dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Raudtee kavandamisest Jõgeva valla üldplaneeringus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 23. märts 2022
Viit
1.10-17/2022/2149-1
Registreeritud
23. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2022
Vastutaja
Kristel Marksalu

Failid

  • 📎15-42729-1 22.03.2022 Väljaminev kiri.asice427 KB

Sisu (failidest)

Jõgeva Vallavalitsus Meie 22.03.2022 nr 15-4/2729-1 [email protected] Raudtee kavandamisest Jõgeva valla üldplaneeringus Austatud proua Saksing Pöördume Jõgeva valla poole koostatavas üldplaneeringus raudtee rekonstrueerimise käsitlemise küsimuses. Üldplaneeringute koostamise nõustajana ja heakskiidu menetluse läbiviijana (vastavalt PlanS §-le 90) soovime Jõgeva valla ametlikku seisukohta, kuidas raudtee õgvendused üldplaneeringus on kavas lahendada. Rahandusministeerium (RaM) on kahe kohtumise käigus jaganud selgitusi ja andnud oma soovitused. AS Eesti Raudtee (ER) projekti realiseerimine eeldab Jõgeva valla üldplaneeringus raudtee õgvenduste planeerimist (mitte kajastamist). RaM hinnangul on ajaraami arvestades ainuke mõistlik võimalus raudtee õgvendusi kavandada Jõgeva valla koostatava üldplaneeringuga. RaM on selgitanud üldplaneeringu ja projekteerimistingimuste seost. Projekteerimistingimuste (PT) välja andmine on võimalik, kui olulise avaliku huviga rajatis (käesoleval juhul raudtee õgvendused) on kooskõlas üldplaneeringuga. PT andmisest keeldutakse, kui PT ei vasta üldplaneeringus toodud tingimustele (EhS § 32 lõige 2). Tingimuste all on silmas peetud üldplaneeringus kehtestatud maakasutus- või ehitustingimusi. PT-d peavad lähtuma kehtivast üldplaneeringust ning sellega ei saa teha erandeid või muuta üldplaneeringus määratletud tingimusi või määratleda tingimusi, mis ei tulene üldplaneeringust. Seega kui soovitakse ehitata avaliku huviga rajatist alale, kus see ei ole lubatav või see ei ole lubatav soovitud kujul, ei ole võimalik PT-d ka välja anda. Selliseks juhuks, kus PT välja andmine ei ole võimalik, saab pidada olukorda, kus raudtee õgvendused väljuvad kehtivas Jõgeva valla üldplaneeringus märgitud raudteemaast, sest kehtivast (ega ka koostamisel olevast) üldplaneeringust ei tulene tingimusi, mis väljaspool raudteemaad õgvendusi rajada lubaksid. I Reisirongiliikluse arendamisest Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” (kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012. a. korraldusega nr 368) märgib, et reisirongiliiklus on ainus riigisisene liikumisviis, mille abil on võimalik vähendada märkimisväärselt aegruumilist vahemaad. Reisirongiliiklusel on tähtis roll toimepiirkondade omavahelisel sidustamisel ja suuremate keskuste vaheliste liikumisvõimaluste tagamisel. Tehniliselt heal tasemel raudteeliiklus võimaldab sõita kiirusel 120–160 km/h, sõit on ajasäästlik, võimaldab igapäevaselt tööl käia ja reisida. Üleriigilise planeeringu kohaselt suurendatakse tulevikus rongide maksimaalselt lubatud piirkiirust Tallinn–Tartu liinil kuni 160 km/h. Lisaks kiirusele on olulised ka kasutusmugavus ja sõidu ohutus. Üleriigiline planeering seab transpordisüsteemide arendamise ülesandeks tagada sagedaste, mugavate ja kestlike liikumisvõimaluste loomise abil vajalikus suunas ja vajalikul Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 ajal töökohtade ja teenuste kättesaadavus ka hõreda asustuse tingimustes. Regionaalne raudteeühendus peab toimima muuhulgas Tallinna–Tartu–Valga/Koidula liinil. Tallinn-Tapa-Tartu raudtee renoveerimine ja kiiruse tõstmine tugineb ühtlasi „Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavale tegevuskavale aastateks 2019–2024“ (Vabariigi Valitsuse korraldus nr 50, vastu võetud 21.02.2019). Ühtlasi viiakse ellu valitsuskabineti 27.06.2019 otsust raudtee elektrifitseerimise kohta, sh Tallinn–Koidula raudteelõigul. Elektrifitseerimine aitab Eestil täita Euroopa Liidu CO2 heitmete koguse vähendamise nõudeid. „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035“ (kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 2020. a. septembris) seab sihiks arendada raudtee säästlikuks, ohutuks ja kiireks. Eesmärk on tõsta 1520 mm raudtee kiiruseid aegruumiliste vahemaade vähendamiseks ja säästva reisitranspordi osakaalu suurendamiseks kuni 160 kilomeetrini tunnis. AS Eesti Raudteel on ülesanne moderniseerida kogu raudtee taristu, sh saavutada suurem reisirongi kiirus. Esimeseks prioriteediks on Tallinn-Tapa-Tartu liin. Töö on kompleksne hõlmates kõiki taristuelemente. Projekt on ajakriitiline. Lõigul Tallinn-Tapa-Tartu peab 2024. a. lõpuks olema kasutusvalmidus, mis omakorda eeldab maade omandamist riigile hiljemalt 2023. a. alguseks. Omavalitsusliidud, sh SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, on teinud 20. mail 2020. a. pöördumise AS Eesti Raudtee poole, millega avaldati toetust raudtee arengutele ja reisirongide liikumiskiiruse tõstmisele. AS Eesti Raudtee tellis 2020. a. suvel koostöös riigiga uuringu – töötati välja trassi geomeetria kiirusele 160 km/h. Saadi konkreetsed õgvendused, mis saadeti Jõgeva vallale – eesmärgiga integreerida perspektiivne trass üldplaneeringusse. II Jõgeva maakonnaplaneeringust 2030+ (MP), mis on üldplaneeringu koostamise alus Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Jõgeva maavanema korraldusega 01.12.2017 nr 1-1/2017/305) seab ühe ruumilise arengu põhimõtte ja suundumusena – tagada maakonda läbiva raudtee arendamine ja raudteetrassi ehitamine kahe sõidurajaga raudteeks. Toime- ja tugi-toimepiirkondade omavahelise sidustamise üheks põhimõtteks on tagada raudteeliiklus, mis võimaldab kiiret liikumisvõimalust ka kaugemate keskuste vahel. Kuna MP koostamise ajal puudus teave täiendavate raudteetrasside rajamise vajadusest, siis MP ei määranud uusi raudteetrasse. Küll aga on MP-ga kehtestatud põhimõtted raudtee arendamisel. MP-s on toodud, et rongiliikluse parandamiseks tuleb tagada ka aeglasema veeremi (kaubarongid, aeglasemad liinid) liikumisvõimalused Tallinn-Tartu liinil. Selleks on vaja Tallinn–Tartu liinil ehitada välja kahe rööpapaariga raudtee või asjakohased möödasõiduvõimalused. Perspektiivse kahe rööpapaariga raudtee ületamiseks on kavandatud mitmed kahetasandilised ristmikud, mille vajadus ja asukoht täpsustatakse edasisel planeerimisel või ehitusprojekti koostamisel. Jalakäijate ülekäigukohad on planeeritud Jõgeva linna ja Kaarepere külla. Arenduse esimese tegevusena nimetab MP Kaarepere ja Tabivere jaamade vahelise (endiste) Tabivere ja Palamuse valdade piiril oleva lõigu õgvendamist. Õgvendus väljub raudteemaa piiridest. Ülejäänud vajalikud õgvendused 160 km/h saavutamiseks Jõgeva maakonna ulatuses Tapa-Tartu raudteeliinil ei välju raudteemaa piiridest (ei nõua täiendavat maaeraldust). III Üldplaneeringust 2 Üldplaneeringu koostamise korraldamisel peab kohalik omavalitsus lähtuma planeerimisseaduse (PlanS) sätestatud nõuetest, sh koosmõjus planeerimise põhimõtetega (PlanS 2. peatükk) lahendatakse PlanS § 75 toodud üldplaneeringu ülesanded. Üldplaneeringu üheks ülesandeks on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, /…/ üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 lõige 1 punkt 1). Üldplaneeringu koostamise alus on maakonnaplaneering (PlanS § 55 lg 2). Maakonnaplaneeringu elluviimine toimub peamiselt üldplaneeringute kaudu, kuivõrd maakonnaplaneering ei ole konkreetse ehitise rajamise aluseks, ega saa olla konkreetsete kitsenduste seadmise aluseks. Kohalikul omavalitsusel on kohalike huvide ja väärtuste väljendamisel laialdane planeerimisautonoomia, samas on kohaliku omavalitsuse planeeringute koostamisel aluseks riiklikke huve väljendavad planeeringud. Vajadusel tuleb tagada kooskõla ka teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega. Lisaks näeb PlanS § 10 lg 1 ette, et planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele (PlanS 2. peatükk) ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Sama paragrahvi lõikest 3 tuleneb, et kohalikku huvi väljendav planeering, sh üldplaneering, peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga. Muuhulgas peab huvide tasakaalustamise põhimõtte raames arvestama riiklike huvide ja strateegiliste arengudokumentidega, milledele viitasime ka eelpool. Üldplaneering koostatakse koostöös asjaomaste erinevaid valdkondi kureerivate riigiasutustega, kes eduka koostöö tulemusena annavad planeeringule oma kooskõlastuse. IV Varasematest temaatilistest aruteludest RaM korraldas 02.12.2021. a. kohtumise Jõgeva valla juhtidega ja planeeringukonsultandiga, kus osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), AS Eesti Raudtee (ER), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Arutasime nii MKM-i muret seoses ajakriitilise raudtee elektrifitseerimise projektiga, kui ka Jõgeva valla raskusi üldplaneeringu koostamise korraldamisel. Nimetatud kohtumisel Jõgeva vallavanem kinnitas, et ollakse valmis raudtee õgvendused planeeringu lahendusse uuesti sisse tooma. RaM kutsus 08.02.2022. a. kokku järgmise kohtumise, kus osales Jõgeva valla esindaja, MKM ja ER, et saada teavet arengutest. Mõlemal kohtumisel soovitasime tungivalt Jõgeva vallal ja MKM-il ning ER-il teha tihedat koostööd. Käesoleva aasta alguses toimunud kohtumisel palusime veelkord Jõgeva valla juhtidel, MKM-il ja ER-il kujunenud olukorras lahenduste leidmiseks viia läbi omavaheline kohtumine. Arvestades eeltoodut soovime teada, kas olete ER-i ja MKM-iga kohtunud ja millised on olnud arengud? Ühtlasi palume meile teada anda, kas üldplaneeringuga planeeritakse raudtee õgvendused või piirdutakse õgvenduste kajastamisega? Ootame teie vastust 14 päeva jooksul, palume saata vastus ka käesoleva kirja lisaadressaatidele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister 3 Lisaadressaadid: Jõgeva Vallavolikogu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium AS Eesti Raudtee Tuuli Veersalu 5559 9142, [email protected] 4
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel