Jõgeva Vallavalitsus Meie 22.03.2022 nr 15-4/2729-1
[email protected]
Raudtee kavandamisest Jõgeva valla
üldplaneeringus
Austatud proua Saksing
Pöördume Jõgeva valla poole koostatavas üldplaneeringus raudtee rekonstrueerimise
käsitlemise küsimuses. Üldplaneeringute koostamise nõustajana ja heakskiidu menetluse
läbiviijana (vastavalt PlanS §-le 90) soovime Jõgeva valla ametlikku seisukohta, kuidas
raudtee õgvendused üldplaneeringus on kavas lahendada.
Rahandusministeerium (RaM) on kahe kohtumise käigus jaganud selgitusi ja andnud oma
soovitused. AS Eesti Raudtee (ER) projekti realiseerimine eeldab Jõgeva valla
üldplaneeringus raudtee õgvenduste planeerimist (mitte kajastamist). RaM hinnangul on
ajaraami arvestades ainuke mõistlik võimalus raudtee õgvendusi kavandada Jõgeva valla
koostatava üldplaneeringuga.
RaM on selgitanud üldplaneeringu ja projekteerimistingimuste seost.
Projekteerimistingimuste (PT) välja andmine on võimalik, kui olulise avaliku huviga rajatis
(käesoleval juhul raudtee õgvendused) on kooskõlas üldplaneeringuga. PT andmisest
keeldutakse, kui PT ei vasta üldplaneeringus toodud tingimustele (EhS § 32 lõige 2).
Tingimuste all on silmas peetud üldplaneeringus kehtestatud maakasutus- või ehitustingimusi.
PT-d peavad lähtuma kehtivast üldplaneeringust ning sellega ei saa teha erandeid või muuta
üldplaneeringus määratletud tingimusi või määratleda tingimusi, mis ei tulene
üldplaneeringust. Seega kui soovitakse ehitata avaliku huviga rajatist alale, kus see ei ole
lubatav või see ei ole lubatav soovitud kujul, ei ole võimalik PT-d ka välja anda. Selliseks
juhuks, kus PT välja andmine ei ole võimalik, saab pidada olukorda, kus raudtee õgvendused
väljuvad kehtivas Jõgeva valla üldplaneeringus märgitud raudteemaast, sest kehtivast (ega ka
koostamisel olevast) üldplaneeringust ei tulene tingimusi, mis väljaspool raudteemaad
õgvendusi rajada lubaksid.
I Reisirongiliikluse arendamisest
Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” (kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012. a.
korraldusega nr 368) märgib, et reisirongiliiklus on ainus riigisisene liikumisviis, mille abil
on võimalik vähendada märkimisväärselt aegruumilist vahemaad. Reisirongiliiklusel on tähtis
roll toimepiirkondade omavahelisel sidustamisel ja suuremate keskuste vaheliste
liikumisvõimaluste tagamisel. Tehniliselt heal tasemel raudteeliiklus võimaldab sõita kiirusel
120–160 km/h, sõit on ajasäästlik, võimaldab igapäevaselt tööl käia ja reisida. Üleriigilise
planeeringu kohaselt suurendatakse tulevikus rongide maksimaalselt lubatud piirkiirust
Tallinn–Tartu liinil kuni 160 km/h. Lisaks kiirusele on olulised ka kasutusmugavus ja sõidu
ohutus. Üleriigiline planeering seab transpordisüsteemide arendamise ülesandeks tagada
sagedaste, mugavate ja kestlike liikumisvõimaluste loomise abil vajalikus suunas ja vajalikul
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
ajal töökohtade ja teenuste kättesaadavus ka hõreda asustuse tingimustes. Regionaalne
raudteeühendus peab toimima muuhulgas Tallinna–Tartu–Valga/Koidula liinil.
Tallinn-Tapa-Tartu raudtee renoveerimine ja kiiruse tõstmine tugineb ühtlasi „Avaliku
raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavale tegevuskavale aastateks 2019–2024“ (Vabariigi
Valitsuse korraldus nr 50, vastu võetud 21.02.2019). Ühtlasi viiakse ellu valitsuskabineti
27.06.2019 otsust raudtee elektrifitseerimise kohta, sh Tallinn–Koidula raudteelõigul.
Elektrifitseerimine aitab Eestil täita Euroopa Liidu CO2 heitmete koguse vähendamise
nõudeid.
„Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035“ (kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt
2020. a. septembris) seab sihiks arendada raudtee säästlikuks, ohutuks ja kiireks. Eesmärk on
tõsta 1520 mm raudtee kiiruseid aegruumiliste vahemaade vähendamiseks ja säästva
reisitranspordi osakaalu suurendamiseks kuni 160 kilomeetrini tunnis.
AS Eesti Raudteel on ülesanne moderniseerida kogu raudtee taristu, sh saavutada suurem
reisirongi kiirus. Esimeseks prioriteediks on Tallinn-Tapa-Tartu liin. Töö on kompleksne
hõlmates kõiki taristuelemente. Projekt on ajakriitiline. Lõigul Tallinn-Tapa-Tartu peab
2024. a. lõpuks olema kasutusvalmidus, mis omakorda eeldab maade omandamist riigile
hiljemalt 2023. a. alguseks.
Omavalitsusliidud, sh SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, on teinud 20. mail
2020. a. pöördumise AS Eesti Raudtee poole, millega avaldati toetust raudtee arengutele ja
reisirongide liikumiskiiruse tõstmisele. AS Eesti Raudtee tellis 2020. a. suvel koostöös riigiga
uuringu – töötati välja trassi geomeetria kiirusele 160 km/h. Saadi konkreetsed õgvendused,
mis saadeti Jõgeva vallale – eesmärgiga integreerida perspektiivne trass üldplaneeringusse.
II Jõgeva maakonnaplaneeringust 2030+ (MP), mis on üldplaneeringu koostamise alus
Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Jõgeva maavanema korraldusega 01.12.2017
nr 1-1/2017/305) seab ühe ruumilise arengu põhimõtte ja suundumusena – tagada maakonda
läbiva raudtee arendamine ja raudteetrassi ehitamine kahe sõidurajaga raudteeks. Toime- ja
tugi-toimepiirkondade omavahelise sidustamise üheks põhimõtteks on tagada raudteeliiklus,
mis võimaldab kiiret liikumisvõimalust ka kaugemate keskuste vahel. Kuna MP koostamise
ajal puudus teave täiendavate raudteetrasside rajamise vajadusest, siis MP ei määranud uusi
raudteetrasse. Küll aga on MP-ga kehtestatud põhimõtted raudtee arendamisel.
MP-s on toodud, et rongiliikluse parandamiseks tuleb tagada ka aeglasema veeremi
(kaubarongid, aeglasemad liinid) liikumisvõimalused Tallinn-Tartu liinil. Selleks on vaja
Tallinn–Tartu liinil ehitada välja kahe rööpapaariga raudtee või asjakohased
möödasõiduvõimalused. Perspektiivse kahe rööpapaariga raudtee ületamiseks on kavandatud
mitmed kahetasandilised ristmikud, mille vajadus ja asukoht täpsustatakse edasisel
planeerimisel või ehitusprojekti koostamisel. Jalakäijate ülekäigukohad on planeeritud Jõgeva
linna ja Kaarepere külla.
Arenduse esimese tegevusena nimetab MP Kaarepere ja Tabivere jaamade vahelise (endiste)
Tabivere ja Palamuse valdade piiril oleva lõigu õgvendamist. Õgvendus väljub raudteemaa
piiridest. Ülejäänud vajalikud õgvendused 160 km/h saavutamiseks Jõgeva maakonna
ulatuses Tapa-Tartu raudteeliinil ei välju raudteemaa piiridest (ei nõua täiendavat
maaeraldust).
III Üldplaneeringust
2
Üldplaneeringu koostamise korraldamisel peab kohalik omavalitsus lähtuma
planeerimisseaduse (PlanS) sätestatud nõuetest, sh koosmõjus planeerimise põhimõtetega
(PlanS 2. peatükk) lahendatakse PlanS § 75 toodud üldplaneeringu ülesanded. Üldplaneeringu
üheks ülesandeks on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede,
raudteede, /…/ üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 lõige
1 punkt 1).
Üldplaneeringu koostamise alus on maakonnaplaneering (PlanS § 55 lg 2).
Maakonnaplaneeringu elluviimine toimub peamiselt üldplaneeringute kaudu, kuivõrd
maakonnaplaneering ei ole konkreetse ehitise rajamise aluseks, ega saa olla konkreetsete
kitsenduste seadmise aluseks. Kohalikul omavalitsusel on kohalike huvide ja väärtuste
väljendamisel laialdane planeerimisautonoomia, samas on kohaliku omavalitsuse
planeeringute koostamisel aluseks riiklikke huve väljendavad planeeringud. Vajadusel tuleb
tagada kooskõla ka teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega.
Lisaks näeb PlanS § 10 lg 1 ette, et planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama
erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise
põhimõtetele (PlanS 2. peatükk) ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse. Sama paragrahvi lõikest 3 tuleneb, et kohalikku huvi väljendav
planeering, sh üldplaneering, peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke
huve väljendava planeeringuga. Muuhulgas peab huvide tasakaalustamise põhimõtte raames
arvestama riiklike huvide ja strateegiliste arengudokumentidega, milledele viitasime ka
eelpool.
Üldplaneering koostatakse koostöös asjaomaste erinevaid valdkondi kureerivate
riigiasutustega, kes eduka koostöö tulemusena annavad planeeringule oma kooskõlastuse.
IV Varasematest temaatilistest aruteludest
RaM korraldas 02.12.2021. a. kohtumise Jõgeva valla juhtidega ja planeeringukonsultandiga,
kus osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), AS Eesti Raudtee (ER),
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Arutasime nii MKM-i muret seoses
ajakriitilise raudtee elektrifitseerimise projektiga, kui ka Jõgeva valla raskusi üldplaneeringu
koostamise korraldamisel. Nimetatud kohtumisel Jõgeva vallavanem kinnitas, et ollakse
valmis raudtee õgvendused planeeringu lahendusse uuesti sisse tooma. RaM kutsus
08.02.2022. a. kokku järgmise kohtumise, kus osales Jõgeva valla esindaja, MKM ja ER, et
saada teavet arengutest. Mõlemal kohtumisel soovitasime tungivalt Jõgeva vallal ja MKM-il
ning ER-il teha tihedat koostööd. Käesoleva aasta alguses toimunud kohtumisel palusime
veelkord Jõgeva valla juhtidel, MKM-il ja ER-il kujunenud olukorras lahenduste leidmiseks
viia läbi omavaheline kohtumine.
Arvestades eeltoodut soovime teada, kas olete ER-i ja MKM-iga kohtunud ja millised on
olnud arengud? Ühtlasi palume meile teada anda, kas üldplaneeringuga planeeritakse
raudtee õgvendused või piirdutakse õgvenduste kajastamisega?
Ootame teie vastust 14 päeva jooksul, palume saata vastus ka käesoleva kirja
lisaadressaatidele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
3
Lisaadressaadid: Jõgeva Vallavolikogu
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
AS Eesti Raudtee
Tuuli Veersalu 5559 9142,
[email protected]
4