dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 207)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. märts 2022
Viit
1.15-5/2022/1680-2
Registreeritud
16. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu juhatus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2022
Vastutaja
Silja Vöörmann (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Lennundusosakond)

Failid

  • 📎1.15-520221680-2 16.03.2022 Väljaminev kiri.asice531 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu juhatus Teie 02.03.2022 nr 2-3/14-207 [email protected] Meie 16.03.2022 nr 1.15-5/2022/1680-2 Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 207) Austatud härra Henn Põlluaas Tänan Teid küsimuse eest. Vastused Teie esitatud küsimustele on alljärgnevad: 1. Kas Te olete teadlik, et Teie vastutusalas olev järelevalveasutus on andnud tööandjatele korralduse koguda ja käidelda eraelulisi andmeid ja jälitusteavet sadade isikute kohta ilma, et sellel oleks õigusaktidest tulenev alus? Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) teadaolevalt on Transpordiameti peadirektor teinud üldkorraldusliku ettekirjutuse selleks, et oleks võimalik Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed, riigisisene kohaldamine, selle määruse kohaste taustakontrollinõuete1 täitmine ning tagada lennunduse turvalisus. Lennundusseaduse § 7 lg 5 kohaselt võib Transpordiamet lennundustegevuse ohutuse või lennundusjulgestuse tagamiseks teha lennundustegevusega tegelevatele isikutele üldkorralduslikke ettekirjutusi. Eelnimetatud EL määruses sätestatud taustakontrollinõuded on kehtivad ja otsekohalduvad 31. detsembrist 2021, kuid määruse nõuetekohaseks kohaldamiseks on vajalik kehtestada ka riigisisesed menetlusnormid ja rakendussätted. Sellekohase lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (477SE) eelnõu menetlus on viibinud, kuid riigisiseste menetlusnormide puudumine tekitaks keerulise olukorra, kuna ülalviidatud rakendusmääruses viidatud isikute tausta tuleb kontrollida, aga menetlusnormid selle tegemiseks on puudu. Menetlusnormide puudumine tekitab vaid segadust ega vabasta lennundussektori töötajaid EL-i nõuete kohase taustakontrolli tegemisest ja seaks takistusi erasektori toimimiseks. Taustakontrolli teeb nii kehtiva lennundusseaduse kui ka seaduseelnõu 477SE kohaselt Eestis 1 Eestile otsekohalduvad sätted on sätestatud ja avaldatud komisjoni 23. jaanuari 2019 rakendusmäärus (EL) 2019/103, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1998 seoses teatavate konkreetsete lennundusjulgestusmeetmete selgitamise, ühtlustamise, lihtsustamise ja tugevdamisega. Selle määruse kohaldamistähtaega lükati edasi komisjoni 30. juuni 2020 rakendusmäärusega (EL) 2020/910, millega muudetakse rakendusmäärusi (EL) 2015/1998, (EL) 2019/103 ja (EL) 2019/1583 kolmandatest riikidest saabuva kauba ja posti suhtes julgestuskontrollimeetmeid kohaldavate lennuettevõtjate, käitajate ja üksuste määramise osas ning teatavate küberjulgeolekut, taustakontrolli, lõhkeaine avastamissüsteemi seadmete standardeid ja lõhkeaine jälgede avastamise seadmeid käsitlevate regulatiivsete nõuete osas COVID-19 pandeemia tõttu. EL-i määruse 2015/1998 taustakontrolliga seonduvad muudatused jõustusid 1. veebruaril 2019, EL-i uued taustakontrollinõuded kehtivad 31. detsembrist 2021. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Kaitsepolitseiamet. Taustakontrolli tegemiseks edastatav isikuandmete ankeet võib olla täidetud ja allkirjastatud nii paberil kui ka digitaalselt (haldusmenetluse seaduse § 5 lg 6) ning isiku soovi korral võib dokumenti kanda digitaalset tuvastamist võimaldava krüptograafilise võtme (isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lg 5), et välistada kõrvaliste isikute juurdepääs dokumentidele. 2. Kuidas on võimalik, et Transpordiameti peadirektor ei lähtu mitte kehtivast seadusest, vaid alles eelnõu faasis olevatest muudatusettepanekutest, mida ei ole veel komisjoniski menetletud? Selgitus on antud eelmise küsimuse vastuses. 3. Loomulikult on lennundussektoris teatud ametites vaja põhjalikku taustakontrolli, kuid mis põhjusel laiendatakse kontrollitavate ringi sellises põhjendamatult suures ja ebavajalikus mahus, kaasates sellesse ka need isikute kategooriad, kelle suhtes põhjaliku (KAPO) kontrolli vajadus sisuliselt puudub? Lennunduse taustakontroll on fokuseeritud radikaliseerumisele ja terrorismile, samuti tervikuna laiemalt isikute usaldusväärsuse tagamisele vastutusrikkal töökohal, kus minimaalsed vead võivad viia oluliste ja raskete tagajärgedeni. Turvalise lennunduse tagamise eesmärgil on nii rahvusvaheliselt kui ka siseriiklikult lennunduses kehtestatud turvalise tarneahela kontseptsioon. Sinna hulka kuuluvad nii lennukauba ja -posti kui ka varudega tegelevad ettevõtjad ja selleks peavad ettevõtted omama vastavat kvalifikatsiooni ehk nad peavad olema määratud kokkuleppelise esindajana, pardavarude kokkuleppelise tarnijana või tuntud saatjana2. See süsteem põhineb usaldusel ja turvalisuse tagamiseks mõeldud nõuete täitmisel, kandes eesmärki, et lennukauba, -posti ja varude vedu oleks võimalik korraldada tõhusalt ja ühtlasi oleks tagatud, et nii saadetised kui varud on enne nende õhutransporti turvalised. Olulise osana puudutavad uued taustakontrolli nõuded turvalise tarneahela ettevõtete väljaspool lennuvälja julgestuspiiranguala tööülesandeid täitvaid töötajaid. Nimetatud isikutel on ulatuslik ligipääs lennukaubale ja seeläbi on neil võimalik mõjutada lennuväljal ja õhusõidukis toimuvat, mistõttu esinevad ka taustakontrollisüsteemi lisandunud isikute puhul samaväärsed riskid võrreldes seniste taustakontrollisubjektidega. Oluline on märkida, et nende isikute suhtes kohaldati juba enne uusi taustakontrollinõudeid EL-i lennundusjulgestusnõuete kohast töölevõtmise eelset kontrolli, mille raames pidi tööandja kontrollima muuhulgas ka andmeid kriminaalkaristuste kohta kõikides isiku elukohariikides vähemalt viimase viie aasta jooksul. See ei olnud kahjuks tõhus, sest tööandjad ei olnud suutelised ise isiku usaldusväärsuses (sh karistuste puudumises) veenduma ning see oli ka üks EL-i taustakontrolli põhimõtete muudatuse põhjuseks. Kokkuvõtteks võib öelda, et karistusandmete kontrollimine on vajalik nii kehtiva lennundusseaduse kui menetletava eelnõu kohaselt, nii varasema EL-i õiguse kui ka EL-i uue taustakontrolli kontseptsiooni kohaselt. Neid andmeid on vajalik kontrollida nii standardse kui tugevdatud taustakontrolli tegemisel, sest karistusandmete kontrollimine on vajalik, et veenduda isiku usaldusväärsuses. Turvalise tarneahela ettevõtetel ei ole kohustust omada kokkuleppelise esindaja, pardavarude kokkuleppelise tarnija ega tuntud saatja staatust. Samas annab sellise staatuse olemasolu neile teatava eelise oma äritegevuse efektiivsemaks korraldamiseks. Neil ettevõtjatel on võimalik organisatsioonisiseselt töökorralduse muudatusega vähendada isikute arvu, kelle tausta tuleb kontrollida. Kui ettevõtjad soovivad turvalise tarneahela raames tegeleda lennunduses usaldusel ja teatud julgestusnõuete täitmisel põhineva äritegevusega, tuleb arvestada, et nii kokkuleppelise esindaja, pardavarude kokkuleppeliste tarnijate kui ka tuntud saatjate staatusega kaasnevad teatud hüved ja kohustused eesmärgiga tagada turvaline 2 Eestis kuuluvad turvalise tarneahela ettevõtete hulka kuuluvad näiteks Balti Logistika AS, Logistika Pluss OÜ, AS Schenker, AS Küehne+Nagel, Ospentos International OÜ, AS Cargo Handling, TNT Express Worldwide Eesti AS, Airo Catering Services Eesti OÜ, Ericsson Eesti AS. 2 (3) tsiviillennunduse toimimine. Arvestades taustakontrolli olulist rolli terrorismivastases võitluses ning sisejulgeoleku tagamise vajadust, ei peaks tõstma esikohale mõningate ettevõtjate majanduslikke huve olukorras, kus turvalise lennunduse tagamisel on tööandjatel võimalik muuta organisatsioonisisest töökorraldust, vähendades taustakontrolli läbimist vajavate töötajate arvu ning saada seeläbi ka kindlustunne oma töötajate sobivuses lennundusvaldkonnas töötamise kohta. 4. Milline on Teie hinnang võimude lahususe printsiibist lähtudes sellele, kui järelevalveasutuse juht kehtestab haldusaktiga juba enne Riigikogu esimest lugemist seaduse eelnõud kopeerivad nõuded, viidates seejuures veel olematutele seaduse paragrahvidele kui nõude õiguslikule alusele? Selgitasime esimese küsimuse vastuses, et Transpordiameti peadirektor on välja andnud üldkorraldusliku ettekirjutuse selleks, et oleks võimalik Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1998 kohaste taustakontrollinõuete täitmine ning tagatud turvaline tsiviillennunduse toimimine. Sellekohase lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (477SE) eelnõu menetlus on viibinud, kuid riigisiseste menetlusnormide puudumine tekitaks õigusliku vaakumi, sest menetlusnormide puudumine ei vabasta lennundussektori töötajaid EL-i nõuete kohase taustakontrolli tegemisest. Transpordiameti peadirektori üldkorralduslik ettekirjutus tagab Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1998 kohaste taustakontrollinõuete järgimise nimetatud eelnõu menetlusperioodil. 5. Kuidas te kavatsete eelpooltoodud Transpordiameti peadirektori kehtivat seadust eiravale sammule reageerida? Hetkel puudub MKM-il info, et Transpordiameti peadirektor oleks eiranud kehtivaid õigusakte. MKM teeb Riigikoguga aktiivset koostööd seaduseelnõu 477SE menetlemisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Silja Vöörmann 625 6315 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel