Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. märts 2022
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
22.03.2022 nr 57
Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise
investeeringutoetuse eraldamine
Majandus- ja taristuministri 19.10.2017. a määruse nr 53 „Kohaliku tee ehitamiseks
juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtted“ § 6 lõigete 5 ja 6 alusel:
1. Jaotada 2022. aasta riigieelarve seadusega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisala kuludes kohalike teede hoiuks eraldatud vahendid majandus- ja taristuministri
19.10.2017. a määruse nr 53 „Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse
andmise põhimõtted“ § 2 lõikes 1 nimetatud sihtotstarvete vahel järgmiselt:
1.1. transiittee toetus 6 096 000 eurot;
1.2. ettevõtlusega seotud tee toetus 904 000 eurot;
2. Punktis 1.1 nimetatud toetus eraldada järgmiselt:
2.1. Viru-Nigula vallale Uus-Sadama tee rekonstrueerimiseks 800 000 eurot;
2.2. Põlva vallale Partsi - Meemaste tee rekonstrueerimiseks 247 100 eurot;
2.3. Kohtla-Järve linnale Kalevi ja Uus-Tehase tänavate rekonstrueerimiseks 800 000 eurot;
2.4. Rakvere linnale Jaama puiestee rekonstrueerimiseks 567 000 eurot;
2.5. Tallinna linnale Rannamõisa tee rekonstrueerimiseks 800 000 eurot;
2.6. Tartu linnale Puiestee tänava rekonstrueerimiseks 623 000 eurot;
2.7. Võru linnale Pika tänava rekonstrueerimiseks 294 000 eurot;
2.8. Sillamäe linnale Rumjantsevi tänava rekonstrueerimiseks 630 000 eurot;
2.9. Harku vallale Tutermaa tee rekonstrueerimiseks 101 500 eurot;
2.10. Jõhvi vallale Jaama tänava rekonstrueerimiseks 561 400 eurot;
2.11. Valga vallale Vahtra tänava rekonstrueerimiseks 672 000 eurot.
3. Punktis 1.2 nimetatud toetus eraldada järgmiselt:
3.1. Tapa vallale Ülesõidu tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot;
3.2. Rakvere vallale Puiestee tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot;
3.3. Saue vallale Tule tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot;
3.4. Viljandi linnale Reinu tee rekonstrueerimiseks 89 600 eurot;
3.5. Jõelähtme vallale Saha tee rekonstrueerimiseks 100 000 eurot;
3.6. Jõgeva vallale Ringtee pikendus I ja Ringtee pikendus II teede rekonstrueerimiseks
87 500 eurot;
3.7. Kose vallale Kesk tänava rekonstrueerimiseks 98 000 eurot;
3.8. Paide linnale Väike-Aia tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot;
3.9. Haapsalu linnale Väike-Tööstuse tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot;
1
3.10. Raasiku vallale Tehase tee rekonstrueerimiseks 28 900 eurot.
4. Punktides 2 ja 3 nimetatud toetusi on lubatud kasutada taotluses käsitletud projekti eesmärgi
saavutamiseks.
5. Toetuse taotluse esitatud, kuid punktides 2 ja 3 nimetamata projektidele toetuse eraldamata
jätmise põhjendused on toodud käskkirja lisas.
Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras 30 päeva jooksul käskkirja teatavakstegemisest arvates.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
2
KINNITATUD
majandus- ja taristuministri
22.03.2022 käskkirjaga nr 57
Lisa
KOHALIKU TEE JUHTUMIPÕHISE INVESTEERINGUTOETUSE HINDAMISE
ARUANNE
1. ALUSED
2022. aastal eraldati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale 2022. aasta
riigieelarve seadusega 7 miljonit eurot kohalike teede juhtumipõhiseks toetuseks.
Liiklusseaduse § 11 lõike 5 kohaselt jaotatakse toetus kooskõlas riigieelarve seadusega, kui
riigieelarves on ette nähtud kohalike teede hoiuks juhtumipõhine toetus. Riigieelarve seaduse
kohaselt peavad kohaliku omavalitsuse üksusele juhtumipõhise investeeringutoetuse
andmiseks olema õigusaktiga määratud vähemalt riigieelarve seaduse § 50 lõikes 2 loetletud
tingimused. Riigieelarve seaduse sama paragrahvi lõikes 3 on antud ministrile võimalus
kehtestada lõikes 2 loetletud tingimustele vastav määrus ministeeriumi valitsemisala eelarves
ettenähtud vahenditest kohaliku omavalitsuse üksusele juhtumipõhise investeeringutoetuse
andmiseks. Kohalike teede ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmiseks on
majandus- ja taristuminister 19.10.2017. aastal kehtestanud määruse nr 53 „Kohaliku tee
ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtted“ (edaspidi määrus).
2. ÜLEVAADE MENETLUSEST
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium andis 18.novembri 2021.a kirjaga nr 12-4/21-
0505/6817-1 kohaliku omavalitsuse üksustele teada, et tulenevalt määrusest on kõigil kohaliku
omavalitsuse üksustel võimalik taotleda kohaliku tee seisukorra parandamiseks:
2.1. transiittee toetust, mille eesmärk on toetada kohaliku omavalitsuse üksust, mille teatud
kohaliku tee lõigul tekivad täiendavad kulutused seoses kohalikule teele rakenduva
täiendava liiklusega lisaks kohaliku tähtsusega liiklusele;
2.2. ettevõtlusega seotud tee toetust, mille eesmärk on toetada kohaliku omavalitsuse üksust
ettevõtjale vahetuks ligipääsuks vajalike kohalike teede seisukorra parandamiseks.
Taotluste esitamise tähtajaks määrati 20. detsember 2021. a.
Kokku esitas toetuse taotluseid 58 kohaliku omavalitsuse üksust. Määruse § 2 lõikes 1
nimetatud eesmärgil (edaspidi kohaliku tee seisukorra parandamiseks) esitati 36 transiittee
toetuse taotlust taotletava kogusummaga 16,64 mln eurot ja 47 ettevõtlusega seotud tee toetuse
taotlust kogusummaga 4,03 mln eurot.
3. KVALIFITSEERIMINE
3.1. Taotluste arv
Esmalt kontrolliti, kas kohalik omavalitsuse üksus on täitnud määruse § 5 lõike 2 nõuet, mille
kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus taotleda tee seisukorra parandamise eesmärgil ühel
3
aastal toetust kokku kuni kahele projektile. Kaks omavalitsust esitas kolm taotlust ning üks neli
taotlust. Kõik kolm kohalikku omavalitust kutsusid üleliigsed taotlused tagasi, pärast sellele
tähelepanu juhtimist. Ülejäänud omavalitsused olid taotlused esitanud määruses sätestatud
nõude kohaselt. Menetlemisele kokku kuulus 79 taotlust.
3.2. Kohalik tee
Järgnevalt kontrolliti, kas tee lõik, millesse kohaliku omavalitsus üksus soovib investeerida
ning millele taotletakse selleks otstarbeks toetust, on ehitusseadustiku tähenduses kohalik tee.
Kiili valla transiidiga seotud Paali-Siimu tee sisaldas eratee lõikusid seisuga 1. jaanuar 2021.
Pärast päringu tegemist omavalitsusse 02.veebruaril, esitas omavalitsus 03.veebruaril Kiili
Vallavolikogu otsuse 21.novembrist 2013 nr 65, mille alusel on antud teel olevad eralõigud
võetud avalikku kasutusse.
Rae valla transiidiga seotud Mõisaküla tee taotlus sisaldas samuti eratee lõiku.
Omavalitsusüksusel paluti 17. jaanuaril saadetud kirjaga taotlust vastavalt parandada. Kohaliku
omavalitsuse üksus esitas parandatud taotluse 01.02.22.a., millest aga ei selgunud taotluse
eesmärgipärasus.
3.3. Taotluste eesmärgipärasus
Järgnevalt kontrolliti, kas esitatud taotlused on eesmärgipärased.
Kiili valla poolt esitatud transiittee taotlus Opmani tee ja riigitee 11506 ristumise
ümberehitamiseks ringristmikuks sisaldas ka uue riigitee ehitamist. Vastavalt määruse § 2
lõikele 1 antakse toetust kohaliku tee seisukorra parandamiseks, mitte riigiteede ehitamiseks.
Omavalitsusüksust teavitati 2. veebruaril saadetud kirjas, et antud kujul seda taotlust ei ole
võimalik edasi menetleda ja see kõrvaldati menetlusest.
Rae vallale saadeti 25.02.22.a. järelepärimine Mõisaküla tee taotluse eesmärgipärasuse osas.
Kuna tähtajaks vastust ei laekunud kõrvaldati taotlus menetlusest.
3.4. Toetuse maksimaalne summa
Määruse § 6 lõike 7 kohaselt on transiittee toetuse maksimaalne summa projekti kohta 800 000
eurot ning määruse § 6 lõike 8 kohaselt on ettevõtlusega seotud tee toetuse maksimaalne summa
projekti kohta 100 000 eurot.
3.5. Omafinantseeringu määr
Tuginedes Rahandusministeeriumi andmetele kontrolliti, kas kohaliku omavalitsuse üksuse
omafinantseeringu määr vastab määruse § 4 nõuetele. Kõik kohaliku omavalitsuse üksused,
kelle taotluses avastati puudusi (26 omavalitsust), viisid taotluses esitatud omafinantseeringu
määra kooskõlla nõuetega.
4. HINDAMINE
Tulenevalt määruse § 5 lõikele 4 viis Transpordiamet läbi toetuse taotluste hindamise vastavalt
määruse lisaga 4 kehtestatud juhendile. Vahendite jaotamisel sihtotstarvete vahel lähtuti
varasematel aastatel toetuse jaotamise põhimõttest, kus toetust said võimalikult sama arv
transiittee ja ettevõtlusega seotud tee taotluseid. Samuti tuleb tähelepanu juhtida, et transiittee
4
toetuse taotluse menetlemisel ei ole tegemist võrreldava menetlusega, mis toimub kohaliku tee
riigiteeks võtmisel, sest käesoleva menetluse eesmärk on võrrelda erinevate kohalike
omavalitsuse üksuste taotlusi.
4.1. Transiittee toetuse taotlustest enim hindamispunkte saanud projektid
Taotluste hindamisel jaotati transiittee toetuse taotlused määruse lisa 4 tabelis 1 kehtestatud
kriteeriumite alusel klassidesse ning anti vastavalt klassile hindamispunkte. Käesoleva aruande
lisas 1 on toodud transiittee toetuse taotluste hindamise käigus arvestatud kriteeriumid ning
kriteeriumite klasside piirid ning vastavalt klassile hindamispunktid. Kriteeriumite klasside
piiride kehtestamisel arvestati koosmõjus taotlustes esitatud väärtustega ning sellega, et
erinevatesse klassidesse ei kuuluks võimalusel lähedaste väärtustega objektid. Pärast
kriteeriumite alusel klassidesse jaotamist reastati projektid summeeritud hindamispunktide
alusel. Kõik transiittee toetuse taotluste projektid koos summaarsete hindamispunktidega on
toodud käesoleva aruande lisas 3.
Tulenevalt määruse § 6 lõikest 1 eraldatakse toetuseks ettenähtud vahenditest määruse § 2
lõikes 1 nimetatud eesmärgil toetust enim hindamispunkte saanud projektidele.
Tartu linna esitatud taotlused kuulusid küll enim hindamispunkte kogunud toetuse taotluste
hulka transiitteede arvestuses, kuid tulenevalt määruse § 6 lõike 4 nõudest on võimalik
rahuldada ainult üks kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse taotlus. Vastuseks järelepärimisele
eelistas Tartu linn Puiestee tänava taotluse rahuldamist.
Põlva valla esitatud transiittee ja ettevõtlusega seotud tee taotlus kogusid samuti enim
hindamispunkte mõlemas arvestuses. Vastuseks järelepärimisele eelistas Põlva vald transiittee
taotluse rahuldamist.
Seega enim hindamispunkte (10-13p) saanud projektide toetuse kogumahuks kujunes 6 580 820
eurot.
4.2 Ettevõtlusega seotud tee toetuse taotlustest enim hindamispunkte saanud projektid
Taotluste hindamisel jaotati ettevõtlusega seotud tee toetuse taotlused määruse lisa 4 tabelis 2
kehtestatud kriteeriumite alusel klassidesse ning anti vastavalt klassile hindamispunkte.
Käesoleva aruande lisas 2 on toodud ettevõtlusega seotud tee toetuse taotluste hindamise käigus
arvestatud kriteeriumid ning kriteeriumite klasside piirid ning vastavalt klassile
hindamispunktid. Kriteeriumite klasside piiride kehtestamisel arvestati koosmõjus taotlustes
esitatud väärtustega ning sellega, et erinevatesse klassidesse ei kuuluks võimalusel lähedaste
väärtustega objektid. Pärast kriteeriumite alusel klassidesse jaotamist reastati projektid
summeeritud hindamispunktide alusel. Kõik ettevõtlusega seotud tee toetuse objektid on koos
summaarsete hindamispunktiga välja toodud käesoleva aruande lisas 4.
Tulenevalt määruse § 6 lõikest 1 eraldatakse toetuseks ettenähtud vahenditest määruse § 2
lõikes 1 nimetatud eesmärgil toetust enim hindamispunkte saanud projektidele.
Kuna Põlva vald eelistas transiittee taotluse rahuldamist kujunes ettevõtlusega seotud teede
enim hindamispunkte (8-10p) saanud projektide toetussummaks 875 100 eurot.
4.3. Vahendite jaotus ning ülejäägi eraldamine
Kvalifitseerunud ja hinnatud transiitteede toetuse taotluste kogumahuks kujunes 15 898 899
5
eurot ning ettevõtlusega seotud tee toetuse taotluste kogumahuks 3 566 958 eurot.
Võrdselt enim hindamispunkte saanud transiitteede toetuse taotluseid (10-13 p) oli 13
kogumahuga 6 580 820 eurot ja ettevõtlusega seotud teede taotlusi (8-10 p) oli 10 kogumahuga
875 100 eurot.
Vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik rahuldada kõiki võrdselt enim hindamispunkte saanud
toetuse taotluseid.
Otsuse tegemisel, millised võrdselt hindamispunkte saanud taotlused rahuldatakse ning
millisele projektile ülejääk eraldatakse, lähtuti varasematel aastatel rakendatud sihtotstarvete
jaotuse ja ülejäägi eraldamise põhimõttest.
Tehakse ettepanek rahuldada 11 enim hindamispunkte saanud transiittee taotlust toetuse
kogumahuga 6 096 000 eurot ning 10 enim hindamispunkte saanud ettevõtlusega seotud taotlust
toetuse kogumahuga 875 100 eurot.
Määruse § 6 lõige 3 näeb ette võimaluse, et taotluse kohta, mille rahaline maht ületab toetuseks
ette nähtud vahendite vaba jäägi, võib taotleja nõusolekul teha osalise rahuldamise otsuse.
Toetuse jäägi, 28 900 euro, kasutamiseks tehti ettepanek ettevõtlusega seotud tee taotluse
osaliseks rahuldamiseks võttes aluseks kriteerium „ettevõtlusega seotud liiklussagedus“, mis
näitab kõige paremini täiendava koormuse suurust ja langeb kokku meetme eesmärgiga.
Suuremat täiendavat liiklussagedust arvestades peaks ülejääk eraldatama Lääne-Nigula valla
Nurme tänava rekonstrueerimiseks, mille ettevõtlusega seotud liiklussagedus on 2,4 korda
suurem talle järgnenud sama palju hindamispunkte kogunud projektist.
Kuna Lääne-Nigula valla taotletud summa (100 000 eurot) ületab vaba jäägi (28 900 eurot), siis
küsitakse taotleja käest, kas ta on valmis ülejäägi eraldamisel rekonstrueerima Nurme tänava
taotluses märgitud mahus.
Kõikide nende taotluste, millele otsustati teha ettepanek toetust eraldada, vastavust kontrolliti
riigieelarve seaduse § 50 lõike 4 punkti 1 nõuetele. Selleks hinnati, kas lähtuvalt kohaliku
omavalitsuse üksuse esitatud infost panustab konkreetne investeering kohaliku omavalitsuse
üksuse arengukava eesmärgi täitmisesse. Investeeringud loeti eesmärgipäraseks, kui kohaliku
omavalitsuse üksuse arengukavas oli käsitletud mh teede seisukorra parandamist.
5. KAASAMINE
Käesoleva hindamise aruanne koos käskkirja eelnõuga saadeti 9. märtsi kirjaga nr 12-4/21-
0505/1808-1 tutvumiseks kõikidele kohaliku omavalitsuse üksustele, Eesti Linnade ja Valdade
Liidule ja Rahandusministeeriumile. Tagasiside tähtajaks määrati 15. märts 2022. a.
Alljärgnevalt on esitatud kõik laekunud kommentaarid koos Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohtadega.
5.1 Tapa Vallavalitsus, Võru Linnavalitsus, Rakvere Linnavalitsus, Kose Vallavalitsus ning
Valga Vallavalitsus teatasid oma 9.-11. märtsil edastatud vastuskirjades, et on tutvunud
käskkirja eelnõu ja hindamisaruandega ning märkused ja vastuväited puuduvad.
5.2 Valga Vallavalitsus palus lisaks oma kirjas detailsemat tagasisidet teise esitatud projekti
6
Tambre tee hindamise osas, mis sai 8 hindamispunkti. Lisaks teeb Valga Vallalavalitsus
ettepaneku üle vaadata meetme raames nõutavat omafinantseeringumäära.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium selgitas, et esitatud taotlus oli igati korrektne ja
põhjendused selgelt välja toodud. Põhjused, miks hindamisel antud objekt vähem punkte sai,
olid täiendava liiklussageduse suurus ja osakaal ning seotus teedevõrguga. Põhiline
transiitliiklus toimub Valga linnas ikkagi mööda riigiteid (3 Jõhvi-Tartu-Valga, 6 ValgaUulu ja
67 Võru-Mõniste-Valga). Tambre tee liiklussagedused olid lihtsalt väiksemad võrreldes teiste
taotluste liiklussagedustega. Seotusel teedevõrguga ei saanud me arvestada täiendavaid
lisafaktoreid (TENT tee, piiripunkt), kuna antud tee on otseselt seotud riigi kõrvalmaanteega
nr 23119 Valga-Suurekõrtsi ja asub linna teises otsas ning pole otseselt TEN-T tee ega
piiripunktiga seotud. Lisaks teete ettepaneku uute meetmete väljatöötamisel võtta enam arvesse
Valga kui lõunavärava staatust ja rahvusvahelist piiri ning rakendada Valga vallale täiendavaid
soodustusi ehk madalamat nõutavat omafinantseeringumäära.
Informeerisime, et Eesti Linnade ja Valdade Liit tegi oma tagasisides sisult sarnase ettepaneku,
mida oleme valmis kaaluma kohe kui Eesti Linnade ja Valdade Liidu poolt konkreetsed
ettepanekud hindamiskriteeriumide muutmiseks või täiendamiseks laekuvad.
5.3 Jõhvi Vallavalitsus juhtis oma 14.03.22 kirjas nr 7-5.3/6318-8 tähelepanu toetuse
taotluses toodud liiklussagedusele ja selle osakaalule ning palus üle vaadata
hindamistulemused.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium selgitas oma 16.märtsi vastuskirjas, et vaatas
Jõhvi valla Ülesõidu tänava idalõigu taotluse ja hindamistulemused üle ning tõdes, et taotluses
esitatud informatsioon oli mõnevõrra segadust tekitav. Tulenevat esitatud tagasisidest
hindasime taotlust uuesti ning projekt asetus järjestuses 13. kohale, saades koondhindeks 6, mis
aga ei taga kohta toetatavate projektide seas.
Samuti ei saa ka antud taotluse osaliseks rahuldamiseks pakkuda meetme sihtotstarvete
jagunemisel kõrgeimaid hindamispunkte saanud taotluste vahel tekkinud vaba ülejääki, kuna
Jõhvi valla Jaama tänava rekonstrueerimise taotlus juba kuulub toetatavate transiitteede
projektide hulka. Vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 53 „Kohaliku tee
ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtted“ §6 lõikele 4 eraldatakse
kohaliku omavalitsuse üksusele toetust määruse § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärgil ainult ühele
projektile aastas.
5.4 Eesti Linnade ja Valdade Liit teatas oma 15.03.2022 kirjas nr 1-7/72-1, et tutvus
majandus- ja taristuministri käskkirja „Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise
investeeringutoetuse eraldamine“ eelnõu ja selle lisaks oleva 2022. aasta kohaliku tee
juhtumipõhise investeeringutoetuse hindamise aruandega.
ELVL märgib, et arvestades tagasisideks antud lühikest tähtaega ja asjaolu, et ministeeriumi
palvel oodati kohalike omavalitsuste tagasisidet otse ministeeriumile, ei ole ELVL-l võimalik
anda eelnõule ega lisas esitatud taotluste hindamisele sisulist tagasisidet.
Lisaks märgib ELVL, et määruse hindamiskriteeriumitele tuginedes jäävad mitmed väiksemad
omavalitsused üldjuhul nõrgemasse positsiooni ja ei kvalifitseeru või saavad võrreldes
suuremate omavalitsuste ettevõtluspiirkondadega vähem hindepalle ja rahalist toetust. Samuti
7
ei ole võrreldavad maapiirkondade liiklussagedus linnaliste või linna lähi piirkondade
liiklussagedustega. Seega jäävad mitmed väiksemad omavalitsused ebavõrdsesse positsiooni
nii ettevõtlusega seotud kui ka transiitteede arendamisel. Seetõttu teeb ELVL ettepaneku
kaaluda investeeringutoetuse eraldamise kriteeriumite täiendamist järgnevaks
rahastusperioodiks.
Lisaks palub ELVL edaspidi kaasata ELVL kui kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioon
projektide hindamisse.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tervitab Eesti Linnade ja Valdade Liidu
ettepanekuid ning algatab esimesel võimalusel majandus- ja taristuministri määruse nr 53
„Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtted“ (edaspidi:
määrus) muutmise kui Eesti Linnade ja Valdade Liit esitab konkreetsed ettepanekud
hindamiskriteeriumide muutmiseks.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole vastu Eesti Linnade ja Valdade Liidu
esindaja määramiseks toetuse taotluste menetlus- ning hindamiskomisjoni.
5.5 Maardu Linnavalitsus palus oma 14.03.2022 kirjaga vaadata taotlus veelkord üle ning
kaaluda võimalust toetada Maardu Linnavalitsuse projekti.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaatas Transpordiametiga taotluse veelkord üle
ning selle juurde antud selgitused kui ka Maardu Linnavalitsuse tagasiside hindamisaruande
juurde.
Maardu Linnvalitsus tõi välja, et Maardu linnas asuv Altmetsa tee lõigud 1 ja 2 on muutumas
alternatiiviks ülekoormatud Pärnamäe tee/Narva mnt ristmikule. Viimsi valla plaan ehitada
välja Allikmäe tee Muuga teeni suurendab märgatavalt liikluskoormust Maardu linna
territooriumil asuval Altmetsa teel. Altmetsa tee lõik 1 ja lõik 2 ühendavad omavahel Maardu
linna ja Viimsi valda ning mõlemad lõigud on perspektiivseks ümbersõidu (transiidi) teeks
eelkõige Viimsi valla elanikele marsruudil: Allikmäe tee → Altmetsa tee → Kaldase tee →
Vana-Narva mnt → Saha-Loo tee → Peterburi tee.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium selgitas, et taotluste hindamisel saab lähtuda
vaid hetkeolukorrast. Antud hetkel on küll Allikmäe tee kantud Teeregistrisse, kuid pole Viimsi
valla poolt välja ehitatud ja seetõttu ei saa me seda põhjendust arvestada. Lisaks sellele ei saa
me lugeda päris õigeks Teie poolt pakutud marsruuti: Allikmäe tee → Altmetsa tee → Kaldase
tee → Vana-Narva mnt → Saha-Loo tee → Peterburi tee. Kuna on olemas ka alternatiivne
marsruut Muuga tee ja Pärnamäe tee kaudu, mis on otsem tee ja sobituks transiittee alla.
Transiitliiklusteed on need teed, mille kaudu toimub lisaks kohalikule liiklusele, kauba- ja
reisijatevedu läbi omavalitsuse üksuse territooriumi.
Täiendavalt juhtis Maardu Linnavalitsus hindamisaruande tagasisides tähelepanu Altmetsa tee
idaosas asuvale tupikule, mille kohta on olemas Rail Baltic projekt ning mille raames ehitatakse
välja Põhjaranna tee/Altmetsa tee viadukt, mis oluliselt suurendab Altmetsa tee liikluskoormust
Põhjaranna tee poolt.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohal, et nimetatud asjaolu
kõneallolevat taotlust ei mõjuta, kuna see puudutab Altmetsa tee lõike 3, 4, 5 ja 6, mis on
8
Altmetsa tee rekonstrueerimise II etapp ning ülalloetletud põhjustel saab hinnata projekti
seotust teedevõrguga vaid kui ühendust kohalike teede vahel.
5.6 Harku Vallavalitsus juhtis oma 15.03.2022 kirjaga nr 5-2/2750-1 tähelepanu, et Harku
valla poolt esitatud Kiriku tee ja Sütemetsa tee transiittaotluse hindamisel punkide arvestamisel
on tehtud viga, mistõttu jäi antud taotlus toetuse saajate nimekirjast välja.
Nimelt olete arvestanud punkte „kohalik tee-kohalik tee“, mis andis 0 punkti, kuid taotluses
oleme märkinud selleks „TEN-T tee- kõrvalmaantee“, mis annaks taotlusele kaks lisa punkti
juurde. Täpsemalt taotluses esitatud tee on kasutuses transiitteena ja see algab konkreetselt
kõrvalmaanteelt (selle jätkuna) 11182 Järvekalda tee ja sealt edasi suundub see tee mööda
Sütemetsa teed samuti kõrvalmaanteele 11191 Harku-Rannamõisa. Järvekalda tee algab
omakorda teelt 8 Tallinn-Paldiski. Kokkuvõtvalt kasutatakse taotluses esitatud teid läbiva
transiidina otsema teekonna pärast, kuna tee ühendab rahvusvahelist teed kõrvalmaanteega.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaatas Harku valla Kiriku tee ja Sütemetsa tee
rekonstrueerimise toetuse taotluse ning hindamistulemused uuesti üle ning leiab, et sisuliselt
esitatud taotlus ei vasta transiittee toetuse eesmärgiga. Transiitliiklusteed on need teed, mille
kaudu toimub lisaks kohalikule liiklusele, kauba- ja reisijatevedu läbi omavalitsuse üksuse
territooriumi. Analüüsinud taotluses esitatud kohalike teede liikluse iseloomu, leiame, et tee
teenindab pigem kohaliku liiklust kui transiitliiklust. Taotluses tuuakse välja, et raskeliikluse
aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 72 ühikut ning autorongidel 6 ühikut. Vaadates ka
kõnealuste teede teekatte laiuseid, mis on 5,2 m ja 6,5 m ning tee kurvilisust (2 täisnurkset
kurvi) ei pruugi olla otstarbekas ja ohutu raskeliiklusel kasutada antud teid transiitteena.
Seoses sellega, et remonditavad lõigud asetsevad erinevatel teedel ja teineteisest kaugel, saab
hinnata projekti seotust teedevõrguga vaid kui ühendust kohalike teede vahel.
5.7 Vastavalt käesoleva hindamisaruande punktile 4.3 Vahendite jaotus ning ülejäägi
eraldamine küsiti 09. märtsil Lääne-Nigula Vallavalitsuselt nõusolekut taotluse osalise
rahuldamise kohta.
Lääne-Nigula vald andis oma 10.03.2022 kirjaga nr 4-7/22-362-2 teada, et loobuvad osalisest
toetusest.
Seejärel pakuti taotluse osalise rahuldamise võimalust järgmisele sama palju hindamispunkte
saanud toetuse taotlejale - Narva-Jõesuu linnale. Oma 14.03.2022 vastuskirjas loobus Narva -
Jõesuu linn taotluse osalisest rahuldamisest.
Järgmisena saaks pakkuda taotluse osalist rahuldamist Jõhvi linnale, kui hindamispunktide
järjestuses järgmisele taotlejale. Kuna Jõhvi valla Jaama tänava rekonstrueerimise taotlus juba
kuulub toetatavate transiitteede projektide hulka, siis vastavalt määruse §6 lõikele 4 eraldatakse
kohaliku omavalitsuse üksusele toetust ainult ühele projektile aastas.
Seejärel pakuti taotluse osalise rahuldamise võimalust järgmisele sama palju hindamispunkte
saanud ja suurema ettevõtlusega seotud liiklussagedusega projekti toetuse taotlejale - Raasiku
vallale. Oma 17.03.2022 vastuskirjas nõustus Raasiku Vallavalitsus toetuse taotluse osalise
rahastamisega.
Lisaks eelpool mainitule on paljude taotluse esitanud kohaliku omavalitsuse üksustega
9
konsulteeritud kogu menetluse käigus ning antud tagasisidet esitatud taotluste (sh esinevate
ebatäpsuste) kohta.
6. OTSUS
Arvestades taotluste menetlemise ja hindamise tulemusi ja riigieelarves eraldatud vahendite
mahtu eraldada määruse § 6 lõigete 5 ja 6 alusel juhtumipõhiseid investeeringutoetusi
alljärgnevalt:
Transiittee toetuseks kokku 6 096 000 eurot:
1.Viru-Nigula vallale Uus-Sadama tee rekonstrueerimiseks 800 000 eurot;
2. Põlva vallale Partsi - Meemaste tee rekonstrueerimiseks 247 100 eurot;
3. Kohtla-Järve linnale Kalevi ja Uus-Tehase tänavate rekonstrueerimiseks 800 000 eurot;
4. Rakvere linnale Jaama puiestee rekonstrueerimiseks 567 000 eurot;
5. Tallinna linnale Rannamõisa tee rekonstrueerimiseks 800 000 eurot;
6. Tartu linnale Puiestee tänava rekonstrueerimiseks 623 000 eurot;
7. Võru linnale Pika tänava rekonstrueerimiseks 294 000 eurot;
8. Sillamäe linnale Rumjantsevi tänava rekonstrueerimiseks 630 000 eurot;
9. Harku vallale Tutermaa tee rekonstrueerimiseks 101 500 eurot;
10. Jõhvi vallale Jaama tänava rekonstrueerimiseks 561 400 eurot;
11. Valga vallale Vahtra tänava rekonstrueerimiseks 672 000 eurot.
Ettevõtlusega seotud tee toetuseks kokku 904 000 eurot:
1. Tapa vallale Ülesõidu tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot;
2. Rakvere vallale Puiestee tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot;
3. Saue vallale Tule tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot;
4. Viljandi linnale Reinu tee rekonstrueerimiseks 89 600 eurot;
5. Jõelähtme vallale Saha tee rekonstrueerimiseks 100 000 eurot;
6. Jõgeva vallale Ringtee pikendus I ja Ringtee pikendus II teede rekonstrueerimiseks 87 500
eurot;
7. Kose vallale Kesk tänava rekonstrueerimiseks 98 000 eurot;
8. Paide linnale Väike-Aia tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot;
9. Haapsalu linnale Väike-Tööstuse tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot
10. Raasiku vallale Tehase tee rekonstrueerimiseks 28 900 eurot.
10
Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtete lisa 1 - Transiittee toetuse taotluse hindamise
punktisüsteem
Klasside kirjeldus Punktid
Kriteerium
Projektide võrdluses on tegemist suure täiendava liikluse liiklussagedusega (vähemalt 1250 autot
3
ööpäevas)
Täiendava liikluse Projektide võrdluses on tegemist keskmise täiendava liikluse liiklussagedusega (300–1249 autot
2
liiklussagedus ööpäevas)
Projektide võrdluses on tegemist väikese täiendava liikluse liiklussagedusega (alla 300 auto
1
ööpäevas)
Projektide võrdluses on tegemist suure täiendava liikluse osakaaluga (vähemalt 60%) 2
Täiendava liikluse
Projektide võrdluses on tegemist keskmise täiendava liikluse osakaaluga (20%–59%) 1
osakaal
Projektide võrdluses on tegemist väikese täiendava liikluse osakaaluga (alla 20%) 0
Projektide võrdluses on tegemist suure täiendava liikluse raskeliikluse liiklussagedusega (vähemalt
2
200 raskesõidukit ööpäevas)
Täiendava liikluse
Projektide võrdluses on tegemist keskmise täiendava liikluse raskeliikluse liiklussagedusega (50–199
raskeliikluse 1
raskesõidukit ööpäevas)
liiklussagedus
Projektide võrdluses on tegemist väikese täiendava liikluse raskeliikluse liiklussagedusega (alla 50
0
raskesõiduki ööpäevas)
Projekt on seotud TEN-T teega või rahvusvahelise sadamaga/lennujaamaga või riigipiiriga 4
Seotus Projekt on seotud põhimaantee või kohaliku sadamaga/lennujaamaga 3
teedevõrguga* Projekt on seotud tugimaanteega 2
Projekt on seotud kõrvalmaanteega 1
Projektide võrdluses panustatakse suur osakaal rahalisi vahendeid sõidutee ehitamisele (vähemalt
2
Sõidutee ehitusele 85%)
panustatava raha Projektide võrdluses panustatakse keskmine osakaal rahalisi vahendeid sõidutee ehitamisele (60%–
1
osakaal 84%)
Projektide võrdluses panustatakse väike osakaal rahalisi vahendeid sõidutee ehitamisele (alla 60%) 0
Ühtekuuluvusfondist Kohaliku omavalitsuse üksus ei saa aastatel 2014–2020 ühtekuuluvusfondist TEN-T teede
1
TEN-T teede ehitamiseks eraldatud toetust
ehitamiseks Kohaliku omavalitsuse üksus saab aastatel 2014–2020 ühtekuuluvusfondist TEN-T teede ehitamiseks
0
eraldatud toetused** eraldatud toetust
11
* Määruses ei ole määratud olukordi, kus kohalik tee ühendab erineva tähtsusega teid või kohalikku teed. Sellises olukorras liideti erineva
tähtsusega teede hindamispunktid kokku ning jagati kahega ning tulemus ümardati ülespoole. Selle tulemusel anti järgmiselt hindamispunkte:
kohalik tee-kohalik tee 0 punkti; tugimaantee-kõrvalmaantee ja põhimaantee-kõrvalmaantee 2 punkti; põhimaantee-tugimaantee, TENT ühendus-
kõrvalmaantee, TENT ühendus-tugimaantee 3 punkti, TENT ühendus-põhimaantee 4 punkti.
** Tulenevalt majandus- ja taristuministri 03.10.2014. aasta määrusest nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ oli
ühtekuuluvusfondist võimalik TEN-T teede ehituseks taotleda toetust Tallinna linnal, Tartu linnal ja Narva linnal.
12
Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtete lisa 2 - Ettevõtlusega seotud tee toetuse taotluse hindamise
punktisüsteem
Kriteerium Klasside kirjeldus Punktid
Ettevõtlusega Projektide võrdluses on tegemist suure ettevõtlusega seotud liiklussagedusega (vähemalt 300 auto ööpäevas) 3
seotud Projektide võrdluses on tegemist keskmise ettevõtlusega seotud liiklussagedusega (100–299 autot ööpäevas) 2
liiklussagedus Projektide võrdluses on tegemist väikese ettevõtlusega seotud liiklussagedusega (alla 100 auto ööpäevas) 1
Ettevõtlusega Projektide võrdluses on tegemist suure ettevõtlusega seotud liikluse osakaaluga (vähemal 90%) 2
seotud liikluse Projektide võrdluses on tegemist keskmise ettevõtlusega seotud liikluse osakaaluga (70%–89%) 1
osakaal Projektide võrdluses on tegemist väikese ettevõtlusega seotud liikluse osakaaluga (alla 70%) 0
Projektide võrdluses on tegemist suure ettevõtlusega seotud raskeliikluse liiklussagedusega (vähemalt 80
2
Ettevõtlusega raskesõiduki ööpäevas)
seotud Projektide võrdluses on tegemist keskmise ettevõtlusega seotud raskeliikluse liiklussagedusega (30–79
1
raskeliikluse raskesõidukit ööpäevas)
liiklussagedus Projektide võrdluses on tegemist väikese ettevõtlusega seotud raskeliikluse liiklussagedusega (alla 30
0
raskesõiduki ööpäevas)
Projektide võrdluses on tegemist teega, millega seotud ettevõtja juures on suur töötajate arv (vähemalt 200
2
töötajat)
Töötajate arv
Projektide võrdluses on tegemist teega, millega seotud ettevõtja juures on keskmine töötajate arv (100–199
teega seotud 1
töötajat)
ettevõtja juures
Projektide võrdluses on tegemist teega, millega seotud ettevõtja juures on väike töötajate arv (alla 100
0
töötaja)
Töötajate arv Projektide võrdluses on tegemist teega, millega seotud ettevõtja juures on kohaliku omavalitsuse üksuse
2
kohaliku elaniku kohta palju töötajaid (vähemalt 1,0%)
omavalitsuse Projektide võrdluses on tegemist teega, millega seotud ettevõtja juures on kohaliku omavalitsuse üksuse
1
üksuse elaniku elaniku kohta keskmiselt töötajaid (0,4%–0,99%)
kohta teega seotud Projektide võrdluses on tegemist teega, millega seotud ettevõtja juures on kohaliku omavalitsuse üksuse
0
ettevõtja juures* elaniku kohta vähe töötajaid (alla 0,4%)
* Elanike arv on arvestatud Rahvastikuregistri seisuga 1. jaanuar 2021.
14
Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtete lisa 3 – Transiittee toetuse projektid
Ühtekuuluvusf
Täiendava Sõidutee ondist TEN-T
Kohaliku Täiendava Täiendava
Taotluse liikluse ehitusele teede Punktid
omavalitsuse Tee nimetus liikluse liikluse Seotus teedevõrguga
nr raskeliikluse panustatava ehitamiseks kokku
üksus liiklussagedus osakaal
liiklussagedus raha osakaal eraldatud
toetused
Viru-Nigula Uus-Sadama TENT tee -
1 521 92% 273 100% EI 13
vald tee Rahvusvaheline sadam
Partsi- Tugimaantee -
2 Põlva vald 1765 94% 339 100% EI 12
Meemaste tee Tugimaantee
Kalevi tänav,
Kohtla-Järve
3 Uus-Tehase 1347 38% 271 TENT tee - Tugimaantee 90% EI 12
linn
tänav
TENT tee -
4 Rakvere linn Jaama puiestee 1334 51% 294 63% EI 12
Rahvusvaheline raudtee
5 Tallinna linn Rannamõisa tee 12261 84% 351 TENT tee - Kõrvalmaantee 78% JAH 11
6 Tartu linn Jaama tänav 10318 88% 257 TENT tee-Tugimaantee 70% JAH 11
7 Tartu linn Puiestee tänav 8362 89% 257 TENT tee-Tugimaantee 70% JAH 11
Tugimaantee -
8 Võru linn Pikk tänav 2398 73% 168 100% EI 11
Tugimaantee
TENT tee -
9 Sillamäe linn Rumjantsevi 1285 49% 145 61% EI 11
Rahvusvaheline sadam
10 Harku vald Tutermaa tee 388 86% 28 TENT tee - TENT tee 100% EI 11
11 Jõhvi vald Jaama tänav 1010 18% 210 TENT tee - TENT tee 77% EI 10
Rahvusvaheline raudtee -
12 Valga vald Vahtra tänav 701 37% 171 90% EI 10
Kõrvalmaantee
Põltsamaa Tugimaantee -
13 Tartu mnt 436 63% 72 88% EI 10
vald Kõrvalmaantee
14 Maardu linn Altmetsa tee 12568 77% 1068 Kohalik tee - Kohalik tee 61% EI 9
Kiriku tee,
15 Harku vald 2378 68% 78 Kohalik tee - Kohalik tee 100% EI 9
Sütemetsa tee
TENT tee - haigla, kohalik
16 Haapsalu linn Metsa tänav 1881 54% 183 60% EI 9
sadam
14
15
Kõrvalmaantee -
17 Raasiku vald Järsi tee 1019 90% 76 100% EI 9
Kõrvalmaantee
Vestervalli
18 Narva linn tänav, Hariduse 455 8% 305 TENT tee-Tugimaantee 70% EI 9
tänav
Tugimaantee -
19 Keila linn Haapsalu mnt 1920 31% 39 78% EI 8
Tugimaantee
Puiestee tänav, Kõrvalmaantee -
20 Elva vald 980 60% 76 86% EI 8
Vaikne tänav Kõrvalmaantee
Paali - Siimu
21 Kiili vald 625 100% 125 Kohalik tee - Kohalik tee 100% EI 8
tee
Tugimaantee -
22 Saaremaa vald Aia tänav 538 29% 38 85% EI 8
Tugimaantee
Kõrvalmaantee -
23 Valga vald Tambre tee 439 41% 110 90% EI 8
Kõrvalmaantee
Tugimaantee -
24 Kehtna vald Nõlva tänav 260 34% 200 59% EI 8
Rahvusvaheline raudtee
Väljataguse Tugimaantee -
25 Rapla vald 229 70% 8 100% EI 8
tänav Kõrvalmaantee
Põhimaantee -
26 Viljandi linn Tallinna tänav 646 20% 26 81% EI 7
Tugimaantee
Kõrvalmaantee -
27 Nõo vald Tamsa - Etsaste 83 79% 13 100% EI 7
Kõrvalmaantee
Kõpu-Kavaru Kõrvalmaantee -
28 Pärnu linn 52 70% 25 100% EI 7
tee Kõrvalmaantee
Kõrvalmaantee -
29 Haljala vald Võhma-Eru 23 74% 8 100% EI 7
Kõrvalmaantee
Mustoja-Haili- Kõrvalmaantee -
30 Haljala vald 11 65% 6 100% EI 7
Vihula Kõrvalmaantee
Kõrvalmaantee -
31 Viimsi vald Hundi tee 1030 40% 20 75% EI 6
Kõrvalmaantee
Kuuseheki
32 Saue vald 727 22% 42 Kohalik tee - Kohalik tee 85% EI 6
tänav
Järve
33 Toila vald 228 38% 18 Kohalik tee - Kohalik tee 100% EI 5
sissesõidu tee
15
16
Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtete lisa 4 - Ettevõtlusega seotud tee toetuse projektid
Töötajate arv
Ettevõtlusega
Kohaliku Ettevõtlusega Ettevõtlusega Töötajate arv KOV elaniku
Taotluse seotud Punktid
omavalitsuse Tee nimetus seotud seotud liikluse teega seotud kohta teega
nr raskeliikluse kokku
üksus liiklussagedus osakaal ettevõtja juures seotud ettevõtja
liiklussagedus
juures
1 Tapa vald Ülesõidu tänav 1680 74% 180 712 6,69% 10
2 Rakvere vald Puiestee tänav 565 22% 115 305 5,40% 9
3 Saue vald Tule tänav 625 17% 175 400 1,67% 9
4 Viljandi linn Reinu tee 1000 29% 400 1065 6,30% 9
5 Jõelähtme vald Saha tee 938 68% 238 675 10,13% 9
6 Põlva vald Paatsisoo tee 500 95% 158 125 0,91% 9
Ringtee pikendus
I, Ringtee
7 Jõgeva vald pikendus II 650 27% 150 300 2,25% 9
8 Kose vald Kesk tänav 576 26% 216 130 1,79% 8
9 Paide linn Väike-Aia tänav 453 70% 6 208 2,02% 8
Väike Tööstuse
10 Haapsalu linn tänav 122 100% 52 167 1,28% 8
Lääne-Nigula
11 vald Nurme tänav 380 76% 10 153 2,14% 7
Saekaatri tn,
Narva-Jõesuu Männiku tn,
12 linn Töökoja tn 155 97% 60 85 1,86% 7
13 Jõhvi vald Ülesõidu tänav 250 100% 50 90 0,80% 6
14 Raasiku vald Tehase tee 189 100% 8 80 1,55% 6
Lipa - Lipametsa -
15 Rapla vald Raikküla tee 130 72% 50 125 0,96% 6
16 Märjamaa vald Metsanurga tänav 125 74% 15 130 1,75% 6
17 Kohila vald Vilivere tee 114 61% 24 450 6,05% 6
Katlamaja tee,
18 Otepää vald Jäätmejaama tee 88 90% 8 109 1,68% 6
16
17
Kaalumaja tee,
19 Järva vald Farmi tee 160 59% 96 82 0,93% 5
20 Nõo vald Oja 2 tänav 196 80% 16 69 1,59% 5
21 Jõelähtme vald Haljava tee 124 84% 24 90 1,35% 5
Kuigatsi - Kõrepi,
22 Otepää vald Triisa - Pilli 100 77% 10 91 1,40% 5
23 Kuusalu vald Kiiu-Jaanukse tee 128 72% 26 54 0,83% 4
Lahepera-Toruküla
Peipsiääre tee, Nina-Toruküla
24 vald tee 66 89% 18 68 1,24% 4
25 Räpina vald Vändra tee 140 68% 62 53 0,84% 4
26 Anija vald Aiandi tänav 105 35% 55 36 0,57% 4
Põltsamaa
27 vald Laasme tee 69 88% 37 81 0,85% 4
Sõreste-Põlgaste
28 Kanepi vald tee 72 61% 22 123 2,57% 4
29 Mustvee vald Jõe tänav 86 80% 36 33 0,62% 4
30 Rõuge vald Bensiinijaama tee 55 72% 6 39 0,74% 3
Häädemeeste Karjamõisa tee,
31 vald Minnulaane tee 26 25% 12 68 1,39% 3
Väike-Maarja
32 vald Agro tee 77 84% 42 20 0,34% 3
33 Lüganuse vald Varja küla tee 63 38% 13 44 0,53% 3
Kooli ja Tootmise
34 Tõrva vald tänav (Väike tee) 38 18% 8 56 0,93% 2
35 Saarde vald Marina ringtee 40 66% 16 40 0,89% 2
36 Hiiumaa vald Sarvesadama tee 23 88% 6 30 0,32% 2
Metsaküla tee,
37 Mustvee vald Ühistee 30 67% 15 42 0,79% 2
38 Saaremaa vald Kõnnu-Lööne tee 20 37% 4 23 0,07% 1
39 Viljandi vald Nuki tee 55 46% 15 44 0,32% 1
40 Pärnu linn Aiandi-Seljametsa 49 67% 24 22 0,04% 1
Valgjärve-Soona-
41 Kanepi vald Aiaste-Oru tee 45 69% 5 17 0,35% 1
17
18
42 Setomaa vald Hainsoo-Jõeots 31 53% 17 8 0,25% 1
43 Setomaa vald Toll-Pruntova 13 46% 3 8 0,25% 1
Kalana -
44 Hiiumaa vald Metsavahi 6 21% 1 10 0,11% 1
18