dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. märts 2022
Viit
1.9-8/S/22-143-1
Registreeritud
16. märts 2022
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.9/S Raamatupidamisarvestuse korraldamine
Sari
1.9-8/S Lepingud (töövõtt ja käsundus,haldus, liising, üür-rent, kindlustus, müük, litsentsid, ost, varaline vastutus, varakasutus) koos aktidega
Toimik
1.9-8S/2022
Vastutaja
Kadri Mats

Failid

  • 📎1.9-822-143-1 16.03.2022 Leping (1).asice1439 KB
  • 📎Üle_vastuvõtmise akt_HAAP_MKM.asice43 KB

Sisu (failidest)

Fookusgruppide arutelude korraldamine TAIE fookusvaldkonna teekaartide koostamiseks. Hange partneri leidmiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium otsib partnerit, kes aitab virtuaalses keskkonnas korraldada kaasamisprotsessi (arutelude sarja), mille tulemusel lepitakse kokku fookusvaldkondade arengu prioriteetides ja koostatakse fookusvaldkondade teekaartide dokument. MKMi vastutusvaldkonnas on järgmised fookusvaldkonnad: 1. Nutikad ja kestlikud energialahendused 2. Digilahendused igas eluvaldkonnas 3. Kohalike ressursside väärindamine (puit ja maavarad) KAASAMISPROTSESSI SISU Mis on fookusvaldkonna1 teekaart? Fookusvaldkonna teekaart on kokkulepe, mis sisaldab valdkonna sihtide, prioriteetsete arengusuundade (alamvaldkondade) ja arenguks vajalike tegevuste kirjeldust. Teekaart • määratleb valdkonna arengu sihid, prioriteetsed arengusuunad (alamvaldkonnad) ja arenguks vajalikud tegevused ning kirjeldab nende panust valdkonna arengusse; • selle koostamise protsessiga saavutatakse siht- ja sidusrühmade kokkulepe valdkonna sihtide, prioriteetsete arengusuundade (alamvaldkondade) ja arenguks vajalike tegevuste osas ning luuakse selle kaudu hea alus edasisele koosloomelisele tegutsemisele valdkonna arendamisel; • on otseseks sisendiks valdkonnale suunatavate rahastuinstrumentide ja meetmete, aga ka teiste valdkonda puudutavate tegevuste (nt tegevuskavade jms koostamine) kujundamisele, kus see on asjakohane. Nüüd on vaja laiema kaasamisprotsessi tulemusel välja selgitada ja kokku leppida, • mis on fookusvaldkondade spetsiifilised sihid ja arengut näitavad mõõdikud; • millised on valdkonna prioriteetsed arengusuunad (alamsuunad), millele igas fookusvaldkonnas keskenduda; • millised on fookusvaldkonna arenguks vajalikud esmatähtsad riigi poolsed tegevused. 1 15. juulil 2021. a kinnitas Vabariigi Valitsus Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021- 2035 (TAIE arengukava). Arengukava toob esile teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse fookusvaldkonnad, mis on olulised teadmussiirde toetamise seisukohalt. TAIE fookusvaldkonnad on Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Eelisarendamine tähendab, et eesmärgiks seatakse nende valdkondade osatähtsuse kasv Eesti majanduses, sh ekspordis ja arenguvajaduste rahuldamisel, ning selleks vajalikku teadus- ja arendustegevust toetab riik täiendavalt. Selleks on vaja korraldada arutelud siht-ja sidusrühmade esindajatega. Teemajaotus ja küsimused, millele soovime vastuseid saada: Teema2 Kirjeldus Võimalikud suunavad Eeldatavad küsimused väljundid Teema 1: Koondatud Kas esialgsed arengusuunad Täiendatud ja valdkonna arengusuundade peegeldavad potentsiaalseid struktureeritud arengusuunade tagasisidestamine ja ärivõimalusi ja TA vajadusi arenguvõimaluste valideerimine ja täiendamine ning fookusvaldkonnas? Kas neid on loetelu olulisuse võimalusel võimalusel nende vaja täiendada? Millised neist järjekorras prioritiseerimine prioritiseerimine on kõige potentsiaalikamad nii TA mahukuse kui ärivõimaluse mõttes? Millised on prioriteetsed uurimissuunad ning tehnoloogiad, millele tuleks keskenduda? Teema 2: Riigi Arutelu võimalikest riigi Milliseid tegevusi peaks Loetelu riigi sekkumisvajaduse poolsetest tegevustest, tegema, et kaasa aidata poolsest väljaselgitamine mis aitaks kaasa arengusuundade edukusele? sekkumisvajadusest arengusuundade arengusuundade elluviimiseks elluviimisele Teema 3: Seatakse spetsiifilisi Kuidas hinnata arengusuuna Kokkulepe Fookusvaldkonna sihte ja mõõdikuid panust fookusvalkonna spetsiifiliste sihtide spetsiifilised sihid ja aruteluploki 1 raames arengusse või üldeesmärkide sõnastusest ja mõõdikud toodud täitmisele? mõõdikutest arengusuundadele, juhul kui seda vajalikuks peetakse KAASAMISPROTSESSI TEHNILINE KIRJELDUS Aruteludes osalejate arv fookusvaldkonna kohta: hinnanguliselt ca 60 ringis (osalejate nimekirja põhjal) Osalejate taust: avaliku sektori asutuste, teadusasutuste, ettevõtete jm organisatsioonide esindajad. Arutelude toimumise aeg: eelistatult märts-aprill 2022. Arutelude arv: 1. Fookusvaldkond „Nutikad ja kestlikud energialahendused“ kuni 2 aruteluseminari. 2. Fookusvaldkond „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ kuni 2 aruteluseminari. 3. Kohalike ressursside väärindamine (puit ja maavarad) kuni 2 aruteluseminari. 2 Esmased ettepanekud valdkonna võimalikeks arengusuundadeks ja riigi poolseks sekkumisvajaduseks (tegevusteks) on tehtud. Need saab arutelude aluseks võtta. Esmaste kokkuvõtete üleandmine: kaks nädalat pärast viimast üritust POOLTE ÜLESANDED Vaja oleks, et korralduspartner pakuks järgmist: • arutelude disaini – aitaks selles osas, kuidas arutelusid korraldada viisil, et saaksime sisendi, mida meil vaja on (arutelude ülesehitus, ülesande püstitus osalejatele, arutelude metoodika ja töövõtted, ajaplaneerimine jms); • arutelude modereerimist, arutelude juhtimist kohapeal; • sobivat virtuaalset keskkonda, mis võimaldaks teha ettekandeid ja arutelusid väiksemates rühmades, sh pakuks selleks vajalikku tehnilist tuge; • vajadusel integreeriks toetavaid virtuaalseid lahendusi, mis eesmärgile aitavad jõuda (nt interaktiivsed virtuaalsed töölehed, visualiseerimisvahendid vms); • registreerimise korraldamine (kutsete saatmine) ja kommunikatsiooni korraldamine aruteludele registreerunutega (nt tehnilise info vahendamine). • kokkuvõtted aruteludest – protokollid (mida räägiti, põhiseisukohad, põhijäreldused või kokkulepped, kui nendeni jõuti). MKM toetab järgmisega: • kutsete saajate nimekiri/e-posti aadressid; • sissejuhatav ettekanne taustaks ja vajalikud taustamaterjalid osalejatele • edasine suhtlus osalejatega (nt kirjalikult esitatavad kommentaarid materjalile). Ürituse viiakse läbi (arutelude korraldamine, ülesehitus, moderaatorite valik jms) korralduspartneri ja MKMi tihedas koostöös. HANKEMENETLUS Hankes osalemiseks esitab pakkuja 22. veebruariks 2022 meiliaadressile [email protected] järgmise info: 1) Arutelude sarja formaadi kirjeldus, mis sisaldab esmast nägemust ürituste sarja läbiviimise kohta (arutelude disaini ettepanekud, virtuaalse keskkonna kirjeldus, vajalikud virtuaalsed lisavahendid, ajakava, töö mahu kirjeldus); 2) meeskonna koosseisu kirjeldus koos senise töökogemuse ja sarnaste tegevuste korraldamise kogemuse kirjeldamisega (kirjeldus vabas vormis, lisada meeskonna liikmete CV-d); 3) teenuse kogumaksumus. Hankija jätab endale õiguse pidada pakkujatega läbirääkimisi pakkumuse sisu ja maksumuse üle. Vastavalt läbirääkimiste pidamise vajadusele teatab hankija pakkujatele läbirääkimiste aja. Iga pakkujaga peetakse läbirääkimisi eraldi. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed. Hankija tagab läbirääkimiste käigus pakkujate võrdse kohtlemise. Eduka pakkuja valiku kriteeriumideks on 1) arutelude sarja formaadi sobivus (kuivõrd see on sobiv arutelude eesmärgi saavutamiseks, kas on arvestatud tehnilise kirjeldusega, kas pakkumine on hästi läbi mõeldud ja lahti kirjutatud) (osakaaluga 35%); 2) meeskonna ja selle senise kogemuse sobivus (kuivõrd see on sobiv kaasamisprotsessi korraldamiseks kirjeldatud viisil, st virtuaalselt, modereeritud aruteludega) (osakaaluga 30%); 3) teenuse kogumaksumus (osakaaluga 35%). Hanke eeldatav maksumus on 15 000 eurot. Võimalikud täpsustavad küsimused esitage palun meili teel: [email protected] „Fookusgruppide arutelude korraldamine TAIE fookusvaldkondade teekaartide koostamiseks“ Pakkumus Veebruar 2022 Pakkuja kirjeldus Haap Consulting OÜ on konsultatsiooniettevõte, mille põhilisteks tegevussuundadeks on uuringute ja analüüside läbiviimine, rahastustaotluste kirjutamine ning kommunikatsiooniteenuse osutamine. Lisaks ning eelnevate suundade osana pakub ettevõte arutelude juhtimise ja projektijuhtimise teenust. Ettevõtte klientide hulgas on nii mitmed avaliku sektori asutused, nagu Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Keskkonnaministeerium ja Haridus- ja Noorteamet kui paljud eraettevõtted. Ettevõtte üks asutajatest ning juhtidest, Marleen Pedjasaar, on kogenud arutelude disainer ja moderaator, olles viinud läbi arvukalt nii avalikke kui kinniseid arutelusid nii erasektorile kui avalikule sektorile. Marleeni kliendid avalikust sektorist on muuhulgas olnud SA Praxis (sh riigihanke „Poliitikakujundamise alused: mõju hindamise ja kaasamise põhimõtted ning -võtted“ koolitaja), Kultuuriministeerium (sh "Kultuuripoliitika 2030" aruteluseeriate disainer ja moderaator), Sotsiaalministeerium, Riigikogu Arenguseire Keskus, Tallinna Linnakantselei, Tallinna Keskraamatukogu, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Energia, Eesti Kunstiakadeemia, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, SA Archimedes jt. Lisaks on Marleen töötanud Vabaühenduste Liidus, kus tema ülesannete hulka kuulus Huvikaitselabori koordineerimine, mille sisuks oli koolitada erinevaid vabaühendusi kaasamisega seotud teemadel. Marleen on ka pikaajaline argumenteerimiskoolitaja, olles toetanud väga erineva valdkonna ametnikke oma sõnumite selgemal edastamisel, sh sageli seotult just kaasamisprotsessidega. Pakkuja meeskond ja meeskonna varasem kogemus Pakkuja meeskonnas on kolm liiget – Marleen Pedjasaar, Laura Kalda ja Age Toomla. Kõigil kolmel on kogemus arutelude juhtimise ja disainimisega. Käesoleva pakkumuse raames oleks peamiseks moderaatoriks ja aruteludisaineriks Marleen Pedjasaar, toetavates rollides Laura Kalda või Age Toomla. Igal üritusel ning ürituse ettevalmistuse juures oleks Pakkuja poolt kaks konsultanti – seda nii riskide maandamiseks (nt haigestumised) kui selleks, et samaaegselt oleks võimalik nii üritust sisuliselt modereerida, tehniliselt teostada (nt osalejate jagamine väiksematesse gruppidesse Zoomis) kui ka märkmeid teha. Meeskonnaliikmed jagaks omavahel ka üritustele registreerumise korraldamise. Marleen Pedjasaar Varasem kogemus kaasamisürituste ja muude ürituste modereerimisel ja disainimisel: 1. Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIK) e-mõttetalgute moderaator perioodil oktoober 2020- november 2021. E-mõttetalgute eesmärk oli koguda sisendit loomaks psüühikahäiretega inimeste huvide eest seisev võrgustik ning seeria koosnes kolmest järgmisest arutelust: “Kuidas kaitsta psüühikahäirega inimeste huvisid?”, oktoober 2020 “Psühhiaater ja patsient - võimalusi paremaks partnerluseks”, mai 2021 “Psüühikahäiretega inimesed tööturul - kuidas ületada takistusi?”, november 2021 Marleeni rolliks oli arutelude disainimine, kaasmoderaatorite juhendamine ning arutelude modereerimine. Olulisemate siht- ja sidusrühmadena olid aruteludesse kaasatud psüühikahäiretega inimesed ja nende esindusorganisatsioonid, psühhiaatrid, vaimse tervise spetsialistid, tööandjad ja Töötukassa esindajad. Töö tellijaks oli Eesti Puuetega Inimeste Koda. 2 2. “Kultuuripoliitika 2030” kaasamisarutelude disainimine ja modereerimine perioodil oktoober 2018-mai 2019. Sellesse perioodi jäi kuue suurema kaasamisarutelu disainimine ja modereerimine, sealjuures toimusid arutelud üle Eesti (osalejaid igas arutelus ca 50). Arutelude eesmärgiks oli koguda olulisemate siht- ja sidusrühmade (peamiselt loomeinimesed või loomeinimesi koondavad liidud, tööandjad) sisendit visioonidokumendiks “Kultuur 2030”. Marleeni rolliks oli lisaks arutelude disainimisele ja ettevalmistamisele ka ministeeriumipoolse meeskonna töökoosolekute modereerimine, et integreerida saadud sisend valmivasse dokumenti ning kaasmoderaatoritest sisuekspertide töö koordineerimine ja nende kaasamine. Lisaks nõustas Marleen kogu kaasamisprotsessi kommuniaktsiooni osas. Töö tellijaks oli Kultuuriministeerium. 3. “Keskkonnakaitseluba 3.0” kaasamis- ja koosloomeprotsessi disain, kaasamisürituste planeerimine ja elluviimine, nõustamine kaasamise ja koosloome korraldamiseks, erinevate kaasamist ja koosloomet toetavate meetodite kasutamine. "Keskkonnakaitseluba 3.0" eesmärk on korrastada keskkonnakaitselubade süsteemi, et nõuded loa taotlejatele oleksid proportsionaalsed ja mõistlikud, arvestades tegevuste võimalikku keskkonnamõju. Aruteludes osalesid nii Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti kui Keskkonnaagentuuri ametnikud, ettevõtjad ja valdkonnas tegutsevad konsultandid. Protsess sai alguse mais 2021 ning lõppes jaanuaris 2022. Selle perioodi sisse mahtus seitse erinevat kaasamisüritust ning hulgaliselt töökoosolekuid. Töö tellijaks oli Keskkonnaministeerium. Marleen on modereerinud mitmeid avalikke debatte, sh 2019 aastal Arvamusfestivali lõpuarutelu parlamendierakonna esimeeste vahel. Laura Kalda Laura on nii vedanud erinevaid arutelusid kui koolitanud. Hiljutisemate kogemuste hulka kuulub ühiskondlikele algatustele mõeldud NULA inkubaatori raames töötubade vedamine kui Statistikaametis küsitlejate koolitamine. Age Toomla Age peamine arutelujuhtimise kogemus pärineb Eesti Väitlusseltsi juurest, kus ta on nii projektijuhi kui vabatahtlikuna panustanud erinevate debattide disainimisse ja läbiviimisse. Politoloogina on Agel hea arusaam erinevatest ühiskondlikest teemadest ning analüütikuna mõistab ta hästi nii poliitikaloomet kui sinna juurde sobivate mõõdikute valimist. Arutelude sarja formaadi kirjeldus Tellija soovib kaasavaid arutelusid kolmes järgmises valdkonnas: 1. Fookusvaldkond „Nutikad ja kestlikud energialahendused“ 2. Fookusvaldkond „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ 3. Kohalike ressursside väärindamine (puit ja maavarad) Kokku soovib Tellija nelja arutelu, igaüks kestvusega 2x1,5 h. Arutelude käigus soovitakse saavutada järgmist: 1. Saada tagasisidet koondatud arengusuundadele, neid vajadusel täiendada ning prioritiseerida. 3 2. Saada loetelu võimalikest riigi poolsetest tegevustest (sekkumisvajadusest), mis aitaks kaasa arengusuundade elluviimisele. 3. Sõlmida kokkulepped spetsiifiliste sihtide sõnastusest. Mõõdikute arutamine ei ole arutelude raames vajalik. Tellija on soovinud kuni 2 aruteluseminari teema kohta. Pakkuja hinnangul mahub pakkumuse ajalisse ning eelarvelisse piirangusse iga fookusvaldkonna kohta üks aruteluseminar, mis võiks kesta pool päeva kuni päev, lähtuvalt sellest, milliseks hindab Tellija osalejate valmisolekut oma aja panustamiseks. Läbirääkimiste käigus väljendas Tellija soovi ja eelistust viia iga teema kohta läbi üks kuni kolmetunnine aruteluseminar. Poolepäevane seminar võiks olla jaotatud kaheks osaks, mille vahele mahuks 15-minutiline paus. Ajakava võiks olla nt järgmine: 9.30-11.00 (90min) I osa 11.00-11.15 (15min) paus 11.15-12.45 (90min) II osa Võib eeldada, et arutelule kutsutud osapooled on hõivatud ning nende jaoks ei ole tegemist põhilise tööülesandega, mistõttu neil ei pruugi olla valmisolekut panustada rohkem kui pool päeva. Pakkuja hinnangul on teemasid, mida ühe arutelu raames katta soovitakse palju, kuid sellega saab ja tasub sobivate arutelumeetodite valimisel arvestada, mh teha valikud selles osas, millised teemad või eesmärgid on prioriteetsemad. Pakkuja esialgne ettepanek on esimeses aruteluosas tutvustada lühidalt seni valdkonnas tehtud tööd ettepanekute koondamisel. Valikukoht on, kas anda ettepanekud ka ette või paluda osalejatel rohkem valgelt lehelt mõelda. Pakkuja esialgne soovitus ajaraami arvestades on anda ettepanekud ette väiksemates gruppides tagasisidestamiseks ning prioritiseerimiseks. Kui väiksemates gruppides on mõtted kirja saanud, kõrvutatakse neid ja välja toodud prioriteete suures grupis, otsitakse ühisosa ja erisusi. Teises plokis võiks keskenduda võimalikele riigipoolsetele tegevustele. Üldine loogika võiks olla sarnane esimese plokiga – alustuseks arutelud väiksemates gruppides ning seejärel ühisosa otsimine suures grupis. Kui Pakkuja ja Tellija lepivad kokku kolmes aruteluplokis, saab teemadega minna rohkem süvitsi. Pakkuja poolt on iga arutelu juures kaks inimest – üks moderaatori ning teine tehnilise toe ja märkmete tegija rollis. Arutelude keskkonnana pakub Pakkuja välja Zoomi, mille kasutamisel on Pakkujal pikaaegne kogemus ning mille maksumus Pakkumuses sisaldub. Zoom võimaldab kõigil liituda mugavalt ja asukohast sõltumata, klõpsates lingile, mis üritusel osalemiseks edastatud on. Zoomis on võimalik jaotuda väiksematesse gruppidesse, näidata slaide, jagada ekraani, kasutada emotikone virtuaalselt reageerimiseks, teha küsitlusi jpm. Lisaks Zoomile pakub Pakkuja keskkonnana ühiselt märkmete tegemiseks välja ühe variandina Miro ning interaktiivsuse loomiseks saab kasutada veel nt Google Jamboardi, Mentimeter, Sli.do või Worksup lahendusi. Miro on virtuaalne keskkond, kuhu saab luua töölehti, teekaarte, lisandada dokumente ja fotosid ning visualiseerida arutelu all olevat teemat selle paremaks hoomamiseks. Miro on lihtne kasutada ning lisab virtuaalses keskkonnas peetavale arutelule dünaamilisust. Täpne lahenduste valik sõltub sellest, milliseks disainitakse koostöös Tellijaga arutelupäev. Tõhusaks arutlemiseks tuleb jaotuda väiksemateks gruppideks. Optimaalne grupisuurus arutlemiseks on 5-7 inimest. Väiksemate gruppide moderaatoreid saab leida nii osalejate seast (neid eelnevalt paludes ja kokkulepped sõlmides) kui Tellija esindajate hulgast. Kui paistab, et väiksemate gruppide 4 moderaatoreid piisavalt ei leidu, saab ka sellega arutelu disainimisel arvestada ning leida formaadi, mis sobiks. Küll aga tuleb arvestada, et formaadivalik (ja aruteluks ettenähtud aeg ning modereerimiskvaliteet) mõjutab oluliselt seda, kui süvitsi saab teemadega minna. Mõned võimalikud meetodid, lähenemised ja harjutused, millele tugineda: • Lumepallimeetod. Selle meetodi käigus otsitakse mõnes küsimuses kokkulepet esialgu paarides, seejärel neljakesi, seejärel kahekesi jne – arutelugrupp kasvab kui lumepall ning iga korraga jõutakse rohkem ühisele lehele. Sobib hästi teema kitsendamiseks ja ühiste seisukohtade kujundamiseks. • Erinevat tüüpi hääletamised. Teema kitsendamiseks saab teha erinevaid hääletusi, mis võivad olla nii avalikud kui salajased (vormist sõltuvad mingil määral ka inimeste vastused). Hääletada saab erinevaid eelnevalt loetletud tehnilisi platvorme kasutades, sh võimaldab virtuaalseid hääletusi läbi viia ka Zoomi keskkond ise. • Maatriksite joonistamine. Kui arutelu on jõudnud faasi, kus on tarvis erinevate suundade või tegevuste hulgast valida, saab valikuid paigutada nt maatriksile, kus üks telg illustreerib tegevuseks kuluvat aega ning teine vajaminevaid rahalisi ressursse. Niiviisi on hiljem lihtne valida nt tegevused, mis ei ole kulukad, kuid võtavad palju aega (juhul kui aega on rohkem kui rahalisi ressursse, teistes olukordades saab mõistagi teha teistsuguseid valikuid). • Erinevat tüüpi ajurünnakud, sh vaiksed ajurünnakud, mis tuginevad suulise sisendi andmise asemel või kõrval kirjaliku sisendi andmisele ja võimaldavad esile tuua laiema hulga inimeste seisukohti. Ajurünnakute puhul on oluline, et moderaator jälgiks kokkulepet, et samal ajal, kui loomingulisi ideid kogutakse, ei tohi neid kritiseerida. Loominguliste seoste loomiseks võib kasutada ka nt erinevaid pildikaarte. • Sotsiomeeter. Sotsiomeetri sisuks on paluda inimestel ruumis ringi paikneda vastusena ühele või teisele küsimusele. Selle käigus on visuaalselt näha, kes millist lähenemist pooldab ning seisukohta saavad avaldada ka need osalejad, kes verbaalselt oma mõtteid või hinnanguid jagada ei soovi. Kui inimeste seisukohad on näha, saab paluda neil omavahel debateerida. • Akvaariumimeetod. Akvaariumimeetodi keskseks komponendiks on nö sunnitud kuulamine, kus suurem osa osalejatest peab kuulama, kuidas väiksem osa ühe või teise küsimuse üle arutleb, kuid ei tohi arutelusse sekkuda. • Paneeldiskussioon. Vahel aitab vähem kaasatud osapooltele teemat avada see, kui nad saavad näha ekspertide vahelist modereeritud debatti, küsida küsimusi ning sellisel moel teemat paremini mõista ja kaasa rääkida. Arutelude puhul saab mängida nii osalejate hulga, eesmärgi, ruumi kui meetoditega (sh meetodite mängulisusega) ning erinevad lähenemised annavad erinevaid tulemusi. Esialgne ajakava ja Pakkuja ning Tellija omavaheline tööjaotus Kõik arutelud toimuksid perioodil märts-aprill 2022. Esmased kokkuvõtted antakse üle hiljemalt kaks nädalat pärast viimast üritust. Arvestada tasub, et kutsed tuleks osalejatele välja saata minimaalselt kolm nädalat enne ürituse toimumist ning et Pakkujal peab jääma piisavalt aega nii teemavaldkondade ja alateemadega tutvumiseks kui sobiva aruteluformaadi disainimiseks. Seega saaks esimene arutelu toimuda kõige varasemalt märtsi lõpus. Sobivate kuupäevade valimisel tasub lisaks Pakkuja ning Tellija graafikutele arvestada ka aruteluvaldkonnas toimuvate teiste suuremate üritustega, millega potentsiaalsed arutlejad hõivatud võivad olla. Päevade valimisel tasub samuti lähtuda valdkonna 5 eripäradest (kui neid on), kuid üldiselt tasub vältida reedeid ning esmaspäevi, mil Pakkuja senise kogemuse pinnalt võib osalemisprotsent olla madalam. Pakkuja peamised rollid on järgmised: • arutelude disainimine – sobivate meetodite, ajakava ja ülesandepüstituse valimine; • arutelude modereerimine virtuaalkeskkonnas; • pakkuda Zoomi keskkonda ja sellega kaasnevat vajalikku tehnilist tuge arutelude korraldamiseks; • vajadusel integreerida arutelusse toetavaid virtuaalseid lahendusi või keskkondi märkmete tegemiseks (nt Miro, Google Jamboard, Google Docs); • vajadusel juhendada Tellija esindajaid väiksemate grupiarutelude modereerimise osas; • teha igast arutelust lühikokkuvõte, kus on kirjas arutelu peamine sisu, põhiseisukohad ja kokkulepped. Tellijalt oodatakse järgmist: • kutsete saajate nimekirja ning e-posti aadressite jagamine; • üritusele registreerumise korraldamist, vajalike osalejate leidmist ning nendega suhtlemise korraldamist; • sissejuhatavate ja teema tausta avavate ettekannete tegemine üritustel; • asjakohaste taustamaterjalide jagamine Tellijale ning üritusel osalejatele; • vajadusel osalejate täiendav motiveerimine nt neile helistamise või võrgustikes info levitamise kaudu; • vajadusel väiksemate grupiarutelude modereerimine; • üritustele järgnev edasine suhtlus osalejatega, nt vajadusel kirjalike kommentaaride kogumine. Nii arutelude disainimine kui läbiviimine võiks toimuda Pakkuja ning Tellija tihedas omavahelises suhtluses ja koostöös. Töö maksumus ja hinnanguline ajamaht Hinnanguline ajamaht ühe arutelu kohta on järgmine (tegevustes osaleb Pakkuja poolt kaks konsultanti, va registreerimise korraldamises, mida teeb üks inimene): Aruteluteemaga tutvumine, sh kohtumised Tellija esindajatega – 20h Arutelu disainimine – 27h Arutelu modereerimine – 8h Arutelu märkmete tegemine ja korrastamine – 8h Ligikaudne ajakulu nelja arutelu kohta: 189h Töö kogumaksumuseks on 12 400 eurot. Hinnale lisandub käibemaks. 6 TÖÖVÕTULEPING nr 1.9-8/22-143-1 ERITINGIMUSED Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi tellija), ja Haap Consulting OÜ, registrikood 14383016, asukoht Tööstuse 37-1, Tallinn 10413, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Marleen Pedjasaar (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on kaasamisprotsessi läbiviimine ning tulemuste tellijale esitamine (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on sätestatud lepingule lisatud pakkumuskutses (lisas 1) ning läbirääkimiste käigus täiendatud pakkumuses (lisas 2). 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke (hange alla väikehanke piirmäära) tulemusena ning vastavalt pakkumuskutsele (lisa 1) ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele (lisa 2). 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle hiljemalt 31. oktoobriks 2022. 3. Tasu suurus Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas kaksteist tuhat nelisada (12 400) eurot, millele lisandub käibemaks. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Kadri Mats, telefon 53436001, e-post [email protected]. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on Marleen Pedjasaar, telefon 5515011, e-post [email protected]. 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1. Tellija pakkumuskutse; 5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus. 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt riigihangete registris või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/et/ministeerium-kontaktid/teated-hanketeated-ja-lepingute-uldtingimused 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. 6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/ TÖÖ ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT Tellija: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Täitja: H aap Consulting OÜ Töövõtulepingu nr 1.9-8/22-143-1 H aap Consulting OÜ , registrikood 14383016, asukoht Tööstuse 31 , Ta llinn , 10411 (edaspidi nimetatud ka „ Täitja “), mida esindab juhatuse liige Marleen Pedjasaar , ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 (edaspidi nimetatud ka „Tellija“), mida esindab Ahti Kuningas , keda edaspidi nimetatakse koos Pooled , lepivad kokku alljärgnevas: Käesolevaga tõe ndame, et Poolte vahel sõlmitud lepingu tulemusena teostatud töö ( TAIE arengukava 2021–2035 fookusvaldkondade kaasamisprotsessi läbiviimine) on Lepingus ettenähtud korras läbiviidud . Tellija kinnitab, et töö vastab Lepingus kokkulepitud ülesandele ning on Täitja poolt läbi viidud vastavalt Lepingule ja t öös ei esine puudusi. Täitja nimel kirjutas alla: Tellija nimel kirjutas alla: (allkirjastatud digitaalselt) Marleen Pedjasaar Juhatuse liige Haap Consulting OÜ (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mats fookusvaldkonna juht majandusarengu osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel