dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 24. märts 2022
Viit
1.15-5/2022/1504-2
Registreeritud
24. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kraavihall OÜ
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2022
Vastutaja
Ülle Reidi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎RE Liiklusohutus.msg41 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Ülle Reidi </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=user4ca6cb69> Saaja: 'Tõnu Kassarits' Teema: RE: Liiklusohutus Vastuseks Teie selgitustaotlusele anda hinnang kohaliku omavalitsuse tegevuse õiguspärasusele projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmisel selgitan järgmist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saab täita vaid oma pädevusjärgseid ametiülesandeid. Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lõike 1 kohaselt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine, sealhulgas elamumajanduse ja ehituse valdkonnas ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Märgukirjade ja selgitustaotluste vastamisel juhindub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-st 3, mille kohaselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide (näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium konkreetsel juhul ehitusseadustiku (EhS)), nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Õigusalase selgituse andmisel selgitame õigusnormi tähendust, kuid ei lahenda õiguslikku üksikjuhtumit. Samuti ei ole õigusalane selgitus hinnangu andmine mingitele konkreetsetele asjaoludele. Seega saame siinkohal üksnes selgitada õigusnormi tähendust, kuid ei anna hinnangut kohaliku omavalitsuse tegevuse õiguspärasuse või õigusvastasuse kohta. Õigust mõistab Eesti Vabariigis põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus. Toote nõuetele vastavuse seaduse § 4 lõike 1 p 4 kohaselt on standard konsensuse alusel koostatud ja üldiseks ning korduvaks kasutamiseks standardiorganisatsiooni poolt vastuvõetud dokument, mis sisaldab tehnilist spetsifikatsiooni tegevuse või selle tulemuse kohta. Seega on standardi järgimine vaid üheks võimaluseks õigusaktis sätestatud eesmärkide saavutamisel. Standardi järgimine on vabatahtlik, kuid standardi järgimisega kaasnevad teatud hüved – vastavuse eeldus. See tähendab, et standardi järgimisel eeldatakse, et on tagatud ka õigusaktist tulenevate nõuete täitmine ning kohustatud isik ei pea hakkama tõendama valitud lahenduse sobivust, piisavust ega õigsust. Juhul, kui standardi nõudeid ei järgita, siis ka vastavuse eeldus ei kehti ning tuleb tõendada, et ehitusprojektile või ehitisele esitatavad nõuded on täidetud. Siiski ei pea nähtavust alati tagama just kruntimisega, nagu Teie kirjas oli väljendatud, selleks on ka muid võimalusi ja nähtavuskolmnurk võib tõepoolest ulatuda ka erakinnistule. Lisaks on olemas alternatiivseid lahendusi, kuidas nähtavuse probleemi lahendada (kiiruse vähendamine, peegli või stop/anna teed märgi paigaldamine jt). Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 on haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. HMS § 40 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist peab andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. HMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt on menetlusosaliseks ka isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik). Seega tuleb kaasamise käigus anda isikutele võimalus esitada arvamusi ja vastuväiteid ning isikul on võimalik otsustada, kas ta esitab arvamusi ja vastuväiteid või mitte. EhS kohaselt kaasab pädev asutus menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Seadus toob eraldi välja, millised isikud tuleb menetlusse kindlasti kaasata. Kindlasti kaasatavateks isikuteks on eelkõige isikud, kelle õigusi võib haldusakti andmine riivata (kinnisasja omanik ja piirneva kinnisasja omanik). EhS-ist tuleneb kohustus naaberkinnisasja omanike ära kuulamiseks ning kaasamise käigus tuleb anda isikutele võimalus esitada arvamusi ja vastuväiteid. Naaberkinnistu omanikud saavad kaasamise käigus vaidlustada eelkõige nende õiguste rikkumist, mis on haldusakti menetluse esemes (näiteks ehitise mittevastavus planeeringutele vms). EhS-is ei ole omaniku nõusolekut seotud ehitamise õiguspärasusega, sest EhS on oma olemuselt avalik-õiguslikke suhteid käsitlev seadus, mis ei peaks seadma haldusakti õiguspärasuse eelduseks asjaõiguslikke suhteid. Seega ei saa menetluses nõuda tõendeid selle kohta, kas kõik omanikud on haldusakti andmiseks andnud nõusoleku, sest selleks puudub seaduslik alus ning antud tõendite kontrollimine ei kuulu ehitusloa andmise kontrolliesemesse. Ehitusluba on avalik-õiguslik luba, mis ei saa öelda midagi eraõiguslike suhete kohta. Õigusaktidest ei tulene kohustust arvestada kõigi esitatud arvamustega. Kui kohalik omavalitsus ei arvesta esitatud arvamusega, peab ta seda põhjendama. Samuti peaks meie hinnangul kohalik omavalitsus ka põhjendama, miks konkreetne nähtavuskolmnurk ei ole antud haldusmenetluse esemeks. Siiski ei tähenda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusalase selgituse käigus antud hinnang seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Kui kohaliku omavalitsuse üksuse poolt välja antud haldusaktiga on rikutud isiku subjektiivseid õigusi, on isikul oma õiguste kaitseks õigus esitada vaie haldusakti välja andnud kohaliku omavalitsuse üksusele haldusaktis märgitud tähtaja jooksul või pöörduda kaebusega halduskohtusse. Üldjuhul on halduskohtusse pöördumise aeg lühike – reeglina on selleks 30 päeva alates haldusakti teatavakstegemisest. Kui kaebus esitatakse pärast halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaja möödumist, tuleb kaebuses esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused. Lugupidamisega Ülle Reidi Ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist From: Tõnu Kassarits <[email protected]> Sent: Wednesday, February 23, 2022 3:45 PM To: MKM info <[email protected]> Subject: Liiklusohutus Tere Ma palun teilt informatsiooni kas on seaduspärane et omavalitsus teostab linnatänavaga külgneva elamumaakrundi väljajagamise jättes EVS nähtavuskolmnurga rahuldamata neljaharulisel ristmikul. Juhulkui väljajagamiseks kasutatud kinnistu võimaldas pindalaliselt nähtavuskolmnurga rahuldamist. Seejuures jäeti lahtikruntimise menetluses võtmata naaberkatastriüksuse seisukoht. Eraldiseisvalt üleküsin kas on seaduspärane sellises situatsioonis elamumaakrundile projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamine. Eirates antud menetlustes naaberkatastriüksuse omaniku asjaomast vastuväidet. KOV haldusaktides antud teemat üldse ei käsitle. Mobiilivestluses KOV ütleb et nähtavuskolmnurk ei ole tema haldusmenetluste esemeks. Seetõttu jäetakse kasutamata isegi hetkeolukorras maakorralduslikult veel võimalikud leevendusmeetmed justnagu elamumaakrundil paikneva põõsasheki eemaldamine et parendada liiklusohutust ristmikul. Resümeerivalt seega üleküsin kas omavalitsus saab teostada järjendina enda haldusmenetlused kuni elamuotstarbelise ehitusõiguse väljastamiseni eirates koguaeg nähtavuskolmnurga teemat. Isegi juhulkui naaberkatastriüksus esitab vastuväiteid ja kinnistud pindalaliselt võimaldasid kasutada leevendusmeetmeid. Manuses on toodud aadress Suvila tn. 2 b Jõgeva paiknev kinnistu asendiplaan mis tekkis lahtikruntimise tulemina. Lahtikruntimise teostati aadress Suvila tn. 4 Jõgeva paiknevast kinnistust. Õigusküsimuse esemeks ei ole antud elamumaakrunt vaid üleüldiselt kas on seaduspärane sellises rahuldamata nähtavuskolmnurga situatsioonis teostada väljajagamist. Lugupidamisega Tõnu Kassarits Kraavihall OÜ Tel. +37256 693 856 [email protected] <mailto:[email protected]> www.kraavihall.ee <http://www.kraavihall.ee>
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →