dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. märts 2022
Viit
1.9-8/S/22-209-1
Registreeritud
18. märts 2022
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.9/S Raamatupidamisarvestuse korraldamine
Sari
1.9-8/S Lepingud (töövõtt ja käsundus,haldus, liising, üür-rent, kindlustus, müük, litsentsid, ost, varaline vastutus, varakasutus) koos aktidega
Toimik
1.9-8S/2022
Vastutaja
Tauno Hilimon

Failid

  • 📎1.9-822-209-1 18.03.2022 Leping (1).asice3024 KB

Sisu (failidest)

Elanike, ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste energiatõhususe meelsusuuring Koostööpakkumus Kantar Emor Anu Varblane 28. veebruar 2022 Elanike, ettevõtjate ja Kiirülevaade koostööpakkumisest kohalike omavalitsuste energiatõhususe UURINGU SIHTRÜHM JA VALIM: Uuring viiakse läbi kolmes sihtrühmas: FOOKUSES ON JÄRGMISED TEEMAD: meelsusuuring ‒ Eesti elanikkond ehk kodutarbijad, kus küsitletakse ‒ Eesti elanike, ettevõtjate ja KOV-ide esindusliku valimina 1000 Eesti elanikku; teadlikkus, meelsus ja tegutsemine ‒ Eesti ettevõtted, kus küsitletakse ettevõtte suurusele energiatõhususe valdkonnas; ning valdkonnale esindusliku valimina vähemalt 250 ‒ olulisemad probleemkohad ja ettevõtet; võimalused nende leevendamiseks; Uuringu eesmärgiks on ‒ kohalikud omavalitsused (KOV-id), kus küsitletakse ‒ riigi roll energiatõhususe kaardistada Eesti kodutarbijate, vähemalt 40 omavalitsust, hõlmates võimalikult laia edendamisel. regiooni ning erineva suurusega omavalitsusi. kohalike omavalitsuste AJAKAVA: KÜSITLUSMEETOD: esindajate ning ettevõtjate ‒ Ankeedi kinnitus: 08.02.2022 Kombineeritud meetod: ‒ Küsitlustöö: 25.04–16.05.2022 teadlikkus energiatõhususest ‒ kvantitatiivne veebiküsitlus (CAWI) elanikkonnas; ‒ Vahearuanne: 23.05.2022 ning seda puudutavad hoiakud. ‒ kvantitatiivne telefoniküsitlus (CATI) ettevõtete seas; ‒ kvantitatiivne veebiküsitlus (CAWI) koos vajaduspõhise ‒ Lõplik uuringuaruanne: hiljemalt telefoni teel kontakteerumisega kohalike omavalitsuste 02.09.2022 seas. ‒ Esitlus: kokkuleppel VÄLJUND: KONTAKT JA LISAINFO ‒ Uuringu lõpparuanne eesti keeles, kokkuvõte eesti ja Anu Varblane inglise keeles ning visuaalne infoleht uuringu Uuringu maksumus Kantar Emor, uuringuekspert põhilistest tulemustest ja järeldustest väljapakutud mahus on [email protected] ‒ Uuringuandmed Excelis 27 900 eurot Tel: 527 8058 (lisandub käibemaks 20%) ‒ Uuringutulemuste suuline esitlus ning esitlusfail © Emor AS 2 Sisukord 1 Pakkuja lühitutvustus 4 2 Uuringu taust ja eesmärk 7 3 Uuringu sihtrühm ja metoodika 10 3.1 Eesti elanike ehk kodutarbijate sihtrühm 12 3.2 Eesti ettevõtete sihtrühm 17 3.3 Kohalike omavalitsuste sihtrühm 20 4 Andmete analüüs ning väljund 22 5 Tegevuskava ja ajaplaan 28 6 Kantar Emori uuringumeeskond ja varasemad kogemused 32 7 Maksumus 40 8 Lisa 43 © Emor AS 3 1 Pakkuja lühitutvustus Pakkuja lühitutvustus AS Emor on 1990. aastal loodud turundus- ja sotsiaaluuringute, konsultatsioonide ja analüüsiteenuste pakkuja. AS Emor kuulub maailma juhtiva teabe- ja konsultatsioonifirma Kantar üleilmsesse kontserni. Alates 2016. aastast tegutseb AS Emor kaubamärgi Kantar Emor all. Kantar Emor pakub mitmekülgseid uuringulahendusi, konsultatsiooni ja andmete mõtestamist ning Kantari rahvusvahelisi teenuseid. Ettevõttel on 30 aasta pikkune kogemus nii era-, avalikus kui ka mittetulundussektoris teabepartneriks olemisel. Aasta jooksul teeme üle kahesaja uuringu- ja analüüsiprojekti, mille tarbeks viisime näiteks ainuüksi 2021. aastal läbi 265 070 veebiintervjuud (CAWI), 47 277 telefoniintervjuud (CATI), 84 süvaintervjuud ja 54 fookusgruppi. Kantar Emori tegevus on kooskõlas ESOMAR/ICC turundus- ja sotsiaaluuringute korraldamise rahvusvaheliste reeglitega. ESOMAR-i memorandumile alla kirjutanud firmade nimed on avaldatud ESOMAR kodulehel (http://www.esomar.org). Kantar Emoril on aastatepikkused kogemused üleriigiliste esinduslike elanikkonna uuringute läbiviimisel (sh kombineeritud küsitlusmeetodeid kasutades). Emori uuringumeeskonda ja meeskonnaliikmete kogemust sarnaste uuringute läbiviimisel viimase kahe aasta jooksul on kirjeldatud pakkumise osas „ Kantar Emori uuringumeeskond ja varasemad kogemused“. © Emor AS © Emor AS 5 Uuringu põhimeeskond Kantar Emori põhimeeskond käesoleva uuringu läbiviimisel. Meeskonnaliikmete kogemuse ja rollide täpsem kirjeldus on slaididel 33–39. Meeskonnaliige Ülesanded meeskonnas Anu Varblane Uuringu planeerimine ja juhtimine, ankeetide täiendamine, suhtlemine teiste 1. Projektijuht ja analüütik meeskonnaliikmete ja Hankijaga, tulemuste analüüs ja aruande koostamine, tulemuste Tööstaaž uuringute juhtimisel/ teostamisel kokku 13 aastat esitlemine Jaanika Hämmal Projektijuhi toetamine, sh ankeetide täiendamine ja testimine, suhtlus tootmise 2. Ekspert projektijuhtidega, tulemuste analüüs ja aruande osade koostamine Tööstaaž analüütiku/eksperdina kokku 18 aastat Alje Roopärg Andmespetsialist: küsitlusprogrammide koostamine ja testimine, andmefailide 3. Andmespetsialist moodustamine, andmete kaalumine, statistiline andmetöötlus Tööstaaž AS Emoris 15 aastat Alise Udam Valimispetsialist: valimite jaotuse ja mudelite koostamine, statistikapäringud, 4. Tootmisosakonna spetsialist valimite alal kontaktibaaside haldamine Tööstaaž Emoris ligi 3 aastat, uuringute valdkonnas 6 aastat Kaja Nebel Telefoniintervjuude (CATI) küsitlejate töö planeerimine ja juhendamine, tulemuste 5. Tootmise projektijuht vastuvõtmine ja järelkontrolli korraldamine Tööstaaž AS Emoris 22 aastat Kaja Ruuben 6. Tootmise projektijuht Veebiküsitluse (CAWI) küsitluste koordineerimine Tööstaaž AS Emoris 26 aastat © Emor AS © Emor AS 6 2 Uuringu taust ja eesmärk Uuringu taust ja eesmärk UURINGU TAUST Põhiline osa Eesti süsinikuheitest tuleneb energia tarbimisest, sh tarbimiseks vajaliku energia tootmisest. 2019. aastal pärines 83,5 protsenti Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest energiatarbimise ja -tootmisega seotud valdkondadest. Põhilised elektri ja soojuse lõpptarbimise sektorid on tööstus, majapidamised, äri- ja avalikud teenused, kalandus, põllumajandus ja metsandus. Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Euroopa Liidu liikmesriigina on ka Eestil selle saavutamisel oluline roll. Eesmärkide saavutamisel on olulised taastuvenergia ja energiatõhusus. Selleks, et muuta energiatarbimine tõhusamaks, tuleb teostada energiatõhususe meetmeid. Energiatõhususe meetme tulemusel tekib energiasääst ja väheneb tarbitav energia kogus. Üks kulutõhusamaid viise Eesti siseriikliku heite vähendamiseks on energia tootmise, edastamise ja tarbimise tõhustamine. Eesti on energiamajanduse arengukava 2030 raames võtnud eesmärgi ohjata energia lõpptarbimise kasvu ning hoida seda 2030. aastaks vahemikus 32–33 TWh olenemata majanduse sh tarbijate ostuvõime kasvust. Kuivõrd nii riiklike kui ka EL tasandil kokkulepitud eesmärkide täitmisel on määrava tähtsusega lõpptarbijate panus, on oluline teada lõpptarbijate (kodutarbija, ettevõtjad, KOV-id) meelsust ning valmidust ise oma tarbimisharjumusi muuta ning energiatõhususe lahendustega kaasa minna. UURINGU EESMÄRK Uuringu eesmärk on anda erapooletu teadmine Eesti kodutarbijate, kohalike omavalitsuste esindajate ja ettevõtjate teadlikkusest ning meelsusest energiatõhususe valdkonnas, viies läbi kvantitatiivse küsitluse kõigis kolmes nimetatud sihtrühmas ning koostades kokkuvõtva uuringuaruande. © Emor AS © Emor AS 8 Uuring annab erapooletu kaardistuse … … Eesti elanike teadlikkusest ning meelsusest energiatõhususe osas, sh suhtumine isikliku tarbimise jälgimisse, vähendamisse ning käitumisharjumuste muutmisse; samuti ootused riigile energiatõhususe edendamisel; … Eesti ettevõtete meelsusest energiatõhususe investeeringuid, arenguvõimalusi ning potentsiaali puudutavalt ning selle olulisuse tajumisest riikliku eesmärgina; … kohalike omavalitsuste meelsusest energiatõhususe investeeringute ning arenguvõimaluste osas ning riigi rolli tajumisest valdkonna arendamisel; … energiatõhususe valdkonna olulisematest probleemkohtadest kõigi kolme uuringu sihtrühma silmis ning hinnangud puudujääkide leevendamise võimalustele. Uuring on ühtlasi aluseks võimalikele edaspidistele energiatõhususe meelsuse kordusuuringutele. © Emor AS 9 3 Uuringu sihtrühm, valim ja metoodika Uuringu sihtrühm ja metoodika Uuring viiakse läbi kolmes sihtrühmas: 1) Eesti elanikkond ehk kodutarbijad, kus küsitletakse 1000 Eesti elanikku vanuses 15–84 (Statistikaameti andmetel seisuga 01.01.2021. a kokku 1 072 161 inimest). Uuringu sihtrühma moodustavad kõik vastavaealised üldkogumi liikmed. Uuringu valim on Eesti elanikkonnale esinduslik ning küsitluse põhjal saab teha järeldusi soo, vanuserühmade, rahvuse, piirkondade, asulatüübi, sissetuleku ja haridustaseme lõikes. Elanike küsitlus viiakse läbi veebiküsitlusena ehk CAWI (Computer Assisted Web Interviewing) meetodil, mis on optimaalseim valik esinduslikkust ning kuluefektiivsust arvestades. 2) Eesti ettevõtted, kus küsitletakse ettevõtte suuruse ning valdkonna lõikes esindusliku valimina vähemalt 250 ettevõtte esindajat. Valim on esinduslik ettevõtete suuruse (töötajate arv, käive) ning tegevusvaldkondade lõikes. Järeldusi tehakse ka ettevõtete energiatarbimise lõikes (kuna selle näitaja väärtused selguvad alles uuringu käigus, ei saa seda valimi koostamisel arvesse võtta). Uuringusse kaasame ettevõtteid, tagades võimalikult mitmekesise regionaalse katvuse. Ettevõtete küsitlus viiakse läbi telefoniintervjuudena ehk CATI (Computer Assisted Telephone Interviewing) meetodil, mis tagab parima võimaliku esinduslikkuse ning vastamismäära. 3) Kohalikud omavalitsused, kus küsitletakse vähemalt 40 omavalitsust. Uuringu valim moodustatakse viisil, et see hõlmaks kõiki maakondi ning proportsionaalselt erineva suurusega omavalitsusi. Kohalike omavalitsuste küsitlus viiakse läbi veebiküsitlusena ehk CAWI (Computer Assisted Web Interviewing) meetodil koos vajaduspõhise mitte vastanutele üle helistamisega. Niisugune lähenemine tagab parima võimaliku esinduslikkuse ning vastamismäära, pakkudes seejuures parimat kuluefektiivsust. Järgnevatel slaididel on kirjeldatud valimi moodustamise aluseid ja metoodikat põhjalikumalt. . © Emor AS © Emor AS 11 3.1 Eesti elanike ehk kodutarbijate sihtrühm Kodutarbijate küsitlusuuringu üldkogum ja valim ÜLDKOGUM JA SIHTRÜHM Uuringu üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 15–84 (Statistikaameti andmetel seisuga 01.01.2021. a kokku 1 072 161 inimest). Rahvastikustatistika põhineb rahvaloenduse ja registreeritud rahvastikumuutuste andmetel. Uuringu sihtrühma moodustavad kõik vastavaealised üldkogumi liikmed. VALIM Uuring viiakse läbi esindusliku uuringuna ehk valim moodustatakse proportsionaalselt Eesti elanikkonnale soo, rahvuse, vanuse ja maakonna lõikes. See tähendab, et uuringu tulemused on laiendatavad üldkogumile. Analüüsis tuuakse välja tulemused soo, vanusegruppide, rahvuse, elukoha (asulatüübi ja piirkonna), sissetulekute ja haridustaseme lõikes. Uuringu tulemused kaalutakse vajadusel vastavalt Eesti täisealise elanikkonna tegelikule jaotusele. Lisaks kaalutakse uuringu tulemusi vastavalt vastaja haridustasemele. Valimi suurus ehk vastajate arv on 1000 inimest. Veebiküsitluse puhul on valimi aluseks väljavõtt Kantar Emori eelvärvatud ja valideeritud vastajabaasist Foorum. Foorumi baasis on 30 000 vastajakontakti – need on inimesed, kes on andnud nõusoleku Kantar Emori uuringutes osaleda. Foorumi kontaktid oleme kogunud mitmeastmelise juhuvalikuga nii telefoniküsitluste kui ka kodudes läbiviidud personaalintervjuude käigus. Foorumi baas on valideeritud ja sobiv esinduslike uuringute valikväljavõttudeks. © Emor AS © Emor AS 13 Üldkogumi struktuur ja planeeritud valimijaotus Eesti Eesti Statistikaamet planeeritud Statistikaamet planeeritud seisuga valimijaotus seisuga valimijaotus 01.01.2021 01.01.2021 KOKKU: 1072161 100% 1000 ELUKOHT Tallinn 358493 33% 330 SUGU mees 508351 47% 470 Harjumaa 131072 12% 120 naine 563810 53% 530 Hiiumaa 8084 2% 20 VANUS 15-24 126642 12% 120 Ida-Virumaa 110172 10% 100 25-34 176554 16% 160 Jõgevamaa 23231 2% 20 35-49 278530 26% 260 Järvamaa 24378 2% 20 50-64 256142 24% 240 Läänemaa 16534 2% 20 65-74 145036 14% 140 Lääne-Virumaa 47260 4% 40 75-84 89257 8% 80 Põlvamaa 20115 2% 20 RAHVUS* eestlane 724624 68% 680 Pärnumaa 69107 6% 60 muu 347537 32% 320 Raplamaa 26606 2% 20 Suur linn (Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, muud ASULATÜÜP* 711754 66% 660 Saaremaa 27176 3% 30 linnad) Maa-asula 360407 34% 340 Tartumaa 120758 12% 120 Valgamaa 23066 2% 20 ESA rahvastikustatistika, mis on teoreetilise valimijaotuse moodustamise aluseks, Viljandimaa 37432 3% 30 põhineb rahvaloenduse ja registreeritud rahvastikumuutuste andmetel. Võrumaa 28677 3% 30 © Emor AS © Emor AS 14 Küsitlustöö protsess Uuringu viime läbi veebiküsitlusena CAWI (Computer Assisted Web Interviewing) Elanike huvi energiatõhusust puudutavale küsitlusele vastata suurendab teema meetodil. aktuaalsus ja energiahindade tõusust tulenev mõju kulutuste struktuurile ning toimetulekule. Uuringukutses on oluline märkida ka see, mis kogutud teabest edasi Veebiuuring on antud lähteülesannet arvestades kõige kuluefektiivsem ning saab. Näiteks vastuste kasutamine poliitikakujundamise sisendina annab kindluse, elanikkonnale piisavalt esinduslik meetod. et antud tagasiside on väärtustatud ning oluline. Täiesti esinduslikuks saab veebiuuringut lugeda vanuserühmas 15–44, kus Kantar Emor saadab kõikidele valimi liikmetele e-posti teel kutse osaleda internetikasutus on 99% nii Kantar Emori1* kui ka Statistikaameti2 esinduslike uuringus ning vastata küsitlusele läbi ankeedilingi. Küsitluse täitmist on võimalik uuringute põhjal. Ka vanuserühmas 45–64 on esinduslikkus väga hea katkestada ja hiljem jätkata. E-posti teel laekunud unikaalne ankeedilink teeb (internetikasutus eespool mainitud uuringute põhjal 91–93%). vastamise lihtsaks, mugavaks ja kasutajasõbralikuks nii arvutis kui nutiseadmes. Unikaalne ankeedilink võimaldab hiljem edastada meeldetuletusi vaid nendele Mõnevõrra madalamaks jääb internetikasutus 65–84aastaste vanuserühmas, kus valimi liikmetele, kes ei ole veel uuringule vastanud. Esimene meeldetuletus see on nimetatud uuringute põhjal vahemikus 65–70%. Kuivõrd antud teema puhul saadetakse 5–6 päeva peale küsitluse algust neile, kes veel ei ole oma arvamust ei ole põhjust eeldada elanike hoiakute otsest sõltuvust internetikasutusest, avaldanud. Vajadusel saadetakse ka teine meeldetuletus ca 3 päeva enne esindab veebiküsitluse valim ka vanimas vanuserühmas suure tõenäosusega planeeritud küsitluse lõppu. veelgi suuremat osa elanikkonnast. Tarkvaraprogramm NIPO Nfield võimaldab kontrollida valimi proportsioone Kokkuvõtvalt (kogu uuringu sihtrühmas) hõlmavad internetikasutajad 91–92% ning jälgida igapäevaselt uuringu kulgu (valimi täituvus erinevates lõigetes) ning elanikkonnast. probleemide ilmnemisel reageerida operatiivselt ja paindlikult (st vajadusel värvata valimisse lisakontakte). Veebiküsitluseks kasutame tarkvaraprogrammi NIPO Nfield. Küsimustikku on sisse programmeeritud suunamised, filtrid, roteerimised ja vastuste loogilisuse kontroll, mis kõik tagavad küsitluse vigadeta toimumise. Programm välistab ka korduva küsimustiku täitmise ühe ja sama vastaja poolt. Ankeedi täitmisel on olemas SSL turvaühendus, mis tagab vastuste konfidentsiaalsuse. 1 Kantar Kompass 2021 2 Infotehnoloogia leibkonnas 2021 © Emor AS 15 Uurimisteemad ja elanikkonna küsitluse põhipunktid ENERGIATÕHUSUSE TEADLIKKUS JA ENERGIATÕHUS KÄITUMINE OOTUSED RIIGILE ENERGIATÕHUSUSE MEELSUS EDENDAMISEL ‒ Hinnang energiatõhususe vajalikkusele riiklikul ‒ Energiatarbimise jälgimine ning hinnang enda ‒ Valdkonnad, kuhu riik peaks eestkätt panustama ning isiklikul tasemel säästlikkusele üldiselt ‒ Energiatõhusat käitumist enam mõjutavad tegurid ‒ Hinnang oma teadmisetele valdkonnast ‒ Hinnangud enda säästlikkusele erinevate ‒ Millist infot käitumise energiatõhusamaks ‒ Teadlikkus tarbitava energia allikast meetmete tasemel muutmiseks enim vajatakse ‒ Energiatõhususe olulisus kodu ning ‒ kodus jms. transpordivahendi valikul ‒ transpordi kasutamisel ‒ Hinnang enda säästmisvalmidusele üldiselt ‒ Hiljuti teostatud ning plaanitavad tegevused ‒ Hinnangud enda valmidusele muuta käitumist elukoha energiatõhususe parandamiseks energiatõhusamaks ‒ Barjäärid ning takistavad asjaolud elukoha ‒ kodus energiatõhususe parandamisel ‒ transpordi kasutamisel jms. jms. Uuringu küsimustele lisaks kaardistame vastajate kohta asjakohaseks analüüsiks olulised sotsiaal-demograafilised taustatunnused, mis võimaldavad analüüsida, millist mõju avaldab sotsiaal-demograafiline taust inimeste meelsusele ning käitumisele. Selleks kaardistame täiendavalt üldistele tunnustele (sugu, vanus, rahvus jne) ka nt elamispinna tüübi, kütteallika, igapäevase transpordikasutuse vajaduse jms. Täpne küsitlusankeet lepitakse kokku uuringu käivitamisel koostöös MKMiga, toetudes Hankija poolt Lisas 2 esitatud esialgsele küsimustikule. Arvestame kõigi oluliste teemapunktide katmisega ning teeme omapoolsed ettepanekud muudatusteks ja täiendusteks küsimuste tüüpi, järjestust ning sõnastust puudutavalt. Tõlgime ankeedi ka vene keelde. Käesolevas pakkumises lähtume sellest, et küsimustik koosneb valdavas enamuses vastusevariantidega küsimustest ning lisaks oleme arvestanud 3–4 vaba vastusega küsimusega. Kokkuvõtvalt oleme arvestanud maksimaalselt 15–20 minutilise intervjuuga. Pikema intervjuu puhul on oht vastuste kvaliteedi langusele. © Emor AS 3.2 Eesti ettevõtete sihtrühm Ettevõtete küsitlusuuringu üldkogum ja valim ÜLDKOGUM JA SIHTRÜHM Ettevõtete üldkogumi moodustavad kõik Eestis tegutsevad äriühingud, kus on Planeeritud valimijaotused tegevusala ja ettevõtte suuruse vähemalt 2 töötajat. Ilma töötajateta või vaid ühe töötajaga ettevõtete puhul lõikes: võib arvata, et ettevõte tegutseb kodukontorist ja ei ole märkimisväärne energiatarbija. Ettevõtte suurus Valim (n=250) VALIM 2–9 töötajat 190 10–49 töötajat 40 Valimi suurus on 250 ettevõtet. Valimi koostamisel on lähtutud ettevõtete 50+ töötajat 20 töötajate arvust, mille alusel on ettevõtted jagatud suurusrühmadesse, ning tegevusalast (EMTAK tegevusalade lõikes). Valimi mudel tugineb Riiklike Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel. Ettevõtete suuruse lõikes on kavandatud mitteproportsionaalne valim, et tagada 50+ suurusega ettevõtete gruppi piisav hulk Soovitame kasutada sellist sektorite jaotust, kus ettevõtted on tegevusala vastuseid (proportsionaalse valimi puhul oleks neid ainult 9). alusel jaotatud kolme rühma (A; B–F ja G–S). Kasutame seda tavapäraselt ka teistes uuringutes. Kui valimi suurus on 250 ettevõtet, tuleksid kahekohalist EMTAKi koodi kasutades alagrupid liiga väikesed, et nende põhjal oleks EMTAK Valim (n=250) võimalik järeldusi teha. A 12 Valim on esinduslik ettevõtete suuruse (töötajate arv, käive) ning esitatud B–F 39 tegevusvaldkondade jaotuse lõikes. Järeldusi tehakse ka ettevõtete G–S 199 energiatarbimise lõikes, kuid kuna selle näitaja väärtused selguvad alles uuringu käigus, ei saa seda valimi koostamisel arvesse võtta. Uuringusse kaasame ettevõtteid, tagades võimalikult mitmekesise regionaalse katvuse. © Emor AS © Emor AS Küsitlustöö protsess Ettevõtete kontaktid saame Äripäeva Infopangast. Ettevõtete küsitluse viime läbi Lisaks intervjueerijate instrueerimisele küsitlustöö eelselt on keerulisemate telefoniküsitluse ehk CATI (Computer Assisted Telephone Interviewing) küsimuste juurde lisatud küsitlusprogrammi juhendid küsimuse esitamiseks ja/või meetodil. Kantar Emori kogemus näitab, et ettevõtete hulgas uuringu läbiviimisel vastuste märkimiseks. ei piisa tavaliselt veebiuuringust. Esindusliku valimi saamiseks on vaja ettevõtteid Kvaliteedikontrollis on 10% valimist. Küsitlejad, kelle tööd kontrollitakse (kuulates läbi helistada ja neile ankeeti meelde tuletada või siis telefoni teel intervjuu läbi üle nende tehtud intervjuusid), on valitud süstemaatilise juhuvalikuga. viia. Sellega kaasneb suur ajakulu. Kuna Hankija soovib vahearuannet juba kaks Järelkontrollis ilmnenud tõsisematest eksimustest teavitatakse vea teinud kuud pärast lepingu sõlmimist, kavatseme ettevõtete uuringu aja kokkuhoiu küsitlejat koheselt ning tehakse järeldusi edasise töö jaoks. Kvaliteedikontrolli huvides viia läbi ainult telefoniküsitluse teel. mitteläbinud intervjuud eemaldatakse valimist ning nende asemel tehase uued intervjuud. Kvaliteedikontrolliga seotud tegevused ja nende tulemused on Kantar Emoril on Tallinnas kaasaegne 30 intervjueerija töökohaga dokumenteeritud. telefoniküsitluskeskus. Seal töötab enam kui 40 koolitatud intervjueerijat, kes teevad telefoniintervjuusid nii eesti kui vene keeles. Oma küsitluskeskus Vastajate motiveerimine võimaldab korrektselt rakendada erinevaid valimitüüpe, programmeerida keerukaid intervjuusid, tagada nende vigadeta läbiviimine ja jälgida iga päev Olulisema ohukohana ettevõtete uuringu läbiviimisel näeme raskusi esindusliku uuringu kulgu. valimi kokkusaamisel. Vastamismäära parandamiseks on oluline ettevõtete teavitamine uuringu läbiviimisest. Selleks võib kasutada nii Hankija kui Pakkuja Kasutame NIPO Software professionaalset tarkvaraplatvormi NIPO Fieldwork kommunikatsioonikanaleid. Üheks lihtsaks võimaluseks on küsitluse-eelselt System for CATI Interviewing. See on loodud spetsiaalselt uuringuteks ja Hankija poolt tehtav pressiteade, mis selgitab uuringu läbiviimist ja selles elanikkonna küsitlusteks ning tagab kvaliteetse andmekogumise. Intervjuu ajal osalemise olulisust. Selle levitamiseks saab Pakkuja kasutada ka oma kanaleid ilmuvad küsimused intervjueerija jaoks koos vajalike juhistega ekraanile ning (Facebook, veebileht) ning sellele saab viidata vastamiskutses. vastused sisestatakse otse arvutisse. Arvutiprogramm registreerib kõik Oluline on ka vastamiskutsete tekstis vastamise olulisuse väljatoomine. kontaktivõtud, korduvad helistamised, katkestatud kõned jmt. See on Vastajatele selgitatakse telefonipöördumises alati seda, kust on leitud nende igapäevaseks töövahendiks intervjueerijate superviisorile, kes jälgib jooksvalt kontakt ning mille jaoks uuringutulemusi kasutatakse, samuti rõhutatakse andmekogumise kulgemist ja kvaliteeti ning vajadusel reageerib kiiresti tekkinud vastamise vabatahtlikkust ja vastaja anonüümsust. probleemidele (nt jaotades ümber küsitlejate koormust). © Emor AS 19 3.3 Kohalike omavalitsuste sihtrühm Valim ja küsitlustöö protsess ÜLDKOGUM JA SIHTRÜHM Eestis on 79 kohalikku omavalitust, mis moodustavad KOV-ide küsitluse üldkogumi. VALIM KOV-ide esindajate kontaktid tagab uurigu Tellija. Tagame vastused vähemalt 40 omavalitsuse esindajalt. Võttes arvesse Kantar Emori varasemat kogemust omavalitsuste töötajate küsitlemisel, ei julge me lubada valimi esinduslikkust maakondade ja omavalitsuste suuruste lõikes. Nt Hiiu maakonnas on ainult üks omavalitsus ja kui see jätab vastamata, ei ole valim maakondade lõikes esinduslik. Saame tulemused välja tuua omavalitsuste suuruste lõikes, kuid jällegi ei pruugi see valimi väikest mahtu arvestades tagada, et valim on omavalitsute suuruste osas esinduslik. KOV-ide esindajate hulgas viiakse küsitlus läbi veebiküsitluse meetodil (selgitatud täpsemalt slaid nr 15). Vastajate motiveerimine Nii nagu ettevõtete küsitluse puhul, on ka KOV-ide esindajate puhul piisava vastuste arvu saamiseks oluline kohalike omavalitsuste teavitamine uuringu läbiviimisest, nt küsitluse-eelse pressiteatega Hankija poolt. Samuti on oluline vastamiskutse tekstis rõhutada, mis eesmärgil uuringut läbi viiakse ja millise panuse vastaja oma ajakulu arvelt annab. © Emor AS 21 4 Andmete analüüs ja väljund Andmeanalüüs: üldised põhimõtted ja kvaliteet Kogutud andmete töötlemine ja analüüs CAWI ja CATI meetodi puhul toimub andmekogumine jooksvalt otse arvutisse ning selle käigus rakendatakse küsitlusprogrammi automaatseid kontrollimehhanisme. Andmeanalüütik kontrollib, korrastab ja kirjeldab andmebaasi ning moodustab vajadusel andmete kaalutunnuse, et valim vastaks sihtrühma proportsioonidele. Kaalutunnuse moodustamise aluseks on valimi teoreetiline jaotus. Moodustatakse küsitlusankeedi täpsusega uuringutulemuste üksikkirjete andmebaas SPSS-is, mis võimaldab ka Hankijal endal edaspidi andmete analüüsi teostada. Andmebaas on anonüümne ning ei sisalda vastaja isikut tuvastada võimaldavaid tunnuseid. Andmeanalüüsis kasutame professionaalseid andmeanalüüsi pakette SPSS ja Galileo, mis võimaldavad kõiki statistilisi andmeanalüüsi viise, mis antud uuringuülesande puhul vajalik. Tulemuste esitluses (järelduste tegemisel) arvestatakse eelkõige Hii-ruut statistiku (tulemuste usalduspiire arvestav statistik) põhjal eristuvaid tunnused. Andmeanalüüsi kvaliteedi tagamine Andmeanalüüsi kvaliteedi kindlustavad järgmised tegevused läbi kogu andmetöötlusprotsessi: ‒ Moodustunud andmefailide loogilisuse kontroll (ja juba eelnevat programmeeritud ankeedi loogikad). Muuhulgas analüüsitakse näiteks seda, kuivõrd suures mahus on antud „ei oska öelda“ vastuseid. Vajadusel välistame selliste vastustega küsimustikud andmebaasist, kus vastused on valdavalt “ei oska öelda”. ‒ Elanikkonna uuringu puhul võrdleme küsitlustöö käigus kujunenud valimi sotsiaaldemograafilist struktuuri soo, vanuse, rahvuse ja elukoha lõikes vastavate statistiliste näitajatega üldkogumi (ESA 2021 rahvastikunäitajad) kohta ning vajadusel kaalume selle vastavaks elanike statistika suhtes. ‒ Professionaalsete andmeanalüüsi pakettide SPSS ja Galileo kasutamine. ‒ Kogenud andmeanalüütikud ja projektijuhid. ‒ Hankijaga tema vajaduste läbiarutamine tulemuste esituse osas. ‒ Tulemuste esitluses (järelduste tegemisel) arvestatakse eelkõige Hii-ruut statistiku (tulemuste usalduspiire arvestav statistik) põhjal eristuvaid tunnused. © Emor AS © Emor AS 23 Vahearuanne ja koostöö Tellijaga Eduka projekti tuumaks on läbimõeldud sisu ehk metoodika, hästi planeeritud tegevused ehk ajakava ning nende täitmise jälgimine, mis suuresti tugineb sujuvale Hankija ning Pakkuja koostööle. Pidades silmas Hankepäringus toodud ootusi ajakavale (vahearuanne 8 nädalat pärast lepingu sõlmimist), on andmekogumise tegevusi plaanitud alustada võimalikult kiiresti pärast lepingu sõlmimist. Pakkuja eesmärk on lõpetada andmekogumisega enne suvepuhkuste algust, mil on tavapäraselt keeruline küsitlusi läbi viia. Seetõttu on vahearuandes kavas esitada ülevaade peamistest tulemustest sihtgruppide lõikes, kuid analüüsiga ei ole veel mindud süvitsi. St et välja on toodud nt üldkeskmised väärtused, kuid detailsem analüüs erinevate sotsiaaldemograafiliste lõigete kaupa koostatakse lõpparuande jaoks. Seega on vahearuande peamine eesmärk anda ülevaade küsitlustöö tulemustest, kuid seejärel on plaanis analüüsi oluliselt täiendada. Vahearuande esitamisele järgneb Hankija tagasiside (15 tööpäeva jooksul) ning sellele omakorda kohtumine (20 tööpäeva jooksul vahearuande esitamisest). Kohtumisel on fookuses vahearuande tagasiside ning võimalus analüüsiraporti jaoks oluliste tähelepanekute tegemiseks. Vajadusel määratakse täiendavate tööde sisu ja maht ning viiakse need ellu enne lõppraporti mustandi esitamist ( 4 kuud lepingu sõlmimisest). Hankija kooskõlastab Pakkuja vahearuande, esitades vajadusel täiendavaid suuniseid. Järgmiste sammudena viimistleb ning esitab Pakkuja lõpparuande, lepitakse kokku uuringuesitlus ning Hankija võtab vastu lõpparuande (hiljemalt 6 kuud lepingu sõlmimisest). Vahearuande esitamisele eelnevad ja ka järgnevad projekti kontaktisikute regulaarsed kohtumised, kus on võimalus avatult suhelda nii tekkinud ideede kui murekohtade teemal. © Emor AS 24 Uuringu väljund Hankija jaoks Uuringu väljund MKMi jaoks on hangitud tööde teostamine, sh ‒ ettevalmistus ning metoodika kooskõlastamine ja kinnitamine; ‒ andmekogumine kolmes uuringu sihtrühmas; ‒ vahearuande koostamine; ‒ lõpliku uuringuaruande koostamine; ‒ uuringutulemuste suuline esitlus. Hankijale antakse üle järgmised materjalid: ‒ analüütiline aruanne PowerPoint formaadis eesti keeles (muudetav), samuti .pdf formaadis (mittemuudetav). Aruanne sisaldab: • ülevaadet uuringu eesmärgist, kasutatud metoodikast, uuringu sihtrühmadest; • küsitlustulemusi graafikute ja tabelite vormis sihtrühmade ning uuringuteemade kaupa, terviklikku sõnalist tulemuste analüüsi, järeldusi ning soovitusi; • uuringutulemuste kokkuvõtet eesti ja inglise keeles; ‒ küsitluse toorandmed Excel või SPSS formaadis; ‒ uuringu tulemuste tutvustamiseks koostatud esitlusfail (muudetavas ja mittemuudetavas vormis, pptx ja pdf); ‒ visuaalne infoleht uuringu põhilistest tulemustest ja järeldustest (png või pdf vormis). © Emor AS 25 Uuringu lõpparuanne Tulemuste esitusviis lõplikus uuringuaruandes PowerPoint aruande peamise eelisena nt Word formaadis aruande ees näeme graafilist esitust, mis võimaldab tulemusi esitada visuaalselt kiiresti ning hästi haaratavalt. Samuti teeb PowerPoint versioon Tellija jaoks lihtsamaks üksikute peatükkide ning teemade väljavõtu uuringuaruandest (nt asjassepuutuvate inimestega jagamiseks, erinevate sihtrühmade võrdlemiseks jne). Tulemused esitame eraldi peatükkidena iga sihtrühma puudutavalt. Kõigis sihtrühmades tuuakse analüüsis välja: ‒ koondtulemus (mis peegeldab kogu sihtrühma meelsust, hoiakuid ja käitumist) ‒ tulemused analüüsilõigetes, sh • sotsiaal-demograafilised tunnused: nt kodutarbijate puhul vanus, sugu, sissetulek; ettevõtete ja omavalitsuste puhul suurus, regioon; • muud taustatunnused, nt energiatarbimise jälgimine jms. Tulemuste puhul analüüsitakse erinevusi vastuste jaotuses, skaalaküsimuste puhul ka keskmistes hinnangutes. MKMi ootustele vastava aruande koostamiseks lepime aruande struktuuri ja ülesehituse eelnevalt kokku. Pärast vahearuande esitamist muudame ning täiendame vajadusel aruande struktuuri vastavalt Hankija soovidele. Uuringuaruande koostavad Kantar Emori kogenud eksperdid ja konsultandid. Leiame, et hea uuringuaruanne ei ole ümberjutustus. Oluline on välja tuua seosed erinevate teemade ja tulemuste vahel, kasutada asjakohaseid analüüsitehnikaid ning luua sünergiat varasemate aruannete või uurija teadmistega. Meie konsultantide tööd iseloomustab täielikkus (aruanne peab sisaldama ülevaadet kogu uuringu protsessist), sisutihedus (tekst peab olema konkreetne ja sisutihe), lugejasõbralikkus (aruanne peab arvestama lugeja infovajadusega), erapooletus ning objektiivsus. © Emor AS © Emor AS 26 Lõpparuande ülesehitus Aruande struktuur Sisu Sissejuhatus Ülevaade uuringu eesmärgist, sihtrühmadest ja kasutatud metoodikast Kokkuvõte Kokkuvõte uuringu põhitulemustest nii eesti kui inglise keeles 1. Tulemused elanikkonna küsitluse lõikes* 1.1. Energiatõhususe teadlikkus ja meelsus: ülevaade vastustest küsimustele, mis puudatavad kodutarbijate teadlikkust energiatõhususest, suhtumist antud teemasse ja hinnangut teema olulisusele 1.2. Energiatõhus käitumine: ülevaade vastustest, mis puudutavad kodutarbijate senist ja tulevast käitumist energiatõhususe saavutamisel ning energiatõhususe mõju käitumisotsustele 1.3. Energiatarbimist mõjutavad tegurid: ülevaade teguritest, mis mõjutavad kodutarbijate energiatarbimist ning ootused riigile energiatõhususe edendamisel 2. Tulemused ettevõtete küsitluse lõikes* 2.1. Energiatõhususe teadlikkus ja meelsus: ülevaade peamistest energiakuluallikatest ja ettevõtete käitumisest energiatarbimise jälgimisel 2.2. Energiatõhus käitumine: ülevaade energiatõhususe meetmete rakendamisest, seejuures ettetulevatest takistustest ja energiahindade mõjust ettevõtte tegevusele 2.3. Energiatarbimist mõjutavad tegurid: hinnang energiatõhusust suurendavate tegurite mõjule ning ootused riigile energiatõhususe edendamisel 3. Tulemused kohalike omavalituste küsitluse lõikes* 3.1. Energiatõhususe teadlikkus ja meelsus: ülevaade omavalitsuste teadlikkusest energiatõhususe osas 3.2. Energiatõhus käitumine: ülevaade omavalituste tegevusest energiatõhususe saavutamisel ja propageerimisel ning hinnang energiatõhususe meetmete rakendamise olulisusele 3.3. Energiatarbimist mõjutavad tegurid: hinnang energiatõhusust suurendavate tegurite mõjule ning ootused riigile energiatõhususe edendamisel Lisad Valimijaotused Tulemuste usalduspiirid *Tulemused esitatakse analüüsilõigetes (vt selgitus eelmisel slaidil). © Emor AS © Emor AS 27 5 Tegevuskava ja ajaplaan Üldine tegevuskava Ettevalmistus Andmekogumine Analüüs Pakkumuse edukaks osutumise korral Uuringu järgmiseks etapiks on andmete Andmekogumisele järgneb statistiline kohtuvad Pakkuja ja Tellija hiljemalt üks nädal kogumine ehk küsitlustöö (veebiküsitlus andmeanalüüs. Erinevate sihtgruppide lõikes pärast lepingu allkirjastamist, et vaadata elanike ja KOV-ide esindajate ning kogutud andmed koondatakse terviklikuks ühiselt üle uuringu eesmärgid, telefoniküsitlus ettevõtjate seas). analüütiliseks aruandeks, milles esitatakse uurimisküsimused, metoodika ja ajakava. uuringu tulemused ja kokkuvõte. Vahearuande Pärast ankeedi lõplikku kinnitamist algab Kantar Emoril on võimalik küsitluse edenemist esitab Kantar Emor Hankijale hiljemalt 2 kuud küsitlustöö ettevalmistus. igapäevaselt väga täpselt jälgida ja pärast lepingu sõlmimist (mais 2022), Hankija- probleemide ilmnemisel kohe operatiivselt poolse tagasiside põhjal täiendatud Ettevalmistav kohtumine võib toimuda nii reageerida, et tagada andmekogumise kõrge lõpparuanne esitatakse hiljemalt neli kuud veebi teel kui näost-näkku (sõltuvalt kvaliteet. Pidev jälgimine võimaldab ka pärast lepingu sõlmimist (juulis 2022). vajadusest ja olukorrast) eeldatavalt pärast otsustada täiendavate meetodite rakendamise lepingu sõlmimist märtsis 2022. vajaduse üle. Uuringu lõpetab tulemuste tutvustaminevaldkonnaga seotud organisatsioonide esindajatele. © Emor AS 29 Uuringu ajakava Uuringu täpne ajakava lepitakse kokku Hankijaga lepingu sõlmimisel. Orienteeruvalt saab lähtuda järgmisest ajakavast. Esmane analüüs: andmete Detailsem analüüs: Ettevalmistus: kohtumine Hankijaga, kaalumine, andmefaili põhjalikum analüüs ankeedi üle vaatamine ja täiendamine, Andmekogumine: veebi- ja kokkupanek, kodeerimine, Uuringu tulemuste küsitluse ettevalmistus ja sihtgruppides ja nende telefoniküsitlus joonised ja peamised tulemused esitlus programmeerimine, valimi baasi lõigetes, lõpparuande sihtrühmade lõikes, vahearuanne kirjutamine moodustamine 1-2 nädal pärast küsitluse 6 nädalat pärast Ühel korral, 3–4 nädalat 3–4 nädalat tagasisidet lõppu kokkuleppel vahearuandele TEGEVUS TÄHTAEG Ajakavas on arvestatud suvepuhkustega ning eeldatud, et Ankeedi kinnitamine: 08. aprill 2022 suvel võib olla nii Pakkuja kui Tellija poolt ühiste kohtumiste Ankeedi programmeerimine ja testimine (vajadusel 22. aprill 2022 kokkuleppimine ning tööde ülevaatamine raskendatud. tõlkimine): Avakohtumisel (eelistatult Teams/Zoom teel) määratakse Küsitlustöö: 16. mai 2022 projekti kontaktisikud, kes suhtlevad projekti jooksul Vahearuanne: 23. mai 2022 regulaarselt. Eesmärgiks on võimalike probleemkohtade võimalikult varane märkamine ning lahendamine. Juhul kui Lõpparuande mustand 25. juuli 2022 lõpparuande mustand ei vaja märkimisväärseid täiendusi, on Lõpparuande täiendamine ja valmis lõpparuanne: hiljemalt 02. september 2022 võimalik projekt varem lõpetada. Tulemuste esitlus: ühel korral, kokkuleppel © Emor AS © Emor AS Esialgne ajakava nädala täpsusega Tegemist on esialgse ajakavaga, kus on eeldatud, et leping sõlmitakse hiljemalt 21.03.2022. Kui leping eduka pakkujaga sõlmitakse hiljem või varem, nihkub ka ajakava. Nädal (2022. a ) Põhivastutaja(d) Projekti tegevus 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 Projektijuhtimine 21.03 Lepingu sõlmimine . Projektijuht Anu Varblane Avakohtumine 28.03. ETTEVALMISTUS Ankeetide kinnitamine Tellijaga Projektijuht Anu Varblane, toetab Jaanika Hämmal Ankeetide tõlkimine, programmeerimine ja testimine Andmespetsialist Alje Roopärg Kontaktibaaside koostamine Valimispetisalist Alise Udam ANDMEKOGUMINE Küsitlustöö (veebi- ja telefoniküsitlus) Tootmise projektijuhid Kaja Nebel ja Kaja Ruuben ANALÜÜS Esmane andmete analüüs ja vahearuanne 23.05. Projektijuht Anu Varblane, toetab Jaanika Hämmal 13.06 Tagasiside vahearuandele . Tellija 20.06 Tagasiside koosolek . Projektijuht Anu Varblane Detailsem analüüs ja aruande täiendamine Projektijuht Anu Varblane, toetab Jaanika Hämmal Lõpparuande koostamine ja mustandi esitamine 25.07. Projektijuht Anu Varblane, toetab Jaanika Hämmal Vajadusel lõppraporti täiendamine Projektijuht Anu Varblane Lõpparuande vastuvõtmine Tellija Tulemuste esitlus Projektijuht Anu Varblane Lepingu lõpetamine Projektijuht Anu Varblane, Tellija Vajadusel edastatav eraldi Excelina. © Emor AS 31 6 Kantar Emori uuringumeeskond ja varasemad kogemused Uuringu põhimeeskond ja nende rollid Lisaks tabelis märgitud spetsialistidele panustavad uurimistöö valmimisse telefoniintervjuude läbiviijad (küsitlejad), graafika- ja kliendiväljundite spetsialist (jooniste viimistlemine ja visuaalse infolehe kujundamine) ning kommunikatsioonispetsialist (aruande keeletoimetamine). Meeskonnaliige Roll meeskonnas / ülesanded Vastutus Töö maht (tundides) Anu Varblane Uuringu planeerimine ja juhtimine, ankeetide Uuringu planeerimine, kõigi Projektijuht ja analüütik täiendamine, suhtlemine teiste meeskonnaliikmete ja ülesannete täitmine, sh Ettevalmistus, koordineerimine 32 h 1. Tööstaaž uuringute juhtimisel/ Hankijaga, tulemuste analüüs ja aruande koostamine, aruande valmimine, suhtlus Analüüs, aruandlus, esitlus 34 h teostamisel 13 aastat tulemuste esitlemine Hankijaga Jaanika Hämmal Meeskonnasise Projektijuhi toetamine, sh ankeetide täiendamine ja Ekspert tööülesannete selguse 2. testimine, suhtlus tootmise projektijuhtidega, tulemuste Ettevalmistus + aruandlus + muu 30 h Tööstaaž analüütiku/eksperdina tagamine, projektijuhi analüüs ja aruande osade koostamine kokku 18 aastat toetamine Alje Roopärg Andmespetsialist: küsitlusprogrammide koostamine ja Küsitlusprogrammid 27 h 3. Andmespetsialist testimine, andmefailide moodustamine, andmete Kvaliteetne andmetöötlus Andmefailide kokkupanek 25 h Tööstaaž AS Emoris 15 aastat kaalumine, statistiline andmetöötlus. Alise Udam Tootmisosakonna spetsialist Valimispetsialist: valimite jaotuse ja mudelite Valimi koostamine, kontaktibaasi 4. valimite alal koostamine, statistikapäringud, kontaktibaaside Korrektne valim haldus 10 h Tööstaaž Emoris ligi 3 aastat, haldamine uuringute valdkonnas 6 aastat Kaja Nebel Telefoniintervjuude (CATI) küsitlejate töö planeerimine 5. Tootmise projektijuht ja juhendamine, tulemuste vastuvõtmine ja järelkontrolli Kvaliteetne telefoniküsitlus Küsitluse koordineerimine 17 h Tööstaaž AS Emoris 22 aastat korraldamine Kaja Ruuben Küsitluse koordineerimine, avatud Veebiküsitluse (CAWI) küsitluste koordineerimine, sh 6. Tootmise projektijuht Kvaliteetne veebiküsitlus vastuste kodeerimine 26 h avatud vastuste kodeerimine Tööstaaž AS Emoris 26 aastat © Emor AS © Emor AS 33 Meeskonnaliikmete lühivormis CV ja kogemus: projektijuht Anu Varblane Nimi: Anu Varblane Haridus: Kõrgem, magistrikraad, MBA, cum laude Institutsioon Tartu Ülikool Ajavahemik 2010–2012 Omandatud kvalifikatsioon Magistrikraad MBA (ettevõtlus ja tehnoloogia juhtimine), cum laude Institutsioon University of Huddersfield Ajavahemik 2006–2007 Omandatud kvalifikatsioon Bakalaureusekraad BA in European Business (Hons) TÖÖKOGEMUS: Aeg Organisatsioon Ametikoht Peamised ülesanded/vastutusala Projektijuht ja uuringuekspert. Tööülesannete lühikirjeldus: uuringuprojektide koordineerimine, klientide nõustamine ja Alates juuni 2021 AS Emor Uuringuekspert läbirääkimised; uuringudisain ja läbiviimine, sh uuringu metoodika valik, ankeetide väljatöötamine, andmete analüüs, uuringuaruannete koostamine ja esitlemine. Jaanuar – mai 2021 Digiwise OÜ Vanemkonsultant Digitaliseerimise-alane nõustamine, äriprotsesside ja teenuste kaardistamine Taotluste koostamine, klientide nõustamine kogu protsessi jooksul; pakkumuste koostamine; hindamis- ja 2008 – 2020 Civitta Eesti AS Vanemkonsultant uuringuprojektide läbiviimine, sh dokumendianalüüsi teostamine; ankeetküsitluste, personaal- ja fookusgrupiintervjuude läbiviimine; andmeanalüüs, järelduste tegemine ja soovituste andmine; tulemuste esitlemine. Anu omab enam kui 13 aastast kogemust uuringute läbiviimisel. KOGEMUS UURINGUTE LÄBIVIIMISEL VIIMASE KAHE AASTA JOOKSUL: ▪ „Tuuleparkide meelsusuuring, tellija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, CAWI ja fookusgrupid, 2021, Eesti ▪ „Eesti elanike maksutahte uuring“, tellija Eesti Maksu- ja Tolliamet, CAWI+CATI, 2021, Eesti ▪ „Partnerite rahulolu-uuring“, tellija Riigi Kinnisvara AS, CAWI+CATI 2021 ▪ „Koostööpartnerite rahulolu-uuring“, tellija eraettevõteS, CAWI+CATI, 2021 ▪ „“TTJA teenuste kasutusmugavuse- ja ärianalüüs“, tellija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2020–2021, Eesti © Emor AS © Emor AS 34 Meeskonnaliikmete lühivormis CV ja kogemus: projektijuhi abi Jaanika Hämmal Nimi: Jaanika Hämmal Haridus: Kõrgem, teadusmagistri kraad (MA) sotsioloogias Institutsioon Kesk-Euroopa Ülikool, õppekava akrediteeritud Lancasteri Ülikoolis Ajavahemik 2002–2003 Omandatud kvalifikatsioon Magistrikraad majandussotsioloogias (with merit) Institutsioon Tartu Ülikool Ajavahemik 1998–2002 Omandatud kvalifikatsioon Bakalaureusekraad sotsioloogias (cum laude) TÖÖKOGEMUS: Aeg Organisatsioon Ametikoht Peamised ülesanded/vastutusala 200 –tänaseni AS Emor Uuringuekspert Projektijuht ja uuringuekspert sotsiaal- ja avaliku arvamuse uuringute valdkonnas. Tööülesanded: uuringuprojektide koordineerimine, klientide nõustamine ja läbirääkimised; uuringudisain ja läbiviimine, sh uuringu metoodika valik, ankeetide väljatöötamine, andmete analüüs, uuringuaruannete koostamine ja esitlemine. KOGEMUS UURINGUTE LÄBIVIIMISEL VIIMASTEL AASTATEL: Jaanika Hämmalil on 18-aastane kogemus uuringute läbiviimisel. Muuhulgas on ta olnud järgmiste antud hankega sarnaste uuringute projektijuht: ▪ Päästeameti tellimusel alates 2010. aastast iga kahe aasta tagant läbi viidud indeksuuringud: „Kodu hädaolukorraks valmisoleku indeksi uuring“, „Veeohutusalase teadlikkuse indeksi uuring“ ning „Tuleohutusealase teadlikkuse indeksi uuring“. Uuringute eesmärgiks on selgitada välja, milline on täisealise elanikkonna teadmised, hoiakud ja käitumine vastavatel teemadel. Tulemusi kasutatakse teavitustöö efektiivsuse hindamisel. Uuringute väljundiks on küsitlustulemuste protsentjaotused ja nende põhjal arvutatud indeksite süsteem (neli alamindeksit ja üks koondindeks). Kõik uuringud on läbi viidud kombineerides telefoni- ja veebiintervjuusid. Jaanika Hämmal on olnud vastavate uuringute projektijuht aastatel 2013-2016 ja 2019-2021. ▪ Riigikantselei tellimusel alates 2008. aastast seitsmel korral läbiviidud „Oma riigi tunnetuse uuring“, mis mõõdab Eesti elanike riigitunnetust nii abstraktse kuuluvustunde tasandil kui läbi konkreetsete indikaatorite. Jaanika Hämmal töötas vastava uuringu indikaatorid ja ankeedi välja 2008. aastal ning on olnud vastavate uuringute projektijuht 2008. ja 2019. aastal. Uuring kombineeris veebiintervjuusid silmast-silma küsitlusega. ▪ Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa tellimusel läbi viidud uuring „Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“. Jaanika oli uuringute projektijuht aastatel 2014-2016, 2020- 2021. Uuring kombineerib veebi ja telefoni. ▪ Tartu Ülikooli koordineeritud „Eesti elanike koroonaseire“ uuringumeeskonna liige, 2020.aasta aprillist 2021.aasta aprillini on läbi viidud 16 uuringulainet, ühe uuringulaine valimiks ca 3000 vastajat, andmekogumine veebi- ning telefoni-intervjuudena. © Emor AS © Emor AS 35 Meeskonnaliikmete lühivormis CV ja kogemus: andmespetsialist Alje Roopärg Nimi: Alje Roopärg Haridus Kõrgem, bakalaureus (võrdsustatud magistrikraadiga) Institutsioon Tallinna Tehnikaülikool Ajavahemik 1987–1992 Omandatud kvalifikatsioon Bakalaureusekraad, Majandusinformaatika eriala, majandusinsener (Cum laude) TÖÖKOGEMUS: Aeg Organisatsioon Ametikoht Peamised ülesanded/vastutusala 2006–tänaseni AS Emor Andmetöötlus-spetsialist CATI, CAWI ja TAPI küsitlusprogrammide koostamine, testimine ja vastav seadistamine küsitlustööks, vastutus kvaliteetse andmetöötlemise eest SPSS-s. Keskmiselt 30-50 projekti andmetöötlust aastas 2006 TATA Grupp OÜ Projektijuht Fotostuudio käimalükkamine; arvete koostamine; organiseerimistööd jne 2005–2006 AS Saku Õlletehas Müügianalüütik Müügiandmete töötlemine ja analüüs ProClaritys ja Excelis 2003–2005 OÜ Energiamynt/ TATA Projektijuht Projekti elluviimine, programmeerimine, andmete töötlemine Grupp OÜ 1995–2003 Mustamäe Linnaosa- Andmetöötlusspetsialist, FoxPros programmeerimine, andmebaaside haldamine, andmete analüüs; andmete töötlemine, valitsus/ Mustamäe andmebaasi aruannete koostamine MS Accessis, andmete ülekandmised, töötlemine Excelis, Wordis Kinnisvara-haldus administraator (reorg)/ Minu Vara 1992–1995 IRU Soojus-elektrijaam Programmeerija Programmeerimine Dbase III-s KOGEMUS UURINGUTE LÄBIVIIMISEL VIIMASTEL AASTATEL: Alje Roopärg omab kogemust uuringute andmespetsialist/analüütikuna üle 15 aasta. Viimase kahe aasta jooksul on ta olnud andmespetsialist/analüütik enam kui 80 uuringuprojektis, kus oli tegemist Eesti elanikkonna esindusliku uuringuga. Sealhulgas: ▪ „Eesti elanike maksutahte uuring 2018“, tellija Maksu- ja Tolliamet, CAWI+CATI, sügis 2018. ▪ „Pankade ja finantsteenuste tuntus ja kasutamine“, tellija erafirma, kevad 2019, Baltikum. ▪ „Tuleohutusealase teadlikkuse indeksi uuring“, tellija Päästeamet, CAWI + CATI, 2018, 2020, Eesti ▪ „Elanikkonna veeohutusalase teadlikkuse indeksuuring“, tellija Päästeamet, CAWI + CATI, 2019, Eesti ▪ „Kodu hädaolukorraks valmisoleku indeksuuring“, tellija Päästeamet, CAWI + CATI, 2019, 2021 (ettevalmistuses) Eesti ▪ „Eesti Haigekassa usaldusväärsus ja elanikkonna rahulolu tervishoiusüsteemiga“, tellija Haigekassa, CAWI + CATI, 2018, 2019, 2020 Eesti © Emor AS © Emor AS 36 Meeskonnaliikmete lühivormis CV ja kogemus: valimispetsialist Alise Udam Nimi: Alise Udam Haridus Kõrgem, magistrikraad Institutsioon Tallinna Ülikool Ajavahemik 2016-2018 Omandatud kvalifikatsioon Linnakorraldus Institutsioon Tallinna Ülikool Ajavahemik 2010-2015 Omandatud kvalifikatsioon Sotsioloogia TÖÖKOGEMUS: Aeg Organisatsioon Ametikoht Peamised ülesanded/vastutusala 2019 – tänaseni AS Emor Tootmis-osakonna Uuringute valimite moodustamine, valimimudelite ja kaalumisaluste arvutamine, statistikapäringud, spetsialist valimite alal kontaktibaaside baaside haldamine 2015–2019 RAIT Faktum & Ariko Analüütik Uuringute valimite moodustamine, valimimudelite ja kaalumisaluste arvutamine, statistikapäringud, kontaktibaaside baaside haldamine, veebiküsitluste programmeerimine ja läbiviimine, uuringute andmetöötlus KOGEMUS SARNASTE UURINGUTE LÄBIVIIMISEL VIIMASTEL AASTATEL: Alise Udamil on 7 aastane kogemus andmetöötlusprogrammide kasutamisel (SPSS, MS Excel) ja andmete analüüsimisel. Valimispetsialist omab kogemust uuringute valimispetsialistina üle 2 aasta, andmeanalüütikuna 5 aastat. Viimase aasta jooksul on ta olnud valimispetsialist ca 75 uuringuprojektis, kus oli tegemist Eesti elanikkonna esindusliku uuringuga, sh näiteks: ▪ „Pankade tuntus ja kasutamine’’, tellija erafirma (2020) ▪ „Elanikkonna veeohutusalase teadlikkuse indeksuuring“ (2019), „Kodu hädaolukorraks valmisoleku indeksuuring“ (2019), „Plahvatusohu teadlikkuse uuring’’ (2019), tellija Päästeamet. ▪ „Oma riigi tunnetuse uuring’’ (2019), tellija Riigikantselei. ▪ „Elektrilevi tuntuse ja maine uuring’’ (2019), tellija Elektrilevi ▪ „Eesti Haigekassa usaldusväärsus ja elanikkonna rahulolu tervishoiusüsteemiga’’ (2019), tellija Eesti Haigekassa. © Emor AS © Emor AS 37 Meeskonnaliikmete lühivormis CV ja kogemus: tootmise projektijuht Kaja Ruuben Nimi: Kaja Ruuben Haridus Kutseharidus Institutsioon Tallinna Kergetööstustehnikum Ajavahemik 1981 Omandatud kvalifikatsioon Hotellimajanduse tehnik-organisaator TÖÖKOGEMUS: Aeg Organisatsioon Ametikoht Peamised ülesanded/vastutusala 1995 – tänaseni AS Emor Tootmise projektijuht CAPI/ TAPI ja CAWI uuringute läbiviimise koordineerimine, järelkontrolli teostamine. 1992–1995 Lääne-Tallinna Personali-osakonna Personalivaldkonna töö koordineerimine Keskhaigla spetsialist 1982–1992 Kohalik omavalitsus Insener (Kalinini Rajooni Täitevkomitee Elamu- Ekspluatatsiooni Valitsus 1975–1981 Eesti Reklaamfilm Toimetaja KOGEMUS SARNASTE UURINGUTE LÄBIVIIMISEL VIIMASTEL AASTATEL: Kaja on Emoris erinevatel positsioonidel töötanud üle 20 aasta. Veebiküsitlustöö juht on ta olnud 8 aastat, koordineerides igal aastal hinnanguliselt 30–35 veebiküsitlusprojekti. Sealhulgas on ta koordineerinud: „Eesti elanike maksutahte uuring 2018“ ja „Eesti elanike maksutahte uuring 2021“, tellija Maksu- ja Tolliamet, CAWI+CATI, sügis 2018 ja sügis 2021. „Elanikkonna teadlikkus tuleohutusnõuetest“, tellija Päästeamet, CAWI + CATI, sügis 2018, Eesti „Tuleohutusealase teadlikkuse indeksi uuring“, tellija Päästeamet, CAWI + CATI, 2018, 2020, Eesti „Elanikkonna veeohutusalase teadlikkuse indeksuuring“, tellija Päästeamet, CAWI + CATI, 2019, Eesti „Kodu hädaolukorraks valmisoleku indeksuuring“, tellija Päästeamet, CAWI + CATI, 2019, Eesti „Eesti Haigekassa usaldusväärsus ja elanikkonna rahulolu tervishoiusüsteemiga“, tellija Haigekassa, CAWI + CATI, 2018, 2019, 2020, Eesti „Finantsseire 2018“, multikliendiuuring, CAWI, kevad ja sügis 2018. „Eesti Haigekassa usaldusväärsus ja elanikkonna rahulolu tervishoiusüsteemiga’’ (2019), tellija Eesti Haigekassa. © Emor AS © Emor AS 38 Meeskonnaliikmete lühivormis CV ja kogemus: tootmise projektijuht Kaja Nebel Nimi: Kaja Nebel Haridus: Keskharidus Institutsioon Tallinna 32. Keskkool Ajavahemik 1965-1977 Omandatud kvalifikatsioon Keskharidus TÖÖKOGEMUS: Aeg Organisatsioon Ametikoht Peamised ülesanded/vastutusala 2007– tänaseni AS Emor Tootmise projektijuht Telefonikeskuse töö jälgimine, küsitlejate ja superviisorite toetamine ja koolitamine. Küsitluskeskuse töö koordineerimine, projektikoolituste koordineerimine, programmide testimine, andmete kodeerimine ja projekti tehnilise aruande koostamine. Küsitlejate töökoormuse jälgimine, palga ning puhkeaja arvestus. Uute küsitlejate koolitus, ühisürituste organiseerimine. Maja sisene suhtlus projekti üldkoordinaatori, programmeerija, valimispetsialisti ning andmeanalüütikuga. 2000–2007 AS Emor Telefoniküsitleja, Telefoniküsitluste läbiviimine ja koordineerimine. superviisor KOGEMUS SARNASTE UURINGUTE LÄBIVIIMISEL VIIMASTEL AASTATEL: Kantar Emori telefoniintervjuude küsitlustööde juht omab küsitlustöö juhina tööstaaži 11 aastat, koordineerides igal aastal hinnanguliselt 50 telefoniküsitlusprojekti. Sealhulgas on ta koordineerinud: „Eesti elanike maksutahte uuring 2018“ ja „Eesti elanike maksutahte uuring 2021“, tellija Maksu- ja Tolliamet, CAWI+CATI, sügis 2018 ja sügis 2021. „Elanikkonna teadlikkus tuleohutusnõuetest“, tellija Päästeamet, CAWI + CATI, sügis 2018, Eesti „Tuleohutusealase teadlikkuse indeksi uuring“, tellija Päästeamet, CAWI + CATI, 2018, 2020, Eesti „Elanikkonna veeohutusalase teadlikkuse indeksuuring“, tellija Päästeamet, CAWI + CATI, 2019, Eesti „Kodu hädaolukorraks valmisoleku indeksuuring“, tellija Päästeamet, CAWI + CATI, 2019, Eesti „Eesti Haigekassa usaldusväärsus ja elanikkonna rahulolu tervishoiusüsteemiga“, tellija Haigekassa, CAWI + CATI, 2018, 2019, 2020, Eesti © Emor AS © Emor AS 39 7 Maksumus Milline on uuringu läbiviimise maksumus? Uuringu kogumaksumus on 27 900 eurot + km (koos käibemaksuga 33 480 eurot) Maksumus sisaldab kõiki hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi: − uuringu ettevalmistus • küsitlusankeetide täiendamine, tõlkimine, koordineerimine, ankeetide programmeerimine, testimine, valimi ettevalmistamine; − andmekogumise läbiviimine • uuringukutsete ja meeldetuletuste väljasaatmine elanikele ja KOV-ide esindajatele, vajadusel lisavärbamine Facebook’i kaudu, jooksev vastamise jälgimine, vastajatugi; • telefoniintervjuude läbiviimine ettevõtetega, vajadusel üle helistamine ja meeldetuletamine; − aruande koostamine • andmetöötlus, graafilised tööd; • veebi- ja telefoniküsitluste tulemuste analüüs ja teemade kokkuvõte; • tervikliku analüütilise aruande koostamine eesti keeles, kokkuvõte inglise ja eesti keeles; • visuaalse infolehe koostamine; − tulemuste suuline esitlus Projekti hinnas sisalduvad kinkekaardid vastajate tänamiseks panustamise eest. Pakkumus kehtib esitamistähtajast 90 päeva. © Emor AS 41 Kantar on pika ajalooga KONTAKT JA LISAINFO: usaldusväärne partner strateegilise teabe Anu Varblane Kantar Emor, pakkumisel ja Uuringuekspert mõtestamisel. [email protected] Tel: 527 8058 100 riiki, üle 30 000 töötaja – Kantari globaalne kogemus. 30 aastat kogemust Eesti inimeste mõistmisel. 8 LISA Võimalikud riskid ja nende maandamine Riskid ja nende maandamine (1/2) Uuringu võimalikud Maandamisvõimalused Vastutav isik riskid AS Emori Kvantitatiivsele küsitlusele ei Küsitlustööd planeerib kogenud veebiküsitlustööde juht. Uuringu valimi täitumise jaoks arvestatakse vajalikul veebiküsitlustöö vasta piisav arv sihtgrupi määral aega ning igapäevaselt jälgitakse vastamismäära. Vajadusel reageeritakse operatiivselt. Vajadusel juht Kaja Ruuben / esindajaid või küsitlustöö võtab reageerimine tähendab ka valimi gruppides vastamise jälgimist ning vajadusel täiendavate meetodite projektijuht Anu kavandatust kauem aega rakendamist, nt lisakontaktide kaasamist. Varblane Projekti ajakava on projektiplaanis põhjalikult läbi mõeldud ning see räägitakse läbi ka projekti avakohtumisel, et Pakkumuse ajakava ei pea Hankijal ja Pakkujal oleks tegevustest ja neile kuluvast ajast ühine arusaam. Projektijuht jälgib ajakavast kinni enam paika, kuna mõni muu Projektijuht pidamist. Vajadusel rakendatakse varajast teavitamist võimalikest viivitustest ning ennetavat reageerimist, tegevus on võtnud kavandatust Anu Varblane kaasates uuringusse teisi kvalifitseerumisnõuetele vastavaid analüütikuid, kooskõlastades see enne uuringu kauem aega Hankijaga. AS Emori spetsialistid (uuringueksperdid, konsultandid, uuringujuhid ja analüütikud) on võimelised üksteise töid vajadusel üle võtma ja kaasa aitama ootamatute probleemide või tõrgete esinemisel. Seega on võimalik ühe töötaja lahkumise korral talle asendaja määrata. Sel juhul toimub projekti üleandmine uuele inimesele, mille Projektijuht, analüütik või käigus viib senine projektijuht uue projektijuhi (või andmetöötleja) projekti detailidega kurssi. Lisaks on projekti küsitlustööde koordinaator dokumentatsioon olemas firma infosüsteemis ja serveris, mis võimaldab projekti seisust kiire ülevaate saamist. AS Emori juhataja lahkuvad pikemaks ajaks või Tööjaotuse ja tähtaegade selge läbirääkimine ja täpsustamine projekti algfaasis. Karin Niinas jäädavalt töölt ja/või projektist Detailse projekti tegevuskava koostamine ja sellest kinnipidamine. Avatud kommunikatsioon nii uuringumeeskonna siseselt kui Hankijaga. Regulaarne tagasiside ja varajane asendamine. Sisemise lisatööjõuressursi kaasamine. Meeskonnatööle orienteeritus. Ühine planeerimine ja projekti elluviimise seire. Projektijuht Ajakavast ei peeta kinni Varane teavitamine võimalikest viivitustest ning ennetav reageerimine. Anu Varblane Vajadusel läbirääkimised varasemate kokkulepete täiendamiseks või muutmiseks. © Emor AS © Emor AS 45 Riskid ja nende maandamine (2/2) Uuringu võimalikud riskid Maandamisvõimalused Vastutav isik Ankeedi programmeerimisel lähtutakse ankeedis kirjeldatud filtritest, ülehüpetest jmt. Projektijuht Anu Varblane / Ankeedi programmeerimisel Programmeeritud ankeedi vastavust kontrollib ja testib lisaks programmeerijale ka projektijuht. Andmetöötlusspetsialist Alje esinevad vead Programmeerimistöödega tegeleb valdkonnas kogenud spetsialist. Soovi korral on ka Hankijal Roopärg võimalik ankeeti eelnevalt testida. Andmebaasi koostamisel, kontrollimisel ja statistilisel andmeanalüüsil kasutatakse kogenud Vigade esinemine andmete analüütikut/andmetöötlejat. Analüütik ja uuringu projektijuht arutavad omavahel vajaliku Andmetöötlusspetsialist Alje statistilisel analüüsil analüüsi sisu läbi. Roopärg Andmete analüüsil kasutatakse professionaalset andmetöötlustarkvara. Aruande koostamine võtab Vältimaks vigu aruande koostamisel ning suuremahulist ümbertegemise vajadust arutatakse Projektijuht Anu Varblane rohkem aega kui ajakava analüüsi vajadus ning põhitulemuste esitus Hankijaga täpselt läbi. võimaldab Kõik uuringumeeskonna liikmed Kõik projektis osalevad meeskonnaliikmed on tutvunud hanke lähteülesandega ja uuringu ei ole kursis Pakkumuses toodud pakkumusega. Uuringu projektijuht vastutab projekti avakohtumistel täpsustatud detailide ja ja/või Lepinguga sõlmitud jooksvalt saadud info edastamise eest asjassepuutuvatele meeskonnaliikmetele. Projekt on Projektijuht Anu Varblane tegevuste ja neile seeläbi kirjeldatud AS Emori infosüsteemis, millele on ligipääs kõigil meeskonnaliikmetel. Vastavalt langevate ülesannetega muutunud infole ajakohastatakse ka infosüsteemi. Lõpptulemusele esitatavaid Avatud kommunikatsioon ja teavitamine. Projektijuht Anu Varblane nõudeid ei ole täitja poolt Järjepidev suhtlus ja tagasisidestamine Tellijaga. mõistetud õigesti Hankija kaasatus planeerimistegevustesse. © Emor AS © Emor AS 46 HD Lisa 1 Elanike, ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste energiatõhususe meelsusuuring Tehniline kirjeldus Sisukord 1. Hanke objekt ....................................................................................................................... 3 2. Töö taustainfo...................................................................................................................... 3 3. Meelsusuuringu eesmärk ..................................................................................................... 5 3.1. Eesmärk ........................................................................................................................ 5 3.2. Küsitluste ülesanded ...................................................................................................... 5 3.3. Nõuded metoodikale ...................................................................................................... 6 4. Pakkumuskutsega hangitavad tegevused .............................................................................. 7 5. Ajakava............................................................................................................................... 8 6. Autoriõigused ...................................................................................................................... 9 1. Hanke objekt Käesoleva väikehanke1 objektiks on „Elanike, ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste energiatõhususe meelsusuuring“ korraldamine (edaspidi Töö). Töö eesmärk on saada erapooletu teadmine Eesti kodutarbijate, kohalike omavalitsuste esindajate ja ettevõtjate teadlikkusest ning meelsusest energiatõhususe valdkonnas. Eesmärgi täitmiseks viiakse läbi esindusliku valimiga küsitlused sihtgruppide seas. 2. Töö taustainfo Energiat tarbitakse kõigis majandussektorites. Põhiline osa Eesti süsinikuheitest tuleneb energia tarbimisest sh tarbimiseks vajaliku energia tootmisest. 2019. aastal pärines 83,5 protsenti Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest energiatarbimise ja -tootmisega seotud valdkondadest2. Suurim kasvuhoonegaaside heide tekkis 2019. aastal energiatööstuses. Energiatööstuse heide tekib eelkõige lõpptarbimiseks vajaliku elektri ja soojuse tootmisest. Põhilised elektri ja soojuse lõpptarbimise sektorid on tööstus, majapidamised, äri- ja avalikud teenused, kalandus, põllumajandus- ja metsandus. Energiatööstusele lisandub ka transpordisektori lõpptarbimine, mis on suurel määral kaetud imporditavate fossiilsete kütustega. Samuti lisandub heide lokaalsest kütuse tarbimisest töötleva tööstuse, ehituse, aga ka heide avalikus ja erasektoris, kodumajapidamistes, põllumajanduses, metsanduses, kalanduses ning kalatööstuses kütuste põletamisest. Nagu näha, on suur osa Eesti energiatootmisest seotud sektorite lõpptarbimisega. Üks kulutõhusamaid viise Eesti siseriikliku heites vähendamiseks on energia tootmise, edastamise ja tarbimise tõhustamine3. Kuna energia sisemaine tootmine ja import sõltub sektorite lõpptarbimisest, on ülimalt oluline energiatootmise ja edastamise kõrval lõpptarbimise tõhusamaks muutmine ja sellega saavutatav energiasääst4. Tõhus energia lõpptarbimine suurendab riigi varustuskindlust, vähendab energiasõltuvust ja kiirendab taastuvenergiale üleminekut läbi energianõudluse ohjamise. Eesti on energiamajanduse arengukava 20305 raames võtnud omale eesmärgi ohjata energia lõpptarbimise 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekord ptk 2, kinnitanud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister ning majandus- ja taristuminister 03.10.2017 käskkirjaga nr 1.1-1/17-199 2 https://envir.ee/kliima/kliima/rahvusvaheline-aruandlus#kasvuhoonegaaside-in 3 „energiatõhusus” – töö, teenuse, kauba või energiaväljundi ja energiasisendi vaheline suhe; Allikas: Direktiiv 2012/27/EL 4 „energiasääst” – säästetud energia hulk, mis määratakse mõõtes ja/või hinnates tarbimist enne ja pärast energiatõhususe parandamise meetme rakendamist, tagades samas energiatarbimist mõjutavate välistingimuste normaliseerimise; Allikas: Direktiiv 2012/27/EL 5 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf kasvu ning hoida seda 2030 aastaks vahemikus 32-33 TWh olenemata majanduse sh tarbijate ostuvõime kasvust6. Eesti lõpptarbimine jagunemine ja muutus 2011-2019 aastatel on kuvatud alloleval joonisel (jaotuse „Muu“ all on kuvatud põhiliselt kalanduses, põllumajanduses ja metsanduses tarbitav energia). Joonis 1. Eesti energia lõpptarbimine sektorite kaupa (Allikas: Eurostati andmetabel ten00124) Ligikaudu pool Eestis tarbitavast energiast on tarbitud hoonetes soojuse ja elektri näol. Suure osa energia tarbimisest moodustab tarbimine transpordisektoris (eelkõige maanteetransport) ja tööstussektoris. Olulise tarbimisega on näiteks puidutöötlemine, paberi ja paberitoodete tootmine, maismaaveondus, toiduainete tootmine, joogitootmine, keemia- ja farmaatsiatoodete tootmine, hulgi- ja jaekaubandus, majutus, toitlustus, laondus, posti- ja kulleriteenistus, info ja side, kinnisvaraalane tegevus, avalik haldus ja riigikaitse, haridus, tervishoid- ja sotisaalhoolekanne jne7. EL energiatõhususe direktiiv 2012/27/EL (muudetud direktiiviga (EL) 2018/2002) artikkel 7 on Eestile seadnud kohustuse 2021-2030 perioodil saavutada perioodi lõpuks kumulatiivne energiasääst 14 767 GWh. Energiasäästukohustuse täitmiseks peab riik võtma täiendavaid samme EL õigusele lisaks lõpptarbimise sektorites energiatarbimise tõhustamiseks. Eesmärgi täitmiseks on ennekõike oluline energiatarbijate seas teadlikkuse suurendamine ja tarbijate nügimine energiat 6 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 7 https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__energeetika__energia-tarbimine-ja-tootmine__aastastatistika/KE062 tõhusamalt kasutama ehk energiat säästma (sh tarbimisharjumuste muutus). Lisaks energiasäästukohustuse8 täitmisele panustavad energiatõhususe tegevused paljudesse teistesse EL tasandil kokkulepitud eesmärkide täitmisesse (nt taastuvenergia tarbimise osakaal lõpptarbimisest, süsinikuheite vähendamine). Nii riiklike kui ka EL tasandil kokkulepitud eesmärkide täitmisel on määrava tähtsusega lõpptarbijate panus. Kuna lõpptarbijad mängivad olulist rolli energiatõhususe lahenduste ning tegevuste rakendamisel ja elluviimisel, on oluline teada lõpptarbijate (kodutarbija, ettevõtjad, KOV-id) meelsust ning valmidust ise oma tarbimisharjumusi muuta või säästlikumalt toodetud tooteid tarbida. Samuti on oluline teada milliste mugavuste arvelt, kui üldse, on tarbija ennekõike valmis oma tarbimist vähendama ja millistes valdkondades ning sektorites peetakse kõige olulisemaks esmajärgus energiatõhususe lahenduste kasutusele võtmist. Samuti on oluline teada kui valmis ollakse minema kaasa energiatõhususe lahendustega sh hoonete renoveerimine, säästlikumad sõidukid (nt väikesõidukid, kergliiklus, elektrisõidukid), tõhusamate kodumajapidamisseadmete soetamine, energiahindade jälgimine ning vastavalt oma tarbimise korrigeerimine, säästlikumalt toodetud toodete eelistamine, energiasäästu nippide rakendamine jne. 3. Meelsusuuringu eesmärk 3.1. Eesmärk Käesoleva uuringu eesmärk on saada erapooletu teadmine Eesti kodutarbijate, kohalike omavalitsuste esindajate ja ettevõtjate teadlikkusest ning meelsusest energiatõhususe valdkonnas. Uuring koosneb kolmest osast – esimene osas keskendub kodutarbijatele, teine osa ettevõtjatele ja kolmas osa kohaliku omavalitsuse esindajatele (KOV-d). Meelsusuuringu koostamiseks viiakse sihtgruppide seas läbi küsitlused, mille põhjal koostatakse meelsusuuringu lõpparuanne. 3.2. Küsitluste ülesanded Hankija nägemus küsimustiku ülesehitusest on detailsemalt hankedokumendi lisas 2 „HD lisa 2. Hankija nägemus küsitluse ülesehitusest“ (edaspidi lisa 2). Küsitluse läbiviimisel tuleb lähtuda lisast 2. 8 üldine energiasäästukohustus – energiamajanduse korralduse seaduses (energiatõhususe direktiivist tulenevalt) sätestatud kohustus energiasäästu saavutamiseks või energiatõhususe parandamiseks energia tootmisel, ülekandel ja jaotamisel ning energia lõpptarbija juures 3.3. Nõuded metoodikale Esimene osa hõlmab laia elanikkonna hulgas läbiviidavat küsitlust (veebiküsitlus/telefoniküsitlus), kus on valimisse võetud suur hulk Eestis elavaid inimesi (kodutarbijad). Valimi suurus peab olema vähemalt 1000 inimest. Valimis peavad olema esindatud erinevad vanusegrupid ja erinevate omavalitsuste elanikud. Küsitluse põhjal peab olema võimalik teha järeldusi vähemalt vanusegruppide, omavalitsuste, elukoha, rahvuse, soo, sissetulekute ja haridustaseme lõikes (vt täpsemalt lisa 2 ptk 1.1). Küsitluse tulemusena saadakse ülevaade, kuidas hindavad Eesti elanikud energiatõhususe valdkonnas oma teadlikkust, millisena nähakse energiatõhususe valdkonnas enda rolli, kuidas suhtutakse oma isikliku tarbimise vähendamisse ning käitumisharjumuste muutmisse. Oluline on saada aru, kuidas inimeste sissetulekud, elamisharjumused nende energiatarbimist mõjutavad ja millised täiendavad tegurid võiksid lisanduvalt energiatarbimisele mõju avaldada. Selgub millistes valdkondades peetakse võimalikuks oma energiatarbimist vähendada ja kui suureks seda potentsiaali hinnatakse, samuti selgub, kui suur osa elanikkonnast oma energiatarbimist pidevalt jälgib ja teadlikkult tarbimisotsuseid teeb ning millisena nähakse riigi rolli energiatõhususe edendamisel. Lisaks saadakse teadmine, millised on olulisemad probleemkohad (nt vähene teadlikkus, vähene finantsvõimekus) ja kuidas neid puudujääke oleks võimalik leevendada. Täpsemalt lisa 2 ptk 1. Teine osa uuringust hõlmab laia hulga Eesti ettevõtjate seas läbviidavat küsitlust (veebiküsitlus/telefoniküsitlus). Valim peab olema esinduslik, et ettevõtte suuruse, maakonna, käibe, energiatarbimise ja tegevusvaldkondade lõikes järeldusi teha (vt täpsemalt lisa 2 ptk 2.1). Valimi suurus peab olema vähemalt 250 ettevõtjat. Küsitluse tulemus aitab kaardistada ettevõtjate teadlikkust, meelsust ja tegutsemist energiatõhususe valdkonnas. Uuring käsitleb erinevate valdkondade väikese- ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKE-d)9 ning suurettevõtteid. Küsitletakse ettevõtteid, mis toimetavad erinevatel tegevusaladel10. Tegevusalade jaotuse täpsus on eelistatult kahekohaline EMTAK (Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator) kood nt “01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad”. Teise etapi tulemusena selguvad olulisemad probleemkohad (nt vähene teadlikkus, vähene finantsvõimekus, energiatõhususe investeeringute pikk tasuvusaeg). Saadakse teada milline on ettevõtjate meelsus energiatõhususe investeeringutesse, kus nähakse suuremaid arenguvõimalusi, kui suureks peetakse oma ettevõtte energiatõhususe potentsiaali, kui oluliseks eesmärgiks peetakse energiatõhusust riikliku eesmärgina. Täpsemalt lisa 2 ptk 2. 9 KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 651/2014 lisa I - https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02014R0651-20210801 10 https://www.rik.ee/sites/www.rik.ee/files/elfinder/article_files/emtak_2008_pdf_0.pdf Kolmas osa uuringust hõlmab laia hulga kohalike omavalitsuste (edaspidi omavalitsus) esindajate hulgas läbviidavat küsitlust (veebiküsitlus/telefoniküsitlus). Valim peab olema piisav, et saada ülevaade vähemalt maakondade ja omavalitsuste suuruse (pindala ja elanike arvu) põhiselt (vt lisaks lisa 2 ptk 3.1). Vajalik info lõpparuande koostamiseks ja järelduste tegemiseks tuleb koguda kas küsitluste käigus või pärida asjakohastest andmebaasidest. Valimi suurus peab olema vähemalt 40 omavalitsust. Küsitluse tulemus aitab kaardistada omavalitsuste teadlikkust, meelsust ja tegutsemist energiatõhususe valdkonnas. Kolmanda etapi tulemusena selguvad omavalitsuste silmis energiatõhususe valdkonna olulisemad probleemkohad (nt vähene teadlikkus, vähene finantsvõimekus, energiatõhususe investeeringute pikk tasuvusaeg). Saadakse teada milline on meelsus energiatõhususe investeeringutesse, kus nähakse suuremaid arenguvõimalusi ja milliseks peetakse riigi rolli omavalitsustes energiatõhususe valdkonna arendamisel. Täpsemalt lisa 2 ptk 3. Küsitluste tulemuste põhjal koostatakse lõpparuanne, milles esitatakse küsitluste tulemused, järeldused, ettepanekud ja muu asjakohane. Lõpparuanne koosneb vähemalt järgmistest osadest:  Ülevaade kasutatud metoodikast, uuringu eesmärgist ja küsitletud sihtrühmadest;  Uuringu kokkuvõte eesti ja inglise keeles;  Tulemuste, järelduste ja soovituste esitamine sihtgruppide ja sisuteemade lõikes. 3.4. Ülesehitus Pakkumuses oodatakse Pakkuja omapoolset nägemust energiatõhususe meelsusuuringu elanike, ettevõtjate ja omavaltsuste esindajate valimitest, küsitluse läbiviimisest ja lõpparuande ülesehitusest, mis lähtub Hankija kirjeldusest, punktides 3.1., 3.2., 3.3. ja lisas 2 toodust, Hankija soovidest ning toob välja enda poolsed võimalikud täiendused. Meelsusuuringu lõplik ülesehitus ja sisupunktid tuleb kooskõlastada Hankijaga. 4. Pakkumuskutsega hangitavad tegevused Pakkujalt hangitakse järgmised tegevused ja tulemused: 1. Ettevalmistus: pakkumuses esitatud metoodika kooskõlastamine ja kinnitamine Hankijaga, lähtudes hankedokumendis kirjeldatud eesmärkidest. 2. Küsitluse ja intervjuude läbiviimine: viiakse läbi vastavalt pakkumuses esitatud ja Hankijaga kooskõlastatud metoodikale, arvestades hankedokumendis ja selle lisades toodud eesmärki, sisu ning tulemusi. Edukas Pakkuja (edaspidi töö Teostaja) täiendab omalt poolt küsitluste (lisa 2) ülesehitust, sisu ja sõnastust enne sihtgruppide küsitlemist. Enne küsitluste läbiviimist on vajalik eelnevalt teemad, küsimustiku sisu, ülesehitus ja küsimused, läbiviimise protsess ning muu oluline kooskõlastada töö Hankijaga sh töö Teostaja initsiatiivil viia läbi koosolek Hankijaga. 3. Vahearuanne: vahearuande koostamine. Antakse ülevaade töö Hankijale küsimustiku ja intervjuude tulemustest ning kuidas vormistatakse lõpparuanne. Hankijale edastatakse küsimustiku tulemused ja muud lõpparuande koostamiseks kasutatavad andmed. Hankija esitab vajadusel täiendavaid suuniseid lõpparuande koostamiseks. 4. Valmis meelsusuuring: Töö Teostaja esitab uuringu tulemused elanike küsitluse, ettevõtete esindajate küsitluse ja kohalike omavalitsuste küsitluse kohta ning kokkuvõtte korrektselt vormistatult ja keeleliselt toimetatult. Meelsusuuring vormistatakse eesti keeles elektrooniliselt muudetavas (soovitatavalt docx) ning mittemuudetavas (soovitatavalt pdf) vormis. Meelsusuuringu põhilised tulemused esitatakse kokkuvõtlikult visuaalsel infolehel (1-2 lk). Meelsusuuringu kokkuvõte vormistatakse nii eesti kui inglise keeles. Hankija esitab vajadusel omapoolsed märkused ja ettepanekud ning otsustab uuringu heakskiitmise. 5. Meelsusuuringu tulemuste tutvustamine: uuringu tulemuste tutvustamine valdkonnaga seotud organisatsioonide esindajatele. Presentatsiooni kestvuseks on kuni 2 tundi. Lõpparuandega koos tuleb Hankijale üle anda: 1. Meelsusuuringu lõpparuanne eesti keeles ning kokkuvõte eesti ja inglise keeles (muudetavas ja mittemuudetavas vormis, soovitavalt docx ja pdf vormis); 2. Küsitluse tulemused ja muu andmestik mida lõpparuande koostamiseks kasutati (soovitavalt xlsx vormis); 3. Uuringu tulemuste tutvustamiseks koostatud ettekanded (muudetavas ja mittemuudetavas vormis, soovitavalt pptx ja pdf vormis); 4. Visuaalne infoleht uuringu põhilistest tulemustest ja järeldustest (soovitavalt png või pdf vormis). 5. Ajakava Tööde vastuvõtmise tähtajaks on mitte hiljem kui 6 kuud pärast lepingu sõlmimist. Pakkuja koostab uuringu läbiviimise täpse ajakava ja esitab selle Hankijale koos pakkumusega. Allolevalt on toodud Hankija üldised ootused ajakavale.  Avakoosolek: toimub hiljemalt 1 nädal pärast hanke lepingu allkirjastamist. Avakoosolekul tutvustab töö Teostaja küsitluse läbiviijaid ning Hankija omapoolset meeskonda. Hankija selgitab ootusi uuringule ning töö Teostaja tutvustab enda poolset metoodikat, kuidas meelsusuuring läbi viiakse sh. teemade kirjeldus. Lepitakse kokku lõplik töö läbiviimise metoodika ning omavaheline infovahetus.  Vahearuanne: vastavalt metoodikale tehtud töö kirjeldus antakse üle mitte hiljem kui 8 nädalat pärast lepingu sõlmimist. Hankijal on aega anda tagasisidet vahearuande esialgse versiooni kohta maksimaalselt 15 tööpäeva jooksul. Peale esialgse versiooni esitamist toimub töö Teostaja initsiatiivil 20 tööpäeva jooksul koosolek, kus antakse tagasiside uuringu läbiviijale.  Lõplik analüüs: Tööde vastuvõtmise tähtajaks on mitte hiljem kui 6 kuud pärast lepingu sõlmimist. Selleks, et tagada tööde õigeaegne vastuvõtmine, esitab töö Teostaja lõpparuande mustandi Hankijale tagasisidestamiseks hiljemalt 4 kuud pärast lepingu sõlmimist. Vastuvõtmisele minev lõpparuanne peab olema korrektselt vormistatud, keeleliselt toimetatud ja vastama käesolevas lähteülesandes ning töö Teostaja poolt esitatud pakkumises seatud eesmärkidele. Lõpparuanne vormistatakse eesti keeles elektrooniliselt muudetavas (soovitatavalt docx) ning mittemuudetavas (soovitatavalt pdf) vormis. Meelsusuuringu põhilised tulemused esitatakse kokkuvõtlikult visuaalsel infolehel (1-2 lk). Meelsusuuringu kokkuvõte vormistatakse nii eesti kui inglise keeles. Vajadusel võib töö Teostaja lisada ajakavasse täiendavad arutelusid töö Teostaja ja Hankija vahel. 6. Autoriõigused Kõik analüüsi käigus saadud, koostatud või kogutud andmed ning muud materjalide varalised õigused (näiteks küsimustikud, intervjuude kokkuvõtted, juhendid, lisaandmed) antakse üle Hankijale. Hankijal on õigus analüüsi tulemusena loodud teoste (analüüsitulemused, poliitikasoovitused jne) kasutamisele ja avalikustamisele viidates töö teostajale. Lisaks on Hankijal õigus kaardistuse raames loodud teoste (analüüsitulemused, poliitikasoovitused jne) muutmisele ja täiendamisele, viidates töö teostajale ning kooskõlastades sisulised muudatused eelnevalt töö teostajaga. HD Lisa 2 Elanike, ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste energiatõhususe meelsusuuring Hankija nägemus küsitluse ülesehitusest Käesolev lisa annab ülevaate Hankija nägemusest töö „Elanike, ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste energiatõhususe meelsusuuring“ raames läbiviidavate küsimustike ülesehitusest. Sisukord Eessõna .............................................................................................................................. 2 1. Kodutarbijate küsimustik ................................................................................................ 2 1.1. Küsitletava taust ....................................................................................................... 2 1.2. Energiatõhususe teadlikkus ja meelsus....................................................................... 4 1.3. Tarbimist mõjutavad tegurid..................................................................................... 8 2. Ettevõtjate küsimustik....................................................................................................10 2.1 Ettevõtte taust ..........................................................................................................10 2.2. Energiatõhususe teadlikkus ja meelsus......................................................................10 2.3. Tarbimist mõjutavad tegurid....................................................................................13 3. Kohalike omavalitsuste küsimustik .................................................................................15 3.1. Omavalitsuse taust ...................................................................................................15 3.2. Energiatõhususe teadlikkus ja meelsus......................................................................15 3.3. Tarbimist mõjutavad tegurid....................................................................................18 Eessõna Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Euroopa Liidu liikmesriigina on ka Eestil selle saavutamisel oluline roll. Eesmärkide saavutamisel on olulised taastuvenergia ja energiatõhusus. Selleks, et muuta energiatarbimine tõhusamaks, tuleb teostada energiatõhususe meetmeid. Energiatõhususe meetme tulemusel tekib energiasääst ja väheneb tarbitav energia kogus. Energiatõhususe meetmeid saab teostada igas energiat tarbivas valdkonnas, alustades kodus tarbitavast energiast ja lõpetades energia tarbimisega kaubanduskeskuses. Käesoleva küsimustiku eesmärk on saada ülevaade Sinu kui tarbija/ettevõtja/kohaliku omavalitsuse esindaja meelsusest, teadlikkusest ja tegutsemisest energiatõhususe valdkonnas. 1. Kodutarbijate küsimustik 1.1. Küsitletava taust  Sugu o mees; o naine.  Vanus o (sisesta vanus)  Suhtluskeel o eesti; o vene; o inglise; o muu.  Inimeste arv leibkonnas o (sisesta arv)  Elukoht omavalitsuse täpsusega o (tee valik - 79 omavalitsust)  Elan o külas; o alevikus o alevis; o linnas.  Neto kuusissetulek pereliikme kohta o kuni 300 eurot; o 301 kuni 400 eurot; o 401 kuni 600 eurot; o 601 kuni 800 eurot; o 801 kuni 1000 eurot; o 1001 kuni 1200 eurot; o 1201 kuni 1500 eurot; o 1501 kuni 1700 eurot; o 1701 kuni 2000 eurot; o 2001 kuni 2500 eurot; o 2501 kuni 3000 eurot; o rohkem kui 3001 eurot; o sissetulek puudus.  Tööalane hõivatus o ettevõtja; o palgatöötaja; o lapsehoolduspuhkusel; o õpilane, üliõpilane; o mittetöötav pensionär; o kodune; o töötu, otsin tööd; o muu (palun täpsustage).  Haridustase o algharidus; o põhiharidus; o keskharidus, o keskeri- või kutseharidus (kutsekeskkool, tehnikum), o kõrgharidus (lõpetanud ülikooli).  Pere koosseis o üksik; o kõik pereliikmed on täiskasvanud; o 1-2 alaealise lapsega pere (alla 18 a.); o rohkem kui 2 alaealise lapsega pere.  Elamispind o maja; o korterelamu; o ridaelamu; o muu (palun täpsustage).  Põhiline kütteallikas o individuaalne ahju- või kaminaküte; o individuaalne soojuspump-küte; o individuaalne gaasiküte; o individuaalne elektriküte; o individuaalne õliküte; o kõiki kortereid hõlmav lokaalne keskküte (palun täpsusta põhiline kütus – elekter, kütteõli, maagaas); o kaugküte; o muu (palun täpsustage).  Kui pikk maa on kodust tööni (koolini)? o kuni 1 km; o 2-5 km; o 6-10 km; o 11-20 km; o üle 20 km; o väga erinev; o ei oska öelda. 1.2. Energiatõhususe teadlikkus ja meelsus 1. Kui oluliseks ja vajalikuks peate energia tõhusat tarbimist Eestis? (skaala 1-5) 2. Kui vajalikuks peate enda energiatarbimise vähendamist riiklike energiatõhususe eesmärkide täitmisel? (skaala 1-5) 3. Kuidas hindate oma teadmisi energiatõhususe valdkonnas? (skaala 1-5) 4. Millises järgmises valdkonnas on teie hinnangul energiatõhususe potentsiaal kõige suurem ehk millisesse valdkonda peaks riik ennekõike panustama energiasäästu saavutamiseks? o kodumajapidamised; o maanteetransport (sõiduautod ja veokid); o tööstus; o teenindus; o avalik sektor; o põllumajandus; o metsandus; o muu (palun täiendage). 5. Kui säästlikuks hindate oma energiatarbimist (elekter, soojus, kütused)? (skaala 1-5) 6. Kui järjepidevalt jälgite oma energiatarbimist (elekter, soojus, kütused)? o igapäevaselt; o kord nädalas; o kord kuus; o harvem kui kord kuus; o ei jälgi. 7. Kas oled teadlik millisest allikast (nt taastuvenergia, fossiilsed kütused) on teie poolt tarbitav energia pärit? o olen teadlik; o pole päris kindel; o ei tea. 8. Palun märkige kui oluliseks ja vajalikuks peate järgmiste energiatõhususe meetmete kodudes rakendamist ja kas olete ise oma kodus neid meetmeid rakendanud (skaala 1-5 ja linnuke kas ise meedet rakendan): o hoian toatemperatuuri madalamal; o suvel kasutan konditsioneeri asemel ventilaatorit; o vanni asemel eelistan duši all käimist; o lühendan enda pesemisaega; o pesen nõusid ja pesu külmema veega; o eelistan ühistransporti sõiduautole; o eelistan jalgsi liikumist või kergliiklusvahendiga sõitmist (nt jalgratas, tõukeratas); o autot soetades valin väiksema kütusekuluga sõiduki; o lülitan välja ja eemaldan võrgust kasutuseta elektriseadmed (nt kustutan tule, eemaldan seinast laadija, lülitan kasutuseta seiva arvuti välja, lülitan wifi ruuteri välja jne.); o võtan seadme soetamisel arvesse seadme energiatarbimist ehk eelistan uut elektroonikaseadet soetades tõhusamat varianti (parema energiamärgisega toodet); o eelistan uue seadme soetamisel „nutikamat“ seadet, mis võimaldab energiakulude juhtimist; o asendan oma vanad majapidamisseadmed uute tõhusamate vastu; o vähendan vannitoas põrandakütte kasutamist eelkõige aegadel kui vanntuba ei kasuta; o tarbin aegadel, mil energia hind on madalam, nt öösel ja nädalavahetusel; o renoveerin kodu energiatõhusamaks (akende vahetus, katuse ja fassaadi soojustamine); o kodu valides eelistan tõhusamat või väiksemat elupinda (väiksemata kommunaalkuludega pinda); o kasutan kodus automaatikasüsteeme (nt kütte, vee soojendamise ja ventilatsiooni automaatne reguleerimine); o vahetan vana küttesüsteemi tõhusama vastu; o toodan ise taastuvenergiat; o muud meetmed (palun täpsusta). 9. Millist toatemperatuuri hoiate pidevalt oma kodus? o elutoas (sisesta nr); o magamistoas (sisesta nr). 10. Palun sisestage vabas vormis, miks eelistate/ei eelista tõhusamate majapidamisseadmete soetamist. 11. Milliseid tegevusi olete teie või teie korteriühistu viimase viie aasta jooksul teostanud kodu energiatõhusamaks ehitamiseks? o akende vahetamine; o katuse soojustamine; o otsaseinte soojustamine; o fassaadi soojustamine; o põranda soojustamine; o küttesüsteemi renoveerimine ilma kütteliiki muutmata; o küttesüsteemi renoveerimine koos kütteliigi muutmisega; o kaugkütte/-jahutuse võrguga liitumine; o hoone terviklik renoveerimine (korraga akende, katuse, fassaadi soojustamine ja küttesüsteemi renoveerimine); o taastuvenergia tootmisseadme paigaldamine; o muu (palun täiendage); o pole midagi teinud. 12. Milliseid tegevusi plaanite teie või teie korteriühistu järgmisel viiel aastal teostada kodu energiatõhusamaks ehitamiseks? o akende vahetamine; o katuse soojustamine; o otsaseinte soojustamine; o fassaadi soojustamine; o põranda soojustamine; o küttesüsteemi renoveerimine ilma kütteliiki muutmata; o küttesüsteemi renoveerimine koos kütteliigi muutmisega; o kaugkütte/-jahutuse võrguga liitumine; o hoone terviklik renoveerimine (korraga akende, katuse, fassaadi soojustamine ja küttesüsteemi renoveerimine); o taastuvenergia tootmisseadme paigaldamine; o muu (palun täiendage); o lähitulevikus ei plaanita midagi ette võtta. 12.a. Kui vastus „lähitulevikus ei plaanita midagi ette võtta“, siis palun täpsustage, mis põhjusel ei plaanita kodu energiatõhusamaks ehitamist ette võtta: o puuduvad rahalised vahendid; o maja/korter on juba energiatõhus; o küttekulud on jõukohased; o protsess on liialt keeruline; o plaanin vahetada elukohta; o ei pea oluliseks; o muu (palun täiendage); o ei oska öelda. 13. Mil määral kodu valides (soetades/üürides) võtate arvesse hoone energiatõhusust ja kommunaalkulude suurust? o võtan arvesse kommunaalkulude suurust ja eelistan väiksemate kuludega elupinda; o võtan arvesse kommunaalkulude suurust, kuid määravaks osutuvad elukoha valimisel pigem muud tingimused; o eelistan kodu millele on määratud parem energiamärgis (nt D energiamärgisega hoone asemel eelistan C energiamärgisega hoonet); o võtan arvesse energiamärgist, kuid määravaks osutuvad elukoha valimisel pigem muud tingimused; o kommunaalkulude suurus pole oluline; o energiamärgise väärtus pole oluline. 13.a. Kui vajalikuks pead kodu valides (soetades/üürides) energiamärgise olemasolu? o väga oluliseks; o oluliseks; o vähe oluliseks; o pole vajalik. 14. Kui suurt eluruumi inimese kohta peate elamisväärseks eluks vajalikuks? o kuni 12 ruutmeetrit; o 13 kuni 16 ruutmeetri; o 17 kuni 22 ruutmeetrit; o 23 kuni 29 ruutmeetrit; o 30 kuni 35 ruutmeetrit; o 36 kuni 45 ruutmeetrit; o 46 kuni 55 ruutmeetrit; o 57 kuni 65 ruutmeetrit; o 66 kuni 75 ruutmeetrit; o rohkem kui 76 ruutmeetrit. 15. Kas näete end tulevikus elamas suuremal elupinnal kui täna? o jah, tänane pind on mugavaks eluks liiga väike; o jah, tänane pind on piisavalt suur, kuid tulevikus võib olla vajadus suurema punna järele (nt tulenevalt pere juurdekasvust); o ei, tänane pind on juba piisavalt suur; o ei, tänane pind on liiga suur ja pigem kolin väiksemale pinnale; o ei oska öelda. 16. Millist sõiduvahendit eelistate igapäevaselt? o sõiduauto; o ühistransport; o liigun jalgsi; o kergliiklusvahendid (nt jalgratas, tõukeratas); o muu (palun täpsusta). 17. Kui tihti jagate või kasutate sõiduautot leibkonnaväliste inimestega ühisteks sõitudeks? (nt ühise autoga tööle sõitmine, pikemate sõitude puhul kaassõitja või juhina liiklemine) o igapäevaselt; o kord nädalas; o kord kuus; o harvem kui kord kuus; o ei sõida ühiselt. 18. Millist transpordivahendit näete end 15 aasta pärast põhiliselt kasutamas? o elektrit tarbiv sõiduauto; o diislit/bensiini tarbiv sõiduauto; o gaasi tarbiv sõiduauto; o ühistransport; o liigun jalgsi; o kergliiklusvahendid (nt jalgratas, tõukeratas); o muu (palun täpsusta). 19. Kui suureks hindate võimalust oma energiatarbimist (elekter, soojus, kütused) täiendavalt vähendada? o kuni 1%; o 2-5%; o 6-10%; o 11-15%; o 16-20%; o 21-30%; o 31-40%; o 41-50%; o rohkem kui 51%; o potentsiaal puudub. 20. Arvestades teie tänaseid elutingimusi, siis kuidas võiks energiatõhususe meetmete rakendamine mõjutada teie elumugavust? o mugavus kasvab; o mõju pole; o mugavus kahaneb; o ei oska öelda. 1.3. Tarbimist mõjutavad tegurid 21. Millisel määral allolevad tegurid avaldavad/avaldaksid mõju teie energiatõhusamale käitumisele? o energiakulude või energiahinna kasvamine; o teadmine millised keskkonnamõjud kaasnevad teie energiatarbimisega; o teadmine millisest allikast (taastuvad, fossiilsed) on teie tarbitav energia pärit; o teadmine täiendavate energia säästmise võimaluste ja nippide kohta; o toetusskeemid tõhusamate toodete soetamiseks; o toetusskeemid tõhusamate sõidukite soetamiseks; o toetusskeemid kodu energiatõhusamaks renoveerimiseks; o info teie tarbimise tõhususe kohta sh energiakulude võrdlus naabriga, hinnang hoone, seadmete, sõidukite, teenuste energiatõhususele (nt energiamärgis); o säästunippide järjepidev meeldetuletus näiteks arvetel, lehtedes, televisioonis; o palun täpsusta kui on muid tegureid, mis teie energiatõhusamat tarbimist mõjutavad. 22. Millisel viisil on viimase poole aasta energiahindade tõus teie toimetulekut ja tarbimisharjumusi mõjutanud? 23. Kas teil on täiendavaid mõtteid/ettepanekuid, kuidas riik saaks olla toeks ja eeskujuks tarbija juures energia tõhusama tarbimise edendamisel? 2. Ettevõtjate küsimustik 2.1 Ettevõtte taust  Ettevõtte peamine tegevusala (kahekohaline EMTAK1)  Peamine tegutsemiskoht omavalitsuse täpsusega o tee valik (79 omavalitsust)  Ettevõtte suurus o mikroettevõte; o väikeettevõte; o keskmise suurusega ettevõte; o suurettevõte.  Ettevõtte töötajate arv o (sisesta töötajate arv)  Ettevõtte ligikaudne aastane energiakulu (elekter, soojus, kütused), MWh o kuni 50 MWh; o 51 – 100 MWh; o 101 – 500 MWh; o 501 – 1000 MWh; o 1001 – 5000 MWh; o 5001 – 10 000 MWh; o 10 001 – 25 000 MWh; o 25 001 – 50 000 MWh; o 50 001 – 75 000 MWh; o 75 001 – 100 000 MWh; o 100 001 – 150 000 MWh; o rohkem kui 150 001 MWh. 2.2. Energiatõhususe teadlikkus ja meelsus 1. Mille peale kulub ettevõttes kõige rohkem energiat? o hoonete kütmiseks; o tootmisprotsessis;  (võimalusel palun täpsustada) o transpordiks (nt kaupade vedu, kullerteenuse osutamine vms.); o info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toimimisele; o muu (palun täpsustada). 2. Ettevõttes on kasutusel o energiajuhtimissüsteem ISO50001; o keskkonnajuhtimissüsteem (EMAS, ISO 140001); 1 https://www.rik.ee/sites/www.rik.ee/files/elfinder/article_files/emtak_2008_pdf_0.pdf o keskkonnajuhtimissüsteem (EMAS, ISO 140001), mille raames seiratakse energiatarbimist ja käsitletakse ka energiatõhusust; o pole kasutusel. 3. Kui järjepidevalt ettevõte oma energiatarbimist (elekter, soojus, kütused) jälgib? o igapäevaselt; o kord nädalas; o kord kuus; o harvem kui kord kuus; o ei jälgi. 4. Kas ettevõte võtab strateegiliste otsuste tegemisel arvesse energiatarbimise või -tõhususega seotud aspekte (näiteks uue seadme hankimisel, kinnisavara soetamisel, investeeringute planeerimisel vms.)? o jah; o osalisel määral; o ei; o ei oska vastata. 5. Kui oluliseks (skaala 1–5) peate ettevõttes alljärgnevate energiatõhususe meetmete rakendamist? Palun märgi milliseid meetmeid on ettevõte tänaseks juba ka rakendanud. o töötajate teadlikkuse tõstmine energia säästmise olulisusest (nt koolitamine, meeldetuletused seintel, üritused.); o energiatarbimise järjepidev seiramine; o ettevõttes energiaauditi teostamine; o energiajuhtimissüsteemi (ISO50001) / energiatõhusust ühe osana käsitleva keskkonnajuhtimissüsteemi (EMAS, ISO14001) rakendamine; o valgustuse tõhusama vastu asendamine või valgustuse asukoha muutmine; o sõidukipargi tõhusamaga asendamine; o transpordi ja tarneahelate logistika tõhustamine; o tootmisseadmete asendamine tõhusamate vastu; o hoonete energiatõhusamaks renoveerimine; o omatarbeks taastuvenergia tootmine; o heitsoojuse omatarbeks kasutamine või väljapoole müük (nt tootmisprotsesside soojuse tagastus või tarbijale edastamine); o energiatarbimise nihutamine odavamatele aegadele; o tootmisprotsesside automatiseerimine energiatõhususe parandamiseks; o kütte- ja ventilatsioonisüsteemi automatiseerimine; o IT seadmete tõhusamate vastu asendamine ja pilveteenustele üleminek; o muud meetmed (palun täiendada). 6. Millised on teie hinnangul peamised energiatõhususe investeeringute ja tegevuste elluviimist takistavad tegurid? o energiatõhususe alase oskusteadmise puudus turul; o energiatõhususe alase teadmise puudus ettevõttes; o vähene teadlikkus (sh puudub ülevaade olemasolevatest headest lahendustest); o vähene info kättesaadavus (puudub võimalus lihtsal viisil teadlikkust tõsta); o vähene finantsvõimekus; o keeruline saada laenu meetmete teostamiseks; o pole ettevõtte prioriteet (madalad energiakulud); o meetmed pole tasuvad või pikk tasuvusaeg; o ettevõtte asub üüripinnal; o muud põhjused (palun täiendada). 7. Võtmata arvesse takistavaid tegureid, siis kui suureks hindate ettevõte energiatõhususe potentsiaali (mitu protsenti on võimalik energiatõhususe meetmetega vähendada tänaseid energiakulusid/vähendada tootmise energiaintensiivsust)? o kuni 1%; o 2-5%; o 6-10%; o 11-15%; o 16-20%; o 21-30%; o 31-40%; o 41-50%; o rohkem kui 51%; o potentsiaal puudub. 8. Millisel viisil on viimase poole aasta energiahindade kasvamine ettevõtte tegutsemist mõjutanud? o ettevõte jälgib aktiivsemalt energiakulusid; o ettevõte on hakanud otsima võimalusi energiatõhususe suurendamiseks; o ettevõte on hakanud otsima võimalusi ise energia tootmiseks; o ettevõte on hakanud oma energiatarbimise aegasid nihutama; o ettevõtete on teinud muid tegevusi (palun täpsustada); o pole mõjutanud. 9. Kas ettevõte toodab või plaanib hakata taastuvenergiat tootma? o toodan; o plaanin hakata tootma; o ei plaani hakata tootma; o ei oska öelda. 10. Kas ettevõttes on teostatud energiaaudit või energiaaudit ressursiauditi osana? o jah; o ei; o pole kindel. 10.a. Kui „jah“, siis kui asjakohased on järgmised väited energiaauditi läbiviimisel (skaala 1- 5): o läbiviimise protsess oli meeldiv; o tulemused olid asjakohased ja vastasid ootustele; o energiaaudiitori teadmised oli piisavad; o auditi läbiviimiseks saadavalolevad juhendmaterjalid olid piisavad. 10.b. Palun vabas vormis lisada täiendavaid ettepanekuid või muid kommentaare energiaauditite läbiviimise protsessi parandamiseks. 2.3. Tarbimist mõjutavad tegurid 11. Mis määral alljärgnevad tegurid mõjutaksid ettevõtte tegutsemist energiatõhususe suunal ja aitaksid eemaldada tänaseid takistusi/turutõrkeid ettevõttes energiatõhususe suurendamiseks? (skaala 1-5) o energiakulude kasvamine (sh energiahindade tõus); o energiaaudiitorite kutsenõuete tugevdamine; o energiaaudiitorite kutsenõuete leevendamine; o energiatõhususe alased teabematerjalid ja koolitused ettevõtjatele; o energiatõhususe valdkonna toetusmeetmed; o ettevõtjate vahelise kogemuste ja praktikate jagamise teabevõrgustik; o vabatahtliku energiatõhususe süsteemi töösse seadmine (ettevõte saab võta vabatahtlikult eesmärgi ettevõttes energiatõhusust suurendada ja raporteerib iga- aastaselt saavutatud energiasäästu kogust riigile, vabatahtliku süsteemiga võiks kaasneda ettevõtetele ka motivatsioonipakett nt toetused, koolitused või muu tunnustus)); o energiatõhususe kohustuste süsteemi töösse seadmine, mille raames on ettevõte kohustatud energiatõhususe meetmeid rakendama ja energiasäästu riigile raporteerima; o platvorm valdkonna ekspertidele ja ettevõtete parimate praktikate ja teadmiste jagamiseks, sh reaalselt teostatud projektide tulemuste avaldamine; o energiaauditi kohustuse laiendamine; o energiaauditite läbiviimise toetamine; o muud tegurid (palun täiendada). 12. Palun täiendada vabas vormis mõtete ja ettepanekutega, kuidas riik saaks olla täiendavalt toeks ja eeskujuks ettevõtjate juures energia tõhusama tarbimise edendamisel? Palun lisada ka muid kommentaare, mis energiatõhususe valdkonnas asjakohased võivad olla. 3. Kohalike omavalitsuste küsimustik 3.1. Omavalitsuse taust  Omavalitsuse nimi;  Omavalitsuse suurus: o Elanike arv; o Pindala. 3.2. Energiatõhususe teadlikkus ja meelsus 1. Kui järjepidevalt omavalitsus oma energiatarbimist (elekter, soojus, kütused) jälgib? o igapäevaselt; o kord nädalas; o kord kuus; o harvem kui kord kuus; o ei jälgi. 2. Omavalitsus jälgib ja omab energiatarbimisest (elekter, soojus, kütused) ülevaadet: o omavalitsuse omandis olevate hoonete energiatarve; o omavalitsuse sõidukipargi energiatarve; o omavalitsuses toimiva ühistranspordi energiatarve; o vee ja kanalisatsiooni toimimiseks vajalik energia; o kaugkütte soojuse tootmiseks ja edastamiseks kuluv energia; o muu (palun täpsustada); o ei oma ülevaadet. 3. Palun märkida kui omavalitsuses on kasutusel o energiajuhtimissüsteem ISO50001; o keskkonnajuhtimissüsteem (EMAS, ISO 140001); o keskkonnajuhtimissüsteem (EMAS, ISO 140001), mille raames seiratakse energiatarbimist ja käsitletakse energiatõhusust; o pole kasutusel. 4. Millised järgmistest indikaatoritest on omavalitsuses energiatõhususe seiramiseks kasutusel? o kinnisvara energiatarbimine ruutmeetri kohta aastas (kWh/m2/a); o omavalitsuse sõidukipargi kütuste tarbimine läbitud kilomeetri kohta (kWh/km, l/km); o omavalitsuse energiatarve elaniku kohta aastas (kWh/elanike arv/a); o kommunaalmajanduse energiatarbe indikaatorid:  energiatarve tsentraalsest veesüsteemist tarbitud veekoguse kohta (kWh/m3);  veepuhastusjaama energiatarve puhastatava koguse kohta (kWh/m3);  kaugküttevõrgu soojuskaod (kWh/km; %);  omavalitsuse pinnal asuvate eluhoonete energiamärgiste jaotus (A/B/C/D/E/F/G/H/märgiseta hoonete osakaal ja arvu muutus);  energiatarve tänavavalgustuspunkti kohta aastas (kWh/valgustuspunkt/a). 5. Kes korraldab omavalitsuses ühistranspordi teenuseid? o omavalitsus; o ühistranspordi keskus. 5.a. Kui „omavalitsus“, siis küsimus „Millisel määral võtab omavalitsus ühistranspordi planeerimisel arvesse energiatõhusust (kütusekulu, ühistranspordi kasutus jms.)?“. Kui „ühistranspordi keskus“, siis küsimus „Kas omavalitsus on ühistranspordikeskustega suheldes võtnud arutluse alla vajaduse või edastanud soovi ühistranspordi energiatõhusust suurendada (nt läbi elektrisõidukite kasutamine, logistika parandamise)?“ (vastus vabas vormis) 6. Kas omavalitsus pühendab energia- ja kliimakavade või muude arengu-/tegevuskavade raames eraldiseisva osa energiatõhususele või koostab eraldiseisvat energiatõhususe arengu- /tegevuskava? o jah; o ei; o pole kindel. 6.a. Kui „jah“, siis palun täpsustada vabas vormis millises dokumendis. 7. Kas omavalitsus korraldab kampaaniaid elanike seas või teeb muid tegevusi elanike energiatõhususe alase teadlikkuse parandamiseks? o jah, pidev teavitustöö; o jah, oleme viimase kahe aasta jooksul teavitustööd teinud; o ei, kuid plaanime järgmise kahe aasta jooksul sellist teavitustööd teha; o ei; o pole kindel. 8. Kas omavalitsus võtab ostude ja hangete läbiviimisel arvesse seadmete, teenuste või muude toodete energiatõhusust? o jah; o ei; o pole kindel. 8.a. Kui „jah“, siis palun täpsustada vabas vormis, mis viisil seda tehakse. 9. Kas omavalitsus võtab planeeringute koostamisel ja kehtestamisel arvesse energiatarbimise ja -tõhususega seotud aspekte? o jah, otseselt võtame arvesse planeeringute elluviimisega kaasnevat energiakulu/energiatõhususe indikaatoreid; o jah, kuid teeme seda pigem kaudselt energiatõhususega konkreetselt arvestamata; o mõningatel juhtudel arvestame; o ei. 9.a. Palun täpsusta miks arvestatakse või ei arvestata energiatõhususega planeeringute koostamisel ja kehtestamisel? Kui arvestatakse, siis milles see väljendub? (vabas vormis) 10. Kui oluliseks (skaala 1–5) pea omavalitsus alljärgnevate energiatõhususe meetmete rakendamist? Palun märgi milliseid meetmeid on omavalitsus tänaseks juba ka rakendanud. o omavalitsuse töötajate teadlikkuse suurendamine (koolitamine, meeldetuletused seintel, üritused vms.); o elanike teadlikkuse suurendamine (koolitamine, meeldetuletused seintel, üritused vms; o omavalitsuse energiatarbimise/-kulude kaardistamine ja pidev seiramine; o energiajuhtimissüsteemi (ISO50001) / energiatõhusust ühe osana käsitleva keskkonnajuhtimissüsteemi (EMAS, ISO14001) rakendamine; o tänavavalgustuse uuendamine; o ruumivalgustuse uuendamine/tõhusama vastu vahetamine; o sõidukipargi tõhusamaga asendamine; o kergliikluse propageerimine; o hoonete energiatõhusaks renoveerimine; o taastuvenergia tootmine omavalitsuse omatarbeks; o taastuvenergia tootmise propageerimine elanike ja ettevõtjate seas; o ühistulise energiatootmise edendamine; o ettevõtete heitsoojuse kasutamine kaugküttevõrgus; o omavalitsuse hoonete küttesüsteemide uuendamine; o veetaristu energiatõhusamaks renoveerimine; o kaugkütte energiatõhusamaks renoveerimine sh tootmisseadme uuendamine o omavalitsuse tarbimise nihutamine odavamatele aegadele; o ühistranspordi logistika tõhustamine; o ühistranspordi sõidukite tõhusamate vastu vahetamine; o kütte- ja ventilatsioonisüsteemide automatiseerimine; o IT seadmete tõhusamate vastu asendamine ja pilveteenustele üleminek; o Muud meetmed (palun täiendada). 11. Kui suureks hindab omavalitsus oma energiatõhususe potentsiaali (mitu protsenti on võimalik energiatõhususe meetmetega vähendada tänaseid omavalitsuse enda energiakulusid)? o kuni 1%; o 2-5%; o 6-10%; o 11-15%; o 16-20%; o 21-30%; o 31-40%; o 41-50%; o rohkem kui 51%; o potentsiaal puudub. 12. Millised on peamised energiatõhususe investeeringute ja tegevuste elluviimist takistavad tegurid omavalitsuse jaoks? o vähene teadlikkus (sh puudub ülevaade olemasolevatest headest lahendustest); o vähene info kättesaadavus (puudub võimalus lihtsal viisil teadlikkust tõsta, puuduvad lihtsad juhendmaterjalid); o oskustööjõu puudus; o vähene finantsvõimekus; o pole omavalitsuse prioriteet; o energiatõhususe meetmed pole tasuvad või pikk tasuvusaeg; o muud põhjused (palun täiendada). 3.3. Tarbimist mõjutavad tegurid 13. Mis määral alljärgnevad tegurid mõjutaksid omavalitsuse tegutsemist energiatõhususe suunal ja aitaksid eemaldada tänaseid takistusi/turutõrkeid omavalitsuse energiatõhususe suurendamiseks? (skaala 1-5) o energiakulude kasvamine (sh energiahindade tõus); o energiatõhususe alased teabematerjalid ja koolitused omavalitsustele ja omavalitsuse elanikele; o energiatõhususe valdkonna toetusmeetmed nii omavalitsusele kui elanikele; o omavalitsuste vahelise kogemuste ja praktikate jagamise teabevõrgustik; o vabatahtliku energiatõhususe süsteemi töösse seadmine (omavalitsus saab võta vabatahtlikult eesmärgi energiatõhusust suurendada ja raporteerib iga-aastaselt saavutatud energiasäästu kogust riigile, vabatahtliku süsteemiga võiks kaasneda omavalitsustele ka motivatsioonipakett nt toetused, koolitused või muu tunnustus)); o energiatõhususe kohustuste süsteemi töösse seadmine, mille raames on omavalitsus kohustatud energiatõhususe meetmeid rakendama ja energiasäästu riigile raporteerima; o riiklike ja EL tasandi energiatõhususe eesmärkide konkreetsem määratlemine sh omavalitsustele seatud ootused; o energia- ja kliimakavade koostamine; o energiatõhusaid lahendusi tunnustavad konkursid; o toetusmeetmed energiatõhususe valdkonnas; o muud tegurid (palun täiendada). 14. Palun täiendada vabas vormis mõtete ja ettepanekutega, kuidas riik saaks olla täiendavalt toeks ja eeskujuks omavalitsuste juures energia tõhusama tarbimise edendamisel? Palun lisada ka muid kommentaare, mis energiatõhususe valdkonnas asjakohased võivad olla. TÖÖVÕTULEPING nr 1.9-8/22-209-1 ERITINGIMUSTE PROJEKT Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi tellija), ja aktsiaselts Emor, registrikood 10076576, asukoht Maakri 21, Tallinn 10145, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Karin Niinas (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on „Elanike, ettevõtjate ja omavalitsuste energiatõhususe meelsusuuring“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on sätestatud lepingu lisades. 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud väikehanke „Elanike, ettevõtjate ja omavalitsuste energiatõhususe meelsusuuring“ tulemusena ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle tulemused elektrooniliselt tellijale üle hiljemalt 6 kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas 27 900 eurot (kakskümmend seitse tuhat üheksasada), millele lisandub käibemaks. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Tauno Hilimon, telefon +372 625 6476, e-post [email protected]. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on Anu Varblane, telefon +372 527 8058, e-post [email protected]. 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1. HD lisa 1 Tehniline kirjeldus; 5.1.2. Lisa 2. HD lisa 2 Hankija nägemus küsitluse ülesehitusest; 5.1.3. Lisa 3. Pakkumus. 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt riigihangete registris või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/et/ministeerium-kontaktid/teated-hanketeated-ja-lepingute-uldtingimused 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. 6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel