Heiki Kalberg Teie 17.03.2022
AB Artes Terrae OÜ Meie 24.03.2022 nr 15-4/2797-1
[email protected]
Ökoduktide suudmealade
tingimuste ümarlaud
Austatud härra Kalberg
Pöördusite Rahandusministeeriumi poole üldplaneeringuga ökoduktide lähipiirkondade
tingimuste seadmise küsimuses. Toote välja vajaduse laiapõhjaliseks ümarlauaks, mille
tulemusel selguksid ühtsed tingimused kogu Eesti jaoks. Täpsemalt ökoduktide suudmeala
maa-alade määramise põhimõtted ja ökoduktide suudmealade metsa majandamise tingimused
üldplaneeringus.
Vastuseks selgitame järgmist.
I Varasematest temaatilistest aruteludest
Ökoduktide toimivuse küsimus on lahendamist vajavana selgelt esile toodud Transpordiameti
(TrAM) 19.08.2020. a. kirjaga nr 15-4/5331-2, millega amet pöördus Rahandusministeeriumi
(RaM), Keskkonnaministeeriumi (KeM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
(MKM) poole samasisulise murega. TrAM soovis ministeeriumide kiiret ja jõulist koostööd
rohevõrgustikuga seotud probleemidele lahenduste otsimiseks ja rakendamiseks. Ühtlasi
tõstatas TrAM vajaduse leida vastutav institutsioon ja tagada selle tõhus tegutsemine
rohevõrgustiku sidususe kaitsel ja arendamisel.
TrAM 19.08.2020. a. pöördumise järgselt algatas ja vedas RaM veebiarutelusid seotud
osapooltega, mida viidi läbi erinevas koosseisus neljal korral. Viimati 17. juunil 2021. a., kus
osalesid nii TrAM, MKM, KeM, KeA kui ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
(TTJA) ning Rail Baltic Estonia esindajad. Arutelul osalejad tõdesid tookord, et kahjuks ei
ole probleemile kiireid ega lihtsaid lahendusi, sellele vaatamata võeti plaani teemaga edasi
tegeleda. KeM möönis toona, et rohevõrgustiku sisulised küsimused olemuslikult kuuluksid
küll KeM pädevusse, ent antud ajahetkel puudus ressurss uue teema kureerimiseks.
II Rohevõrgustiku teemast üldplaneeringus
Kohalikul omavalitsusel on kohalike huvide ja väärtuste väljendamisel laialdane
planeerimisautonoomia, samas on kohaliku omavalitsuse planeeringute koostamisel aluseks
riiklikke huve väljendavad planeeringud. Vajadusel tuleb tagada kooskõla ka teiste ruumilist
aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega.
Üldplaneeringu koostamise alus on maakonnaplaneering (PlanS § 55 lõige 2).
Maakonnaplaneeringu elluviimine toimub peamiselt üldplaneeringute kaudu, kuivõrd
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
maakonnaplaneering ei ole konkreetse ehitise rajamise aluseks, ega saa olla konkreetsete
kitsenduste seadmise aluseks. Maakonnaplaneeringuga on määratud riigi ja maakonna tasandi
rohevõrgustik ning üldised põhimõtted rohelise võrgustiku sidususe säilitamiseks ja
toimimiseks, millest üldplaneeringu koostamisel peab lähtuma.
Üldplaneeringu koostamise korraldamisel peab kohalik omavalitsus lähtuma
planeerimisseaduse (PlanS) sätestatud nõuetest, sh koosmõjus planeerimise põhimõtetega
(PlanS 2. peatükk) lahendatakse PlanS § 75 toodud üldplaneeringu ülesanded. Üldplaneeringu
üheks ülesandeks on rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine
ning nendest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 lõige 1 punkt 10).
Lisaks näeb PlanS § 10 lõige 1 ette, et planeerimisalase tegevuse korraldaja peab
tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt
planeerimise põhimõtetele (PlanS 2. peatükk) ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse. Üldplaneering koostatakse koostöös asjaomaste erinevaid valdkondi
kureerivate riigiasutustega, kes eduka koostöö tulemusena annavad planeeringule oma
kooskõlastuse. Näiteks on Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis toodud (lk 29), et
ametkondade ettepanekute hindamisel ja arvesse võtmisel tuleb lähtuda seisukohast, et ÜP
lahenduse väljatöötamine on küll omavalitsuse vastutusvaldkond, kuid kuna elurikkuse
säilitamine on ennekõike riigi ülesanne, tuleb Keskkonnaministeeriumi ja selle allasutuste
ettepanekutesse suhtuda ülima tähelepanuga.
Planeerimisseadus ei sätesta, milliseid kitsendusi võidakse rohevõrgustiku toimimise
tagamiseks planeeringutes seada. Ent eelduslikult on üldplaneeringuga seatavad tingimused
kvalitatiivselt kohapõhisemad, suurema täpsusastmega ning konkreetsemad kui
maakonnaplaneeringuga seatud üldised kasutustingimused. Üldplaneeringute koostamisel
annab rohevõrgustiku planeerimiseks reaalsete näidete varal sisulisi ja tehnilisi soovitusi
Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Juhendi juurde kuulub täiendava materjalina
üldplaneeringus rohevõrgustiku mõtestamist abistav Rohevõrgustiku juriidiline analüüs.
Juhendmaterjalis Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks (ehk Nõustik) on samuti toodud
rohevõrgustiku planeerimise suunised ptk 4.5.
Üldplaneeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele
(KSH) kohaldatakse planeerimisseadusest tulenevaid menetlusnõudeid. Nõuded KSH
aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (PlanS § 2 lõige 3). Viimase tõlgendamise küsimustes
on asjakohane pöörduda Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna või
Keskkonnaameti kui praktiku poole.
RaM leiab, et rohevõrgustikule, sh ökoduktidele ja nende suudmealadele sisuliselt asjakohaste
tingimuste seadmise suunamiseks üldplaneeringus aitaks kaasa rohevõrgustiku teemal
koostöö ja kooskõlastamine pädeva ametkonna poolt.
III Rahandusministeeriumi rollist üldplaneeringute koostamise protsessis
Selgitame, et RaM valitsemisalas on ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamine
riiklikul tasandil, samuti ruumilist planeerimist puudutavate õigusaktide, eelkõige PlanS,
väljatöötamine. Samuti täidab RaM muid PlanS-is temale pandud ülesandeid, milleks on
muuhulgas üldplaneeringute heakskiitmine (vastavalt PlanS §-le 90).
Enne üldplaneeringu kehtestamist RaM eelkõige: 1) kontrollib KSH menetluse ja planeeringu
vastavust õigusaktidele ning maakonnaplaneeringule ja riigi eriplaneeringule; 2) kuulab ära
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud, kelle arvamusi üldplaneeringu
koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja; 3) maakonnaplaneeringu
2
muutmise ettepanekut sisaldava üldplaneeringu puhul annab nõusoleku maakonnaplaneeringu
muutmiseks või keeldub nõusoleku andmisest.
RaM regionaalhalduse osakond (REHO) osaleb kohaliku omavalitsuse üldplaneeringus
nõuandja ja tähelepanu juhtijana. REHO nõustab kohalikke omavalitsusi üldplaneeringu
algatamisest alates, et pakkuda võimalikult asjakohast ja õigeaegset tuge üldplaneeringu
koostamise korraldamise keerulises protsessis.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tuleneb, et ruumiline planeerimine kohaliku
omavalitsuse territooriumil on kohaliku omavalitsuse olemuslik ülesanne, ehk omavalitsus on
selle teostamisel autonoomne. Üldplaneeringu koostamise korraldajaks on PlanS § 74 lõige 8
kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus.
IV Kokkuvõtteks
RaM leiab, et rohevõrgustiku toimivuse tagamine laiemalt on riiklik huvi, mis kattub
otsesemalt või kaudsemalt mitmete riigiasutuste tegevuste ja eesmärkidega. Tulenevalt
rohevõrgustiku toimivuse tagamise seotusest liigikaitse ja elurikkusepoliitikaga, mille
kujundamise eest vastutab KeM, ei ole RaM pädev olema teie poolt tõstatatud küsimuse
lahendamises eestvedaja rollis. RaM peab rohevõrgustikku ja ökodukte kahtlemata oluliseks.
Oleme alates 2019. aastast viinud läbi rohkelt seminare ja infopäevi, sh üldplaneeringu
töötubasid, kus on olnud olulisel kohal rohevõrgustiku toimivusele ja paremale praktikale
tähelepanu juhtimine, samuti omavalitsuste ning planeeringukonsultantide teadlikkuse
tõstmine.
Kinnitame, et RaM toetab igati parema regulatsiooni kujundamist, on orienteeritud lahenduste
leidmisele ja osaleb meelsasti edasises diskussioonis. Juhtivat ja määravat rolli ümarlaua
kokkukutsumisel näeme Keskkonnaministeeriumil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium
Keskkonnaamet
Riigimetsa Majandamise Keskus
Rail Baltic Estonia OÜ
Transpordiamet
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Tuuli Veersalu 5559 9142;
[email protected]
3