Saatja: Toomas Pikamäe / Eversheds Sutherland <Toomas.Pikamae@eversheds-
sutherland.ee>
Saadetud: 17.03.2022 17:04
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Koopia: Ülle Reidi <
[email protected]>
Teema: Epler & Lorenz AS-i seisukoht Ragn-Sells AS-i 23.02.2022
märgukirja kohta
Austatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Esitan Epler & Lorenz AS-i seisukoha Ragn-Sells AS-i 23.02.2022
märgukirja kohta seoses Tartu ja Rae valla ohtlike jäätmete
põletustehastega.
Lugupidamisega,
Toomas Pikamäe
vandeadvokaat
Epler & Lorenz AS-i lepinguline esindaa
Toomas Pikamäe | Partner | Eversheds Sutherland Ots & Co
T: +372 622 9990
M: +372 5038138
Eversheds Sutherland
Helping our clients, our people and our communities to thrive
1 7 . märts 2022 Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn E-post:
[email protected] SEISUKOHT RAGN-SELLS AS-i 23.02.2022 märgukirjale/selgitustaotlusele Austatud Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumi esindajad, Pöördun Teie poole meie kliendi E pler ja Lorenz AS-i (edaspidi E L ) nimel ja ülesandel seoses Ragn-Sells AS-i esindava advokaadibüroo LINKLaw 23.02.2022 märgukirjaga (edaspidi Märgukiri ). Märgukirjas väidetakse, et E L kavatseb püstitada Rae valda ja Tartu linna ohtlike jäätmete põletus tehased vastuolus PlanS-i , teiste seaduste ja kehtivate planeeringutega. I KOKKUVÕTE EL märgib kokkuvõtvalt , et: Märgukiri on kantud soovist kahjustada EL-i ja Ragn-Sell s AS-i peamist konkurenti Eesti Keskkonnateenused AS-i (edaspidi EKT ) . Ragn-Sells AS-il ei ole õigust rääkida kohalike elanike nimel. Tartu ja Rae komplekslubade muutmine ei kahjusta Ragn-Sells AS-i õigusi. (vt käesoleva seisukoha p 4 ); Märgukiri sisaldab ebaõigeid andmeid isikute kohta, kes on esitanud seisukohti Tartu kompleksloa muutmise menetluses. Märgukiri sisaldab ebatäpseid andmeid Tartu ja Rae komplekslubade muutmise menetluste keskkonnamõju hindamise kohta. (vt käesoleva seisukoha p 5 ); Tartu ohtlike jäätmete põletustehas e uue põletusseadme hoone püstitatakse kehtiva s keskkonnakompleksloa s nr KKL/317497 (edaspidi Tartu kompleksl uba ) näidatud asukohta ning kooskõlas Tartu Linnavolikogu 06.10.1999. otsusega nr 99 kehtestatud „Tartu linna üldplaneeringu ga “ (edaspidi 1999 üldplaneering ), Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373 kehtestatud „Tartu linna üldplaneering uga 2040+“ (edaspidi 2021 üldplaneering ) ja Tartu Linnavalitsuse 14.06.2005 korraldusega nr 967 kehtestatud „Ravila 75 krundi ja lähiala detailplaneeringuga“ (edaspidi Ravila detailplaneering ) (vt käesoleva seisukoha p 6 ); kavandatav Rae ohtlike jäätmete põletustehas püstitatakse kehtiva s keskkonnakompleksloa s nr L.KKL.HA-52415 (edaspidi Rae kompleksluba ) näidatud asu kohta ning kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud „Rae valla üldplaneeringuga“) (edaspidi Rae üldplaneering ) (vt käesoleva seisukoha p 7 ) . II A S JAOLUD Tartu ohtlike jäätmete põletustehas EL käitab Tartu ohtlike jäätmete põletustehas t Tartu kompleksloa alusel. Tartu kompleksluba väljastati 04.06.2007 ning seda on pärast välja stamist korduvalt muudetud. Tartu kompleksloa praegu kehtiv redaktsioon kehtib alates 25.01.2022. Tartu ohtlike jäätmete põletustehas asub Tartus Ravila 75a (katastritunnus 79502:001:0012 ; pindala 6859 m2 ) ja Ravila 77 kinnistutel (katastritunnus 79502:001: 0006 ; pindala 19 459 m2 ) (vt Tartu kompleksloa tabel 2 „Käitise asukoha kirjeldus“) . Tartu Ravila 75a ja Ravila 77 kinni s tute ehitusõigus on määratud kindlaks Ravila detailplaneeringuga. D etailplaneeringu seletuskirja p 3.5 „Krundi ehitusõigus“ ja põhijoonisel ei ole jäätmete põletamise seadme hoone asukoht kindlaks määratud . See tähendab, et Ravila detailplaneeringu seletuskirja ja põhijoonise kohaselt võib jäätmete põletamise seadme hoone püstitada kogu põhijoonisel näidatud ehit isealuse pinna ulatuses, st sisuliselt Tartu Ravila 75a ja Ravila 77 kinnistute pindala ulatuses. 07. 12.2020 EL esitas Keskkonnaametile Tartu kompleksloa muutmise taotluse (menetlus nr M-110085) . EL taotleb Tartu kompleksloa muutmise taotluse s õigust vahetada Tartu Ravila 75 ja Ravila 77 kinnistutel asuv olemasolev ohtlike jäätmete põletusseade uue põletusseadme vastu. Seetõttu , EL palub suurendada Tartu kompleksloas näidatud ohtlike jäätmete põletamis e kogust kuni 15 000 t / aastas (praegu 2000 t/aastas) . Uus põletusseade on plaanis paigaldada alale, kus käesoleval ajal toimub ohtlike jäätmete bioloogiline töötlemine (pinnase puhastamine), millega seoses väheneb ohtlike jäätmete bioloogilise töötluse käitlusala ning vähendatakse pinnase puhastamise käitluskogust kuni 3000 t/aastas (praegu 20 000 t/aastas) . 28.01.2021 Keskkonnaamet algatas seoses Tartu kompleksloa muutmise taotlusega keskkonnamõju hindamise menetluse. 17.06.2021 Keskkonnaamet tunnistas Tartu kompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi vastavaks. 16.10.2021- 15.11.2021 toimus Tartu kompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande avalik väljapanek. 17.11.2021 kell 16.00- 17.30 toimus Tartu kompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande avalik arutelu. Avaliku väljapaneku perioodil esitasid keskkonnamõju hindamise aruande kohta ettepanekud/ vastuväited Keskkonnaministeerium, Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond, Keskkonnaamet ja Tartu Linnavolikogu liige Kristina Kallas. Avalikul arutelul esitas täiendavalt küsimuse Märgukirja allkirjastaja vandeadvokaat Triin Biesinger. 14.12.2021 EL esitas Keskkonnaministeeriumile Tartu kompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande, mida on täiendatud avaliku arutelu tulemuste alusel. 14.02.2022 kirjaga nr 7-12/21/1168-10 Keskkonnaministeerium kooskõlastas Tartu kompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande. Keskkonnaministeeriumil oli aruande kohta kaks märkust: seoses lenduvate orgaaniliste ühenditega ja müra hinnanguga. Kavandatav Rae ohtlike jäätmete põletustehas EL käitab Rae o htlike jäätmete kogumiskeskust Rae kompleksloa alusel. Rae kompleksluba väljastati 30 .0 8 .200 6 ning seda on pärast väljastamist korduvalt muudetud. Rae kompleksloa praegu kehtiv redaktsioon kehtib alates 08 .01.202 0 . Rae ohtlike jäätmete kogumiskeskus asub Rae vallas Soodev ahe külas Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistul (katastritunnus 65301 :00 2 : 1640 ; pindala 1245 m2 ja katastritunnus 65301 :00 2 :0 710 ; pindala 5711 m2) (vt Rae kompleksloa tabel 2 „Käitise asukoha kirjeldus“). Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistu kasutamise sihtotstarve on määratud kindlaks Rae üldplaneeringuga. Rae üldplaneeringu maakasutuse põhijoonise ja seletuskirja p 4.13 „ Jäätmekäitluse ja tehnorajatiste maa“ kohaselt, Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistu maakasutuse juhtotstarve on 100% jäätmekäitluse maa, st jäätme te kogumise, ladustamise ja ümbertöötlemise maa ning nende tegevustega seotud ehitiste maa. 0 1 .1 0 .20 19 EL esitas Keskkonnaametile Rae kompleksloa muutmise taotluse (menetlus nr M-1 067 57) . EL taotleb Rae kompleksloa muutmise taotluses õigust tuua praegu Tartus olev ohtlike jäätmete põletusseade Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistule. Seetõttu, EL palub Rae kompleksloas õigust põletada Rae ohtlike jäätmete kogumiskeskuses ohtlikke jäätmeid kuni 32 00 t/aastas (praegu ohtlike jäätmete põletamise õigus puudub). 04.11.2019 Keskkonnaamet algatas seoses Rae kompleksloa muutmise taotlusega keskkonnamõju hindamise menetluse. Rae kompleksloa muutmise taotlus ja sellega seotud keskkonnamõju hindamine kestab. S amuti on oluline, et EL kavatseb Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistule üles seada praegu Tartu ohtlike jäätmete põletustehase s kasutuses oleva ohtlike jäätmete põletusseadme. Põletusseade paigutatakse Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistul olevasse viilhalli. Kuni Tartu kompleksloa muutmise menetlus ei ole lõppenud ning kuni puudub uue ohtlike jäätmete põletusseadme hoone ehitusluba, ei ole mõistlik Tartu ohtlike jäätmete põletusseadet Tartust Rae valda tuua. Siiski , Rae kompleksloa muutmise taotluse kohta avaldanud seisukoha Lennuamet ( 29.10.2019 kiri nr 4.6-8/19/4491-2) ja Rae Vallavalitsus ( 03.12.2019 kiri nr 1593). Lennuametil ja Rae Vallavalitsusel ei olnud Rae kompleksloa muutmise taotluse kohta vastuväiteid. III EL -i VASTUS MÄRGUKIRJALE Märgukiri on kantud soovist kahjustada EL-i ja EKT- d . Ragn-Sells AS-il ei ole õigust rääkida kohalike elanike nimel . Tartu ja Rae komplekslubade muutmine ei kahjusta Ragn-Sells AS-i õigusi. Esiteks , EL emaettevõtja on EKT . EKT on Eesti suurim jäätmekäitlusettevõtja ning Ragn-Sells AS-i suurim konkurent jäätmekäitlusteenuste turul. Seetõttu tuleb Märgukirja puhul arvestada, et Ragn-Sells AS -i eesmärgiks Märgukirja esitamisel ei ole elu- ja looduskeskkonna ohutus, turvalisus ja inimeste heaolu, vaid kavatsus tekitada EKT-le ja EL-ile probleeme ohtlike jäätmete käitlemise võimekuse saamisel. Seda enam, et Eestis puudub piisav ohtlike jäätmete käitlemise võimekus . Rahvusringhäälingu 07.09.2020 uudise kohaselt, Keskkonnaministeeriumi asekantsler i arvates , iga käitlusvõimsus, mis Eestis ohtlike jäätmete osas juurde tuleb, on hetkel pos itiivse mõjuga, et Eestil oleks valikuvõimalust , eriti kui on uued tehased, mis on väiksema keskkonnamõjuga, sest nende tehnoloogia on parim võimalik. Teiseks , Märgukirja p-s 34 väidetakse, et THS, JäätS ja PlanS eiramisel jäävad tegemata elu- ja looduskeskkonna ohutust, turvalisust ja heaolu puudutavad analüüsid ning et k aalumata jäävad asukohaalternatiivid. Ragn-Sells AS jätab tähelepanuta, et nii Tartu kompleksloa muutmise menetluses kui ka Rae kompleksloa muutmise menetluses on algatatud keskkonnamõju hindamine (vt käesoleva seisukoha p-d 2.5 ja 3.5). KeHJS § 3 1 lg 1 sätestab, et k eskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Kavandatava tegevus e reaalse te alternatiiv ide võimalus i tuleb kirjeldada nii keskkonnamõju hindamise programmis kui ka keskkonnamõju hindamise aruandes (vt KeHJS § 13 p-d 2, 5 ja 7 ning § 20 lg 1). Eelneva valguses on sisutühjad Märgukirja p 34 retoorilised küsimused, et kas suurima ohtlike jäätmete põletustehase rajamiseks on sobivaim asukoht just Tartus (mille läheduses on elu- ja sotsiaalhooneid) ja kas Tallinna lennujaama kõrvale uue ohtlike jäätmete põletustehase rajamine on põhjendatud ja parim võimalik valik. Nendele küsimustele tuleb vastata keskkonnamõju hindamise käigus. Samuti, erinevalt Märgukirjas väidetust ei ole Tartu elanikud , organisatsioonid ja asutused olnud Tartu ohtlike jäätmete põletustehase käitlus võim ek use suuren da mise vastu (vt käesoleva seisukoha p 5). Kolmandaks , eksitav on Märgukirja p 36 väide avalikkuse ja kohalike elanike kaasamisest ja taluvuskoormusest seoses Tartu ohtlike jäätmete põletustehasega. Esiteks , Ragn-Sells AS-il ei ole õigust võtta sõna avalikkuse ja kohalike elanike nimel ja rääkida sellest , et kohalikud elanikud ei pea olema nõus antud piirkonna muutmisega Eesti suurimaks ohtlike jäätmete käitlemise keskuseks. Kui kohalikud elanikud leiavad, et Tartu ohtlike jäätmete põletustehas e käitlusvõimekuse suurendamine kahjustab nende huve, siis saavad kohalikud elanikud seista enda õiguste eest ilma Ragn-Sells AS-i abita. Märgukirjast ei nähtu, et kohalikud elanikud oleksid andnud Ragn-Sells AS-ile õiguse esitada Märgukiri nende nimel. Teiseks , kohalikel elanikel o li võimalus avaldada arvamust ja esitada vastuväiteid Tartu kompleksloa muutmise menetluse keskkonnamõju hindamise avalikul arutelul ja avalikul väljapanekul (vt käesoleva seisukoha p-d 2.7 – 2.9). Kohalikud elanikud ei esitanud Tartu kompleksloa muutmise keskkonnamõju hindamise aruande avalikul väljapanekul ja avalikul arutelul vastuväiteid Tartu kompleksloa muutmisele. Samuti, kohalikel elanikel on jätkuvalt võimalus esitada pöördumisi Tartu Linnavalitsuse, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi poole. Eelnev kehtib ka Märgukirja p-s 32 esitatud kohta, et Rae kompleksloa muutmisel ei ole kavas naabreid ja asjakohaseid asutusi (Päästeamet, TTJA, Transpordiamet) ehitusloa menetlusse kaa sata, kel puudub võimalus hinnata tuleohtlikkuse ja lennuohutuse aspekte – Ragn-Sells AS-il ei ole õigust võtta sõna ka kavandatava Rae valla ohtlike jäätmete põletustehase naabrite ja asjakohaste asutuste nimel. Neljandaks seoses Märgukirja p-s 35 tõstatud küsimusega ettevõtjate võrdsest kohtlemisest märgime järgmist. Kuigi Ragn-Sells AS tegutseb sarnaselt EL-i ja EKT- ga jäätmekäitlusteenuste turul, ei tekita see talle kaitstavat õigust, sh õigust tugineda võrdse kohtlemise põhimõttele. Riigikohus asus 15.12.2005 otsuses asjas nr 3-3-1-59-05, p-d 20 ja 21 seisukohale, et pelgalt asjaolust, et isik tegutseb vaidlustatud tegevusega samas või lähedases tegevusvaldkonnas, ei saa tuletada isiku õiguste rikkumist ja kohtusse pöördumise õigust, ning et selleks, et isiku abstraktne huvi muutuks kohtus kaitstavaks õiguseks, peab isik väljendama oma huvi seoses konkreetse haldusakti või toiminguga. Antud juhul tähendab Riigikohtu viidatud seisukoht, et Ragn-Sells AS peab olema väljendanud huvi ohtlike jäätmete põletamiseks Tartus või Rae vallas. Allakirjutanule teadaolevalt ei ole Ragn-Sells AS sellist huvi väljendanud, mistõttu Märgukirja väide ettevõtjate ebavõrdsest kohtlemisest tuleb jätta tähelepanuta. Viiendaks, arusaamatu on Märgukirja p 38 väide, et Märgukirjaga saadav sisend on vajalik Keskkonnaametile saamaks hinnangut, kas KeÜS § 49 lg 4 ja § 55 kohane vajalik planeering Komplekslubade muutmiseks on antud juhul olemas või mitte, ning et sisend on vajalik Tartu linnale ja Rae vallale kohaste planeerimismenetluste ja ehitus- ja kasutusloa menetluste läbi viimiseks. Märgukirja esitajaks on Ragn-Sells AS, mitte Keskkonnaamet, Tartu linn või Rae vald. Samas, allakirjutanule teadaolevalt , Keskkonnaamet, Tartu linn ja Rae vald ei ole pöördunud Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Keskkonna - ministeeriumi poole palvega saada selgitust Märgukirjas näidatud küsimustes. Eelnev kinnitab veelkord, et Märgukirja esitamise eesmärgiks ei ole aidata Keskkonnaametit, Tartu linna ja Rae valda, vaid saada võimaluse korral EKT-d ja EL-i kahjustav seisukoht. Kui Ragn-Sells AS leiab, et Keskkonnaamet, Tartu linn või Rae vald on Komplekslubade või nendega seotult ehitus- või kasutuslubade menetluses käitunud õigusvastaselt, siis peab Ragn-Sells AS pöörduma enda õiguste kaitseks kohtusse, mitte „aitama“ avaliku halduse kandjaid. Kokkuvõttes: Märgukiri on esitatud vaid eesmärgiga kahjustada EL-i majandustegevust. Ragn-Sells AS-il ei ole õigust rääkida kohalike elanike nimel ja sellest, et Tartu ohtlike jäätmete põletustehase käitlusvõimekuse suurendamine kahjustab kohalike elanike huve. Ragn-Sells AS ei ole taotlenud ohtlike jäätmete käitlemise luba Tartus ega Rae vallas, mistõttu Ragn-Sells AS ei ole väljendanud huvi EL-i kava ndatava tegevuse, st ohtlike jäätmete põletamine vastu. Seetõttu, Ragn-Sells AS ei saa tugineda ettevõtjate võrdsele kohtlemisele. Märgukiri sisaldab ebaõigeid andmeid isikute kohta, kes on esitanud seisukohti Tartu kompleksloa muutmise menetluses . Märgukiri sisaldab ebatäpseid andmeid Tartu ja Rae komplekslubade muutmise menetluste keskkonnamõju hindamise kohta. Esiteks, Märgukirja p-s 8 väidetakse, et viiega Eesti Keskkonnaühenduste Koja 08.12.2020 kirjale , et viimane on avaldanud seisukohti seoses Tartu kompleksl oa muutmisega. See väide on eksitav. Ragn-Sells AS jätab avaldamata, et Eesti Keskkonnaühenduste Koja 08.12.2020 kiri Tartu kompleksloa muutmise vastu esitati väga suure tõenäosusega Ragn-Sells AS-i ettepanekul. Seda järeldust kinnitab asjaolu, et Eesti Keskkonnaühenduste Koda ei avaldanud Tartu kompleksloa muutmisele vastuseisu keskkonnamõju hindamise avaliku väljapaneku ja arutelu käigus. Olgu öeldud, et Tartu kompleksloa muutmise menetluses avaldasid Tartu ohtlike jäätmete põletustehase käitlusvõimekuse suurendamisele vastuseisu ka Tartu Vaba Waldorfkool ja Tartu Linnavolikogu liige pr Kristiina Kallas. Tartu Vaba Waldorfkooli 30.11.2020 kirja koostajaks ja allkirjastaks on sama advokaat, kes on ka Märgukirja koostaja ja allkirjastaja. Pr. Kristiina Kallas esitas vastuväited Tartu kompleksloa muutmise menetluse keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapanekul ( 1 1.11.2021 kiri) . EKT esindajad on suhelnud nii Tartu Vaba Waldorfkooli kui ka pr Kristiina Kallasega, kes mõlemad on väitnud, et nad tegutsesid Ragn-Sells AS-i palvel. See tähendab, et ka Eesti Keskkonnaühenduste Koda 08.12.2020 kiri on saadetud väga suure tõenäosusega Ragn-Sells AS tegevuse tulemusena ning et Ragn-Sells AS eksitab, väites, et Tartu kohalikud elanikud ja organisatsioonid on Tartu kompleksloa muutmise vastu. Teise k s , seoses Märgukirja p-s 9 viidatud Keskkonnaministeeriumi 06.09.2021 kirjaga nr 7-12/21/1168- 5 Tartu kompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise menetluses märgime järgmist. 14.12.2021 EL esitas Keskkonnaministeeriumile Tartu kompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande, mida o li täiendatud avaliku arutelu tulemuste alusel (vt käesoleva seisukoha p 2. 10) . Keskkonna ministeerium andis oma hinnangu keskkonnamõju hindamise muudetud aruande kohta 14.02.2022 kirjaga, milles kooskõlastas keskkonnamõju hindamise aruande seoses kahe märkusega (vt käesoleva seisukoha p 2.11). See tähendab, et Keskkonnaministeerium nõustus keskkonnamõju hindamise aruande põhjendustega, et Tartu ohtlike jäätmete põletustehase käitlusvõimekuse suurendamiseks ei ole vaja eriplaneeringut ega keskkonnamõju strateegilist hindamist. Kuna Märgukiri on esitatud pärast 14.02.2022, siis pidi Ragn-Sells AS olema Keskkonnaministeeriumi 14.02.2022 kirjast teadlik. Samas, Märgukirjas nimetatud kirja ei mainita. Kolmandaks , seoses Märgukirja p-s 10 osundatud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti arvamusega Rae kompleksloa muutmise keskkonnamõju hindamise programmi menetluses , et kavandatav Rae ohtlike jäätmete põletustehas on olulise ruumilise mõjuga ehitis (edaspidi ORME ) , märgime, et antud küsimuses peab seisukoha võtma Keskkonnaamet , kes tunnistab keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks (vt KeHJS § 18 lg 3). Keskkonnaamet tunnistas Rae kompleksloa muutmise keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks 08.06.2021 kirjaga nr 6-3/21/6983-9 . Keskkonnaamet ei väitnud 08.06.2021 kirjas, et kavandatav Rae ohtlike jäätmete põletustehas oleks ORME . Taaskord, Märgukiri on saadetud 23.02.2022, st pärast Rae kompleksloa muutmise keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamist 08.06.2021 . Ragn-Sells AS ei teavita Märgukirjas, et Keskkonnaamet tunnistas Rae kompleksloa muutmise keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks ja et Keskkonnaamet ei väitnud, et kavandatav Rae ohtlike jäätmete põletustehas oleks ORME. Kokkuvõttes: Märgukiri eksitab, väites, et Tartu elanikud ja organisatsioonid on olnud Tartu ohtlike jäätmete põletustehase käitlusvõimekuse suurendamise vastu. Märgukiri eksitab ka selles, et esitab ebatäielikke andmeid Keskkonnaministeeriumi seisukohtade kohta Tartu kompleksloa muutmise keskkonnamõju hindamise menetluses ja Keskkonnaameti seisukoha kohta Rae kompleksloa muutmise keskkonnamõju hindamise menetluses. Tartu ohtlike jäätmete põletustehase uue põletusseadme hoone püstitatakse Tartu kompleksloas näidatud asu kohta ning kooskõlas 1999 üldplaneeringu, 2021 üldplaneeringu ning Ravila detailplaneeringuga. Esiteks on oluline, et: Tartu ohtlike jäätmete põletustehase uue põletusseadme hoone püstitatakse Tartu kompleksloas näidatud põletustehase tegevuskohta, st Ravila 77 kinnistule (vt käesoleva seisukoha p 2.2) ; Tartu ohtlike jäätmete põletustehase uue põletusseadme hoone püstitatakse Ravila detailplaneeringus näidatud ehitise alusele maale (vt käesoleva seisukoha p 2.3), st kooskõlas Ravila detailplaneeringuga; Tartu ohtlike jäätmete põletustehase tegevuskohas on ohtlikke jäätmeid põletatud alates 2007. aastast (vt käesoleva seisukoha p 2.1). Seetõttu on eksitav ja tegelikkusele mittevastav Märgukirja läbiv seisukoht, et Tartu kompleksloa muutmise tulemuseks on uue põletustehase kavandami ne olemasoleva põletustehase naaberkinnistul e. On õige, et uue põletusseadme tarbeks ehitatakse uus hoone, millesse paigutatakse uus põletusseade. Samas, uue põletusseadme kasutusele võtmine ja selle tarbeks uue hoone ehitamine ei tähenda uue põletustehase kavandamist. S eda põhjusel, et uue põletusseadme hoone ja uus põletusseade plaanitakse paigutada olemasoleva käitise, st Tartu ohtlike jäätmete põletustehase asukohta ja et olemasolevas käitises on ohtlikke jäätmeid põletatud alates 2007. aastast. Teiseks , õige on Märgukirja p 16 väide, et ohtlike jäätmete põletamise paik on ORME Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 (edaspidi määrus nr 102 ) ja PlanS § 95 mõttes. S amas, jäätmete põletamise jätkamine, sh suurendatud mahus olemasolevas ohtlike jäätmete põletamise paigas ei ole uue ORME püstitamine PlanS § 95 lg 1 mõttes. Seetõttu ei ole Tartu kompleksloa muutmiseks nõutav ka Tartu linna eriplaneeringu koostamine ja kehtestamine. Kolmandaks, ebaõige on Märgukirja p -de 18 ja 20 seisukoht justnagu tuleneks PlanS -st nõue, et ORME rajamise aluseks saab olla vaid kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Nimelt, PlanS § 95 lg 1 järgi, ORME püstitamiseks on kohaliku omavalitsuse eriplaneering nõutav vaid juhul, kui ORME asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Kui ORME asukoht on määratud üldplaneeringuga, ei ole kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamine ORME püstitamiseks vajalik (vt ka Tallinna Halduskohtu 16.09.2021 otsus nr 3-20-2548, p 28). Tartu põletustehase asukoht on määratud kindlaks 1999 üldplaneeringu , 2021 üldplaneeringuga ja Ravila detailplaneeringus. 1999 üldplaneering 1999 üldplaneeringu seletuskirja p 7.2 kohaselt, ohtlike jäätmete kogumispunktide maaks on muuhulgas Ravila 75 krunt; ohtlike jäätmete hoidlat on võimalik rajada tingimusel, et hoidlaga piirnevate ettevõtete tootmismaa juhtfunktsiooni kohane tegevus ei ole takistatud. 1999 üldplaneeringu kaardi „Funktsionaalne tsoneerimine“ on k äitise asukoht, st Ravila 75 ja Ravila 77 kinnistud märgitud tööstusmaa sihtotstarbega. 1999 üldplaneeringu kaardil „Eriotstarbelised maa-alad ja sanitaarkaitse tsooni omavad objektid“ on Tartu ohtlike jäätme te põletustehase asukoht, st Ravila 75 ja Ravila 77 kinnistud märgitud kui ohtlike jäätmete kogumiskeskuse asukoht. Põhjendamatu on Märgukirja p 14 alap 4 väide, et jäätmete põletamine ei ole jäätmete kogumine, vaid lõppkäitlus (vrdl JäätS § 14 ja 17) , mistõttu kogumispunkti kaalumine ei saa asendada põletustehase asukoha kaalumist, kuna tegemist on oluliselt erinevate tegevustega ning erinevalt kogumispunktist kvalifitseerub ORME-ks ja olulise mõjuga objektiks just põletustehas. Ragn-Sells AS püüab 1999 üldplaneeringu mõisteid sisustada JäätS 202 2 . aastal kehtiva redaktsiooni alusel. Kui Ragn-Sells AS soovib väita, et 1999 üldplaneeringu kehtestamise ajal, st 01.11.1999 tuli 1999 üldplaneeringus välja tuua eraldi ohtlike jäätmete põletamine, siis peab Ragn-Sells AS leidma oma väidetele alust 1999 üldplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud JäätS-ist , st 01.12.1998 jõustunud JäätS-ist . Ragn-Sells AS ei ole seda teinud. Eksitav on Märgukirja p 22 väide, et Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2015 otsus haldusasjas nr 3-13-1397 p 7, ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuna viidatud kohtuasja asjaolud erinevad käesolevast olukorrast mitmes olulises punktis: (a) ohtlike jäätmete põletustehase asukohavalikut ei ole kaalutud ühegi üldplaneeringuga; (b) 1999 üldplaneeringus on selgelt toodud, et see pole ohtlike jäätmete lõppkäitluskohaks, vaid üksnes kogumiseks; ( c ) erinevalt olemasoleva sadama laiendamisest ehitatakse käesoleval juhul uus ja palju võimsam tehasehoone kõrval asuvale kinnistule ; (d) sadama kaasuses vastuvõetavate laevade mahutavus ei suurenenud, aga Tartu ohtlike jäätmete põletustehases ohtlike jäätmete põletusmaht suureneb 7,5 korda. O htlike jäätmete käitlemine Tartu ohtlike jäätmete põletustehase praeguses asukohas, st Ravila 75 ja Ravila 77 kinnistutel nähti ette juba 1999 üldplaneeringus. Seega , 1999 üldplaneeringus on ohtlike jäätmete käitlemist Tartu ohtlike jäätmete põletustehase praeguses asukohas analüüsitud . Samuti, Tartu jäätmepõletustehase uue põletusseadme hoone püstitatakse põletustehase praegusesse asukohta, mistõttu tegemist ei ole isegi põletustehase olemasoleva tegevuse laiendamisega, vaid põletustehase tegevuse ümberkorraldamisega olemasolevas asukohas. Arusaamatu on väide, et sadama kaasuses vastuvõetavate laevade mahutavus ei suurenenud. Ragn-Sells AS jätab tähelepanuta, et sadama käitamisest tekkiv negatiivne mõju ei piirdu ainult laevade mahutavusega, vaid sadamas teenindavate laevade arvuga. Olukorras, kus sadamas teenindavate laevade arv ei ole teada või ei ole kehtestatud sellele ülempiiri , puudub alus väiteks, et sadam a kaasuses jäid võimalikud negatiivsed mõjud muutumata. Märgukirjas ei ole väidetud, et 1999 üldplaneering ei oleks kehtestamise ajal vastanud asjaomastele nõuetele. Sel põhjusel on Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2015 otsuse haldusasjas nr 3-13-1397, p 7 seisukoht „ Ringkonnakohus jääb enda varasemas praktikas (haldusasi nr 3-12-2312) väljendatud seisukoha juurde, et õigusliku regulatsiooni muutumine peale ORMO tunnustele vastava ehitise asukoha määramist ei tingi asukoha valiku juurde tagasi pöördumise vajadust, kui üldplaneering vastas selle kehtestamise ajal kehtinud regulatsioonile.“ asjakohane käesoleval juhul. Kokkuvõttes: Tartu ohtlike jäätmete põletustehase asukoht, st Ravila 75a ja 77 kinnistud kui ohtlike jäätmete käitlemise koht määrati kindlaks juba 1999 üldplaneeringus. 2021 üldplaneering 2021 üldplaneeringu seletuskirjas ei mainita otsesõnu Tartu ohtlike jäätmete põletustehast. Siiski nähtub põletustehase olemasolu ja selle asukoht 2021 üldplaneeringu seletuskirja lk -l 80, mille kohaselt: „Kaalumisel on Ravila tn 77 jäätmekäitlustehase soojusvõrguga liitmine. Iga jääksoojusallika kasutamise otstarbekust hinnatakse eraldi.“ Seejuures väärib märkimist, et kui Märgukirja järgi on põletustehas vaid Ravila 75a kinnistul ning Ravila 77 kinnistul on vaid jäätmete ladustamishoone, siis 2021 üldplaneeringu seletuskirja kohaselt, ohtlike jäätmete põletamise tehas asub Ravila 77 kinnistul. 2021 üldplaneeringu kaardil „Maakasutuse juhtotstarbed“ on Tartu ohtlike jäätmete põletamise asukoht , st Ravila 75 ja Ravila 77 kinnistud märgitud kui tootmismaa sihtotstarbega. Maa KatS § 18 1 lg 3 p 5 järgi, tootmismaa on tootmiseesmärgil kasutatav maa, tootmismaa on tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sealhulgas jäätmekäitlusehitiste alune maa, välja arvatud jäätmehoidla maa. Seetõttu on Tartu jäätmete põletuse tehase tegevus, sh ohtlike jäätmete põletamine kooskõlas 2021 üldplaneeringus käitise asukohale antud maakasutuse juhtotstarbega Tartu ohtlike jäätmete põletustehast ja tema tegevust kirjeldatakse 2021 üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (edaspidi KSH aruanne ) lk-l 176: „Ravila 75A paikneb AS Epler & Lorenz ohtlike jäätmete kogumiskeskus ja töötluskeskus. (hõlmatud lisaks Ravila tn 75, Ravila tn 75b, Ravila tn 75c, Ravila tn 77 ja Ravila tn 79). AS Epler & Lorenz Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete käitluskeskus omab keskkonnakompleksluba nr KKL/317497.AS Epler & Lorenz kavandab jäätmete põletamise mahtude suurendamiseks jäätmepõletustehase laiendamist. Kui praeguse ohtlike jäätmete põletamise tehase võimsus on 2000 tonni aastas, siis uue tehase võimsus on plaanide järgi 15 000 tonni aastas. Peamised üldplaneeringu kontekstis olulised võimalikud mõjud, mis jäätmepõletustehase laienemisega kaasneda võivad, on seotud õhusaaste ja lõhna levikuga. Põletustehasele ja sellega seotud kompleksile on kavandatud erinevad õhusaaste püüdeseadmed. Kuivõrd jäätmepõletustehase laiendamisel on selle käitamise eelduseks olemasoleva kompleksloa uuendamine, siis vaadatakse loa uuendamise menetluse käigus üle ka võimalikud kaasnevad keskkonnamõjud. Kuna vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 94 ei tohi kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku iga välisõhku väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus summaarselt ületada väärtust, mis võib põhjustada õhukvaliteedi piirnormi ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi, siis peavad olema piirnormid saavutatud tootmisterritooriumil ning olulist mõju lähimate elamuteni jõuda ei saa.“ Seega, 2021 üldplaneeringus on otsesõnu käsitletud nii Tartu ohtlike jäätmete põletustehas e olemasolevat tegevust kui ka EL-i kavatsust suurendada põletatavate ohtlike jäätmete mahtu vastavalt Tartu kompleksloa muutmise taotlusele. Seetõttu on Tartu ohtlike jäätmete põletustehase, sh selle kavandatav tegevus 2021 üldplaneeringus kindlaks määratud. Ühtlasi on asjakohatu Märgukirja p 14 alap 3 väide, et : „See, et kehtiv üldplaneering mainib ära, et antud maa-alal tegutseb juba varasemast ohtlike jäätmete käitlusettevõte, ei tähenda, et sellega oleks uue põletustehase asukohavalikut kaalutud üldplaneeringu tasandil (st PlanS § 75 lg 1 p 4, § 95 lg 1 kohaselt). Sh ei ole uues üldplaneeringus antud alal määratud ka üldiseid kasutus- ja ehitustingimusi PlanS § 75 lg 1 p 18 tähenduses.“ 2021 üldplaneering on kehtiv haldusakt HMS § 60 lg 1 mõttes ning kuulub sellisena igaühe poolt, sh Ragn-Sells AS-i poolt täitmisele (vt HMS § 60 lg 2) . Kui Ragn-Sells AS leidis, et Tartu ohtlike jäätmete põletustehase asukoht i ei ole 2021 üldplaneeringus piisavalt kaalutud või selle le ei ole kehtestatud üldisi kasutus- ja ehitustingimusi, siis oleks Ragn-Sells AS pidanud 2021 üldplaneeringu vaidlustama. Kuna Ragn-Sells AS jättis 2021 üldplaneeringu vaidlustamata, siis on asjakohatud Ragn-Sells AS-i väited, et Tartu ohtlike jäätmete põletustehase asukohta ei ole piisavalt kaalutud või et see ei kehtesta sellele üldisi kasutus- ja ehitustingimusi (vt ka Märgukirja p 18) . 2021 üldplaneering kuulub igal juhul täitmisele. Kokkuvõttes: Tartu ohtlike jäätmete põletustehase asukoht, sh arvestades Tartu kompleksloa muutmise taotluses näidatud tegevust on 2021 üldplaneeringus kindlaks määratud. Ravila detailplaneering Eelnevalt on näidatud, viitega Ravila detailplaneeringu seletuskirja p-le p 3.5 „Krundi ehitusõigus“ ja põhijoonisel e, et Ravila 75 ja 77 kinnistutel ei ole jäätmete põletamise seadme hoone asukoht kindlaks määratud (vt käesoleva seisukoha p 2.3). Seetõttu on ebaõige Märgukirja p 14 alap 5 väide, et Ravila detailplaneering ei näe ette uue põletusseadme hoone ehitamist Ravila 77 kinnistule. H oone ehitamise õigus on krundi ehitusõiguse ga kindlaks määratav küsimus (vt PlanS § 126 lg 4 p 3 ja PlanS vr § 9 lg 4 p 3 ). Seetõttu tuleb Ravila 75 ja 77 kinnistute ehitusõiguse tuvastamisel lähtuda Ravila detailplaneeringu seletuskirja p-s t 3.5 „Krundi ehitusõigus“ ja põhijoonisest, mitte Märgukirjas viidatud detailplaneeringu seletuskirja p-st 3.11 „Keskkonnatingimused“ . On märkimisväärne, et Märgukirjas ei mainita Ravila detailplaneeringu põhijoonist kordagi . Seega, Ravila detailplaneering ei keela ohtlike jäätmete põletusseadme hoone ehitamist Ravila 77 kinnistule. See, kas Ravila detailplaneering on Ragn-Sells AS-i hinnangul asjakohane või mitte, ei o ma õiguslikku tähendust. Seda põhjusel, et Ravila detailplaneering on kehtiv haldusakt HMS § 60 lg 1 mõttes. Asjaolu, et Ravila detailplaneering Ragn-Sells AS-ile ei meeldi, ei tähenda, et detailplaneeringu tingimused võiks jätta tähelepanuta. Samuti on ebaõige Märgukirja p 18 väide, et Ravila detailplaneeringus pole sõnagi juttu planeeringualale ega ka konkreetselt Ravila 77 kinnistule uue põletustehase ehitamisest. Ragn-Sells A S eirab järjepidevalt asjaolu, et Ravila detailplaneering ei piira ohtlike jäätmete põletustehase asukohta Ravila 75 ja Ravila 77 kinnistutel. Ühtlasi jääb arusaamatuks Märgukirja väide „uuest põletustehasest“ . Kas see tähendab, et detailplaneeringu alusel saab püstitada hoone ainult ühe korra ning pärast hoone lammutamist ei saa kehtivat detailplaneeringut uue hoone püstitamisel enam aluseks võtta, vaid uue hoone püstitamiseks tuleb igal juhul kehtestada uues detailplaneering? Kokkuvõttes: Tartu põletustehase ohtlike jäätmete uue põletusseadme hoone püstitatakse kooskõlas Ravila detailplaneeringuga. Kokkuvõttes: Tartu ohtlike jäätmete põletustehase uue põletusseadme hoone püstitatakse Tartu kompleksloas näidatud asukohta ning kooskõlas 1999 üldplaneeringu, 2021 üldplaneeringu ning Ravila detailplaneeringuga. Tartu linna eriplaneeringu koostamine ja kehtestamine ei ole PlanS § 95 lg 1 järgi nõutav, kuna uue põletusseadme hoone asukoht on määratud kindlaks 1999 üldplaneeringu, 2021 üldplaneeringu ja Ravila detailplaneeringuga. Kavandatav Rae ohtlike jäätmete põletustehas püstitatakse Rae kompleksloas näidatud asukohta ning kooskõlas Rae üldplaneeringuga. Esiteks , on oluline, et: Rae ohtlike jäätmete põletustehase põletusseade püstitatakse Rae kompleksloas näidatud ohtlik e jäätmete käitluskoha tegevuskohta, st Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistule (vt käesoleva seisukoha p 3.2); Rae ohtlike jäätmete põletustehas e põletusseade paigutatakse Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistul olevasse viilhalli (vt käesoleva seisukoha p 3 . 6 ), st kooskõlas Ra e üldplaneeringuga (vt käesoleva seisukoha p 3.3) ; Rae ohtlike jäätmete käitluskohas on ohtlikke jäätmeid käideldud alates 2007. aastast (vt käesoleva seisukoha p 3.1) . Teiseks , ebaõige on Märgukirja p 26 alap 3 väide, et üldplaneeringujärgne jäätmekäitlusmaa juhtfunktsioon ei saa asendada eriplaneeringut ja põletustehase asukoha kaalumist. Märgukirja kirja esitaja jätab tähelepanuta PlanS § 95 lg 1, mille kohaselt, kohaliku omavalitsuse eriplaneering koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud . Rae üldplaneering määrab Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistu kui ohtlike jäätmete käitlemise tegevuskoha. Seejuures on oluline, et Rae üldplaneeringu kehtestamise a j a l , st 21.05.2013 toimus Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistul ohtlike jäätmete käitlemine. See tähendab, et Rae vald ar vestas Rae üldplaneeringu kehtestamisel sellega, et Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistul toimub ohtlike jäätmete käitlemine. Kolmandaks , asjakohatu on Märgukirja p 27 väide, et Rae üldplaneeringu põhikaardil Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistu tähistamine jäätmekäitluse maana on kinnistu juhtotstarbe määramine PlanS vr 8 lg 3 p 3 tähenduses, mitte aga ORM E asukohavalik PlanS § 29 2 mõttes ning et maakasutuse põhisuundade määramine ei ole võrdsustatav ORM E asukoha määramisega. Ragn-Sells AS jätab tähelepanuta, et Rae üldplaneeringu kehtestamise ajal, st 21.05.2013 kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.07.2003 määruse nr 198 „Olulise ruumilise mõjuga objektide nimekiri“ p 13 kohaselt oli ORM E -ks ka ohtlike jäätmete käitlemise ettevõte , st iga ohtlike jäätmete käitlemise ettevõte sõltumata konkreetsest ohtlike jäätmete käitlemise viisist. Seetõttu on ebaõige Märgukirja p 30 väide, et varasemalt ei teg eletud Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistul ORM E nimekirja kuuluva tegevusega. Vastupidi, Rae üldplaneeringu kehtestamise ajal EL käitles Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistul ohtlikke jäätmeid (vt käesoleva seisukoha p 3.1) ning Rae üldplaneeringus on Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistu märgitud jäätmekäitluse maaks. See tähendab, et Rae vald teadis Rae üldplaneeringu kehtestamisel EL poolsest ohtlike jäätmete käitlemisest Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistul ning et Rae vald määras Rae üldplaneeringus Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistu ohtlike jäätmete käitlemise kohaks, st sisuliselt ORM E -ks . Märgukirja p 30 etteheie, et Rae üldplaneeringus ei ole kaalutud ORMO võimalikke asukohti, seondub Rae üldplaneeringu võimaliku õigusvastasusega, mitte kehtivusega. Täitmiseks kohustuslik on ka õigusvastane, kuid kehtiv haldusakt (vt HMS § 60 lg 2) . See tõttu, Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistu on Rae üldplaneeringus määratud ohtlike jäätmete käitlemise kohaks. Ühtlasi, ebaõige on Märgukirja p 28 väide, et kuigi Rae üldplaneeringu kohaselt on tegemist jäätmekäitluse maaga, ei piisa sellest, e t oleks täidetud PlanS § 95 lg 1 tingimus eriplaneeringu koostamisest vabanemiseks. Neljandaks , kuna Rae üldplaneeringu kehtestamise ajal toimus Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistul ORME-ks k lassifitseeritav tegevus ning kuna Rae üldplaneeringus on Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistu määratud jäätmekäitluse maaks, sh ohtlike jäätmete käitlemise kohaks, puudub vajadus kehtestada Rae kompleksloas näidatud tegevuse elluviimiseks Rae valla eriplaneering. Märgukirja p 30 seisukohaga nõustumine tähenda ks , et juba ORMO-ks klassifitseeritud tegevuse muutmisel (näiteks ohtlike jäätmete töötlemisele ohtlike jäätmete põletamise lisamisel) tuleb enne kavandatavat tegevust igal juhul kehtestada eriplaneering , hoolimata sellest, kas see on sisuliselt vajalik. Kokkuvõttes: kavandatav Rae ohtlike jäätmete tehas püstitatakse Rae kompleksloas näidatud asukohta (põletusseade paigutatakse Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistul asuvasse viilhalli) ning kooskõlas Rae üldplaneeringuga . Rae valla eriplaneeringu koostamine ja kehtestamine ei ole PlanS § 95 lg 1 järgi nõutav, kuna kavandava ohtlike jäätmete tehase asukoht on määratud kindlaks Rae üldplaneeringuga. IV EL-i SEISUKOHT MÄRGUKIRJA KÜSIMUSTE OSAS Esiteks , Märgukirjas esitatakse mh k üsimused konkreetsete asjaolude kohta seoses EL-i taotlustega Tartu ja Rae kompleksl ubade muutmiseks. EL ei pea õigeks, et ministeerium vastab nimetatud konkreetset asjaolu käsitleva te le küsimusele olukorras, kus ministeeriumil puudub küsimusele vastamiseks vajalike asjaolude kohta täpne ja lõplik teave . Nagu juba varem öeldud, Märgukirja esitamise eesmärk ei ole aidata Keskkonnaametit, Tartu linna ja Rae valda (kes millegipärast ise ei ole ministeeriumi poole pöördunud), vaid saada seisukoht, millega mõjutada Keskkonnaametit, Tartu linna ja Rae valda või võimaliku kohtuvaidluse korral kohut. Kui Ragn-Sells AS leiab, et Keskkonnaamet, Tartu linn ja Rae vald on käitunud Komplekslubade muutmisel või nendega seotud haldusaktide (nt ehitusluba või kasutusluba) andmisel õigusvastaselt, peaks Ragn-Sells AS pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse. Seda põhjusel, et kohus on põhiseaduse § 15 lg 1 järgi kohtuvaidlusi lahendavaks organiks. Olukord, kus Ragn-Sells AS soovib kohtu väliselt saada endale soodsat seisukohta, millega takistada Komplekslubade muutmist, ei peaks olema lubatav. Teiseks , ka Märgukirja üldise iseloomuga küsimuste puhul tuleb arvestada, et nende esitamise eesmärk ei ole saada selgust, vaid kahjustada Ragn-Sells AS-i konkurenti. See, kas üldplaneeringumaa jäätmekäitlusmaa juhtfunktsioon asendab detailplaneeringut, kas Ravila 77 kinnistule uue hoone rajamine projekteerimistingimuste alusel on võimalik, sõltub igakordsest olukorrast, kehtivate planeeringute olemasolust, nende tingimustest jne. Ka üldistele küsimustele ei ole võimalik vastata olukorras, kus Märgukiri sisaldab eksitavat ja ebatäielikku teavet. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Pikamäe v andeadvokaat E pler & Lorenz AS-i lepinguli ne esindaja