MÄÄRUS
22.03.2022 nr 24
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23. novembri
2017. a määruse nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise
nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja
nendele tegevusaladele vastavad täpsemad
kvalifikatsiooninõuded“ muutmine
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 24 lõike 4 alusel.
§ 1. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23. novembri 2017. a määruses nr 61 „Kvalifikatsiooni
tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad
täpsemad kvalifikatsiooninõuded“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad
kvalifikatsiooninõuded”;
2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Määrusega kehtestatakse kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem
jagunemine.“;
3) määruse lisa tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Määrus jõustub 1. aprillil 2022. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
15.03.2022
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23. novembri 2017. a määruse nr 61
„Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja
nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“ muutmise eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Ehitusseadustiku (EhS) § 24 lõike 1 kohaselt võib selles paragrahvis nimetatud juhul ettevõtja
ja pädev isik ehitusalal majandustegevuse korras pakkuda oma teenuseid ning tegutseda, kui
ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja
töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus.
Otsuse, minna ehitusvaldkonnas üle kutsepõhisele pädevuse tõendamisele, võttis Riigikogu
vastu 01.07.2014. a jõustunud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ning
korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse muutmise seadusega (573 SE), millega
täiendati tollel hetkel kehtinud ehitusseadust kutsetele ülemineku regulatsiooniga, kavandatava
jõustumisajaga 01.07.2016. a. Lõplikult mindi ehitusvaldkonnas üle kutsepõhisele pädevuse
tõendamisele 01.01.2018. a.
Ehituse valdkonnas valiti pädevuse tõendamiseks kutse kutseseaduse tähenduses põhjusel, et
kutsestandardid on oluliselt paindlikumad ja dünaamilisemad kui õigusaktid ja võimaldavad
tegeleda rohkem sisu kui vormiga, tagamaks kvaliteetsemat ehitatud keskkonda. Just
kutsestandardites on sätestatud, millisel tasemel isik milliseid pädevusi peab omama ning
millisest tasemest alates saab isik kontrollida teiste töid.
Seega lähtutakse ehitusõiguses põhimõttest, et kvalifikatsiooninõuded tulenevad
kutsestandardist. Riik teostab kutsete andmise üle haldusjärelevalvet ning kutse andmise
otsuseid on võimalik halduskohtus vaidlustada.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister kehtestas EhS § 24 lõike 4 alusel 23.11.2017. a
määrusega nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsema
jagunemise ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“ (edaspidi:
määrus nr 61).
Riigikohus tunnistas 17.05.2021 otsusega asjas 3-18-1432 põhiseadusega vastuolus olevaks
EhS § 24 lõikes 4 nimetatud kvalifikatsiooninõuete ministri määrusega kehtestamata jätmise.
Riigikohus leidis oma otsuses, et kui minister ei pea otstarbekaks määruse põhitekstis
kvalifikatsiooninõudeid üksikasjalikult kirjeldada, siis on võimalik kaaluda nn staatilise
viitenormi kasutamist. Sellisel juhul tuleks määrusega heaks kiita kutsestandardi mingis
versioonis sisalduvad kvalifikatsiooninõuded või osa neist, inkorporeerides osutatud nõuded sel
viisil määrusesse.
Võttes arvesse, et ehituse tegevusalade kvalifikatsiooninõuded on väga mahukad, kiideti
määrusega nr 61 heaks kutsestandardi konkreetses versioonis ja kutse andmise korras
sisalduvad kvalifikatsiooninõuded, mis koondati määruse nr 61 lisasse. Määruse nr 61 vastav
redaktsioon jõustus 02.07.2021. a.
Sellise ülesehituse puhul jäi kehtima seni kehtinud põhimõte, et kvalifikatsiooninõuded
tulenevad kutsestandardist. Minister oma määrusega üksnes kinnitas kutsestandardite
olemasolu, kus vastavad kvalifikatsiooninõuded sisaldusid.
17.11.2021 vastu võetud EhS muutmise seadusega (395 SE) tehti EhS-i muudatused ja EhS §
24 lõikest 4 jäeti välja sõnad „ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad
kvalifikatsiooninõuded”. Muudatused jõustuvad 01.04.2022. a.
Eeltoodust tulenevalt saab minister alates sellest kuupäevast kehtestada üksnes kvalifikatsiooni
tõendamist vajavate ehitusvaldkonna tegevusalade täpsema jagunemise, kuid mitte enam
tegevusalade täpsemad kvalifikatsiooninõuded. Arvestades, et EhS § 24 lõike 1 kohaselt on
kvalifikatsiooninõuded juba kutsestandardis kehtestatud, ei pea pärast seaduse jõustumist
minister ka oma määrusega enam kinnitama ehituse tegevusala kutsestandardite olemasolu,
Selline kinnitamine ei anna kutsesüsteemile ka lisandväärtust. Seega tuleb ka määrust nr 61
vastavalt muuta ja jätta tekstist välja viited tegevusalade kvalifikatsiooninõuete kehtestamisele.
Kvalifikatsiooninõuded on seni ja ka edaspidi jätkuvalt kehtestatud kutsestandardites.
Nimetatud olukord on kooskõlas EhS § 24 lõikega 1, mille kohaselt võib ettevõtja ja pädev isik
ehitusalal majandustegevuse korras pakkuda oma teenuseid ning tegutseda, kui ettevõtja
vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel
põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus-
ja elamuosakonna peaspetsialist Ülle Reidi (tel: 625 6457, e-post:
[email protected]).
Määruse eelnõu koostamises osalesid kutse andjate ja Kutsekoja esindajad. Õiguslikke
ettepanekuid eelnõu osas tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Ave Henberg (e-post:
[email protected]; tel: 625 6360).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
§ 1 punkti 1 kohaselt jäetakse määruse pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja nendele
tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded”. Tegemist on normitehnilise
muudatusega, millega viiakse määruse pealkiri kooskõlla 01.04.2022. a jõustuva EhS
muudatusega.
§ 1 punkti 2 kohaselt jäetakse määruse § 1 lõikes 1 välja viide sellele, et tegevusalade
kvalifikatsiooninõuded sätestatakse määruse lisas nimetatud kutsestandardites ja kutse andmise
kordades ning sellest tulenevalt sõnastatakse määruse § 1 lõige 1 ümber.
§ 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse lisa „Tegevusalade kvalifikatsiooninõuded“.
Määruse §-s 2 sätestatakse, et määrus jõustub 01.02.2022. a samaaegselt EhS vastava
redaktsiooniga.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
EhS § 24 lõike 1 ja 2 koostoime kohaselt on kutsetunnistuse olemasolu osadel ehitusaladel
tegutsemise eelduseks. Kutsete andmise süsteem on käivitunud ja määrusega olemasolevat
süsteemi ei muudeta. Määruse jõustumisel ei pea minister oma määrusega enam kinnitama
kutsestandardites sisalduvate väga mahukate nõuete olemasolu. Taoline kehtivate nõuete
kinnitamine ei anna täiendavat lisandväärtust. Lisaks sellele väheneb määruse jõustumisel
halduskoormus, kuna pärast erinevate kutseandjate poolt kutsestandardite või kutse andmise
kordade muutmist ei tule enam muuta ka ministri määrust. Samuti võib ette näha, et sellisel
juhul muutub ka õiguslik olukord nii ettevõtjatele kui kutsega isikutele selgemaks. Enne
muudatusi on kehtiva korra kohaselt võimalus olukorraks, kus juhul, kui kutsestandardi või
kutse andmise korra uus redaktsioon on kehtestatud, aga ministri määruse muudatused pole veel
jõustunud (näiteks muudatusi alles menetletakse), siis pole selge kas kutsestandardist või kutse
andmise korrast tulenevaid uusi nõudeid saab kohaldada või mitte. Pärast määruse jõustumist
on selge, et kutsastandardi muutmisel tulevad kohaldamisele kutsestandardi nõuded. Määruses
nr 61 toodud tegevusalad on sünkroniseeritud kutsestandarditega, see tähendab, et igal
määruses nimetatud tegevsalal on võimalik taotleda kutset.
Määruse jõustumisel ei teki riigile ja kohalikule omavalitsusele täiendavat kulu ega tulu. Riigi
ja kohaliku omavalitsuse töökorraldus määruse jõustumisel ei muutu.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 01.04.2022. a ehk ajal, kui jõustuvad vastavad EhS § 24 lõike 4 muudatused.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Siseministeeriumiga, Haridus- ja
Teadusministeeriumiga ja Rahandusministeeriumiga. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu
märkusteta. Haridus- ja Teadusministeerium ja Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu
vaikimisi.