6852295 210289 Versioon 14 .0 3 .2022 /// STYLEREF TNR \* MERGEFORMAT Töö nr 22004226 0 0 Versioon 14 .0 3 .2022 /// STYLEREF TNR \* MERGEFORMAT Töö nr 22004226 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamine Eelnõu Töö nr 22004226 Tartu 2022 Epp Zirk Keskkonnakorralduse spetsialist Kaile Eschbaum Keskkonnakorralduse spetsialist S isukord TOC \o "2-3" \h \z \t "Heading 1;1;DP_Vahep;1" sissejuhatus PAGEREF _Toc98155614 \h 4 1 Olemasolev olukord ja kavandatava tegevuse kirjeldus (Ülevaade Rakenduskavast) PAGEREF _Toc98155615 \h 5 2 Rakenduskava seosed teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega PAGEREF _Toc98155616 \h 8 2.1 Eesti 2035 PAGEREF _Toc98155617 \h 8 2.2 Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 PAGEREF _Toc98155618 \h 8 2.3 „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ PAGEREF _Toc98155619 \h 9 2.4 „Eesti digiühiskond 2030“ PAGEREF _Toc98155620 \h 10 3 Rakenduskava elluviimisega kaasneva võimaliku olulise keskkonnamõju hindamine PAGEREF _Toc98155621 \h 11 4 Natura eelhindamine PAGEREF _Toc98155622 \h 15 5 Asjaomaste asutuste seisukohad PAGEREF _Toc98155623 \h 22 Kokkuvõte PAGEREF _Toc98155624 \h 23 sissejuhatus Käesolev keskkonnamõju strateegili s e hindami s e eelhinnang (edaspidi eelhinnang ) koostatakse strateegilisele planeerimisdokumendile (edaspidi SPD), milleks on „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021-2027“ . Euroopa Liidu liikmesriikidel on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (KSH direktiiv) kohaselt erinevate kavade/programmide puhul vajalik tuvastada, kas selle elluviimisega kaasneb tõenäoliselt oluline keskkonnamõju või mitte. KSH direktiivi artikkel 3 kehtestab plaanid ja programmid, mille puhul KSH on kohustuslik (nt maakasutuse, transpordi, energeetika, jäätmete, põllumajanduse jms osas). Teiste kavade/programmide puhul on vajalik läbi viia eelhindamine, et selgitada, kas sellel on või ei ole tõenäoliselt oluline keskkonnamõju. Eelhindamise läbiviimisel tuginetakse direktiivi II lisas sätestatud kriteeriumidele. Oluliste mõjude korral on vajalik läbi viia KSH. Eelhindamise aluseks on konsultatsiooni läbinud rakenduskava ettepanek seisuga 0 3 .0 3 .2022. Euroopa Liidu (edaspidi EL) piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI ) korraldusasutus on Siseministeerium. BMVI rakenduskava koostatakse vastavalt: EL määrusele nr 2021/1060 ning selle VI lisas toodud programmi vormile; EL määrusele nr 2021/1148 , millega on sätestatud BMVI poliitikaeesmärk, erieesmärgid ja meetmed nende erieesmärkide rakendamiseks; Euroopa Komisjoni esitatud juhenditele. Siseministeeriumi valitsemisala on arendamas idapiiri kaitsmise võimekust, mille raames tuleb rajada taristu ning võtta kasutusele täiendavaid seireseadmed. Projekti rahastatakse enamjaolt riigieelarvest, kuid väikeses mahus ka ELi piirihalduse ja viisapoliitika rahastust (BMVI). Eelhinnangu eesmärk on anda kaalutletud hinnang, kas Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava elluviimisega võib kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju. Lisaks aitavad eelhinnangu tulemused teha otsuse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või mittealgatamise kohta KSH direktiiv ile ning samas ka lähtuvalt Eesti keskkonnamõju strateegilist hindamist reguleerivatest õigusaktidest. Eelhinnang on koostatud tulenevalt asjaolust, et kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. BMVI rakenduskava sisaldab tegevusi, mille tegevus piirkonda jäävad Natura 2000 mõju ala d , siis on vaja läbi viia KSH eelhindamine, et tuvastada ennekõike kas rakenduskava meetmete (planeeritud tegevuste) ebasoodne mõju Natura 2000 alale on välistatud; Siseministeerium peab läbi viima rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise. Olemasolev olukord ja kavandatava tegevuse kirjeldus (Ülevaade Rakenduskava st) Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava hõlmab kogu Eesti territooriumi, kuid keskendub ennekõike välis piirialadel vajalikele tegevustele ja piiriületusega seotud asjaoludele. Rakenduskavas on nimetatud, et Eesti suurimad piirihalduse ja viisamenetluse katsumused ELi välispiiri kaitsmisel on piiritaristu rajamine Eesti-Vene maismaapiirile, sujuva, kuid turvalise piiriliikluse tagamine, ELi suuremahuliste IT-süsteemide (nt EES, ETIAS, SIS ja VIS) ja koostalitlusvõime toimimise tagamine ning Euroopa piiride valvamise süsteem i ( EUROSUR ) ja mereseiresüsteemi ajakohastamine. Rakenduskavas on kirjeldatud m eetmed, mida eelnevalt nimetatud katsumustega toimetulekuks võetakse . Meetmeid ei ole võetud piiritaristu rajamise ega mereseiresüsteemi ajakohastamise osas, kuna see ei ole käesoleva rakenduskava fookuses ning selle jaoks on kavandatud ja kavandatakse rahastust teistest allikatest. Samuti on piiritaristu rajamiseks läbi viidud või läbi viimisel eraldi mõju hindamised ( nt kagupiiri jaoks ning Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide osas ) . Küll aga hõlmavad rakenduskava meetmed erineva te info- ja kommunikatsioonitehnoloogia te aren damist , tarku ja uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, analüütilis e suutlikkus e tõstmist (tehisintellekt, ühtne integreeritud riskianalüüsi mudel), koostöö tõhustamist ametiasutustes ja ka erinevate asutuste v a hel ning riigi võime kuse parandamist ( koolitus ed, seadme d) . Tulenevalt sellest, et kõik rakenduskavaga kavandatavad tegevused on nö pehmet tüüpi ja ei too endaga kaasa muutusi füüsilises keskkonnas, ei ole siinkohal asjakohane tuua keskkonnakirjeldust. Erand on Natura 2000 hindamine, mis viiakse käesoleva töö raames läbi vastavalt nõutud metoodikale ning on toodud ptk-s 4 . Seal on kajastatud keskkonnainfo mahus, mis on vajalik Natura hindamise läbi viimiseks. Rakenduskavas on kirjeldatud, et sellega nähakse ette meetmeid , millega toetatakse ELi välispiiri valvamise ja piirikontrolli võime suurendamist. Samuti aitavad need täita Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses 2.0 sätestatud nõudeid, parandada teabevahetust, tagada kooskõlas ELi standarditega välispiiri kontroll ja kohaldada ELi õigustikku ühetaoliselt. Esmatähtsad on tegevused, millega toetatakse välispiiri haldamise võime säilitamist või laiendamist ja aidatakse kaasa solidaarsusele. Ühise viisapoliitika puhul on oluline jätkata konsulaartöötajate korrapärast koolitamist, et tagada viisaeeskirja ja ELi viisainfosüsteemi (VIS) määruse ühetaoline kohaldamine. Paralleelselt tuleb osta seadmeid, näiteks näotuvastussüsteeme. Samuti on oluline jätkata digitaalsete viisade ja infosüsteemide väljatöötamist ning kasutamist. Tähtis on viia lõpule ELi ühise viisainfosüsteemiga seotud arendusprojektid. Rakenduskavas on nimetatud järgmised erieesmärgid ning rakendusmeetmed nende saavutamiseks: Erieesmärk SO1 : Toetus Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavale tõhusale Euroopa integreeritud piirihaldusele, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge . Rakenduskavas on nimetatud järgmised r akendusmeetmed erieesmärgi saavutamiseks : piirikontrolli tugevdamine kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 3 lõike 1 punktiga a: suurendades suutlikkust teha välispiiridel kontrolle ja seiret, sealhulgas tugevdades meetmeid seadusliku piiriületuse lihtsustamiseks ja, kui see on asjakohane, meetmeid, mis on seotud piiriülese kuritegevuse, eelkõige rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, inimkaubanduse ja terrorismi ennetamise ja avastamisega välispiiridel; mis on seotud pidevalt kõrge rändetaseme haldamisega välispiiridel, sealhulgas tehnilise ja operatiivtoe kaudu, ning mehhanisme ja menetlusi haavatavate isikute ja saatjata alaealiste tuvastamiseks ning rahvusvahelist kaitset vajavate või seda taotleda soovivate isikute tuvastamiseks, samuti suutlikkust anda sellistele isikutele teavet ja neid edasi suunata; rakendades Schengeni alal piirikontrolliga seotud tehnilisi ja operatiivmeetmeid, samal ajal säilitades inimeste vaba liikumise selle piires; analüüsides sisejulgeolekuohte ja selliseid ohte, mis võivad mõjutada välispiiride toimimist või turvalisust; Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine, toetades piirihalduse eest vastutavaid riiklikke ametiasutusi meetmete võtmisel, mis on seotud võimearendusega, ühise suutlikkuse suurendamisega, ühishangetega ja ühiste standardite kehtestamisega ning muude meetmete võtmisel, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti vahelist koostööd ja koordineerimist; riigi tasandil koostöö tõhustamine piirikontrolli või piiril täidetavate ülesannete eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahel ning tõhustatud koostöö liidu tasandil kas liikmesriikide vahel või ühelt poolt liikmesriikide ja teiselt poolt asjaomaste liidu organite, ametite ja asutuste või kolmandate riikide vahel; välispiire käsitleva liidu acquis’ ühtse kohaldamise tagamine, sealhulgas rakendades soovitusi, mis on antud selliste kvaliteedikontrolli mehhanismide raames nagu määruse (EL) nr 1053/2013 kohane Schengeni hindamismehhanism, määruse (EL) 2019/1896 kohased haavatavuse hindamised ja riiklikud kvaliteedikontrolli mehhanismid; piirihalduse valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige SISi, ETIASe, EESi ja Eurodaci loomine, käitamine ja hooldamine piirihalduse eesmärgil vastavalt liidu õigusele, sealhulgas selliste suuremahuliste IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe esitamise parandamiseks . Rakenduskavas on nimetatud ka võimalike m eetmete esialgne loetelu: EUROSURi arendamisega seotud meetmed (IKT-süsteemid, seadmed, tehnoloogia jne); koostalitlusvõime paketi ja ELi suuremahuliste IT-süsteemidega seotud meetmed; meetmed, mille eesmärk on arendada Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklikke komponente (nt ekspertide lähetamine Frontexisse); koolitused; F r ontexi standarditele vastavad piirivalve- ja -kontrolliseadmed (patrullsõidukid, UTVd, mehitamata õhusõidukid, kaamerad jne); migratsioonijärelevalve seadmed (dokumendilugejad, biomeetriliste andmete tehnoloogia jne). Erieesmärk SO2: Toetus ühisele viisapoliitikale, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske Erieesmärgi saavutamiseks on rakenduskavas kirjeldatud järgmised rakendusmeetmed: tõhusate ja kliendisõbralike teenuste osutamine viisataotlejatele, säilitades samal ajal viisamenetluse turvalisuse ja terviklikkuse ning austades täielikult taotleja või viisaomaniku inimväärikust ja puutumatust kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 7 lõikega 2; liikmesriikide toetamine viisade väljastamisel, sealhulgas määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklis 25 osutatud piiratud territoriaalse kehtivusega viisade puhul, mida väljastatakse humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu; viisasid käsitleva liidu acquis’ ühetaolise kohaldamise tagamine, sealhulgas ühise viisapoliitika edasiarendamine ja ajakohastamine; liikmesriikide viisataotluste menetlemise alase koostöö eri vormide arendamine; ühise viisapoliitika valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige VISi loomine, käitamine ja hooldamine vastavalt liidu õigusele, sealhulgas selliste suuremahuliste IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe esitamise parandamiseks. Võimal i ke m eetmete esialgne loetelu on rakenduskavas järgmine : VISi arendus (prioriteet): digitaalse viisa ja e-rakenduse arendamine koostöös Euroopa Komisjoniga; biomeetriliste andmete seadmete hankimine; konsulaartöötajate koolitus ja praktika; väliste teenuseosutajate auditid. Rakenduskava seosed teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Käesolevas peatükis on toodud need strateegilised dokumendid, mis on aluseks BMVI rakenduskava poliitikaeesmärkide ja erieesmärkide täitmiseks . Üldiselt on selle rakenduskava mõju muude riiklike dokumentide elluviimisele positiivne. Eesti 2035 “Eesti 2035” on riigi pikaajaline arengustrateegia. Selle loomi se eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu selliselt , et Eesti oleks kahekümne aasta pärast parim koht elamiseks ja töötamiseks. „Eesti 2035” on strateegilise juhtimise tööriist, mis võimaldab kooskõlastada riigi pikaajalist strateegilist planeerimist ja finantsjuhtimist, arvestades riigi rahanduse võimalusi. Tegemist on strateegiaga, mis soodustab Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse koostööd Eesti arengu ühtse juhtimise tagamiseks ning tugevdab erinevate strateegiliste poliitikadokumentide vahelisi seoseid. Strateegia „Eesti 2035“ viiakse ellu peamiselt valdkondlike arengukavade ja vastavate valdkondade programmide kaudu. Seda saavad kasutada ka kohalikud omavalitsused ning avaliku, era- ja kodanikusektori organisatsioonid strateegilise planeerimise aluseks. Strateegia „Eesti 2035“ seab viis pikaajalist strateegilist eesmärki, mis on väärtuspõhised eesmärgid ja mis on aluseks riigi strateegiliste valikute tegemisel, mille elluviimisele aitavad kaasa kõik Eesti strateegilised arengudokumendid: Eesti inimesed on targad, aktiivsed ja hoolivad oma tervisest . Eesti ühiskond on hooliv, koostöö meelne ja avatud . Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik . Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inim ese keskne riik . BMVI mõlema erieesmärgi meetmed lähtuvad Eesti 2035 suundadest. Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 Siseturvalisuse arengukava üldeesmärgiks on seatud, et Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Arengukavas on seatud järgmised alaeesmärgid ja nende juures toodud tegevussuunad : Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkondade ülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale. Tegevussuunad : t erviklikum ja igaühe panusel põhinev ennetustöö turvalisuse tagamiseks, v ähem inimkannatanutega õnnetusi, v ähem vägivalda, t urvalisem avalik ruum, k aitstum vara, ohutum keskkond Kiire ja asjatundlik abi Inimesed tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja sidelahendused. Tegevussuunad : a valiku korra tagamise ja pääste valmisoleku planeerimine, t eadete kiire vastuvõtmine, abivajaduse täpne väljaselgitamine ja abi väljasaatmine, r eageerimine õnnetustele ja ohtudele, s ündmuste lahendamine. Kindel sisejulgeolek - Eesti sisejulgeolek on kindel ning seda ohustavad tegurid on hästi teadvustatud ja maandatud mitmesuguste riigisiseste tegevuste ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti elanikud ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema toime erinevate Eestit ohustavate kriisidega. Tegevussuunad : põhiseadusliku korra tagamine , raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine ning piirihaldus Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika - Eesti kodakondsus, rände- ja identiteedihalduspoliitika on usaldusväärsed, innovaatilised ja inimesekesksed, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust . Tegevussuunad : t asakaalustatud rändepolii tika, tasakaalustatud kodakondsuspoliitika, usaldusväärne ja turvaline identiteedihaldusp o liitika. Tark ja innovaatiline siseturvalisus - Siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed. Tegevussuunad : s iseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi. Inimeste hoidmine ja arendamine, Innovatsiooni ja tõenduspõhise poliitikakujundamise edendamine. BMVI rakenduskava aluseks on STAK 2020 -2030. BMVI piirihaldusega seotud meetmed (erieesmärk 1) aitavad saavutada alaprogrammi „Kindel sisejulgeolek“ eesmärke ning viis a poliitika meetmed (erieesmärk 2) alaprogrammi „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika “ eesmärke. „Eesti v älispoliitika arengukava 2030 “ Välispoliitika arengukava 2030 hõlmab riigi välispoliitilist tegevust aastani 2030 ning see on välja töötatud selleks, et tagada Eesti huvide elluviimine muutuvas keskkonnas. Arengukavas on üldeesmär gi k s seatud Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes ; h eaolu kasv Eestis ning eestlaskonna huvide kaitse võõrsil ; Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse . Ü ldeesmärgile lisaks on sõnastatud alaeesmärgid: Eesti julgeolek on tagatud ja heaolu kasvab ; Eesti kodanike heaolu kasvab soodsama välismajanduskeskkonna kaudu, mille tagab kaubandustõkete vähendamine, ekspordi edendamine ja välisinvesteeringute jätkusuutlik kasv ning turismi arengu toetamine ; Eesti kodanikele on konsulaarteenused tõhusalt kättesaadavad, eestlased on teadlikumad reisijad ; Eestil on tugev välisteenistus Seatud eesmärke viiakse ellu välispoliitika kolme strateegilise suuna tugevdamisel: julgeolek, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja kestlik areng; välismajandus; eestlaskond võõrsil. Arengukava elluviimise edukus sõltub välisteenistusest ja diplomaatidest ning heast koostööst partneritega. Välispoliitika tegevusi kavandades ja ellu viies arvesta takse läbivalt, et Eesti maine ja mõjukus kasvaks. BMVI rakenduskava viisapoliitika tegevused lähtuvad arengukava 1. strateegilisest suunast – julgeolek, rahvusvaheliste suhete stabiilsus, kestlik areng . „Eesti digiühisk o nd 2030“ Eesti digiühiskonna arengukava 2030 sisaldab visiooni ja tegevusplaani, kuidas Eesti majandust, riiki ja ühiskonda digitehnoloogia abil järgmise kümnendi jooksul edasi arendada. Digiühiskonna 2030. aasta visioon on, et Eesti oleks täis digiväge , mis tähendab, et : meie elukorraldus on vägev – on lihtne teha asju, mida vajame või tahame; oleme digiväega kaitstud – meie digielu on turvaline ja lähme digiarengus julgelt edasi; meie majandus on digiväeline – digilahendused on kogu majanduse mootor; digiväel väär t ustame iga inimest ja loome ühist; Eestis on väetatud pind tulevikulahenduste loomiseks . Visiooni elluviimiseks on arengukavas seatud täpsemad eesmärgid ja kavandatud tegevussuunad kolmel alal: arendada digiriiki ehk digilahenduste kasutamist avalikus sektoris arendada elektroonilist sidet ehk ühenduvust arendada riiklikku küberturvalisust BMVI rakenduskava mõlemad erieesmärgid sisaldavad euroopaüleseid IT-lahendus te loomise ja kasutamise meetmeid, mille elluviimisel arvestatakse digiühiskonna arengukava suunda sid arendada digiriiki ehk digilahenduste kasutamist avalikus sektoris ning arendada riiklikku küberturvalisust. Rakenduskava elluviimisega kaasneva võimaliku olulise keskkonnamõju hindamine Käesoleva s peatüki eesmärk on tutvustada keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu lähenemisviisi ja tulemusi. Arvestades rakenduskava tegevuste iseloomu ja olemust, käsitletakse käesolevs peatükis teemasid, mis on asjakohased. Võttes arvesse rakenduskava ulatust, määratletud poliitikaeesmärke ja eri eesmärke ning asjaolu, et ülesandeks on oluliste keskkonnamõjude eelhinnangu läbiviimine, on hindamise lähenemisviisi aluseks kvalitatiivne eksperthinnang. Võttes arvesse rakenduskava strateegilist taset, tuleb märkida, et praeguses etapis puudub r akenduskavaga kavandatavate tegevuste kohta üksikasjalik teave , mist õttu ei saa eelhinnang konkreetseid mõjusid täpselt kirjeldada ja hinnata, vaid võimalik on anda pigem üldine hinnang. Vajadusel annab e elhinnang sellistel juhtudel tingimused edasisteks hilisemateks etappideks. Tabelis 3- 1 (peatüki lõpus) on kontrollnimekirjana esitatud kõigi erieesmärkide ja nende raames kavandatavate projektide mõjuhinnangud. BMVI r a k e nduskava eesmärk ei ole otseselt kavandada tegevusi, mis kuuluks Nõukogu direktiivi s 2011/92/EL nimetatud (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) projektide hulka. Samuti ei kuulu BMVI rakenduskava nende dokumentide alla, millele keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine on kohustuslik vastavalt nõukogu direktiivile 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta. Riiklikul tasandil ei ole Eesti seaduste kontekstis BMVI rakenduskava eesmärk luua raamistikku arendustele ja tegevustele , mis on nimetatud KeHJS-e § 6 lõikes 1 (olulise keskkonnamõjuga tegevus). K äesolev al juhul on eelhindamine läbi viidud tulenevalt KeHJS-e § 33 lg 1 p 4 toodust, kuna see on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Võimaliku ebasoodsa mõju tuvastamiseks on vajalik läbi viia Natura eelhindamine (vt ptk 4), mida on võimalik läbi viia vaid KSH eelhindamise käigus. Käesoleval juhul on tegemist sellise strateegilise tasandi dokumen diga , mis ei too kaasa koheseid muutusi (füüsilises) keskkonnas , samuti ei kavandata tegevusi, millega kaasneks otsene tegevus looduskeskkonnas. Seetõttu puuduvad ka otsesed ebasoodsad mõjud, mida saaks selles etapis konkreetselt kirjeldada ja hinnata , samuti ei ole ette näha, et edasistes etappides tegevuste sisu täpsustudes ilmneks asjaolusid, mis toovad kaasa võimaliku ebasoodsa mõju avaldumise. Kui selline olukord peaks siiski ilmnema, siis vastavalt kehtivale seadusandlusele on vaja k eskkonnas reaalseid muudatusi ja koormus e tõusu põhjustavate tegevuste jaoks enne muudatuste elluviimist koostada ehitusprojekt või hankida vastav luba , millele KeHJSes sätestatud juhtudel antakse eelhinnang ja/või viiakse läbi keskkonnamõju hindamine. Rakenduskavas on nimetatud rahastatavate projektide all näiteks erinevaid koolitusi ja koostöö tegevusi (sh lähetusi), piirikontrolliseadmete ja seiretehnika soetamist, tegevustoetuse i d, IKT arendus i . Nimetatud tegevuste elluviimisega ei kaasne üldjuhul tegevusi füüsilises keskkonnas ja sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale. Tabel 3 1 BMVI rakenduskavaga plaanitavate tegevuste mõju hinnang Poliitikaeesmärk Erieesmärk Rahastamiskavas nimetatud projektid Mõjuhinnang Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis ’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on. SO1 toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge EES ( riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem) , ETIAS (Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem) seadmed; BioMiddle litsentsid ja tootetugi; videospektraalvõrdleja 3. astmele; luubid, valgustusseadmed, mikroskoobid, statsionaarsed ja mobiilsed seadmed koos tarkvara ja tootetoega jne. Seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga, tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. Droonid Droonide soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga, tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. Ida- ja kagupiiri seadmed (kaamerad, serverid, võrgu- ja turvaseadmed, valveseadmed, radarid, droonituvastus- ja tõrjeseadmed, tehnikute tööriistad) Seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga, seadmeid kasutatakse piiril olemasoleval piiritaristul. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. Maismaasõidukid (künoloogiabussid, piiripatrulli bussid) Maisma a sõidukite soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga, sõidukite kasutamine toimub olemasoleval selleks otstarbeks mõeldud taristul. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. Luhamaa juhtimispunkti kaasajastamine (ümberehitus, inventar, seadmed) Toetab kagupiiri väljaehitamist. Tegevused Luhamaa juhtimispunktis on lokaalse iseloomuga ning tegevused toimuvad olemasoleva hoone piires. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. KILP jätkuarendused (*ainult piirivalvega seotud arendused, nt EUROSUR liides) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste arendamisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. Seiretehnikute tööjõukulu ja koolituskulu (kuni 2029 lõpp) Projekti vahendite kasutamisel tööjõu - ja koolitus kulu katmiseks ei ole seost looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. Seiretehnika ülalpidamis- ja hoolduskulu Seadmete korrektne toimimine ja hooldus vähendavad potentsiaalset rikete ja avariide ohtu, seega kaudselt on mõju looduskeskkonnale positiivne. Tegevus ed füüsilises keskkonnas ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. Automatiseeritud piiriületuse toimivuse tagamine piiripunktides Kavandatavad ei too kaasa muutusi füüsilises keskkonnas ja ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. EBCG-i panustamisega seotud uute ametnike koolitused. Projekti vahendite kasutami sel koolitus kulude katmiseks ei ole seost looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. Kontaktametniku lähetamine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti juurde Projekti vahendite kasutami sel ametniku lähetus kulude katmiseks ei ole seost looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. Veesõidukite juhtimisoskuste koolitused, I astme piirikontrolli koolitused (turvatrükised ja trükitehnikad; intervjueerimine ja profileerimine; piirikontroll merepiiril; sõidukite kontroll), II astme piirikontrolli koolitused (võltsingute tuvastamine ekspertidele; inimkaubandus; varastatud sõidukite tuvastamine; intervjueerimine ja profileerimine; trükikoja külastus; näotuvastus; advanced level document officer course ), Arendusalased koolitused (III astme piirikontrolli ekspertide koolitus, EUCARIS kasutajad; eristaatusega isikute ja vara kohtlemise koolitus; kultuurid, usundid, radikaliseerumine), Riigipiiri valvamise taktika täiendkoolitused (sh andmebaaside kasutamine, meeskonnakoolitused, juhtimisalased koolitused, erisõidukite juhtimise koolitused); õigusalased koolitused, keelekoolitused, Koolitus PPA töötajate ettevalmistuseks tööks kõrgema riskiga piirkonnas (mini HEAT). Projekti vahendite kasutami se koolitus kulude katmiseks ei ole seost looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. EES jätkuarendused Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemise l puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. ETIAS jätkuarendused Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. SIS (Schengeni infosüsteem) jätkuarendused Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemise l puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. Koostalitlusvõime komponentide arendus ja süsteemi kasutuselevõtt Kavandatavad arendused ja süsteemi kasutuselevõtuga seonduvad kulud ei too kaasa muutusi füüsilises keskkonnas ja ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. EES andmekeskuste rent Tegevusel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. Ülalpidamine ja ETIAS riikliku üksuse kulud Tegevusel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. EES ülalpidamine Tegevusel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. SIS ülalpidamine ja hooldus Tegevusel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. Koostalitlusvõime ülalpidamine ja hooldus Tegevusel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. SO2 toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske. Näokujutise ja sõrmejälje hõive seadmed Viisamenetluse digitaliseerimist toetavate seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. SO2 toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske. Euroopa Liidu ühtne e-viisa ja e-taotluskeskkonna rakendamine Viisamenetluse digitaliseerimist toetavate seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. Viisamenetlejate koolitamine ja stažeerimisprogramm, Schengeni hindamiseks riiklike ekspertide ettevalmistamine Projekti vahendite kasutamisel koolitus kulude katmiseks ei ole seost looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. Ühisauditid ja viisamenetluspraktika Projekti vahendite kasutamise l auditite ja praktika kulude katmiseks ei ole seost looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. Riigisisese viisaregistri arenduste II etapp Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ( IKT ) arenduste kuludel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. VIS määruse muudatuste rakendamine IKT arenduste kuludel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. Natura eelhindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad (LoA) ja linnualad (LiA) on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv). Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" Vastavalt loodusdirektiivi põhimõtetele tuleb iga kava või projekti puhul kaaluda võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele. Kui kaalumine viiakse läbi Natura hindamise protsessis kõikidel juhtudel samade protseduuri etappide ja sammude alusel, siis tulenevalt kõrgema tasandi strateegiliste dokumentide/kavade detailsusastmest on nende hindamises siiski teatavaid erisusi. Täpsemalt, Natura hindamise peamine eesmärk on vältida ja vähendada kahjulikku mõju Natura alade terviklikkusele. Natura hindamise võimaliku ulatuse ja täpsusastme määrab ära strateegilise planeerimisdokumendi/kava täpsusaste, st Natura hindamise täpsusaste ja põhjalikkus peavad olema proportsionaalsed strateegilise hinnatava dokumendi sisuga. K avade puhul, mille puhul ei ole võimalik kindlaks teha mõju üksikutele aladele, tuleks analüüsis miinimumnõudena keskenduda võimalikule mõjule ja peamistele riskidele; alapõhist mõju tuleb seejärel analüüsida projekti tasandil. Käesoleva töö raames viiakse läbi Natura hindamise esimene etapp, eelhindamine, dokumendile „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021-2027 “. Eelhindamise eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine Natura aladele, mille tulemusena saab otsustada, kas ja millises mahus on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis)hindamise etappi. Eelhindamise tulemused on esitatud järgnevates alapeatükkides . Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jäävate Natura alade kirjeldus 2937510 67420 Kavandatav aks tegevuseks on dokumendis „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021-2027 “ seatud eesmärgid, rakendusmeetmed ja nende elluviimiseks rahastatavad tegevused (projektid). Ülevaade rakenduskavast ja eesmär kidest on leitav aruande peatük is 1 . Kuna rahastu rakenduskavas ettenähtu ei ole valdavalt seotud konkreetselt määratud ruumiliste asukohtadega, siis võib tegevuse potentsiaalses mõjualas olla erinevaid Natura 2000 võrgustiku alasid. Rakenduskava eelnõu toob välja, et Eesti suurimad piirihalduse ja viisamenetluse katsumused ELi välispiiri kaitsmisel on piiritaristu rajamine Eesti-Vene maismaapiirile ; sujuva, kuid turvalise piiriliikluse tagamine ; suuremahuliste IT-süsteemide ja koostalitlusvõime toimimise tagamine ning EUROSURi ja mereseiresüsteemi ajakohastamine. Rakenduskava eesmärgid on seotud peamiselt EL välispiiride piirihaldusega, s.t oluline osa rahastuse meetmetest on suunatud Eesti Vabariigi ja Venemaa F ö deratsiooni piiri le. Sellest tulenevalt on võimalikus mõjualas Eesti riigipiiri taristuga otsest puutum u st omavad Natura 2000 võrgustiku alad . Natura võrgustiku alade paiknemist Eesti-Vene piiril illustreerib REF _Ref97028486 \h Joonis 4 1 . 2936875 1533607 Joonis 4 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 1 Natura 200 võrgustiku alade paiknemine Eesti-Vene piiril. Aluskaart: Maa-amet, 2022 0 Joonis 4 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 1 Natura 200 võrgustiku alade paiknemine Eesti-Vene piiril. Aluskaart: Maa-amet, 2022 Tuleb aga välja tuua, et Eesti on füüsilise piiritaristu püstitamiseks investeerinud raha riigieelarvest ja teeb seda ka edaspidi. M aismaaväli s piiri taristu loomist on alustatud , paigaldatud on piiripostid jne . Füüsilise piiritaristu ehitamise projekt e rahastatakse peamiselt riigieelarvest ning ka mõju Natura aladele ja nende kaitse-eesmärkidele on hinnatud vastavate projektide raames , . Käesolevas töös hinnatav rakenduskava on suures osas seotud aga m aismaapiirile tipptasemel valvetehnika (peaaegu 52% BMVI eraldisest on plaanitud kasutada selleks otstarbeks) jms eesmärkidega, mis otseselt füüsislist looduskeskkonda ega Natura alade kaitse-eesmärke ei puuduta. Mõju prognoosimine Natura võrgustikule on läbi viidud rakenduskavas toodud tegevuste kaupa järgmises alapeatükis. Kuna ühegi tegevuse puhul ei tuvastatud seoseid Natura võrgustiku aladega ega võimalikku mõju, siis ei ole siinkohal konkreetsete linnu- ega loodusalade kirjelduste toomine asjakohane. Tõenäoliselt ebasoodsa mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustikule võivad potentsiaalselt mõju avaldada tegevused, mida kavandatakse läbi viia looduses, Natura võrgustiku aladel või nende mõjualas. Potentsiaalsed mõjud sellistel tegevustel võiksid olla otsesed füüsilise keskkonna muutused (elupaikade vähendamine ja kahjustamine tariostuobjektide rajamise tõttu Natura aladel) või ka näiteks objektide rajamisel tekkiv häiriv mõju liikidele jms. Rakenduskavaga ette nähtud rahastatavate tegevuste ja projektide osas viiakse järgnevas t abelis (Tabel 4-1) läbi eelhindamine, mis tuvastab kavandatu ja Natura 2000 võrgustiku alade omavahelise seose ning prognoosib kas ja milliste alade puhul on tõenäoline kava rakendamisega kaasnevate ebasoodsa mõjude teke. Tabel 4 1 BMVI rakenduskavaga plaanitavate tegevuste mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele BMVI erieesmärk BMVI tegevused Mõju prognoosimine Natura eelhindamise tulemus SO1 toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge EES (riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem), ETIAS (Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem) seadmed; BioMiddle litsentsid ja tootetugi; videospektraalvõrdleja 3. astmele; luubid, valgustusseadmed, mikroskoobid, statsionaarsed ja mobiilsed seadmed koos tarkvara ja tootetoega jne. Piirikontrolli seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga ning need kavandatakse kasutusele võtta piiripunktides. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Ebasoodne mõju on välistatud. Droonid Droonide soetamine tagab maismaapiiri kordonites operatiivse vaatlusvõimekuse. Tegevusel puudub seos looduskeskkonnaga ning muutusi looduses ei kaasne. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Ebasoodne mõju on välistatud. Ida- ja kagupiiri seadmed (kaamerad, serverid, võrgu- ja turvaseadmed, valveseadmed, radarid, droonituvastus- ja tõrjeseadmed, tehnikute tööriistad) Piirivalve maismaavarustuseks seiretehnika soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Ebasoodne mõju on välistatud. Maismaasõidukid (künoloogiabussid, piiripatrulli bussid) Piirivalve maismaavarustuseks sõidukite soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga. Kasutamine on eeldatav füüsiliselt väljaehitatud piiritaristul. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Ebasoodne mõju on välistatud. Luhamaa juhtimispunkti kaasajastamine (ümberehitus, inventar, seadmed) Toetab kagupiiri väljaehitamist. Tegevused Luhamaa juhtimispunktis on lokaalse iseloomuga ning nende mõjualasse Natura alasid ei jää. Juhtimispunkt asub enam kui 3 km kaugusel lähimast Natura 2000 võrgustiku alast (Pabra järve loodusala). Ebasoodne mõju on välistatud. KILP jätkuarendused (*ainult piirivalvega seotud arendused, nt EUROSUR liides) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) jätkuarenduste arendamisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Ebasoodne mõju on välistatud. Seiretehnikute tööjõukulu ja koolituskulu (kuni 2029 lõpp) Projekti vahendite kasutamisel tööjõu - ja koolitus kulude katmis eks ei ole seost looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Ebasoodne mõju on välistatud. Seiretehnika ülalpidamis- ja hoolduskulu Seadmete korrektne toimimine ja hooldus vähendavad potentsiaalset rikete ja avariide ohtu, mis toimib põhimõtteliselt kaudselt soodsa mõjuna nii looduskeskkonnale üldisemalt kui ka Natura 2000 võrgustikule. Tegevus ei ole ruumiliselt piiritletud ja Natura 2000 võrgustiku alasid ei saa mõjualas olevateks lugeda . Ebasoodne mõju on välistatud. Automatiseeritud piiriületuse toimivuse tagamine piiripunktides Tegevusega kavandatakse piiripunktide jaoks seadmeid (süsteemide/iseteenindussüsteemide/e-väravad). Seadmete paigaldamine ja kasutamine toimub olemasolevates piiripunktides (nt Tallinn, Narva, Saatse) ja on lokaalse iseloomuga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Ebasoodne mõju on välistatud. EBCG-i panustamisega seotud uute ametnike koolitused. Projekti vahendite kasutamisel koolitus kulude katmiseks ei ole seost looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Ebasoodne mõju on välistatud. Kontaktametniku lähetamine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti juurde Projekti vahendite kasutamisel ametniku lähetuskulude katmise ks ei ole seost looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Ebasoodne mõju on välistatud. Veesõidukite juhtimisoskuste koolitused, I astme piirikontrolli koolitused (turvatrükised ja trükitehnikad; intervjueerimine ja profileerimine; piirikontroll merepiiril; sõidukite kontroll), II astme piirikontrolli koolitused (võltsingute tuvastamine ekspertidele; inimkaubandus; varastatud sõidukite tuvastamine; intervjueerimine ja profileerimine; trükikoja külastus; näotuvastus; advanced level document officer course ), Arendusalased koolitused (III astme piirikontrolli ekspertide koolitus, EUCARIS kasutajad; eristaatusega isikute ja vara kohtlemise koolitus; kultuurid, usundid, radikaliseerumine), Riigipiiri valvamise taktika täiendkoolitused (sh andmebaaside kasutamine, meeskonnakoolitused, juhtimisalased koolitused, erisõidukite juhtimise koolitused); õigusalased koolitused, keelekoolitused, Koolitus PPA töötajate ettevalmistuseks tööks kõrgema riskiga piirkonnas (mini HEAT). Projekti vahendite kasutamisel koolitus kulude katmise ks ei ole otsest seost looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Konkreetsete koolituste korraldamisel välikeskkonnas (nt veesõidukite juhtimine, piirikontroll merepiiril jne) tuleb jälgida, et kaitstaval alal (Natura 2000 loodus- või linnualal) koolituse korraldamisel tuleb lähtuda alal kehtivast kaitsekorrast. Ebasoodne mõju on välistatud. EES jätkuarendused Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist/hooldamist/ajakohastamist. Tegevustel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Ebasoodne mõju on välistatud. ETIAS jätkuarendused Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist/hooldamist/ajakohastamist. Tegevustel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Ebasoodne mõju on välistatud. SIS (Schengeni infosüsteem) jätkuarendused Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist/hooldamist/ajakohastamist. Tegevustel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Ebasoodne mõju on välistatud. Koostalitlusvõime komponentide arendus ja süsteemi kasutuselevõtt Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist/hooldamist/ajakohastamist. Tegevustel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Ebasoodne mõju on välistatud. EES andmekeskuste rent Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist/hooldamist/ajakohastamist. Tegevustel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Ebasoodne mõju on välistatud. Ülalpidamine ja ETIAS riikliku üksuse kulud Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist/hooldamist/ajakohastamist. Tegevustel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Ebasoodne mõju on välistatud. EES ülalpidamine Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist/hooldamist/ajakohastamist. Tegevustel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Ebasoodne mõju on välistatud. SIS ülalpidamine ja hooldus Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist/hooldamist/ajakohastamist. Tegevustel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Ebasoodne mõju on välistatud. Koostalitlusvõime ülalpidamine ja hooldus Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist/ hooldamist/ajakohastamist. Tegevustel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Ebasoodne mõju on välistatud. SO2 toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske. Näokujutise ja sõrmejälje hõive seadmed Viisamenetluse digitaliseerimist toetavate seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Ebasoodne mõju on välistatud. Euroopa Liidu ühtne e-viisa ja e-taotluskeskkonna rakendamine Viisamenetluse digitaliseerimist toetavad IT - lahendused, millel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Ebasoodne mõju on välistatud. Viisamenetlejate koolitamine ja stažeerimisprogramm, Schengeni hindamiseks riiklike ekspertide ettevalmistamine Rahaliste vahendite rakendamisel koolitusteks ei ole seost looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Ebasoodne mõju on välistatud. Ühisauditid ja viisamenetluspraktika Viisamenetluse ja auditite läbiviimisel ei ole seost looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Ebasoodne mõju on välistatud. Riigisisese viisaregistri arenduste II etapp IKT arendustel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Ebasoodne mõju on välistatud. VIS määruse muudatuste rakendamine IKT arendustel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Ebasoodne mõju on välistatud. Natura eelhindamise tulemused Eelhinda m isel ei tuvastatud Natura 2000 võrgustiku alasid, mis oleksid rahastu rakenduskavas plaanitud projektide mõjualas, millest tulenevalt jõuab Natura eelhindamine järeldusele, et BMVI rakenduskava elluviimisel on välistatud ebasoodsate mõjude avaldumine Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele . Tulenevalt Natura eelhindamise järeldustest ei ole vajalik Natura hindamise järgmisse etappi liikumine e hk puudub vajadus asjakohase hindamise läbiviimiseks. Rakenduskava elluviimine ei tohi Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Kava tegevuste rakendajal tuleb igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsa t mõju mõjualasse jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladele ning vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus täpsusastmes. Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada planeeringutes ja projektides Natura kaitse-eesmärkidega arvestamisega ning vajadusel leevendusmeetmete rakendamisega. Asjaomaste asutuste seisukohad Täiendatakse peale seisukohtade saamist. Kokkuvõte „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021-2027“ jaoks viidi läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Käesolevas eelhinnangu aruandes anti ülevaade rakenduskavast ning sellega kavandatavatest tegevustest, selgitati rakenduskava seost teiste asjakohaste strateegiliste dokumentidega ning hinnati dokumendi rakendamisest tulenevaid keskkonnamõjusid. Keskkonnakirjeldus on antud Natura alade kontekstis mahus, mis on asjakohane käesoleva töö raames. Kokkuvõtteks võib öelda, et „ Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021-2027“ raames kavandatavate tegevustega ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 alade terviklikkusele ning ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist. Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu soovituseks on, et täismahus KSH ei ole vajalik.
Keskkonnaministeerium
Keskkonnaamet
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 22.03.2022 nr 14-13.1/84-1
Rahandusministeerium
Välisministeerium
Seisukoha küsimine piirihalduse ja viisapoliitika
rahastu 2021–2027 rakenduskava KSH algatamise
eelhinnangu alusel koostatud otsuse eelnõu kohta
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6
palume Teil esitada oma seisukoht piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi
BMVI)1 rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise eelhinnangu alusel
koostatud otsuse eelnõu kohta.
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 48 lõike 1 kohaselt on Siseministeerium BMVI korraldusasutus ja
vastutab BMVI rakenduskava eest. BMVI rakenduskava on strateegiline raamistik, mille alusel
planeeritakse ja viiakse ellu BMVI tegevusi Eestis.
Rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise eelhinnangu üldeesmärk on
teha kindlaks, kas BMVI rakenduskava elluviimisega võib tõenäoliselt kaasneda oluline
keskkonnamõju ja oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ning
võimaldada otsustada keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle vastavalt
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2001/42/EÜ2 .
Siseministeerium kuulutas välja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise
eelhinnangu väikeostu 4. jaanuaril 2022 ja algatas keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnangu koostamise 11. jaanuaril 2022. Eelhinnangu aruande eelnõu on koostanud OÜ
Hendrikson & Ko.
Eelhinnangu aruande eelnõu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise tegemata jätmise
otsuse eelnõu vaadatakse vajadusel üle pärast asjaomaste asutuste seisukohtade esitamist.
Palume Teil esitada oma seisukoht hiljemalt 30 päeva jooksul e-posti aadressil
[email protected].
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1148, 7. juuli 2021, millega luuakse Integreeritud
Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ, 27. juuni 2001, teatavate kavade ja programmide
keskkonnamõju hindamise kohta – ELT L 197, 21.07.2001, lk 0030–0037
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristian Jaani
siseminister
Sama:
Alutaguse Vallavalitsus
Mustvee Vallavalitsus
Narva-Jõesuu Linnavalitsus
Narva Linnavalitsus
Peipsiääre Vallavalitsus
Räpina Vallavalitsus
Rõuge Vallavalitsus
Setomaa Vallavalitsus
Võru Vallavalitsus
Lisad:
1. BMVI rakenduskava ettepanek
2. BMVI rahastamiskava ettepanek
3. BMVI rakenduskva KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu
4. BMVI rakenduskava KSH eelhinnangu aruande eelnõu arvamuse avaldamiseks
Aivi Kuivonen 6125179
[email protected]
2 (2)
NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE
ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES
VI LISA
Programmi vorm AMIFi, ISFi ja BMVI jaoks – artikli 21 lõige 3
CCI number
Nimetus inglise keeles BMVI programme for Estonia
Nimetus liikmesriigi keeles Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava
Versioon 1.0
Esimene aasta 2021
Viimane aasta 2027
Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021
Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029
Komisjoni otsuse number
Komisjoni otsuse kuupäev
Liikmesriigi muutmisotsuse number
Liikmesriigi muutmisotsuse jõustumise
kuupäev
Mitteoluline ümberpaigutamine Ei
(ühissätete määruse artikli 24 lõige 5)
1. Programmi strateegia: peamised katsumused ja poliitilised lahendused
Viide: määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix
Selles osas selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud peamisi
katsumusi, tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või strateegiatele.
Antakse ülevaade asjaomase liidu õigustiku rakendamise seisust ning liidu tegevuskavadega
saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse nende arendamist
programmitöö perioodil.
Võrreldes Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) eelarveperioodi 2014–2020 kavandamise ajaga on
riiklikus strateegilises planeerimises toimunud oluline muutus. Riiklike vajaduste ja nende
rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt. ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi
protsessi. Eelarve koostatakse allikaneutraalselt ja oluliste strateegiliste eesmärkide
kindlakstegemisel ei määrata katteallikat. Rahastamine otsustatakse iga-aastase eelarve koostamise
1
käigus. Selline põhimõtteline muudatus on mõjutanud ka piirihalduse ja viisapoliitika rahastu
(edaspidi BMVI) rakenduskava koostamist ja struktuuri.
Poliitikakujundajatele annab ühtse suuna pikaajaline riigi arengustrateegia „Eesti 2035“.
Arengustrateegia eesmärgid aitavad tagada, et eestlased on targad, aktiivsed ja terved, Eesti
ühiskond hooliv, koostöövõimeline ja avatud ning meie majandus tugev, uuenduslik ja
vastutustundlik. Kõik riiklikud strateegiad ja tegevuskavad tuginevad „Eesti 2035“ sihtidele.
Piirihalduse ja rände eesmärke hõlmav peamine riiklik strateegia on siseturvalisuse arengukava
(edaspidi STAK), mis on koostatud tihedas koostöös kõigi asjaomaste partnerite ja sidusrühmade ga.
Vastutus piirihalduse ja rändega seotud poliitika rakendamise eest on Eestis jagatud mitme
ministeeriumi ja valitsemisala vahel. STAKis 2020–2030 arvestatakse valdkondliku ELi poliitika
ja eesmärkidega ning seda täiendavad näiteks “Eesti välispoliitika arengukava 2030”, “Eesti
digiühiskond 2030”.
Eesti valvab Schengeni välispiiri. Piirivalvurid tegutsevad, järgides Schengeni piirieeskirju ja
integreeritud piirihalduse põhimõtteid, mille olulised osad on patrull, riskianalüüs, piirikontro ll,
piiriülese kuritegevuse uurimine koostöös teiste riikide sisejulgeolekuasutuste ga,
kontaktametnikud kolmandates riikides ja muu rahvusvaheline koostöö.
Heausksete reisijate seadusliku piiriületuse lihtsustamisel ning samal ajal ebaseadusliku rände ja
julgeolekuriskide vältimisel on piirivalvurite kõrval suur osa ka Eesti välisesindustel. Schengeni
viisad antakse välja kooskõlas ELi viisaeeskirjaga, millega tagatakse vajalikud kaitsemeetmed ja
mehhanismid, et kaitsta reisijate eraelu puutumatust ja põhiõigusi, eelkõige seoses nende
isikuandmetega.
Eesti suurimad piirihalduse ja viisamenetluse katsumused ELi välispiiri kaitsmisel on piiritaris tu
rajamine Eesti-Vene maismaapiirile, sujuva, kuid turvalise piiriliikluse tagamine, ELi
suuremahuliste IT-süsteemide (nt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (edaspidi EES),
Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (edaspidi ETIAS), Schengeni infosüsteem (edaspidi SIS) ja
viisainfosüsteem (edaspidi VIS)) ja koostalitlusvõime toimimise tagamine ning Euroopa piiride
valvamise süsteemi (edaspidi EUROSUR) ja mereseiresüsteemi ajakohastamine.
Meetmed, mida nende katsumustega toimetulekuks võetakse, hõlmavad info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia arengut ja kestlikkust, nutikaid ja uuenduslikke tehnoloogilis i
lahendusi, suuremat analüütilist suutlikkust (tehisintellekt, ühtne integreeritud riskianalüüsi mudel
(edaspidi CIRAM)), koostööd eri pooltega ametiasutustes ja nende vahel ning riigi võimete
parandamist, sealhulgas koolitusi ja seadmete ostmist. Samuti on vaja mehitada asjaomased
üksused piisava hulga kvalifitseeritud spetsialistidega.
Varasematel aastatel on valdkondlikke ELi õigustikust tulenevaid ülesandeid ja katsumus i
rahastatud peamiselt riigieelarvest. Lisaks on väärtuslikku abi saadud ka ELilt Sisejulgeolekufo nd i
välispiiride ja viisade rahastamisvahendi (edaspidi ISFB) kaudu.
Sama loogikat järgitakse ajavahemikul 2021–2027. Kuigi BMVI kohaldamisalas on nähtud ette
meetmed enamiku piirihalduse ja viisadega seotud küsimuste lahendamiseks, ei ole rahastu mahu
tõttu võimalik rahastada kõiki praegusi vajadusi üksnes BMVIst. Rakenduskavaga püütakse
esitatud valdkondlikke vajadusi katta nii palju kui võimalik, jättes samas teatava paindlikkuse, et
reageerida tulevastele sündmustele ja võimalikele muutuvatele prioriteetidele. Täpsed tegevused ja
nende rahastamisallikad lepitakse kokku riiklike protsesside kohaselt, arvestades koostoimet
2
muude fondidega (nt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (edaspidi AMIF),
Sisejulgeolekufond (edaspidi ISF), ühtekuuluvuspoliitikafondid ning tollikontrolliseadme te
rahastu). Ministeeriumide, Euroopa Komisjoni, ametite ja muude asjaomaste sidusrühmade
teabevahetusega välditakse tegevuste topeltrahastamist.
Kuna piirihalduse ja viisapoliitika katsumused on jäänud peamiselt samaks, keskendutakse ka
BMVI rakenduskavas sarnastele tegevustele, mida rahastati ELi eelarveperioodil 2014–2020
ISFBst. BMVI rakenduskava elluviimisel kasutatakse võimaluse korral lihtsustamismeetmeid, et
vähendada halduskoormust ning suurendada tõhusust, tulemuslikkust ja säästlikkust. BMVI
rakenduskavas nähakse ette mitu meedet, millega toetatakse ELi välispiiri valvamise ja
piirikontrolli võime suurendamist. Meetmed aitavad täita Euroopa piiri- ja rannikuva lve
määruses 2.0 (EL) 2019/1896 (edaspidi ka Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus) sätestatud
nõudeid, parandada teabevahetust, tagada kooskõlas ELi standarditega välispiiri kontroll ja
kohaldada ELi õigustikku ühetaoliselt. Esmatähtsad on tegevused, millega toetatakse välispiir i
haldamise võime säilitamist või laiendamist ja aidatakse kaasa solidaarsusele. Ühise viisapoliitika
puhul on oluline jätkata konsulaartöötajate korrapärast koolitamist, et tagada viisaeeskirja ja VISi
määruse ühetaoline kohaldamine. Paralleelselt tuleb osta seadmeid, näiteks näotuvastussüstee me.
Samuti on oluline jätkata digitaalsete viisade ja infosüsteemide väljatöötamist ning kasutamis t.
Tähtis on arendada VISi.
Meetmete kavandamisel ja elluviimisel järgitakse ELi põhiõiguste harta nõudeid ning hinnatak se
sihtrühmapõhise lähenemise vajalikkust, et kõik inimesed tunneksid end ühtmoodi turvalise lt,
olenemata elukohast, keelest, soost, rassist, vanusest, puudest jmt. Meetmete valikul välistatak se
olulise keskkonnamõjuga projektid.
BMVI määruses on nähtud ette, et viisapoliitika erieesmärgile tuleb eraldada 10% rahastu mahust.
Kuigi rakenduskavas on planeeritud sellele vähem kui 10% kogueelarvest, on arvestatud kõikide
võimalike toetusesaajate (Välisministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA))
esitatud vajadustega.
ELi õigustiku ja tegevuskavade rakendamise seis
• Eesti integreeritud piirihalduse strateegia (edaspidi IBM)
IBM on osa STAKi programmist „Kindel sisejulgeolek“ ja on töötatud välja selleks, et täita
Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses sätestatud riiklikku kohustust. IBMiga käib kaasas detailne
tegevuskava. IBM ja tegevuskava on n-ö elavad dokumendid, mida vajaduse korral ajakohastatakse
ja viiakse kooskõlla teiste arengudokumentidega, sh Euroopa piiri- ja rannikuvalve strateegiaga.
Eestis vastustab integreeritud piirihalduse arendamise ja rakendamise eest peamiselt PPA.
Põhilised partnerid on Välisministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaamet, Kaitsevägi,
Kaitseliit ja Kaitsepolitseiamet.
IBMis arvestatakse täielikult Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstratee gia
eesmärkidega:
1. välispiiride haavatavuse vähendamine, mis põhineb terviklikul olukorrateadlikkusel;
2. ohutud, turvalised ja hästi toimivad ELi välispiirid;
3. Euroopa piiri- ja rannikuvalve kestlikkus.
• Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklike komponentide arendamine
3
PPAs on loodud Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamiseks riiklik piiri- ja rannikuvalverühm ning
tehniliste seadmete reserv. Ostetud ja ostetavad seadmed vastavad Euroopa Piiri- ja Rannikuva lve
Ameti (edaspidi Frontex) kehtestatud tehnilistele standarditele. Vajaduse korral antakse Frontexi
koordineerimisel teistele liikmesriikidele operatiivabi. PPA osaleb Frontexi ühisoperatsioonid es,
piirioperatsioonides ja tagasisaatmisega seotud tegevustes. Eesti panustab Frontexi riskianalüüs i,
ressursside ja koolitusstandardite väljatöötamisse ning muude töörühmade ja koolitusüritus te
tegevustesse. Frontexi, CEPOLi ja eu-LISA koolitatud ja sertifitseeritud ekspertide ja nõustajate
lähetamine aitab arendada edasi Eesti võimet kaitsta ELi välispiire. Seni on Eesti täitnud 100%
Frontexi II ja III kategooria alalise korpuse mehitamise kvoodist. Korrapärane teabevahetus
ametitega on kooskõlas Forntexi riskianalüüsi võrgustiku, EUROSURi ja haavatavuse hindamise
kokkulepitud vormiga. Riiklik koordinatsioonikeskus vastutab tõhusa teabeanalüüsi eest, mis
põhineb CIRAMil ning teabevahetusel ELi liikmesriikide ja Frontexiga. Euroopa piiri- ja
rannikuvalve riiklike komponentide edasiarendamine kätkeb piirivalveametnike koolitamis t
piirivalve ühise tuumõppekava alusel ja Frontexi standarditega kooskõlas operatiivvahend ite
hankimist.
• EUROSUR
Frontex paigaldas EUROSURi PPAsse 7. novembril 2012. Alates 1. oktoobrist 2014 tegutseb
EUROSURi riiklik koordinatsioonikeskus PPA ühtse kontaktpunktina. EUROSURi kohaldamisa la
on märkimisväärselt laienenud, hõlmates nüüd kõiki teabevahetusega seotud aspekte. EUROSURi
rakendatakse kooskõlas uue Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse elementidega ja eelkõige
järgmiste punktidega:
o süsteemne aruandlus piiripunktides tehtava kontrolli ja õhupiiri valvamise kohta ning
teisese rände olemasoleva teabe esitamise kohta;
o liikmesriikide koordinatsioonikeskuste arendamine asutuste laiendatud koostöö kaudu, et
hõlmata EUROSURi uus kohaldamisala;
o IT-süsteemide tarkvara ja arhitektuuri arendamine, et vastata uutele sidestandarditele ja
võimaldada masinatevahelist suhtlust;
o EUROSURi operaatorite värbamine ja koolitamine;
o sidevõrkude turvalisuse ja konfidentsiaalsuse tagamine.
Eesti on pühendunud e-piiride paketi, näiteks EESi, ETIASe, SISi ja VISi õigeaegse le
rakendamisele ja koostalitlusvõimele. Loodud on liidesed riiklik u piirikontrolli infosüsteemi ja
migratsioonijärelevalve infosüsteemi ning EESi vahel. Töös on keskse juurdepääsupunkti loomine
ning arendusprojektid uute SISi ja ETIASe määruste rakendamiseks. Vaja on koordineerida
riigiasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmade vahelisi tegevusi ning eraldada süsteemide
arendamiseks piisavalt raha ja inimesi. Tähelepanu tuleb pöörata ka hankemenetluste ja muude
administratiivsete tegevuste õigeaegsele korraldamisele. ELi suuremahuliste IT-süsteemide
rakendamiseks peab Eesti kohandama tööprotseduure ja -kordi ning koolitama süsteemide
kasutajaid.
• Schengeni hindamise töörühma soovitused ja haavatavuse hindamine
Eesti on läbinud Schengeni hindamise ja haavatavuse hindamise seni edukalt. 2018. aastal ei
tuvastatud piirihalduses olulisi puudusi.
2019. aastal nimetas Euroopa Komisjon meetmed, mida Eesti peaks BMVIst rahastama.
Dokumendis toodi välja haavatavuse hindamisel tehtud neli soovitust, mis nüüdseks on täidetud.
4
Viimane soovitus (EE005 – CIRAM 2.0 koolitus) suleti 5. juulil 2021. BMVI rakenduskavas
arvestatakse võimaluse korral haavatavuse hindamise/kava tulevastes soovitustes tuvastatud
puuduste kõrvaldamiseks vajalike tegevustega. Ette on nähtud meetmed, milles võetakse arvesse
õigusraamistiku arengut.
Eesti viisapoliitika Schengeni hindamine toimus 2018. aasta oktoobris. Kokku esitati Eestile 56
soovitust, millest kaks on veel täitmata. Üks soovitus on seotud uue viisaregistri kasutuselevõt uga
ja see tuleks lõpule viia 2024. aastal, rahastamine on ette nähtud BMVIs. Teine soovitus viia
viisaregister vastavusse andmekaitsenõuetega viiakse lõpule 2022. aasta alguses. Schengeni
soovituste rakendamiseks kasutati riigieelarvet.
Eesti soovib kasutada ühissätete määruse artikli 26 lõikes 1 toodud võimalust ning tõsta 5% AMIF i
eraldisest BMVIsse. AMIFi perioodi 2021–2027 rakenduskavas võetakse arvesse kõiki võimalike
toetusesaajate asjakohaseid vajadusi, mis on selgitatud välja riiklike strateegiate koostamise käigus.
Kolmandate riikide kodanikele mõeldud kohanemismeetmeid täiendab ja suures osas rahastab
Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+). Lisaks on võimalik erakorraliste sündmuste korral
taotleda vahendeid AMIFi temaatilisest rahastust. Kuna AMIFi tegevused algavad 2022. a teises
pooles, võib tekkida olukord, et Eesti ei jõua aastaks 2024 kasutada 10% esialgsest AMIFi
eraldisest, mistõttu kaoks õigus AMIFi määruse artikli 17 lõikes 2 sätestatud lisaeraldisele.
Üks suurimaid katsumusi ja seega ka valitsuse prioriteet Eestis on ehitada välja ELi välispiir: Eesti-
Vene maismaapiir. Eesti on piiritara püstitamiseks investeerinud juba märkimisväärsel hulgal riigi
raha ja teeb seda ka edaspidi. Aastateks 2022–2025 on seatud eesmärk paigaldada maismaapiir ile
tipptasemel valvetehnika. Peaaegu 52% BMVI eraldisest on plaanitud selleks otstarbeks kasutada.
Kuna seiresüsteemide maksumus on väga suur, otsitakse peale BMVI teisi katteallikaid. Ühe
allikana kasutatakse AMIFi ülekannet summas 1 112 731 eurot.
2. Erieesmärgid (korratakse iga erieesmärgi puhul, välja arvatud tehniline abi)
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõiked 2 ja 4
2.1. Erieesmärgi nimetus
Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa
integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet
ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületus t,
ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt
rändevooge
2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus
Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja
pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid
rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis
kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:
tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse
artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu
5
toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.
Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav .
____________________________________________________________________________
Eesti IBM-mudel on rajatud neljale sambale: tegevused kolmandates riikides, koostöö
naaberriikidega, piirikontroll ning meetmed vaba liikumise alal.
Eesti IBMi mõjutavad naabruses asuvate kolmandate riikide poliitiline, majanduslik ja
julgeolekuolukord ning Eesti ja teiste ELi liikmesriikide head sidemed. On suur tõenäosus, et
naabruses asuvas kolmandas riigis toimuvatel muutustel on mõju maismaapiirile ja need
suurendavad ohtu, mis on seotud piiriülese kuritegevuse ja muude piiridega seotud rikkumiste või
ebatavaliste ohtudega välispiiril. Seepärast on oluline analüüsida integreeritud piirihald use
süsteemi iga aspekti toimimist ja haavatavust, et leevendada tuvastatud ohu korral võimalikke
riske.
Piirikontrollimeetmed põhinevad Schengeni parimatel tavadel. Riskianalüüsi tulemid töötatakse
välja CIRAMi abil. Analüüs toetab teenuste ja muude piiridega seotud tegevuste kavandamist, et
kasutada optimaalselt ressursse tuvastatud ohtude, haavatavuse ja mõju järgi. Olukorrapild i
saamiseks teeb Eesti riskianalüüsi, teabevahetuse ja operatiivtegevuse valdkonnas tõhusat
koostööd rahvusvaheliste ja ELi ametitega, nagu Interpol, Europol, Frontex, ELi varjupaigaa me t
ja eu-LISA, ning teiste riikide, organisatsioonide ja asutustega.
ISFB toel on varem soetatud moodsaid vahendeid ja seadmeid, nt patrullautod,
eritranspordivahendid, piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmed, sõrmejäljebiomeetriaks
vajalik tehnika, multirootorid, veesõidukid ning automaatse piirikontrollisüsteemi ehk ABC-
väravad. See on aidanud suurendada reageerimisvõimet, millel on otsene seos piirikontro lli
tõhususe ja kvaliteediga. Kuna tehnoloogia areneb kiiresti ja ka sõidukid, mis osteti aastatel 2015–
2018, on jõudnud elukaare lõppu, kasutatakse BMVId uute vahendite soetamiseks.
BMVI toetust kasutatakse lisaks teistele rahastusallikatele järgmisteks BMVI määruse II lisas
nimetatud rakendusmeetmeteks, et tegeleda punktis 1 nimetatud piirihalduse valdkonna
katsumustega.
• Piirikontrolli tugevdamine kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 3 lõike 1 punktiga a
Eesti rannajoone pikkus on 3794 km, merepiir 767 km ja maismaapiir, sh Eesti Vabariigi ja
Venemaa Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon, 338,6 km. Välispiiri kontrollivad
piiripunktid, kordonid, lennusalk, laevastik ja seirekeskused. Tõhusa kontrolli ning patrull- ja
vaatlustegevuse tagamiseks välispiiridel, piiriülese kuritegevuse ennetamiseks ja avastamiseks,
piirirežiimi säilitamiseks majandustsoonis ning rände seireks peab piir olema kaetud tehnilise
valvega.
Piirikontrollilahendused, mis võetakse kasutusele lähi- ja kaugemas tulevikus, tõstavad
piirikontrolli võimet, kuid suureneb ka süsteemide kuritarvitamise oht. PPA peab koostöös
partneritega tagama süsteemide toimimise ja küberjulgeoleku, leevendades samal ajal ohtu, et
sissetungijad neid süsteeme kuritarvitavad. Uued ebaseadusliku üle piiri toimetamise meetodid
nõuavad piiri- ja rannikuvalve seiremeetodite ja -tehnoloogia arendamist. PPA on teadlik, et
kurjategijad kasutavad mehitamata õhusõidukeid ja GPS-majakaid. Tehnoloogia arendamine ning
uute meetodite väljatöötamine ja rakendmine on seotud IT-, radari- ja raadiosidesüsteemide üldise
arenguga.
PPA on alustanud maismaavälipiiri taristu loomist, paigaldatud on piiripostid. Idapiiri ehitamise
projekti rahastatakse peamiselt riigieelarvest. ELi/Schengeni välispiiri katmine peaaegu täielik ult
6
tehnilise valvega on prioriteet. Lisaks luuakse piiriintsidentide haldamist toetav IT-süsteem.
ISFBst rahastatavas katseprojektis selgitatakse välja sobivaim tehnoloogia, mille tulemus i
arvestatakse BMVIst rahastatava seiresüsteemi hankimisel.
Eesti välispiiril on 44 rahvusvahelist piiripunkti: seitse maismaapiiril, 30 merepiiril ja seitse
õhupiiril. Analüüsi- ja andmelaoinfosüsteemi (edaspidi ALIS) kohaselt ületas maismaapiiri 2017.
aastal 66% ja 2020. aastal 80% reisijatest, merepiiri 2017. aastal 25% ja 2020. aastal 6%.
Lennujaamades oli piiriületajaid 9% (2017) ja 13% (2020). Statistikaanalüüs näitab, et peamine
liikluskoormus lasub välispiiril asuvatel maismaa piiripunktidel. 2017. aastal ületas Eesti
maismaavälispiiri 7,4 miljonit ja 2020. aastal 1,3 miljonit reisijat. Peaaegu 50% (2017) ja 63%
(2020) ületustest toimus Narva-1 maanteepiiripunktis. Oluline on säilitada tasakaal reisijate
sujuva piiriületuse võimaldamise ning riigi ja ELi julgeoleku vahel, võttes arvesse
õigusraamistiku tõenäolist arengut.
Praegune julgeolekuolukord Eesti valvatavatel välispiiridel on stabiilne. Alates 2020. aastast on
ebaseadusliku sisserände oht mõõdukas maismaa- ja õhuvälispiiridel ning väike merepiiril. 2019.
aastal oli 228, 2020. aastal 166 ja 2021. aastal 303 ebaseaduslikku piiriületust. Olukord võib
kiiresti muutuda, nagu näitas ilmekalt 2021. aastal ELi ja Valgevene piiril toimu ning 2022
veebruaris Ukrainas alanud sõda. Kuni COVID-19 pandeemiani oli reisijatevoog ja piiriüle ne
kaubandus kasvutrendis. 2019. aastal oli Eestis seaduslike piiriületuste arv 8 277528, 2020. aastal
1 585 775 ja 2021. aastal 1 099 974. Kasvu prognoositakse taas pärast pandeemia vaibumis t.
Reisijatevoo suurenemisega kaasnevad ka kasvav piiriülene kuritegevus, ebaseaduslik ränne ja
muud sisejulgeolekut mõjutavad ohud. Selleks, et oleks võimalik säilitada isikute ja kaupade
sujuv piiriliiklus, on vaja piirihalduse eest vastutavatelt asutustelt märkimisväärseid jõupingutus i.
Kuna ressursid on piiratud, tuleb otsida ja kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi.
EUROSURi süsteem areneb pidevalt. EUROSURi ülesanne on suurendada piiripunktid es
tolliasutuste ja piirivalveametnike koostööd ning tulevikus koostööd ja teabevahetust Läti, Leedu
ja Soome piirivalveasutustega. Eesti aitab töötada ELi tasandil aktiivselt välja
olukorrateadlikkuse parandamise süsteemi. Riiklikult keskendutakse IT-süsteemide arendamise le
koos asutuste ja ministeeriumidega, toetades seeläbi teabevahetust ja koostööd ametiasutus te
vahel. EUROSURi edasiarendus peab olema kooskõlas Schengeni piirieeskirjade ja muude
EUROSURi käsitlevate õigusaktidega, mille eesmärk on parandada koostalitlusvõimet.
Alates 1. oktoobrist 2014 tegutseb riiklik koordinatsioonikeskus PPA ühtse kontaktpunktina.
Lisaks riiklikule koordinatsioonikeskusele on kontaktpunktis ka SIRENE büroo, Europoli riiklik
üksus, Interpoli riiklik keskbüroo, Prümi lepingu riiklik kontaktpunkt ja Frontexi riiklik
kontaktpunkt. Selline lahendus annab juurdepääsu paljudele asjakohastele riiklikele ja
rahvusvahelistele õiguskaitse andmebaasidele, võimaldades tihedat teabevahetust pädevate
riiklike ja rahvusvaheliste asutustega. Riiklik koordinatsioonikeskus edastab EUROSURi riiklik u
olukorrapildi ja Euroopa olukorrapildi kõigile PPA asjaomastele politseiüksustele ja teistele
riiklikele asutustele, nagu Maksu- ja Tolliamet, Kaitseministeerium, Välisministeerium,
Siseministeerium, Kaitsevägi, Europol ja SIRENE büroo.
• Riigi tasandil koostöö tõhustamine piirikontrolli või piiril täidetavate ülesannete eest
vastutavate riiklike ametiasutuste vahel ning tõhustatud koostöö liidu tasandil kas
liikmesriikide vahel või ühelt poolt liikmesriikide ja teiselt poolt asjaomaste liidu organite,
ametite ja asutuste või kolmandate riikide vahel
Eesti osaleb ühistes ELi uurimisrühmades ja operatsioonides, mis keskenduvad piiriüle se
kuritegevuse avastamisele ja uurimisele kahe- või mitmepoolselt või ELi ametite kaudu. Oluline
on pidev koostöö ELi liikmesriikide, Frontexi ja teiste ELi institutsioonidega, et suurendada ELi
7
ja liikmesriikide piirihalduse võimet. Tähtis on ka pidev koostöö piirihalduse eest vastutavate
asutustega, nagu Maksu- ja Tolliamet, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Kaitsevägi ja Kaitseliit,
et tagada kulutõhusus, vältida ülesannete kattumist ja ühendada välispiiri surve alla sattumise l
jõude.
PPA osaleb ELi töörühmades ja teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu
Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, OSCE ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, ning
muudes asutustevahelise koostöö vormides: Läänemere piirkonna piirikontrollikoostöö,
Läänemere rakkerühm ja Läänemere ministrite nõukogu.
• Piirihalduse valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige SISi, ETIASe, EESi ja
Eurodaci loomine, käitamine ja hooldamine piirihalduse eesmärgil vastavalt liidu õigusele,
sealhulgas selliste suuremahuliste IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime,
ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe esitamise parandamiseks
ELi suuremahuliste IT-süsteemide rakendamiseks tehakse koostööd eu-LISAga. IT-süsteemide
jätkuarendus tugineb ISFB raames saavutatud tulemustele. Arvestatakse ELi õigusest tuleneva te
arendusvajadustega.
• Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine, toetades piirihalduse eest vastutavaid
riiklikke ametiasutusi selliste meetmete võtmisel, mis on seotud võimearendusega, ühise
suutlikkuse suurendamisega, ühishangetega ja ühiste standardite kehtestamisega, ning
muude meetmete võtmisel, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide ning Euroopa Piiri -
ja Rannikuvalve Ameti vahelist koostööd ja koordineerimist
Frontexi operatsioonides osalemine on alates 2006. aastast avaldanud vaieldamatut mõju
piirihalduse tõhustamisele ja riigi sisejulgeoleku tagamisele. Frontexi laienemiseks on vaja
valmisolekut lähetada lisatöötajaid. Et alalise korpuse loomist paremini koordineerida,
lähetatakse Frontexi peakorterisse ekspert ning korraldatakse II ja III kategooria alalise korpuse
liikmetele koolituskursusi.
• Välispiire käsitleva liidu acquis’ ühtse kohaldamise tagamine, sealhulgas rakendades
soovitusi, mis on antud selliste kvaliteedikontrolli mehhanismide raames nagu määruse
(EL) nr 1053/2013 kohane Schengeni hindamis mehhanis m, määruse (EL) 2019/1896
kohased haavatavuse hindamised ja riiklikud kvaliteedikontrolli mehhanismid
Mitmekülgne piirivalveharidus annab ametialase pädevuse ja tagab Schengeni acquis’
nõuetekohase rakendamise ning ühetaolise tõhusa piirihalduse riigi ja ELi välispiiridel. PPA
eksperdid osalevad Frontexi ühiste õppekavade ja koolitusmaterjalide väljatöötamise s ja
ajakohastamises (ühine tuumõppekava, kesktaseme ametnike ühine tuumõppekava, Euroopa
ühised strateegilise piirihalduse magistriõppekavad, CIRAM, IBM jne).
Kõik piirikontrolliametnikud järgivad oma igapäevases teenistuses 11. märtsil 2015 heaks
kiidetud ametnike eetikakoodeksi põhimõtteid. Ametniku põhiväärtused on seaduskuulek us,
inimesekesksus, usaldusväärsus, professionaalsus, erapooletus, avatus ja koostöö.
Piirikontrollitegevuses austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, mittediskrimineerimine,
rahvusvaheline kaitse, haavatavate isikute, sealhulgas laste erivajadused ning nende tagasi- ja
väljasaatmise lubamatuse põhimõte. Koolitustel pööratakse nendele teemadele endiselt
tähelepanu.
Piirikontrolli taristu ajakohastamine, uuendusliku ja tipptasemel tehnoloogia kasutuselevõtt,
reisijate elektroonilise kontrolli suurendamine ja viisanõude kaotamise korra laiendamine
8
eeldavad töötajate pidevat täiendkoolitust. Lisaks asutusesisestele koolitustele kasutatakse
CEPOLi, eu-LISA ja Frontexi pakutavaid võimalusi.
Kvaliteedikontroll on hädavajalik tagamaks, et osutatavad teenused vastavad kindlaksmäära tud
kvaliteedikriteeriumidele või Schengeni hindamismehhanismi ja haavatavuse hindamise
nõuetele. PPA kvaliteedikontrolli mehhanism hõlmab teenusesisest enesehindamist ja
auditeerimist iga-aastaste plaanide põhjal. Eestil on riiklik hindamissüsteem, et tagada
piirikontrolli rakendamine Schengeni nõuete kohaselt. Kvaliteedikontroll hõlmab teenusesises t
järelevalvet ja auditeerimist iga-aastaste auditikavade järgi ning etteteatamata kontrollkä ike
piiripunktidesse või piiriületuskohtadesse (maismaa-, mere- ja õhupiiril). BMVI vahendeid
kasutatakse riigieelarve kõrval selleks, et kõrvaldada kvaliteedikontrolli käigus tuvastatud
puudused.
Meetmete esialgne loetelu:
• EUROSURi arendamisega seotud meetmed (IKT-süsteemid, seadmed, tehnoloogia jne);
• koostalitlusvõime paketi ja ELi suuremahuliste IT-süsteemidega seotud meetmed;
• meetmed, mille eesmärk on arendada Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklikke
komponente (nt ekspertide lähetamine Frontexisse);
• koolitused;
• Frontexi standarditele vastavad piirivalve- ja -kontrolliseadmed (patrullsõidukid, UTVd,
mehitamata õhusõidukid, kaamerad jne);
• migratsioonijärelevalve seadmed (dokumendilugejad, biomeetriliste andmete
tehnoloogia jne).
Tulemused. Maismaa- ja merevälispiir on kaetud uuendusliku tipptasemel integreeritud
piirivalvesüsteemiga. Piirikontrolli ja -valvet toetavad ajakohased, mobiilsed ja
koostalitlusvõimelised tehnilised süsteemid ja lahendused, et tagada tõhusam ja usaldusväärse m
piirikontroll. Suurenenud on suutlikkus arendada ja kasutada ühtselt ja ühtlustatud viisil
valdkondlikku tipptasemel tehnoloogiat ja ELi suuremahulisi IT-süsteeme (EES, ETIAS jne).
Piirivalve on kooskõlas Schengeni acquis’ ja põhiõigustega, seal hulgas välditakse
eelarvamuslikke, stereotüüpseid ja kallutatud otsuseid, järgitakse andmekaitse, soolise
võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning arvestatakse haavatavate isikute
erivajadusega.
Tegevustoetus
PPA ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) on avaliku
sektori asutused, kes vastutavad ELi avalike teenuste eest piirivalve ja migratsioonijäreleva lve
valdkonnas. PPA põhikirjajärgsete ülesannete hulka kuulub integreeritud piirihalduse arendamine
ja rakendamine. SMITi põhiülesanded hõlmavad valdkondlike IKT-süsteemide arendamist ja
hooldamist.
Seaduslike piiriületuste hõlbustamiseks ning välispiiride kõrgetasemelise kaitse ja vajalik u
teabevahetuse tagamiseks on väga oluline kasutada asjakohaseid IKT-süsteeme ja nüüdisaegse t
tehnoloogiat. Et kõik info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed ning piirikontrolli- ja
migratsioonijärelevalve seadmed toimiksid tõrgeteta ja turvaliselt, on vaja neid ajakohastada ja
hooldada. Eesti kavatseb piirivalve ja migratsioonijärelevalve IKT-süsteemide ja seadmete
hoolduseks ning remondikuludeks kasutada tegevustoetust järgmiselt.
• Automaatse piirikontrolli süsteemide rent, hooldus ja ajakohastamine (PPA)
9
2021. aasta veebruaris paigaldati Tallinna lennujaama ja Narva-1 piiripunkti 16 ABC-väravat.
ABC-väravate hoolduseks ja uuendamiseks on PPA ja teenuseosutaja sõlminud rendilepingu.
Lepingut rahastatakse ISFBst kuni 2022. aasta lõpuni. Automaatne iseteeninduskiosk
paigaldatakse ka Saatse piiripunkti. Alates 1. jaanuarist 2023 kasutatakse BMVId ABC-väravate
ja iseteeninduskioski käitamiseks.
• ELi suuremahuliste IT-süsteemide (EES, SIS, ETIAS), nende süsteemide
koostalitlusvõime ja riikliku üksuse ülalpidamine ja hooldus, turvaliste ruumide rentimine
(PPA ja/või SMIT)
ISFB rahastuse abil liidestatakse piirikontrolli ja migratsioonijärelevalve IT-süsteemid riiklik u
üksusega, renditakse EESi andmekeskuse ruume ja luuakse keskne juurdepääsupunkt. Alates
1. jaanuarist 2023 kaetakse EESi, ETIASe, SISi ja nende koostalitlusvõime haldus- ja
hoolduskulud BMVIst, et tagada süsteemide tõhus toimimine.
• Piirikontrolli- ja seiresüsteemi seadmete ning taristu remondi- ja hoolduskulud (PPA)
ISFB abil on ostetud hulk piirikontrolli- ja seireseadmeid, mida kavatsetakse hankida ka BMVI
toel. Seadmete litsentse tuleb korrapäraselt uuendada. Töövahendid ja seadmed on pidevalt
kasutusel ja võivad aeg-ajalt vajada remontimist. Tegevustoetusest kaetakse nii süsteemide
remondikulud kui ka tehnikute palgad. Lisaks kaasajastatakse Luhamaa juhtimispunkti, tehakse
väiksemaid ümberehitustöid ilma hoone välisilmet muutmata ning soetatakse juhtimispunkti
inventar ja sisustus.
Eesti järgib asjaomast liidu õigustikku. Olulisi lahendamata küsimusi ei ole. Schengeni hindamise
ja haavatavuse hindamise võimalike tulevaste soovituste lahendamisse suhtutakse täie tõsidusega.
Rahastamisvahendid: ei kohaldata.
10
NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA
KOMISJONI MENETLUSES
2.1.2. Näitajad
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e
Tabel 1. Väljundnäitajad
Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)
SO1 O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud seadmete arv Absoluutarv 1216 4016
SO1 O.1.1.1 millest omakorda ostetud automaatse piirikontro lli Absoluutarv 16 16
süsteemide/iseteenindussüsteemide/e-väravate arv
SO1 O.1.2 Hooldatud/parandatud taristuosade arv Absoluutarv 1 1
SO1 O.1.3 Toetatud esmase vastuvõtu piirkonnad Absoluutarv 0 0
SO1 O.1.4 Ehitatud/ajakohastatud piiripunktirajatiste arv Absoluutarv 1 1
SO1 O.1.5 Ostetud õhusõidukite arv Absoluutarv 0 26
SO1 O.1.5.1 millest omakorda ostetud mehitamata õhusõidukite arv Absoluutarv 0 26
SO1 O.1.6 Ostetud meretranspordivahendite arv Absoluutarv 0 0
SO1 O.1.7 Ostetud maismaatranspordivahendite arv Absoluutarv 0 13
11
SO1 O.1.8 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 347 350
SO1 O.1.8.1 millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 347 349
SO1 O.1.9 Kolmandatesse riikidesse lähetatud Absoluutarv 0 0
sisserändeküsimustega tegelevate kontaktametnike arv
SO1 O.1.10 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide Absoluutarv 4 7
arv
SO1 O.1.11 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT- Absoluutarv 4 4
süsteemide arv
SO1 O.1.11.1 millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT- Absoluutarv 1 1
süsteemide arv
SO1 O.1.12 Kolmandate riikidega läbiviidavate koostööprojektide arv Absoluutarv 0 0
SO1 O.1.13 Piiripunktides rahvusvahelist kaitset taotlenud isikute arv Absoluutarv 96 256
Tabel 2. Tulemusnäitajad
Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme Võrdlus Sihtväärtus Sihtväärtuse Andmete Märkused
mõõtühik aasta(d) (2029) mõõtühik allikas
SO1 R.1.14 Euroopa Piiri- ja Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 39 Absoluutarv Projektide 26 mehitamat a
Rannikuvalve kohaldu aruanded õhusõidukit ja 13
Ameti tehniliste maismaasõidukit
seadmete
reservis
12
registreeritud
seadmete arv
SO1 R.1.15 Euroopa Piiri- ja Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 39 Absoluutarv Projektide 26 mehitamat a
Rannikuvalve kohaldu aruanded, õhusõidukit ja 13
Ameti käsutusse lepingud maismaasõidukit
antud seadmete
arv
SO1 R.1.16 Riiklike Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 0 Absoluutarv Ei kohaldu Ei plaani projekte
ametiasutuste kohaldu
poolt
EUROSURi
riikliku
koordinatsiooni
keskusega
algatatud/tõhust
atud
koostöövormide
arv
SO1 R.1.17 Automaatse Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 2 200 000 Absoluutarv ALIS PPA prognoosi
piirikontrolli kohaldu kohaselt toimub
süsteemide ja e- 40%
väravate kaudu piiriületustest e-
toimunud väravate kaudu
piiriületuste arv
SO1 R.1.18 Piirihalduse Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 100% Osakaal Schengeni Hindamiste
valdkonnas läbi kohaldu hindamiste tulevikusoovituste
viidud ja täitmiseks
Schengeni haavatavuse kasutatakse
hindamiste ja hindamiste enamjaolt
haavatavuse soovitused riigieelarvet
hindamiste
tulemusel
13
esitatud nende
soovituste arv,
mida on arvesse
võetud
SO1 R.1.19 Nende osalejate Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 238 Absoluutarv Projektide Prognoos tehtud
arv, kes teatavad kohaldu aruanded, varasemate
kolm kuud osalejate projektide
pärast koolitust, nimekirjad, tagasiside alusel
et nad kasutavad tagasisideleh
koolituse käigus ed
omandatud
oskusi ja
pädevust
SO1 R.1.20 Piirivalveasutust Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 12 800 Absoluutarv ALIS Üldine näitaja,
e poolt kohaldu mis ei ole otseselt
sisenemiskeelu seotud BM VI
saanud isikute projektidega.
arv Prognoos tehtud
2018.–2019. aasta
statistika alusel
2.1.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18
Tabel 3. Esialgne jaotus
Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)
SO1 Piirikontrollid 001 2 775 000
14
SO1 Piirivalve – õhuvarustus 002 98 345,25
SO1 Piirivalve – maismaavarustus 003 12 505 155
SO1 Piirivalve – muud meetmed 006 810 000
SO1 Olukorrateadlikkus ja teabevahetus 008 300 000
SO1 Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine 014 300 000
SO1 Asutustevaheline koostöö – liidu tasand 016 300 000
SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – riiki 020 300 000
sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES)
SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Euroopa 021 300 000
reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) – muu
SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi reisiinfo 022 1 161 885,64
ja -lubade süsteem (ETIAS) – määruse
(EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 2
SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi reisiinfo 023 0
ja -lubade süsteem (ETIAS) – määruse
(EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 3
SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Schengeni 024 960 000
infosüsteem (SIS)
SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – 025 3 015 000
koostalitlusvõime
SO1 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus 026 6 042 172,50
15
SO1 Tegevustoetus – suuremahulised IT- 027 1 660 276,86
süsteemid piirihalduseks
16
NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE
ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES
2.2. Erieesmärgi nimetus
Toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja
hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände - ja julgeolekuriske
2.2.1. Erieesmärgi kirjeldus
Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja
pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid
rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis
kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:
tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse
artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu
toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.
Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.
Eestis vastutavad ELi viisapoliitika rakendamise eest PPA ja Välisministeerium.
ELi viisapoliitika muudab ELi reisimise lihtsamaks ning maandab julgeolekuriske ja ELi suunduva
ebaseadusliku rändega seotud riske. Sisepiirideta alal on vaja ELi sisenevaid isikuid tõhusalt
kontrollida, et tuvastada igaüks, kes võib kujutada endast julgeolekuriski. Selleks, et tagada sellis te
isikute tuvastamine, peab otsustajatel olema ELi kodanike kaitsmiseks õigel ajal õige teave.
Samal ajal peab viisa taotlemine olema kiire ja kliendisõbralik ning turvameetmed peavad vastama
andmekaitsenõuetele ja olema kooskõlas põhiõiguste hartaga.
Et tagada viisade väljastamisel ühetaoline menetlus, hõlbustada seaduslikku reisimist ning aidata
hoida ära rände- ja julgeolekuriske, on Eesti otsustanud rakendada järgmisi BMVIst rahastatava id
meetmeid.
• Ühise viisapoliitika valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige VISi loomine,
käitamine ja hooldamine vastavalt liidu õigusele, sealhulgas selliste suuremahulis te
IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning meetmed andmete kvaliteedi ja
teabe esitamise parandamiseks
Et saada ELi viisaga reisijate kohta piisavalt julgeolekuteavet, tuleb VISi ajakohastada. Eesti
ühines VISiga 2011. aastal ja võttis süsteemi kasutusele kõigis välisesindustes, kus viisad välja
antakse. Aja jooksul on võetud kasutusele ka VIS Mail, VIS Mail 2 ja VISA Code Plus ning
arendatud edasi viisade konsultatsiooni infosüsteemi.
VISi arendamiseks kasutati ja kasutatakse riigieelarve, Euroopa Regionaalfondi ja ISFB vahendeid.
SMITi VISi arendamise meeskond teeb pidevalt süsteemi väikseid kohandusi. Uuendatud süsteem
peab olema täielikult koostalitlusvõimeline teiste ELi infosüsteemidega. Järgmise põlvkonna VISi
ja selle liideste loomine teiste ELi suuremahuliste IT-süsteemidega on BMVI rakenduskava
viisapoliitika erieesmärgi prioriteet.
Et tagada viisataotlejate usaldusväärne kontrollimine ja tuvastamine, on vaja töödelda VISis
biomeetrilisi andmeid. ISFB vahendeid kasutati konsulaaresinduste töökohtade ajakohastamiseks :
osteti arvuteid ja sõrmejäljeskannereid. Lisaks ostis ja paigaldas Välisministeerium riigieelarve toel
17
45 Dermalog LF10 skannerit, et koguda biomeetrilisi andmeid (10 sõrmejälge ). BMVI toel
uuendatakse sõrmejäjeskannereid ja hangitakse näotuvastusseadmeid.
• Tõhusate ja kliendisõbralike teenuste osutamine viisataotlejatele, säilitades samal ajal
viisamenetluse turvalisuse ja terviklikkuse ning austades täielikult taotleja või viisaomaniku
inimväärikust ja puutumatust kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 7 lõikega 2
• Viisasid käsitleva liidu acquis’ ühetaolise kohaldamise tagamine, sealhulgas ühise
viisapoliitika edasiarendamine ja ajakohastamine
• Liikmesriikide toetamine viisade väljastamisel, sealhulgas määruse (EÜ) nr 810/2009
artiklis 25 osutatud piiratud territoriaalse kehtivusega viisade puhul, mida väljastatakse
humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu
Välisministeerium ja Kaitsepolitseiamet on hinnanud, et Eesti esindused vastavad turvanõuetele ja
keskkond on kliendisõbralik. Kõik tulevikus vajalikuks osutuda võiva taristuga seotud
investeeringud rahastatakse riigieelarvest.
Schengeni viisasid menetletakse ja väljastatakse 19 Eesti esinduses. Eesti esindab Schengeni
viisade menetlemisel viit liikmesriiki (Taani, Leedu, Madalmaad, Soome ja Rootsi) viies riigis.
Praegu tegeleb viisaküsimustega 61 Välisministeeriumi töötajat (32 konsulit, neli välismaa le
lähetatud tehnilist töötajat ja 25 kohalikku tehnilist töötajat). 2020. aastal menetleti 25 555
Schengeni viisataotlust, millest 24 970 väljastati Eesti välisesindustes. 2019. aastal olid arvud
vastavalt 145 711 ja 143 582. Vähenemine tulenes COVID-19 pandeemiast. Kui keskkond muutub
paremaks ja on jälle võimalik piiranguteta reisida, on suur võimalus, et arvud kasvavad.
Viisasid menetlevaid ametnikke koolitatakse korrapäraselt, et tagada, et viisaeeskirja ja VISi
määruse rakendamisele lähenetakse ühetaoliselt, tuvastada võltsitud dokumente jne. Koolituste l
käsitletakse ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Koolitusi ja
tööpraktikat on seni rahastatud osaliselt ISFBst ning seda jätkatakse BMVI raames.
Lisaks koolitusele tuleks luua ja kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi.
Eesti ettepaneku alusel algatas Euroopa Komisjon ülemineku digitaalsele viisamenetluse le.
2019. aastal koostati analüüsiaruanne ja kutsuti kokku digitaliseerimise töörühm. Muu hulgas on
oluline töötada välja veebipõhine viisataotlus. Pärast riikliku viisaregistri 2.0 valmimist peab looma
uue, moodsa ja eeltäidetud veebipõhise viisataotluse vormi. Praegune süsteem on kasutusel alates
2012. aastast ja ei ole enam piisavalt kasutajakeskne.
• Liikmesriikide viisataotluste menetlemise alase koostöö eri vormide arendamine
Oluline on vahetada parimaid tavasid ja teadmisi, sealhulgas lähetada eksperte ning laiendada
Euroopa võrgustikke, et liidu poliitikat ja eesmärke hinnata, edendada, toetada ja edasi arendada.
2021. aasta alguse seisuga esindab Eestit 18 Schengeni liikmesriiki (Austria, Belgia, Hispaania,
Itaalia, Leedu, Läti, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia,
Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari) 105 riigis (112 asukohta).
Alates 2011. aastast on Eesti sõlminud koostöölepingud välise teenuseosutajaga 16 riigis.
Kehtivate lepingute alusel pakub 170 viisakeskust teenuseid Austraalias, Egiptuses, Gruusias,
Hiinas, Iirimaal, Iisraelis, Indias, Jaapanis, Kanadas, Kasahstanis, Türgis, Ukrainas, USAs,
Valgevenes, Venemaal ja Ühendkuningriigis.
Eesti arvates on BMVI rahastus kasulik liikmesriikidevahelise konsulaarkoostöö tõhustamiseks.
Korraldada võiks õppekäike liikmesriikide saatkondadesse, kes esindavad Eestit kolmandas riigis.
18
Viisaeeskirjaga on nähtud ette kohustus teha järelevalvet väliste teenuseosutajate üle. Rahastada
võiks viisakeskuste auditeid, mis tehakse koostöös teiste liikmesriikidega. Sellise koostöövormi
praktika on juba olemas (näiteks Austrias ja Saksamaal). Saksamaa, Madalmaad, Eesti, Läti ja
Leedu kavatsesid 2020. aasta aprilli lõpus auditeerida koos Istanbulis asuvat viisakeskust, kuid
COVID-19 pandeemia tõttu lükati see edasi.
Meetmete esialgne loetelu:
• VISi arendus (prioriteet);
• digitaalse viisa ja e-rakenduse arendamine koostöös Euroopa Komisjoniga;
• biomeetriliste andmete seadmete hankimine;
• konsulaartöötajate koolitus ja praktika;
• väliste teenuseosutajate auditid.
Tulemused. Kõik Eesti välisesindused on hästi varustatud, viisaametnikud on koolitatud ja
osutavad kliendisõbralikku teenust kooskõlas viisaeeskirjaga. Viisa taotlemine on tõhus ja
turvaline. Heausksete reisijate piiriületus on sujuv ning turvariskid ja ELi suunduva ebaseaduslik u
rändega seotud riskid on maandatud. Digiviisa ja e-rakendused on ligipääsetavad erivajaduste ga
inimestele. Veebilehed vastavad WCAG 2.0 nõuetele. VISi kasutamisel tagavad kõik pädevad
asutused, et nad ei diskrimineeri taotlejaid ja viisaomanikke soo, rassilise või etnilise päritolu,
usutunnistuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning austavad täiel määral taotleja
või viisaomaniku inimväärikust ja puutumatust.
_____________________________________________________________________________
Tegevustoetust ja rahastamisvahendeid ei kasutata viisaeesmärgi saavutamiseks.
19
NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA
KOMISJONI MENETLUSES
2.2.2. Näitajad
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e
Tabel 4. Väljundnäitajad
Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)
SO2 O.2.1 Viisade menetlemise digitaliseerimist toetavate projektide arv Absoluutarv 2 3
SO2 O.2.2 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 80 90
SO2 O.2.2.1 millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 60 70
SO2 O.2.3 Kolmandates riikides asuvatesse konsulaatidesse lähetatud Absoluutarv 0 0
töötajate arv
SO2 O.2.3.1 millest omakorda viisataotluste menetlemiseks lähetatud Absoluutarv 0 0
töötajate arv
SO2 O.2.4 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide arv Absoluutarv 1 2
SO2 O.2.5 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT- Absoluutarv 0 1
süsteemide arv
SO2 O.2.5.1 millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide Absoluutarv 0 1
arv
20
SO2 O.2.6 Hooldatud/parandatud taristuosade arv Absoluutarv 0 0
SO2 O.2.7 Renditud/amortiseerunud kinnisasjade arv Absoluutarv 0 0
Tabel 5. Tulemusnäitajad
Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme Võrdlusaasta(d) Sihtväärtus Sihtväärtuse Andmete Märkused
mõõtühik (2029) mõõtühik allikas
SO2 R.2.8 Väljaspool Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 20 Absoluutarv Projektide Sõrmejäljeskann
Schengeni ala aruanded erid
asuvate
uute/ajakohastat
ud konsulaatide
arv
SO2 R.2.8.1 millest Absoluutarv 1 Absoluutarv Ei kohaldu 20 Absoluutarv Projektide Sõrmejäljeskann
omakorda nende aruanded erid
konsulaatide
arv, mida on
ajakohastatud,
et muuta need
viisataotlejate
jaoks
kliendisõbraliku
maks
SO2 R.2.9 Ühise Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 100% Osakaal Projektide BMVI kõrval
viisapoliitika aruanded kasutatakse teisi
valdkonnas läbi katteallikaid
viidud
Schengeni
21
hindamiste
raames esitatud
nende soovituste
arv, mida on
arvesse võetud
SO2 R.2.10 Digitaalselt Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 976 292 Absoluutarv VIS Üldine näitaja,
esitatud mis ei ole
viisataotluste seotud BMVIga.
arv Prognoos tehtud
2018.–2019.
aasta andmete
alusel
SO2 R.2.11 Liikmesriikide Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 7 Absoluutarv Projektide Välisministeeriu
vahel aruanded m prognoosib
viisataotluste ühte
menetlemisel koostöövormi
alustatud/tõhust aastas
atud
koostöövormide
arv
SO2 R.2.12 Nende osalejate Absoluutarv 0 Osakaal Ei kohaldu 70 Absoluutarv Projektide Sihtväärtus
arv, kes teatavad aruanded ja seatud
kolm kuud osalejate varasemate
pärast koolitust, tagasiside projektide
et nad kasutavad tagasiside alusel
koolituse käigus
omandatud
oskusi ja
pädevust
22
2.2.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18
Tabel 6. Esialgne jaotus
Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)
SO2 Viisataotluste menetlemise parandamine 001 562 500
SO2 Konsulaatide töö tõhustamine ning nende 002 352 500
kliendisõbralikkuse ja turvalisuse suurendamine
SO2 Konsulaarkoostöö 004 97 500
SO2 Suuremahulised IT-süsteemid – viisainfosüsteem 006 112 500
(VIS)
SO2 Muud IKT-süsteemid viisataotluste töötlemiseks 007 375 000
23
NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE
ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES
2.3. Tehniline abi
2.3.1. Kirjeldus
Viide: ühissätete määruse artik li 22 lõike 3 punkt f, artik li 36 lõige 5 ja artikkel 95
BMVI rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks peab olema piisavalt
vahendeid.
Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 alusel eraldatavat tehnilist abi kasutatakse:
programmitöö ettevalmistamiseks, rakendamiseks, seireks ja kontrolliks;
suutlikkuse suurendamiseks;
hindamiseks ja uuringuteks, andmete kogumiseks;
teavitus- ja teavitamistegevusteks.
Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll
Tehnilist abi kasutavad korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse pädevad ametnik ud.
Siseministeeriumis töötab kuni kümme korraldusasutuse ametnikku, kes vastutavad AMIFi, ISFi
ja BMVI vahendite kasutamise eest, ja kaks auditeerimisasutuse audiitorit. Tehnilist abi
kasutatakse korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse personalikuludeks, koolituseks, seminaridel ja
kohtumistel osalemiseks jne.
Suutlikkuse suurendamine
Et taotlejad ja toetusesaajad saaksid projekte koostada ja ellu viia, on vaja neid nõustada ja jagada
parimaid tavasid. Seepärast tagab korraldusasutus tehnilise abiga ka taotlejate ja toetusesaajate
pideva koolituse, nõustamise ja juhendamise BMVI rahastuse kasutamise vallas, sh suurendades
teadlikkust põhiõiguste kaitsest ja võrdse kohtlemise tagamisest.
Taotlejate ja toetusesaajate koormuse vähendamiseks kasutatakse tehnilist abi uute IT-lahendus te
jaoks, mille kaudu hakkab käima taotlemine, aruandlus ja kulude hüvitamine. Infosüsteem e-SFOS
ehk toetuse haldamise register võetakse kasutusele selleks, et lihtsustada tehnilisi menetlus i,
vähendada taotlejate, toetusesaajate ja haldusasutuste töökoormust ning aidata seega rohkem kaasa
sisulistele tegevustele. E-rakendustes kasutatakse nii palju kui võimalik ühekordse sisestamise
põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem korraldusasutusel jälgida tulemuste saavutamis t,
kulukohustuste ja väljamaksete edenemist, auditite mahtu ja tulemusi, haldus-, finants- ja
kohapealseid kontrolle, eeskirjade eiramist ning tagasinõudeid.
Hindamine ja uuringud, andmete kogumine
Oluline on tagada eesmärkide õigeaegne täitmine ja vahendite tõhus kasutamine. Seetõttu on
nähtud ette kaks hindamist: vahehindamine 2024. aastal ja lõpphindamine 2030. aastal. Vajaduse
korral kasutatakse tehnilist abi ka lisauuringuteks ja andmete kogumiseks.
Teave ja teavitamine
24
Tehnilist abi kasutatakse ka teavitamistegevusteks (vt punkt 7).
Ühissätete määruse artiklis 37 sätestatud tehnilist abi ei ole plaanis kasutada.
2.3.2. Tehnilise abi esialgne jaotus vastavalt artikli 36 lõikele 5 ja artiklile 37
Tabel 7. Esialgne jaotus
Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)
Teave ja teavitamine 001 38 433,40
Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 1 748 719,78
Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 57 650,10
Suutlikkuse suurendamine 004 76 866,80
25
NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA
KOMISJONI MENETLUSES
3. Rahastamiskava
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g
3.1. Rahalised assigneeringud aastate kaupa
Tabel 8. Rahalised assigneeringud aastate kaupa
Fond 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku
BMVI 3 231 017,01 4 640 524,09 5 811 946,71 6 331 713,62 4 720 248,13 4 575 852,41 4 638 201,98 33 949 504,99
3.2. Rahalised eraldised kokku
Tabel 9. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa
Erieesmärk Meetme liik Liidu toetuse Liidu osalus (a) Liikmesriigiosalus Liikmesriigi osaluse esialgne Kokku Kaasrahasta
arvutamise alus (b)=(c)+(d) jaotus mismäär
e=(a)+(b)
(kogusumma või (f)=(a)/(e)
avalik sektor)
avalik c) erasektor d)
Erieesmärk 1 BMVI määruse artikli 12 kogusumma 18 048 500,25 6 016 166,75 6 016 166,75 0 24 064 667 75
lõike 1 kohaselt
kaasrahastatavad meetmed
26
BMVI määruse artikli 12 kogusumma - - - - - -
lõike 2 kohaselt
kaasrahastatavad meetmed
BMVI määruse artikli 12 kogusumma 3 615 000 1 205 000 1 205 000 0 4 820 000 75
lõike 3 kohaselt
kaasrahastatavad meetmed
BMVI määruse artikli 12 kogusumma 7 702 449 2 567 483 2 567 483 0 10 269 932 75
lõike 4 kohaselt
kaasrahastatavad meetmed
BMVI määruse artikli 12 kogusumma 1 161 885,64 387 295,21 387 295,21 0 1 549 180,85 75
lõike 5 kohaselt
kaasrahastatavad meetmed
Erieesmärk 1 30 527 834,90 10 675 944,97 10 675 944,97 0 40 703 779,87
kokku
Erieesmärk 2 BMVI määruse artikli 12 kogusumma 1 500 000 500 000 500 000 0 2 000 000 75
lõike 1 kohaselt
kaasrahastatavad meetmed
BMVI määruse artikli 12 kogusumma - - - - -
lõike 2 kohaselt
kaasrahastatavad meetmed
BMVI määruse artikli 12 kogusumma - - - - -
lõike 3 kohaselt
kaasrahastatavad meetmed
BMVI määruse artikli 12 kogusumma - - - - -
lõike 4 kohaselt
kaasrahastatavad meetmed
27
BMVI määruse artikli 12 kogusumma - - - - -
lõike 6 kohaselt
kaasrahastatavad meetmed
Erieesmärk 2 1 500 000 500 000 500 000 2 000 000
kokku
Ühissätete kogusumma 1 921 670,09 0 0 1 921 670,09
määruse artikli
36 lõike 5
kohane
tehniline abi
Ühissätete kogusumma 0 0 0 0
määruse artikli
37 kohane
tehniline abi
Kogusumma 33 949 504,99 10 675 944,97 10 675 944,97 0 44 625 449,97
3.3. Ümberpaigutamised
Tabel 10. Eelarve jagatud täitmise korras hallatavate fondide vahelised ümberpaigutamised1
Saaja fond/vahe nd AMIF ISF BMVI ERF ESF+ Ühtekuuluvus EMKVF Kokku
fond
Ümberpaigutatav
fond/vahend
1 Kõikide programmitöö perioodil tehtavate ümberpaigutamiste kumulatiivsed summad.
28
AMIF - 1 112 731,00 - - - - 1 112 731,00
ISF - - - - - - -
BMVI - - - - - - -
Kokku - - 1 112 731,00 - - - - 1 112 731,00
4. Eeltingimused
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i
Tabel 11. Horisontaalsed eeltingimused
Ee ltingimus Eeltingimuse Kriteeriumid Kriteeriumide Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus
täitmine täitmine
Kehtestatud on 1. Kõik ELi hankeõiguse kohaselt riiklikku lävendit ületavad
Tõhusad JAH 1. JAH Riigihangete register
järelevalvemehhanismid, riigihankelepingud ja nende hanked fondidest avaldatakse ja
järelevalvemehhani (https://riigihanked.riik.ee)
mis hõlmavad kõiki 2. JAH teostatakse e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“
smid riigihangete
riigihankelepinguid ja (https://riigihanked.riik.ee), mida haldab Rahandusministeeriu m,
turu jaoks 3. JAH
nende hankeid fondidest, kooskõlas komisjoni 11. novembri 2015. aasta
kooskõlas ELi 4. JAH rakendusmäärusega (EL) 2015/1986. Riigihangete seaduse
hankeõigusega. Selleks on kohaselt vastutab Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse
5. JAH ja nõustamise eest vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83
vaja järgmist:
1. meetmed, mis tagavad ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL artiklitele 99 ja 100. Järelevalve
tõhusate ja ja aruandlus põhinevad kesksest riigihangete registrist hangitud
usaldusväärsete andmetel.
andmete kogumise 2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja
riigihankemenetluste lepinguline maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu
kohta, mis ületavad sõlmimise teatena komisjoni 11. novembri 2015. aasta
ELi lävendeid, rakendusmääruse (EL) 2015/1986 alusel.
kooskõlas direktiivi
29
2014/24/EL artiklitest 2. b. Hankija kohustus on pärast hanke lõpuleviimist avaldada
83 ja 84 ning direktiivi täidetud lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete
2014/25/EL artiklitest registris. Teave VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta
99 ja 100 tuleneva avaldatakse registris lepingu sõlmimise teates – 100% e-hankeid
aruandluskohustusega; teostatakse keskses hankeregistris.
2. meetmed andmete 3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on
tagamiseks vähemalt Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on
järgmiste aspektide sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad neli
jaoks: inimest ja riigihangete andmete üldanalüüsi eest üks inimene.
a. konkurentsi kvaliteet 4. Järelevalvearuanded ja iga-aastased järelevalvekokkuvõtted
ja intensiivsus: võitnud on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebisaidil
pakkujate nimed, (https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/ri
esialgne pakkujate arv igihangete-poliitika/jarelevalve). Igal aastal avaldatavad
ja lepinguline statistilised andmed riigihangete kohta ja andmeanalüüs on
maksumus; samuti kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebisaidil
b. teave lõpliku hinna (https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/ri
kohta pärast valituks igihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-
osutumist ja VKEde kokkuvotted).
kui otsepakkujate 5. Teabevahetuse kohta on Konkurentsiametiga sõlmitud
osalemise kohta, kui mitteametlik kokkulepe. Riigihangete seaduses on samuti säte, et
sellist teavet pakuvad kui järelevalve käigus teatavaks saanud asjaolud võivad anda
riiklikud süsteemid; aluse süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete seaduse § -des
3. meetmed pädevate 213–215 sätestatud väärteona, või asjaoludel on võimaliku
riigiasutuste jaoks korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab Rahandusministeeriu m
andmeseire ja uurimisasutust või prokuratuuri talle teadaolevatest asjaoludest.
-analüüsi tagamiseks Konkurentsiamet on selles tähenduses ka uurimisasutus.
kooskõlas direktiivi
2014/24/EL artikli 83
lõikega 2 ja direktiivi
2014/25/EL artikli 99
lõikega 2;
4. analüüsitulemuste
üldsusele
kättesaadavaks
tegemise kord
30
kooskõlas direktiivi
2014/24/EL artikli 83
lõikega 3 ja direktiivi
2014/25/EL artikli 99
lõikega 3;
5. meetmed tagamaks, et
kogu teave, mis viitab
võimalikule
pakkumismahhinatsioo
nile, edastatakse
pädevatele
riigiasutustele
kooskõlas direktiivi
2014/24/EL artikli 83
lõikega 2 ja direktiivi
2014/25/EL artikli 99
lõikega 2.
Euroopa Liid u Et tagada Euroopa Liidu ÜRO ühine põhidokument, mis on
JAH 1. JAH 1. Eestis on riigisisese õiguse ja rahvusvaheliste lepingute kaudu
põhiõiguste harta põhiõiguste harta osa osalisriikide aruannetest –
loodud mehhanism inimõiguste, sh ELi põhiõiguste harta
tõhus kohaldamin e järgimine, on olemas 2. JAH Eesti
tõhusad mehhanismid, mis (https://tbinternet.ohchr.org/_layo järgimiseks.
ja rakendamine
hõlmavad järgmist: uts/15/treatybodyexternal/Downlo Rakenduskava vastavus ja rakendamine ELi põhiõiguste harta
1. kord, mis tagab ad.aspx?symbolno=HRI%2fCOR sätete kohaselt on tagatud harta põhimõtete lõimimise kaudu
fondidest toetatavate E%2fEST%2f2015&Lang=en) strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse,
programmide vastavuse arengukavadesse, projektide valikukriteeriumidesse ja toetuse
Eesti 2035
ja nende rakendamise andmise tingimustesse. Põhiõiguste kaitsmisega seotud
(https://valitsus.ee/strateegia-
harta asjakohaste sätete institutsioonid, sh soolise võrdõiguslikkuse volinik, on
eesti-2035-arengukavad-ja-
kohaselt; seirekomisjoni liikmed ning kaasatud strateegiate ja õigusaktide
planeering/strateegia)
2. kord anda koostamisse. Rakendamisel tagatakse taotlejatele ja
seirekomisjonile aru Eesti Vabariigi põhiseadus toetusesaajatele tugi ELi põhiõiguste harta põhimõtetega
juhtumitest, mis on (https://www.riigiteataja.ee/akt/11 arvestamiseks. Sotsiaalministeerium annab nõu soolõime,
seotud fondide 5052015002) mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste
toetatavate tegevuste ligipääsetavuse kohta projektide kavandamis -, rakendamis-,
Soolise võrdõiguslikkuse seadus
mittevastavusega seire- ja hindamisprotsessis (ELi põhiõiguste harta artiklid 21,
(https://www.riigiteataja.ee/akt/12
hartaga. 23, 25 ja 26) ning kooskõlastab toetuse andmise tingimusi. Iga
6042013009)
31
Võrdse kohtlemise seadus ministeerium vastutab inimõiguste kaitsmise ja edendamise eest
(https://www.riigiteataja.ee/akt/10 oma haldusalas.
6072012022) 2. Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist
Õiguskantsler ning kelle ülesanne on esitada oma valdkonna konsolideeritud
(https://www.oiguskantsler.ee/et) visioon ja vajaduse korral probleemid seirekomisjonile (nt
soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti
Lasteombudsman Puuetega Inimeste Koda ning õiguskantsler).
(http://lasteombudsman.ee/et/welc
ome) Kõigil komisjoni liikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt
või lisada arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda,
kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta BMVIst toetatav
tegevus ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et
hoolimata kõigist kehtivatest menetlusnõuetest võib esineda
harta mittejärgimist.
Puuetega inimeste Et tagada puuetega Heaolu arengukava 2016– 2023
JAH 1. JAH 1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud eri
õiguste inimeste õiguste (https://www.sm.ee/et/heaolu-
strateegiate vahel. Puuetega inimeste õiguste kaitse poliitika
konventsiooni konventsiooni 2. JAH arengukava-2016-2023)
strateegia on seatud „Heaolu arengukavas 2016–2023“.
kohaldamine ja rakendamine, on olemas
3. JAH Ligipääsetavuse nõukogu Sihtrühma ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja
rakendamine riiklik raamistik, mis
(https://www.sm.ee/et/ligipaaseta asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud sama arengukava
kooskõlas nõukogu hõlmab järgmist:
vuse-noukogu) programmides. Näiteks, „Sotsiaalkindlustusprogrammis 2020–
otsusega 1. mõõdetavate 2023“ koostatakse puudega inimeste toetuste ja teenuste süsteemi
2010/48/EÜ tulemustega Ligipääsetavuse rakkerü h m
ajakohastamiseks lahendusteede pakett.
eesmärgid, (https://www.riigikantselei.ee/ligi
„Hoolekandeprogrammis 2020–2023“ keskendutakse
andmekogumise ja paasetavus)
sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele,
-seire mehhanismid; Õiguskantsleri seadus selliste teenuste arendamisele, mis hõlmavad inimesi ühiskonnas,
2. meetmed, et tagada (https://www.riigiteataja.ee/akt/12 ning põhiõiguste kaitsmisele. Statistikat puudega inimeste
ligipääsetavuspoliitika, 788991?leiaKehtiv) olukorrast kogub Statistikaamet Eesti sotsiaaluuringu, Eesti
õigusaktide ja tööjõu-uuringu, tööelu uuringu ja leibkonna eelarve uuringu
standardite Puudega inimeste erivajadustest
kaudu ning asjakohaste tervise-, vananemis- ja
nõuetekohane tulenevad nõuded ehitisele
pensioniteemaliste uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab
arvessevõtmine (https://www.riigiteataja.ee/akt/13 regulaarset sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral teeb
programmide 1052018055)
konkreetseid uuringuid (vt siit).
väljatöötamisel ja Eluruumile esitatavad nõuded
rakendamisel; 2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja
(https://www.riigiteataja.ee/akt/10 aluspõhimõte puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 9
3. meetmed, mille 3072015034?leiaKehtiv)
kohaselt antakse tähenduses. Tervikliku ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks
32
seirekomisjonile aru WCAG 2.0 rakendusjuhised lõi Vabariigi Valitsus 2019. aastal ligipääsetavuse rakkerühma.
juhtumitest, mille (https://www.mkm.ee/et/wcag-20- Sotsiaalministeerium on kõigi sektorite ligipääsetavuse riiklik
puhul ei vasta rakendusjuhised) koordinaator, toetades ligipääsetavuse nõukogu tööd, tellides
fondidest toetatav analüüse („Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse
Sotsiaalkindlustuse programm
tegevus ÜRO puuetega analüüs“, „Laste ligipääsetavuse uuring“), koordineerides
(https://www.sm.ee/sites/default/f
inimeste õiguste ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 ülevõtmist ning
iles/lisa_5_sotsiaalkindlustuse_pr
konventsioonile, ning korraldades aastatel 2018–2022 sotsiaaltranspordi katseprojekti.
ogramm.pdf)
kõnealust Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus annab korraldus- ja
konventsiooni Hoolekandeprogramm rakendusasutustele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste kohta
käsitletavatest (https://www.sm.ee/sites/default/f nõu ning kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte. 2018. aastal
kaebustest, mis on iles/lisa_4_hoolekandeprogramm jõustusid määrused „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad
esitatud artikli 69 nõuded ehitisele“ ja „Eluruumile esitatavad nõuded“. Alates 1.
_2020_2023.pdf)
lõikes 7 ette nähtud jaanuarist 2019 teostab määruste kohaldamise üle riiklikku
korra kohaselt. Soolise võrdõiguslikkuse järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
programm 3. Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler puuetega
(https://www.sm.ee/sites/default/f inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse
iles/lisa_6_soolise_vordoiguslikk ja seire ülesandeid. 2019. aastal moodustati õiguskantsleri juurde
use_programm.pdf) puuetega inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada
õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja
järelevalve teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO puuetega
inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 3 alusel. BM VI
projektide puhul on arutelude kontaktpunkt seirekomisjon, mis
koosneb asjaomastest katusorganisatsioonidest ja vajaduse korral
laiendab Siseministeerium partnerite nimekirja. Seirekomisjo n i
kutsutakse Eesti Puuetega Inimeste Koda, õiguskantsler ning
soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik .
Komisjoni liige võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud
ettepaneku kutsuda kokku seirekomisjon ja/või lisada
päevakorrapunkt, kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta
fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste
konventsioonile.
33
5. Programmi haldavad asutused
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84
Tabel 11. Programmi haldavad asutused
Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja E-post
ametikoht
Korraldusasutus Siseministeerium Tarmo Miilits, kantsler
[email protected]
Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo, siseauditi
[email protected]
osakonna juhataja
Asutus, kellele Rahandusministeerium
laekuvad komisjoni
maksed
6. Partnerlus
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h
BMVI rakenduskava koostamine põhineb avatusel. Eesti välispiiride ja viisapoliitika praeguste ja
tulevaste katsumuste väljaselgitamisse ja lahenduste pakkumisse kaasati kõik asjaomased
sidusrühmad.
ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi. Planeerimine on allikaneutraalne. Riiklike
vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh partnerite ja
sidusrühmade kaasamine).
ELi eelarveperioodi 2021–2027 on kavandatud käsikäes pikaajalise riikliku arengustrateegia „Eesti
2035“ ja STAK 2020–2030 koostamisega. Ülevaate strateegiate koostamisest leiab veebilehtede lt
https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia ja
https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine-osalemine/siseturvalisuse-
arengukava-2020-2030.
Protsess algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses konsulteeriti teiste
ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelusid kõigis maakondades.
Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisuse nõukogud, muud maakondade turvalisusega seotud
institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, linna- ja vallajuhid
ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest tehti kokkuvõte ja neid kasutati STAK 2020–2030
koostamisel.
Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi kasutati,
et saada kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei heakskiit ning Eesti Linnade ja Omavalits uste
Liidu arvamus.
See, kuidas strateegiates seatud eesmärkide saavutamist rahastatakse, otsustatakse iga-aastasel
riigieelarve arutelul, mis tagab koostoime riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida
topeltrahastamist.
34
STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste asutuste ja partnerite
esindajatest.
Et BMVI, ISFi ja AMIFi rakendamist jälgida, luuakse ühine seirekomisjon, mis koosneb samadest
osalejatest, kes on STAKi valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on kaasatud sotsiaalse
kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja
mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused.
7. Teabevahetus ja nähtavus
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j
ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avatud ja asjakohase teabevahetuse kaudu
avalikkuse teadlikkus ELi toetusest.
Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab
juurdepääsu kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse
kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev
elanikkond on toetusmeetmetest vähem teadlik.
Et tagada rakenduskava elluviimise läbipaistvus, on Siseministeerium loonud
siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava
eesmärgid, tegevused ja tulemused.
Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide veebileht vastab WCAG 2.0 AA
juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud tehnilisi lahendusi ja sisuloo me
põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis-, kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse,
keele-, õppimis- ja neuroloogilise puudega inimestel.
Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse
ka sotsiaalmeediat.
RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikk u.
Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik.
Kommunikatsioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi.
Näitajad
1. Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust
projektidest, mida rahastatakse siseturvalisuspolitika fondidest. Netisaated on osa
Siseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest.
2. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale.
3. Digitaalse meediasisu, sealhulgas visuaalsisu, näiteks illustratsioonide ja
videomaterjalide loomine vähemalt neli korda. Kogu avalikustatav meediasisu on
esitatud ja kättesaadav ligipääsetaval moel. Sõltuvalt digitaalse meediasisu olemusest
kasutatakse teabe edastamiseks kirjeldustõlget, sisule lisatakse subtiitrid ja/või
viipetõlge.
35
4. Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks sotsiaalmeediakanalite (nt Facebook ja
Youtube) kasutamine, et jõuda laiema publikuni. Sisu loomine ja ristviita mine
sotsiaalmeediakontodel.
36
Asjaomaste asutuste nimekiri
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Välisministeerium
Rahandusministeerium
Keskkonnaministeerium
Keskkonnaamet
Rõuge Vallavalitsus
Võru Vallavalitsus
Setomaa Vallavalitsus
Räpina Vallavalitsus
Peipsiääre Vallavalitsus
Mustvee Vallavalitsus
Alutaguse Vallavalitsus
Narva-Jõesuu Linnavalitsus
Narva Linnavalitsus
EELNÕU
Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 rakenduskava keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine
I Otsus
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 4
ja § 34 lõike 2 alusel ning kooskõlas sama seaduse § 35 lõikega 5
jätan algatamata piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021-2027 keskkonnamõju
strateegilise hindamise.
Otsus avalikustada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35
lõikes 6 sätestatud korras. Otsuse ja strateegilise planeerimisdokumendiga on võimalik tutvuda
Siseministeeriumi kodulehel.
II Vaidlustamine
Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul arvestades selle
teatavakstegemisest.
III Asjaolud ja menetluse käik
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 48 lõike 1 kohaselt on Siseministeerium piirihalduse ja viisapoliitika
rahastu (edaspidi BMVI)1 korraldusasutus ja vastutab BMVI rakenduskava 2021-2027
koostamise ja elluviimise eest. Siseministeerium (Pikk 61, Tallinn 15065) algatas ja koostas
BMVI rakenduskava 2021-2027 ning selle kinnitavad Vabariigi Valitsus ja Euroopa Komisjon.
BMVI rakenduskava on strateegiline raamistik, mille alusel planeeritakse ja viiakse ellu BMVI
tegevusi Eestis ning on seega strateegiline planeerimisdokument keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 31 punkti 3 mõistes.
BMVI rakenduskava 2021-2027 on mõeldud Euroopa Liidu poliitikaeesmärgi – tagada tugev
ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus
kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning
järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi,
mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on – toetamiseks. BMVI
rakenduskava 2021-2027 ei sisalda KeHJS § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi.
Rakenduskavas planeeritud tegevused toimuvad üle Eesti.
Selleks, et kaaluda, kas BMVI rakenduskava 2021–2027 suhtes on kohustuslik algatada
keskkonnamõju strateegiline hindamine vastavalt KeHJS § 33 lõike 1 punktile 4 ning kas
keskkonnamõju strateegiline hindamine on vajalik vastavalt KeHJS § 33 lõikele 2, tellis
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1148, 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, milleg a
luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu – ELT L 251, 15.7.2021, lk
48–93
Siseministeerium OÜ Hendrikson & Ko-lt 11.01.2022–14.03.2022 BMVI rakenduskava
2021-2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu. Eelhinnangu eesmärk oli teha
kindlaks, kas BMVI rakenduskava 2021–2027 elluviimisega võib tõenäoliselt kaasneda oluline
keskkonnamõju ja oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ning
võimaldada otsustada keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle vastavalt
direktiivile 2001/42/EÜ2 ja KeHJS § 35 lõikele 5.
III Põhjendused
OÜ Hendrikson & Ko (Raekoja plats 8, Tartu 51004) koostas 14.03.2022 BMVI rakenduskava
2021-2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (töö nr 22004226).
BMVI rakenduskavas 2021-2027 on nimetatud rahastatavate projektide all erinevaid koolitus i
ja koostöö tegevusi (sh lähetusi), piirikontrolliseadmete ja seiretehnika soetamist,
tegevustoetuseid, IKT arendusi. Seejuures on peaaegu 52% BMVI eraldisest plaanitud kasutada
maismaapiiri seiretehnika hankimiseks.
Eelhinnangu kohaselt on BMVI rakenduskava 2021-2027 strateegilise tasandi dokument, mis
ei too kaasa koheseid muutusi (füüsilises) keskkonnas, samuti ei kavandata tegevusi, mille ga
kaasneks otsene tegevus looduskeskkonnas. Seetõttu puuduvad ka otsesed ebasoodsad mõjud,
mida saaks eelhindamise etapis konkreetselt kirjeldada ja hinnata. Samuti ei ole ette näha, et
edasistes etappides tegevuste sisu täpsustudes ilmneks asjaolusid, mis toovad kaasa võima lik u
ebasoodsa mõju avaldumise. Kui selline olukord peaks siiski ilmnema, on vastavalt kehtiva le
seadusandlusele vaja keskkonnas reaalseid muudatusi ja koormuse tõusu põhjustavate
tegevuste jaoks enne muudatuste elluviimist koostada ehitusprojekt või hankida vastav luba,
millele KeHJSes sätestatud juhtudel antakse eelhinnang ja/või viiakse läbi keskkonnamõju
hindamine.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu kohaselt ei kaasne rakenduskavas
kavandatavate tegevustega ebasoodsat mõju Natura 2000 alade terviklikkusele ning tegevuste
elluviimisel ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist, ühtlasi ei ole
kavandatavad tegevused otseselt seotud ala kaitsekorraldusega.
Eeltoodust lähtuvalt ei ole BMVI rakenduskava 2021-2027 suhtes kohustuslik algatada
keskkonnamõju strateeglist hindamist KeHJS § 33 lõike 4 alusel.
Siseministeerium on strateegilise hindamise eelhinnangut läbi viies kaalunud KeHJS § 33
lõike 2 alusel keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust lähtudes BMVI rakenduskava
2021–2027 iseloomust ja sisust ning selle elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja
eeldatavast mõjutatavast alast. Eeltoodust arvesse võttes leiab Siseministeerium, et BMVI
rakenduskava 2021-2027 suhtes ei ole kohustuslik algatada keskkonnamõju strateegiline
hindamine.
Kristian Jaani
siseminister
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ, 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ, teatavate
kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta – ELT L 197, 21.07.2001, lk 0030–0037