dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse eraldamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. märts 2022
Viit
57
Registreeritud
22. märts 2022
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-1/S Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2022
Vastutaja
Julia Bergstein (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Teedetalitus)

Failid

  • 📎57 22.03.2022 Käskkiri.asice478 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 22.03.2022 nr 57 Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse eraldamine Majandus- ja taristuministri 19.10.2017. a määruse nr 53 „Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtted“ § 6 lõigete 5 ja 6 alusel: 1. Jaotada 2022. aasta riigieelarve seadusega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kuludes kohalike teede hoiuks eraldatud vahendid majandus- ja taristuministri 19.10.2017. a määruse nr 53 „Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtted“ § 2 lõikes 1 nimetatud sihtotstarvete vahel järgmiselt: 1.1. transiittee toetus 6 096 000 eurot; 1.2. ettevõtlusega seotud tee toetus 904 000 eurot; 2. Punktis 1.1 nimetatud toetus eraldada järgmiselt: 2.1. Viru-Nigula vallale Uus-Sadama tee rekonstrueerimiseks 800 000 eurot; 2.2. Põlva vallale Partsi - Meemaste tee rekonstrueerimiseks 247 100 eurot; 2.3. Kohtla-Järve linnale Kalevi ja Uus-Tehase tänavate rekonstrueerimiseks 800 000 eurot; 2.4. Rakvere linnale Jaama puiestee rekonstrueerimiseks 567 000 eurot; 2.5. Tallinna linnale Rannamõisa tee rekonstrueerimiseks 800 000 eurot; 2.6. Tartu linnale Puiestee tänava rekonstrueerimiseks 623 000 eurot; 2.7. Võru linnale Pika tänava rekonstrueerimiseks 294 000 eurot; 2.8. Sillamäe linnale Rumjantsevi tänava rekonstrueerimiseks 630 000 eurot; 2.9. Harku vallale Tutermaa tee rekonstrueerimiseks 101 500 eurot; 2.10. Jõhvi vallale Jaama tänava rekonstrueerimiseks 561 400 eurot; 2.11. Valga vallale Vahtra tänava rekonstrueerimiseks 672 000 eurot. 3. Punktis 1.2 nimetatud toetus eraldada järgmiselt: 3.1. Tapa vallale Ülesõidu tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 3.2. Rakvere vallale Puiestee tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 3.3. Saue vallale Tule tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 3.4. Viljandi linnale Reinu tee rekonstrueerimiseks 89 600 eurot; 3.5. Jõelähtme vallale Saha tee rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 3.6. Jõgeva vallale Ringtee pikendus I ja Ringtee pikendus II teede rekonstrueerimiseks 87 500 eurot; 3.7. Kose vallale Kesk tänava rekonstrueerimiseks 98 000 eurot; 3.8. Paide linnale Väike-Aia tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 3.9. Haapsalu linnale Väike-Tööstuse tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 1 3.10. Raasiku vallale Tehase tee rekonstrueerimiseks 28 900 eurot. 4. Punktides 2 ja 3 nimetatud toetusi on lubatud kasutada taotluses käsitletud projekti eesmärgi saavutamiseks. 5. Toetuse taotluse esitatud, kuid punktides 2 ja 3 nimetamata projektidele toetuse eraldamata jätmise põhjendused on toodud käskkirja lisas. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul käskkirja teatavakstegemisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister 2 KINNITATUD majandus- ja taristuministri 22.03.2022 käskkirjaga nr 57 Lisa KOHALIKU TEE JUHTUMIPÕHISE INVESTEERINGUTOETUSE HINDAMISE ARUANNE 1. ALUSED 2022. aastal eraldati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale 2022. aasta riigieelarve seadusega 7 miljonit eurot kohalike teede juhtumipõhiseks toetuseks. Liiklusseaduse § 11 lõike 5 kohaselt jaotatakse toetus kooskõlas riigieelarve seadusega, kui riigieelarves on ette nähtud kohalike teede hoiuks juhtumipõhine toetus. Riigieelarve seaduse kohaselt peavad kohaliku omavalitsuse üksusele juhtumipõhise investeeringutoetuse andmiseks olema õigusaktiga määratud vähemalt riigieelarve seaduse § 50 lõikes 2 loetletud tingimused. Riigieelarve seaduse sama paragrahvi lõikes 3 on antud ministrile võimalus kehtestada lõikes 2 loetletud tingimustele vastav määrus ministeeriumi valitsemisala eelarves ettenähtud vahenditest kohaliku omavalitsuse üksusele juhtumipõhise investeeringutoetuse andmiseks. Kohalike teede ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmiseks on majandus- ja taristuminister 19.10.2017. aastal kehtestanud määruse nr 53 „Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtted“ (edaspidi määrus). 2. ÜLEVAADE MENETLUSEST Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium andis 18.novembri 2021.a kirjaga nr 12-4/21- 0505/6817-1 kohaliku omavalitsuse üksustele teada, et tulenevalt määrusest on kõigil kohaliku omavalitsuse üksustel võimalik taotleda kohaliku tee seisukorra parandamiseks: 2.1. transiittee toetust, mille eesmärk on toetada kohaliku omavalitsuse üksust, mille teatud kohaliku tee lõigul tekivad täiendavad kulutused seoses kohalikule teele rakenduva täiendava liiklusega lisaks kohaliku tähtsusega liiklusele; 2.2. ettevõtlusega seotud tee toetust, mille eesmärk on toetada kohaliku omavalitsuse üksust ettevõtjale vahetuks ligipääsuks vajalike kohalike teede seisukorra parandamiseks. Taotluste esitamise tähtajaks määrati 20. detsember 2021. a. Kokku esitas toetuse taotluseid 58 kohaliku omavalitsuse üksust. Määruse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgil (edaspidi kohaliku tee seisukorra parandamiseks) esitati 36 transiittee toetuse taotlust taotletava kogusummaga 16,64 mln eurot ja 47 ettevõtlusega seotud tee toetuse taotlust kogusummaga 4,03 mln eurot. 3. KVALIFITSEERIMINE 3.1. Taotluste arv Esmalt kontrolliti, kas kohalik omavalitsuse üksus on täitnud määruse § 5 lõike 2 nõuet, mille kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus taotleda tee seisukorra parandamise eesmärgil ühel 3 aastal toetust kokku kuni kahele projektile. Kaks omavalitsust esitas kolm taotlust ning üks neli taotlust. Kõik kolm kohalikku omavalitust kutsusid üleliigsed taotlused tagasi, pärast sellele tähelepanu juhtimist. Ülejäänud omavalitsused olid taotlused esitanud määruses sätestatud nõude kohaselt. Menetlemisele kokku kuulus 79 taotlust. 3.2. Kohalik tee Järgnevalt kontrolliti, kas tee lõik, millesse kohaliku omavalitsus üksus soovib investeerida ning millele taotletakse selleks otstarbeks toetust, on ehitusseadustiku tähenduses kohalik tee. Kiili valla transiidiga seotud Paali-Siimu tee sisaldas eratee lõikusid seisuga 1. jaanuar 2021. Pärast päringu tegemist omavalitsusse 02.veebruaril, esitas omavalitsus 03.veebruaril Kiili Vallavolikogu otsuse 21.novembrist 2013 nr 65, mille alusel on antud teel olevad eralõigud võetud avalikku kasutusse. Rae valla transiidiga seotud Mõisaküla tee taotlus sisaldas samuti eratee lõiku. Omavalitsusüksusel paluti 17. jaanuaril saadetud kirjaga taotlust vastavalt parandada. Kohaliku omavalitsuse üksus esitas parandatud taotluse 01.02.22.a., millest aga ei selgunud taotluse eesmärgipärasus. 3.3. Taotluste eesmärgipärasus Järgnevalt kontrolliti, kas esitatud taotlused on eesmärgipärased. Kiili valla poolt esitatud transiittee taotlus Opmani tee ja riigitee 11506 ristumise ümberehitamiseks ringristmikuks sisaldas ka uue riigitee ehitamist. Vastavalt määruse § 2 lõikele 1 antakse toetust kohaliku tee seisukorra parandamiseks, mitte riigiteede ehitamiseks. Omavalitsusüksust teavitati 2. veebruaril saadetud kirjas, et antud kujul seda taotlust ei ole võimalik edasi menetleda ja see kõrvaldati menetlusest. Rae vallale saadeti 25.02.22.a. järelepärimine Mõisaküla tee taotluse eesmärgipärasuse osas. Kuna tähtajaks vastust ei laekunud kõrvaldati taotlus menetlusest. 3.4. Toetuse maksimaalne summa Määruse § 6 lõike 7 kohaselt on transiittee toetuse maksimaalne summa projekti kohta 800 000 eurot ning määruse § 6 lõike 8 kohaselt on ettevõtlusega seotud tee toetuse maksimaalne summa projekti kohta 100 000 eurot. 3.5. Omafinantseeringu määr Tuginedes Rahandusministeeriumi andmetele kontrolliti, kas kohaliku omavalitsuse üksuse omafinantseeringu määr vastab määruse § 4 nõuetele. Kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kelle taotluses avastati puudusi (26 omavalitsust), viisid taotluses esitatud omafinantseeringu määra kooskõlla nõuetega. 4. HINDAMINE Tulenevalt määruse § 5 lõikele 4 viis Transpordiamet läbi toetuse taotluste hindamise vastavalt määruse lisaga 4 kehtestatud juhendile. Vahendite jaotamisel sihtotstarvete vahel lähtuti varasematel aastatel toetuse jaotamise põhimõttest, kus toetust said võimalikult sama arv transiittee ja ettevõtlusega seotud tee taotluseid. Samuti tuleb tähelepanu juhtida, et transiittee 4 toetuse taotluse menetlemisel ei ole tegemist võrreldava menetlusega, mis toimub kohaliku tee riigiteeks võtmisel, sest käesoleva menetluse eesmärk on võrrelda erinevate kohalike omavalitsuse üksuste taotlusi. 4.1. Transiittee toetuse taotlustest enim hindamispunkte saanud projektid Taotluste hindamisel jaotati transiittee toetuse taotlused määruse lisa 4 tabelis 1 kehtestatud kriteeriumite alusel klassidesse ning anti vastavalt klassile hindamispunkte. Käesoleva aruande lisas 1 on toodud transiittee toetuse taotluste hindamise käigus arvestatud kriteeriumid ning kriteeriumite klasside piirid ning vastavalt klassile hindamispunktid. Kriteeriumite klasside piiride kehtestamisel arvestati koosmõjus taotlustes esitatud väärtustega ning sellega, et erinevatesse klassidesse ei kuuluks võimalusel lähedaste väärtustega objektid. Pärast kriteeriumite alusel klassidesse jaotamist reastati projektid summeeritud hindamispunktide alusel. Kõik transiittee toetuse taotluste projektid koos summaarsete hindamispunktidega on toodud käesoleva aruande lisas 3. Tulenevalt määruse § 6 lõikest 1 eraldatakse toetuseks ettenähtud vahenditest määruse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgil toetust enim hindamispunkte saanud projektidele. Tartu linna esitatud taotlused kuulusid küll enim hindamispunkte kogunud toetuse taotluste hulka transiitteede arvestuses, kuid tulenevalt määruse § 6 lõike 4 nõudest on võimalik rahuldada ainult üks kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse taotlus. Vastuseks järelepärimisele eelistas Tartu linn Puiestee tänava taotluse rahuldamist. Põlva valla esitatud transiittee ja ettevõtlusega seotud tee taotlus kogusid samuti enim hindamispunkte mõlemas arvestuses. Vastuseks järelepärimisele eelistas Põlva vald transiittee taotluse rahuldamist. Seega enim hindamispunkte (10-13p) saanud projektide toetuse kogumahuks kujunes 6 580 820 eurot. 4.2 Ettevõtlusega seotud tee toetuse taotlustest enim hindamispunkte saanud projektid Taotluste hindamisel jaotati ettevõtlusega seotud tee toetuse taotlused määruse lisa 4 tabelis 2 kehtestatud kriteeriumite alusel klassidesse ning anti vastavalt klassile hindamispunkte. Käesoleva aruande lisas 2 on toodud ettevõtlusega seotud tee toetuse taotluste hindamise käigus arvestatud kriteeriumid ning kriteeriumite klasside piirid ning vastavalt klassile hindamispunktid. Kriteeriumite klasside piiride kehtestamisel arvestati koosmõjus taotlustes esitatud väärtustega ning sellega, et erinevatesse klassidesse ei kuuluks võimalusel lähedaste väärtustega objektid. Pärast kriteeriumite alusel klassidesse jaotamist reastati projektid summeeritud hindamispunktide alusel. Kõik ettevõtlusega seotud tee toetuse objektid on koos summaarsete hindamispunktiga välja toodud käesoleva aruande lisas 4. Tulenevalt määruse § 6 lõikest 1 eraldatakse toetuseks ettenähtud vahenditest määruse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgil toetust enim hindamispunkte saanud projektidele. Kuna Põlva vald eelistas transiittee taotluse rahuldamist kujunes ettevõtlusega seotud teede enim hindamispunkte (8-10p) saanud projektide toetussummaks 875 100 eurot. 4.3. Vahendite jaotus ning ülejäägi eraldamine Kvalifitseerunud ja hinnatud transiitteede toetuse taotluste kogumahuks kujunes 15 898 899 5 eurot ning ettevõtlusega seotud tee toetuse taotluste kogumahuks 3 566 958 eurot. Võrdselt enim hindamispunkte saanud transiitteede toetuse taotluseid (10-13 p) oli 13 kogumahuga 6 580 820 eurot ja ettevõtlusega seotud teede taotlusi (8-10 p) oli 10 kogumahuga 875 100 eurot. Vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik rahuldada kõiki võrdselt enim hindamispunkte saanud toetuse taotluseid. Otsuse tegemisel, millised võrdselt hindamispunkte saanud taotlused rahuldatakse ning millisele projektile ülejääk eraldatakse, lähtuti varasematel aastatel rakendatud sihtotstarvete jaotuse ja ülejäägi eraldamise põhimõttest. Tehakse ettepanek rahuldada 11 enim hindamispunkte saanud transiittee taotlust toetuse kogumahuga 6 096 000 eurot ning 10 enim hindamispunkte saanud ettevõtlusega seotud taotlust toetuse kogumahuga 875 100 eurot. Määruse § 6 lõige 3 näeb ette võimaluse, et taotluse kohta, mille rahaline maht ületab toetuseks ette nähtud vahendite vaba jäägi, võib taotleja nõusolekul teha osalise rahuldamise otsuse. Toetuse jäägi, 28 900 euro, kasutamiseks tehti ettepanek ettevõtlusega seotud tee taotluse osaliseks rahuldamiseks võttes aluseks kriteerium „ettevõtlusega seotud liiklussagedus“, mis näitab kõige paremini täiendava koormuse suurust ja langeb kokku meetme eesmärgiga. Suuremat täiendavat liiklussagedust arvestades peaks ülejääk eraldatama Lääne-Nigula valla Nurme tänava rekonstrueerimiseks, mille ettevõtlusega seotud liiklussagedus on 2,4 korda suurem talle järgnenud sama palju hindamispunkte kogunud projektist. Kuna Lääne-Nigula valla taotletud summa (100 000 eurot) ületab vaba jäägi (28 900 eurot), siis küsitakse taotleja käest, kas ta on valmis ülejäägi eraldamisel rekonstrueerima Nurme tänava taotluses märgitud mahus. Kõikide nende taotluste, millele otsustati teha ettepanek toetust eraldada, vastavust kontrolliti riigieelarve seaduse § 50 lõike 4 punkti 1 nõuetele. Selleks hinnati, kas lähtuvalt kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud infost panustab konkreetne investeering kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava eesmärgi täitmisesse. Investeeringud loeti eesmärgipäraseks, kui kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavas oli käsitletud mh teede seisukorra parandamist. 5. KAASAMINE Käesoleva hindamise aruanne koos käskkirja eelnõuga saadeti 9. märtsi kirjaga nr 12-4/21- 0505/1808-1 tutvumiseks kõikidele kohaliku omavalitsuse üksustele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja Rahandusministeeriumile. Tagasiside tähtajaks määrati 15. märts 2022. a. Alljärgnevalt on esitatud kõik laekunud kommentaarid koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohtadega. 5.1 Tapa Vallavalitsus, Võru Linnavalitsus, Rakvere Linnavalitsus, Kose Vallavalitsus ning Valga Vallavalitsus teatasid oma 9.-11. märtsil edastatud vastuskirjades, et on tutvunud käskkirja eelnõu ja hindamisaruandega ning märkused ja vastuväited puuduvad. 5.2 Valga Vallavalitsus palus lisaks oma kirjas detailsemat tagasisidet teise esitatud projekti 6 Tambre tee hindamise osas, mis sai 8 hindamispunkti. Lisaks teeb Valga Vallalavalitsus ettepaneku üle vaadata meetme raames nõutavat omafinantseeringumäära. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium selgitas, et esitatud taotlus oli igati korrektne ja põhjendused selgelt välja toodud. Põhjused, miks hindamisel antud objekt vähem punkte sai, olid täiendava liiklussageduse suurus ja osakaal ning seotus teedevõrguga. Põhiline transiitliiklus toimub Valga linnas ikkagi mööda riigiteid (3 Jõhvi-Tartu-Valga, 6 ValgaUulu ja 67 Võru-Mõniste-Valga). Tambre tee liiklussagedused olid lihtsalt väiksemad võrreldes teiste taotluste liiklussagedustega. Seotusel teedevõrguga ei saanud me arvestada täiendavaid lisafaktoreid (TENT tee, piiripunkt), kuna antud tee on otseselt seotud riigi kõrvalmaanteega nr 23119 Valga-Suurekõrtsi ja asub linna teises otsas ning pole otseselt TEN-T tee ega piiripunktiga seotud. Lisaks teete ettepaneku uute meetmete väljatöötamisel võtta enam arvesse Valga kui lõunavärava staatust ja rahvusvahelist piiri ning rakendada Valga vallale täiendavaid soodustusi ehk madalamat nõutavat omafinantseeringumäära. Informeerisime, et Eesti Linnade ja Valdade Liit tegi oma tagasisides sisult sarnase ettepaneku, mida oleme valmis kaaluma kohe kui Eesti Linnade ja Valdade Liidu poolt konkreetsed ettepanekud hindamiskriteeriumide muutmiseks või täiendamiseks laekuvad. 5.3 Jõhvi Vallavalitsus juhtis oma 14.03.22 kirjas nr 7-5.3/6318-8 tähelepanu toetuse taotluses toodud liiklussagedusele ja selle osakaalule ning palus üle vaadata hindamistulemused. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium selgitas oma 16.märtsi vastuskirjas, et vaatas Jõhvi valla Ülesõidu tänava idalõigu taotluse ja hindamistulemused üle ning tõdes, et taotluses esitatud informatsioon oli mõnevõrra segadust tekitav. Tulenevat esitatud tagasisidest hindasime taotlust uuesti ning projekt asetus järjestuses 13. kohale, saades koondhindeks 6, mis aga ei taga kohta toetatavate projektide seas. Samuti ei saa ka antud taotluse osaliseks rahuldamiseks pakkuda meetme sihtotstarvete jagunemisel kõrgeimaid hindamispunkte saanud taotluste vahel tekkinud vaba ülejääki, kuna Jõhvi valla Jaama tänava rekonstrueerimise taotlus juba kuulub toetatavate transiitteede projektide hulka. Vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 53 „Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtted“ §6 lõikele 4 eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksusele toetust määruse § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärgil ainult ühele projektile aastas. 5.4 Eesti Linnade ja Valdade Liit teatas oma 15.03.2022 kirjas nr 1-7/72-1, et tutvus majandus- ja taristuministri käskkirja „Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse eraldamine“ eelnõu ja selle lisaks oleva 2022. aasta kohaliku tee juhtumipõhise investeeringutoetuse hindamise aruandega. ELVL märgib, et arvestades tagasisideks antud lühikest tähtaega ja asjaolu, et ministeeriumi palvel oodati kohalike omavalitsuste tagasisidet otse ministeeriumile, ei ole ELVL-l võimalik anda eelnõule ega lisas esitatud taotluste hindamisele sisulist tagasisidet. Lisaks märgib ELVL, et määruse hindamiskriteeriumitele tuginedes jäävad mitmed väiksemad omavalitsused üldjuhul nõrgemasse positsiooni ja ei kvalifitseeru või saavad võrreldes suuremate omavalitsuste ettevõtluspiirkondadega vähem hindepalle ja rahalist toetust. Samuti 7 ei ole võrreldavad maapiirkondade liiklussagedus linnaliste või linna lähi piirkondade liiklussagedustega. Seega jäävad mitmed väiksemad omavalitsused ebavõrdsesse positsiooni nii ettevõtlusega seotud kui ka transiitteede arendamisel. Seetõttu teeb ELVL ettepaneku kaaluda investeeringutoetuse eraldamise kriteeriumite täiendamist järgnevaks rahastusperioodiks. Lisaks palub ELVL edaspidi kaasata ELVL kui kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioon projektide hindamisse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tervitab Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekuid ning algatab esimesel võimalusel majandus- ja taristuministri määruse nr 53 „Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtted“ (edaspidi: määrus) muutmise kui Eesti Linnade ja Valdade Liit esitab konkreetsed ettepanekud hindamiskriteeriumide muutmiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole vastu Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja määramiseks toetuse taotluste menetlus- ning hindamiskomisjoni. 5.5 Maardu Linnavalitsus palus oma 14.03.2022 kirjaga vaadata taotlus veelkord üle ning kaaluda võimalust toetada Maardu Linnavalitsuse projekti. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaatas Transpordiametiga taotluse veelkord üle ning selle juurde antud selgitused kui ka Maardu Linnavalitsuse tagasiside hindamisaruande juurde. Maardu Linnvalitsus tõi välja, et Maardu linnas asuv Altmetsa tee lõigud 1 ja 2 on muutumas alternatiiviks ülekoormatud Pärnamäe tee/Narva mnt ristmikule. Viimsi valla plaan ehitada välja Allikmäe tee Muuga teeni suurendab märgatavalt liikluskoormust Maardu linna territooriumil asuval Altmetsa teel. Altmetsa tee lõik 1 ja lõik 2 ühendavad omavahel Maardu linna ja Viimsi valda ning mõlemad lõigud on perspektiivseks ümbersõidu (transiidi) teeks eelkõige Viimsi valla elanikele marsruudil: Allikmäe tee → Altmetsa tee → Kaldase tee → Vana-Narva mnt → Saha-Loo tee → Peterburi tee. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium selgitas, et taotluste hindamisel saab lähtuda vaid hetkeolukorrast. Antud hetkel on küll Allikmäe tee kantud Teeregistrisse, kuid pole Viimsi valla poolt välja ehitatud ja seetõttu ei saa me seda põhjendust arvestada. Lisaks sellele ei saa me lugeda päris õigeks Teie poolt pakutud marsruuti: Allikmäe tee → Altmetsa tee → Kaldase tee → Vana-Narva mnt → Saha-Loo tee → Peterburi tee. Kuna on olemas ka alternatiivne marsruut Muuga tee ja Pärnamäe tee kaudu, mis on otsem tee ja sobituks transiittee alla. Transiitliiklusteed on need teed, mille kaudu toimub lisaks kohalikule liiklusele, kauba- ja reisijatevedu läbi omavalitsuse üksuse territooriumi. Täiendavalt juhtis Maardu Linnavalitsus hindamisaruande tagasisides tähelepanu Altmetsa tee idaosas asuvale tupikule, mille kohta on olemas Rail Baltic projekt ning mille raames ehitatakse välja Põhjaranna tee/Altmetsa tee viadukt, mis oluliselt suurendab Altmetsa tee liikluskoormust Põhjaranna tee poolt. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohal, et nimetatud asjaolu kõneallolevat taotlust ei mõjuta, kuna see puudutab Altmetsa tee lõike 3, 4, 5 ja 6, mis on 8 Altmetsa tee rekonstrueerimise II etapp ning ülalloetletud põhjustel saab hinnata projekti seotust teedevõrguga vaid kui ühendust kohalike teede vahel. 5.6 Harku Vallavalitsus juhtis oma 15.03.2022 kirjaga nr 5-2/2750-1 tähelepanu, et Harku valla poolt esitatud Kiriku tee ja Sütemetsa tee transiittaotluse hindamisel punkide arvestamisel on tehtud viga, mistõttu jäi antud taotlus toetuse saajate nimekirjast välja. Nimelt olete arvestanud punkte „kohalik tee-kohalik tee“, mis andis 0 punkti, kuid taotluses oleme märkinud selleks „TEN-T tee- kõrvalmaantee“, mis annaks taotlusele kaks lisa punkti juurde. Täpsemalt taotluses esitatud tee on kasutuses transiitteena ja see algab konkreetselt kõrvalmaanteelt (selle jätkuna) 11182 Järvekalda tee ja sealt edasi suundub see tee mööda Sütemetsa teed samuti kõrvalmaanteele 11191 Harku-Rannamõisa. Järvekalda tee algab omakorda teelt 8 Tallinn-Paldiski. Kokkuvõtvalt kasutatakse taotluses esitatud teid läbiva transiidina otsema teekonna pärast, kuna tee ühendab rahvusvahelist teed kõrvalmaanteega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaatas Harku valla Kiriku tee ja Sütemetsa tee rekonstrueerimise toetuse taotluse ning hindamistulemused uuesti üle ning leiab, et sisuliselt esitatud taotlus ei vasta transiittee toetuse eesmärgiga. Transiitliiklusteed on need teed, mille kaudu toimub lisaks kohalikule liiklusele, kauba- ja reisijatevedu läbi omavalitsuse üksuse territooriumi. Analüüsinud taotluses esitatud kohalike teede liikluse iseloomu, leiame, et tee teenindab pigem kohaliku liiklust kui transiitliiklust. Taotluses tuuakse välja, et raskeliikluse aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 72 ühikut ning autorongidel 6 ühikut. Vaadates ka kõnealuste teede teekatte laiuseid, mis on 5,2 m ja 6,5 m ning tee kurvilisust (2 täisnurkset kurvi) ei pruugi olla otstarbekas ja ohutu raskeliiklusel kasutada antud teid transiitteena. Seoses sellega, et remonditavad lõigud asetsevad erinevatel teedel ja teineteisest kaugel, saab hinnata projekti seotust teedevõrguga vaid kui ühendust kohalike teede vahel. 5.7 Vastavalt käesoleva hindamisaruande punktile 4.3 Vahendite jaotus ning ülejäägi eraldamine küsiti 09. märtsil Lääne-Nigula Vallavalitsuselt nõusolekut taotluse osalise rahuldamise kohta. Lääne-Nigula vald andis oma 10.03.2022 kirjaga nr 4-7/22-362-2 teada, et loobuvad osalisest toetusest. Seejärel pakuti taotluse osalise rahuldamise võimalust järgmisele sama palju hindamispunkte saanud toetuse taotlejale - Narva-Jõesuu linnale. Oma 14.03.2022 vastuskirjas loobus Narva - Jõesuu linn taotluse osalisest rahuldamisest. Järgmisena saaks pakkuda taotluse osalist rahuldamist Jõhvi linnale, kui hindamispunktide järjestuses järgmisele taotlejale. Kuna Jõhvi valla Jaama tänava rekonstrueerimise taotlus juba kuulub toetatavate transiitteede projektide hulka, siis vastavalt määruse §6 lõikele 4 eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksusele toetust ainult ühele projektile aastas. Seejärel pakuti taotluse osalise rahuldamise võimalust järgmisele sama palju hindamispunkte saanud ja suurema ettevõtlusega seotud liiklussagedusega projekti toetuse taotlejale - Raasiku vallale. Oma 17.03.2022 vastuskirjas nõustus Raasiku Vallavalitsus toetuse taotluse osalise rahastamisega. Lisaks eelpool mainitule on paljude taotluse esitanud kohaliku omavalitsuse üksustega 9 konsulteeritud kogu menetluse käigus ning antud tagasisidet esitatud taotluste (sh esinevate ebatäpsuste) kohta. 6. OTSUS Arvestades taotluste menetlemise ja hindamise tulemusi ja riigieelarves eraldatud vahendite mahtu eraldada määruse § 6 lõigete 5 ja 6 alusel juhtumipõhiseid investeeringutoetusi alljärgnevalt: Transiittee toetuseks kokku 6 096 000 eurot: 1.Viru-Nigula vallale Uus-Sadama tee rekonstrueerimiseks 800 000 eurot; 2. Põlva vallale Partsi - Meemaste tee rekonstrueerimiseks 247 100 eurot; 3. Kohtla-Järve linnale Kalevi ja Uus-Tehase tänavate rekonstrueerimiseks 800 000 eurot; 4. Rakvere linnale Jaama puiestee rekonstrueerimiseks 567 000 eurot; 5. Tallinna linnale Rannamõisa tee rekonstrueerimiseks 800 000 eurot; 6. Tartu linnale Puiestee tänava rekonstrueerimiseks 623 000 eurot; 7. Võru linnale Pika tänava rekonstrueerimiseks 294 000 eurot; 8. Sillamäe linnale Rumjantsevi tänava rekonstrueerimiseks 630 000 eurot; 9. Harku vallale Tutermaa tee rekonstrueerimiseks 101 500 eurot; 10. Jõhvi vallale Jaama tänava rekonstrueerimiseks 561 400 eurot; 11. Valga vallale Vahtra tänava rekonstrueerimiseks 672 000 eurot. Ettevõtlusega seotud tee toetuseks kokku 904 000 eurot: 1. Tapa vallale Ülesõidu tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 2. Rakvere vallale Puiestee tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 3. Saue vallale Tule tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 4. Viljandi linnale Reinu tee rekonstrueerimiseks 89 600 eurot; 5. Jõelähtme vallale Saha tee rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 6. Jõgeva vallale Ringtee pikendus I ja Ringtee pikendus II teede rekonstrueerimiseks 87 500 eurot; 7. Kose vallale Kesk tänava rekonstrueerimiseks 98 000 eurot; 8. Paide linnale Väike-Aia tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 9. Haapsalu linnale Väike-Tööstuse tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot 10. Raasiku vallale Tehase tee rekonstrueerimiseks 28 900 eurot. 10 Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtete lisa 1 - Transiittee toetuse taotluse hindamise punktisüsteem Klasside kirjeldus Punktid Kriteerium Projektide võrdluses on tegemist suure täiendava liikluse liiklussagedusega (vähemalt 1250 autot 3 ööpäevas) Täiendava liikluse Projektide võrdluses on tegemist keskmise täiendava liikluse liiklussagedusega (300–1249 autot 2 liiklussagedus ööpäevas) Projektide võrdluses on tegemist väikese täiendava liikluse liiklussagedusega (alla 300 auto 1 ööpäevas) Projektide võrdluses on tegemist suure täiendava liikluse osakaaluga (vähemalt 60%) 2 Täiendava liikluse Projektide võrdluses on tegemist keskmise täiendava liikluse osakaaluga (20%–59%) 1 osakaal Projektide võrdluses on tegemist väikese täiendava liikluse osakaaluga (alla 20%) 0 Projektide võrdluses on tegemist suure täiendava liikluse raskeliikluse liiklussagedusega (vähemalt 2 200 raskesõidukit ööpäevas) Täiendava liikluse Projektide võrdluses on tegemist keskmise täiendava liikluse raskeliikluse liiklussagedusega (50–199 raskeliikluse 1 raskesõidukit ööpäevas) liiklussagedus Projektide võrdluses on tegemist väikese täiendava liikluse raskeliikluse liiklussagedusega (alla 50 0 raskesõiduki ööpäevas) Projekt on seotud TEN-T teega või rahvusvahelise sadamaga/lennujaamaga või riigipiiriga 4 Seotus Projekt on seotud põhimaantee või kohaliku sadamaga/lennujaamaga 3 teedevõrguga* Projekt on seotud tugimaanteega 2 Projekt on seotud kõrvalmaanteega 1 Projektide võrdluses panustatakse suur osakaal rahalisi vahendeid sõidutee ehitamisele (vähemalt 2 Sõidutee ehitusele 85%) panustatava raha Projektide võrdluses panustatakse keskmine osakaal rahalisi vahendeid sõidutee ehitamisele (60%– 1 osakaal 84%) Projektide võrdluses panustatakse väike osakaal rahalisi vahendeid sõidutee ehitamisele (alla 60%) 0 Ühtekuuluvusfondist Kohaliku omavalitsuse üksus ei saa aastatel 2014–2020 ühtekuuluvusfondist TEN-T teede 1 TEN-T teede ehitamiseks eraldatud toetust ehitamiseks Kohaliku omavalitsuse üksus saab aastatel 2014–2020 ühtekuuluvusfondist TEN-T teede ehitamiseks 0 eraldatud toetused** eraldatud toetust 11 * Määruses ei ole määratud olukordi, kus kohalik tee ühendab erineva tähtsusega teid või kohalikku teed. Sellises olukorras liideti erineva tähtsusega teede hindamispunktid kokku ning jagati kahega ning tulemus ümardati ülespoole. Selle tulemusel anti järgmiselt hindamispunkte: kohalik tee-kohalik tee 0 punkti; tugimaantee-kõrvalmaantee ja põhimaantee-kõrvalmaantee 2 punkti; põhimaantee-tugimaantee, TENT ühendus- kõrvalmaantee, TENT ühendus-tugimaantee 3 punkti, TENT ühendus-põhimaantee 4 punkti. ** Tulenevalt majandus- ja taristuministri 03.10.2014. aasta määrusest nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ oli ühtekuuluvusfondist võimalik TEN-T teede ehituseks taotleda toetust Tallinna linnal, Tartu linnal ja Narva linnal. 12 Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtete lisa 2 - Ettevõtlusega seotud tee toetuse taotluse hindamise punktisüsteem Kriteerium Klasside kirjeldus Punktid Ettevõtlusega Projektide võrdluses on tegemist suure ettevõtlusega seotud liiklussagedusega (vähemalt 300 auto ööpäevas) 3 seotud Projektide võrdluses on tegemist keskmise ettevõtlusega seotud liiklussagedusega (100–299 autot ööpäevas) 2 liiklussagedus Projektide võrdluses on tegemist väikese ettevõtlusega seotud liiklussagedusega (alla 100 auto ööpäevas) 1 Ettevõtlusega Projektide võrdluses on tegemist suure ettevõtlusega seotud liikluse osakaaluga (vähemal 90%) 2 seotud liikluse Projektide võrdluses on tegemist keskmise ettevõtlusega seotud liikluse osakaaluga (70%–89%) 1 osakaal Projektide võrdluses on tegemist väikese ettevõtlusega seotud liikluse osakaaluga (alla 70%) 0 Projektide võrdluses on tegemist suure ettevõtlusega seotud raskeliikluse liiklussagedusega (vähemalt 80 2 Ettevõtlusega raskesõiduki ööpäevas) seotud Projektide võrdluses on tegemist keskmise ettevõtlusega seotud raskeliikluse liiklussagedusega (30–79 1 raskeliikluse raskesõidukit ööpäevas) liiklussagedus Projektide võrdluses on tegemist väikese ettevõtlusega seotud raskeliikluse liiklussagedusega (alla 30 0 raskesõiduki ööpäevas) Projektide võrdluses on tegemist teega, millega seotud ettevõtja juures on suur töötajate arv (vähemalt 200 2 töötajat) Töötajate arv Projektide võrdluses on tegemist teega, millega seotud ettevõtja juures on keskmine töötajate arv (100–199 teega seotud 1 töötajat) ettevõtja juures Projektide võrdluses on tegemist teega, millega seotud ettevõtja juures on väike töötajate arv (alla 100 0 töötaja) Töötajate arv Projektide võrdluses on tegemist teega, millega seotud ettevõtja juures on kohaliku omavalitsuse üksuse 2 kohaliku elaniku kohta palju töötajaid (vähemalt 1,0%) omavalitsuse Projektide võrdluses on tegemist teega, millega seotud ettevõtja juures on kohaliku omavalitsuse üksuse 1 üksuse elaniku elaniku kohta keskmiselt töötajaid (0,4%–0,99%) kohta teega seotud Projektide võrdluses on tegemist teega, millega seotud ettevõtja juures on kohaliku omavalitsuse üksuse 0 ettevõtja juures* elaniku kohta vähe töötajaid (alla 0,4%) * Elanike arv on arvestatud Rahvastikuregistri seisuga 1. jaanuar 2021. 14 Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtete lisa 3 – Transiittee toetuse projektid Ühtekuuluvusf Täiendava Sõidutee ondist TEN-T Kohaliku Täiendava Täiendava Taotluse liikluse ehitusele teede Punktid omavalitsuse Tee nimetus liikluse liikluse Seotus teedevõrguga nr raskeliikluse panustatava ehitamiseks kokku üksus liiklussagedus osakaal liiklussagedus raha osakaal eraldatud toetused Viru-Nigula Uus-Sadama TENT tee - 1 521 92% 273 100% EI 13 vald tee Rahvusvaheline sadam Partsi- Tugimaantee - 2 Põlva vald 1765 94% 339 100% EI 12 Meemaste tee Tugimaantee Kalevi tänav, Kohtla-Järve 3 Uus-Tehase 1347 38% 271 TENT tee - Tugimaantee 90% EI 12 linn tänav TENT tee - 4 Rakvere linn Jaama puiestee 1334 51% 294 63% EI 12 Rahvusvaheline raudtee 5 Tallinna linn Rannamõisa tee 12261 84% 351 TENT tee - Kõrvalmaantee 78% JAH 11 6 Tartu linn Jaama tänav 10318 88% 257 TENT tee-Tugimaantee 70% JAH 11 7 Tartu linn Puiestee tänav 8362 89% 257 TENT tee-Tugimaantee 70% JAH 11 Tugimaantee - 8 Võru linn Pikk tänav 2398 73% 168 100% EI 11 Tugimaantee TENT tee - 9 Sillamäe linn Rumjantsevi 1285 49% 145 61% EI 11 Rahvusvaheline sadam 10 Harku vald Tutermaa tee 388 86% 28 TENT tee - TENT tee 100% EI 11 11 Jõhvi vald Jaama tänav 1010 18% 210 TENT tee - TENT tee 77% EI 10 Rahvusvaheline raudtee - 12 Valga vald Vahtra tänav 701 37% 171 90% EI 10 Kõrvalmaantee Põltsamaa Tugimaantee - 13 Tartu mnt 436 63% 72 88% EI 10 vald Kõrvalmaantee 14 Maardu linn Altmetsa tee 12568 77% 1068 Kohalik tee - Kohalik tee 61% EI 9 Kiriku tee, 15 Harku vald 2378 68% 78 Kohalik tee - Kohalik tee 100% EI 9 Sütemetsa tee TENT tee - haigla, kohalik 16 Haapsalu linn Metsa tänav 1881 54% 183 60% EI 9 sadam 14 15 Kõrvalmaantee - 17 Raasiku vald Järsi tee 1019 90% 76 100% EI 9 Kõrvalmaantee Vestervalli 18 Narva linn tänav, Hariduse 455 8% 305 TENT tee-Tugimaantee 70% EI 9 tänav Tugimaantee - 19 Keila linn Haapsalu mnt 1920 31% 39 78% EI 8 Tugimaantee Puiestee tänav, Kõrvalmaantee - 20 Elva vald 980 60% 76 86% EI 8 Vaikne tänav Kõrvalmaantee Paali - Siimu 21 Kiili vald 625 100% 125 Kohalik tee - Kohalik tee 100% EI 8 tee Tugimaantee - 22 Saaremaa vald Aia tänav 538 29% 38 85% EI 8 Tugimaantee Kõrvalmaantee - 23 Valga vald Tambre tee 439 41% 110 90% EI 8 Kõrvalmaantee Tugimaantee - 24 Kehtna vald Nõlva tänav 260 34% 200 59% EI 8 Rahvusvaheline raudtee Väljataguse Tugimaantee - 25 Rapla vald 229 70% 8 100% EI 8 tänav Kõrvalmaantee Põhimaantee - 26 Viljandi linn Tallinna tänav 646 20% 26 81% EI 7 Tugimaantee Kõrvalmaantee - 27 Nõo vald Tamsa - Etsaste 83 79% 13 100% EI 7 Kõrvalmaantee Kõpu-Kavaru Kõrvalmaantee - 28 Pärnu linn 52 70% 25 100% EI 7 tee Kõrvalmaantee Kõrvalmaantee - 29 Haljala vald Võhma-Eru 23 74% 8 100% EI 7 Kõrvalmaantee Mustoja-Haili- Kõrvalmaantee - 30 Haljala vald 11 65% 6 100% EI 7 Vihula Kõrvalmaantee Kõrvalmaantee - 31 Viimsi vald Hundi tee 1030 40% 20 75% EI 6 Kõrvalmaantee Kuuseheki 32 Saue vald 727 22% 42 Kohalik tee - Kohalik tee 85% EI 6 tänav Järve 33 Toila vald 228 38% 18 Kohalik tee - Kohalik tee 100% EI 5 sissesõidu tee 15 16 Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtete lisa 4 - Ettevõtlusega seotud tee toetuse projektid Töötajate arv Ettevõtlusega Kohaliku Ettevõtlusega Ettevõtlusega Töötajate arv KOV elaniku Taotluse seotud Punktid omavalitsuse Tee nimetus seotud seotud liikluse teega seotud kohta teega nr raskeliikluse kokku üksus liiklussagedus osakaal ettevõtja juures seotud ettevõtja liiklussagedus juures 1 Tapa vald Ülesõidu tänav 1680 74% 180 712 6,69% 10 2 Rakvere vald Puiestee tänav 565 22% 115 305 5,40% 9 3 Saue vald Tule tänav 625 17% 175 400 1,67% 9 4 Viljandi linn Reinu tee 1000 29% 400 1065 6,30% 9 5 Jõelähtme vald Saha tee 938 68% 238 675 10,13% 9 6 Põlva vald Paatsisoo tee 500 95% 158 125 0,91% 9 Ringtee pikendus I, Ringtee 7 Jõgeva vald pikendus II 650 27% 150 300 2,25% 9 8 Kose vald Kesk tänav 576 26% 216 130 1,79% 8 9 Paide linn Väike-Aia tänav 453 70% 6 208 2,02% 8 Väike Tööstuse 10 Haapsalu linn tänav 122 100% 52 167 1,28% 8 Lääne-Nigula 11 vald Nurme tänav 380 76% 10 153 2,14% 7 Saekaatri tn, Narva-Jõesuu Männiku tn, 12 linn Töökoja tn 155 97% 60 85 1,86% 7 13 Jõhvi vald Ülesõidu tänav 250 100% 50 90 0,80% 6 14 Raasiku vald Tehase tee 189 100% 8 80 1,55% 6 Lipa - Lipametsa - 15 Rapla vald Raikküla tee 130 72% 50 125 0,96% 6 16 Märjamaa vald Metsanurga tänav 125 74% 15 130 1,75% 6 17 Kohila vald Vilivere tee 114 61% 24 450 6,05% 6 Katlamaja tee, 18 Otepää vald Jäätmejaama tee 88 90% 8 109 1,68% 6 16 17 Kaalumaja tee, 19 Järva vald Farmi tee 160 59% 96 82 0,93% 5 20 Nõo vald Oja 2 tänav 196 80% 16 69 1,59% 5 21 Jõelähtme vald Haljava tee 124 84% 24 90 1,35% 5 Kuigatsi - Kõrepi, 22 Otepää vald Triisa - Pilli 100 77% 10 91 1,40% 5 23 Kuusalu vald Kiiu-Jaanukse tee 128 72% 26 54 0,83% 4 Lahepera-Toruküla Peipsiääre tee, Nina-Toruküla 24 vald tee 66 89% 18 68 1,24% 4 25 Räpina vald Vändra tee 140 68% 62 53 0,84% 4 26 Anija vald Aiandi tänav 105 35% 55 36 0,57% 4 Põltsamaa 27 vald Laasme tee 69 88% 37 81 0,85% 4 Sõreste-Põlgaste 28 Kanepi vald tee 72 61% 22 123 2,57% 4 29 Mustvee vald Jõe tänav 86 80% 36 33 0,62% 4 30 Rõuge vald Bensiinijaama tee 55 72% 6 39 0,74% 3 Häädemeeste Karjamõisa tee, 31 vald Minnulaane tee 26 25% 12 68 1,39% 3 Väike-Maarja 32 vald Agro tee 77 84% 42 20 0,34% 3 33 Lüganuse vald Varja küla tee 63 38% 13 44 0,53% 3 Kooli ja Tootmise 34 Tõrva vald tänav (Väike tee) 38 18% 8 56 0,93% 2 35 Saarde vald Marina ringtee 40 66% 16 40 0,89% 2 36 Hiiumaa vald Sarvesadama tee 23 88% 6 30 0,32% 2 Metsaküla tee, 37 Mustvee vald Ühistee 30 67% 15 42 0,79% 2 38 Saaremaa vald Kõnnu-Lööne tee 20 37% 4 23 0,07% 1 39 Viljandi vald Nuki tee 55 46% 15 44 0,32% 1 40 Pärnu linn Aiandi-Seljametsa 49 67% 24 22 0,04% 1 Valgjärve-Soona- 41 Kanepi vald Aiaste-Oru tee 45 69% 5 17 0,35% 1 17 18 42 Setomaa vald Hainsoo-Jõeots 31 53% 17 8 0,25% 1 43 Setomaa vald Toll-Pruntova 13 46% 3 8 0,25% 1 Kalana - 44 Hiiumaa vald Metsavahi 6 21% 1 10 0,11% 1 18
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel