dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23. novembri 2017. a määruse nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. märts 2022
Viit
24
Registreeritud
22. märts 2022
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2022
Vastutaja
Ülle Reidi

Failid

  • 📎24 22.03.2022 Ministri määrus.asice632 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 22.03.2022 nr 24 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23. novembri 2017. a määruse nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 24 lõike 4 alusel. § 1. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23. novembri 2017. a määruses nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded”; 2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrusega kehtestatakse kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine.“; 3) määruse lisa tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määrus jõustub 1. aprillil 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler 15.03.2022 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23. novembri 2017. a määruse nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Ehitusseadustiku (EhS) § 24 lõike 1 kohaselt võib selles paragrahvis nimetatud juhul ettevõtja ja pädev isik ehitusalal majandustegevuse korras pakkuda oma teenuseid ning tegutseda, kui ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus. Otsuse, minna ehitusvaldkonnas üle kutsepõhisele pädevuse tõendamisele, võttis Riigikogu vastu 01.07.2014. a jõustunud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ning korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse muutmise seadusega (573 SE), millega täiendati tollel hetkel kehtinud ehitusseadust kutsetele ülemineku regulatsiooniga, kavandatava jõustumisajaga 01.07.2016. a. Lõplikult mindi ehitusvaldkonnas üle kutsepõhisele pädevuse tõendamisele 01.01.2018. a. Ehituse valdkonnas valiti pädevuse tõendamiseks kutse kutseseaduse tähenduses põhjusel, et kutsestandardid on oluliselt paindlikumad ja dünaamilisemad kui õigusaktid ja võimaldavad tegeleda rohkem sisu kui vormiga, tagamaks kvaliteetsemat ehitatud keskkonda. Just kutsestandardites on sätestatud, millisel tasemel isik milliseid pädevusi peab omama ning millisest tasemest alates saab isik kontrollida teiste töid. Seega lähtutakse ehitusõiguses põhimõttest, et kvalifikatsiooninõuded tulenevad kutsestandardist. Riik teostab kutsete andmise üle haldusjärelevalvet ning kutse andmise otsuseid on võimalik halduskohtus vaidlustada. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister kehtestas EhS § 24 lõike 4 alusel 23.11.2017. a määrusega nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsema jagunemise ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“ (edaspidi: määrus nr 61). Riigikohus tunnistas 17.05.2021 otsusega asjas 3-18-1432 põhiseadusega vastuolus olevaks EhS § 24 lõikes 4 nimetatud kvalifikatsiooninõuete ministri määrusega kehtestamata jätmise. Riigikohus leidis oma otsuses, et kui minister ei pea otstarbekaks määruse põhitekstis kvalifikatsiooninõudeid üksikasjalikult kirjeldada, siis on võimalik kaaluda nn staatilise viitenormi kasutamist. Sellisel juhul tuleks määrusega heaks kiita kutsestandardi mingis versioonis sisalduvad kvalifikatsiooninõuded või osa neist, inkorporeerides osutatud nõuded sel viisil määrusesse. Võttes arvesse, et ehituse tegevusalade kvalifikatsiooninõuded on väga mahukad, kiideti määrusega nr 61 heaks kutsestandardi konkreetses versioonis ja kutse andmise korras sisalduvad kvalifikatsiooninõuded, mis koondati määruse nr 61 lisasse. Määruse nr 61 vastav redaktsioon jõustus 02.07.2021. a. Sellise ülesehituse puhul jäi kehtima seni kehtinud põhimõte, et kvalifikatsiooninõuded tulenevad kutsestandardist. Minister oma määrusega üksnes kinnitas kutsestandardite olemasolu, kus vastavad kvalifikatsiooninõuded sisaldusid. 17.11.2021 vastu võetud EhS muutmise seadusega (395 SE) tehti EhS-i muudatused ja EhS § 24 lõikest 4 jäeti välja sõnad „ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded”. Muudatused jõustuvad 01.04.2022. a. Eeltoodust tulenevalt saab minister alates sellest kuupäevast kehtestada üksnes kvalifikatsiooni tõendamist vajavate ehitusvaldkonna tegevusalade täpsema jagunemise, kuid mitte enam tegevusalade täpsemad kvalifikatsiooninõuded. Arvestades, et EhS § 24 lõike 1 kohaselt on kvalifikatsiooninõuded juba kutsestandardis kehtestatud, ei pea pärast seaduse jõustumist minister ka oma määrusega enam kinnitama ehituse tegevusala kutsestandardite olemasolu, Selline kinnitamine ei anna kutsesüsteemile ka lisandväärtust. Seega tuleb ka määrust nr 61 vastavalt muuta ja jätta tekstist välja viited tegevusalade kvalifikatsiooninõuete kehtestamisele. Kvalifikatsiooninõuded on seni ja ka edaspidi jätkuvalt kehtestatud kutsestandardites. Nimetatud olukord on kooskõlas EhS § 24 lõikega 1, mille kohaselt võib ettevõtja ja pädev isik ehitusalal majandustegevuse korras pakkuda oma teenuseid ning tegutseda, kui ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Ülle Reidi (tel: 625 6457, e-post: [email protected]). Määruse eelnõu koostamises osalesid kutse andjate ja Kutsekoja esindajad. Õiguslikke ettepanekuid eelnõu osas tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (e-post: [email protected]; tel: 625 6360). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. § 1 punkti 1 kohaselt jäetakse määruse pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded”. Tegemist on normitehnilise muudatusega, millega viiakse määruse pealkiri kooskõlla 01.04.2022. a jõustuva EhS muudatusega. § 1 punkti 2 kohaselt jäetakse määruse § 1 lõikes 1 välja viide sellele, et tegevusalade kvalifikatsiooninõuded sätestatakse määruse lisas nimetatud kutsestandardites ja kutse andmise kordades ning sellest tulenevalt sõnastatakse määruse § 1 lõige 1 ümber. § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse lisa „Tegevusalade kvalifikatsiooninõuded“. Määruse §-s 2 sätestatakse, et määrus jõustub 01.02.2022. a samaaegselt EhS vastava redaktsiooniga. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud EhS § 24 lõike 1 ja 2 koostoime kohaselt on kutsetunnistuse olemasolu osadel ehitusaladel tegutsemise eelduseks. Kutsete andmise süsteem on käivitunud ja määrusega olemasolevat süsteemi ei muudeta. Määruse jõustumisel ei pea minister oma määrusega enam kinnitama kutsestandardites sisalduvate väga mahukate nõuete olemasolu. Taoline kehtivate nõuete kinnitamine ei anna täiendavat lisandväärtust. Lisaks sellele väheneb määruse jõustumisel halduskoormus, kuna pärast erinevate kutseandjate poolt kutsestandardite või kutse andmise kordade muutmist ei tule enam muuta ka ministri määrust. Samuti võib ette näha, et sellisel juhul muutub ka õiguslik olukord nii ettevõtjatele kui kutsega isikutele selgemaks. Enne muudatusi on kehtiva korra kohaselt võimalus olukorraks, kus juhul, kui kutsestandardi või kutse andmise korra uus redaktsioon on kehtestatud, aga ministri määruse muudatused pole veel jõustunud (näiteks muudatusi alles menetletakse), siis pole selge kas kutsestandardist või kutse andmise korrast tulenevaid uusi nõudeid saab kohaldada või mitte. Pärast määruse jõustumist on selge, et kutsastandardi muutmisel tulevad kohaldamisele kutsestandardi nõuded. Määruses nr 61 toodud tegevusalad on sünkroniseeritud kutsestandarditega, see tähendab, et igal määruses nimetatud tegevsalal on võimalik taotleda kutset. Määruse jõustumisel ei teki riigile ja kohalikule omavalitsusele täiendavat kulu ega tulu. Riigi ja kohaliku omavalitsuse töökorraldus määruse jõustumisel ei muutu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01.04.2022. a ehk ajal, kui jõustuvad vastavad EhS § 24 lõike 4 muudatused. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Siseministeeriumiga, Haridus- ja Teadusministeeriumiga ja Rahandusministeeriumiga. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Haridus- ja Teadusministeerium ja Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel