dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. märts 2022
Viit
2-7/2022/1684
Registreeritud
18. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kaitseministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2022
Vastutaja
Hana-Maarja Helinurm (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Meremajandusosakond)

Failid

  • 📎2-720221684 18.03.2022 Väljaminev kiri.asice530 KB

Sisu (failidest)

Teie 03.03.2022 nr 5-13/22/932; KAM/22- Kaitseministeerium 0244/-1K [email protected] Sakala 1 Meie 18.03.2022 nr 2-7/2022/1684 15094, Tallinn Arvamus Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule Austatud minister Kalle Laanet Esitasite 03.03.2022 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) kooskõlastamiseks "Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse" (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) eelnõu. Alljärgnevalt esitame oma arvamuse ja märkused eelnõus kaubandusliku meresõidu koodeksis (edaspidi KMSK) ja meresõiduohutuse seaduses (edaspidi MSOS) ette nähtud muudatuste kohta. 1. Eelnõu § 4 punkti 2 kohaselt täiendatakse KMSK § 112 esimese lõigu esimest lauset pärast sõna „politseiasutus“ sõnadega „või Kaitsevägi“ vastavas käändes. Seega oleks KMSK § 112 esimene lause eelnõuga planeeritu kohaselt sõnastatud järgmiselt: „Kui uppunud vara takistab üldkasutataval veeteel laevaliiklust, meretööndust või hüdrotehnilisi töid või ohustab inimeste elu või tervist või keskkonda või on randa või kaldale uhutud või ulatub osaliselt veest välja, on Transpordiametil õigus kooskõlastatult politseiasutusega või Kaitseväega määrata asjaolusid arvesse võttes kindlaks vara ülestõstmise tähtaeg ja teha uppunud vara omanikule ettekirjutus vara määratud tähtaja jooksul üles tõsta.“ Eelnõu seletuskirjas on selgitusena välja toodud: „KMSK §-des 111, 112 ja 114 tehakse Kaitseväe ja PPA pädevusjaotusest tulenevad muudatused. Selleks lisatakse sätetesse ka Kaitsevägi, sest merel hakkab korraldama võimaliku merereostuse likvideerimist Kaitsevägi ning piiriveekogul ja laevatataval siseveekogul jääb seda korraldama PPA.“. MKM-i hinnangul jääb eelnõu ja seletuskirja põhjal ebaselgeks, kumma asutusega (s.o kas politseiasutuse või Kaitseväega) peab Transpordiamet kooskõlastama vara ülestõstmise tähtaja või mille alusel Transpordiamet peaks valima, kumma asutusega nimetatud tähtaeg kooskõlastatakse. Eelduslikult peaks Transpordiamet kooskõlastama nimetatud tähtaja Kaitseväega merereostusohu korral ning politseiasutusega laevaliiklust, meretööndust või hüdrotehnilisi töid segavatel vmt juhtudel, ent eelnõust ega seletuskirjast ei ole võimalik seda konkreetselt välja lugeda. Seletuskirjas mainitakse „pädevusjaotusest tulenevaid muudatusi“, ent pädevusjaotust KMSK §-s 112 ei nähtu. Palume eelnõud antud aspektist korrigeerida, sest kohustusnorm peab olema Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Transpordiametile kui normi adressaadile arusaadav ja andma selge käitumisjuhise. Täiendavalt märgime, et keeleliselt oleks korrektsem kirjutada „kooskõlastatult politseiasutuse või Kaitseväega“, mitte „kooskõlastatult politseiasutusega või Kaitseväega“. 2. Eelnõu § 6 punkti 10 kohaselt täiendatakse MSOS § 78 lõiget 5 selliselt, et lisatakse ka Kaitseväe nende isikute hulka, keda tuleb teavitada, kui laeval on keelatud sadamast väljuda. Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et: „Kuna Kaitsevägi saab omale piirirežiimi nõuete tagamise ülesande merel, on tal vaja selleks teada, kas laeval oli õigus sadamast lahkuda või mitte. Juhul, kui see oli keelatud, saab ta laeva vajadusel kinni pidada merel ja suunata selle tagasi sadamasse.“ Juhime tähelepanu, et kui Transpordiamet teavitab eelnõu kohaselt Kaitseväge laeva sadamast lahkumise keelust, siis samamoodi peaks Transpordiamet teavitama Kaitseväge ka sellest, kui selline keeld on tühistatud ja laeval lubatakse sadamast lahkuda. Nimetatud sadamast lahkumise lubamist puudutav teavitamiskohustus hõlmab kehtivas seaduses vaid lipuriigi pädeva asutuse teavitamist (vt MSOS § 78 lõige 10). Eelnõus on jäänud antud aspekt reguleerimata, mis tähendab, et Kaitsevägi ei saa Transpordiametilt infot sadamast lahkumise keelu tühistamise kohta ning Kaitsevägi võib põhjendamatult laeva merel kinni pidada. 3. Eelnõu § 6 punktidega 7, 8 ja 11 soovitakse määrata Kaitsevägi Transpordiameti ja politseiasutuse kõrval üheks riikliku järelevalve asutuseks, kes teostab järelevalvet väikelaevade, alla 12 m kogupikkusega laevade ning jettide üle. Eelnõu kohaselt teostaks mainitud järelevalvet kolm täiesti erinevat riigivõimu teostavat asutust. Põhiseaduse § 94 lg 1 sätestab, et valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel ministeeriumid. Õigusteoorias domineeriva seisukoha järgi tuleb seaduses selgelt määratleda isiku põhiõiguste piiramiseks õigustatud pädev haldusorgan ja tema õigused.1 Märgime siinkohal, et MKM ei pea õigeks ja tunneb muret sellise regulatsiooni kehtestamise soovi üle, kus MKM- i valitsemisala haldusülesanded antakse täitmiseks ka Kaitseministeeriumi haldusalas olevale sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutusele. Kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega. Transpordiameti tegevusvaldkonnaks on inimeste ning vee-, õhu- ja maismaasõidukite liikuvuse kavandamine ning ohutu ja keskkonda säästva taristu tagamine. Seega on tegemist kardinaalselt erinevate ülesannetega asutuste ja valitsusaladega. MKM-ile teadaolevalt ei täida politseiasutus täna mainitud järelevalveülesandeid olulises mahus. Seletuskirjas on regulatsiooni kehtestamise vajaduse kohta selgitatud: „Kuna Kaitsevägi on niikuinii tagamas piirirežiimi merel, on mõistlik anda neile sama õigus, mis on praegu PPA-l, kui ta näeb territoriaalmeres (või ka sisemeres, kuigi viimases üldjuhul teeb järelevalvet navigatsiooni ajal PPA) kahtlaselt liikuvat väikelaeva või jetti.“ Eelnõu koostamisel ei ole seega sellise regulatsiooni kehtestamise vajadust ja sobivust riigiõiguslike aspektidega analüüsitud, vaid on lähtutud põhjendusest „on mõistlik“. Tagajärjeks on tsiviiladministratsiooni ülesannete ja sõjaväeliste ülesannete arusaamatu segunemine (sh saab see ilmselt olema arusaamatu ka järelevalve subjektidele) ning järelevalve tegemise vastutuse hajumine kolme väga erineva asutuse vahel. Eeltoodust tulenevalt leiame, et tehnilise ja ohutuse alane järelevalve pädevus peab siiski jääma Transpordiametile ning ei ole õige anda sellise järelevalve pädevust sõjalisi ülesandeid täitvale 1 TÜ Riigi- ja Rahvusvahelise õiguse instituut. Arvamus halduskorralduse uue regulatsiooni väljatöötamiskavatsuse projekti kohta, lk 4. Internetis kättesaadav: https://www.kogu.ee/wp- content/uploads/2014/03/Arvamus_halduskorralduse_kavale_02_19-2.pdf 2 (4) asutusele. Palume eelnõu algatajal sellise regulatsiooni vajadust põhjalikumalt analüüsida, konsulteerides ka Transpordiametiga, ning sellist analüüsi hiljem ka seletuskirjas kajastada, sh mõjude peatükis. 4. Eelnõu § 6 punktide 12 ja 13 kohaselt täiendatakse MSOS-i § 95 lõigetega 141 ja 151, millega soovitakse tagada isikute, kellel on Transpordiameti kui lipuriigi määratud esindaja (administratsiooni) poolt tunnustatud meresõidu diplomid ja kutsetunnistused, jätkuv tunnustamine ning õigus meresõidustaaži jätkuvale arvestamisele pärast seda, kui laev, mille peal ta teenib, läheb üle Kaitseväe laevastiku koosseisu. MKM ei nõustu kirjeldatud regulatsiooniga. MKM-i seisukohtade selgitamiseks toome esmalt välja asjakohased regulatsioonid rahvusvahelisel tasandil: - Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse alused tulenevad meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelisest konventsioonist (edaspidi STCW). STCW artikkel III punkti a) kohaselt on konventsioon rakendatav meremeestele, kes teenivad merelaevadel, millel on õigus sõita osalisriigi lipu all, välja arvatud need, kes teenivad sõjalaevadel, sõjalaevastiku abilaevadel või teistel riigi omandis olevatel ja riigi poolt käitatavatel laevadel, mis on tegevad ainult riiklikus mittekaubanduslikus meresõidus. Seega ei ole ka seletuskirjas märgitud STCW artikli IX lõige 1 kohaldatav sõjalaevadel teenivate meremeeste meresõidupraktika arvestamise seisukohast. - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/106/EÜ, 19. november 2008, meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta, artikkel 2 lõige 1 punkt a) sätestab, et direktiivi kohaldatakse meremeeste suhtes, kes teenivad liikmesriigi lipu all sõitvate merelaevade pardal, v.a sõjalaevad, mereväe abilaevad või muud laevad, mis kuuluvad liikmesriigile või mida kasutatakse ainult riiklikel mittekaubanduslikel eesmärkidel. - Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni artikkel II lõike 4 teise lause järgi ei kohaldata konventsiooni sõjalaevadele ega mereväe abilaevadele. - Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (edaspidi UNCLOS) kohaselt reguleerib sõjalaeva määratlust UNCLOS 3. jao C-alajaotise artikkel 29, mille kohaselt on konventsiooni mõistes “sõjalaev“ riigi relvajõududele kuuluv laev, millel on selle riigi päritolutunnustega pardamärgistus, mida juhib selle riigi valitsuse volitatud ohvitser, kelle nimi on nõuetekohaselt kantud teenistusnimekirja või samaväärsesse dokumenti, ning mille laevapere allub relvajõudude regulaararmee distsipliinile. UNCLOS artikkel 94 lõige 1 sätestab, et riik teostab oma lipu all sõitvate laevade haldus-, tehnilistes ja sotsiaalküsimustes oma jurisdiktsiooni ja kontrolli. Sama artikli lõike 3 punkti b) kohaselt peab riik võtma mereohutuse tagamise meetmeid, et muu hulgas tagada rahvusvahelisi nõudeid järgides mehitamist, töötingimusi ja meeskonna väljaõpet. Sama artikli lõike 4 punkti c) kohaselt tagatakse nende meetmetega, et laeva kapten, juhtkond ja vajalikul määral ka meeskond on kursis kohaldatavate rahvusvaheliste meresõiduohutust, laevakokkupõrgete vältimist, merereostuse vähendamist ja kontrolli ning raadioside pidamist käsitlevate eeskirjadega ning neile on esitatud nõue neid järgida. Seega kohaldub UNCLOS artikkel 94 tsiviillaevadele, mitte sõjalaevadele, kuivõrd sõjalaeva ei juhi kapten, vaid komandör. Sama artikli lõige 5 kordab, et meetmeid võttes peavad riigid järgima üldtunnustatud rahvusvahelisi eeskirju, korda ja tavasid ning rakendama nendest kinnipidamise tagamise abinõusid. Eeltoodust tulenevalt ei jää sõjalaevadel töötamine ja seal meresõidustaaži kogumine konventsioonide ega EL-i direktiivi kohaldamisalasse. Üheks olulisimaks põhjuseks ongi tsiviiladministratsiooni võimetus teostada järelevalvet sõjalaevadel töötamise üle samas mahus nagu tsiviillaevadel. Eestis teostab järelevalvet meremeestele kehtestatud nõuete osas Transpordiamet. Transpordiametil ei ole õigust ega võimalust teostada samas mahus järelevalvet 3 (4) sõjalaevade üle, sest sõjalaevade liikumine on salastatud, st et pole võimalik kindlaks teha, kas ja kus laev tegelikult liikus ning mis ulatuses meresõidupraktika nõudeid täidetakse. Ka sõjalaevade logiraamatud ja õppused sõjalaevadel on üldjuhul piiratud või salastatud teave, mistõttu pole võimalik meresõidustaaži täissõitmist kontrollida. Lisaks ei pruugi ka teenistusülesanded samadel ametikohtadel sõjalaeval ja tsiviillaeval kattuda, mis on vajalikud laeva käitamiseks, inimelude ohutuse tagamiseks merel ja merekeskkonna kaitseks vajalik ülesannete, mis on kindlaks määratud STCW konventsioonis. Juhime tähelepanu, et meresõidupraktika on tihedalt seotud meresõidudiplomiga, mis annab isikule, kellele see on väljastatud, õiguse töötada vastaval ametikohal ning täita ettenähtud vastutustasandiga seotud teenistusülesandeid laeval, mille tüüp, kogumahutavus ja peamasinate efektiivne koguvõimsus vastavad diplomil ning kinnituslehel kindlaksmääratule. Kui sõjalaevad suure osa aastast ei lahkugi sadamast ja meremees saab endale sellest hoolimata kõrgema diplomi, ei oma ta praktikas piisavalt kogemust, et tsiviillaeval sama kõrget ametikohta täita. Kokkuvõttes - tsiviiladministratsioon (Transpordiamet) ei oma mingit ülevaadet sõjalaevade tegevuste suhtes (sõjalaevade tehnilised andmed, sõjalaevade register, mereväelaste register, väljaõppe nõuete täitmine, samuti kõikvõimalike avariide juurdlemisel ega mereväelaste allutamisel administratiivvastutusele), mida nõuab enamik konventsioone. Kavandatava regulatsiooni tulemusena võib tekkida oht, et Transpordiameti puuduliku või vähese järelevalvevõimaluse tõttu sõjalaevade üle liiguvad ebapiisavate kompetentsidega inimesed sõjalaevadelt tsiviillaevadele, tekitades riski tsiviillaevadel sõites. Selline risk võib avalduda otseses ohus inimeludele, keskkonnale ning varale. MKM-ile teadaolevalt on eelnõu koostamisega seotud töörühm juba varasemalt jõudnud järeldusele, et laevade üleviimisega Kaitseväe koosseisu muutub laevade staatus ja katkeb laevapere (tsiviil)meresõidu staaži arvestus ja pädevused, mille tõttu võivad teenistujad lahkuda ning ei ole võimalik jätkata tegevusi samas mahus. Samas tegelike lahkujate arvu pole suudetud tänaseni kindlaks teha ning selle tõttu ei pruugi üldse personalimuudatusi tekkida. Käesolevas punktis esitatud põhjustel ei ole MKM-il võimalik antud eelnõud kooskõlastada. 5. Lõpetuseks märgime, et MKM on läbi viimas Eesti mereõiguse revisjoni, mille käigus järgnevate aastate jooksul vaadatakse üle ja korrastatakse merendusalaseid seadusi. Kui näiteks täna esinevad mõningad üksikud sätted sõjalaevade kohta MSOS-is, siis tulevikus on MKM-il plaanis hoida kommertslaevadega seotud regulatsioon eraldi sõjalaevadest. Põhjuseks on juba eelnevas punktis kirjeldatu ehk kommertslaevadele ja sõjalaevadele esitatud nõuete erisused ning allumine täiesti erinevatele administratsioonidele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Hana-Maarja Helinurm 639 7663 [email protected] 4 (4)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel