dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. märts 2022
Viit
2-2/21-0508/694
Registreeritud
22. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/21-0508
Vastutaja
Anton Merits (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Meremajandusosakond)

Failid

  • 📎2-221-0508694 22.03.2022 Väljaminev kiri.asice1853 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 18.03.2022 Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus § 1. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmine Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Laevapiletile kantavate andmete loetelu ja selle väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 2) seaduse 2. osa pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „LAEVAREGISTRID JA ANDMEKOGUD“; 3) seadust täiendatakse §-ga 341 järgmises sõnastuses: „§ 341. Riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogu Riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogusse kantakse andmed valitsusasutuste kasutusse antud riigile kuuluvate laevade kohta, mis on ette nähtud valitsusasutuste haldusülesannete täitmiseks, ja nende omaniku kohta.“; 4) paragrahvi 35 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 35. Riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse laev ning Kaitseväe ja Kaitseliidu laev“; 5) paragrahvi 35 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Kaitseväe ja Kaitseliidu laeva andmed kantakse üksnes Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse.“; 6) seaduse 2. osa täiendatakse 61. peatükiga järgmises sõnastuses: „61. peatükk LAEVADE INFOSÜSTEEM § 361. Laevade infosüsteem (1) Laevade infosüsteem on andmekogu, mille eesmärk on: 1 1) arvestuse pidamine ja järelevalve teostamine laevade üle, mis on saanud käesoleva seaduse § 24 lõike 2 alusel õiguse kanda Eesti riigilippu; 2) arvestuse pidamine ja järelevalve teostamine riigihaldusülesandeid täitvate laevade üle; 3) meresõiduohutuse seaduse § 752 lõikes 1 nimetatud andmete töötlemine. (2) Laevade infosüsteemi vastutav töötleja on Transpordiamet. (3) Laevade infosüsteemis peetakse järgmisi andmekogusid: 1) esimene laevapereta prahitud laevade register; 2) teine laevapereta prahitud laevade register; 3) riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogu; 4) laevade järelevalve andmekogu. (4) Laevade infosüsteemi kantakse: 1) käesoleva seaduse §-s 341 nimetatud andmed; 2) käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 nimetatud andmed; 3) meresõiduohutuse seaduse § 752 lõikes 1 nimetatud andmed. (5) Laevade infosüsteemi kantavate andmete täpsem koosseis ja nende säilitamise tähtaeg sätestatakse käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud laevade infosüsteemi põhimääruses. (6) Laevade infosüsteemi asutab ja põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) infosüsteemi pidamine, sellele juurdepääs, andmevahetus teiste andmekogudega ja andmete säilitamine; 2) infosüsteemis peetavate andmekogude koosseisud; 3) andmete esitamine andmekogudesse ja andmete töötlemine.“; 7) seaduse 2. osa täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses: „81. peatükk KAITSEVÄE JA KAITSELIIDU VEESÕIDUKITE REGISTER § 772. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite register (1) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registri eesmärk on Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks kasutatavate veesõidukite ja nende meresõidukõlblikkuse või sõidukõlblikkuse üle arvestuse pidamine. (2) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registri vastutav töötleja on Kaitsevägi. (3) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registri asutab ja põhimääruse kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõiduki käitamiseks kannab volitatud töötleja selle andmed registrisse.“; 8) paragrahvi 93 lõige 3 ja § 97 tunnistatakse kehtetuks. 2 § 2. Meresõiduohutuse seaduse muutmine Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 752 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Laevade järelevalve andmekogu pidamise eesmärk on talletada elektrooniliselt, süstematiseerida ja asjaomaste asutuste vahel vahetada järgmisi andmeid ja koostada neist ülevaateid: 1) Eestis registreeritud veesõidukite meresõiduohutuse, sisevetel sõidu ohutuse, turvalisuse nõuetele vastavuse ning laevapere liikmete töö- ja elamistingimuste nõuetele vastavuse andmed; 2) reederi meresõiduohutusalased andmed; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud andmete alusel Transpordiameti tehtava auditeerimise, ülevaatuse ja riikliku järelevalve menetluse andmed.“; 2) paragrahvi 752 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Laevade järelevalve andmekogu peetakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 361 lõike 6 alusel loodud laevade infosüsteemis.“; 3) paragrahvi 752 lõiked 2–4 tunnistatakse kehtetuks. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn „....“ ...................... 2022. a. _________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „....“ ...................... 2022. a. 3 18.03.2022 Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Muudatustega luuakse õiguslik alus laevade infosüsteemi kasutuselevõtuks, mis aitab kaasa Eesti laevanduse konkurentsivõime kasvule. See võimaldab laevaomanikele ja nende esindajatele ühelt poolt teha infosüsteemi kaudu taotlusi oma laeva registreerimiseks või ülevaatuse teostamiseks ning saada ülevaadet oma laevadest ning kehtivatest tunnistustest. Samaaegselt on see töövahendiks Transpordiameti järelevalveametnikele, kellele tekib uus, kaasaegne menetluskeskkond, mis tõstab töö kvaliteeti, kiirendab protsesse ja automatiseerib ülevaatuse käigus tehtavaid toiminguid. Infosüsteemi kaudu saab elektrooniliselt väljastada tunnistusi, mis on eelseadistatud ja sisaldavad juba konkreetse laeva ja ülevaatusega seotud andmeid. Laevade infosüsteemis olevaid andmeid vahetatakse teiste asjaomaste asutustega. Näiteks vajavad oma riikliku järelevalve ülesannete täitmisel andmetele ligipääsu Politsei- ja Piirivalveamet ja Keskkonnaamet, kes saavad andmekogusse kantud andmete alusel veenduda, kas järelevalve objektiks olev laev on tehniliselt korras ja ohutu või kas näiteks isikkoosseis on teatud tegevuseks kvalifitseeritud ning kompetentne. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu valmistas ette ja keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna õigusnõunik Anton Merits (tel: 715 3423, e-post: [email protected]). Eelnõu õiguslikku korrektsust kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e- post: [email protected]). Keeletoimetuse tegi Anton Merits. 1.3. Märkused Käesolev eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse (edaspidi LaevaRS) 01.01.2021. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 10.12.2020, 13) ning meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) 13.01.2022. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 03.01.2022, 23). Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk Transpordiamet on arendanud uue infosüsteemi (laevade infosüsteem – edaspidi LIS). IT- arenduse eesmärk on kaasajastada Eesti laevade ülevaatust ja tunnistuste väljastamist (siiani suuresti paberipõhised) ning konsolideerida laevade andmeid sisaldavaid registreid. Selleks luuakse kaasaegne infosüsteem, mis liidestatakse X-tee kaudu erinevate seotud osapooltega, et tagada laevade ajakohased andmed, ristkasutus ja infovahetus ning kaasaegsed e-teenused kliendile. LIS võimaldab: - pidada arvestust Eestis registreeritud laevade, väikelaevade, ja teisaldatavate ujuvvahendite meresõiduohutuse ja sisevetel sõidu ohutuse osas tehtava auditeerimise, järelevalve ja ülevaatuse kohta; - pidada arvestust laeva kehtivate dokumentide üle, mis on MSOS-iga nõutud ja mis kinnitavad laeva vastavust ohutus-, turvalisus- ja keskkonnanõuetele; - pidada arvestust ja teostada järelevalvet meresõiduohutusalaselt auditeeritavate reederite ehk isikute üle, kes on võtnud laeva omanikult lepinguga kohustused ja vastutuse laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest; - pidada arvestust ja teostada järelevalvet esimese laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laevade üle (vähemalt 12-meetrise üldpikkusega merelaevad, mille vastutaval isikul on tegevuskoht Eestis); - pidada arvestust ja teostada järelevalvet teise laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laevade üle; - pidada arvestust riigihaldusülesandeid täitvate laevade üle. LIS hõlmab nelja erinevat alaminfosüsteemi: - laevade järelevalve andmekogu; - esimene laevapereta prahitud laevade register; - teine laevapereta prahitud laevade register; - riigihaldusülesandeid täitvate laevade register. Andmekogusid reguleerivad õigusaktid aga kirjeldavad neid praegu eraldiseisvate, omavahel üle x-tee andmeid vahetavate andmekogudena: - 2020. a jõustunud LaevaRS muudatustega kehtestati esimese ja teise laevapereta prahitud laevade register, LaevaRS § 97 lõike 3 alusel kehtestati andmekogu põhimäärus. - 2021. a jõustunud MSOS muudatustega kehtestati laevade järelevalve andmekogu, MSOS § 752 lõike 4 alusel kehtestati andmekogu põhimäärus. Ükski loetletud andmekogudest ei ole praeguseks riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA) registreeritud. Sellest lähtuvalt ei kooskõlastanud Riigi Infosüsteemide Amet (RIA) ega Andmekaitse Inspektsioon (AKI) 2021. a suvel LIS-i kui peainfosüsteemi kasutuselevõttu ning soovitas koostada mitme erineva andmekogu põhimääruse1 asemel ühe tervikliku põhimääruse. See omakorda eeldab muudatusi aluseks olevates seadustes (LaevaRS ja MSOS). Muudatustega luuakse õiguslik alus LIS-i kui uue üleminfosüsteemi kasutuselevõtuks. See aitab kaasa Eesti merenduse konkurentsivõime tõusule, kuivõrd see pakub klientidele paremaid ja mugavamaid teenuseid veebipõhise e-kanali kaudu. Klientideks on eelkõige laevaomanikud, kellel on soov tuua oma laev Eesti lipu alla – neile tekib ühes süsteemis ülevaade oma laevadest koos tehnilise dokumentatsiooni ning kogu sertifitseerimise poolega. Samuti on klientideks ka reederid, operaatorid või laevaagendid, kellele omanik on delegeerinud laevaga seotud äritegevuse. Uue süsteemi käivitamisel saab klient LIS-i kaudu kogu infovahetuse ning tal on võimalik registreerida laeva, teha tellimusi nt laeva ülevaatuse tegemiseks ning esitada 1 Nendeks on: - majandus- ja taristuministri 7. juuni 2021. a määrus nr 31 „Laevade järelevalve andmekogu põhimäärus“; - majandus- ja taristuministri 16. juuli 2020. a määrus nr 45 „Esimese laevapereta prahitud laevade registri ja teise laevapereta prahitud laevade registri asutamine ja registrite pidamise põhimäärus“; - teede- ja sideministri 5. juuni 1998. a määrus nr 29 „Laevapileti andmed ja selle väljastamise korra kinnitamine“. Transpordiametile päringuid. LIS saadab kliendile ka teavitusi tulevikusündmuste kohta (nt laevatunnistuse kehtivuse lõppemisel). LIS-i kaudu saab laevale väljastada tunnistusi, mis on eelseadistatud ja sisaldavad juba konkreetse laeva ja ülevaatusega seotud andmeid. Ühtse infosüsteemi loomisega tekib võimalus laialdasemaks tegevuse analüüsiks ning masinloetavate andmete ristkasutuseks erinevate süsteemide ja andmekasutajate vahel. Sellest tulenevalt on LIS-i loomisel suurt tähelepanu pööratud esmaste andmete sisestamise kvaliteedile andme valdajate poolt. Rakenduses on klientide iseteeninduse pool, kus laevaomanikud või nende esindajad saavad sisestada iseseisvalt kogu vajaliku andmestiku ning selle põhjal teha taotlusi. Samaaegselt on see töövahendiks Transpordiameti järelevalveametnikele, kellele tekib uus, kaasaegne menetluskeskkond, mis tõstab töö kvaliteeti, kiirendab protsesse ja automatiseerib ülevaatuse käigus tehtavaid toiminguid. Menetlejal on seeläbi parem võimalus sisestatud andmete kontrollimiseks ja töötlemiseks. Kõik tegevused infosüsteemis on tuvastatavad läbi erineva taseme logide ning isikupõhise autentimise. Eelnõule ei ole tehtud väljatöötamiskavatsust, kuna Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei kaasne seaduseelnõu seadusena rakendamisega olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Infosüsteem on välja töötatud, IT-arendus lõpule viidud ning LIS-i koosseisu kuuluvad registrid on seaduse tasandil reguleeritud, ent kehtivaid õigusakte on vaja RIA ja AKI tagasiside tõttu korrigeerida. Pärast eelnõu ning põhimääruse kavandi valmimist on AKI-l võimalik kooskõlastada infosüsteemi asutamine RIHA-s. Eelnõu materjalidele on lisatud põhimääruse kavand, mis on koostatud MSOS-i ja LaevaRS-i volitusnormide alusel. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs LaevaRS muutmine LaevaRS § 16 sõnastust muudetakse. Tegemist on volitusnormiga, mis reguleerib laevapileti2 vormi ja selle väljastamise korda. LaevaRS § 16 alusel kehtestatud määrus reguleerib ka riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogu pidamist, ehkki praegune volitusnorm ei näe alust vastava andmekogu kehtestamiseks. Volitusnormi korrastatakse selliselt, et see jääb reguleerima üksnes laevapiletile kantavaid andmeid ja selle väljastamise korda, kuid ei nõua enam konkreetset piletivormi. See omakorda eeldab määruse kehtestamist uues sõnastuses. Riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogu pidamist reguleeritakse edaspidi eraldi määrusega. Määruse kavand on seletuskirjale lisatud. LaevaRS täiendatakse §-ga 341. Lisatav § 341 reguleerib riigihaldusülesandeid (RHÜT) täitvate laevade andmekogu. Tegemist on Transpordiameti peetava andmekoguga, kuid seda ei ole seaduse tasandil reguleeritud. Nagu eespool selgitatud, reguleerib praegu selle pidamist LaevaRS § 16 volitusnormi alusel kehtestatud määrus, mis ei ole korrektne. Seetõttu tuleb see sarnaselt esimesele ja teisele laevapereta prahitud laevade registrile sätestada LaevaRS-i 2. osas, mis käsitleb laevaregistreid. Sättega määratletakse, milliste laevade kohta kantakse andmed RHÜT laevade andmekogusse. 2 Laevapilet väljastatakse riigihaldusülesandeid täitvatele laevadele. LaevaRS § 35 pealkirja muudetakse, samuti täiendatakse § 35 lõikega 2, mille kohaselt kantakse Kaitseväe ja Kaitseliidu laeva andmed Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse. Vastava ettepaneku tegi eelnõu kooskõlastamise käigus Kaitseministeerium. Selle kohaselt muutuks Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite ning nende meresõidukõlblikkuse või sõidukõlblikkuse kontrollimise üle arvestuse pidamine rohkem sarnaseks erasektorile kuuluvate veesõidukite üle peetava arvestusega ja tekiks sarnane registreerimise protseduur. Seadusega ei ole täna selget kohustust Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukeid registreerida ega sarnaselt muude veesõidukitega (laevadega) nende meresõidukõlblikkuse või sõidukõlblikkuse ega selle kontrollimise üle arvestust pidada, mistõttu on veesõidukite üle arvestuse pidamine kaootiline – osa laevu, paate ja muid veesõidukeid ei ole üheski registris, samas mõned on registreeritud kas riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogus või väikelaevade registris. Selle tulemusena on muudes registrites registreeritud laevadel peamiselt erasektorile kuuluvatele laevadele antav registrinumber, mis omakorda tähendab, et veesõiduk ei ole eristatav nendest veesõidukitest, kui puuduvad ka muud sõjalaevale omased tunnused. On esinenud juhtumeid, kus Politsei- ja Piirivalveameti laev on lähenenud ja pärinud merel viibimise põhjuste kohta õppusel osalevalt paadi või väikelaeva meeskonnalt, sest Politsei- ja Piirivalveameti laeva meeskond ei ole suutnud eemalt tuvastada veesõiduki valdajat näiteks unikaalse registrinumbri ja muu tuvastamist võimaldava tunnuse alusel, et tegemist on Kaitseväe või Kaitseliidu veesõidukiga. Peale selle ei pruugi liikuda koos veesõidukiga selle valdaja muutumisel (näiteks annab Kaitsevägi veesõiduki üle Kaitseliidule või Kaitseväes antakse veesõiduk üle ühelt struktuuriüksuselt teisele struktuuriüksusele) meresõidukõlblikkuse või sõidukõlblikkuse kontrollimise andmed. Registris selliste andmete hoidmine vähendab riski, et veesõiduki eluea jooksul tehtud kontrollimise ja hooldustööde andmed ei ole igal ajal kättesaadavad või on halvimal juhul kadunud. Andmete ühes kohas hoidmine aitab tõhustada ka planeerijatel õppuste ja muudel sündmustel osalemise korraldamist, sest planeerijad näevad, millised veesõidukid on meresõidukõlblikud või sõidukõlblikud. Lisaks ühte andmekogusse koondatud andmed veesõidukite kohta annavad planeerijatele ülevaate, kus veesõidukid asuvad ja kelle valduses need on. Sellega võidetakse ka ajaliselt, kui on vaja kiiresti mõnele sündmusele reageerida. Uue 61. peatükiga ja §-ga 361 luuakse õiguslik alus laevade infosüsteemile kui peainfosüsteemile. Lõikes 1 on selgitatud LIS-i eesmärk LaevaRS-i vaates – selleks on arvestuse pidamine ja järelevalve teostamine esimesse ja teise laevapereta prahitud laevade registritesse kantud laevade ning riigihaldusülesandeid täitvate laevade üle. Samuti on LIS-i eesmärk MSOS-i § 752 lõikes 1 nimetatud laevade järelevalve andmekogusse kantavate andmete elektrooniline talletamine, süstematiseerimine ja asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning ülevaadete koostamine. Lõike 2 kohaselt on LIS-i vastutav töötleja Transpordiamet. Lõikega 3 loetletakse andmekogud, mis kuuluvad LIS-i koosseisu. Need on: - esimene laevapereta prahitud laevade register; - teine laevapereta prahitud laevade register; - riigihaldusülesandeid täitvate laevade register; - laevade järelevalve andmekogu, milles talletatakse MSOS-i alusel tehtavad toimingud. Lõikega 4 määratletakse LIS-i kantavad andmed. Nendeks on: - riigihaldusülesandeid täitva laeva ning selle omaniku kohta; - esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registrite andmed, mis on nimetatud LaevaRS § 93 lõikes 1 – laeva ja laeva omaniku, laeva prahtija ning vastutava isiku andmed; - laevade järelevalve andmekogusse kantavad andmed menetluse, riikliku järelevalve, auditi ja ülevaatuse kohta. Laevade järelevalve andmekogus peetakse arvestust laeva kehtivate dokumentide üle, mis on meresõiduohutuse seadusega nõutud ja mis kinnitavad laeva vastavust ohutus-, turvalisus- ja keskkonnanõuetele. Samuti peetakse arvestust meresõiduohutusalaselt auditeeritavate reederite ehk isikute üle, kes on võtnud laeva omanikult lepinguga kohustused ja vastutuse laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest vastavalt SOLAS konventsiooni alusel kehtestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelisele koodeksile (ISM koodeks). Lõike 5 kohaselt sätestatakse täpsem andmete loetelu ning nende säilitamise tähtaeg LIS-i põhimääruses, mille kavand on lisatud eelnõu materjalide juurde. LIS-is säilitatakse üksnes isikuandmed, mis on seotud teenuste tellimisega – näiteks juhul, kui klient teeb tellimuse laeva ülevaatuse tegemiseks ning sisestab selleks oma nime ja isikukoodi. Muid isikuandmeid süsteemis ei koguta. Lõikega 6 kehtestatakse volitusnorm LIS-i asutamiseks ja selle põhimääruse kehtestamiseks. Lisaks on lõikes loetletud põhimääruses sätestatavad teemad. LaevaRS täiendatakse 81. peatükiga, millega luuakse õiguslik alus Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registri pidamiseks. Selgitused on esitatud eelmise punkti juures. Lisaks, kuna Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik, siis peavad Kaitseliidule antavad ülesanded olema sätestatud seadusega. Praegusel juhul on selleks ülesandeks nõue registreerida kõik veesõidukid Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris. Kaitsevägi kontrollib nii oma asutuse kui ka Kaitseliidu veesõidukite esmast ja jätkuvat meresõidukõlblikkust ja sõidukõlblikkust. Tegemist on andmekoguga, mida peetakse AvTS § 433 lõike 4 alusel ainult organisatsiooni sisemise töökorralduse vajadusteks ning see ei kuulu riigi infosüsteemi. Registri volitatud töötleja on Kaitsevägi (merevägi). Registris kavandatakse hoida järgmisi andmeid: 1) andmed veesõiduki tüübi ja omaduste kohta (näiteks kere tüüp, mudel, veesõiduki mõõtmed, valmistamisel kasutatud põhimaterjal, kandevõime, andmed mootori võimsuse jms kohta, veesõiduki valmistamisaasta, maksimaalne lubatud inimeste arv); 2) andmed veesõiduki tuvastamiseks (näiteks veesõiduki kerenumber, seerianumber või inventarinumber); 3) veesõiduki kategooria (st veesõiduki sõidupiirkond); 4) valdaja andmed; 5) muud andmed (näiteks registrist kustutamise aeg ja põhjus, märkused, täiendava funktsiooni kirjeldus); 6) meresõidukõlblikkuse, sõidukõlblikkuse või tehnilise kontrolli ja hoolduse andmed, samuti sõidutundide arv. Registris ei kavandata koguda isikuandmeid. Registriandmed ei ole avalikud, vaid piiratud juurdepääsuga, sealhulgas osale andmetest kohaldatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega kehtestatud nõudeid. Andmeid veesõiduki kohta on võimalik saada põhjendatud taotluse alusel teabenõude korras. Andmetele juurdepääsu ja väljastamise kord kehtestatakse registri põhimäärusega. LaevaRS § 93 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks tulenevalt LaevaRS täiendamisest §-ga 341. Sätte kohaselt sätestatakse esimesse ja teise laevapereta prahitud laevade registrisse kantavad andmed esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registri põhimääruses. Sisuliselt viiakse säte üle § 342 lõikesse 4. LaevaRS § 97 tunnistatakse kehtetuks. Sätte praegune sõnastus viitab esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registritele – need registrid jäävad pärast muudatust küll alles, kuid on edaspidi LIS-i alaminfosüsteemid ning neile eraldi põhimäärust ei kehtestata. MSOS-i muutmine MSOS § 752 lõike 1 sõnastust muudetakse. Säte reguleerib infosüsteemi eesmärki, võrreldes kehtiva lõike 1 sõnastusega on seda täiendatud andmetega laevapere liikme töö- ja elamistingimuste kohta. Infosüsteemi kantakse auditi või ülevaatuse tulemusel väljastatud tunnistuste kohta kõik meresõiduohutuse seaduse alusel väljastatavad rahvusvahelistele konventsioonidele ja Eesti õigusele vastavad tunnistused ja nende andmed laeva tehnilise seisukorra, laeva ja reederi meresõiduohutuse korraldamise süsteemi, laeva turvalisuse ning ka laevapere liikme töö- ja elamistingimuste kohta, kuid lõike 1 praegusest sõnastusest seda ei tulene. Muudatusega vastuolu kõrvaldatakse. MSOS § 752 täiendatakse lõikega 11, mille kohaselt peab laevade järelevalve andmekogu Transpordiamet ning seda tehakse LaevaRS § 361 lõike 6 alusel loodud laevade infosüsteemis. Tuleb arvestada, et laevade järelevalve andmekogusse kogutakse andmeid, mis on saadud MSOS-i toimingute alusel, mistõttu on see olemuselt erinev teistest LIS-i alaminfosüsteemidest. Sellest tulenevalt tehakse täpsustus, et MSOS-i alusel tehtava järelevalve jaoks vajalikud andmed kogutakse LIS-i, mis on asutatud LaevaRS-ga. MSOS § 752 lõiked 2–4 tunnistatakse kehtetuks. Seoses LIS-i kui peainfosüsteemi regulatsiooni kehtestamisega LaevaRS-is ei ole enam vajalik sätestada andmekogu sätteid MSOS-is, sh kehtestada laevade järelevalve andmekogule eraldi põhimäärust. Vastava ettepaneku tegi Andmekaitse Inspektsioon. Lõike 2 kohaselt on andmekogu vastutav töötleja Transpordiamet, lõigete 3 ja 4 kohaselt esitatakse täpsem andmekoosseis andmekogu põhimääruses, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Seadusel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Kavandatav muudatus: laevade infosüsteemi kasutuselevõtt Mõju valdkond 1: mõju majandusele, ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele. Mõju sihtrühm: laevaomanikud, kes soovivad laeva registreerida Eesti lipu alla, samuti nende esindajad (reederid, operaatorid, agendid). Mõju kirjeldus: LIS on üheks osaks Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmise projektist. Muudatuse eesmärk on kaasajastada Eesti laevade ülevaatuste ja tunnistuste väljastamise siiani suuresti paberipõhiseid protsesse ning konsolideerida laevade andmeid sisaldavaid registreid. Ühtse infosüsteemi loomisega tekib võimalus laialdasemaks tegevuse analüüsiks ning masinloetavate andmete ristkasutuseks erinevate süsteemide ja andmekasutajate vahel. Sellest tulenevalt on süsteemi loomisel suurt tähelepanu pööratud esmaste andmete sisestamise kvaliteedile andme valdajate poolt. Rakenduses on klientide iseteeninduse pool, kus laevaomanikud või nende esindajad saavad sisestada iseseisvalt kogu vajaliku andmestiku ning selle põhjal teha taotlusi. Menetlejal on seeläbi parem võimalus sisestatud andmete kontrollimiseks ja töötlemiseks. Kõik tegevused infosüsteemis on tuvastatavad läbi erineva taseme logide ning isikupõhise autentimise. Infosüsteem tagab andmekogule lihtsustatud funktsionaalsuse, mis põhineb taotlus - menetlus - otsus põhimõttel, kus huvitatud isik esitab iseteeninduskeskkonnas nõutud andmed, lisab vajadusel digitaliseeritud failid, mis tõendavad andmete õigsust ning esitab soovikohase taotluse Transpordiametile. Andmekogu loomisega muudetakse paberkandjal toimuv menetlus keskkonnasõbralikumaks ning operatiivsemaks, luues laevade järelevalvetoimingute ning registritoimingute tegemiseks veebipõhise platvormi koos väliste liidestustega teistesse registritesse. See võimaldab rakendada OOP (Once only principle), st ühekordse andmehõive põhimõtet laevadega seotud menetlustes. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tuleb arvestada, et kõnealuse muudatuse elluviimiseks muudeti LaevaRS-i 2020. a ning MSOS-i 2021. a, kuid need muudatused ei olnud piisavad uue infosüsteemi registreerimiseks ning kasutuselevõtuks. Kõnealuse eelnõu puhul on tegemist tehnilise muudatusega, mis võimaldab LIS-i infosüsteemi ametlikult registreerida ja kasutusele võtta – LIS-i koosseisu kuuluvad registrid (laevade järelevalve andmekogu, esimesse ja teise laevapereta prahitud laevade registrid, riigihaldusülesandeid täitvate laevade register) on MSOS-is ja LaevaRS-is juba reguleeritud. Samuti on lõpule viidud LIS-i kasutuselevõtuga seotud süsteemiarendus – teisisõnu on süsteem tänaseks kasutusvalmis, kuid seda ei ole RIHA- s kooskõlastatud. Sellest tulenevalt ei kaasne kõnealuse muudatusega olulist mõju. Mõju valdkond 2: mõju riigiasutuste töökorraldusele. Mõju sihtrühm: Transpordiameti järelevalveametnikud. Mõju kirjeldus: Muudatus avaldab positiivset mõju Transpordiameti järelevalveametnikele. Transpordiameti järelevalvetöö muutub tõhusamaks ning klientidega suhtlus operatiivsemaks, ühtlasi on Transpordiametil edaspidi võimalik hakata dokumente välja andma elektroonilisel kujul. Samuti on järelevalveametnikel senisest paremini võimalik kontrollida sisestatud andmeid. Järeldus mõju olulisuse kohta: kõnealuse muudatusega ei kaasne olulist mõju. Kavandatav muudatus: Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registri loomine Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele. Mõju sihtrühm: Kaitsevägi, Kaitseliit. Mõju kirjeldus: registri loomisega kaasneb ühekordne suurem töökoormus, kui registri asutamise järel andmed korraga registrisse kantakse. Selleks on juba tehtud ettevalmistusi, mistõttu ei ole see siiski märkimisväärne. Hiljem see väheneb ja oleneb sellest, kui palju on vaja registreeritud veesõidukite andmeid muuta (näiteks asukohta, valdajat vms) või kanda registrisse uue soetatud veesõiduki andmed. Jooksev ülesanne on ka meresõidukõlblikkuse ja sõidukõlblikkuse kontrollimise andmete kandmine registrisse. Järeldus mõju olulisuse kohta: kõnealuse muudatusega ei kaasne olulist mõju. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud LIS-i arendustööd on lõpule viidud, tegevuse elluviimise tähtaeg oli 30.06.2020. Tegevuse maksumus oli 912 000 eurot, infosüsteemi arendused rahastati Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 meetme 8.1 „Integreeritud mereseire arendamise toetusest“. Muid tegevusi, kulusid ega tulusid LIS-i loomine kaasa ei too. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registri loomisega ei teki täiendavat kulu, sest registri saab luua Kaitseväes kasutatavate programmide põhjal. 8. Rakendusaktid Eelnõu jõustumine seadusena eeldab järgmiste rakendusaktide kehtestamist: - Majandus- ja taristuministri määrus „Laevapiletile kantavad andmed ja selle väljaandmise kord“; - Majandus- ja taristuministri määrus „Laevade infosüsteemi põhimäärus“; - Kaitseministri määrus „Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registri põhimäärus“. Rakendusaktide kavandid on lisatud eelnõu materjalide juurde. Seaduse jõustumisel muutuvad volitusnormide kehtetuks muutumisel kehtetuks järgmised rakendusaktid: - Teede- ja sideministri 5. juuni 1998. a määrus nr 29 „Laevapileti andmed ja selle väljastamise korra kinnitamine“ - majandus- ja taristuministri 7. juuni 2021. a määrus nr 31 „Laevade järelevalve andmekogu põhimäärus“ - majandus- ja taristuministri 16. juuli 2020. a määrus nr 45 „Esimese laevapereta prahitud laevade registri ja teise laevapereta prahitud laevade registri asutamine ja registrite pidamise põhimäärus“ 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustumine ei ole kavandatud kindlaks kuupäevaks, mistõttu jõustub see üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks EIS-i kaudu (eelnõu toimiku nr 21-1467)3 Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja Maaeluministeeriumile. Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Maaeluministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Keskkonnaministeerium kooskõlastas eelnõu märkusega. Lisaks esitas kooskõlastuskirja Kaitseministeerium, milles palus täiendada eelnõud sätetega, mis puudutavad Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukeid. Teisel kooskõlastusringil esitati eelnõu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, kes kooskõlastas eelnõu märkustega. Esitatud märkustele on vastatud seletuskirja lisas 2 (märkuste arvestamise tabel). Lisaks esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile ja Riigi Infosüsteemide Ametile. Andmekaitse Inspektsioon soovitas LIS-i kui infosüsteemiga seotud sätteid reguleerida ühe seaduse (LaevaRS-iga), ettepanekuga on arvestatud. Riigi Infosüsteemide Amet esitas märkusi rakendusakti kavandi (laevade infosüsteemi põhimäärus) kohta, need vaadatakse üle määruse ettevalmistamisel eelnõuna. 3 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ccc6ea2e-e10f-40a4-ac75-20e41967f921 Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus eelnõu seletuskirja lisa 1 KAVAND 1 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Laevapiletile kantavad andmed ja selle väljaandmise kord Määrus kehtestatakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 16 alusel. § 1. Laevapiletile kantavad andmed § 2. Laevapileti väljaandmise taotlus ja sellele lisatavad dokumendid § 3. Otsuse tegemine § 4. Teatamiskohustus § 5. Laevapileti kehtivuse pikendamine § 6. Määruse kehtetuks tunnistamine KAVAND 2 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Laevade infosüsteemi põhimäärus Määrus kehtestatakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 361 lõike 6 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Infosüsteemi pidamine (1) Infosüsteemi alusdokumendid on elektroonilised või paberkandjal. Paberkandjal alusdokumentide andmed kantakse infosüsteemi elektrooniliselt, välja arvatud joonised ja tehniline dokumentatsioon, mille olemasolu kohta paberkandjal tehakse andmekogusse märge. (2) Infosüsteem on liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga. (3) Andmete turbeaste on keskmine (M) ja andmekogu turvaklass on K2T1S1. § 2. Infosüsteemi ülesehitus Infosüsteem koosneb järgmistest registritest: 1) laevade järelevalve andmekogu; 2) esimene laevapereta prahitud laevade register; 3) teine laevapereta prahitud laevade register; 4) riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogu. § 3. Andmevahetus teiste andmekogudega Infosüsteemi vastutaval töötlejal on õigus seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga talle pandud ülesannete täitmiseks esitada päringuid ja saada andmeid teisest riigi andmekogust infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu järgmiselt: 1) rahvastikuregistrist füüsilise isiku nimi ja isikukood; 2) äriregistrist laevaomaniku või reederi nimi, registrikood, seadusjärgse esindaja nimi ja esindusõiguse ulatus ning kontaktandmed; 3) liiklusregistrist väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide andmebaasi andmed; 4) laevakinnistusraamatust laeva ja selle omaniku andmed; 5) aadressiandmete süsteemist kontakt- ja aadressi andmed. § 4. Juurdepääs infosüsteemile ja infosüsteemi kantud andmetele (1) Infosüsteemis töödeldavad andmed väljastatud tunnistuse kehtivuse ning registriosa andmed laeva ja omaniku kohta on avalikud. (2) Infosüsteemis töödeldavatele ning lõikes 1 nimetamata andmetele on isikul juurdepääs üksnes enda ja temaga seotud laeva andmete ulatuses. (3) Maaeluministeeriumil ning Põllumajandus- ja Toiduametil on juurdepääs kalalaevade kohta infosüsteemi kantud andmetele kalamajandust puudutavate ülesannete täitmiseks. (4) Politsei- ja Piirivalveametil ning Keskkonnaametil on juurdepääs järelevalvetoiminguteks vajalikele andmetele. (5) Juurdepääs infosüsteemi andmete esitamiseks ja neis muudatuste tegemiseks võimaldatakse infosüsteemi veebipõhises kasutajaliideses. § 5. Andmete säilitamine (1) Laevale väljastatud tunnistust säilitatakse viis aastat pärast selle kehtivuse lõppemist. (2) Laevade infosüsteemis töödeldavaid muid andmeid säilitatakse 30 aastat laevakinnistusraamatust, esimesest laevapereta prahitud laevade registrist, teisest laevapereta prahitud laevade registrist, riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogust või liiklusregistrist kustutamisest. (3) Laevade infosüsteemi andmete sisestamise, muutmise, kustutamise ja vaatamise logi säilitatakse kaks aastat vastava logimise päevast arvates. (4) Esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registrite ning riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogu registriosasid ja neisse kantud andmeid ja dokumente hoitakse registris avatuna kuni laeva registrist kustutamiseni. (5) Kui laev kustutatakse esimesest või teisest laevapereta prahitud laevade registrist või riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogust, arhiveeritakse registriosadesse kantud andmed ja dokumendid. (6) Lõikes 5 nimetatud arhiveeritud andmeid ja dokumente säilitatakse 30 aastat alates laeva kustutamisest registrist. (7) Säilitamistähtaja ületanud elektrooniliselt kogutud andmed kustutatakse ning paberkandjal olevad dokumendid hävitatakse. 2. peatükk Laevade järelevalve andmekogu § 6. Laevade järelevalve andmekogu koosseis Laevade järelevalve andmekogu koosneb järgmistest andmestikest: 1) menetluse andmestik; 2) riikliku järelevalve andmestik; 3) auditi ja ülevaatuse andmestik. § 7. Menetluse andmestik Menetluse andmestikku kantakse järgmised andmed: 1) järelevalveametniku ees- ja perekonnanimi, struktuuriüksus, ametinimetus, telefoninumber ja e-posti aadress; 2) juriidilise isiku ärinimi või füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi; 3) juriidilise isiku registrikood või füüsilise isiku isikukood; 4) juriidilise isiku asukoha või füüsilise isiku elukoha aadress; 5) isiku e-posti aadress; 6) juriidilise või füüsilise isiku esindaja nimi; 7) esindaja volituse kehtivusaeg ja ulatus. § 8. Riikliku järelevalve andmestik (1) Riikliku järelevalve andmestikku kantakse järgmised andmed: 1) menetlustoimingu liik; 2) menetlustoimingu läbiviimise koht – riik, haldusüksus, sadam; 3) menetlustoimingu alustamise ja lõpetamise kuupäev ja kellaaeg koos ajavööndiga; 4) menetlustoimingu läbiviinud järelevalveametnik; 5) riikliku järelevalve otsuse sisu; 6) puuduse liik, kirjeldus, ettekirjutuse tegemise alus ja menetleja märkused; 7) rakendatud meetmed; 8) puuduse kõrvaldamise tähtaeg ja selle pikendamised; 9) ettekirjutuse saanud isiku nimi. (2) Riikliku järelevalve käigus tuvastatud puuduse kõrvaldamise kohta kantakse järgmised andmed: 1) puuduse seisund; 2) puuduse kõrvaldamise meetmed; 3) puuduse kõrvaldamise aeg; 4) märge ja selgitus puuduse kõrvaldamise kohta; 5) puuduse kõrvaldamise kinnitamise aeg ja kõrvaldamist kinnitanud järelevalveametnik. § 9. Auditi ja ülevaatuse andmestik (1) Auditi ja ülevaatuse andmestikku kantakse järgmised taotluse andmeid: 1) taotluse liik; 2) taotluse aluseks oleva laeva nimi ja registrinumber; 3) taotluse põhjendus; 4) taotlusega seotud dokumendid; 5) auditi või ülevaatuse soovitud aeg ja koht; 6) kinnitus järelevalveametniku lähetuskulude hüvitamise garanteerimise kohta; 7) taotluse seisund; 8) nõuetest vabastuse põhjendus; 9) nõuetest vabastuse otsus. (2) Auditi ja ülevaatuse andmestikku kantakse järgmised auditi või ülevaatuse andmed: 1) auditi või ülevaatuse liik; 2) väikelaeva ülevaatuse korral väikelaeva liik, kütuse liik, mootori CE-märgis, päramootori kaal, väikelaeva tootja nimi ja riik, hüdrometeoroloogilised piirangud, lisapiirangud; 3) laeva tehnilise ülevaatuse korral sõidupiirkond, mereala, lisapiirangud, jääklass, kiilu mahapaneku aeg, vabaparda kõrgus, hüdrometeoroloogilised piirangud, tekkide arv; 4) auditi või ülevaatuse riik, kohaliku omavalitsuse üksus, sadam; 5) auditi läbiviimise aadress vastutava isiku või reederi auditi korral; 6) auditi või ülevaatuse alustamise ja lõpetamise kuupäev ja kellaaeg koos ajavööndiga; 7) auditi või ülevaatuse komisjoni juht ja komisjoni liikmed; 8) auditi või ülevaatuse seisund; 9) auditi või ülevaatusega seotud kontroll-lehed, kontroll-lehe kinnitanud järelevalveametnik, kontroll-lehel olevad nõuded, käsitsi lisatud nõude sisu, kontroll-lehe seisund; 10) andmed mittevastavuse kohta; 11) auditi või ülevaatuse tulemus ja otsus. (3) Mittevastavuse kohta töödeldakse järgmisi andmeid: 1) mittevastavuse akti kuupäev; 2) mittevastavuse ja olulise mittevastavuse liik, kirjeldus, viide õiguslikule alusele; 3) mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kõrvaldamise meetmed; 4) mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kõrvaldamise tähtaeg; 5) lisaauditi vajalikkus; 6) mittevastavuse akti saanud isiku nimi; 7) mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kõrvaldamise aeg; 8) märge ja selgitus mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kõrvaldamise kohta; 9) mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kõrvaldamise kinnitamise aeg ja kõrvaldamist kinnitanud järelevalveametnik. (4) Auditi või ülevaatuse tulemuse ja otsuse kohta töödeldakse järgmised andmed: 1) auditi või ülevaatuse tulemuse ja otsuse sisu; 2) väikelaeva ülevaatuse otsus; 3) auditi või ülevaatuse kinnitamise aeg; 4) auditi või ülevaatuse aruande saanud kapteni või reederi nimi; 5) järelevalveametniku tähelepanek, märkus, kommentaar; 6) järelevalveametniku auditi või ülevaatuse töötundide summa tundides. (5) Riigilõivu kohta kantakse andmestikku järgmised andmed: 1) riigilõivu summa; 2) maksja nimi; 3) maksja isiku- või registrikood; 4) maksja konto number; 5) makse selgitus; 6) makse dokumendi number; 7) makse laekumise kuupäev; 8) saaja viitenumber; 9) riigilõivu summa; 10) laekunud makse; 11) makse kasutamata jääksumma eurodes. (6) Väljastatud tunnistuste kohta kantakse andmestikku järgmised andmed: 1) dokumendi andja; 2) dokumendi pealkiri; 3) dokumendi number; 4) dokumendi liik; 5) väljaandmise või koostamise kuupäev; 6) kehtivuse lõppkuupäev; 7) dokumendi pikendused; 8) dokumendi pikendamise ülevaatuse koht; 9) unikaalne tuvastusnumber (UTN); 10) dokumendi allkirjastaja nimi; 11) dokumendi allkirjastamise aeg. § 10. Andmete andmekogusse esitamine (1) Riikliku järelevalve andmestiku ning auditi ja ülevaatuse andmestiku andmed esitab andmekogusse vastutav töötleja kahe tööpäeva jooksul pärast auditi, ülevaatuse või riikliku järelevalve toimingu teostamist. (2) Menetluse andmestiku ning auditi ja ülevaatuse andmestiku andmed taotluse kohta esitab andmekogusse vastutav töötleja kahe tööpäeva jooksul pärast reederilt taotluse saamist. (3) Andmed esitatakse andmekogusse veebipõhise kasutajaliidese kaudu või andmekogude andmevahetuskihi kaudu teisest riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku isiku andmekogust. § 11. Andmete töötlemine (1) Ebaõigete andmete avastamisel andmekogus või kui reeder esitab avalduse andmete muutmiseks andmekogus, teeb vastutav töötleja andmekogus paranduse kahe tööpäeva jooksul ebaõigetest andmetest teadasaamise või avalduse esitamise päevast arvates. (2) Vastutaval töötlejal on õigus kontrollida reederilt esitatud andmete ja dokumentide õigsust, nõuda täiendavate andmete esitamist. (3) Vastutav töötleja on kohustatud tegema järelepärimisi, kui on tekkinud kahtlus esitatud andmete õigsuses. (4) Kui reederi avaldus andmete muutmiseks ei ole põhjendatud või kui ta ei esita andmekogu vastutava töötleja poolt määratud tähtajaks täiendavaid andmeid, dokumente või selgitusi, jätab andmekogu vastutav töötleja avalduse rahuldamata ja põhjendab seda kirjalikult. (5) Andmekogu andmete kõiki sisestamisi, muutmisi ja kustutamisi ning andmete, mis ei ole avalikud, vaatamisi ning väljastamisi logitakse. Logi sisaldab kirje looja ja loomise aja, muutja ja muutmise aja, kustutaja ja kustutamise aja, vaataja ja vaatamise aja ning väljastaja, väljastamise aja ja väljastatud andmete saaja andmeid. 3. peatükk Esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registrid § 12. Esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registrite koosseis Registrite koosseisu kuuluvad menetluse andmed ja registriosasse kantavad andmed. § 13. Menetluse andmed Menetluse kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) laeva registrisse kandmise avalduse vastuvõtmise kuupäev; 2) laeva registrinumber selle olemasolul; 3) täiendavate dokumentide või kirjavahetuse saabumise aeg; 4) riigilõivu tasumise andmed; 5) avalduse esitaja nimi ja isiku- või registrikood; 6) avalduse sisu kirjeldus; 7) tehtud otsuste aeg. § 14. Registriosa (1) Iga laeva kohta avatakse eraldi kahest jaost koosnev registriosa. (2) Registriosa andmed koosnevad registriosa 1. jao ja 2. jao andmetest. (3) Registriosa 1. jao pealkiri on „Laev“ ja registriosa 2. jao pealkiri on „Laeva prahtija“. (4) Registriosa on digitaalne. § 15. Registriosa 1. jagu Registriosa 1. jakku „Laev“ kantakse järgmised andmed: 1) laeva registreerimise aeg ja registrinumber; 2) laeva nimi ja laeva endised nimed, endise nime kehtivuse kuupäev; 3) laeva liik kasutusala järgi; 4) laeva kategooria; 5) olemasolul Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber; 6) olemasolul laeva kutsung; 7) kalalaeva puhul pardanumber; 8) laeva kodusadam; 9) laeva ehitusaasta; 10) laeva ehituskoha kohaliku omavalitsuse üksus ja riik; 11) laeva ehitaja tehase nimi; 12) laevakere põhimaterjal; 13) peamasina tüüp, arv ja peamasina võimsus kilovattides ning andmete olemasolul peamasina mark; 14) kogumahutavus, puhasmahutavus, kogupikkus, pikkus, laius, parda kõrgus, süvis ning andmete olemasolul kandevõime; 15) ametliku mõõdukirja väljaandja ja väljaandmise aeg; 16) reisijate arv reisilaeval; 17) olemasolul laeva klassifikatsiooniühingu nimi, klassifikatsiooniühingu poolt laevale antud registreerimisnumber ning klassifikatsioonitunnistuse kehtivuse tähtaeg; 18) viide Eesti riigilipu kandmise aluseks olevale õigusnormile; 19) registrist kustutamise kuupäev, põhjus ja alus. § 16. Registriosa 2. jagu (1) Registriosa 2. jakku „Laeva prahtija“ kantakse järgmised andmed: 1) laevapereta prahitud laeva prahtija andmed ja kontaktandmed; 2) vastutava isiku olemasolul tema andmed ja kontaktandmed; 3) laeva omaniku või ühiste omanike andmed ja kontaktandmed; 4) laeva omaniku või ühiste omanike omandiosa suurus ja omandiosade koguarv; 5) prahilepingu sõlmimise ja lepingu lõppemise kuupäev; 6) laeva laevapereta prahitud laevade registris registreerimiseks nõusoleku andnud algregistririik, nõusoleku andmise kuupäev ning loa kehtivusaeg; 7) laeva laevapereta prahitud laevade registris registreerimiseks nõusoleku andnud laeva omaniku nõusoleku andmise kuupäev ja selle kehtivusaeg; 8) laevapereta prahitud laeva liputunnistuse või ajutise liputunnistuse kehtivusaeg. (2) Esimese laevapereta prahitud laevade registri korral kantakse registriosa 2. jakku täiendavalt vastutava isiku tegevuskoha andmed. (3) Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse kehtivusaja pikendamisel täiendatakse lõike 1 punktide 6–8 nimetatud andmete kandeid. (4) Laeva allprahtimise korral kantakse registriosa 2. jakku täiendavalt järgmised andmed: 1) laevapereta prahitud laeva allprahtija andmed ja kontaktandmed; 2) allprahilepingu sõlmimise ja lepingu lõppemise kuupäev. (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud isiku andmed on: 1) füüsilise või juriidilise isiku nimi; 2) füüsilise isiku isikukood või selle puudumisel sünniaeg või juriidilise isiku registrikood või registreerimisnumber. (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud isiku kontaktandmed on: 1) füüsilise isiku asukoha või elukoha aadress või juriidilise isiku asukoha aadress; 2) telefoninumber koos suunakoodiga; 3) e-posti aadress. § 17. Andmete esitamine, nende õigsus ja kandmine registritesse (1) Registritele esitab andmed laevapereta prahitud laeva prahtija. (2) Registrikande alusdokumentide ja alusdokumentides sisalduvate andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. (3) Registripidaja tagab, et registrisse kantud andmed vastavad andmete esitaja poolt esitatud andmetele. (4) Registrisse kantud andmete või nende aluseks olevate asjaolude muutumise korral peab andmete esitaja esitama registripidajale viivitamata õiged andmed ja kirjaliku avalduse andmete muutmiseks. Seaduses sätestatud juhul tuleb avalduse esitamisel tasuda riigilõivu. (5) Kui registripidaja avastab registris ebaõiged andmed või kui andmete esitaja esitab avalduse andmete muutmiseks, parandab registripidaja nimetatud andmed registris viie tööpäeva jooksul nendest teadasaamise päevast või avalduse esitamisest arvates. (6) Registripidajal on õigus kontrollida esitatud andmete ja dokumentide õigsust, nõuda täiendavate andmete, dokumentide või selgituste esitamist, andes selleks andmete esitajale mõistliku tähtaja. (7) Kui andmete esitaja avaldus andmete muutmiseks ei ole põhjendatud või kui ta ei esita talle registripidaja poolt antud tähtajaks täiendavaid andmeid, dokumente või selgitusi, jätab registripidaja avalduse rahuldamata ja põhjendab seda kirjalikult. 4. peatükk Riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogu § 18. Andmekogu koosseis Andmekogusse kantakse menetluse andmed ja registriosasse kantavad andmed. § 19. Menetluse andmed Menetluse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) laeva registrisse kandmise avalduse vastuvõtmise kuupäev; 2) laeva registrinumber selle olemasolul; 3) täiendavate dokumentide või kirjavahetuse saabumise aeg; 4) riigiasutuse esindaja nimi ja volitus; 5) avalduse sisu kirjeldus; 6) tehtud otsuste aeg. § 20. Registriosa (1) Iga laeva kohta avatakse eraldi kahest jaost koosnev registriosa. (2) Registriosa andmed koosnevad registriosa 1. jao ja 2. jao andmetest. (3) Registriosa 1. jao pealkiri on „Laev“ ja registriosa 2. jao pealkiri on „Laeva omanik“. (4) Registriosa on digitaalne. § 21. Registriosa 1. jagu Registriosa 1. jakku „Laev“ kantakse järgmised andmed: 1) laeva registreerimise aeg ja registrinumber; 2) laeva nimi ja laeva endised nimed, endise nime kehtivuse kuupäev; 3) laeva tüüp kasutusala järgi; 4) olemasolul Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber; 5) olemasolul laeva kutsung; 6) laeva kodusadam; 7) laeva ehitusaasta; 8) laeva ehituskoha kohaliku omavalitsuse üksus ja riik; 9) laeva ehitaja tehase nimi; 10) laevakere põhimaterjal; 11) peamasina tüüp, arv ja peamasina võimsus kilovattides ning andmete olemasolul peamasina mark; 12) ametliku mõõtmise tulemusel ametliku mõõdukirja järgi saadud kogumahutavus, puhasmahutavus, kogupikkus, pikkus, laius, parda kõrgus, süvis ning andmete olemasolul kandevõime; 13) ametliku mõõdukirja väljaandja ja väljaandmise aeg; 14) olemasolul laeva klassifikatsiooniühingu nimi, klassifikatsiooniühingu poolt laevale antud registreerimise number ning klassifikatsioonitunnistuse kehtivuse tähtaeg; 15) viide Eesti riigilipu kandmise aluseks olevale õigusnormile; 16) registrist kustutamise kuupäev, põhjus ja alus. § 22. Registriosa 2. jagu Laeva omaniku kohta kantakse registrisse riigivara valitseja ja laeva kasutaja nimi ning kasutaja registrinumber ja asukoht. § 23. Andmete esitamine, nende õigsus ja kandmine andmekogusse (1) Andmekogule esitab andmed laeva omanik. (2) Registrikande alusdokumentide ja alusdokumentides sisalduvate andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. (3) Registripidaja tagab, et registrisse kantud andmed vastavad andmete esitaja poolt esitatud andmetele. (4) Andmekogusse kantud andmete või nende aluseks olevate asjaolude muutumise korral peab andmete esitaja esitama registripidajale viivitamata õiged andmed ja kirjaliku avalduse andmete muutmiseks. Seaduses sätestatud juhul tuleb avalduse esitamisel tasuda riigilõivu. (5) Kui registripidaja avastab registris ebaõiged andmed või kui andmete esitaja esitab avalduse andmete muutmiseks, parandab registripidaja nimetatud andmed registris viie tööpäeva jooksul nendest teadasaamise päevast või avalduse esitamisest arvates. (6) Registripidajal on õigus kontrollida esitatud andmete ja dokumentide õigsust, nõuda täiendavate andmete, dokumentide või selgituste esitamist, andes selleks andmete esitajale mõistliku tähtaja. (7) Kui andmete esitaja avaldus andmete muutmiseks ei ole põhjendatud või kui ta ei esita talle registripidaja poolt antud tähtajaks täiendavaid andmeid, dokumente või selgitusi, jätab registripidaja avalduse rahuldamata ja põhjendab seda kirjalikult. 5. peatükk Rakendussätted § 24. Digitaalsele andmekogule üleminek § 25. Määruste kehtetuks tunnistamine (1) Majandus- ja taristuministri 7. juuni 2021. a määrus nr 31 „Laevade järelevalve andmekogu põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. (2) Majandus- ja taristuministri 16. juuli 2020. a määrus nr 45 „Esimese laevapereta prahitud laevade registri ja teise laevapereta prahitud laevade registri asutamine ja registrite pidamise põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. § 26. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022. aasta …………… KAVAND 3 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registri põhimäärus Määrus kehtestatakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 772 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Registri ametlik nimetus (1) Registri ametlik nimetus on Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite register (edaspidi register). (2) Registri ingliskeelne nimetus on Register of Military Watercraft. § 2. Registri eesmärk Registri eesmärk on Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks kasutatavate mehitatud ja mehitamata veesõidukite (edaspidi veesõiduk) ning nende meresõidukõlblikkuse või sõidukõlblikkuse ja tehnilise kontrollimise üle arvestuse pidamine. § 3. Registriandmete õiguslik tähendus Registrisse kantud andmetel on informatiivne tähendus. § 4. Registri vastutav ja volitatud töötleja Registri vastutav ja volitatud töötleja on Kaitsevägi. 2. peatükk Registri ülesehitus § 5. Registri pidamine ja ülesehitus (1) Registrit peetakse ühetasandilise digitaalse andmekoguna. (2) Register koosneb: 1) digitaalregistrist; 2) digitaalarhiivist. § 6. Registriandmete kaitse (1) Registri turbeaste on keskmine (M) ja registri turvaklass on K2T2S2, osade andmete turbeaste on salajane (H). (2) Kaitseväe valduses olevate osade veesõidukite registri turvalisuse tagamisel kohaldatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ja selle alusel antud õigusaktides elektroonilisele teabeturbele sätestatud nõudeid. 3. peatükk Registriandmete koosseis § 7. Registri andmed (1) Registrisse kantakse veesõiduki kohta järgmised andmed: 1) registreerimise kuupäev; 2) registreerimisnumber; 3) kere tüüp; 4) mark 5) mudel; 6) valmistamise aasta; 7) kerenumber ((HIN/CIN) või inventarinumber; 8) veesõiduki mõõtmed – pikkus (m), laius (m), süvis (m); 9) põhimaterjal; 10) mootori või käituri tüüp ja arv ning lubatud võimsus (kW); 11) sõidupiirkond (kategooria); 12) kandevõime (t); 13) maksimaalne lubatud inimeste arv; 14) valdaja andmed; 15) registrist kustutamise kuupäev ja põhjus; 16) märkused. (2) Mehitamata veesõiduki kohta kantakse registrisse lisaks lõike 1 punktides 1‒6, 14‒16 sätestatule: 1) seeria- või inventarinumber; 2) maksimaalne lubatud kandejõud; 3) täiendava funktsiooni kirjeldus. (3) Lisaks lõikes 1 sätestatule kantakse registrisse veesõiduki meresõidukõlblikkuse või sõidukõlblikkuse kontrollimise dokumendid veesõiduki meresõidukõlblikkuse või sõidukõlblikkuse kontrollimise kohta. (4) Lisaks lõikes 2 sätestatule kantakse registrisse mehitamata veesõiduki hoolduspäeviku väljavõte ja sõidutundide arv, kui meresõidukõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistus ei ole nõutav. Kui meresõidukõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistus on nõutav, kantakse registrisse veesõiduki meresõidukõlblikkuse või sõidukõlblikkuse kontrollimise dokumendid veesõiduki meresõidukõlblikkuse või sõidukõlblikkuse kontrollimise kohta. § 8. Registriandmete kopeerimine Volitatud töötleja teeb registrist vähemalt üks kord kuus digitaalse varukoopia, mida hoitakse kahjustumise eest kaitstud kohas. Varukoopia võib kustutada või hävitada vähemalt kolme kuu möödumisel koopia tegemisest arvates. 4. peatükk Andmete esitamine ja kandmine registrisse § 9. Andmete esitaja Registrile esitavad andmeid: 1) Kaitsevägi ja selle struktuuriüksused; 2) Kaitseliit ja selle struktuuriüksused. § 10. Andmevahetus Registril puudub andmevahetus teiste isikute ja asutuste andmekogudega. § 11. Registritoimingud (1) Registritoimingud on: 1) andmete registrisse kandmine; 2) andmete muutmine; 3) andmete kustutamine. (2) Registritoiminguid teeb volitatud töötleja. (3) Registris säilitatakse toimingu tegemisest arvates kolme aasta jooksul registritoimingute kohta järgmised andmed: 1) registritoimingu tegija ees- ja perekonnanimi; 2) registritoimingu kuupäev ja kellaaeg; 3) registritoimingu liik. (4) Registri volitatud töötleja teeb registritoimingu kümne tööpäeva jooksul andmete saamisest arvates. § 12. Registritoimingu alusdokumendid (1) Registritoimingu alusdokument on veesõidukit iseloomustav ja selle käitamist kajastav kirjalik dokument. (2) Registritoimingute alusdokumentide üle peetakse arvestust registri volitatud töötleja dokumendihaldussüsteemis või registris. § 13. Andmete õigsus (1) Registrikande õigsuse eest vastutab volitatud töötleja. (2) Registrikande alusdokumentides sisalduvate andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. § 14. Andmete muutmine Volitatud töötleja võib andmeid muuta: 1) andmete parandamiseks; 2) uute andmete registrisse kandmiseks; 3) kande alusdokumendis sisalduvate andmete muutumisel; 4) kande alusdokumendis sisalduvate andmete kehtivuse tähtaja möödumisel; 5) muul õigusaktist tuleneval põhjusel. § 15. Andmete parandamine (1) Registriandmetes vea tuvastamisel on volitatud töötleja kohustatud vea parandama. (2) Volitatud töötlejal on õigus vea tuvastamiseks ja parandamiseks pöörduda andmete esitaja poole. (3) Andmete esitaja on kohustatud esitama tegelikkusele ja õigusaktide nõuetele vastavad andmed viie tööpäeva jooksul lõikes 2 sätestatud pöördumisest arvates. § 16. Andmete kustutamine (1) Andmed kustutatakse registrist ja kantakse digitaalarhiivi, kui: 1) veesõiduk tunnistatakse sõidukõlbmatuks või meresõidukõlbmatuks; 2) veesõiduk hävib või lammutatakse; 3) veesõiduk kaob jäljetult ja kadumisest on möödunud vähemalt kolm kuud; 4) veesõiduk võõrandatakse; 5) Kaitsevägi või Kaitseliit lõpetavad veesõiduki kasutamise. (2) Digitaalarhiivi kantud andmed võib volitatud töötleja kanda tagasi digitaalregistrisse, kui: 1) andmete kustutamine on tühine; 2) veesõiduk, mille andmed kustutati, on muutunud uuesti registriobjektiks; 3) andmed on kustutatud ekslikult. (3) Kustutatud andmeid säilitatakse vähemalt kümme aastat nende digitaalarhiivi kandmisest arvates. Kustutatud andmetele tagab volitatud töötleja juurdepääsu ühe aasta jooksul nende kustutamisest arvates. 5. peatükk Juurdepääs registri andmetele § 17. Juurdepääsuõigus digitaalregistri ja -arhiivi andmetele (1) Registrisse kantud või sealt kustutatud andmetele on juurdepääs asutusel või isikul, kellel on selleks seadusest või seaduse alusel antud õigusaktist tulenev õigus. (2) Veesõidukite registri andmeid, mis kogumina või üksikult moodustavad riigisaladuse, salastatakse, kasutatakse ning kaitstakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega ning selle alusel antud õigusaktidega sätestatud korras. (3) Juurdepääs digitaalregistri ja -arhiivi registriandmetele võimaldatakse autentimise teel või väljavõttena digitaalregistrist või -arhiivist. § 18. Juurdepääsu andmine (1) Digitaalregistri ja -arhiivi andmetele tagatakse juurdepääs autentimise teel vastutava ja volitatud töötleja ametnikule või töötajale, kellele vastav õigus on antud ametijuhendi või haldusakti alusel. (2) Digitaalregistrist ja -arhiivist väljastatakse andmeid valitsusasutusele ning kohaliku omavalitsuse asutusele, kui seda on vaja õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks. (3) Lõikes 2 nimetatud valitsusasutus ja kohaliku omavalitsuse asutus peab esitama volitatud töötlejale kirjaliku taotluse, milles tuleb välja tuua vähemalt järgmised andmed: 1) taotluse esitaja nimi; 2) taotluse esitaja postiaadress ja e-posti aadress; 3) taotluse allkirjastaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 4) juurdepääsuõiguse vajaduse põhjendus ning viide andmete saamise aluseks olevale õigusaktile ja sättele; 5) isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ning ameti- või töökoht, kellele juurdepääsuõigust taotletakse; 6) kirjeldus või loetelu andmetest, millele juurdepääsuõigust taotletakse; 7) soovitav andmete saamise viis. (4) Salastatud veesõidukite registri andmetele juurdepääsuks tuleb lisaks lõikes 3 sätestatule lisada taotlusesse teave isiku riigisaladusele juurdepääsu loa ja selle taseme kohta, kui riigisaladusele juurdepääsu õigus ei tulene seadusest. (5) Registrist väljastatakse andmeid kirjaliku teatisena viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, sõiduõnnetuse või -intsidendi uurimise korral viivitamata. (6) Juurdepääsuõiguse taotlus registreeritakse volitatud töötleja dokumendihaldussüsteemis ja neid säilitatakse kolm aastat taotluse esitamisest arvates. § 19. Juurdepääsuga isiku tehtud päringute kohta teabe kogumine ja säilitamine (1) Digitaalregistrile ja -arhiivile autentimise teel juurdepääsuga isiku tehtud päringu kohta kogutakse vähemalt järgmisi andmeid: 1) päringu tegija isikukood; 2) vaadatud andmed; 3) päringu kuupäev ja kellaaeg. (2) Lõikes 1 nimetatud andmeid säilitatakse kolm aastat päringu tegemisest arvates. Andmeid säilitatakse elektrooniliselt. Elektroonilise säilitamise võimaluse puudumisel peetakse arvestust viisil, mis võimaldab lõikes 1 nimetatud andmete kirjalikku taasesitamist. 6. peatükk Vastutava ja volitatud töötleja õigused ning kohustused § 20. Vastutava töötleja ülesanded Vastutav töötleja: 1) tagab registri pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 2) vastutab koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest. § 21. Volitatud töötleja ülesanded Volitatud töötleja: 1) tagab registri pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 2) vastutab registritoimingute õiguspärasuse eest; 3) vastutab registrist andmete väljastamise nõuetekohasuse eest; 4) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu registrile; 5) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest; 6) teeb registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks. 7. peatükk Järelevalve, finantseerimine ja likvideerimine § 22. Järelevalve (1) Järelevalvet registri pidamise üle teevad registri vastutav töötleja, Andmekaitse Inspektsioon ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides määratud asutused oma pädevuse piires. (2) Kaitseväe valduses olevate mehitamata veesõidukite registri üle järelevalvet tegeval isikul peab olema vähemalt salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus. § 23. Registri pidamise kulu Registri pidamise kulu kaetakse volitatud töötleja eelarvest. § 24. Registri likvideerimine (1) Registri likvideerimise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Register likvideeritakse kooskõlas arhiiviseaduse, avaliku teabe seaduse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse nõuetega. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise eelnõu seletuskirja lisa 2 Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Märkused, ettepanekud, arvamused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamus Keskkonnaministeerium Palume eelnõu seletuskirjas täpsustada veeteetasu Selgitus antud. maksmise ja sellest vabastuste kajastamine laevade infosüsteemis. Samuti palume täpsustada, kuidas reidil Siinkohal täpsustame, et veeteetasu (s.h ankrualadel) toimuvad tegevused infosüsteemis maksmise arvestust peetakse ning kajastuvad. laevakülastusega seotud andmed kantakse elektroonilisse mereinfosüsteemi (EMDE), mis on reguleeritud meresõiduohutuse 1 seaduse 14 . peatükiga. Laevade infosüsteemi (LIS) kõnealuste toimingutega seotud andmeid ei kanta. Kaitseministeerium Kaitseministeerium on eelnõuga Arvestatud. tutvunud ja soovib teha eelnõusse mõned täiendusettepanekud, mis puudutavad Kaitseväe ja Kaitseväe ja Kaitseliidu Kaitseliidu veesõidukeid. Ettepanekud on järgmised: veesõidukite registri regulatsioon (§ 35 täiendamine, uus 81. peatükk) on 1) palume täiendada eelnõu § 1 uue punktiga järgmises eelnõusse lisatud. sõnastuses: „xx) paragrahvi 35 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Kaitseväe ja Kaitseliidu laeva andmed kantakse Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse.“; 2) palume täiendada eelnõu § 1 uue punktiga järgmises sõnastuses: „xx) seadust täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses: „81. peatükk KAITSEVÄE JA KAITSELIIDU VEESÕIDUKITE REGISTER § 772. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite register (1) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registri eesmärk on Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks kasutatavate veesõidukite ning nende meresõidukõlblikkuse või sõidukõlblikkuse üle arvestuse pidamine. (2) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registri vastutav töötleja on Kaitsevägi. (3) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registri põhimääruse kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõiduki käitamiseks tuleb selle andmed kanda registrisse.“; 3) palume eelnõu § 1 punktiga 4 muudetava § 97 lõike 1 lauset täiendada lõpus sõnadega „, välja arvatud Kaitseväe ja Kaitseliidu laevade üle.“." Justiitsministeerium Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega. Arvestatud. Palume arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud Tekstisiseste märkustega on normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega arvestatud ning parandused sisse eelnõu mõjude kohta. viidud. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu lühikokkuvõte Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse (LaevaRS) ning meresõiduohutuse seaduse (MSOS) muutmisega luuakse õiguslik alus laevade infosüsteemi (LIS) kasutuselevõtuks, mis aitab kaasa Eesti laevanduse konkurentsivõime kasvule. Transpordiamet on arendanud uue infosüsteemi, mille eesmärk on kaasajastada Eesti laevade ülevaatust ja tunnistuste väljastamist, mis on siiani olnud suuresti paberipõhised, ning konsolideerida laevade andmeid sisaldavaid registreid. Selleks on loodud kaasaegne infosüsteem, mis liidestatakse X-tee kaudu erinevate seotud osapooltega, et tagada laevade ajakohased andmed, ristkasutus ja infovahetus ning kaasaegsed e-teenused kliendile. LIS hõlmab alaminfosüsteeme, mis on kehtivates õigusaktides kirjeldatud eraldiseisvate andmekogudena. See on olnud takistuseks LIS-i kui ühtse peainfosüsteemi ametlikule kasutuselevõtule ning selle registreerimisele riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA). Muudatusega kõnealused vastuolud kõrvaldatakse ning luuakse õiguslik alus LIS-i kasutuselevõtuks. See aitab kaasa Eesti merenduse konkurentsivõime tõusule, sest see pakub klientidele paremaid ja mugavamaid teenuseid ühtse veebipõhise e-kanali kaudu. Samuti võimaldab see ühelt poolt laevaomanikele ja nende esindajatele teha infosüsteemi kaudu taotlusi oma laeva registreerimiseks või ülevaatuse teostamiseks ning saada ülevaadet oma laevadest ning kehtivatest tunnistustest. Samaaegselt on see töövahendiks Transpordiameti järelevalveametnikele, kellele tekib uus, kaasaegne menetluskeskkond, mis tõstab töö kvaliteeti, kiirendab protsesse ja automatiseerib ülevaatuse käigus tehtavaid toiminguid. Eelnõu jõustub üldises korras.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel