dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande esitamine kooskõlastamiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. märts 2022
Viit
1.10-17/2022/931-3
Registreeritud
22. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maardu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2022
Vastutaja
Ülle Otsepp
Lahendamise tähtaeg
21. aprill 2022

Failid

  • 📎15-15787-2 08.09.2021 Väljaminev kiri.asice408 KB
  • 📎Maardu UP kooskolastamisest 22032022.asice111 KB
  • 📎Tallinna-Helsingi raudteetunneli trassikoridor KOV-i üldplaneeri.asice221 KB

Sisu (failidest)

MAARDU LINNAVALITSUS EHITUS- JA PLANEERIMISOSAKOND Ando Leppiman Teie: 09.03.2022 nr 1.10-17/2022/931-2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie: 22.03.2022 nr 7-1.2/1577-2 Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamisest Lugupeetud Ando Leppiman Maardu Linnavalitsus esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamiseks 07.02.2022 kirjaga nr 7-1.2/1577. Oma 09.03.2022 vastuskirjas nr 1.10-17/2022/931-2 ei nõustunud MKM Maardu linna üldplaneeringu eelnõu seletuskirja punktis 6.5.3.5 „Rail Baltic raudteed ja Tallinn-Helsingi raudteetunnelit ühendav raudtee koridor“ esitatud tingimustega eelnimetatud raudteekoridori sisse ehitamiseks. MKM on seisukohal, et Maardu linna üldplaneering peaks kasutama üldplaneeringu eelnõu varasemas versioonis sisaldunud sõnastust, mille kohaselt on raudteekoridori täpsema planeerimise ja ühenduse väljaehitamiseni lubatud raudteekoridoris rajada ajutise iseloomuga ehitisi ning raudteekoridori väljaarendamisega kaasneb maaomanikul kohustus lammutada raudteekoridori rajatud ajutise iseloomuga ehitised. Maardu Linnavalitsus pöördus 12.08.2021 kirjaga nr 7-1.2/3635 Rahandusministeeriumi poole päringuga, mis puudutas Helsingi raudteetunneli trassikoridori sisse ehitamist ja vastavaid kitsendusi Maardu linna üldplaneeringus. Maardu Linnavalitsus juhtis kirjas muuhulgas tähelepanu juriidilistele küsimustele eelnimetatud „ajutise iseloomuga ehitiste“ mõiste kasutamisel. Antud kiri saadeti teadmiseks teiste hulgas MKM-ile. Rahandusministeerium tõi oma 08.09.2021 vastuskirjas nr 15-1/5787-2 välja järgmist: „Kohalik omavalitsus võib kasutada üldplaneeringus seaduses defineerimata mõisteid. Üldplaneeringu koostamise korraldajana ja kehtestajana on kohaliku omavalitsuse pädevuses ka kasutatavate mõistete sisustamine ja tõlgendamine. Seega juhul, kui tegemist on Maardu üldplaneeringu unikaalse mõistega, nagu ajutise iseloomuga ehitis, on üldplaneeringu üheselt mõistetavuse tagamiseks vajalik mõiste defineerida.“ Maardu Linnavalitsus on seisukohal, et olukorras, kus rahvusvahelise tähtsusega transpordikoridor jääb Eesti piires viie kohaliku omavalitsuse territooriumile, ei ole otstarbekas igal omavalitsusel seada üksteisest potentsiaalselt erinevaid kitsendusi, kasutades selleks muuhulgas seadusandluses defineerimata mõisteid. Leiame, et juhtiv roll Tallinna-Helsingi tunneli ja raudteekoridori kitsenduste seadmisel saab olla ainult riigil, kellel on lisaks eriplaneeringu koostamisele võimalik koordineerida omavalitsuste seatavaid kitsendusi koridori ehitamisel. _____________________________________________________________________________________________ Kallasmaa 1 tel +372 6060 702 IBAN EE141010002031289008 74111 Maardu fax +372 6060 701 SEB pank Eesti e-post: [email protected] Registrikood 75011470 2 Oleme nõus MKM-i seisukohaga, mille kohaselt võib 07.02.2022 kirjaga nr 7-1.2/1577 versioon peatüki 6.5.3.5 „Rail Baltic raudteed ja Tallinn-Helsingi raudteetunnelit ühendav raudtee koridor“ osas olla maaomanike ja arendajate jaoks eksitav. Sellest tulenevalt esitame Teile kooskõlastamiseks uue sõnastuse: „Kuna tegemist on avaliku raudteega, mille asukoha valiku või toimise vastu on suur rahvusvaheline huvi, on raudtee koridori osas võimalike kitsenduste seadmine eelkõige riigi eriplaneeringu ülesanne. Üldplaneeringus kajastatakse üksnes raudtee koridori põhimõtteline võimalik asukoht. Eriplaneeringu kehtestamiseni on raudtee koridori sisse lubatud ehitada ainult ajutisi ehitisi ehitusseadustiku tähenduses. Muude ehitiste kavandamine on lubatud vaid juhul, kui eriplaneeringu koostamise eest vastutav ametiasutus annab selleks eraldi nõusoleku ning väljastab vastavad tingimused.“ Sellise sõnastusega ei teki meie hinnangul maaomanikel või arendajatel põhjendatud ootust, et MKM või mõni teine vastutav riigiasutus oleks kohustatud või valmis muude kui ajutiste ehitiste rajamist kooskõlastama. Samas jääb see võimalus erandina siiski alles ning koostöös MKM-i, kohaliku omavalitsuse ja huvitatud isikuga on võimalik vajadusel vastavad tingimused seada. Palume anda kooskõlastus muudetud sõnastusele ning sellega seonduvalt Maardu linna üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele. Kooskõlastamata jätmisel palume viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga vastavalt PlanS § 85 lg 3. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Rebane osakonna juhataja Lisad: 1. Maardu Linnavalitsuse 12.08.2021 kiri nr 7-1.2/3635; 2. Rahandusministeeriumi 08.09.2021 kiri nr 15-1/5787-2. Teadmiseks: Rahandusministeerium Taavi Rebane 6060729 [email protected] MAARDU LINNAVALITSUS Jaak Aab Riigihalduse minister Rahandusministeerium 12.08.2021 nr 7-1.2/3635 Harju maakonnaplaneering 2030+ kohase Tallinna-Helsingi perspektiivse raudteetunneli trassikoridorile võimalike kitsenduste seadmine kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes Lugupeetud härra Jaak Aab Maardu Linnavalitsuses on koostamisel uus üldplaneering, mis algatati Maardu Linnavolikogu 18.04.2017 otsusega nr 264. Uus üldplaneering võeti vastu Maardu Linnavolikogu 22.09.2020 otsusega nr 100. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 12.10.2020 kuni 15.11.2020. Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 17.12.2020. Käesoleval hetkel on Maardu Linnavalitsusel käsil planeerimisseaduse § 89 lõike 2 kohaste muudatuste sisseviimine üldplaneeringu lahendusse. Transpordiamet (endine Maanteeamet) palus Maardu Linnavalitsusel 03.11.2020 kirjaga nr 15- 2/20/19023-6 ning 10.12.2020 kirjaga nr 15-2/20/19023-9 suhelda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga Helsingi-Tallinna perspektiivse raudteetunneli trassi osas, et välja selgitada, kas perspektiivne raudtee vajab täpsemat käsitlust üldplaneeringus või on sobilikum, kui transpordiühenduse täpsem ruumiline ja tehniline lahendus selgitatakse välja eriplaneeringu raames. Täpsemalt seisneb Transpordiameti huvi selles, et uus Maardu linna üldplaneering kajastaks riigiteede nr 11607 ja 11608 ristumiste tingimusi perspektiivse Tallinna-Helsingi raudteekoridoriga. Lisaks sellele on Maardu linnas menetluses mitu detailplaneeringut, mille ala jääb osaliselt Harju maakonnaplaneeringuga kavandatud Tallinna-Helsingi raudteetunneli trassikoridori sisse. Seetõttu on vaja täpsemalt teada, kas ja millised kitsendused rakenduvad ehitiste planeerimisel ja ehitamisel trassikoridori sisse. Maardu Linnavolikogu 22.09.2020 otsusega nr 100 vastu võetud Maardu linna üldplaneeringu seletuskiri sätestab eelnimetatud raudteekoridoriga seatud tingimused järgnevalt: __________________________________________________________________________________________ Kallasmaa tn 1 Telefon +372 6060 702 IBAN EE141010002031289008 74111 Maardu Faks +372 6060 701 SEB pank, kood 401 Eesti E-post: [email protected] Registrikood 75011470 2 Kuni raudtee koridori täpsema planeerimise ja ühenduse väljaehitamiseni on lubatud raudtee koridoris rajada ajutise iseloomuga ehitisi, sh äri- ja tootmishooneid. Raudteekoridori väljaarendamisega kaasneb maaomanikul kohustus lammutada raudteekoridori rajatud ajutise iseloomuga ehitised, sh äri- ja tootmishooned. Ennepaneku kajastada perspektiivse Rail Balticu raudtee ja Tallinna-Helsingi raudteetunneli ühenduse trassikoridori kohaliku omavalitsuse üldplaneeringus tegi Harju maavanem 30.05.2016 kirjaga nr 12-4/1793 Jõelähtme valla üldplaneeringu menetluse käigus. Maavanem selgitab selle planeerimise vajadust järgmiselt: Kehtivas Jõelähtme valla üldplaneeringus on kõnealune raudteetrass reserveeritud. Samuti on seda tehtud kehtivas maakonnaplaneeringus ja praegu koostatavas uues maakonnaplaneeringus. Ka kehtivas Eesti üleriigilise planeeringu 2030+ seletuskirjas (ptk 4.3.2) on öeldud, et Helsingi– Tallinna võimaliku raudteetunneli suudme ja trassiala on Eesti poolel planeeringutes fikseeritud ning sellise ühenduse rajamise võimalus tuleb säilitada. Tunnel võimaldaks siduda Rail Balticu Soome raudteevõrgu ja sealt lähtuvate rahvusvaheliste raudteekoridoridega. Võttes arvesse, et Jõelähtme valla ja Maadu linna piir Saha-Loo tee ulatuses jääb pea tervikuna eelnimetatud raudtee trassi koridori sisse ning mõlema omavalitsuse üldplaneeringute koostamise konsultandiks on OÜ Hendrikson & Ko, otsustati kasutada Maardu linna üldplaneeringus samasugust lähenemist ja sõnastust trassikoridori puudutavate kitsenduste kehtestamisel kui on koostatavas Jõelähtme valla üldplaneeringus. Ühenduse rajamise võimaluse säilitamine eeldab raudtee koridor ehitistest vabana hoidmist. Kuna aga raudteetunneli ja seda Rail Balticu raudteega ühendava raudtee koridori täpsem planeerimine ja väljaehitamine on väga pika perspektiiviga projekt, toob raudtee koridori ehitistest vabana hoidmine kaasa ehitustegevuse peatamise pikaks ajaks. Üldplaneeringu koostamisel peeti täielikku ehitustegevuse keelamist ebaotstarbekaks, kuna projektide lõplik realiseerumise aeg on ebaselge. Hiljutised kohtulahendid viitavad vajadusele ka üldises planeeringuastmes hinnata planeeritava tegevusega kaasnevaid mõjusid täpsusastmes, mis võimaldab anda veendumuse, et ebasoodsaid mõjusid (sh eriti Natura aladele) ei kaasne. Sellisel tasemel mõjude hindamine eeldab üksikasjaliku projektlahenduse olemasolu. Maardu Linnavalitsusel puuduvad volitused ja vahendid riikliku tähtsusega ehitise täpsemaks planeerimiseks. Vastuvõetud üldplaneeringus seatud maakasutuspiirang (luba rajada ajutise iseloomuga ehitisi) on tekitanud Maardu linna üldplaneeringu vastuvõtmise järgselt segadust koridori sisse jäävate maaüksuste omanikele. Ehitusseadustiku § 3 lõige 4 sätestab: „Ajutine ehitis on lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis, mis lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel.“ Seega on jäänud puudutatud maaomanikele ebaselgeks, kas ajutise iseloomuga hoone puhul on 3 mõeldud EhS § 3 lg 4 kohast ajutist ehitist. Lisaks tekitab küsimusi nõue lammutada raudteekoridori rajatud ehitised raudteekoridori väljaarendamisel. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ peatükis 4.1.2 on eelnimetatud koridori (ja teiste põhimõtteliste raudteekoridoride) kohta kirjutatud järgnevat: Maakonnaplaneering ei sea otseseid maakasutuspiiranguid põhimõtteliste koridoride alal. Maakonnaplaneering määrab uute raudteekoridoride põhimõttelise vajaduse. Maakonnaplaneeringu joonisel kajastub põhimõtteliste raudteedekoridoride kulgemine, mis näitavad indikatiivselt perspektiivsete trasside asukohti ning vajadust tulevikus raudteetrass kavandada. Põhimõtteliste koridoride kaardistamine annab olulise sisendinfo nt riigimaadega tehingute tegemiseks pärast planeeringu kehtestamist. Raudteekoridoride täpsemad paiknemised selguvad edasise planeerimise käigus (vastavalt kas teemaplaneeringus, üldplaneeringus, kohaliku omavalitsus eriplaneeringus või riigi eriplaneeringus). Eelnevast lõigust ei selgu, kas kohalik omavalitsus peab üldplaneeringu menetlemisel määrama trassi koridori osas täpsemad maakasutuspiirangud või mitte. Planeerimisseaduse § 27 lõike 1 ja 2 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärgiks muuhulgas avaliku raudtee ehitamine, mille asukoha valiku või toimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Eelnevast tulenevalt on Tallinna-Helsingi tunneli ja seda Rail Balticu raudteega ühendava koridori näol tegemist selgelt sellise ehitisega, mille rajamiseks on eelnevalt vaja koostada riigi eriplaneering. Riigi eriplaneeringu puhul on planeeringu koostamise korraldajaks Rahandusministeerium. Maardu Linnavalitsus on seisukohal, et juhul kui ehitise rajamiseks on vajalik koostada riigi eriplaneering, siis ei ole asjakohane ühe kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu raames sätestada põhimõttelisele maakonnaplaneeringu trassi koridorile täiendavaid kitsendusi, sest tegemist on mitut kohalikku omavalitsust läbiva koridoriga ja terve trassi koridori ulatuses peaksid raudtee koridori asukohast tekkivate kitsendused olema ühtsustatud. Maardu linn ei ole antud projekti puhul planeeringu koostamise korraldaja ega huvitatud isik, seega puudub Maardu linnal otseselt võimalus mõjutada projekti elluviimist. Võttes arvesse eelnevaid asjaolusid, palume Rahandusministeeriumi seisukohti järgnevates punktides: 1. Maardu Linnavalitsuse hinnangul on põhjendatud Helsingi - Tallinna perspektiivse raudteetunneli trass kavandada riigi eriplaneeringuga. Kas olukorras, kus üldplaneering viitab koostatavale eriplaneeringule, tuleb endiselt seada ehitustegevuse kitsendused reserveeritaval trassikoridoril? Eelkõige on oluline teada, kas Tallinna-Helsingi raudteetunneli trassi koridori sisse on lubatud püstitada püsivaid rajatisi ja hooneid (st mitte ainult ehitusseadustiku § 3 lõike 4 kohaseid ajutisi ehitisi). 4 2. Juhul kui kitsendused on vajalik määrata, siis kuidas on korraldatud kaasneva majandusliku kahju korvamine maaomanikele? Märgime, et Maardu Linnavalitsusel puuduvad selleks rahalised vahendid. 3. Kas on teada Tallinna-Helsingi raudteetunneli eriplaneeringu algatamise hinnanguline ajakava (eeldusel, et see algatatakse)? Eelnevalt püstitatud küsimustele vastuste saamine on vajalik Tallinna-Helsingi raudteetunneli trassikoridori puudutavate tingimuste täpsustamiseks Maardu linna üldplaneeringus, detailplaneeringute koostamiseks trassikoridori jäävatel aladel ning õigusselguse saamiseks puudutatud maaomanikele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rein Meel Abilinnapea Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Transpordiamet Jõelähtme Vallavalitsus Viimsi Vallavalitsus Taavi Rebane 6060729 [email protected] Hr Rein Meel Teie 12.08.2021 nr 7-1.2/3635 Maardu Linnavalitsus Meie 08.09.2021 nr 15-1/5787-2 [email protected] Vastus pöördumisele Pöördusite 12.08.2021 kirjaga nr 7-1.2/3635 Rahandusministeeriumi poole seoses Harju maakonnaplaneering 2030+ kohase Tallinna-Helsingi perspektiivse raudteetunneli trassikoridori alale võimalike kitsenduste seadmisega kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes. Pöördumises soovite Rahandusministeeriumi seisukohti küsimustele, mis puudutavad Helsingi - Tallinna perspektiivse raudteetunneli trassi asukohale võimalike kitsenduste määramist. Lisaks küsite, kas on teada Tallinna-Helsingi raudteetunneli eriplaneeringu algatamise hinnanguline ajakava. Märgime, et põhimõtteline raudteekoridor Tallinn-Helsingi tunneli tarbeks oli planeeritud antud alale 1999. aastal kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu I etapis. Nii üleriigiline planeering Eesti 2030+ (kehtestatud 30.08.2012) kui ka riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+ (maakonnaplaneering) näevad ette Tallinna-Helsingi perspektiivse raudteetunneli trassikoridori vajaduse. Kehtiva maakonnaplaneeringu lahendus on endiselt asjakohane ning riik ei ole loobunud Tallinn-Helsingi tunneli ja selle Rail Balticu raudteetrassiga ühendamise kavast. 26.01.2021. a ametisse nimetatud Vabariigi Valitsus on oma tegevusprogrammis 2021–2023 muu hulgas ette näinud Tallinn-Helsinki tunneli eestvedamise käivitamise ja positiivse initsiatiivi riiklikul tasemel Soomega suhtlemisel, samuti vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimise Soome Vabariigiga Tallinna–Helsingi tunneli arendamiseks (Vabariigi Valitsuse 23.02.2021. a korraldus nr 83 „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021–2023“ kinnitamine punktid 3.12. ja p 3.13., korraldus on kättesaadav RT III, 26.02.2021,1, https://www.riigiteataja.ee/akt/326022021001). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on esitanud 13.04.2021. a Valitsuskabineti nõupidamisele arutamiseks memorandumi, mis puudutab Eesti-Soome ühiste kavatsuste memorandumit Tallinn-Helsingi tunneli rajamiseks (Eelnõude infosüsteem: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4f9eab36-a63b-4937-b3b4-ef7d17e21441, toimik 21-0465). Vastastikuse mõistmise memorandum Soome valitsuse ja Eesti valitsuse vahel ühise transpordialgatuse koostöö, sealhulgas Helsingi-Tallinna raudteetunneli projekti alal allkirjastati Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministri Timo Harakka ja Eesti majandus- ja taristuministri Taavi Aasa poolt 26. aprillil 2021. Seega ei ole Tallinn-Helsingi tunneli rajamine ja selle ühendus Rail Balticuga ainult riigi põhimõtteline eesmärk, vaid riik on astunud selgeid ja reaalseid samme selle eesmärgi Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 saavutamiseks. Taotlust riigi eriplaneeringu koostamiseks Tallinn-Helsingi tunneli rajamiseks ei ole esitatud ning seega hinnangulist ajakava veel ei ole ja lähtuda tuleb kehtivast maakonnaplaneeringust. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 55 lõike 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu eesmärk maakonna, selle osa või muu regiooni ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Vastavalt huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttele, peab kohalikku huvi väljendav planeering lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega (PlanS § 10 lõige 3). PlanS § 74 lõike 1 kohaselt on üldplaneeringu eesmärk kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneering on ehitamise aluseks olev planeering, mille alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi (PlanS § 74 lõige 3). Maakonnaplaneering kitsenduste seadmist kinnisomandile ei võimalda. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või linnas ruumilist planeerimist (KOKS § 6 lõige 1). Seega on kohalikul omavalitsusele antud õigus ehitusõiguse suunamiseks ja põhjendatud juhtudel selle piiramiseks. Seega kitsendusi Tallinn-Helsingi perspektiivse raudteetunneli trassikoridori asukohale saab seada kohalik omavalitsus oma üldplaneeringuga. Selgitame, et kinnisomandi kasutamise olulise kitsendamisega on tegemist olukorras, kus maa senine sihtotstarbeline kasutamine välistatakse või piiratakse seda oluliselt. Seega tuleb kitsenduste seadmise kaalumisel kindlasti hinnata ka maa senist kasutamist, sh seda, kas kitsenduste seadmine muudab senist maakasutust või mitte. Omandiõigusele seatava kitsendusega kaasneva riive hüvitise maksmise kohustus ei pruugi olla igal juhul põhjendatud. Asjakohane on see vaid siis, kui omandipõhiõiguse riive on sedavõrd intensiivne, et ei ole võimalik leida mõistlikku tasakaalu üldiste ja üksikisikute huvide vahel (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-69-09 ). Konkreetsetel juhtudel kitsenduste seadmise tulemusel hüvitise maksmise vajaduse kindlaks tegemiseks on vajalik iga üksikjuhtumi eraldi hindamine, mille käigus tuleb selgitada, kas kitsendus on proportsionaalne, millised on selle tagajärjed omanikule ja kas sellest tulenevalt on hüvitise maksmine nõutav või mitte. Olukorras, kus hetkel puudub raudtee trassikoridori jäävatel kinnistutel ehitusõigus, on aga tõenäosus, et põhjendatud hüvitise maksmine on kindlasti tunduvalt väiksem kui pärast ehitusõiguse saamist ja selle realiseerimist. Märgime, et arvestades maakonnaplaneeringus toodut ja asjaolu, et riik ei ole loobunud Tallinn-Helsingi tunneli rajamisest, ei ole Tallinn-Helsingi perspektiivse raudteetunneli trassikoridori alla jäävat maa-ala mõistlik püsivalt hoonestada, sest see muudaks oluliselt raskemaks, kui mitte võimatuks, tulevikus Tallinn-Helsingi raudteetunneli rajamise ning ühendamise Rail Baltic trassiga. Ajutiste ehitiste osas selgitame, et selle mõiste sisustab ehitusseadustiku § 3 lõige 4, mille kohaselt on ajutine ehitis lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis, mis lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel. Kohalik omavalitsus võib kasutada üldplaneeringus seaduses defineerimata mõisteid. Üldplaneeringu koostamise korraldajana ja 2 kehtestajana on kohaliku omavalitsuse pädevuses ka kasutatavate mõistete sisustamine ja tõlgendamine. Seega juhul, kui tegemist on Maardu üldplaneeringu unikaalse mõistega, nagu ajutise iseloomuga ehitis, on üldplaneeringu üheselt mõistetavuse tagamiseks vajalik mõiste defineerida. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Helen Madison 611 3135 [email protected] 3
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel