Vabariigi Valitsus
Peaminister Kaja Kallas
e-post:
[email protected]
Rahandusministeerium
Minister Keit Pentus-Rosimannus
e-post:
[email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Minister Taavi Aas
e-post:
[email protected]
Minister Andres Sutt
e-post:
[email protected]
Riigikogu rahanduskomisjon
Esimees Andrei Korobeinik
e-post:
[email protected]
Riigikogu majanduskomisjon
Esimees Kristen Michal
e-post:
[email protected]
koopia:
[email protected]
[email protected]
[email protected]
[email protected]
[email protected]
18.03.2022
Allkirjastatud digitaalselt ja edastatud e-postiga adressaatidele
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA), Eesti Logistika ja Ekspedeerimise
Assotsiatsiooni (ELEA), Autoettevõtete Liidu (AL) ja Eesti Õliühingu (ÕÜ) ühispöördumine
kiireteks lahendusteks diislikütuse rekordilise hinnatõusu mõjude vähendamisel
Eesti suurimaid rahvusvahelisi kaubavedajaid ühendavad esindusorganisatsioonid ERAA ja ELEA,
peamiselt Eesti siseriiklikule kauba- ja reisijateveole (sh rahvusvahelisele reisijateveole) keskendunud
ettevõtjaid esindav AL ning kütusesektori esindusorganisatsioon ÕÜ pöörduvad Vabariigi Valitsuse,
Riigikogu majandus- ja rahanduskomisjoni ning asjaga seotud ministeeriumite poole palvega leida
kiireid lahendusi diislikütuse erakordse hinnatõusuga kaasnevate mõjude tasandamiseks.
Valdavalt ettevõtluses kasutatava diislikütuse rekordhinnad tekitavad nii märkimisväärse
inflatsioonisurve kui ka vähendavad majandusaktiivsust. Seetõttu tuleks valitsusel koheselt arutada ja
leida võimalusi hinnasurve vähendamiseks. Vastasel juhul kerkib inflatsioonimäär, satuvad löögi alla
tuhanded töökohad veonduses ning väheneb Eesti ettevõtete konkurentsivõime, mille tulemuseks on
majanduse kokku tõmbumine.
Valdav osa Euroopa Liidu riikidest on täna arutamas võimalusi kütusehindade langetamiseks ning paljud
riigid on juba teinud otsuseid viia kütuste aktsiisimaksud Euroopa Liidus lubatud miinimumtasandile 33
senti/liitri kohta. Märgime, et meie regiooni veoettevõtete elujõulisus on veelgi suurema löögi all, kui
Lääne-Euroopa ettevõtete puhul. Kuna paljud ettevõtted teenindasid Venemaa ja Valgevene ning
samuti ka Ukraina turge, siis on sõjategevus ja kehtestatud sanktsioonid võtnud Eesti ettevõtetelt
arvestatavas mahus eksportturgude teenindamise võimaluse. Seetõttu on kiired ja tõhusad lahendused
Eesti veonduse ellujäämise osas võtmetähtsusega.
Märgime, et konkurentsivõimeline aktsiisipoliitika aitab märgatavalt tõsta Eesti eksporditulu ja üldist
majandusaktiivsust. 2020. aasta otsus viia diislikütuse aktsiisimäär tasemel 37,2 senti/liitri kohta tõi
kaasa maantee kaubaveost teenitud eksporditulu 7-kordse suurenemise – tänu aktsiisilangetusele
teenis Eesti 2021. aastal umbes 230 miljonit eurot rohkem eksporditulu kui kõrge aktsiisimaksuga
perioodil keskmiselt. Aktsiisimäära langetamine võimaldas reisijate- ja kaubaveoteenuseid pakkuvatel
ettevõtetel 2021. aastal suurendada oma eksporditulu kokku 239 miljoni euro võrra 2020. aastaga
võrreldes. Veondussektor oli selles vaates selgelt kõige suurema positiivse arenguga sektor
moodustades koguni 20% Eesti teenuste eksporditulu suurenemisest 2021. aastal1.
Lisaks sellele, et kõrgetel kütusehindadel on märkimisväärne negatiivne mõju veondussektori
majandustegevuse jätkusuutlikkusele, toob see kaasa ka kõigi kaupade ja teenuste hinnatõusu. Seda
hakkavad valusalt tundma eelkõige Eesti inimesed, kelle reaalne ostujõud väheneb. Viimase 6 kuu
keskmine inflatsioonimäär on Eestis olnud 9,4%, mis ületab ELi keskmist pea kahekordselt ja jääb alla
ainult Leedule2. Seetõttu on hinnatõus Eestis eriti suureks probleemiks ning kuna koguni üle 30% ELi
inflatsioonist tuleneb energiakandjate hinnatõusust 3, siis aitaks diislikütuse – mis moodustab ligi 80%
Eesti siseriiklikust vedelkütuste tarbimisest4 – hinna langetamiseks rakendatud poliitikainstrumendid (sh
maksulangetused) vähendada Eestis suureks majanduslikuks ohuks olevat üleüldist hinnatõusu.
Oleme teadlikud, et meie piirkonna riikide valitused on arutamas võimalusi kütusehindade negatiivse
mõju vähendamiseks – Rootsi ja Poola valitsus on juba otsuse teinud ja langetanud diislikütuse
aktsiisimäära erakorraliselt ELi miinimummäärani. Lisaks rakendavad mõlemad riigid ka muid võimalusi
transporditarbijate toetamiseks kõrge hinna kontekstis (nii käibemaksulangetus kui ka mitmesugused
otsetoetused). Sarnased diskussioonid käivad nii Leedus, Lätis kui ka Saksamaal. Lääne-Euroopa
riikide veondussektor on reageerinud äkilisele hinnatõusule streikide ja vedude peatamisega. Sellel on
omakorda ühiskonda ja normaalset majandustegevust destabiliseeriv mõju. Seetõttu on kiired
lahendused ka Eestis äärmiselt vajalikud, kuna meie veonduse jaoks on probleemid veelgi akuutsemad
ja teravamad seoses eksportturgude ära kukkumisega.
Kütusesektori esindusorganisatsioon ÕÜ märgib, et viimase kuu jooksul toimunud naftatoodete
maailmaturu hinnahüpe on eriti teravalt mõjutanud just diislikütuse hindasid, mis on täna
euronominatsioonis 36% kõrgemal tasemel kui enne Venemaa sõjalise kallaletungi algust 22.
veebruaril. Samal perioodi jooksul on Brenti toornafta tõus olnud üle kolme korra väiksem – 10%5. Kuna
Venemaal on eriti suur mõju just Euroopa (ja maailma) diislikütuse turule, siis on oodata kõrgete hindade
jätkumist ettenähtavas perspektiivis. Nii on just diislikütuse hinnatõusule vaja leida mõjusaid lahendusi,
sest parimate teadaolevate eelduste kohaselt jäävad hinnad keskmisest kõrgemaks kogu 2022. aasta
jooksul. Märgime, et juba veebruari hinnatase (kuukeskmisena 1,505 eurot/liitri kohta6) vähendas
siseriiklikku diislikütuse tarbimist 7-10% võrra ÕÜ baasstsenaariumiga võrreldes – seega on kõrgetel
hindadel märgatav mõju diislikütuse tarbimisele ja sellest lähtuvalt ka majandustegevusele.
1 Statistikaamet, VKT11: Teenuste eksport ja import teenuse liigi järgi. Külastatud: 16.03.2022
2 Eurostat, HICP - monthly data (annual rate of change). Külastatud: 17.03.2022
3 Eurostat, Euroindicators. Flash estimate - February 2022. 02.03.2022. Külastatud: 17.03.2022
4 Maksu- ja Tolliamet. Kütuse müügi koondandmed. Külastatud: 16.03.2022. Arvestatud 2021. aasta
mootoribensiini ja diislikütuse kogutarbimist megadžaulides
5 Allikad: Marketwatch ja S&P Global Platts
6 Allikas: EU Weekly Oil Bulletin
Pakume välja järgnevad lahendused:
1. Diislikütuse aktsiisimäära ajutine langetamine tasemele 33 senti/liitri kohta. Ajutine
langetus võiks kehtida vähemalt 30. septembrini, kuid selle juures peaks olema ka klausel
võimalusega vajadusel pikendada aktsiisilangetuse tähtaega juhul, kui väliskeskkond seda
nõuab.
2. Aktsiisitagastuse süsteemi kehtestamine ja võimaldamine veoettevõtetele. Selleks, et
hoida veohinnad tasemel, mis ei mõjutaks liigselt üldist hinnataset, majandusaktiivsust ja
võimaldaks konkurentsivõimeliselt sektoril edasi tegutseda on mõistlik lisaks aktsiisilangetusele
kaaluda ka veoettevõtetele aktsiisitagastuse skeemi rakendamist. Paljudes ELi riikides on
analoogne lahendus kasutusel, et hoida kontrolli all veoteenuse hindasid läbi ettevõtete reaalse
kütuse maksumuse vähendamise. Meedet saab disainida selliselt, kus see on seotud
diislikütuse maailmaturuhinnaga tagades ettevõtetele prognoositava kulubaasi ees ootava väga
ebakindla perioodi jooksul.
Oleme valmis tegema riigiga kohest, igakülgset ja aktiivset koostööd selle nimel, et leida lahendused
praegustele väga murettekitavatele tendentsidele. Loodame, et Valitsus leiab lisaeelarve läbirääkimiste
juures võimalusi selleks, et diislikütuse hinnahüppele leevendust tuua. Märgime, et tegu on nii
veondussektori käekäigu osas tähtsa teemaga kuid samas laiemalt ka kogu riigi majanduskeskkonda
väga palju mõjutava küsimusega. Samuti oleme seisukohal, et ajakriitilisus on antud küsimuses
võtmetähtsusega – otsused peaksid olema kiired ja mõjusad.
Pöördumisele alla kirjutanud:
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA)
juhatuse liige ja juhataja
Herkki Kitsing
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA)
nõukogu esimees
Jaak Kivisild
Autoettevõtete Liit (AL)
direktor
Villem Tori
Eesti Õliühing (ÕÜ)
tegevjuht
Mart Raamat
Saatja: ELEA Office <
[email protected]>
Saadetud: 18.03.2022 15:35
Adressaat: Kaja Kallas <
[email protected]>; Keit Pentus-
Rosimannus <
[email protected]>; Taavi Aas <
[email protected]>;
Andres Sutt <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>
Koopia: Riigikantselei <
[email protected]>; RAM Info
<
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>
Teema: Esindusorganisatsioonide avalik pöördumine Diislikütuse
hinnatõusust
Austatud ministrid ja riigikogu liikmed,
Käesolevaga edastab Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon
(ELEA) koos veondussektori esindusorganisatsioonide Eesti Rahvusvaheliste
Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) ja Autoettevõtete Liidu (AL) ning
Õliühinguga pöördumise diislikütuse hinnatõuga seoses ja pakume välja
lahendused. Loodame, et pöördumises esitatud argumendid ja statistika
nende toetuseks on Teile vajalikuks sisendiks eelarveläbirääkimiste
juures.
------Heade soovidega,Herkki Kitsing
ELEA juhatuse liige
+37256949262
ELEA - Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon
Peterburi Road 46 - 502
Tallinn 11415
EstoniaELEA on ametlik liige rahvusvahelises organisatsioonis - FIATA
International Federation of Freight Forwarders Associations
Käesolev kiri võib sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni ja on
mõeldud kasutamiseks ainult selle adressaadile. Kui antud sõnum ei ole
suunatud Teile, siis selle avaldamine, kopeerimine, levitamine või muul
viisil kasutamine on rangelt keelatud ning võib olla ebaseaduslik. Kui
saite selle kirja ekslikult, palun teavitage sellest koheselt saatjat
ning kustutage kiri oma süsteemidest.
The information in this communication may be confidential and is intended
solely for the use of the addressee. If you are not the intended
recipient you are hereby notified that any use, disclosure, copying,
distribution or taking any other action in reliance on the contents of
this information is strictly prohibited and may be unlawful. If you
received this e-mail in error, please contact the sender and delete the
material from your systems