dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiili valla üldplaneeringu põhilahenduse ja KSH eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. märts 2022
Viit
1.10-17/2022/2269-1
Registreeritud
28. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kiili Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2022
Vastutaja
Ülle Otsepp
Lahendamise tähtaeg
27. aprill 2022

Failid

  • 📎8-1_703-102_Kiili_valla_uldplaneeringu_pohilahenduse_ja_KSH_eelnou_kooskolastamiseks_esitamine.asice422 KB

Sisu (failidest)

Kiili üldplaneering KOOSTÖÖ TABEL SEIS 20.03.2022 Kiili valla üldplaneeringu kohta laekunud ettepanekud ja valla seisukoht ettepanekute osas. SISUKORD 1. MINISTEERIUMID................................................................................................................................ 4 Kaitseministeerium.................................................................................................................................................................4 Maaeluministeerium................................................................................................................................................................5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.............................................................................................................................9 Keskkonnaministeerium.........................................................................................................................................................10 2. AMETID............................................................................................................................................13 Keskkonnaamet....................................................................................................................................................................13 Maa-amet............................................................................................................................................................................17 Transpordiamet.....................................................................................................................................................................24 Lennuamet...........................................................................................................................................................................24 Maanteeamet........................................................................................................................................................................24 Muinsuskaitseamet................................................................................................................................................................31 Põllumajandusamet...............................................................................................................................................................36 Päästeamet..........................................................................................................................................................................36 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet...............................................................................................................................36 Terviseamet.........................................................................................................................................................................36 3. OMAVALITSUSED...............................................................................................................................41 Saku Vallavalitsus.................................................................................................................................................................41 Rae Vallavalitsus...................................................................................................................................................................41 Kose Vallavalitsus.................................................................................................................................................................42 Kiili üldplaneering Tallinna Linnavalitsus / Linnaplaneerimise Amet........................................................................................................................43 4. TARISTU JA AVALIKE TEENUSTE VALDAJAD...........................................................................................43 Kiili KVH...............................................................................................................................................................................43 Elering AS............................................................................................................................................................................43 Elektrilevi OÜ........................................................................................................................................................................43 Telia Eesti AS.......................................................................................................................................................................43 Elisa Eesti AS........................................................................................................................................................................43 Tele2 Eesti Aktsiaselts...........................................................................................................................................................43 Eesti Lairiba Arenduse AS.......................................................................................................................................................43 AS Connecto Eesti.................................................................................................................................................................43 OÜ Rail Baltic Estonia............................................................................................................................................................43 5. MUUD ETTEVÕTTED JA ASUTUSED.......................................................................................................44 TÜ Energiaühistu...................................................................................................................................................................45 Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)....................................................................................................................................45 6. KOHALIKUD HUVIGRUPID, ÜHENDUSED, ELANIKUD JM...........................................................................46 MTÜ Kodukant Harjumaa........................................................................................................................................................46 MTÜ Kangru Küla Selts...........................................................................................................................................................46 MTÜ Sõmerlased...................................................................................................................................................................47 Kiili spordiklubi.....................................................................................................................................................................48 Kiili Ettevõtjate Liit................................................................................................................................................................48 Anni, K. - Lähtse küla elanikud................................................................................................................................................49 Arakas, E.............................................................................................................................................................................53 Aug, J..................................................................................................................................................................................58 Grusdam, I...........................................................................................................................................................................58 Eesti Tõukari OÜ...................................................................................................................................................................59 2 / 98 Kiili üldplaneering Ingka Investments Estonia OÜ ja Haanja Forests OÜ.................................................................................................................64 Jaago, H. ja T.......................................................................................................................................................................64 Järv, A.................................................................................................................................................................................66 Kaal, V.................................................................................................................................................................................66 Kassarits, T..........................................................................................................................................................................68 Laurits, M.............................................................................................................................................................................71 Loigu, O...............................................................................................................................................................................72 Madisson, V..........................................................................................................................................................................72 Mälton, T.............................................................................................................................................................................73 Mikomägi, I..........................................................................................................................................................................73 Roosileht, M.........................................................................................................................................................................78 Roossaar, K..........................................................................................................................................................................82 Siimon, I..............................................................................................................................................................................83 Vihandi, A............................................................................................................................................................................84 Unt, M.................................................................................................................................................................................85 OÜ ScanBalt Trucks...............................................................................................................................................................86 Tegova, P.............................................................................................................................................................................87 AMTeam OÜ.........................................................................................................................................................................88 7. JÄRELEVALVE.................................................................................................................................... 90 Rahandusministeerium...........................................................................................................................................................90 3 / 98 Kiili üldplaneering N Kirja kuupäev ja Osapool Ettepanek Omavalitsuse seisukoht r nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. MINISTEERIU MID Kaitseministeerium ESKIIS Kiili valla üldplaneeringu koostamiseks ja 1. Arvestatud ja täiendused sisse viidud. 30.12.2020 nr keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks on 12-3/20/3696 Kaitseministeerium esitanud oma ettepanekud kirjadega 23.10.2018 nr 12-1/18/4188 ja 18.06.2019 nr 12-3/19/2081. Mõned nimetatud ettepanekute aluseks olnud asjaolud on tänaseks muutunud, mistõttu palume üldplaneeringu koostamisel arvestada järgmiste märkustega. 1. Palume korrigeerida seletuskirjas riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja kohta märgitut. Praegu on seletuskirja punktis 6.6. „Riigikaitselised objektid“ kirjas, et Männiku harjutusväli asub osaliselt Kiili vallas. Kuna Kiili valla ja Saku valla piiri on muudetud, siis selle tulemusel asub riigikaitseline ehitis Männiku harjutusväli ainult Saku valla territooriumil. Kiili valla Luige aleviku, Kangru aleviku ja Sausti küla territooriumile ulatub riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja piiranguvöönd. Piiranguvööndi ruumikuju on õigesti märgitud üldplaneeringu eelnõu joonisel „Väärtused ja piirangud“. Palume seda õigesti kajastada ka üldplaneeringu seletuskirjas. 2. Palume keskkonnamõju strateegilise hindamise 1. Arvestatud. Männiku hajutusvälja arengute osas aruande punktist 4.5.2.3 eemaldada tekst konsulteeriti Kaitseministeeriumiga ja KSH Männiku harjutusvälja arenduste kohta, sest vastavat peatükki korrigeeriti. tegemist on vananenud ning praeguseks ajaks ebatäpse informatsiooniga. LÄHTESEISUKOH 1.Üldplaneeringu lähteseisukohtade lisateemade 1. LS täiendatud. Põhimõtet ÜPs arvestatud. AD – 23.10.2018 peatükis on kirjutatud: „Arvestada tuleb Männiku nr 12-1/18/4188 harjutusvälja arendusprogrammiga, mille kohaselt on kavas välja ehitada harjutusvälja lõuna- ja keskosa ehitised, mille tulemusena võib suureneda Kiili vallas leviv müratase. Seada vajalikud leevendusmeetmed ning nõuded detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamiseks selle mõjualas.“. 4 / 98 Kiili üldplaneering Palume lõiku täiendada ja lisada, et Kiili valla territooriumil asub osaliselt ka riigikaitseline ehitis Männiku harjutusväli. Samuti jääb valla territooriumile osaliselt Männiku harjutusvälja piiranguvöönd, mille ulatus linnades, alevikes ja alevites on 300 m ja külades 2000 m. Arvestada tuleb Männiku harjutusväljaga ning ka selle arendus- programmiga. Samuti teeme ettepaneku sõnastada lisateemade peatüki neljanda punkti teine lause järgmiselt: „Detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel Männiku harjutusvälja piiranguvööndis tuleb ette näha vastavate leevendusmeetmete rakendamine arendajate ja kinnistute omanike poolt.“ 2. Veel palume Kiili valla üldplaneeringus 2.Asjakohased tingimused kajastuvad ÜPs. käsitleda ja arvestada erinevaid riigikaitselisi teemasid ja üldtingimusi (tingimused on toodud kirjas). Kaitseministeerium on Teie soovi korral valmis edastama riigikaitselise ehitise kaardikihi. Maaeluministeerium ESKIIS 1a. Keskendume oma seisukoha kujundamisel 1a.Eelnõu on koostatud vaid riiklike huve silmas pidades, 23.12.2020 nr eelkõige väärtusliku põllumajandusmaa ja selle arvestamata piirkondlikke erinevusi ning Kiili valla 4.1-5/1422-3 kaitse- ja kasutustingimuste määramisega seotud eripäradega. Oleme seisukohal, et VPM temaatikale tuleb küsimustele. Anname teada, et 17. detsembril läheneda asukohapõhiselt ning konkreetsete olukorra k.a esitas Vabariigi Valitsus väärtuslikku põllumajan- asjaolusid arvesse võttes. Mistõttu näeme, et vajalik on dusmaad käsitleva seaduse eelnõu (Maaelu ja põllu- majandusturu korraldamise seaduse muutmise ning asukohapõhine kaalutlusotsus ning oleme ÜPs toodud sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise tingimused sellest lähtuvalt koostanud. Oleme võtnud Teie seaduse eelnõu, edaspidi selles kirjas seaduse poolt nimetatud määruse aluseks, kuid tingimusi Kiili valla eelnõu) Riigikogule (eelnõude infosüsteemis EIS kontekstis ja vajadustest lähtuvalt täpsustanud. nr 20-0226/08). Selleks, et tagada üldplane- eringus väärtuslike põllumajandusmaade ja nende kaitse- ja kasutustingimuste osas selline lõpptulemus, mis ei erineks seaduse eelnõus kavandatust, soovitame lähtuda selles eelnõus kavandatud mõistetest ja põhimõtetest. Maaeluministeerium esitab oma seisukohad ja arvamused kooskõlas nimetatud eelnõus toodud põhimõtetega. 1b. Eskiislahenduse jaotises 3.2 „Hajaasustusala“ 1b. Hajaasustus, kus üldjuhul põllumajandusmaad sh VPM toodud tingimustest ning üldplaneeringuga määratud alad paiknevad on üldjuhul maakasutuse otstarvetega juhtotstarbe ja kavandatava sihtotstarbe üldisi katmata, sest see on väljakujunenud ÜPde praktika. omavahelisi seoseid väljendavast tabelist 2 järeldub, et põllumajandusmaa, sealhulgas väärtusliku KOVil peab säilima võimalus igakordselt kaaluda, kas 5 / 98 Kiili üldplaneering põllumajandusmaa, kohta ei ole kavandatud määrata antud asukohas on mõistlikum säilitada VPM ala vm uusi põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist arenguid võimaldav tegevus. Need toimingud peaksid tagavat juhtotstarvet. olema võimalikult paindlikud ja vähese bürokraatiata, seetõttu pole mõistlik VPM aladele määrata ÜPga Eskiislahenduse jaotises 4.13 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ toodu kohaselt on väärtuslike juhtotstarvet. põllumajandusmaade määramisel võetud aluseks Harju maakonnaplaneering 2030+. Selle põhjal käsitletakse väärtuslikena hajaasustuses paiknevaid üle kahe hektari suuruseid põllumassiive, mille mullaviljakuse boniteet on Harju maakonna keskmisega võrdne (39 hindepunkti) ja sellest kõrgem ning märgitud, et väärtusliku põllumajandus- maa kaardikiht on üldplaneeringus informatiivne ja seda võib kaalutletud asjaolude ilmnemisel täpsustada vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse vajadustele. Samas jaotises on seatud tingimus, et väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üldjuhul Põllumajanduslikuks tegevuseks ning uut hoonestust ei ole soovitatav sinna rajada. Need alad tuleb säilitada võimalusel avatud maastikuna ja/või põllumajanduslikus kasutuses, nende alade metsastamine vm maastiku avatust kaotav tegevus peab olema põhjendatud ja läbi kaalutud. Meie arvates annab selline lähenemine laialdased võimalused väärtusliku põllumajandusmaa kaitsetingimusi eirata või nendega mitte arvestada. Maaeluministeerium leiab, et Kiili valla üldplaneer- ingus väärtusliku põllumajandusmaa kohta seatud kaitsetingimused ei ole piisavad ning nende kaudu ei ole tagatud väärtuslike põllumajandusmaade säilimine ja kaitse. Maaeluministeeriumi arvates tuleks üldplaneeringuga määrata väärtusliku põllumajandusmaa kohta põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutust tagav maakasutuse juhtotstarve ning võimalikult üheselt mõistetavad juhud ja asjaolud, mille korral kohaliku omavalitsuse üksus võib kaaluda selle hõlmamist muul otstarbel kui selle põllumajanduslik kasutus. Lisaks soovitame üldplaneeringuga seatavate tingimuste puhul kasutada kindlat kõneviisi ning vältida nö ebamäärasust ja mitmeti mõistmist põhjustada võivaid mõisteid nagu „üldjuhul“, „ei ole soovitatav“ jms. 6 / 98 Kiili üldplaneering 2. KSH aruande eelnõu jaotises 4.3.1 „Mõju 2. VPM kihti täpsustame veel täiendavalt ning viime põllumajandusmaadele“ on märgitud, et selgitused ÜP lahendusse sisse, täpsustame ka KSHd üldplaneeringu koostamise käigus on väärtusliku vastavalt. põllumajandusmaa kaardikihti täpsustatud kohalikest vajadustest ja ruumilisest arengust lähtuvalt ning väärtuslik põllumajandusmaa on arvatud välja olemasolevatelt ja kavandatavatelt maa-aladelt, mille juhtotstarbeks ei ole maatulundusmaa. Keskkonnamõju hindaja märgib, et Kiili valla puhul on väärtuslike põllumajandus- maade ja olemasolevate ning perspektiivsete arengualade (potentsiaalsete elamu- ja tootmis- alade) kattuvus suur. Kiili puhul on tegu Tallinna linna ääremaaga, kus arendussurve on kõrge, kusjuures ka praegused elamurajoonid on kujunenud suuresti väärtusliku põllumajandusmaa arvelt. KSH aruande eelnõus ei ole esitatud väärtusliku põllumajandusmaa kaitsemeetmete tõhususe kohta järeldusi ja mõjusid. Küll on aga hindaja toonud välja, et Maaeluministeeriumis koostamisel olevate vastavate õigusaktide jõustumisel tuleb edaspidi väärtuslike põllumajandusmaade kasutamistingimuste määramisel lähtuda kehtivast õigusruumist. Juhime tähelepanu ka KSH aruande eelnõu jaotises 4.3.1 olevatele ebatäpsustele: - väite, et väärtuslik põllumajandusmaa on arvatud välja olemasolevatelt ja kavandatavatelt maa-aladelt, mille juhtotstarbeks ei ole maatulund- usmaa, puhul ei vasta viide maatulundusmaa juhtotstarbele eskiislahendusele, kuna selles ei ole maatulundusmaa juhtotstarvet kavandatud; - viide üldplaneeringu eskiislahenduse jaotisele 4.10 on ekslik (õige peaks olema viide jaotisele/peatükile 4.13). 3. Väärtuslikud põllumajandusmaad on kantud 3. Täpsustame VPM alade kihti täiendavalt ning lõikame väärtusi ja piiranguid kajastavale kaardile. sellest välja tiheasustusalad ning muud alad, kuhu on Maaeluministeeriumi poolt nimetatud kaardi alusel juhtotstarbed määratud, mis VPM alaga ei sobitu. Näiteks tehtud analüüsi kohaselt kavandatakse Kiili vallas kehtivate planeeringute järgi ette nähtud hoonestatavate määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks u 2000 hektarit. Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) alade puhul, mille elluviimist vald soovib, on asjakohane poolt välja töötatud põllumajandusmaa massiive, VPM aladega kattuvus likvideerida. sealhulgas väärtuslikke põllumajandusmaid, Täpsustamine on vajalik, et võimaldada valla poolt kajastava esialgse kaardikihi andmetel (2017. soovitud arengute elluviimist. aasta andmed) on Kiili vallas väärtuslikke 7 / 98 Kiili üldplaneering põllumajandusmaid u 1870 hektarit. Samuti on VPM kihile oma täiendused sisse viinud RMK, Maaeluministeeriumi analüüsist nähtub, et mis puudutab neile kuuluvaid alasid. üldplaneeringuga on kavandatud väärtuslikust põllumajandusmaast hõlmata muul otstarbel u 290 hektarit ja samas määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks u 400 hektarit keskmisest madalama viljakusega põllumajandusmaad ja alla kahe hektari suuruseid massiive, mille boniteet on küll keskmisest kõrgem, kuid mis seaduse eelnõu kohaselt ei ole väärtuslikud põllumajandusmaad. Kuna tegemist on meiepoolse esialgse analüüsiga ning arvestades võimalike maakasutuse muutustega, millega PMK poolt välja töötatud esialgsel kaardikihil ei pruugi olla arvestatud, soovitame üldplaneeringu koostajatel analüüsida kaardiandmete vastavust eelnõus kavandatud põhimõtetega ja eeltoodud analüüsi tulemustega. Selleks, et hinnata, kas keskmisest viljakama põllumajandusmaa hõlmamine muul otstarbel kui selle põllumajanduslik kasutus on vajalik ja põhjendatud, tuleks üldplaneeringus sellega seotud avalikku huvi, mis kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi, põhjalikult selgitada ja kaaluda. 4. Lisaks eeltoodule pöörame tähelepanu ka 4.Nõue tuleneb õigusaktist ning on ÜPst ülimuslik, sademevee juhtimisega seotud küsimustele. mistõttu seda ÜPsse eraldi ei lisata. Eskiislahenduse jaotises 5.2.3 „Sademevee kanalisatsioon“ on käsitletud sademeveesüsteemide arendamise põhimõtted. Sellest ajendatuna peame vajalikuks osutada tähelepanu maaparandusseaduse §-s 53 sätestatud maaparandussüsteemi lisavee juhtimist käsitlevatele õiguslikele põhimõtetele, sealhulgas maaparandus- hoiukulude tasumise alustele. Lisavee maaparandussüsteemi juhtimise korral suureneb maaparandussüsteemi hoiutööde maht ning sellega seotud hoiukulud. Selgitame, et maaparandusseaduse § 53 lõikes 9 on sätestatud, et kui selle maaparandussüsteemi, millesse lisavett juhitakse, ühishoiuks on moodustatud maaparandusühistu, osaleb maaparandussüsteemi lisavett juhtiv isik maaparandushoiukulude katmisel Põllumajandusam- eti määratud ulatuses. Muul juhul ehk olukorras, kus maaparandusühistut ei ole moodustatud, 8 / 98 Kiili üldplaneering peab lisavett juhtiv isik korraldama maaparandushoiutööde eest tasumise muudel asjaõigusseadusest tulenevatel alustel. See tähendab, et igal juhul peaks isik, kes ehitustegevu- se käigus või ehitamise tulemusena hakkab juhtima sadevett maaparandussüsteemi, teadma, et tal lasub kohustus tasuda lisavee juhtimisega kaasnevad maaparandushoiu kulud. Seda silmas pidades ning juhuks, kui sadevee juhtimiseks kavandatakse kasutada ka maaparand- ussüsteemi, peame õigeks, et kõnealuses jaotises käsitletakse ka lisavee maaparandussüsteemi juhtimisega seotud nõudeid. LÄHTESEISUKOH 1.Maaeluministeerium, vaadanud läbi ja analüüsinud - AD – 31.10.2018 Kiili valla üldplaneeringu lähteseisukohad, nõustub nr 4.1-5/2302-1 dokumendis toodud seisukohtadega ja kiidab need heaks. 2.Põllumajandusmaa massiivide ruumiandmete 2.Koostöö osapooled lisatud kaasatavate nimekirja. õigsuse tagamiseks ning planeeringumenetluses riikliku ja kohaliku tähtsusega väärtuslike põllumajandusmaade kaardistamisel palume teha koostööd Põllumajandusuuringute Keskuse ja Põllumajandusametiga, kelle ülesandeks on eelnõu kohaselt põllumajandusmaa massiivide ruumiandmete määramine ja riikliku tähtsusega väärtuslikke põllumajandusmaid kehtestavate otsustuste tegemine. 3.Palume üldplaneeringu koostajatel pöörata 3. Tingimused on määratud tänaste teadmiste põhjal erilist tähelepanu väärtusliku põllumajandusmaa kohalikke olusid ning valla huve silmas pidades. kui taastumatu loodusressursi Tingimused on määratud paindlikult, et võimaldada kaitsemeetmetele (ehitamise, metsastamise ja tulevikus VPM kihi täpsustamist ning erinevate sihtotstarbe muutmise piiramine). Kui neid kasutusviiside kaalumist. kaitsemeetmeid põhimõttekindlalt rakendatakse, on sellel vaieldamatult oluline mõju kõrge viljakusega muldade pikaajalisele säilimisele ning selle kaudu kogu looduskeskkonnale ja meie tulevikule. Majandus- ja ESKIIS 1. MKMil aruandele ettepanekuid ei ole. Küll on aga 1.Teadmiseks võetud. Kommunikatsioonimini 21.12.2020 nr ettepanekud teinud Rail Baltic Estonia OÜ, steerium 1.10- kes on need saatnud otse Kiili Vallavalitsusele. 17/2020/6816-3 Palume arvestada Rail Baltic Estonia OÜ 9 / 98 Kiili üldplaneering 15.11.2020 kirjas nr KV2020-109 tehtud ettepanekutega. LÄHTESEISUKOH 1.Palume arvestada Maanteeameti ettepanekutega. 1.Arvestatakse vastavalt ÜP vajadustele. AD - 01.11.2018 nr 1.10-17/18- 0459/9243 2.MKM peab vajalikuks märkida, et võimalusel võiks 2. Tänase info alusel ei ole võimalik neid alasid Kiili valla üldplaneeringuga ette näha sobivad maa-alad piirkonnas ette näha. Kui MKMil on konkreetsed taastuvenergia tootmiseks (kodumajapidamise soovitused ja ettepanekud, siis palume vastav metoodika vajadustest suurema võimsusega ning ruumilise meile esitada. mõjuga päikesepargid, tuulepargid). ESKIIS 1. Üldplaneeringu eskiisi joonisele nr 3. Tehniline 1.Teeme täpsustuse ning võtame antud asukohas persp. 04.01.2021 nr 7- taristu on märgitud Kangru alevikus asuvale tee ära. 15/20/4896-3 Oda (katastritunnus 30501:001:0134) kinnisasjale Keskkonnaministeeri perspektiivne tee. Lähtuvalt Kiili Vallavalitsuse um 04.04.2019 taotlusest on läbi viidud vallale kuuluva Tamme-Kangru tee T9 ning riigile kuuluvate Poti ja Oda kinnisasjade osade vahetamine ja piiride muutmine eesmärgiga maakorralduse läbiviimise kaudu uus Tamme-Kangru tee ehitada otstarbe- kamasse asukohta. Lähtuvalt eeltoodust oleme seisukohal, et Oda kinnisasjale perspektiivse tee kavandamine endise Tamme-Kangru tee T9 kinnisasja asukohas ei ole põhjendatud. 2. Üldplaneeringu eskiisi seletuskirja peatükis 2.Tingimust on täpsustatud ning sõnastust muudetud 3.7.4. Puhke ja looduslik maa-ala (lk 21) on üldisemaks: Säilitada tuleb ala looduslik ilme. Täpsemad tingimusena välja toodud, et tagada tuleb lahendused ning vajadused otsustatakse iga olukorra ning kõrghaljastuse või metsa säilimine võimalikult kohapõhiselt. suures mahus. Soovitame antud tingimuse sõnastust muuta või täpsustada, kuna ebaselgeks jääb kas tagamise nõue tähendab mingite tegevuste (näiteks metsa majandamine) keelamist. Teeme ettepaneku selgitada mida tähendab „võimalikult suures mahus“ ning mille järgi seda arvestatakse. Oleme seisukohal, et üldplaneeringuga kehtestatavad tingimused ja kitsendused peavad olema selgelt välja toodud, rakendatavad ja üheselt arusaadavad. 3. Üldplaneeringu eskiisi seletuskirja peatükis 3.Oleme tingimuste sõnastust täpsustanud ning täpsemat 4.10. Rohevõrgustik (lk 29) on kirjas, et raieviisi rohevõrgustikus hetkel ÜP-ga ei reguleeri. „rohevõrgustiku metsades raiumisel tuleb eelistada valikraie printsiipi“. Esmalt soovime juhtida Teie tähelepanu sellele, et raieviise on metsaseaduse (edaspidi MS) alusel väga erinevaid, millel igal ühel on oma metsakasvatuslik taust ja vajadus (MS § 10 / 98 Kiili üldplaneering 28). Tingimuse praegusest sõnastusest võib aru saada, et peale valikraie on muud raieviisid rohevõrgustiku metsades keelatud. Oleme seisukohal, et sellise kasutustingimuse rakendamine ei ole põhjendatud ega vajalik, kuna piirab oluliselt võimalusi metsade säästvaks majandamiseks ja kasvatamiseks (sh hooldusraiete tegemiseks). Seatav tingimus ei ole antud juhul piisavalt läbi analüüsitud (sh rakendatavus), kaalutletud ega põhjendatud. Sealjuures peab arvestama, et valikraie tegemise kaudu püsimets- anduse põhimõtete rakendamine eeldab põhjalikku metsanduslikku teadmist ning praktilist kogemust. Alal kasvavate puistute iseloom (liigiline koosseis ja struktuur, mullastik, veerežiim) määrab suuresti ära valikraiete kasutamise ulatuse ja võimalikkuse. Samuti tuleb arvestada seda, et igal pool ei pruugi püsimetsanduse rakendamine olla kooskõlas alade kaitse- või asutuseesmärkidega. 4. Üldplaneeringu eskiisi seletuskirja peatükis 4.12. 4.Oleme metsa ptk täiendanud ja täpsustanud. Mets (lk 30-31) on välja toodud metsanduse ning Väärtuslikud metsa-alad oleme määranud erinevate ÜP metsa majandamisega seotud tingimusi. Samuti on ülesannete alusel, kuna nimetatud metsadel on eriilmelisi antud teemat käsitletud KSH aruande eelnõu väärtuseid. Täpsemaid tingimusi raieviisile me hetkel peatükis 4.3.2. Mõju metsa-aladele (lk 53-54). seadnud ei ole, need lepitakse hiljem raie kavandamise Peatükkide sisu jääb aga mõnevõrra segaseks, kuna mitmeid teemasid on käsitletud paralleelselt ning etapis kokku. Koostööd maaomanikega teeme ÜP raames. segamini. Näiteks käsitletakse KSH aruande eelnõus asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmist. See üldplaneeringu ülesanne on reguleeritud PlanS § 75 lõike 1 punkt 21 alusel. Juhime Teie tähelepanu sellele, et kehtiva MS § 23 1 alusel saab PlanS § 75 lõike 1 punktis 21 kirjeldatud piirangut kehtestada üksnes kokkuleppel maaomanikuga. See tähendab, et vastavad kokkulepped tuleb sõlmida vastuvõtmisele eelneva planeeringu koostamise perioodi jooksul, sest vastuvõtmisega kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu, et üldplaneering vastab õigusaktidele (PlanS § 86 lõige 2). Samuti tuuakse peatükis välja mõiste „kõrgendatud avaliku huviga metsaalad“. Just KSH aruande eelnõus tehakse ettepanek, et KAH metsaaladeks 11 / 98 Kiili üldplaneering võib pidada Kangru, Luige ja Kiili vahetu ümbruse metsaalasid. Jääb ebaselgeks, millisest PlanS sätestatud üldplaneeringu ülesannetest tulenevalt on alad määratud või soovitakse määrata – kas PlanS § 75 lõike 1 punkt 20 alusel, mis käsitleb puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramist (üldplaneeringu eskiisi maakasutuse kaardil märgitud alad kui puhke ja looduslik maa-ala). Leiame, et selle võiks selgemalt välja tuua. Märgime, et KAH alade kontseptsioon tuleneb täna Riigimetsa Majandamise Keskuse enda sisekorralduslikust regulatsioonist, mille järgi asuvad RMK hallatavatel maadel teatud alad, mille majandamisega kaasneb kõrgendatud avalik huvi. 5. KSH aruande eelnõu peatükis 4.3.2. Mõju metsa- 5.Teadmiseks võetud aladele (lk 53-54) on kirjas, et „Probleemi teravdab asjaolu, et antud piirkonnas on tegu valdavalt ühevanuseliste männikutega. Antud metsatüübi raieküpseks saamisel majandatakse seda tavapäraselt uuendusraiega ehk tehakse lageraiet.“. Soovime juhtida Teie tähelepanu sellele, et uuendusraiet tehakse, et võimaldada metsa uuendamist või uuenemist ning selle hulka kuuluvad nii lage- ja turberaie. 6. Oleme seisukohal, et tingimuste või 6.Otseseid kitsendusi me metsa-aladele seadnud ei ole, kitsenduste seadmisel tuleb KSH aruande eelnõus pigem on antud üldised põhimõtted koos vajaduse käsitleda seatavatest tingimustest või kitsendustest põhjendustega, mida täiendavalt mõju hindamise tulenevaid mõjusid keskkonnale, inimese tervisele ja seisukohast täpsemalt käsitleda pole vaja. Vajalikud heaolule, kultuuripärandile, varale vastavalt keskkonnamõju hindamise ja üldised aspektid on ÜPs tingimuse põhjenduste juures keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2 1 . välja toodud. 7. Üldplaneeringu eskiisi joonisele nr 3. Tehniline 7.Tehn.taristu infot kajastame vastavalt kättesaadavale taristu on märgitud mitmeid tehnilise taristu infole. Kõik tehnovõrgu valdajad on ÜPsse kaasatud, kuid objekte, mis pärinevad maakonnatasandi kui nende poolt sisend puudub, siis kajastame vastavat planeeringutest. Üldplaneeringu eskiisi seletuskirja teemat muu arengudokumendi põhjal (arengukava, peatükis 5.1.7. Raudtee on nendest käsitletud ainult Rail Baltic raudtee trassi koridori. Teeme maakonnaplaneering vm). Kui objekt on kavandatud MP- ettepaneku käsitleda ka teisi objekte, kas vastava ga ja sellest ei lähtu tingimusi ÜP kontekstis, siis ei ole objektiga seotud teemavaldkonna peatükis seda infot ÜP-sse dubleeritud, kuna MP kehtib omaette või peatükis 6.7. Seosed maakonnaplaneeringuga ja dokumendina ning ÜP puhul on oluline just kohalik valla selle täpsustamine. kontekst. Lisaks tuleb arvestada, et tehn.taristu teema üleüldse on ÜPs antud põhimõttelisena ning vajalikke 12 / 98 Kiili üldplaneering objekte saab järgnevates etappides planeeringu või ehitusprojektiga täpsustada. ÜP ei pane tehn.taristu objekte kindlasse asukohta paika. Ptk-is 6.7 kajastame vaid olulisemaid teema valdkondi, mis omavad seoseid maakonnaplaneeringuga või täpsustavad seda. 8. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu eskiisi 8.Täpsustatud. seletuskirja peatükis 6.3. Müra ja õhusaaste (lk 47) peaks müra ja õhusaaste valdkonna tingimuste punktis 4 olema sõnastuse "ja muudele müratekitavatele aladele" asemel „ja muudele müratundlikele aladele“. AMETID Keskkonnaamet ESKIIS 1. Rohevõrgustiku üldistes tingimustes (lk 29) on 1.Oleme täpsustanud tingimust ning raie liike 28.12.2020 nr 6- toodud, et rohevõrgustiku metsades raiumisel tuleb rohevõrgustikus ei reguleeri. RVs on oluline looduslike 5/20/18746-2 eelistada valikraie printsiipi. Keskkonnaamet palub alade säilimine ning RV üldine toimine. See kuidas seda need põhimõtted lahti seletada. Lisaks palub täpsemalt kindlas asukohas tagatakse on kaalutlusotsus Keskkonnaamet täpsustada, kas see on konkreetne ning sõltub täpsematest asjaoludest. tingimus või pigem soovitus (tingimuse korral ei saa lubada ega teostada tingimusega vastuolus olevaid raieid). Valikraie kui konkreetse raieliigi lubamise tingimused on sätestatud metsaseaduses ja looduskaitseseaduses ning igas puistus seda teostada ei saa. Keskkonnaamet palub täpsustada ka seda, kas edaspidi peaks Keskkonnaamet metsateatiste menetlusel kuidagi raieid selle tingimuse alusel piirama? 2. Rohevõrgustiku üldistes tingimustes (lk 30) on 2.Oleme täpsustanud tingimust: Rohevõrgustikus tuleb toodud, et rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada säilitada maastikulist ja bioloogist mitmekesisust – põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud metsakooslusi ja (pool)looduslikke niite ja neid alad, kuna metsaalad on olulise tähtsusega ühendavaid koridore. Vajalik on maastikulist ökoloogilistes protsessides ja inimese kultuurilises mitmekesisust suurendavate põlluservade, kraavide, tee- taustas ning elulaadis. Kas see tähendab, et ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide (nt kivikuhjad ja põlluvahe-metsatukad) hoidmine. nende metsaalade raie on keelatud? Kui jah, siis millises ulatuses? Raie tingimusi rohevõrgustikuks ÜPga ei seata, vajalikud täpsemad tingimused otsustatakse asukohapõhiselt 13 / 98 Kiili üldplaneering kaalutlusotsusega. 3. Kui on alasid, kus Keskkonnaametil tuleb 3.Teadmiseks võetud. metsateatiste menetlemisel ja raiete lubamisel arvestada mistahes piirangutega (sh nt ei tohi väljastada metsateatist ilma kohaliku omavalitsuse kooskõlastuseta), siis palub Keskkonnaamet need edastada uue üldplaneeringu jõustudes kaardikihina Keskkonnaametile, et need saaks kanda otse metsaregistrisse ning nendega oleks metsateatiste menetlemisel võimalik arvestada. Kaardikihtide olemasolu on eriti vajalik seetõttu, et metsateatiste menetlus toimub ka automaatkontrollina, st et kõik teatised ei jõua ametnike menetlusse. 4.Peatükis 3.7.5. on ühe tingimusena kirjas: 4.Arvestatud ja täpsustus sisse viidud. „Karjääride rekonstrueerimisel uute tehisveekogude tekkimisel eelistada veekogude määramist avalikult kasutatavaks, et kohalikel elanikel oleks takistusteta võimalik neid puhkeotstarbel kasutada“. Keskkonnaamet soovitab see sõnastada ümber järgnevalt: „Karjääri korrastamisel tehisveekoguks eelistada veekogu määramist avalikult kasutatavaks, et kohalikel elanikel oleks takistuseta võimalik neid puhkeotstarbel kasutada“. 5. Keskkonnaamet soovitab kasutada termini 5.ÜP seletuskirjas arvestatud. „kaevandustegevus“ asemel „kaevandamistegevus“ ning „rekultiveerimisprojekt“ asemel „korrastamisprojekt“. 1b. KSH Peatüki s 3.3.6, 3.3.8 ja 4.2.2 on viidatud, 1b.KSH aruannet korrigeeriti ja viide uuele püsielupaigale et Kiili vallas leidub ainult üks I kaitsekategooria lisati. linnuliik ja seega vaid üks I kaitsekategooria püsielupaik. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et 18.11.2020 lisati EELISesse ka Sausti merikotka püsielupaik (KLO3002200), mistõttu vajavad viidatud peatükid selles osas täiendamist. 14 / 98 Kiili üldplaneering 2b.Peatükis 3.3.6 on viidatud Tammiku 2b.KSH aruanne korrigeeritud. looduskaitsealale. Kuna Tammiku looduskaitseala kuulub nüüdseks Nabala Tuhala looduskaitseala koosseisu ja eraldiseisvalt enam ei eksisteeri, palub Keskkonnaamet vastav viide aruandest eemaldada. 3b.Keskkonnaamet soovitab peatükis 3.3.10 3b.KSH aruanne korrigeeritud. eemaldada Nabala lubjakivimaardla eest märge „üleriigilise tähtsusega“ ning Sookaera lubjakivimaardla eest märge „kohaliku tähtsusega“, kuna määrus „Üleriigilise tähtsusega maardlad“ on kehtetu. Lisaks soovitab Keskkonnaamet samas peatükis välja tuua, et prognoosvaruna esineb Kiili vallas järvemuda põlluväetiseks ja järvelupja ning aktiivse reservvaruna järvemuda põlluväetiseks. 4b.Joonise „tehniline taristu“ kohaselt on Kiili valla 4b. Eleringi info põhjal oli tegu vananenud infoga, mis lõunaosasse ette nähtud perspektiivne põhimõtteline tulenes maakonnaplaneeringust. Vastavalt Eleringi kõrgepingeliini koridor, mis osaliselt paikneb ka ajakohastele plaanidele, oleme ÜP joonist uuendanud, kaitsealuse Nabala Tuhala looduskaitseala Rahaaugu mille kohaselt persp. liin hakkab kulgema olemasolevate sihtkaitsevööndi ja Nabala piiranguvööndi liinide trassikoridoris. territooriumil. Juhime tähelepanu, et vastavalt Seega vastuolu Nabala Tuhala looduskaitseala kaitse- Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 168 eeskirjaga puudub. „Nabala Tuhala looduskaitseala moodustamine ja kaitse eeskiri“ (edaspidi Nabala Tuhala LKA kaitse eeskiri ) § 11 p 3 kohaselt on sihtkaitsevööndis keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks ja olemasolevate rajatiste hooldustööd. Nabala Tuhala LKA kaitse eeskirja § 15 p 3 kohaselt on piiranguvööndis lubatud kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta rajatiste püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja liinirajatiste püstitamine. Seega Nabala Tuhala LKA kaitse eeskiri ei võimalda Keskkonnaametil kaaluda Rahaaugu sihtkaitsevööndi territooriumil kõrgepingeliini rajamist joonisel „tehniline taristu“ näidatud asukohas. Täiendavalt on KSH aruande peatükis 4.2.1 (tabelis 10 toodud, et kaitstavale alale ja selle naabrusesse ei kavandata 15 / 98 Kiili üldplaneering maakasutuse muutust ega olulise mõjuga objekte ja rajatisi. 5b.KSH aruande lk 59 on kirjutatud , et vallas asub 5 5b.KSH aruanne korrigeeritud. õhuloaga ettevõtet. Õige on 4 ettevõtet , nagu on kirjutatud ka KSH aruande lk 45. 6b.Termini "õhusaasteluba" asemel palub 6b.KSH aruannet korrigeeriti osaliselt. Sarnaselt Keskkonnaamet kasutada terminit "keskkonnaluba atmosfääriõhu kaitse seadusele kasutatakse KSH saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku aruandes termini “keskkonnaluba saasteainete paiksest viimiseks" (lk 45 ja 59). heiteallikast välisõhku viimiseks” asemel lühemat terminit “õhusaasteluba”. Vastav selgitus lisati KSH aruande ptk 3.5.5. 7b.Keskkonnaamet soovitab KSH aruandes kasutada 7b.KSH aruannet korrigeeriti. termini „kaevandusluba“ asemel „kaevandamisluba“, „kaevandussoovi“ asemel „kaevandamissoov“, „kaevandusvälja“ asemel „mäeeraldis“ ning „kaevandusvete“ asemel „karjääriveed”. 8b.Peatükis 6 on välja toodud, et kaitstava liigi 8b.KSH aruannet korrigeeriti. elupaikades ja kasvukohtades (sh vääriselupaikades) väljaspool kaitseala tuleb lähtuda looduskaitseseadusest. Tulenevalt lause sõnastusest ei ole üheselt arusaadav, kas siinkohal peetakse silmas neid kaitstavate liikide kasvukohtasid, mis asuvad väärispaigana määratletud asukohas või viidati vääriselupaikadele eraldiseisvalt (mitte kaitsealuste elupaikade ühe kasvukohana). Kui silmas peeti vääriselupaikasid kui selliseid, mis ei ole kaitstava liigi kasvukohaks, siis märgib Keskkonnaamet, et vääriselupaikade temaatikat looduskaitseseadus ei reguleeri. Tegevust vääriselupaikades reguleerib metsaseaduse § 23. 9b.Kasutatud materjalide loetelus palub 9b.KSH aruannet korrigeeriti. Keskkonnaamet veenduda, et viited oleks õiged . Nt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse lingilt ei avane konkreetse KSH koostamise aluseks olev KeHJS redaktsioon, samuti ei ole link planeerimisseadusele õige redaktsiooni juurde viiv. 16 / 98 Kiili üldplaneering LÄHTESEISUKOH 1.Üldplaneeringu lähteseisukohtade projektis on 1.Arvestatud. AD - 19.10.2018 piisavalt käsitletud PlanS §-s 75 välja toodud nr 6-5/18/6159-3 üldplaneeringuga lahendatavaid ülesandeid ning omalt poolt täiendavaid ettepanekuid ei esita. Siiski juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et vastavalt kemikaaliseaduse § 32 lg 4 p 3 tuleb Üldplaneering kooskõlastada Päästeametiga ka ohtliku ettevõtte ohualasse jääva maa-ala planeerimisel (Tabel 2. Kaasatavad osapooled). Maa-amet ESKIIS 2 1. Planeerimisseaduse § 75 lõige 1 punkti 15 1.Täpsustame, et ÜP ei määra maardlatest ja 12.02.2021 nr 6- kohaselt on üldplaneeringuga lahendatavaks kaevandamisest mõjutatud alade kitsendusi, vaid need 3/20/16243-5 ülesandeks maardlatest ja kaevandamisest tulevad seadusest. Saame ÜPs kajastada vaid hetkeseisu, mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste kuid kuna kogu ÜPga seotud info läheb ametlikesse määramine, seega ei ole Maa-amet nõus, et kaardirakendustesse, siis oleme leidnud, et kõige vastavate andmete kajastamine üldplaneeringus ei mõistlikum on eristada ÜPga kehtestatavad kihid jm kihid, ole vajalik. Palume lõplikus üldplaneeringu mis tulenevad riiklikest andmebaasidest. Seda lähenemist lahenduses kajastada joonistel ka maardlaid ja nõuab ka planeeringute vormistusnõuete määrus. kaevandamisest mõjutatud alasid, et oleks selge Seega kuna maardlate ja kaevanduste (mäetööstusmaa) arusaam, kus nendest aladest info on riikliku registri alusel ÜPs kuvatud ning pidevalt põhjustatud piirangud kehtivad. ajas muutuv (kaevandamislubade info alusel), siis saab ÜP kajastada vaid kehtestamise hetkeseisu informatiivse kihina. Ajakohast mäetööstusmaa ja maardlate infot tuleb edaspidi vaadata riikliku registri info põhjal, mitte ÜP infona. See on üheks peamiseks põhjuseks, miks ei ole otstarbekas seda infot ÜPs nõuda. 2. Maa-amet nõustub selgitusega, et tabelit 2 2. DP kohustuse erand on sätestatud järgneva täiendatakse mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega, tingimusena: Maardla alal olemasoleva karjääri kuid ei nõustu, et detailplaneeringu koostamise laiendamisel, uue mäetööstusmaa määramisel või uue kohustus määratakse lausalisena kogu valla kaevandamiskoha avamisel olukorras, kus tegevusel territooriumile, sh maardlate aladele, kuna see on puudub oluline ruumiline mõju väljapool kavandatavat vastuolus MaaPS §-ga 14. Selgitame, et maardlatel maaüksust või oluline avalik huvi. antakse kaevandamisluba õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel ning maavara kaevandamine kui tegevus ei nõua ühegi õigusakti järgi detailplaneeringu koostamist. Maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik protsess ning loa taotluse menetlusele kaasatakse nii kohalik omavalitsus kui ka kohalik elanikkond. 17 / 98 Kiili üldplaneering Igakordne detailplaneeringu kohustus oleks kaevandamisloa taotluse avalikku menetlust dubleeriv avalik menetlus. Loa andja saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Kohalik omavalitsus saab hinnata kaevandamisloa taotlusega tutvumisel detailplaneeringu algatamise otstarbekust ja teha vajadusel põhjendatud kaalutlusotsuse detailplaneeringu algatamiseks. Palume üldplaneeringu seletuskirjas täpsustada, et mäetööstusmaade määramisel, uute kaevandamiskohtade avamisel ja olemasolevate karjääride laiendamisel tuleb kohaliku omavalitsuse põhjendatud kaalutlusotsuse korral koostada detailplaneering. 3. Maa-amet nõustub antud selgitusega, et 3.RV-le eraldi täiendavaid tingimusi ei sea, jääb üldine DP planeeringu materjale täpsustatakse, kuid jääb kaalumise koht kui KOV seda vajalikuks peab. detailplaneeringu kohustuse osas jätkuvalt oma kirjas 05.12.2020 nr 6-3/20/16243-2 märgitu juurde. Sarnaselt käesoleva kirja punktis 2 toodud selgitusele palume üldplaneeringus ka rohevõrgustiku aladele jäävate maardlate osas täpsustada, et mäetööstusmaade määramisel, uute kaevandamiskohtade avamisel ja olemasolevate karjääride laiendamisel tuleb kohaliku omavalitsuse põhjendatud kaalutlusotsuse korral koostada detailplaneering. Lausaline detailplaneeringu koostamise kohustuse määramine rohevõrgustikule jäävatel maardlatel on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2, kuna halvendab olemasolevat olukorda maavarale juurdepääsu suhtes. ESKIIS 1. Joonisel Väärtused ja piirangud on leppemärk 1.Oleme otsustanud, et ei kajasta väärtuste-piirangute 05.12.2020 nr 6- „Mäeeraldised teenindusmaaga“ märgitud nii kaardil riiklikest andmebaasidest tulenevat infot, mida me 3/20/16243-2 mäeeraldiste kui ka teenindusmaade piiridele ja ÜP raames täpsustada ei soovi. Tegu on informatiivse kohati isegi mitmekordselt, näiteks Aasu kihiga, mis hakkab ajas muutuma ning selle kajastamine turbatootmisala (loa nr HARM-43; loa omaja AS Jiffy 18 / 98 Kiili üldplaneering Products Estonia) mäeeraldisel ja selle ÜPs pole meie hinnangul vajalik. teenindusmaal. Palume selguse mõttes eristada ÜP koostamise ajal saab vajalikku infot vaadata mäeeraldise piir teenindusmaa piirist ning rakenduses ning pärast ÜP kehtestamist Maa-ameti eemaldada Aasu turbatootmisalal mäeeraldiselt ja kaardirakenduses. selle teenindusmaalt mitmekordsed piirid. 2. Seletuskirja peatükis 3.3. Detailplaneeringu 2. KOV soovib säilitada DP kohustuse nimetatud juhtudel, koostamise kohustus on märgitud, et et säiliks avatud menetlus, mis võimaldab kogukonna detailplaneeringu koostamine on kohustuslik kogu kaasamist. Maardlate kavandamine on üldjuhul kogukonna jaoks olulise mõjuga ning soovime võimaldada Kiili valla territooriumil välja arvatud samas peatükis avalikkuse laiemat ja põhjalikumat kaasamist sellesse nimetatud juhtudel. Nimetatud juhtude seas ei protsessi. ole märgitud maardlaid, mäetööstusmaid ega kaevandamistegevust. Palume seletuskirja lisada, et maardlate aladel mäetööstusmaade määramisel ja kaevandamistegevuse alustamisel ei ole detailplaneeringu koostamine kohustuslik, kuna vastasel juhul on planeering vastuolus MaaPS §- ga 14. Tabelit 2 täiendatud mäetööstuse maa-ala JO-ga. Lisaks on seletuskirja peatükis 3.7. Maakasutus Märgime, et tabelil puudub seos DP koostamise märgitud, et tabelis 2 on toodud, millised kohustuslikkusega. Kavandatav sihtotstarve illustreerib detailplaneeringuga kavandatavad sihtotstarbed on igasuguse kavandatava tegevuse juhtumit, hoolimata erinevatel üldplaneeringuga määratud juhtotstarvetel menetlusviisist. lubatud ning millised on nende omavahelised seosed. Tabelis Tabel 2. Üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe ja kavandatava sihtotstarbe üldised omavahelised seosed ei ole märgitud mäetööstuse maa-ala ja võiks eeldada, et see on välja jäetud põhjusel, et detailplaneeringu koostamise kohustus sellisel juhul puudub, kuid palume siiski seletuskirja lisada selgitus, miks mäetööstuse maa-ala antud tabelis kajastatud ei ole. 3.Seletuskirja peatükis 3.7.5. Mäetööstuse maa-ala 3.Tingimus on ära jäetud, kuna ei ole täna asjakohane. on tingimuste all märgitud (tsiteerin): „III kategooriasse 12 kuuluvate maardlate aladel on maavarade kaevandamisest olulisem maa-ala muu funktsioon ja seetõttu maavarade kaevandamine nendel aladel ei ole tõenäoliselt võimalik“ ning „I 19 / 98 Kiili üldplaneering kategooriasse ja II kategooriasse kuuluvate maardlate aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt planeerida uusi elamualasid)“ ja „Maardlate kasutuselevõtul II kategooriasse kuuluvatel aladel tuleb vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelisel võrgustikul. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb hinnata eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele.“ Seejuures on viidatud, et maardlate kategooriad tulenevad Harju maakonnaplaneeringust 2030+. Täpsustame, et riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt ei ole maardlaid kategooriatesse jaotatud. Palume seletuskirjas selgitada maardlate kategooriatesse jaotamist. Palume ka kaaluda kategooriatesse jaotamise otstarbekust ja teeme ettepaneku see ära jätta. 4. Jooniste Maakasutus ja Väärtused ja piirangud 4.Raadamise tingimus rohevõrgustikus on eemaldatud, kohaselt jäävad maardlad rohevõrgustiku aladele. kuna teema on reguleeritud muude tingimustega, nt Seletuskirja peatüki 4.10. Rohevõrgustik üldiste tegevused RVs tuleb kavandada selliselt, et RV toimimine tingimuste loetelus on toodud (tsiteerin): oleks tagatud. „Rohevõrgustiku alal on lubatud tavapärane Põllumaade vahel paiknevate alade tingimust on kinnistute sihtotstarvet järgiv majandustegevus. täpsustatud ning see on ümber sõnastatud ning selle Arendustegevuse puhul, mis muudab maa täpsemat rakendamist kaalutakse igas asukohas sihtotstarvet rohevõrgustiku alal või kavandab kohapõhiselt. joonehitist (teetrass, tehnilise infrastruktuuri element jm) on omavalitsusel õigus nõuda Muid tingimusi samuti täpsustatud. rohevõrgustiku toimivuse tagamise KSH aruandesse täiendus sisse viidud. eksperthinnangut“ ning „Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud. DP nõude osas vt vastus p 2. Erandid on lubatud kaalutlusotsusena, nt tehnilise taristu objekti, karjääri vm olulise avaliku huviga objekti kavandamisel. Raadamise vajadusel tuleb maa sihtotstarbe muutmiseks koostada detailplaneering ja/või ehitusprojekt (va karjääri 20 / 98 Kiili üldplaneering kavandamisel). Muudatuste kavandamisel tuleb täiendavalt koostada eksperthinnang koos leevendavate tingimuste määramisega, tagamaks rohevõrgustiku sidususe säilimine“ ja „Rohevõrgustiku metsades raiumisel tuleb eelistada valikraie printsiipi“ ning „Rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad, kuna metsaalad on olulise tähtsusega ökoloogilistes protsessides ja inimese kultuurilises taustas ning elulaadis“ ja „Kaevandussoovi ja rohevõrgustiku koridori kattuvusel arvestab loaandja loamenetluses vajadusega säilitada rohevõrgustiku toimivus, töötades vajadusel välja leevendavad meetmed. Vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine ja/või rohevõrgustiku toimivuse analüüs. Kaevandamistegevuse korraldamisel tuleb arvestada rohelise võrgustiku eesmärke. Kaevandusvälja teenindusala ja lähiümbruses kavandatavad raied teha etappidena ja minimaalses vajalikus mahus, et vältida metsa osakaalu vähenemist nii palju kui võimalik. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala korrastada nii, et maastikul oleks eeldused kujuneda vähemalt samaväärseks kaevandamiseelse seisuga. Karjääride puhul ei tohi pärast karjääride korrastamist karjääride nõlvad olla liialt järsud suurulukitele läbipääsemiseks. Karjääride korrastamistööde käigus tuleb kujundada lauged nõlvad ja karjääri ammendatud alad metsastada, kujundada veekoguks või puhkealaks.“ KSH aruande eelnõu peatükis 6 Negatiivse keskkonnamõju vältimise või leevendamise meetmed ning soovitused planeeringusse on korratud eelpool kirjeldatud mõtteid ning rohevõrgustiku toimimise tagamise tingimuste seas toodud (tsiteerin): „Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole lubatud (v.a 21 / 98 Kiili üldplaneering maaparandussüsteemi, tehnovõrkude ja taristu hooldamise ja rajamise korral ning maavara kaevandamise lubadega määratud aladel), raadamise vajadusel tuleb maa sihtotstarbe muutmiseks koostada detailplaneering. Sealjuures tuleb seada tingimused rohevõrgustiku toimimiseks ja koostada eksperthinnang, mis selgitab välja rohevõrgustiku sidususe säilimise.“ Kaevandamistegevuse alustamise eelduseks on sihtotstarbe muutmine mäetööstusmaaks ning metsa olemasolul ka selle täielik raadamine, seega igakordne eksperthinnangu või detailplaneeringu koostamise kohustuse, valikraie eelistamise ja põllumaade vahel paiknevate metsaga kaetud alade säilitamise nõude korral on planeering vastuolus MaaPS §-ga 14. Samuti ei ole mäeeraldiste teenindusmaadel alati võimalik raiet teostada etappidena. Palume seletuskirjas ja KSH aruande eelnõus täpsustada, et maardlatel asuva metsamaa raadamisel ja maa sihtotstarbe muutmisel nõutakse eksperthinnangut vaid kaalutlusotsuse tulemusel, mitte igakordselt ning võimalikud on kõik raie liigid ja viisid. Palume lisada ka, et detailplaneeringu koostamine sihtotstarbe muutmiseks ning põllumaade vahel paiknevate metsade säilitamise nõue ei kehti maardlate aladel, kus on saadud MaaPS alusel kaevandamisluba. 5. Joonise Väärtused ja piirangud järgi asuvad 5.Teadmiseks võetud. maardlad väärtuslikel põlumajandusmaadel. Seletuskirja peatükis 4.13. Väärtuslik põllumajandusmaa on märgitud, et väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on tagada nende säilimine võimalikult suures ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks. Samas peatükis on tingimuste all märgitud (tsiteerin): „Väärtuslikku 22 / 98 Kiili üldplaneering põllumajandusmaad kasutatakse üldjuhul põllumajanduslikuks tegevuseks ning uut hoonestust ei ole soovitatav sinna rajada. Need alad säilitatakse võimalusel avatud maastikuna ja/või põllumajanduslikus kasutuses, nende alade metsastamine vm maastiku avatust kaotav tegevus peab olema põhjendatud ja läbi kaalutud“ ja „Põllumajanduspiirkondades on oluline säilitada põldude läheduses olev looduslik taimkate, samuti üksikud puud ja puude grupid põldudel, hekid, metsaribad. Sellised loodusliku taimestikuga kaetud alad võimaldavad suurendada põllumajanduspiirkondade bioloogilist mitmekesisust ja moodustavad kohaliku tasandi rohelise võrgustiku“ ning „Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaevandamisloa taotluse raames anda hinnang väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisusele, hinnata kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse muudatust põhjendada“ ja „Väärtusliku põllumajandusmaa võimalikult suures ulatuses säilitamise vajadusega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.“ Maa-amet nõustub eelpool kirjeldatuga. 6. KSH aruande eelnõu peatükis 3.3.10 Maavarad on 6.KSH aruanne korrigeeritud. mainitud üleriigilise tähtsusega Nabala lubjakivimaardlat ning kohaliku tähtsusega Sookaera lubjakivimaardlat. Täpsustame, et 01.01.2017 kehtima hakanud MaaPS alusel ei jaotata maardlaid enam kohaliku ja üleriigilise tähtsusega maardlateks. Lisaks on samas peatükis märgitud (tsiteerin): „Vallas on väljastatud Sausti turbamaardlale 3 turba 23 / 98 Kiili üldplaneering kaevandamise luba Sausti turbatootmisalale HARM- 062 (L.MK.HA-35919) kaevandajaks AS Jiffy Products Estonia, Paekna tootmisalale HARM-049 (L.MK.HA-12780) kaevandajaks AS Tootsi Turvas ja Aasu turbatootmisalale HARM-43 kaevandajaks AS Jiffy Products Estonia.“ Täpsustame, et Sausti turbatootmisala kaevandamisloa nr on HARM-062 ja Paekna tootmisala kaevandamisloa nr on HARM- 049. Palume kaevandamisloa numbreid korrigeerida. LÄHTESEISUKOH 1. Märgime, et Maa-amet soovib olla 1.Täpsustatud ning arvestatud. AD 30.10.2018 nr üldplaneeringu menetlusse kaasatud kui 6-3/18/14628-2 maaomanik Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevatel maaüksustel, mille volitatud asutuseks on Maa-amet. Eelpool öeldust tulenevalt palume üldplaneeringuga Maa-ameti volitusalas olevaid maid ja reformimata maa-alasid mitte kitsendada ebamõistlikult. Palume hoida Maa-ametit kursis edasise planeerimismenetlusega ning edastada valmiv planeeringulahendus Maa-ametile võimalikult varases staadiumis kooskõlastamiseks. Transpordiamet Lennuamet LÄHTESEISUKOH 1.Lähtudes lennundusseaduse § 35 lõikest 2 1.Arvestatud. AD - 29.10.2018 teeb Lennuamet ettepaneku täiendada dokumenti nr 4.6- „Kiili valla üldplaneeringu lähteseisukohad“ 8/18/5228-2 (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2018-0050) punktis 7.2 tabelit 2, lisades kaasatava osapoolena Lennuameti. Kaasamise põhjendus: lennuvälja, kopteriväljakut, selle lähiümbrust ja maapinnast üle 45 m kõrgust ehitist hõlmavad detailplaneeringud peab kohalik omavalitsus kooskõlastama Lennuametiga. Maanteeamet ESKIIS Üldplaneeringu eskiislahenduse kaartidelt ja 1.Kaardi vormistuslikke ettepanekuid kaalume 28.12.2020 nr seletuskirjast nähtub, et Maanteeameti poolt (kiri täiendavalt. Mainime, et perspektiivis on kogu ÜP info 15-2/20/51654-2 17.05.2018 nr 15-21819755-2) esitatud Maa-ameti rakenduses ning seal saab tee nr vajadusel ettepanekutega on arvestatud osaliselt ja vaadata. teedeosa on kajastatud ebapiisavalt. Selguse 24 / 98 Kiili üldplaneering huvides toome siinkohal ära olulisemad Seletuskirjas nimetuste ja nr ettepanekute oleme tähelepanekud ja märkused planeeringu arvestanud. korrigeerimiseks ja täpsustamiseks. Ptk 5.1.2 on antud üldistatuna kõikide valla sõiduteede 1. Riigiteedest tervikliku ülevaate saamiseks kohta käivad tingimused, erisused on toodud iga vastava kajastada seletuskirjas ja kaartidel riigiteed koos tingimuse all. numbri ja nimega. Kaardil eristada põhimaantee. Selgitada, milliseid teid on mõeldud punktis 5.1.2 Sõiduteed all. 2. NB! Kaartidel, kus on juba kajastatud erinevaid 2.Kuna riigitee kaitsevöönd on eelkõige tehnilise taristuga piiranguid, palun kajastada ka riigitee seonduv teema, siis leiame, et selle kajastamine on kaitsevööndeid. vajalik eelkõige tehnilise taristu kaardil. Peamine ÜP kuvamise asukoht, kus saab vajalikke kihte paralleelset vaadelda on ÜP rakendus ning ÜP kehtestamise järel Maa-ameti kaardirakendus või uus PLANK register. 3. Informeerime, et seoses Rail Baltica trassiga 3.Hetkel on kaardil kajastatud trass 12.2020 seisuga, on täpsustamisel 2021.a teeprojektiga vajadusel saame trassi kulgemist enne kehtestamist veel tugimaantee 15 Tallinn-Rapla – Türi lõigus Luige- kaasajastada. Arvestama peab, et ÜPs kajastub trassi Rapla trass sh liiklussõlme asukoht ja lahendus. teatud hetkeseis põhimõttelises asukohas ning selle Lahendust täpsustatakse osaliselt Kiili valla asukohta vajadusel hiljem täpsustatakse. Seega ÜPs territooriumile jääva trassi lõigus ja Kangru kajastub see trass veidi üldisemalt. liiklussõlmes, mistõttu realiseeritavuse tagamiseks Seletuskirja täpsustus samuti sisse viidud. kajastada tugimaanteele 15 oluliselt muudetava teelõiguna, mille teekoridor asulasisestel lõikudel on 150 m (75m teljest) ja asulavälistel lõikudel 250m. Seletuskirja võib lisada, et perspektiivse tee tegelik maavajadus ja kaitsevööndi ulatus täpsustub eelprojekti koostamise käigus. Kangru liiklussõlme, selle muudatust ja teekoridori käsitleda nii graafiliselt kui seletuskirjas, kuna liiklussõlm ja selle kogujateed muudava piirkonna liikluskorraldust ning sellega tuleb edaspidiselt arvestada. 4. Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu 4.Teadmiseks võetud et põhimaantee nr 11 äärde uusi piisavust arendusaladele juurdepääsude tagamisel mahasõite ei tule. Arendusalade täpsem teedevõrk muuhulgas põhimaantee 11 ääres, kus uusi lahendatakse edasiste täpsemate planeeringute või mahasõite põhimaanteelt ei ole võimalik ehitusprojektide raames. ÜPga antud teedevõrk on ÜP 25 / 98 Kiili üldplaneering kavandada. täpsusastmele sobiv. 5. Lisada planeeringu seletuskirja Maanteeameti 5. P 3.1 lisamist sellises sõnastuses ei pea asjakohaseks. seisukohtades toodud punkti 3.1 “Määrata tingimus, Tee kaitsevööndi tingimused tulenevad seadusest, neid et riigitee kaitsevööndisse üldiselt hooneid ei me täiendavalt ÜPsse ei lisa. kavandata“ ja punkt 4.5 „Põhimanteele uusi Eraldi on ÜPs täpsustatud müra- ja saastetundlike samatasandilisi ristumiskohti mitte kavandada. hoonete kavandamist riigitee kaitsevööndisse, mille kohta Kohalike teede liitumine põhimaanteega toimub on eraldi tingimus. Muud tüüpi hoonete kavandamine käib ainult eritasandiliste liiklussõlmede kaudu.“. Punktid õigusakti alusel. on olulise informatiivse sisuga ja selguse mõttes peame vajalikuks teemasid kajastada. Eritasandilise ristumise nõue põhimaanteele lisatud. 6.Jalg- ja jalgrattateede kavandamisel riigitee 6.Ei pea asjakohaseks normile nii täpselt viidata. Normid äärde arvestada punktiga 3.7. Ohutuse on üldjuhtude jaoks olemas, ÜPs ei ole vaja neid tagamiseks tuleb jalgtee eraldada riigiteest dubleerida, eriti arvestades asjaolu et ka norm võib aja eraldusribaga, mille minimaalne laius lähtetasemel jooksul muutuda. Seletuskirja lisatud üldine põhimõte: rahuldav on sätestatud Normide (majandus- ja Ohutuse tagamiseks suurema liikluskoormusega teedel on taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee soovitav jalg- ja jalgrattatee autoliiklusest eraldada. projekteerimise normid“ lisa „Maanteede Avalik menetlus jalg- ja jalgrattatee puhul kajastub ptk- projekteerimisnormid“) tabelis 7.5. Selgitame, et is 3.4. jalg- ja jalgrattatee jaoks ruumiotsuste tegemine on konstruktiivsem läbi avaliku menetluse. 7. Selgitamist vajab punktis 5.1.4. Jalg- ja 7.Tingimus on eemaldatud, kuna pole asjakohane. jalgrattatee toodud lõik „Jalg- ja jalgrattatee on lubatud rajada olemasoleva teemaa laiendusena“. Juhul kui selgitus puudutab riigiteed, palun lõik eemaldada. 8. KSH aruande eelnõu osas märgime, et 8.1.KSH aruannet korrigeeriti. 8.1. kasutatakse mõisteid ratta- ja jalgtee ning kergliiklustee, mõiste vajaks ühtlustamist. 8.2. käsitlemata on olemasolevad karjäärid, nende 8.2.KSH aruannet täiendati märkuse kohaselt. pindala, varud ja korrastamise suund; mainitakse, et uusi karjääre ei rajata, aga tuleb näidata olemasolevad maardlad ja vajaduse tekkimisel nende võimalik kasutamine. LÄHTESEISUKOH Maanteeameti seisukohti ei ole käesolevalt esitatud Esitatud tingimused on väga täpsed ning nendega AD – 22.10.2018 lähteseisukohtade projekti üheselt sisse viidud, 26 / 98 Kiili üldplaneering nr 15- mistõttu viitame vajadusele arvestada 17.05.2018 arvestatakse ÜP koostamisel vastavalt ÜP vajadustele. 2/18/19755-5 kirjas esitatud ettepanekutega üldplaneeringu lahenduse koostamise käigus. Arvamus 1.1. Integreerida planeeringusse 1.1.Kajastatud UP täpsusastmes, mis ei ole projekti algatamise maakonnaplaneeringuga kavandatud tasand vaid strateegilisem ning üldisem. otsusele teedevõrgustik 17.05.2018 nr üldplaneeringu täpsusastmes. 15-2/18/19755-2 Tugimaantee 15 Tallinn – Rapla – Türi lõigus Luige – Rapla eelprojektiga määratud trass, koos kogujateede ja perspektiivsete eritasandiliste ristmike ja ristete asukohtadega. 1.2. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust 2.Arvestatud UP täpsusastmes. juurdepääsude tagamisel ning määrata perspektiivsete kohalike teede sealhulgas jalgratta- ja jalgteede üldised asukohad. 1.3.Määrata olemasolevate ja kavandatud teede 3.UPs on oma metoodika teede jaotuseks, mis ei põhine funktsioonid, näiteks kohalik tee ja avaliku tee omandile, vaid pigem teede hierarhilisele jaotusele jm kasutusega eratee. Riigiteedeks määramine ja aspektidele, mis UP raames vajalik. riigiteede kohalikeks teedeks määramine toimub Tee omandivormi ei määrata UP raames, seetõttu pole koostöös Maanteeametiga. selle kuvamine UPs vajalik. 2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse käsitlemisel lähtuda 2.1.Arvestatud. EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul sama paragrahvi lõikest 3. 2.2. Euroopa teedevõrgu teedel (põhimaantee 11) 2.2.Arvestatud. määrata linnas, alevis, alevikus kaitsevööndi ulatuseks 50m lähtudes asjaolust, et tegemist on Euroopa teedevõrgu teedega. 2.3. Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub 2.3.Hetkel otsene vajadus puudub. väljaspool linna, alevit või alevikku, kaalub Maanteeamet kohaliku omavalitsuse põhjenduste alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva kaitsevööndi laiuse vähendamist. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi 27 / 98 Kiili üldplaneering laiuseid kajastav joonis esitada Maanteeametile GIS või CAD formaadis. 3.1. Määrata tingimus, et riigitee kaitsevööndisse 3.1.Tingimus on sõnastatud UP ja kohalikest vajadustest üldjuhul hooneid ei kavandata. Juhul, kui lähtuvalt. hoonete kavandamine on põhjendatud väljakujunenud hoonestusjoonega, määrata tingimus, et arendaja peab arvestama liiklusest tulenevate häiringute (müra, saaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga. Normidele vastavuse tagamine, leevendavate meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja kohustus. 3.2. Soovitame müratundlikke alasid/objekte 3.2.Üldine põhimõte kajastub UPs. riigiteede mõjupiirkonda mitte planeerida. 3.3. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele, määrata 3.3. Põhimõtted on antud vastavas peatükis. tingimus mitut kinnistut teenindava eratee avalikult kasutatavaks määramiseks, vajadusel transpordimaa kavandamiseks ja vastavalt EhS-le teeregistrisse kandmiseks. 3.4. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele määrata 3.4. Sõnastust täpsustatud vastavalt kohalikule tingimus, et kinnistute maakorralduslikul jagamisel vajadusele. tuleb juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt. 3.5. Määrata tingimus, et riigiteega külgneva 3.5. Sõnastust täpsustatud vastavalt kohalikule ehitustegevuse kavandamisel detailplaneeringu vajadusele. koostamise kohustuseta alal, tuleb reeglina kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega. 3.6. Terviklike ruumilahenduste saavutamiseks 3.6.Ei ole igakord põhjendatud DP koostamise kohustuse riigiteedelt juurdepääsude kavandamisel selgitada määramine sellises olukorras. DP pole alati lahenduseks välja avalik huvi, määrata kohustus kui on soov avalikkust kaasata, ka projekteerimistingimusi detailplaneeringu koostamiseks juhul kui võib avatud menetlusega korraldada ning see on ka arendusalale puudub olemasolev juurdepääs ja / võimalus avalikkust kaasata. Seega selline juhtum on või on vajalik juurdepääsude tagamine / hetkel kaalutlusotsusega, st seda pole UPs eraldi välja 28 / 98 Kiili üldplaneering säilitamine avalikult kasutatavalt teelt ala toodud. lähinaabritele. 3.7. Jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada 3.7. Teatud juhtudel on mõistlik need teed ka riigitee väljapoole riigitee transpordimaad. Juhul transpordimaale kavandada, mistõttu tingimuse lisamine kui üldplaneering ei täpsusta ruumivõimalusi sellises sõnastuses pole põhjendatud. Oluline on luua kergliiklustee rajamiseks eramaadel, terviklik ja süsteemne võrgustik, mis arvestab ka määrata tingimus, et projekteerimistingimused jalgratturite ja jalakäijate vajadustega. Riigiteed on ka kergliiklustee rajamiseks antakse läbi nende liikujate teenindamiseks mõeldud. avatud menetluse. Avatud menetlus lisatud. 3.8. Määrata tingimus, et põhjendatud juhul tuleb 3.8. Sõnastust täpsustatud. suurendada kaevandatavatele aladele juurdepääsuteede, kaasa arvatud riigiteede, kandevõimet või viia neid muul moel liikluskoormusega vastavusse. 3.9. Määrata rajatise asukoha kooskõlastamise 3.9.Arvestatud. vajadus riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus (tuulikute puhul lisada labade pikkus) on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. 3.10. Integreerida planeeringusse 3.10. Üldplaneeringu raames kaaluti tehnoloogilise vööndi maakonnaplaneeringuga kavandatud tehnoloogiline määramist maanteedele, kuid leiti, et omavalitsuse vöönd, sh seatud tingimused. Tehnoloogilise seisukohast seab see aladele liialt suured kitsendused vööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja objektide osas, mille kavandamine pole täna piisavas välimisest servast on 20 m. Kuni 10 m laiuse täpsusastmes teada. Selle tulemusena on leitud, et kaitsevööndi puhul loetakse tehnoloogilise vööndi tehnoloogilist vööndit üldplaneeringus ei määrata. laiuseks kuni 10 m. Tehnoloogilises vööndis tuleb ehitustegevuse planeerimisel teeohutuse tagamiseks teha koostööd Maanteeametiga. 3.11. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel 3.11.Üldplaneeringus antud teedevõrk vastab analüüsida olemasoleva teedevõrgu kavandatavatele vajadustele. võimekust ja vastavust. Tingimuste määramisel lähtuda asjaolust, et Maanteeamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust. Tingimuste määramisel tagada ühistranspordiga 29 / 98 Kiili üldplaneering ligipääsetavus. 3.12. Tingimuste määramisel lähtuda asjaolust, et 3.12.Arvestatud. riigitee kui rajatise püsivuse ja toimimise tagamiseks üldjuhul ei juhita arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. 3.13. Tehnovõrkude kavandamist riigitee 3.13. Arvestatud. transpordimaale tuleb vältida kuna transpordimaa on vajalik eelkõige tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste paigutamiseks. 3.14. Planeeringut koostades tuleb soodustada 3.14. Üldise põhimõttena kajastub vastavas ptk-is. ühissõidukite eeliskasutamist, vähendades sellega transpordi negatiivset mõju keskkonnale ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi ning aidates kaasa liiklusõnnetuste ja liiklusummikute ärahoidmisele. 4.1. Lähtuda riigitee funktsioonist teenindada 4.1.Arvestatud vastavalt kohalikest vajadustest lähtuvalt. eelkõige läbivat liiklust ja arvestada et, kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee. Planeeringulahendusega vältida kohaliku liikluse suunamist transiitliiklusega teele. 4.2. Arendusalade juurdepääsud lahendada läbi 4.2. Ei ole üldplaneeringu täpsusastme teema. Vajadusel kogujateede, mis on ühendatud riigiteega ühise selguvad detailplaneeringute ja projekteerimistingimuse ristumiskoha kaudu. Määrata perspektiivse ja raames. olemasoleva suletava juurdepääsu asukoht avalikult kasutatavale teele. 4.3. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav 4.3. Põhimõte kajastub seletuskirjas. kavandada piirkonna liiklussagedust suurendavad arendused keskustesse. 4.4. Vältida planeeringulahedust, mis tingib 4.4. Põhimõte kajastub seletuskirjas. vajaduse hajaasustusega piirkonnas riigitee pidevaks ületamiseks. 4.5. Põhimaanteedele uusi samatasandilisi 4.5. Üldplaneeringu täpsusastmes arvestatud. ristumiskohti mitte kavandada. Kohalike teede liitumine põhimaanteedega toimub ainult üldplaneeringuga kavandatud eritasandiliste ristumiskohtade (sõlmede) kaudu. Arvestada, et olemasolevad üksikute kinnistute ristumiskohad säilivad senise maakasutuse tarbeks ega jää pikas 30 / 98 Kiili üldplaneering perspektiivis kasutusele. 4.6. Liiklejate ohutuse tagamiseks ja riigitee 4.6. Täpsustatud põhimõte kajastub seletuskirjas. korrakohaseks kasutamiseks ei ole parkimine riigiteel lubatud. Arendusalade, sh avaliku kasutusega alade, planeerimisel (puhkealad, supluskohad jm) kavandada lahendus, kus parkimine toimub väljaspool riigiteed ja alaga samal teepoolel. Muinsuskaitseamet ESKIIS 1. Muinsuskaitseamet esitas oma ettepanekud Kiili 1.Juhime tähelepanu, et me ei saa ÜP-sse lisada Teie 04.01.2021 nr valla üldplaneeringu kohta kirjas 24.06.2019 poolt välja toodud tingimusi kui meil ei ole teada vastavad 1.1-7/2255-5 nr 1.1-7/2255-3, kus muuhulgas märkisime alad. Tingimuste lisamist ja nende täpset sõnastust saame arheoloogiapärandi prognoosi vajalikkust. kaaluda pärast alade esitamist. Arvestades asjaolu, et arheoloogiapärandi Teiepoolne alade ja tingimuste esitamine meile on vajalik paiknemist sellisel moel on analüüsitud vaid hiljemalt kooskõlastamise etapis, et põhimõtted saaksid üksikutes üldplaneeringutes, siis annab läbida avalikustamise protsessi ning volikogu Muinsuskaitseamet sel korral Kiili valla vastuvõtmise otsuse. üldplaneeringu jaoks esmase sisendi ise. Prognoosi koostamine on Muinsuskaitseameti 2021. aasta tööplaanis ning kohe kui see valmib, edastame selle. Samas palume juba praegu planeeringusse ja KSH aruandesse märkida, et prognoosi käigus välja tulnud alade puhul tuleb planeeringusse kanda viited selle kohta, et prognoositud tõenäolistel arheoloogiapärandirikastel aladel tuleb eelnevalt küsida Muinsuskaitseameti seisukohta arheoloogilise KMH eelhindamise kohustusega tegevuslubade taotluste uuringu läbiviimise vajaduse kohta kõigil juhtudel, puhul Muinsuskaitseameti kooskõlastuse nõude seadmine kus üldplaneering näeb ette detailplaneeringu Kiili valla territooriumil ei saa olla ÜP-ga seatav tingimus. koostamist. Lisaks sellele palume märkida, et KMH KMH ja KMH eelhinnangute menetlus, sh asjaomaste kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui asutuste kaasamine teostatakse vastavalt keskkonnamõju KMH nõudest loobutakse) tuleb arheoloogilise hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele. uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3) Muinsuskaitseametiga kooskõlastada igal juhul, sõltumata sellest, kas tegemist on arheoloogiaprognoosi käigus märgitud aladega või mitte. 2. Muinsuskaitseamet soovitab kajastada ajaloolisi 2.Oleme täiendavalt kaalunud, kuid ei pea nende kohaliku looduslike pühapaiku Kiili vallas eraldi peatükina, kaitse alla võtmist asjakohaseks, kuna see tekitab et tõsta teadlikust ning tagada nende säilimine. täiendavaid kitsendusi maaomanikule ning võimalikku 31 / 98 Kiili üldplaneering Riikliku kaitseta pühapaigad (LISA 2) soovitame kompenseerimise nõuet KOVile. Lisaks ei ole objektide võtta kohaliku kaitse alla ja kuvada neid kohaliku kaitse alla võtmiseks info meie jaoks hetkel kaardikihil eraldi kihina. Looduslikud pühapaigad piisav. Vajadusel saab MKA kaaluda riikliku kaitse on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud seadmist. ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud paigad või asjad. Need on olulised rahvapärimuskultuuri ning kohaliku identiteedi kandjad. Tegemist on eriilmeliste objektidega, milleks võivad olla metsad või puuderühmad, üksikud puud, kivid, allikad, jõed, ojad, koopad või erinevad maastikuvormid nagu künkad, orud või lohud. Ajaloolise loodusliku pühapaiga peamiseks tunnuseks on suulise rahvapärimuse olemasolu, mis kõneleb pühakspidamisest, ohvrite toomisest, palvetamisest ja ravitsemisest. Osa looduslikke pühapaiku on riikliku kaitse all muinsuskaitse või looduskaitse objektidena (Lisa 1). Informatsiooni leiab nende kohta Kultuurimälestiste registrist: https://register.muinas.ee/ või EELIS infolehelt: https://eelis.ee/. Teistele looduslikele pühapaikadele, mis pole riikliku kaitse all (Lisa 2), soovitame kohaliku kaitse staatust. Jüri kihelkonnas, mille läänepoolses osas asub tänapäeval Kiili vald, toimus looduslike pühapaikade kaardistamine 2016.-2017. aastal (rohkem informatsiooni inventeerimiste kohta: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/ajaloolised- ja-looduslikud-puhapaigad). Kaardistatud paikad on kantud maa-ameti pärandkultuuri kaardikihile (v-a Sõmeru Koppelmanni allikas): https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ parandkultuur Inventeerimisaruannetega tutvumiseks võib pöörduda Muinsuskaitseameti poole. Inventuuri käigus kaardistati lisaks pärimuspaigad „Trummi 32 / 98 Kiili üldplaneering mägi“ (pärandkultuuri objekt 304:KON:002) ja „Jõulumägi“ (pärandkultuuri objekt 304:KON:001), mille kohta pole küll otsest pühakspidamise pärimust, kuid mis on kohalikul tasandil olulised paigad ning väärivad säilitamist. Lisaks on pärandkultuurikaardil „hiie- ja raviallikad“ objektitüübi nimistus Niiliski allikatiik (pärandkultuuriobjekt 304:ALL:001), mida inventuuride käigus ei kaardistatud ning mille kohta pole teada pärimusandmeid. Looduslikud pühapaigad säilivad kõige paremini oma traditsioonilises keskkonnas ja üldiselt tuleks nendes minimeerida inimmõju – v.a paikade traditsiooniline kasutamine või nende külastatavuse parandamine. Kohalik kaitse pühade puude puhul peaks tähendama lisaks konkreetse puu/puude kaitsele ka nende ümbruses metsamajandamise keeldu. Metsamaal kasvavavate pühade puude puhul on oluline säilitada neid püsimetsas, et puud ei murduks pärast lõikust tormituulte tagajärjel. Mälestisteks olevate looduslike pühapaikade ümber on tavapäraselt 50 meetri laiune puhvertsoon, et säilitada neid oma loomulikus keskkonnas ja miljöös. Pühaks peetud kividele on kõige ohtlikum maaparandus ja muud maastiku tugevalt mõjutavad tegurid (ehitus, karjäärid). Allikate kaitse puhul tuleb vältida otsest kahju objektile (metsa majandamine, mis rikub pinnast, ehitus jm), kuid lisaks arvestada, et ümbruses toimuvad inimmõjulised veerežiimi muutused ei kuivendaks allikat. Allikate puhul võib kaaluda nende puhastamist ja betoonrakkes olevate allikate traditsioonilise ilme taastamist. Kiili valla asukohta arvestades tuleb looduslike pühapaikade puhul kindlasti silmas pidada ehitussurvet ja pühapaiku kaitsta uue elamumaa planeerimise protsessis. Looduslikud pühapaigad omavad lisaks kohaliku identiteedi hoidmisele ka turismi potentsiaali – seetõttu võib kaaluda 33 / 98 Kiili üldplaneering looduslike pühapaikade laiemat tutvustamist ja tähistamist infotahvlite ja/või teeviitadega. Lisatud nimekiri Kiili vallas asuvatest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest, mis on riikliku kaitse all. LÄHTESEISUKOH 1. Muinsuskaitseamet juhib tähelepanu, et 1.Teadmiseks võetud. AD – 15.10.2018 planeeringu koostamisel on vajalik lähtuda riikliku nr 1.1-7/2255-1 kaitse all olevatest mälestistest ja nende kaitsevöönditest. Mälestiste nimekiri on nähtaval kultuurimälestiste riiklikus registris, millel on olemas ristkasutus Maa-ameti põhikaardiga www.muinas.ee. Kinnismälestiste kaitsevöönd on vastavalt muinsuskaitseseaduse § 25 järgi 50 m mälestise väliskontuurist juhul kui ei ole määratud teisiti. 2. Muinsuskaitseamet juhib tähelepanu järgmistele 2.Arvestatud vastavalt ÜP vajadustele ning analüüsimist vajavatele teemadele ja täpsusastmele. Lisauuringuid teostatud pole, kuna see vajadusele hinnata planeeringu elluviimisega pole olnud vajalik ning UP raames asjakohane. UP fookus kaasneda võivaid mõjusid: on eelkõige maakasutusel ning ehitustingimustel. - erinevate ajaperioodide kultuurpärandi kihistused ja nende väärtus. Väärtust võiks omistada ajaloosündmustega või kohapeal tuntud muistenditega seotud paikadele, kultuuritegelaste elu ja tegevusega seotud paikadele, kohalikele inimeste eneseteadvustamise ja samastumise kohtadele; - võimalikud arheoloogiliselt väärtuslikud objektid või alad. Piirkondi, kus arheoloogiamälestiste kontsentratsioon on eriti suur, tuleb arvestada mälestistele sobiliku keskkonna säilitamisega ning asjaoluga, et muinas- ja keskaegsete asustuskeskuste läheduses võib olla veel leidmata kultuuriväärtusi (asulakohti, kalmeid, põllujäänuseid jms). Mälestiste rühmale sobilik keskkond on traditsiooniline ajaloolise asustusstruktuuriga maastik; - olemasolevad ja potentsiaalsed miljööväärtuslikud 34 / 98 Kiili üldplaneering alad; - Väärtuskriteeriumiteks võivad olla nii tüüpilisus kui ebatüüpilisus. Et määratleda küladesse ehitamise ja maakasutamise tingimused, soovitame analüüsida külade väljakujunenud struktuuri ja pidada oluliseks nende säilitamist. Oluliseks tuleb pidada väärtusliku miljööga külade krundi suurusi, hoonestuse ja kujundamise elemente, hoonestuse struktuure ja maakasutust. Uut hoonestust ja maakasutust tuleb sobitada vanaga olemasolevaid väärtusi rikkumata. Väärtuslikud on piirkonnad, kus on alles enamus eestiaegseid talukohti ja algupäraselt säilinud taluarhitektuuri, on jälgitav ajalooline asustusstruktuur ja teedevõrk, traditsiooniline maakasutus; - ajalooliselt väärtuslikud objektid (sh vanad taluhooned, endised mõisakohad, monumendid, Peeter Suure merekindluse objektid, sillad, teed, tähised jne) ja nende säilimiseks vajalike tingimuste seadmine; - maastikupilt sh vaated kultuurilooliselt olulistele objektidele, vaatekoridoride määratlemine; - väärtuslike maastike piiride täpsustamine, varasemate põlvkondade töö väärtustamine. Ajaloolise väärtusega on maastikumuster, kus võib leida muinasaegseid, mõisaaegseid, taluaegseid ja kolhoosiaegseid maastikke. Olulised on maastikud, kus on kiviaiad, -vared, lahtised madalad kraavid, alleed jms. Kiili vallas on kiviaedu säilinud, osaliselt on neid ka korrastatud. 3.Oluline on hinnata ka kultuurikeskkonna 3.Teadmiseks võetud ning arvestatud UP jaoks olulistes säilitamist tagavate tingimuste seadmise piisavust. valdkondades. Abimaterjalina on võimalik kasutada Muinsuskaitseameti poolt tellitud valdkondade 35 / 98 Kiili üldplaneering inventeerimisi ja analüüse, viimased on tellitavad Muinsuskaitseameti arhiivist Pikk tn 2. Põllumajandusamet LÄHTESEISUKOH 1.PMA jaoks on oluline, et üldplaneeringu koostamise 1. ÜPs on antud üldised põhimõtted AD –2.11.2018 ülesannetena ja lähteseisukohana oleks nimetatud maaparandussüsteemide toimimiseks, täpsemalt ei ole olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist võimalik ÜP strateegilisuse juures neid põhimõtteid anda. nr 14.5-1/1545-1 Õigusaktide põhimõtteid me ümber ei kopeeri, sest neist tagavate meetmete määramine (süsteemide tuleb lähtuda. terviklikkuse säilitamine). Lisame Teile abimaterjalina seadusega PMA-le pandud kohustused, mida peaks lihtsalt ja arusaadavalt üldplaneeringus kajastama (vt kirja). Päästeamet LÄHTESEISUKOH Kooskõlastatud - AD – 23.10.2018 nr 8-1/703-12 Tarbijakaitse ja LÄHTESEISUKOH Tehnilise Järelevalve Amet kooskõlastab Kiili valla - Tehnilise Järelevalve AD – 17.10.2018 üldplaneeringu lähteseisukohad. Amet nr 7-1/18-1184- 006 Terviseamet ESKIIS 1. Kiili valla üldplaneeringu KSH aruande eelnõus 1.Teadmiseks võetud ja KSH aruannet seisukohaga 04.12.2020 nr (lk 61) on välja toodud järgmist: „Uute hoonete täiendatud. 9.3-4/20/9975-2 projekteerimisel tiheasustusaladel ja kompaktse asustusega aladel ning juba hoonestatud aladel, tuleb lähtuda müra piirväärtuse nõuetest, kuna eksisteerivate teede- ja tänavate äärde uute hoonete rajamisel ei ole hoonete teepoolsel küljel üldjuhul võimalik müra sihtväärtuse nõude täitmine.“ Amet selgitab, et atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõikest 2 tulenevalt on müra piirväärtus suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid ning müra sihtväärtus suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Uute planeeringutega alaga on ameti hinnangul tegemist juhul, kui planeering ei ühti üldplaneeringus määratud juhtotstarbega. Seega, kui muutuvad üldplaneeringus määratud juhtotstarbed, rakenduvad üldjuhul alale müra sihtväärtused, mis tähendab, et ala välisõhus levivad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 36 / 98 Kiili üldplaneering 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud välja toodud normtasemetele. 2. Kiili valla üldplaneeringu KSH aruande eelnõus (lk 2. Teadmiseks võetud. 61) on välja toodud järgmist: „Hoonete teepoolsel fassaadil tuleb nii olemasolevate kui planeeritavate hoonete puhul rakendada eelkõige ehituslikke meetmeid (akende helipidavuse parandamine, fassaadikonstruktsioonide helipidavuse tõstmine), mis tagavad head tingimused hoonete siseruumides.“ Juhime tähelepanu, et lisaks heade tingimuste tagamisele siseruumis, peavad välisõhus levivad müratasemed vastama KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtasemetele, seega ei ole ainult hoone sisetingimusi parandavate ehituslike meetmete rakendamine alati piisav. 3. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada 3.Teadmiseks võetud, kõik õigusaktidest tulenevad sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra nõuded on täitmiseks kohustuslikud, ÜP neid eraldi normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning täiendavalt välja ei too, kuna õigusaktid kehtivad ÜP-st ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme sõltumatult. mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. KSH aruandesse lisati vastav märkus. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ 4. Kiili valla üldplaneeringu KSH aruande eelnõus 4.KSH aruande sõnastust korrigeeriti. (lk 62) on välja toodud järgmist: „Keskkonnaministri määruse nr 71 nõudeid tuleb täita asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel.“ Nimetatud lausest võib jääda ekslik arvamus, et nimetatud määrus kehtib ainult asulate planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel. Amet juhib tähelepanu, et määruse nõuetega tuleb lisaks asulate planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel arvestada ka olemasolevate aladega ning muude müratundlike aladega, mis ei asu konkreetselt asulas. 37 / 98 Kiili üldplaneering 5. Kiili valla üldplaneeringu KSH aruande eelnõus (lk 5.KSH aruannet täiendati märkusele vastavalt. 63) on välja toodud järgmist: „Samas on oluline, et kõrge müratasemega teede äärde ei rajataks uusi tundlike alasid. ÜP määrab elamualasid nii Tallinna Ringtee kui ka Tallinn - Rapla – Türi tee äärsetele aladele.“ Amet nõustub, et müratundlike hooneid ei ole mõistlik rajada kõrge müratasemega teede äärde. Kui seda ikkagi tehakse, siis peab olema veendunud, et välisõhus levivad liiklusest tulenevad müratasemed vastaksid KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtasemetele. Lisaks tuleb arvestada, et ka liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). 6. Kiili valla üldplaneeringu KSH aruande eelnõus 6.Teadmiseks võetud ja ÜP ning KSH-s arvestatud. (lk 63) on välja toodud järgmist: „Kaitseministeeriumi andmetel on kavas Männiku harjutusvälja tegevusi laiendada.“ ning „Arvestades Männiku harjutusvälja ja linnaku tegevusega kaasnevaid kõrgemaid müratasemeid, tuleks vältida uute elamualade ja teiste müratundlike objektide planeerimist Männiku harjutusväljakuga piirnevale alale.“ Amet nõustub. Tulenevalt ametile esitatud mitmetest kaebustest seoses Männiku lasketiirust lähtuva häiriva müraga soovitab amet Männiku harjutusvälja lähistele müratundlikke hooneid mitte kavandada. LÄHTESEISUKOH 1. Joogivee kvaliteet 1.Arvestatud vastavalt ÜP vajadusele. Õigusaktidest AD – 29.10.2018 Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei soovita tulenevaid tingimusi UPsse ei lisata, sest need kehtivad nr 9.3-1/3119-3 amet planeerimisel uute salvkaevude rajamist igal juhul. joogiveeallikatena. Lähtuvalt veeseadusest § 28 lg 1 on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Sellest tulenevalt tuleks vältida ehitiste 38 / 98 Kiili üldplaneering planeerimist veehaarde sanitaarkaitsealadele. 2.Müra 2. Arvestatud vastavalt ÜP vajadusele. Kuna Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu maakasutused on kohati mitmekülgsed ning olud kaitse seadus ja müra normtasemed on määratud piirkondades erinevad, siis ei saa igal pool maakasutust sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud müra normidega üks üheselt kokku viia. Alles peavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusega nr 71 jääma kaalutlusotsused, et hinnata ja lahendada igat „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme juhtumit eraldi kohapõhiselt. mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM määrus nr 71), mis jõustus 01.02.2017. Planeeringus arvestada olemasolevate ja planeeritavate maanteede ning raudtee trassi koridoriga (Rail Baltic), paigutades elamualad neist piisavalt kaugele, tagamaks KeM määruses nr 71 toodud normtasemetele vastavus. Arvestada ka Männiku harjutusväljakult lähtuvate võimalike negatiivsete mõjudega. Amet soovitab määrata Kiili valla maa-alal üldplaneeringust (maakasutusest) lähtuvalt mürakategooriad. 3. Müra- ja saastetundlikud objektid 3. Arvestatud vastavalt ÜP vajadusele. Üldise põhimõttena Amet ei soovita müra- ja saatetundlike objektide arvestatud, kuid paindlikkus peab säilima, sest teatud (elamud, mänguväljakud, lasteasutused, koolid, olukorrad nõuavad kohapealseid lahendusi. Tegelik elu on hooldekodud) planeerimist tiheda liiklussagedusega alati mitmekülgsem kui teoreetiline lähenemine. teede (maantee, raudtee, tänav) lähedusse. Uute teede projekteerimisel arvestada liiklusest tulenevate negatiivsete mõjudega ning sellega, et tagatud oleksid kehtivad müra-, õhusaaste ja vibratsiooni normid. Hinnata uute sotsiaalobjektide (haridusasutused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused) vajadust Kiili vallas ning seda, millised piirkonnad ja keskkonnatingimused sobivad objektide rajamiseks. Võimalusel märkida sobivad piirkonnad üldplaneeringu joonistele. Elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei tohi müratasemed ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja 39 / 98 Kiili üldplaneering puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vastavalt vajadusele tuleb kasutada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“. 4. Tootmistegevuse negatiivsed mõjud 4. Arvestatud üldplaneeringu täpsusastmes. Kuna Tootmistegevusega võib kaasneda müra, tootmisalad võivad olla väga erineva ruumilise mõjuga, vibratsioon ja õhusaaste. Enamasti on tekkivat siis üldjuhul pole ÜP-s otstarbekas konkreetseid puhvreid müra keeruline hinnata. Müra muutlik iseloom näidata. ÜPs on määratud nõuded ja tingimused, millega võib müraallika lähipiirkonnas elavatele inimestele edasiste arenduste kavandamisel arvestada, et välistada põhjustada häiringuid ka siis, kui tööstusmüra vastab olulised negatiivsed keskkonnahäiringuid, mis võivad KeM määrus nr 71 toodud normtasemetele. tuleneda saasteainete välisõhku paiskamisest, Seetõttu soovitab amet uute objektide lõhnahäiringutest ja/või välisõhus levivast mürast. planeerimisel mainitud olukordade teket ennetada ning vältida tootmisalade ja müratundlike alade (eeskätt elamualade) kõrvuti planeerimist. Elamu- ja tööstusala vahele tuleks planeerida piisav puhverala, mis leevendaks tootmisest põhjustatud negatiivseid mõjusid ning tagaks elamualal normeeritud müra- ja välisõhu saastatuse tasemed. Õhusaaste puhul peab arvestama mitmest saasteallikast tuleneva võimaliku koosmõjuga. Puhverala võib olla kõrghaljastusega haljasala, äri- või muu müra suhtes mittetundlike hoonete ala. Ühtlasi tuleb arvestada, et ühe- või kaherealine kõrghaljastus ei oma puhveralana müra vähendamisel praktilist väärtust, vaid on pigem visuaalse leevendusefektiga. Müra vähendamise eesmärgil rajatav kõrghaljastus peaks müra leevendava efekti tagamiseks olema vähemalt 30-50 meetri laiune. 5. Radoon 5. Arvestatud üldplaneeringu täpsusastmes. Elamutes ning ühiskasutusega hoonetes võib radoon põhjustada olulist riski tervisele. Aladel, kus on teada, et radoonisisaldus pinnaseõhus ületab lubatud piirväärtuse (50 kBq/m 3 ), tuleb elamute, olme- ja teiste samaotstarbeliste 40 / 98 Kiili üldplaneering hoonete projekteerimisel eelnevalt teha detailsemad radoonialased uuringud. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Seega võib madala radooniriskiga piirkonnas esineda kõrge radoonitasemega alasid. Seetõttu tuleks enne hoone ehitamist planeeritaval maa-alal teostada radooni tasemete mõõtmised. Vajadusel tuleb ehitamisel rakendada radoonikaitse meetmeid (EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“). Sellega välditakse majade siseõhu rikastumist radooniga üle lubatud piiri (200 Bq/m3). 6. Kaitsevööndid 6.Üldpõhimõtted antud, kuid samas peab säilima ka Tervist toetava ja parendava elukeskkonna paindlikkus teatud põhjendatud olukordadele. loomisel soovitame lähtuda põhimõttest, et kaitsevöönditesse (riigimaanteed, raudteed, kohalikud teed, elektriliinid jne) ei planeeritaks uusi elamuid ega sotsiaalobjekte. Tähelepanu tuleb pöörata ka võimalikele perspektiivsetele teedele ning nende kaitsevöönditele. OMAVALITSU SED Saku Vallavalitsus LÄHTESEISUKOH AD – ei ole 30 p jooksul vastanud, kaasatakse uuesti kooskõlastuse faasis. Rae Vallavalitsus ESKIIS Märgime, et Kiili valla üldplaneeringu lahendus Rae 10.12.2020 vallaga ühises piiris on kooskõlas Rae valla 6-1/9927-1 üldplaneeringu põhimõtetega. Üldplaneeringu seletuskirja osas toome välja alljärgneva: 1.Tingimust on täpsustatud. Tingimus ei käi olmekütmise 1. Taastuvenergeetika peatükis tuuakse välja, et: kohta. „Taastuvenergiaallikate rakendamine vajab 41 / 98 Kiili üldplaneering eelnevat põhjalikku tehnilist ja majanduslikku analüüsi iga üksikobjekti puhul eraldi. Iga uue arenduse korral tuleb juhtumipõhiselt anda hinnang keskkonnamõju olulisusele. Arvesse tuleb võtta teisi lähipiirkonnas olemasolevaid ning piirkonda kavandatavaid tegevusi ja võimalikku koosmõju nendega“. Antud peatükist ei selgu, kas taastuvenergia kasutamine käib ka olemekütmise kohta. Kuidas on ette nähtud uutes väikeelamute piirkonnas, kus kasutatakse tänapäevaseid küttelahendusi, hinnata keskkonnamõju olulisust, kui kaminatele, sauaahjudele jms välisõhu saastetaseme heitkoguste hindamiseks puudub metoodika. Kui arvestada üldplaneeringu olulise mõju definitsiooni, siis uuselamute rajamisel elamumaa juhtotstarbega alale tuleb kohe koostada analüüs, sest saasteainete hulk atmosfääriõhus tõuseb võrreldes senise maakasutusega. Mõelda võiks ka sellele, et meie kliimas peab olema kodu kütmiseks alternatiivne küttevõimalus, mis ei sõltud elektrist (tormid) ega strateegilistest kütustes (maagaas ja selle varustuskindlus ei ole alati tagatud). 2. Seletuskirja punkti 5.2.9.3 esimese nõude puhul 2.Täpsustatud, et kehtib vaid vertikaalsete ei ole arusaadav, kas see käib kõikide maasoojuslahenduste kohta. maasoojusvõimaluste (horisontaalne, vertikaalne, veekogu jne) kohta või ainult vertikaalse süsteemi kohta. Samuti ei ole määratletud, mis etapis tuleb vastav eksperthinnang esitada (detailplaneering, eelprojekt, põhiprojekt). LÄHTESEISUKOH AD – ei ole 30 p jooksul vastanud, kaasatakse uuesti kooskõlastuse faasis. Kose Vallavalitsus -l- 42 / 98 Kiili üldplaneering Tallinna Linnavalitsus / -l- Linnaplaneerimise Amet TARISTU JA AVALIKE TEENUSTE VALDAJAD Kiili KVH - Elering AS 05.10.2018 Kiili valla üldplaneeringu koostamisega palume, et Arvestatakse ÜP täpsusastmes. võtaksite üldplaneeringu koostamisel arvesse Eleringi olemasolevaid ja planeeritavaid elektri ja gaasi rajatisi. Elektrilevi OÜ - Telia Eesti AS - Elisa Eesti AS - Tele2 Eesti Aktsiaselts - Eesti Lairiba Arenduse - AS AS Connecto Eesti - OÜ Rail Baltic Estonia ESKIIS 1. Rail Baltic (edaspidi RB) raudtee asukoht on 1.Arvestama peab, et ÜP kajastab tehnilise taristu objekte 15.12.2020 nr projekteerimise käigus täpsustunud. Sellest üldistatuna ning põhimõttelises asukohas. Objekte saab KV2020-109 tulenevalt palume üldplaneeringu joonistel kajastada järgnevates etappides täpsema planeeringu või projektiga täpsustunud RB raudtee asukoht (Lisa 1). täpsustada. 2. Kiili valla territooriumile RB kohalikke peatusi 2. Peatused lisatud. Arvestama peab, et ÜP kajastab kavandatud ei ole, kuid Assaku ja Luige peatused tehnilise taristu objekte üldistatuna ning põhimõttelises asuvad Kiili valla mõjupiirkonnas. Assaku peatuse asukohas. Objekte saab järgnevates etappides täpsema asukoht on projekteerimise käigus täpsustunud. planeeringu või projektiga täpsustada. Assaku peatus asub Põrguvälja tee viadukti ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee vahelisel alal Rae vallas Põrguvälja tee 29 (65301:002:1683) kinnistu piirkonnas. Palume üldplaneeringu 43 / 98 Kiili üldplaneering materjalides kajastada täpsustunud peatuse asukoht. 3. RB kohalike peatuste täpsed lahendused selguvad 3.Teadmiseks võetud. detailplaneeringute menetlustes. 4. Üldplaneeringu eskiislahenduse kohaselt kattub 4. Teadmiseks võetud, ÜP jaoks sellest täiendavaid RB raudtee trassi koridor perspektiivse tingimusi ei tulene. Tallinna ringraudtee põhimõttelise koridori alternatiiviga. Rail Baltic Estonia OÜ on seoses sellega edastanud Harjumaa Omavalitsuste Liidule 26.08.2020 kirja nr KV2020-065 (Lisa 2). Palume lähtuda kirjas toodud seisukohtadest. 5. RB raudtee ehitusperioodil kasutatavate veoteede 5.Teadmiseks võetud. kasutamiseks koostatakse vastav analüüs. Analüüsi eeldatav valmimise tähtaeg on 2021. a II pool. 6. Palume analüüsida rohevõrgustiku alade 6.Oleme RV alad sealt hetkel ära võtnud, kuid juhime säilitamise otstarbekust RB raudteekoridori, Tallinn- tähelepanu, et piirkond on RV mõttes väga kriitiline. Rapla-Türi maantee ja Tallinna ringtee vahelisel alal Probleemid esinevad seal juba täna, nii loomade liikumise ning Tallinn-Rapla-Türi maantee Kangru ristmiku kui ka puuduvate ökosüsteemiteenuste näol inimeste ümbruses. Tegu on suurtest intensiivse jaoks ning need võivad süveneda tulevikus veelgi. Palume kasutusega transpordi taristu objektidest riigi tasandi objekte sinna piirkonda kavandades tõsiselt ümbritsetud piirkonnaga, mille sisuline kontakt arvesse võtta rohevõrgustiku üldist toimist, mis on oluline ülejäänud võrgustikuga praktiliselt kaob. kohalikul, maakondlikul kui ka riiklikul tasandil. 7. Pärast RB raudtee valmimist hakkab kehtima 7. Teadmiseks võetud. ehitusseadustikus sätestatud raudtee kaitsevöönd. 8. Planeerimisel arvestada, et müratundlike 8. Teadmiseks võetud. objektide kavandamisel RB raudtee lähipiirkonnas peab vastav arendaja tagama ja finantseerima normidele vastavate leevendavate meetmete kasutusele võtmise. MUUD ETTEVÕTTED JA ASUTUSED 44 / 98 Kiili üldplaneering TÜ Energiaühistu PÕHILAHENDUS Palume teil meid kaasata üldplaneeringu koostamise Teadmiseks võetud. 06.07.2021 protsessi kui huvitatud osapool. Riigimetsa ESKIIS 1. Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja lk 29 olev 1.Metsaga seotud tingimusi täpsustatud. Raieviisi pole Majandamise Keskus 16.11.2020 nr 3- lause „Rohevõrgustiku metsades raiumisel tuleb rohevõrgustikus ÜPga määratud, vaid pigem antud üldised (RMK) eelistada valikraie printsiipi“ jääb praktikas põhimõtted, mida ja millisel eesmärgil väärtustada. 1.1/1515 rakendamiseks ebaselgeks ja läheb vastuollu metsade järjepidevuse tagamiseks vajalike looduslike võimaluste ja väljakujunenud metsakasvatuse praktikaga. Esmalt täpsustame, et vastavalt Metsaseadusele on valikraie hooldusraie, uuendusraie, trassiraie, kujundusraie ja raadamise kõrval üks raieviisidest. Valikraie ei saa asendada raieviise, mida tehakse puude kasvutingimuste parandamiseks või maakategooria muutmiseks. Raietegevus rohelises võrgustikus ei muuda ala looduslikust mittelooduslikuks. Üldplaneeringute mõttes ei ole maakondliku rohelise võrgustiku eesmärgiks ulatusliku “rohelise pinna” kavandamine ja selle majandustegevusest väljajätmine, vaid eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumistruktuuri tagamine. Roheline võrgustik ei keela iseenesest tavapärast metsa majandamist mitte kusagil vabariigis (v.a. muidugi loodukaitsealade vastavates vööndites). Seega ei ole RMK nõus Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas lk 29 oleva lausega „Rohevõrgustiku metsades raiumisel tuleb eelistada valikraie printsiipi“. Küsimus ei ole kunagi valitavas metsa majandamise viisis või nimetuses. Eesmärk on, et raietööd oleks tehtud sellisel viisil ja mahus, et oleks tagatud elujõulise metsauuenduse teke raiealal ning et piirkonnas oleks tagatud ka meist järeltulevatele põlvedele elujõulised ja erivanuselised metsad. Ning see ei ole tagatud, kui üldplaneeringuga sisuliselt keelatakse teiste raieviiside kasutamine rohevõrgustiku aladel. 2. Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja lk 31 olev 2.Oleme seisukohal et täiendavad tingimused ÜP raames 45 / 98 Kiili üldplaneering lause: „Valla territooriumil majandatakse metsa ja on vajalikud, kuna senini olemasolevate põhimõtete raiutakse üksikpuid heaperemehelikult ja rakendamine ei ole alati õnnestunud. loodussäästlikult, arvestades metsa majandamise hea tavaga. Raie teostamisel tuleb vältida pesitsevate loomade häirimist ja surmamist ning tagada liigiline mitmekesisus lähtudes seadusest.“ RMK leiab, et piisab viitest majandada metsa vastavalt Metsaseadusele, sest seal paragrahvis 2 juba defineeritakse, millisel juhul loetakse metsa majandamine säästlikuks. 3. Üldplaneeringu kaardimaterjali osas palume 3. Oleme need täpsustused VPM kihile sisse viinud. väärtuslik põllumaa kihist eemaldada osad, mis kattuvad järgmiste RMK halduses olevate riigimaa katastriüksustega (täpsem põhjendus toodud sulgudes): loetelu kat.üksustest, põhjendus: ala põllumajanduslik kasutus puudub, ala on looduslikult metsastumas. LÄHTESEISUKOH 1.Palume metsamajandust puudutava osa 1.UP lahenduses ei ole metsamajandusele seatud olulisi AD 19.10.2018 nr sõnastuse üldplaneeringu kitsendavaid piiranguid, mistõttu majandusliku 3-1.1/1515 lähteseisukohtades järgmiselt: „Määrata koostöös kompenseerimise meetmed ei ole asjakohased. Luige- metsaomanikega asumilähedased metsa-alad, seada Kangru piirkonnas on täpsustatud metsale seatavaid tingimused nende metsade uuendamiseks ning tingimusi, kuna seal on suur avalik huvi, sest tegu on võimalikest raiepiirangutest tuleneva majandusliku oluliste puhkemetsadega. kahju kompenseerimiseks metsaomanikele“. Täpsemad tingimused saame täiendava koostöö käigus kokku leppida. KOHALIKUD HUVIGRUPID , ÜHENDUSED, ELANIKUD JM MTÜ Kodukant - Harjumaa MTÜ Kangru Küla Selts ESKIIS 1. Asumilähedaste metsa-aladel funktsiooniks on 1.Oleme ÜP raames määranud Luige-Kangru piirkonda 46 / 98 Kiili üldplaneering 29.12.20 kiri kaitsta lähialasid õhusaaste, tuule, müra vms väärtuslikud metsaalad ning tingimusena mh täiendava häiriva mõju eest. Eeskätt on sellised funktsioonid koostöö vajaduse kogukonnaga. Eraldi KAH alasid ei ole elamualade vahelistel ja maanteede juures. Lisaks me määranud, kuna tegu on RMK enda määratlusega, häiringuid vähendavale mõjule on kaasajal tekkinud mida ÜP ei saa reguleerida. RMK võib vajadusel ÜPs nn kõrgendatud avaliku huviga metsaalad ehk KAH määratud ala täiendavalt ka KAH alaks määrata. alad. Tegu on metsaaladega mis on kujunenud Ala ulatus kajastub ÜP väärtuste ja piirangute kaardil ning kohalikuks rekreatsiooni ja puhkealadeks. Kiilis tingimused seletuskirjas ptk 4.10. vallas puudutab see eeskätt Kangru-Luige piirkonda ja Kiili alevi ümbrust. Teeme ettepaneku kajastada Kiili valla üldplaneeringus alevike ja alevi tiheasustatud osaga piirnevaid riigimetsa alasid kui kogukonna jaoks olulise tähendusega st kõrgendatud avaliku huviga (KAH) metsaalasid, kus majandustegevus toimub ainult liigirikkust ning elukeskkonda säästvalt ning kohaliku kogukonnaga eelneva kokku leppimise teel. 2. Ühtlasi teeme ettepaneku, et käsitletava 2.Ala ulatus kajastub kaardil nr 4. metsaala ulatus peab olema vähemalt 150m lähimate elamukinnistute välispiirist. MTÜ Sõmerlased LÄHTESEISUKOH 1. Teen ettepaneku lisada üldplaneeringu 1.Kajastub väärtuslike piirkondade teema all. AD põhimõtetesse selgelt: Kiili vald väärtustab osaliselt 2.11.2018 kiri valla piiridesse jäävat Nabala - Tuhala Looduskaitseala ning kannab omalt poolt hoolt LKA kaitse-eeskirjas sätestatu järgimise eest. 2. Kiili vald panustab kergliiklusteede võrgustiku jätkuvasse arendamisse, tagades käesoleva 2.Kergliiklusteede jm sellega seonduv teema kajastub ÜPs (uuendatava) üldplaneeringu kehtimise lõppemise vastavalt selle täpsusastmele. ajaks kergliiklusteedega ühendumise vähemalt Kiilist Sõmeru kaudu Tuhalani (koostöös Kose vallaga), samuti Kiili- Paekna-Nabala vahel, Kiili - Luige vahel. EEsmärgiks eri transpordiliikide omavahelise ühendumise ja liiklusohutuse parandamine. Bussipeatustes kaaluda jalgratta parkimise (lukustamisvõimalusega) kohtade loomist. 3. Sotsiaalne infrastruktuur - loetletakse puhke ja 3.ÜP ei käsitle sots. infrastruktuuri objekte sellises kultuurirajatisi, aga täielikult puudub loetelust täpsusastmes, vaid neid kajastatakse üldisemalt 47 / 98 Kiili üldplaneering tervise (perearsti-)keskus, sotsiaaltöökeskus, sotsiaalmaa tähenduses. noortekeskus . Minu arvates neid ei saa siinkohal Avalikku söögikohta ÜP täpsusastmes ei kajastata. välja jätta, kui üldplaneeringust räägime. Ettepanek - Kiilis võiks olla kasvõi 1 avalik söögikoht, ilmselt on vaja mingil moel valla poolt soodustada selle teket ja püsimajäämist, kas vajaks kajastamist üldplaneeringus? 4. Väärtuslikud alad:Kirjas on: Määrata tingimused maardla aladele. See jääb lugejale täpsustuseta arusaamatuks - vaja oleks selgitada lühidalt 4.Maardla alade üldised tingimused tulenevad missugused maardla - alad Kiili vallas on ning mis maakonnaplaneeringust, neid täpsustatakse vajadusel probleemid/võimalused millegi juures eksisteerivad. üldplaneeringu kontekstis kohalikke olusid arvesse võttes. Saan aru, et surve on turba, paekivi (mille veel?) kaevandamiseks. Kindel seisukoht peab olema see,et LKA ala kõnealuste maardlatena e arvestata. 5. Teed - nagu eelpool mainisin, puudub siinkohal kergliiklusteede arendamise plaan vallas, mis keskkonnasäästliku ja inimsõbraliku üldplaneeringu 5.Teema kajastub teede valdkonna all, eesmärke juures puududa ei tohi. Ühistranspordivõrgustiku täpsustatud. soosimine, autostumise vähendamise eesmärgil väärib samuti mainimist. 6. Kaasatavad institutsioonid - kõrvalasuvatest valdades on kaasatud Saku, aga teen ettepaneku kaasata seoses kergliiklusteede ettepanekuga ka Kose vald. Samuti soovitan kaaluda Kose, Saku ja 6. Kõik nimetatud vallad on kaasatud va Kohila. Kohila Kohila valla kaasamist seoses ühiselt territoriaalselt valla kaasamist ei pea vajalikuks. Looduskaitseala on hallatava Nabala-TUhala LKAga, et seisukohad valdade ülene ning eeskirjad kehtivad alale tervikuna looduskaitseala kaitsmise suhtes oleksid ühised. mitte valla täpsusega, seega selles osas ei pea vajalikuks Ühistranspordi korraldamise ja läbimõtlemise suhtes arvestada. ÜP käigus saab vajadusel vajalikke osapooli võiks täiendavalt kaasata. ehk olla kaasatud ka Rae vald (Jüri suund). Kiili spordiklubi - Kiili Ettevõtjate Liit LÄHTESEISUKOH 1.Kaasata kogu üldplaneeringu koostamise protsessi 1.Arvestatud. AD –1.11.2018 ja infoliikumisse. Esindajaks KEL juhatuse esimees Risto Saarjärv. 2.Üldplaneeringu detailarutelu käigus palume hinnata 2. Kajastub lähteseisukohtades. tootmismaade piirkondade ning elamumaade ruumilist paigutust ja perspektiive eesmärgiga need 48 / 98 Kiili üldplaneering selgelt üksteisest eraldada. 3.Hinnata ning täpsustada tehnoparkide 3.Lisatud. juurdepääsuteede vastavust ettevõtluse arengu perspektiividega, raskeveokite parima ja mugavama liikumisteega ning selle võimaliku suunamisega korrastatud alternatiiv-teedele (nt. Sepamäe ja Tööstuse tn.), mis ühtlasi vähendaks tavaliikluse pinget. 4.Teostada vajalik planeeringulahendus ja vajadusel 4. Lisatud. läbirääkimislahendused ka Rae vallaga Kurna tee läbimurdeks Tallinna ringteele läbi Õlleköögi tee, mis oleks sobiv raskeveokite liikumiseks ning kasvava Kiili tehnopargi liikluse suunamiseks Vaelast ja Kiili keskusest mööda, aga samuti kaitsestrateegiliselt tekitades Kiili vallale ainsa ning enimkasutatud põhja-suunalise väljapääsu tee asemel alternatiivi. 17.11.2021 Kehtiva Kiili valla üldplaneeringu alusel on 1.Oleme Harju maakonna teemaplaneeringu kohased planeeritud rajada Lähtse-Nabala kergliiklustee kergliiklusteed täiendavalt üle vaadanud ning lisanud Kiili paralleelselt Kurna-Tuhala maanteega kulgevalt. Anni, K. - Lähtse küla valla ÜPsse need teed, mis täna valla seisukohast on ÜP Samuti on see selliselt kajastatud ka Harju elanikud eluea jooksul ning rahvastikutiheduse trende ja valla maakonnaplaneeringus 2030+ I prioriteedi eelarve võimalusi arvestades realistlikud. Lähtse-Nabala kergliiklusteena. Uuest Kiili valla üldplaneeringu kergliiklustee kajastub ÜPs. ja tulevased elanikud eelnõust(alus: joonis Kiili ÜP tehniline taristu) nähtub ning kinnistute aga, et eelnimetatud trassil kulgev Lähtse-Nabala kergliiklustee on kaardilt eemaldatud ning asendatud omanikud lõiguga Rätsepa asumist Nabalasse. Rätsepa teeristi ja Nabala vahel elavad kohalikud elanikud ja tulevased elanikud ning kinnistute omanikud teevad käesolevaga järgmised ettepanekud planeeritava uue Kiili valla üldplaneeringu kohta: 1. Mitte muuta uues üldplaneeringus hetkel kehtivat Lähtse-Nabala kergliiklustee trassi kulgevana paralleelselt Kurna-Tuhala maanteega. Kirjas on välja toodud seda ettepanekut toetavad kaalukad põhjendused: ohutus, laste iseseisvad liikumisvõimalused, tervisesport ja teenuste kättesaadavus, riiklik prioriteetsus. 49 / 98 Kiili üldplaneering 2. Käsitleda uues Kiili valla üldplaneeringus 2. Oleme erinevaid kergliiklusteede ühendusi kaalunud kergliiklusteede võrgu ühendamist Rae valla ning erinevaid ettepanekuid ka osaliselt arvesse võtnud, kergliiklusteede võrguga kuid eelkõige nende teede osas, mis on valla nägemuses Vastavalt Kiili valla liikuvusuuringule on lähivaldadest ja eelarve võimaluste juures realistlikud. Lisaks kergliiklustee rajamisele, kaasnevad ka jooksvad kulud, peamiseks igapäevaseks sihtkohaks Rae vald. Kiili mida vald peab oma võimaluste juures hindama. valla elanike töökohad asuvad Rae vallas ning samuti käivad paljud Kiili valla lapsed Rae valla huviringides. Rae valla ühenduste osas, oleme lähtunud eelkõige laste Rae valla poolt on kergliiklusteed olemas juba Patika liikumisvajadustest ning tugineme uuringutele, mis on sillani. Kevadest sügiseni oleks väga mugav Rae näidanud, et jalgrattaga kooli liigutakse ca kuni 1 km valda tööle või lastel huviringidesse minna kauguselt. Seega pikemate vahemaade läbimiseks jalgrattaga mööda kergliiklusteed. Käesolevaga kasutatakse autot või ühistransporti. teeme ettepaneku Kiili valla üldplaneeringusse lisada kergliiklustee lõik(Paali-Siimu ja/või Kiili-Mõisaküla- Rae vald) ühendamaks Kiili valla kergliiklusteede võrgustik Rae vallaga. Eelnimetatud kergliiklusteede lõigud on välja toodud ka Kiili valla liikuvusuuringus joonisel 21 Perspektiivne teedevõrk koos soovitustega. 3. Kommentaar kergliiklusteede planeeringuid 3.Objektide tegelikul kavandamisel on vajalik siiski käsitleva punkti 5.2.4 kohta dokumendis KIILI VALLA lähtuda olemasolevast keskkonnast ning tingimustest, ÜLDPLANEERINGU LISA KIILI VALLA ÜPsse perspektiivsete kergliiklusteede märkimisel oleme LIIKUVUSUURING arvesse võtnud ka neid tegureid, sh maaomandivormi ja elanike tihedust. Üldplaneeringus on perspektiivsed Uute kergliiklusteede trassivalikul on pikemate kergliiklusteed antud põhimõttelises asukohas, vajadusel vahemaade ühendamisel soovitatav otsida võimalusi saab neid projekteerimise etapis täpsustada. punktide otsejooneliseks ühendamiseks mitte järgides olemasolevat maanteevõrgustikku (Joonis Harju maakonna teemaplaneeringu oleme võtnud aluseks, 21). Eriti Luige aleviku ja Kiili alevi ühenduse puhul. kuid neid kergliiklusteid tänase valla teadmise põhjal Nii on võimalik muuta vahemaad ajaliselt oluliselt täpsustanud. Teatud asukohtades on maanteega lühemaks ja samaaegselt luua oluliselt meeldivam ja paralleelsed kergliiklusteed vältimatud, sest need ohutum liikumiskeskkond. ühendavad ka kaugemaid piirkondi, mitte ainult ühte asumit. Kergliiklusteed on peamiselt asfaltkattega ning kulgevad valdavalt paralleelselt või samas suunas Lähtsest Kiili alevikku on võimalik perspektiivselt liikuda maanteedega ( lisa 5 Harju maakonnaplaneeringu ka Sahkari ja Kooli teede piirkonda jäävate tervise- ning teemaplaneering "Harjumaa kergliiklusteed" punt matkaradade kaudu, mis võimaldab alternatiivset 5.2.1. Kergliiklusteed). Kergliiklustee Rätsepa-Nabala ühendust ilma maanteed kasutamata. ei kulgeks paralleelselt mööda maanteed. Kergliiklusteede rajamise eesmärk ei ole ehitada neid joonlaua meetodil lühima trassiga üle tühjade põldude. Eesmärk on luua võimalikult paljudele kohalikele kui ka kõigile teistele elanikele meeldivam 50 / 98 Kiili üldplaneering elukeskkond ning võimalused ohutuks liikumiseks. Rajades Lähtse-Nabala kergliiklustee Rätsepa asumi kaudu oleks lahendus nö poolik kuna Rätsepa asumi siseselt puudub kergliiklustee ning see on kitsaste tänavate tõttu rajamatu. Samuti saavad sellest otseselt kasu vaid Nabala elanikud, kuna Rätsepa asum on kergliiklusteede võrgustikuga juba ühendatud. Rajades aga Lähtse-Nabala kergliiklustee täna kehtiva üldplaneeringu trassi alusel paralleelselt Kurna-Tuhala maanteega oleks lisaks Nabala elanikele mõjutatud oluliselt rohkem valla elanikke. Samas oleks rajatav kergliiklustee ohutu ja eesmärgipärane terviklahendus. Kergliiklustee viimine läbi tiheasustuse elamupiirkonna(Rätsepa asumi) toob kaasa täiendavaid riske liiklusohutuse seisukohalt(niigi tiheda liiklusega alasse tuuakse juurde veel kergliiklejaid), liigub rohkem inimesi(sh ratturid,rulluisutajad), mis häirib kohalike elanike tavapärast elurütmi. ESKIIS Kehtiva Kiili valla üldplaneeringu alusel on 23.12.2020 kiri planeeritud rajada Lähtse-Nabala kergliiklustee paralleelselt Kurna-Tuhala maanteega kulgevalt. Samuti on see selliselt kajastatud ka Harju maakonnaplaneerigus 2030+ I prioriteedi kergliiklusteena. Uuest Kiili valla üldplaneeringu eelnõust(alus: joonis Kiili ÜP tehniline taristu) nähtub aga, et eelnimetatud trassil kulgev Lähtse-Nabala kergliiklustee on kaardilt eemaldatud ning asendatud lõiguga Rätsepa asumist Nabalasse. Rätsepa teeristi ja Nabala vahel elavad kohalikud elanikud ja tulevased elanikud ning kinnistute omanikud teevad käesolevaga järgmised ettepanekud planeeritava uue Kiili valla 1.Oleme Harju maakonna teemaplaneeringu kohased üldplaneeringu kohta: kergliiklusteed täiendavalt üle vaadanud ning lisanud Kiili 1. Mitte muuta uues üldplaneeringus hetkel kehtivat valla ÜPsse need teed, mis täna valla seisukohast on ÜP Lähtse-Nabala kergliiklustee trassi kulgevana eluea jooksul ning rahvastikutiheduse trende ja valla paralleelselt Kurna-Tuhala maanteega. eelarve võimalusi arvestades realistlikud. Lähtse-Nabala Alljärgnevalt on välja toodud seda ettepanekut kergliiklustee kajastub ÜPs. toetavad kaalukad põhjendused. Täpsemad põhjendused kirjas: ohutus, laste iseseisvad 51 / 98 Kiili üldplaneering liikumisvõimalused, tervisesport ja teenuste kättesaadavus, riiklik prioriteetsus. 2.Oleme erinevaid kergliiklusteede ühendusi kaalunud 2. Käsitleda uues Kiili valla üldplaneeringus ning erinevaid ettepanekuid ka osaliselt arvesse võtnud, kergliiklusteede võrgu ühendamist Rae valla kuid eelkõige nende teede osas, mis on valla nägemuses kergliiklusteede võrguga. Vastavalt Kiili valla ja eelarve võimaluste juures realistlikud. Lisaks liikuvusuuringule on lähivaldadest peamiseks kergliiklustee rajamisele, kaasnevad ka jooksvad kulud, igapäevaseks sihtkohaks mida vald peab oma võimaluste juures hindama. Rae vald. Kiili valla elanike töökohad asuvad Rae vallas ning samuti käivad paljud Kiili valla lapsed Rae Rae valla ühenduste osas, oleme lähtunud eelkõige laste valla huviringides. Rae valla poolt on kergliiklusteed liikumisvajadustest ning tugineme uuringutele, mis on olemas juba Patika sillani. Kevadest sügiseni oleks näidanud, et jalgrattaga kooli liigutakse ca kuni 1 km väga mugav Rae valda tööle või lastel huviringidesse kauguselt. Seega pikemate vahemaade läbimiseks minna jalgrattaga mööda kergliiklusteed. kasutatakse autot või ühistransporti. Käesolevaga teeme ettepaneku Kiili valla üldplaneeringusse lisada kergliiklustee lõik(Paali- Siimu ja/või Kiili-Mõisaküla-Rae vald) ühendamaks Kiili valla kergliiklusteede võrgustik Rae vallaga. Eelnimetatud kergliiklusteede lõigud on välja toodud ka Kiili valla liikuvusuuringus joonisel 3.Objektide tegelikul kavandamisel on vajalik siiski 21.Perspektiivne teedevõrk koos soovitustega. lähtuda olemasolevast keskkonnast ning tingimustest, 3. Kommentaar kergliiklusteede planeeringuid ÜPsse perspektiivsete kergliiklusteede märkimisel oleme käsitleva punkti 5.2.4 kohta dokumendis KIILI VALLA arvesse võtnud ka neid tegureid, sh maaomandivormi ja ÜLDPLANEERINGU LISA KIILI VALLA elanike tihedust. Üldplaneeringus on perspektiivsed LIIKUVUSUURING Uute kergliiklusteede trassivalikul kergliiklusteed antud põhimõttelises asukohas, vajadusel on pikemate vahemaade ühendamisel soovitatav saab neid projekteerimise etapis täpsustada. otsida võimalusi punktide otsejooneliseks Harju maakonna teemaplaneeringu oleme võtnud aluseks, ühendamiseks mitte järgides olemasolevat kuid neid kergliiklusteid tänase valla teadmise põhjal maanteevõrgustikku (Joonis 21). Eriti Luige aleviku täpsustanud. Teatud asukohtades on maanteega ja Kiili alevi ühenduse puhul. Nii on võimalik muuta paralleelsed kergliiklusteed vältimatud, sest need vahemaad ajaliselt oluliselt lühemaks ja samaaegselt ühendavad ka kaugemaid piirkondi, mitte ainult ühte luua oluliselt meeldivam ja ohutum asumit. liikumiskeskkond. Kergliiklusteed on peamiselt asfaltkattega ning Lähtsest Kiili alevikku on võimalik perspektiivselt liikuda kulgevad valdavalt paralleelselt või samas suunas ka Sahkari ja Kooli teede piirkonda jäävate tervise- ning maanteedega ( lisa 5 Harju maakonnaplaneeringu matkaradade kaudu, mis võimaldab alternatiivset teemaplaneering "Harjumaa kergliiklusteed" punt ühendust ilma maanteed kasutamata. 5.2.1. Kergliiklusteed). Kergliiklustee Rätsepa-Nabala ei kulgeks paralleelselt mööda maanteed. Kergliiklusteede rajamise eesmärk ei ole ehitada neid 52 / 98 Kiili üldplaneering joonlaua meetodil lühima trassiga üle tühjade põldude. Eesmärk on luua võimalikult paljudele kohalikele kui ka kõigile teistele elanikele meeldivam elukeskkond ning võimalused ohutuks liikumiseks. Rajades Lähtse-Nabala kergliiklustee Rätsepa asumi kaudu oleks lahendus nö poolik kuna Rätsepa asumi siseselt puudub kergliiklustee ning see on kitsaste tänavate tõttu rajamatu. Samuti saavad sellest otseselt kasu vaid Nabala elanikud, kuna Rätsepa asum on kergliiklusteede võrgustikuga juba ühendatud. Rajades aga Lähtse-Nabala kergliiklustee täna kehtiva üldplaneeringu trassi alusel paralleelselt Kurna- Tuhala maanteega oleks lisaks Nabala elanikele mõjutatud oluliselt rohkem valla elanikke. Samas oleks rajatav kergliiklustee ohutu ja eesmärgipärane terviklahendus. Kergliiklustee viimine läbi tiheasustuse elamupiirkonna(Rätsepa asumi) toob kaasa täiendavaid riske liiklusohutuse seisukohalt(niigi tiheda liiklusega alasse tuuakse juurde veel kergliiklejaid), liigub rohkem inimesi(sh ratturid,rulluisutajad), mis häirib kohalike elanike tavapärast elurütmi. ESKIIS Käesolevaga esitan koostatava Kiili valla 3.01.2021 e-kiri üldplaneeringu täiendamiseks ettepanekud. Arakas, E. Alljärgnevad ettepanekud on toodud põhimõtteliselt, ilma täpse sõnastuse ettepanekuta. 1. Koostatavas üldplaneeringus tuua välja seos kehtiva üldplaneeringuga ning põhjendus, miks on 1.Uue ÜPga seotud muudatused on vajalikud, et tänastes vaja kehtivat üldplaneeringut muuta. Samuti tuua oludes perspektiivseid arenguid suunata. Eelneva ÜP välja põhjalikum põhjendus kehtivas üldplaneeringus põhjal on vald saanud oma õppetunnid ning vigade toodud maakasutuse alade ja juhtotstarvete kordamise vältimiseks on uued täpsustatud suunad muutmiseks. vajalikud, eelkõige selleks et areng oleks suunatud ning mõistlikkuse piires, et vald oma kohustustega sammu jõuaks pidada. 53 / 98 Kiili üldplaneering 2. Teede osas tuleks joonisele kanda perspektiivsed 2.ÜPs on kajastatud täna teadaolevad ning võimalikud kohaliku tähtsusega teed, mis ühendavad asumeid. perspektiivsed teed. Täpsemad asukohad saab hiljem Kohaliku tähtsusega tee/tänav tuleks kaardile kanda detailplaneeringu või ehitusprojektiga täpsustada. „rasvasemalt“. Kaardile tuleks kanda ka perspektiivsed teed, mis tagaks seletuskirjas toodud „terviklikkuse põhimõtte“ elluviimise. Teede täpset asukohta saab detailplaneeringutega täpsustada. 3. Üldplaneeringus tuleks täpsemalt ette näha 3.ÜP täpsusastmes vajalikud kergliiklusteed (kaardil perspektiivsete kergliiklusteede asukohad. nimetusega perspektiivne jalg- ja jalgrattatee) on kaardil Seletuskirjas on küll tore ilukirjandus, et oleks vaja kajastatud, sh Sausti tee äärne KLT. tagada terviklikkus ja ühenduvus, kuid kaardil on see terviklikkus puudu, planeerimata ja läbi joonistamata. Hetkel on näiteks Sausti tee äärne kergliiklustee puudu. Näha ette ka asumi sisesed (suuremad) kergliiklusteed, mis ühendaks elamualasid nn. maantee äärsete kergliiklusteedega. 4.Teede kaitsevööndit Kiili alevikus ei ole mõistlik 4. Alevikus ei ole mõtet täna enam kaitsevööndit vähendada 10m peale. Asulat läbiva maantee suurendada, kuna planeeringud on täna juba kehtivad liikluskoormus on järjest suurenev ja teekaitsevööndi ning aleviku tee äär välja kujunenud. Kuna tegu on vähendamine ei ole põhjendatud. Tuleks jätta aleviga, on ka täna selle teelõigu KV käsitletav 10 m. olemasolev, seadusest tulenev kaitsevöönd. Tee äärde planeerida puiestee. 5. Maakasutuse kaardile tuleks kanda ka Rail Balticu 5.See info kajastub tehnilise taristu kaardil, kuna kõike trassikoridor koos kaitsevööndiga. Rail Baltic jaam vajalikku infot ei ole võimalik ühel kaardil loetavuse tuleks ette näha Luige liiklussõlme lähedusse. huvides kuvada. Rakenduses saab vajalikke kihte kohakuti vaadata. 6.Teede kaitsevööndid kanda ka maakasutuse 6.Maakasutuse joonis ei ole sel juhul enam loetav ning joonisele. kaitsevööndi info ei ole sellises mõõtkavas piisavas täpsusastmes näha. Rakenduses saab mõlemat infot kohakuti vaadata, samuti perspektiivis maa-ameti rakenduses kui ÜP infot seal kuvama hakatakse. 7. Näha ette rohkem perspektiivseid avalike hoonete 7. Osaliselt oleme seda soovi järginud ja uusi avaliku maa-alasid! Hetkel on neid liiga vähe. Vallal peab kasutusega maaüksusi lisanud. olema nägemus, kuhu uusi avalikke hooneid on planeeritud järgneva 30 aasta jooksul rajada ning 54 / 98 Kiili üldplaneering vastavad maa-alad tuleks konkreetselt ette näha ja kaardile kanda. Selleks tuleb kohad välja valida ja vastavate maaomanikega läbirääkimisi pidada, et need siis kokkuleppel Üldplaneeringusse sisse viia ja ära broneerida. 8. ÜP seletuskirjas lk 18 on kirjas, et Viljandi mnt 95 8. Maaomanikuga alustatakse läbirääkimisi ja siis selgub, kinnistu piirkonda elamute kavandamisel tuleb sinna kas antud maaüksust saab kasutada ühiskondlike hoonete ette näha... See koht ei ole ühiskondlike hoonete maana. Lisaks sellele tuleb ÜP arutelul õigeid asukohti rajamiseks põhjendatud ja sobiv! Teadaolevalt alles otsida ja kaaluda. puudub seal ka maaomaniku tahe ühiskondlikke hooneid lubada. Ühiskondlik hoone peaks looma piirkonnale keskuse. See asukoht ei ole keskusele sobiv. Ühiskondlike hoonete maa-ala tuleks ette näha Luige alevikus vallale kuuluva Põllu tn 9 kinnistu piirkonda ja teha vastav ettepanek ka osaliselt Suure- Männi ja Metsa kinnistu(te)le Ühiskondlike hoonete maa-ala määramiseks pindalaga ca 4 ha, kuhu mahuks kool, lasteaed ja kandikeskus. Olemasolev Metsa kinnistu DP tuleks kehtetuks tunnistada ja kogu alale koostada koostöös maaomaniku ja vallaga uus DP, kus oleks ette nähtud ka kooli, lasteaia ja kandikeskuse rajamine. Teadaolevalt on maaomanik sellega nõus. Vastav planeeringulahendus (kasvõi eskiisil läbi mõelduna) tuleks kanda ÜP kaardile. 9.Tehnilise taristu joonisele kanda tiheasustusalasid 9.Tegu ei ole ÜP täpsusastme teemaga ning see on teenindavad sademevee eesvoolud koos mõistlik lahendada eraldi teema valdkonna arengukavaga voolusuundadega ja perspektiivsed piirkondi või teemaplaneeringuna. teenindavad sademevee rajatised. Sademevee teema tuleb lahendada konkreetselt ja tervikuna üldplaneeringus, mitte jätta see näiteks ÜVK arendamise kava koosseisu. Ka sademevee rajatiste jaoks tuleks ette näha asukohad ja kanda need ÜP kaardile, vajadusel kanda kaardile ka vastavad kitsendused. 55 / 98 Kiili üldplaneering 10.Üle vaadata reovee kogumise alad. Hetkel on 10.Kehtivaid reoveekogumisalasid kajastatakse osad alad, kus on juba ÜVK rajatud, puudu. Aluseks üldplaneeringus vastavalt Keskkonnaministri käskkirjale. võtta DP-d. Üldplaneeringuga reoveekogumisalasid otseselt määrata või muuta ei saa. Perspektiivsed ühiskanalisatsiooni alad on mõistlik määrata ÜVK raames, millele teha avatud menetlus, et kogukonda kaasata. 11.Luige piirkonna endiste aiandusühistute maa-ala 11. See on arutelu koht. Samas väiksemale kinnistule jaoks luua eraldi Ehitustingimuste piirkond. saabki teha väiksema hoone. Hoone energiatõhusus ei ole Üksikelamu krundi ehitisealune pindala võiks olla sõltuvuses hoone suurusest. kuni 250m2. Kuna olemasolevad krundid on väikesed, siis täisehituse 20% korral jääks ehitisealune pind liiga väikeseks (energiatõhus üksikelamu ei mahu ära). 12.Luige ja Kangru piirkonda tuleb ette näha 12.See on arutelu koht. Otsustavaks kaalukeeleks on võimalus ka kortereid rajada samadel tingimustel siinkohal kohalike elanike arvamus – mis küll täna Teie (koormusindeks) nagu muudel tiheasustusaladel. mõtet ei toeta. Tegemist on nn. Tallinna eeslinnaga ja väikesed korterelamud on piirkonda teretulnud. Need suurendaks elanike arvu, mis omakorda tagaks teenuste pakkumise ja piirkonna arengu. 13.Luige liiklussõlme äärsed maa alad, kus hetkel 13.Täpsustame kaardil. Lisainfoks, et maakasutuse kaardil on tootmise maa-ala, tuleks näha ette Äri juhtotstarbe mõttes ei ole äri ja tootmismaal suurt maa-alaks. erinevust, eriti kui ala paikneb omaette maantee ääres. Kavandatavad tegevused on iseloomult suhteliselt sarnased ja ka neile rakendatavad tingimused. 14.Ehitustingimustest üldiselt: 14. A. Kaalume täiendavalt. A.Korterelamute ja ridaelamute planeerimisel ei ole mõistlik piirata maksimaalset korterite arvu. Koormusindeks on piisavaks piirajaks. B. Alla 20 m2 abihooned on ÜPga lubatud. Samas tihe- B.Korterelamutele võiks lubada planeerida ka asustusalal ei saa korterelamutele lubada abihooneid mis abihooneid (kuni 2tk). linnalise ilme „pilpakülaks” muudab. C.Elamualade „15 % haljasalade“ nõue võiks kehtida C. Oleme seisukohal, et 15% haljasala nõue on ka erandiga, kus osa sellest haljasalast on lubatud asjakohasem. planeerida ka transpordimaaks (näiteks transpordimaa laius on oluliselt suurem, et oleks võimalik rajada puiestee koos kergliiklusteega). 56 / 98 Kiili üldplaneering Puiestee koos kergliiklusteega jääks paremaks rekreatsioonialaks kui võssa kasvanud üldkasutatav haljasala maa. D.Tuleks jätta võimalus ka krundi miinimumsuuruse D. Miinimumsuurus on siiski oluline, et tagada ühtlane vähendamiseks tingimusel, et näiteks haljastuse asustus ning vältida selle liigset tihendamist. osakaal planeeringu alal on suurem, kui 15%. 15.Maasoojus – hetke sõnastuses on vaja esitada 15.Sõnastust täpsustatud. eksperthinnang maakütte rajamiseks. Eksperthinnang peaks vajalik olema vaid vertikaalkollektorite puhul, kuna on oht põhjavett rikkuda. 16.Kangru aleviku ja Luige aleviku tiheasustusala 16Tiheasustusala laiendamist selleks, et määrata tuleks metsa arvelt suurendada ning elamualade ja metsaalad puhke ja loodusliku maa juhtotstarbega ei ole metsa piirile näha ette nn. puhver rohealad otseselt vajalik. Antud piirkonda on üldplaneeringuga (tiheasustusala koosseisus puhke ja looduslik maa- puhkemetsa alad ette nähtud, need kajastuvad joonisel 4. ala), kus lageraie on keelatud ja metsa majandamise toimub vallavalitsusega kooskõlastatult. Sama loogikat kasutada ka muude asumite ja metsa alade piiril. 17.Vaela terviserada ja seda ümbritsev piirkond 17.Kaardil kajastatud. tuleks ka kaardile kanda, kui Puhke ja looduslik maa- ala. 18.Sausti küla elamualad tuleks jätta samaks nagu 18.Ei arvesta, kuna piirkond ei ole sobiv elamualade kehtivas üldplaneeringus, küll aga välistada elamute kavandamiseks, soovime arengud suunata sobivamatele ehitus turbamaardla alal. aladele. 19.Lähtse küla tiheasustusala tuleks kehtivas 19. Ei ole mõistlik, kuna piirkond pole sobiv elamualade üldplaneeringus sätestatud alal säilitada (välja kavandamiseks. arvatud turbamaardla alad). 20. Vaela küla Priidu kinnistu tootmismaa ala ette 20.Arvestame. näha elamualaks. Tootmismaa sellesse piirkonda ei sobi! 57 / 98 Kiili üldplaneering 21. Kõik ÜP joonised tuleks enne vastuvõtmist 21.Saame kaasajastada kui vastav info on olemas. kaasajastada vastavalt nn viimasele seisule (näiteks Arvestama peab, et teatud info on ÜPS vaid teatud tuletõrje hüdrandid, teed jne kui need on välja ajahetke seisuga. ehitatud, elluviidud DP alad). ESKIIS 1. Ettepank oleks ühendada ära rohevõrgustikuga 1.Ei ole võimalik arvestada, kuna sinna asukohta on 30.12.2020 Kurna mets ja Paekna Raba. kavandatud kehtivad detailplaneeringud, mille elluviimist Aug, J. Tähistaud alloleval pildil rohelisega (versioon 1 ja vald toetab. versioon 2) Kõik koridorid ulatuvad kiili alevini ja siis katkevad. Kui vaadata kui suured on need kaks roheala siis nende ühendamiseks ei ole käesoleva planeeringuga planeeritud mitte ühtegi koridori. Seega ei ole otstarbekas neid alasid läbi lõigata elamualadega Paikvaatlused on tuvastanud, et seda ala kasutavad metsloomad väga aktiivselt liikumiseks (kahe ala vahel). Loodan et minu ettepanekuga arvestatakse ja tehakse sellel põhjalikum analüüs. ESKIIS 1. Üldplaneering seab vallavalitsusele ulatusliku 1.Teie mõttearendust on keeruline mõista. ÜP on tänase 3.01.2021 diskretsiooni, mis suurendab korruptsiooniohtu ja seadusega kooskõlas. Grusdam, I. mis tõttu üldplaneering ei täida enam seda Me ei toeta krundisuuruse mõistega mängimist. Reeglid otsustusfunktsiooni, mida seadused temalt eeldavad. peavad olema ühesed ja selgelt piiritletud. Aastate eest Näiteks PlamS § 125 lg 5 sätestab: tehtud planeerimisvigadega ei saa edasi lohiseda. Eriti (5) Kohaliku omavalitsuse üksus võib lubada oluline on arvestada, et elanikonnalt on tulnud positiivne detailplaneeringu koostamise kohustuse korral hoiak suuremate kinnistute osas. detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Viimatinimetatu on aga üldplaneeringus sõnastatud 58 / 98 Kiili üldplaneering järgmiselt: Seletuskirja lk 12 esimene lõik: Alevist ja alevikest väljapool asuval tiheasustusalal olemasolevale maaüksusele eluhoone ja abihoone kavandamine järgides üldplaneeringuga etteantud tingimusi kui ei muudeta katastripiire ega sihtotstarvet. Seletuskirja lk 14 Ülamärge 9 - Põhjendatud juhul võib üksikelamu krundi minimaalne suurus olla erinev arvestades asukoha kruntide olemasolevat struktuuri ja suuruseid, piirkonna iseloomu, juurdepääsuteede olemasolu jm olulisi kaalutlusargumente Seega teen ettepaneku muuta üldplaneeringu seletuskirja sõnastus konkreetsemaks ja seadusele vastavaks nii, et kui üks kinnistu jääb tiheasustusalal olemasolevate eluhoonete vahele ning on väiksem, kui üksikelamu krundi miinimumsuurus, siis sellele eluhoone ja abihoone püstitamine on lubatud ka projekteerimistingimuste alusel. Ning üksiku krundi puhul pole kohustuslik lk 30 sätestatud üldkasutava haljasala osakaal. Samuti teen ettepaneku, et krundi miinimumsuurus pole kohustuslik, kui enamus selle tiheasustusala asumi kruntidest, kuhu elamut kavandatakse on väiksemad. 2. 4.11 teen ettepaneku sätestada, et üldkasutatava 2.See lahendatakse DP raames, üldjuhul üldkasutatav ala haljasala kinnistu omandab Kiili vald. antakse KOVile üle. Pole asjakohane ÜPs käsitleda. 3. 5.2.3 ja 5.2.4 osas teen ettepaneku määrata, et 3.Pole ÜP ülesanne, see teema lepitakse kokku DP kuni tiheasutusala olemasolevates asumistes raames. sademevee kanalisatsiooni pole, tegeleb Kiili vald neis sademevee ärajuhtimise ja maaparandusega. ESKIIS Täpsem ja põhjalikum selgitus üldplaneeringu protsessi, ettepanekute ja arvamuste esitamise võimaluste ning 16.02.2021 omavalitsuse kaalutlusõiguse kohta on toodud kirjas. Eesti Tõukari OÜ Jääme oma seisukoha juurde, et: 1. Üldplaneeringu koostamise käigus on omavalitsus 1.muudetaks Kinnistu juhtotstarve osaliselt pidanud otstarbekaks antud alal jätkata tootmisala elamu maa-alaks käesoleva taotluse lisas oleval juhtotstarbe elluviimise soodustamisega, kuna 59 / 98 Kiili üldplaneering joonisel punasega tähistatud ala osas (Luige ja omavalitsuse hinnangul ei ole elamute kavandamine antud Männi tänavate vahelisel alal, mis jääb Viljandi maa-alale asjakohane. mnt äärde). Esiteks, asub antud ala mitmete müratekitavate objektide vahel ja keskel – Tallinn-Rapla-Türi maantee ja sellelt lähtuv liiklusmüra, alast läände jäävad tootmisala ning Kaitseväe Männiku harjutusväli. Nende objektide koosmõjus, ei ole ala sobiv elamuarenduseks, kuna siin ei ole võimalik ka müra leevendavate meetmete rakendamisel saavutada elamualadele sobivat elukeskkonda. Müratõkkeseinte, mürasummutavate ehituslahendustega on võib-olla võimalik alal saavutada müranormidele vastav sihtväärtus, kuid häiringud piirkonnas jäävad. Asjaolu, et ala ümbritsevad olemasolevad elamud, ei oma täiendavate elamualade kavandamisel rolli. Üldplaneeringu koostamise käigus on vähe meetmeid, mida on võimalik muuta olemasoleva olukorra parendamiseks. Kiili vallas on väga palju kaebusi magistraalliiklusega maanteede vahetus läheduses paiknevate elamualade müraolukorra kohta. Vald ei soovi uue üldplaneeringu kehtestamise järgselt soodustada uusi elamualasid, kus samad probleemid kindlasti tõusetuvad. Sellest lähtuvalt ei pea me otstarbekaks antud alale ka elamumaa juhtotstarbe määramist koostamisel olevas üldplaneeringus. Märgime aga, et alal on hetkel koostamisel Luige baasi detailplaneering, mis Tallinn-Rapla-Türi maanteega külgnevale alale 3 elamumaa sihtotstarbega krunti ette näeb. Seetõttu on ka koostöötabelis viidatud, et ala lahendamine on võimalik läbi detailplaneeringu. Meie hinnangul on võimalik detailplaneeringu lahendusega edasi minna, kui arendaja seda soovib ning menetluses arvestatakse kõigi alal kehtivate piirangutega – maantee kaitsevöönd, harjutusvälja piiranguvöönd, tootmisalalt lähtuv müra jmt. Ka Rahandusministeerium kui ruumilise planeerimise valdkonda kureeriv ministeerium on neile kuuluval veebilehel planeerimine.ee selgitanud, et Eesti planeerimise süsteem näeb ette, et kui maa-ala kohta on koostatud detailsem planeering, siis see on eelistatud. Planeerimisseaduse § 124 lõige 4 sätestab, et detailplaneering on olemasolul ehitusprojekti koostamise aluseks. Planeerimisseaduse § 126 lõige 6 lisab, et kui detailplaneeringus on krunt määratud, on see katastriüksuse moodustamise alus. 60 / 98 Kiili üldplaneering Kui te ei soovi antud detailplaneeringuga valla poolt esitatud tingimustel jätkata, võib detailplaneeringu menetluse lõpetada ning siis tuleb edasiste tegevuste 2.Kustutataks Luige 1 kinnistul paiknevate teede kavandamisel arvestada, et koostamisel olevas liik/tähistus „kohaliku tähtsusega tänavad/teed“. üldplaneeringus on ala juhtotstarbeks kavandatud tootmise maa-ala. 2. Kuigi teie esitatud vastuväited puudutavad üldplaneeringut, mitte otseselt koostamisel olevat detailplaneeringut, peame siiski vajalikuks markeerida, et omavalitsuse ülesanne on kõikide planeeringute – nii üld- kui ka detailplaneeringute – koostamisel tagada avalike huvidega arvestamine ning nende tasakaalustamine erahuvidega. Üheks selliseks huviks on ka avalikud juurdepääsud kas mingitele tervikpiirkondadele või avalikkusele suunatud objektidele vallas. Selleks annab omavalitsusele volitused nii üldplaneeringu regulatsioon (nt PlanS § 75 lg 1 p 29) ning detailplaneeringu regulatsioon (nt PlanS § 126 lg 1 p 20). Seega on avalike juurdepääsude kavandamine läbi detailplaneeringute planeerimisseadusega lubatud võimalus. Käesoleva üldplaneeringu koostamise käigus vaatame üle kogu valla erateed, mille avalikku kasutusse määramine on vajalik. Oleme ka üldplaneeringu eelnõus selgitanud, et teeme seda lähtudes avalikust huvist ning eesmärgiga tagada liiklemise võimalus igaühele. Üldplaneeringu kehtestamine ei muuda selles määratud perspektiivseks avalikuks kasutamiseks määratuid teid automaatselt avalikuks. Selleks on vaja omavalitsuse poolt läbi viia täiendavaid toiminguid, milleks ennekõike on isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimine või servituudi seadmine. Erandolukorras rakendatakse sundvalduse seadmist. Erateede avalikku kasutusse määramine on omavalitsusel üldplaneeringu koostamisel alles ees. Kui teie kinnistut läbiv eratee soovitakse üldplaneeringus määrata avalikku kasutusse, teavitatakse teid sellest eraldi lähtuvalt PlanS § 77 lõikest 8. ESKIIS OÜ-le Eesti Tõukari kuulub Kiili vallas Luige alevis 1-2.Hetkel ÜPs muudatusi ei tee, lahendatakse DP 30.12.2020 asuv Luige baasi kinnistu (kinnistu nr 6193902, raames. katastritunnus 30402:001:0040), mille juhtotstarve on kehtiva üldplaneeringu kohaselt tootmise maa-ala (edaspidi Kinnistu). Käesolevaga esitab OÜ Eesti Tõukari taotluse Kiili 61 / 98 Kiili üldplaneering valla üldplaneeringu muutmiseks viisil, et: 1. muudetaks Kinnistu juhtotstarve osaliselt elamu maa-alaks käesoleva taotluse lisas oleval joonisel punasega tähistatud ala osas; 2. kustutataks Kinnistul paiknevate teede liik/tähistus „kohaliku tähtsusega tänavad/teed“. Muutmise põhjendused on järgmised: 1.Kinnistu maakasutuse valdav juhtotstarve säilib Antud juhul on taotletava, joonisel punasega märgitud, elamu maa-ala pindala ca 1,33 ha, mis Kinnistu kogu pindalast moodustab ca 12,7%. Lisaks sellele, Kinnistul toimub põhiline tootmisalane tegevus Kinnistu läänepoolses osas. Kõnealuses, idapoolses osas, hetkel mingisugust tootmisalast tegevust ei toimu. Seega jääks Kinnistu maa-alal valdavaks juhtotstarbeks ja maakasutuse põhisuunaks ka taotletava muudatuse tegemise korral ikkagi tootmine, kuna see moodustaks Kinnistu kogu pindalast ca 87,3%, mistõttu säiliks ka Kinnistu planeeringu põhilahendus olulisel määral. 2.Kinnistu vahetus naabruses asuvad elamu maa- alad Taotletava, joonisel punasega märgitud, elamu maa- ala vahetus naabruses (kirdes, idas, kagus, lõunas ja edelas) asuvad samuti elamu maa-alad. Tootmise maa-ala asub läänes, selgelt eraldatuna kõnealusest maa-alast suurte muruväljakutega, kahe asfalteeritud teega ja võrkaiaga. Seega sobitub elamu maa-ala juhtotstarve kõnealusele maa-alale ka kesk- ning kogukondlikult enam ja omab kõnealuse lähipiirkonnaga suuremat seost, kui tootmise maa-ala juhtotstarve. 3.Taotletav muudatus oleks avalikes huvides 62 / 98 Kiili üldplaneering Joonisel punasega märgitud maa-ala juhtotstarbe muutmine tootmise maa-alast elamu maa-alaks toimuks avalikku huvi silmas pidades soodsamas suunas. Selline muutus arvestab naaberkinnisasjade omanike huve enam, kui praegune tootmise maa-ala juhtotstarve, kuna praegu võiks kõnealusele maa- alale püstitada nt rehvide ümbertöötlemise tehase. Eelnevaid punkte kogumis arvestades, käesolevaga taotletava muudatuse näol ei ole ei kvantitatiivselt ega kvalitatiivselt tegemist maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku või valdava muutmisega, mistõttu palume meie taotletav muudatus üldplaneeringusse sisse viia. 4.Kinnistul paiknevad teed on erateed Üldplaneeringu kohaselt on Kinnistul paiknevad teed osaliselt märgitud/liigitatud „kohaliku tähtsusega teeks/tänavaks“. EhS § 92 lg 7 kohaselt kohalik tee on tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohalik tee võib olla avalikuks kasutamiseks määratud eratee, kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv tee või kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse kohaselt kohaliku omavalitsuse hallatav kohaliku liikluse korraldamiseks vajalik muu tee. EhS § 92 lg 5 kohaselt avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Kinnistul paiknevad teed on eraomandis olevad erateed, mis on ülejäänud Luige aleviku teedest eraldatud aiapiirdega. Kinnistul paiknevad teed teenivad üksnes Kinnistul asuvate ja toimetavate ettevõtjate huve ja vajadusi. Kinnistul paiknevad teed ei ole avalikult kasutatavad, neid ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, need ei täida avalikkusele suunatud funktsioone ega teeni avalikku huvi. Seega ei oma need ka kohalikku tähtsust. 63 / 98 Kiili üldplaneering Seega on üldplaneeringus Kinnistul paiknevate teede märkimine/liigitamine „kohaliku tähtsusega teeks/tänavaks“ ebaõige, vastuolus tegeliku olukorraga ja rikub ebaseaduslikult Kinnistu omaniku omandiõigust Kinnistul paiknevatele teedele, mistõttu palume meie taotletav muudatus üldplaneeringusse sisse viia. ESKIIS 1.Soovime olla kaasatud vallavalitsuse 1.Arvestame. 3.11.2020 e-kiri üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise Ingka Investments hindamise koostamise protsessi. Estonia OÜ ja Haanja Forests OÜ ESKIIS Meie kommentaar puudutab eelkõige Kiili alevi 1. Kiili valla avalikku ruumi planeeritakse jätkuvalt juurde 4.01.2021 kiri piirkonda. puhkealasid ja liikumisradu. Näiteks on planeerimisel Kiili Jaago, H. ja T. 1. 2020.a muutunud elukorraldus on paljud elanikud terviserada. Maaomanikega on läbirääkimisi juba suunanud kaugtööle (ja õppele,) mistõttu Tallinnas alustatud. tööl käivate isikute osakaal on langenud (praegu on kirjeldatud, et 65% tööl käivatest isikutest käib TLn- s tööl). Usutavasti on mitmeid elualasid, kus kaugtöö korraldus võib püsima jääda, s.t. omakorda avalike teenuste kättesaadavuse suurendamist Kiili valllas, puhke ja looduslike maa-alade suurendamist võrreldes uute kinnisvaraarendustega. Kiili alevis on hetkeseisuga vaid 1 ühiskasutatav roheala-park, mis piirneb staadioniga ning peab suutma rahuldada ca 1500 Kiili alevi elaniku vajadusi. Rajatud kergliiklusteed paiknevad üldjuhul vaid tiheda liiklusega maanteede ääres ning ei ole sobivad liikumis- ja puhkealad väikelastele või eakatele. Soovitame läbi viia täiendav uuring, mis kaardistaks kaugtöötegijad +lapsehoolduspuhkusel olevate vanemate arv Kiili vallas, et saada seeläbi adekvaatsem sisend Kiili valla avaliku ruumi planeerimiseks: puhkealade ja liikumisradade võrgustiku arendamiseks ning ühiskondlike hoonete 64 / 98 Kiili üldplaneering ja rajatiste loomiseks. 2.Kiili alevisse on ÜP järgi planeeritud mitmed 2.Tootmistegevusega kaasnevat müra jm olulisi mõjusid tootmismaad. Sahkari tootmismaa on vahetusse kaalutakse kavandamise etapis, kui on täpsemalt teada, lähedusse on ÜP kohaselt planeeritud elamumaa ja millist tüüpi tootmisega on tegu. Antud juhul on rohekoridor. Meie arvates on siin vastuolu, sest võimalikud valikud - reoveekäitlusala või jäätmejaam. vastavalt KSH aruandele: Nende tegevustega ei kaasne olulist negatiivset müra. "..Tootmistegevus tuleb korraldada selliselt, et Rohevõrgustikust on see ala välja lõigatud, kuna ka täna kaasnev müra ei leviks elamualadele ja muudele sellel jäätmehoidla alal rohevõrgustik ei toimi ning seda müratekitavatele aladele. Müratekitavad tegevused pole mõistlik ka tulevikus sinna ette näha. Ala on vajalik tuleb pigem teostada hoonetes sees. Nende tootmis- säilitada perspektiivsete tehnorajatiste jaoks. ja ärimaade puhul, mis piirnevad elamualadega, tuleb müratekitavad tegevused teostada elamute suhtes teisel pool tootmishoonet, et suunata müra pigem tootmisala sisse. Seejuures toimivad tootmis- ja ärihooned ise samuti müratõkestavate objektidena elamuala ja tootmisala vahel..." ".... ei tohi a sustuse kavandamisel läbi lõigata rohevõrgustiku koridori. Rohevõrgustiku koridori alale ehitades peab olema tagatud vähemalt 100 m laiuse koridori säilimine. Koridor peab sealjuures järgima looduslikke kõlvikute paiknemist ja kulgema sujuvalt..." Sellest tulenevalt küsimused: A.kuidas ennetatakse ja hinnatakse tootmistegevusega kaasnevat müra, vibratsioonis ja õhusaastet? B.Kuidas tagatakse rohevõrgustiku koridori säilimine Sahkari tootmismaal? 3. ÜP-s planeeritud Sahkari tootmismaa asub 3. Reostuse esinemise võimalikkus sõltub tootmise Sahkari kraavi valgalaga 10km2(Rebase peakraavi) tüübist. Ükski rajatav tootmine ei tohi piirkonda reostada, vahetus läheduses. sellist tegevust sinna planeeritud ei ole. Kuidas on kaitstud Vääna jõe võimalik reostus tootmismaal kaasneva tootmistegevusega? KSH rohevõrgustiku analüüs: ... Vääna jõgi lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaik.. 4. Vastavalt Kiili valla üldplaneeringu alusanalüüsile 4.Tegu on üldpõhimõttega, kuid asukohast tulenevalt võib peab: ...Tupiktänavate kavandamine olema sellel olla erandeid, mis lahendatakse kohapõhiselt. välistatud ja tänavate struktuur igas konkreetses arenduses peab võimaldama ühendamist 65 / 98 Kiili üldplaneering olemasoleva ja perspektiivse ümbrusega... Sahkari tn on hetkeseisuga tupiktänav ja tootmismaa lõikab ära ühendustee (kulgeb paralleelselt Sahkari kraaviga) Lähtse-Paekna teega, mis on ajalooliselt välja kujunenud ja mida Kiili alevi ja Lähtse küla elanikud harjunud kasutama terviserajana. ESKIIS Esitame vastuväite Vaela külas Aasa kinnistu osas 1.Rohekoridori paiknemine antud asukohas analüüsitakse 2.01.2021 kiri planeeritule. veelkordselt läbi, kuid vald näeb antud asukohas Järv, A. Nimelt on nimetatu kinnistu planeeritud koostatava rohevõrgustiku toimimise tagamiseks vajadust üldplaneeringu järgi rohealaks. rohekoridori võrreldes kehtiva ÜP lahendusega Aasa kinnistu omanik, Samuti on kehtiva üldplaneeringu järgi nimeteatud laiendada. . Vaela küla kinnistul teine maakasutuse otstarve. Kehtiva Kiili Läbirääkimiste küsimus kuidas lahendada ülejäänud valla üldplaneeringu kohaselt on kinnistu sihtotstarve maaüksuse sihtotstarve. Vald ei plaani algatada suures osaliselt elamumaa, osaliselt rohekoridor. mahus planeeringuid uute elamuühikutega. Aastate Seoses ülaltooduga soovib kinnistute omanik jooksul on kehtestatud märgatav hulk detailplaneeringuid, Agu Järv, algatada detailplaneeringu menetluse mille realiseerumisel halveneb sotsiaalse taristu olukord. Vaela külas Aasa kinnistu osas. Samuti soovitakse Kiire arenguga on hetkel probleemiks elanike vajadustele muuta koostatavas üldplaneeringu välja pakutud vastava sotsiaalse infrastruktuuri puudumine (vt maakasutuse sihtotstarve vastavaks kehtivale arengukava). Kiili vald ei suuda käia käsikäes hoogsa üldplaneeringule. planeerimis- ning arendustegevusega ning seetõttu on Planeeringu algatamistaotluse oleme valmis koheselt vaja kindlustada, et ka arendajad annaksid oma osa esitama peale antud vastuväitele Kiili Valla poolse sotsiaalse infrastruktuuri taristu arendamisse. vastuse saamist. Palun lugeda antud kiri vastuväiteks Kiili Valla koostatavale üldplaneeringule Vaela külas Aasa kinnistu osas planeeritule. Kirjale lisame esmase visiooni kinnistu omanike soovidest ja väljavõtte kehtivast ning koostatavast Kiili Valla üldplaneeringust. Seega palume kaaluda võimalust koostatava üldplaneeringu muutmiseks vastavalt lisatud visioonjoonisele. ESKIIS 1. Üldplaneering peaks toetuma põhialustelt Kiili 1.Üldises plaanis ÜP toetub AK-le, nende eesmärkideni 3.01.2021 valla arengukava põhimõtetele, mis praegu on sagi jõudmise viis võib olla erinev. Kaal, V. vastuolus. Mitmed allpool esitatud punktid. 66 / 98 Kiili üldplaneering 2A.Taastada planeerimisel praegu kehtiva 2A.Põhimõttega arvestatud. üldplaneeringus kehtivad miinimum koormusnormid – üksikelamu krundile 2000 m2 jne. 2B.Lubada kooskõlastatult omavalitsusega võimalus planeerimisel vähendada krundi suurust kuni 20% kui 2B.Ei arvesta, kuna see ei tagaks soovitud eesmärki. samas mahus mitme koos planeeritava krundi kruntide vähendamise mahus kasutatakse ühise kõrghalastusega puhkemaana. 3.Taastada seni kehtinud nõue 15% planeeritavast 3.Tingimus sisaldub seletuskirjas. ala mahust eraldada sotsiaalmaaks. Kui koostöös vallaga leitakse, et antud kohas ei ole see vajalik piisavate sotsiaalmaade olemasolus piirkonnas lubada samas väärtuses panustada piirkonna elanike teenindavate teiste sotsiaalse infrastruktuuri objektide arendamisse. 4.Kangru alevikus tiheasustatud alaga ja Viljandi 4.Ala ja selle tingimused pannakse paika RMK ja kohaliku maanteega piirnevad maad ka metsamaadele kogukonnaga koostöös. kehtestada sihtotstarbeks puhke maa ala. Valida looduslikult sobiv piir. 8 ca`250 m tiheasustatud ala piirist. 5.Planeerida uue kultuurikeskuse asukoht, kuna 5.Olemasolevat kultuurikeskust on võimalik osaliselt praeguse kultuurimaja laiendamine ei ole enam laiendada. Uued ÜH alad vaadatakse üle, neid saab ka võimalik pärast Pargi 2 korruselamu ehitamist ja hiljem elamualade jm JO sisse kavandada. praegusi ruume saab kasutada Kunstide koolina ja rohkemaks seal pinda ei ole. 6.Leida planeerimise käigus võimalik kalmistu 6.Ei arvestata, kuna on leitud et kalmistu teenust on asukoht ja viia see üldplaneeringusse. Iseseisval otstarbekam teiste KOVidega koostöös lahendada, omavalitsusel peab olema ka kalmistu, kui üks läbirääkimised naaber KOVidega käivad. kogukonna põhitunnuseid ja ei ole mõeldav elanike lahkudes neid matta üle riigi laiali erinevatele kalmistutele, kuna me ei soovi seda teenust pakkuda. 7.Planeerida Lähtse-Nabala-Paekna tee äärde 7.Asustustihedus pole piisav, et seda sinna kavandada. kergliiklustee. 67 / 98 Kiili üldplaneering 8.Luige piirkonda leida avalike hoonete maa-ala Kool, 8. Nõustume selle ettepanekuga, esialgsed ideed on juba spordihoone, lasteaed. olemas. 9.Kiili alevis Vaela tee ja Sausti tee vaheline kinnistu 9.Tegu on eramaadega, kus ka eramajad olemas, avalikku sihtotstarve ärimaa muuta sihtotstarve avalike otstarvet pole võimalik sinna kavandada. hoonete maaks. 10.Pikendada üldplaneeringu avaliku väljapaneku 10.ÜP väljapaneku aeg oli seaduse kohasest aega vähemalt 15. veebruarini, kuna praegune avalikustamise ajast pikem. Aeg oli piisav, et inimestel avalikustamine on toimunud koroona piirangute ajal ja oleks võimalik sellega tutvuda ning omavahel teemasid sellise olulise dokumendi avaliku väljapaneku ajal arutada. Arutelusid on võimalik ka veebi teel läbi viia. Kuna piirangud veel kestavad ning täna on teadmata peavad elanikud saama vabalt suhelda ja korraldada millal need lõpevad, siis näeme, et vajalikum on ÜP arutelusid. Vastavalt muuta kogu planeerimise lahendusega edasi liikuda. Olulisem on hankida tänastes graafikut. tingimustes erinevaid meetodeid rakendades ÜP lahendusele tagasisidet kui jääda ootama ning panna ÜP seisma. 11. Tekst puhastada ja viia konkreetsemaks 11.ÜP täpsustamise ja täiendamisega tegeleme jooksvalt asjalikumaks, üldplaneering ei ole ilukirjandus – ja pidevalt. Saame ÜPd täiendamist ja asjalikumaks näiteks mõttekäik, säilitada maksimaalselt muutmist kaaluda vaid juhul, kui on toodud konkreetsed põllumajanduslikku maad arvestades maailmas lauseosad ja ettepanekud nende muutmiseks. valitsevat toidunappust. Kiili mõne hektari puhul ei Meie hinnangul on ÜP asjakohane, tingimuste ja erinevate ole mõtet hajutada selliste mõttekäikudega nägemuste kokkuviimisega veel tegeleme. tõsiseltvõetavat dokumenti, neid tekste võib lugeda ülddokumentidest, kui kellelgi on soovi. Väärtuslike põllumajandusmaade temaatika tuleneb maakonnaplaneeringust ning Maaeluministeeriumi koostatavast eelnõust ning nende suunistest selle valdkonna suunamiseks. ESKIIS 1.Palun mulle kuuluvaid kat.üksusi mitte lisada 1.Tegu on tüüpilise hajaasustatud piirkonnaga, kuhu 12.02.2021 kiri rohevööndisse – Kiili vald, Mõisaküla, Oja tee 2, Oja tihedamat elamuehitust ette nähtud ei ole, sest piirkond Kassarits, T. tee 3, Oja tee 4, Oja tee 5, Oja tee 6. jääb tihedalt asustatud aladest eemale ning kogu tehniline Tegemist on elamumaa sihtotstarbega kinnistutega. ja sotsiaalne infrastruktuur jääb kaugele. Seega ei ole Antud kinnistud jäävad väikeelamurajoonis keskossa piirkonda ette nähtud tihendada, vaid siin tuleb säilitada ja külgnevad juurdepääsutänavaga. Teostatud on hajaasustuse põhimõttel asustus. toimingud ja investeeringud kompaktalal Arvestada tuleb ka seda, et selle piirkonna juurdepääs on elamukruntide kasutamiseks. Antud üldasukogas Rae valla kaudu, mis tähendab, et ala on keeruline siduda 68 / 98 Kiili üldplaneering olmestus ei ole rohevööndisse mitte lisamisel mõju ülejäänud Kiili vallaga ning selle poolt pakutavate selle toimimisse. Elamukruntide rohevööndisse teenustega. Seega on mõistlik säilitada selles asukohas lisamine tekitab ebavõrdelist majanduskahju hajaasustus. redutseerides turuväärtust. ESKIIS 1. Taotluse esemeks on täisaadress Harju 1. Antud küsimus ei ole otseselt ÜP tasandi küsimus. 1.02.2021 kiri maakond, Kiili vald, Mõisaküla, Oja tee 5 paiknev Hajaasustuses asuva hoonestatava kinnistu nõue jääb kaasomandis kinnisasi (objekt). Taotletakse objekti jõusse. kaheks elamukrundiks lahutamise võimalust ja üldplaneeringusse vastavalt kinnistu miinimumsuuruse sätte seadmist. Taotluse tulemusel tekiksid 10750 ruutmeetrit elamukrundid vastavalt olemasolevatele kaasomandiosadele. Seega notariaalse kasutuskorra järgi hetkel ilma hooneteta tagumist kinnistuosa kasutav kaasomanik saaks endale niisamuti ehitusõiguse. Kinnistu on väljaveninud kiildus kujuga. Sellel on 250 meetrit pikiprofiil ja otsast 55 meetrit laiusmõõt ehket tagumine kinnistuosa ei ole maastikuarhitektuuriliselt seostatav elamuga ega selle õuemaaga. Krundi kuju tekkis sõltumatult kinnistuomanikust kuna oli vaja tagada juurdepääsutee Tammemäe kinnistule. RMK tegi kahjuks äraütlemise krundipiiride muutmise ettepanekule. Objekt külgneb pikiprofiilis sõiduteega ja RMK rabametsaga (puhvertsoonid). Vahemärkuseks et piirinaabri Kirsimetsa kinnistu on antud sõidutee tõttu kaheks lahustükiks killustatud. Piirinaaber püstitab endale elamu teisepoole teed mitte RMK metsamassiiviga ja objektiga külgnevale lahustükile. Seega taotluse ese ei tekita ühelegi kinnistuomanikule häiringut. Antud elamuala on Tallinna riigimaantee mõjualas ja tegemist soise paikkonnaga. Ehket juba sovjetijärgselt ei olnud seal tüüpset maamajandust vaid eramuid kasutati elamispindadena. Niisamuti kui üleüldiselt vaadata siis Tallinna riigimaantee mõjualas ilmsesti ei ole otstarbekas teostada 69 / 98 Kiili üldplaneering põllumajanduslikke arendisi vaid teistsugused kasutusotstarbed hetkeolukorras prevaleerivad. Näit objekti paikkonda jääb püstitatav suusamägi niisamuti Aavikus ja Patikal endised põllumajandushooned deklasseerunud laopindadeks ja tihendatake elamualasid. Aiandus elanikel näit Patika suvilarajoonis on kahjuks redutseerunud. Niisamuti objekti naaberkinnistutel ei teostata äratuntavat külatüüpi maakasutust ega aiandust. Kuid isegi hajaasustuses tahetakse teiste elanikega sidusust saada mitte täielikult üksinda metsa varjuda näit lastele mängukaaslasi ja sõidukiteta elurajoonis liikuda. Saue vallas on kruntidel 10000 ruutmeetrit pindalanõue hajaasustuses. Seejuures on 40 meetrit laiusmõõduks mis tegelikult tüüpne teiste omavalitsuste üldplaneeringuteski (objekt seda isegi ületab). Kambja valla üldplaneeringus on 5000 ruutmeetrit pindalanõudeks hajaasutuses. Anija vallal pole üldse pindalanäitajat vaid üksnes sätestatud 100 meetrit kaugusnõue üldaktis. Justnagu objekti paikkonnas Patikal kuid juba teises omavalitsuses ei ole hajaasustuses 2 hektari pindalanäitajat kruntidel vaid seatud kaugusenõue. Kiili üldplaneeringu eelnõus pole eraldi vaadatud vallaosasid ja pindalanäitaja osas ei saa tugineda piirkondlikule lähendile (see võimalik üksnes kaugusnõudega). Seetõttu on diskretsiooniruumi ja otstarbekas oleks isepärast objekti käsitada just üldplaneeringu menetluses. KOV ei ole toetanud juurdepääsu ehitamist riigimaanteele. Objekti kaasomanik Tõnu Kassarits on teostanud olulisi investeeringuid seoses tee ehitustöödega. Ehket seal oli üherajaline sõidukeid lõhkunud pinnastee. Kuid toodud 310 registertonni täitematerjali tõttu on tekkinud sõidukitel möödumisvõimalus ja tee kannab nüüd isegi veoautosid (vaja muidugi veel teha kulusid). Seejuures OÜ Kivinuka Kinnisvara ei suutnud 12 70 / 98 Kiili üldplaneering aastat saada ostjat ja tee seisunditaseme tõstmine võimaldas tal Ellamaa kinnistu müüa (kuigi ta ise vältis ehitustöödesse investeerimist). Ilmsesti oleks mõõdupärane juhulkui KOV poolt rahaliselt mitte subsideeritud ja ise tundaolevaid kulutusi kandnud isik saab elukinnisvara kasutusvõimalust. Objektil on võimalik kasutada olemasolevat taristut. Ehket olemas on Elektrilevi alajaam ja juurdepääs Tallinna magistraalile. Hoonestusala krundisisene paiknemine võimalik seada vastavalt KOV eelistusele. ESKIIS 1.Te kirjutasite ajalehes, et ootate elanike arvamusi 1.Nõustume Teiega, et arendussurve on vallas suur. 16.11.2020 kiri üldplaneeringu teemal. Pean tunnistama, et ma ei Otsime jätkuvalt tasakaalu arengu ja sotsiaalse Laurits, M. ole neid põhjalikke dokumente läbi lugenud, kirjutan infrastruktuuri rajamise vahel nii, et elanike rohkem emotsiooni ajel. elamistingimused ei kannataks. Kui ma veidi üle 10 aasta tagasi Kiili valda kolisin, siis oli vald, eriti kodutee, ilus roheline. Kurvastusega näen, et meeldivat rohelist ala jääb järjest vähemaks, kõikjale kerkivad majad. Ja mitte ainult eramajad, vaid ka korterelamud. Üldplaneeringust näen, et asi läheb selles osas veel halvemaks. Linnast Lähtseni sõites saab praktiliselt terve tee olema elurajoone täis. Ma saan aru, et rohkem elanikke tähendab ka rohkem teenuseid: pakiautomaate, söögikohti, paremaid teid, rohkem tänavavalgustust, Ɵhedamat bussigraafikut jne. Teisest küljest on meil kogu aeg liiga vähe lasteaiakohti, kool on ülerahvastatud, rahvamaja saali ei mahu huvitavamatel üritustel inimesed ära, linna vahet sõitmine muutub aeglasemaks. Ja üha vähem tunneme inimesi, kellega ühes kandis elame. Mulle puht emotsionaalselt hinnates meeldiks, kui arendustele tõmmataks pidurit. Meeldiks, kui Kiili ja Lähtse vahele jääks ilusad põllud, nagu on praegu, mitte ei tuleks elamuid. Meil on 5000 elanike piir turvaliselt ületatud, valla likvideerimise oht meid ei ähvarda. 71 / 98 Kiili üldplaneering Ja kes tahab sama palju teenuseid nagu linnas, võibki linnas elada. 2. Väärtuste kaardil on Kurna-Tuhala maantee 10… 2.Eemaldatud, kuna pole täna enam asjakohane. 11. kilomeetri vahele märgitud ilusa vaatega koht. Ma tõtt-öelda ei saa aru, miks just see põld ilusam on kui teised Kiili valla põllud. Kui see tähistus on kaardile jäänud vanast ajast, siis äkki tuleks see üle vaadata? ESKIIS 1.Arvamuse esitajale kuulub Vaela tee 16 1.Ka kehtivas ÜPs on see ala osaliselt elamu- ning 3.01.2021 kinnistu, katastritunnus 30401:001:2315. osaliselt haljasala. Looduslik maa-ala on eelkõige näidatud Loigu, O. Üldplaneeringu eelnõu kohaselt on kõnealuse selleks, et oleks tagatud puhverala tootmis- ning elamuala maaüksuse maakasutuse juhtotstarbeks määratud vahel. Antud asukohas ei ole mõistlik elamuid täiendavalt Vaela tee 16 omanik puhke ja looduslik maa-ala. Arvamuse esitaja leiab, juurde kavandada, kuna idasuunal tuleb vastu olulise et arvestades piirkonnas välja kujunenud faktilist mõjuga tootmisala ning läände jääb maantee, mille olukorda, ei ole nimetatud maaüksuse liiklusest tulenev negatiivne mõju on suur. Lisaks on maakasutuse juhtotstarbe määramine puhke ja pooleli läbirääkimised elamualade tootmismaaks looduliku maa-alana asjakohane. Vaela tee 16 muutmiseks. kinnistu piirneb kirdes ja idas tootmise maa-alaga ja Rohevõrgustiku oleme alale märkinud seetõttu, et selles põhjas ning läänes elamumaaga. Maaüksus ei ole piirkonnas säiliks hajaasustus ning vajalik puhverala rohevõrgustiku osa. Üldplaneeringu keskkonnamõju tootmisala vahel. strateegilise hindamise aruande eelnõu näeb ette maaüksusest ligikaudu poole kilomeetri kaugusel Olemasolev elamuala saab seal edasi eksisteerida, kuid põhjas asuva rohekoridori ulatuse vähendamist. elamute laiendamine siin asukohas pole võimalik. Üldplaneeringu eskiislahendus ega üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu ei näe ette kõnealusele eramaale mistahes loodudkaitselist- või puhkefunktsiooni. Kinnistul ei ole ühegi kaitselause liigi elukoht. Vaela tee 16 kinnistu on hoonestatud, selle asub arvamuse esitaja elukoht, üksikelamu koos kõrvalhoonetega, so. faktiliselt on maaüksus kasutuses elamumaana. ESKIIS 1.Esitame vastuväite Lähtse külas Lähtse farmi 1. Vald ei plaani algatada suures mahus planeeringuid 28.12.2020 kiri ja Tuuletoa kinnistute osas planeeritule. Nimelt uute elamuühikutega. Aastate jooksul on kehtestatud Madisson, V. on üldplaneeringu kohaselt enamus nimetatud märgatav hulk detailplaneeringuid, mille realiseerumisel kinnistute alast planeeritud koostatava halveneb sotsiaalse taristu olukord. Kiire arenguga on Lähtse farmi ja üldplaneeringu järgi maatulundusmaaks, välja hetkel probleemiks elanike vajadustele vastava sotsiaalse arvatud olemasolevad elamud. infrastruktuuri puudumine (vt arengukava). Kiili vald ei Tuuletoa kinnistute 72 / 98 Kiili üldplaneering omanik Samuti on kehtiva üldplaneeringu järgi nimeteatud suuda käia käsikäes hoogsa planeerimis- ning kinnistutel teine maakasutuse otstarve. Kehtiva Kiili arendustegevusega ning seetõttu on vaja kindlustada, et valla üldplaneeringu kohaselt on kinnistute ka arendajad annaksid oma osa sotsiaalse infrastruktuuri sihtotstarve enamuses elamumaa. taristu arendamisse. Seoses ülaltooduga soovib kinnistute omanik Vello Paraku ei kaasne kiire elanikkonna kasvuga samas Madissoon algatada detailplaneeringu menetluse proportsioonis maksutulu kasvu, millega saaks katta kõiki Lähtse farmi ja Tuuletoa kinnistute osas. vajadusi. Planeeringualale elama asuvad inimesed vajavad Samuti soovitakse muuta koostatavas kohaliku omavalitsuse teenuseid kohe, samas ei pruugi üldplaneeringu välja pakutud maakasutuse neilt laekuvad maksud võimaldada vajalikke teenuseid sihtotstarbeid vastavaks kehtivale välja arendada ka pikema aja jooksul. üldplaneeringule. Planeeringu algtamistaotluse oleme Kompenseerimismehhanismide olemasolu võib positiivselt valmis koheselt esitama peale antud vastuväitele Kiili mõjutada osa kohalike elanike tunnetatavat heaolu taset Valla poolse vastuse saamist. ning valmisolekut jääda piirkonda edasi elama. Sotsiaalse Palun lugeda antud kiri vastuväiteks Kiili Valla infrastruktuuri tasu kehtestamisega on võimalik tagada koostatavale üldplaneeringule Lähtse külas Lähtse arendamisele eelnevad olud ning seeläbi säilitada farmi ja Tuuletoa kinnistute osas planeeritule. arendustegevusele eelnev elukvaliteet. Kirjale lisame esmase visiooni kinnistu omanike soovidest ja väljavõtte kehtivast ning Eeltoodust tulenevalt oli vaja üle vaadata ka kehtiva ÜPga koostatavast Kiili Valla üldplaneeringust. Seega kavandatud elamute mahud ning neid koomale tõmmata. palume kaaluda võimalust koostatava üldplaneeringu muutmiseks vastavalt lisatud visioonjoonisele. ESKIIS 1. Paratamatult vallakodanikul tekib mõte, või 1.Oleme väärtuslike põllumajandusmaadega suures osas 2.01.2021 kiri arusaam, vaadates hetkest ehitustempot Kiili vallas arvestanud. Need paiknevad peamiselt sellistes valla Mälton, T. – et kuhu see kõik välja jõuab pikas tulevikus? Kas piirkondades, kus konfliktid arendatavate aladega “põlluarenduste” ja Kiili vahele võib tõmmata puuduvad. paralleeli? Loodan, et pigem mitte. Ruumiline planeerimine on kompleksne protsess, juba täna ei saa maaomanik ehitada ega kogukond kehtestada planeeringuid üksnes enda parema äranägemise järgi. Sellega seoses palun võtta väga tõsiselt väärtusliku põllumajandusmaa kaitset, kuna Kiili vald on üks suurima arendussurvega valdasid Eestis ja antud teema on siin planeeringus äärmiselt aktuaalne. ESKIIS 1. Palun arvata minule kuuluv kinnistu aadressiga 1.See olukord tuleb lahendada DPga, kuna tegu on 2.01.2021 kiri Miku tee 6a, Vaela küla, Kiili vald (katastritunnus tagantjärgi olukorra seadustamisega. Üldise printsiibina Mikomägi, I. 30401:001:0463, pindala 2,57 ha) tiheasustusala pole mõistlik selle juhtumi põhjal ÜP tingimustes hulgast välja. sest minu krundi suurus vastab muudatusi teha, kuna tegu on erandjuhuga, mis on 73 / 98 Kiili üldplaneering Kiili valla elanik hajaasustusalas paikneva krundi minimaalsele asukohapõhine. suurusele. Lisaks paikneb minu krunt tihe- ja Tiheasustusala piir on markeeritud üldise loogika ja hajaasustusala piiril. funktsionaalsuse alusel piirkonda, kus on mõistlik Alternatiivse ettepanekuna sõnastada rakendada tihedamat asustust või sellega seotud alasid. Ei üldplaneeringus erand, mis võimaldaks ole asjakohane TA ala mööda katastriüksusi ebaloogiliselt tiheasustusalal, kui krundi suurus on 2 ha või kulgema panna. suurem, lubada hoonete arvu kinnistul sarnaselt hajaasustusala ehitustingimustele (st üks põhihoone ja 4 abihoonet). Ettepanek on tingitud asjaolust, et tiheasustusala ehitustingimuste järgi (vt Skepast&Puhkim töö nr 2018-0018 „Kiili valla üldplaneering“ tabel 1) on tiheasustusalal lubatud hoonete arv sõltumata kinnistu suurusest 1+1 (st põhihoone+abihoone). Selliselt piiratud ehitustingimused lähevad vastuollu Kiili valla üldplaneeringu visiooni ja eesmärkidega, kuna ei võimalda meil säilitada kinnistul maalähedast puhast ja turvalist keskkonda ega soodusta ka mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamist. Kuna minu kinnistu asub Vaela külas tiheasustusalal, on mul lubatud põhihoonele lisaks rajada vaid üks abihoone. Meie perekond on sajandeid elanud Vaela külas ja jagab sama visiooni, mis on toodud välja Kiili valla üldplaneeringus – elada maalähedases ja turvalises keskkonnas. Kahjuks Kiili valla üldplaneeringuga määratud ehitustingimused Vaela küla tiheasustusalal seda aga välistavad. Lisaks eluhoonele asub minu krundil lubatud saunahoone ning sellega peaks minu krundil lubatud hoonete arv olema ammendatud. Kuna aga minu pere kasutuses on 2,57 ha suurune krunt, siis soovime elada Vaela külas jätkates esiisade traditsioonilist elukorda ja kasvatada oma toidulauale tulev toit peamiselt oma põllul. Selline elukorralduse juures on meil vaja lisaks elumajale ja saunale omada ka kuur-garaaži põllutööriistade hoidmiseks ja 74 / 98 Kiili üldplaneering hooldamiseks. Samuti vajame puukuuri, kuna meie talus on mitu küttekollet puuküttega ning oma küttepuud toome meie perekonnale kuuluvast metsast ning puidu küttepuuks töötleme ja hoiustame oma krundil. Tulevikus soovime ka rajada väikese lauda kanade jaoks ja võibolla ka keldri. Selline traditsiooniline ja sajandeid meie perekonna poolt Vaela külas toimunud elukorraldus aga on muudetud uuselamuarenduse pealetungiga illegaalseks kuna minule kuuluv kinnistu on arvatud tiheasustusala koosseisu ning kehtiva ja ka uue üldplaneeringu kohaselt määratud ehitustingimustega ei ole lubatud mul krundile ehitada rohkem kui üks põhihoone ja üks abihoone. Seega välistatakse Vaela külas väljakujunenud keskkonda st külatüüpi ja sellele omast hoonestuslaadi ja minnakse vastuollu: a) Kiili valla üldplaneeringus välja toodud visiooniga, mille järgi säilib maalähedane puhas ja turvaline elukeskkond; b) Kiili valla üldplaneeringu eesmärgiga tagada hästi läbi mõeldud ja erinevate sihtgruppide huvidega arvestav ruumimuster, soodustada mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamist, kuid säilitada olemasoleva keskkonna väärtused; Euroopa Komisjoni strateegiaga „Talust taldrikule“, mille on heaks kiitnud ka Eesti Vabariigi Valitsus. 2. Muuta maakasutuse juhtotstarvet Kiili vallas 2.Antud asukohas oleme need kinnistud jätnud valdavalt Vaela külas Uuelepiku kinnistul (katastritunnus hajaasustusse, kus nende juhtotstarvet pole ÜPga 30401:001:0399). Uuelepiku kinnistust ~1/5 määratud, seega saab seal hajaasutuse reeglitele (juhtotstarve: elamu maa-ala) osa määrata sarnaselt vastavalt ruumi kavandada, sh elamuid vm hooneid ülejäänud Uuelepiku kinnistuga ja lõuna pool asuvate planeerida. Täiendavalt tuleb arvestada rohevõrgustiku kõrval kinnistutega (katastritunnustega tingimmustega. 30401:001:2133, 30401:001:2116, Kuna maanteeäärne piirkond on rohevõrgustiku mõttes 30401:001:2120) puhke- ja looduslik maa-alaks. kõige kriitilisem, oleme sinna ette näinud loodusliku ja Maakasutuse juhtotstarbe ühtlustamine ja puhkeala otstarbe, et ala ei hoonestataks. Antud terviklikult muutmine puhke- ja looduslik maa- piirkonnas on maanteest tulenevad negatiivsed mõjud 75 / 98 Kiili üldplaneering alaks Uuelepiku kinnistul on põhjendatud ka liialt suured. Põllumajanduslik tegevus antud asukohas on asjaoluga, et Uuelepiku ja selle kõrval kinnistutel lubatud. Liivi, Lõhmuse ja Karja (katastritunnustega vastavalt 30401:001:2133, 30401:001:2116 ja 30401:001:2120) asub rohevõrgustiku ala ning sarnane maakasutuse juhtotstarve aitab vältida vastuolude tekkimist rohevõrgustiku alal kehtivate piirangutega. Samuti paikneb nimetatud Uuelepiku kinnistu osal väärtuslik põllumajandusmaa, kuhu uut hoonestus ei ole soovitav rajada ning seega hetkel märgitud elamu maa-ala juhtotstarve ei toeta väärtusliku põllumajandusmaa säilimist. Maakasutuse juhtotstarbe muutmine Uuelepiku kinnistul loob terviklikuma maakasutuse koos lõuna pool asuvate kinnistutega (katastritunnustega 30401:001:2133, 30401:001:2116, 30401:001:2120) ning toetab rohevõrgustiku toimimist. Rohevõrgustiku toimimiseks ette nähtud alade ja rohekoridoride laiendamine piirkonnas on väga tervitatav, sest käesolevas punktis nimetatud kinnistutel liiguvad igapäevaselt kitsed, rebased ja jänesed. On oluline, et metsloomade liikumistega antud piirkonnas arvestataks. Palun kaaluda ka võimalust koos ettepanekute punktis 1 nimetatud kinnistuga muuta hajaasustusalaks ka Uuelepiku, Liivi, Lõhmuse ja Karja kinnistud (katastritunnustega vastavalt 30401:001:0399, 30401:001:2133, 30401:001:2116 ja 30401:001:2120). Kuna nimetatud ala on väärtusliku põllumajandusmaa, mis valdavalt kattub ka rohevõrgustiku ettepanekuga, on põhjendatud ala muuta hajaasustusalaks. 3. Muuta tootmise maa-ala maakasutuse 3. Arvestame ja muudame elamumaaks. juhtotstarvet Vaela külas Miku detailplaneeringuga hõlmatud ala vahetus läheduses (peamiselt hõlmab Priidu kinnistut katastritunnusega 30401:001:0846). 76 / 98 Kiili üldplaneering Tootmise juhtotstarbega maa-ala asub Vaela külas kõrvuti Miku detailplaneeringualaga, millele on planeeritud kokku 4 korterelamud (kaheksa korteriga), neli viie korteriga ridaelamut ja lisaks üheksa eramut. Käesoleval hetkel on rajatud juba kaks korterelamut ja üks eramu. Miku detailplaneeringu realiseerumisel asub tootmise maa-ala ligikaudu 60 pere vahetus läheduses, luues väga tõenäoliselt konflikti läbi müra- ja õhureostuse. Sellise konfliktide ennetamine on üks üldplaneeringute koostamise põhieesmärke. Kui tootmise maa-alal lubada maakasutusele vastavat tegevust, siis see paratamatult tekitab konflikte kõrvalasuva elamualaga st on ette näha, et esineb oluline ruumiline mõju naaberaladele. Üldplaneeringus tuleb tootmise juhtotstarbega maa-alade määratlemisel arvestada tundlike alade (elamud, ühiskondlikud hooned, puhkealad jm) paiknemisega lähi naabruses. Nendega vahetult külgneval alal ei ole lubatud kavandada olulist ruumilist mõju põhjustavat tegevust. Olulist ruumilist mõju põhjustav äri- ja tootmismaa tuleb planeerida väljapoole tihedama või kompaktsema asustusega piirkondi ning tundlikest aladest piisavasse kaugusesse. Samuti asub vahetus läheduses rohevõrgustiku ala ning Vaela külas Priidu kinnistul on metsloomad igapäevased asukad. Vaela külla elamute vahetusse lähedusse uue tootmis maa-ala planeerimine ei ole kuidagi põhjendatud. Uus tootmis maa-ala on eraldiasuv, väike ja hetkel tegutsevaid tootmisüksusi ei ole. Kiili vallas on juba kaks suuremat tootmis juhtotstarbega maa ala – Kiili alevis Kurna tee piirkonnas ja Vaela külas Tallinna ringtee läheduses. Varasemalt Vaela külas tegutsenud AS-i Efekt toomisetevõte (keskkonnaluba nr L.ÕV/330087) asub nüüdseks Kiili alevis Tööstuse 28. 77 / 98 Kiili üldplaneering Kuna Vaela külla määratud tootmise juhtotstarbega maa-ala on suhteliselt väike, siis on ka vähem võimalusi selle tundliku ala eraldamiseks ja kõrval asuva elamuala müra- ja tolmureostuse vms eest kaitseks loodava piisava laiusega haljasriba või häiringu leviku takistava piirde rajamiseks. Samuti paikneb osa Priidu kinnistul paiknevast tootmise juhtotstarbega maa-alast veekogu piiranguvööndis ja seetõttu peaks näiteks põllumajanduslike tootmishoonete ja rajatisete paigutamist alale vältima. Samuti ei tohiks alal paikneda põllumajanduseettevõte, kellel on kohustus omada õhusaasteluba, sest maa-ala pole võimalik sellisel juhul sihtotstarbeliselt kasutada, kuna elamud on lähemal kui 300 m. Arvestades kõiki piiranguid, mida antud tootmise juhtotstarbega maa-alal peaks rakendama, ala väiksust ja eraldatust teistest Kiili valla tootmisaladest ning asjaolu, et hetkel veel puudub reaalne tootmise juhtotstarbeline maakasutust, siis tuleks Vaele külas Priidu kinnistu piirkonnas tootmise maa-ala juhtotstarvet muuta. ESKIIS 1. Tammetalu tänav T6 kinnistu - 1.Arvestame 3.01.2021 kiri Kiili valla üldplaneeringu joonisel 1 ja joonisel 3 Roosileht, M. on märgitud kohaliku tähtsusega teed. Kohaliku tähtsusega teede hulka on nimetatud Kiili valla elanik ning joonistel märgitud ka Tammetalu tänav T6 Kiili vallas asuvate kinnistul asuv tee. kinnistute omanik Tammetalu tänav T6 kinnistu (30404:001:0112), kuulub minu Mati Roosilehe omandisse, nii nagu ka nimetatud kinnistuga piirnevad Tammetalu tn 3, Tammetalu tn 5 ja Ööbiku tn 2 kinnistud. Seega puudub igasugune vajadus ja õiguslik alus märkida nimetatud Tammetalu tänav T6 kinnistul asuvat teed kohaliku tähtsusega 78 / 98 Kiili üldplaneering teeks. Tegemist on erateega, mis teenindab juurdepääsuna ainult paari kinnistut, mis samuti kuuluvad minu omandisse. Eeltoodust tulenevalt teatan, et ei ole nõus asjaoluga, et Tammetalu tänav T6 kinnistul olev tee on üldplaneeringu joonistel märgitud kui kohaliku tähtsusega tee. Palun selles osas üldplaneeringu jooniseid muuta ning mitte märkida Tammetalu tänav T6 kinnistul asuvat teed kohaliku tähtsusega teeks, kuivõrd tegemist on erateega. Täiendavalt soovin siinkohal veel välja tuua, et nimetatud eratee ei täida ka avaliku kasutusega eratee kriteeriume, mis on märgitud üldplaneeringu punktis 5.1.3. Seega läheks joonised ja seletuskiri omavahel vastuollu, kui märkida üldplaneeringus Tammetalu tänav T6 kinnistul olev tee kohaliku tähtsusega teeks. 2. Tehnilise taristuga seotud tingimuste 2.Sundvalduse teema, lahendatakse ÜP-st eraldiseisvalt. täpsustamine - Üldplaneeringu seletuskirjas on tehnilise taristu kohta antud järgmine selgitus: Üldplaneeringus on tehnilise taristu lahendused antud põhimõttelisena ning need täpsustuvad detailplaneeringu või ehitusprojekti staadiumis. Detailplaneeringukohaste teede, tänavate, tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise kohustuse võimalik üleandmine lepitakse igakordselt kokku detailplaneeringu elluviimisest huvitatud isiku ja valla vahel enne planeeringu algatamist või planeeringu koostamise vältel, vastava vajaduse ilmnemisel. Võttes aluseks nimetatud selgituse palun täpsustada: Mida on konkreetselt mõeldud selle selgituse all, et üldplaneeringus on tehnilise taristu lahendused antud põhimõttelisena ning need täpsustuvad 79 / 98 Kiili üldplaneering detailplaneeringu või ehitusprojekti staadiumis? Kas nimetatud lauset võib mõista nii, et üldplaneeringuga ära näidatud teede ja muude taristute asukohad võivad ajas muutuda, kui seda näeb ette uus kehtestatud detailplaneering või ehitusprojekt ? Konkreetsemaks minnes toon näite, et Kiili Vallavalitsuse 13.12.2011 korraldusega nr 609 on algatatud Luige aleviku Ööbiku tn 2, 4, Tammetalu tn 3 ja 5 kinnistu ning piirneva liiklusmaa detailplaneeringu koostamine ning nimetatud menetlus on hetkel pooleli. Detailplaneeringust huvitatud isikuna, soovin detailplaneeringu lahendust, kus osaliselt Kuura tänav T2 asuva sundvaldusega koormatud eratee üks haru kaotatakse ning kahe teeharu vahele jääv maatükk liidetakse Tammetalu tn 5 kinnistuga. Võttes aluseks üldplaneeringu seletuskirjas toodud selgituse on pärast uue üldplaneeringu kehtestamist võimalik põhimõtteliselt kehtestada Ööbiku tn 2, 4, Tammetalu tn 3 ja 5 kinnistu ning piirneva liiklusmaa detailplaneering kujul, mis võimaldab detailplaneeringust huvitatud isikul liita Tammetalu tn 5 kinnistuga soovitatud maatüki ning selline lahendus ei oleks uue üldplaneeringuga vastuolus. Nimetatud asjaolu on muuhulgas kinnitanud mulle ka Kiili Vallavalitsus kirjalikult haldusasjas nr 3-20-1280 esitatud 07.07.2020 dokumendis märkides, et vald on Kuura tänav T2 kinnistu suhtes kooskõlas KAHOS sätestatuga valinud maaomaniku jaoks vähem koormava viisi ja sundvõõrandamise asemel valinud maaomanikku vähem koormava sundvalduse vormi, mis omakorda tähendab seda, et kui tulevikus avalik huvi sundvaldusega kaetud kinnisasja osa suhtes kaob (näiteks kehtestatakse uus detailplaneering, mis muudab kehtiva detailplaneeringuga ette nähtud situatsiooni), siis sundvaldus kustutatakse ja piiratud asjaõigused seatakse kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga. Seega kui avalik huvi tehnilise taristu koormamiseks 80 / 98 Kiili üldplaneering sundvaldusega kaob, siis on uue üldplaneeringu kohaselt võimalik kustutada ka sundvaldus, sest üldplaneeringu kohaselt on tehnilise taristu lahendused antud põhimõttelisena ning need täpsustuvad detailplaneeringu või ehitusprojekti staadiumis. Selguse huvides ning selleks, et tulevikus ära hoida tarbetuid vaidlusi, teen ettepaneku üldplaneeringu seletuskirjas eeltoodud põhimõte rohkem lahti kirjutada ja tuua ka illustreerivaid näiteid nagu sageli tehakse seaduste seletuskirjades. Täpsustada ja kirjutada selgemalt lahti, et kuidas toimitakse siis, kui eratee on määratud avalikuks kasutamiseks kuid 3. Avaliku kasutusega eratee - 3. See ei ole ÜP teema ning iga konkreetsel juhtumil Üldplaneeringu seletuskirja punktis 5.1.3. on toodud arvestatakse kehtiva seadusandlusega. põhimõtted eratee avaliku kasutusega teeks määramisel. Nimetatud punktis on märgitud, et eratee avalikult kasutatavaks määramine toimub õigusaktides sätestatud korras. Üldjuhul sõlmitakse valla ja kinnistuomaniku vahel kokkuleppe, seades kinnistule servituut või sundvaldus. Erandolukorras rakendatakse sundvõõrandamist. Siinkohal teen ettepaneku täiendada üldplaneeringu seletuskirja klausliga, et eratee avalikuks kasutatavaks määramisel tuleb arvestada ka eratee omaniku huve ning lähtuda põhimõttest, et Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Lisaks on üldplaneeringu seletuskirja punktis 5.1.3. ära toodud põhimõtted eratee avalikuks kasutamiseks määramisel. Ühe nimetatud põhimõttena on märgitud, et eratee 81 / 98 Kiili üldplaneering avalikuks kasutamiseks määramist õigustab asjaolu, kui terviktee teenindab kümmet või enamat aastaringselt kasutuses olevat hoonestusega maaüksust. Palun selgitada, mida tähendab antud juhul termin „teenindab“? Kas teenindab all mõistetakse juurdepääsu tagamist avalikult kasutatavale teele või on selle all silmas peetud ka muid asjaolusid (nt parkimine, õigust hoida oma prügikasti nimetatud transpordimaal jms). Lisaks palun lahti selgitada, mitut teenindavat tervikteed on üks hoonestusega maaüksus avaliku huvi mõistes õigustatud omama? Kui hoonestusega maaüksusele on juba eelnevalt tagatud muust asukohast juurdepääs avalikult kasutatavale teele, kas siis on õiguspärane seda sama maaüksust veelkord kasutada ettekäändena mingi teise eratee koormamiseks sundvaldusega? ESKIIS Soovin anda oma sisendi mõju hindamisele. 1.Võtame teadmiseks, liikluspiirangud ja ohutust ÜPga 18.11.2020 e-kiri Nimelt asub meie kodu Kiili alevikus Nabala tee otseselt lahendada ei saa. Roossaar, K. ääres. See ala on kujunenud Kiili keskuseks, kuhu on koondunud ka erinevad strateegilise tähtsusega Kiili aleviku elanik ametiasutused ja teenuste pakkujad. Samuti on Nabala tee peamagistraal nii Kiilis asuvate majade (sh korterelamute) elanikele, Lähtse, Rätsepa ja sealt edasi külade elanikele. Lisaks tekitavad väga suurt liiklusvoolu Kiili Gümnaasiumi ja lasteaia juurdepääsu vajavad sõidukid. Selgelt on eristatavad tipptunnid (hommik, lõuna ja õhtu). Ehk, et siit meie pere 2 teemat: 1.Suur liikluskoormus Kiili keskuses, mis vähendab liiklusohutust (olemasolevad ülekäigurajad ei ole piisavad Nabala tee ületamiseks, tegelik kiirus tihti antud teel ei vasta kehtestatule (40 km/h)); 2.Üha suurenev liiklusmüra Nabala tee äärsetele 2.Võtame teadmiseks kuid nimetatud teemasid ÜPga täna elanikele. 82 / 98 Kiili üldplaneering Kutsun üles mõtlema erinevatele lahendustele, mis otseselt lahendada ei saa. võiksid antud olukorras elukeskkonda aidata säilitada, et kõikidel oleks tore ja ohutu ning ei kaoks ära nö just Kiilile iseloomulikud väärtused nagu turvalisus ja ohutus. Kõne alla võiksid tulla liikluse keskusest ümbersuunamine koolini ja lasteaiani jõudmiseks ning Kiilist Nabala poole asuvatesse küladesse jõudmiseks; müratõkked (saan selgelt aru, et see keskuses mõjub kuidagi veidralt, aga samas tooks kindlasti palju leevendust elanikele, kes on nüüd justnagu sundolukorras, sest liikluskoormus on just viimastel aastatel oluliselt suurenenud, kuid on olemas ju esteetiliselt kenasid variante); foorid/ringteed kiiruse vähendamiseks; vm tänapäevaseid lahendusi. ESKIIS Uue üldplaneeringu eskiisiga tutvudes tekkisid 1.Juhtotstarve on piirkonnas määratud elamumaaks, kuid 16.12.2020 kiri alljärgnevad küsimused: kuna piirkonnas on kriitilise tähtsusega rohevõrgustiku Siimon, I. 1) Miks soovite määrata Uue-Aasa ja koridori säilitamine, siis ei ole võimalik siin hooneid kõrvalkinnistute juhtotstarbeks “Puhke ja looduslik tihedalt kavandada, vaid arvestada tuleb, et maa-ala”? rohevõrgustiku sidusus ning toimimine säiliks. • Nendel kinnistutel ei ole ühtegi looduslikku Kehtivas üldplaneeringus paikneb Aasa ja Uue-Aasa vaatamisväärsust ega olemasolevat puhkeala. katastriüksustel rohevõrgustiku koridorid. Rohevõrgustiku • Kehtivas ÜP-s märgitud juhtotstarbe järgi on eesmärgiks on tagada loomade-lindude vaba liikumine maaomanikel võimalus ja ootus oma maale ehitada. erinevate piirkondade vahel, loodusliku mitmekesisuse ja Juba praegu on paar eramut olemas ja ka teile erinevate ökosüsteemide toimimine. Näiteks on sellel alal teadaolevalt plaanime 2 eramu ehitust Uue-Aasa pidevalt näha metskitsede, jäneste ja rebaste liikumist, kinnistule. Uue juhtotstarbega ei oleks elamu kevadel ja sügisel aga suuri lindude parvi. ehitamine enam tulevikus üldse võimalik. Rohekoridorides ja rohevõrgustiku tuumaladel ei pea • Kuna kinnistud on ka Kiili alevile väga lähedal ning tingimata olema, elama, kasvama kaitsealuseid liike või seetõttu määratletud tiheasustusalana, siis vaatamisväärsusi. Rohevõrgustiku alale saab ehitada uut seletuskirja kohaselt “TINGIMUSED elamut vaid juhul, kui on tagatud rohevõrgustiku TIHEASUSTUSALAL: Asustuse suunamine peab toimimine. Tänase katastrijärgse sihtotstarbekohast lähtuma eelkõige tihendamise printsiibist, millega kasutamist rohevõrgustik ei takista. eelistatakse tühjana seisvate ning alakasutatud maa- alade ja hoonete taaskasutusele võtmist.” Seega Uue üldplaneeringuga ei planeerita rohevõrgustiku alade oleks loogiline lubada ka meie kinnistutele elamute vähendamist, sest Kiili vallas on uute elamute ehitamiseks ehitamist, eriti arvestades et siin kehtivad juba planeeritud juba piisavalt suured alad. rohevõrgustikus ehitamise piirangud, mis tagab 83 / 98 Kiili üldplaneering loodusliku ala eramute vahel. Rohevõrgustiku kavandamise täpsemad asjaolud on välja • See maa kaotaks Puhke- ja loodusliku maa-ala toodud KSHs ning rohevõrgustiku analüüsis. juhtotstarbe puhul maaomaniku jaoks täielikult oma väärtuse. Kuidas plaanite kompenseerida eraomandi väärtuse kahjustamist? Meie hinnangul on nii suure puhkeala loomine erakinnistute üleselt ebamõistlik. Arvestades asukoha sobivust eramute ehitamiseks ja ka kehtivaid rohevõrgustiku tingimusi võiks kinnistu juhtotstarve jääb endiseks või muutuda elamu maa-alaks nagu teised kinnistud samas piirkonnas. Kui puhke otstarbega maa-ala peaks selles piirkonnas paiknema, siis oluliselt väiksemana ja mitte katma erakinnistuid sajaprotsendiliselt - samuti oleks kohane kompensatsioon maaomanikule ka väiksema kinnistuosa alaväärtustamise korral. 2) Kuidas põhjendate rohevõrgustiku laiendamist kogu Uue-Aasa ja naaberkinnistute üleselt senise kehtiva rohevõrgustiku koridori asemele? Seletuskirja järgi on rohevõrgustikus tugialad ja rohekoridorid. Meie kinnistuga samal põllualal on olemasolevad talud ja eramud, planeeritakse veel vähemalt 2 eramut, detailplaneering on koostamisel tootmishoonele Kurna-Tuhala tee äärde ja detailplaneering on kehtestatud suurele alale alevikupoolses ääres elamute ehitamiseks (Tormi, Pilve jt kinnistud) – seega miks nii suure inimtegevuse vahele ei piisa rohekoridorist? Meie hinnangul võiks rohevõrgustiku koridor jääda olemasolevatesse piiridesse. ESKIIS Ettepanekute eesmärgiks on pöörata elamuarenduse 1. Kaalume Teie ettepanekut. Samas on iga planeering 11.12.2020 kiri planeeringutes rohkem rõhku kvaliteedile mitte eriilmeline ning tuleb tõsiselt kaaluda kuidas teatud Vihandi, A. kvantiteedile. Ettepanek panustada piirkondades planeerida. Lisaks peab puude istutamine keskkonnasõbralikku planeerimisse ning hubase olema kooskõlas hilisema suutlikkusega haljastust Lähtse küla elanik elukeskonna loomisse. Rohkem rohelust ja hubasust hooldada, sh ohutuse tagamine. Kiili valda. 1. Kiili alevist väljaspoole jäävate 84 / 98 Kiili üldplaneering arenduspiirkondade planeerimisel võiks hoonestusalasid grupeerida selliselt, et tekiksid 10- 15 elamuga piirkonnad mis on omavahel eraldatud 30m -50m kõrghaljastusaladega. 2. Kõikide uute arenduste ehitusel võiks sõidutee 2. Vastus esimeses punktis. äärtesse rajada kõrghaljastuse 2,5-3m (see peaks olema arendajale kohustuslik enne hoonete ehituslubade väljastamist). 3. Asulaväliste arenduste tänavavalgustuse võiks 3. Valgustus rajatakse tiheasustusalal ning asulavälistel rajada max 3m kõrguste valgustite põhjal, et teedel vastavalt kehtivatele normidele, mis täna juba vähendada valgusreostust. arvestavad valgusreostuse vähendamisega. 4. Ettepanek Nabala kergliiklustee osas. Lähtuda 4.Kurna-Tuhala maantee ääres on kergliiklustee ette olemasolevast projekti st ja rajada kergliiklustee nähtud. Lõpuni minevad ühendused Rae vallani on hetkel Kurna-Tuhala (11115) maantee äärest. Suures problemaatilised, kuna need teed jäävad Rae valla plaanis oleks Kiili vald vaja ühendada kergliiklustee territooriumile ning nende elluviimine eeldab omavahelisi kaudu ka Rae vallaga. Kuna palju huviringe, kus ka kokkuleppeid. meie valla lapsed käivad, toimetavad Jüris siis oleks Tänaste teadmiste põhjal ei ole Rae vallani kulgevad kevad, suvi, sügis hooajal võimalik mööda ühendused realistlikud. kergliiklusteed lastel sinna ise turvaliselt liigelda. Rae vald on kergliiklustee juba Pati ka sillani rajanud. Hetkel puudub Kiili ja Jüri vaheliseks liikumiseks isegi bussiühendus. Lisaks on palju tervisesportlaseid kes liikleksid hea meelega pikal ja turvalisel kergliiklusteel ning suuremat pilti vaadates võiks moodustuda tulevikus Lähtse – Nabala – Paekna – Lähtse kergliiklustee ring. ESKIIS 1. esitame vastuväite Kiili alevis Väike-Loovälja, 1.Uue ÜPga soovib vald seniseid ülekavandatud 20.11.2020 Suur-Loovälja, Uue-Loovälja ja Loovälja kinnistute arengualasid oluliselt koomale tõmmata, kuna suure Unt, M. osas planeeritule. Nimelt on üldplaneeringu arendushulga tõttu ei ole võimalik kõigile lisanduvatele kohaselt enamus nimetatud kinnistute alast elanikele vajalikke sotsiaalset infrastruktuuri aga ka eluks Väike-Loovälja, Suur- planeeritud koostatava üldplaneeringu järgi vajalikke muid teenuseid tagada. Loovälja, Uue-Loovälja ja rohekoridoriks, kuid valla planeeringu üleses Harju Antud ala on mõistlik jätta hajaasustusse, seal paikneb Loovälja kinnistute omanik maakonnaplaneeringus on rohealal piirid väärtuslik põllumajandusmaad, mistõttu on seal tunduvalt kitsamad. otstarbekas põllumajanduslikku tegevust ka edaspidi läbi Samuti on kehtiva üldplaneeringu järgi nimetatud 85 / 98 Kiili üldplaneering kinnistutel teine maakasutuse otstarve. viia. Kehtiva Kiili valla üldplaneeringu kohaselt on Rohevõrgustik on alale kavandatud selleks, et tagada kinnistutel kortermajade ja bürohoonete ala, vajalikud ökosüsteemiteenused ning tasakaalustada parkmetsa ala, väikeelamumaa ja avaliku hoonestatud alade mõjusid loodusele ja inimestele. kasutusega maa ning samuti rohekoridori ala. Nimetatud kinnistud kuuluvad ka Loovälja I, Loovälja II, Loovälja IV ja Looheina kinnistute detailplaneeringu alasse. Detailplaneeringu menetlus on valla poolt lõpetatud dokumendiga KORRALDUS Kiili 2. oktoober 2018 nr 332. Kahjuks ei ole nimetatud korraldus jõudnud kinnistute omanikuni. Samuti ei ole temani jõudnud varasemad kirjad. Seega ei ole vallal kinnistust, et maade omanik on tehtud ettepanekud heaks kiitnud. Seoses ülaltooduga soovib kinnistute omanik Monica Unt agatada detailplaneeringu menetluse Kiili alevis Väike-Loovälja, Suur-Loovälja, Uue- Loovälja ja Loovälja kinnistute osas. Samuti soovitakse muuta koostatavas üldplaneeringu välja pakutud maakasutuse sihtotstarbeid. Planeeringu algatamistaotluse oleme valmis koheselt esitama peale antud vastuväitele Kiili Valla poolse vastuse saamist. Palun lugeda antud kiri vastuväiteks Kiili Valla koostatavale üldplaneeringule Väike- Loovälja, Suur-Loovälja, Uue-Loovälja ja Loovälja kinnistute osas. Kirjale lisame esmase visiooni kinnistu omanike soovidest ja väljavõtte kehtivast ning koostatavast Kiili Valla üldplaneeringust. Seega palume kaaluda võimalust koostatava üldplaneeringu muutmiseks vastavalt lisatud visioonjoonisele. 17.09.2021 Käesolevaga teen koostamisel olevasse Kiili ÜP-s ei ole me juhtotstarbega lubatud objekte nii rangelt üldplaneeringusse esitise. Elamumaa reglementeerinud, liiga täpne kirjeldus võib edaspidi OÜ ScanBalt Trucks kõrvalotstarbena võiks võimaldada väiketootmisena planeeringu ja projekteerimistingimuste menetlemisel põllumajandushooneid. Lausaliselt esineb selliseid muutuda koormavaks. Peame jätma võimaluse iga kord põllumajandushooneid millel ei ole olulist mõju kaaluda ehitise, sh funktsiooni sobivust soovitud naaberkatastriüksustele. Ühtlasi esineb sellist asukohta. põllumajanduskinnisvara mida välisvaatelt on 86 / 98 Kiili üldplaneering võimatu eristada elukinnisvarast. Näit manuses Täna on juhtotstarve suhteliselt paindlikult määratud ja toodud Jõgevale ehitatud freespalk meekäitlushoonel vajadusel saab meekäitlushoone väga erinevate ei ole arhitektuuriliselt diferentsi elamuga. maakasutuste alale soovi korral kavandada. Oluline on see Ühtlasi osundan lisaasjaoluna et mesindus pole kuidas see ümbritsevate alade ja kasutusega sobitub – finantsiliselt nii tasuv et võimaldaks osta tootmismaa seda hinnatakse asukohapõhiselt iga kord kinnistut. Tegemist ei ole üksnes pealinnaregiooni kaalutlusotsusena. hinnataseme teemaga. Eestis ei esine sellist käibepraktikat et mesinduseks ostetaks eraldiseisvalt kinnistut. Üldteadaolevalt antud hooajalist majandustegevust teostatakse kinnistutel kõrvalotstarbena. Ilmsesti võiks hoopis olla arhitektuuriliseks kontrapunktiks situatsioon kus tehnopargis mesila on tööstuskinnisvara ja laokompleksi piirinaaber. Isegi kui põllumajandushoone tekitab häiringut siis on võimalik seda eemaldada suurkrundiga ja asukohavalikuga. Arusaamatuks jääb kuidas 3,36 hektarit pindalanäitajaga Ellamaa kinnistule mis külgneb RMK metsamassiiviga ei saa ehitada meekäitlushoonet. Mitteproportsionaalne omandiõiguse riive on juhulkui 25,03 hektarit pindalanäitajaga Kopli kinnistule ei saaks ehitada põllumajandushoonet. Jõgevale ehitatud meekäitlushoonel on kaks korrust mis on arhitektuuriliselt optimaalne ruumiprogramm. Niisamuti võiks vajadusel Kiili Vallavalitsus diskretsiooniotsusena võimaldada kahe korruse ehitamist ressursisäästlikku ja kasutusväärtusega ehitusprojektina. 3.11.2021 Koostamisel olevas ei ole väljatoodud mis on ÜP-s ei ole me juhtotstarbega lubatud objekte nii rangelt metsamajandushoone. Keskkonnaministeeriumi paika pannud, liiga täpne kirjeldus võib edaspidi Tegova, P. taotlusel näit Kohila koostatavas üldplaneeringus planeeringu ja projekteerimistingimuste menetlemisel sätestati õigusselguse tagamiseks muutuda koormavaks. Peame jätma võimaluse iga kord metsamajandushoonete alaliigid. kaaluda ehitise, sh funktsiooni sobivust soovitud Hetkeolukorras jääb arusaamatuks kas asukohta. puukoolipidamine on väiketootmishoone koos Täna on juhtotstarve suhteliselt paindlikult määratud ja kaubandustegevusega mida saab teostada ärimaal vajadusel saab puukooli väga erinevate maakasutuste või tegemist imperatiivselt tootmiskinnisvaraga. alale soovi korral kavandada. Oluline on see kuidas see Vähetähtis pole lisaasjaolu et 87 / 98 Kiili üldplaneering puukoolipidamisest ei teki tüüpset väiketootmist ümbritsevate alade ja kasutusega sobitub. ületavat häiringut. Tahtsin uurida ega õigusselguseks ei ole võimalik justnagu Kohila üldplaneeringus sätestada mis on metsamajandushoone. Ühtlasi üleküsin millisele maaliigile üldplaneering võimaldab EHR otstarve nr. 12439 garaazihoonet ehitada. 19.10.2021 Oleme tutvunud meile edastatud lingi all olevate Kiili Kiili vallas on vahepealse aja jooksul, so eelmise valla koostatava üldplaneeringu (algatatud Kiili üldplaneeringu kehtestamisest kuni tänaseni väga palju AMTeam OÜ vallavolikogu 19.04.2018 otsusega nr 10) erinevaid detailplaneeringuid koostatud ning nende materjalidega. planeeringute realiseerumisega seoses on valla jaoks esile Oleme Põldmäe tee 1 kinnistu (kt 30401:002:0304) kerkinud mitmed teemad, millega täna on vaja tõsisemalt omanikud. Nimetatud kinnistu on osa aastal 2006 tegeleda. kehtestatud Põldmäe kinnistu detailplaneeringu Senine praktika näitab, et koostatud detailplaneeringute järgselt moodustatud maaüksusest. hulk on olnud liialt suur ning kõigi nende realiseerumisel Kogu Põldmäe DP ala on jagatud 16-ks krundiks. ei suuda omavalitsus tagada vajalikke teenuseid ning kohustusi, näiteks piisaval hulgal kodulähedasi lasteaia- ja Oleme huvitatud DP ellu viimiseks minema edasi kooli kohti, puhkealasid, vajalikul tasemel teehooldust, hoonestuse paigutusega. mitmekesiseid liikumisvõimalusi erinevatele elanike Kiili valla Üldplaneeringu kohaselt on antud ala gruppidele, piisaval hulgal kvaliteetset joogivett, märgistatud hajaasustusalaks. Põldmäe DP ala sademevee- ja kanalisatsiooni ärajuhtimist jm teemasid, moodustab tihedama elamiskoha. mis ülerahvastatusega kaasneb. Sellest tulenevalt, on uue üldplaneeringu koostamisel vaadatud üle lähi- ja pikema Kiili ÜP maakasutuse areng valla lõunapoolses aja arengud Kiili vallas ning leitud, et tihedama suunas elamiskohtade suhtes arengusuunda ei näe, asustusega alad peavad jääma ühte kindlasse piirkonda mis meie arvamusel hakkab tekitama huvide konflikti (üldplaneeringus määratud tiheasustusalad) ning üksikuid seoses Tallinna lähedusse potentsiaalse elamispaiga uusi omaette asetsevaid elamualasid ei ole mõistlik ette leidmisel. näha, kuna nende puhul ei ole võimalik tagada Kuid olles tutvunud ka kohapeal Kiili vallas Põldmäe jätkusuutlikku asustuse arengut. DP ala läheduses oleva Paekna küla hoonestusega, Täna koostatava üldplaneeringu raames on valla oleme seisukohal, et Tõdva – Nabala tee äärde võiks visioonina ette nähtud: tekkida Põldmäel väike asula ehk tiheasustusala. Siin on sirge teelõik, DP raames on moodustatud teelt  soodustada mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna mahasõit ja kruntide vaheline sisetee maaüksus. kujundamist, kuid säilitada ja kaitsta olemasoleva keskkonna väärtuseid; Kuna ÜP maht on üsna suur, ei ole me sellega põhjalikumalt tutvuda jõudnud.  Varustada tiheasustusalad vajalike tehnovõrkude, Hetkel tegeleme ÜP materjalide tutvumisega. teenuste ning kõrgetasemeliste ruumilahendustega; Oleme aga huvitatud Kiili valla ÜP koostamisele  Ühendada tihedamalt asustatud piirkonnad kaasa aitamisest. 88 / 98 Kiili üldplaneering Soovime olla kaasatud Kiili valla üldplaneeringu ühistranspordi, kergliikluse kaudu ning tagada menetlusse. avaliku huviga objektidele avalikud juurdepääsud;  Tihendada olemasolevaid valla keskuseid ning vältida asustuse ja ehitatud keskkonna laialivalgumist kui see ei ole ruumiliselt põhjendatud;  Püüelda ruumilise terviknägemuse suunas, mis hõlmab erinevaid tasandeid, valdkondi ning loob ühtse seostatud arengutee. Samuti on üldplaneeringu lähtekohaks maakonnaplaneering ning sealt tulenevad asustuse arengusuunad, näiteks järgnevad põhimõtted ruumilise arengu suunamisel:  Säilitatakse erinevad ruumiväärtused linnalise ruumistruktuuriga asulates ja maapiirkondades, vältides valglinnastumise täiendavat levikut.  Asustuse arengu kavandamisel ning keskuste määratlemisel lähtutakse eeskätt olemasolevatest ruumistruktuuridest ning liikumisvõimalustest (teedevõrk, raudteed), käsitledes rööbastranspordi sh kergrööbastranspordi arendamist eelistatud liikumis- ja ligipääsuvõimalusena, sh maakonna siseselt.  Uute arendusalade kavandamine, kui see osutub vajalikuks, saab toimuda hästi juurdepääsetavates asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ning tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka vajalikud kommunikatsiooni- ja taristulahendused. Üldplaneering lähtub ka planeerimisseaduses toodud põhimõtetest:  Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukonna väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. 89 / 98 Kiili üldplaneering  Asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid.  Planeerimisel tuleb võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi. Neid asjaolusid arvesse võttes, ei haaku Põldmäe kinnistu detailplaneering tänases olukorras valla arengusuundadega, mistõttu on vald otsustanud seda detailplaneeringut üldplaneeringu raames mitte kajastada. Samuti ei lähe see kokku Harju maakonnaplaneeringu asustuse suunamise tingimuste ega PlanS põhimõtetega. Kiili vallas ettenähtud asustuse tihendamine ning arendamine on ette nähtud tiheasustusaladel, mis on määratud kindlatesse piiridesse Kiili alevis, Luige ja Kangru alevikes, Sausti, Vaela, Mõisaküla, Lähtse, Nabala ja Paekna küla piirkondadesse. Põldmäe kinnistu detailplaneeringu piirkond jääb neist tiheasustusaladest märkimisväärselt kaugele ning seda asustusala ei ole võimalik jätkusuutlikke põhimõtteid arvestades ülejäänud tiheasustusaladega siduda. JÄRELEVALVE Rahandusministeerium ESKIIS 1.Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule 1.1.Täpsustatud. 02.02.2021 1.1 Seletuskirja ptk 5.2.9 on lk 41 toodud, et nr 14-11/7670- energiatootmise keskkonnamõjude vähendamise eesmärk tuleneb üleriigilisest planeeringust. 2 Juhime tähelepanu, et planeerimisseaduse (PlanS) § 13 lõikest 5 on üleriigiline planeering maakonnaplaneeringu koostamise aluseks ning § 55 lõikest 2 on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise aluseks. Märgime, et tulenevalt eeltoodust on üldplaneeringus kohane lähtuda Harju maakonnaplaneeringus püstitatud eesmärkidest. 1.2. Seletuskirja ptk 6.7 toob välja koostatava 1.2.Tingimuste osas on ptk-i alguses märge: üldplaneeringu seosed maakonnaplaneeringuga ja Maakonnaplaneeringuga seatud üldiseid tingimusi on valla 90 / 98 Kiili üldplaneering selle, mis osas maakonnaplaneeringut kontekstis üksikasjalikumalt käsitletud ning kohalikele täpsustatakse. Teeme ettepaneku antud peatükki vajadustele vastavaks viidud. täiendada selgitusega, kuidas täpsustatakse See kehtib kõikide MP tingimuste kohta hoolimata rohelise võrgustiku tingimusi. Samuti teeme valdkonnast. Ei pea otstarbekaks ÜPs täpsemalt välja tuua ettepaneku antud peatükis välja tuua milliste asulate kuidas tingimusi on täpsustatud, sest seda infot ei ole ÜP tiheasustuse piire on muudetud võrreldes rakendamise jaoks vaja ning see koormaks liialt ÜP maakonnaplaneeringu linnalise asustusega aladega. mahtu, kus on eelkõige vaja keskenduda tingimustele, mitte niivõrd sellele kust tingimused tulid ja kuidas neid ÜP raames täpsustati. See on tööprotsessi info, mille kajastamine ÜP materjalide hulgas ei ole põhjendatud, sest me ei näe selle kasutusvajadust. Kuna maakonnaplaneeringu linnalise asustusega alad ja üldplaneeringu tiheasustusalad on erineva metoodika alusel määratud ja neil on erinev rakendamise põhimõte, siis ei näe vajadust neid piire omavahel täpsemalt analüüsida. Saame Teile vajalikud tiheasustuala kihid järelevalve käigus edastada, kui soovite enda jaoks seda võrdlust teostada. Kiili valla tiheasustusalad on määratud õigusaktide kohaste tingimuste rakendamiseks ning sellest lähtuvalt on need ka määratud. 1.3. Seletuskirja ptk 4.10 on lk 29 seatud 1.3.Täpsustame tingimust selliselt, et lisame nii min. tingimus: Seni hoonestamata kinnistul on krundi suuruse kui ka hoonete omavahelise kauguse, kuna rohevõrgustiku tugialades võimalik uut mõlemad näitajad on asustustiheduse reguleerimiseks elamukompleksi kavandada juhul, kui kinnistu vajalikud. suurus on vähemalt 2 ha. Harju maakonnaplaneering 2030+ on ptk 3.3.1 lk 49 seadnud üldised kasutustingimused rohelise võrgustiku alal, sh: Seni hoonestamata maa-alale on uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 500 m, kui üldplaneeringuga ei ole seda täpsustatud. Üldplaneeringu materjalidest ei selgu kas Kiili Vallavalitsus on kaalunud rohelise võrgustiku alale ehitamise tingimusena majapidamiste vahelise miinimumkauguste määramist. 91 / 98 Kiili üldplaneering 1.4. Joonistel „Maakasutus“ ja „Tehniline taristu“ on 4.Oleme eskiisi avalikustamise järgselt jalg- ja ära toodud jalg- ja jalgrattateed, mis peaks jalgrattateid oluliselt täpsustanud. Jalg- ja jalgrattateede tähistama nii olemasolevaid kui ka määramisel on mh olnud aluseks maakonnaplaneering, perspektiivseid kergliiklusteid. Joonistel on kuid täiendavalt oleme arvestanud teede elluviidavusega kergliiklusteid ette nähtud olulisemalt vähematel ning kohapealsete vajaduste ja võimalustega. teelõikudel, kui oli kavandatud Harju maakonnaplaneeringus 2030+. Samas on valla veebilehel võimalik tutvuda ka avalikustatud üldplaneeringu eskiislahenduse kaardirakendusega, kus kergliiklusteede ja matkaradade võrgustik on ulatuslikum üldplaneeringu joonistel toodust. Rahandusministeeriumile jääb arusaamatuks kas Kiili valla üldplaneering teeb ettepaneku maakonnaplaneeringus kavandatud kergliikusteede võrgustiku vähendamiseks. Eeltoodust tulenevalt palume kohalikul omavalitsusel üldplaneeringu joonised ja kaardirakenduses avaldatud andmed omavahel kooskõlla viia. 2.Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu sisu 2.1.Viide algatamisotsusele korrigeeriti KSH aruandes. 2.1.KSH aruande eelnõu ptk 1.5 on märgitud KSH koostamise lähtedokumendiks Kiili Vallavolikogu 05.05.2014 otsus nr 1-3/21 “Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine”. Rahandusministeeriumile jääb arusaamatuks miks on aluseks võetud Kiili Vallavolikogu 05.05.2014 otsus nr 1-3/21 kui Kiili Vallavolikogu algatas 19.04.2018 otsusega nr 10 käesoleva Kiili valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegiline hindamise. 2.2. KSH aruande eelnõu ptk 4.6 teeb lk 64 2.2.Oleme ÜPs täna teadaolevad ja võimalikud ettepaneku: Kuna vallas käesoleval ajal perspektiivsed alternatiivsed jäätmejaama asukohad peale jäätmejaam või suurem kogumiskoht puudub, siis on märkinud. Vajadusel saab jäätmekäitluskohti ka asjakohane selle võimalik asukoht ÜPs määrata. täiendavatesse asukohtadesse kavandada, kui see Üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.10.2 sedastab: Kiili perspektiivis vajalik peaks olema, selleks on ÜPs vallas kehtiv jäätmekava näeb ette vajadust määratud paindlikud ehitustingimused, mis võimaldavad piirkonda uute jäätmejaamade rajamiseks, ehitus- jäätmekäitlust (sh jäätmejaamu) kavandada kõigile lammutusjäätmete üle andmise ja kohapeal tootmise maa aladele. 92 / 98 Kiili üldplaneering käitlemise võimaluste suurendamiseks ning vähemalt ühe korduskasutuskeskuse rajamiseks elanikele sobivasse liikumispiirkonda. Ühtlasi antakse tingimused uue jäätmekäitluskoha asukoha valikuks, kuid ei nähta ette jäätmejaama rajamist, nagu KSH soovitab. Märgime, et PlanS § 75 lõike 2 alusel on üldplaneeringu ülesanne kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Palun kohalikul omavalitsusel kaaluda ja selgitada kas ja millises menetluses on Kiili Vallavalitsusel kavas Kiili valda jäätmejaama rajamine ja selle asukoha kaalumine, kui seda hetkel üldplaneeringu koostamisel ei tehta. 2.3. KSH aruande eelnõu ptk 4.3.2 on lk 54 2.3.Oleme KSH ja ÜP termineid selles osas täpsustanud nimetatud: Kiili valla puhul saab KAH metsaladeks ning räägime antud aladel (väärtuslikest) pidada Kangru, Luige ja Kiili vahetu ümbruse puhkemetsadest, millele on seatud vastavad tingimused metsaalasid, mis tuleks ÜPs määrata KAH aladeks. ÜPga. Alad on märgitud üldplaneeringu kaardile. Soovitatav oleks antud asumite vahetus KAH ala terminit on otsustatud nii ÜPs kui KSHs mitte läheduses (vähemalt 50 m ulatuses äärmistest kasuta, kuna tegu on RMK terminiga, mille definitsioon, kruntidest) metsaaladel vältida lageraieid ning alade määramine ja seal kehtivad tingimused on nende teavitada elanikkonda kavandatavast poolt määratud. Kuna KAH alade info ei ole avalik, ei ole raietegevusest. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.12 otstarbekas seda mõistet ÜPs kasutada. on tingimustes toodud: Luige-Kangru piirkonnas paiknevad avalikust Oleme ÜPs kogukonna ja KOVi vajadustest lähtuvalt huvist lähtuvad puhkeväärtuslikult olulised määranud vajalikud alad ja tingimused kohalikus ja ÜP metsaalad, kus metsa majandamise kavandamine kontekstis. Täiendav koostöö RMK jt metsamaa toimub koostöös omavalitsuse ja kohalike elanikega omanikega on pooleli. soovitavalt metsamajandamise kava alusel. Palun kohalikul omavalitsusel selgitada millistel kaalutlustel ei käsitleta Kiili alevi vahetu ümbruse metsaalasid KAH aladena, kuigi KSH vastava ettepaneku teeb ning miks ei peetud vajalikuks üldplaneeringu seletuskirja lisada KSH aruande eelnõus toodud soovitus vältida lageraieid asumite vahetus läheduses olevatel (vähemalt 50 m ulatuses äärmistest kruntidest) metsaaladel. 93 / 98 Kiili üldplaneering 2.4. KSH aruande eelnõu ptk 4.3.2 on märgitud, et 2.4.Vastav lause KSH aruandest eemaldati. „Erametsade majandamisel lähtutakse metsaseadusest ning selle alamaktidest. Täiendavate kitsenduste seadmisel üldplaneeringus tuleks metsa omanikule tagada piirangu talumise kompenseerimine.“ Rahandusministeerium märgib, et planeeringu koostamise raames on kohalikul omavalitsusel võimalik seada piiranguid, mis on seaduses ette nähtud (üldplaneeringu puhul PlanS § 75 lõige 1 punktid 10, 14, 21). Märgime, et piirangud peavad olema vajalikud, asjakohased ja igakülgselt põhjendatud. Põhiseaduse § 32 lõikes 2 sätestatud omandikitsenduste korral on kinnisasja omanikel põhiseadusest tulenev õigus saada kitsenduste (st piirangute) talumiskohustuse eest mõistlikku hüvitist. Asjas 3-3-1-69-09 on Riigikohus tõdenud, et hüvitise maksmise kohustus on juhul, kui omandipõhiõiguse riive on sedavõrd intensiivne, et ei ole võimalik leida mõistlikku tasakaalu üldiste ja üksikisikute huvide vahel. Konkreetsetel juhtudel kitsenduste seadmise tulemusel hüvitise maksmise vajaduse kindlaks tegemiseks on vajalik iga üksikjuhtumi eraldi hindamine, mille käigus tuleb selgitada, kas kitsendus on proportsionaalne, millised on selle tagajärjed omanikule ja kas sellest tulenevalt on hüvitise, sh saamata jäänud tulu, maksmine nõutav või mitte. Tegemist võib olla näiteks juhul, kui kitsenduse seadmise tagajärjel muutub kinnisasja, sh metsamaa, sihtotstarbeline kasutamine võimatuks (selle hindamise kohta vt TlnRKo 30.10.2018, 3-17- 131). Sellise olukorraga ei pruugi aga tegemist olla juhul, kui metsaomanik saab oma maad jätkuvalt muul viisil majandada; näiteks kui keelatud on lageraie, kuid säilib võimalus muude uuendusraiete (turberaie) kasutamiseks. Eeltoodust tulenevalt palume kohalikul omavalitsusel kaaluda, kas 94 / 98 Kiili üldplaneering niivõrd range soovitus nagu „Täiendavate kitsenduste seadmisel üldplaneeringus tuleks metsa omanikule tagada piirangu talumise kompenseerimine“ on KSH aruande eelnõus vajalik, sest kompensatsiooni vajaduse ja suuruse saab määrata iga üksikjuhtumi puhul eraldi. 2.5. KSH aruande eelnõu ptk 6 teeb lk 71 2.5. Laiust on täpsustatud, vajalik laius on 200 m. ettepaneku rohevõrgustiku toimimiseks tagada rohevõrgustiku koridori aladele ehitades vähemalt 200 m laiuse koridori säilimine. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.10 annab lk 29 tingimuse, et rohevõrgustiku koridori ehitades peab olema tagatud vähemalt 100 m laiuse koridori säilimine. Palun kohalikul omavalitsusel selgitada millistel kaalutlustel on KSH soovitatud rohekoridoride laiuseid vähendatud. 2.6. KSH aruande eelnõu ptk 4.8.1 on viidatud 2.6.Vastav viide korrigeeriti KSH aruandes. vanale Muinsuskaitseseaduse § 44 3 lõikele 1, mis sätestas, et kui mälestisel või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamata teatama sellest Muinsuskaitseametile ja valla- või linnavalitsusele. Märgime, et hetkel kehtiva Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKs) § 3 lõike 7 kohaselt arvestavad riik ja kohaliku omavalitsuse üksused oma ülesannete täitmisel kultuuripärandi kui avaliku väärtusega ning teevad omavahel koostööd, et toetada kultuuripärandi säilimist ja kasutuses hoidmist. MuKs § 25 lõike 2 kohaselt peab igaüks rakendama ettevaatusmeetmeid, et vältida arheoloogilise leiukoha ja arheoloogilise leiu rikkumist ning hävitamist. Lisame, et MuKs § 3 lõige 7 põhimõte ühtib ka PlanS §-s 8 toodud elukeskkonna parendamise põhimõtte ja §-s10 toodud huvide tasakaalustamise ja lõimimise 95 / 98 Kiili üldplaneering põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt palume Kiili Vallavalitsusel viidata KSH aruande eelnõus hetkel kehtivatele õigusaktidele. 2.7. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 3.3 on lk 12 2.7. Ei pea otstarbekaks õigusaktis toodud punktidele toodud, et detailplaneeringu koostamise kohtustus täpsemalt viidata, kuna need tingimused võivad olla ajas ei ole vajalik planeerimist reguleerivates muutuvad ning seaduse muutudes on otstarbekas kui ÜP õigusaktides toodud juhtudel. Teeme ettepaneku viitab sellele üldiselt. See on läbiv põhimõte kogu ÜP selguse huvides nimetada seletuskirjas ka need raames. õigusaktid. 2.8. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 3.7.1 2.8. Piisav kaugus on objekti- ja asukohapõhine näitaja, tingimusena lk 17 on toodud: Uue korterelamu ÜPs ei ole võimalik seda täpsemalt defineerida, vaid tegu kavandamisel tuleb jätta piisav kaugus naabrusesse on konkreetse olukorraga seotud kaalutlusotsusega. jääva olemasoleva üksikelamu või kahe korteriga Tegu on ÜP üldisema tingimusega, mille üle otsustatakse elamu vahele, et tagada privaatsus. Teeme täpsemalt detailplaneeringu staadiumis. ettepaneku mõistet „piisav kaugus“ üheselt mõistetavalt defineerida, et vältida tarbetuid vaidlusi elanike ja arendajate vahel üldplaneeringu elluviimisel. 2.9. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 3.5 toodud 2.9.Seni ei ole vald hajaasutusse sellist survet ega soovi tabelis 1 on hajaasustusalal ette nähtud krundi ettepanekuna kohanud. Oleme jätnud hajaasutuses maksimaalseks täisehituseks 20% ning reeglid veidi paindlikumad et sealset üksikelamute minimaalseks krundi suuruseks uutele rajamist mitte liialt reguleerida. Kui elanikul on soov moodustatavatele maatulundusmaa kruntidele 2 suuremat hoonet rajada, siis muude tingimuste sobides, ha. Antud tingimused võimaldavad tõlgendada, et saab seda kaaluda. Tõenäosus, et keegi soovib 4000 m2 hajaasustuses on võimalik teatud tingimustel ühe või enama suurusega eluhoonet rajada ei ole realistlik. krundi piires täis ehitada 4000 m2 või enam. Teeme ettepaneku antud tingimust täpsustada. 2.10. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.5 2.10. Kuna antud objektid ei ole otseselt kaitse all ning tingimusena lk 26-27 on toodud: Planeeringute ja need pole muudmoodi õigusaktidega reguleeritud, siis ehitusprojektide koostamisel, samuti ehitus-, metsa- soovib omavalitsus jätta nende objektidega seotud ja põllumajandustöödel jm inimtegevuse käigus tingimused soovituslikuna. Kohustuslikke reegleid me võimalusel arvestada pärandkultuuri objektide neile objetidele ÜP raames anda ei soovi, vaid pigem anda asukohtadega ning tagada nende olemasoleval üldised paindlikud soovitused, mida vajadusel asukoha- ja kujul säilimine või taastada võimalusel nende algne objektipõhiselt kaaluda. kuju. Samuti on ptk 4.6 tingimusena toodud lk 27: Võimalusel tagada objektide juurde avalik juurdepääs. Rahandusministeeriumi hinnangul on terminid 96 / 98 Kiili üldplaneering „võimalusel arvestada“, „taastada võimalusel“ ja „võimalusel tagada“ tingimuse jaoks ebamäärane sõnastus. Teeme ettepaneku kaaluda sõna „võimalusel“ välja jätmist antud kontekstis. 2.11. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.10 on 2.11.Täpsustame RV tugialasid ja koridore. toodud, millised tingimused kehtivad rohelise võrgustiku tugialadel ning millised rohekoridoridel. Joonisel väärtused ja piirangud ei ole aga eristatud, millised osad rohelisest võrgustikust on tugialad ja millised rohekoridorid. Keskkonnaagentuuri tellitud Rohevõrgustiku planeerimisjuhendi ja Rahandusministeeriumi koostatud „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ kohaselt koosneb rohevõrgustik tugialadest ja neid ühendavatest koridoridest. Üldplaneeringu ülesanne on täpsustada rohevõrgustiku ruumielemente ja neis kehtivaid tingimusi. Tugialade ja koridoride eristamine on vajalik, et anda selge arusaam, kus kehtivad koridoridele, kus erinevatele tugialadele määratavad tingimused. Teeme ettepaneku lähtuda rohevõrgustiku täpsustamisel eelpool nimetatud juhenditest. LÄHTESEISUKOH 1. Rahandusministeerium on 15.05.2018 kirjas nr 1.Teadmiseks võetud. AD –12.10.2018 14-10/3340-2 esitanud ettepanekuid Kiili nr 14-11/7484-2 valla üldplaneeringu algatamisele, palume üldplaneeringu koostamisel nende ettepanekutega arvestada. 2. Peatükist 7.1 ei nähtu, millises üleriigilise levikuga ajalehes või maakonnalehes on kohalikul 2. Lisatud. omavalitsusel kavas vastavaid teateid avaldada. Palume üldplaneeringu lähteülesande peatükki 7.1 täiendada, et selguks millise üleriigilise levikuga ajalehe või maakonnalehe on kohalik omavalitsus määranud valla ametlike teadete avaldamise kohaks. 3. Kuivõrd Kiili Vallavalitsus ei ole hetkel 3. Arvestatud. esitanud keskkonnamõju strateegilise hindamise 97 / 98 Kiili üldplaneering väljatöötamise kavatsust (edaspidi KSH VTK) ettepanekute saamiseks, tuletame kohalikule omavalitsusele meelde, et ka KSH VTK tuleb enne üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikustamist esitada PlanS § 81 lõike 1 kohase seisukohtade saamiseks. 4. Võttes aluseks PlanS § 81 lõikes 3 ning Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 4. Teadmiseks võetud. „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“, ei pea Rahandusministeerium hetkel vajalikuks Kiili valla üldplaneeringu koostamisel määrata täiendavaid koostöötegijaid lisaks lähteseisukohtade peatükis 7.2 „Kaasatavad osapooled“ märgitud asutustele. 98 / 98 KIILI VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale 28.03.2022 nr 8-1/703-102 Kiili valla üldplaneeringu põhilahenduse ja KSH eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame vastavalt planeerimisseaduse § 85 lõikele 1 Kiili valla üldplaneeringu põhilahenduse ja KSH eelnõu kooskõlastamiseks. Uuendatud üldplaneeringu materjalidega saate tutvuda Kiili valla kodulehel (etapp III) https://www.kiilivald.ee/menetlusdokumendid. Üldplaneeringut ja KSH aruande eelnõud on täiendatud vastavalt eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustele. Kiili valla üldplaneeringule varasemalt esitatud ettepanekud ja meiepoolsed vastused leiate koostöö tabelist, mis on kirjale lisatud. Vastavalt planeerimisseaduse § 85 lõikele 2 ootame Teie vastust 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates. Kui kooskõlastaja ei ole selle aja jooksul kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aimur Liiva Vallavanem Lisa: Koostöö tabel Karin Sillmann, [email protected] Nabala tee 2a tel 6790260 Registrikood 75020983 Kiili alev, Kiili vald fax 6040155 Swedbank EE142200001120218700 75401 Harjumaa www.kiilivald.ee [email protected] SEB Pank EE211010052030588006
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →