Fookusgruppide arutelude korraldamine TAIE fookusvaldkonna teekaartide
koostamiseks. Hange partneri leidmiseks.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium otsib partnerit, kes aitab virtuaalses keskkonnas
korraldada kaasamisprotsessi (arutelude sarja), mille tulemusel lepitakse kokku
fookusvaldkondade arengu prioriteetides ja koostatakse fookusvaldkondade teekaartide
dokument.
MKMi vastutusvaldkonnas on järgmised fookusvaldkonnad:
1. Nutikad ja kestlikud energialahendused
2. Digilahendused igas eluvaldkonnas
3. Kohalike ressursside väärindamine (puit ja maavarad)
KAASAMISPROTSESSI SISU
Mis on fookusvaldkonna1 teekaart?
Fookusvaldkonna teekaart on kokkulepe, mis sisaldab valdkonna sihtide, prioriteetsete
arengusuundade (alamvaldkondade) ja arenguks vajalike tegevuste kirjeldust.
Teekaart
• määratleb valdkonna arengu sihid, prioriteetsed arengusuunad (alamvaldkonnad) ja
arenguks vajalikud tegevused ning kirjeldab nende panust valdkonna arengusse;
• selle koostamise protsessiga saavutatakse siht- ja sidusrühmade kokkulepe valdkonna
sihtide, prioriteetsete arengusuundade (alamvaldkondade) ja arenguks vajalike
tegevuste osas ning luuakse selle kaudu hea alus edasisele koosloomelisele
tegutsemisele valdkonna arendamisel;
• on otseseks sisendiks valdkonnale suunatavate rahastuinstrumentide ja meetmete, aga
ka teiste valdkonda puudutavate tegevuste (nt tegevuskavade jms koostamine)
kujundamisele, kus see on asjakohane.
Nüüd on vaja laiema kaasamisprotsessi tulemusel välja selgitada ja kokku leppida,
• mis on fookusvaldkondade spetsiifilised sihid ja arengut näitavad mõõdikud;
• millised on valdkonna prioriteetsed arengusuunad (alamsuunad), millele igas
fookusvaldkonnas keskenduda;
• millised on fookusvaldkonna arenguks vajalikud esmatähtsad riigi poolsed tegevused.
1 15. juulil 2021. a kinnitas Vabariigi Valitsus Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-
2035 (TAIE arengukava). Arengukava toob esile teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse fookusvaldkonnad,
mis on olulised teadmussiirde toetamise seisukohalt. TAIE fookusvaldkonnad on Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele
vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja
ettevõtluse valdkonnad. Eelisarendamine tähendab, et eesmärgiks seatakse nende valdkondade osatähtsuse kasv Eesti
majanduses, sh ekspordis ja arenguvajaduste rahuldamisel, ning selleks vajalikku teadus- ja arendustegevust toetab riik
täiendavalt.
Selleks on vaja korraldada arutelud siht-ja sidusrühmade esindajatega.
Teemajaotus ja küsimused, millele soovime vastuseid saada:
Teema2 Kirjeldus Võimalikud suunavad Eeldatavad
küsimused väljundid
Teema 1: Koondatud Kas esialgsed arengusuunad Täiendatud ja
valdkonna arengusuundade peegeldavad potentsiaalseid struktureeritud
arengusuunade tagasisidestamine ja ärivõimalusi ja TA vajadusi arenguvõimaluste
valideerimine ja täiendamine ning fookusvaldkonnas? Kas neid on loetelu olulisuse
võimalusel võimalusel nende vaja täiendada? Millised neist järjekorras
prioritiseerimine prioritiseerimine on kõige potentsiaalikamad nii
TA mahukuse kui ärivõimaluse
mõttes? Millised on
prioriteetsed uurimissuunad
ning tehnoloogiad, millele
tuleks keskenduda?
Teema 2: Riigi Arutelu võimalikest riigi Milliseid tegevusi peaks Loetelu riigi
sekkumisvajaduse poolsetest tegevustest, tegema, et kaasa aidata poolsest
väljaselgitamine mis aitaks kaasa arengusuundade edukusele? sekkumisvajadusest
arengusuundade arengusuundade
elluviimiseks elluviimisele
Teema 3: Seatakse spetsiifilisi Kuidas hinnata arengusuuna Kokkulepe
Fookusvaldkonna sihte ja mõõdikuid panust fookusvalkonna spetsiifiliste sihtide
spetsiifilised sihid ja aruteluploki 1 raames arengusse või üldeesmärkide sõnastusest ja
mõõdikud toodud täitmisele? mõõdikutest
arengusuundadele,
juhul kui seda vajalikuks
peetakse
KAASAMISPROTSESSI TEHNILINE KIRJELDUS
Aruteludes osalejate arv fookusvaldkonna kohta: hinnanguliselt ca 60 ringis (osalejate nimekirja
põhjal)
Osalejate taust: avaliku sektori asutuste, teadusasutuste, ettevõtete jm organisatsioonide
esindajad.
Arutelude toimumise aeg: eelistatult märts-aprill 2022.
Arutelude arv:
1. Fookusvaldkond „Nutikad ja kestlikud energialahendused“ kuni 2 aruteluseminari.
2. Fookusvaldkond „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ kuni 2 aruteluseminari.
3. Kohalike ressursside väärindamine (puit ja maavarad) kuni 2 aruteluseminari.
2
Esmased ettepanekud valdkonna võimalikeks arengusuundadeks ja riigi poolseks
sekkumisvajaduseks (tegevusteks) on tehtud. Need saab arutelude aluseks võtta.
Esmaste kokkuvõtete üleandmine: kaks nädalat pärast viimast üritust
POOLTE ÜLESANDED
Vaja oleks, et korralduspartner pakuks järgmist:
• arutelude disaini – aitaks selles osas, kuidas arutelusid korraldada viisil, et saaksime
sisendi, mida meil vaja on (arutelude ülesehitus, ülesande püstitus osalejatele,
arutelude metoodika ja töövõtted, ajaplaneerimine jms);
• arutelude modereerimist, arutelude juhtimist kohapeal;
• sobivat virtuaalset keskkonda, mis võimaldaks teha ettekandeid ja arutelusid
väiksemates rühmades, sh pakuks selleks vajalikku tehnilist tuge;
• vajadusel integreeriks toetavaid virtuaalseid lahendusi, mis eesmärgile aitavad jõuda
(nt interaktiivsed virtuaalsed töölehed, visualiseerimisvahendid vms);
• registreerimise korraldamine (kutsete saatmine) ja kommunikatsiooni korraldamine
aruteludele registreerunutega (nt tehnilise info vahendamine).
• kokkuvõtted aruteludest – protokollid (mida räägiti, põhiseisukohad, põhijäreldused
või kokkulepped, kui nendeni jõuti).
MKM toetab järgmisega:
• kutsete saajate nimekiri/e-posti aadressid;
• sissejuhatav ettekanne taustaks ja vajalikud taustamaterjalid osalejatele
• edasine suhtlus osalejatega (nt kirjalikult esitatavad kommentaarid materjalile).
Ürituse viiakse läbi (arutelude korraldamine, ülesehitus, moderaatorite valik jms)
korralduspartneri ja MKMi tihedas koostöös.
HANKEMENETLUS
Hankes osalemiseks esitab pakkuja 22. veebruariks 2022 meiliaadressile
[email protected]
järgmise info:
1) Arutelude sarja formaadi kirjeldus, mis sisaldab esmast nägemust ürituste sarja
läbiviimise kohta (arutelude disaini ettepanekud, virtuaalse keskkonna kirjeldus,
vajalikud virtuaalsed lisavahendid, ajakava, töö mahu kirjeldus);
2) meeskonna koosseisu kirjeldus koos senise töökogemuse ja sarnaste tegevuste
korraldamise kogemuse kirjeldamisega (kirjeldus vabas vormis, lisada meeskonna
liikmete CV-d);
3) teenuse kogumaksumus.
Hankija jätab endale õiguse pidada pakkujatega läbirääkimisi pakkumuse sisu ja maksumuse
üle. Vastavalt läbirääkimiste pidamise vajadusele teatab hankija pakkujatele läbirääkimiste aja.
Iga pakkujaga peetakse läbirääkimisi eraldi. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed. Hankija tagab
läbirääkimiste käigus pakkujate võrdse kohtlemise.
Eduka pakkuja valiku kriteeriumideks on
1) arutelude sarja formaadi sobivus (kuivõrd see on sobiv arutelude eesmärgi
saavutamiseks, kas on arvestatud tehnilise kirjeldusega, kas pakkumine on hästi läbi
mõeldud ja lahti kirjutatud) (osakaaluga 35%);
2) meeskonna ja selle senise kogemuse sobivus (kuivõrd see on sobiv kaasamisprotsessi
korraldamiseks kirjeldatud viisil, st virtuaalselt, modereeritud aruteludega) (osakaaluga
30%);
3) teenuse kogumaksumus (osakaaluga 35%).
Hanke eeldatav maksumus on 15 000 eurot.
Võimalikud täpsustavad küsimused esitage palun meili teel:
[email protected]
„Fookusgruppide arutelude korraldamine
TAIE fookusvaldkondade teekaartide
koostamiseks“
Pakkumus
Veebruar 2022
Pakkuja kirjeldus
Haap Consulting OÜ on konsultatsiooniettevõte, mille põhilisteks tegevussuundadeks on uuringute ja
analüüside läbiviimine, rahastustaotluste kirjutamine ning kommunikatsiooniteenuse osutamine.
Lisaks ning eelnevate suundade osana pakub ettevõte arutelude juhtimise ja projektijuhtimise
teenust. Ettevõtte klientide hulgas on nii mitmed avaliku sektori asutused, nagu Sotsiaalministeerium,
Justiitsministeerium, Keskkonnaministeerium ja Haridus- ja Noorteamet kui paljud eraettevõtted.
Ettevõtte üks asutajatest ning juhtidest, Marleen Pedjasaar, on kogenud arutelude disainer ja
moderaator, olles viinud läbi arvukalt nii avalikke kui kinniseid arutelusid nii erasektorile kui avalikule
sektorile. Marleeni kliendid avalikust sektorist on muuhulgas olnud SA Praxis (sh riigihanke
„Poliitikakujundamise alused: mõju hindamise ja kaasamise põhimõtted ning -võtted“ koolitaja),
Kultuuriministeerium (sh "Kultuuripoliitika 2030" aruteluseeriate disainer ja moderaator),
Sotsiaalministeerium, Riigikogu Arenguseire Keskus, Tallinna Linnakantselei, Tallinna
Keskraamatukogu, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Energia, Eesti Kunstiakadeemia,
Kodanikuühiskonna Sihtkapital, SA Archimedes jt.
Lisaks on Marleen töötanud Vabaühenduste Liidus, kus tema ülesannete hulka kuulus Huvikaitselabori
koordineerimine, mille sisuks oli koolitada erinevaid vabaühendusi kaasamisega seotud teemadel.
Marleen on ka pikaajaline argumenteerimiskoolitaja, olles toetanud väga erineva valdkonna
ametnikke oma sõnumite selgemal edastamisel, sh sageli seotult just kaasamisprotsessidega.
Pakkuja meeskond ja meeskonna varasem kogemus
Pakkuja meeskonnas on kolm liiget – Marleen Pedjasaar, Laura Kalda ja Age Toomla. Kõigil kolmel on
kogemus arutelude juhtimise ja disainimisega. Käesoleva pakkumuse raames oleks peamiseks
moderaatoriks ja aruteludisaineriks Marleen Pedjasaar, toetavates rollides Laura Kalda või Age
Toomla. Igal üritusel ning ürituse ettevalmistuse juures oleks Pakkuja poolt kaks konsultanti – seda nii
riskide maandamiseks (nt haigestumised) kui selleks, et samaaegselt oleks võimalik nii üritust sisuliselt
modereerida, tehniliselt teostada (nt osalejate jagamine väiksematesse gruppidesse Zoomis) kui ka
märkmeid teha. Meeskonnaliikmed jagaks omavahel ka üritustele registreerumise korraldamise.
Marleen Pedjasaar
Varasem kogemus kaasamisürituste ja muude ürituste modereerimisel ja disainimisel:
1. Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIK) e-mõttetalgute moderaator perioodil oktoober 2020-
november 2021. E-mõttetalgute eesmärk oli koguda sisendit loomaks psüühikahäiretega
inimeste huvide eest seisev võrgustik ning seeria koosnes kolmest järgmisest arutelust:
“Kuidas kaitsta psüühikahäirega inimeste huvisid?”, oktoober 2020
“Psühhiaater ja patsient - võimalusi paremaks partnerluseks”, mai 2021
“Psüühikahäiretega inimesed tööturul - kuidas ületada takistusi?”, november 2021
Marleeni rolliks oli arutelude disainimine, kaasmoderaatorite juhendamine ning arutelude
modereerimine. Olulisemate siht- ja sidusrühmadena olid aruteludesse kaasatud psüühikahäiretega
inimesed ja nende esindusorganisatsioonid, psühhiaatrid, vaimse tervise spetsialistid, tööandjad ja
Töötukassa esindajad. Töö tellijaks oli Eesti Puuetega Inimeste Koda.
2
2. “Kultuuripoliitika 2030” kaasamisarutelude disainimine ja modereerimine perioodil oktoober
2018-mai 2019. Sellesse perioodi jäi kuue suurema kaasamisarutelu disainimine ja modereerimine,
sealjuures toimusid arutelud üle Eesti (osalejaid igas arutelus ca 50). Arutelude eesmärgiks oli koguda
olulisemate siht- ja sidusrühmade (peamiselt loomeinimesed või loomeinimesi koondavad liidud,
tööandjad) sisendit visioonidokumendiks “Kultuur 2030”. Marleeni rolliks oli lisaks arutelude
disainimisele ja ettevalmistamisele ka ministeeriumipoolse meeskonna töökoosolekute
modereerimine, et integreerida saadud sisend valmivasse dokumenti ning kaasmoderaatoritest
sisuekspertide töö koordineerimine ja nende kaasamine. Lisaks nõustas Marleen kogu
kaasamisprotsessi kommuniaktsiooni osas. Töö tellijaks oli Kultuuriministeerium.
3. “Keskkonnakaitseluba 3.0” kaasamis- ja koosloomeprotsessi disain, kaasamisürituste
planeerimine ja elluviimine, nõustamine kaasamise ja koosloome korraldamiseks, erinevate kaasamist
ja koosloomet toetavate meetodite kasutamine. "Keskkonnakaitseluba 3.0" eesmärk on korrastada
keskkonnakaitselubade süsteemi, et nõuded loa taotlejatele oleksid proportsionaalsed ja mõistlikud,
arvestades tegevuste võimalikku keskkonnamõju. Aruteludes osalesid nii Keskkonnaministeeriumi,
Keskkonnaameti kui Keskkonnaagentuuri ametnikud, ettevõtjad ja valdkonnas tegutsevad
konsultandid. Protsess sai alguse mais 2021 ning lõppes jaanuaris 2022. Selle perioodi sisse mahtus
seitse erinevat kaasamisüritust ning hulgaliselt töökoosolekuid. Töö tellijaks oli
Keskkonnaministeerium.
Marleen on modereerinud mitmeid avalikke debatte, sh 2019 aastal Arvamusfestivali lõpuarutelu
parlamendierakonna esimeeste vahel.
Laura Kalda
Laura on nii vedanud erinevaid arutelusid kui koolitanud. Hiljutisemate kogemuste hulka kuulub
ühiskondlikele algatustele mõeldud NULA inkubaatori raames töötubade vedamine kui
Statistikaametis küsitlejate koolitamine.
Age Toomla
Age peamine arutelujuhtimise kogemus pärineb Eesti Väitlusseltsi juurest, kus ta on nii projektijuhi
kui vabatahtlikuna panustanud erinevate debattide disainimisse ja läbiviimisse. Politoloogina on Agel
hea arusaam erinevatest ühiskondlikest teemadest ning analüütikuna mõistab ta hästi nii
poliitikaloomet kui sinna juurde sobivate mõõdikute valimist.
Arutelude sarja formaadi kirjeldus
Tellija soovib kaasavaid arutelusid kolmes järgmises valdkonnas:
1. Fookusvaldkond „Nutikad ja kestlikud energialahendused“
2. Fookusvaldkond „Digilahendused igas eluvaldkonnas“
3. Kohalike ressursside väärindamine (puit ja maavarad)
Kokku soovib Tellija nelja arutelu, igaüks kestvusega 2x1,5 h.
Arutelude käigus soovitakse saavutada järgmist:
1. Saada tagasisidet koondatud arengusuundadele, neid vajadusel täiendada ning
prioritiseerida.
3
2. Saada loetelu võimalikest riigi poolsetest tegevustest (sekkumisvajadusest), mis aitaks kaasa
arengusuundade elluviimisele.
3. Sõlmida kokkulepped spetsiifiliste sihtide sõnastusest. Mõõdikute arutamine ei ole arutelude
raames vajalik.
Tellija on soovinud kuni 2 aruteluseminari teema kohta. Pakkuja hinnangul mahub pakkumuse ajalisse
ning eelarvelisse piirangusse iga fookusvaldkonna kohta üks aruteluseminar, mis võiks kesta pool
päeva kuni päev, lähtuvalt sellest, milliseks hindab Tellija osalejate valmisolekut oma aja
panustamiseks. Läbirääkimiste käigus väljendas Tellija soovi ja eelistust viia iga teema kohta läbi üks
kuni kolmetunnine aruteluseminar.
Poolepäevane seminar võiks olla jaotatud kaheks osaks, mille vahele mahuks 15-minutiline paus.
Ajakava võiks olla nt järgmine:
9.30-11.00 (90min) I osa
11.00-11.15 (15min) paus
11.15-12.45 (90min) II osa
Võib eeldada, et arutelule kutsutud osapooled on hõivatud ning nende jaoks ei ole tegemist põhilise
tööülesandega, mistõttu neil ei pruugi olla valmisolekut panustada rohkem kui pool päeva.
Pakkuja hinnangul on teemasid, mida ühe arutelu raames katta soovitakse palju, kuid sellega saab ja
tasub sobivate arutelumeetodite valimisel arvestada, mh teha valikud selles osas, millised teemad või
eesmärgid on prioriteetsemad. Pakkuja esialgne ettepanek on esimeses aruteluosas tutvustada
lühidalt seni valdkonnas tehtud tööd ettepanekute koondamisel. Valikukoht on, kas anda ettepanekud
ka ette või paluda osalejatel rohkem valgelt lehelt mõelda. Pakkuja esialgne soovitus ajaraami
arvestades on anda ettepanekud ette väiksemates gruppides tagasisidestamiseks ning
prioritiseerimiseks. Kui väiksemates gruppides on mõtted kirja saanud, kõrvutatakse neid ja välja
toodud prioriteete suures grupis, otsitakse ühisosa ja erisusi. Teises plokis võiks keskenduda
võimalikele riigipoolsetele tegevustele. Üldine loogika võiks olla sarnane esimese plokiga – alustuseks
arutelud väiksemates gruppides ning seejärel ühisosa otsimine suures grupis. Kui Pakkuja ja Tellija
lepivad kokku kolmes aruteluplokis, saab teemadega minna rohkem süvitsi. Pakkuja poolt on iga
arutelu juures kaks inimest – üks moderaatori ning teine tehnilise toe ja märkmete tegija rollis.
Arutelude keskkonnana pakub Pakkuja välja Zoomi, mille kasutamisel on Pakkujal pikaaegne kogemus
ning mille maksumus Pakkumuses sisaldub. Zoom võimaldab kõigil liituda mugavalt ja asukohast
sõltumata, klõpsates lingile, mis üritusel osalemiseks edastatud on. Zoomis on võimalik jaotuda
väiksematesse gruppidesse, näidata slaide, jagada ekraani, kasutada emotikone virtuaalselt
reageerimiseks, teha küsitlusi jpm. Lisaks Zoomile pakub Pakkuja keskkonnana ühiselt märkmete
tegemiseks välja ühe variandina Miro ning interaktiivsuse loomiseks saab kasutada veel nt Google
Jamboardi, Mentimeter, Sli.do või Worksup lahendusi. Miro on virtuaalne keskkond, kuhu saab luua
töölehti, teekaarte, lisandada dokumente ja fotosid ning visualiseerida arutelu all olevat teemat selle
paremaks hoomamiseks. Miro on lihtne kasutada ning lisab virtuaalses keskkonnas peetavale
arutelule dünaamilisust. Täpne lahenduste valik sõltub sellest, milliseks disainitakse koostöös Tellijaga
arutelupäev.
Tõhusaks arutlemiseks tuleb jaotuda väiksemateks gruppideks. Optimaalne grupisuurus arutlemiseks
on 5-7 inimest. Väiksemate gruppide moderaatoreid saab leida nii osalejate seast (neid eelnevalt
paludes ja kokkulepped sõlmides) kui Tellija esindajate hulgast. Kui paistab, et väiksemate gruppide
4
moderaatoreid piisavalt ei leidu, saab ka sellega arutelu disainimisel arvestada ning leida formaadi,
mis sobiks. Küll aga tuleb arvestada, et formaadivalik (ja aruteluks ettenähtud aeg ning
modereerimiskvaliteet) mõjutab oluliselt seda, kui süvitsi saab teemadega minna.
Mõned võimalikud meetodid, lähenemised ja harjutused, millele tugineda:
• Lumepallimeetod. Selle meetodi käigus otsitakse mõnes küsimuses kokkulepet esialgu
paarides, seejärel neljakesi, seejärel kahekesi jne – arutelugrupp kasvab kui lumepall ning
iga korraga jõutakse rohkem ühisele lehele. Sobib hästi teema kitsendamiseks ja ühiste
seisukohtade kujundamiseks.
• Erinevat tüüpi hääletamised. Teema kitsendamiseks saab teha erinevaid hääletusi, mis
võivad olla nii avalikud kui salajased (vormist sõltuvad mingil määral ka inimeste
vastused). Hääletada saab erinevaid eelnevalt loetletud tehnilisi platvorme kasutades, sh
võimaldab virtuaalseid hääletusi läbi viia ka Zoomi keskkond ise.
• Maatriksite joonistamine. Kui arutelu on jõudnud faasi, kus on tarvis erinevate suundade
või tegevuste hulgast valida, saab valikuid paigutada nt maatriksile, kus üks telg
illustreerib tegevuseks kuluvat aega ning teine vajaminevaid rahalisi ressursse. Niiviisi on
hiljem lihtne valida nt tegevused, mis ei ole kulukad, kuid võtavad palju aega (juhul kui
aega on rohkem kui rahalisi ressursse, teistes olukordades saab mõistagi teha
teistsuguseid valikuid).
• Erinevat tüüpi ajurünnakud, sh vaiksed ajurünnakud, mis tuginevad suulise sisendi
andmise asemel või kõrval kirjaliku sisendi andmisele ja võimaldavad esile tuua laiema
hulga inimeste seisukohti. Ajurünnakute puhul on oluline, et moderaator jälgiks
kokkulepet, et samal ajal, kui loomingulisi ideid kogutakse, ei tohi neid kritiseerida.
Loominguliste seoste loomiseks võib kasutada ka nt erinevaid pildikaarte.
• Sotsiomeeter. Sotsiomeetri sisuks on paluda inimestel ruumis ringi paikneda vastusena
ühele või teisele küsimusele. Selle käigus on visuaalselt näha, kes millist lähenemist
pooldab ning seisukohta saavad avaldada ka need osalejad, kes verbaalselt oma mõtteid
või hinnanguid jagada ei soovi. Kui inimeste seisukohad on näha, saab paluda neil
omavahel debateerida.
• Akvaariumimeetod. Akvaariumimeetodi keskseks komponendiks on nö sunnitud
kuulamine, kus suurem osa osalejatest peab kuulama, kuidas väiksem osa ühe või teise
küsimuse üle arutleb, kuid ei tohi arutelusse sekkuda.
• Paneeldiskussioon. Vahel aitab vähem kaasatud osapooltele teemat avada see, kui nad
saavad näha ekspertide vahelist modereeritud debatti, küsida küsimusi ning sellisel moel
teemat paremini mõista ja kaasa rääkida.
Arutelude puhul saab mängida nii osalejate hulga, eesmärgi, ruumi kui meetoditega (sh meetodite
mängulisusega) ning erinevad lähenemised annavad erinevaid tulemusi.
Esialgne ajakava ja Pakkuja ning Tellija omavaheline
tööjaotus
Kõik arutelud toimuksid perioodil märts-aprill 2022. Esmased kokkuvõtted antakse üle hiljemalt kaks
nädalat pärast viimast üritust. Arvestada tasub, et kutsed tuleks osalejatele välja saata minimaalselt
kolm nädalat enne ürituse toimumist ning et Pakkujal peab jääma piisavalt aega nii teemavaldkondade
ja alateemadega tutvumiseks kui sobiva aruteluformaadi disainimiseks. Seega saaks esimene arutelu
toimuda kõige varasemalt märtsi lõpus. Sobivate kuupäevade valimisel tasub lisaks Pakkuja ning Tellija
graafikutele arvestada ka aruteluvaldkonnas toimuvate teiste suuremate üritustega, millega
potentsiaalsed arutlejad hõivatud võivad olla. Päevade valimisel tasub samuti lähtuda valdkonna
5
eripäradest (kui neid on), kuid üldiselt tasub vältida reedeid ning esmaspäevi, mil Pakkuja senise
kogemuse pinnalt võib osalemisprotsent olla madalam.
Pakkuja peamised rollid on järgmised:
• arutelude disainimine – sobivate meetodite, ajakava ja ülesandepüstituse valimine;
• arutelude modereerimine virtuaalkeskkonnas;
• pakkuda Zoomi keskkonda ja sellega kaasnevat vajalikku tehnilist tuge arutelude
korraldamiseks;
• vajadusel integreerida arutelusse toetavaid virtuaalseid lahendusi või keskkondi
märkmete tegemiseks (nt Miro, Google Jamboard, Google Docs);
• vajadusel juhendada Tellija esindajaid väiksemate grupiarutelude modereerimise osas;
• teha igast arutelust lühikokkuvõte, kus on kirjas arutelu peamine sisu, põhiseisukohad ja
kokkulepped.
Tellijalt oodatakse järgmist:
• kutsete saajate nimekirja ning e-posti aadressite jagamine;
• üritusele registreerumise korraldamist, vajalike osalejate leidmist ning nendega
suhtlemise korraldamist;
• sissejuhatavate ja teema tausta avavate ettekannete tegemine üritustel;
• asjakohaste taustamaterjalide jagamine Tellijale ning üritusel osalejatele;
• vajadusel osalejate täiendav motiveerimine nt neile helistamise või võrgustikes info
levitamise kaudu;
• vajadusel väiksemate grupiarutelude modereerimine;
• üritustele järgnev edasine suhtlus osalejatega, nt vajadusel kirjalike kommentaaride
kogumine.
Nii arutelude disainimine kui läbiviimine võiks toimuda Pakkuja ning Tellija tihedas omavahelises
suhtluses ja koostöös.
Töö maksumus ja hinnanguline ajamaht
Hinnanguline ajamaht ühe arutelu kohta on järgmine (tegevustes osaleb Pakkuja poolt kaks
konsultanti, va registreerimise korraldamises, mida teeb üks inimene):
Aruteluteemaga tutvumine, sh kohtumised Tellija esindajatega – 20h
Arutelu disainimine – 27h
Arutelu modereerimine – 8h
Arutelu märkmete tegemine ja korrastamine – 8h
Ligikaudne ajakulu nelja arutelu kohta: 189h
Töö kogumaksumuseks on 12 400 eurot. Hinnale lisandub käibemaks.
6
TÖÖVÕTULEPING nr 1.9-8/22-143-1
ERITINGIMUSED
Tallinn
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman
(edaspidi tellija),
ja
Haap Consulting OÜ, registrikood 14383016, asukoht Tööstuse 37-1, Tallinn 10413, mida
esindab põhikirja alusel juhatuse liige Marleen Pedjasaar (edaspidi töövõtja),
keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,
sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu
sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.
1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja
üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib
prioriteetsem dokument.
2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg
2.1. Lepingu esemeks on kaasamisprotsessi läbiviimine ning tulemuste tellijale esitamine
(edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades
sätestatud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on sätestatud lepingule lisatud
pakkumuskutses (lisas 1) ning läbirääkimiste käigus täiendatud pakkumuses (lisas 2).
2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke (hange alla väikehanke piirmäära)
tulemusena ning vastavalt pakkumuskutsele (lisa 1) ning töövõtja edukaks tunnistatud
pakkumusele (lisa 2).
2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle
hiljemalt 31. oktoobriks 2022.
3. Tasu suurus
Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas kaksteist
tuhat nelisada (12 400) eurot, millele lisandub käibemaks.
4. Poolte volitatud esindajad
4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
vastuvõtmisel on Kadri Mats, telefon 53436001, e-post
[email protected].
4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on
Marleen Pedjasaar, telefon 5515011, e-post
[email protected].
5. Lepingu lisad
5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:
5.1.1. Lisa 1. Tellija pakkumuskutse;
5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus.
6. Muud sätted
6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt riigihangete registris
või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil:
https://mkm.ee/et/ministeerium-kontaktid/teated-hanketeated-ja-lepingute-uldtingimused
6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik.
6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
Tellija Töövõtja
/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/
TÖÖ ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT Tellija: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Täitja: H aap Consulting OÜ Töövõtulepingu nr 1.9-8/22-143-1 H aap Consulting OÜ , registrikood 14383016, asukoht Tööstuse 31 , Ta llinn , 10411 (edaspidi nimetatud ka „ Täitja “), mida esindab juhatuse liige Marleen Pedjasaar , ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 (edaspidi nimetatud ka „Tellija“), mida esindab Ahti Kuningas , keda edaspidi nimetatakse koos Pooled , lepivad kokku alljärgnevas: Käesolevaga tõe ndame, et Poolte vahel sõlmitud lepingu tulemusena teostatud töö ( TAIE arengukava 2021–2035 fookusvaldkondade kaasamisprotsessi läbiviimine) on Lepingus ettenähtud korras läbiviidud . Tellija kinnitab, et töö vastab Lepingus kokkulepitud ülesandele ning on Täitja poolt läbi viidud vastavalt Lepingule ja t öös ei esine puudusi. Täitja nimel kirjutas alla: Tellija nimel kirjutas alla: (allkirjastatud digitaalselt) Marleen Pedjasaar Juhatuse liige Haap Consulting OÜ (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mats fookusvaldkonna juht majandusarengu osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium