dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. veebruari 2003. a määruse nr 35 „Siseveelaeva laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. märts 2022
Viit
22
Registreeritud
16. märts 2022
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2022
Vastutaja
Kadi Saks

Failid

  • 📎22 16.03.2022 Ministri määrus.asice741 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 16.03.2022 nr 22 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. veebruari 2003. a määruse nr 35 „Siseveelaeva laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid“ muutmine Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 2 alusel. § 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. veebruari 2003. a määruses nr 35 „Siseveelaeva laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruses asendatakse sõnad „Veeteede Amet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas käändes; 2) määruse pealkirjas ja § 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „diplomite ja kutsetunnistuste vormid“ sõnadega „diplomile ja kutsetunnistusele kantavate andmete loetelu“; 3) paragrahvi 1 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahv 2 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 3 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ning sisevete väikelaevajuhi tunnistus“; 6) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Siseveelaeva laevapere liikme kvalifikatsiooni tõendavad siseveelaeva laevajuhi diplom ja siseveelaeva madruse kutsetunnistus.“; 7) paragrahvi 3 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 8) määrust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Siseveelaeva laevajuhi diplomile ja madruse kutsetunnistusele kantavate andmete loetelu Paragrahvis 3 nimetatud siseveelaeva laevajuhi diplomile ja siseveelaeva madruse kutsetunnistusele kantakse järgmised andmed: 1) väljaandja riik – Eesti Vabariik; 2) diplomi või kutsetunnistuse nimetus vastavalt §-le 3; 3) diplomi või kutsetunnistuse number; 4) diplomi või kutsetunnistuse omaniku ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, isikukood, foto või näokujutis, allkiri või allkirjakujutis; 5) viide õigusakti sättele, mis on diplomi või kutsetunnistuse väljastamise aluseks; 6) diplomi või kutsetunnistuse väljastanud ametiisiku nimi ja tema allkiri või allkirjakujutis; 7) diplomi või kutsetunnistuse väljaandmise kuupäev.“; 9) paragrahvi 4 lõige 3, lõike 4 teine lause ja lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 4 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõnad „1–3“ sõnadega „1 ja 2“; 11) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 7 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Sõidupraktika kohta peetakse arvestust teenistuslehe alusel, mis esitatakse Transpordiametile. Teenistuslehe väljastab laeva kapten, reeder või meretöö seaduse § 70 lõikes 2 nimetatud töövahendusteenuse osutaja.“; 13) määrust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses: „§ 71. Siseveelaeva laevapere liikme teenistuslehele kantavate andmete loetelu Paragrahvi 7 lõikes 5 nimetatud siseveelaeva laevapere liikme teenistuslehele kantakse järgmised andmed: 1) isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg; 2) ametikoht laevas; 3) laeva nimi ja tüüp, registri number, laeva pikkus, peamasinate võimsus kilovattides, laeva kodusadam, laeva sõidupiirkond; 4) reederi nimi ja registrikood ning aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress; 5) sõidupraktika algus- ja lõppkuupäev; 6) sõidupraktika pikkus päevades; 7) märkused; 8) teenistuslehe väljastanud isiku nimi, ametikoht, allkiri või allkirjakujutis; 9) teenistuslehe väljaandmise kuupäev.“; 14) paragrahvi 8 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „, mille näidis on toodud käesoleva määruse lisas 3“; 15) paragrahvi 8 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 16) määrust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses: „§ 81. Kinnituslehele kantavate andmete loetelu Paragrahvi 8 lõikes 1 nimetatud siseveelaeva laevajuhi või mehaaniku diplomi juurde kuuluvale kinnituslehele kantakse järgmised andmed: 1) väljaandja riik – Eesti Vabariik; 2) dokumendi nimetus – diplomi kinnitusleht vastavalt § 8 lõikele 1; 3) kinnituslehe number; 4) viide kinnituslehe väljastamise aluseks olevale riigisisesele õigusaktile; 5) kinnituslehe omaniku ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, allkiri või allkirjakujutis; 6) tekst „Transpordiamet kinnitab, et käesoleva tunnistuse omaniku kvalifikatsioon vastab Eesti Vabariigis kehtestatud nõuetele ja ta võib töötada:“; 7) ametikoht või ametikohad, millel kinnituslehe omanikul on lubatud töötada ja piirangud; 8) kinnituslehe väljastamiseks volitatud ametiisiku nimi ja allkiri või allkirjakujutis; 9) kinnituslehe kehtivuse aeg ja väljaandmise kuupäev.“; 17) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt: „§ 11. Laevajuhi diplomi saamiseks nõutavad erialased teadmised ja oskused (1) Laevajuht oskab: 1) kavandada reisi ja navigeerida siseveeteedel, sealhulgas valida lastimise ja lossimise sihtkohtadesse jõudmiseks kõige loogilisema, ökonoomsema ja ökoloogilisema sõidumarsruudi, kohaldades laevakokkupõrgete vältimise eeskirja reegleid ning juhindudes laevatatavatel sisevetel liiklemise korrast; 2) siseveelaeva mehitada, juhindudes siseveelaeva mehitamise suhtes kohalduvatest nõutest, sealhulgas laevapere liikmete koosseisu moodustamise nõuetest ning arvestab töö- ja puhkeajale kehtivaid nõudeid; 3) siseveelaevaga sõita ja manööverdada, tagades veesõiduki ohutu ekspluatatsiooni kõikides siseveeteedel esinevates tingimustes, sealhulgas suure liiklustihedusega siseveeteel ning hüdromorfoloogiliste eripäradega siseveeteel sõit, mis nõuab laevajuhilt erilist tähelepanu kursi ja kiiruse määramisel; 4) reageerida siseveeteedel esinevatele navigeerimisega seotud hädaolukordadele; 5) kavandada ja tagada reisi vältel lasti ohutu laadimise, stauimise, kinnitamise, lossimise ja hooldamise; 6) kavandada ja tagada veesõiduki püstuvuse; 7) kontrollida ja hooldada siseveelaeva varustuse tunnistusel nimetatud kohustuslikku varustust. (2) Laevajuht omab järgmisi teadmisi laeva ehitusest ja varustusest: 1) siseveelaevade ehitusest ja ehitusmeetoditest mitmesugust tüüpi veesõidukite ekspluatatsioonis; 2) põhiteadmised siseveelaevale kehtivatest tehnilistest nõuetest; 3) põhiteadmised siseveelaeva kohustuslikust varustusest. (3) Laevajuht omab järgmisi teadmisi laeva jõuseadmetest ja süsteemidest: 1) jõuseadmete ehitus ja tööpõhimõte; 2) peamasinate ja abimehhanismide ekspluatatsioon, kontroll ja hooldus; 3) siseveelaeva süsteemide kontroll ja hooldus. (4) Laevajuht on võimeline: 1) juhtima inimressursse, olema sotsiaalselt vastutustundlik ja hoolitsema töövoo ning koolituse korraldamise eest veesõiduki pardal; 2) tagama alati hea suhtluse, mis hõlmab standardsete suhtlusfraaside kasutamist erinevates olukordades; 3) edendama pardal tasakaalustatud ja sotsiaalset töökeskkonda; 4) tagama vastavuse keskkonnakaitsenõuetele.“; 18) paragrahvi 12 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Radarvaatleja tunnistuse saamiseks peab tunnistuse taotleja läbima radarnavigatsiooni ja automaatikaseadme (ARPA) kasutamise koolituse.“; 19) paragrahvi 13 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Reisilaeva juhil peavad olema järgmised täiendavad teadmised ja oskused: 1) põhiteadmised tehnilistest nõuetest vigastatud reisilaeva püstuvuse, vaheruumideks jaotamise ja maksimaalse süvise tasapinna kohta; 2) esmaabi andmine vigastuse korral; 3) tuleohutuse nõuded ja tuletõrjeseadmete kasutamine; 4) tegutsemine inimeste päästmisel ja päästevahendite kasutamine; 5) ohutusjuhiste kohaldamine ja vajalike meetmete võtmine, et kaitsta reisijaid, eriti hädaolukordades, sealhulgas pakkuma puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele otsest abi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 334, 17.12.2010, lk 1—16) IV lisas esitatud koolitus- ja juhendamisnõuetega.“; 20) paragrahv 14 sõnastatakse järgmiselt: „§ 14. Madruse tunnistuse saamiseks nõutavad erialased teadmised ja oskused Madrusel peavad olema järgmised teadmised ja oskused: 1) laevatatavatel sisevetel liiklemise korra tundmine; 2) laevakokkupõrgete vältimise eeskirja reeglite tundmine; 3) põhiteadmised siseveelaevade ehituslikest nõuetest ja konstruktsioonist; 4) põhiteadmised jõuseadmete ehitusest ning peamasinate ja abimehhanismide tööst; 5) põhiteadmised laeva süsteemidest; 6) põhiteadmised laeva ujuvuse ja püstuvuse nõuetest; 7) esmaabi andmine õnnetusjuhtumi korral; 8) päästevarustuse ja -vahendite kasutamine; 9) tulekahju vältimine ja tulekustutusvahendite kasutamine; 10) reostuse vältimine ja reostustõrjevahendite kasutamine.“; 21) määruse normitehniline märkus tunnistatakse kehtetuks; 22) määruse lisad tunnistatakse kehtetuks. § 2. Paragrahvi 1 punktid 9, 10 ja 15 jõustuvad 2032. aasta 18. jaanuaril. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler 08.03.2022 Majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. veebruari 2003. a määruse nr 35 „Siseveelaeva laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus on välja töötatud meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) § 20 lõike 2 alusel. 25. novembril 2020. a vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) otsustati Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ümber korraldamine ning ühendamine Transpordiametiks alates 2021. a 1. jaanuarist. Täiendavalt võttis Riigikogu 11. mail 2021. a vastu MSOS-i muudatused, mis jõustusid 1. juunil 2021. a. Tulenevalt kõnealustest MSOS muudatusest kehtestatakse määruses tunnistuse vormi asemel tunnistustele kantavate andmete loetelu. Määrusega viiakse selles reguleeritu vastavusse meresõiduohutuse seadusega. 19. jaanuaril 2022. a võttis Riigikogu vastu MSOS-i muudatused (470 SE), millega võeti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2017/2397 siseveelaevanduses tegutsevate laevapereliikmete kvalifikatsioonitunnistuste tunnustamise osas. Tulenevalt viimati nimetatud MSOS-i muudatusest jätkatakse Eestis riigisisese korra kohaselt siseveelaeva laevapereliikmete koolitamist ja diplomeerimist. Seoses sellega muudetakse ja ajakohastatakse käesolevat määrust. Määruse eelnõu ning seletuskirja koostas ja keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna peaspetsialist Kadi Saks (tel: 625 6404, e-post: [email protected]). Määruse eelnõu kontrollis juriidiliselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: anne- [email protected]). Käesoleva määrusega muudetakse 29. detsembri 2016. a redaktsiooni (RT I, 29.12.2016, 67). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1-s on 22 punkti, millega tehakse järgmised muudatused. Paragrahv 2 on § 1 punktide 9, 10 ja 15 jõustumissäte. Paragrahvi 1: Punktiga 1 asendatakse määruse tekstis läbivalt pädeva asutuse nimi tulenevalt Maanteeameti, Lennuameti ja Veeteede Ameti ühinemisel moodustatud Transpordiameti nimest. Punktiga 2 muudetakse määruse pealkirja ja § 1 lõiget 1 tulenevalt MSOS-i volitusnormi (§ 20 lõike 2) muudatusest. Varasema sõnastuse kohaselt kehtestati määrusega (lisades) siseveelaeva laevajuhi diplomi vorm, siseveelaeva laevapere liikme teenistuslehe vorm ja siseveelaeva laevajuhi (mehaaniku) diplomi kinnituslehe vorm. Muudatuse kohaselt kehtestatakse vormide asemel andmete loetelu, mis tuleb kanda tunnistusele. Tunnistusi väljastab ning nende õigsust kontrollib Transpordiamet, mistõttu puudub vajadus ministri määrusega kehtestada ametlikku vormi ning saab piirduda üksnes andmete loeteluga. Sisuliselt jäävad tunnistusele kantavad andmed samaks. Punkiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 1 lõige 2, kuna määruse aluseks olev MSOSi volitusnorm ei erista, kus siseveelaev sõidab. Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2, kuna selles §-s sätestatu väljub käesoleva määruse reguleerimisalast ning reguleeritakse seaduse tasemel – meretöö seadus. Punktidega 5–6 eemaldatakse määruse § 3 pealkirjas ja § 3 lõikes 1 olev tekst, kuna see on eksitav, sest sisevete väikelaevajuhi tunnistusi praktikas ei eksisteeri ega ole välja antud. Paragrahvi 3 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks, kuna väikelaevajuhi teadmisi, oskusi, väljaõpet ning tunnistuse väljastamise korda reguleerib majandus- ja taristuministri 22.06.2021. a määrus nr 39 „Väikelaevajuhi teadmiste, oskuste ja väljaõppe nõuded ning tunnistuste vormid“, mis on kehtestatud MSOS-i § 39 lõike 2 alusel. Sama sätte alusel märgitakse väikelaevajuhi tunnistusele lubatud sõidupiirkond vastavalt väljaõppele, kas meri ja siseveed või siseveed. Väikelaeva kasutamise nõuded reguleerib MSOS-i § 39. Väikelaevajuhi tunnistust omava isiku õigused ja piirangud on samuti toodud MSOS-is. Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks määruse § 3 lõige 5 seoses asjaoluga, et sättes viidatud siseveelaeva laevajuhi diplomi ja madruse kutsetunnistuse näidised esitatakse andmete loeteluna ja määruse lisa tunnistatakse kehtetuks. Vastavasisuline andmete loetelu on sätestatud määrusega lisatavas §-s 31. Punktiga 8 täiendatakse määrust uue §-ga 31. Uues paragrahvis on loetletud siseveelaeva laevajuhi diplomile ja madruse kutsetunnistusele kantavad andmed. Sisuliselt on tegemist samade andmetega, mis on sätestatud kehtiva määruse lisas (Lisa 1 siseveelaeva laevajuhi diplomi näidis). Diplomi ja kutsetunnistuse täpse vormi kujundab Transpordiamet, märkides tunnistusele määruse §-s 31 esitatud andmed. Lisas toodud näidise kohaselt väljastatud tunnistused kehtivad edasi kuni nende kehtivusaja lõpuni. Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks § 4 lõiked 3 ja 5, mille kohaselt NSV Liidus välja antud tunnistusi vahetatakse käesoleva määruse kohaste tunnistuste vastu. Samuti tunnistatakse kehtetuks § 4 lõike 4 teine lause, mille kohaselt NSV Liidu IV grupi kapten-mehaaniku diplomi omanikul on õigus täita mehaaniku kohustusi laevadel, mille peamasinate koguvõimsus on 750 kw ja enam. Tulenevalt käesoleva määruse §-st 2 vahetatakse NSV Liidus välja antud tunnistusi kuni 17. jaanuarini 2032. aastal, sama kuupäevani on NSV Liidus välja antud diplomiga õigus täita mehaaniku kohustusi. Punktiga 10 tehtav muudatus on seotud § 4 lõike 3 kehtetuks tunnistamisega. Viide lõigetele 1–3 asendatakse viitega lõigetele 1 ja 2. Punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks määruse § 5, milles käsitletakse diplomite ja kutsetunnistuste vastastikust tunnustamist. Kuna nimetatud säte puudutab Euroopa Liidu kodaniku põhiõigusi vabalt valida elukutset ja vabadust töötada kõikides liikmesriikides, siis viiakse need õigused kõrgema taseme õigusakti – MSOS-i. 19. jaanuaril 2022. a võttis Riigikogu vastu MSOS-i muudatused (470 SE), millega võeti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2017/2397 siseveelaevanduses tegutsevate laevapereliikmete kvalifikatsioonitunnistuste tunnustamise osas. MSOS-i muudatused jõustusid 7. veebruaril 2022. a ja selle kohaselt lisati MSOS-i uus §1 211, milles käsitletakse lisaks Euroopa Liidu siseveelaevanduse kutsekvalifikatsioonide tunnustamisele ka kolmandate riikide siseveelaevanduse kutsetunnistuste tunnustamist. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/128012022002 Punktidega 12–13 tunnistatakse kehtetuks määruse § 7 lõige 5 teine lause seoses asjaoluga, et sättes viidatud siseveelaeva laevapereliikme teenistuslehe näidis esitatakse andmete loeteluna ja määruse lisa 2 kustutatakse. Vastavasisuline andmete loetelu on sätestatud määrusega lisatavas §-s 71. Uues §-s on loetletud siseveelaeva laevapereliikme teenistuslehele kantavad andmed. Sisuliselt on tegemist samade andmetega, mis on sätestatud kehtiva määruse lisas (Lisa 2 siseveelaeva laevapereliikme teenistuslehe näidis). Siseveelaeva laevapereliikme teenistuslehe täpse vormi kujundab Transpordiamet, märkides teenistuslehele määruse §-s 71 esitatud andmed. Paragrahvi 7 lõiget 5 täiendatakse uue lausega „Teenistuslehe väljastab laeva kapten, reeder või meretöö seaduse § 70 lõikes 2 nimetatud töövahendusteenuse osutaja.“, millega täpsustatakse, kes saab ja võib siseveelaeva laevapere liikmele teenistuslehte väljastada. Sõnastuse vormistamiseks on kasutatud analoogset lähenemist nagu Vabariigi Valitsuse 20.06.2013. a määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ §-s 39 lõikes 1. Punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks määruse § 8 lõikes 1 lauseosa, mis viitab määruse lisale, seoses asjaoluga, et sättes viidatud siseveelaeva laevajuhi (mehaaniku) diplomi kinnituslehe näidis esitatakse andmete loeteluna ja määruse lisa 3 kustutatakse. Punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks määruse § 8 lõige 5, mille kohaselt NSV Liidus välja antud diplomi vahetamise korral laevajuhi diplomi vastu väljastatakse isikule diplomi kinnitusleht laevajuhi abi ametikohale käesoleva määruse kohaselt kuni 17. jaanuarini 2032. aastal. Tulenevalt seletuskirja 2. osa punktist 9 NSV Liidu tunnistusi enam alates 18. jaanuarist 2032. a ei vahetata käesoleva määruse kohaste tunnistuste vastu, siis ei väljastata ka selle diplomi kinnituslehte. Punktiga 16 täiendatakse määrust uue §-s 81, milles on andmete loetelu siseveelaeva laevajuhi (mehaaniku) diplomi kinnituslehele kantavatest andmetest. Sisuliselt on tegemist samade andmetega, mis on sätestatud kehtiva määruse lisas (Lisa 3 siseveelaeva laevajuhi (mehaaniku) diplomi kinnituslehe näidis). Siseveelaeva laevajuhi (mehaaniku) diplomi kinnituslehe täpse vormi kujundab Transpordiamet, märkides teenistuslehele määruse §-s 81 esitatud andmed. Punktiga 17 muudetakse määruse § 11 laevajuhi diplomi saamiseks nõutavad erialased teadmised ja oskused. § 11 sõnastatakse uuesti, eemaldades viited teadmistele Euroopa siseveeteede koodeksi tundmisest ja teadmistele Euroopa peamiste siseveeteede geograafilistest, hüdroloogilistest, meteoroloogilistest ja morfoloogilistest omadustest, kuna tulenevalt MSOS-i muudatusest2 kehtivad alates 17. jaanuarist 2022. a Euroopa Liidu liikmeriikide siseveeteedel direktiivi 2017/2397 alusel välja antud kvalifikatsiooni tõendavad tunnistused. Direktiivi 2017/2397 artikli 38 (Üleminekusätted) punkti 1 kohaselt kehtivad kooskõlas direktiivi 96/50/EÜ väljastatud laevajuhitunnistused, mis on välja antud enne 18. jaanuari 2022. a, nendel Euroopa Liidu siseveeteedel, kus need kehtisid enne seda kuupäeva kuni 10 aastat pärast viimati nimetatud kuupäeva. Kuna Eesti Merekooli siseveelaevajuhi õppekava3 koostamise üheks aluseks on ka Euroopa Liidu Nõukogu 23. juuli 1996. a direktiiv 96/50/EÜ, siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste saamise tingimuste ühtlustamise kohta ühenduses, ja kui vastava õppekava alusel siseveelavejuhi tunnistus anti välja enne 18. jaanuari 2022, siis kehtib see tunnistus kuni 10 aastat nendel EL siseveeteedel, kus see kehtis enne seda kuupäeva. Pärast 18. jaanuari 2022. a välja antud siseveelaeva laevajuhi tunnistused kehtivad vaid riigisisestel siseveeteedel. Samuti 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/128012022002 3 https://www.merekool.ee/sites/merekool.ee/files/siseveelaeva_laevajuht_kood_129197_svlj_2021.pdf ajakohastatakse ja ühtlustatakse §-i sõnastust, mille puhul on aluseks võetud direktiivi 2017/2397 II lisas toodud olulisemad pädevusnõuded juhtimis- ja ekspluatatsioonitasandil. Punktiga 18 muudetakse § 12 selliselt, et sätestatakse radarvaatleja tunnistuse saamiseks vastava koolituse läbimine. Radarnavigatsiooni ja automaatikaseadme (ARPA) kasutamise koolituse läbimisega saadakse kehtivas määruses viidatud teadmised ning eksami läbimisega tõendatakse omandatud teadmisi. Samuti eemaldatakse viited Euroopa siseveeteede koodeksile. Punktiga 19 muudetakse § 13 selliselt, et parandatakse §-i sõnastust, lisatakse viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 IV lisas esitatud koolitus- ja juhendamisnõuetele puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele otsese abi osutamiseks ning kehtiva määruse punktid 5 ja 6 koondatakse ühte punkti 5 parandatud sõnastusega. Hädaolukorras reisijate kaitsmisel peetakse silmas olukordi, mis võivad tekitada paanikat ning evakuatsiooni, laeva kahjustust, kokkupõrget, madalale jooksmist, tulekahju, plahvatust jmt. Punktiga 20 muudetakse § 14, milles koondatakse senini detailselt täpsustatud siseveelaeva madruse kutse omandamiseks vajalikud teadmised ja oskused. Madruse õppekava koostab haridusasutus ja õppekava kinnitab Transpordiamet ning õppekavas viidatakse selle koostamise aluseks olevatele õigusaktidele ja nõuetele, seega ei ole vaja määruse tasandil detailselt täpsustada nõudeid madruse kutse omandamiseks. Koostajale teadaolevalt ei ole seletuskirja koostamise ajal Eesti Merekoolis siseveelaeva madruse õppekava koostatud ega avatud vaid koolis õpetatakse vanemmadruseks vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.06.2013. a määruses nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ §-s 14 viidatud nõuete kohaselt. Punktiga 21 tunnistatakse kehtetuks määruse normitehniline märkus, milles viidatud direktiiv on kehtetu. Punktiga 22 tunnistatakse kehtetuks määruse lisad, kuna lisades olevad vormid esitatakse andmete loeteluna. Paragrahv 2 on punktide 9, 10 ja 15 jõustumissäte, mille kohaselt jõustuvad sätted, milles käsitletakse NSV Liidus välja antud tunnistusi ja diplomi kinnituslehti, 18. jaanuaril 2032. a. Valitud kuupäev on mõistlik, kuna selleks ajaks on noorimad NSV Liidu tunnistusi omavad isikud 60-ndates eluaastates, ning kui 40 aasta jooksul pole peetud vajalikuks oma NSV Liidu tunnistust käesoleva määruse kohaselt ära vahetada, siis pole ilmselt siseveelaevadel Eesti laevatatavatel sisevetel sõitmiseks vajadust olnud. Sama kuupäev, 18. jaanuar 2032, on üleminekusättena ka direktiivis 2021/1233, millega muudeti direktiivi 2017/2397, milleni kehtivad kolmandates riikides välja antud siseveelaeva kutsekvalifikatsioonitunnistused, mis on välja antud enne 2024. a 18. jaanuari. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusel on puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/2397, milles käsitletakse siseveelaevanduse valdkonna kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 91/672/EMÜ ja 96/50/EÜ (ELT L 345, 27.12.2017, lk 53-96), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2021/1233, kolmandate riikide tunnistuste tunnustamisega seotud üleminekusätete osas (ELT L 274, 30.07.2021, lk 52-54). Eelnimetatud direktiiv võeti Eestis üle osaliselt, Liidu kvalifikatsioonitunnistuste tunnustamises osas, mida käsitletakse MSOS-i §-s 211. Kuna Eestis välja antavad siseveelaeva laevapere liikmete diplomid ja kutsetunnistused kehtivad riigisiseselt edasi ning Eestis koolitatakse edaspidi laevapereliikmeid Eesti siseveeteedel töötavatele laevadele, siis eemaldatakse määrusest üleliigsed viited, milles väljaõppe teadmiste omandamise osas olid sätted Euroopa siseveeteede koodeksi tundmise kohta. 4. Määruse mõjud Määrusel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse muutmisel arvestatakse siseveelaevanduse sektori piiratust Eestis. Tulenevalt MSOS- i § 21 on Eestis määratud järgmised laevatatavad siseveeteed: Narva jõgi, Peipsi järv, Lämmijärv, Pihkva järv, Emajõgi, Võrtsjärv ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest kuni Jõgeveste sillani, Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani, Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani, Nasva jõgi suudmest kuni 58º13,900'N laiuskraadini, Pirita jõgi suudmest kuni ristlõikeni laiuskraadil 59º27,864'N ja Purtse jõgi suudmest kuni 59º26,059'N laiuskraadini. Eelnimetatud laevatatavatest siseveeteedest aktiivsemad siseveelaevandusega seotud tegevused toimuvad hooajaliselt Emajõel, Pärnu ja Narva jõel ning Värska lahes, mis on osa Pihkva järvest, kus toimub ka reisijate vedu. Ülejäänud tegevused laevatatavatel siseveeteedel on seotud vaba aja veetmise, spordi, kalapüügi, uuringute ja riigihaldusülesannete täitmisega. Samuti ei toimu piiriüleseid siseveelaevanduse tegevusi naaberriikide, Venemaa Föderatsiooni ja Läti Vabariigiga. Selle tulemusel võeti ka direktiiv 2017/2397 Eesti õigusesse üle minimaalsel määral (MSOS § 211), mis puudutas Euroopa Liidus direktiivist 2017/2397 tulenevatele nõuetele vastavalt (tähendab neid EL liikmesriike, mis on nimetatud direktiivi kogu ulatuses üle võtnud, sh diplomeerimine, nõuetekohane väljaõpe ja praktika jne) välja antud siseveelaevanduse kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ning direktiivi 2017/2397 muutvast direktiivist 2021/1233 lähtuvalt kolmandate riikide tunnistuste tunnustamist, millest tulenevalt võivad liikmesriigid jätkata kolmanda riigi teatud tunnistuste tunnustamist rahvusvaheliste lepingute alusel kuni 2032. a 17. jaanuarini. Eesti ei ole sõlminud vastavasisulisi kokkuleppeid ühegi kolmanda riigiga. Küll aga jäävad määrusesse sätted NSV Liidus välja antud tunnistuste vahetamise osas, mida on võimalik teha kuni 2032. a 17. jaanuarini (Vt seletuskirja 2. punktis). Isikud, kellele väljastatakse siseveelaeva laevapere liikme kvalifikatsiooni tõendav dokument vastavalt käesoleva majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. veebruari 2003. a määrusele nr 35 „Siseveelaeva laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid“ muutmine“ kohaselt, kui see jõustub, saavad töötada Eesti siseveeteedel sõitvatel siseveelaevadel. Laevaregistri 1.01.2021 andmete järgi on Eestis registreeritud 28 siseveeteedel sõitvat laeva, millest 10 on registreeritud reisilaevana, 2 kaubalaevana, 9 kalalaevana ja 7 tehnilise- või muu abilaevana (riigihaldusülesandeid täitvad laevad või uurimislaevad). Eelnevast loetelust vähemalt 4 laeva on küll registreeritud, kuid ei ole kasutuses. Ajavahemikul 2000–2021 on välja antud 193 siseveelaevajuhi diplomit ja 16 siseveelaeva madruse tunnistust. Siseveelaeva madruse tunnistusi väljastati viimati 2003. a ehk enne Euroopa Liiduga ühinemist. 27. septembri 2021. a seisuga omab kehtivat siseveelaevajuhi (mehaaniku) diplomi kinnituslehte 52 siseveelaeva laevapere liiget. Tulenevalt siseveelaevade miinimumkoosseisu ja ohutu mehitatuse nõuetest4 peab igal Eesti siseveeteedel registreeritud ning sõitval reisilaeval, kaubalaeval ja uurimislaeval olema vähemalt 2 laevapere liiget ning riigihaldusülesandeid täitval laeval vastavalt laevale 3-4 laevapere liiget. Eelnevatest andmetest tulenevalt on Eesti siseveeteedel töötamise tööturg hinnanguliselt küllastunud, arvestades 28 registreeritud siseveelaeva ja 52 kehtiva kinnituslehega siseveelaevajuhi diplomiga isikut. Juhul, kui Eesti kodanik soovib tööle minna Euroopa Liidu siseveeteedele, siis tulenevalt Euroopa Liidu põhiõigustest vabalt valida elukutset ja vabalt tegutseda EL ühtsel tööturul kõikides liikmesriikides saab ta minna vastavat ja EL siseveeteedel nõutavat kvalifikatsiooni omandama sihtriiki. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riigile täiendavaid kulusid ega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks Eesti Meremeeste Liidule, Eesti Laevajuhtide Liidule, Eesti Laevaomanike Liidule, Sadamate Liidule, TalTech Eesti Mereakadeemiale, Eesti Merekoolile ja Transpordiametile. Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas määruse eelnõu vaikimisi. Kooskõlastusperioodi jooksul määruse eelnõu kohta arvamusi ei esitatud. 4 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.09.2005 määrus nr 102 „Siseveelaevade miinimumkoosseisu määramise nõuded ja siseveelaeva ohutu mehitatuse tunnistusele kantavate andmete loetelu“
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →