Vabariigi Valitsus
KORRALDUS
17. märts 2022 nr 91
Vaideotsus Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2022. a määruse nr 3
„Kirmsi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“
kehtetuks tunnistamise ja vaidemenetluse ajaks nimetatud
määruse kehtivuse peatamise nõudes
MTÜ Eesti Metsa Abiks 14. veebruari 2022. a vaie lahendatakse ja korraldus kehtestatakse
haldusmenetluse seaduse § 73 lõike 2 alusel.
1. Asjaolud ja menetluse käik
Vabariigi Valitsus kehtestas 13. jaanuaril 2022. a määruse nr 3 „Kirmsi looduskaitseala
moodustamine ja kaitse-eeskiri“ (edaspidi VV määrus nr 3). Kaitseala moodustati suures osas juba
2005. aastast Kirmsi hoiualana kaitse all olnud ala põhjal. Seetõttu on VV määruse nr 3 §-ga 9
tunnistatud kehtetuks ka Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2005. a määruse nr 183 „Hoiualade kaitse alla
võtmine Põlva maakonnas“ § 1 lõike 1 punkt 7 ja lisa (Kirmsi hoiuala kaart).
14. veebruaril 2022. a esitas MTÜ Eesti Metsa Abiks (edaspidi vaide esitaja) Vabariigi Valitsusele
vaide, et tunnistada kehtetuks VV määruse nr 3 redaktsioon, mis jõustus 28. jaanuaril 2022. a, ja
vaidemenetluse ajaks nimetatud määruse kehtivus peatada.
Vaide esitaja tugineb vaide esitamise õiguse põhistamisel halduskohtumenetluse seadustiku § 44
lõikele 2 koostoimes keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 30 lõikega 2, mis
sätestab keskkonnaorganisatsiooni avalikes huvides kaebeõiguse.
Vaide esitaja leiab, et Kirmsi looduskaitsealast on põhjendamatult jäänud välja osa Kirmsi hoiualast.
VV määruse nr 3 seletuskirjast nähtub, et kavas on vähendada loodusala kahel eramaal kokku
21,7 ha (mida kindlasti ei kompenseeri ka loodusala suurendamine läänes kahel eramaal kokku
4,9 ha). Kirmsi looduskaitseala moodustamisel ei ole asjakohaselt hinnatud määruse mõju Kirmsi
hoiualale ehk Kirmsi loodusalale. Määruse seletuskirjas on käsitletud vaid ühe, Ritskametsa kinnistul
asuva elupaiga väljajätmist looduskaitsealast, teise sama tüüpi elupaiga väljajätmist ei ole käsitletud.
Vaide esitaja leiab, et vaidlustatud määrus tooks kaasa ohu 91D0* tüüpi elupaiga kadumiseks Kirmsi
hoiualal.
Vaide esitaja märgib, et 2021. aastal tehtud Kirmsi looduskaitseala inventuurist on välja jäänud
Kirmsi hoiuala osa. Vaide esitajale jääb arusaamatuks, miks ei inventeeritud kogu hoiuala, mis oleks
andnud selguse ka hoiuala osa kohta, mis kaitse alt välja arvati.
Vaide esitaja leiab, et looduskaitseala kaitse alla võtmisel ei ole asjakohaselt hinnatud mõju Kirmsi
hoiuala terviklikkusele ja ühtlasi Natura elupaikade säilimisele Kirmsi hoiualal, mida oleks pidanud
tegema, arvestades, et hoiuala pindala soovitakse vähendada ja esmatähtsaid metsaelupaiku kaitse
alt välja arvata. Samuti ei ole määruses esile toodud kaitseala piiride ja loodusala vähendamise otsuse
põhjuseid. Määrusest ei nähtu, et hoiuala vähendamise otsus tugineks asjaoludele, mis on seotud
2
inimeste tervise või avaliku julgeolekuga või esmatähtsate soodsate tagajärgedega keskkonnale
direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt. Seetõttu on määrus vastuolus kehtivate õigusnormidega.
Riigikantselei 15. veebruari 2022. a resolutsiooniga nr 7-10/22-00363 tehti
Keskkonnaministeeriumile ülesandeks korraldada vaide lahendamise ettevalmistamine ja vajaduse
korral läbivaatamine ning vajaduse korral esitada ettepanek otsuse eelnõu kujul Vabariigi
Valitsusele. 18. veebruaril 2022. a teavitas Keskkonnaministeerium vaide esitajaid vaide
läbivaatamise tähtaja pikendamisest 30 päeva võrra (uus tähtaeg 27.03.2022), kuna küsimus vajas
põhjalikumat uurimist.
2. Õiguslikud järeldused ja Vabariigi Valitsuse kaalutlused
Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 71 lõike 1 alusel võib vaide esitada isik, kes leiab, et
haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
Keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigust reguleerib KeÜS (§-d 30 ja 31), mille kohaselt eeldatakse
keskkonnaorganisatsioonide õiguste rikkumist või põhjendatud huvi, kui keskkonnaorganisatsioon
vastab teatud kriteeriumidele (§ 31) ja kaebuse ese on seotud keskkonnaorganisatsiooni senise
tegevuse või tegevusvaldkonnaga (§ 30 lg 2). Kohtupraktika kohaselt on looduskaitseseaduse
(edaspidi LKS) § 10 lõike 1 alusel antud õigusaktid üksikakti sisuga (Riigikohtu üldkogu otsus
3-3-1-85-10). LKS ei näe ette erisusi haldusakti vaidlustamiseks. Vaidlustamisviide on VV määruses
nr 3 esitatud ning nagu määruse seletuskirjast nähtub, oligi Riigikohtu lahendist 3-3-1-85-10
tulenevalt mõte ja eesmärk anda võimalus kaebusega kohtusse pöörduda neile, kelle subjektiivseid
õigusi see puudutab. Riigikohus käsitles otsuses 3-3-1-85-10 kaebeõigust kitsalt isikute õigusi,
eelkõige omandiõigusi, arvestades.
Määruse vaidlustamisviites ei ole nimetatud keskkonnaorganisatsioone, kuid kaebusega saab
kohtusse pöörduda ka puutumuse korral, mida keskkonnaorganisatsioonide puhul
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 30 lõikest 2 tulenevalt haldusakti vaidlustamisel eeldatakse.
Vaidemenetluse korras võib HMS §-s 85 ette nähtud lahendusviisidel LKS § 10 lõike 1 alusel antud
eri õigusaktide (kaitse alla võtmise otsus, kaitse alt välja arvamise otsus, kaitse-eeskirja või
kaitsekorra muutmise otsus) lahendamine olla problemaatiline. Samuti ei ole vaidemenetluse korras
tagatud eri tasandi (Vabariigi Valitsus, keskkonnaminister) LKS § 10 lõigete 1, 2 ja 6 alusel antud
õigusaktide ühetaoline vaideõigus. Seetõttu ei ole määruse vaidlustamisviites vaide esitamise
võimalust esile toodud.
VV määruse nr 3 menetlus oli avalik, seega oli keskkonnaorganisatsioonidel võimalus enda arvamust
menetluses avaldada ja selliselt oli ka kaasamine määruse menetluses tagatud. Avalik väljapanek
toimus 22.05.–15.06.2020 Keskkonnaameti Võru kontoris. Teade kaitse-eeskirja avaliku
väljapaneku kohta ilmus 22. mail üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht, kohalikus ajalehes
Lõunaleht 21. mail ning väljaandes Ametlikud Teadaanded 22. mail 2020. a. Lisaks avaldati teade
ja viited avalikustatavatele dokumentidele Keskkonnaameti veebilehel ja Räpina valla veebilehel.
Teated Kirmsi looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise kohta saadeti 18. mail 2020. a
üheksale maaomanikule, sh RMK-le, lisaks Räpina Vallavalitsusele ja Keskkonnainspektsioonile.
Avalikustamise käigus laekus kuus kirjalikku arvamust ning avalikul koosolekul (17.06.2020) esitati
viis küsimust. Vaide esitaja edastas kaitse-eeskirja eelnõu kohta 16. juunil 2020. a ettepanekud, mis
registreeriti Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis numbriga 7-4/20/8255-14.
Vaide esitaja on vaides esile toonud, et Kirmsi hoiuala kaitse-eesmärk oli direktiivi 92/43/EMÜ I
lisas nimetatud elupaigatüüpide – rabade (7110*), siirdesoode ja õõtsiksoode (7140) ning siirdesoo-
ja rabametsade (91D0*) – kaitse. Need elupaigatüübid on seatud ka VV määruse nr 3 kohaselt Kirmsi
looduskaitseala kaitse-eesmärkideks. Looduskaitseala moodustamisel lisandus kaitse-eesmärkide
3
hulka veel kahe elupaigatüübi – vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad
(9080*) – kaitse. Kirmsi loodusala pindala on 219,8 hektarit ja looduskaitseala moodustamisel on
tehtud ettepanek (eelnõu seletuskiri lk 16) loodusala pindala suurendada 283 hektarini ehk kavas on
loodusala pindala suurendada 63,2 hektari võrra. Vaide esitaja on kirjeldanud loodusala muutusi vaid
eramaa osas (kaitseala idaosas väheneb loodusala kahel eramaal kokku 21,7 ha ja loodusala
suureneb läänes kahel eramaal kokku 4,9 ha). Märgime, et hoiualast moodustati looduskaitseala, et
tagada elupaigatüüpide, samuti laanemetsade ning kaitsealuste liikide tõhusam kaitse. Kui varem oli
hoiualal võimalik metsa raiuda elupaiga kõrvalt, siis uue kaitsekorra järgi on see välistatud, kaitseala
kuulub tervikuna sihtkaitsevööndisse. Loodusliku arengu tulemusel paraneb nii elupaikade kvaliteet
kui ka omavaheline sidusus, samuti paraneb ökoloogiline toimivus.
Vaide punktis 3 on vaide esitaja leidnud, et VV määruse nr 3 seletuskirjast selguvad vaid osaliselt
põhjused, miks varem hoiualana kaitse all olnud alad kaitsealast välja jäetakse. Nagu vaide esitajate
etteheitest nähtub, väheneb kaitseala piir idas tee ja soo vahele jääva põllumaa arvelt. Põllumaal
kaitsealuseid liike ei kasva ja tegemist ei ole Natura elupaigatüübiga, seega on ala kaitse alt
väljaarvamine põhjendatud. Metsaala väljajätmist kaitsealast on seletuskirjas põhjendatud osaliselt.
Väljaarvatavad metsaosad on valdavalt majandatud ja vanematel metsaosadel on potentsiaal areneda
elupaigaks 9010*. Bioloogilises mõistes küpset metsa, mis arvestab eri liikide elupaiga nõudlusi,
jääb välja arvatud metsamaa sisse proportsionaalselt vähe, ligikaudu 1,9 ha, mis omakorda ei
moodusta suuremat ühtset metsamassiivi.
Vaide esitaja märgib, et kaitsealasse arvamata ja seda seletuskirjas põhjendamata jäetud teisel
metsaalal, mis asus hoiualal, on registreeritud esmatähtis siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) elupaik.
EELISe infosüsteemi järgi on kõnealune Natura elupaik (id 269 345 083) inventeeritud 2003. aastal,
elupaigapolügooni kogupindala on 33,3 ha. Sellest alast on olnud looduskaitse all vaid 6,1 ha, millest
kaitsealasse jääb ka praegu 1,7 ha. Paikvaatluse käigus 15. juulil 2020. a selgus, et looduskaitse all
olevast elupaiga osast omakorda 2 ha ei vasta elupaigatüübi 91D0* tunnustele. See 2 ha suurune
mineraliseerunud ala lahutab elupaiga kaheks eraldiseisvaks osaks. Seetõttu ei ole elupaiga soodsa
seisundi säilitamine võimalik, kuna kaitstavale alale jääks ainult väga väike osa terviklikust
elupaigast, mis eraldi elupaigana ei funktsioneeri. Kirmsi looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu
seletuskirjas ei ole piisavalt selgitatud Ritskasoo põhjaosas elupaiga 91D0* (2,4 ha) kaitse alt
väljajätmise põhjuseid. Kirmsi looduskaitseala moodustamisega metsaelupaikade kaitstus ehk ala
terviklikkuse kaitse summaarselt suureneb. Looduskaitseala piiritlemisel hinnati olemasolevate
eesmärkide saavutamiseks vajaliku ala ulatust. Välja jäetav ala ei ole loodusala terviklikkuse
tagamise jaoks oluline. Vähendamiste kompenseerimiseks ning ala eesmärkide saavutamise
toetuseks on loodusala teistes kohtades kavas laiendada kokku 63,2 ha ulatuses. Keskkonnaamet on
vaide esitajale avalikustamise käigus saadetud vastuses (registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 16.07.2020 kirjana nr 7-4/20/8255-19) selgitanud, et kõnealusel
elupaigal 91D0* on kaitse tagatud vaid osaliselt. Suurem osa elupaigast jääb väljapoole hoiuala.
Kirjeldati, et selle elupaiga peamine tuumikala on Ritskasoo, mida ei ole Kirmsi loodusalasse arvatud.
Märgime, et hoiuala moodustamise algne mõte on olnud kahe looduslikus seisundis rabamassiivi
Kirmsi ja Inghara soo kaitse. Kaitsekordade uuendamiste käigus vaadatakse üle ka kaitsealade
välispiiride kulgemine, vajaduse korral ala suurendades või vähendades. Mõlema soo kaitstus on uue
kaitsekorraga jätkuvalt tagatud.
Olemasolevaid kaitsealasid laiendatakse üldjuhul ainult väga põhjendatud juhtudel, näiteks kui ala
kaitse alla võtmata jätmine ohustab kaitsealuse liigi või elupaigatüübi säilimist või seisundit
Eestis/Euroopas või on tegemist I kaitsekategooriasse kuuluva liigiga. 2014. aasta piisavushinnangu
järgi on Eestis elupaigatüüpide kaitseks moodustatud alasid piisavalt. Seetõttu ei ole Kirmsi
looduskaitsealaga piirnevate alade kaitse alla võtmine elupaigatüüpide kaitse eesmärgil ja loodusala
piiride laiendamine loodusdirektiivi elupaigatüüpide kaitseks vajalik ega põhjendatud. Ritskasoo
4
oma väikese pindala tõttu ei paku majanduslikku huvi turbakaevandamise eesmärgil ning selle
kuivendamise tõenäosus on väga väike. Juhul, kui esitataks turba kaevandamiseks loataotlus, tuleb
kaevandamisloa menetlemisel hinnata keskkonnamõju ja tagada, et loodusalale ebasoodsa mõjuga
tegevust ei lubata.
Vaide esitaja leiab, et asjaolu, et see elupaik võib liigituda suures osas potentsiaalseks elupaigaks, ei
ole piisavaks argumendiks, et see kaitse alt välja arvata, arvestades hoiuala kaitse-eesmärke.
Potentsiaalne elupaik tähendab seda, et alal on potentsiaal kujuneda esinduslikuks elupaigaks pikema
aja jooksul. Väljaarvatav paikvaatlusalune mets ja muu mets Inghara soo ning Ritskasoo vahel
saavad kujuneda elupaigaks 9010*, mis ei ole olnud hoiuala ja loodusala eesmärgiks. Suure
looduskaitse väärtusega 9010* elupaigad, mille tõttu on ka elupaik kaitseala eesmärgiks seatud,
paiknevad Kirmsi soost idas ning Kirmsi ja Inghara soo vahel.
Elupaikade inventuuri tellimise ajendiks oli Kirmsi hoiuala kaitsekorralduskava tähtaja lõppemine
2022. aastal. Eeldati, et Kirmsi looduskaitseala kaitse-eeskiri kehtestatakse 2021. aastal ning kuna
osa kaitsealast ei olnud kaitsekorralduskavas käsitletud, telliti elupaikade lauspinnaline inventuur
moodustatava looduskaitseala piires. Inventuuriandmed olid uue kaitsekorralduskava
lähteandmeteks.
Vaides esitatud nõuet VV määruse nr 3 kehtivuse peatamiseks ei ole võimalik täita, kuna kehtiv
õiguskord ei võimalda määruse kehtivust peatada. Kuna Kirmsi hoiuala enam ei ole, siis ei kehti ka
LKS-kohane hoiuala kaitsekord. Kaitse alla võtmiseks ja kaitsekorra kehtestamiseks tuleks uuesti
läbi viia LKS §-de 8 ja 9 kohane menetlus, mida ei ole võimalik läbida vaidemenetluse aja jooksul.
Samas on VV määruse nr 3 menetluses vastupidiselt vaide nõudele välja selgitatud asjaolud, mis
viitavad kaitsmisväärsete loodusväärtuste puudumisele ja mõju puudumisele ala terviklikkuse
toimimiseks. Seega on olematu tõenäosus, et uues menetluses jõutaks kardinaalselt erinevale
tulemusele. Kui kavandatakse tegevusi, millest tulenev ebasoodne mõju Kirmsi loodusalale ei ole
välistatud, tuleb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt teha
keskkonnamõju hindamine, seega ei ole VV määruse nr 3 peatamine ka põhjendatud.
Eeltoodu põhjal leiab Vabariigi Valitsus, et VV määruse nr 3 menetluses ei ole rikutud
menetlusnorme, uurimispõhimõtet ega põhjendamiskohustust määral, millest saaks järeldada, et
otsustamisel on jõutud valele tulemusele. VV määrus nr 3 ei ole õigusvastane ning puudub vajadus
ja alus VV määrus nr 3 kehtetuks tunnistada.
3. Otsus
Lähtudes eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 85 punktist 4 otsustab Vabariigi Valitsus jätta
vaide rahuldamata.
4. Vaidlustamisviide
Haldusmenetluse seaduse § 87 lõike 1 alusel võib vaide esitaja esitada vaideotsuse peale või siis, kui
ta leiab, et vaidemenetluses rikuti tema õigusi, kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates.
5
5. Korralduse teatavaks tegemine
Keskkonnaministeeriumil teha korraldus vaide esitajale MTÜ-le Eesti Metsa Abiks teatavaks.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Saatja: Riigikantselei <
[email protected]>
Saadetud: 18.03.2022 12:06
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Riigikantseleist saabunud kiri
Riigikantselei dokumendihaldussüsteemist on Teile saadetud kirinr Reg kp
18.03.2022.Pealkiri : Vaideotsus Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2022. a
määruse nr 3 „Kirmsi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
kehtetuks tunnistamise ja vaidemenetluse ajaks nimetatud määruse
kehtivuse peatamise nõudesProbleemide tekkimisel palun pöörduda telefonil
693 5555 või e-posti teel:
[email protected]