MAARDU LINNAVALITSUS
EHITUS- JA PLANEERIMISOSAKOND
Ando Leppiman Teie: 09.03.2022 nr 1.10-17/2022/931-2
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] Meie: 22.03.2022 nr 7-1.2/1577-2
Maardu linna üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande kooskõlastamisest
Lugupeetud Ando Leppiman
Maardu Linnavalitsus esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) Maardu linna
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamiseks 07.02.2022 kirjaga
nr 7-1.2/1577. Oma 09.03.2022 vastuskirjas nr 1.10-17/2022/931-2 ei nõustunud MKM Maardu linna
üldplaneeringu eelnõu seletuskirja punktis 6.5.3.5 „Rail Baltic raudteed ja Tallinn-Helsingi
raudteetunnelit ühendav raudtee koridor“ esitatud tingimustega eelnimetatud raudteekoridori sisse
ehitamiseks. MKM on seisukohal, et Maardu linna üldplaneering peaks kasutama üldplaneeringu eelnõu
varasemas versioonis sisaldunud sõnastust, mille kohaselt on raudteekoridori täpsema planeerimise ja
ühenduse väljaehitamiseni lubatud raudteekoridoris rajada ajutise iseloomuga ehitisi ning
raudteekoridori väljaarendamisega kaasneb maaomanikul kohustus lammutada raudteekoridori rajatud
ajutise iseloomuga ehitised.
Maardu Linnavalitsus pöördus 12.08.2021 kirjaga nr 7-1.2/3635 Rahandusministeeriumi poole
päringuga, mis puudutas Helsingi raudteetunneli trassikoridori sisse ehitamist ja vastavaid kitsendusi
Maardu linna üldplaneeringus. Maardu Linnavalitsus juhtis kirjas muuhulgas tähelepanu juriidilistele
küsimustele eelnimetatud „ajutise iseloomuga ehitiste“ mõiste kasutamisel. Antud kiri saadeti
teadmiseks teiste hulgas MKM-ile.
Rahandusministeerium tõi oma 08.09.2021 vastuskirjas nr 15-1/5787-2 välja järgmist:
„Kohalik omavalitsus võib kasutada üldplaneeringus seaduses defineerimata mõisteid.
Üldplaneeringu koostamise korraldajana ja kehtestajana on kohaliku omavalitsuse pädevuses ka
kasutatavate mõistete sisustamine ja tõlgendamine. Seega juhul, kui tegemist on Maardu
üldplaneeringu unikaalse mõistega, nagu ajutise iseloomuga ehitis, on üldplaneeringu üheselt
mõistetavuse tagamiseks vajalik mõiste defineerida.“
Maardu Linnavalitsus on seisukohal, et olukorras, kus rahvusvahelise tähtsusega transpordikoridor
jääb Eesti piires viie kohaliku omavalitsuse territooriumile, ei ole otstarbekas igal omavalitsusel
seada üksteisest potentsiaalselt erinevaid kitsendusi, kasutades selleks muuhulgas seadusandluses
defineerimata mõisteid. Leiame, et juhtiv roll Tallinna-Helsingi tunneli ja raudteekoridori
kitsenduste seadmisel saab olla ainult riigil, kellel on lisaks eriplaneeringu koostamisele võimalik
koordineerida omavalitsuste seatavaid kitsendusi koridori ehitamisel.
_____________________________________________________________________________________________
Kallasmaa 1 tel +372 6060 702 IBAN EE141010002031289008
74111 Maardu fax +372 6060 701 SEB pank
Eesti e-post:
[email protected] Registrikood 75011470
2
Oleme nõus MKM-i seisukohaga, mille kohaselt võib 07.02.2022 kirjaga nr 7-1.2/1577 versioon
peatüki 6.5.3.5 „Rail Baltic raudteed ja Tallinn-Helsingi raudteetunnelit ühendav raudtee koridor“
osas olla maaomanike ja arendajate jaoks eksitav. Sellest tulenevalt esitame Teile kooskõlastamiseks
uue sõnastuse:
„Kuna tegemist on avaliku raudteega, mille asukoha valiku või toimise vastu on suur rahvusvaheline
huvi, on raudtee koridori osas võimalike kitsenduste seadmine eelkõige riigi eriplaneeringu
ülesanne. Üldplaneeringus kajastatakse üksnes raudtee koridori põhimõtteline võimalik asukoht.
Eriplaneeringu kehtestamiseni on raudtee koridori sisse lubatud ehitada ainult ajutisi ehitisi
ehitusseadustiku tähenduses. Muude ehitiste kavandamine on lubatud vaid juhul, kui
eriplaneeringu koostamise eest vastutav ametiasutus annab selleks eraldi nõusoleku ning
väljastab vastavad tingimused.“
Sellise sõnastusega ei teki meie hinnangul maaomanikel või arendajatel põhjendatud ootust, et
MKM või mõni teine vastutav riigiasutus oleks kohustatud või valmis muude kui ajutiste ehitiste
rajamist kooskõlastama. Samas jääb see võimalus erandina siiski alles ning koostöös MKM-i,
kohaliku omavalitsuse ja huvitatud isikuga on võimalik vajadusel vastavad tingimused seada.
Palume anda kooskõlastus muudetud sõnastusele ning sellega seonduvalt Maardu linna
üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele. Kooskõlastamata jätmisel
palume viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga vastavalt PlanS § 85 lg 3.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Rebane
osakonna juhataja
Lisad:
1. Maardu Linnavalitsuse 12.08.2021 kiri nr 7-1.2/3635;
2. Rahandusministeeriumi 08.09.2021 kiri nr 15-1/5787-2.
Teadmiseks: Rahandusministeerium
Taavi Rebane 6060729
[email protected]
MAARDU LINNAVALITSUS
Jaak Aab
Riigihalduse minister
Rahandusministeerium 12.08.2021 nr 7-1.2/3635
Harju maakonnaplaneering 2030+ kohase Tallinna-Helsingi
perspektiivse raudteetunneli trassikoridorile võimalike kitsenduste
seadmine kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes
Lugupeetud härra Jaak Aab
Maardu Linnavalitsuses on koostamisel uus üldplaneering, mis algatati Maardu Linnavolikogu
18.04.2017 otsusega nr 264. Uus üldplaneering võeti vastu Maardu Linnavolikogu 22.09.2020
otsusega nr 100. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 12.10.2020 kuni 15.11.2020. Avaliku
väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 17.12.2020.
Käesoleval hetkel on Maardu Linnavalitsusel käsil planeerimisseaduse § 89 lõike 2 kohaste
muudatuste sisseviimine üldplaneeringu lahendusse.
Transpordiamet (endine Maanteeamet) palus Maardu Linnavalitsusel 03.11.2020 kirjaga nr 15-
2/20/19023-6 ning 10.12.2020 kirjaga nr 15-2/20/19023-9 suhelda Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga Helsingi-Tallinna perspektiivse raudteetunneli trassi osas, et
välja selgitada, kas perspektiivne raudtee vajab täpsemat käsitlust üldplaneeringus või on
sobilikum, kui transpordiühenduse täpsem ruumiline ja tehniline lahendus selgitatakse välja
eriplaneeringu raames.
Täpsemalt seisneb Transpordiameti huvi selles, et uus Maardu linna üldplaneering kajastaks
riigiteede nr 11607 ja 11608 ristumiste tingimusi perspektiivse Tallinna-Helsingi
raudteekoridoriga.
Lisaks sellele on Maardu linnas menetluses mitu detailplaneeringut, mille ala jääb osaliselt Harju
maakonnaplaneeringuga kavandatud Tallinna-Helsingi raudteetunneli trassikoridori sisse.
Seetõttu on vaja täpsemalt teada, kas ja millised kitsendused rakenduvad ehitiste planeerimisel ja
ehitamisel trassikoridori sisse.
Maardu Linnavolikogu 22.09.2020 otsusega nr 100 vastu võetud Maardu linna üldplaneeringu
seletuskiri sätestab eelnimetatud raudteekoridoriga seatud tingimused järgnevalt:
__________________________________________________________________________________________
Kallasmaa tn 1 Telefon +372 6060 702 IBAN EE141010002031289008
74111 Maardu Faks +372 6060 701 SEB pank, kood 401
Eesti E-post:
[email protected] Registrikood 75011470
2
Kuni raudtee koridori täpsema planeerimise ja ühenduse väljaehitamiseni on lubatud raudtee
koridoris rajada ajutise iseloomuga ehitisi, sh äri- ja tootmishooneid. Raudteekoridori
väljaarendamisega kaasneb maaomanikul kohustus lammutada raudteekoridori rajatud ajutise
iseloomuga ehitised, sh äri- ja tootmishooned.
Ennepaneku kajastada perspektiivse Rail Balticu raudtee ja Tallinna-Helsingi raudteetunneli
ühenduse trassikoridori kohaliku omavalitsuse üldplaneeringus tegi Harju maavanem
30.05.2016 kirjaga nr 12-4/1793 Jõelähtme valla üldplaneeringu menetluse käigus.
Maavanem selgitab selle planeerimise vajadust järgmiselt:
Kehtivas Jõelähtme valla üldplaneeringus on kõnealune raudteetrass reserveeritud. Samuti on
seda tehtud kehtivas maakonnaplaneeringus ja praegu koostatavas uues
maakonnaplaneeringus.
Ka kehtivas Eesti üleriigilise planeeringu 2030+ seletuskirjas (ptk 4.3.2) on öeldud, et Helsingi–
Tallinna võimaliku raudteetunneli suudme ja trassiala on Eesti poolel planeeringutes fikseeritud
ning sellise ühenduse rajamise võimalus tuleb säilitada. Tunnel võimaldaks siduda Rail Balticu
Soome raudteevõrgu ja sealt lähtuvate rahvusvaheliste raudteekoridoridega.
Võttes arvesse, et Jõelähtme valla ja Maadu linna piir Saha-Loo tee ulatuses jääb pea tervikuna
eelnimetatud raudtee trassi koridori sisse ning mõlema omavalitsuse üldplaneeringute koostamise
konsultandiks on OÜ Hendrikson & Ko, otsustati kasutada Maardu linna üldplaneeringus
samasugust lähenemist ja sõnastust trassikoridori puudutavate kitsenduste kehtestamisel kui on
koostatavas Jõelähtme valla üldplaneeringus.
Ühenduse rajamise võimaluse säilitamine eeldab raudtee koridor ehitistest vabana hoidmist. Kuna
aga raudteetunneli ja seda Rail Balticu raudteega ühendava raudtee koridori täpsem planeerimine
ja väljaehitamine on väga pika perspektiiviga projekt, toob raudtee koridori ehitistest vabana
hoidmine kaasa ehitustegevuse peatamise pikaks ajaks. Üldplaneeringu koostamisel peeti
täielikku ehitustegevuse keelamist ebaotstarbekaks, kuna projektide lõplik realiseerumise aeg on
ebaselge.
Hiljutised kohtulahendid viitavad vajadusele ka üldises planeeringuastmes hinnata planeeritava
tegevusega kaasnevaid mõjusid täpsusastmes, mis võimaldab anda veendumuse, et ebasoodsaid
mõjusid (sh eriti Natura aladele) ei kaasne. Sellisel tasemel mõjude hindamine eeldab
üksikasjaliku projektlahenduse olemasolu. Maardu Linnavalitsusel puuduvad volitused ja
vahendid riikliku tähtsusega ehitise täpsemaks planeerimiseks.
Vastuvõetud üldplaneeringus seatud maakasutuspiirang (luba rajada ajutise iseloomuga ehitisi) on
tekitanud Maardu linna üldplaneeringu vastuvõtmise järgselt segadust koridori sisse jäävate
maaüksuste omanikele. Ehitusseadustiku § 3 lõige 4 sätestab: „Ajutine ehitis on lühemaks kui
viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis, mis lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel.“
Seega on jäänud puudutatud maaomanikele ebaselgeks, kas ajutise iseloomuga hoone puhul on
3
mõeldud EhS § 3 lg 4 kohast ajutist ehitist. Lisaks tekitab küsimusi nõue lammutada
raudteekoridori rajatud ehitised raudteekoridori väljaarendamisel.
Harju maakonnaplaneeringu 2030+ peatükis 4.1.2 on eelnimetatud koridori (ja teiste
põhimõtteliste raudteekoridoride) kohta kirjutatud järgnevat:
Maakonnaplaneering ei sea otseseid maakasutuspiiranguid põhimõtteliste koridoride alal.
Maakonnaplaneering määrab uute raudteekoridoride põhimõttelise vajaduse.
Maakonnaplaneeringu joonisel kajastub põhimõtteliste raudteedekoridoride kulgemine, mis
näitavad indikatiivselt perspektiivsete trasside asukohti ning vajadust tulevikus raudteetrass
kavandada. Põhimõtteliste koridoride kaardistamine annab olulise sisendinfo nt riigimaadega
tehingute tegemiseks pärast planeeringu kehtestamist. Raudteekoridoride täpsemad paiknemised
selguvad edasise planeerimise käigus (vastavalt kas teemaplaneeringus, üldplaneeringus,
kohaliku omavalitsus eriplaneeringus või riigi eriplaneeringus).
Eelnevast lõigust ei selgu, kas kohalik omavalitsus peab üldplaneeringu menetlemisel määrama
trassi koridori osas täpsemad maakasutuspiirangud või mitte.
Planeerimisseaduse § 27 lõike 1 ja 2 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärgiks muuhulgas
avaliku raudtee ehitamine, mille asukoha valiku või toimise vastu on suur riiklik või
rahvusvaheline huvi. Eelnevast tulenevalt on Tallinna-Helsingi tunneli ja seda Rail Balticu
raudteega ühendava koridori näol tegemist selgelt sellise ehitisega, mille rajamiseks on eelnevalt
vaja koostada riigi eriplaneering. Riigi eriplaneeringu puhul on planeeringu koostamise
korraldajaks Rahandusministeerium.
Maardu Linnavalitsus on seisukohal, et juhul kui ehitise rajamiseks on vajalik koostada riigi
eriplaneering, siis ei ole asjakohane ühe kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu raames sätestada
põhimõttelisele maakonnaplaneeringu trassi koridorile täiendavaid kitsendusi, sest tegemist on
mitut kohalikku omavalitsust läbiva koridoriga ja terve trassi koridori ulatuses peaksid raudtee
koridori asukohast tekkivate kitsendused olema ühtsustatud. Maardu linn ei ole antud projekti
puhul planeeringu koostamise korraldaja ega huvitatud isik, seega puudub Maardu linnal otseselt
võimalus mõjutada projekti elluviimist.
Võttes arvesse eelnevaid asjaolusid, palume Rahandusministeeriumi seisukohti järgnevates
punktides:
1. Maardu Linnavalitsuse hinnangul on põhjendatud Helsingi - Tallinna perspektiivse
raudteetunneli trass kavandada riigi eriplaneeringuga. Kas olukorras, kus üldplaneering
viitab koostatavale eriplaneeringule, tuleb endiselt seada ehitustegevuse kitsendused
reserveeritaval trassikoridoril? Eelkõige on oluline teada, kas Tallinna-Helsingi
raudteetunneli trassi koridori sisse on lubatud püstitada püsivaid rajatisi ja hooneid (st
mitte ainult ehitusseadustiku § 3 lõike 4 kohaseid ajutisi ehitisi).
4
2. Juhul kui kitsendused on vajalik määrata, siis kuidas on korraldatud kaasneva
majandusliku kahju korvamine maaomanikele? Märgime, et Maardu Linnavalitsusel
puuduvad selleks rahalised vahendid.
3. Kas on teada Tallinna-Helsingi raudteetunneli eriplaneeringu algatamise hinnanguline
ajakava (eeldusel, et see algatatakse)?
Eelnevalt püstitatud küsimustele vastuste saamine on vajalik Tallinna-Helsingi raudteetunneli
trassikoridori puudutavate tingimuste täpsustamiseks Maardu linna üldplaneeringus,
detailplaneeringute koostamiseks trassikoridori jäävatel aladel ning õigusselguse saamiseks
puudutatud maaomanikele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rein Meel
Abilinnapea
Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Transpordiamet
Jõelähtme Vallavalitsus
Viimsi Vallavalitsus
Taavi Rebane 6060729
[email protected]
Hr Rein Meel Teie 12.08.2021 nr 7-1.2/3635
Maardu Linnavalitsus Meie 08.09.2021 nr 15-1/5787-2
[email protected]
Vastus pöördumisele
Pöördusite 12.08.2021 kirjaga nr 7-1.2/3635 Rahandusministeeriumi poole seoses Harju
maakonnaplaneering 2030+ kohase Tallinna-Helsingi perspektiivse raudteetunneli
trassikoridori alale võimalike kitsenduste seadmisega kohalike omavalitsuste
üldplaneeringutes. Pöördumises soovite Rahandusministeeriumi seisukohti küsimustele, mis
puudutavad Helsingi - Tallinna perspektiivse raudteetunneli trassi asukohale võimalike
kitsenduste määramist. Lisaks küsite, kas on teada Tallinna-Helsingi raudteetunneli
eriplaneeringu algatamise hinnanguline ajakava.
Märgime, et põhimõtteline raudteekoridor Tallinn-Helsingi tunneli tarbeks oli planeeritud
antud alale 1999. aastal kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu I etapis. Nii üleriigiline
planeering Eesti 2030+ (kehtestatud 30.08.2012) kui ka riigihalduse ministri 09.04.2018
käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+ (maakonnaplaneering)
näevad ette Tallinna-Helsingi perspektiivse raudteetunneli trassikoridori vajaduse.
Kehtiva maakonnaplaneeringu lahendus on endiselt asjakohane ning riik ei ole loobunud
Tallinn-Helsingi tunneli ja selle Rail Balticu raudteetrassiga ühendamise kavast. 26.01.2021.
a ametisse nimetatud Vabariigi Valitsus on oma tegevusprogrammis 2021–2023 muu hulgas
ette näinud Tallinn-Helsinki tunneli eestvedamise käivitamise ja positiivse initsiatiivi riiklikul
tasemel Soomega suhtlemisel, samuti vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimise
Soome Vabariigiga Tallinna–Helsingi tunneli arendamiseks (Vabariigi Valitsuse
23.02.2021. a korraldus nr 83 „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021–2023“
kinnitamine punktid 3.12. ja p 3.13., korraldus on kättesaadav RT III, 26.02.2021,1,
https://www.riigiteataja.ee/akt/326022021001).
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on esitanud 13.04.2021. a Valitsuskabineti
nõupidamisele arutamiseks memorandumi, mis puudutab Eesti-Soome ühiste kavatsuste
memorandumit Tallinn-Helsingi tunneli rajamiseks (Eelnõude infosüsteem:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4f9eab36-a63b-4937-b3b4-ef7d17e21441,
toimik 21-0465). Vastastikuse mõistmise memorandum Soome valitsuse ja Eesti valitsuse
vahel ühise transpordialgatuse koostöö, sealhulgas Helsingi-Tallinna raudteetunneli projekti
alal allkirjastati Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministri Timo Harakka ja Eesti
majandus- ja taristuministri Taavi Aasa poolt 26. aprillil 2021.
Seega ei ole Tallinn-Helsingi tunneli rajamine ja selle ühendus Rail Balticuga ainult riigi
põhimõtteline eesmärk, vaid riik on astunud selgeid ja reaalseid samme selle eesmärgi
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
saavutamiseks. Taotlust riigi eriplaneeringu koostamiseks Tallinn-Helsingi tunneli rajamiseks
ei ole esitatud ning seega hinnangulist ajakava veel ei ole ja lähtuda tuleb kehtivast
maakonnaplaneeringust.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 55 lõike 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu eesmärk
maakonna, selle osa või muu regiooni ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste
määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste
huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide
tasakaalustamiseks. PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu
koostamise alus. Vastavalt huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttele, peab kohalikku
huvi väljendav planeering lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve
väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste ruumilist aspekti väljendavate
strateegiliste dokumentidega (PlanS § 10 lõige 3).
PlanS § 74 lõike 1 kohaselt on üldplaneeringu eesmärk kogu valla või linna territooriumi või
selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneering on
ehitamise aluseks olev planeering, mille alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi (PlanS
§ 74 lõige 3). Maakonnaplaneering kitsenduste seadmist kinnisomandile ei võimalda.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne
korraldada vallas või linnas ruumilist planeerimist (KOKS § 6 lõige 1). Seega on kohalikul
omavalitsusele antud õigus ehitusõiguse suunamiseks ja põhjendatud juhtudel selle
piiramiseks. Seega kitsendusi Tallinn-Helsingi perspektiivse raudteetunneli trassikoridori
asukohale saab seada kohalik omavalitsus oma üldplaneeringuga. Selgitame, et kinnisomandi
kasutamise olulise kitsendamisega on tegemist olukorras, kus maa senine sihtotstarbeline
kasutamine välistatakse või piiratakse seda oluliselt. Seega tuleb kitsenduste seadmise
kaalumisel kindlasti hinnata ka maa senist kasutamist, sh seda, kas kitsenduste seadmine
muudab senist maakasutust või mitte.
Omandiõigusele seatava kitsendusega kaasneva riive hüvitise maksmise kohustus ei pruugi
olla igal juhul põhjendatud. Asjakohane on see vaid siis, kui omandipõhiõiguse riive on
sedavõrd intensiivne, et ei ole võimalik leida mõistlikku tasakaalu üldiste ja üksikisikute
huvide vahel (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-69-09 ). Konkreetsetel juhtudel kitsenduste
seadmise tulemusel hüvitise maksmise vajaduse kindlaks tegemiseks on vajalik iga
üksikjuhtumi eraldi hindamine, mille käigus tuleb selgitada, kas kitsendus on
proportsionaalne, millised on selle tagajärjed omanikule ja kas sellest tulenevalt on hüvitise
maksmine nõutav või mitte. Olukorras, kus hetkel puudub raudtee trassikoridori jäävatel
kinnistutel ehitusõigus, on aga tõenäosus, et põhjendatud hüvitise maksmine on kindlasti
tunduvalt väiksem kui pärast ehitusõiguse saamist ja selle realiseerimist.
Märgime, et arvestades maakonnaplaneeringus toodut ja asjaolu, et riik ei ole loobunud
Tallinn-Helsingi tunneli rajamisest, ei ole Tallinn-Helsingi perspektiivse raudteetunneli
trassikoridori alla jäävat maa-ala mõistlik püsivalt hoonestada, sest see muudaks oluliselt
raskemaks, kui mitte võimatuks, tulevikus Tallinn-Helsingi raudteetunneli rajamise ning
ühendamise Rail Baltic trassiga.
Ajutiste ehitiste osas selgitame, et selle mõiste sisustab ehitusseadustiku § 3 lõige 4, mille
kohaselt on ajutine ehitis lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis, mis
lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel. Kohalik omavalitsus võib kasutada
üldplaneeringus seaduses defineerimata mõisteid. Üldplaneeringu koostamise korraldajana ja
2
kehtestajana on kohaliku omavalitsuse pädevuses ka kasutatavate mõistete sisustamine ja
tõlgendamine. Seega juhul, kui tegemist on Maardu üldplaneeringu unikaalse mõistega, nagu
ajutise iseloomuga ehitis, on üldplaneeringu üheselt mõistetavuse tagamiseks vajalik mõiste
defineerida.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Helen Madison 611 3135
[email protected]
3