dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigikantseleist saabunud kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. märts 2022
Viit
1.10-17/2022/2072-1
Registreeritud
18. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2022
Vastutaja
Sille Kraam (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond)
Lahendamise tähtaeg
17. aprill 2022

Failid

  • 📎91-st.asice204 KB
  • 📎E-kiri.pdf65 KB

Sisu (failidest)

Vabariigi Valitsus KORRALDUS 17. märts 2022 nr 91 Vaideotsus Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2022. a määruse nr 3 „Kirmsi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ kehtetuks tunnistamise ja vaidemenetluse ajaks nimetatud määruse kehtivuse peatamise nõudes MTÜ Eesti Metsa Abiks 14. veebruari 2022. a vaie lahendatakse ja korraldus kehtestatakse haldusmenetluse seaduse § 73 lõike 2 alusel. 1. Asjaolud ja menetluse käik Vabariigi Valitsus kehtestas 13. jaanuaril 2022. a määruse nr 3 „Kirmsi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ (edaspidi VV määrus nr 3). Kaitseala moodustati suures osas juba 2005. aastast Kirmsi hoiualana kaitse all olnud ala põhjal. Seetõttu on VV määruse nr 3 §-ga 9 tunnistatud kehtetuks ka Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2005. a määruse nr 183 „Hoiualade kaitse alla võtmine Põlva maakonnas“ § 1 lõike 1 punkt 7 ja lisa (Kirmsi hoiuala kaart). 14. veebruaril 2022. a esitas MTÜ Eesti Metsa Abiks (edaspidi vaide esitaja) Vabariigi Valitsusele vaide, et tunnistada kehtetuks VV määruse nr 3 redaktsioon, mis jõustus 28. jaanuaril 2022. a, ja vaidemenetluse ajaks nimetatud määruse kehtivus peatada. Vaide esitaja tugineb vaide esitamise õiguse põhistamisel halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lõikele 2 koostoimes keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 30 lõikega 2, mis sätestab keskkonnaorganisatsiooni avalikes huvides kaebeõiguse. Vaide esitaja leiab, et Kirmsi looduskaitsealast on põhjendamatult jäänud välja osa Kirmsi hoiualast. VV määruse nr 3 seletuskirjast nähtub, et kavas on vähendada loodusala kahel eramaal kokku 21,7 ha (mida kindlasti ei kompenseeri ka loodusala suurendamine läänes kahel eramaal kokku 4,9 ha). Kirmsi looduskaitseala moodustamisel ei ole asjakohaselt hinnatud määruse mõju Kirmsi hoiualale ehk Kirmsi loodusalale. Määruse seletuskirjas on käsitletud vaid ühe, Ritskametsa kinnistul asuva elupaiga väljajätmist looduskaitsealast, teise sama tüüpi elupaiga väljajätmist ei ole käsitletud. Vaide esitaja leiab, et vaidlustatud määrus tooks kaasa ohu 91D0* tüüpi elupaiga kadumiseks Kirmsi hoiualal. Vaide esitaja märgib, et 2021. aastal tehtud Kirmsi looduskaitseala inventuurist on välja jäänud Kirmsi hoiuala osa. Vaide esitajale jääb arusaamatuks, miks ei inventeeritud kogu hoiuala, mis oleks andnud selguse ka hoiuala osa kohta, mis kaitse alt välja arvati. Vaide esitaja leiab, et looduskaitseala kaitse alla võtmisel ei ole asjakohaselt hinnatud mõju Kirmsi hoiuala terviklikkusele ja ühtlasi Natura elupaikade säilimisele Kirmsi hoiualal, mida oleks pidanud tegema, arvestades, et hoiuala pindala soovitakse vähendada ja esmatähtsaid metsaelupaiku kaitse alt välja arvata. Samuti ei ole määruses esile toodud kaitseala piiride ja loodusala vähendamise otsuse põhjuseid. Määrusest ei nähtu, et hoiuala vähendamise otsus tugineks asjaoludele, mis on seotud 2 inimeste tervise või avaliku julgeolekuga või esmatähtsate soodsate tagajärgedega keskkonnale direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt. Seetõttu on määrus vastuolus kehtivate õigusnormidega. Riigikantselei 15. veebruari 2022. a resolutsiooniga nr 7-10/22-00363 tehti Keskkonnaministeeriumile ülesandeks korraldada vaide lahendamise ettevalmistamine ja vajaduse korral läbivaatamine ning vajaduse korral esitada ettepanek otsuse eelnõu kujul Vabariigi Valitsusele. 18. veebruaril 2022. a teavitas Keskkonnaministeerium vaide esitajaid vaide läbivaatamise tähtaja pikendamisest 30 päeva võrra (uus tähtaeg 27.03.2022), kuna küsimus vajas põhjalikumat uurimist. 2. Õiguslikud järeldused ja Vabariigi Valitsuse kaalutlused Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 71 lõike 1 alusel võib vaide esitada isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigust reguleerib KeÜS (§-d 30 ja 31), mille kohaselt eeldatakse keskkonnaorganisatsioonide õiguste rikkumist või põhjendatud huvi, kui keskkonnaorganisatsioon vastab teatud kriteeriumidele (§ 31) ja kaebuse ese on seotud keskkonnaorganisatsiooni senise tegevuse või tegevusvaldkonnaga (§ 30 lg 2). Kohtupraktika kohaselt on looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 1 alusel antud õigusaktid üksikakti sisuga (Riigikohtu üldkogu otsus 3-3-1-85-10). LKS ei näe ette erisusi haldusakti vaidlustamiseks. Vaidlustamisviide on VV määruses nr 3 esitatud ning nagu määruse seletuskirjast nähtub, oligi Riigikohtu lahendist 3-3-1-85-10 tulenevalt mõte ja eesmärk anda võimalus kaebusega kohtusse pöörduda neile, kelle subjektiivseid õigusi see puudutab. Riigikohus käsitles otsuses 3-3-1-85-10 kaebeõigust kitsalt isikute õigusi, eelkõige omandiõigusi, arvestades. Määruse vaidlustamisviites ei ole nimetatud keskkonnaorganisatsioone, kuid kaebusega saab kohtusse pöörduda ka puutumuse korral, mida keskkonnaorganisatsioonide puhul keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 30 lõikest 2 tulenevalt haldusakti vaidlustamisel eeldatakse. Vaidemenetluse korras võib HMS §-s 85 ette nähtud lahendusviisidel LKS § 10 lõike 1 alusel antud eri õigusaktide (kaitse alla võtmise otsus, kaitse alt välja arvamise otsus, kaitse-eeskirja või kaitsekorra muutmise otsus) lahendamine olla problemaatiline. Samuti ei ole vaidemenetluse korras tagatud eri tasandi (Vabariigi Valitsus, keskkonnaminister) LKS § 10 lõigete 1, 2 ja 6 alusel antud õigusaktide ühetaoline vaideõigus. Seetõttu ei ole määruse vaidlustamisviites vaide esitamise võimalust esile toodud. VV määruse nr 3 menetlus oli avalik, seega oli keskkonnaorganisatsioonidel võimalus enda arvamust menetluses avaldada ja selliselt oli ka kaasamine määruse menetluses tagatud. Avalik väljapanek toimus 22.05.–15.06.2020 Keskkonnaameti Võru kontoris. Teade kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku kohta ilmus 22. mail üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht, kohalikus ajalehes Lõunaleht 21. mail ning väljaandes Ametlikud Teadaanded 22. mail 2020. a. Lisaks avaldati teade ja viited avalikustatavatele dokumentidele Keskkonnaameti veebilehel ja Räpina valla veebilehel. Teated Kirmsi looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise kohta saadeti 18. mail 2020. a üheksale maaomanikule, sh RMK-le, lisaks Räpina Vallavalitsusele ja Keskkonnainspektsioonile. Avalikustamise käigus laekus kuus kirjalikku arvamust ning avalikul koosolekul (17.06.2020) esitati viis küsimust. Vaide esitaja edastas kaitse-eeskirja eelnõu kohta 16. juunil 2020. a ettepanekud, mis registreeriti Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis numbriga 7-4/20/8255-14. Vaide esitaja on vaides esile toonud, et Kirmsi hoiuala kaitse-eesmärk oli direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rabade (7110*), siirdesoode ja õõtsiksoode (7140) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) – kaitse. Need elupaigatüübid on seatud ka VV määruse nr 3 kohaselt Kirmsi looduskaitseala kaitse-eesmärkideks. Looduskaitseala moodustamisel lisandus kaitse-eesmärkide 3 hulka veel kahe elupaigatüübi – vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) – kaitse. Kirmsi loodusala pindala on 219,8 hektarit ja looduskaitseala moodustamisel on tehtud ettepanek (eelnõu seletuskiri lk 16) loodusala pindala suurendada 283 hektarini ehk kavas on loodusala pindala suurendada 63,2 hektari võrra. Vaide esitaja on kirjeldanud loodusala muutusi vaid eramaa osas (kaitseala idaosas väheneb loodusala kahel eramaal kokku 21,7 ha ja loodusala suureneb läänes kahel eramaal kokku 4,9 ha). Märgime, et hoiualast moodustati looduskaitseala, et tagada elupaigatüüpide, samuti laanemetsade ning kaitsealuste liikide tõhusam kaitse. Kui varem oli hoiualal võimalik metsa raiuda elupaiga kõrvalt, siis uue kaitsekorra järgi on see välistatud, kaitseala kuulub tervikuna sihtkaitsevööndisse. Loodusliku arengu tulemusel paraneb nii elupaikade kvaliteet kui ka omavaheline sidusus, samuti paraneb ökoloogiline toimivus. Vaide punktis 3 on vaide esitaja leidnud, et VV määruse nr 3 seletuskirjast selguvad vaid osaliselt põhjused, miks varem hoiualana kaitse all olnud alad kaitsealast välja jäetakse. Nagu vaide esitajate etteheitest nähtub, väheneb kaitseala piir idas tee ja soo vahele jääva põllumaa arvelt. Põllumaal kaitsealuseid liike ei kasva ja tegemist ei ole Natura elupaigatüübiga, seega on ala kaitse alt väljaarvamine põhjendatud. Metsaala väljajätmist kaitsealast on seletuskirjas põhjendatud osaliselt. Väljaarvatavad metsaosad on valdavalt majandatud ja vanematel metsaosadel on potentsiaal areneda elupaigaks 9010*. Bioloogilises mõistes küpset metsa, mis arvestab eri liikide elupaiga nõudlusi, jääb välja arvatud metsamaa sisse proportsionaalselt vähe, ligikaudu 1,9 ha, mis omakorda ei moodusta suuremat ühtset metsamassiivi. Vaide esitaja märgib, et kaitsealasse arvamata ja seda seletuskirjas põhjendamata jäetud teisel metsaalal, mis asus hoiualal, on registreeritud esmatähtis siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) elupaik. EELISe infosüsteemi järgi on kõnealune Natura elupaik (id 269 345 083) inventeeritud 2003. aastal, elupaigapolügooni kogupindala on 33,3 ha. Sellest alast on olnud looduskaitse all vaid 6,1 ha, millest kaitsealasse jääb ka praegu 1,7 ha. Paikvaatluse käigus 15. juulil 2020. a selgus, et looduskaitse all olevast elupaiga osast omakorda 2 ha ei vasta elupaigatüübi 91D0* tunnustele. See 2 ha suurune mineraliseerunud ala lahutab elupaiga kaheks eraldiseisvaks osaks. Seetõttu ei ole elupaiga soodsa seisundi säilitamine võimalik, kuna kaitstavale alale jääks ainult väga väike osa terviklikust elupaigast, mis eraldi elupaigana ei funktsioneeri. Kirmsi looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirjas ei ole piisavalt selgitatud Ritskasoo põhjaosas elupaiga 91D0* (2,4 ha) kaitse alt väljajätmise põhjuseid. Kirmsi looduskaitseala moodustamisega metsaelupaikade kaitstus ehk ala terviklikkuse kaitse summaarselt suureneb. Looduskaitseala piiritlemisel hinnati olemasolevate eesmärkide saavutamiseks vajaliku ala ulatust. Välja jäetav ala ei ole loodusala terviklikkuse tagamise jaoks oluline. Vähendamiste kompenseerimiseks ning ala eesmärkide saavutamise toetuseks on loodusala teistes kohtades kavas laiendada kokku 63,2 ha ulatuses. Keskkonnaamet on vaide esitajale avalikustamise käigus saadetud vastuses (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.07.2020 kirjana nr 7-4/20/8255-19) selgitanud, et kõnealusel elupaigal 91D0* on kaitse tagatud vaid osaliselt. Suurem osa elupaigast jääb väljapoole hoiuala. Kirjeldati, et selle elupaiga peamine tuumikala on Ritskasoo, mida ei ole Kirmsi loodusalasse arvatud. Märgime, et hoiuala moodustamise algne mõte on olnud kahe looduslikus seisundis rabamassiivi Kirmsi ja Inghara soo kaitse. Kaitsekordade uuendamiste käigus vaadatakse üle ka kaitsealade välispiiride kulgemine, vajaduse korral ala suurendades või vähendades. Mõlema soo kaitstus on uue kaitsekorraga jätkuvalt tagatud. Olemasolevaid kaitsealasid laiendatakse üldjuhul ainult väga põhjendatud juhtudel, näiteks kui ala kaitse alla võtmata jätmine ohustab kaitsealuse liigi või elupaigatüübi säilimist või seisundit Eestis/Euroopas või on tegemist I kaitsekategooriasse kuuluva liigiga. 2014. aasta piisavushinnangu järgi on Eestis elupaigatüüpide kaitseks moodustatud alasid piisavalt. Seetõttu ei ole Kirmsi looduskaitsealaga piirnevate alade kaitse alla võtmine elupaigatüüpide kaitse eesmärgil ja loodusala piiride laiendamine loodusdirektiivi elupaigatüüpide kaitseks vajalik ega põhjendatud. Ritskasoo 4 oma väikese pindala tõttu ei paku majanduslikku huvi turbakaevandamise eesmärgil ning selle kuivendamise tõenäosus on väga väike. Juhul, kui esitataks turba kaevandamiseks loataotlus, tuleb kaevandamisloa menetlemisel hinnata keskkonnamõju ja tagada, et loodusalale ebasoodsa mõjuga tegevust ei lubata. Vaide esitaja leiab, et asjaolu, et see elupaik võib liigituda suures osas potentsiaalseks elupaigaks, ei ole piisavaks argumendiks, et see kaitse alt välja arvata, arvestades hoiuala kaitse-eesmärke. Potentsiaalne elupaik tähendab seda, et alal on potentsiaal kujuneda esinduslikuks elupaigaks pikema aja jooksul. Väljaarvatav paikvaatlusalune mets ja muu mets Inghara soo ning Ritskasoo vahel saavad kujuneda elupaigaks 9010*, mis ei ole olnud hoiuala ja loodusala eesmärgiks. Suure looduskaitse väärtusega 9010* elupaigad, mille tõttu on ka elupaik kaitseala eesmärgiks seatud, paiknevad Kirmsi soost idas ning Kirmsi ja Inghara soo vahel. Elupaikade inventuuri tellimise ajendiks oli Kirmsi hoiuala kaitsekorralduskava tähtaja lõppemine 2022. aastal. Eeldati, et Kirmsi looduskaitseala kaitse-eeskiri kehtestatakse 2021. aastal ning kuna osa kaitsealast ei olnud kaitsekorralduskavas käsitletud, telliti elupaikade lauspinnaline inventuur moodustatava looduskaitseala piires. Inventuuriandmed olid uue kaitsekorralduskava lähteandmeteks. Vaides esitatud nõuet VV määruse nr 3 kehtivuse peatamiseks ei ole võimalik täita, kuna kehtiv õiguskord ei võimalda määruse kehtivust peatada. Kuna Kirmsi hoiuala enam ei ole, siis ei kehti ka LKS-kohane hoiuala kaitsekord. Kaitse alla võtmiseks ja kaitsekorra kehtestamiseks tuleks uuesti läbi viia LKS §-de 8 ja 9 kohane menetlus, mida ei ole võimalik läbida vaidemenetluse aja jooksul. Samas on VV määruse nr 3 menetluses vastupidiselt vaide nõudele välja selgitatud asjaolud, mis viitavad kaitsmisväärsete loodusväärtuste puudumisele ja mõju puudumisele ala terviklikkuse toimimiseks. Seega on olematu tõenäosus, et uues menetluses jõutaks kardinaalselt erinevale tulemusele. Kui kavandatakse tegevusi, millest tulenev ebasoodne mõju Kirmsi loodusalale ei ole välistatud, tuleb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt teha keskkonnamõju hindamine, seega ei ole VV määruse nr 3 peatamine ka põhjendatud. Eeltoodu põhjal leiab Vabariigi Valitsus, et VV määruse nr 3 menetluses ei ole rikutud menetlusnorme, uurimispõhimõtet ega põhjendamiskohustust määral, millest saaks järeldada, et otsustamisel on jõutud valele tulemusele. VV määrus nr 3 ei ole õigusvastane ning puudub vajadus ja alus VV määrus nr 3 kehtetuks tunnistada. 3. Otsus Lähtudes eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 85 punktist 4 otsustab Vabariigi Valitsus jätta vaide rahuldamata. 4. Vaidlustamisviide Haldusmenetluse seaduse § 87 lõike 1 alusel võib vaide esitaja esitada vaideotsuse peale või siis, kui ta leiab, et vaidemenetluses rikuti tema õigusi, kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5 5. Korralduse teatavaks tegemine Keskkonnaministeeriumil teha korraldus vaide esitajale MTÜ-le Eesti Metsa Abiks teatavaks. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Saatja: Riigikantselei <[email protected]> Saadetud: 18.03.2022 12:06 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Riigikantseleist saabunud kiri Riigikantselei dokumendihaldussüsteemist on Teile saadetud kirinr Reg kp 18.03.2022.Pealkiri : Vaideotsus Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2022. a määruse nr 3 „Kirmsi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri kehtetuks tunnistamise ja vaidemenetluse ajaks nimetatud määruse kehtivuse peatamise nõudesProbleemide tekkimisel palun pöörduda telefonil 693 5555 või e-posti teel: [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →