dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Ettevõtja rakendusuuringute määrus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. märts 2022
Viit
23
Registreeritud
21. märts 2022
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2022
Vastutaja
Kaie Nurmik

Failid

  • 📎23 21.03.2022 Ministri määrus.asice1300 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 21.03.2022 nr 23 Ettevõtja rakendusuuringute määrus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Määrus sätestab: 1) ettevõtja rakendusuuringu ja rakendusuuringule järgneva tootearenduse toetamise tingimused ja korra; 2) teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA tegevus) teenuseid pakkuva ettevõtja TA tegevuse taristu toetamise tingimused ja korra; 3) üleeuroopalist huvi pakkuva projekti TA tegevuse toetamise tingimused ja korra. (2) Määrust ei kohaldata: 1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata; 2) vähese tähtsusega abi saajale Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel; 3) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) alusel toetuse saajale määruse artikli 1 lõigetes 2– 5 sätestatud juhtudel; 4) Euroopa Komisjoni teatise „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga” (ELT C 528, 30.12.2021, lk 10–18) (edaspidi IPCEI teatis) punktis 10 sätestatud juhtudel. § 2. Riigiabi reeglite kohaldamine (1) Paragrahvi 8 lõikes 1 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. 2 (2) Toetuse andmisel lähtutakse järgmistest riigiabi või vähese tähtsusega abi puudutavatest õigusaktidest: 1) paragrahvi 8 lõike 1 punktides 1−3 nimetatud tegevusteks antav toetus on TA tegevuse projektidele antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut; 2) paragrahvi 8 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks antav toetus on väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §- s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi vähese tähtsusega abi määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 3) paragrahvi 8 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevusteks antav toetus on teadusuuringute taristule investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 26 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut; 4) paragrahvi 8 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi IPCEI teatise tähenduses või TA tegevuse projektidele antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. § 3. Toetuse eesmärk ja oodatavad tulemused (1) Toetuse eesmärk on kasvatada ettevõtjate uute ärivõimalustega seotud TA tegevuse mahtu ja suurendada seeläbi ettevõtjate uuest või oluliselt muudetud tehnoloogiast, tootest või teenusest saadavat müügitulu. (2) IPCEI projektide toetuse eesmärk on kasvatada ettevõtjate uute üleeuroopalise strateegilise tähtsusega toodete, teenuste või tehnoloogiate väljaarendamisega seotud TA tegevuse mahtu ning seeläbi tõsta ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet. (3) Toetuse andmise tulemusena: 1) kasvab erasektori rahastatud TA tegevuse kulutuste osakaal, mida arvestatakse protsendina sisemajanduse kogutoodangust; 2) kasvab TA tegevusega tegelevate ettevõtjate arv; 3) suureneb ettevõtjate TA tegevuse töötajate arv; 4) arendatakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline uus või oluliselt muudetud tehnoloogia, protsess, toode või teenus; 5) edeneb ettevõtjate ja teadus-ja arendusasutuste (edaspidi TA asutus) vaheline teadmussiire; 6) kasvab ettevõtjate immateriaalne põhivara ja selle väärtus intellektuaalomandi kaudu; 7) kasvab Eesti teadus- ja arendusasutuste tulu rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse teenuste müügist; 8) osalevad Eesti ettevõtjad IPCEI projektidega seotud väärtusahelates. § 4. Terminid Käesoleva määruse tähenduses: 1) eelnõustamine on toetuse taotlemisele eelnev tegevus, mille käigus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus selgitab toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning teeb ettepanekuid nende kõrvaldamiseks; 2) IPCEI projekt on projekt, mille puhul IPCEI teatise alusel riigiabi andmiseks on vaja Euroopa Komisjoni lubavat otsust ja üldise grupierandi määruse alusel riigiabi andmiseks on esitanud Euroopa Komisjonile IPCEI riigiabi eelteatis; 3) IPCEI projekti rahastamispuudujääk on Euroopa Komisjoni IPCEI teatise alusel tehtud lubavas otsuses määratud projekti eelarve osa, millele võib IPCEI teatise alusel anda riigiabi; 3 4) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumitele; 5) partner on taotluses nimetatud juriidiline isik, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud; 6) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse; 7) projektiplaan on tegevuskava, mis sisaldab projekti läbiviidavaid tegevusi ja nende oodatavaid tulemusi, uudsust ja innovatiivsust, turuanalüüsi, turundus- ja tegevusplaani, projekti eelarvet ja selle põhjendust, projektimeeskonna kirjeldust ning ettevõtja majandusnäitajate prognoosi; 8) rakendusuuring on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 85 tähenduses esmakordne uuring uue teadmise saamiseks, millel on kindlaks määratud praktiline rakendus ja ettevõtjast tellija, kes kasutab saadud uut teadmist ärilisel eesmärgil; 9) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele; 10) TA asutus on vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 83 ülikool või uurimisinstituut, tehnoloogiasiirde agentuur, innovatsioonivahendaja, teadusuuringutele keskendunud füüsiline või virtuaalne koostööüksus, mille peamine eesmärk, olenemata tema õiguslikust staatusest, kas avalik-õiguslik või eraõiguslik, või rahastamisviisist, on sõltumatult teostada alusuuringuid, rakendusuuringuid või tootearendust või levitada õpetamise, avaldamise või teadmussiirde kaudu laialdaselt sellise tegevuse tulemusi; 11) TAIE fookusvaldkonnad on Eesti TA tegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 fookusvaldkonnad, milleks on digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja –teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused; 12) TA taristu on vastavalt üldisele grupierandi määrusele artikli 2 punktile 2 teadusseadmed, uurimistarbed, teadmistepõhised ressursid, teaduslik teave ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevad taristud, infotöötlus, tarkvara ja kommunikatsioonivahendid, mida kasutavad TA teenuseid pakkuvad organisatsioonid TA tegevuste läbiviimiseks; 13) TA tegevus on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikkuse toime kohta ning nende teadmiste rakendamine; 14) teostatavusuuring on vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 87 projekti potentsiaali hindamine ja analüüs, mille eesmärk on toetada otsuste tegemise protsessi, tehes objektiivselt ja ratsionaalselt kindlaks projekti tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud ning samuti selgitades välja projekti elluviimiseks vajalikud vahendid ja projekti eduväljavaated; 15) tootearendus on vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 86 uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste arendamine üldise grupierandi määruse tähenduses; 16) turutingimused on vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 89 pooltevahelise tehingu tingimused, mis ei erine nendest, mis oleksid kehtinud sõltumatute ettevõtjate vahel, ja puudub kokkulepe; 17) tõhus koostöö on vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 90 koostöö vähemalt kahe sõltumatu poole vahel teadmiste või tehnoloogia vahetamiseks või ühise eesmärgi saavutamiseks tööjaotuse abil, kus koostööd tegevad pooled määratlevad ühiselt koostööprojekti valdkonna, aitavad seda ellu viia ning jagavad koostöö riske ja tulemusi; 18) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumitele. § 5. Toetuse rakendamine Toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 4 § 6. Teabe edastamine Toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teabe ja dokumentide edastamine taotleja või toetuse saaja ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vahel toimub struktuuritoetuse registri e- toetuse keskkonna kaudu. § 7. Koostööprojektide riigiabi tingimused, leping ja intellektuaalomandi õiguste jagamise põhimõtted (1) Koostöö raames projekti elluviimise tingimused, kulude, riskide ja tulemuste jagamine, tulemuste levitamine ning koostööprojekti tulemusena loodava intellektuaalomandi õiguste kasutamine ja jaotamine sätestatakse pooltevahelises koostöölepingus. (2) Lõikes 1 nimetatud koostöölepingus sätestatakse partnerile makstava tasu tingimused. Tasu peab olema vähemalt võrdne partneri tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste turutingimustega. (3) Kui toetuse saaja ja TA asutus teostavad koostööprojekte ühiselt, ei saa toetuse saaja koostöö tingimustest tulenevalt TA asutuse kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud vähemalt üks Euroopa Komisjoni 27. juuni 2014. a teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku” (ELT C 198, 27.06.2014, lk 1–29) (edaspidi TAI raamistik) punktis 28 sätestatud tingimus. (4) TA asutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest makstav tasu vastab turutingimustele, kui nimetatud tasu võimaldab TA asutusel kõnealustest intellektuaalomandi õigustest saada kogu majanduslikku tulu ja kui on täidetud vähemalt üks TAI raamistiku punktis 29 toodud tingimus. (5) Kui enne koostööprojekti elluviimist ei ole selge teadustöö tulemusel tekkiv intellektuaalomandi õigus või selle turutingimustele vastav hind, tagab toetuse saaja, et lõikes 4 sätestatud tasu suurus määratakse kulupõhiselt. Lõikes 1 nimetatud koostööleping peab sisaldama sätet, mille kohaselt teadustöö teostamise järgselt on võimalik tasu suurus üle vaadata lähtuvalt teadustöö tulemusel tekkinud intellektuaalomandi õigusest ja selle turutingimustele vastavast hinnast. 2. peatükk Toetuse andmise tingimused § 8. Toetatavad tegevused (1) Toetatakse järgmisi §-s 3 nimetatud eesmärke ja tulemusi saavutada aitavaid tegevusi: 1) rakendusuuringu läbiviimine; 2) tootearenduse läbiviimine; 3) punktis 1 või 2 nimetatud tegevusele teostatavusuuringu läbiviimine; 4) punktis 1 või 2 nimetatud tegevuse tulemusel valminud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine; 5) ettevõtjale TA teenuseid pakkuva TA taristu investeeringute teostamine; 6) IPCEI projekti elluviimine. (2) Lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevusi toetatakse ainult koos rakendusuuringu või tootearenduse tegevuse läbiviimisega. 5 (3) Toetatakse rakendusuuringu ja tootearenduse projekti elluviimist ka tõhusa koostöö raames, kui projekt hõlmab tõhusat koostööd: 1) üksteisest sõltumatute ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on VKE, või projekt viiakse ellu vähemalt kahes Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Liidu liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingus osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna üle 70 protsenti abikõlblikest kuludest või 2) ettevõtja ja vähemalt ühe TA asutuse vahel, mis kannab vähemalt kümme protsenti abikõlblikest kuludest, ning kellel on õigus avaldada oma uuringu tulemused. (4) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. (5) Taotleja ei tohi alustada IPCEI teatise alusel riigiabi saava projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne Euroopa Komisjonilt riigiabi lubava otsuse saamist. § 9. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblik kulu on määruse tingimustele vastavad taotluse rahuldamise otsuses toodud kulud, mis on põhjendatud, dokumentaalselt tõendatavad ja projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus tekkinud ning mille on tasunud toetuse saaja või partner. (2) Abikõlblikud on järgmised § 8 lõike 1 punktides 1−3 nimetatud tegevuste läbiviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 10 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) taotleja ja partneri projektiga seotud töötajate lähetuskulu vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ sätestatud tingimustele; 2) taotleja ja partneri projektiga seotud töötajate töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed, võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud; 3) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud; 4) vahendite ja seadmete rentimise ja omandamise kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks; 5) materjali ja tarvikute kulud. (3) Abikõlblikud on § 8 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse läbiviimiseks vajalikud patentide ja muude immateriaalsete varade, välja arvatud kaubamärgi, omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulud. (4) Abikõlblikud on järgmised § 8 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse läbiviimiseks vajalikud: 1) vahendite ja seadmete soetamise kulud; 2) immateriaalse vara omandamise kulud. (5) IPCEI teatise alusel antava riigiabi korral on abikõlblikud järgmised § 8 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse läbiviimiseks vajalikud kulud vastavalt IPCEI teatise lisa punktidele a–g, välja arvatud haldus- ja maa soetamiskulud. (6) Juhul kui toetust antakse § 8 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevusele üldise grupierandi määruse artikkel 25 alusel, on abikõlblikud käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud kulud. 6 (7) Kui lõike 2 punktis 4 nimetatud vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, on abikõlblikud vaid projekti kestusele vastavad hea raamatupidamistava kohaselt arvutatud amortisatsioonikulud. (8) Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi. (9) Abikõlblikuks kuluks on üksnes pangaülekandega tasutud kulud, välja arvatud amortisatsioonikulud. (10) Abikõlblik ei ole kulu, mis tuleneb tehingust, mis on tehtud: 1) isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 kohaselt seotud isikud, välja arvatud, kui nimetatud tehingud on projekti eesmärkide saavutamiseks vältimatud ja ei kahjusta teiste projekti partnerite huvisid; 2) projekti partnerite vahel. (11) Kulu hüvitatakse kuludokumentide alusel, mille abikõlblike kulude summa on ilma käibemaksuta vähemalt 100 eurot. (12) Käibemaks on mitteabikõlblik kulu. § 10. Toetuse suurus ja osakaal (1) Rakendusuuringu või tootearenduse projekti läbiviimiseks taotletava toetuse minimaalne summa on sada tuhat eurot ja maksimaalne summa on kaks miljonit eurot ühe projekti kohta. (2) TA taristu investeeringute teostamise projekti läbiviimiseks taotletava toetuse minimaalne summa on sada tuhat eurot ja maksimaalne summa on kaks miljonit eurot ühe projekti kohta. (3) IPCEI projekti elluviimiseks taotletava toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on üks kolmandik IPCEI taotlusvooru eelarve mahust. (4) Toetuse maksimaalne osakaal § 8 lõike 1 punkti 1 nimetatud rakendusuuringu projekti läbiviimiseks toetuse taotlemisel on: 1) 70 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral; 2) 60 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 50 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral. (5) Toetuse maksimaalne osakaal rakendusuuringu projekti läbiviimiseks toetuse taotlemisel, mis hõlmab § 8 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavat tõhusat koostööd on: 1) 80 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral; 2) 75 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 65 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral. (6) Toetuse maksimaalne osakaal § 8 lõike 1 punktis 2 nimetatud tootearenduse projekti läbiviimiseks toetuse taotlemiseks on: 1) 45 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral; 2) 35 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 25 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral. 7 (7) Toetuse maksimaalne osakaal tootearenduse projekti läbiviimiseks toetuse taotlemiseks, mis hõlmab § 8 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavat tõhusat koostööd on: 1) 60 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral; 2) 50 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 40 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral. (8) Toetuse maksimaalne osakaal § 8 lõike 1 punktis 3 rakendusuuringu või tootearenduse projekti läbiviimise teostatavusuuringuks toetuse taotlemisel on: 1) 70 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral; 2) 60 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 50 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral. (9) Toetuse maksimaalne osakaal § 8 lõike 1 punktis 4 nimetatud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemisel on 50 protsenti. (10) Toetuse maksimaalne osakaal § 8 lõike 1 punktis 5 nimetatud TA taristu investeeringute teostamise toetuse taotlemisel on 50 protsenti. (11) Toetuse maksimaalne osakaal IPCEI projekti elluviimiseks IPCEI teatise alusel antava toetuse taotlemisel on IPCEI projekti kogueelarve osana esitatud rahastamispuudujäägi osakaal. (12) Toetuse maksimaalne osakaal IPCEI projekti elluviimiseks üldise grupierandi määruse TA tegevustele antava toetuse taotlemisel peab vastama käesoleva paragrahvi lõigetes 4−8 sätestatud tingimustele. (13) Taotlusvooru rakendusuuringu või tootearenduse või TA taristu investeeringute teostamise projektide minimaalse ja maksimaalse toetuse summa, mis vastab lõigetes 1 ja 2 toodud tingimustele, kehtestab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. (14) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata. (15) Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud tagastamatuid toetusi. § 11. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 36 kuud. (4) Toetuse saaja võib abikõlblikkuse perioodil taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist, maksimaalselt kuue kuu võrra, mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega. (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva tingimusel, et kõik projekti tegevused on teostatud. 8 (6) Toetuse saaja peab taotlema projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist. (7) Projekt lõppeb, kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale viimase väljamakse. 3. peatükk Toetuse taotlemine ning taotluste menetlemine § 12. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt või voorupõhiselt. (2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kehtestab enne taotlusvooru avamist vooru toetuse eelarve, vooru kestvuse ning voorus taotletava toetuse minimaalse ja maksimaalse summa, kooskõlastades need eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. (3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning taotlusvooru eelarvest annab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teada oma veebilehel. (4) Voorupõhise taotlemise korral teavitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast oma kodulehel vähemalt 20 kalendripäeva enne taotlusvooru algust. (5) Jooksva taotlemise korral informeerib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluste rahastamise eelarve jäägist oma veebilehel ning eelarve vahendite lõppemisel kooskõlastab taotluste vastuvõtmise lõpetamise eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja teavitab sellest oma veebilehel. (6) Paragrahv 8 lõike 1 punktides 1−4 toodud tegevusteks antakse ettevõtjale jooksvas voorus toetust üks kord kolme kalendriaasta jooksul. (7) IPCEI projekti elluviimiseks toetuse taotlemine toimub jooksvalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eraldatud sihtotstarbelise eelarve ulatuses. § 13. Eelnõustamine (1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima eelnõustamise ja saama projektiplaanile positiivse eelhinnangu. Jooksva taotlemisega taotlusvoorudes ei ole projektiplaanile positiivse eelhinnangu saamine enne taotluse esitamist kohustuslik. (2) Projektiplaani positiivne eelhinnang ei ole Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele taotluse rahuldamisel siduv. (3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus annab eelnõustamise käigus projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui projektiplaan vastab § 3 lõikes 1 või 2 nimetatud eesmärgile ja panustab vähemalt kolme § 3 lõikes 3 nimetatud tulemuse saavutamisse. 9 (4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib eelhinnangu andmisel kaasata eksperte. § 14. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Toetuse taotlejaks võib olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing. (2) Taotleja võib projekti kaasata partnereid, kelleks lisaks lõikes 1 nimetatutele võivad olla ka muud eraõiguslikud juriidilised isikud või TA asutus. (3) Taotleja ja partneri maksu- ja maksevõlg koos intressidega ei tohi olla suurem kui 100 eurot või peab selle tasumine olema ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja ja partner peab taotluse esitamise hetkeks olema täitnud nõuetekohaselt maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse ning esitanud äriregistrile majandusaasta aruanded, mille esitamise tähtaeg on saabunud. (4) Kui taotleja või partner on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud, olema nõutud summas tasutud. (5) Taotleja ja partneri või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust. (6) Taotleja ja partneri käesoleva määruse raames taotletav vähese tähtsusega abi koos muu, käesolevas määruses nimetamata Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Vähese tähtsusega abi suuruse arvutamisel loetakse üheks ettevõtjaks vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjat. (7) Kui taotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. § 15. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud ettenähtud korras ja vormis; 2) taotlus vastab määruses sätestatud toetuse andmise eesmärkidele ja tulemustele; 3) toetust taotletakse §-s 8 nimetatud tegevustele ja §-s 9 toodud abikõlblikele kuludele; 4) taotletav toetus vastab §-s 10 sätestatud toetuse suurusele ja osakaalule; 5) projekti tegevused lõpetatakse projekti abikõlblikkuse perioodil; 6) projekti eelarves on ette nähtud nõutav omafinantseering; 7) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 8) § 8 lõike 1 punktis 6 toodud tegevustele toetuse taotlemisel peavad tegevused vastama, kas Euroopa Komisjoni IPCEI teatise alusel tehtud lubavas otsuses või üldise grupierandi määruse alusel riigiabi andmiseks Euroopa Komisjonile esitatud IPCEI riigiabi eelteatise tingimustele. (2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi või dokumente: 1) toetuse taotleja ja ettevõtjatest partneri 10 TA investeeringute maht, müügitulu uutest või oluliselt muudetud tehnoloogiatest, toodetest või teenustest ning ettevõtja TA töötajate arv taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal, toetuse taotlemise aastal ja viie aasta jooksul pärast projekti rakendamise lõppu; 2) taotletava toetuse suurus ja projekti kulud; 3) projekti läbiviimise koht; 4) projektiplaan, millele voorulise taotlemise korral on antud positiivne eelhinnang; 5) inglisekeelne projektiplaan koos lisadega, kui eelnõustamise käigus selgub vajadus kaasata taotluse hindamisse väliseksperte; 6) partneri kaasamisel partneri esindusõigusliku isiku allkirjastatud partneri info vorm; 7) taotleja ja partneri rahalise panuse kirjalik kinnitus; 8) volikiri, kui taotleja või partneri esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 9) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 10) teave selle kohta, kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest; 11) taotleja ja ettevõtjast partneri bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali lõpu seisuga; 12) taotleja nõusolek taotluse menetlemise ja vaidemenetlusega seonduvate dokumentide, sealhulgas taotluse kohta tehtud otsuse ja vaideotsuse, kättetoimetamiseks elektrooniliselt. (3) Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 5 toodud tegevusele toetuse taotlemisel peab taotlus sisaldama lisaks lõikes 2 sätestatule järgmisi andmeid: 1) loodava TA taristu majanduslike ja mittemajanduslike tegevuste osakaal ja jaotus; 2) taristu toimimise või kasutamise tasustamise põhimõtted ja vastavus turuhindadele; 3) taristu ligipääsetavus ja kasutuspõhimõtted erinevatele kasutajatele. (4) Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 6 toodud tegevusele toetuse taotlemisel peab taotlus sisaldama: 1) lõike 2 punktides 2, 3, 4 ja 6–10 nimetatud andmeid, kinnitusi või dokumente; 2) kinnitust, et § 8 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse elluviimiseks on Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatis saanud Euroopa Komisjoni heakskiidu või kinnitust, et Euroopa Komisjonile on esitatud IPCEI riigiabi eelteatis; 3) nõusolekut Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ligipääsuks riigiabi teatise või eelteatise esitanud riigiasutuse riigiabi teatisega seotud andmetele ja dokumentidele. § 16. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine koosneb: 1) registreerimisest; 2) taotluse menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest; 3) taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist; 4) vajadusel selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest; 5) nõuetele vastava taotluse hindamisest; 6) hinnangu andmisest riigiabi reeglitega kokkusobivuse kohta; 7) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest, sealhulgas taotluse osalisest või kõrvaltingimusega rahuldamisest. (2) Jooksva taotlemise korral hetkest, mil registreeritud taotlustega, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab vähemalt võrdseks toetuse rahastamise eelarve vaba jäägiga, menetletakse taotlusi nende registreerimise järjekorras. (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on: 1) jooksva taotlemise korral 40 tööpäeva taotluse registreerimisest arvates; 11 2) voorulise taotlemise korral 60 tööpäeva taotlusvooru sulgumisest arvates. (4) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni kümne tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat. (5) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. § 17. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused (1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 14 taotlejale ja partnerile esitatud nõuded. (2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 15 taotlusele esitatud nõuded. (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta §-s 15 sätestatud nõuetele ja puudust ei ole võimalik § 16 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul kõrvaldada; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist; 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust. (4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja, partner või taotlus ei vasta käesoleva määruse nõuetele. § 18. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja kord (1) Taotluste hindamiseks võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus moodustada hindamiskomisjoni. (2) Hindamiskomisjoni koosseis kooskõlastatakse eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. (3) Hindamiskomisjoni koosseis tehakse avalikuks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuseveebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. (4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kaasab taotluste hindamisel eksperte. (5) Hindamiskomisjoni ülesanneteks on: 1) teha ettepanekuid projektide rahastamiseks, osaliseks või kõrval tingimustega rahastamiseks või rahastamata jätmiseks; 2) analüüsida projektide edukust ja kvaliteeti ning teha põhjendatud juhtudel Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ettepanekuid projektide eesmärkide, tegevuskava, eelarve muutmiseks või täiendavate tingimuste seadmiseks. 12 (6) Paragrahvi 8 lõike 1 punktides 1−2 toodud tegevuste toetuse taotlusi ja § 8 lõike 1 punktis 6 toodud riigiabi eelteatise alusel elluviidavate tegevuste toetuse taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti mõju Eesti ettevõtjate TA investeeringute suurendamisele, projekti mõju ja olulisus üleeuroopalise projektina, projekti mõju taotleja ja projekti mõju valdkondlikule arengule rahvusvahelises võrdluses ja projektiga seotud väärtusaheleatele, projekti mõju valdkondade- ülesele koostööle, projekti mõju TAIE fookusvaldkondade eesmärkide täitmisesse − 20 protsenti koondhindest; 2) projekti majanduslik mõju ettevõtjale ja ettevõtja võime projekti tulemusi majanduslikult rakendada, mille raames hinnatakse projekti mõju ettevõtja lisandväärtuse kasvule, projekti majanduslikku vajalikkust ja põhjendatust taotlejale ja partneritele, projekti elluviimisega kaasnevat majanduslikku tulu, taotleja ärimudeli muutust ja sellega kaasnevat majanduslikku tulu tulevikus, äriplaani asjakohasust, taotleja ja partnerite võimekus äriplaani ellu viia ja projekti tulemusi äriliselt rakendada ja taotleja võimekust rahastada projekti tulemuste rakendamist – 45 protsenti koondhindest; 3) projekti tehnoloogiline põhjendatus ja teostatavus, mille raames hinnatakse toote, teenuse, tehnoloogia või protsessi uuenduslikkust ja tehnoloogilisi eeliseid võrreldes samaväärsete toodetega, arendusplaani tehnoloogilist taset koos läbiviidavate tegevuste kirjelduse ja ajakava asjakohasusega, projekti läbiviimse metoodikat ja teostatavust, uuringu läbiviiva meeskonna rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimise teadmisi, oskusi ja varasemaid kogemusi, projekti elluviimiseks vajaliku taristu olemasolu ning projekti eelarve põhjendatust – 35 protsenti koondhindest; 4) projekti mõju säästvaarengu eesmärkide saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti mõju jätkusuutliku energia, säästva tootmise ja tarbimise ning kliimamuutuste vastaste lahenduste väljaarendamisesse – 10 protsenti koondhindest. (7) Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 5 toodud tegevuste toetuse taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele, mille raame hinnatakse loodava TA taristu mõju Eesti ettevõtjate ärilisel eesmärgil läbiviidava TA tegevuse mahu kasvule, TA teenuste kättesaadavust ettevõtjatele, loodava TA taristu mõju valdkonna ja valkondadeülesele tehnoloogilisele arengule – 45 protsenti koondhindest; 2) projekti majanduslik mõju ettevõtjale ja ettevõtja võime projekti tulemusi majanduslikult rakendada, mille raames hinnatakse loodava TA taristu majanduslikku jätkusuutlikust, pakutavate TA teenuste mahtu, loodava TA taristu äriplaani ja hinnastamismudelit ning TA taristu ligipääsetavust ja avatust erinevatele kasutajatele – 25 protsenti koondhindest; 3) projekti tehnoloogiline põhjendatus ja teostatavus, mille raames hinnatakse loodava TA taristu tehnoloogilist taset ja uuenduslikkust, TA taristu TA teenuseid pakkuva meeskonna tehnoloogilisi teadmisi, oskusi ja pädevust – 30 protsenti. (8) Taotlusi hinnatakse lõikes 6 või 7 nimetatud valikukriteeriumite alusel skaalal null kuni neli punkti, millest null on mitterahuldav ja neli suurepärane. (9) Taotluse koondhinne kujuneb antud hinnete kaalutud keskmisest, arvestades lõikes 6 või 7 loetletud hindamiskriteeriumite alusel antud hindeid. (10) Kui taotluse hindamisse kaasatud ekspertide vähemalt ühe lõike 6 punktides 1 või 3 või lõikes 7 nimetatud hindamiskriteeriumi kaalutud keskmine hinne on alla 2,0 punkti või lõike 6 punktis 2 toodud hindamiskriteeriumi kaalutud keskmine hinne on alla 2,5 punkti, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse mitterahuldamise otsuse hindamiskomisjoni kaasamata. 13 (11) Kui vähemalt ühe lõike 6 punktides 1 või 3 või lõikes 7 nimetatud hindamiskriteeriumi hinne on alla 2,0 punkti või lõike 6 punktis 2 toodud hindamiskriteeriumi hinne on alla 2,5 punkti või taotluse koondhinne on alla 2,50 punkti, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse mitterahuldamise otsuse. (12) Voorulise taotlemise puhul reastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotlused lõpliku paremusjärjestuse saamiseks hindamiskomisjonis saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest. Võrdse koondhinde saanud taotluste korral saab pingereas kõrgema koha väiksema taotletava toetuse summaga projekt. (13) Hindamise läbiviimise protsess reguleeritakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse koostatavas hindamismetoodikas. (14) Enne taotlemise avamist kooskõlastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus valikumetoodika Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja teeb hindamismetoodika kättesaadavaks oma veebilehel. § 19. IPCEI teatise alusel riigiabi saava projekti hindamine (1) IPCEI projekti toetuse taotlus loetakse §-s 3 sätestatud toetuse andmise eesmärgile ja vähemalt kolmele tulemusele suunatud projektid toetuse saamise tingimustele vastavaks, kui täidetud on kõik järgmised tingimused: 1) projekt vastab Euroopa Komisjoni IPCEI teatise alusel tehtud riigiabi lubava otsuse tingimustele ja aitab ellu viia taotleja äriplaani; 2) taotlejal on tegevusplaan ja vajalikud eelarvelised võimalused või eeldused, et viia ellu Euroopa Komisjonilt IPCEI teatise alusel riigiabi lubava otsuse saanud tegevusi; 3) projekti elluviival meeskonnal on projekti elluviimiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused. (2) Projekte hinnatakse lõikes 1 toodud kriteeriumite alusel, andes hinnangu, kas kriteerium on täidetud või täitmata. (3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus kaasata taotluse hindamisel eksperte. § 20. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Hindamistulemuste põhjal teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus otsuse: 1) rahuldada taotlus taotletud mahus; 2) rahuldada taotlus osaliselt või kõrvaltingimustega; 3) jätta taotlus rahuldamata. (2) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse: 1) toetuse saaja nimi ning projekti nimetus; 2) projekti kogumaksumus, toetuse suurus ja omafinantseeringu määr; 3) projekti abikõlblikkuse periood; 4) projekti elluviimise tingimused; 5) aruandluse perioodid, aruannete esitamise tähtajad ja kord; 6) toetuse väljamaksmise tingimused; 7) toetuse saaja õigused ja kohustused; 8) asjaolu, et toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi. 14 (3) Jooksva taotlemise korral tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab toetuste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt §-s 21 sätestatud tingimustele osaliselt rahuldada. (4) Voorupõhise taotlemise korra tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus menetluses olevate taotluste kohta, mis § 18 lõikes 12 nimetatud pingrea alusel ei mahu taotluste rahastamise eelarvesse ja mida ei ole võimalik vastavalt §-s 21 sätestatud tingimustele osaliselt rahuldada. (5) IPCEI teatise alusel riigiabi saava projektile tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui mõni § 19 lõikes 1 toodud kriteerium on hindamisel mittetäietud. (6) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 21. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud järgmistel juhtudel: 1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud; 2) taotluse rahaline maht ületab rahastamise eelarve vaba jääki. (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmiseks. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav. Kui taotleja ei ole nõus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ettepanekuga, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui taotleja peab esitama täiendavaid dokumente või tegema täiendavaid toiminguid. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. (4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksmisele. Õigus toetuse maksmisele tekib toetuse saajal pärast seda, kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on kõrvaltingimuse nõuetekohase täitmise tuvastanud. § 22. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus omal algatusel või toetuse saaja esindusõigusliku isiku digitaalselt allkirjastatud kirjaliku taotluse alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarvet võib toetuse saaja ilma lõikes 1 nimetatud taotlust esitamata muuta, kui muudatus on kokku väiksem kui 20 000 eurot, muudatused on seotud eelarveridade vaheliste tõstetega, erinevate riigiabi liikide summad ega abi osakaalud ei muutu, ning toetuse saaja kooskõlastab vastava muudatuse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega. (3) Toetuse suurust võib suurendada, kui: 1) projekti elluviimise käigus tekib vajadus täiendavateks tegevusteks; 2) projekti kulude suurenemine on põhjendatud; 15 3) toetuse summa suurendamine on kooskõlas §-s 10 toodud piirmääradega ja §-s 2 sätestatud riigiabi reeglitega ning 4) toetuse rahastamise eelarve jääk võimaldab toetuse summa suurendamist. (4) Juhul kui toetuse saaja omafinantseering väheneb alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus vähendada toetuse suurust proportsionaalselt omafinantseeringu vähenemisega. (5) Enne toetuse rahuldamise otsuse muutmise otsuse tegemist kontrollib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning kui see on vajalik, hindab muudatuste mõju § 18 lõikes 6 või 7 sätestatud valikukriteeriumide alusel, kaasates vajadusel eksperte või hindamiskomisjoni. (6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste kooskõlastamisest, kui soovitav muudatus ei aita kaasa oodatavate tulemuste saavutamisesse või projekti tegevusi ei lõpetata abikõlblikkuse perioodil. (7) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates. (8) Lõikes 2 nimetatud muudatused kooskõlastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kümne tööpäeva jooksul vastava ettepaneku saamisest arvates. (9) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (10) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral toetuse saaja ei täida kõrvaltingimust; 4) toetuse saaja taotlust toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (11) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada. (12) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. § 23. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine (1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse osalist rahuldamist; 2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel või puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. 16 (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlus rahuldatakse täielikult; 2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist. 4. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmine § 24. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab järgmised aruanded: 1) vahearuanne; 2) lõpparuanne. (2) Projekti vahe- ja lõpparuande vormid kehtestab ja teeb toetuse saajale kättesaadavaks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. (3) Vahe- ja lõpparuande esitamise kuupäevad ja vahearuande esitamise periood sätestatakse taotluste rahuldamise otsuses. (4) Vahearuanne sisaldab ellu viidud tegevuste kirjeldust võrrelduna projekti taotlusega koos saavutatud tulemustega. Toetuse saaja esitab vahearuande iga projekti aruandeperioodi kohta. (5) Lõpparuanne sisaldab kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta. Lõpparuanne sisaldab muu hulgas informatsiooni intellektuaalomandi kasutamise, patenditaotluste ning publikatsioonide kohta. (6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks kaasata hindamiskomisjoni või eksperte. (7) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kinnitab vahearuande ja lõpparuande või lükkab selle tagasi 42 tööpäeva jooksul selle Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses registreerimisest. (8) Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on väiksem või projekti kestvus on lühem kui kuus kuud, esitatakse vaid projekti lõpparuanne. § 25. Toetuse maksmine (1) Toetus makstakse toetuse saajale vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele tegelike kulude või omafinantseeringu ulatuses tasutud kuludokumentide alusel. (2) Tegelike kulude alusel toetuse maksmise eeldusteks on projekti tegevuste elluviimine, abikõlblike kulude tegemine ja maksmine ning vahe- või lõpparuande esitamine ja selle kinnitamine. (3) Omafinantseeringu ulatuses tasutud kuludokumentide alusel võib toetuse välja maksta juhul, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja sellest on omafinantseeringu ulatuses makstud. Kui toetuse makse tehakse omafinantseeringu ulatuses tasutud kuludokumentide alusel, on toetuse saajal kohustus esitada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele kulu tasumata osa maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul toetuse makse saamisest arvates. 17 (4) Toetust makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlus esitatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis. (5) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist ja tulemuste saavutamist, projekti kulude abikõlblikkuse ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. (6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus menetleb maksetaotlused 42 tööpäeva jooksul maksetaotluse esitamisest arvates. (7) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib kuludokumentide kontrolli teostada ka toetuse saaja juures kohapealse kontrolli raames. (8) Kui maksetaotluse või sellega seotud kuludokumendi menetlemisel ilmneb puudus, mida on võimalik kõrvalda, määrab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja. (9) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse, kui: 1) esitatud kuludokumendid ei vasta taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele, abikõlblikele kuludele ja eesmärkidele; 2) läbiviidud tegevused ei vasta taotluses esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud; 3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus jättis vastava aruandlusperioodi vahe- või lõpparuande kinnitamata; 4) toetuse saaja ei ole tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksnud; 5) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või toetuse rahuldamise otsuses sätestatust; 6) toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuskava elluviimine on ohustatud. (10) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib peatada toetuse maksed toetuse saajale kuni tagasimaksmisele kuuluva toetuse täieliku tagasimaksmiseni. 5. peatükk Toetuse saaja, partneri, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused ning toetuse tagastamine § 26. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja ning partneri kohustustega. (2) Toetuse saaja ja partner on kohustatud: 1) viima projekti ellu, tagama selle juhtimise ja kasutama toetust vastavalt taotluses toodud teabele ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatule; 2) kui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust, lähtuma riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtetest ning kui tehingu summa ilma käibemaksuta on 30 000 eurot või enam esitama koos maksetaotlusega vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest 18 sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse või kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valitud, lisama maksetaotlusele sellekohase põhjenduse; 3) tagama, et raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 4) esitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele nõutud teavet kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates; 5) teavitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust kirjalikult, kui muutub toetuse saaja oluliste otsuste tegemise õigust omav osanik või aktsionär või juhtorgani liige, seda ka juhul, kui muudatused nähtuvad äriregistrist; 6) esitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele teadusasutusega ja partneritega sõlmitud lepingu, milles on sätestatud osapoolte omavahelised õigused ja kohustused, sealhulgas toetatava rakendusuuringu või tootearenduse käigus tekkiva intellektuaalomandi ning projekti raames soetatavate või loodavate materiaalsete ja immateriaalsete varade kuuluvus ja jaotus; 7) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja kasutab; 8) osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 9) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 10) järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid; 11) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 12) viivitamata kirjalikult informeerima Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, seatud tulemuste saavutamist ning projekti tegevuste elluviimisega jätkamist; 13) toetuse saaja, kes saab § 8 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuseks toetust IPCEI riigiabi teatise alusel, tagama, et toetuse taotlemisel muudest riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu teise institutsiooni või fondi eelarveallikatest kuludele, mida § 8 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse elluviimiseks ei toetata, ei ületa eri eelarveallikatest saadav toetus kokku toetuse saaja Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud üleeuroopalist huvi pakkuva projekti rahastamispuudujääki. § 27. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused (1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse on õigus: 1) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist; 2) teostada toetuse saaja ja partneri juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimise kontrolli, sealhulgas viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ning territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale. (2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on kohustatud: 1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale oma veebilehel kättesaadavaks; 2) teavitama toetuse saajat viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest; 3) pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime, toetust saava projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu, projekti eesmärgi ja kestuse; 4) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud punkti 3 kohaselt avaldamisele kuuluv teave; 19 5) kontrollima projekti elluviimist; 6) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike lisadokumentidega kümme aastat viimasest taotluse rahuldamise otsusest arvates; 7) koguma ja esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile andmeid ja teavet toetusmeetme jooksvast rakendamisest ning toetusmeetme lõppemisel osalema mõjuanalüüsi läbiviimises; 8) teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit määruse rakendamisega seotud takistustest; 9) paragrahv 8 lõike 1 punktis 5 nimetatud TA taristu, mida kasutatakse nii majandus- kui ka mittemajandustegevusteks, investeeringuteks toetuse andmisel kehtestama järelevalve- ja tagasimaksemehhanismi kogu TA taristu eluea jooksul, millega tagatakse, et kohaldatav abi osakaal vastab riigiabi tingimustele; 10) teostama riigiabi ja vähese tähtsusega abi kandmise riigiabi registrisse. § 28. Toetuse tagastamine (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel: 1) kulu, mille alusel on toetuse makse tehtud, ei ole abikõlblik; 2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata käesolevas määruses või toetuse rahuldamise otsuses nimetatud kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu, mille alusel toetuse makse on tehtud, abikõlblikkust; 3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. (2) Toetuse saaja peab maksma tagasi tagasinõude otsuses nimetatud summa 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (3) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele kuuluva toetusega. (4) Kui toetuse saaja tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksa, maksab toetuse saaja viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamine peatub, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse. (5) Toetuse tagasimaksmist võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus toetuse saaja taotlusel ajatada. Tagasinõutud toetuse tagasimaksmise ajatamisele kohaldatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 48 lõikeid 4 ja 6. (6) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Toetuse saaja esitab toetuse andja nõudmisel enda majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid. (7) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. 20 (8) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada kuni 12 kalendrikuuni ajatamise taotluse rahuldamise otsuse päevast arvates. Põhjendatud vajadusel võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kooskõlastatult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga määrata pikema tagasimaksmise aja. (9) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. (10) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (11) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti. (12) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. (13) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi, sealhulgas vähese tähtsusega abi andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler 21.01.2022 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtjate rakendusuuringute toetamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Ettevõtjate rakendusuuringute toetamine“ (edaspidi toetus) kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Eelnõu on suunatud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (edaspidi TAIE strateegia) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja TAIE strateegia alaeesmärgi „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele” täitmisele. TAIE strateegia üldeesmärgi täitmise hindamiseks on välja valitud 11 mõõdikut koos sihttasemetega. Nimetatud 11st mõõdikust 6 mõõdiku sihttaseme saavutamine eeldab ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA tegevus), peamiselt rakendusuuringute ja tootearenduse, mahu ning selle kaudu teenitava tulu kasvu. Tabel 1. TAIE strateegia mõõdikud, mille täitmisesse panustab või on otseselt ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse mahu ja selle kaudu teenitava tulu kasvu. TAIE mõõdik Sihttase aastal 2035 Viimane teada olev tase ja aasta Erasektori TA kulutuste tase 2% 0,98% (2020) SKP-st Eesti tööjõu tootlikkus EL 110% 78,7% (2019) keskmisest Euroopa innovatsiooni Innovatsiooniliider Tugev innovaator, 11. koht tulemustabelis (2020) Ettevõtete investeeringud 6% 2,7% (760 mln) (2019) mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna SKP-st Teadlaste ja inseneride arv 4,53 1,47 (2019) ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 19 mld eurot (2020) Allikas: TAIE strateegia Tabelis 1 toodud mõõdikutele seatud eesmärkide täitmine eeldab ettevõtjate TA tegevuste, sealhulgas rakendusuuringute mahu kasvu. Eesti ettevõtjate TA tegevuse maht Joonis 1. Eesti ja võrdlusriikide, sealhulgas lähiriikide TA kulude dünaamika 2009-2020 (% SKP-st) Ettevõtlussektori TA investeeringute osakaal SKP-s (%) 3,00 2,50 2,55 2,56 2,53 2,34 2,4 2,36 2,43 2,34 2,2 2,19 2,25 2,24 2,26 2,00 2,13 2,08 2,01 2,05 1,96 1,95 1,88 1,86 1,94 1,91 1,87 1,86 1,87 1,97 1,79 1,73 1,78 1,81 1,84 1,84 1,59 1,62 1,66 1,7 1,50 1,49 1,46 1,22 1,00 0,98 0,82 0,87 0,62 0,68 0,64 0,6 0,6 0,56 0,50 0,39 0,43 0,24 0,24 0,24 0,32 0,24 0,29 0,29 0,33 0,21 0,19 0,15 0,17 0,15 0,11 0,14 0,16 0,17 0,00 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Belgia Taani Eesti Läti Leedu Soome Rootsi Allikas: EUROSTAT Eesti ettevõtjate TA investeeringud on pärast viie aastast madal seisu taas kasvama hakanud, ulatudes aastal 2020 0,98%ni sisemajanduse koguproduktist (edaspidi SKP). Samas on saavutatud tulemus poole väiksem seatud eesmärgist ja jääb veel üle kahe korra alla Euroopa Liidu eesrindlikele innovatsiooni riikidele. Ettevõtjate TA investeeringute kasvu eeltingimus on ettevõtjate huvi ja võimekus TA tegevusi läbi viia ja äriliselt rakendada. Ettevõtjate huvi ja võimekus sõltuvad esmajoones sellest, kas ettevõtjad näevad rakendusuuringutes viisi või vahendit kuidas oma ettevõtja tulu ja äri kasvatada ning sellest, kas tal rakendusuuringute läbiviimiseks piisavalt ressurssi, sealhulgas teadmised, oskused, inimesed, aparatuur, raha või oskusi ressurssi kaasata. Käesoleva meetmega välja töötatava rakendusuuringute toetusskeem katab ära erinevad ettevõtjate TA tegevuse kitsaskohad, toetades ettevõtjate TA tegevusi, rahastades ettevõtjate vajadustele vastava TA teenuse taristu loomist ja aidates ettevõtjatel ellu viia üleeuroopalist tähtsust omavaid arendusprojekte (edaspidi IPCEI projekt). Rakendusuuringute toetusega aidatakse ettevõtjatel rakendusuuringuid ja nendega seotud tootearendust ette valmistada, läbi viia ja projektiga loodud intellektuaalomandile esmakaitset saada. Lisaks toetatakse ettevõtjatele TA tegevuse teenuste pakkumiseks vajamineva taristu loomist ja IPCEI projektid on projektid, millel on Euroopa Komisjon andnud IPCEI teatise alusel heakskiidu või projektid, mille kohta on Euroopa Komisjonile esitatud IPCEI riigiabi saamiseks eelteatis ja mida rahastatakse üldise grupierandi määruse TA projektide riigiabi tingimuste alusel. Rakendusuuringute toetusi rakendatakse rakendusuuringute programmi (edaspidi RUP programm) kaasaabil. RUP programm pakub ettevõtjatele tuge rakendusuuringute projektide initsieerimisel, ettevalmistamisel ja läbiviimisel, sealhulgas rakendusuuringute Eesti ja rahvusvaheliste partnerite leidmisel, intellektuaalomandi küsimustes, tehnoloogilistes küsimustes. Eelnõu otsene sihtgrupp on Eesti äriregistrisse kantud ettevõtjad, kelle äriline edukus sõltub sellest, et nende tooted, teenused ja tehnoloogiad oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ja kes vajavad tuge, sealhulgas teenuseid ja rahalist toetust rakendusuuringute ja tootearenduse projektide elluviimisel. Tegevuse kaudseks sihtgrupiks on ettevõtjatele TA teenuste pakkujad, kelleks on TA asutused ja ettevõtted, ülikoolid, eriti ülikoolides tegutsevad tehnosiirde grupid, tehnoloogia arenduskeskused, inseneribürood ja muud tehnoloogiaalast arendusteenust pakkuvad organisatsioonid. Eelnõuga sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning toetuse taotleja, partneri ja toetuse saaja kohustused ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused. Tegevusi rahastatakse nii jooksva avatud taotlemise kui ka taotlusvoorude raames. Toetuse andmist on kavandatud ellu viia üle-eestilisena ning tõhusa koostöö raames on võimalikud ka TA projektid kahe liikmesriigi ettevõtjate või liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingus osaleva riigi ettevõtjate vahel. Eelnõu valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus koostöös. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert Kaie Nurmik (e-post: [email protected], telefon: 639 7651) ja nõunik Andres Kikas (e-post: [email protected], telefon: 715 3402), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste keskuse tiimijuht Alice Liblik (e-post: [email protected], telefon 5569 6862). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak ning Ettevõtluse ja innovatsiooni Sihtasutuse vanemjurist Terje Kleemann (e-post: [email protected], telefon: 627 9340), jurist Kadri Kuus (e-post: [email protected], telefon 627 9543). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 28 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) üldsätted; 2) toetuse andmise tingimused; 3) toetuse taotlemine ning taotluste menetlemine; 4) aruannete esitamine, toetuse maksmine; 5) toetuse saaja, partneri, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused ning toetuse tagastamine. 1. peatükk Üldsätted Eelnõu § 1 kehtestab määruse eelnõu kohaldamisala. Eelnõu sätetsatakse ettevõtjate rakendusuuringute ja nendega seotud tegevuste, ettevõtjatele TA teenuseid pakkuva TA taristu ning IPCEI projektide toetuse andmise tingimused ja korra. Toetatavad tegevused loovad läbi lisaressursside ettevõtjatele eelduse ise rakendusuuringuid ellu viia ja teiselt poolt muudab ettevõtjatele huvidele vastav TA taristu TA teenuse ettevõtjatele paremini kättesaadavaks ja oma ärilistest huvidest lähtuvate projektide elluviimiseks kasutatavamaks. IPCEI projektid aitavad ettevõtjaid üleeuroopalistesse väärtusahelatesse, muutes kättesaadavaks kõrgtasemelise tehnoloogialase teadmise ja avades uusi ärililisi kontakte. Eelnõu §-s 2 sätestatakse riigiabi reeglid, mida toetuse andmisel järgitakse, sealhulgas riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ja neid sätestavad dokumendid. Määrusega antav toetus võib olla kas riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (edaspidi üldine grupierandi määrus) mõistes, vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) mõistes või riigiabi Euroopa Komisjoni 19. juuni 2014 teatise „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust” (edaspidi IPCEI teatis) mõistes. Lisaks sätestatakse selle paragrahviga riigiabi regulatsioonist lähtuvad tingimused, millal määrust ei kohaldata. Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt on eelnõu § 8 lõike 1 punktides 1−5 nimetatud tegevustele antav toetus kas riigiabi üldise grupierandi määruse artiklite 25, 26 või 28 alusel või vähese tähtsusega abi. Ja § 8 lõike 1 punktis 6 antav toetus riigiabi IPCEI teatise või üldise grupierandi määruse artikli 25 alusel. Eelnõu §-s 9 sätestatud abikõlblikud kulud on jaotatud plokkideks ning iga plokk vastab kindlale § 8 lõikes 1 nimetatud tegevusele. Abikõlblike kulude kirjeldamisel on aluseks võetud üldise grupierandi määruses sätestatud abikõlblikud kulud tegevuste lõikes. Eelnõu § 3 määratleb ära toetuse andmise eesmärgi ja tulemused. Toetuse eesmärk on kasvatada ettevõtjate uute ärivõimalustega seotud TA tegevuse mahtu ja suurendada seeläbi ettevõtjate uuest või oluliselt muudetud tehnoloogiast, tootest või teenusest saadavat müügitulu. Eelnõuga toetatakse ka IPCEI projektide elluviimist. IPCEI projektide toetuse eesmärk on kasvatada ettevõtjate uute üleeuroopalise strateegilise tähtsusega toodete, teenuste või tehnoloogiate väljaarendamisega seotud TA tegevuse mahtu ning seeläbi tõsta ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõimet. Eelnõus sätestatakse kaheksa oodatavat tulemust, mis kaasnevad toetuse andmisega. Oodatavad tulemused on: erasektori rahastatud TA tegevuse kulutuste osakaalu kasv, TA tegevusega tegelevate ettevõtjate arvu tõus, ettevõtjate TA tegevusega tegelevate töötajate arvu kasv, ettevõtjate ja teadus- ja arendusasutuste (edaspidi TA asutus) vaheline teadmussiire suurenemine, Eesti TA asutuste rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse teenuste müügist saadava tulu kasv, ettevõtjate immateriaalne põhivara ja intellektuaalomandi väärtuse kaudu suurenemine. Toetuse andmise oodatav tulemusena arendatakse välja ka rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised uued või oluliselt muudetud tehnoloogiad, protsessid, tooted või teenused ning Eesti ettevõtjad osalevad IPCEI projektides TA tegevusi läbiviivate partneritena. Kuna rahastatakse erinevate valdkondade erinevaid tegevusi, sellest lähtudes saavutavad projektid ka erinevaid tulemusi. Näiteks erinevad ettevõtja rakendusuuringu projekti mõju ja tulemused TA teenuse pakkumiseks loodava taristu projekti mõjust ja tulemustest. Esimesel puhul on TA tegevuse tulemuse rakendaja ja sellest ärilise tulu saaja projekti elluviiv ettevõtja. Teisel puhul, kus eesmärk on luua ettevõtjatele võimalusi nende vajadustele vastavaid TA teenuseid sisse osta, rakendab TA tegevuse tulemusi ja saab majanduslikku kasu ettevõtja, kes kasutab TA taristu teenuseid. Eelnevast lähtudes on eelnõu § 13 lõikes 5 sätestatud, et eelnõustamisel, mis toetuse taotlemise eelduseks, saab positiivse eelhinnangu projekt, mis panustab vähemalt kolme eelnõuga sätestatud oodatava tulemuse saavutamisesse ja projektiplaan aitab saavutada § 3 lõigetes 1 või 2 toodud eesmärke. Eelnõu § 4 sõnastab määruses läbivalt kasutatavad mõisted. Määruses on lahti seletatud kaheksateist mõistet, mis on vajalikud määruse rakendamiseks. Esitatud mõistete defineerimisel on lähtutud üldise grupierandi määrusest, IPCEI teatisest ning Frascatti käsiraamatust. Samas on termineid täpsustatud ja kitsendatud. Näiteks sõnastab üldine grupierand rakendusuuringute mõiste järgmiselt – rakendusuuring on kavandatud uuringud või kriitilised uuringud uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete, protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuring hõlmab vajalike komplekssete süsteemide komponentide loomist ning võib sisaldada prototüüpide konstrueerimist laboris või olemasolevaid süsteeme simuleerivas keskkonnas, samuti katsetootmisliine; Antud sõnastus defineerib ainult rakendusuuringu tehnoloogilise sisu. Eelnõu on suunatud ettevõtjatele ja nende rakendusuuringute abil majandustulemuste paranemisele. Seetõttu on rakendusuuringute terminit kitsendatud. Määrusega toetatakse neid rakendusuuringu projekte, mis vastavad eelpool toodud tehnoloogilistele parameetritele ja millel on kindlaks määratud praktiline rakendus ja ettevõtjast tellija, kes kasutab saadud uut teadmist ärilisel eesmärgil. Lisaks on mõistena lahti seletatud taotluse esitamisele eelnev eelnõustamine. Eelnõustamise eesmärk on aidata taotlejal projekti taotlemiseks ette valmistada. Eelnõustamise käigus tutvustatakse toetuse saamise aluseid, juhitakse tähelepanu projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning antakse soovitusi ja tehakse ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. Eelnõustamine muudab toetuse taotlemise lihtsamaks ja toob kaasa vähem bürokraatiat nii ettevõtjale kui ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Eraldi mõistena on eelnõus toodud IPCEI projekti selgitav tähendus. Euroopa Komisjon annab liikmesriikidele loa IPCEI projektide rahastamiseks IPCEI riigiabi tingimuste alusel, tuues oma lubavas otsuses välja muu hulgas rahastavad tegevused, rahastamispuudujäägi. Projektid, mida Euroopa komisjon käsitleb IPCEI projektidena, kuuluvad üleeuroopaliselt olulistes valdkondadesse. Sellest lähtudes lubab Euroopa Komisjon rahastada liikmesriikidel neid projekte eelistingimustel. Euroopa Komisjoni IPCEI projektile antud lubav otsus on individuaalne ja kirjeldab ära tingimused, mille ulatuse liikmesriik võib IPCEI projekte rahastada. Liikmesriigid töötavad välja erinevaid ettevõtjatele suunatud abiskeeme, mille kaudu saab IPCEI projekte rahastada maksimaalselt Euroopa Komisjoni määratud rahastamispuudujäägi ulatuses. Eelnõus on selgitatud muu hulgas rahastamispuudujäägi mõiste. Rahastamispuudujääk on osa IPCEI projektist, mida tohib Euroopa Komisjoni IPCEI teatise alusel tehtud lubava otsuse korral avaliku sektori vahenditest rahastada. Rahastamispuudujäägi suuruse määrab Euroopa Komisjon oma riigiabi lubavas otsuses. Käesolev meede on suunatud IPCEI projektide TA tegevuste rahastamispuudujäägi rahastamiseks maksimaalselt 3 miljoni euro ulatuses. Kuna antud meetmega ei rahastata kogu IPCEI projekti rahastamispuudujääki, siis IPCEI projekti hindamisel antakse hinnang, kas tegevused, millele toetust taotletakse vastavad Euroopa Komisjoni otsuses lubatud tingimustele ja taotlejal on tegevusplaan ja vajalikud eelarvelised eeldused, et IPCEI projekt täismahus ellu viia ning kas projekti meeskonnal on projekti elluviimiseks vajalikud teadmised ja oskused. Lisaks IPCEI teatise alusel antavale riigiabile võib IPCEI projektidele anda riigiabi ka üldise grupierandi määruse artikli 25 alusel juhul, kui IPCEI riigiabi saamiseks on Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi eelteatis ja ta vastab kõikidele üldise grupierandi määruse tingimustele, sealhulgas toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, toetusmääras. IPCEI teatise alusel rahastatakse projektidele lisaks teistele TA tegevustele ka esmakordse tööstusliku kasutuselevõtu etappi. Eelnõu §-s 4 on esmakordne tööstuslik kasutuselevõtt defineeritud mõistena. Eelnõu §-id 5 ja 6 näevad ette, et toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Ühtlasi sätestatakse, et toetusega seotud teabe ja dokumentide edastamine toimub struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu. Eelnõu § 7 sõnastab koostööprojektide elluviimise tingimused. Koostööprojektide tingimused lähtuvad „Euroopa Komisjoni 27. juuni 2014 teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku” (ELT C 198, 27.06.2014, lk 1–29)“ (edaspidi teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik) sätetest, mille järgimisel ei saa ettevõtja kaudset riigiabi. Koostööprojektid on kõik projektid, mida kavandavad, viivad ellu ja mille tulemusi, mis vastavad nende panusele projektis, jagavad erinevad partnerid ühiselt. Eelnimetatud nõude järgimine on oluline selleks, et toetuse saaja ja partnerid ei saaks soodsatest koostöötingimustest tulenevalt teadus- ja arendusasutuste kaudu kaudset riigiabi. Vastav nõue võimaldab ühtlasi toetuse saajal, partneritel ning teadus- ja arendusasutustel leppida omavahel kokku, kas viimane panustab projekti: a) lepinguliste teadusteenuste osutamise ning teadusuuringute teostamise kaudu, ning mis puhul järgitakse raamistiku punkti 2.2.1. ning kolme pakkumuse küsimise nõuet; b) või koostöö kaudu, mis puhul järgitakse raamistiku punkti 2.2.2. ning teadus- ja arendusasutuse kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel. Juhul kui toetuse saaja ja TA asutus teostavad koostööprojekte ühiselt, ei saa toetuse saaja soodsatest koostöötingimustest tulenevalt teadusasutuse kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) osalev toetuse saaja ja partnerid kannavad kõik projekti kulud; 2) koostööprojekti tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigusi, võib laialdaselt levitada, või kui TA asutuse tegevuse tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused antakse TA asutusele täielikult üle; 3) kõik koostööprojekti tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused ja nendega seotud kasutusõigused jagatakse osapoolte vahel viisil, mis kajastab asjakohaselt nende poolt läbiviidavaid tegevusi, sissemakseid ja huve; 4) TA asutusele makstakse tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest turuhinnale vastavat tasu, kui teadusasutus annab nimetatud intellektuaalomandi õigused üle või võimaldab projektis osalevale toetuse saajale või ettevõttest partnerile neile juurdepääsu. TA asutusele mastavast tasust võib maha arvata osaleva toetuse saaja või ettevõttest partneri poolt teaduspartneri nimetatud projektis läbiviidud tegevuse kulude katteks tehtud rahalise või mitterahalise sissemakse väärtuse absoluutsumma. Lisaks tuleb välja tuua, et TA asutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest makstav tasu vastab turuhinnale, kui nimetatud tasu võimaldab TA asutusel kõnealustest intellektuaalomandi õigustest saada kogu majandusliku tulu ja kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) tasu suurus on kindlaks määratud konkurentsil põhineva avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva müügitehingu tulemusena; 2) sõltumatu ekspert kinnitab oma hinnangu põhjal, et tasu suurus on vähemalt võrdne turuhinnaga; 3) TA asutus tõendab, et ta on pidanud tasu üle turutingimustel läbirääkimisi koostöölepingu sõlmimise hetkel maksimaalse majandusliku kasu saamiseks, võttes samal ajal arvesse oma põhikirjalisi eesmärke; 4) juhtudel, kus koostööleping annab koostööprojektis osalevale toetuse saajale või partnerile koostööprojektis osaleva TA asutuse tegevuse tulemusena tekkivate intellektuaalomandi õiguste suhtes eesõiguse, on TA asutusel õigus küsida kolmandatelt isikutelt pakkumisi ja koostööprojektis osalev toetuse saaja või partner peab kolmandalt isikult soodsama pakkumise saamisel makstava tasu suurust vastavalt suurendama. Kuna TA tegevus on oma loomult esmakordne, siis paljudel juhtudel ei ole võimalik enne TA tegevuse algust lõpulikult ära määrata selle tulemusel tekkinud intellektuaalomandi õigust või turuhinda. Sellisel juhul peab partnerite vahel enne TA algust sõlmitud koostööleping sisaldama punkte, mille kohaselt on võimalik teistele partneritele makstava tasu suurus üle vaadata. Tasu üle vaatamisel tuleb lähtuda tekkinud intellektuaalomandi õigusest ja selle turuhinnast. 2. peatükk Toetuse andmise tingimused Eelnõu § 8 sõnastab määruse raames toetatavad tegevused. Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada määruse §-s 3 toodud eesmärke ja tulemusi. Toetatavateks tegevusteks on: 1) rakendusuuringu läbiviimine; 2) tootearenduse läbiviimine; 3) rakendusuuringu või tootearenduse tegevusele teostatavusuuringu läbiviimine; 4) rakendusuuringu või tootearenduse tegevuste tulemusel valminud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine; 5) ettevõtjatele TA teenuseid pakkuva TA taristu investeeringute teostamine; 6) IPCEI projekti elluviimine. Eelnõus on rakendusuuringute mõiste defineeritud vastavalt teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikule. Ettevõtjad saavad oma arendustöö tehnoloogilise taseme hindamiseks kasutada tehnoloogilise valmiduse tasemete (edaspidi TRL) skaalat.1 Siinkohal tuleb välja tuua, et lähtudes nii valdkondlikest eripäradest kui ka asjaolust, et arendustöö alati, millegi uue või uutmoodi tegemine, siis projekti tegevuste lõpliku tehnoloogilise taseme määrab ära valdkondlik ekspertiis. Rakendusuuringu ja tootearenduse tegevused paigutavad TRL skaalal vahemikku TRL3 – TRL7.  TRL 3 – oluliste näitajate ja kontseptsiooni katseline tõestus. Selgitus: Alustatakse aktiivsete analüütiliste ja laboratoorsete uuringutega. Näidatakse tehnoloogia üksikute komponentide tehnilist teostatavust piisavate andmete põhjal.  TRL 4 – tehnoloogia komponentide töö on kontrollitud laboris. Selgitus: Viiakse läbi tehnoloogia oluliste komponentide projekteerimine, arendamine ja nende laboris testimine. Tehnoloogia põhilised komponendid suudavad koos toimida. Viiakse läbi katsed täiemahuliste probleemide või andmekogudega, valmis on suhteliselt ebatäpne prototüüp, võrreldes eeldatava lõpptootega.  TRL 5 – tehnoloogia on kontrollitud asjakohases keskkonnas. Selgitus: Tehnoloogiat testitakse põhjalikult laboris ja asjakohases simuleeritud keskkonnas. Tehnoloogia põhilised komponendid on omavahel integreeritud. Valmis on suhteliselt täpne prototüüp, võrreldes eeldatava lõpptootega.  TRL 6 – tehnoloogia on demonstreeritud asjakohases keskkonnas. Selgitus: Tehnoloogia edasine arendamine toimub lähtuvalt reaalsetest probleemidest. Tehnoloogia on osaliselt integreeritud olemasolevate süsteemidega, loodud on piiratud mahus dokumentatsioon. Tehnoloogia võimalikkus on täielikult tõendatud asjakohases simuleeritud keskkonnas.  TRL 7 – tehnoloogia (prototüüp) on testitud ja demonstreeritud. Selgitus: Tehnoloogia demonstreerimine töökeskkonnas. Tehnoloogia on täielikult toimiv või peaaegu toimiv, selle enamik 1 European Commission Decision C (2014) 4995 of 22 July 2014. Horizon 2020 Work Programme 2018-2020: 19. General Annexes: Annex G. komponente on kättesaadavad demonstreerimiseks ja testimiseks ning on hästi integreeritud lisateenustega. Olemas on piiratud mahus dokumentatsioon. Teostatavusuuring on planeeritava rakendusuuringu või sellega seotud tootearenduse projekti potentsiaali hindamine ja analüüs. Teostatavusuuringu eesmärk on saada kindlust, kas planeeritav TA tegevus on tehnoloogiliselt teostatav ja selle tulemused äriliselt rakendatavad. Teostatavusuuringu käigus tehakse objektiivselt ja ratsionaalselt kindlaks projekti tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud ning selgitatakse välja projekti elluviimiseks vajalikud vahendid ja projekti eduväljavaated. Rakendusuuringud ja tootearendus on pikaajalised ja kallihinnalised tegevused. Seetõttu on oluline, et neid ellu viivad projektid oleks tehnoloogiliselt hästi ettevalmistatud. Lisaks vajab ettevõtja enne projekti algust teadmist, kas ja mil määral on arendustöö käigus valmiv uus toode, teenus, protsess või tehnoloogia majanduslikult tasuv ja turul konkurentsivõimeline, et selle teadmise põhjal otsustada, kas rakendusuuringu või tootearenduse projekt läbiviimine on põhjendatud või mitte. Teisisõnu kui eeluuringu tulemusel selgub, et projekt on tehnoloogiliselt teostamatu või projekti tulemusel puudub äriline väljund, siis selle teadmise alusel jääb saab otsustada, et projekti ja sellega seotud investeeringud tuleb jätta tegemata. Intellektuaalomandi esmakaitse tegevuseks saab toetust taotleda vaid juhul, kui projekti hõlmab ka kas rakendusuuringu või tootearenduse läbiviimist. Eraldiseisvana intellektuaalomandi esmakaitse taotlemisega seotud tegevusi määruse raames ei rahastata. VKEde puhul on intellektuaalomandi esmakaitse taotlemiseks võimalik anda toetust kas vähese tähtsusega abina või üldise grupierandi määruse artikli 28 alusel. Suurettevõtete puhul toetatakse intellektuaalomandi esmakaitsega seotud tegevusi vaid vähese tähtsusega abina. TA teenuseid pakkuva TA taristu investeeringute toetusega saab luua või edasi arendada ettevõtjate vajadusest lähtuvat taristut. Toetusega loodav taristu peab TA teenuseid pakkuma ja olema avatud ja kättesaadav erinevatele ettevõtjatele. Ainult taotleja TA tegevuse elluviimiseks vajaminevaid taristu investeeringuid määrusega ei toetada. Lisaks on ettevõtjatele kättesaadavusele on TA taristu investeeringu toetamisel oluline loodava taristu tehnoloogiline tase ja majanduslik tasuvus. Määrusega toetatakse üksnes ettevõtjatele rakendusuuringute ja tootearenduse teenuste läbiviimiseks vajalikku TA taristut – TRL tasemed 3-7. Välja arendatud uue toote, teenuse või tehnoloogia vastavuskatsete, sertifitseerimise, piloteerimise ja muu sedalaadi tegevuste taristu investeeringuid ei toetada. TA taristu investeeringute toetamisel järgitakse üldises grupierandi määruse artiklis 26 sätestatud tingimusi. Loodava või edasi arendatava TA taristu puhul on oluline TA teenuste majanduslik tasuvus. Teisisõnu peab loodaval taristul olema piisavalt suur hulk ettevõtjatest kliente, kes pakutavat TA teenust kasutavad, majanduslikult tasuv äriplaan ning seda toetav TA teenuse hinnastamismudel ja –põhimõtted. Äriplaanis sisalduva riski- ja konkurentsianalüüsi tuleb toetust taotleval ettevõtjal analüüsida olemasolevaid TA taristuid ja nende sobivust kavandatavat TA teenust pakkuda. Juhul kui eelpool toodud analüüsi tulemusel selgub, et toetusega plaanitud TA investeering ei ole majanduslikult tasuv, siis selliseid projekte määrusest ei rahastata, kuna antud meetmest toetatav TA taristu peab olema seotud üksnes majanduslikku väljundiga TA teenustega. Seega puuduvad kattuvused Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt rahastava TA taristutega. IPCEI projekti elluviimiseks saab toetust taotleda Euroopa Komisjoni eelnevalt IPCEI teatise alusel lubava otsuse saanud projektidele. Euroopa Komisjon annab oma otsusega loa liikmesriigil rahastada üleeuroopaliselt olulisi ja IPCEI mõistes otseste partneritena elluviidavaid projekte eelistingimustega. Euroopa Komisjoni lubav otsus toob välja igale projektile ja taotlejale individuaalsed rahastamistingimused, sealhulgas rahastamispuudujäägi, mille ulatus tohivad liikmesriigid toetust anda. Käesoleva määrusega rahastatakse IPCEI projekti TA tegevusi ja esmase piloottaritus loomist kui sellega kaasneb jätkuv TA tegevuste elluviimine. Kuna määrusest taotletav toetus ei pruugi katta kogu Euroopa Komisjoni lubatud rahastamispuudujäägi osa ja teisi ette nähtud tingimusi, siis toetuse taotlemisel tuleb taotlejal esitada vastav teave ja kinnitus. IPCEI projektid, millele Euroopa Komisjon ei ole teinud IPCEI riigiabi saamiseks lubavat otsust, aga kes on esitanud Euroopa Komisjonile vastava riigiabiloa taotluse, saavad toetust taotleda ka üldise grupierandi TA projektidele antava riigiabi tingimuste alusel. Eelnõu §-s 8 tuuakse välja, et vastavalt üldise grupierandi määruse ja IPCEi teatise tingimustele ei tohi taotleja projektiga seotud võtta kohustusi ja alustada tegevusi enne taotluse esitamist ja Euroopa Komisjonilt IPCEI teatise alusel lubava otsuse saamist. Juhul kui IPCEI projekt taotleb üldise grupierandi alusel antavat riigiabi, siis peab oleme enne taotluse esitamist saadetud Euroopa Komisjonile IPCEI teatise alusel riigiabi saamiseks vastav riigiabi loa taotlus. Eelnõu § 8 sätestab lisaks, et tootearenduse või rakendusuuringu projekte saab ellu viia ka tõhusa koostöö raames, tuues välja tingimused, millal projekt hõlmab tõhusat koostööd. Tõhus koostöö on üks koostööprojektide elluviimise võimalus ja sellest lähtudes tuleb tõhusa koostöö tegemisel järgida §-is 8 sätestatud tingimusi. Tõhusa koostöö, kus projekti elluviimises ja selle tulemuste rakendamises osaleb rohkem partnereid, sealhulgas VKEd ja tehakse võrdväärsete partneritena, kas piiriülest või teadusasutustega koostööd, on läbi erinevate projekti tulemusi rakendavate partnerite projekti mõju suurem kui ühe ettevõtja projektil. Tõhusa koostöö toetamise tingimused lähtuvad üldise grupierandi määrusest. Eelnõu § 9 määratleb määruse abikõlblikud kulud ja nendega seonduvad tingimused. Eelnõus igale määrusega toetatavale tegevusele on sätestatud eraldiseisev abikõlblike kulude nimekiri. Abikõlblike kulude valimisel on lähtutud üldise grupierandi määruse ja IPCEI teatise tingimustest, kitsendades ja täpsustades tingimusi. Lõikes 2 nimetatud rakendusuuringute, tootearenduse ja neid ettevalmistava teostatavusuuringute ning üldise grupierandi määruse alusel toetust saavate IPCEI projektide kulud peavad vastama üldise grupierandi määruse artikkel 25 lõike 3 punktis a sätestatud tingimustele. Eelnõuga on sätestatud kõik määruse abikõlblikud kulud. Kulud, mida pole määruses nimetatud, on mitteabikõlblikud. Sellest põhimõttest lähtudes pole määruses eraldi sättena mitteabikõlblike kulusid välja toodud, välja arvatud lõikes 10 mitteabikõlbliku kuluna nimetatud käibemaks. Lisaks toob eelnõu välja, et abikõlblikuks saab lugeda kulusid, mis on sätestatud taotluse rahuldamise otsuses, mis on põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatavad ning mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus. Abikõlbliku kulu eest peab olema tasunud kas toetuse saaja või partner, tehes seda, kas projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul peale projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Lõikes 9 nähakse ette, et projekti partnerite vaheliste tehingute ja seotud isikutega tehtud tehingute kulud ei ole abikõlblikud. Seotud isikute võib teha tehinguid üksnes siis see on projekti eesmärkide saavutamiseks vältimatu ja see ei kahjusta projekti teisi osapooli. Läbipaistvuse suurendamiseks ja menetluse, sealhulgas järelkontrolli lihtsustamiseks peavad kõik abikõlblikud kulud olema tasutud pangaülekandega. Viimati nimetatud nõue ei kehti amortisatsioonikulude kohta. Amortisatsioonikulude puhul tuleb lähtuda üldise grupierandi määruses sätestatud tingimustest ja raamatupidamise heast tavast. Eelnõule on lisatud sätted, mille kohaselt kuludokumentide alusel kulude hüvitamisel on abikõlbliku kuludokumendi miinimumsumma 100 eurot. Kõikide eelpool nimetatud sätete eesmärk on tagada rakendamise läbipaistvus ja kuluefektiivsus nii toetuse saajate kui ka teiste rakendussüsteemi osapoolte jaoks. Kuludokumentide miinimumsumma kehtestamisel lähtuti varasemast kogemusest ettevõtjate rakendusuuringute projektide toetamisel ning sarnaste meetmete kulude struktuurist. Tabel 2. Struktuurivahendite perioodi 2014-2020 ettevõtjate TA tegevusega seotud toetusmeetmete kulude struktuur 2014-2021. a. Skeem Projektid Kulu- Kuludoku- Alla 100 Alla 100 Osa- e arv doku- mentide euroste euroste kaal mentide kogusumma kuludoku- kuludoku- (sum- arv mentide mentide ma) arv summa Tehnoloogia arendus- keskuste toetamine 6 26 617 51 456 524 9 990 383 696 0,7% Klastrite toetamine 12 5 505 9 444 668 1 583 42 698 0,5% Ettevõtjate rakendusuuri ngute ja toote- arenduse toetamine (RUP) 16 646 3 279 961 50 3 326 0,1% Ettevõtte arengu- programm 257 18 341 103 171 423 3 241 103 538 0,1% Ettevõtja toote- arenduse toetus (SF+COVID) 62 2 391 15 845 393 484 24 210 0,2% Arendusosak 259 957 6 708 699 90 1 981 0,0% Innovatsiooni osak 579 795 2 887 076 21 52 0,0% Allikas: SFOS Eelnõu § 10 kehtestab toetatavate tegevuste toetuse suuruse ja osakaalu projekti maksumusest ning sellega seotud tingimused. Rakendusuuringu, tootearenduse ja TA taristu investeeringu projekti taotletava toetuse minimaalne summa on 100 000 eurot ja maksimaalne summa on 2 miljonit eurot. Ühtlasi näeb määrus ette, et eelpool toodud ette antud vahemikus määrab iga taotlusvooru minimaalse ja maksimaalse toetussumma projekti kohta Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutus, kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Selline lähenemine võimaldab läbi viia suuantud taotlusvoore, mis lähtub projektide valdkondlikest eripäradest. IPCEI projekti elluviimiseks taotletava toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on üks kolmandik IPCEI taotlusvooru eelarve mahust. Eelnõu § 10 lõigetes 4-10 on sätestatud toetatavate tegevuste toetuse määrad lähtuvalt toetuse saaja ja partneri tüübist ning suurusest ja projekti raames toetatavatest tegevustest ning nendega seotud riigiabi tingimustest. Kõrgeimat toetuse määra rakendatakse tõhusa koostöö raames elluviidava projektile, kus väikeettevõtja toetuse osakaal on 80%. Intellektuaalomandi esmakaitse ja TA taristu investeeringute projektide toetuse maksimaalne osakaal on 50%. IPCEI projektide toetuse osakaal sõltub Euroopa Komisjoni lubavas otsusest ja seal toodud tingimustest. Euroopa Komisjoni otsuses on näidatud muu hulga kogu IPCEI projekti eelarve, projekti rahastamispuudujääk. Rahastamispuudujääk on projekt eelarve osa, mida projekti elluviiv ettevõtja ise katta ei suuda ja/või mille riigipoolne toetamine on põhjendatud ja ei tekita põhjendamatuid konkurentsieeliseid teiste turutingimustel tegutsevate ettevõtjate ees. Eelnõuga sätestatakse, et IPCEI toetuse osakaal ei saa olla suurem kui IPCEI projekti rahastamispuudujäägi osakaal kogu IPCEI projektis. IPCEI projekti, mida rahastatakse üldise grupierandi TA projektidele antava riigiabi tingimuste alusel, peab toetuse maksimaalne osakaal vastama sama paragrahvi lõigetes 4−8 sätestatud tingimustele. Eelnõu § 11 kehtestab projektide abikõlblikkuse perioodi pikkuse. Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning millal tehakse projekti elluviimiseks vajalikud kulud. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 36 kuud, mida saab mõjuval põhjusel pikendada maksimaalselt 6 kuu võrra. Projekti pikendamisel peab taotleja saavutama projekti taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärgid. 3. peatükk Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele Eelnõu § 12 toob välja toetuse taotlemise tingimused. Antud paragrahvis määratletakse, et toetust saab taotleda, kas jooksavalt või voorupõhiselt. Toetuse taotlemise viis sõltub rahastatavast tegevusest, ettevõtete prognoositavast huvist ja sellega seotud nõudlusest, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eraldatud eelarve mahust ja sellele seatud tingimustest. Juhul kui prognoositav ettevõtjate huvi ja võimekus mingit tegevust ellu viia ületab eelarvelisi võimalusi, viiakse kõikidele ettevõtjatele võrdsete võimaluste loomiseks taotlemine läbi taotlusvoorudena. Jooksvat taotlemist rakendatakse eelkõige rahaliselt väiksemahuliste ja ajakriitiliste projektide rahastamiseks. Jooksev taotlusvoor koos sinna esitatud projektide menetlemise ja hindamisega, kus projektid samaaegselt üksteisega konkureerivad, on ajamahukas. Seetõttu võivad väiksemahulised projektid pikas menetlusprotsessis oma päevakajalisuse kaotada. Samas on käesolev määrus suunatud ennekõike suuremahuliste ja kõrge tehnoloogilise riskiga ning ärilisest vajadusest lähtuvate rakendusuuringute ja sellega seotud tootearenduse projektide rahastamiseks. Mistõttu seatakse määrusega piirang, et ettevõtja saab taotleda jooksvalt toetust üks kord kolme kalendriaasta jooksul alates taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast. Lisaks sätestaks, et Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kehtestab enne taotlusvooru avamist vooru toetuse eelarve, kestvuse ning voorus taotletava toetuse minimaalse ja maksimaalse summa, kooskõlastades need eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Taotlusvooru puudutav vajalik informatsioon, sealhulgas taotlusvooru avamis- ja sulgemiskuupäev avaldatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse oma veebilehel. Voorupõhise taotlemise korral peab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast teavitama vähemalt 20 kalendripäeva enne taotlusvooru algust. Taotlusvooru väljakuulutamisel teavitab Ettevõtlus ja Innovatsioon Sihtasutus, milliste tegevustele antud taotlusvoorus toetust saab taotleda. Eelnõus toodud tegevustele saab korraldada eraldi taotlusvoore, mis võivad ka ajaliselt kattuda. Näiteks samaaegselt võib toimuda ettevõtjate rakendusuuringute ja sellega seotud tootearenduse ja IPCEI projektide toetusvoor. Taotlusvoorude väljakuulutamine sõltub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sihtotstarbelisest eraldisest. Lisaks toob eelnõu eraldiseisvalt välja, et IPCEI projektide rahastamiseks eraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sihtotstarbelise eelarve. Juhul kui sihtotstarbeline eelarve on ammendunud või muudel põhjustel, saab IPCEI projekt osaleda ettevõtjate rakendusuuringute ja sellega seotud tootearenduse taotlusvoorudes ja taotleda toetust tavapärases korras, järgides vastavaid määruse tingimusi. Eelnõu §-is 13 sõnastatakse eelnõustamise tingimused. Eelnõuga nähakse ette, et taotleja peab enne taotluse esitamist läbima eelnõustamise. Eelnõustamise käigus vaadatakse, kas plaanitavad tegevused on hinnanguliselt teostatavad ja tulemused saavutatavad. Sealjuures on oluline rõhutada, et eelnõustamine ei tähenda taotlejale hinnangu, vaid soovituste andmist. Eelnõustamise läbimine per se ei anna taotlejale eelist taotluste hindamisel ning eelnõustamisel antud seisukohad, arvamused ei ole Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele hilisemas menetluses siduvad. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus annab projektiplaanile positiivse eelhinnangu, siis kui projektiplaan aitab kaasa meetme eesmärgi täitmisele, milleks on ettevõtjate ärilise väljundiga TA tegevuse mahu suurendamine, et selle kaudu teenida senisest suuremat müügitulu. IPCEI projektid peavad olema suunatud üleeuroopalise strateegilise tähtsusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljaarendamisega seotud TA mahu kasvatamisele. Teise tingimusena peab projekt panustama vähemalt kolme määruses sätestatud oodatava tulemuse saavutamisesse. Eelhinnangu andmisel võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kaasata eksperte, kes annavad projektile tehnoloogilise hinnangu. Eelhinnangu andmine ei ole kohutuslik jooksva taotlemisega taotlusvoorudes. Jooksvaid taotlusvoore rakendatakse väiksemahuliste projektide rahastamiseks, kui eelarvelised vahendid võimaldavad ja sellega ei kitsendata suuremahuliste projektide ligipääsu toetusele. Lisaks rakendatakse jooksvat taotlusvooru IPCEI projektide rahastamiseks, millele on juba eelnevalt Euroopa Komisjon teinud lubava riigiabi otsuse. Eelnõu §-s 14 esitatakse nõuded taotlejale ja partnerile. Vastavalt eelnõu tingimustele saab toetuse taotlejaks olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing. Taotlejal on õigus projekti elluviimisesse kaasata ka partnereid, kelleks saavad olla äriühingud, muud eraõiguslikud juriidilised isikud või teadusorganisatsioonid ja teadmisi levitavad organisatsioonid või teadusasutused. Eelnõu § 14 sätestab samuti vähese tähtsusega abi ning üldise grupierandi määrusest tulenevad piirangud taotlejale ning partnerile. Üldise grupierandi määruse kohaselt ei anta abi taotlejale, kes on raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes või kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus ja see otsus on tähtaegselt täitmata. Vähese tähtsusega abi arvestust peetakse abi saaja kohta, mis tähendab seda, et taotlejale, partneritele kõigi erinevate meetmete kaudu antud vähese tähtsusega abi peab vastama §-s 15 sätestatud tingimustele. Sealjuures on oluline jälgida piiranguid, mis kehtivad kontserni kuuluvatele partneritele vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhete korral. Eelnõu §-s 15 sätestatakse nõuded taotlusele. Taotlus peab vastama kõikidele määruse tingimustele ja olema esitatud ettenähtud korras ja vormis. Taotlus peab muu hulgas sisaldama kirjeldust selle kohta, kuidas planeeritavad tegevused panustavad käesolevas määruses toodud eesmärkide ja tulemuste saavutamisesse. Taotluse osa on ka taotleja projektiplaan, milles esitatakse ülevaade tellitavate/läbiviidavate rakendusuuringute ja/või tootearenduse või TA taristu mahust ja sisust. Projektiplaan sisaldab tegevuskava, kus on kirjeldatud rakendusuuringu või tootearenduse põhieesmärgid, uuringu teaduslik uudsus, peamised meetodid, eeldatavad tulemused ja nende rakendamine. Projektiplaanis peab olema toodud info uuringu läbiviijate kohta ning juhul kui uuring tellitakse teenusena, siis peab projektiplaanis sisalduma info uuringut läbiviiva TA partneri uurimisrühma või teadlaste ja insenertehniliste töötajate kohta ja neile koostööst tekkiv lisaväärtus. TA taristu projektiplaan peab sisaldama infot loodava taristu tehnoloogiline sisu, selle seotusest juba olemasoleva taristuga, TA taristu teenuseid pakkuva meeskonna tehnoloogiliste teadmiste, oskuste ja pädevuste kirjeldust, loodava TA taristu majanduslikke ja mittemajanduslikke tegevuste osakaalu ja jaotust, taristu ligipääsetavust ja kasutuspõhimõtted erinevatele kasutajatele, taristu toimimise või kasutamise eest vastava tasustamise põhimõtteid ja vastavust turuhindadele. Lisaks kuulub projektiplaani juurde taotleja äriplaan vastavalt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kehtestatud näidisele rakendusuuringu või tootearenduse tulemuste kasutamise kohta. TA taristu projektiplaani äriplaani osas tuleb taotlejal muu hulgas esitada teenuste hinnastamismudel. IPCEI projektide puhul peab taotlus sisaldama lisaks teavet, et Euroopa Komisjonile esitatud riigiabiloa taotlus või Euroopa Komisjonile esitatud riigiabiloa taotlus on saanud Euroopa Komisjoni heakskiidu ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus teha riigiabiloa taotluse esitanud asjakohasele riigiasutusele päring asjakohasele dokumentatsioonile ligipääsu saamiseks. Eelnõu § 16 kirjeldab, kuidas toimub taotluse menetlemine. Taotluse menetlemine koosneb taotluse registreerimisest, taotluse menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest, taotluste hindamisest, hinnangu andmisest riigiabi osas ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest, taotluse osalisest või kõrvaltingimusega rahuldamisest. Antud paragrahvis sätestatakse taotluse menetlusprotsessi käigus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse poolt läbiviidavad tegevused ja tähtajad. Näiteks lõige 3 näeb ette, et taotluse menetlemise tähtaeg on jooksava taotlemise 40 tööpäeva ja voorulise taotlemise korral 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgumisest. Põhjendatud juhtudel on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel õigus tähtaega pikendada kuni 10 tööpäeva võrra. Eelnõu § 17 sätestab, millistel tingimustel on võimalik taotleja, partner ja taotlus nõuetele vastavaks tunnistada, samuti asjaolud, mille esinemisel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks. Eelnõu § 18 sätestab rakendusuuringu või tootearendusi tegevuste hindamise. Eelnõu §-i 18 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluste hindamiseks moodustada hindamiskomisjoni, kooskõlastades selle koosseisu eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kaasab taotluste hindamiseks eksperte. Hindamiskomisjoni koosseis tehakse avalikuks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid, kes on seotud projekti, taotleja või partneriga, ei osale vastava projekti hindamisel. Lisaks ei osale projekti hindamisel hindamiskomisjoni liikmed, kellel on projektis läbiviidava TA tegevusega seotud ärihuvid. Sama paragrahvi lõikega 5 sätestatakse hindamiskomisjoni ülesanded, milleks on: 1) teha ettepanekuid projektide rahastamiseks, osaliseks või kõrval tingimustega rahastamiseks või rahastamata jätmiseks; 2) analüüsida projektide edukust ja kvaliteeti ning teha põhjendatud juhtudel Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ettepanekuid projektide eesmärkide, tegevuskava, eelarve muutmiseks või täiendavate tingimuste seadmiseks. Hindamiskomisjonil on õigus teha Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ettepanek taotluse täpsemate rahastamistingimuste osas taotlejaga läbirääkimiste pidamiseks ning samuti võib hindamiskomisjon teha ettepaneku projektile täiendavate tingimuste seadmiseks. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kaasab hindamisprotsessi nii tehnoloogia kui ka majanduseksperte. Tabel 3. Rakendusuuringu või tootearenduse projektid valikukriteeriumid Valikukriteeriumid Osakaal koondhindest 1. projekti mõju määruse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti mõju Eesti ettevõtjate TA investeeringute suurendamisele, projekti mõju ja olulisus üleeuroopalise projektina, projekti mõju taotleja ja 20% projekti mõju valdkondlikule arengule rahvusvahelises võrdluses ja projektiga seotud väärtusaheleatele, projekti mõju valdkondade-ülesele koostööle, projekti mõju TAIE fookusvaldkondade eesmärkide täitmisesse. 2. projekti majanduslik mõju ettevõtjale ja ettevõtja võime projekti tulemusi majanduslikult rakendada, mille raames hinnatakse projekti mõju ettevõtja lisandväärtuse kasvule, projekti majanduslikku vajalikkust ja põhjendatust taotlejale ja partneritele, projekti elluviimisega kaasnevat majanduslikku tulu, 45% taotleja ärimudeli muutust ja sellega kaasnevat majanduslikku tulu tulevikus, äriplaani asjakohasust, taotleja ja partnerite võimekus äriplaani ellu viia ja projekti tulemusi äriliselt rakendada ja taotleja võimekust rahastada projekti tulemuste rakendamist. 3. projekti tehnoloogiline põhjendatus ja teostatavus, mille raames hinnatakse toote, teenuse, tehnoloogia või protsessi uuenduslikkust ja tehnoloogilisi eeliseid võrreldes samaväärsete toodetega, arendusplaani tehnoloogilist taset koos läbiviidavate tegevuste kirjelduse ja ajakava asjakohasusega, projekti 35% läbiviimse metoodikat ja teostatavust, uuringu läbiviiva meeskonna rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimise teadmisi, oskusi ja varasemaid kogemusi, projekti elluviimiseks vajaliku taristu olemasolu ning projekti eelarve põhjendatust. 4. projekti mõju säästvaarengu eesmärkide saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti mõju jätkusuutliku energia, 10% säästva tootmise ja tarbimise ning kliimamuutuste vastaste lahenduste väljaarendamisesse Tabel 4. TA taristu hindamiskriteeriumid Valikukriteeriumid Osakaal koondhindest projekti mõju määruse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele, mille raame hinnatakse loodava TA taristu mõju Eesti ettevõtjate ärilisel eesmärgil läbiviidava TA tegevuse mahu 45% kasvule, TA teenuste kättesaadavust ettevõtjatele, loodava TA taristu mõju valdkonna ja valkondadeülesele tehnoloogilisele arengule projekti majanduslik mõju ettevõtjale ja ettevõtja võime projekti tulemusi majanduslikult rakendada, mille raames hinnatakse loodava TA taristu majanduslikku jätkusuutlikust, 25% pakutavate TA teenuste mahtu, loodava TA taristu äriplaani ja hinnastamismudelit ning TA taristu ligipääsetavust ja avatust erinevatele kasutajatele projekti tehnoloogiline põhjendatus ja teostatavus, mille raames hinnatakse loodava TA taristu tehnoloogilist taset ja 30% uuenduslikkust, TA taristu TA teenuseid pakkuva meeskonna tehnoloogilisi teadmisi, oskusi ja pädevust Projekte hinnatakse skaalal 0-4 punkti. Projektide koondhinne moodustub valikukriteeriumitele antud hinnete kaalutud keskmisest. Hindamisprotsess on etapiline. Projektide hindamisel saadud hinnetele on seatud alumine lävend, millest madalama hinde saanud projekt järgmisesse hindamisetappi edasi ei liigu. Vastavalt eelnõule teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse mitterahuldamise otsuse hindamiskomisjoni kaasamata, kui vähemalt ühe tabelites 3 ja 4 nimetatud esimese ja kolmanda hindamiskriteeriumi kaalutud keskmine hinne, mille on andnud hindamisse kaasatud eksperdid, on alla 2,0 punkti ning teise hindamiskriteeriumi ekspertide kaalutud keskmine hinne alla 2,5 punkti. Sarnaselt ekspertide hindamisetapile, rakendatakse hinnete alumist lävendit ka hindamiskomisjoni töös. Juhul kui vähemalt ühe tabelites 3 ja 4 esimese ja kolmanda hindamiskriteeriumi hinne on alla 2,0 punkti või teise hindamiskriteeriumi hinne alla 2,5 punktivõi taotluse koondhinne on alla 2,50 punkti, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse mitterahuldamise otsuse. Jooksva taotlemise korral on eeltoodud lävendi ületanud projektid saanud hindamiskomisjonilt heakskiidu, et projekt vastab määruse tingimuste ja nende rahastamine aitab saavutada määruse eesmärke. Voorulise taotlemise puhul reastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotlused lõpliku paremusjärjestuse saamiseks hindamiskomisjonis saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest. Võrdse koondhinde saanud taotluste korral saab pingereas kõrgema koha väiksema taotletava toetuse summaga projekt. Projekti rahastamine sõltub vooru eelarvest ja projekti kohast pingereas. Detailne hindamisprotsess reguleeritakse hindamismetoodikaga. Enne taotlusvooru avamist kooskõlastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus hindamismetoodika Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja teeb hindamismetoodika kättesaadavaks oma veebilehel. Hindamismetoodika avalikustamine aitab ettevõtjatel ette valmistada projekte, sealhulgas planeerida ajaliselt tegevuskava ning muid TA projektiga kaasnevaid tegevusi. Lisaks tagab hindamismetoodika avalikustamine läbipaistvuse ning võrdse kohtlemise kõikidele taotlejatele. Seetõttu on oluline, et hindamismetoodika oleks kättesaadav enne taotlusvooru avamist ja kõikidele potentsiaalsetele taotlejatele sarnasel moel. Eelnõu § 19 sätestab IPCEI teatise alusel riigiabi saavatele projektidele rakendatava lihtsustatud hindamiskorra. Enne määruse alusel toetuse taotlemist on IPCEI projektid ära hinnatud ja Euroopa Komisjon on andnud neile lubava otsuse IPCEI riigiabi saamiseks. Seetõttu rakendatakse IPCEI projektidele lihtsustatud hindamist, kus antakse hinnang, kas IPCEI projekt vastab tingimustele ja täidab kõik ette antud kriteeriumid. IPCEI projekt peab vastama kõikidele järgmistele kriteeriumitele: 1) projekt vastab Euroopa Komisjoni IPCEI teatise alusel tehtud lubava otsuse tingimustele ja aitab ellu viia taotleja äriplaani; 2) taotlejal on tegevusplaan ja vajalikud eelarvelised võimalused või eeldused, et viia ellu Euroopa Komisjonilt IPCEI teatise alusel lubava otsuse saanud tegevusi; 3) projekti elluviival meeskonnal on projekti elluviimiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused. Kui tekib vajadus täiendava ekspertiisi järele, on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel õigus kaasata hindamiseprotsessi eksperte. Eelnõu §-s 20 on kirjeldatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused. Hindamistulemuste põhjal otsustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, kas rahuldada taotlus taotletud mahus või rahuldada taotlus osaliselt või kõrvaltingimustega või jätta taotlus rahuldamata. Samuti on eelnõu §-s 20 kirjeldatud, mida märgitakse ja täpsustatakse taotluse rahuldamise otsuses ning taotluse rahuldamata jätmise otsuses. Paragrahvis on välja toodud, et taotluste rahuldamata jätmise otsused tehakse ka eelarve lõppemisel. Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse tingimused, kuidas tehakse vastavad otsused jooksva või voorupõhise taotlemise korral. Eelnõu § 21 kirjeldab, millistel juhtudel ja tingimustel võib taotluse osaliselt või kõrvaltingimusega rahuldada. Taotluse osalise rahuldamise korral peab taotleja andma nõusoleku toetussumma või projekti vähendamiseks. Samas peab taotleja projekti osalise rahastamise korral saavutama kõik taotlemisel ära toodud projekti eesmärgid ja saavutama oodatavad tulemused. Juhul kui taotleja ei nõustu taotluse osalise rahuldamisega, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kuna tegemist on arendusprojektidega mille tulemused võivad olla ka negatiivsed on olemas võimalus rahastada taotlust kõrvaltingimusena etapiviisiliselt või näha ette projektile eelnevaid täiendavaid tegevusi, mis peavad olema ellu viidud enne projekti algust. Eelnõu §-s 22 nähakse ette taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused. Eelnõu sätestab, et toetuse saaja on kohustatud taotlema taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuskava muutub olulisel määral või kogueelarves tehtav muudatus on suurem kui 20 000 eurot või muutuvad summad erinevate riigiabi liikide lõikes. Muudel ja eelnõus sätestamata juhtudel võib toetuse saaja taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet muuta ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata, küll aga teavitades sellest eelnevalt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist. Lisaks võib taotluse rahuldamise otsust muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Eelnõu §-s 22 on nimetatud ka juhud, millal Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. Toetuse saaja peab siis saadud toetuse kohaselt tagastama. Samuti on antud paragrahvis sätestatud, et projektile eraldatud toetuse summat võib suurendada §-is 10 toodud maksimaalsete toetussummadeni, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk võimaldab toetuse summa suurendamist. Siinkohal on oluline, et järgitakse toetuse andmise tingimuste määruses ja horisontaalsetes õigusaktides toodud nõudeid taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavaks tunnistamise kohta. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel peab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus veenduma, et muudatuse tulemusena ei ilmneks asjaolu, mille korral algset taotlust ei oleks rahuldatud, sealhulgas ergutava mõju tingimuste mittetäitmine. Vähese tähtsusega abi ja/või riigiabi andmisel tuleb taotluse rahuldamise otsuse muutmise käigus kontrollida ka vastavate nõuete täitmist. Lõikega 9 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Punktides 1-5 viidatakse, millistel juhtudel taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistatakse. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks osaliselt rahuldatud, taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata, kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või ei suudeta seda täita, toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse kasutamist ei ole ette nähtud tingimustel võimalik jätkata ning toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. Samuti tunnistatakse kogu taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui sellest tulenevad kõik õigused ja kohustused lõpevad, näiteks täistagasinõude korral. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab järgima proportsionaalsuse ja ärakuulamise nõudeid, kuid arvestusega, et taotluse rahuldamise otsus ei tohiks jääda kehtima selliselt, et see oleks vastuolus eelnõus sätestatuga. Tahtlikult valeandmete esitamise avastamisel tolerants puudub, mis tähendab, et sellise asjaolu avastamisel tuleb taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada. Eelnõu § 23 näeb ette taotlejale ja toetuse saajale õiguse ärakuulamisele. Taotleja saab esitada oma seiskohad ja argumendid enne taotluse osalist rahuldamist ja taotluse rahuldamata jätmist. Välja arvatud juhud, kui selle põhjuseks on taotluses esitatud andmed ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabe ja selgitused. Toetuse saajal on ärakuulamise õigus enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja enne taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist. Siia ei kuulu olukorrad kui toetuse saaja taotleb muudatusi ise ja tema taotlus rahuldatakse täismahus. 4. Peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmine Eelnõu § 24 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused. Toetuse saaja esitab kahte tüüpi tegevusaruandeid, milleks on vahe- ja lõpparuanne. Vahe- ja lõpparuande vormid avaldatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehel. Aruannete esitamine toimub e- toetuse keskkonna kaudu. Aruandeperiood on üldjuhul kuus kuud, kuid täpsemad aruannete esitamise tähtajad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Vahearuandes tuuakse välja projektis ellu viidud tegevuste kirjeldus võrrelduna taotluses planeerituga ning täiendav teave projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta. Projekti vahearuanded on kumulatiivsed, sisaldades infot ka varasemate perioodide tegevuste kohta. Lõpparuanne sisaldab aga kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta. Rakendusuuringut või tootearendust hõlmavate projektide vahe- kui ka lõpparuannete hindamisse võib vajadusel kaasata ka eksperte. Projektid, mille kestvus on kuus kuud või vähem, esitatakse vaid lõpparuande. Täiendavalt on eelnõus ette nähtud võimalus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nõudmisel esitada aruandeid ka projekti elluviimise järgselt, mille alusel saab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus hinnata toetuse mõju projektide elluviimisel. Aruannete menetlemiseks on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ette nähtud 30 tööpäeva. Eelnõu § 25 kirjeldab toetuse maksmise korda. Toetuse saajad esitavad maksetaotluse struktuuritoetuste registri e-toetuse keskkonna kaudu mitte sagedamini kui kord kvartalis. Toetus makstakse toetuse saajale vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele tegelike kulude või omafinantseeringu ulatuses tasutud kuludokumentide alusel. Tegelike kulude alusel makstakse toetust peale tegevuste läbiviimist ja sellega kaasnevate abikõlblike kulude kandmist. Toetuse väljamaksmiseks tuleb toetuse saajal esitada ka kas vahe- või lõpparuanne, mille kinnitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Peale eelloetletud tegevuste tegemist esitab toetuse saaja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse, mille alusel toetus välja makstakse. Omafinantseeringu ulatuses tasutud kuludokumentide alusel toetuse maksmisel on toetuse saajal kohustus esitada kulu täielikku maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul toetuse makse saamisest arvates. Kulu tegemise ja maksmise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus peatada järgmise maksetaotluse menetlemise või nõuda toetuse tagastamist. Palgakulude ja kaasnevate maksude korral esitatakse maksmist tõendavad dokumendid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele kümne kalendripäeva jooksul pärast kaasnevate maksude tasumist. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus menetleb maksetaotlused 30 tööpäeva jooksul. Lisaks näeb eelnõu ette olukorrad, millal Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse. Juhul kui taotluse rahuldamise otsus on tehtud kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse täitmist. 5. peatükk Toetuse saaja, partneri ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused ning toetuse tagastamine Eelnõu § 26 sätestavad toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused. Toetuse saajal on õigus saada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Põhiliste toetuse taotlemiseks vajalike dokumentide kohta töötab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus välja vormid. Eelnõu § 26 sätestab muu hulgas, et kui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust, siis peab toetuse saaja või partner esitama toetuse väljamakset saamiseks maksetaotluse koos vähemalt kolme võrreldava hinnapakkumisega üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse, kui tehingu summa ilma käibemaksuta on 30 000 eurot või rohkem. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb maksetaotlusele lisada põhjendus, miks kolme hinnapakkumist ei olnud võimalik esitada. Lepinguliste teadusuuringute ja –teenuste sisse ostmisel peab toetuse saaja või partner järgima teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku (2014/C 198/01) punktis 2.2.1. sätestatut. Vastava nõude järgimine on oluline selleks, et projekti arendustegevuses osalevad toetuse saajad ja partnerid ei saaks soodsatest koostöötingimustest tulenevalt teadus- ja arendusasutuste kaudu kaudset riigiabi. IPCEI teatise alusel IPCEI projekti toetuse saaja toetuse peab taotlemisel muudest riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu teise institutsiooni või fondi eelarveallikatest kuludele, mida käesoleva määruse alusel ei toetata, tagama, et eri eelarveallikatest saadav toetus kokku ei ületa toetuse saaja Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud üleeuroopalist huvi pakkuva projekti rahastamispuudujääki. Eelnõu § 27 sätestab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus kontrollida projekti järelevalve teostamise raames toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ning territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on ka rida erinevaid kohustusi nagu näiteks on ta kohustatud korraldama taotlusvoorude läbiviimist, sealhulgas koostama vajalikud juhendid, vormid, töökorrad ja tegema need taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks; seirama pidevalt meetme tegevuse rahalisi jääke; koguma ja esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülevaateid toetusmeetme jooksavast rakendamisest ning osalema mõjuanalüüsi läbiviimisel; menetlema toetuse kasutamise aruandlust, sealhulgas läbi vaatama toetuse saaja poolt koostatud projekti vahe- ja lõpparuanded. Samuti peab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid kümme aastat alates viimasest taotluse rahuldamise otsusest. Eelnõu §-iga 28 reguleeritakse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud mitteabikõlbliku kulu katteks või muul toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel. Toetuse tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusaktiga. Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks siis, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub mitteabikõlblikuks. Näiteks sama kulusumma on hüvitamise aluseks juba olnud, kulu liik ei ole abikõlblik, kulu liik on abikõlblik, kuid see ei ole seotud toetatava tegevusega. Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks ka siis, kui selgub, et toetust on välja makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Sellisel juhul kaalutlusõigus, kas teha toetuse tagasinõudmise otsus või mitte, puudub. Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud toetuse saaja kohustust või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud või võib mõjutada kulude abikõlblikkust. Siin peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik üheselt võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada. Näiteks on kahjustatud rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõtet. Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, ei tekita see fakt üksi veel iseenesest alust teha otsus toetus tagasi nõuda, kuid on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ajendiks, et hinnata, kas käimasoleva projekti toetatav tegevus jääb sealjuures pooleli, mõjutab see projekti elluviimiseks vajalikku finantssuutlikkust (sh vajalik haldus- ja toimimissuutlikkus) või projekt viiakse lõpuni, eesmärgid saavad täidetud. Lõike 2 kohaselt ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse või kui toetuse saaja ise avastas, teatas ning tagastas mitteabikõlbliku kulu Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ehk täidetud on kõik toetuse vabatahtliku tagastamise tingimused. Juhul kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel ei ole võimalik rikkumise rahalise mõju suurust hinnata, võib ta kaalutlusõigusele tuginedes vähendada toetust protsentuaalselt rikkumise raskusega. Lõike 4 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvestades 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse. Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tuleb toetuse tagasinõudmise otsus tunnistada kehtetuks. Seda ka seetõttu, et kui määratud toetust toetuse tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks viia toetatavad tegevused lõpuni. Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid selgitada ehk ta eelnõu § 24 kohaselt ära kuulata. Lõigetega 7 ja 8 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse tagasimaksmise ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Toetuse saaja võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamise kava. Tagasinõutud toetuse tagasimaksmise ajatamisele kohaldatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 48 lõikeid 4 ja 6. Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, kuid see ei saa olla pikem kui 12 kuud. Põhjendatud vajadusel võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kooskõlastades selle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga määrata ka pikema tagasimaksmise aja. Lõike 13 kohaselt juhindutakse ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti. Ebaseadusliku riigiabi korral tuleb toetus tagasi maksta koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artikli 14 lõikele 2, mille rakendamissätted on Komisjoni määruse nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artiklites 9–11. Toetuse saaja turupositsiooni taastamiseks tuleb toetus tagastada koos liitintressiga ehk eelneval aastal kogunenud intressilt tuleb samuti tasuda intressi, mille rakendamise nõue tuleneb Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklist 11. Aluseks tuleb võtta toetuse maksmise ajal rakendatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud intressimäär. Toetust saanud toetatavate tegevuste puhul tuleb ebaseaduslik riigiabi seega tagastada liitintressiga alates päevast, kui ebaseaduslik abi maksti, ning intressi määraks tuleb võtta komisjoni riigiabi viite- ja diskontomäär. Liitintressi tuleb maksta kuni toetuse tagasimaksmiseni. Lõike 14 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise otsustamiseks ja vormistamiseks jätta kolme aasta pikkuse varuaja ehk toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest. Lõige 15 teeb lõikest 3 erisuse ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral, sealhulgas vähese tähtsusega abi puhul. Sellisel juhu võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9– 29), artikli 1 punktis f nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli 1 punktis g sätestatut. Ebaseaduslik riigiabi on uus abi, mis ei ole eraldatud kooskõlas riigiabi reeglitega. Väärkasutatud abi on abi, mida ei ole kasutatud kooskõlas toetuse andmise tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu järgib järgmisi Euroopa Liidu määruseid ja õigusraamistikke: 1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks; 2. Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. 3. Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020 teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1–9). 4. Määruse mõjud Meetmest rahastatavate projektide toel läbiläbiviidavate tegevuste tulemusel kasvab Eesti ettevõtjate majanduslikult oluliste rakendusuuringute ja tootearenduse maht. Ettevõtjate äriliselt olulised teostatavusuuringud, rakendusuuringud ja tootearenduse tegevus on suunatud nii ettevõtja kui ka laiemalt turu jaoks uute toodete, teenuste, tehnoloogiate või ettevõttesiseste protsesside välja töötamisele. See omakorda aitab kaasa Eesti ettevõtjate toodete ja teenuste muutumisele tehnoloogiamahukamaks ja seeläbi kallihinnalisemaks, aidates nii ettevõtjatel teenida suuremat müügitulu ja riigil suuremat maksutulu. Toetusskeemi toel kasvav ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse maht aitab kasvatada ka Eesti ülikoolide ja TA asutuste teenitavat tulu ja luua sellega täiendavaid töökohti ja väljundit teadlastele ja inseneridele. Meetme toel elluviidavad IPCEI projektid aitavad Eesti ettevõtjaid rahvusvahelistesse võrgustikkesse ja suurendavad ettevõtjate tulu ning aitavad tõsta lisandväärtust. Lisaks on IPCEI projektid üleeuroopliselt olulise tähtsusega ja nende elluviimine aitab kaasa Euroopa Liidu tehnoloogilise konkurentsivõime kasvule, omades seega otsest üleeuroopalist mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamise eest vastutab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Projektide kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad ja partnerid.. Määruse rakendamise, sealhulgas taotluste menetlemise, projektide elluviimise ja kulude ning aruannete kontrollimis seotud kulud eraldab Majandus- Ja Kommunikatsiooniministeerium. Määrus ja sellega antav toetus on üks osa rakendusuuringute programmist RUP. RUP koosneb kahest põhitegevusest – virtuaalsest rakendusuuringute keskusest ja ettevõtjate rakendusuuringute toetusmeetmest. Virtuaalse rakendusuuringute keskuse ülesanne on aidata ettevõtjatel initsieerida, ette valmistada ja ellu viia rakendusuuringu projekte. Virtuaalse rakendusuuringute keskuse tööd rahastatakse eraldiseisavalt Perioodi 2014-2020 ja Perioodi 2021-2027 struktuuritoetuste vahenditest. Käesoleva määruse rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid riigieelarvesse. 6. Määruse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Rahandusministeeriumile riigiabi tingimuste vastavuse kooskõlastamiseks. Haridus- ja Teadusministeerium ja Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus edastas ettepanekud eelnõu täiendamiseks. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ...määruse nr… „Ettevõtjate rakendusuuringute toetamine“ eelnõu seletuskiri Lisa KOOSKÕLASTAMISEL ESITATUD MÄRKUSTEGA ARVESTAMISE TABEL Ettepanek/märkus Esitaja Arvestatud /mittearvestatud põhjendus 1) Eelnõu § 2 lg 2 p 3 ning § 8 Rahandusministeerium Arvestatud lg 6 vahel on vastuolu. Esimesena mainitud sätte järgi kohaldatakse TA taristu investeeringute teostamisele grupierandi määruse artiklit 26 või VTA määrust. Kuid § 8 lg- s 6 järgi menetletakse taotlust artikli 26 kohaselt. Kuigi on võimalik, et taotlejale antakse vähese tähtsusega abi. Lõike 6 eesmärk jääb arusaamatuks, sest paragrahvi pealkirja järgi otsustades peaks selles olema loetletud toetatavad tegevused, aga lg 6 sisu on midagi muud. Seletuskirjast ei selgu, mis oli lõike 6 mõte. Ettepanek on jätta lg 6 paragrahvist 8 välja. 2) § 15 lg 2 – taotluses peab Rahandusministeerium Arvestatud olema lisaks märgitud taotletava toetuse suurus ja projekti kulud. Projekti jaoks vajalik riigivahenditest taotletav rahasumma on üldise grupierandi määruse art 6 lg 2 kohustuslik teave. 3) § 15 lg 4 p 2 ettepanek Rahandusministeerium Arvestatud asendada läbivalt „riigiabi loa taotlus“ „riigiabi teatisega“. Riigiabi loa taotluse all silmas peetavat dokumenti nimetatakse konkurentsiseaduses riigiabi teatiseks. Samade mõistete kasutamine teeb õigusaktide rakendamise lihtsamaks 4) § 9 lg 2 – teen ettepaneku Rahandusministeerium Arvestatud teha vastav viide eelnõus või selgitada seletuskirjas, et kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse artikli 25 alusel, peavad kulud vastama üldise grupierandi määruse artikkel 25 lõike 3 punktis a sätestatule. 5) § 27 lg 2 – lisada Ettevõtluse Rahandusministeerium Arvestatud ja Innovatsiooni Sihtasutuse kohustuste hulka, et juhul, kui riigiabi antakse teadustaristu investeeringuteks üldise grupierandi määruse artikli 26 alusel ning teadustaristut kasutatakse nii majandus- kui mittemajandustegevuseks, kehtestab Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutus järelevalve- ja tagasimakse mehhanismi kogu teadustaristu eluea jooksul, millega tagatakse, et kohaldatavat toetuse osakaalu ei ületata majandustegevuse osa suurenemise tõttu võrreldes toetuse andmise ajal ette nähtud olukorraga. Vastav nõu tuleb GBER artikli 26 punktist 7. 6) Osa toetuse eelarvest jagada Rahandusministeerium Selgitame. Määruse kaudu väljapoole Tallinna ja antakse ettevõtjatele toetust 3le Harjumaad tegutsevatele tegevuste rühmale: ettevõtjatele ja arvestada, et 1. ettevõtete TA tegevused, sh Harjumaale antava toetuse rakendusuuringud ja sellega osakaal ei ületaks 50% voorude seotud tootearendus, neid kogumahust. ettevalmistavad eeluuringud 7) Kuue kuu möödumisel alates Rahandusministeerium ning projekti käigus välja taotlusvooru väljakuulutamisest võib töötatud intellektuaalomandi rakendusüksus väljaspool esmakaitse. Tallinna ja Harjumaad 2. ettevõtetele TA teenuseid tegutsevate ettevõtjate pakkuva taristu rajamine. projektide eelarve vabajääki 3. IPCEI projektide kasutada ka Tallinnas ja elluviimine. Harjumaal tegutsevate ettevõtjate projektide IPCEI projektide elluviimisel rahastamiseks. toetatakse neid projekte, mis on 8) Samuti palume arvestades Rahandusministeerium eelnevalt saanud Euroopa asjaolu, et esimeses Komisjonilt lubava riigiabi taotlusvoorus suurema osa otsuse. Kuna IPCEI projektid väljastpoolt Harjumaad peavad omama üleeuroopalist esitatud taotlustest mõju, siis Euroopa Komisjon ei moodustasid Tartu maakonna võtta luba riigiabi otsuse ettevõtete esitatud taotlused tegemisel arvesse, projekti ning paljud muude Eesti-sisest elluviimise maakondade ettevõtted asukohta, siis IPCEi projektide hakkasid taotlusi sisestama rahastamisel ei ole võimalik alles siis, kui voor vahendite Rahandusministeeriumi lõppemise tõttu sulgus, seetõttu ettepanekut rakendada. võiks MKM alternatiivina kaaluda ka määruse Ettevõtete TA tegevuste täiendamist selliselt, et Harju- elluviimiseks ja TA taristu ja Tartumaa taotluste maht investeeringute toetus kokku ei ületaks 60% voorude jagatakse toetusvoorudena, kogumahust. Teises voorus mille tulemusena rahastatakse rahastati vaid ühte projekti projekte vastavalt pingereale. väljaspool Tallinnat ja Tartut. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus peab taotlused ära menetlema 60 tööpäeva jooksul alates vooru sulgemisest. Seega jääb ebaselgeks kuidas ja millise eelarve vabajääk tuleks suunata Tallinna ja Harjumaa ettevõtete rahastamiseks. Selgitame lisaks, et antud määrusega antavad toetuse eelarve on osa tekkepõhisest eelarvest, mis kajastub eelarveaastas väljamaksete põhiselt. Seega ei ole Rahandusministeeriumi ettepanekud rakendatatavd. Vastavalt struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna andmetele toetati ettevõtete rakendusuuringute ja tootearenduse meetme kaudu I taotlusvoorus kokku 23 projekti, millest 9 projekti viidi ellu Tallinnas ja Harjumaal, 9 projekti Tartus ja Tartumaal, 2 projekti Ida-Virumaal, 1 Jõgevamaal, 1 Raplamaal ja 1 Viljandimaal. II taotlusvoorus rahastati kokku 30 projekti, millest 19 projekti Tallinnas ja Harjumaal, 5 projekti Tartumaal, 3 Ida-Virumaal, 1 Järvamaal, 1 Pärnumaal ja 1 Saaremaal. Seega on Rahandusministeerium väide, et II taotlusvoorus rahastati ainult 1 projekti väljastpoolt Tallinna ja Tartut ebatäpne ja eksitav. Vastavalt eelmistele märkustele, saavad ettevõtjad TA tegevusele toetust taotleda taotlusvoorudes, Seega on tagatud, et kõikide maakondade ettevõtjatel on võrdsed võimalused. Ja ei osutu tõeks Rahandusministeeriumi kartus, et paljud muude maakondade ettevõtted hakkavad taotlusi sisestama alles siis, kui voor vahendite lõppemise tõttu suletakse. Täiendava märkusena tuleb välja tuua, et vastavalt Rahandusministeeriumi ettepanekule ja juhindudes Riigi Tugiteenuste Keskuse praktikast, määratakse projekti regionaalne jaotus vastavalt sellele, kus projekti tegevusi ellu viiakse. Võttes aluseks kahe esimese taotlusvooru tulemused, siis ca pool projekti mahust viiakse ellu või ostetakse sisse Eesti ülikoolidelt või TA asutustelt, mis asuvad Tallinnas ja Tartus, määrates sellega projekti maakondliku asukoha. 9) Haridus- ja Haridus- ja Arvestatud. Seletuskirja ja on Teadusministeerium Teadusministeerium täiendatud. kooskõlastab Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtjate rakendusuuringute toetamine“ eelnõu. Siiski soovime tähelepanu pöörata, et teadus- ja arendustegevuse taristu on spetsiifiline, kuna selle soetamine ja ülalpidamine on kallis. Teisalt amortiseeruvad seadmed suhteliselt kiiresti ning kiiresti võib muutuda ka tehnoloogia. Kuna toetus hõlmab avalikke vahendeid ning silmas tuleks pidada vahendite säästliku kasutamise põhimõtet, tuleks taristuga seotud taotluste hindamisel tähelepanu pöörata juba olemasolevale teistest, näiteks HTM poolt rahastatud, meetmetest toetatud taristule, selle potentsiaalile ja turul pakutavatele teenustele. Käesoleval ja eelmisel rahastamisperioodil on teadus- ja arendusasutused saanud võimaluse sisustada tipptasemel taristu mitmetes riigile olulistes valdkondades ning nii käesoleval kui sellele järgneval perioodil on rahastatud tegevusi, mis on suunatud teadus- ja arendustegevuse taristu avamisele välistele kasutajatele, sealhulgas ettevõtetele. Palume seda aspekti arvestada taotlustele esitatavate nõuete ning hindamiskriteeriumite kirjeldamisel ning tuua seletuskirjas selgelt välja seosed teiste olemasolevate ja kavandatavate meetmetega, mille raames TA taristute soetamist ning teenuste arendamist toetatakse. 10) Sätestada meetme Ettevõtlus ja Innovatsiooni Arvestatud. Määrusega on määrusesse võimalus Sihtasutus loodud võimalus rakendada kuulutada välja jooksev avatud väiksemasummaliste taotlusvoor väikesemahuliste projektidele kiiremat ja rakendusuuringu projektide väiksema halduskoormusega toetamiseks. Ettevõtluse projektide menetlust. Vastavalt ja Innovatsiooni Sihtasutuse määrusele on ettevõtjal hinnangul tuleks võimalik taotleda eeltoodud väikesemahulise tingimustel abi üks kord kolme rakendusuuring u kalendriaasta jooksul. projektina määratleda projekti, millele eraldatud toetuse summa on vahemikus 100 000 eurot kuni 150 000 eurot ning mille kestvus ei ületa kahte aastat. Täiendavalt peab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus vajalikuks määruses välja tuua tingimus, mille kohaselt saab ühe projekti (üks valdkond/teema/arend us) kohta taotleda väikesemahulist rakendusuuringu toetust vaid ühel korral. Sealt edasivaatavalt on ettevõttel võimalik liikuda rakendusuuringute voorulisse taotlusvooru. Viidatud väikesemahuliste projektide hindamisele tuleks sätestada lihtsustatud hindamisprotsess, milles ei osale hindamiskomis jon ja väliste ekspertide kaasamine ei ole kohustuslik. 11) Hindamiskomisjoniga Ettevõtluse ja Innovatsiooni Arvestatud arutelu tulemusena teeme Sihtasutus ettepaneku kehtestada määruse § 18 lg 6 punktis 2 toodud hindamiskriteeriumi lävendiks 2,5 punkti. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning hindamiskomisjoni hinnangul on meetme eesmärgi st tulenevalt olulise tähtsusega ettevõtjate võime projekti tulemusi majanduslikult rakendada, see peaks peegelduma ka hindamiskriteeriumite lävendites. 12) Hindamiskomisjoniga Ettevõtluse ja Innovatsiooni Arvestatud arutelu tulemusena teeme Sihtasutus ettepanekud täpsustada määruse § 18 lg 6 punktis 1 toodud hindamiskriteeriumi sisu ning jätta välja hindamiskriteeriumist “projekti seotus ja mõju Eesti majandusele”. Meetme eesmärgist tulenevalt on hindamiskomisjoni ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni 13) Hindamiskomisjoniga Ettevõtluse ja Innovatsiooni Arvestatud arutelu tulemusena teeme Sihtasutus ettepanekud täpsustada määruse § 18 lg 6 punktis 3 toodud hindamiskriteeriumi sisu ning lisada hindamiskriteeriumi kirjeldusse ka projekti eelarve põhjendatuse hindamine, jättes vastava aspekti välja määruse § 18 lg 6 punktis 2 toodud kriteeriumi kirjeldusest. 14) Hindamiskomisjoniga Ettevõtluse ja Innovatsiooni Arvestatud arutelu tulemusena teeme Sihtasutus ettepanekud täpsustada määruse § 18 lg 6 punktis 2 toodud hindamiskriteeriumi sisu ning lisada hindamiskriteeriumi kirjeldusse ka projekti mõju loodavale lisandväärtusele ettevõttes, jättes vastava aspekti välja määruse § 18 lg 6 punktis 1 toodud kriteeriumi kirjeldusest. 15) § 9 lg 10: Ettepanek ümber Rahandusministeerium Arvestatud sõnastada: „(10) Kulu hüvitatakse kuludokumentide alusel, mille kuludokumendi abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on vähemalt 100 eurot.“ Praegune sõnastus on asjakohatu ses mõttes, et kuludokumendi abikõlblike kulude summa võib teoreetiliselt olla ka 5 €, aga sellise dokumendi alusel ei kavandata mu arusaamist mööda nende kulude hüvitamist (halduskoormuse vähendamiseks). 16) § 10 lg 11: valitsuskabineti Rahandusministeerium Selgitame. VV otsus ütleb, et otsuse kohaselt toetatakse IPCEI H2 projekte toetatakse IPCEI projekte riigi riigieelarveliselt maksimaalselt vahenditest mitte enam kui 2/3 2/3 kinnitatud kogueelarvest, määras. Ühel kolmest nn H2 mille Euroopa Komisjon on iga IPCEI projektist oli selles projekti jaoks heaks kiitnud. sättes viidatud Lisaks ütleb VV otsus, et rahastamispuudujääk suurem IPCEI projektide kui 2/3, ent kabinetiotsuse rahastamispuudujääk kaetakse kohaselt ei anta ka sellele erinevate meetmete kaudu, projektile toetust enam kui 2/3 millest RUP on ainult üks määras. Seepärast tuleks sätet toetusmeede. Lisaks RUPile täiendada, lisades selle lõppu: „ kasutatakse IPCEI projektide … osakaal, ent mitte enam kui rahastamiseks ka - Ida-Viru … protsenti“. ettevõtluse teadmusmahukuse toetust, CO2 kauplemistulu aastatel 2022–2026. RUPi IPCEI taotlusvooru eelarveks on planeeritud 10 mln ja seatud tingimus, et maksimaalne toetussumma ühe projekti kohta saab olla 1/3 taotlusvooru mahust, jäädes sellega oluliselt väiksemaks VV otsuses lubatud mahust. Seetõttu on oluline, et IPCEI projektide rahastamisel erinevatest meetmetest järgitakse lisaks EK lubavale otsusele ka juba tehtud rahastusotsuseid. Lisaks tuleb välja tuua, et mida suurema osa IPCEI projekti rahastamispuudujäägist katab ära RUPist antav IPCEI toetus, seda väiksemaks jääb teiste meetmete, sh CO“ kauplemistulu kasutamine osalus. Eelnevast lähtudes ei ole otstarbekas seada RUPi meetmes antud protsendiline piirang. 17) § 10 lg 1 ja 2 oleks Rahandusministeerium Arvestatud. otstarbekas kirjutada kas mõlemad summad sõnades või mõlemad summad numbrites, mitte üks üht- ja teine teistmoodi.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel