaalselt eraldatud (virtual unbundling) teenuse pakkumist, mis on võimalikult lähedane füüsilisele eraldatusele. Punkti 4 järgi peavad olema olemas jaotuspunktid, vajadusel koos elektriühenduse ning väliseadmekappidega. Väliseadmekapp peab mahutama vähemalt viie sideettevõtja seadmed. Väliseadmekappe pole igal pool ilmtingimata vaja ehitada, kui lairibateenust osutavate sideettevõtjate võrgusõlmed asuvad piisavalt lähedal, et toetusega rajatud juurdepääsuvõrguga liitunud klientidele oleks võimalik lairibateenuseid pakkuda. Vältimatu vajadus seadmekappi paigaldada puudub, kui vähemalt ühel operaatoril on võimalik piirkonnas teenust pakkuda ilma täiendava väliseadmekapi paigaldamiseta. Juhul kui ükski operaator ei ole tehnilistel põhjustel võimeline rajatud juurdepääsuvõrgus kõigile juurdepääsvõrguga liitunud aadressiobjektidele teenust pakkuma, peab toetuse saaja rajama elektriga varustatud seadmekapi, mis majutab kõik reaalselt seda kasutada soovivate sideettevõtjate seadmed. Toetuse saaja poolt rajatud aktiivseadmete kappides sideettevõtjate poolt paigaldatud seadmete poolt tarbitava elektri osas on toetuse saajal õiguse esitada arved sideettevõtjatele. Lisaks jaotuspunktidele võib juurdepääsuvõrgu osas olla vajalik veel täiendavate vahejaotuspunktide ja muu sarnase rajamiseks, kus sideettevõtjatel on võimalik lõppkasutajatele lairibateenuse pakkumiseks ühendusi luua – see ja muud detailset võrgu ülesehitust puudutav (sh. seadmekappide dimensioonid) on toetuse saaja enda otsustada, kuid lähtuma peame põhimõttest, et kõiki sideettevõtjaid koheldakse võrdselt ning sideettevõtjate poolse nõudluse olemalul on tehniline ja ruumiline valmisolek tagatud viiele sideettevõtjale. Kõik eelpoolt loetletud tööd ja tegevused kuuluvad abikõlblike kulude hulka. Eelnõu § 10 sätestab põhimõtted, mis kehtivad toetusega juurdepääsuvõrgu ehitamisele, liitumisele ja juurdepääsule. Lõike 1 kohaselt peab liitumise võimaluse looma kõigile taotluse rahuldamise otsuses märgitud aadressiobjektidele. See kohustus tähendab, et toetuse taotleja peab esitama nimekirja nendest aadressiobjektidest, kellele ta toetusega liitumise võimaluse loob. See nimekiri saab koosneda ainult nendest aadressiobjektidest, mis on kinnitatud § 14 lõikes 2 nimetatud ministri käskkirjaga. 11 Lõige 2 kohustab tagama liitumise määruses sätestatud tingimustel. Lõige 3 kohustab tagama juurdepääs sideettevõtjatele määruses sätestatud tingimustel. 4. peatükk (nõuded taotlejale ja taotlusele) koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-s 11 on kirjas taotlejale esitatavad nõuded. Punktis 1 nimetatud muu samaväärse registri all on mõeldud Euroopa Majanduspiirikonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis asuvat registrit, mis on samaväärne äriregistriga. Kolmandatest riikidest pärit taotlejad ei saa toetuse taotlust esitada. Punktis 2 on sätestatud valdkonnaspetsiifilised nõuded toetuse taotlejale. Üldkasutatava elektroonilise side osutamisena käsitletakse elektroonilise side seaduses sätestatud teenuse osutamist nii jaeturul otse lõppkasutajatele kui ka hulgitasandi operaatorina, kes annab oma võrku kasutada teistele sideettevõtjatele. Sidevõrkude ehitamise kogemuse all on mõeldud võrkude ehitamise kogemust ehitustööde teostamise mõttes, mitte tööde tellimise kaudu alltöövõtjatelt. Taotleja kvalifitseerumiseks peab olema täidetud vähemalt üks kahest nõudest. Punkt 3 kohustab toetuse taotlejat omama omafinantseeringut projekti kulude ulatuses, mida toetus ei kata. Vastavalt § 8 lõikele 1 on toetuse maksimaalne osakaal projekti toetatavatest kuludest on 70 protsenti. Seega minimaalselt 30% peab olema taotleja omafinantseering, aga see võib olla ka suurem. Omafinantseeringu summa suurus sõltub taotleja esitatava projekti mahust (paljudele aadressiobjektele plaanitakse liitumise võimalus luua), taotletava toetuse suurusest ning taotleja enda võimekusest suuremat omaosalust maksta. Kui taotletakse toetust maksimaalse summa (3000 eurot/aadress) ulatuses, siis peab omafinantseering olema 1285 eurot aadressi kohta. 200 aadressi korral 200 x 1285 = 257 000 eurot. Projekti kogumaksumus oleks sellisel juhul (3000 + 1285) x 200 = 857 000 eurot. Eelnõu § 12 sätestab taotleja kohustused. Lõige 2 kohustab toetuse taotlejat andma teada oma taristust, kui ta seda sihtpiirkonnas omab või kontrollib. Selline kohustus tuleneb lairiba suuniste punktist 78 f ja selle eesmärk on suurendada konkureerivate pakkumiste arvu ja soodustada olemasoleva taristu efektiivset kasutamist lairibavõrkude ehitamiseks ja kulude vähendamiseks. Eelnõu §-s 13 on kirjas taotlusele esitatavad nõuded. Lõike 1 punktis 4 on sätestatud, et üks taotlus tohib hõlmata ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvaid asustusüksusi. See tähendab, et kõik taotlusega hõlmatud aadressiobjektid, millele taotleja soovib toetusega juurdepääsuvõrgu liitumist luua, peavad asuma ühes kohalikus omavalitsuses. Selle põhjuseks on asjaolu, et toetusmeetme eelarve, mis kinnitatakse valdkonna eest vastutavad ministri poolt enne igat taotlusvooru, saab olema kohalike omavalitsuste põhine. Lõike 2 punktides 1–14 on loetletud dokumendid ja andmed, mida taotlus peab sisaldama. 12 Punktis 3 nimetatud nimekirjas peab toetuse taotleja välja tooma need asustusüksused ja aadressiobjektid, kuhu ta saadava toetuse eest soovib juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse luua. Punktis 6 sätestatud juurdepääsuvõrgu tehnoloogilise lahenduse kirjelduse ja asjakohase tehnilise dokumentatsiooni all on mõeldud, et toetuse taotleja peab kirjeldama piisavalt detailselt, vajadusel koos tehnilist standardit tõendavate dokumentidega, et tema pakutud juurdepääsuvõrgu lahendus vastab määruses sätestatud nõuetele. Riigiabi suunistest tulenevalt peab konkurss olema läbi viidud tehnoloogia neutraalsust silmas pidades, küll aga on võimalik seada sisulisi kvaliteedikriteeriume ning jälgida nende täitmist. Kuna toetusmeetme eesmärk on toetada sellise juurdepääsuvõrgu rajamist, mis tehniliselt võimaldaks lõppkasutajatele 1 Gbit/s allalaadimiskiirust, siis peab toetuse taotleja esitama kasutatava tehnoloogia osas asjakohased standardid, mis tõestaks kasutatava tehnoloogia võimekust sellist allalaadimiskiirust pakkuda. Punktis 8 nimetatud kohustus esitada kinnitus koos seda tõendavate väljavõtetega asjakohastest registritest, et ta vastab § 11 punktides 1, 8 ja 9 sätestatud tingimustele, kehtib ainult nendele juriidilistele isikutele, kes pole Eesti äriregistris registreeritud. Eestis registreeritud toetuse taotleja puhul on võimalik need andmed saada äriregistrist. Toetuse taotleja peab esitama väljavõtted asjakohastest registritest ainult nimetatud punktide kohta, kuna ainult neid saab toetuse taotleja vastavate registrite väljavõtetega tõendada. Asjakohased registrid on sellised, mis võimaldavad kontrollida määruses nõutud andmeid. Juhul kui kontrollimiseks vajalikke andmeid on võimalik tõendada ühe registri väljevõttega, siis piisab ka ühe registri väljavõtetest. Lõige 3 sätestab, et lõike 2 punktis 3 nimetatud juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide nimekiri peab hõlmama § 14 lõikes 2 nimetatud käskkirjaga kinnitatud sotsiaal-majanduslikult olulisi aadressiobjekte. Antud sotsiaal-majanduslikult olulised aadressiobjektid on nimetatud kohalike omavalitsuste poolt ning iga asustusüksuse kohta on neid maksimaalselt viis tükki. Juhul toetuse taotleja soovib konkreetses asustusüksuses rajada toetuse abil juurdepääsuvõrku, siis neile kuni viiele aadressiobjektile peab ta liitumise võimaluse looma ning see on eeltingimuseks, et taotlust saaks hinnata § 17 kohaselt. Juhul kui kõigile olulistele sotsiaal-majanduslikult olulistele aadressiobjektidele liitumise võimalust ei ole plaanis luua, siis antud taotlus ei vasta nõuetele ning edasises menetluses ei osale. 5. peatükk (toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine) Eelnõu § 14 kirjeldab toetuse taotlemise protseduuri. Lõige 2 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga taotlusvooru rahastamise eelarve, eelarvekohalike omavalitsuste üksuste vahelise jaotuse, abikõlblike asustusüksuste ja aadressiobjektide loetelud ning asustusüksuses asuvate sotsiaal- majanduslikult oluliste aadressiobjektide loetelu. Taotlusvooru rahalise mahu jaotus kohalike omavalitsuste vahel sõltub sellest, kui palju on varasemates voorudes konkreetse omavalitsuse territooriumil toetust määratud. Koostöös Statistikaameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga on omavalitsuste vaheline indikatiivne eelarve jaotus tehtud nii RRF kui ERF rahade osas, kuid vastavalt toetuse kasutamise kiirusele on võimalik teha ümber tõstmisi kohalike omavalitsuste vahel. See on eriti oluline RRF eelarve kasutamise osas, mis tuleb ära kasutada enne 2025. aasta lõppu. Kui on 13 näha, et mõne kohaliku omavalitsuse kohta taotlusi ei tule, saab selle eelarve osas anda võimaluse ka teistele omavalitsustele taotleda ning hiljem ERFi eelarvest tagasi anda. Abikõlblike asusutsüksuste osas on ministri käskkirja koostamisel sisendiks omavalitsuste poolt esitatud prioriseeritud asustusüksuste nimekiri. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister saatis 22.11.20218 ja 31.01.20229 omavalitsustele kirjad, kus palus neil esitada soovi korral olulisemad külad ja sotsiaal-majanduslikult olulised objektid. Kui omavalitsus esitas olulisemate külade nimekirja, siis lisatakse abikõlblike aadressiobjektide nimekirja ainult omavalitsuse nimetatud külades asuvad aadressiobjektid. Sama kehtib sotsiaal-majanduslikult oluliste aadressiobjektide kohta. Enne igat taotlusvooru antakse omavalitsustele võimalus juba esitatud külade ja oluliste aadressiobjektide nimekirja täiendada või muuta. Lõikes 6 sätestatud piirang, mille kohaselt saab taotleja taotlusvoorus esitada iga kohaliku omavalitsuse kohta ühe taotluse, on mõeldud vähendamaks administratiivset koormust. Sõltuvalt taotleja võimekusest võib taotlus hõlmata nii ainult ühte kui ka mitmesse asustusüksusesse juurdepääsuvõrgu rajamist. Lõikes 7 nimetatud piirangu eesmärk on tagada toetuseks määratud kogu eelarve tähtajaks kasutamine. RRF vahendite kasutamise lõpptähtaeg on käesolevas määruses 31.12.2025. Arvestades asjaoluga, et taristu rajamiseks on maksimaalselt 24 kuud, siis on tõenäoline, et toetusmeetme eelarve saab otsustega kaetud 2023. aasta lõpuks. Lõike 7 piirangu eesmärk on tagada, et toetuse taotlejad teeksid realistlikke taotlusi, mida nad on võimelised lubatud mahus ja ajal ka ellu viima. Piiranguga soovitakse vältida olukorda, kus teatud asustusüksuste osas võidakse teadlikult teha taotlusi, mida ei ole plaanis 24 kuu jooksul ellu viia aga mille eesmärk võib olla alternatiivsete taotlejate blokeerimine. Lõpptulemusena võib selline käitumine viia olukorrani, kus osa toetuseks ettenähtud eelarvest jääb kasutamata ning loodetud tulemus saavutamata. Eelnõu §-s 15 on kirjeldatud taotluse menetlemine. Eelnõu § 16 sätestab taotleja, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamisega seonduvat. Eelnõu §-s 17 on sätestatud projektide hindamise ja hindamiskriteeriumitega seonduv. Lõike 1 kohaselt hinnatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi kahe hindamiskriteeriumi alusel: 1) taotletava toetuse suurus ühele aadressiobjektile liitumise võimaluse loomise eest; 2) liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide osakaal taotluses hõlmatud asustusüksuste kõikidest abikõlblikest aadressiobjektidest. Nõuetele vastavaks tunnistamisel on oluline, et taotlus hõlmaks asustusüksuses olevaid sotsiaal- majanduslikult olulisi aadressiobjekte. Kui need on taotluses nimetatud aadressiobjektide nimekirjas olemas, siis vastab taotlus nõuetele ning saab taotlust hinnata nimetatud kahe kriteeriumi alusel. 8 https://adr.rik.ee/mkm/dokument/11352485 9 https://adr.rik.ee/mkm/dokument/11661388 14 Lõige 2 täpsustab lõike 1 punktis 1 oleva hindamiskriteeriumi hindamismetoodikat ja osakaalu lõpphindest. Lõike 1 punkti 1 hindamiskriteeriumi eesmärk on tagada antavate toetuste võimalikult efektiivne kasutamine, tagades ühest küljest võimalikult suure arvu liitumisvõimaluste loomise ja teisest küljest motiveerides toetuse taotlejaid investeerima maksimaalse tasuvuse piires ka omavahendeid. Kriteeriumi punktide arvestuse mõte on premeerida konkreetsest kohaliku omavalitsuse eelarvest väikseimat toetust ühe aadressi kohta küsinud taotlust maksimaalsete punktidega ning anda ülejäänud taotlustele, mis sellele järgnevad, proportsionaalselt vähem punkte. Lõige 3 täpsustab lõike 1 punktis 2 nimetatud hindamiskriteeriumi hindamismetoodikat ja osakaalu lõpphindest. Lõike 1 punkti 2 hindamiskriteerium hindab seda, kui suur osa projektiga hõlmatud ühest või enamast asustusüksusest saab toetuse tulemusel juurdepääsuvõrguga kaetud. Eesmärk on motiveerida toetuse taotlejaid hõlmama oma projektidega võimalikult suurt osa asustusüksusest. Kriteeriumi eesmärk on tasakaalustada lõike 1 punkti 1 kriteeriumit, mis rõhub majanduslikule efektiivsusele. Samas on asustusüksused väga eriilmelised ning keskendumine ainult nende aadressiobjektide ühendamisele, mida on kerge ja odav ühendada, võib tähendada väga suure osa majapidamiste jaoks juurdepääsuvõrguga liitumise võimalusest ilma jäämist. Kriteerium võimaldab tasakaalustada suuremat kaetust tagavate projektide mõnevõrra kõrgemat maksumust ühe aadressi kohta ning suurendada nende tõenäosust saada toetust juurdepääsuvõrgu rajamiseks. Hindamiskriteeriumite näidisarvutus Ühe alaeelarve raames esitatakse esitatakse kolm taotlust. Taotlus 1 küsib toetust 1500 € aadressi kohta, mille eest lubab luua liitumise võimaluse 320-st abikõlblikust aadressist 100 aadressile. Taotlus 2 küsib toetust 1700 € aadressi kohta, mille eest lubab luua liitumise võimaluse 120-st abikõlblikust aadressist 70-le aadressile. Taotlus 3 küsib toetust 2800 € aadressi kohta, mille eest lubab luua liitumise võimaluse 30-st aadressist 30-le. Lõike 1 punkti 1 (küsitava toetuse suuruse) punktid jagunevad järgmiselt: Taotlus 1 saab 50 punkti, kuna küsitava toetuse suurus on kõigist kolmest taotlusest kõige väiksem. Taotlus 2 saab 43,35 punkti, kuna küsib 13,3% rohkem toetust, kui Taotlus 1, mille tulemusel alandatakse punkte 13,3% võrra. Taotlus 3 saab 6,67 punkti, kuna küsib 86,67% rohkem toetust, kui Taotlus 1, mille tulemusel alandatakse punkte 86,67% võrra. Lõike 1 punkti 2, ehk asustusüksuse kaetuse osas, jagunevad punktid järgmiselt: Taotlus 1 saab 16,13 punkti, kuna loob liitumise võimaluse 320-st aadressist 31,25%-le, mille tulemusel saab 31,25% 50-st punktist. Taotlus 2 saab 29,17 punkti, kuna loob liitumise võimaluse 120-st aadressist 58,33%-le, mille tulemusel saab 58,33% 50-st punktist. Taotlus 3 saab 50 punkti, kuna loob liitumise võimaluse 30-st aadressist 100%-le, mille tulemusel saab 100% 50-st punktist. Kokkuvõttes: Taotlus 1 saab 50+16,13=66,13 punkti Taotlus 2 saab 43,35+29,17=72,52 punkti Taotlus 3 saab 6,67+50=56,67 punkti 15 Esmajärjekorras saab toetuse Taotlus 2, seejärel Taotlus 1 ja viimasena Taotlus 3 (eeldusel, et eelarvest jätkub). Lõige 4 ütleb, et kriteeriumite alusel moodustatakse pingerida iga kohaliku omavalitsuse kohta eraldi. Kuna ka eelarve on jaotatud kohalike omavalitsuste vahel, siis võimaldab selline lähenemine tagada paremat regionaalset tasakaalu ning ei pane hõredamalt asustatud omavalitsusi ebasoodsamasse olukorda tihedamalt asustatud omavalitsustega, kus toetusega juurdepääsuvõrkude rajamine on soodsam ning sellest tulenevalt oleks ka punktide ühtne arvestus ebasoodsam hajaasustusega omavalitsustele. Samuti soodustab kohalike omavalitsuste kaupa hindamine seda, et potentsiaalsed toetuse taotlejad pööraks ühtlaselt palju tähelepanu võimalikult suurele hulgale omavalitsustele. Lõige 5 selgitab, et igale aadressile liitumise võimaluse loomiseks antakse toetust ainult üks kord. Punktide alusel kõrgemal kohal olev taotlus saab kattuvale aadressile liitumise võimaluse loomiseks toetuse. Lõige 6 sätestab punktide vähendamise nendel taotlustel, kellel on kattuvaid aadresse pingereas paremate taotlustega. Kattuvate aadresside osas ei saa paremuselt järgmine taotlus punkte nendele aadressidele liitumise võimaluse loomise eest, mis on juba eelnevalt toetust saanud. Pärast punktide andmist antakse taotlejale võimaluse taotlust muuta ning kattuvad aadressiobjektid taotlusest välja jätta. Koos aadressiobjektide välja jätmisega väheneb ka toetuse kogusumma vastavalt taotletud toetust suurusele ühele aadressiobjektile liitumise võimaluse loomise eest. Juhul kui taotleja näeb, et järele jäävatele aadressiobjektidele liitumise võimaluse loomine ei ole majanduslikult või tehniliselt enam mõttekas, võib ta taotluse jätta müütamata ning taotluse suhtes tehakse vahendusasutuse poolt rahuldamata jätmise otsus. Lõike 7 eesmärk on reguleerida olukorda, kus on kaks taotlust on saanud sama palju punkte ning peab otsustama, kumb neist on parem. Sellisel juhul saab esimesena toetuse suurimale arvule aadressiobjektidele liitumise võimaluse loov taotlus. Lõige 8 reguleerib olukorda, kui juba rahuldatud taotlustest järele jäänud eelarve ei võimalda paremuselt järgmist taotlust täies mahus rahuldada. Kuna eesmärk on ettenähtud toetus võimalikult suures mahus ära kasutada, siis võimaldatakse taotlejatel paremusjärjestuse alusel teha muudatust oma taotluses, et mahtuda järele jäänud eelarve piiresse. Kui üks taotleja keeldub, pakutakse võimalust järgmisele taotlejale. Eelnõu § 18 sätestab taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise asjaolud ja vormistuse. 6. peatükk (taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine) koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 19 käsitleb taotluse rahuldamise otsuse muutmist toetuse saaja avalduse alusel. Lõikes 2 on kirjas asjaolu, mille korral saab toetuse taotleja taotleda taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Selleks asjaoluks on vajaduse korrigeerida või parandada aadressiandmetes esinevaid vigu. Kuna aadressiandmed on pidevad muutumises ning ka aadressiandmete korrastamine on küllaltki mahukas ja keerukas protsess, siis ei ole tagatud olemasolevate 16 aadressiandmete vastavus reaalsele olukorrale. Näiteks võib olla ühel hoonel olla kaks aadressi, kuid sellisel juhul ei ole mõtet luua ühele hoonele kahte liitumise võimalust. Samas kui toetuse saaja on kohustatud looma liitumise võimaluse kõigile taotluses nimetatud aadressiobjektidele ning ta seda ei täida, siis saaks ta toetust ainult 80% ulatuses. Selliste asjaolud ilmnemisel on mõistlik aktsepteerida, et hoone saab ikkagi ühe liitumise ning toetuse saaja saab ikkagi 100% ette nähtud toetusest. Antud sätet ei tohiks kasutada toetuse saaja poolseks loobumiseks aadressiobjektidest, millele ta mingil põhjusel liitumise võimalust ei taha luua. Samuti ei saa toetuse saaja taotleda uute aadresside lisamisega toetuse kogusumma suurendamist lisandunud aadresside võrra. Eelnõu §-s 20 on sätestatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse vähendamine. Lõike 2 punkti 1 puhul on eesmärk tagada eelarve vahendite võimalikult kiire ja efektiivne rakendamine. Juhul kui toetuse saaja ei ole 6 kuu jooksul suutnud sõlmida projekteerimis- ja ehituslepinguid, siis on väga suur oht, et eraldatud toetus jääb kasutamata ning sellest tulenevalt tuleb võimaldada uutel võimalikel taotlejatel järgmises taotlusvoorus antud eelarve vahenditele pretendeerida. Seega tuleb taotluse rahuldamise otsus tühistada ning vabastada vahendid uutele taotlusvoorudele. 7. peatükk (juurdepääsuvõrgu ehitamine, sellega liitumine ja liitumise tingimused) koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu § 21 kirjeldab juurdepääsuvõrgu ehitamise üldiseid nõudeid. Lõikes 2 sätestatud kohustus sõlmida projekteerimis- ehituslepingud hiljemalt 6 kuu jooksul peab tagama eelarve vahendite võimalikult kiire ja efektiivne rakendamise. Lõige 3 võimaldab vahendusasutusel toetuse saaja taotluse alusel anda viimasele veel 3 kuud pikendust, kuid seda ainult ühel korral. Eelnõu § 22 sätestab juurdepääsuvõrguga liitumise. Lõige 1 reguleerib toetuse saaja kohustust informeerida juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavaid lõppkasutajad võimalusest taristuga liituda. Selle sätte eesmärk on tagada lõppkasutajate (elanike, ettevõtete, asutuste) õigeaegne, kuid mitte liiga varajane teavitus liitumise taotluse esitamiseks. Lõppkasutajaid on asjakohane informeerida siis, kui on kindel, et vastavas piirkonnas hakatakse lairibataristut ehitama. Toetuse saaja võib muidugi teavitada soovi korral ka varem ja mitmeid kordi. Ka võib toetuse saaja teavitada aadressiobjektide omanikke teisi kanaleid kaudu, kuid vähemalt üks kord tuleb iga aadressiobjekti omanikku või kasutajat teavitada kirja teel. Lõige 2 sätestab, et juurdepääsuvõrguga liitumise taotlusi peab saama toetuse saajale esitada nii kirja teel kui elektrooniliselt vähemalt 2 kuu jooksul pärast toetuse saaja saadetud teavitust. Liitumistaotlusi, mis on tehtud pärast toetuse saaja seatud tähtaega, ei ole toetuse saaja kohustatud § 23 lõikes 1 sätestatud tingimustel arvestama. Kui lõikes 1 oli eesmärk vältida aadressiobjektide omanike/kasutajate liiga varajast teavitamist, siis lõige 2 kohustab toetuse 17 saajat andma taotluste esitamiseks vähemalt 2 kuud aega. Juhul, kui seatud tähtajaks pole taotlust laekunud, ei ole toetuse saaja kohustatud liitumist käesolevas määruses sätestatud tingimustel tegema, vaid võib seda teha poolte kokkuleppel ka teistel tingimustel, mis võib tähendada ka kõrgema liitumistasu küsimist. Eelnõu § 23 sätestab juurdepääsuvõrguga liitumise tingimused. Lõikega 1 määratud juurdepääsuvõrguga liitumise hind kehtib ainult tingimusel, et liitumise taotlus on esitatud toetuse saajale viimase poolt nõutud ajaks. Ennekõike on siinkohal mõeldud, et sellise hinnaga saab liituda ainult ajal, kui aadressiobjekti asukohaks olevas asustusüksuses toimuvad juurdepääsuvõrgu rajamise tööd ning selle käigus luuakse liitumised seda soovinud aadressiobjektide omanike või kasutajate aadressiobjektidele. Kõigile neile, kes õigeaegselt toetuse saajale vastava liitumisavalduse teevad, peab toetuse saaja tagama selle hinna piires juurdepääsuvõrguga liitumise. Lõige 2 sätestab konkreetsemalt, mida toetuse saaja lõikes 1 sätestatud maksimaalselt 200 euro eest tegema peab. Kõigis kolmes punktis sätestatud nõuete puhul on olnud eesmärk arvestada asjaoluga, et juurdepääsuvõrgu rajamise näol on tegemist suurt hulka objekte hõlmava masspaigaldusega, millest tulenevalt ei peaks toetuse saaja olema kohustatud tegelema detailselt iga kliendi erisoovide täitmisega, vaid tuleb luua minimaalsete kuludega võimalikult suurele hulgale aadressiobjektidele valmisolek tarbida sideettevõtjate pakutavaid lairibateenuseid. Sisemiste paigaldustööde, nagu ruuterite ja kaablite paigaldamise aeg ja viis jäävad aadressiobjekti omaniku või kasutaja otsustada – kas teha tööd ise või tellida need lairibateenuseid pakkuvalt sideettevõtjalt. Loomulikult võib toetuse saaja seda soovi korral või lisatasu eest ka ise teha, kuid antud toetusmeetme tingimused teda selleks liitumistasu maksimaalse määra ulatuses ei kohusta. Aadressiobjekti omaniku või kasutaja näidatud koha all on mõeldud seda, et kui aadressiobjekti omanik või kasutaja soovib, et talle viiakse kaabel majja, siis ta näitab tööde teostajale ära selle koha, kust ta seda soovib läbi viidavat ning tööde teostaja teeb vajalikud tööd nagu puurimine või läbiviigu ehitus. Omaniku või kasutaja kohustus on tagada, et antud koht on puurimiseks või läbiviigu ehitamiseks sobilik – st. seal ei ole seinasiseseid kaableid või torusid ja muud taolist, mis võib kahjustada saada. Kõigi võimalike selliste kahjude tekkimisel vastutab omanik või kasutaja. Samuti vastutab omanik või kasutaja selle eest, kui puurimine või läbiviigu tegemine kahjustab maja fassaadi või siseviimistlust hoones sees. Lõike 2 punktides 1 kuni 3 nimetatud standardselt otsastatud kaabli all mõeldakse kaablit, mis on lõpetatud viisil, mis lubab kaabliga kergesti ühendada lõppkasutajale teenuseid pakkuvate sideettevõtjate seadmeid. Konkreetset standardit määruses välja ei ole toodud, see on jäetud toetuse saaja otsustada. Lõikes 3 on mõeldud eelkõige kinnistusisest tehnilist lahendust – näiteks millises kinnistu osas teostada liini paigaldustöid viisil, mis nõuaks kõige vähem hilisemaid taastamistöid kinnistul tekitatud kahjude osas, või seda, kas paigaldada liin olemasolevatesse kaablikanalisatsiooni torudesse või olemasolevatele elektripostidele. Kui aadressiobjekti omanik/kasutaja nõuab toetuse saajalt teistsugust tehnilist lahendust, kui viimane on nõus tegema, siis on toetuse saajal õigus jätta liin välja ehitamata. 18 Lõike 4 punktis 1 sätestatud keelu all võtta liitumisel täiendavaid tasusid on mõeldud selliseid ühekordseid liitumistasusid, mis ei tulene otseselt liitumiseks vajalike ehitus- ja paigaldustööde teostamisest ja muudest ühikuliselt mõõdetavatest kuludest (tööaeg, materjalikulu jne), vaid tasusid, nagu võrgu kasutamise alustustasu ja muud sarnased tasud. Antud säte hõlmab kõiki lairibataristuga liitumise võimaluse saanud ja sellega hiljem aja jooksul liituda soovivaid aadressiobjektide omanikke ja kasutajaid, kes seda lairibataristu ehitamise ajal ei teinud. Punkt 2 mõte on tagada, et lõppkasutaja ei pea maksma võrgu kasutamise eest, vaid seda teeb sideettevõtja, kes lõppkasutajale toetuse saaja taristu kaudu lairibateenuseid pakub. Ja juhul kui lõppkasutaja on enda omandis või kasutuses oleva aadressiobjekti lasknud liita juurdepääsuvõrguga, aga ühegi sideettevõtja lairibateenuseid ei kasuta, siis ei pea lõppkasutaja samuti võrgutasusid maksma. 8. peatükk (toetuse maksmine ja toetuse kasutamise kontrollimine) koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu § 24 käsitleb toetuse maksmist. Lõike 1 kohaselt makstakse toetust toetuse saaja maksetaotluse alusel peale projekti valmimist. Projekt on valmis, kui aadressiobjektidele on loodud liitumise võimalus ning kõik soovijad, kes esitasid tähtaegselt liitumise taotluse, on määruses sätestatud tingimustel saanud juurdepääsuvõrguga liituda. Lõige 2 sätestab, et toetust makstakse taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõike 3 punkti 2 kohaselt kindlasummaliste maksetena. Kindlasummalised maksed käesoleva toetusmeetme kontekstis on vähemalt ühe asustusüksuse põhised maksed vastavalt liitumise võimaluste loomisele seal asuvatele aadressiobjektidele. Lõike 4 punktides 1 kuni 4 loetletakse dokumendid, mida toetuse taotleja on kohustatud koos toetuse maksmise taotlusega esitama. Punktis 1 on nimekiri asustusüksuses juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidest koos lõpp-punktide koordinaatidega. Lõpp-punktide koordinaate on vaja selleks, et võimaldada nende olemasolu lihtsamat kontrolli. toetuse saaja Punktis 4 nimetatud kuludokumentide kontrolli eesmärk on veenduda, et tehtud tööd vastavad määruses kehtestatud tingimustele. Toetuse välja maksete suurused ei sõltu kuludokumentidest, vaid lähtuvad liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arvust ning toetuse suurusest ühe aadressiobjekti kohta. Lõige 5 sätestab, et toetust makstakse vastavalt juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide arvule ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse suurusele ühele aadressiobjektile lairibataristuga liitumise võimaluse loomise eest. See tähendab, et mitte mingit ettemaksu toetuse saajale ei tehta, vaid toetust antakse vastavalt tehtud tööde mahule. Lõikes 6 on kirjas, kui suurt toetust on õigus toetuse saajal saada juhul, kui ta ei ole loonud liitumise võimalust kõigile toetuse taotluses nimetatud aadressiobjektidele. Sellisel juhul saab 19 toetuse saaja liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide eest toetust 80% taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse suurusest ühe aadressiobjekti kohta. Aga see kehtib ainult ühe asustusüksuse piires. Kui näiteks toetuse taotlus hõlmab rohkem kui ühte asustusüsksust ning teistes asustusüksustes on kõik taotluses märgitud aadressiobjektid liitumise võimaluse saanud, siis nende asustusüksuste osas makstakse toetus aadressi kohta välja 100% ulatuses. Olukorrad, kus mingil toetuse saajast sõltumatutel asjaoludel võib juurdepääsuvõrgu rajamine tähtaegselt olla raskendatud või võimatu, võivad tekkida erinevatel põhjustel – olgu selleks vaidlused maaomanikega, kes ei luba oma territooriumil teha vajalikke töid, või mingid muud põhjused, mida toetuse saaja ja tema alltöövõtjad ei osanud ette näha. Kuigi toetuse saaja ja tema alltöövõtjad peaksid tegema kõik endast oleneva, et leida probleemidele õigeaegne lahendus, siis ei saa välistada, et osadele aadressiobjektidele jääb liitumise võimalus loomata. Lõike 7 kohaselt viib vahendusasutus enne toetuse maksmist läbi §-s 25 sätestatud juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli siis, kui projekt on riskihindamise käigus vastavasse valimisse sattunud Muul juhul piirdutakse dokumentide kontrolliga. Lõikes 10 nimetatud puudused võivad olla nii juurdepääsuvõrgu tehniliste tingimustega seonduvad puudused kui ka puudused, mis on selgunud seoses liitumise võimalustega (pole loodud ettenähtud arvul liitumise võimalusi) või liitumise väljaehitamisega (liitumine on jäänud välja ehitamata, kuigi liitumise võimalus on loodud ja aadressiobjekti omanik või kasutaja on esitanud taotluse toetuse saaja nõutud tähtajaks). Eelnõu § 25 käsitleb juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrollimist. Lõikes 1 sätestatu tähendab, et vahendusasustus teostab kohapealselt kontrolli juhuvaliku alusel ning ülejäänud juhtudel võib piirduda toetuse saaja esitatud dokumentatsiooni kontrollimisega. Samuti võib vahendusasutus lisaks § 24 lõikes 5 nimetatud dokumentidele küsida toetuse saajalt juurdepääsuvõrgu tehniliste mõõtmiste protokolle. Tehniliste mõõtmiste protokollide esitamine ei ole vajalik koos toetuse maksmise taotlusega, vaid ainult vahendusasutuse küsimise korral konkreetsete asustusüksuste ja aadressiobjektide kohta. Neid protokolle küsitakse juhuvaliku alusel dokumentatsiooni kontrollimisel või kohapealse kontrolli teostamise eel või järel. Lõikes 3 nimetatud toetuse saajale tehniliste mõõtmiste teostaja võib olla toetuse saaja palgatud kolmas osapool (ehitaja või omanikujärelevalve teostaja) või toetuse saaja ise, kui tal on olemas vastavad seadmed ja pädev personal. Eelnõu §-s 26 on kirjas toetuse maksmise peatamise alus. 9. peatükk (vahendusasutuse ja toetuse saaja õigused ning kohustused) koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-s 27 on sätestatud informatsiooni esitamise, kogumise ja avalikustamise sätted. Lõige 1 kohustab vahendusasutust avaldama toetuse andmise ja kasutamisega seotud info oma veebilehel ja lõige 2 nimetab info, mis sellel veebilehel olema peab. Info avaldamise kohustus tuleneb lairiba suuniste punktist 78 j. 20 Lõige 3 täpsustab, et lõike 2 punktides 3–6 nimetatud informatsioon avalikustatakse pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Eelnõu § 28 kirjeldab vahendusasutuse õiguseid ja kohustusi. Lõikes 1 on sätestatud vahendusasutuse õigused ja lõikes 2 kohustused. Kõik õigused ja kohustused aitavad kaasa käesoleva määruse eelnõus sätestatud nõuete järgimisele. Sealhulgas on vajalik aru saada toetusmeetme mõjust nii lõppkasutajatele kui sideettevõtjatele. Selleks on lõike 2 punktis 6 sätestatud vahendusasutuse õigus koguda toetuse saajalt valminud juurdepääsuvõrgu kasutuse infot nii lõppkasutajate kui juurdepääsu soovivate sideettevõtjate osas – mitu aadressi on liitunud, mitu sideettevõtjat teenuseid pakuvad ja muud asjakohast infot. Tulenevalt EL lairiba riigiabisuuniste punktist 78 j peab kogu toetusmeetmega seotud infot hoidma ja avalikustama vähemalt 10 aastat. See kohustus on kaetud lõike 2 punktiga 7. Eelnõu §-s 29 on sätestatud toetuse saaja õigused ja kohustused. Lõikes 2 on sätestatud toetuse saaja kohustused. Kõik kohustused tulenevad määruses sätestatud nõuetest ning on vajalikud tagamaks käesoleva määruse eelnõus sätestatud nõuete järgimine. Samuti oluline säte kirjas lõike 4 punktis 5, mis kohustab toetuse saajat pakkuma kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel hulgimüügitasandi juurdepääsu vastavalt §-le 31. toetuse saaja 10. peatükk (aruannete esitamine) koosneb ühest paragagrahvist. Eelnõu § 30 kirjeldab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamist. 11. peatükk (toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu hulgimüügitasandi juurdepääs ja hinnakujundus) koosneb ühest paragrahvist. Eelnõu § 31 sätestab sideettevõtja hulgimüügitasandi juurdepääsuga seonduvad kohustused. Lõigetes 1 kuni 10 sätestatakse toetuse saaja kohustused toetusega ehitatavale juurdepääsuvõrgule hulgimüügitasandi juurdepääsu tingimuste kohta. Kõik need kohustused tulenevad üldise grupierandi määrusest ja lairiba suunistest ning nende eesmärk on tagada teenusepakkujate vahelise konkurentsi olemasolu rajatud juurdepääsuvõrgus. Lõikes 1 nimetatud juurdepääsu kohustuse eesmärgiks on tagada, et erinevad sideettevõtjad saaksid pakkuda jaetasandi sideteenuseid oma lõppkasutajatele, mis omakorda tagab lõppkasutajatele sideteenuste piisava valiku. Selle, mis ajast alates on juurdepääsuvõrk konkreetses asustusüksuses valminud, otsustab toetuse saaja, kuid see aeg ei saa olla hilisem Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud toetuse maksetaotlusest. Lõikes 2 olev kohustus tagada juurdepääsu ka bitivooühendusele kehtib ainult siis, kui see on tehniliselt võimalik. 21 Lõikes 3 oleva kohustuse mõte on võimaldada nii lõppkasutajatel kui sideettevõtjatel võimalikult varakult saada teada juurdepääsuvõrgu valmimise eeldatavast ajast asustusüksuste kaupa. Sideettevõtjatele annab see võimaluse alustada muid vajalikke ettevalmistusi teenuste pakkumiseks konkreetses piirkonnas või asustusüksuses. Lõppkasutajatele ja laiemale avalikkusele annab see ülevaate riigiabiga ehitatava juurdepääsuvõrgu edenemisest ning konkreetses asustusüksuses olevate aadressiobjektide omanikele või kasutajatele võimaluse kontrollida, kas nende aadressiobjekt on liitumise võimaluse saajate nimekirjas (seda siis lisaks kirja teel saadetavale teavitusele toetuses saaja poolt). Lõike 4 kohustuse eesmärk on tagada, et kõigil nimetatud lairibataristut kasutavatel sideettevõtjatel (kaasa arvatud toetuse saaja) oleksid võrdsed tingimused jaeteenuste osutamiseks. Selleks peavad hulgitasandil olema ühetaolised juurdepääsu tehnilised tingimused, hinnad, juurdepääsuteenuste kvaliteet ja teave juurdepääsuteenuste kohta. Sätestatud on ka nõue, et hulgitasandi hinnad peavad olema kulupõhised. See tähendab, et hulgitasandi juurdepääsuhind tohib sisaldada ainult selle teenusega soetud kulusid ja mõistlikku kasumit. Sellise hulgitasandi kohustuse eesmärgiks on tagada jaetasandi lõppkasutajatele erinevate sideteenuste (sideteenuste pakkujate) valiku paljusus. Lõige 5 sätestatud seitsmeaastane periood tuleneb üldise grupierandi määruse artikli 52 punktist 7. Lõikes 6 sätestatud nõue tagab, et teistel sideettevõtjatel on toetusega rajatud lairibataristu piirkondades võimalik määramata tähtaja jooksul oma sidevõrku arendada väiksemate kuludega, kui enne nimetatud lairibataristu valmimist. Selline kohustus tuleneb üldise grupierandi määruse artikli 52 punktist 7. Lõikega 7 ette nähtud kohustuse eesmärgiks on anda teistele sideettevõtjatele võimalikult varakult piisavalt teavet rajatava lairibataristu ulatuse, juurdepääsutingimuse ja hindade kohta, mis võimaldaks neil planeerida jaetasandi sideteenuseid toetusega rajatavates lairibataristu piirkondades. See tagab lõppkasutajatele võimaluse saada kohe peale lairibataristu valmimist võimalikult suures valikus erinevate sideettevõtjate jaetasandi sideteenuseid. Samuti tagab selline varajane tingimuste esitamise kohustus, et huvitatud sideettevõtjatel on piisavalt aega analüüsida, kas pakutavate hulgitasandile juurdepääsutingimuste ja hindadega on reaalselt võimalik jaetasandi sideteenuseid pakkuda, ning vajadusel saab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet varakult sekkuda, et vältida ebamõistlikest hulgitasandile juurdepääsutingimustest või -hindadest tulenevaid konkurentsiprobleeme või kahjusid lõppkasutajatele. Loomulikult ei tähenda selles lõikes sätestatud kohustus seda, et 3 kuud pärast taotluse rahuldamise otsust avaldatud hindu ei tohiks tulevikus vajadusel korrigeerida. Lõige 8 sätestab tähtaja (kaks nädalat), mille jooksul peab toetuse saaja peale vastava taotluse saamist pakkuma teisele sideettevõtjale juurdepääsu toetusega rajatud lairibataristule. Eesmärgiks on anda sideettevõtjatele selge ajaraam hulgitasandi juurdepääsu rakendamiseks, mis tagab sideettevõtjatele selged ja ühetaolised tingimused jaetasandi sideteenuste pakkumiste planeerimiseks. Lõike 9 kohaselt peab toetuse saaja, kui ta pakub lisaks hulgimüügitasandi sideteenustele ka jaeteenuseid lõppkasutajatele, pidama jae- ja hulgimüügitasandi sideteenuste osas eraldi raamatupidamisarvestust ning kajastama seal eraldi kõik kulud ja tulud, mis on seotud toetusega ehitatud juurdepääsuvõrgu opereerimisega. Selline raamatupidamisarvestuse eraldi pidamine 22 võimaldab toetuse andjal analüüsida, kas toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu kasutamisel koheldakse kõiki osapooli võrdsetel alustel. Lõige 10 sätestab, et toetusega ehitatud juurdepääsuvõrgule määratud juurdepääsukohustused ja -tingimused kehtivad ka juurdepääsuvõrgu omaniku, operaatori või muu osapoole vahetumise korral. See tähendab, et kohustused on eelkõige seotud juurdepääsuvõrguga, mis on toetusega rajatud, mitte võrku hiljem omava või opereeriva juriidilise isikuga, kelleks ei pruugi ilmtingimata jääda toetuse saaja. Ka see kohustus tuleneb lairiba suuniste punktist 78g. 12. peatükk (toetuse tagasinõudmine ja vaided) koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-s 33 on kirjas toetuse tagasinõudmise alused ja kord. Eelnõu § 34 sätestab vaide esitamise ja menetlemisega seotud korra. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Kuna määruse eelnõu eesmärk on toetada avalikest vahenditest juurdepääsuvõrkude rajamist turutõrkepiirkondades, on vajalik analüüsida määruse eelnõu vastavust ELis kehtivatele riigiabi reeglitele. Toetusmeetme raames antav toetus on riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses. Määruse eelnõu lähtub üldise grupierandi määrusest ja lairiba suunistest. Üldise grupierandi määruse artikli 52 alusel võib lairibataristu väljaehitamiseks anda investeerimisabi, kui täidetud on üldise grupierandi määruses sätestatud tingimused. Üldise grupierandi määrust ei kohaldata lairibataristule antava abi suhtes, kui see ületab künnise 100 miljonit eurot projekti kohta (artikkel 4 § 1 punkt y). Määruse alusel läbi viidavate avatud taotlusvoorude ja nende raames välja valitavate projektide mahud saavad tulenevalt meetme disainist ja eelarve jaotusest kohalike omavalitsuste vahel olema maksimaalselt mõne miljoni euro suurused ning kogu toetusmeetme eelarve RRFist on 24,29 miljonit eurot. Samuti peab üldise grupierandi määruse alusel olema investeering tehtud piirkonda, kus sama kategooria taristu puudub ja kus sellist taristut kavandatava abimeetme avaldamisele järgneva kolme aasta jooksul kommertsalustel tõenäoliselt välja ei arendata ja mida kontrollitakse ka avatud avaliku konsultatsiooni teel. Üldise grupierandi määruses on artikli 52 paragrahvis 3 loetletud kolme tüüpi alternatiivseid investeeringuid:  Lairiba-püsivõrgu kasutuselevõtt, et ühendada kodumajapidamisi ja sotsiaal- majanduslikke keskusi piirkondades, kus puudub võrk, mille puhul on võimalik töökindlalt tagada allalaadimiskiirus vähemalt 30 Mbit/s;  Lairiba-püsivõrgu kasutuselevõtt, et ühendada kodumajapidamisi ja sotsiaal- majanduslikke keskusi piirkondades, kus puudub võrk, mille puhul on võimalik töökindlalt tagada allalaadimiskiirus vähemalt 100 Mbit/s;  Lairiba-püsivõrgu kasutuselevõtt, et ühendada üksnes sotsiaal-majanduslikke keskusi piirkondades, kus on ainult üks võrk, mis suudab töökindlalt tagada allalaadimiskiiruse vähemalt 100 Mbit/s, kuid alla 300 Mbit/s; 23 Käesolev toetusmeede aitab kaasa esimeses punktis nimetatud eesmärgi täitmisele. Samuti peab abi eraldamine toimuma avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursi teel, järgides tehnoloogia neutraalsuse põhimõtet. Üldise grupierandi määruse kohaselt peab abi saav operaator pakkuma toetuse abil ehitatud juurdepääsuvõrgus võimalikult laia aktiivset ja passiivset hulgimüügitasandi juurdepääsu õiglastel ja mittediskrimineerivatel, sealhulgas füüsilist teenuste eraldamist. Ka peab operaatori pakutav hulgimüügitasandi juurdepääsuhind põhinema riikliku reguleeriva asutuse määratud hinnakujunduspõhimõtetel ja liikmesriigi või ELi võrreldavates, konkurentsivõimelisemates piirkondades kehtivatel võrdlushindadel. Kui projektile antav abisumma ületab 10 miljonit eurot, on liikmesriigid kohustatud kehtestama järelevalve- ja tagasimaksemehhanismi. Lairiba suunised annavad peatükis 2.5 ülevaate tingimustest, millele iga abimeede peab vastama. Abi kuulutatakse siseturuga kokkusobimatuks, kui üks järgmistest tingimustest on täitma. Nendeks tingimusteks on: 1) kaasaaitamine üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamisele; 2) turutõrgetest või olulisest ebavõrdsusest tulenev turu toimimatus; 3) riigiabi kui poliitikavahendi asjakohasus ja meetme ülesehitus; 4) stimuleeriva mõju olemasolu; 5) abi piirdub minimaalselt hädavajalikuga; 6) negatiivsed kõrvalmõjud on piiratud; 7) läbipaistvus; 8) kogu abimeetme tasakaalustamine ja kokkusobivustingimused konkurentsimoonutuse piiramiseks. Alljärgnevalt on selgitatud kõik eelnimetatud punktid koos põhjendustega, miks käesoleva meetme määruse eelnõus ettenähtud riigiabi on lubatav. 1) Kaasaaitamine üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamisele Lairibaühendus on strateegilise tähtsusega Euroopa kõigi majandussektorite kasvu ja innovatsiooni ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohast. Euroopa Komisjoni poolt 2021 avalikustatud strateegias „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“10 on seatud aastaks 2030 eesmärk, et kõik Euroopa kodumajapidamised on kaetud gigabitivõrguga ja kõik asustatud piirkonnad on kaetud 5G-võrguga. Eesti riiklikus arengukavas „Eesti Digiühiskond 2030“11 on ühenduvuse peatükis seatud eesmärgiks, et 2030. aastaks on Eestis asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid teenuseid. Viimaste ELi tasandi võrdlusandmete kohaselt aastast 202012 on Eestis kiire lairibaühenduse (ehk vähemalt 30 Mbit/s püsiühendus) kättesaadavus 89% (EL keskmine 87%) ja väga suure läbilaskevõimega püsivõrgu kättesaadavus 71% (EL keskmine 59%). 10 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/europes-digital-decade-digital-targets-2030_en 11 https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/infouhiskond/digiuhiskonna-arengukava-2030 12 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi-estonia 24 Olukord linnades ja kortermajades on üldiselt hea. Kuid suuremat abi vajavad maapiirkondades asuvad majapidamised, kuhu turutingimustel kiiret ja ülikiiret lairiba võimaldavad juurdepääsuvõrgud ei jõua. 2) Turutõrgetest või olulisest ebavõrdsusest tulenev turu toimimatus Erasektor investeerib fikseeritud võrkudesse enamasti tiheasustuse piirkondades, eelkõige linnades ja kortermajade piirkondades, kuna seal on ühikukulu ühe liituja kohta oluliselt väiksem kui hajaasustusega piirkondades. 2016. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud analüüsi „Kiire interneti ühenduste („viimase miili“) rajamise analüüs ja ettepanekud“13 kohaselt võib öelda, et ca 70% Eesti majapidamistest asuvad kortermajades ning neil üldjuhul interneti kättesaadavusega probleeme ei ole. Majapidamistest 15% moodustavad linnade ja nende lähiümbruse eramurajoonid, kus püsiühendused baseeruvad paljuski vaskkaablitel (Pirita, Nõmme jne) või siis puuduvad üldse või on vähesel määral fiiberoptikaga varustatud (uuemad eramurajoonid, kus fiiberoptika olemasolu on sõltunud arendaja otsustest). Kõige probleemsem ja suurem turutõrge asub hajaasustusega maamajade hulgas, mis moodustavad 15% (80 000 maja) kogu majapidamistest ning nende jaoks kiirete püsiühenduste loomine on sideettevõtjatele majanduslikult ebaotstarbekas ning erasektor on maapiirkondades pigem keskendunud mobiilse interneti pakkumisele, mis vaatamata headele mõõtmistulemustele ei garanteeri igale kasutajale kindlat kiirust igal ajahetkel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud analüüsi kohaselt oleks hajaasustusega maamajadele fiiberoptiliste ühenduste ehitamise hinnaks 360 kuni 410 miljonit eurot, st 4500–5125 eurot maja kohta (kaabli paigaldamisel maasse). Turumajanduslikel tingimustel on võimalik sellest leida ca 800 eurot (300 € majapidamiselt, 500 € sideettevõttelt), aga puudu oleks jätkuvalt 3700–4325 eurot. 3) Riigiabi kui poliitikavahendi asjakohasus ja meetme ülesehitus Euroopa Komisjon innustab liikmesriike töötama välja riiklikke programme ning vältima erinevate toetusmeetmete dubleerimist. Samuti peaks keskselt andma selgeid suuniseid riigiabiga rahastatavate lairibaprojektide rakendamiseks. Eesti on juba aastast 2009 arendanud kogu riiki hõlmavat programmi, mille käigus on ELi struktuurifondide raha toel rajatud kogu Eestit katvat lairiba baasvõrku, mis on loonud eeldused kiiret internetiühendust võimaldavate juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtuks turutõrke piirkondades. Juurdepääsuvõrkudeks on nii fikseeritud võrgud (ehk kaabliga) kui raadiovõrgud (mobiilside, fikseeritud raadiolingid jne). Paljuski tänu baasvõrgu arendamisele on Eestis kiire mobiilse interneti kättesaadavus heal tasemel, kuna andmeliiklus on võimalik kiiresti suunata fiiberoptilisse võrku ning vältida varasemalt pudelikaelaks kujunema hakanud mobiiliside maste ühendanud raadiolinkide vähest läbilaskevõimet. Kuid mobiilse interneti peamine probleem seisneb selles, et tegemist on jagatud ressursiga, mille kiirus ühe kasutaja kohta sõltub kasutajate arvust ühe masti piirkonnas. Just sellest tulenevalt ei garanteeri ükski Eesti mobiilside operaator mahupiiranguta pakutavate koduinterneti teenuste miinimumkiirusi. 13 https://www.mkm.ee/sites/default/files/kiire_interneti_uhenduste_viimase_miili_analuus_ja_ettepanekud.pdf 25 Käesoleva määruse alusel antava abi eesmärk on panustada juurdepääsuvõrkude rajamisse neis piirkondades ja asustusüksustes, kus seda praegu turutingimustel või olemasolevate toetusmeetmega ei ehitata. 4) Stimuleeriva mõju olemasolu Stimuleeriva mõju olemasolu tõendamiseks peab selgitama välja, kas asjaomane investeerimine lairibavõrku oleks toimunud sama kiiresti ka ilma riigiabita. Selle mõju välja selgitamiseks viis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vahemikus läbi avaliku konsultatsiooni, mille käigus selgitati välja need piirkonnad, kus sideettevõtjatel on huvi turutingimustel kuni 2024.aasta lõpuni juurdepääsuvõrke ehitada. 5) Abi piirdub minimaalselt hädavajalikuga See tähendab, et riigiabi tuleb anda nii vähe kui võimalik ning ainult seal, kus see ei moonuta konkurentsi. Käesolev meede ja toetuse saamiseks vajalikud tingimused ja tegevused (avalik konsultatsioon sideettevõtjate plaanide kaardistamiseks, avatud taotlusvoorude korraldamine) garanteerivad võimalikult suures ulatuses, et abi piirduks minimaalselt hädavajalikuga. 6) Negatiivsed kõrvalmõjud on piiratud Negatiivsete kõrvamõjudena käsitletakse riigiabi andmise mõjusid konkurentsile. Kui konkurendid näevad, et nende varasemad tulud riigiabi andmise tagajärjel vähenevad, võivad nad edasistest investeeringutest loobuda. Samuti mõjub konkurentsile negatiivselt, kui riigiabi antakse juba niigi juhtivat turupositsiooni omavale ettevõttele. Kavandatav toetusmeede on mõeldud ainult nendele piirkondadele, kus vähemalt 30 Mbit/s võimekusega juurdepääsuvõrk puudub ning kus sideettevõtjad ise sellise võrgu ehitamisse kuni 2024. aasta lõpuni investeerida ei soovi. Lisaks kehtib abi saajale range kohustus tagada õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel hulgimüügitasandi juurdepääs rajatavale võrgule. Juhul kui toetuse saab ettevõte, kes ise pakub lõppkasutajatele sideteenuseid ka jaetasandil, nähakse ette kohustus tagada läbipaistvus raamatupidamises ja muud asjakohased meetmed. 7) Läbipaistvus Läbipaistvuse all peab Euroopa Komisjon silmas üksikasjalikku kaardistamist ja katvuse analüüsi, avalikku konsulteerimist, konkurentsipõhist valikumenetlust, majanduslikult parimat pakkumist, tehnoloogia neutraalsust, olemasoleva taristu kasutamist, hulgimüügitasandi juurdepääsu ja selle hinnakujundust, järelevalvet ja tagasimaksemehhanismi, läbipaistvust ning aruandlust. Plaanitava toetusmeetme elluviimisel on kavas järgida kõiki neid põhimõtteid. 8) Kogu abimeetme tasakaalustamine ja kokkusobivustingimused konkurentsimoonutuse piiramiseks See tähendab, et riigiabi mõjude üldine tasakaal oleks positiivne. Abi peab näitama positiivset mõju ehk toimuma peab muutus, mida soovitakse saavutada ühist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamiseks ning millist poleks toimunud ilma riigi rahalise toetuseta. Lairibasektoris on abi tulemuseks uue taristu kasutuselevõtmine, mida muidu ei toimuks, ja seega täiendava võimsuse ja kiiruse, madalamate hindade, kõrgema kvaliteedi ja innovatsiooni turule toomine ning parema valiku tagamine tarbijale. 26 Subsideeritav võrk peaks suutma tagada hüppelise muutuse lairibaühenduse kättesaadavuses. Hüppelist muutust võib näha, kui riigi sekkumise tulemusena: - valitud pakkuja teeb märkimisväärseid uusi investeeringuid lairibavõrku ja - subsideeritud taristu toob turule märkimisväärseid uusi võimalusi lairibaühenduse kättesaadavuse ja võimsuse, kiiruste ja konkurentsi mõttes. Planeeritav toetusmeede järgib kõiki juhiseid abimeetme tasakaalustamiseks ja konkurentsimoonutuste piiramiseks. Toetatavate tegevuste abikõlblikuks sihtpiirkonnaks on need aadressiobjektid, kus puudub järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrk ja kuhu seda ka 2024.aasta lõpuni sideettevõtjad turutingimustel ei plaani ehitada. 4. Määruse mõjud Järgnevalt on analüüsitud määruse mõjusid. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Toetusmeede omab sotsiaalsest ja demograafilisest aspektist positiivset mõju. Ülikiiret lairibateenust võimaldava juurdepääsuvõrgu ehitus maapiirkondades loob aluse innovatsiooniks ja uute teenuste tekkeks nii tervishoiu, hariduse kui kultuuri valdkonnas. Samuti loob stabiilne ja suure kiirusega lairibaühendus võimaluse kaugtöö tegemiseks. Lairibaühenduse olemasolu loob kõikidele elanikkonna gruppidele hakkamasaamiseks paremad võimalused. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtele Toetusmeetmel puudub otsene mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Mõju majandusele Toetusmeetme mõju majandusele on positiivne. Internetiühenduse olemasolu on tänapäeval majandustegevuses vältimatu vajadus. Maapiirkondades on asustustihedusest tulenevalt seni tehtud suhteliselt vähe investeeringuid stabiilset ja suure kiirusega lairibaühendust pakkuvatesse lairibavõrkudesse. Nende investeeringute puudumise tõttu on maapiirkondades asuvad leibkonnad ja ettevõtte olnud kehvemas konkurentsiolukorras. Toetusmeede aitab kaasa selle erinevuse vähendamisele. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Toetusmeede ei mõjuta otseselt elu- ja looduskeskkonda. Eesti taaste- ja vastupidavuskava14 koostamise käigus teostatud „do no signficant harm“ analüüs järeldas, et juurdepääsuvõrkude ehitusest tekkiv mõju keskkonnale läbi uue taristu ehitamise on ajutine ning keskkond suudab sellest taastuda lühikese aja jooksul Mõju regionaalarengule 14 https://rrf.ee/eesti-taastekava/ 27 Toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu mõju regionaalarengule on positiivne, suurendades nii elukvaliteeti kui ka maapiirkondade konkurentsivõimet. Antud toetusmeede on üle-eestiline ega eelisarenda üht või teist regiooni. Toetusmeetme abiga rajatav järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrk toetab inimeste võimalusi kaugtöö tegemiseks, parandab riigi poolt pakutavate e-teenuste kättesaadavust ning parandab tehnilist valmisolekut osaleda ka kaugõppes. Kuna toetusmeede on mõeldud ainult maa-asulatele ja väikelinnalistele asulatele, siis toetab meede ainult maapiirkondade majanduslikku konkurentsivõimet. Samas ei halvenda see linnade konkurentsivõimet, kuna linnades on sideteenuste pakkumine üldjuhul majanduslikult tasuv ning seal on piisava kvaliteediga teenus tagatud ka ilma toetusteta. Kuna toetusmeetme abikõlbliku sihtpiirkonna hulka ei kuulu linnad, siis omab see meede suuremat mõju just hajaasustusega piirkondadele, kus täna puudub piisava kiirusega internetiühendus. Kuna toetusmeedet saavad kasutada ka juriidilised isikud, siis omab see positiivset mõju ka nendele linnadest väljaspool olevatele ettevõtjatele, kellele selle meetme abil rajatakse liitumise võimalus juurdepääsuvõrguga. Kuigi toetusmeetme abikõlblik sihtpiirkond hõlmab nii maalisi asustusüksuseid kui ka väikelinnalisi asustusüksuseid, siis hajaasustusega omavalitsuste eelistamiseks on toetusmeetme eelarve indikatiivne jaotus tehtud ainult maaliste asustusüksuste põhise statistika alusel. Eelarve on jaotatud järgmiste põhimõtete alusel: - Arvestatud on ainult maa-asulates asuvaid aadressiobjekte, kus on registreeritud elanikke ja/või töötajaid ning kus aadressiobjektidel puudub vähemalt 30 Mbit/s lairibataristu ning kuhu seda lähitulevikus ei ole kavas ka rajada; - Pool eelarvest on jaotatud vastavalt KOVi aastaringses kasutuses olevate valge ala aadresside osakaalule Eestis; - Pool eelarvest on jaotatud võrdsetes osades 15 maakonna vahel ning iga maakonnas asuv KOV on saanud summa vastavalt KOVi aastaringses kasutuses olevate valge ala aadresside osakaalule maakonnas. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele Antud toetusmeede ei oma mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsute korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Käesoleva määruse rakendamiseks loetakse avaliku konkursi välja kuulutamist, avatud taotlusvoorude läbi viimist, toetuse taotluste vastuvõtmist ja menetlemist koos toetuse saajate väljavalimisega ning hilisemat toetuse välja maksmist koos toetuse kasutamise järelevalvega. Kõiki eelloetletud tegevusi viib ellu Riigi Tugiteenuste Keskus. Toetuse andmisega seoses tekib riigile kulu 24,29 miljonit eurot toetuse andmiseks toetuse saajatele. Tulusid riigile ei teki ning 28 meetme rakendamisega seotud administreerimiskulud katab Riigi Tugiteenuste Keskus olemasolevate ressursside arvelt. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 29
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel