dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Volikiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. märts 2022
Viit
25
Registreeritud
16. märts 2022
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-2/S Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2022
Vastutaja
Anastassia Batulin (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎25 16.03.2022 Käskkiri (1).asice6890 KB

Sisu (failidest)

HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 246711 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340) Hange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei Jrk Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja nr hindamismeetod täidetav 1 Teenuse maksumus Pakkumuse maksumus peab sisaldama Maksumus - 40 EUR jah uuringu läbiviimiseks vajalikke kõiki vähim on parim otseselt ja kaudselt seotud kulutusi, sealhulgas, kuid mitte ainult aruandlusega seotud kulud, tööjõukulud ja –maksud, tasu autori(te) varaliste õiguste eest jms. 2 Uuringumeeskonna kogemus Pakkuja esitatud uuringumeeskonna Kvaliteet - hankija 60 koosseisu kirjeldus ja hinnatav meeskonnaliikmete CV-d on aluseks pakkumuse hindamisele vastavalt hindamismetoodikale. Kokku: 100 Hindamismetoodika kirjeldus 1. Teenuse maksumus Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal". 2. Uuringumeeskonna kogemus Vastavalt hindamismetoodikale. Koostatud 22.02.2022 15:40:11 1/1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 4206948/general-info 1/1 KÕRVALDAMISE ALUSED JA KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED Viitenumber: 246711 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340) Hange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs KÕRVALDAMISE ALUSED PAKKUJA HANKEMENETLUSEST KÕRVALDAMISE ALUSED Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja: 1) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest; 2) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest; 3) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest; 4) kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt; 5) kes või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses (RHS § 95 lg 1). Hankija kontrollib kõrvaldamise aluste puudumist riigihangete registris ja avalikes andmebaasides hankijale kättesaadava info kaudu. Kehtib: Kõik osad Küsimused ettevõtjale: 1) Kas pakkujal esineb RHS § 95 lg 1 sätestatud kõrvaldamise alus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Koostatud 22.02.2022 15:34:18 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4206948/general-info 1/2 VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 246711 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340) Hange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs SEOS VENEMAA FÖDERATSIOONI VÕI VALGEVENE VABARIIGIGA Pakkuja on kohustatud tagama, et hanke teostamisel puudub igasugune seos Venemaa Föderatsiooni või Valgevene Vabariigiga. Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab nõude täitmise. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kui tegemist on ühispakkumusega, siis lisage pakkumuse "Lisadokumentide" lehele ühispakkujate volikiri. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 111 lg 5). Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) TEENUSE KIRJELDUS Pakkuja esitab teenuse kirjelduse, milles on muuhulgas kirjeldatud teenuse elluviimise metoodikat, uuringu eesmärkide saavutamiseks tehtavad tegevused ning töö teostamise esinevaid riske ja nende riskide maandamiseks tehtavad tegevused jms. Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja esitab teenuse elluviimise kirjelduse (Vabas vormis dokument) AJAKAVA Pakkuja esitab töökorraldust ja projektijuhtimist arvestava ajakava. Koostatud 03.03.2022 21:44:08 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4206948/general-info 2/2 Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja esitab töökorraldust ja projektijuhtimist arvestava ajakava. (Vabas vormis dokument) UURINGUEESKONNA KOOSSEIS JA ROLLIDE JAOTUS Pakkuja peab töö teostamiseks moodustama uuringumeeskonna, kuhu kuuluvad minimaalselt: 1. Projektijuht 2. Majandusekspert 3. Ekspert analüütik 4. Õigusekspert Pakkuja esitab nõuetele vastavuse kohta andmed, mis peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik hinnata meeskonnaliikmete kompetentsi ja eelneva kogemuse vastavust riigihanke alusdokumentidele. Pakkuja esitab koos meeskonnaliikme poolt allkirjastatud CVga meeskonnaliikme kinnituse selle kohta, et isik annab nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ning on valmis hankelepingut täitma. Üks meeskonnaliige võib täita mitme meeskonnaliikme ülesandeid, kuid mitte rohkem kui kahte rolli korraga - sellisel juhul peab meeskonnaliikme kompetents ja eelnev kogemus vastama kõigile tema poolt täidetavatele meeskonnaliikmetele sätestatud nõuetele. Juhul, kui pakkuja pakub meeskonda liikmeid, kes omavad muud toetavat funktsiooni ega osale kohustuslikes rollides, siis nende vastavus ei kuulu hindamisele. Pakkuja esitab hankelepingu täitmisesse kaasatava uuringumeeskonna kirjelduse ning rollide ja ülesannete jaotuse meeskonnaliikmete vahel. Pakkuja esitatud uuringumeeskonna koosseisu kirjeldus ja meeskonnaliikmete CV-d on aluseks pakkumuse hindamisele vastavalt hindamismetoodikale. Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja esitab meeskonna koosseisu ja rollide jaotuse. (Vabas vormis dokument) 2. Pakkuja esitab allkirjastatud vormikohase projektijuhi CV (Dokumendi vorm / 246711_CV_Projektijuht_20220303.docx) 3. Pakkuja esitab allkirjastatud vormikohase majanduseksperdi CV (Dokumendi vorm / 246711_CV_majandusekspert_20220303.docx) 4. Pakkuja esitab allkirjastatud vormikohase ekspertanalüütiku CV (Dokumendi vorm / 246711_CV_ekspert analüütik_20220303.docx) 5. Pakkuja esitab allkirjastatud vormikohase õiguseksperdi CV (Dokumendi vorm / 246711_CV_õigusekspert_02000303.docx) SEOTUS VENEMAA FÖDERATSIOONI VÕI VALGEVENE VABARIIGIGA Riigihankes ei ole lubatud osaleda ettevõtjatel, kelle elu- või asukoht on Venemaa Föderatsioonis või Valgevene Vabariigis. Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et tema elu- või asukoht ei ole Venemaa Föderatsioonis või Valgevene Vabariigis. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Koostatud 03.03.2022 21:44:08 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4206948/general-info KÄSKKIRI 16.03.2022 nr 25 Volikiri ühishanke „Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs” korraldamiseks Riigihangete seaduse § 43 lõigete 1 ja 2 alusel ja kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra“ § 6 lõikega 4: 1. volitan Rahandusministeeriumi (edaspidi RAM) korraldama ühishanget „Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs”, mille eeldatav maksumus peab jääma alla 60 000 euro käibemaksuta; 2. volitan RAM-i korraldama ühishanget kooskõlas hanke alusdokumentidega (lisatud); 3. volitan RAM-i viima läbi punktis 1 nimetatud ühishanke korraldamiseks vajalikke menetlusega seotud toiminguid kuni hankemenetluse lõppemiseni; 4. punktis 1 nimetatud ühishanke raames sõlmib hankelepingu, kontrollib hankelepingu täitmist, võtab töö vastu ning tasub arved RAM. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) tasub RAM-i esitatud arve alusel hankelepingu maksumusest poole, kuid mitte rohkem kui 29 999,5 eurot käibemaksuta; 5. määran punktis 1 nimetatud ühishankes MKM-i poolseks vastutavaks isikuks energeetika osakonna energiaturgude valdkonnajuhi Rein Vaks; 6. RAM kooskõlastab kõik punktis 1 nimetatud ühishankega seotud olulised muudatused punktis 5 nimetatud vastutava isikuga, kaasab ta vajadusel hankelepingu täitmise kontrollimisel ja annab talle üle lepingu täitmise tulemuse (teostatavusanalüüs). Volikiri on antud RAM-ile edasivolitamise õigusega ühishanke läbiviimiseks Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt ja kehtib kuni hankemenetlusega seotud toimingud on teostatud ja hankelepinguga seotud kohustused on täidetud. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Hindamismetoodika 1. Pakkumuse hindamiskriteeriumid Pakkumuse hindamise meetod: majanduslikult soodsaim pakkumus (parima hinna ja kvaliteedi suhe). Pakkumuse hindamise osakaalud on järgmised: Hindamiskriteeriumid Maksimaalsete punktide arv 1. Teenuse koguhind ehk pakkumuse maksumus (ilma 40 punkti käibemaksuta), pakkuja sisestatav eRHRisse. 2. Uuringumeeskonna kogemus (tellija hinnatav): 60 punkti Kokku: 100 punkti Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „Uuringumeeskond“ alakriteeriumi eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui väärtuspunktid on võrdsed ka peale seda, siis korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmist jälgida interneti-teel reaalajas. Liisuheitmine protokollitakse. Kui vastavaks on tunnistatud üks pakkumus, siis pakkumuse sisulist hindamist ei toimu ja pakkumusele omistatakse automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid. 1. Teenuse koguhind ehk Pakkumuse maksumus Pakkumuste maksumuste hindamine toimub järgmiselt – madalaima maksumusega pakkumus saab 40 punkti, iga maksumuselt järgmise pakkumuse punktid arvutatakse järgmise valemi abil: (madalaima maksumusega pakkumuse maksumus/hinnatava pakkumuse maksumus) x 401. Tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 2. Uuringumeeskonna kogemus Uuringumeeskonna kriteeriumi hindamiseks nimetavad tellijad vähemalt kolm pakkujatest sõltumatut hindajat, kes hindavad vastavaks tunnistatud pakkumusi kollektiivselt ja konsensuslikult. Hindajad lähtuvad hindamisel hindamismetoodikas kirjeldatud põhimõtetest ning esitavad hankijale hindamise põhjendatud tulemused kollektiivses protokollis, mis on kõigi hindajate poolt allkirjastatud. 1 Nt kui soodsaim hind on 100 eurot ja järgmine hind 110 eurot, siis kujunevad punktid järgmiselt: 100 eurot=40 punkti; 110 eurot= (100/110)x40= 36,36 punkti Meeskonna kogemus Kõrge – 15 p Keskmine – 7 p Madal – 1 p (kokku max 60 punkti) 2.1. Projektijuhi Projektijuht omab Projektijuht omab Projektijuht omab kogemus riigihanke algamisele riigihanke algamisele riigihanke algamisele Pakkuja esitab eelneva viie aasta eelneva viie aasta eelneva viie aasta nõuetele vastavuse jooksul jooksul jooksul kohta andmed, mis projektijuhtimise projektijuhtimise projektijuhtimise peavad olema kogemust vähemalt kogemust vähemalt kogemust vähemalt kahe energiasektoriga ühe energiasektoriga ühe energiasektoriga piisava täpsuse ja seonduva seonduva seonduva põhjalikkusega, et finantsanalüüsi või finantsanalüüsi või finantsanalüüsi või hankijal oleks teostatavusuuringu teostatavusuuringu teostatavusuuringu nende alusel koostamisel. koostamisel. koostamisel. võimalik hinnata Analüüs peab olema Analüüs peab olema Analüüs peab olema meeskonnaliikmete teostatud ettevõtetele, teostatud ettevõttele, teostatud ettevõttele, kompetentsi ja mille majandusaasta mille majandusaasta mille majandusaasta eelneva kogemuse tulud energeetika tulud energeetika tulud energeetika vastavust riigihanke valdkonnast olid üle 20 valdkonnast olid üle valdkonnast olid üle 5 alusdokumentidele. mln euro ja põhivara 10 mln euro ja mln euro ja põhivara soetusmaksumus soetusmaksumus põhivara analüüsi teostamisele analüüsi teostamisele eelnenud soetusmaksumus eelnenud majandusaasta lõpu analüüsi teostamisele majandusaasta lõpu seisuga oli üle 100 eelnenud seisuga oli üle 20 mln euro; majandusaasta lõpu mln euro; seisuga oli üle 50 mln euro; 2.2. Majanduseksper Majandusekspert on Majandusekspert on Majandusekspert on di kogemus riigihanke algamisele riigihanke algamisele riigihanke algamisele Pakkuja esitab eelneva kolme aasta eelneva kolme aasta eelneva kolme aasta nõuetele vastavuse jooksul läbi viinud jooksul läbi viinud jooksul läbi viinud kohta andmed, mis vähemalt ühe vähemalt ühe vähemalt ühe peavad olema energiasektori energiasektori energiasektori ettevõtte piisava täpsuse ja ettevõtte ettevõtte majandusanalüüsi. põhjalikkusega, et majandusanalüüsi. Analüüs peab olema majandusanalüüsi. hankijal oleks Analüüs peab olema teostatud ettevõttele, Analüüs peab olema nende alusel teostatud ettevõttele, mille majandusaasta teostatud ettevõttele, võimalik hinnata mille majandusaasta tulud energeetika mille majandusaasta meeskonnaliikmete tulud energeetika valdkonnast olid üle tulud energeetika kompetentsi ja valdkonnast olid üle 20 10 mln euro ja valdkonnast olid üle 5 eelneva kogemuse mln euro ja põhivara põhivara mln euro ja põhivara vastavust riigihanke soetusmaksumus soetusmaksumus soetusmaksumus alusdokumentidele. analüüsi teostamisele analüüsi teostamisele analüüsi teostamisele eelnenud eelnenud eelnenud majandusaasta lõpu majandusaasta lõpu majandusaasta lõpu seisuga oli üle 50 seisuga oli üle 100 seisuga oli üle 20 mln euro ning mln euro ning analüüs mln euro; analüüsi hõlmas mh hõlmas mh ettevõtte ettevõtte võlgade võlgade restruktureerimist restruktureerimist ja/või - ja/või - finantseerimist; finantseerimist; 2.3. Ekspert Ekspert analüütik on Ekspert analüütik on Ekspert analüütik on analüütiku riigihanke algamisele riigihanke algamisele riigihanke algamisele kogemus eelneva kolme aasta eelneva kolme aasta eelneva kolme aasta Pakkuja esitab jooksul läbi viinud jooksul läbi viinud jooksul läbi viinud nõuetele vastavuse vähemalt ühe vähemalt ühe energiavõrkudega vähemalt ühe kohta andmed, mis energiavõrkudega energiavõrkudega seonduva analüüsi. peavad olema seonduva analüüsi. seonduvaanalüüsi. Analüüsis hõlmatud piisava täpsuse ja energiavõrkude Analüüsis hõlmatud Analüüsis hõlmatud põhjalikkusega, et põhivara energiavõrkude energiavõrkude hankijal oleks soetusmaksumus põhivara põhivara nende alusel analüüsi teostamisele võimalik hinnata soetusmaksumus soetusmaksumus eelnenud meeskonnaliikmete analüüsi teostamisele majandusaasta lõpu analüüsi teostamisele kompetentsi ja eelnenud seisuga oli vähemalt eelnenud eelneva kogemuse majandusaasta lõpu 10 mln eurot. majandusaasta lõpu vastavust riigihanke seisuga oli vähemalt 10 Analüüsiti seisuga oli vähemalt alusdokumentidele. mln eurot. Analüüsiti muuhulgas ka 10 mln eurot. Ei ainult elektrivõrkusid; elektrivõrkusid; analüüsitud elektrivõrkusid; 2.4. Õiguseksperdi Õigusekspert on Õigusekspert on Õigusekspert on kogemus riigihanke algamisele riigihanke algamisele riigihanke algamisele Pakkuja esitab eelneva kolme aasta eelneva kolme aasta eelneva kolme aasta nõuetele vastavuse jooksul juriidiliselt jooksul juriidiliselt jooksul juriidiliselt kohta andmed, mis nõustanud vähemalt nõustanud vähemalt nõustanud vähemalt peavad olema ühte ettevõtete ühte ettevõtete ühte ettevõtete piisava täpsuse ja jagunemis-, ühinemis-, jagunemis-, jagunemis-, põhjalikkusega, et ühinemis-, ühinemis-, omandamis- või hankijal oleks omandamis- või omandamis- või müügiprojekti, kus nende alusel müügiprojekti, kus müügiprojekti, kus tehingu väärtus ületas võimalik hinnata tehingu väärtus tehingu väärtus meeskonnaliikmete 20 mln eurot ning ületas 10 mln eurot ületas 5 mln eurot. kompetentsi ja tehing hõlmas tehingu ning tehing hõlmas eelneva kogemuse osapoolte võlgade tehingu osapoolte vastavust riigihanke restruktureerimist võlgade alusdokumentidele. ja/või -finantseerimist. restruktureerimist ja/või - finantseerimist. Hankelepingu projekt TÖÖVÕTULEPING Rahandusministeerium, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122 (edaspidi tellija), mida ühiselt esindab volikirja alusel Rahandusministeerium, mida esindab ___ alusel ___ ning ___ (edaspidi töövõtja), registrikood ___, asukoht ___, mida esindab juhatuse liige/ volituse alusel ___, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud lihthankemenetluse „Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs” (viitenumber 246711) tulemusena (edaspidi riigihange). 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. Vastuolude korral hanke alusdokumentide ja töövõtja pakkumuse vahel lähtutakse hanke alusdokumentides sätestatust. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus; 1.3.2. …. 2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja teostab vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele analüüsi, mille eesmärgiks on tuvastada, millised on Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja sellega põhivõrgu ühendamise mõjud nimetatud ettevõtjate majandusnäitajatele (Eesti Energia AS-i kontsern, Elektrilevi OÜ ja Elering AS), milline on muudatuse finantsiline, juriidiline ja tehniline teostatavus ning vajalikud korporatiivtoimingud ja õigusaktide muudatused (edaspidi töö). 2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses. 2.3. Töö rahastatakse riigieelarvest. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale kokku ___ eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks / ei lisandu käibemaksu. 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. 3.3. Tellija tasub tööde eest järgmistes osades, pärast vastava töö osa üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist: 3.3.1. Vahearuande vastuvõtmisel 30% lepingu hinnast; 3.3.2. Lõpparuande vastuvõtmisel 70% lepingu hinnast. 3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 246711. 3.5. E-arve saatmise võimalused on: 3.5.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani. 1 3.5.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.5.3. e-arve võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.5.4. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle-Euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF- vormingus tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 3.6. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Töö teostamine toimub kahes etapis vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 4. Avakoosolek toimub hiljemalt 10 päeva jooksul peale lepingu sõlmimist. Avakoosolekul kokkulepitud metoodika ja/või uurimisküsimuste täiendused fikseeritakse avakoosoleku protokollis ning töövõtja esitab tellijale kinnitamiseks uuringu lähteraporti, mille alusel toimub edaspidi uuringu läbiviimine. 4.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu, ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava. 4.3. Töövõtja peab olema valmis vajadusel kõik töö teostamiseks vajalikud toimingud intervjuud jms läbi viima veebipõhiselt (näost-näkku kontaktideta), sh peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid uuringu teostamise käigus haldama. 4.4. Töövõtja kohustub tegema töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab töö käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud tööde hulka. 4.5. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud isikud/meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele 4.5.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses; 4.5.2. Tellijal on õigus nõuda meeskonnaliikme vahetust, kui lepingu täitmise käigus ilmneb, et tema pädevus ei ole piisav või tal puudub võimekus täita lepingut nõuetekohaselt. 4.6. Suhtlemine töövõtja ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui töövõtja esindaja ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlgi olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 4.7. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.8. Töövõtja tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, õigused ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest või riigihanke alusdokumentidest tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 2 4.9. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes. 4.10. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.11. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4.11.1. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 5. Töö üleandmine 5.1. Töö üleandmine toimub vastavalt hanke alusdokumentidele ja töövõtja pakkumuses esitatud ajakavale. Uuringutulemuste esitlemine tellijale toimub pärast uuringutulemuste lõpparuande üleandmist tellijale, kuid mitte hiljem kui 8 nädalat peale lepingu sõlmimist. 5.2. Töövõtja esitab tellijale vähemalt üks kord nädalas ülevaate tehtud töö ja läbi viidud tegevuste kohta ning järgmisel nädalal planeeritud tööde/tegevuste kohta. Ülevaates tuleb välja tuua ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast kinnipidamine või probleemid, mis seda takistavad. Ülevaade tuleb esitada tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 5.2.1. Tellijal on õigus esitatud ülevaate põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja/või ajakava, töö teostamise metoodika kohandamiseks ja analüüsiküsimuste või – teemavaldkondade täpsustamiseks. 5.2.2. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse tellija. 5.3.Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise- vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel. Tellija kontrollib teostatud vastava etapi töö vastavust hanke alusdokumentidele ja pakkumuses sätestatule. 5.4. Tellija jätab vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni ja/või teeb töö osas parandusettepanekud 3 tööpäeva jooksul töö üleandmisest arvates. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 5.4.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. 5.4.2. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija poolt antud materjali või juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 5.4.3. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 5.5. Kui tellija ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 5.4. määratud aja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 6. Õiguskaitsevahendid, poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele 3 vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude esitamisel järgib tellija VÕS sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni. 6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. 6.4. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,05% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 6.5. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 6.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 6.7. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis 9.4. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 6.8. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 6.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 6.10.1. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra. 6.10.2. Punktis 6.10. nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 7. Autoriõigused 7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. 7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega. 7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui 4 see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 7.4. Töövõtja võib lepingu käigus loodud teoseid kasutada tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale. 7.5. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 8.4. Poolte volitatud esindajad lepingu täitmisega seotud küsimustes: 8.4.1. Tellija esindaja on ___, telefon ___, e-post ___. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Töövõtja esindaja on ___, telefon ___, e-post ___. 8.5. Pooled võivad põhjendatud vajaduse korral lepingu täitmise käigus volitatud esindajate andmeid muuta, teavitades sellest teist poolt e-posti teel. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja 5 infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib 8 nädalat või kuni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Juhul, kui poolteväliste asjaolude tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööde teostamisel järgida lepingus nimetatud tähtaegu, on tellijal õigus lükata edasi lepingu täitmise tähtpäev jt lepingust tulenevad tähtajad perioodi võrra, mille osas tööde teostamine pooltest mitteoleneval põhjusel viibis ning määrata uued tähtajad. 10.3. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10.4. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 10.5. Lepingu täitmise ajal koroonaviiruse (haigus COVID-19) puhangu ja leviku tõttu või kui esinevad muud inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused, mistõttu ei osutu võimalikuks lepingu täitmine kokkulepitud tingimustel, on pooltel õigus muuta teenuse osutamise ajakava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega. 10.5.1. Töövõtja esitab aja- ja tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega. 10.5.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud viirust tõkestamisega seotud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 30 päeva jooksul pärast piirangute ja keeldude kehtivuse lõppu. 10.6. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui nendel puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus tööde järele. Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 15 kalendripäeva. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 11.2. Juhul, kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. 6 Riigihange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs Viitenumber 246711 TEHNILINE KIRJELDUS 1. Uuringu taust Vabariigi Valitsus otsustas elektrituru seaduse eelnõu arutelu raames 12. augusti 2021. a valitsuskabineti nõupidamisel jaotusvõrgu sõltumatuse küsimust ning pidas vajalikuks Eesti Energia AS-i ja Elektrilevi OÜ omandilist eristamist. Ühtlasi on koalitsioonileppes kokku lepitud riigile kuuluva ettevõtluse ja vara revisjon põhimõttel, et kus turg toimib, seal ei pea riik läbi omandisuhte turuettevõtjaga olema turuosaline. Eesti Energia AS kontserni kuuluv Elektrilevi OÜ on Eesti suurima jaotusvõrguettevõtjana oluline partner kõigile energiaturu osalistele. Jaotusvõrguettevõtjana omab Elektrilevi OÜ olulist vahendit mitmete vabaturuteenuste nagu laadimistaristu, salvestusseadmete või paindlikkusmehhanismide arendamiseks. Seoses hajaenergeetika ja vabaturuteenuste arengutega on jaotusvõrguettevõtjate roll lähituleviku energiaturul oluliselt kasvamas ning muutunud turuolukorras on vajalik üle vaadata tänane juhtimismudel ning hinnata võrguvarade omandistruktuuri optimaalsust ning asjakohasust. 2019. aastal teostas Grant Thornton Baltic OÜ „Riigi omandis äriühingutele kuuluvate energiavõrkude analüüsi“1 , kus kirjeldati elektrivõrkude olemasolevat olukorda Eestis ja teistes riikides, koostati kuus alternatiivset arengustsenaariumi ning pakuti välja mitmeid ettepanekuid riigi äriühingutele kuuluvate jaotusvõrkude korraldamiseks. Analüüsi järgi oli eelistatuim arenguversioon 4, mille järgi luuakse kaks eraldiseisvat ettevõtjat: ühendvõrgu omanik (füüsiline põhi- ja jaotusvõrk) ning erapooletu süsteemihaldur. Eeltöö Elektrilevi OÜ ja Elering AS ühendamise tulevikustsenaariumite võrdlemiseks on „Riigi omandis äriühingutele kuuluvate energiavõrkude analüüsis“ tehtud ning on jõutud järeldusele, et elektri jaotus- ja põhivõrgu ühendamine võib tänu investeeringute ja võrguhoolduses saavutatavatele sünergiatele anda kulukokkuhoidu, mis parandaks ühtlasi nii Eesti ettevõtluskeskkonna kui energiaturu konkurentsivõimet. Järgmise sammuna on otstarbekas mõelda läbi, kuidas elektri jaotus- ja põhivõrku oleks võimalik (nii võrkude kui juriidiliste isikutena) ühendada ning lahutada tänasest põhivõrguettevõtjast süsteemihalduri funktsioon. 2. Uuringu eesmärgid ja uurimisülesanded Uuringu eesmärgid on: 1. tuvastada, millised on Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja sellega põhivõrgu ühendamise mõjud Eesti Energia ASi kontserni, Elektrilevi OÜ ja Elering ASi majandusnäitajatele; 2. hinnata muudatuse finantsilist, juriidilist ja tehnilist teostatavust; 3. välja selgitada punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolud Grant Thornton Baltic OÜ analüüsis toodud eelistatuima 4. arengustsenaariumi elluviimiseks; 4. töötada välja punktides 1 ja 3 nimetatud stsenaariumide elluviimiseks vajalike korporatiivtoimingute ja õigusaktide muudatuste ettepanekud. Uurimiseesmärgi täitmiseks peab analüüsi koostaja vastama järgmistele küsimustele: 1 https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/uuringud/elektrituru_analuusi_lopparuanne_final.pdf Riigihange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs Viitenumber 246711 1. Millist mõju omab jaotusvõrguettevõtja eraldamine Eesti Energia AS-i kontsernist ülejäänud kontserni majandustulemustele ja finantsseisule ning mida peab eraldamisprotsessis negatiivse mõju vähendamiseks tegema? 2. Millised on potentsiaalsed lisakulud ja -investeeringud, mida peab jaotusvõrgu teenuse kvaliteetseks osutamiseks Eesti Energia AS-i kontsernist jaotusvõrguettevõtja eraldamise järgselt täiendavalt tegema? 3. Millises ulatuses on võimalik jaotus- ja põhivõrgu ühendamise teel saavutada eelnimetatud kulude ja investeeringute kokkuhoidu ja muid sünergiaid? 4. Milline on jaotusvõrguettevõtja Eesti Energia AS-i kontsernist eraldamise mõju ülekande- ja jaotusvõrgu tariifidele? Milline on mõju kui täiendavalt lahutatakse põhivõrguettevõtjast süsteemihalduri funktsioon? 5. Millised riskid ja võimalused võivad tekkida seoses jaotusvõrgu eraldamisega Eesti Energia AS kontsernist? 6. Millised on vajalikud toimingud (sh muudatused õigusaktides) ja ajakava selleks, et optimaalseimal viisil viia läbi jaotusvõrgu ja Eesti Energia AS eraldamine ning jaotus- ja põhivõrgu varade baasil uue võrguvaraettevõtja loomine? Millised on täiendavad toimingud ja ajakava kui põhivõrguettevõtjast lahutatakse süsteemihalduri funktsioon? Pakkuja võib küsimusi täiendada ja/või täpsustada või lisada küsimusi, kui see on analüüsi eesmärgi täitmise seisukoha pealt oluline. Analüüsi teostamiseks vajaliku Eesti Energia AS, Elektrilevi OÜ ja Elering AS puudutavate andmete laekumise tagavad Rahandusministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastavalt oma haldusalale. 3. Uuringu meetod Hankija ootab, et pakkuja esitab pakkumuses analüüsi läbiviimise metoodika, mis võimaldab parimal viisil saavutada uurimiseesmärgid ja vastata uurimisküsimustele. Hankija hinnangul saab uuringu teostamiseks kombineerida erinevaid analüüsimeetodeid. Uuringu teostaja kaasab aktiivselt uuringu metoodika koostamisel ning uuringu läbiviimisel Tellijat. Lõplik metoodika, mis võib teatud määral erineda pakkumuses esitatust, lepitakse kokku eduka pakkuja ja tellija vahel. Pakkuja tagab analüüsi eesmärgi saavutamise vastavalt kokkulepitud metoodikale. 4. Töö üleandmine ja vastuvõtmine Tehtud tööd antakse üle järgmisel kujul ja osades: 1) Vahearuande vastuvõtmine Vahearuandes pakutakse välja vähemalt jaotusvõrgu eraldamiseks ja sellega põhivõrgu ühendamiseks vajalikud korporatiivtoimingud ja esialgne hinnang mõjude kohta ettevõtete majandusnäitajatele, mh nii kasumiaruande, bilansi kui ka rahavoogude vaates. 2) Lõpparuande vastuvõtmine ● korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud eestikeelne analüüsi lõpparuanne, mis esitatakse elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt .doc või .odf, vajadusel .xls) ja mittemuudetavas (soovitavalt .pdf) formaadis. Mõjuanalüüside juures peavad olema välja toodud metoodika selgitused, et tagada analüüsi läbipaistvus; ● lühikokkuvõte; Riigihange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs Viitenumber 246711 ● tööde käigus kogutud alusandmed (nt andmestikud, andmetabelid, intervjuude kokkuvõtted); ● tööd tutvustav esitlus toimub kolme nädala jooksul lõpparuande vastuvõtmisest; ● üle antakse ka töö tutvustuse esitlusslaidid. 5. Üldised nõuded uuringu lõpparuandele Uuringu lõpparuandele kohalduvad järgmised kvaliteedinõuded:  Lõpparuanne peab kajastama adekvaatselt infot, mis vastab kõigile tehnilises kirjelduses sisalduvatele küsimustele. Lõpparuanne käsitleb kõiki uuringu ettevalmistamise käigus lisandunud küsimusi tingimusel, et see on pakkuja ja tellija vahel eelnevalt kokku lepitud.  Lõpparuandes on andmete kogumise ja analüüsimise meetodid täpselt kirjeldatud ja viited nende allikate kohta peavad olema lisatud. Alusandmete usaldusväärsuse riskid peavad olema vajadusel välja toodud.  Uuringu järeldused peavad olema selgelt eristatud, loogilised ja tuginema analüüsi tulemusele. Järeldused ja faktid ei tohi olla omavahel vastuolus ja peavad olema loogiliselt põhjendatud. Järeldused peavad olema enamat kui leiud ja sisaldama üldjuhul uuringu koostaja poolseid hinnanguid.  Lõpparuandes antavad poliitikasoovitused ja -ettepanekud peavad olema piisavalt detailsed, konkreetsed, reaalselt rakendatavad, põhjendatud ja selgelt adresseeritud (tuues välja iga tegevuse peamised rakendajad ja soovituslik ajaraam). Soovitused peavad olema eraldatud töös esitatud järeldustest. Erinevad soovitused ja ettepanekud ei tohi olla omavahel vastuolus.  Igale loetelule, tabelile, joonisele, fotole peab olema tekstis viidatud ja antud hinnang/lühike selgitus.  Lõpparuanne peab olema ühtlaselt toimetatud, hästi visualiseeritud ja tekstikorrektuuri läbinud. Kõik lõpparuande lõigud peavad olema nummerdatud. 6. Uuringu ajakava Analüüsi tähtajaks on 8 nädalat alates lepingu sõlmimisest. Töövõtja ja hankija vahel toimuvad iganädalased kohtumised, mille käigus annab edukas pakkuja ülevaate teostatud töödest ning saavutatud vahetulemustest. Esimese nädala jooksul peale lepingu sõlmimist toimub analüüsi lõpliku metoodika ja koostamise tööplaani detailne kavandamine. Avakoosolek peetakse hiljemalt 10 päeva jooksul pärast hankelepingu sõlmimist. Avakoosolekul tutvustab töö teostaja uuringumeeskonda ja analüüsi läbiviimise meetodit ning uuringu tellija selgitab vajadusel tehnilist kirjeldust ja ootusi uuringu tulemuste osas. Avakoosolekul täpsustatakse vajadusel töö koostamise aluseks olevaid uurimisküsimusi ja arutatakse stsenaariumeid, mis on uuringu edasisel koostamisel aluseks. Kõik avakoosolekul kokkulepitud metoodika ja/või uurimisküsimuste täiendused fikseeritakse avakoosoleku protokollis ning töövõtja esitab tellijale kinnitamiseks uuringu lähteraporti, mille alusel toimub edaspidi uuringu läbiviimine. Töövõtja esitab vahearuande 6. nädala lõpuks. Hankijal on õigus vajadusel edastada töövõtja töödele täiendavaid suuniseid. Pakkuja peab pakkumuse esitamisel koostama enda töökorraldust ja projektijuhtimist arvestava ajakava, mis arvestab järgmiste tähtaegadega: Riigihange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs Viitenumber 246711 - vahearuanne esitatakse 6. nädala lõpuks pärast lepingu allkirjastamist; - tellija teeb omapoolsed kommentaarid ja parandusettepanekud vahearuandele 3 tööpäeva jooksul, misjärel pakkuja viib täiendusettepanekud sisse 5 tööpäeva jooksul; - lõpparuanne tuleb esitada 8. nädala lõpuks pärast lepingu allkirjastamist; - tellija teeb omapoolsed kommentaarid ja parandusettepanekud lõpparuandele 3 tööpäeva jooksul, misjärel pakkuja viib täiendusettepanekud sisse 5 tööpäeva jooksul. Riigihange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs Viitenumber 246711 TEHNILINE KIRJELDUS 1. Uuringu taust Vabariigi Valitsus otsustas elektrituru seaduse eelnõu arutelu raames 12. augusti 2021. a valitsuskabineti nõupidamisel jaotusvõrgu sõltumatuse küsimust ning pidas vajalikuks Eesti Energia AS-i ja Elektrilevi OÜ omandilist eristamist. Ühtlasi on koalitsioonileppes kokku lepitud riigile kuuluva ettevõtluse ja vara revisjon põhimõttel, et kus turg toimib, seal ei pea riik läbi omandisuhte turuettevõtjaga olema turuosaline. Eesti Energia AS kontserni kuuluv Elektrilevi OÜ on Eesti suurima jaotusvõrguettevõtjana oluline partner kõigile energiaturu osalistele. Jaotusvõrguettevõtjana omab Elektrilevi OÜ olulist vahendit mitmete vabaturuteenuste nagu laadimistaristu, salvestusseadmete või paindlikkusmehhanismide arendamiseks. Seoses hajaenergeetika ja vabaturuteenuste arengutega on jaotusvõrguettevõtjate roll lähituleviku energiaturul oluliselt kasvamas ning muutunud turuolukorras on vajalik üle vaadata tänane juhtimismudel ning hinnata võrguvarade omandistruktuuri optimaalsust ning asjakohasust. 2019. aastal teostas Grant Thornton Baltic OÜ „Riigi omandis äriühingutele kuuluvate energiavõrkude analüüsi“ 1 , kus kirjeldati elektrivõrkude olemasolevat olukorda Eestis ja teistes riikides, koostati kuus alternatiivset arengustsenaariumi ning pakuti välja mitmeid ettepanekuid riigi äriühingutele kuuluvate jaotusvõrkude korraldamiseks. Analüüsi järgi oli eelistatuim arenguversioon 4, mille järgi luuakse kaks eraldiseisvat ettevõtjat: ühendvõrgu omanik (füüsiline põhi- ja jaotusvõrk) ning erapooletu süsteemihaldur. Eeltöö Elektrilevi OÜ ja Elering AS ühendamise tulevikustsenaariumite võrdlemiseks on „Riigi omandis äriühingutele kuuluvate energiavõrkude analüüsis“ tehtud ning on jõutud järeldusele, et elektri jaotus- ja põhivõrgu ühendamine võib tänu investeeringute ja võrguhoolduses saavutatavatele sünergiatele anda kulukokkuhoidu, mis parandaks ühtlasi nii Eesti ettevõtluskeskkonna kui energiaturu konkurentsivõimet. Järgmise sammuna on otstarbekas mõelda läbi, kuidas elektri jaotus- ja põhivõrku oleks võimalik (nii võrkude kui juriidiliste isikutena) ühendada ning lahutada tänasest põhivõrguettevõtjast süsteemihalduri funktsioon. 2. Uuringu eesmärgid ja uurimisülesanded Uuringu eesmärgid on: 1. tuvastada, millised on Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja sellega põhivõrgu ühendamise mõjud Eesti Energia ASi kontserni, Elektrilevi OÜ ja Elering ASi majandusnäitajatele; 2. hinnata muudatuse finantsilist, juriidilist ja tehnilist teostatavust; 3. välja selgitada punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolud Grant Thornton Baltic OÜ analüüsis toodud eelistatuima 4. arengustsenaariumi elluviimiseks; 4. töötada välja punktides 1 ja 3 nimetatud stsenaariumide elluviimiseks vajalike korporatiivtoimingute ja õigusaktide muudatuste ettepanekud. Uurimiseesmärgi täitmiseks peab analüüsi koostaja vastama järgmistele küsimustele: 1 https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/contenteditors/uuringud/elektrituru_analuusi_lopparuanne_final.pdf Riigihange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs Viitenumber 246711 1. Millist mõju omab jaotusvõrguettevõtja eraldamine Eesti Energia AS-i kontsernist ülejäänud kontserni majandustulemustele ja finantsseisule ning mida peab eraldamisprotsessis negatiivse mõju vähendamiseks tegema? 2. Millised on potentsiaalsed lisakulud ja -investeeringud, mida peab jaotusvõrgu teenuse kvaliteetseks osutamiseks Eesti Energia AS-i kontsernist jaotusvõrguettevõtja eraldamise järgselt täiendavalt tegema? 3. Millises ulatuses on võimalik jaotus- ja põhivõrgu ühendamise teel saavutada eelnimetatud kulude ja investeeringute kokkuhoidu ja muid sünergiaid? 4. Milline on jaotusvõrguettevõtja Eesti Energia AS-i kontsernist eraldamise mõju ülekande- ja jaotusvõrgu tariifidele? Milline on mõju kui täiendavalt lahutatakse põhivõrguettevõtjast süsteemihalduri funktsioon? 5. Millised riskid ja võimalused võivad tekkida seoses jaotusvõrgu eraldamisega Eesti Energia AS kontsernist? 6. Millised on vajalikud toimingud (sh muudatused õigusaktides) ja ajakava selleks, et optimaalseimal viisil viia läbi jaotusvõrgu ja Eesti Energia AS eraldamine ning jaotus- ja põhivõrgu varade baasil uue võrguvaraettevõtja loomine? Millised on täiendavad toimingud ja ajakava kui põhivõrguettevõtjast lahutatakse süsteemihalduri funktsioon? Pakkuja võib küsimusi täiendada ja/või täpsustada või lisada küsimusi, kui see on analüüsi eesmärgi täitmise seisukoha pealt oluline. Analüüsi teostamiseks vajaliku Eesti Energia AS, Elektrilevi OÜ ja Elering AS puudutavate andmete laekumise tagavad Rahandusministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastavalt oma haldusalale. 3. Uuringu meetod Hankija ootab, et pakkuja esitab pakkumuses analüüsi läbiviimise metoodika, mis võimaldab parimal viisil saavutada uurimiseesmärgid ja vastata uurimisküsimustele. Hankija hinnangul saab uuringu teostamiseks kombineerida erinevaid analüüsimeetodeid. Uuringu teostaja kaasab aktiivselt uuringu metoodika koostamisel ning uuringu läbiviimisel Tellijat. Lõplik metoodika, mis võib teatud määral erineda pakkumuses esitatust, lepitakse kokku eduka pakkuja ja tellija vahel. Pakkuja tagab analüüsi eesmärgi saavutamise vastavalt kokkulepitud metoodikale. 4. Töö üleandmine ja vastuvõtmine Tehtud tööd antakse üle järgmisel kujul ja osades: 1) Vahearuande vastuvõtmine Vahearuandes pakutakse välja vähemalt jaotusvõrgu eraldamiseks ja sellega põhivõrgu ühendamiseks vajalikud korporatiivtoimingud ja esialgne hinnang mõjude kohta ettevõtete majandusnäitajatele, mh nii kasumiaruande, bilansi kui ka rahavoogude vaates. 2) Lõpparuande vastuvõtmine ● korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud eestikeelne analüüsi lõpparuanne, mis esitatakse elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt .doc või .odf, vajadusel .xls) ja Riigihange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs Viitenumber 246711 mittemuudetavas (soovitavalt .pdf) formaadis. Mõjuanalüüside juures peavad olema välja toodud metoodika selgitused, et tagada analüüsi läbipaistvus; ● lühikokkuvõte; ● tööde käigus kogutud alusandmed (nt andmestikud, andmetabelid, intervjuude kokkuvõtted); ● tööd tutvustav esitlus toimub kolme nädala jooksul lõpparuande vastuvõtmisest; ● üle antakse ka töö tutvustuse esitlusslaidid. 5. Üldised nõuded uuringu lõpparuandele Uuringu lõpparuandele kohalduvad järgmised kvaliteedinõuded: • Lõpparuanne peab kajastama adekvaatselt infot, mis vastab kõigile tehnilises kirjelduses sisalduvatele küsimustele. Lõpparuanne käsitleb kõiki uuringu ettevalmistamise käigus lisandunud küsimusi tingimusel, et see on pakkuja ja tellija vahel eelnevalt kokku lepitud. • Lõpparuandes on andmete kogumise ja analüüsimise meetodid täpselt kirjeldatud ja viited nende allikate kohta peavad olema lisatud. Alusandmete usaldusväärsuse riskid peavad olema vajadusel välja toodud. • Uuringu järeldused peavad olema selgelt eristatud, loogilised ja tuginema analüüsi tulemusele. Järeldused ja faktid ei tohi olla omavahel vastuolus ja peavad olema loogiliselt põhjendatud. Järeldused peavad olema enamat kui leiud ja sisaldama üldjuhul uuringu koostaja poolseid hinnanguid. • Lõpparuandes antavad poliitikasoovitused ja -ettepanekud peavad olema piisavalt detailsed, konkreetsed, reaalselt rakendatavad, põhjendatud ja selgelt adresseeritud (tuues välja iga tegevuse peamised rakendajad ja soovituslik ajaraam). Soovitused peavad olema eraldatud töös esitatud järeldustest. Erinevad soovitused ja ettepanekud ei tohi olla omavahel vastuolus. • Igale loetelule, tabelile, joonisele, fotole peab olema tekstis viidatud ja antud hinnang/lühike selgitus. • Lõpparuanne peab olema ühtlaselt toimetatud, hästi visualiseeritud ja tekstikorrektuuri läbinud. Kõik lõpparuande lõigud peavad olema nummerdatud. 6. Uuringu ajakava Analüüsi tähtajaks on 8 nädalat alates lepingu sõlmimisest. Töövõtja ja hankija vahel toimuvad iganädalased kohtumised, mille käigus annab edukas pakkuja ülevaate teostatud töödest ning saavutatud vahetulemustest. Esimese nädala jooksul peale lepingu sõlmimist toimub analüüsi lõpliku metoodika ja koostamise tööplaani detailne kavandamine. Avakoosolek peetakse hiljemalt 10 päeva jooksul pärast hankelepingu sõlmimist. Avakoosolekul tutvustab töö teostaja uuringumeeskonda ja analüüsi läbiviimise meetodit ning uuringu tellija selgitab vajadusel tehnilist kirjeldust ja ootusi uuringu tulemuste osas. Avakoosolekul täpsustatakse vajadusel töö koostamise aluseks olevaid uurimisküsimusi ja arutatakse stsenaariumeid, mis on uuringu edasisel koostamisel aluseks. Kõik avakoosolekul kokkulepitud metoodika ja/või uurimisküsimuste täiendused fikseeritakse avakoosoleku protokollis ning töövõtja esitab tellijale kinnitamiseks uuringu lähteraporti, mille alusel toimub edaspidi uuringu läbiviimine. Riigihange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs Viitenumber 246711 Töövõtja esitab vahearuande 6. nädala lõpuks. Hankijal on õigus vajadusel edastada töövõtja töödele täiendavaid suuniseid. Pakkuja peab pakkumuse esitamisel koostama enda töökorraldust ja projektijuhtimist arvestava ajakava, mis arvestab järgmiste tähtaegadega: Riigihange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs Viitenumber 246711 - vahearuanne esitatakse 6. nädala lõpuks pärast lepingu allkirjastamist; - tellija teeb omapoolsed kommentaarid ja parandusettepanekud vahearuandele 3 tööpäeva jooksul, misjärel pakkuja viib täiendusettepanekud sisse 5 tööpäeva jooksul; - lõpparuanne tuleb esitada 8. nädala lõpuks pärast lepingu allkirjastamist; - tellija teeb omapoolsed kommentaarid ja parandusettepanekud lõpparuandele 3 tööpäeva jooksul, misjärel pakkuja viib täiendusettepanekud sisse 5 tööpäeva jooksul. Hindamismetoodika 1. Pakkumuse hindamiskriteeriumid Pakkumuse hindamise meetod: majanduslikult soodsaim pakkumus (parima hinna ja kvaliteedi suhe). Pakkumuse hindamise osakaalud on järgmised: Hindamiskriteeriumid Maksimaalsete punktide arv 1. Teenuse koguhind ehk pakkumuse maksumus (ilma 40 punkti käibemaksuta), pakkuja sisestatav eRHRisse. 2. Uuringumeeskonna kogemus (tellija hinnatav): 60 punkti Kokku: 100 punkti Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „Uuringumeeskond“ alakriteeriumi eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui väärtuspunktid on võrdsed ka peale seda, siis korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmist jälgida interneti-teel reaalajas. Liisuheitmine protokollitakse. Kui vastavaks on tunnistatud üks pakkumus, siis pakkumuse sisulist hindamist ei toimu ja pakkumusele omistatakse automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid. 1. Teenuse koguhind ehk Pakkumuse maksumus Pakkumuste maksumuste hindamine toimub järgmiselt – madalaima maksumusega pakkumus saab 40 punkti, iga maksumuselt järgmise pakkumuse punktid arvutatakse järgmise valemi abil: (madalaima maksumusega pakkumuse maksumus/hinnatava pakkumuse maksumus) x 401. Tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 2. Uuringumeeskonna kogemus Uuringumeeskonna kriteeriumi hindamiseks nimetavad tellijad vähemalt kolm pakkujatest sõltumatut hindajat, kes hindavad vastavaks tunnistatud pakkumusi kollektiivselt ja konsensuslikult. Hindajad lähtuvad hindamisel hindamismetoodikas kirjeldatud põhimõtetest ning esitavad hankijale hindamise põhjendatud tulemused kollektiivses protokollis, mis on kõigi hindajate poolt allkirjastatud. 1 Nt kui soodsaim hind on 100 eurot ja järgmine hind 110 eurot, siis kujunevad punktid järgmiselt: 100 eurot=40 punkti; 110 eurot= (100/110)x40= 36,36 punkti Meeskonna kogemus Kõrge – 15 p Keskmine – 7 p Madal – 1 p (kokku max 60 punkti) 2.1. Projektijuhi Projektijuht omab Projektijuht omab Projektijuht omab kogemus Pakkuja riigihanke algamisele riigihanke algamisele riigihanke algamisele esitab nõuetele eelneva viie aasta eelneva viie aasta eelneva viie aasta vastavuse kohta jooksul projektijuhtimise jooksul jooksul andmed, mis peavad kogemust vähemalt projektijuhtimise projektijuhtimise olema piisava täpsuse kahe energiasektoriga kogemust vähemalt kogemust vähemalt seonduva finantsanalüüsi ühe energiasektoriga ühe energiasektoriga ja põhjalikkusega, et või seonduva seonduva hankijal oleks nende finantsanalüüsi või finantsanalüüsi või teostatavusuuringu alusel võimalik koostamisel. teostatavusuuringu teostatavusuuringu hinnata Analüüs peab olema koostamisel. koostamisel. meeskonnaliikmete teostatud ettevõtetele, Analüüs peab olema Analüüs peab olema kompetentsi ja mille majandusaasta teostatud ettevõttele, teostatud ettevõttele, eelneva kogemuse tulud energeetika mille majandusaasta mille majandusaasta vastavust riigihanke valdkonnast olid üle 20 tulud energeetika tulud energeetika alusdokumentidele. mln euro või põhivara valdkonnast olid üle 10 valdkonnast olid üle 5 soetusmaksumus mln euro või mln euro või põhivara analüüsi teostamisele põhivara soetusmaksumus eelnenud analüüsi teostamisele soetusmaksumus majandusaasta lõpu eelnenud analüüsi teostamisele seisuga oli üle 100 mln majandusaasta lõpu eelnenud seisuga oli üle 20 euro; majandusaasta lõpu mln euro; seisuga oli üle 50 mln euro; 2.2. Majanduseksperdi Majandusekspert on Majandusekspert on Majandusekspert on kogemus riigihanke algamisele riigihanke algamisele riigihanke algamisele Pakkuja esitab eelneva kolme aasta eelneva kolme aasta eelneva kolme aasta nõuetele vastavuse jooksul läbi viinud jooksul läbi viinud jooksul läbi viinud kohta andmed, mis vähemalt ühe vähemalt ühe vähemalt ühe energiasektori ettevõtte energiasektori ettevõtte peavad olema piisava energiasektori ettevõtte majandusanalüüsi. täpsuse ja majandusanalüüsi. majandusanalüüsi. Analüüs peab olema põhjalikkusega, et Analüüs peab olema Analüüs peab olema teostatud ettevõttele, hankijal oleks nende teostatud ettevõttele, mille majandusaasta teostatud ettevõttele, alusel võimalik mille majandusaasta tulud energeetika mille majandusaasta hinnata tulud energeetika valdkonnast olid üle 10 tulud energeetika meeskonnaliikmete valdkonnast olid üle 20 mln euro valdkonnast olid üle 5 kompetentsi ja mln euro või põhivara või põhivara mln euro või põhivara eelneva kogemuse soetusmaksumus soetusmaksumus soetusmaksumus vastavust riigihanke analüüsi teostamisele analüüsi teostamisele analüüsi teostamisele alusdokumentidele. eelnenud eelnenud eelnenud majandusaasta lõpu majandusaasta lõpu majandusaasta lõpu seisuga oli üle 100 mln seisuga oli üle 50 mln seisuga oli üle 20 mln euro ning analüüs euro ning euro; hõlmas mh ettevõtte analüüsi hõlmas mh võlgade ettevõtte võlgade restruktureerimist restruktureerimist ja/või - ja/või - finantseerimist; finantseerimist; 2.3. Ekspert Ekspert analüütik onis Ekspert analüütikõpu on Ekspert analüütik on analüütiku riigihanke algamisele riigihanke algamisele riigihanke algamisele kogemus Pakkuja eelneva kolme aasta eelneva kolme aasta eelneva kolme aasta esitab nõuetele jooksul läbi viinud jooksul läbi viinud jooksul läbi viinud vastavuse kohta vähemalt ühe hanke vähemalt ühe hanke vähemalt ühe andmed, mis esemega seonduva esemega vähemalt energiavõrkudega peavad olema analüüsi. Analüüs osaliselt seonduva seonduva analüüsi (ei piisava täpsuse ja hõlmatud analüüsi. Analüüsis hõlmanud lõpu põhjalikkusega, et energiavõrkude hõlmatud elektrivõrkusid). hankijal oleks põhivara energiavõrkude Analüüsis hõlmatud nende alusel soetusmaksumus põhivara võimalik hinnata analüüsi teostamisele soetusmaksumus energiavõrkude meeskonnaliikmete eelnenud analüüsi teostamisele põhivara kompetentsi ja majandusaasta seisuga eelnenud soetusmaksumus eelneva kogemuse oli vähemalt 10 mln majandusaasta l analüüsi teostamisele vastavust eurot. seisuga oli vähemalt eelnenud riigihanke 10 mln eurot. majandusaasta lõpu alusdokumentidele. seisuga oli vähemalt 10 mln eurot. 2.4. Õiguseksperdi Õigusekspert on Õigusekspert on Õigusekspert on kogemus Pakkuja riigihanke algamisele riigihanke algamisele riigihanke algamisele esitab nõuetele eelneva kolme aasta eelneva kolme aasta eelneva kolme aasta vastavuse kohta jooksul juriidiliselt jooksul juriidiliselt jooksul juriidiliselt andmed, mis nõustanud vähemalt nõustanud vähemalt nõustanud vähemalt peavad olema ühte ettevõtete ühte ettevõtete ühte ettevõtete piisava täpsuse ja jagunemis-, ühinemis-, jagunemis-, jagunemis-, põhjalikkusega, et ühinemis-, ühinemis-, omandamis- või hankijal oleks omandamis- või omandamis- või müügiprojekti, kus nende alusel müügiprojekti, kus müügiprojekti, kus tehingu väärtus ületas tehingu väärtus tehingu võimalik hinnata väärtus meeskonnaliikmete 20 mln eurot ning ületas 10 mln eurot ületas 5 mln eurot. kompetentsi ja tehing hõlmas tehingu ning tehing hõlmas eelneva kogemuse osapoolte võlgade tehingu osapoolte vastavust restruktureerimist võlgade riigihanke ja/või -finantseerimist. restruktureerimist alusdokumentidele. ja/või finantseerimist. Hankelepingu projekt TÖÖVÕTULEPING Rahandusministeerium, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab ___ (edaspidi tellija) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht SuurAmeerika 1, Tallinn 10122 (tellija 2, edaspidi maksja), mida ühiselt esindab volikirja alusel Rahandusministeerium, mida esindab ___ alusel ___, ning ___ (edaspidi töövõtja), registrikood ___, asukoht ___, mida esindab juhatuse liige/ volituse alusel ___, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud lihthankemenetluse „Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs” (viitenumber 246711) tulemusena (edaspidi riigihange). 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. Vastuolude korral hanke alusdokumentide ja töövõtja pakkumuse vahel lähtutakse hanke alusdokumentides sätestatust. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus; 1.3.2. …. 2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja teostab vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele analüüsi, mille eesmärgiks on tuvastada, millised on Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja sellega põhivõrgu ühendamise mõjud nimetatud ettevõtjate majandusnäitajatele (Eesti Energia AS-i kontsern, Elektrilevi OÜ ja Elering AS), milline on muudatuse finantsiline, juriidiline ja tehniline teostatavus ning vajalikud korporatiivtoimingud ja õigusaktide muudatused (edaspidi töö). 2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses. 2.3. Töö rahastatakse riigieelarvest. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija ja maksja tasuvad töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale kokku ___ eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks / ei lisandu käibemaksu. 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. 3.3. Tellija ja maksja tasuvad tööde eest järgmistes osades, pärast vastava töö osa üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist: 3.3.1. Vahearuande vastuvõtmisel 30% lepingu hinnast; 3.3.2. Lõpparuande vastuvõtmisel 70% lepingu hinnast. 3.4. Töövõtja esitab tellijale ja maksjale arved e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 246711. Tellija volitatud esindaja täpsustab arve esitamise korda ja maksekohustuse jagunemist tellija ja maksja vahel pärast lepingu sõlmimist, edastades töövõtjale sellekohase teavituse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 3.5. E-arve saatmise võimalused on: 1 3.5.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani. 3.5.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.5.3. e-arve võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.5.4. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle-euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDFvormingus tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 3.6. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Töö teostamine toimub kahes etapis vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 4. Avakoosolek toimub hiljemalt 10 päeva jooksul peale lepingu sõlmimist. Avakoosolekul kokkulepitud metoodika ja/või uurimisküsimuste täiendused fikseeritakse avakoosoleku protokollis ning töövõtja esitab tellijale kinnitamiseks uuringu lähteraporti, mille alusel toimub edaspidi uuringu läbiviimine. 4.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu, ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava. 4.3. Töövõtja peab olema valmis vajadusel kõik töö teostamiseks vajalikud toimingud intervjuud jms läbi viima veebipõhiselt (näost-näkku kontaktideta), sh peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid uuringu teostamise käigus haldama. 4.4. Töövõtja kohustub tegema töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab töö käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud tööde hulka. 4.5. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud isikud/meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele 4.5.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses; 4.5.2. Tellijal on õigus nõuda meeskonnaliikme vahetust, kui lepingu täitmise käigus ilmneb, et tema pädevus ei ole piisav või tal puudub võimekus täita lepingut nõuetekohaselt. 4.6. Suhtlemine töövõtja ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui töövõtja esindaja ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlgi olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 4.7. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 2 4.8. Töövõtja tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, õigused ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest või riigihanke alusdokumentidest tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 4.9. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes. 4.10. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.11. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4.11.1. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 5. Töö üleandmine 5.1. Töö üleandmine toimub vastavalt hanke alusdokumentidele ja töövõtja pakkumuses esitatud ajakavale. Uuringutulemuste esitlemine tellijale toimub pärast uuringutulemuste lõpparuande üleandmist tellijale, mille täpse toimumise aja ja koha lepivad poolte volitatud esindajad kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 5.2. Töövõtja esitab tellijale vähemalt üks kord nädalas ülevaate tehtud töö ja läbi viidud tegevuste kohta ning järgmisel nädalal planeeritud tööde/tegevuste kohta. Ülevaates tuleb välja tuua ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast kinnipidamine või probleemid, mis seda takistavad. Ülevaade tuleb esitada tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 5.2.1. Tellijal on õigus esitatud ülevaate põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja/või ajakava, töö teostamise metoodika kohandamiseks ja analüüsiküsimuste või teemavaldkondade täpsustamiseks. 5.2.2. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse tellija. 5.3. Töövõtja esitab vastava etapi töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel. Tellija kontrollib teostatud vastava etapi töö vastavust hanke alusdokumentidele ja pakkumuses sätestatule. 5.4. Tellija jätab vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni ja/või teeb töö osas parandusettepanekud 3 tööpäeva jooksul töö üleandmisest arvates. 5.4.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (tähtaeg 5 tööpäeva). Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. 5.4.2. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija poolt antud materjali või juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 5.4.3. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 5.5. Kui tellija ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 5.4. määratud aja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 3 6. Õiguskaitsevahendid, poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude esitamisel järgib tellija VÕS sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni. 6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. 6.4. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,05% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 6.5. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 6.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 6.7. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis 9.4. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 6.8. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 6.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 6.10.1. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra. 6.10.2. Punktis 6.10. nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 7. Autoriõigused 7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib 4 kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. 7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega. 7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 7.4. Töövõtja võib lepingu käigus loodud teoseid kasutada tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale. 7.5. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 8.4. Poolte volitatud esindajad lepingu täitmisega seotud küsimustes: 8.4.1. Tellija esindaja on ___, telefon ___, e-post ___. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Töövõtja esindaja on ___, telefon ___, e-post ___. 8.5. Pooled võivad põhjendatud vajaduse korral lepingu täitmise käigus volitatud esindajate andmeid muuta, teavitades sellest teist poolt e-posti teel. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 5 9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Juhul, kui poolteväliste asjaolude tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööde teostamisel järgida lepingus nimetatud tähtaegu, on tellijal õigus lükata edasi lepingu täitmise tähtpäev jt lepingust tulenevad tähtajad perioodi võrra, mille osas tööde teostamine pooltest mitteoleneval põhjusel viibis ning määrata uued tähtajad. 10.3. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10.4. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 10.5. Lepingu täitmise ajal koroonaviiruse (haigus COVID-19) puhangu ja leviku tõttu või kui esinevad muud inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused, mistõttu ei osutu võimalikuks lepingu täitmine kokkulepitud tingimustel, on pooltel õigus muuta teenuse osutamise ajakava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega. 10.5.1. Töövõtja esitab aja- ja tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega. 10.5.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud viirust tõkestamisega seotud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 30 päeva jooksul pärast piirangute ja keeldude kehtivuse lõppu. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 11.2. Juhul, kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. 6 HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 246711 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340) Hange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei Jrk Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja nr hindamismeetod täidetav 1 Teenuse maksumus Pakkumuse maksumus peab sisaldama Maksumus - 40 EUR jah uuringu läbiviimiseks vajalikke kõiki vähim on parim otseselt ja kaudselt seotud kulutusi, sealhulgas, kuid mitte ainult aruandlusega seotud kulud, tööjõukulud ja –maksud, tasu autori(te) varaliste õiguste eest jms. 2 Uuringumeeskonna kogemus Pakkuja esitatud uuringumeeskonna Kvaliteet - hankija 60 koosseisu kirjeldus ja hinnatav meeskonnaliikmete CV-d on aluseks pakkumuse hindamisele vastavalt hindamismetoodikale. Kokku: 100 Hindamismetoodika kirjeldus 1. Teenuse maksumus Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal". 2. Uuringumeeskonna kogemus Vastavalt hindamismetoodikale. Koostatud 22.02.2022 15:40:11 1/1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 4206948/general-info 1/2 VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 246711 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340) Hange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs RIIGIPÕHINE OSALEMISE PIIRANG Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad või taotlejad, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis. Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab nõude täitmise. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kui tegemist on ühispakkumusega, siis lisage pakkumuse "Lisadokumentide" leheleühispakkujate volikiri. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamisekriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muidpakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 111 lg 5). Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) TEENUSE KIRJELDUS Pakkuja esitab teenuse kirjelduse, milles on muuhulgas kirjeldatud teenuse elluviimise metoodikat, uuringu eesmärkide saavutamiseks tehtavad tegevused ning töö teostamise esinevaid riske ja nende riskide maandamiseks tehtavad tegevused jms. Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja esitab teenuse elluviimise kirjelduse (Vabas vormis dokument) AJAKAVA Pakkuja esitab töökorraldust ja projektijuhtimist arvestava ajakava. Koostatud 11.03.2022 09:34:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4206948/general-info 2/2 Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja esitab töökorraldust ja projektijuhtimist arvestava ajakava. (Vabas vormis dokument) UURINGUMEESKONNA KOOSSEIS JA ROLLIDE JAOTUS Pakkuja peab töö teostamiseks moodustama uuringumeeskonna, kuhu kuuluvad minimaalselt: 1. Projektijuht 2. Majandusekspert 3. Ekspert analüütik 4. Õigusekspert Pakkuja esitab meeskonnaliikmete CV-des andmed piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik hinnata meeskonnaliikmete kompetentsi ja eelnevat kogemust vastavalt hindamismetoodikale. Pakkuja esitab koos meeskonnaliikme poolt allkirjastatud CVga meeskonnaliikme kinnituse selle kohta, et isik annab nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ning on valmis hankelepingut täitma. Üks meeskonnaliige võib täita mitme meeskonnaliikme ülesandeid, kuid mitte rohkem kui kahte rolli korraga - sellisel juhul peab meeskonnaliikme kompetents ja eelnev kogemus vastama kõigile tema poolt täidetavatele meeskonnaliikmetele sätestatud nõuetele. Juhul, kui pakkuja pakub meeskonda liikmeid, kes omavad muud toetavat funktsiooni ega osale kohustuslikes rollides, siis nende vastavus ei kuulu hindamisele. Pakkuja esitab hankelepingu täitmisesse kaasatava uuringumeeskonna kirjelduse ning rollide ja ülesannete jaotuse meeskonnaliikmete vahel. Pakkuja esitatud uuringumeeskonna koosseisu kirjeldus ja meeskonnaliikmete CV-d on aluseks pakkumuse hindamisele vastavalt hindamismetoodikale. Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja esitab meeskonna koosseisu ja rollide jaotuse. (Vabas vormis dokument) 2. Pakkuja esitab allkirjastatud vormikohase projektijuhi CV (Dokumendi vorm / 246711_CV_Projektijuht_20220303.docx) 3. Pakkuja esitab allkirjastatud vormikohase majanduseksperdi CV (Dokumendi vorm /246711_CV_majandusekspert_20220303.docx) 4. Pakkuja esitab allkirjastatud vormikohase ekspertanalüütiku CV (Dokumendi vorm /246711_CV_ekspert analüütik_20220303.docx) 5. Pakkuja esitab allkirjastatud vormikohase õiguseksperdi CV (Dokumendi vorm /246711_CV_õigusekspert_02000310.docx) Koostatud 11.03.2022 09:34:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4206948/general-info 1/1 KÕRVALDAMISE ALUSED JA KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED Viitenumber: 246711 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340) Hange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs KÕRVALDAMISE ALUSED PAKKUJA HANKEMENETLUSEST KÕRVALDAMISE ALUSED Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja: 1) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest; 2) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest; 3) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest; 4) kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt; 5) kes või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses (RHS § 95 lg 1). Hankija kontrollib kõrvaldamise aluste puudumist riigihangete registris ja avalikes andmebaasides hankijale kättesaadava info kaudu. Kehtib: Kõik osad Küsimused ettevõtjale: 1) Kas pakkujal esineb RHS § 95 lg 1 sätestatud kõrvaldamise alus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Koostatud 22.02.2022 15:34:18 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4206948/general-info Hindamismetoodika 1. Pakkumuse hindamiskriteeriumid Pakkumuse hindamise meetod: majanduslikult soodsaim pakkumus (parima hinna ja kvaliteedi suhe). Pakkumuse hindamise osakaalud on järgmised: Hindamiskriteeriumid Maksimaalsete punktide arv 1. Teenuse koguhind ehk pakkumuse maksumus (ilma 40 punkti käibemaksuta), pakkuja sisestatav eRHRisse. 2. Uuringumeeskonna kogemus (tellija hinnatav): 60 punkti Kokku: 100 punkti Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „Uuringumeeskond“ alakriteeriumi eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui väärtuspunktid on võrdsed ka peale seda, siis korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmist jälgida interneti-teel reaalajas. Liisuheitmine protokollitakse. Kui vastavaks on tunnistatud üks pakkumus, siis pakkumuse sisulist hindamist ei toimu ja pakkumusele omistatakse automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid. 1. Teenuse koguhind ehk Pakkumuse maksumus Pakkumuste maksumuste hindamine toimub järgmiselt – madalaima maksumusega pakkumus saab 40 punkti, iga maksumuselt järgmise pakkumuse punktid arvutatakse järgmise valemi abil: (madalaima maksumusega pakkumuse maksumus/hinnatava pakkumuse maksumus) x 401. Tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 2. Uuringumeeskonna kogemus Uuringumeeskonna kriteeriumi hindamiseks nimetavad tellijad vähemalt kolm pakkujatest sõltumatut hindajat, kes hindavad vastavaks tunnistatud pakkumusi kollektiivselt ja konsensuslikult. Hindajad lähtuvad hindamisel hindamismetoodikas kirjeldatud põhimõtetest ning esitavad hankijale hindamise põhjendatud tulemused kollektiivses protokollis, mis on kõigi hindajate poolt allkirjastatud. 1 Nt kui soodsaim hind on 100 eurot ja järgmine hind 110 eurot, siis kujunevad punktid järgmiselt: 100 eurot=40 punkti; 110 eurot= (100/110)x40= 36,36 punkti Meeskonna kogemus Kõrge – 15 p Keskmine – 7 p Madal – 1 p (kokku max 60 punkti) 2.1. Projektijuhi Projektijuht omab Projektijuht omab Projektijuht omab kogemus riigihanke algamisele riigihanke algamisele riigihanke algamisele Pakkuja esitab eelneva viie aasta eelneva viie aasta eelneva viie aasta nõuetele vastavuse jooksul jooksul jooksul kohta andmed, mis projektijuhtimise projektijuhtimise projektijuhtimise peavad olema kogemust vähemalt kogemust vähemalt kogemust vähemalt kahe energiasektoriga ühe energiasektoriga ühe energiasektoriga piisava täpsuse ja seonduva seonduva seonduva põhjalikkusega, et finantsanalüüsi või finantsanalüüsi või finantsanalüüsi või hankijal oleks teostatavusuuringu teostatavusuuringu teostatavusuuringu nende alusel koostamisel. koostamisel. koostamisel. võimalik hinnata Analüüs peab olema Analüüs peab olema Analüüs peab olema meeskonnaliikmete teostatud ettevõtetele, teostatud ettevõttele, teostatud ettevõttele, kompetentsi ja mille majandusaasta mille majandusaasta mille majandusaasta eelneva kogemuse tulud energeetika tulud energeetika tulud energeetika vastavust riigihanke valdkonnast olid üle 20 valdkonnast olid üle valdkonnast olid üle 5 alusdokumentidele. mln euro või põhivara 10 mln euro või mln euro või põhivara soetusmaksumus soetusmaksumus põhivara analüüsi teostamisele analüüsi teostamisele eelnenud soetusmaksumus eelnenud majandusaasta lõpu analüüsi teostamisele majandusaasta lõpu seisuga oli üle 100 eelnenud seisuga oli üle 20 mln euro; majandusaasta lõpu mln euro; seisuga oli üle 50 mln euro; 2.2. Majanduseksper Majandusekspert on Majandusekspert on Majandusekspert on di kogemus riigihanke algamisele riigihanke algamisele riigihanke algamisele Pakkuja esitab eelneva kolme aasta eelneva kolme aasta eelneva kolme aasta nõuetele vastavuse jooksul läbi viinud jooksul läbi viinud jooksul läbi viinud kohta andmed, mis vähemalt ühe vähemalt ühe vähemalt ühe peavad olema energiasektori energiasektori energiasektori ettevõtte piisava täpsuse ja ettevõtte ettevõtte majandusanalüüsi. põhjalikkusega, et majandusanalüüsi. Analüüs peab olema majandusanalüüsi. hankijal oleks Analüüs peab olema teostatud ettevõttele, Analüüs peab olema nende alusel teostatud ettevõttele, mille majandusaasta teostatud ettevõttele, võimalik hinnata mille majandusaasta tulud energeetika mille majandusaasta meeskonnaliikmete tulud energeetika valdkonnast olid üle tulud energeetika kompetentsi ja valdkonnast olid üle 20 10 mln euro või valdkonnast olid üle 5 eelneva kogemuse mln euro või põhivara põhivara mln euro või põhivara vastavust riigihanke soetusmaksumus soetusmaksumus soetusmaksumus alusdokumentidele. analüüsi teostamisele analüüsi teostamisele analüüsi teostamisele eelnenud eelnenud eelnenud majandusaasta lõpu majandusaasta lõpu majandusaasta lõpu seisuga oli üle 50 seisuga oli üle 100 seisuga oli üle 20 mln euro ning mln euro ning analüüs mln euro; analüüsi hõlmas mh hõlmas mh ettevõtte ettevõtte võlgade võlgade restruktureerimist restruktureerimist ja/või - ja/või - finantseerimist; finantseerimist; 2.3. Ekspert Ekspert analüütik on Ekspert analüütik on Ekspert analüütik on analüütiku riigihanke algamisele riigihanke algamisele riigihanke algamisele kogemus eelneva kolme aasta eelneva kolme aasta eelneva kolme aasta Pakkuja esitab jooksul läbi viinud jooksul läbi viinud jooksul läbi viinud nõuetele vastavuse vähemalt ühe hanke vähemalt ühe hanke esemega vähemalt vähemalt ühe kohta andmed, mis esemega seonduva energiavõrkudega osaliselt seonduva peavad olema analüüsi. Analüüsis seonduva analüüsi (ei analüüsi. Analüüsis piisava täpsuse ja hõlmatud hõlmatud hõlmanud põhjalikkusega, et energiavõrkude energiavõrkude elektrivõrkusid). hankijal oleks põhivara põhivara Analüüsis hõlmatud nende alusel soetusmaksumus võimalik hinnata soetusmaksumus energiavõrkude analüüsi teostamisele meeskonnaliikmete analüüsi teostamisele eelnenud põhivara kompetentsi ja eelnenud majandusaasta lõpu soetusmaksumus eelneva kogemuse majandusaasta lõpu seisuga oli vähemalt analüüsi teostamisele vastavust riigihanke seisuga oli vähemalt 10 10 mln eurot. eelnenud alusdokumentidele. mln eurot. majandusaasta lõpu seisuga oli vähemalt 10 mln eurot. 2.4. Õiguseksperdi Õigusekspert on Õigusekspert on Õigusekspert on kogemus riigihanke algamisele riigihanke algamisele riigihanke algamisele Pakkuja esitab eelneva kolme aasta eelneva kolme aasta eelneva kolme aasta nõuetele vastavuse jooksul juriidiliselt jooksul juriidiliselt jooksul juriidiliselt kohta andmed, mis nõustanud vähemalt nõustanud vähemalt nõustanud vähemalt peavad olema ühte ettevõtete ühte ettevõtete ühte ettevõtete piisava täpsuse ja jagunemis-, ühinemis-, jagunemis-, jagunemis-, põhjalikkusega, et ühinemis-, ühinemis-, omandamis- või hankijal oleks omandamis- või omandamis- või müügiprojekti, kus nende alusel müügiprojekti, kus müügiprojekti, kus tehingu väärtus ületas võimalik hinnata tehingu väärtus tehingu väärtus meeskonnaliikmete 20 mln eurot ning ületas 10 mln eurot ületas 5 mln eurot. kompetentsi ja tehing hõlmas tehingu ning tehing hõlmas eelneva kogemuse osapoolte võlgade tehingu osapoolte vastavust riigihanke restruktureerimist võlgade alusdokumentidele. ja/või -finantseerimist. restruktureerimist ja/või - finantseerimist. Hankelepingu projekt TÖÖVÕTULEPING Rahandusministeerium, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab ___ (edaspidi tellija) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122 (tellija 2, edaspidi maksja), mida ühiselt esindab volikirja alusel Rahandusministeerium, mida esindab ___ alusel ___, ning ___ (edaspidi töövõtja), registrikood ___, asukoht ___, mida esindab juhatuse liige/ volituse alusel ___, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud lihthankemenetluse „Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs” (viitenumber 246711) tulemusena (edaspidi riigihange). 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. Vastuolude korral hanke alusdokumentide ja töövõtja pakkumuse vahel lähtutakse hanke alusdokumentides sätestatust. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus; 1.3.2. …. 2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja teostab vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele analüüsi, mille eesmärgiks on tuvastada, millised on Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja sellega põhivõrgu ühendamise mõjud nimetatud ettevõtjate majandusnäitajatele (Eesti Energia AS-i kontsern, Elektrilevi OÜ ja Elering AS), milline on muudatuse finantsiline, juriidiline ja tehniline teostatavus ning vajalikud korporatiivtoimingud ja õigusaktide muudatused (edaspidi töö). 2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses. 2.3. Töö rahastatakse riigieelarvest. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija ja maksja tasuvad töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale kokku ___ eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks / ei lisandu käibemaksu. 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. 3.3. Tellija ja maksja tasuvad tööde eest järgmistes osades, pärast vastava töö osa üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist: 3.3.1. Vahearuande vastuvõtmisel 30% lepingu hinnast; 3.3.2. Lõpparuande vastuvõtmisel 70% lepingu hinnast. 3.4. Töövõtja esitab tellijale ja maksjale arved e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 246711. Tellija volitatud esindaja täpsustab arve esitamise korda ja maksekohustuse jagunemist tellija ja maksja vahel pärast lepingu sõlmimist, edastades töövõtjale sellekohase teavituse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 3.5. E-arve saatmise võimalused on: 1 3.5.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani. 3.5.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.5.3. e-arve võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.5.4. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle-euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF- vormingus tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 3.6. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Töö teostamine toimub kahes etapis vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 4. Avakoosolek toimub hiljemalt 10 päeva jooksul peale lepingu sõlmimist. Avakoosolekul kokkulepitud metoodika ja/või uurimisküsimuste täiendused fikseeritakse avakoosoleku protokollis ning töövõtja esitab tellijale kinnitamiseks uuringu lähteraporti, mille alusel toimub edaspidi uuringu läbiviimine. 4.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu, ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava. 4.3. Töövõtja peab olema valmis vajadusel kõik töö teostamiseks vajalikud toimingud intervjuud jms läbi viima veebipõhiselt (näost-näkku kontaktideta), sh peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid uuringu teostamise käigus haldama. 4.4. Töövõtja kohustub tegema töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab töö käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud tööde hulka. 4.5. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud isikud/meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele 4.5.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses; 4.5.2. Tellijal on õigus nõuda meeskonnaliikme vahetust, kui lepingu täitmise käigus ilmneb, et tema pädevus ei ole piisav või tal puudub võimekus täita lepingut nõuetekohaselt. 4.6. Suhtlemine töövõtja ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui töövõtja esindaja ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlgi olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 4.7. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.8. Töövõtja tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, õigused ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest või riigihanke alusdokumentidest tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 2 4.9. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes. 4.10. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.11. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4.11.1. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 5. Töö üleandmine 5.1. Töö üleandmine toimub vastavalt hanke alusdokumentidele ja töövõtja pakkumuses esitatud ajakavale. Uuringutulemuste esitlemine tellijale toimub pärast uuringutulemuste lõpparuande üleandmist tellijale, mille täpse toimumise aja ja koha lepivad poolte volitatud esindajad kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 5.2. Töövõtja esitab tellijale vähemalt üks kord nädalas ülevaate tehtud töö ja läbi viidud tegevuste kohta ning järgmisel nädalal planeeritud tööde/tegevuste kohta. Ülevaates tuleb välja tuua ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast kinnipidamine või probleemid, mis seda takistavad. Ülevaade tuleb esitada tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 5.2.1. Tellijal on õigus esitatud ülevaate põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja/või ajakava, töö teostamise metoodika kohandamiseks ja analüüsiküsimuste või teemavaldkondade täpsustamiseks. 5.2.2. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse tellija. 5.3. Töövõtja esitab vastava etapi töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel. Tellija kontrollib teostatud vastava etapi töö vastavust hanke alusdokumentidele ja pakkumuses sätestatule. 5.4. Tellija jätab vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni ja/või teeb töö osas parandusettepanekud 3 tööpäeva jooksul töö üleandmisest arvates. 5.4.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (tähtaeg 5 tööpäeva). Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. 5.4.2. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija poolt antud materjali või juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 5.4.3. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 5.5. Kui tellija ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 5.4. määratud aja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 6. Õiguskaitsevahendid, poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele 3 vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude esitamisel järgib tellija VÕS sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni. 6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. 6.4. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,05% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 6.5. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 6.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 6.7. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis 9.4. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 6.8. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 6.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 6.10.1. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra. 6.10.2. Punktis 6.10. nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 7. Autoriõigused 7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. 7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega. 7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui 4 see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 7.4. Töövõtja võib lepingu käigus loodud teoseid kasutada tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale. 7.5. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 8.4. Poolte volitatud esindajad lepingu täitmisega seotud küsimustes: 8.4.1. Tellija esindaja on ___, telefon ___, e-post ___. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Töövõtja esindaja on ___, telefon ___, e-post ___. 8.5. Pooled võivad põhjendatud vajaduse korral lepingu täitmise käigus volitatud esindajate andmeid muuta, teavitades sellest teist poolt e-posti teel. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja 5 infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Juhul, kui poolteväliste asjaolude tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööde teostamisel järgida lepingus nimetatud tähtaegu, on tellijal õigus lükata edasi lepingu täitmise tähtpäev jt lepingust tulenevad tähtajad perioodi võrra, mille osas tööde teostamine pooltest mitteoleneval põhjusel viibis ning määrata uued tähtajad. 10.3. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10.4. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 10.5. Lepingu täitmise ajal koroonaviiruse (haigus COVID-19) puhangu ja leviku tõttu või kui esinevad muud inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused, mistõttu ei osutu võimalikuks lepingu täitmine kokkulepitud tingimustel, on pooltel õigus muuta teenuse osutamise ajakava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega. 10.5.1. Töövõtja esitab aja- ja tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega. 10.5.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud viirust tõkestamisega seotud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 30 päeva jooksul pärast piirangute ja keeldude kehtivuse lõppu. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 11.2. Juhul, kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. 6 0123144547089   8 &'()*+ ,-./0.12. ƒ„ ƒ„†‡ˆ‰„ˆ 4/052'866920:1;2<+''=>?@AA 4/052'06129:B+''CDEFGHCIDJKGLHMNOEFHPLQFRESTJKRHDJLUVLWGEDHPLHXTYGSTJKRKL ZYDIVLWGEDHFDQEFLFLSRELILUZZE [2/92'9\\]+''^LI_DFDLVDHOH̀ab= [2/92'/8/-./16B2'5::]c28+''A>dbed=b==HAbfbb 3'()*+ 4/0567/ kdAr Š ‡‹Œ †‡Œ‰Œ† † ˆŽ„Œˆ gGGKGH̀RKGFDDIREFDHhDE_REiHjT__DHFIH>iHAbA==iH̀LUUGIIiHCDEFGHhQIFL_FGEG_Hf hM`gCHkjjMhH̀DUdHfHle@=H??eAmmmHCOXQEFHfHYLI_DVnJF_dDD aDDoGLLVJDEEHpqgjrfHYFFXfsstttdJF_dDDHpYFFXfsstttdJF_dDDr uLPLIVREOHPLHhQWWRIG_LFEGQQIGWGIGEFDDJGRWiHNRRJOMWDDJG_LHFIHAiHAbA==i `LUUGIIiHCDEFGHhQIFL_FGEG_HfHhM`gCHkjjMhH̀DUdHfHle@=H??eAmmmHCOXQEFHf GIvQnW_WdDD aDDoGLLVJDEEHpqgjrfHYFFXfsstttdW_WdDDHpYFFXfsstttdW_WdDDr gLYLIVREWGIGEFDDJGRWiHNRRJOMWDDJG_LHFIHAiHAbA==iH̀LUUGIIiHCDEFGHhQIFL_FGEG_Hf hM`gCHkjjMhH̀DUdHfHle@=H??eAmmmHCOXQEFHfHGIvQnwIdDD aDDoGLLVJDEEHpqgjrfHYFFXfsstttdwIdDDsHpYFFXfsstttdwIdDDsr kd=r ŠŒŠ ‡‘„ x2]60y'z{-1/;'\z6Bz/0y29+''|LY x2]60y:'B{-16;'52B502'z/0567/+''CG kder ƒ„ ’„“ Š„ƒ” 4/052.}5:120.6.'}0'5c992B//./8/.+''FLERFL [c]B21/9'92/829'}0'8{61/-65'B//./'//.<2BB6-+''HYFFXEfssJGGKGYLI_DVdJGG_dDDsJYJO tDos~sXJQRJDWDIFs>=b?m>€sKDIDJLUOGIvQHpYFFXEfssJGGKGYLI_DVdJGG_dDDsJYJO tDos~sXJQRJDWDIFs>=b?m>€sKDIDJLUOGIvQr x6B/92/829'B//;+''DDEXQQUHIGWDFLFRVHLLVJDEEGU /55:1:B2.'8{6'}B/-216B9/}9-:B2.'B//9/+''HYFFXEfssJGGKGYLI_DVdJGG_dDDsJYJO tDos~sXJQRJDWDIFs>=b?m>€sFDIVDJEHpYFFXEfssJGGKGYLI_DVdJGG_dDDsJYJO tDos~sXJQRJDWDIFs>=b?m>€sFDIVDJEr‚DDEXQQUHIGWDFLFRVHLLVJDEEGU 711 111!"14#38$1114$3%82#1 21 0123144547089   8 NÒQ †‡ˆ‰Š‹‡ŒŠŠ‰ /012340'5332+''677879:;<;:=>?7=>9@7<:;:9:;<;: NO‚Q Ž†Š‘’‘“”• ABC3D.E.FG-+''H9I9JK;:=I9=L9M9JK;: &&'()*+ ,-. NNOPQ †‡ˆ‰‘Œ‰–’”•Œ“ŠŒ”‡”• NNOPOPQ /012.'13R.DG-'40'F33D.1GRS.T+''UV:<7=UJVL879=WXY:<=I9Z<;:>?L8;=VL9@K9[7:V=I9 \?M7>?L8;89=]MVJK9[7:V=<VZ:<9<9>;:9J9@]]:=^_`abPPQ NNOPO_Q cAd'2eef+'' ABC32eef qr3.1f2eef3f ghijklllmnopVZ:<9<9>;:;;L7J8= NNOPOsQ t.u31EG'5332+''pVVJ;:VK NNOPÒQ tvC323T4.5fG-+''69M9JK;:[7J7:<VVL7;[=wZZ:<xxK=H9I9JK;:Y=I9= yZ[[;J7w9<:7ZZJ7[7J7:<VVL7;[789=<V@@7>9K=<VZ:<9<9>;:9J9@]]:7=I9Z<;:>?L8;= VL9@K9[7:V@V=UV:<7=UJVL879=WX=wZJ<:VLJ7:<=J7J8=I9Z<;:Y=I9=\?M7>?L8;= ]MVJK9[7:V=>?7[9@;:<V=I9=[?I;KV=wZM<9O=WJ9@]]:7=VV:[zL87w:=ZJ=<;>9:<9K9{= [7@@7:VK=ZJ=UV:<7=UJVL879=WXY:<=I9Z<;:>?L8;=VL9@K9[7:V=I9=:V@@V89=\?M7>?L8;= ]MVJK9[7:V=[?I;K=J7[V<9<;K=V<<V>?<I9<V=[9I9JK;:Jz7<9I9<V@V=^UV:<7=UJVL879= WXY7=wZJ<:VLJ{=U@Vw<L7@V>7=|}=I9=U@VL7J8=WXQ{=[;;K9<;:V=~J9J<:7@7JV{=I;L77K7@7JV= I9=<VMJ7@7JV=<VZ:<9<9>;:=J7J8=>9I9@7w;K=wZL\ZL9<77><Z7[7J8;K=I9=?78;:9w<7KV= [;;K9<;:VKO=UL9@K7=ZJ=9J9@]]:7=VV:[zL87w:=>z@I9=:V@87<9K9=:9[9K=9:I9Z@;K= L9J<=pMZLJ<ZJ=€9@<7=|}=9J9@]]:7:=<ZZK;K=VV@7:<9<;7[9=`O= 9LVJ8;:<:VJ99L7;[7=V@@;>77[7:Vw:O NNOPO‚Q ,.5f0D0F'2eEGR02-GRG-+''=‚ƒo„„„{„„oU 6 NNOPOaQ q.0F.'e-0f.'2eCD0 /012.5.u31E'e1'40eD0DGf'e-0f.2-+''U7 NNO_Q ‰Š—‹‘˜”• NNO_OsQ qr3DR3-.'2eCD+''UV:<7 NNO_O‚Q /31f0R3-2T3D..T3GR3f+'' 711 111!"14#38$1114$3%82#1 41 0123144547089   8 A>61/;330/9./;33./-5/0+'Q/53;-8 (869661 BCDEFGCHIIJKLFFMNKLGIHCJ OP ' @/20+'Q/53;-8 (869661 RIIFCJINHMKJCHCJ SP ' TTUVUOW X3106;6>'5698-5-8'>Y/'8--.-87Z.9+'N'[\]PPP^PP]_B` TTUVUaW b3c/2d-4'.66513c/2d-'>Y/'0e2665/1/83'=62938e8;335/'938;-8+''fIJgCJ KCChIJ A38;-8'9--038+''NV )306'13c/2d-;'>Y/06983'--320606+''_E TTUVUiPW *1;3.26;//>83;3'c699-5-8;3'1-j6;6>-8+''_ENLkINkClMgCh TTUVUiiW mZ/3206>60'=6293>Y/561-830+''_ENLkI TTUVUiVW m36>3'3139;.nn2/1/8;3'96;61nnd/03'9n=;6 o699-5-830';-13j'38/;606'3139;.nn2/1/8;3'96;61nnd/03'9-7-1'>Y/'c699-5-830 c36>60'8/8610656'3139;.nn2/1/8;'96;61nnd/+''_E TTUVUipW m36>3'X-.nnc6'b//0-'>6=320/;3'9n=;6+''_ENLkI &&&'()*+ ,-.//0/1/234'567620-81/94':262;8<'76';3=2/1/23';36>3 TTTUiW uvwxyzy{|}}~yy|{y€y‚|}ƒ TTTUiUiW A-;83;qqd6';3d3135/83'8nj/>-84'8361=-1d68'9-;83<'>Y/'Z./.3d/8;./883 9--1-5/83d6'83n;-0'2Y-030+' TTTUiUVW r67620-81/9'76':262;883/8-20+'' TTTUiUpW m3=2/1/23'76'9-;8361623'8--;1/99-8+'' TTTUVW x}„y€‚{y€y‚|}ƒ TTTUVUiW m332-8;'>Y/>60'n8-;606'6/2-1;';36;6>6'9-;83616'38/206760+'_E &?'()*+ @62935323;1-8 TsUiW uy~†}xƒ‚| TsUiUOW m36>3'3139;.nn2/1/83'n987n2/'9n=;6+''_kIKgDLLFEkEJgNLKJtLFEgNIENKMJCgMgM 711 111!"14#38$1114$3%82#1 01 0123144547089   8 4567689 :0;<2(=;(>?@A01BC(D00.@A0(E0BF0;CB/=G<0;./01/.==;.(>0;H2@2I.;<B<0,((JK 456L9 z{|}~{|{€‚ƒ{„ 456L6L9 M0HHBAB/12(3?.(=/0@2A./10=1@B/12(@02HBA./2(1N>102<,((LO6PQ6LPLLR7LSPP 456L6O9 E22@2CT(A.@@2/(3?.F(2/.10C0(I0HHBAB/2C(3?.(=/0@2A./10=1@B/2C,((UUVWK 456L6X9 D.;.A00@;2(02<T(A.@@2(Y==H/B@(I0HHBY0(I20F(I0HHBAB/2(Y?B/(>=.CA0, ZUVW[VR\[[]UV O &'()*+, -./012032 54679 ƒ{„‚z{€ ‚†‡}~ˆ‰‚†zƒ{ *22(=;(H=GCB3(>0;<2,((JK 546L9 ƒ{„‚| ƒ‡††€‰|‰ƒ‚ƒŠŠ„††‹~}‚†zƒ{ E0/B1010H/2(2@2H1G==;.@./.(12@@.AB/.,((JK -BF010H/2(2@2H1G==;.@./12(0G3212(2/.10A./1,((^_` E0/B1010H/2(2@2H1G==;.@./.(A0H/2.C,((^_` 546O9 „{‰}|~ƒ~ƒ‚|Œ‰„{{ƒ{ˆ‰‚†‡} 546O679 -NF.30010A./2(22/1(30/1B103(=G<0; aKKbK̀_cbUWURd_K]e[VW[V\fgKVhfciRJc]e_R7Qjkl\\URmiR7P7LLiRn_eeKcciRJUVWKRnUe6RS oQpLRX77Qp7Q 5UUqK__]rUVVRstak9SR̀WWuSjjvvv6wc6UUjrKKbK̀_cbUWUxufeKKWK\_ s`WWuSjjvvv6wc6UUjrKKbK̀_cbUWUxufeKKWK\_9 546O6O9 -NF.30010A./2(H=GG0(H=>10(120321(I0HHB3(0/B1B/ aKKbK̀_cbUWURd_K]e[VW[V\fgKVhfciRJc]e_R7Qjkl\\URmiR7P7LLiRn_eeKcciRJUVWKRnUe6RS oQpLRX77Qp7Q 5UUqK__]rUVVRstak9SR̀WWuSjjvvv6wc6UUjrKKbK̀_cbUWUxufeKKWK\_ s`WWuSjjvvv6wc6UUjrKKbK̀_cbUWUxufeKKWK\_9 546m9 Œ†|„{‚ƒ{ƒ‚|Œzƒ{ˆ‰‚~~ŽŒ„ y2012(@N>210A./2(HBBIN23,((7O6PQ6LPLL 711 111!"14#38$1114$3%82#1 1 HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 246711 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340) Hange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei Jrk Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja nr hindamismeetod täidetav 1 Teenuse maksumus Pakkumuse maksumus peab sisaldama Maksumus - 40 EUR jah uuringu läbiviimiseks vajalikke kõiki vähim on parim otseselt ja kaudselt seotud kulutusi, sealhulgas, kuid mitte ainult aruandlusega seotud kulud, tööjõukulud ja –maksud, tasu autori(te) varaliste õiguste eest jms. 2 Uuringumeeskonna kogemus Pakkuja esitatud uuringumeeskonna Kvaliteet - hankija 60 koosseisu kirjeldus ja hinnatav meeskonnaliikmete CV-d on aluseks pakkumuse hindamisele vastavalt hindamismetoodikale. Kokku: 100 Hindamismetoodika kirjeldus 1. Teenuse maksumus Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal". 2. Uuringumeeskonna kogemus Vastavalt hindamismetoodikale. Koostatud 22.02.2022 15:40:11 1/1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 4206948/general-info 1/1 KÕRVALDAMISE ALUSED JA KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED Viitenumber: 246711 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340) Hange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs KÕRVALDAMISE ALUSED PAKKUJA HANKEMENETLUSEST KÕRVALDAMISE ALUSED Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja: 1) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest; 2) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest; 3) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest; 4) kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt; 5) kes või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses (RHS § 95 lg 1). Hankija kontrollib kõrvaldamise aluste puudumist riigihangete registris ja avalikes andmebaasides hankijale kättesaadava info kaudu. Kehtib: Kõik osad Küsimused ettevõtjale: 1) Kas pakkujal esineb RHS § 95 lg 1 sätestatud kõrvaldamise alus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Koostatud 22.02.2022 15:34:18 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4206948/general-info Lihthankemenetluse kord Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Rahandusministeeriumi vahel sõlmitud tugiteenuste osutamise kokkuleppe kohaselt Riigi Tugiteenuste Keskus korraldab Rahandusministeeriumi vajadustele vastavaid riigihankeid, mis nõuavad riigihangete seaduse kohaselt toiminguid riigihangete registris. Riigi Tugiteenuste Keskus teeb huvitatud ettevõtjatele ettepaneku esitada pakkumus riigihankes Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs (viitenumber 246711) vastavalt riigihanke alusdokumentides sisalduvatele tingimustele. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 125 kohaselt korraldatav riigihange viiakse läbi vastavalt lihthankemenetluse korrale. 1. Riigihanke ese 1.1. Riigihanke eseme täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides. 2. Selgituste esitamine 2.1. Huvitatud ettevõtjatel on võimalik riigihanke alusdokumentide kohta esitada hankijale selgitustaotlusi riigihangete registri e-keskkonna kaudu (teabevahetus). Selleks tuleb riigihangete registri e-keskkonda sisse logida, registreeruda riigihanke juurde ning edastada hankijale selgitustaotlus teabevahetuse lehe kaudu. 2.2. Kui ettevõtja ei ole esitanud küsimusi riigihanke alusdokumentide kohta ning mõni riigihanke alusdokumentides sätestatud nõue on mitmeti tõlgendatav, on hankijal õigus hankelepingu sõlmimise ja täitmise käigus üleskerkinud vaidluste korral valida hankijale sobivam riigihanke alusdokumentide tõlgendus. 3. Nõuded pakkumusele 3.1. Pakkumus on pakkuja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks, mis on pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt kuni riigihanke alusdokumentides määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste üle võtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud. 3.2. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. 3.3. Kui pakkuja esitab pakkumuste esitamise tähtaja jooksul uue pakkumuse, ei muutu tema eelnevalt esitatud pakkumus seetõttu kehtetuks. Pakkuja võib pakkumuse enne pakkumuste esitamise tähtpäeva tagasi võtta. Kui pakkumus või selle osa ei ole esitatud elektrooniliselt, esitab pakkuja pakkumuse tagasivõtmiseks hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate. 3.4. Alternatiivseid lahendusi ei ole lubatud pakkuda. 3.5. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Pakkumuses sisalduvat teavet võib avalikustada üksnes riigihangete seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida RHS § 111 lg 5 sätestatud teavet. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. 3.6. Ühise pakkumuse esitamisel vastutavad hankelepingu täitmise eest ühispakkujad solidaarselt. 3.7. Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulutusi, mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Null või negatiivse väärtusega maksumusi ei ole lubatud kasutada ja sellised pakkumused loetakse mittevastavaks ning lükatakse tagasi. Hankija ei hüvita hankelepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee täiendavaid makseid. 3.8. Hankija avab pakkumused riigihanke alusdokumentides näidatud ajal. Pakkumuste avamise protokolli ei koostata. Riigihange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs Viitenumber 246711 3.9. Pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamisele kohaldatakse RHS § 112 sätestatut. 4. Pakkuja kõrvaldamine 4.1. Pakkuja kõrvaldamise alused on sätestatud riigihanke alusdokumentides. 4.2. Kõrvaldamise aluste kontrollimisel kohaldab hankija RHS § 95 lg 1-3 ja 6, § 96 lg 2-5 ning § 103 lg 5 ja 6 sätestatut. 4.3. Hankija kontrollib RHS § 95 lg 1 punktides 1-3 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist pakkuja, pakkuja haldus-, juhtimis- ja järelevalveorgani liikmete või muude seaduslike või asjaomase riigihankega seotud lepingulise esindaja kohta. Kui pakkumuse esitab välismaa äriühingu filiaal, siis kontrollib hankija kõrvaldamise aluseid ka välismaa äriühingu suhtes. 4.4. Hankijal on õigus kontrollida pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist kogu riigihanke vältel. 4.5. Hankija võib pakkujalt nõuda kõrvaldamise aluste kontrollimiseks vajalikke dokumente või esitatud dokumentide sisu kohta selgitust või selgitamist võimaldavaid andmete või dokumentide esitamist hiljemalt viie tööpäeva jooksul, kui need andmed ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad. 4.6. Kui pakkuja või taotleja ei esita hankija antud tähtajaks kõrvaldamise aluste kontrollimiseks vajalikke dokumente või selgitusi esitatud dokumentide sisu kohta või selgitamist võimaldavaid andmeid või dokumente ja need andmed või dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad, kõrvaldab hankija pakkuja riigihankest. 4.7. Pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise kohta teeb hankija põhjendatud kirjaliku otsuse. 4.8. Ühispakkujate kõrvaldamise aluste kontrollimisel kohaldatakse lihthankemenetluse korra punktides 4.1-4.7. sätestatut iga ühispakkuja suhtes. 5. Pakkumuste vastavuse kontrollimine 5.1. Hankija kontrollib pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 5.2. Hankijal on õigus küsida pakkujalt esitatud pakkumuse kohta täpsustavaid andmeid ja täiendavaid selgitusi. 5.3. Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab riigihanke alusdokumentides sätestatud nõuetele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Hankija teeb pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse. 5.4. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides seatud nõuetele või kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või kui pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija teeb pakkumuse tagasilükkamise kohta põhjendatud kirjaliku otsuse. 5.5. Hankija võib kontrollida pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist. Sellisel juhul kontrollib hankija kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni vaid edukal pakkujal (nn pöördmenetlus). 6. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja riigihanke kehtetuks tunnistamine 6.1. Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal ajal enne hankelepingu sõlmimist vastavalt RHS §-s 116 lg 1 sätestatule või kui eduka pakkumuse maksumus või kulu ületab riigihanke eeldatavat maksumust või alusdokumentides kindlaks määratud hankelepingu hinda või kulu. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud otsuse. 6.2. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel lihthankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 6.2.1. kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta; Riigihange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs Viitenumber 246711 6.2.2. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks; 6.2.3. kui riigihankes ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega menetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. 6.3. Kui hankija on jaganud riigihanke ühe menetluse raames osadeks, võib ta teha otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise või kehtetuks tunnistamise kohta iga osa suhtes eraldi. 7. Läbirääkimiste pidamine 7.1. Hankijal on õigus pidada hanketingimustele vastava pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu ja maksumuse ning hankelepingu tingimuste üle osas, mida hankija ei ole riigihanke alusdokumentides määranud kohustuslike nõuetena (nö mittesiduvad tingimused). 7.2. Vastavalt läbirääkimiste pidamise vajadusele teatab hankija pakkujatele läbirääkimiste aja. Iga pakkujaga peetakse läbirääkimisi eraldi. Läbirääkimisi võib pidada kirjalikult (eRHRi vahendusel) või suuliselt. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed. Hankija tagab läbirääkimiste käigus pakkujate võrdse kohtlemise. 7.3. Hankija teavitab pakkujaid läbirääkimiste lõppemisest. 7.4. Pärast läbirääkimiste toimumist esitab pakkuja vajadusel uue kohandatud pakkumuse, mis esitatakse eRHRi kaudu läbirääkimistel kokku lepitud tähtajaks. 8. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine 8.1. Vastavaks tunnistatud pakkumusi hindab hankija 100-väärtuspunkti süsteemis. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus riigihanke alusdokumentides (hindamismetoodikas) toodud hindamiskriteeriumide alusel. 8.2. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „Uuringumeeskonna kogemus“ alakriteeriumi eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui väärtuspunktid on võrdsed ka peale seda, siis korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmist jälgida interneti-teel reaalajas. Liisuheitmine protokollitakse. 8.3. Kui riigihankes on vastavaks tunnistatud ainult üks pakkumus, siis omistatakse pakkumusele automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid ning pakkumuse sisulist hindamist ei toimu. 8.4. Kui pakkumuse maksumuses esineb arvutusviga, parandab hankija arvutusvea ja teatab sellest viivitamata pakkujale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Pakkuja vastab hankijale samas vormis kahe tööpäeva jooksul teate saamisest arvates, kas ta on arvutusvea parandamisega nõus. Kui pakkuja arvutusvea parandamisega ei nõustu, lükkab hankija pakkumuse tagasi. 8.5. Vastavalt RHS § 125 lõikele 7 kontrollib hankija RHS § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist enne hankelepingu sõlmimist. 9. Hankelepingu sõlmimine 9.1. Rahandusministeerium ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sõlmivad eduka pakkujaga hankelepingu. Hankelepingu projekt on toodud riigihanke alusdokumentides. 9.2. Pakkuja kohustub talle edastatud hankelepingu allkirjastama ning tagastama allkirjastatud hankelepingu hiljemalt kolme tööpäeva jooksul hankelepingu edastamisest arvates. 9.3. Kui edukaks tunnistatud pakkuja võtab oma pakkumuse enne hankelepingu sõlmimist tagasi või ei allkirjasta hankelepingut hankija antud tähtaja jooksul, on hankijal õigus lähtuda RHS §-st 119, sh RHS § 119 lõikest 3. 10. Muud sätted 10.1. Kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, kohaldab hankija RHS § 115 lg 1, 7-10 sätestatut. Riigihange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs Viitenumber 246711 10.2. Hankija võib pikendada pakkumuste esitamise tähtaega mõistliku aja võrra. 10.3. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 10.4. Pakkuja, kelle suhtes esineb vähemalt üks riigihangete seaduse § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 ning lõike 4 punktides 2–11 nimetatud alustest, võib riigihankes esitada koos pakkumusega tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Sellisteks meetmeteks võivad olla näiteks süüteoga põhjustatud kahju hüvitamine või vastava kohustuse võtmine, uurimisasutustega aktiivse koostöö tegemine ja teo asjaolude põhjalik selgitamine või tehnilised ning organisatsiooni ja töötajatega seotud meetmed, mis võimaldavad edasisi süütegusid ära hoida. Hankija hindab esitatud tõendeid ja kui ta leiab, et nimetatud tõendid on piisavad pakkuja usaldusväärsuse tõendamiseks, ei kõrvalda hankija pakkujat sellekohase põhjendatud kirjaliku otsusega hankemenetlusest ja võib sõlmida hankelepingu pakkujaga, vaatamata kõrvaldamise aluse olemasolule. 1/2 VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 246711 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340) Hange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs RIIGIPÕHINE OSALEMISE PIIRANG Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad või taotlejad, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis. Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab nõude täitmise. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kui tegemist on ühispakkumusega, siis lisage pakkumuse "Lisadokumentide" lehele ühispakkujate volikiri. (Dokumendi vorm / Volikiri ühispakkujate esindamiseks.docx) ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 111 lg 5). Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) TEENUSE KIRJELDUS Pakkuja esitab teenuse kirjelduse, milles on muuhulgas kirjeldatud teenuse elluviimise metoodikat, uuringu eesmärkide saavutamiseks tehtavad tegevused ning töö teostamise esinevaid riske ja nende riskide maandamiseks tehtavad tegevused jms. Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja esitab teenuse elluviimise kirjelduse (Vabas vormis dokument) AJAKAVA Pakkuja esitab töökorraldust ja projektijuhtimist arvestava ajakava. Koostatud 14.03.2022 08:16:53 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4206948/general-info 2/2 Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja esitab töökorraldust ja projektijuhtimist arvestava ajakava. (Vabas vormis dokument) UURINGUMEESKONNA KOOSSEIS JA ROLLIDE JAOTUS Pakkuja peab töö teostamiseks moodustama uuringumeeskonna, kuhu kuuluvad minimaalselt: 1. Projektijuht 2. Majandusekspert 3. Ekspert analüütik 4. Õigusekspert Pakkuja esitab meeskonnaliikmete CV-des andmed piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik hinnata meeskonnaliikmete kompetentsi ja eelnevat kogemust vastavalt hindamismetoodikale. Pakkuja esitab koos meeskonnaliikme poolt allkirjastatud CVga meeskonnaliikme kinnituse selle kohta, et isik annab nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ning on valmis hankelepingut täitma. Üks meeskonnaliige võib täita mitme meeskonnaliikme ülesandeid, kuid mitte rohkem kui kahte rolli korraga - sellisel juhul peab meeskonnaliikme kompetents ja eelnev kogemus vastama kõigile tema poolt täidetavatele meeskonnaliikmete rollidele hindamismetoodikas sätestatud nõuetele. Juhul, kui pakkuja pakub meeskonda liikmeid, kes omavad muud toetavat funktsiooni ega osale kohustuslikes rollides, siis nende vastavus ei kuulu hindamisele. Pakkuja esitab hankelepingu täitmisesse kaasatava uuringumeeskonna kirjelduse ning rollide ja ülesannete jaotuse meeskonnaliikmete vahel. Pakkuja esitatud uuringumeeskonna koosseisu kirjeldus ja meeskonnaliikmete CV-d on aluseks pakkumuse hindamisele vastavalt hindamismetoodikale. Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja esitab meeskonna koosseisu ja rollide jaotuse. (Vabas vormis dokument) 2. Pakkuja esitab allkirjastatud vormikohase projektijuhi CV (Dokumendi vorm / 246711_CV_Projektijuht_20220303.docx) 3. Pakkuja esitab allkirjastatud vormikohase majanduseksperdi CV (Dokumendi vorm / 246711_CV_majandusekspert_20220303.docx) 4. Pakkuja esitab allkirjastatud vormikohase ekspertanalüütiku CV (Dokumendi vorm / 246711_CV_ekspert analüütik_20220303.docx) 5. Pakkuja esitab allkirjastatud vormikohase õiguseksperdi CV (Dokumendi vorm / 246711_CV_õigusekspert_02000310.docx) Koostatud 14.03.2022 08:16:53 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4206948/general-info Riigihange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs Viitenumber 246711 TEHNILINE KIRJELDUS 1. Uuringu taust Vabariigi Valitsus otsustas elektrituru seaduse eelnõu arutelu raames 12. augusti 2021. a valitsuskabineti nõupidamisel jaotusvõrgu sõltumatuse küsimust ning pidas vajalikuks Eesti Energia AS-i ja Elektrilevi OÜ omandilist eristamist. Ühtlasi on koalitsioonileppes kokku lepitud riigile kuuluva ettevõtluse ja vara revisjon põhimõttel, et kus turg toimib, seal ei pea riik läbi omandisuhte turuettevõtjaga olema turuosaline. Eesti Energia AS kontserni kuuluv Elektrilevi OÜ on Eesti suurima jaotusvõrguettevõtjana oluline partner kõigile energiaturu osalistele. Jaotusvõrguettevõtjana omab Elektrilevi OÜ olulist vahendit mitmete vabaturuteenuste nagu laadimistaristu, salvestusseadmete või paindlikkusmehhanismide arendamiseks. Seoses hajaenergeetika ja vabaturuteenuste arengutega on jaotusvõrguettevõtjate roll lähituleviku energiaturul oluliselt kasvamas ning muutunud turuolukorras on vajalik üle vaadata tänane juhtimismudel ning hinnata võrguvarade omandistruktuuri optimaalsust ning asjakohasust. 2019. aastal teostas Grant Thornton Baltic OÜ „Riigi omandis äriühingutele kuuluvate energiavõrkude analüüsi“1 , kus kirjeldati elektrivõrkude olemasolevat olukorda Eestis ja teistes riikides, koostati kuus alternatiivset arengustsenaariumi ning pakuti välja mitmeid ettepanekuid riigi äriühingutele kuuluvate jaotusvõrkude korraldamiseks. Analüüsi järgi oli eelistatuim arenguversioon 4, mille järgi luuakse kaks eraldiseisvat ettevõtjat: ühendvõrgu omanik (füüsiline põhi- ja jaotusvõrk) ning erapooletu süsteemihaldur. Eeltöö Elektrilevi OÜ ja Elering AS ühendamise tulevikustsenaariumite võrdlemiseks on „Riigi omandis äriühingutele kuuluvate energiavõrkude analüüsis“ tehtud ning on jõutud järeldusele, et elektri jaotus- ja põhivõrgu ühendamine võib tänu investeeringute ja võrguhoolduses saavutatavatele sünergiatele anda kulukokkuhoidu, mis parandaks ühtlasi nii Eesti ettevõtluskeskkonna kui energiaturu konkurentsivõimet. Järgmise sammuna on otstarbekas mõelda läbi, kuidas elektri jaotus- ja põhivõrku oleks võimalik (nii võrkude kui juriidiliste isikutena) ühendada ning lahutada tänasest põhivõrguettevõtjast süsteemihalduri funktsioon. 2. Uuringu eesmärgid ja uurimisülesanded Uuringu eesmärgid on: 1. tuvastada, millised on Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja sellega põhivõrgu ühendamise mõjud Eesti Energia ASi kontserni, Elektrilevi OÜ ja Elering ASi majandusnäitajatele; 2. hinnata muudatuse finantsilist, juriidilist ja tehnilist teostatavust; 3. välja selgitada punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolud Grant Thornton Baltic OÜ analüüsis toodud eelistatuima 4. arengustsenaariumi elluviimiseks; 4. töötada välja punktides 1 ja 3 nimetatud stsenaariumide elluviimiseks vajalike korporatiivtoimingute ja õigusaktide muudatuste ettepanekud. Uurimiseesmärgi täitmiseks peab analüüsi koostaja vastama järgmistele küsimustele: 1 https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/uuringud/elektrituru_analuusi_lopparuanne_final.pdf Riigihange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs Viitenumber 246711 1. Millist mõju omab jaotusvõrguettevõtja eraldamine Eesti Energia AS-i kontsernist ülejäänud kontserni majandustulemustele ja finantsseisule ning mida peab eraldamisprotsessis negatiivse mõju vähendamiseks tegema? 2. Millised on potentsiaalsed lisakulud ja -investeeringud, mida peab jaotusvõrgu teenuse kvaliteetseks osutamiseks Eesti Energia AS-i kontsernist jaotusvõrguettevõtja eraldamise järgselt täiendavalt tegema? 3. Millises ulatuses on võimalik jaotus- ja põhivõrgu ühendamise teel saavutada eelnimetatud kulude ja investeeringute kokkuhoidu ja muid sünergiaid? 4. Milline on jaotusvõrguettevõtja Eesti Energia AS-i kontsernist eraldamise mõju ülekande- ja jaotusvõrgu tariifidele? Milline on mõju kui täiendavalt lahutatakse põhivõrguettevõtjast süsteemihalduri funktsioon? 5. Millised riskid ja võimalused võivad tekkida seoses jaotusvõrgu eraldamisega Eesti Energia AS kontsernist? 6. Millised on vajalikud toimingud (sh muudatused õigusaktides) ja ajakava selleks, et optimaalseimal viisil viia läbi jaotusvõrgu ja Eesti Energia AS eraldamine ning jaotus- ja põhivõrgu varade baasil uue võrguvaraettevõtja loomine? Millised on täiendavad toimingud ja ajakava kui põhivõrguettevõtjast lahutatakse süsteemihalduri funktsioon? Pakkuja võib küsimusi täiendada ja/või täpsustada või lisada küsimusi, kui see on analüüsi eesmärgi täitmise seisukoha pealt oluline. Analüüsi teostamiseks vajaliku Eesti Energia AS, Elektrilevi OÜ ja Elering AS puudutavate andmete laekumise tagavad Rahandusministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastavalt oma haldusalale. 3. Uuringu meetod Hankija ootab, et pakkuja esitab pakkumuses analüüsi läbiviimise metoodika, mis võimaldab parimal viisil saavutada uurimiseesmärgid ja vastata uurimisküsimustele. Hankija hinnangul saab uuringu teostamiseks kombineerida erinevaid analüüsimeetodeid. Uuringu teostaja kaasab aktiivselt uuringu metoodika koostamisel ning uuringu läbiviimisel Tellijat. Lõplik metoodika, mis võib teatud määral erineda pakkumuses esitatust, lepitakse kokku eduka pakkuja ja tellija vahel. Pakkuja tagab analüüsi eesmärgi saavutamise vastavalt kokkulepitud metoodikale. 4. Töö üleandmine ja vastuvõtmine Tehtud tööd antakse üle järgmisel kujul ja osades: 1) Vahearuande vastuvõtmine Vahearuandes pakutakse välja vähemalt jaotusvõrgu eraldamiseks ja sellega põhivõrgu ühendamiseks vajalikud korporatiivtoimingud ja esialgne hinnang mõjude kohta ettevõtete majandusnäitajatele, mh nii kasumiaruande, bilansi kui ka rahavoogude vaates. 2) Lõpparuande vastuvõtmine ● korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud eestikeelne analüüsi lõpparuanne, mis esitatakse elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt .doc või .odf, vajadusel .xls) ja mittemuudetavas (soovitavalt .pdf) formaadis. Mõjuanalüüside juures peavad olema välja toodud metoodika selgitused, et tagada analüüsi läbipaistvus; ● lühikokkuvõte; Riigihange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs Viitenumber 246711 ● tööde käigus kogutud alusandmed (nt andmestikud, andmetabelid, intervjuude kokkuvõtted); ● tööd tutvustav esitlus toimub kolme nädala jooksul lõpparuande vastuvõtmisest; ● üle antakse ka töö tutvustuse esitlusslaidid. 5. Üldised nõuded uuringu lõpparuandele Uuringu lõpparuandele kohalduvad järgmised kvaliteedinõuded:  Lõpparuanne peab kajastama adekvaatselt infot, mis vastab kõigile tehnilises kirjelduses sisalduvatele küsimustele. Lõpparuanne käsitleb kõiki uuringu ettevalmistamise käigus lisandunud küsimusi tingimusel, et see on pakkuja ja tellija vahel eelnevalt kokku lepitud.  Lõpparuandes on andmete kogumise ja analüüsimise meetodid täpselt kirjeldatud ja viited nende allikate kohta peavad olema lisatud. Alusandmete usaldusväärsuse riskid peavad olema vajadusel välja toodud.  Uuringu järeldused peavad olema selgelt eristatud, loogilised ja tuginema analüüsi tulemusele. Järeldused ja faktid ei tohi olla omavahel vastuolus ja peavad olema loogiliselt põhjendatud. Järeldused peavad olema enamat kui leiud ja sisaldama üldjuhul uuringu koostaja poolseid hinnanguid.  Lõpparuandes antavad poliitikasoovitused ja -ettepanekud peavad olema piisavalt detailsed, konkreetsed, reaalselt rakendatavad, põhjendatud ja selgelt adresseeritud (tuues välja iga tegevuse peamised rakendajad ja soovituslik ajaraam). Soovitused peavad olema eraldatud töös esitatud järeldustest. Erinevad soovitused ja ettepanekud ei tohi olla omavahel vastuolus.  Igale loetelule, tabelile, joonisele, fotole peab olema tekstis viidatud ja antud hinnang/lühike selgitus.  Lõpparuanne peab olema ühtlaselt toimetatud, hästi visualiseeritud ja tekstikorrektuuri läbinud. Kõik lõpparuande lõigud peavad olema nummerdatud. 6. Uuringu ajakava Analüüsi tähtajaks on 8 nädalat alates lepingu sõlmimisest. Töövõtja ja hankija vahel toimuvad iganädalased kohtumised, mille käigus annab edukas pakkuja ülevaate teostatud töödest ning saavutatud vahetulemustest. Esimese nädala jooksul peale lepingu sõlmimist toimub analüüsi lõpliku metoodika ja koostamise tööplaani detailne kavandamine. Avakoosolek peetakse hiljemalt 10 päeva jooksul pärast hankelepingu sõlmimist. Avakoosolekul tutvustab töö teostaja uuringumeeskonda ja analüüsi läbiviimise meetodit ning uuringu tellija selgitab vajadusel tehnilist kirjeldust ja ootusi uuringu tulemuste osas. Avakoosolekul täpsustatakse vajadusel töö koostamise aluseks olevaid uurimisküsimusi ja arutatakse stsenaariumeid, mis on uuringu edasisel koostamisel aluseks. Kõik avakoosolekul kokkulepitud metoodika ja/või uurimisküsimuste täiendused fikseeritakse avakoosoleku protokollis ning töövõtja esitab tellijale kinnitamiseks uuringu lähteraporti, mille alusel toimub edaspidi uuringu läbiviimine. Töövõtja esitab vahearuande 6. nädala lõpuks. Hankijal on õigus vajadusel edastada töövõtja töödele täiendavaid suuniseid. Pakkuja peab pakkumuse esitamisel koostama enda töökorraldust ja projektijuhtimist arvestava ajakava, mis arvestab järgmiste tähtaegadega: Riigihange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs Viitenumber 246711 - vahearuanne esitatakse 6. nädala lõpuks pärast lepingu allkirjastamist; - tellija teeb omapoolsed kommentaarid ja parandusettepanekud vahearuandele 3 tööpäeva jooksul, misjärel pakkuja viib täiendusettepanekud sisse 5 tööpäeva jooksul; - lõpparuanne tuleb esitada 8. nädala lõpuks pärast lepingu allkirjastamist; - tellija teeb omapoolsed kommentaarid ja parandusettepanekud lõpparuandele 3 tööpäeva jooksul, misjärel pakkuja viib täiendusettepanekud sisse 5 tööpäeva jooksul. Riigihange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs Viitenumber 246711 CV: Ekspert analüütik Roll käesolevas Ekspert analüütik projektis: Nimi: Kontaktandmed: Praegune töökoht ja amet: Hindamiskriteeriumi miinimumpunktid: Ekspert analüütik on riigihanke algamisele eelneva kolme aasta jooksul läbi viinud vähemalt ühe energiavõrkudega seonduvaanalüüsi. Analüüsis hõlmatud energiavõrkude põhivara soetusmaksumus analüüsi teostamisele eelnenud majandusaasta lõpu seisuga oli vähemalt 10 mln eurot. 1. Analüüsi nimetus ja teostamise aeg Tellija nimi ja kontaktandmed Energiavõrkudega seonduv ettevõte (või ettevõtted), mille kohta teostati analüüs Analüüsis hõlmatud energiavõrgud Analüüsitava ettevõtte põhivara € soetusmaksumus analüüsi teostamisele eelnenud majandusaasta lõpu seisuga1 2. Analüüsi nimetus ja teostamise aeg Tellija nimi ja kontaktandmed Energiavõrkudega seonduv ettevõte (või ettevõtted), mille kohta teostati analüüs Analüüsis hõlmatud energiavõrgud Analüüsitava ettevõtte põhivara € soetusmaksumus analüüsi teostamisele eelnenud majandusaasta lõpu seisuga 1 3. (lisada ridu vastavalt vajadusele) Muu oluline informatsioon: Andmete esitamisega kinnitab isik (meeskonna liige), et on andnud pakkujale nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja kinnitab osalemist hankelepingu täitmisel. Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tööandjatele/tellijatele teha järelepärimisi kogemuse kohta.2 Allkiri: 1 Kui ettevõtte, mille kohta on analüüs teostatud, eelmise majandusaasta aruanne on pakkumuse esitamise hetkeks kinnitamata, siis lähtutakse põhivara soetusmaksumuse kontrollimisel viimasest kinnitatud majandusaasta aruandest 2 NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastutava isiku (meeskonnaliikme) andmete esitamine on vajalik raamlepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutava isiku (meeskonnaliikme) kohta andmete esitamist veendumaks vastutava isiku (meeskonnaliikme) vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses töö teostamiseks, mille vahetul teostamisel osaleb ka vastutav isik (meeskonnaliige) isiklikult. Hankija kasutab vastutava isiku (meeskonnaliikme) kohta käivaid andmeid riigihanke menetluses ning juhul, kui pakkumus tunnistatakse edukaks, ka sõlmitavas raamlepingus. Riigihange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs Viitenumber 246711 CV: Majandusekspert Roll käesolevas Majandusekspert projektis: Nimi: Kontaktandmed: Praegune töökoht ja amet: Hindamiskriteeriumi miinimumpunktid: Majandusekspert on riigihanke algamisele eelneva kolme aasta jooksul läbi viinud vähemalt ühe energiasektori ettevõtte majandusanalüüsi. Nõutud majandusanalüüsi kogemus energiasektori ettevõtte kohta on kaetud ettevõttega, mille majandusaasta tulud energeetika valdkonnast olid üle 5 mln euro ja põhivara soetusmaksumus analüüsi teostamisele eelnenud majandusaasta lõpu seisuga oli üle 20 mln euro; 1. Majandusanalüüsi nimetus ja teostamise aeg Tellija nimi ja kontaktandmed Energiasektoriga seonduv ettevõte, mille kohta teostati analüüs Ettevõtte tulud energeetika valdkonnast analüüsi teostamisele eelnenud majandusaastal1 Ettevõtte põhivara soetusmaksumus analüüsi teostamisele eelnenud majandusaastal1 Analüüs hõlmas (nt ettevõtte võlgade restruktureerimist ja/või – finantseerimist) 2. Majandusanalüüsi nimetus ja teostamise aeg Tellija nimi ja kontaktandmed Energiasektoriga seonduv ettevõte, mille kohta teostati analüüs Ettevõtte tulud energeetika valdkonnast analüüsi teostamisele eelnenud majandusaastal 1 Ettevõtte põhivara soetusmaksumus analüüsi teostamisele eelnenud majandusaastal1 Analüüs hõlmas (nt ettevõtte võlgade restruktureerimist ja/või – finantseerimist) 3. (lisada ridu vastavalt vajadusele) Muu oluline informatsioon: 1Kui ettevõtte, mille kohta on analüüs teostatud, eelmise majandusaasta aruanne on pakkumuse esitamise hetkeks kinnitamata, siis lähtutakse põhivara soetusmaksumuse kontrollimisel viimasest kinnitatud majandusaasta aruandest 2 NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastutava isiku (meeskonnaliikme) andmete esitamine on vajalik raamlepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutava isiku (meeskonnaliikme) kohta andmete esitamist veendumaks vastutava isiku (meeskonnaliikme) vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses töö teostamiseks, mille vahetul teostamisel osaleb ka vastutav isik (meeskonnaliige) isiklikult. Hankija kasutab vastutava isiku (meeskonnaliikme) kohta käivaid andmeid riigihanke menetluses ning juhul, kui pakkumus tunnistatakse edukaks, ka sõlmitavas raamlepingus. Riigihange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs Viitenumber 246711 Andmete esitamisega kinnitab isik (meeskonna liige), et on andnud pakkujale nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja kinnitab osalemist hankelepingu täitmisel. Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tööandjatele/tellijatele teha järelepärimisi kogemuse kohta.2 Allkiri: 1Kui ettevõtte, mille kohta on analüüs teostatud, eelmise majandusaasta aruanne on pakkumuse esitamise hetkeks kinnitamata, siis lähtutakse põhivara soetusmaksumuse kontrollimisel viimasest kinnitatud majandusaasta aruandest 2 NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastutava isiku (meeskonnaliikme) andmete esitamine on vajalik raamlepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutava isiku (meeskonnaliikme) kohta andmete esitamist veendumaks vastutava isiku (meeskonnaliikme) vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses töö teostamiseks, mille vahetul teostamisel osaleb ka vastutav isik (meeskonnaliige) isiklikult. Hankija kasutab vastutava isiku (meeskonnaliikme) kohta käivaid andmeid riigihanke menetluses ning juhul, kui pakkumus tunnistatakse edukaks, ka sõlmitavas raamlepingus. Riigihange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs Viitenumber 246711 CV: Projektijuht Roll käesolevas Projektijuht projektis: Nimi: Kontaktandmed: Praegune töökoht ja amet: Hindamiskriteeriumi miinimumpunktid: Projektijuht omab riigihanke algamisele eelneva viie aasta jooksul projektijuhtimise kogemust vähemalt ühe energiasektoriga seonduva finantsanalüüsi või teostatavusuuringu koostamisel. Analüüs peab olema teostatud ettevõttele, mille majandusaasta tulud energeetika valdkonnast olid üle 5 mln euro ja põhivara soetusmaksumus analüüsi teostamisele eelnenud majandusaasta lõpu seisuga oli üle 20 mln euro; 1. Analüüsi nimetus ja teostamise aeg, isiku roll analüüsi teostamise juures Tellija nimi ja kontaktandmed Energiasektoriga seonduv ettevõte, mille kohta teostati analüüs Ettevõtte tulud energeetika valdkonnast analüüsi teostamisele eelnenud majandusaastal1 Ettevõtte põhivara soetusmaksumus analüüsi teostamisele eelnenud majandusaastal1 2. Analüüsi nimetus ja teostamise aeg, isiku roll analüüsi teostamise juures Tellija nimi ja kontaktandmed Energiasektoriga seonduv ettevõte, mille kohta teostati analüüs Ettevõtte tulud energeetika valdkonnast analüüsi teostamisele eelnenud majandusaastal1 Ettevõtte põhivara soetusmaksumus analüüsi teostamisele eelnenud majandusaastal1 3. (lisada ridu vastavalt vajadusele) Muu oluline informatsioon: Andmete esitamisega kinnitab isik (meeskonna liige), et on andnud pakkujale nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja kinnitab osalemist hankelepingu täitmisel. 1Kui ettevõtte, mille kohta on analüüs teostatud, eelmise majandusaasta aruanne on pakkumuse esitamise hetkeks kinnitamata, siis lähtutakse põhivara soetusmaksumuse kontrollimisel viimasest kinnitatud majandusaasta aruandest. 2 NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastutava isiku (meeskonnaliikme) andmete esitamine on vajalik raamlepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutava isiku (meeskonnaliikme) kohta andmete esitamist veendumaks vastutava isiku (meeskonnaliikme) vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses töö teostamiseks, mille vahetul teostamisel osaleb ka vastutav isik (meeskonnaliige) isiklikult. Hankija kasutab vastutava isiku (meeskonnaliikme) kohta käivaid andmeid riigihanke menetluses ning juhul, kui pakkumus tunnistatakse edukaks, ka sõlmitavas raamlepingus. Riigihange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs Viitenumber 246711 Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tööandjatele/tellijatele teha järelepärimisi kogemuse kohta. 1 Allkiri: 1Kui ettevõtte, mille kohta on analüüs teostatud, eelmise majandusaasta aruanne on pakkumuse esitamise hetkeks kinnitamata, siis lähtutakse põhivara soetusmaksumuse kontrollimisel viimasest kinnitatud majandusaasta aruandest. 2 NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastutava isiku (meeskonnaliikme) andmete esitamine on vajalik raamlepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutava isiku (meeskonnaliikme) kohta andmete esitamist veendumaks vastutava isiku (meeskonnaliikme) vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses töö teostamiseks, mille vahetul teostamisel osaleb ka vastutav isik (meeskonnaliige) isiklikult. Hankija kasutab vastutava isiku (meeskonnaliikme) kohta käivaid andmeid riigihanke menetluses ning juhul, kui pakkumus tunnistatakse edukaks, ka sõlmitavas raamlepingus. Riigihange: Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs Viitenumber 246711 CV: Õigusekspert Roll käesolevas Õigusekspert projektis: Nimi: Kontaktandmed: Praegune töökoht ja amet: Hindamiskriteeriumi miinimumpunktid: Õigusekspert on riigihanke algamisele eelneva kolme aasta jooksul juriidiliselt nõustanud vähemalt ühte ettevõtete jagunemis-, ühinemis-, omandamis- või müügiprojekti, kus tehingu väärtus ületas 5 mln eurot. 1. Juriidilise nõustamise projekti nimetus ja teostamise aeg Tellija nimi ja kontaktandmed Ettevõte, mille osas toimus nõustamine Tehingu iseloom (nt jagunemis-, ühinemis-, Tehingu iseloom: omandamis- või müügiprojekt ning tehing hõlmas Tehingu väärtus: € tehingu osapoolte võlgade restruktureerimist ja/või - finantseerimist) ja tehingu väärtus 2. Juriidilise nõustamise projekti nimetus ja teostamise aeg Tellija nimi ja kontaktandmed Ettevõte, mille osas toimus nõustamine Tehingu iseloom (nt jagunemis-, ühinemis-, Tehingu iseloom: omandamis- või müügiprojekt ning tehing hõlmas Tehingu väärtus:€ tehingu osapoolte võlgade restruktureerimist ja/või - finantseerimist) ja tehingu väärtus 3. (lisada ridu vastavalt vajadusele) Muu oluline informatsioon: Andmete esitamisega kinnitab isik (meeskonna liige), et on andnud pakkujale nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja kinnitab osalemist hankelepingu täitmisel. Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tööandjatele/tellijatele teha järelepärimisi kogemuse kohta. 1 Allkiri: 1 NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastutava isiku (meeskonnaliikme) andmete esitamine on vajalik raamlepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutava isiku (meeskonnaliikme) kohta andmete esitamist veendumaks vastutava isiku (meeskonnaliikme) vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses töö teostamiseks, mille vahetul teostamisel osaleb ka vastutav isik (meeskonnaliige) isiklikult. Hankija kasutab vastutava isiku (meeskonnaliikme) kohta käivaid andmeid riigihanke menetluses ning juhul, kui pakkumus tunnistatakse edukaks, ka sõlmitavas raamlepingus. KÄSKKIRI 16.03.2022 nr Volikiri ühishanke „Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs” korraldamiseks Riigihangete seaduse § 43 lõigete 1 ja 2 alusel ja kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra“ § 6 lõikega 4: 1. volitan Rahandusministeeriumi (edaspidi RAM) korraldama ühishanget „Eesti Energia AS-st jaotusvõrgu eraldamise ja põhivõrguga ühendamise teostatavusanalüüs”, mille eeldatav maksumus peab jääma alla 60 000 euro kä ibemaksuta; 2. volitan RAM-i korraldama ühishanget kooskõlas hanke alusdokumentidega (lisatud); 3. volitan RAM-i viima läbi punktis 1 nimetatud ühishanke korraldamiseks vajalikke menetlusega seotud toiminguid kuni hankemenetluse lõppemiseni; 4. punktis 1 nimetatud ühishanke raames sõlmib hankelepingu, kontrollib hankelepingu täitmist, võtab töö vastu ning tasub arved RAM. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) tasub RAM-i esitatud arve alusel hankelepingu maksumusest poole, kuid mitte rohkem kui 29 999,5 eurot käibemaksuta; 5. määran punktis 1 nimetatud ühishankes MKM-i poolseks vastutavaks isikuks energeetika osakonna energiaturgude valdkonnajuhi Rein Vaks; 6. RAM kooskõlastab kõik punktis 1 nimetatud ühishankega seotud olulised muudatused punktis 5 nimetatud vastutava isikuga, kaasab ta vajadusel hankelepingu täitmise kontrollimisel ja annab talle üle lepingu täitmise tulemuse (teostatavusanalüüs). Volikiri on antud RAM-ile edasivolitamise õigusega ühishanke läbiviimiseks Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt ja kehtib kuni hankemenetlusega seotud toimingud on teostatud ja hankelepinguga seotud kohustused on täidetud. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel