Kiili üldplaneering
KOOSTÖÖ TABEL
SEIS 20.03.2022
Kiili valla üldplaneeringu kohta laekunud ettepanekud ja valla seisukoht ettepanekute osas.
SISUKORD
1. MINISTEERIUMID................................................................................................................................ 4
Kaitseministeerium.................................................................................................................................................................4
Maaeluministeerium................................................................................................................................................................5
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.............................................................................................................................9
Keskkonnaministeerium.........................................................................................................................................................10
2. AMETID............................................................................................................................................13
Keskkonnaamet....................................................................................................................................................................13
Maa-amet............................................................................................................................................................................17
Transpordiamet.....................................................................................................................................................................24
Lennuamet...........................................................................................................................................................................24
Maanteeamet........................................................................................................................................................................24
Muinsuskaitseamet................................................................................................................................................................31
Põllumajandusamet...............................................................................................................................................................36
Päästeamet..........................................................................................................................................................................36
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet...............................................................................................................................36
Terviseamet.........................................................................................................................................................................36
3. OMAVALITSUSED...............................................................................................................................41
Saku Vallavalitsus.................................................................................................................................................................41
Rae Vallavalitsus...................................................................................................................................................................41
Kose Vallavalitsus.................................................................................................................................................................42
Kiili üldplaneering
Tallinna Linnavalitsus / Linnaplaneerimise Amet........................................................................................................................43
4. TARISTU JA AVALIKE TEENUSTE VALDAJAD...........................................................................................43
Kiili KVH...............................................................................................................................................................................43
Elering AS............................................................................................................................................................................43
Elektrilevi OÜ........................................................................................................................................................................43
Telia Eesti AS.......................................................................................................................................................................43
Elisa Eesti AS........................................................................................................................................................................43
Tele2 Eesti Aktsiaselts...........................................................................................................................................................43
Eesti Lairiba Arenduse AS.......................................................................................................................................................43
AS Connecto Eesti.................................................................................................................................................................43
OÜ Rail Baltic Estonia............................................................................................................................................................43
5. MUUD ETTEVÕTTED JA ASUTUSED.......................................................................................................44
TÜ Energiaühistu...................................................................................................................................................................45
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)....................................................................................................................................45
6. KOHALIKUD HUVIGRUPID, ÜHENDUSED, ELANIKUD JM...........................................................................46
MTÜ Kodukant Harjumaa........................................................................................................................................................46
MTÜ Kangru Küla Selts...........................................................................................................................................................46
MTÜ Sõmerlased...................................................................................................................................................................47
Kiili spordiklubi.....................................................................................................................................................................48
Kiili Ettevõtjate Liit................................................................................................................................................................48
Anni, K. - Lähtse küla elanikud................................................................................................................................................49
Arakas, E.............................................................................................................................................................................53
Aug, J..................................................................................................................................................................................58
Grusdam, I...........................................................................................................................................................................58
Eesti Tõukari OÜ...................................................................................................................................................................59
2 / 98
Kiili üldplaneering
Ingka Investments Estonia OÜ ja Haanja Forests OÜ.................................................................................................................64
Jaago, H. ja T.......................................................................................................................................................................64
Järv, A.................................................................................................................................................................................66
Kaal, V.................................................................................................................................................................................66
Kassarits, T..........................................................................................................................................................................68
Laurits, M.............................................................................................................................................................................71
Loigu, O...............................................................................................................................................................................72
Madisson, V..........................................................................................................................................................................72
Mälton, T.............................................................................................................................................................................73
Mikomägi, I..........................................................................................................................................................................73
Roosileht, M.........................................................................................................................................................................78
Roossaar, K..........................................................................................................................................................................82
Siimon, I..............................................................................................................................................................................83
Vihandi, A............................................................................................................................................................................84
Unt, M.................................................................................................................................................................................85
OÜ ScanBalt Trucks...............................................................................................................................................................86
Tegova, P.............................................................................................................................................................................87
AMTeam OÜ.........................................................................................................................................................................88
7. JÄRELEVALVE.................................................................................................................................... 90
Rahandusministeerium...........................................................................................................................................................90
3 / 98
Kiili üldplaneering
N Kirja kuupäev ja
Osapool Ettepanek Omavalitsuse seisukoht
r nr
Ettepanekuid on vajadusel lühendatud.
MINISTEERIU
MID
Kaitseministeerium ESKIIS Kiili valla üldplaneeringu koostamiseks ja 1. Arvestatud ja täiendused sisse viidud.
30.12.2020 nr keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks on
12-3/20/3696 Kaitseministeerium esitanud oma ettepanekud
kirjadega 23.10.2018 nr 12-1/18/4188 ja
18.06.2019 nr 12-3/19/2081. Mõned nimetatud
ettepanekute aluseks olnud asjaolud on tänaseks
muutunud, mistõttu palume üldplaneeringu
koostamisel arvestada järgmiste märkustega.
1. Palume korrigeerida seletuskirjas riigikaitselise
ehitise Männiku harjutusvälja kohta märgitut.
Praegu on seletuskirja punktis 6.6. „Riigikaitselised
objektid“ kirjas, et Männiku harjutusväli
asub osaliselt Kiili vallas. Kuna Kiili valla ja Saku
valla piiri on muudetud, siis selle tulemusel
asub riigikaitseline ehitis Männiku harjutusväli ainult
Saku valla territooriumil. Kiili valla Luige
aleviku, Kangru aleviku ja Sausti küla
territooriumile ulatub riigikaitselise ehitise
Männiku harjutusvälja piiranguvöönd.
Piiranguvööndi ruumikuju on õigesti märgitud
üldplaneeringu eelnõu joonisel „Väärtused ja
piirangud“. Palume seda õigesti kajastada ka
üldplaneeringu seletuskirjas.
2. Palume keskkonnamõju strateegilise hindamise 1. Arvestatud. Männiku hajutusvälja arengute osas
aruande punktist 4.5.2.3 eemaldada tekst konsulteeriti Kaitseministeeriumiga ja KSH
Männiku harjutusvälja arenduste kohta, sest vastavat peatükki korrigeeriti.
tegemist on vananenud ning praeguseks ajaks
ebatäpse informatsiooniga.
LÄHTESEISUKOH 1.Üldplaneeringu lähteseisukohtade lisateemade 1. LS täiendatud. Põhimõtet ÜPs arvestatud.
AD – 23.10.2018 peatükis on kirjutatud: „Arvestada tuleb Männiku
nr 12-1/18/4188 harjutusvälja arendusprogrammiga, mille kohaselt
on kavas välja ehitada harjutusvälja lõuna- ja
keskosa ehitised, mille tulemusena võib suureneda
Kiili vallas leviv müratase. Seada vajalikud
leevendusmeetmed ning nõuded detailplaneeringute
ja ehitusprojektide koostamiseks selle mõjualas.“.
4 / 98
Kiili üldplaneering
Palume lõiku täiendada ja lisada, et Kiili valla
territooriumil asub osaliselt ka riigikaitseline ehitis
Männiku harjutusväli. Samuti jääb valla
territooriumile osaliselt Männiku harjutusvälja
piiranguvöönd, mille ulatus linnades, alevikes ja
alevites on 300 m ja külades 2000 m. Arvestada
tuleb Männiku harjutusväljaga ning ka selle arendus-
programmiga. Samuti teeme ettepaneku sõnastada
lisateemade peatüki neljanda punkti teine lause
järgmiselt:
„Detailplaneeringute ja ehitusprojektide
koostamisel Männiku harjutusvälja piiranguvööndis
tuleb ette näha vastavate leevendusmeetmete
rakendamine arendajate ja kinnistute omanike
poolt.“
2. Veel palume Kiili valla üldplaneeringus 2.Asjakohased tingimused kajastuvad ÜPs.
käsitleda ja arvestada erinevaid riigikaitselisi
teemasid ja üldtingimusi (tingimused on toodud
kirjas). Kaitseministeerium on Teie soovi korral
valmis edastama riigikaitselise ehitise kaardikihi.
Maaeluministeerium ESKIIS 1a. Keskendume oma seisukoha kujundamisel 1a.Eelnõu on koostatud vaid riiklike huve silmas pidades,
23.12.2020 nr eelkõige väärtusliku põllumajandusmaa ja selle arvestamata piirkondlikke erinevusi ning Kiili valla
4.1-5/1422-3 kaitse- ja kasutustingimuste määramisega seotud eripäradega. Oleme seisukohal, et VPM temaatikale tuleb
küsimustele. Anname teada, et 17. detsembril
läheneda asukohapõhiselt ning konkreetsete olukorra
k.a esitas Vabariigi Valitsus väärtuslikku põllumajan-
asjaolusid arvesse võttes. Mistõttu näeme, et vajalik on
dusmaad käsitleva seaduse eelnõu (Maaelu ja põllu-
majandusturu korraldamise seaduse muutmise ning asukohapõhine kaalutlusotsus ning oleme ÜPs toodud
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise tingimused sellest lähtuvalt koostanud. Oleme võtnud Teie
seaduse eelnõu, edaspidi selles kirjas seaduse poolt nimetatud määruse aluseks, kuid tingimusi Kiili valla
eelnõu) Riigikogule (eelnõude infosüsteemis EIS kontekstis ja vajadustest lähtuvalt täpsustanud.
nr 20-0226/08). Selleks, et tagada üldplane-
eringus väärtuslike põllumajandusmaade ja nende
kaitse- ja kasutustingimuste osas selline
lõpptulemus, mis ei erineks seaduse eelnõus
kavandatust, soovitame lähtuda selles eelnõus
kavandatud mõistetest ja põhimõtetest.
Maaeluministeerium esitab oma seisukohad ja
arvamused kooskõlas nimetatud eelnõus toodud
põhimõtetega.
1b. Eskiislahenduse jaotises 3.2 „Hajaasustusala“ 1b. Hajaasustus, kus üldjuhul põllumajandusmaad sh VPM
toodud tingimustest ning üldplaneeringuga määratud alad paiknevad on üldjuhul maakasutuse otstarvetega
juhtotstarbe ja kavandatava sihtotstarbe üldisi katmata, sest see on väljakujunenud ÜPde praktika.
omavahelisi seoseid väljendavast tabelist 2 järeldub,
et põllumajandusmaa, sealhulgas väärtusliku KOVil peab säilima võimalus igakordselt kaaluda, kas
5 / 98
Kiili üldplaneering
põllumajandusmaa, kohta ei ole kavandatud määrata antud asukohas on mõistlikum säilitada VPM ala vm uusi
põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist arenguid võimaldav tegevus. Need toimingud peaksid
tagavat juhtotstarvet. olema võimalikult paindlikud ja vähese bürokraatiata,
seetõttu pole mõistlik VPM aladele määrata ÜPga
Eskiislahenduse jaotises 4.13 „Väärtuslik
põllumajandusmaa“ toodu kohaselt on väärtuslike juhtotstarvet.
põllumajandusmaade määramisel võetud aluseks
Harju maakonnaplaneering 2030+. Selle põhjal
käsitletakse väärtuslikena hajaasustuses paiknevaid
üle kahe hektari suuruseid põllumassiive, mille
mullaviljakuse boniteet on Harju maakonna
keskmisega võrdne (39 hindepunkti) ja sellest
kõrgem ning märgitud, et väärtusliku põllumajandus-
maa kaardikiht on üldplaneeringus informatiivne ja
seda võib kaalutletud asjaolude ilmnemisel
täpsustada vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse
vajadustele.
Samas jaotises on seatud tingimus, et väärtuslikku
põllumajandusmaad kasutatakse üldjuhul
Põllumajanduslikuks tegevuseks ning uut hoonestust
ei ole soovitatav sinna rajada. Need alad tuleb
säilitada võimalusel avatud maastikuna ja/või
põllumajanduslikus kasutuses, nende alade
metsastamine vm maastiku avatust kaotav tegevus
peab olema põhjendatud ja läbi kaalutud.
Meie arvates annab selline lähenemine laialdased
võimalused väärtusliku põllumajandusmaa
kaitsetingimusi eirata või nendega mitte arvestada.
Maaeluministeerium leiab, et Kiili valla üldplaneer-
ingus väärtusliku põllumajandusmaa kohta seatud
kaitsetingimused ei ole piisavad ning nende kaudu
ei ole tagatud väärtuslike põllumajandusmaade
säilimine ja kaitse. Maaeluministeeriumi arvates
tuleks üldplaneeringuga määrata väärtusliku
põllumajandusmaa kohta põllumajandusmaa
sihtotstarbelist kasutust tagav maakasutuse
juhtotstarve ning võimalikult üheselt mõistetavad
juhud ja asjaolud, mille korral kohaliku omavalitsuse
üksus võib kaaluda selle hõlmamist muul otstarbel
kui selle põllumajanduslik kasutus.
Lisaks soovitame üldplaneeringuga seatavate
tingimuste puhul kasutada kindlat kõneviisi ning
vältida nö ebamäärasust ja mitmeti mõistmist
põhjustada võivaid mõisteid nagu „üldjuhul“, „ei
ole soovitatav“ jms.
6 / 98
Kiili üldplaneering
2. KSH aruande eelnõu jaotises 4.3.1 „Mõju 2. VPM kihti täpsustame veel täiendavalt ning viime
põllumajandusmaadele“ on märgitud, et selgitused ÜP lahendusse sisse, täpsustame ka KSHd
üldplaneeringu koostamise käigus on väärtusliku vastavalt.
põllumajandusmaa kaardikihti täpsustatud
kohalikest vajadustest ja ruumilisest arengust
lähtuvalt ning väärtuslik põllumajandusmaa on
arvatud välja olemasolevatelt ja kavandatavatelt
maa-aladelt, mille juhtotstarbeks ei ole
maatulundusmaa. Keskkonnamõju hindaja märgib,
et Kiili valla puhul on väärtuslike põllumajandus-
maade ja olemasolevate ning perspektiivsete
arengualade (potentsiaalsete elamu- ja tootmis-
alade) kattuvus suur. Kiili puhul on tegu
Tallinna linna ääremaaga, kus arendussurve on
kõrge, kusjuures ka praegused elamurajoonid on
kujunenud suuresti väärtusliku põllumajandusmaa
arvelt. KSH aruande eelnõus ei ole esitatud
väärtusliku põllumajandusmaa kaitsemeetmete
tõhususe kohta järeldusi ja mõjusid. Küll on aga
hindaja toonud välja, et Maaeluministeeriumis
koostamisel olevate vastavate õigusaktide
jõustumisel tuleb edaspidi väärtuslike
põllumajandusmaade kasutamistingimuste
määramisel lähtuda kehtivast õigusruumist.
Juhime tähelepanu ka KSH aruande eelnõu jaotises
4.3.1 olevatele ebatäpsustele:
- väite, et väärtuslik põllumajandusmaa on
arvatud välja olemasolevatelt ja kavandatavatelt
maa-aladelt, mille juhtotstarbeks ei ole maatulund-
usmaa, puhul ei vasta viide maatulundusmaa
juhtotstarbele eskiislahendusele, kuna selles ei
ole maatulundusmaa juhtotstarvet kavandatud;
- viide üldplaneeringu eskiislahenduse jaotisele 4.10
on ekslik (õige peaks olema viide jaotisele/peatükile
4.13).
3. Väärtuslikud põllumajandusmaad on kantud 3. Täpsustame VPM alade kihti täiendavalt ning lõikame
väärtusi ja piiranguid kajastavale kaardile. sellest välja tiheasustusalad ning muud alad, kuhu on
Maaeluministeeriumi poolt nimetatud kaardi alusel juhtotstarbed määratud, mis VPM alaga ei sobitu. Näiteks
tehtud analüüsi kohaselt kavandatakse Kiili vallas
kehtivate planeeringute järgi ette nähtud hoonestatavate
määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks u 2000
hektarit. Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) alade puhul, mille elluviimist vald soovib, on asjakohane
poolt välja töötatud põllumajandusmaa massiive, VPM aladega kattuvus likvideerida.
sealhulgas väärtuslikke põllumajandusmaid, Täpsustamine on vajalik, et võimaldada valla poolt
kajastava esialgse kaardikihi andmetel (2017. soovitud arengute elluviimist.
aasta andmed) on Kiili vallas väärtuslikke
7 / 98
Kiili üldplaneering
põllumajandusmaid u 1870 hektarit. Samuti on VPM kihile oma täiendused sisse viinud RMK,
Maaeluministeeriumi analüüsist nähtub, et mis puudutab neile kuuluvaid alasid.
üldplaneeringuga on kavandatud väärtuslikust
põllumajandusmaast hõlmata muul otstarbel u 290
hektarit ja samas määrata väärtuslikuks
põllumajandusmaaks u 400 hektarit keskmisest
madalama viljakusega põllumajandusmaad ja alla
kahe hektari suuruseid massiive, mille boniteet on
küll keskmisest kõrgem, kuid mis seaduse eelnõu
kohaselt ei ole väärtuslikud põllumajandusmaad.
Kuna tegemist on meiepoolse esialgse analüüsiga
ning arvestades võimalike maakasutuse
muutustega, millega PMK poolt välja töötatud
esialgsel kaardikihil ei pruugi olla arvestatud,
soovitame üldplaneeringu koostajatel analüüsida
kaardiandmete vastavust eelnõus kavandatud
põhimõtetega ja eeltoodud analüüsi tulemustega.
Selleks, et hinnata, kas keskmisest viljakama
põllumajandusmaa hõlmamine muul otstarbel kui
selle põllumajanduslik kasutus on vajalik ja
põhjendatud, tuleks üldplaneeringus sellega seotud
avalikku huvi, mis kaalub üles väärtusliku
põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi,
põhjalikult selgitada ja kaaluda.
4. Lisaks eeltoodule pöörame tähelepanu ka 4.Nõue tuleneb õigusaktist ning on ÜPst ülimuslik,
sademevee juhtimisega seotud küsimustele. mistõttu seda ÜPsse eraldi ei lisata.
Eskiislahenduse jaotises 5.2.3 „Sademevee
kanalisatsioon“ on käsitletud sademeveesüsteemide
arendamise põhimõtted. Sellest ajendatuna
peame vajalikuks osutada tähelepanu
maaparandusseaduse §-s 53 sätestatud
maaparandussüsteemi lisavee juhtimist käsitlevatele
õiguslikele põhimõtetele, sealhulgas maaparandus-
hoiukulude tasumise alustele. Lisavee
maaparandussüsteemi juhtimise korral suureneb
maaparandussüsteemi hoiutööde maht ning sellega
seotud hoiukulud.
Selgitame, et maaparandusseaduse § 53 lõikes
9 on sätestatud, et kui selle
maaparandussüsteemi, millesse lisavett juhitakse,
ühishoiuks on moodustatud maaparandusühistu,
osaleb maaparandussüsteemi lisavett juhtiv isik
maaparandushoiukulude katmisel Põllumajandusam-
eti määratud ulatuses. Muul juhul ehk olukorras,
kus maaparandusühistut ei ole moodustatud,
8 / 98
Kiili üldplaneering
peab lisavett juhtiv isik korraldama
maaparandushoiutööde eest tasumise muudel
asjaõigusseadusest tulenevatel alustel. See
tähendab, et igal juhul peaks isik, kes ehitustegevu-
se käigus või ehitamise tulemusena hakkab juhtima
sadevett maaparandussüsteemi, teadma, et tal lasub
kohustus tasuda lisavee juhtimisega kaasnevad
maaparandushoiu kulud.
Seda silmas pidades ning juhuks, kui sadevee
juhtimiseks kavandatakse kasutada ka maaparand-
ussüsteemi, peame õigeks, et kõnealuses jaotises
käsitletakse ka lisavee maaparandussüsteemi
juhtimisega seotud nõudeid.
LÄHTESEISUKOH 1.Maaeluministeerium, vaadanud läbi ja analüüsinud -
AD – 31.10.2018 Kiili valla üldplaneeringu lähteseisukohad, nõustub
nr 4.1-5/2302-1 dokumendis toodud seisukohtadega ja kiidab need
heaks.
2.Põllumajandusmaa massiivide ruumiandmete 2.Koostöö osapooled lisatud kaasatavate nimekirja.
õigsuse tagamiseks ning planeeringumenetluses
riikliku ja kohaliku tähtsusega väärtuslike
põllumajandusmaade kaardistamisel palume teha
koostööd Põllumajandusuuringute Keskuse ja
Põllumajandusametiga, kelle ülesandeks on eelnõu
kohaselt põllumajandusmaa massiivide
ruumiandmete määramine ja riikliku tähtsusega
väärtuslikke põllumajandusmaid kehtestavate
otsustuste tegemine.
3.Palume üldplaneeringu koostajatel pöörata 3. Tingimused on määratud tänaste teadmiste põhjal
erilist tähelepanu väärtusliku põllumajandusmaa kohalikke olusid ning valla huve silmas pidades.
kui taastumatu loodusressursi Tingimused on määratud paindlikult, et võimaldada
kaitsemeetmetele (ehitamise, metsastamise ja tulevikus VPM kihi täpsustamist ning erinevate
sihtotstarbe muutmise piiramine). Kui neid kasutusviiside kaalumist.
kaitsemeetmeid põhimõttekindlalt rakendatakse,
on sellel vaieldamatult oluline mõju kõrge
viljakusega muldade pikaajalisele säilimisele ning
selle kaudu kogu looduskeskkonnale ja meie
tulevikule.
Majandus- ja ESKIIS 1. MKMil aruandele ettepanekuid ei ole. Küll on aga 1.Teadmiseks võetud.
Kommunikatsioonimini 21.12.2020 nr ettepanekud teinud Rail Baltic Estonia OÜ,
steerium 1.10- kes on need saatnud otse Kiili Vallavalitsusele.
17/2020/6816-3 Palume arvestada Rail Baltic Estonia OÜ
9 / 98
Kiili üldplaneering
15.11.2020 kirjas nr KV2020-109 tehtud
ettepanekutega.
LÄHTESEISUKOH 1.Palume arvestada Maanteeameti ettepanekutega. 1.Arvestatakse vastavalt ÜP vajadustele.
AD - 01.11.2018
nr 1.10-17/18-
0459/9243
2.MKM peab vajalikuks märkida, et võimalusel võiks 2. Tänase info alusel ei ole võimalik neid alasid Kiili valla
üldplaneeringuga ette näha sobivad maa-alad piirkonnas ette näha. Kui MKMil on konkreetsed
taastuvenergia tootmiseks (kodumajapidamise soovitused ja ettepanekud, siis palume vastav metoodika
vajadustest suurema võimsusega ning ruumilise
meile esitada.
mõjuga päikesepargid, tuulepargid).
ESKIIS 1. Üldplaneeringu eskiisi joonisele nr 3. Tehniline 1.Teeme täpsustuse ning võtame antud asukohas persp.
04.01.2021 nr 7- taristu on märgitud Kangru alevikus asuvale tee ära.
15/20/4896-3 Oda (katastritunnus 30501:001:0134) kinnisasjale
Keskkonnaministeeri perspektiivne tee. Lähtuvalt Kiili Vallavalitsuse
um 04.04.2019 taotlusest on läbi viidud vallale kuuluva
Tamme-Kangru tee T9 ning riigile kuuluvate Poti
ja Oda kinnisasjade osade vahetamine ja piiride
muutmine eesmärgiga maakorralduse läbiviimise
kaudu uus Tamme-Kangru tee ehitada otstarbe-
kamasse asukohta. Lähtuvalt eeltoodust oleme
seisukohal, et Oda kinnisasjale perspektiivse tee
kavandamine endise Tamme-Kangru tee T9
kinnisasja asukohas ei ole põhjendatud.
2. Üldplaneeringu eskiisi seletuskirja peatükis 2.Tingimust on täpsustatud ning sõnastust muudetud
3.7.4. Puhke ja looduslik maa-ala (lk 21) on üldisemaks: Säilitada tuleb ala looduslik ilme. Täpsemad
tingimusena välja toodud, et tagada tuleb lahendused ning vajadused otsustatakse iga olukorra ning
kõrghaljastuse või metsa säilimine võimalikult
kohapõhiselt.
suures mahus. Soovitame antud tingimuse sõnastust
muuta või täpsustada, kuna ebaselgeks jääb kas
tagamise nõue tähendab mingite tegevuste (näiteks
metsa majandamine) keelamist.
Teeme ettepaneku selgitada mida tähendab
„võimalikult suures mahus“ ning mille järgi seda
arvestatakse. Oleme seisukohal, et üldplaneeringuga
kehtestatavad tingimused ja kitsendused peavad
olema selgelt välja toodud, rakendatavad ja üheselt
arusaadavad.
3. Üldplaneeringu eskiisi seletuskirja peatükis 3.Oleme tingimuste sõnastust täpsustanud ning täpsemat
4.10. Rohevõrgustik (lk 29) on kirjas, et raieviisi rohevõrgustikus hetkel ÜP-ga ei reguleeri.
„rohevõrgustiku metsades raiumisel tuleb eelistada
valikraie printsiipi“. Esmalt soovime juhtida Teie
tähelepanu sellele, et raieviise on metsaseaduse
(edaspidi MS) alusel väga erinevaid, millel igal ühel
on oma metsakasvatuslik taust ja vajadus (MS §
10 / 98
Kiili üldplaneering
28). Tingimuse praegusest sõnastusest võib aru
saada, et peale valikraie on muud raieviisid
rohevõrgustiku metsades keelatud. Oleme
seisukohal, et sellise kasutustingimuse
rakendamine ei ole põhjendatud ega vajalik, kuna
piirab oluliselt võimalusi metsade säästvaks
majandamiseks ja kasvatamiseks (sh hooldusraiete
tegemiseks). Seatav tingimus ei ole antud juhul
piisavalt läbi analüüsitud (sh rakendatavus),
kaalutletud ega põhjendatud. Sealjuures peab
arvestama, et valikraie tegemise kaudu püsimets-
anduse põhimõtete rakendamine eeldab
põhjalikku metsanduslikku teadmist ning praktilist
kogemust. Alal kasvavate puistute iseloom (liigiline
koosseis ja struktuur, mullastik, veerežiim) määrab
suuresti ära valikraiete kasutamise ulatuse ja
võimalikkuse. Samuti tuleb arvestada seda, et
igal pool ei pruugi püsimetsanduse rakendamine
olla kooskõlas alade kaitse- või asutuseesmärkidega.
4. Üldplaneeringu eskiisi seletuskirja peatükis 4.12. 4.Oleme metsa ptk täiendanud ja täpsustanud.
Mets (lk 30-31) on välja toodud metsanduse ning Väärtuslikud metsa-alad oleme määranud erinevate ÜP
metsa majandamisega seotud tingimusi. Samuti on ülesannete alusel, kuna nimetatud metsadel on eriilmelisi
antud teemat käsitletud KSH aruande eelnõu
väärtuseid. Täpsemaid tingimusi raieviisile me hetkel
peatükis 4.3.2. Mõju metsa-aladele (lk 53-54).
seadnud ei ole, need lepitakse hiljem raie kavandamise
Peatükkide sisu jääb aga mõnevõrra segaseks, kuna
mitmeid teemasid on käsitletud paralleelselt ning etapis kokku. Koostööd maaomanikega teeme ÜP raames.
segamini. Näiteks käsitletakse KSH aruande eelnõus
asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva
tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks
või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie
tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute
seadmist. See üldplaneeringu ülesanne on
reguleeritud PlanS § 75 lõike 1 punkt 21 alusel.
Juhime Teie tähelepanu sellele, et kehtiva MS
§ 23 1 alusel saab PlanS § 75 lõike 1 punktis
21 kirjeldatud piirangut kehtestada üksnes
kokkuleppel maaomanikuga. See tähendab, et
vastavad kokkulepped tuleb sõlmida
vastuvõtmisele eelneva planeeringu koostamise
perioodi jooksul, sest vastuvõtmisega kinnitab
kohaliku omavalitsuse volikogu, et üldplaneering
vastab õigusaktidele (PlanS § 86 lõige 2).
Samuti tuuakse peatükis välja mõiste „kõrgendatud
avaliku huviga metsaalad“. Just KSH aruande
eelnõus tehakse ettepanek, et KAH metsaaladeks
11 / 98
Kiili üldplaneering
võib pidada Kangru, Luige ja Kiili vahetu ümbruse
metsaalasid. Jääb ebaselgeks, millisest PlanS
sätestatud üldplaneeringu ülesannetest tulenevalt on
alad määratud või soovitakse määrata – kas PlanS §
75 lõike 1 punkt 20 alusel, mis käsitleb puhke- ja
virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate
kitsenduste määramist (üldplaneeringu eskiisi
maakasutuse kaardil märgitud alad kui puhke ja
looduslik maa-ala). Leiame, et selle võiks selgemalt
välja tuua. Märgime, et KAH alade kontseptsioon
tuleneb täna Riigimetsa Majandamise Keskuse enda
sisekorralduslikust regulatsioonist, mille järgi asuvad
RMK hallatavatel maadel teatud alad, mille
majandamisega kaasneb kõrgendatud avalik huvi.
5. KSH aruande eelnõu peatükis 4.3.2. Mõju metsa- 5.Teadmiseks võetud
aladele (lk 53-54) on kirjas, et „Probleemi teravdab
asjaolu, et antud piirkonnas on tegu valdavalt
ühevanuseliste männikutega. Antud metsatüübi
raieküpseks saamisel majandatakse seda
tavapäraselt uuendusraiega ehk tehakse lageraiet.“.
Soovime juhtida Teie tähelepanu sellele, et
uuendusraiet tehakse, et võimaldada metsa
uuendamist või uuenemist ning selle hulka kuuluvad
nii lage- ja turberaie.
6. Oleme seisukohal, et tingimuste või 6.Otseseid kitsendusi me metsa-aladele seadnud ei ole,
kitsenduste seadmisel tuleb KSH aruande eelnõus pigem on antud üldised põhimõtted koos vajaduse
käsitleda seatavatest tingimustest või kitsendustest põhjendustega, mida täiendavalt mõju hindamise
tulenevaid mõjusid keskkonnale, inimese tervisele ja
seisukohast täpsemalt käsitleda pole vaja. Vajalikud
heaolule, kultuuripärandile, varale vastavalt
keskkonnamõju hindamise ja üldised aspektid on ÜPs tingimuse põhjenduste juures
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2 1 . välja toodud.
7. Üldplaneeringu eskiisi joonisele nr 3. Tehniline 7.Tehn.taristu infot kajastame vastavalt kättesaadavale
taristu on märgitud mitmeid tehnilise taristu infole. Kõik tehnovõrgu valdajad on ÜPsse kaasatud, kuid
objekte, mis pärinevad maakonnatasandi kui nende poolt sisend puudub, siis kajastame vastavat
planeeringutest. Üldplaneeringu eskiisi seletuskirja
teemat muu arengudokumendi põhjal (arengukava,
peatükis 5.1.7. Raudtee on nendest käsitletud ainult
Rail Baltic raudtee trassi koridori. Teeme maakonnaplaneering vm). Kui objekt on kavandatud MP-
ettepaneku käsitleda ka teisi objekte, kas vastava ga ja sellest ei lähtu tingimusi ÜP kontekstis, siis ei ole
objektiga seotud teemavaldkonna peatükis seda infot ÜP-sse dubleeritud, kuna MP kehtib omaette
või peatükis 6.7. Seosed maakonnaplaneeringuga ja dokumendina ning ÜP puhul on oluline just kohalik valla
selle täpsustamine. kontekst. Lisaks tuleb arvestada, et tehn.taristu teema
üleüldse on ÜPs antud põhimõttelisena ning vajalikke
12 / 98
Kiili üldplaneering
objekte saab järgnevates etappides planeeringu või
ehitusprojektiga täpsustada. ÜP ei pane tehn.taristu
objekte kindlasse asukohta paika.
Ptk-is 6.7 kajastame vaid olulisemaid teema valdkondi,
mis omavad seoseid maakonnaplaneeringuga või
täpsustavad seda.
8. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu eskiisi 8.Täpsustatud.
seletuskirja peatükis 6.3. Müra ja õhusaaste (lk
47) peaks müra ja õhusaaste valdkonna tingimuste
punktis 4 olema sõnastuse "ja muudele
müratekitavatele aladele" asemel „ja muudele
müratundlikele aladele“.
AMETID
Keskkonnaamet ESKIIS 1. Rohevõrgustiku üldistes tingimustes (lk 29) on 1.Oleme täpsustanud tingimust ning raie liike
28.12.2020 nr 6- toodud, et rohevõrgustiku metsades raiumisel tuleb rohevõrgustikus ei reguleeri. RVs on oluline looduslike
5/20/18746-2 eelistada valikraie printsiipi. Keskkonnaamet palub alade säilimine ning RV üldine toimine. See kuidas seda
need põhimõtted lahti seletada. Lisaks palub täpsemalt kindlas asukohas tagatakse on kaalutlusotsus
Keskkonnaamet täpsustada, kas see on konkreetne ning sõltub täpsematest asjaoludest.
tingimus või pigem soovitus (tingimuse korral
ei saa lubada ega teostada tingimusega vastuolus
olevaid raieid). Valikraie kui konkreetse raieliigi
lubamise tingimused on sätestatud metsaseaduses ja
looduskaitseseaduses ning igas puistus seda
teostada ei saa. Keskkonnaamet palub
täpsustada ka seda, kas edaspidi peaks
Keskkonnaamet metsateatiste menetlusel kuidagi
raieid selle tingimuse alusel piirama?
2. Rohevõrgustiku üldistes tingimustes (lk 30) on 2.Oleme täpsustanud tingimust: Rohevõrgustikus tuleb
toodud, et rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada säilitada maastikulist ja bioloogist mitmekesisust –
põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud metsakooslusi ja (pool)looduslikke niite ja neid
alad, kuna metsaalad on olulise tähtsusega ühendavaid koridore. Vajalik on maastikulist
ökoloogilistes protsessides ja inimese kultuurilises mitmekesisust suurendavate põlluservade, kraavide, tee-
taustas ning elulaadis. Kas see tähendab, et ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide (nt
kivikuhjad ja põlluvahe-metsatukad) hoidmine.
nende metsaalade raie on keelatud? Kui jah, siis
millises ulatuses? Raie tingimusi rohevõrgustikuks ÜPga ei seata, vajalikud
täpsemad tingimused otsustatakse asukohapõhiselt
13 / 98
Kiili üldplaneering
kaalutlusotsusega.
3. Kui on alasid, kus Keskkonnaametil tuleb 3.Teadmiseks võetud.
metsateatiste menetlemisel ja raiete lubamisel
arvestada mistahes piirangutega (sh nt ei tohi
väljastada metsateatist ilma kohaliku
omavalitsuse kooskõlastuseta), siis palub
Keskkonnaamet need edastada uue
üldplaneeringu jõustudes kaardikihina
Keskkonnaametile, et need saaks kanda otse
metsaregistrisse ning nendega oleks
metsateatiste menetlemisel võimalik arvestada.
Kaardikihtide olemasolu on eriti vajalik seetõttu, et
metsateatiste menetlus toimub ka
automaatkontrollina, st et kõik teatised ei jõua
ametnike menetlusse.
4.Peatükis 3.7.5. on ühe tingimusena kirjas: 4.Arvestatud ja täpsustus sisse viidud.
„Karjääride rekonstrueerimisel uute
tehisveekogude tekkimisel eelistada veekogude
määramist avalikult kasutatavaks, et kohalikel
elanikel oleks takistusteta võimalik neid
puhkeotstarbel kasutada“. Keskkonnaamet soovitab
see sõnastada ümber järgnevalt: „Karjääri
korrastamisel tehisveekoguks eelistada veekogu
määramist avalikult kasutatavaks, et kohalikel
elanikel oleks takistuseta võimalik neid
puhkeotstarbel kasutada“.
5. Keskkonnaamet soovitab kasutada termini 5.ÜP seletuskirjas arvestatud.
„kaevandustegevus“ asemel „kaevandamistegevus“
ning „rekultiveerimisprojekt“ asemel
„korrastamisprojekt“.
1b. KSH Peatüki s 3.3.6, 3.3.8 ja 4.2.2 on viidatud, 1b.KSH aruannet korrigeeriti ja viide uuele püsielupaigale
et Kiili vallas leidub ainult üks I kaitsekategooria lisati.
linnuliik ja seega vaid üks I kaitsekategooria
püsielupaik. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et
18.11.2020 lisati EELISesse ka Sausti merikotka
püsielupaik (KLO3002200), mistõttu vajavad viidatud
peatükid selles osas täiendamist.
14 / 98
Kiili üldplaneering
2b.Peatükis 3.3.6 on viidatud Tammiku 2b.KSH aruanne korrigeeritud.
looduskaitsealale. Kuna Tammiku looduskaitseala
kuulub nüüdseks Nabala Tuhala looduskaitseala
koosseisu ja eraldiseisvalt enam ei eksisteeri, palub
Keskkonnaamet vastav viide aruandest eemaldada.
3b.Keskkonnaamet soovitab peatükis 3.3.10 3b.KSH aruanne korrigeeritud.
eemaldada Nabala lubjakivimaardla eest märge
„üleriigilise tähtsusega“ ning Sookaera
lubjakivimaardla eest märge „kohaliku tähtsusega“,
kuna määrus „Üleriigilise tähtsusega maardlad“ on
kehtetu. Lisaks soovitab Keskkonnaamet samas
peatükis välja tuua, et prognoosvaruna esineb Kiili
vallas järvemuda põlluväetiseks ja järvelupja ning
aktiivse reservvaruna järvemuda põlluväetiseks.
4b.Joonise „tehniline taristu“ kohaselt on Kiili valla 4b. Eleringi info põhjal oli tegu vananenud infoga, mis
lõunaosasse ette nähtud perspektiivne põhimõtteline tulenes maakonnaplaneeringust. Vastavalt Eleringi
kõrgepingeliini koridor, mis osaliselt paikneb ka ajakohastele plaanidele, oleme ÜP joonist uuendanud,
kaitsealuse Nabala Tuhala looduskaitseala Rahaaugu mille kohaselt persp. liin hakkab kulgema olemasolevate
sihtkaitsevööndi ja Nabala piiranguvööndi liinide trassikoridoris.
territooriumil. Juhime tähelepanu, et vastavalt
Seega vastuolu Nabala Tuhala looduskaitseala kaitse-
Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 168
eeskirjaga puudub.
„Nabala Tuhala looduskaitseala moodustamine ja
kaitse eeskiri“ (edaspidi Nabala Tuhala LKA kaitse
eeskiri ) § 11 p 3 kohaselt on sihtkaitsevööndis
keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud
kaitseala valitseja nõusolekul rajatiste püstitamine
kaitseala tarbeks ja olemasolevate rajatiste
hooldustööd. Nabala Tuhala LKA kaitse eeskirja § 15
p 3 kohaselt on piiranguvööndis lubatud kaitseala
valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta rajatiste
püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala
tarbeks ja liinirajatiste püstitamine. Seega Nabala
Tuhala LKA kaitse eeskiri ei võimalda
Keskkonnaametil kaaluda Rahaaugu sihtkaitsevööndi
territooriumil kõrgepingeliini rajamist joonisel
„tehniline taristu“ näidatud asukohas. Täiendavalt on
KSH aruande peatükis 4.2.1 (tabelis 10 toodud, et
kaitstavale alale ja selle naabrusesse ei kavandata
15 / 98
Kiili üldplaneering
maakasutuse muutust ega olulise mõjuga objekte
ja rajatisi.
5b.KSH aruande lk 59 on kirjutatud , et vallas asub 5 5b.KSH aruanne korrigeeritud.
õhuloaga ettevõtet. Õige on 4 ettevõtet , nagu on
kirjutatud ka KSH aruande lk 45.
6b.Termini "õhusaasteluba" asemel palub 6b.KSH aruannet korrigeeriti osaliselt. Sarnaselt
Keskkonnaamet kasutada terminit "keskkonnaluba atmosfääriõhu kaitse seadusele kasutatakse KSH
saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku aruandes termini “keskkonnaluba saasteainete paiksest
viimiseks" (lk 45 ja 59). heiteallikast välisõhku viimiseks” asemel lühemat terminit
“õhusaasteluba”. Vastav selgitus lisati KSH aruande ptk
3.5.5.
7b.Keskkonnaamet soovitab KSH aruandes kasutada 7b.KSH aruannet korrigeeriti.
termini „kaevandusluba“ asemel „kaevandamisluba“,
„kaevandussoovi“ asemel „kaevandamissoov“,
„kaevandusvälja“ asemel „mäeeraldis“ ning
„kaevandusvete“ asemel „karjääriveed”.
8b.Peatükis 6 on välja toodud, et kaitstava liigi 8b.KSH aruannet korrigeeriti.
elupaikades ja kasvukohtades (sh vääriselupaikades)
väljaspool kaitseala tuleb lähtuda
looduskaitseseadusest. Tulenevalt lause sõnastusest
ei ole üheselt arusaadav, kas siinkohal peetakse
silmas neid kaitstavate liikide kasvukohtasid, mis
asuvad väärispaigana määratletud asukohas või
viidati vääriselupaikadele eraldiseisvalt (mitte
kaitsealuste elupaikade ühe kasvukohana). Kui
silmas peeti vääriselupaikasid kui selliseid, mis ei ole
kaitstava liigi kasvukohaks, siis märgib
Keskkonnaamet, et vääriselupaikade temaatikat
looduskaitseseadus ei reguleeri. Tegevust
vääriselupaikades reguleerib metsaseaduse § 23.
9b.Kasutatud materjalide loetelus palub 9b.KSH aruannet korrigeeriti.
Keskkonnaamet veenduda, et viited oleks õiged . Nt
Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse lingilt ei avane
konkreetse KSH koostamise aluseks olev KeHJS
redaktsioon, samuti ei ole link planeerimisseadusele
õige redaktsiooni juurde viiv.
16 / 98
Kiili üldplaneering
LÄHTESEISUKOH 1.Üldplaneeringu lähteseisukohtade projektis on 1.Arvestatud.
AD - 19.10.2018 piisavalt käsitletud PlanS §-s 75 välja toodud
nr 6-5/18/6159-3 üldplaneeringuga lahendatavaid ülesandeid ning
omalt poolt täiendavaid ettepanekuid ei esita.
Siiski juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et
vastavalt kemikaaliseaduse § 32 lg 4 p 3 tuleb
Üldplaneering kooskõlastada Päästeametiga ka
ohtliku ettevõtte ohualasse jääva maa-ala
planeerimisel (Tabel 2. Kaasatavad osapooled).
Maa-amet ESKIIS 2 1. Planeerimisseaduse § 75 lõige 1 punkti 15 1.Täpsustame, et ÜP ei määra maardlatest ja
12.02.2021 nr 6- kohaselt on üldplaneeringuga lahendatavaks kaevandamisest mõjutatud alade kitsendusi, vaid need
3/20/16243-5 ülesandeks maardlatest ja kaevandamisest tulevad seadusest. Saame ÜPs kajastada vaid hetkeseisu,
mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste kuid kuna kogu ÜPga seotud info läheb ametlikesse
määramine, seega ei ole Maa-amet nõus, et kaardirakendustesse, siis oleme leidnud, et kõige
vastavate andmete kajastamine üldplaneeringus ei mõistlikum on eristada ÜPga kehtestatavad kihid jm kihid,
ole vajalik. Palume lõplikus üldplaneeringu mis tulenevad riiklikest andmebaasidest. Seda lähenemist
lahenduses kajastada joonistel ka maardlaid ja nõuab ka planeeringute vormistusnõuete määrus.
kaevandamisest mõjutatud alasid, et oleks selge
Seega kuna maardlate ja kaevanduste (mäetööstusmaa)
arusaam, kus nendest aladest
info on riikliku registri alusel ÜPs kuvatud ning pidevalt
põhjustatud piirangud kehtivad. ajas muutuv (kaevandamislubade info alusel), siis saab ÜP
kajastada vaid kehtestamise hetkeseisu informatiivse
kihina. Ajakohast mäetööstusmaa ja maardlate infot tuleb
edaspidi vaadata riikliku registri info põhjal, mitte ÜP
infona. See on üheks peamiseks põhjuseks, miks ei ole
otstarbekas seda infot ÜPs nõuda.
2. Maa-amet nõustub selgitusega, et tabelit 2 2. DP kohustuse erand on sätestatud järgneva
täiendatakse mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega, tingimusena: Maardla alal olemasoleva karjääri
kuid ei nõustu, et detailplaneeringu koostamise laiendamisel, uue mäetööstusmaa määramisel või uue
kohustus määratakse lausalisena kogu valla kaevandamiskoha avamisel olukorras, kus tegevusel
territooriumile, sh maardlate aladele, kuna see on puudub oluline ruumiline mõju väljapool kavandatavat
vastuolus MaaPS §-ga 14. Selgitame, et maardlatel maaüksust või oluline avalik huvi.
antakse kaevandamisluba õigusaktidega sätestatud
korras ja tingimustel ning maavara kaevandamine
kui tegevus ei nõua ühegi õigusakti järgi
detailplaneeringu koostamist. Maavara
kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik
protsess ning loa taotluse menetlusele kaasatakse nii
kohalik omavalitsus kui ka kohalik elanikkond.
17 / 98
Kiili üldplaneering
Igakordne detailplaneeringu kohustus oleks
kaevandamisloa taotluse avalikku menetlust
dubleeriv avalik menetlus. Loa andja saadab
kaevandamisloa taotluse ning
taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse
saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule
omavalitsusele. Kohalik omavalitsus saab hinnata
kaevandamisloa taotlusega tutvumisel
detailplaneeringu algatamise otstarbekust ja teha
vajadusel põhjendatud kaalutlusotsuse
detailplaneeringu algatamiseks. Palume
üldplaneeringu seletuskirjas täpsustada, et
mäetööstusmaade määramisel, uute
kaevandamiskohtade avamisel ja olemasolevate
karjääride laiendamisel tuleb kohaliku
omavalitsuse põhjendatud kaalutlusotsuse korral
koostada detailplaneering.
3. Maa-amet nõustub antud selgitusega, et 3.RV-le eraldi täiendavaid tingimusi ei sea, jääb üldine DP
planeeringu materjale täpsustatakse, kuid jääb kaalumise koht kui KOV seda vajalikuks peab.
detailplaneeringu kohustuse osas jätkuvalt oma
kirjas 05.12.2020 nr 6-3/20/16243-2 märgitu
juurde. Sarnaselt käesoleva kirja punktis 2
toodud selgitusele palume üldplaneeringus ka
rohevõrgustiku aladele jäävate maardlate osas
täpsustada, et mäetööstusmaade määramisel,
uute kaevandamiskohtade avamisel ja
olemasolevate karjääride laiendamisel tuleb
kohaliku omavalitsuse põhjendatud
kaalutlusotsuse korral koostada detailplaneering.
Lausaline detailplaneeringu koostamise kohustuse
määramine rohevõrgustikule jäävatel maardlatel on
vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2, kuna halvendab
olemasolevat olukorda maavarale juurdepääsu
suhtes.
ESKIIS 1. Joonisel Väärtused ja piirangud on leppemärk 1.Oleme otsustanud, et ei kajasta väärtuste-piirangute
05.12.2020 nr 6- „Mäeeraldised teenindusmaaga“ märgitud nii kaardil riiklikest andmebaasidest tulenevat infot, mida me
3/20/16243-2 mäeeraldiste kui ka teenindusmaade piiridele ja ÜP raames täpsustada ei soovi. Tegu on informatiivse
kohati isegi mitmekordselt, näiteks Aasu kihiga, mis hakkab ajas muutuma ning selle kajastamine
turbatootmisala (loa nr HARM-43; loa omaja AS Jiffy
18 / 98
Kiili üldplaneering
Products Estonia) mäeeraldisel ja selle ÜPs pole meie hinnangul vajalik.
teenindusmaal. Palume selguse mõttes eristada
ÜP koostamise ajal saab vajalikku infot vaadata
mäeeraldise piir teenindusmaa piirist ning
rakenduses ning pärast ÜP kehtestamist Maa-ameti
eemaldada Aasu turbatootmisalal mäeeraldiselt ja
kaardirakenduses.
selle teenindusmaalt
mitmekordsed piirid.
2. Seletuskirja peatükis 3.3. Detailplaneeringu 2. KOV soovib säilitada DP kohustuse nimetatud juhtudel,
koostamise kohustus on märgitud, et et säiliks avatud menetlus, mis võimaldab kogukonna
detailplaneeringu koostamine on kohustuslik kogu kaasamist. Maardlate kavandamine on üldjuhul
kogukonna jaoks olulise mõjuga ning soovime võimaldada
Kiili valla territooriumil välja arvatud samas peatükis
avalikkuse laiemat ja põhjalikumat kaasamist sellesse
nimetatud juhtudel. Nimetatud juhtude seas ei
protsessi.
ole märgitud maardlaid, mäetööstusmaid ega
kaevandamistegevust. Palume seletuskirja lisada, et
maardlate aladel mäetööstusmaade määramisel ja
kaevandamistegevuse alustamisel ei ole
detailplaneeringu koostamine kohustuslik, kuna
vastasel juhul on planeering vastuolus MaaPS §-
ga 14.
Tabelit 2 täiendatud mäetööstuse maa-ala JO-ga.
Lisaks on seletuskirja peatükis 3.7. Maakasutus
Märgime, et tabelil puudub seos DP koostamise
märgitud, et tabelis 2 on toodud, millised
kohustuslikkusega. Kavandatav sihtotstarve illustreerib
detailplaneeringuga kavandatavad sihtotstarbed on
igasuguse kavandatava tegevuse juhtumit, hoolimata
erinevatel üldplaneeringuga määratud juhtotstarvetel
menetlusviisist.
lubatud ning millised on nende omavahelised
seosed. Tabelis Tabel 2.
Üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe ja
kavandatava sihtotstarbe üldised omavahelised
seosed ei ole märgitud mäetööstuse maa-ala ja võiks
eeldada, et see on välja jäetud põhjusel, et
detailplaneeringu koostamise kohustus sellisel
juhul puudub, kuid palume siiski seletuskirja
lisada selgitus, miks mäetööstuse maa-ala antud
tabelis kajastatud ei ole.
3.Seletuskirja peatükis 3.7.5. Mäetööstuse maa-ala 3.Tingimus on ära jäetud, kuna ei ole täna asjakohane.
on tingimuste all märgitud (tsiteerin): „III
kategooriasse 12 kuuluvate maardlate aladel on
maavarade kaevandamisest olulisem maa-ala muu
funktsioon ja seetõttu maavarade kaevandamine
nendel aladel ei ole tõenäoliselt võimalik“ ning „I
19 / 98
Kiili üldplaneering
kategooriasse ja II kategooriasse kuuluvate
maardlate aladele või nende vahetusse lähedusse ei
tohi planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi seal
kaevandamise (nt planeerida uusi elamualasid)“
ja „Maardlate kasutuselevõtul II kategooriasse
kuuluvatel aladel tuleb vältida võimalusel alasid, mis
asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel,
väärtuslikel maastikel ja rohelisel võrgustikul. Juhul,
kui nimetatud aladel on kaevandamine
majanduslikult otstarbekas, tuleb hinnata eelnevalt
kaasnevaid mõjusid väärtuslikele
maastikukomponentidele.“ Seejuures on viidatud,
et maardlate kategooriad tulenevad Harju
maakonnaplaneeringust 2030+. Täpsustame, et
riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr
1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu
2030+ kohaselt ei ole maardlaid kategooriatesse
jaotatud. Palume seletuskirjas selgitada maardlate
kategooriatesse jaotamist. Palume ka kaaluda
kategooriatesse jaotamise otstarbekust ja teeme
ettepaneku see ära jätta.
4. Jooniste Maakasutus ja Väärtused ja piirangud 4.Raadamise tingimus rohevõrgustikus on eemaldatud,
kohaselt jäävad maardlad rohevõrgustiku aladele. kuna teema on reguleeritud muude tingimustega, nt
Seletuskirja peatüki 4.10. Rohevõrgustik üldiste tegevused RVs tuleb kavandada selliselt, et RV toimimine
tingimuste loetelus on toodud (tsiteerin): oleks tagatud.
„Rohevõrgustiku alal on lubatud tavapärane
Põllumaade vahel paiknevate alade tingimust on
kinnistute sihtotstarvet järgiv majandustegevus.
täpsustatud ning see on ümber sõnastatud ning selle
Arendustegevuse puhul, mis muudab maa
täpsemat rakendamist kaalutakse igas asukohas
sihtotstarvet rohevõrgustiku alal või kavandab
kohapõhiselt.
joonehitist (teetrass, tehnilise infrastruktuuri
element jm) on omavalitsusel õigus nõuda Muid tingimusi samuti täpsustatud.
rohevõrgustiku toimivuse tagamise
KSH aruandesse täiendus sisse viidud.
eksperthinnangut“ ning „Metsamaa raadamine
rohelise võrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud. DP nõude osas vt vastus p 2.
Erandid on lubatud kaalutlusotsusena, nt tehnilise
taristu objekti, karjääri vm olulise avaliku huviga
objekti kavandamisel. Raadamise vajadusel tuleb
maa sihtotstarbe muutmiseks koostada
detailplaneering ja/või ehitusprojekt (va karjääri
20 / 98
Kiili üldplaneering
kavandamisel). Muudatuste kavandamisel tuleb
täiendavalt koostada eksperthinnang koos
leevendavate tingimuste määramisega, tagamaks
rohevõrgustiku sidususe säilimine“ ja
„Rohevõrgustiku metsades raiumisel tuleb eelistada
valikraie printsiipi“ ning „Rohevõrgustiku
tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad
metsaga kaetud alad, kuna metsaalad on olulise
tähtsusega ökoloogilistes protsessides ja inimese
kultuurilises taustas ning elulaadis“ ja
„Kaevandussoovi ja rohevõrgustiku koridori
kattuvusel arvestab loaandja loamenetluses
vajadusega säilitada rohevõrgustiku toimivus,
töötades vajadusel välja leevendavad meetmed.
Vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine
ja/või rohevõrgustiku toimivuse analüüs.
Kaevandamistegevuse korraldamisel tuleb
arvestada rohelise võrgustiku eesmärke.
Kaevandusvälja teenindusala ja lähiümbruses
kavandatavad raied teha etappidena ja
minimaalses vajalikus mahus, et vältida metsa
osakaalu vähenemist nii palju kui võimalik.
Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala
korrastada nii, et maastikul oleks eeldused kujuneda
vähemalt samaväärseks kaevandamiseelse
seisuga. Karjääride puhul ei tohi pärast
karjääride korrastamist karjääride nõlvad olla
liialt järsud suurulukitele läbipääsemiseks.
Karjääride korrastamistööde käigus tuleb
kujundada lauged nõlvad ja karjääri ammendatud
alad metsastada, kujundada veekoguks või
puhkealaks.“ KSH aruande eelnõu peatükis 6
Negatiivse keskkonnamõju vältimise või
leevendamise meetmed
ning soovitused planeeringusse on korratud
eelpool kirjeldatud mõtteid ning rohevõrgustiku
toimimise tagamise tingimuste seas toodud
(tsiteerin): „Metsamaa raadamine rohelise
võrgustiku aladel ei ole lubatud (v.a
21 / 98
Kiili üldplaneering
maaparandussüsteemi, tehnovõrkude ja taristu
hooldamise ja rajamise korral ning maavara
kaevandamise lubadega määratud aladel),
raadamise vajadusel tuleb maa sihtotstarbe
muutmiseks koostada detailplaneering. Sealjuures
tuleb seada tingimused rohevõrgustiku toimimiseks
ja koostada eksperthinnang, mis selgitab välja
rohevõrgustiku sidususe säilimise.“
Kaevandamistegevuse alustamise eelduseks on
sihtotstarbe muutmine mäetööstusmaaks ning metsa
olemasolul ka selle täielik raadamine, seega
igakordne eksperthinnangu või detailplaneeringu
koostamise kohustuse, valikraie eelistamise ja
põllumaade vahel paiknevate metsaga kaetud alade
säilitamise nõude korral on planeering vastuolus
MaaPS
§-ga 14. Samuti ei ole mäeeraldiste
teenindusmaadel alati võimalik raiet teostada
etappidena. Palume seletuskirjas ja KSH aruande
eelnõus täpsustada, et maardlatel asuva metsamaa
raadamisel ja maa sihtotstarbe muutmisel
nõutakse eksperthinnangut vaid kaalutlusotsuse
tulemusel, mitte igakordselt ning võimalikud on kõik
raie liigid ja viisid.
Palume lisada ka, et detailplaneeringu
koostamine sihtotstarbe muutmiseks ning
põllumaade vahel paiknevate metsade säilitamise
nõue ei kehti maardlate aladel, kus on saadud MaaPS
alusel kaevandamisluba.
5. Joonise Väärtused ja piirangud järgi asuvad 5.Teadmiseks võetud.
maardlad väärtuslikel põlumajandusmaadel.
Seletuskirja peatükis 4.13. Väärtuslik
põllumajandusmaa on märgitud, et väärtusliku
põllumajandusmaa määratlemise ja
kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on
tagada nende säilimine võimalikult suures
ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt
põllumajanduslikuks tegevuseks. Samas peatükis on
tingimuste all märgitud (tsiteerin): „Väärtuslikku
22 / 98
Kiili üldplaneering
põllumajandusmaad kasutatakse üldjuhul
põllumajanduslikuks tegevuseks ning uut hoonestust
ei ole soovitatav sinna rajada. Need alad säilitatakse
võimalusel avatud maastikuna ja/või
põllumajanduslikus kasutuses, nende alade
metsastamine vm maastiku avatust kaotav tegevus
peab olema põhjendatud ja läbi kaalutud“ ja
„Põllumajanduspiirkondades on oluline säilitada
põldude läheduses olev looduslik taimkate, samuti
üksikud puud ja puude grupid põldudel, hekid,
metsaribad. Sellised loodusliku taimestikuga kaetud
alad võimaldavad suurendada
põllumajanduspiirkondade bioloogilist mitmekesisust
ja moodustavad kohaliku tasandi rohelise
võrgustiku“ ning „Maardlate kasutuselevõtul
vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel
põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel
on kaevandamine majanduslikult otstarbekas,
tuleb kaevandamisloa taotluse raames anda
hinnang väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise
olulisusele, hinnata kaasnevaid mõjusid ning
maakasutuse muudatust põhjendada“ ja
„Väärtusliku põllumajandusmaa võimalikult suures
ulatuses säilitamise vajadusega tuleb arvestada
kaevandamisloale tingimuste seadmisel,
korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel
korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb
lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate
meetmete rakendamiseks.“ Maa-amet nõustub
eelpool kirjeldatuga.
6. KSH aruande eelnõu peatükis 3.3.10 Maavarad on 6.KSH aruanne korrigeeritud.
mainitud üleriigilise tähtsusega Nabala
lubjakivimaardlat ning kohaliku tähtsusega
Sookaera lubjakivimaardlat. Täpsustame, et
01.01.2017 kehtima hakanud MaaPS alusel ei
jaotata maardlaid enam kohaliku ja üleriigilise
tähtsusega maardlateks. Lisaks on samas peatükis
märgitud (tsiteerin): „Vallas
on väljastatud Sausti turbamaardlale 3 turba
23 / 98
Kiili üldplaneering
kaevandamise luba Sausti turbatootmisalale HARM-
062 (L.MK.HA-35919) kaevandajaks AS Jiffy
Products Estonia, Paekna tootmisalale HARM-049
(L.MK.HA-12780) kaevandajaks AS Tootsi Turvas
ja Aasu
turbatootmisalale HARM-43 kaevandajaks AS Jiffy
Products Estonia.“ Täpsustame, et Sausti
turbatootmisala kaevandamisloa nr on HARM-062
ja Paekna tootmisala kaevandamisloa nr on HARM-
049. Palume kaevandamisloa numbreid korrigeerida.
LÄHTESEISUKOH 1. Märgime, et Maa-amet soovib olla 1.Täpsustatud ning arvestatud.
AD 30.10.2018 nr üldplaneeringu menetlusse kaasatud kui
6-3/18/14628-2 maaomanik Keskkonnaministeeriumi valitsemisel
olevatel maaüksustel, mille volitatud asutuseks on
Maa-amet.
Eelpool öeldust tulenevalt palume üldplaneeringuga
Maa-ameti volitusalas olevaid maid ja reformimata
maa-alasid mitte kitsendada ebamõistlikult. Palume
hoida Maa-ametit kursis edasise
planeerimismenetlusega ning edastada valmiv
planeeringulahendus Maa-ametile võimalikult
varases staadiumis kooskõlastamiseks.
Transpordiamet
Lennuamet LÄHTESEISUKOH 1.Lähtudes lennundusseaduse § 35 lõikest 2 1.Arvestatud.
AD - 29.10.2018 teeb Lennuamet ettepaneku täiendada dokumenti
nr 4.6- „Kiili valla üldplaneeringu lähteseisukohad“
8/18/5228-2 (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2018-0050) punktis 7.2
tabelit 2, lisades kaasatava osapoolena
Lennuameti. Kaasamise põhjendus: lennuvälja,
kopteriväljakut, selle lähiümbrust ja maapinnast
üle 45 m kõrgust ehitist hõlmavad
detailplaneeringud peab kohalik omavalitsus
kooskõlastama Lennuametiga.
Maanteeamet ESKIIS Üldplaneeringu eskiislahenduse kaartidelt ja 1.Kaardi vormistuslikke ettepanekuid kaalume
28.12.2020 nr seletuskirjast nähtub, et Maanteeameti poolt (kiri täiendavalt. Mainime, et perspektiivis on kogu ÜP info
15-2/20/51654-2 17.05.2018 nr 15-21819755-2) esitatud Maa-ameti rakenduses ning seal saab tee nr vajadusel
ettepanekutega on arvestatud osaliselt ja vaadata.
teedeosa on kajastatud ebapiisavalt. Selguse
24 / 98
Kiili üldplaneering
huvides toome siinkohal ära olulisemad Seletuskirjas nimetuste ja nr ettepanekute oleme
tähelepanekud ja märkused planeeringu arvestanud.
korrigeerimiseks ja täpsustamiseks.
Ptk 5.1.2 on antud üldistatuna kõikide valla sõiduteede
1. Riigiteedest tervikliku ülevaate saamiseks kohta käivad tingimused, erisused on toodud iga vastava
kajastada seletuskirjas ja kaartidel riigiteed koos tingimuse all.
numbri ja nimega. Kaardil eristada põhimaantee.
Selgitada, milliseid teid on mõeldud punktis 5.1.2
Sõiduteed all.
2. NB! Kaartidel, kus on juba kajastatud erinevaid 2.Kuna riigitee kaitsevöönd on eelkõige tehnilise taristuga
piiranguid, palun kajastada ka riigitee seonduv teema, siis leiame, et selle kajastamine on
kaitsevööndeid. vajalik eelkõige tehnilise taristu kaardil.
Peamine ÜP kuvamise asukoht, kus saab vajalikke kihte
paralleelset vaadelda on ÜP rakendus ning ÜP
kehtestamise järel Maa-ameti kaardirakendus või uus
PLANK register.
3. Informeerime, et seoses Rail Baltica trassiga 3.Hetkel on kaardil kajastatud trass 12.2020 seisuga,
on täpsustamisel 2021.a teeprojektiga vajadusel saame trassi kulgemist enne kehtestamist veel
tugimaantee 15 Tallinn-Rapla – Türi lõigus Luige- kaasajastada. Arvestama peab, et ÜPs kajastub trassi
Rapla trass sh liiklussõlme asukoht ja lahendus. teatud hetkeseis põhimõttelises asukohas ning selle
Lahendust täpsustatakse osaliselt Kiili valla asukohta vajadusel hiljem täpsustatakse. Seega ÜPs
territooriumile jääva trassi lõigus ja Kangru kajastub see trass veidi üldisemalt.
liiklussõlmes, mistõttu realiseeritavuse tagamiseks
Seletuskirja täpsustus samuti sisse viidud.
kajastada tugimaanteele 15 oluliselt muudetava
teelõiguna, mille teekoridor asulasisestel lõikudel on
150 m (75m teljest) ja asulavälistel lõikudel 250m.
Seletuskirja võib lisada, et perspektiivse tee tegelik
maavajadus ja kaitsevööndi ulatus täpsustub
eelprojekti koostamise käigus.
Kangru liiklussõlme, selle muudatust ja
teekoridori käsitleda nii graafiliselt kui
seletuskirjas, kuna liiklussõlm ja selle kogujateed
muudava piirkonna liikluskorraldust ning sellega
tuleb edaspidiselt arvestada.
4. Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu 4.Teadmiseks võetud et põhimaantee nr 11 äärde uusi
piisavust arendusaladele juurdepääsude tagamisel mahasõite ei tule. Arendusalade täpsem teedevõrk
muuhulgas põhimaantee 11 ääres, kus uusi lahendatakse edasiste täpsemate planeeringute või
mahasõite põhimaanteelt ei ole võimalik ehitusprojektide raames. ÜPga antud teedevõrk on ÜP
25 / 98
Kiili üldplaneering
kavandada. täpsusastmele sobiv.
5. Lisada planeeringu seletuskirja Maanteeameti 5. P 3.1 lisamist sellises sõnastuses ei pea asjakohaseks.
seisukohtades toodud punkti 3.1 “Määrata tingimus, Tee kaitsevööndi tingimused tulenevad seadusest, neid
et riigitee kaitsevööndisse üldiselt hooneid ei me täiendavalt ÜPsse ei lisa.
kavandata“ ja punkt 4.5 „Põhimanteele uusi
Eraldi on ÜPs täpsustatud müra- ja saastetundlike
samatasandilisi ristumiskohti mitte kavandada.
hoonete kavandamist riigitee kaitsevööndisse, mille kohta
Kohalike teede liitumine põhimaanteega toimub
on eraldi tingimus. Muud tüüpi hoonete kavandamine käib
ainult eritasandiliste liiklussõlmede kaudu.“. Punktid
õigusakti alusel.
on olulise informatiivse sisuga ja selguse mõttes
peame vajalikuks teemasid kajastada. Eritasandilise ristumise nõue põhimaanteele lisatud.
6.Jalg- ja jalgrattateede kavandamisel riigitee 6.Ei pea asjakohaseks normile nii täpselt viidata. Normid
äärde arvestada punktiga 3.7. Ohutuse on üldjuhtude jaoks olemas, ÜPs ei ole vaja neid
tagamiseks tuleb jalgtee eraldada riigiteest dubleerida, eriti arvestades asjaolu et ka norm võib aja
eraldusribaga, mille minimaalne laius lähtetasemel jooksul muutuda. Seletuskirja lisatud üldine põhimõte:
rahuldav on sätestatud Normide (majandus- ja Ohutuse tagamiseks suurema liikluskoormusega teedel on
taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee soovitav jalg- ja jalgrattatee autoliiklusest eraldada.
projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
Avalik menetlus jalg- ja jalgrattatee puhul kajastub ptk-
projekteerimisnormid“) tabelis 7.5. Selgitame, et
is 3.4.
jalg- ja jalgrattatee jaoks ruumiotsuste tegemine
on
konstruktiivsem läbi avaliku menetluse.
7. Selgitamist vajab punktis 5.1.4. Jalg- ja 7.Tingimus on eemaldatud, kuna pole asjakohane.
jalgrattatee toodud lõik „Jalg- ja jalgrattatee on
lubatud rajada olemasoleva teemaa laiendusena“.
Juhul kui selgitus puudutab riigiteed, palun lõik
eemaldada.
8. KSH aruande eelnõu osas märgime, et 8.1.KSH aruannet korrigeeriti.
8.1. kasutatakse mõisteid ratta- ja jalgtee ning
kergliiklustee, mõiste vajaks ühtlustamist.
8.2. käsitlemata on olemasolevad karjäärid, nende 8.2.KSH aruannet täiendati märkuse kohaselt.
pindala, varud ja korrastamise suund; mainitakse, et
uusi karjääre ei rajata, aga tuleb näidata
olemasolevad maardlad ja vajaduse
tekkimisel nende võimalik kasutamine.
LÄHTESEISUKOH Maanteeameti seisukohti ei ole käesolevalt esitatud Esitatud tingimused on väga täpsed ning nendega
AD – 22.10.2018 lähteseisukohtade projekti üheselt sisse viidud,
26 / 98
Kiili üldplaneering
nr 15- mistõttu viitame vajadusele arvestada 17.05.2018 arvestatakse ÜP koostamisel vastavalt ÜP vajadustele.
2/18/19755-5 kirjas esitatud ettepanekutega üldplaneeringu
lahenduse koostamise käigus.
Arvamus 1.1. Integreerida planeeringusse 1.1.Kajastatud UP täpsusastmes, mis ei ole projekti
algatamise maakonnaplaneeringuga kavandatud tasand vaid strateegilisem ning üldisem.
otsusele teedevõrgustik
17.05.2018 nr üldplaneeringu täpsusastmes.
15-2/18/19755-2 Tugimaantee 15 Tallinn – Rapla – Türi lõigus
Luige – Rapla eelprojektiga
määratud trass, koos kogujateede ja
perspektiivsete eritasandiliste ristmike ja
ristete asukohtadega.
1.2. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust 2.Arvestatud UP täpsusastmes.
juurdepääsude tagamisel ning määrata
perspektiivsete kohalike teede sealhulgas jalgratta-
ja jalgteede üldised asukohad.
1.3.Määrata olemasolevate ja kavandatud teede 3.UPs on oma metoodika teede jaotuseks, mis ei põhine
funktsioonid, näiteks kohalik tee ja avaliku tee omandile, vaid pigem teede hierarhilisele jaotusele jm
kasutusega eratee. Riigiteedeks määramine ja aspektidele, mis UP raames vajalik.
riigiteede kohalikeks teedeks määramine toimub
Tee omandivormi ei määrata UP raames, seetõttu pole
koostöös Maanteeametiga.
selle kuvamine UPs vajalik.
2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse käsitlemisel lähtuda 2.1.Arvestatud.
EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul sama paragrahvi
lõikest 3.
2.2. Euroopa teedevõrgu teedel (põhimaantee 11) 2.2.Arvestatud.
määrata linnas, alevis, alevikus
kaitsevööndi ulatuseks 50m lähtudes asjaolust, et
tegemist on Euroopa teedevõrgu
teedega.
2.3. Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub 2.3.Hetkel otsene vajadus puudub.
väljaspool linna, alevit või alevikku, kaalub
Maanteeamet kohaliku omavalitsuse põhjenduste
alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva
kaitsevööndi laiuse vähendamist. Peale
planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi
27 / 98
Kiili üldplaneering
laiuseid kajastav joonis esitada Maanteeametile GIS
või CAD formaadis.
3.1. Määrata tingimus, et riigitee kaitsevööndisse 3.1.Tingimus on sõnastatud UP ja kohalikest vajadustest
üldjuhul hooneid ei kavandata. Juhul, kui lähtuvalt.
hoonete kavandamine on põhjendatud
väljakujunenud hoonestusjoonega, määrata
tingimus, et arendaja peab arvestama liiklusest
tulenevate häiringute (müra, saaste,
vibratsioon) kahjuliku mõjuga. Normidele vastavuse
tagamine, leevendavate meetmete
kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja
kohustus.
3.2. Soovitame müratundlikke alasid/objekte 3.2.Üldine põhimõte kajastub UPs.
riigiteede mõjupiirkonda mitte planeerida.
3.3. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele, määrata 3.3. Põhimõtted on antud vastavas peatükis.
tingimus mitut kinnistut teenindava eratee
avalikult kasutatavaks määramiseks, vajadusel
transpordimaa kavandamiseks ja
vastavalt EhS-le teeregistrisse kandmiseks.
3.4. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele määrata 3.4. Sõnastust täpsustatud vastavalt kohalikule
tingimus, et kinnistute maakorralduslikul jagamisel vajadusele.
tuleb juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud
juurdepääsu kaudu ühiselt
ning uutel moodustatavatel katastriüksustel
puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu
saamiseks riigiteelt.
3.5. Määrata tingimus, et riigiteega külgneva 3.5. Sõnastust täpsustatud vastavalt kohalikule
ehitustegevuse kavandamisel detailplaneeringu vajadusele.
koostamise kohustuseta alal, tuleb reeglina
kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja
olemasolevaid ristumisi riigiteega.
3.6. Terviklike ruumilahenduste saavutamiseks 3.6.Ei ole igakord põhjendatud DP koostamise kohustuse
riigiteedelt juurdepääsude kavandamisel selgitada määramine sellises olukorras. DP pole alati lahenduseks
välja avalik huvi, määrata kohustus kui on soov avalikkust kaasata, ka projekteerimistingimusi
detailplaneeringu koostamiseks juhul kui võib avatud menetlusega korraldada ning see on ka
arendusalale puudub olemasolev juurdepääs ja / võimalus avalikkust kaasata. Seega selline juhtum on
või on vajalik juurdepääsude tagamine / hetkel kaalutlusotsusega, st seda pole UPs eraldi välja
28 / 98
Kiili üldplaneering
säilitamine avalikult kasutatavalt teelt ala toodud.
lähinaabritele.
3.7. Jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada 3.7. Teatud juhtudel on mõistlik need teed ka riigitee
väljapoole riigitee transpordimaad. Juhul transpordimaale kavandada, mistõttu tingimuse lisamine
kui üldplaneering ei täpsusta ruumivõimalusi sellises sõnastuses pole põhjendatud. Oluline on luua
kergliiklustee rajamiseks eramaadel, terviklik ja süsteemne võrgustik, mis arvestab ka
määrata tingimus, et projekteerimistingimused jalgratturite ja jalakäijate vajadustega. Riigiteed on ka
kergliiklustee rajamiseks antakse läbi nende liikujate teenindamiseks mõeldud.
avatud menetluse. Avatud menetlus lisatud.
3.8. Määrata tingimus, et põhjendatud juhul tuleb 3.8. Sõnastust täpsustatud.
suurendada kaevandatavatele aladele
juurdepääsuteede, kaasa arvatud riigiteede,
kandevõimet või viia neid muul moel
liikluskoormusega vastavusse.
3.9. Määrata rajatise asukoha kooskõlastamise 3.9.Arvestatud.
vajadus riigitee omanikuga juhul, kui rajatise
kõrgus (tuulikute puhul lisada labade pikkus) on
suurem kui kaugus äärmise sõiduraja
välimisest servast.
3.10. Integreerida planeeringusse 3.10. Üldplaneeringu raames kaaluti tehnoloogilise vööndi
maakonnaplaneeringuga kavandatud tehnoloogiline määramist maanteedele, kuid leiti, et omavalitsuse
vöönd, sh seatud tingimused. Tehnoloogilise seisukohast seab see aladele liialt suured kitsendused
vööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja objektide osas, mille kavandamine pole täna piisavas
välimisest servast on 20 m. Kuni 10 m laiuse täpsusastmes teada. Selle tulemusena on leitud, et
kaitsevööndi puhul loetakse tehnoloogilise vööndi tehnoloogilist vööndit üldplaneeringus ei määrata.
laiuseks kuni 10 m. Tehnoloogilises vööndis tuleb
ehitustegevuse planeerimisel
teeohutuse tagamiseks teha koostööd
Maanteeametiga.
3.11. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel 3.11.Üldplaneeringus antud teedevõrk vastab
analüüsida olemasoleva teedevõrgu kavandatavatele vajadustele.
võimekust ja vastavust. Tingimuste määramisel
lähtuda asjaolust, et Maanteeamet ei
võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute
teelõikude rajamise ja riigiteede
ümberehitamise kohustust. Tingimuste määramisel
tagada ühistranspordiga
29 / 98
Kiili üldplaneering
ligipääsetavus.
3.12. Tingimuste määramisel lähtuda asjaolust, et 3.12.Arvestatud.
riigitee kui rajatise püsivuse ja toimimise tagamiseks
üldjuhul ei juhita arendusalade sademevett riigitee
kraavidesse.
3.13. Tehnovõrkude kavandamist riigitee 3.13. Arvestatud.
transpordimaale tuleb vältida kuna transpordimaa
on vajalik eelkõige tee ja selle koosseisu kuuluvate
rajatiste paigutamiseks.
3.14. Planeeringut koostades tuleb soodustada 3.14. Üldise põhimõttena kajastub vastavas ptk-is.
ühissõidukite eeliskasutamist, vähendades sellega
transpordi negatiivset mõju keskkonnale ja sellest
põhjustatud tervisekahjustusi ning aidates kaasa
liiklusõnnetuste ja liiklusummikute ärahoidmisele.
4.1. Lähtuda riigitee funktsioonist teenindada 4.1.Arvestatud vastavalt kohalikest vajadustest lähtuvalt.
eelkõige läbivat liiklust ja arvestada et,
kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee.
Planeeringulahendusega vältida
kohaliku liikluse suunamist transiitliiklusega teele.
4.2. Arendusalade juurdepääsud lahendada läbi 4.2. Ei ole üldplaneeringu täpsusastme teema. Vajadusel
kogujateede, mis on ühendatud riigiteega ühise selguvad detailplaneeringute ja projekteerimistingimuse
ristumiskoha kaudu. Määrata perspektiivse ja raames.
olemasoleva suletava juurdepääsu asukoht
avalikult kasutatavale teele.
4.3. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav 4.3. Põhimõte kajastub seletuskirjas.
kavandada piirkonna liiklussagedust suurendavad
arendused keskustesse.
4.4. Vältida planeeringulahedust, mis tingib 4.4. Põhimõte kajastub seletuskirjas.
vajaduse hajaasustusega piirkonnas riigitee
pidevaks ületamiseks.
4.5. Põhimaanteedele uusi samatasandilisi 4.5. Üldplaneeringu täpsusastmes arvestatud.
ristumiskohti mitte kavandada. Kohalike teede
liitumine põhimaanteedega toimub ainult
üldplaneeringuga kavandatud eritasandiliste
ristumiskohtade (sõlmede) kaudu. Arvestada, et
olemasolevad üksikute kinnistute ristumiskohad
säilivad senise maakasutuse tarbeks ega jää pikas
30 / 98
Kiili üldplaneering
perspektiivis kasutusele.
4.6. Liiklejate ohutuse tagamiseks ja riigitee 4.6. Täpsustatud põhimõte kajastub seletuskirjas.
korrakohaseks kasutamiseks ei ole parkimine
riigiteel lubatud. Arendusalade, sh avaliku
kasutusega alade, planeerimisel (puhkealad,
supluskohad jm) kavandada lahendus, kus parkimine
toimub väljaspool riigiteed ja alaga
samal teepoolel.
Muinsuskaitseamet ESKIIS 1. Muinsuskaitseamet esitas oma ettepanekud Kiili 1.Juhime tähelepanu, et me ei saa ÜP-sse lisada Teie
04.01.2021 nr valla üldplaneeringu kohta kirjas 24.06.2019 poolt välja toodud tingimusi kui meil ei ole teada vastavad
1.1-7/2255-5 nr 1.1-7/2255-3, kus muuhulgas märkisime alad. Tingimuste lisamist ja nende täpset sõnastust saame
arheoloogiapärandi prognoosi vajalikkust. kaaluda pärast alade esitamist.
Arvestades asjaolu, et arheoloogiapärandi Teiepoolne alade ja tingimuste esitamine meile on vajalik
paiknemist sellisel moel on analüüsitud vaid hiljemalt kooskõlastamise etapis, et põhimõtted saaksid
üksikutes üldplaneeringutes, siis annab läbida avalikustamise protsessi ning volikogu
Muinsuskaitseamet sel korral Kiili valla vastuvõtmise otsuse.
üldplaneeringu jaoks esmase sisendi ise. Prognoosi
koostamine on Muinsuskaitseameti 2021. aasta
tööplaanis ning kohe kui see valmib, edastame selle.
Samas palume juba praegu planeeringusse ja KSH
aruandesse märkida, et prognoosi käigus välja
tulnud alade puhul tuleb planeeringusse kanda
viited selle kohta, et prognoositud tõenäolistel
arheoloogiapärandirikastel aladel tuleb eelnevalt
küsida Muinsuskaitseameti seisukohta arheoloogilise
KMH eelhindamise kohustusega tegevuslubade taotluste
uuringu läbiviimise vajaduse kohta kõigil juhtudel,
puhul Muinsuskaitseameti kooskõlastuse nõude seadmine
kus üldplaneering näeb ette detailplaneeringu
Kiili valla territooriumil ei saa olla ÜP-ga seatav tingimus.
koostamist. Lisaks sellele palume märkida, et KMH
KMH ja KMH eelhinnangute menetlus, sh asjaomaste
kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui
asutuste kaasamine teostatakse vastavalt keskkonnamõju
KMH nõudest loobutakse) tuleb arheoloogilise
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele.
uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3)
Muinsuskaitseametiga kooskõlastada igal juhul,
sõltumata sellest, kas tegemist on
arheoloogiaprognoosi käigus märgitud aladega või
mitte.
2. Muinsuskaitseamet soovitab kajastada ajaloolisi 2.Oleme täiendavalt kaalunud, kuid ei pea nende kohaliku
looduslike pühapaiku Kiili vallas eraldi peatükina, kaitse alla võtmist asjakohaseks, kuna see tekitab
et tõsta teadlikust ning tagada nende säilimine. täiendavaid kitsendusi maaomanikule ning võimalikku
31 / 98
Kiili üldplaneering
Riikliku kaitseta pühapaigad (LISA 2) soovitame kompenseerimise nõuet KOVile. Lisaks ei ole objektide
võtta kohaliku kaitse alla ja kuvada neid kohaliku kaitse alla võtmiseks info meie jaoks hetkel
kaardikihil eraldi kihina. Looduslikud pühapaigad piisav. Vajadusel saab MKA kaaluda riikliku kaitse
on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud seadmist.
ohverdamise,
pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse
tegevusega seotud paigad või asjad. Need on
olulised rahvapärimuskultuuri ning kohaliku
identiteedi kandjad. Tegemist on eriilmeliste
objektidega, milleks võivad olla metsad või
puuderühmad, üksikud puud, kivid, allikad, jõed,
ojad, koopad või erinevad maastikuvormid nagu
künkad, orud või lohud. Ajaloolise loodusliku
pühapaiga peamiseks tunnuseks on suulise
rahvapärimuse olemasolu, mis kõneleb
pühakspidamisest, ohvrite toomisest, palvetamisest
ja ravitsemisest.
Osa looduslikke pühapaiku on riikliku kaitse all
muinsuskaitse või looduskaitse objektidena (Lisa 1).
Informatsiooni leiab nende kohta
Kultuurimälestiste registrist:
https://register.muinas.ee/ või EELIS infolehelt:
https://eelis.ee/. Teistele looduslikele
pühapaikadele, mis pole riikliku kaitse all (Lisa 2),
soovitame kohaliku kaitse staatust. Jüri kihelkonnas,
mille läänepoolses osas asub tänapäeval Kiili vald,
toimus looduslike pühapaikade kaardistamine
2016.-2017. aastal (rohkem informatsiooni
inventeerimiste kohta:
https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/ajaloolised-
ja-looduslikud-puhapaigad). Kaardistatud
paikad on kantud maa-ameti pärandkultuuri
kaardikihile (v-a Sõmeru Koppelmanni allikas):
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/
parandkultuur
Inventeerimisaruannetega tutvumiseks võib
pöörduda Muinsuskaitseameti poole. Inventuuri
käigus kaardistati lisaks pärimuspaigad „Trummi
32 / 98
Kiili üldplaneering
mägi“ (pärandkultuuri objekt 304:KON:002)
ja „Jõulumägi“ (pärandkultuuri objekt
304:KON:001), mille kohta pole küll otsest
pühakspidamise pärimust, kuid mis on kohalikul
tasandil olulised paigad ning väärivad säilitamist.
Lisaks on pärandkultuurikaardil „hiie- ja raviallikad“
objektitüübi nimistus Niiliski allikatiik
(pärandkultuuriobjekt 304:ALL:001), mida
inventuuride käigus ei kaardistatud ning mille kohta
pole teada pärimusandmeid.
Looduslikud pühapaigad säilivad kõige paremini oma
traditsioonilises keskkonnas ja üldiselt tuleks nendes
minimeerida inimmõju – v.a paikade
traditsiooniline kasutamine või nende
külastatavuse parandamine. Kohalik kaitse
pühade puude puhul peaks tähendama lisaks
konkreetse puu/puude kaitsele ka nende
ümbruses metsamajandamise keeldu. Metsamaal
kasvavavate pühade puude puhul on oluline säilitada
neid püsimetsas, et puud ei murduks pärast lõikust
tormituulte tagajärjel. Mälestisteks olevate
looduslike pühapaikade ümber on
tavapäraselt 50 meetri laiune puhvertsoon, et
säilitada neid oma loomulikus keskkonnas ja
miljöös. Pühaks peetud kividele on kõige ohtlikum
maaparandus ja muud maastiku tugevalt mõjutavad
tegurid (ehitus, karjäärid). Allikate kaitse puhul tuleb
vältida otsest kahju objektile (metsa majandamine,
mis rikub pinnast, ehitus jm), kuid lisaks arvestada,
et ümbruses toimuvad inimmõjulised veerežiimi
muutused ei kuivendaks allikat. Allikate puhul võib
kaaluda nende puhastamist ja betoonrakkes
olevate allikate traditsioonilise ilme taastamist.
Kiili valla asukohta arvestades tuleb looduslike
pühapaikade puhul kindlasti silmas pidada
ehitussurvet ja pühapaiku kaitsta uue elamumaa
planeerimise protsessis. Looduslikud pühapaigad
omavad lisaks kohaliku identiteedi hoidmisele ka
turismi potentsiaali – seetõttu võib kaaluda
33 / 98
Kiili üldplaneering
looduslike pühapaikade laiemat tutvustamist ja
tähistamist infotahvlite ja/või teeviitadega.
Lisatud nimekiri Kiili vallas asuvatest ajaloolistest
looduslikest pühapaikadest, mis on riikliku kaitse all.
LÄHTESEISUKOH 1. Muinsuskaitseamet juhib tähelepanu, et 1.Teadmiseks võetud.
AD – 15.10.2018 planeeringu koostamisel on vajalik lähtuda riikliku
nr 1.1-7/2255-1 kaitse all olevatest mälestistest ja nende
kaitsevöönditest. Mälestiste nimekiri on nähtaval
kultuurimälestiste riiklikus registris, millel on olemas
ristkasutus Maa-ameti põhikaardiga
www.muinas.ee. Kinnismälestiste kaitsevöönd on
vastavalt muinsuskaitseseaduse § 25 järgi
50 m mälestise väliskontuurist juhul kui ei ole
määratud teisiti.
2. Muinsuskaitseamet juhib tähelepanu järgmistele 2.Arvestatud vastavalt ÜP vajadustele ning
analüüsimist vajavatele teemadele ja täpsusastmele. Lisauuringuid teostatud pole, kuna see
vajadusele hinnata planeeringu elluviimisega pole olnud vajalik ning UP raames asjakohane. UP fookus
kaasneda võivaid mõjusid: on eelkõige maakasutusel ning ehitustingimustel.
- erinevate ajaperioodide kultuurpärandi kihistused
ja nende väärtus. Väärtust võiks
omistada ajaloosündmustega või kohapeal
tuntud muistenditega seotud paikadele,
kultuuritegelaste elu ja tegevusega seotud
paikadele, kohalikele inimeste
eneseteadvustamise ja samastumise kohtadele;
- võimalikud arheoloogiliselt väärtuslikud
objektid või alad. Piirkondi, kus
arheoloogiamälestiste kontsentratsioon on eriti
suur, tuleb arvestada mälestistele
sobiliku keskkonna säilitamisega ning
asjaoluga, et muinas- ja keskaegsete
asustuskeskuste läheduses võib olla veel
leidmata kultuuriväärtusi (asulakohti,
kalmeid, põllujäänuseid jms). Mälestiste rühmale
sobilik keskkond on traditsiooniline
ajaloolise asustusstruktuuriga maastik;
- olemasolevad ja potentsiaalsed miljööväärtuslikud
34 / 98
Kiili üldplaneering
alad;
- Väärtuskriteeriumiteks võivad olla nii
tüüpilisus kui ebatüüpilisus. Et määratleda
küladesse ehitamise ja maakasutamise
tingimused, soovitame analüüsida külade
väljakujunenud struktuuri ja pidada oluliseks nende
säilitamist. Oluliseks tuleb pidada
väärtusliku miljööga külade krundi suurusi,
hoonestuse ja kujundamise elemente,
hoonestuse struktuure ja maakasutust. Uut
hoonestust ja maakasutust tuleb sobitada
vanaga olemasolevaid väärtusi rikkumata.
Väärtuslikud on piirkonnad, kus on alles
enamus eestiaegseid talukohti ja algupäraselt
säilinud taluarhitektuuri, on jälgitav
ajalooline asustusstruktuur ja teedevõrk,
traditsiooniline maakasutus;
- ajalooliselt väärtuslikud objektid (sh vanad
taluhooned, endised mõisakohad,
monumendid, Peeter Suure merekindluse objektid,
sillad, teed, tähised jne) ja nende
säilimiseks vajalike tingimuste seadmine;
- maastikupilt sh vaated kultuurilooliselt
olulistele objektidele, vaatekoridoride
määratlemine;
- väärtuslike maastike piiride täpsustamine,
varasemate põlvkondade töö väärtustamine.
Ajaloolise väärtusega on maastikumuster, kus
võib leida muinasaegseid, mõisaaegseid,
taluaegseid ja kolhoosiaegseid maastikke. Olulised
on maastikud, kus on kiviaiad, -vared, lahtised
madalad kraavid, alleed jms. Kiili vallas on kiviaedu
säilinud, osaliselt on neid ka korrastatud.
3.Oluline on hinnata ka kultuurikeskkonna 3.Teadmiseks võetud ning arvestatud UP jaoks olulistes
säilitamist tagavate tingimuste seadmise piisavust. valdkondades.
Abimaterjalina on võimalik kasutada
Muinsuskaitseameti poolt tellitud valdkondade
35 / 98
Kiili üldplaneering
inventeerimisi ja analüüse, viimased on tellitavad
Muinsuskaitseameti arhiivist Pikk tn 2.
Põllumajandusamet LÄHTESEISUKOH 1.PMA jaoks on oluline, et üldplaneeringu koostamise 1. ÜPs on antud üldised põhimõtted
AD –2.11.2018 ülesannetena ja lähteseisukohana oleks nimetatud maaparandussüsteemide toimimiseks, täpsemalt ei ole
olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist võimalik ÜP strateegilisuse juures neid põhimõtteid anda.
nr 14.5-1/1545-1
Õigusaktide põhimõtteid me ümber ei kopeeri, sest neist
tagavate meetmete määramine (süsteemide
tuleb lähtuda.
terviklikkuse säilitamine). Lisame Teile
abimaterjalina seadusega PMA-le pandud
kohustused, mida peaks lihtsalt ja arusaadavalt
üldplaneeringus kajastama (vt kirja).
Päästeamet LÄHTESEISUKOH Kooskõlastatud -
AD – 23.10.2018
nr 8-1/703-12
Tarbijakaitse ja LÄHTESEISUKOH Tehnilise Järelevalve Amet kooskõlastab Kiili valla -
Tehnilise Järelevalve AD – 17.10.2018 üldplaneeringu lähteseisukohad.
Amet nr 7-1/18-1184-
006
Terviseamet ESKIIS 1. Kiili valla üldplaneeringu KSH aruande eelnõus 1.Teadmiseks võetud ja KSH aruannet seisukohaga
04.12.2020 nr (lk 61) on välja toodud järgmist: „Uute hoonete täiendatud.
9.3-4/20/9975-2 projekteerimisel tiheasustusaladel ja kompaktse
asustusega aladel ning juba hoonestatud aladel,
tuleb lähtuda müra piirväärtuse nõuetest, kuna
eksisteerivate teede- ja tänavate äärde uute hoonete
rajamisel ei ole hoonete teepoolsel küljel üldjuhul
võimalik müra sihtväärtuse nõude täitmine.“ Amet
selgitab, et atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56
lõikest 2 tulenevalt on müra piirväärtus suurim
lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist
keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb
rakendada müra vähendamise abinõusid ning müra
sihtväärtus suurim lubatud müratase uute
planeeringutega aladel. Uute planeeringutega alaga
on ameti hinnangul tegemist juhul, kui planeering
ei ühti üldplaneeringus määratud juhtotstarbega.
Seega, kui muutuvad üldplaneeringus määratud
juhtotstarbed, rakenduvad üldjuhul alale müra
sihtväärtused, mis tähendab, et ala välisõhus levivad
müratasemed peavad vastama keskkonnaministri
36 / 98
Kiili üldplaneering
16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise
ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71)
lisas 1 toodud välja toodud normtasemetele.
2. Kiili valla üldplaneeringu KSH aruande eelnõus (lk 2. Teadmiseks võetud.
61) on välja toodud järgmist: „Hoonete teepoolsel
fassaadil tuleb nii olemasolevate kui planeeritavate
hoonete puhul rakendada eelkõige ehituslikke
meetmeid (akende helipidavuse parandamine,
fassaadikonstruktsioonide helipidavuse tõstmine),
mis tagavad head tingimused hoonete
siseruumides.“ Juhime tähelepanu, et lisaks heade
tingimuste tagamisele siseruumis, peavad
välisõhus levivad müratasemed vastama KeM
määrus nr 71 lisas 1 toodud normtasemetele, seega
ei ole ainult hoone sisetingimusi parandavate
ehituslike meetmete rakendamine alati piisav.
3. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada 3.Teadmiseks võetud, kõik õigusaktidest tulenevad
sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra nõuded on täitmiseks kohustuslikud, ÜP neid eraldi
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning täiendavalt välja ei too, kuna õigusaktid kehtivad ÜP-st
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme sõltumatult.
mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid.
KSH aruandesse lisati vastav märkus.
Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid
lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“
4. Kiili valla üldplaneeringu KSH aruande eelnõus 4.KSH aruande sõnastust korrigeeriti.
(lk 62) on välja toodud järgmist:
„Keskkonnaministri määruse nr 71 nõudeid tuleb
täita asulate planeerimisel ning
ehitusprojektide koostamisel.“ Nimetatud lausest
võib jääda ekslik arvamus, et nimetatud määrus
kehtib ainult asulate planeerimisel ja
ehitusprojektide koostamisel. Amet juhib
tähelepanu, et määruse nõuetega tuleb lisaks
asulate planeerimisel ja ehitusprojektide
koostamisel arvestada ka olemasolevate aladega
ning muude müratundlike aladega, mis ei asu
konkreetselt asulas.
37 / 98
Kiili üldplaneering
5. Kiili valla üldplaneeringu KSH aruande eelnõus (lk 5.KSH aruannet täiendati märkusele vastavalt.
63) on välja toodud järgmist: „Samas on oluline, et
kõrge müratasemega teede äärde ei rajataks
uusi tundlike alasid. ÜP määrab elamualasid nii
Tallinna Ringtee kui ka Tallinn - Rapla – Türi tee
äärsetele aladele.“ Amet nõustub, et müratundlike
hooneid ei ole mõistlik rajada kõrge müratasemega
teede äärde. Kui seda ikkagi tehakse, siis peab
olema veendunud, et välisõhus levivad liiklusest
tulenevad müratasemed vastaksid KeM määrus nr
71 lisas 1 toodud normtasemetele. Lisaks tuleb
arvestada, et ka liiklusmüra maksimaalne
helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi
ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr
71 § 6 lg 3).
6. Kiili valla üldplaneeringu KSH aruande eelnõus 6.Teadmiseks võetud ja ÜP ning KSH-s arvestatud.
(lk 63) on välja toodud järgmist:
„Kaitseministeeriumi andmetel on kavas Männiku
harjutusvälja tegevusi laiendada.“ ning „Arvestades
Männiku harjutusvälja ja linnaku tegevusega
kaasnevaid kõrgemaid müratasemeid, tuleks vältida
uute elamualade ja teiste müratundlike objektide
planeerimist Männiku harjutusväljakuga piirnevale
alale.“ Amet nõustub. Tulenevalt ametile esitatud
mitmetest kaebustest seoses Männiku lasketiirust
lähtuva häiriva müraga soovitab amet Männiku
harjutusvälja lähistele müratundlikke hooneid mitte
kavandada.
LÄHTESEISUKOH 1. Joogivee kvaliteet 1.Arvestatud vastavalt ÜP vajadusele. Õigusaktidest
AD – 29.10.2018 Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei soovita tulenevaid tingimusi UPsse ei lisata, sest need kehtivad
nr 9.3-1/3119-3 amet planeerimisel uute salvkaevude rajamist igal juhul.
joogiveeallikatena.
Lähtuvalt veeseadusest § 28 lg 1 on veehaarde
sanitaarkaitseala joogivee võtmise kohta
ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste
halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste
kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse
liikumist. Sellest tulenevalt tuleks vältida ehitiste
38 / 98
Kiili üldplaneering
planeerimist veehaarde sanitaarkaitsealadele.
2.Müra 2. Arvestatud vastavalt ÜP vajadusele. Kuna
Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu maakasutused on kohati mitmekülgsed ning olud
kaitse seadus ja müra normtasemed on määratud piirkondades erinevad, siis ei saa igal pool maakasutust
sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud müra normidega üks üheselt kokku viia. Alles peavad
keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusega nr 71 jääma kaalutlusotsused, et hinnata ja lahendada igat
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme juhtumit eraldi kohapõhiselt.
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”
(edaspidi KeM määrus nr 71), mis jõustus
01.02.2017.
Planeeringus arvestada olemasolevate ja
planeeritavate maanteede ning raudtee trassi
koridoriga (Rail Baltic), paigutades elamualad
neist piisavalt kaugele, tagamaks KeM määruses
nr 71 toodud normtasemetele vastavus.
Arvestada ka Männiku harjutusväljakult lähtuvate
võimalike negatiivsete mõjudega.
Amet soovitab määrata Kiili valla maa-alal
üldplaneeringust (maakasutusest) lähtuvalt
mürakategooriad.
3. Müra- ja saastetundlikud objektid 3. Arvestatud vastavalt ÜP vajadusele. Üldise põhimõttena
Amet ei soovita müra- ja saatetundlike objektide arvestatud, kuid paindlikkus peab säilima, sest teatud
(elamud, mänguväljakud, lasteasutused, koolid, olukorrad nõuavad kohapealseid lahendusi. Tegelik elu on
hooldekodud) planeerimist tiheda liiklussagedusega alati mitmekülgsem kui teoreetiline lähenemine.
teede (maantee, raudtee, tänav) lähedusse.
Uute teede projekteerimisel arvestada liiklusest
tulenevate negatiivsete mõjudega ning sellega, et
tagatud oleksid kehtivad müra-, õhusaaste ja
vibratsiooni normid.
Hinnata uute sotsiaalobjektide (haridusasutused,
tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused)
vajadust Kiili vallas ning seda, millised piirkonnad
ja keskkonnatingimused sobivad objektide
rajamiseks. Võimalusel märkida sobivad piirkonnad
üldplaneeringu joonistele.
Elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei tohi
müratasemed ületada sotsiaalministri 04.03.2002
määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja
39 / 98
Kiili üldplaneering
puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes
ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud
normtasemeid. Vastavalt vajadusele tuleb kasutada
müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas
EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded.
Kaitse müra eest.“.
4. Tootmistegevuse negatiivsed mõjud 4. Arvestatud üldplaneeringu täpsusastmes. Kuna
Tootmistegevusega võib kaasneda müra, tootmisalad võivad olla väga erineva ruumilise mõjuga,
vibratsioon ja õhusaaste. Enamasti on tekkivat siis üldjuhul pole ÜP-s otstarbekas konkreetseid puhvreid
müra keeruline hinnata. Müra muutlik iseloom näidata. ÜPs on määratud nõuded ja tingimused, millega
võib müraallika lähipiirkonnas elavatele inimestele edasiste arenduste kavandamisel arvestada, et välistada
põhjustada häiringuid ka siis, kui tööstusmüra vastab olulised negatiivsed keskkonnahäiringuid, mis võivad
KeM määrus nr 71 toodud normtasemetele. tuleneda saasteainete välisõhku paiskamisest,
Seetõttu soovitab amet uute objektide lõhnahäiringutest ja/või välisõhus levivast mürast.
planeerimisel mainitud olukordade teket ennetada
ning vältida tootmisalade ja müratundlike alade
(eeskätt elamualade) kõrvuti planeerimist. Elamu- ja
tööstusala vahele tuleks planeerida piisav
puhverala, mis leevendaks tootmisest põhjustatud
negatiivseid mõjusid ning tagaks elamualal
normeeritud müra- ja välisõhu saastatuse tasemed.
Õhusaaste puhul peab arvestama mitmest
saasteallikast tuleneva võimaliku koosmõjuga.
Puhverala võib olla kõrghaljastusega haljasala, äri-
või muu müra suhtes mittetundlike hoonete ala.
Ühtlasi tuleb arvestada, et ühe- või kaherealine
kõrghaljastus ei oma puhveralana müra
vähendamisel praktilist väärtust, vaid on pigem
visuaalse leevendusefektiga. Müra vähendamise
eesmärgil rajatav kõrghaljastus peaks müra
leevendava efekti tagamiseks olema vähemalt 30-50
meetri laiune.
5. Radoon 5. Arvestatud üldplaneeringu täpsusastmes.
Elamutes ning ühiskasutusega hoonetes võib radoon
põhjustada olulist riski tervisele. Aladel, kus on
teada, et radoonisisaldus pinnaseõhus ületab lubatud
piirväärtuse (50 kBq/m 3
), tuleb elamute, olme- ja teiste samaotstarbeliste
40 / 98
Kiili üldplaneering
hoonete projekteerimisel eelnevalt teha
detailsemad radoonialased uuringud. Tähelepanu
tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole
pinnases ühtlaselt jaotunud. Seega võib madala
radooniriskiga piirkonnas esineda kõrge
radoonitasemega alasid. Seetõttu tuleks enne
hoone ehitamist planeeritaval maa-alal teostada
radooni tasemete mõõtmised. Vajadusel tuleb
ehitamisel rakendada radoonikaitse meetmeid
(EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“).
Sellega välditakse majade siseõhu rikastumist
radooniga üle lubatud piiri (200 Bq/m3).
6. Kaitsevööndid 6.Üldpõhimõtted antud, kuid samas peab säilima ka
Tervist toetava ja parendava elukeskkonna paindlikkus teatud põhjendatud olukordadele.
loomisel soovitame lähtuda põhimõttest, et
kaitsevöönditesse (riigimaanteed, raudteed,
kohalikud teed, elektriliinid jne) ei planeeritaks uusi
elamuid ega sotsiaalobjekte. Tähelepanu tuleb
pöörata ka võimalikele perspektiivsetele teedele ning
nende kaitsevöönditele.
OMAVALITSU
SED
Saku Vallavalitsus LÄHTESEISUKOH
AD – ei ole 30 p
jooksul vastanud,
kaasatakse uuesti
kooskõlastuse
faasis.
Rae Vallavalitsus ESKIIS Märgime, et Kiili valla üldplaneeringu lahendus Rae
10.12.2020 vallaga ühises piiris on kooskõlas Rae valla
6-1/9927-1 üldplaneeringu põhimõtetega.
Üldplaneeringu seletuskirja osas toome välja
alljärgneva:
1.Tingimust on täpsustatud. Tingimus ei käi olmekütmise
1. Taastuvenergeetika peatükis tuuakse välja, et: kohta.
„Taastuvenergiaallikate rakendamine vajab
41 / 98
Kiili üldplaneering
eelnevat põhjalikku tehnilist ja majanduslikku
analüüsi iga üksikobjekti puhul eraldi. Iga uue
arenduse korral tuleb juhtumipõhiselt anda
hinnang keskkonnamõju olulisusele. Arvesse tuleb
võtta teisi lähipiirkonnas olemasolevaid ning
piirkonda kavandatavaid tegevusi ja võimalikku
koosmõju nendega“. Antud peatükist ei selgu, kas
taastuvenergia kasutamine käib ka olemekütmise
kohta. Kuidas on ette nähtud uutes väikeelamute
piirkonnas, kus kasutatakse tänapäevaseid
küttelahendusi, hinnata keskkonnamõju olulisust,
kui kaminatele, sauaahjudele jms välisõhu
saastetaseme heitkoguste hindamiseks puudub
metoodika. Kui arvestada üldplaneeringu olulise
mõju definitsiooni, siis uuselamute rajamisel
elamumaa juhtotstarbega alale tuleb kohe
koostada analüüs, sest saasteainete hulk
atmosfääriõhus tõuseb võrreldes senise
maakasutusega. Mõelda võiks ka sellele, et meie
kliimas peab olema kodu kütmiseks alternatiivne
küttevõimalus, mis ei sõltud elektrist (tormid) ega
strateegilistest kütustes (maagaas ja selle
varustuskindlus ei ole alati tagatud).
2. Seletuskirja punkti 5.2.9.3 esimese nõude puhul 2.Täpsustatud, et kehtib vaid vertikaalsete
ei ole arusaadav, kas see käib kõikide maasoojuslahenduste kohta.
maasoojusvõimaluste (horisontaalne, vertikaalne,
veekogu jne) kohta või ainult vertikaalse süsteemi
kohta. Samuti ei ole määratletud, mis etapis
tuleb vastav eksperthinnang esitada
(detailplaneering, eelprojekt, põhiprojekt).
LÄHTESEISUKOH
AD – ei ole 30 p
jooksul vastanud,
kaasatakse uuesti
kooskõlastuse
faasis.
Kose Vallavalitsus -l-
42 / 98
Kiili üldplaneering
Tallinna Linnavalitsus / -l-
Linnaplaneerimise
Amet
TARISTU JA
AVALIKE
TEENUSTE
VALDAJAD
Kiili KVH -
Elering AS 05.10.2018 Kiili valla üldplaneeringu koostamisega palume, et Arvestatakse ÜP täpsusastmes.
võtaksite üldplaneeringu koostamisel arvesse Eleringi
olemasolevaid ja planeeritavaid elektri ja gaasi
rajatisi.
Elektrilevi OÜ -
Telia Eesti AS -
Elisa Eesti AS -
Tele2 Eesti Aktsiaselts -
Eesti Lairiba Arenduse -
AS
AS Connecto Eesti -
OÜ Rail Baltic Estonia ESKIIS 1. Rail Baltic (edaspidi RB) raudtee asukoht on 1.Arvestama peab, et ÜP kajastab tehnilise taristu objekte
15.12.2020 nr projekteerimise käigus täpsustunud. Sellest üldistatuna ning põhimõttelises asukohas. Objekte saab
KV2020-109 tulenevalt palume üldplaneeringu joonistel kajastada järgnevates etappides täpsema planeeringu või projektiga
täpsustunud RB raudtee asukoht (Lisa 1). täpsustada.
2. Kiili valla territooriumile RB kohalikke peatusi 2. Peatused lisatud. Arvestama peab, et ÜP kajastab
kavandatud ei ole, kuid Assaku ja Luige peatused tehnilise taristu objekte üldistatuna ning põhimõttelises
asuvad Kiili valla mõjupiirkonnas. Assaku peatuse asukohas. Objekte saab järgnevates etappides täpsema
asukoht on projekteerimise käigus täpsustunud. planeeringu või projektiga täpsustada.
Assaku peatus asub Põrguvälja tee viadukti ja
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee vahelisel alal Rae
vallas Põrguvälja tee 29 (65301:002:1683)
kinnistu piirkonnas. Palume üldplaneeringu
43 / 98
Kiili üldplaneering
materjalides kajastada täpsustunud peatuse
asukoht.
3. RB kohalike peatuste täpsed lahendused selguvad 3.Teadmiseks võetud.
detailplaneeringute menetlustes.
4. Üldplaneeringu eskiislahenduse kohaselt kattub 4. Teadmiseks võetud, ÜP jaoks sellest täiendavaid
RB raudtee trassi koridor perspektiivse tingimusi ei tulene.
Tallinna ringraudtee põhimõttelise koridori
alternatiiviga. Rail Baltic Estonia OÜ on seoses
sellega edastanud Harjumaa Omavalitsuste Liidule
26.08.2020 kirja nr KV2020-065 (Lisa 2).
Palume lähtuda kirjas toodud seisukohtadest.
5. RB raudtee ehitusperioodil kasutatavate veoteede 5.Teadmiseks võetud.
kasutamiseks koostatakse vastav analüüs.
Analüüsi eeldatav valmimise tähtaeg on 2021. a II
pool.
6. Palume analüüsida rohevõrgustiku alade 6.Oleme RV alad sealt hetkel ära võtnud, kuid juhime
säilitamise otstarbekust RB raudteekoridori, Tallinn- tähelepanu, et piirkond on RV mõttes väga kriitiline.
Rapla-Türi maantee ja Tallinna ringtee vahelisel alal Probleemid esinevad seal juba täna, nii loomade liikumise
ning Tallinn-Rapla-Türi maantee Kangru ristmiku kui ka puuduvate ökosüsteemiteenuste näol inimeste
ümbruses. Tegu on suurtest intensiivse jaoks ning need võivad süveneda tulevikus veelgi. Palume
kasutusega transpordi taristu objektidest riigi tasandi objekte sinna piirkonda kavandades tõsiselt
ümbritsetud piirkonnaga, mille sisuline kontakt arvesse võtta rohevõrgustiku üldist toimist, mis on oluline
ülejäänud võrgustikuga praktiliselt kaob. kohalikul, maakondlikul kui ka riiklikul tasandil.
7. Pärast RB raudtee valmimist hakkab kehtima 7. Teadmiseks võetud.
ehitusseadustikus sätestatud raudtee kaitsevöönd.
8. Planeerimisel arvestada, et müratundlike 8. Teadmiseks võetud.
objektide kavandamisel RB raudtee lähipiirkonnas
peab vastav arendaja tagama ja finantseerima
normidele vastavate leevendavate meetmete
kasutusele võtmise.
MUUD
ETTEVÕTTED
JA ASUTUSED
44 / 98
Kiili üldplaneering
TÜ Energiaühistu PÕHILAHENDUS Palume teil meid kaasata üldplaneeringu koostamise Teadmiseks võetud.
06.07.2021 protsessi kui huvitatud osapool.
Riigimetsa ESKIIS 1. Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja lk 29 olev 1.Metsaga seotud tingimusi täpsustatud. Raieviisi pole
Majandamise Keskus 16.11.2020 nr 3- lause „Rohevõrgustiku metsades raiumisel tuleb rohevõrgustikus ÜPga määratud, vaid pigem antud üldised
(RMK) eelistada valikraie printsiipi“ jääb praktikas põhimõtted, mida ja millisel eesmärgil väärtustada.
1.1/1515
rakendamiseks ebaselgeks ja läheb vastuollu
metsade järjepidevuse tagamiseks vajalike
looduslike võimaluste ja väljakujunenud
metsakasvatuse praktikaga.
Esmalt täpsustame, et vastavalt Metsaseadusele
on valikraie hooldusraie, uuendusraie, trassiraie,
kujundusraie ja raadamise kõrval üks raieviisidest.
Valikraie ei saa asendada raieviise, mida tehakse
puude kasvutingimuste parandamiseks või
maakategooria muutmiseks.
Raietegevus rohelises võrgustikus ei muuda ala
looduslikust mittelooduslikuks. Üldplaneeringute
mõttes ei ole maakondliku rohelise võrgustiku
eesmärgiks ulatusliku “rohelise pinna” kavandamine
ja selle majandustegevusest väljajätmine, vaid
eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt
põhjendatuma ruumistruktuuri tagamine. Roheline
võrgustik ei keela iseenesest tavapärast metsa
majandamist mitte kusagil vabariigis (v.a. muidugi
loodukaitsealade vastavates vööndites). Seega ei ole
RMK nõus Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas lk
29 oleva lausega „Rohevõrgustiku metsades
raiumisel tuleb eelistada valikraie printsiipi“.
Küsimus ei ole kunagi valitavas metsa majandamise
viisis või nimetuses. Eesmärk on, et raietööd oleks
tehtud sellisel viisil ja mahus, et oleks tagatud
elujõulise metsauuenduse teke raiealal ning et
piirkonnas oleks tagatud ka meist järeltulevatele
põlvedele elujõulised ja erivanuselised metsad. Ning
see ei ole tagatud, kui üldplaneeringuga sisuliselt
keelatakse teiste raieviiside kasutamine
rohevõrgustiku aladel.
2. Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja lk 31 olev 2.Oleme seisukohal et täiendavad tingimused ÜP raames
45 / 98
Kiili üldplaneering
lause: „Valla territooriumil majandatakse metsa ja on vajalikud, kuna senini olemasolevate põhimõtete
raiutakse üksikpuid heaperemehelikult ja rakendamine ei ole alati õnnestunud.
loodussäästlikult, arvestades metsa majandamise
hea tavaga. Raie teostamisel tuleb vältida
pesitsevate loomade häirimist ja surmamist ning
tagada liigiline mitmekesisus lähtudes seadusest.“
RMK leiab, et piisab viitest majandada metsa
vastavalt Metsaseadusele, sest seal paragrahvis 2
juba defineeritakse, millisel juhul loetakse metsa
majandamine säästlikuks.
3. Üldplaneeringu kaardimaterjali osas palume 3. Oleme need täpsustused VPM kihile sisse viinud.
väärtuslik põllumaa kihist eemaldada osad, mis
kattuvad järgmiste RMK halduses olevate riigimaa
katastriüksustega (täpsem põhjendus toodud
sulgudes): loetelu kat.üksustest, põhjendus: ala
põllumajanduslik kasutus puudub, ala on
looduslikult metsastumas.
LÄHTESEISUKOH 1.Palume metsamajandust puudutava osa 1.UP lahenduses ei ole metsamajandusele seatud olulisi
AD 19.10.2018 nr sõnastuse üldplaneeringu kitsendavaid piiranguid, mistõttu majandusliku
3-1.1/1515 lähteseisukohtades järgmiselt: „Määrata koostöös kompenseerimise meetmed ei ole asjakohased. Luige-
metsaomanikega asumilähedased metsa-alad, seada Kangru piirkonnas on täpsustatud metsale seatavaid
tingimused nende metsade uuendamiseks ning tingimusi, kuna seal on suur avalik huvi, sest tegu on
võimalikest raiepiirangutest tuleneva majandusliku oluliste puhkemetsadega.
kahju kompenseerimiseks metsaomanikele“. Täpsemad tingimused saame täiendava koostöö käigus
kokku leppida.
KOHALIKUD
HUVIGRUPID
,
ÜHENDUSED,
ELANIKUD JM
MTÜ Kodukant -
Harjumaa
MTÜ Kangru Küla Selts ESKIIS 1. Asumilähedaste metsa-aladel funktsiooniks on 1.Oleme ÜP raames määranud Luige-Kangru piirkonda
46 / 98
Kiili üldplaneering
29.12.20 kiri kaitsta lähialasid õhusaaste, tuule, müra vms väärtuslikud metsaalad ning tingimusena mh täiendava
häiriva mõju eest. Eeskätt on sellised funktsioonid koostöö vajaduse kogukonnaga. Eraldi KAH alasid ei ole
elamualade vahelistel ja maanteede juures. Lisaks me määranud, kuna tegu on RMK enda määratlusega,
häiringuid vähendavale mõjule on kaasajal tekkinud mida ÜP ei saa reguleerida. RMK võib vajadusel ÜPs
nn kõrgendatud avaliku huviga metsaalad ehk KAH määratud ala täiendavalt ka KAH alaks määrata.
alad. Tegu on metsaaladega mis on kujunenud
Ala ulatus kajastub ÜP väärtuste ja piirangute kaardil ning
kohalikuks rekreatsiooni ja puhkealadeks. Kiilis
tingimused seletuskirjas ptk 4.10.
vallas puudutab see eeskätt Kangru-Luige piirkonda
ja Kiili alevi ümbrust.
Teeme ettepaneku kajastada Kiili valla
üldplaneeringus alevike ja alevi tiheasustatud
osaga piirnevaid riigimetsa alasid kui kogukonna
jaoks olulise tähendusega st kõrgendatud avaliku
huviga (KAH) metsaalasid, kus majandustegevus
toimub ainult liigirikkust ning elukeskkonda
säästvalt ning kohaliku kogukonnaga eelneva kokku
leppimise teel.
2. Ühtlasi teeme ettepaneku, et käsitletava 2.Ala ulatus kajastub kaardil nr 4.
metsaala ulatus peab olema vähemalt 150m
lähimate elamukinnistute välispiirist.
MTÜ Sõmerlased LÄHTESEISUKOH 1. Teen ettepaneku lisada üldplaneeringu 1.Kajastub väärtuslike piirkondade teema all.
AD põhimõtetesse selgelt: Kiili vald väärtustab osaliselt
2.11.2018 kiri valla piiridesse jäävat Nabala - Tuhala
Looduskaitseala ning kannab omalt poolt hoolt LKA
kaitse-eeskirjas sätestatu järgimise eest.
2. Kiili vald panustab kergliiklusteede võrgustiku
jätkuvasse arendamisse, tagades käesoleva 2.Kergliiklusteede jm sellega seonduv teema kajastub ÜPs
(uuendatava) üldplaneeringu kehtimise lõppemise vastavalt selle täpsusastmele.
ajaks kergliiklusteedega
ühendumise vähemalt Kiilist Sõmeru kaudu Tuhalani
(koostöös Kose vallaga), samuti Kiili- Paekna-Nabala
vahel, Kiili - Luige vahel. EEsmärgiks eri
transpordiliikide omavahelise ühendumise ja
liiklusohutuse parandamine. Bussipeatustes kaaluda
jalgratta parkimise (lukustamisvõimalusega) kohtade
loomist.
3. Sotsiaalne infrastruktuur - loetletakse puhke ja 3.ÜP ei käsitle sots. infrastruktuuri objekte sellises
kultuurirajatisi, aga täielikult puudub loetelust täpsusastmes, vaid neid kajastatakse üldisemalt
47 / 98
Kiili üldplaneering
tervise (perearsti-)keskus, sotsiaaltöökeskus, sotsiaalmaa tähenduses.
noortekeskus . Minu arvates neid ei saa siinkohal
Avalikku söögikohta ÜP täpsusastmes ei kajastata.
välja jätta, kui üldplaneeringust räägime.
Ettepanek - Kiilis võiks olla kasvõi 1 avalik
söögikoht, ilmselt on vaja mingil moel valla poolt
soodustada selle teket ja püsimajäämist, kas vajaks
kajastamist üldplaneeringus?
4. Väärtuslikud alad:Kirjas on: Määrata tingimused
maardla aladele. See jääb lugejale täpsustuseta
arusaamatuks - vaja oleks selgitada lühidalt 4.Maardla alade üldised tingimused tulenevad
missugused maardla - alad Kiili vallas on ning mis maakonnaplaneeringust, neid täpsustatakse vajadusel
probleemid/võimalused millegi juures eksisteerivad. üldplaneeringu kontekstis kohalikke olusid arvesse võttes.
Saan aru, et surve on turba, paekivi (mille veel?)
kaevandamiseks. Kindel seisukoht peab olema
see,et LKA ala kõnealuste maardlatena e arvestata.
5. Teed - nagu eelpool mainisin, puudub siinkohal
kergliiklusteede arendamise plaan vallas, mis
keskkonnasäästliku ja inimsõbraliku üldplaneeringu 5.Teema kajastub teede valdkonna all, eesmärke
juures puududa ei tohi. Ühistranspordivõrgustiku täpsustatud.
soosimine, autostumise vähendamise eesmärgil
väärib samuti mainimist.
6. Kaasatavad institutsioonid - kõrvalasuvatest
valdades on kaasatud Saku, aga teen ettepaneku
kaasata seoses kergliiklusteede ettepanekuga ka
Kose vald. Samuti soovitan kaaluda Kose, Saku ja 6. Kõik nimetatud vallad on kaasatud va Kohila. Kohila
Kohila valla kaasamist seoses ühiselt territoriaalselt valla kaasamist ei pea vajalikuks. Looduskaitseala on
hallatava Nabala-TUhala LKAga, et seisukohad valdade ülene ning eeskirjad kehtivad alale tervikuna
looduskaitseala kaitsmise suhtes oleksid ühised. mitte valla täpsusega, seega selles osas ei pea vajalikuks
Ühistranspordi korraldamise ja läbimõtlemise suhtes arvestada. ÜP käigus saab vajadusel vajalikke osapooli
võiks täiendavalt kaasata.
ehk olla kaasatud ka Rae vald (Jüri suund).
Kiili spordiklubi -
Kiili Ettevõtjate Liit LÄHTESEISUKOH 1.Kaasata kogu üldplaneeringu koostamise protsessi 1.Arvestatud.
AD –1.11.2018 ja infoliikumisse. Esindajaks KEL juhatuse esimees
Risto Saarjärv.
2.Üldplaneeringu detailarutelu käigus palume hinnata 2. Kajastub lähteseisukohtades.
tootmismaade piirkondade ning elamumaade
ruumilist paigutust ja perspektiive eesmärgiga need
48 / 98
Kiili üldplaneering
selgelt üksteisest eraldada.
3.Hinnata ning täpsustada tehnoparkide 3.Lisatud.
juurdepääsuteede vastavust ettevõtluse arengu
perspektiividega, raskeveokite parima ja mugavama
liikumisteega ning selle võimaliku suunamisega
korrastatud alternatiiv-teedele (nt. Sepamäe ja
Tööstuse tn.), mis ühtlasi vähendaks tavaliikluse
pinget.
4.Teostada vajalik planeeringulahendus ja vajadusel 4. Lisatud.
läbirääkimislahendused ka Rae vallaga Kurna tee
läbimurdeks Tallinna ringteele läbi Õlleköögi tee, mis
oleks sobiv raskeveokite liikumiseks ning kasvava
Kiili tehnopargi liikluse suunamiseks Vaelast ja Kiili
keskusest mööda, aga samuti kaitsestrateegiliselt
tekitades Kiili vallale ainsa ning enimkasutatud
põhja-suunalise väljapääsu tee asemel alternatiivi.
17.11.2021 Kehtiva Kiili valla üldplaneeringu alusel on
1.Oleme Harju maakonna teemaplaneeringu kohased
planeeritud rajada Lähtse-Nabala kergliiklustee
kergliiklusteed täiendavalt üle vaadanud ning lisanud Kiili
paralleelselt Kurna-Tuhala maanteega kulgevalt.
Anni, K. - Lähtse küla valla ÜPsse need teed, mis täna valla seisukohast on ÜP
Samuti on see selliselt kajastatud ka Harju
elanikud eluea jooksul ning rahvastikutiheduse trende ja valla
maakonnaplaneeringus 2030+ I prioriteedi eelarve võimalusi arvestades realistlikud. Lähtse-Nabala
kergliiklusteena. Uuest Kiili valla üldplaneeringu kergliiklustee kajastub ÜPs.
ja tulevased elanikud eelnõust(alus: joonis Kiili ÜP tehniline taristu) nähtub
ning kinnistute aga, et eelnimetatud trassil kulgev Lähtse-Nabala
kergliiklustee on kaardilt eemaldatud ning asendatud
omanikud lõiguga Rätsepa asumist Nabalasse. Rätsepa teeristi
ja Nabala vahel elavad kohalikud elanikud ja
tulevased elanikud ning kinnistute omanikud teevad
käesolevaga järgmised ettepanekud planeeritava uue
Kiili valla üldplaneeringu kohta:
1. Mitte muuta uues üldplaneeringus hetkel kehtivat
Lähtse-Nabala kergliiklustee trassi kulgevana
paralleelselt Kurna-Tuhala maanteega.
Kirjas on välja toodud seda ettepanekut toetavad
kaalukad põhjendused: ohutus, laste iseseisvad
liikumisvõimalused, tervisesport ja teenuste
kättesaadavus, riiklik prioriteetsus.
49 / 98
Kiili üldplaneering
2. Käsitleda uues Kiili valla üldplaneeringus
2. Oleme erinevaid kergliiklusteede ühendusi kaalunud
kergliiklusteede võrgu ühendamist Rae valla
ning erinevaid ettepanekuid ka osaliselt arvesse võtnud,
kergliiklusteede võrguga
kuid eelkõige nende teede osas, mis on valla nägemuses
Vastavalt Kiili valla liikuvusuuringule on lähivaldadest ja eelarve võimaluste juures realistlikud. Lisaks
kergliiklustee rajamisele, kaasnevad ka jooksvad kulud,
peamiseks igapäevaseks sihtkohaks Rae vald. Kiili
mida vald peab oma võimaluste juures hindama.
valla elanike töökohad asuvad Rae vallas ning samuti
käivad paljud Kiili valla lapsed Rae valla huviringides. Rae valla ühenduste osas, oleme lähtunud eelkõige laste
Rae valla poolt on kergliiklusteed olemas juba Patika liikumisvajadustest ning tugineme uuringutele, mis on
sillani. Kevadest sügiseni oleks väga mugav Rae näidanud, et jalgrattaga kooli liigutakse ca kuni 1 km
valda tööle või lastel huviringidesse minna kauguselt. Seega pikemate vahemaade läbimiseks
jalgrattaga mööda kergliiklusteed. Käesolevaga kasutatakse autot või ühistransporti.
teeme ettepaneku Kiili valla üldplaneeringusse lisada
kergliiklustee lõik(Paali-Siimu ja/või Kiili-Mõisaküla-
Rae vald) ühendamaks Kiili valla kergliiklusteede
võrgustik Rae vallaga. Eelnimetatud kergliiklusteede
lõigud on välja toodud ka Kiili valla liikuvusuuringus
joonisel 21 Perspektiivne teedevõrk koos
soovitustega.
3. Kommentaar kergliiklusteede planeeringuid
3.Objektide tegelikul kavandamisel on vajalik siiski
käsitleva punkti 5.2.4 kohta dokumendis KIILI VALLA
lähtuda olemasolevast keskkonnast ning tingimustest,
ÜLDPLANEERINGU LISA KIILI VALLA
ÜPsse perspektiivsete kergliiklusteede märkimisel oleme
LIIKUVUSUURING
arvesse võtnud ka neid tegureid, sh maaomandivormi ja
elanike tihedust. Üldplaneeringus on perspektiivsed
Uute kergliiklusteede trassivalikul on pikemate
kergliiklusteed antud põhimõttelises asukohas, vajadusel
vahemaade ühendamisel soovitatav otsida võimalusi
saab neid projekteerimise etapis täpsustada.
punktide otsejooneliseks ühendamiseks mitte
järgides olemasolevat maanteevõrgustikku (Joonis Harju maakonna teemaplaneeringu oleme võtnud aluseks,
21). Eriti Luige aleviku ja Kiili alevi ühenduse puhul. kuid neid kergliiklusteid tänase valla teadmise põhjal
Nii on võimalik muuta vahemaad ajaliselt oluliselt täpsustanud. Teatud asukohtades on maanteega
lühemaks ja samaaegselt luua oluliselt meeldivam ja paralleelsed kergliiklusteed vältimatud, sest need
ohutum liikumiskeskkond. ühendavad ka kaugemaid piirkondi, mitte ainult ühte
asumit.
Kergliiklusteed on peamiselt asfaltkattega ning
kulgevad valdavalt paralleelselt või samas suunas Lähtsest Kiili alevikku on võimalik perspektiivselt liikuda
maanteedega ( lisa 5 Harju maakonnaplaneeringu ka Sahkari ja Kooli teede piirkonda jäävate tervise- ning
teemaplaneering "Harjumaa kergliiklusteed" punt matkaradade kaudu, mis võimaldab alternatiivset
5.2.1. Kergliiklusteed). Kergliiklustee Rätsepa-Nabala ühendust ilma maanteed kasutamata.
ei kulgeks paralleelselt mööda maanteed.
Kergliiklusteede rajamise eesmärk ei ole ehitada neid
joonlaua meetodil lühima trassiga üle tühjade
põldude. Eesmärk on luua võimalikult paljudele
kohalikele kui ka kõigile teistele elanikele meeldivam
50 / 98
Kiili üldplaneering
elukeskkond ning võimalused ohutuks liikumiseks.
Rajades Lähtse-Nabala kergliiklustee Rätsepa asumi
kaudu oleks lahendus nö poolik kuna Rätsepa asumi
siseselt puudub kergliiklustee ning see on kitsaste
tänavate tõttu rajamatu. Samuti saavad sellest
otseselt kasu vaid Nabala elanikud, kuna Rätsepa
asum on kergliiklusteede võrgustikuga juba
ühendatud. Rajades aga Lähtse-Nabala kergliiklustee
täna kehtiva üldplaneeringu trassi alusel paralleelselt
Kurna-Tuhala maanteega oleks lisaks Nabala
elanikele mõjutatud oluliselt rohkem valla elanikke.
Samas oleks rajatav kergliiklustee ohutu ja
eesmärgipärane terviklahendus. Kergliiklustee
viimine läbi tiheasustuse elamupiirkonna(Rätsepa
asumi) toob kaasa täiendavaid riske liiklusohutuse
seisukohalt(niigi tiheda liiklusega alasse tuuakse
juurde veel kergliiklejaid), liigub rohkem inimesi(sh
ratturid,rulluisutajad), mis häirib kohalike elanike
tavapärast elurütmi.
ESKIIS Kehtiva Kiili valla üldplaneeringu alusel on
23.12.2020 kiri planeeritud rajada Lähtse-Nabala kergliiklustee
paralleelselt Kurna-Tuhala maanteega kulgevalt.
Samuti on see selliselt kajastatud ka Harju
maakonnaplaneerigus 2030+ I prioriteedi
kergliiklusteena. Uuest Kiili valla
üldplaneeringu eelnõust(alus: joonis Kiili ÜP tehniline
taristu) nähtub aga, et eelnimetatud trassil kulgev
Lähtse-Nabala kergliiklustee on kaardilt eemaldatud
ning asendatud lõiguga Rätsepa asumist Nabalasse.
Rätsepa teeristi ja Nabala vahel elavad kohalikud
elanikud ja tulevased elanikud ning kinnistute
omanikud teevad käesolevaga järgmised
ettepanekud planeeritava uue Kiili valla
1.Oleme Harju maakonna teemaplaneeringu kohased
üldplaneeringu kohta:
kergliiklusteed täiendavalt üle vaadanud ning lisanud Kiili
1. Mitte muuta uues üldplaneeringus hetkel kehtivat
valla ÜPsse need teed, mis täna valla seisukohast on ÜP
Lähtse-Nabala kergliiklustee trassi kulgevana
eluea jooksul ning rahvastikutiheduse trende ja valla
paralleelselt Kurna-Tuhala maanteega.
eelarve võimalusi arvestades realistlikud. Lähtse-Nabala
Alljärgnevalt on välja toodud seda ettepanekut
kergliiklustee kajastub ÜPs.
toetavad kaalukad põhjendused. Täpsemad
põhjendused kirjas: ohutus, laste iseseisvad
51 / 98
Kiili üldplaneering
liikumisvõimalused, tervisesport ja teenuste
kättesaadavus, riiklik prioriteetsus.
2.Oleme erinevaid kergliiklusteede ühendusi kaalunud
2. Käsitleda uues Kiili valla üldplaneeringus ning erinevaid ettepanekuid ka osaliselt arvesse võtnud,
kergliiklusteede võrgu ühendamist Rae valla kuid eelkõige nende teede osas, mis on valla nägemuses
kergliiklusteede võrguga. Vastavalt Kiili valla ja eelarve võimaluste juures realistlikud. Lisaks
liikuvusuuringule on lähivaldadest peamiseks kergliiklustee rajamisele, kaasnevad ka jooksvad kulud,
igapäevaseks sihtkohaks mida vald peab oma võimaluste juures hindama.
Rae vald. Kiili valla elanike töökohad asuvad Rae
vallas ning samuti käivad paljud Kiili valla lapsed Rae Rae valla ühenduste osas, oleme lähtunud eelkõige laste
valla huviringides. Rae valla poolt on kergliiklusteed liikumisvajadustest ning tugineme uuringutele, mis on
olemas juba Patika sillani. Kevadest sügiseni oleks näidanud, et jalgrattaga kooli liigutakse ca kuni 1 km
väga mugav Rae valda tööle või lastel huviringidesse kauguselt. Seega pikemate vahemaade läbimiseks
minna jalgrattaga mööda kergliiklusteed. kasutatakse autot või ühistransporti.
Käesolevaga teeme ettepaneku Kiili valla
üldplaneeringusse lisada kergliiklustee lõik(Paali-
Siimu ja/või Kiili-Mõisaküla-Rae vald) ühendamaks
Kiili valla kergliiklusteede võrgustik Rae vallaga.
Eelnimetatud kergliiklusteede lõigud on välja toodud
ka Kiili valla liikuvusuuringus joonisel 3.Objektide tegelikul kavandamisel on vajalik siiski
21.Perspektiivne teedevõrk koos soovitustega. lähtuda olemasolevast keskkonnast ning tingimustest,
3. Kommentaar kergliiklusteede planeeringuid ÜPsse perspektiivsete kergliiklusteede märkimisel oleme
käsitleva punkti 5.2.4 kohta dokumendis KIILI VALLA arvesse võtnud ka neid tegureid, sh maaomandivormi ja
ÜLDPLANEERINGU LISA KIILI VALLA elanike tihedust. Üldplaneeringus on perspektiivsed
LIIKUVUSUURING Uute kergliiklusteede trassivalikul kergliiklusteed antud põhimõttelises asukohas, vajadusel
on pikemate vahemaade ühendamisel soovitatav saab neid projekteerimise etapis täpsustada.
otsida võimalusi punktide otsejooneliseks
Harju maakonna teemaplaneeringu oleme võtnud aluseks,
ühendamiseks mitte järgides olemasolevat
kuid neid kergliiklusteid tänase valla teadmise põhjal
maanteevõrgustikku (Joonis 21). Eriti Luige aleviku
täpsustanud. Teatud asukohtades on maanteega
ja Kiili alevi ühenduse puhul. Nii on võimalik muuta
paralleelsed kergliiklusteed vältimatud, sest need
vahemaad ajaliselt oluliselt lühemaks ja samaaegselt
ühendavad ka kaugemaid piirkondi, mitte ainult ühte
luua oluliselt meeldivam ja ohutum
asumit.
liikumiskeskkond.
Kergliiklusteed on peamiselt asfaltkattega ning Lähtsest Kiili alevikku on võimalik perspektiivselt liikuda
kulgevad valdavalt paralleelselt või samas suunas ka Sahkari ja Kooli teede piirkonda jäävate tervise- ning
maanteedega ( lisa 5 Harju maakonnaplaneeringu matkaradade kaudu, mis võimaldab alternatiivset
teemaplaneering "Harjumaa kergliiklusteed" punt ühendust ilma maanteed kasutamata.
5.2.1. Kergliiklusteed). Kergliiklustee Rätsepa-Nabala
ei kulgeks paralleelselt mööda maanteed.
Kergliiklusteede rajamise eesmärk ei ole ehitada neid
52 / 98
Kiili üldplaneering
joonlaua meetodil lühima trassiga üle tühjade
põldude. Eesmärk on luua võimalikult paljudele
kohalikele kui ka kõigile teistele elanikele meeldivam
elukeskkond ning võimalused ohutuks liikumiseks.
Rajades Lähtse-Nabala kergliiklustee Rätsepa asumi
kaudu oleks lahendus nö poolik kuna Rätsepa asumi
siseselt puudub kergliiklustee ning see on kitsaste
tänavate tõttu rajamatu. Samuti saavad sellest
otseselt kasu vaid Nabala elanikud, kuna Rätsepa
asum on kergliiklusteede võrgustikuga juba
ühendatud. Rajades
aga Lähtse-Nabala kergliiklustee täna kehtiva
üldplaneeringu trassi alusel paralleelselt Kurna-
Tuhala maanteega oleks lisaks Nabala elanikele
mõjutatud oluliselt rohkem valla elanikke. Samas
oleks rajatav kergliiklustee ohutu ja eesmärgipärane
terviklahendus.
Kergliiklustee viimine läbi tiheasustuse
elamupiirkonna(Rätsepa asumi) toob kaasa
täiendavaid riske liiklusohutuse seisukohalt(niigi
tiheda liiklusega alasse tuuakse juurde veel
kergliiklejaid), liigub rohkem inimesi(sh
ratturid,rulluisutajad), mis häirib kohalike elanike
tavapärast elurütmi.
ESKIIS Käesolevaga esitan koostatava Kiili valla
3.01.2021 e-kiri üldplaneeringu täiendamiseks ettepanekud.
Arakas, E. Alljärgnevad ettepanekud on toodud põhimõtteliselt,
ilma täpse sõnastuse ettepanekuta.
1. Koostatavas üldplaneeringus tuua välja seos
kehtiva üldplaneeringuga ning põhjendus, miks on 1.Uue ÜPga seotud muudatused on vajalikud, et tänastes
vaja kehtivat üldplaneeringut muuta. Samuti tuua oludes perspektiivseid arenguid suunata. Eelneva ÜP
välja põhjalikum põhjendus kehtivas üldplaneeringus põhjal on vald saanud oma õppetunnid ning vigade
toodud maakasutuse alade ja juhtotstarvete
kordamise vältimiseks on uued täpsustatud suunad
muutmiseks.
vajalikud, eelkõige selleks et areng oleks suunatud ning
mõistlikkuse piires, et vald oma kohustustega sammu
jõuaks pidada.
53 / 98
Kiili üldplaneering
2. Teede osas tuleks joonisele kanda perspektiivsed 2.ÜPs on kajastatud täna teadaolevad ning võimalikud
kohaliku tähtsusega teed, mis ühendavad asumeid. perspektiivsed teed. Täpsemad asukohad saab hiljem
Kohaliku tähtsusega tee/tänav tuleks kaardile kanda detailplaneeringu või ehitusprojektiga täpsustada.
„rasvasemalt“. Kaardile tuleks kanda ka
perspektiivsed teed, mis tagaks seletuskirjas toodud
„terviklikkuse põhimõtte“ elluviimise. Teede täpset
asukohta saab detailplaneeringutega täpsustada.
3. Üldplaneeringus tuleks täpsemalt ette näha 3.ÜP täpsusastmes vajalikud kergliiklusteed (kaardil
perspektiivsete kergliiklusteede asukohad. nimetusega perspektiivne jalg- ja jalgrattatee) on kaardil
Seletuskirjas on küll tore ilukirjandus, et oleks vaja kajastatud, sh Sausti tee äärne KLT.
tagada terviklikkus ja ühenduvus, kuid kaardil on see
terviklikkus puudu, planeerimata ja läbi
joonistamata. Hetkel on näiteks Sausti tee äärne
kergliiklustee puudu. Näha ette ka asumi sisesed
(suuremad) kergliiklusteed, mis ühendaks
elamualasid nn. maantee äärsete kergliiklusteedega.
4.Teede kaitsevööndit Kiili alevikus ei ole mõistlik 4. Alevikus ei ole mõtet täna enam kaitsevööndit
vähendada 10m peale. Asulat läbiva maantee suurendada, kuna planeeringud on täna juba kehtivad
liikluskoormus on järjest suurenev ja teekaitsevööndi ning aleviku tee äär välja kujunenud. Kuna tegu on
vähendamine ei ole põhjendatud. Tuleks jätta aleviga, on ka täna selle teelõigu KV käsitletav 10 m.
olemasolev, seadusest tulenev kaitsevöönd. Tee
äärde planeerida puiestee.
5. Maakasutuse kaardile tuleks kanda ka Rail Balticu 5.See info kajastub tehnilise taristu kaardil, kuna kõike
trassikoridor koos kaitsevööndiga. Rail Baltic jaam vajalikku infot ei ole võimalik ühel kaardil loetavuse
tuleks ette näha Luige liiklussõlme lähedusse. huvides kuvada. Rakenduses saab vajalikke kihte kohakuti
vaadata.
6.Teede kaitsevööndid kanda ka maakasutuse 6.Maakasutuse joonis ei ole sel juhul enam loetav ning
joonisele. kaitsevööndi info ei ole sellises mõõtkavas piisavas
täpsusastmes näha. Rakenduses saab mõlemat infot
kohakuti vaadata, samuti perspektiivis maa-ameti
rakenduses kui ÜP infot seal kuvama hakatakse.
7. Näha ette rohkem perspektiivseid avalike hoonete 7. Osaliselt oleme seda soovi järginud ja uusi avaliku
maa-alasid! Hetkel on neid liiga vähe. Vallal peab kasutusega maaüksusi lisanud.
olema nägemus, kuhu uusi avalikke hooneid on
planeeritud järgneva 30 aasta jooksul rajada ning
54 / 98
Kiili üldplaneering
vastavad maa-alad tuleks konkreetselt ette näha ja
kaardile kanda. Selleks tuleb kohad välja valida ja
vastavate maaomanikega läbirääkimisi pidada, et
need siis kokkuleppel Üldplaneeringusse sisse viia ja
ära broneerida.
8. ÜP seletuskirjas lk 18 on kirjas, et Viljandi mnt 95 8. Maaomanikuga alustatakse läbirääkimisi ja siis selgub,
kinnistu piirkonda elamute kavandamisel tuleb sinna kas antud maaüksust saab kasutada ühiskondlike hoonete
ette näha... See koht ei ole ühiskondlike hoonete maana. Lisaks sellele tuleb ÜP arutelul õigeid asukohti
rajamiseks põhjendatud ja sobiv! Teadaolevalt alles otsida ja kaaluda.
puudub seal ka maaomaniku tahe ühiskondlikke
hooneid lubada. Ühiskondlik hoone peaks looma
piirkonnale keskuse. See asukoht ei ole keskusele
sobiv. Ühiskondlike hoonete maa-ala tuleks ette
näha Luige alevikus vallale kuuluva Põllu tn 9
kinnistu piirkonda ja teha vastav ettepanek ka
osaliselt Suure- Männi ja Metsa kinnistu(te)le
Ühiskondlike hoonete maa-ala määramiseks
pindalaga ca 4 ha, kuhu mahuks kool, lasteaed ja
kandikeskus. Olemasolev Metsa kinnistu DP tuleks
kehtetuks tunnistada ja kogu alale koostada
koostöös maaomaniku ja vallaga uus DP, kus oleks
ette nähtud ka kooli, lasteaia ja kandikeskuse
rajamine. Teadaolevalt on maaomanik sellega nõus.
Vastav planeeringulahendus (kasvõi eskiisil läbi
mõelduna) tuleks kanda ÜP kaardile.
9.Tehnilise taristu joonisele kanda tiheasustusalasid 9.Tegu ei ole ÜP täpsusastme teemaga ning see on
teenindavad sademevee eesvoolud koos mõistlik lahendada eraldi teema valdkonna arengukavaga
voolusuundadega ja perspektiivsed piirkondi või teemaplaneeringuna.
teenindavad sademevee rajatised. Sademevee
teema tuleb lahendada konkreetselt ja tervikuna
üldplaneeringus, mitte jätta see näiteks ÜVK
arendamise kava koosseisu. Ka sademevee rajatiste
jaoks tuleks ette näha asukohad ja kanda need ÜP
kaardile, vajadusel kanda kaardile ka vastavad
kitsendused.
55 / 98
Kiili üldplaneering
10.Üle vaadata reovee kogumise alad. Hetkel on 10.Kehtivaid reoveekogumisalasid kajastatakse
osad alad, kus on juba ÜVK rajatud, puudu. Aluseks üldplaneeringus vastavalt Keskkonnaministri käskkirjale.
võtta DP-d. Üldplaneeringuga reoveekogumisalasid otseselt määrata
või muuta ei saa. Perspektiivsed ühiskanalisatsiooni alad
on mõistlik määrata ÜVK raames, millele teha avatud
menetlus, et kogukonda kaasata.
11.Luige piirkonna endiste aiandusühistute maa-ala 11. See on arutelu koht. Samas väiksemale kinnistule
jaoks luua eraldi Ehitustingimuste piirkond. saabki teha väiksema hoone. Hoone energiatõhusus ei ole
Üksikelamu krundi ehitisealune pindala võiks olla sõltuvuses hoone suurusest.
kuni 250m2. Kuna olemasolevad krundid on
väikesed, siis täisehituse 20% korral jääks
ehitisealune pind liiga väikeseks (energiatõhus
üksikelamu ei mahu ära).
12.Luige ja Kangru piirkonda tuleb ette näha 12.See on arutelu koht. Otsustavaks kaalukeeleks on
võimalus ka kortereid rajada samadel tingimustel siinkohal kohalike elanike arvamus – mis küll täna Teie
(koormusindeks) nagu muudel tiheasustusaladel. mõtet ei toeta.
Tegemist on nn. Tallinna eeslinnaga ja väikesed
korterelamud on piirkonda teretulnud. Need
suurendaks elanike arvu, mis omakorda tagaks
teenuste pakkumise ja piirkonna arengu.
13.Luige liiklussõlme äärsed maa alad, kus hetkel 13.Täpsustame kaardil. Lisainfoks, et maakasutuse
kaardil on tootmise maa-ala, tuleks näha ette Äri juhtotstarbe mõttes ei ole äri ja tootmismaal suurt
maa-alaks. erinevust, eriti kui ala paikneb omaette maantee ääres.
Kavandatavad tegevused on iseloomult suhteliselt
sarnased ja ka neile rakendatavad tingimused.
14.Ehitustingimustest üldiselt: 14. A. Kaalume täiendavalt.
A.Korterelamute ja ridaelamute planeerimisel ei ole
mõistlik piirata maksimaalset korterite arvu.
Koormusindeks on piisavaks piirajaks. B. Alla 20 m2 abihooned on ÜPga lubatud. Samas tihe-
B.Korterelamutele võiks lubada planeerida ka asustusalal ei saa korterelamutele lubada abihooneid mis
abihooneid (kuni 2tk). linnalise ilme „pilpakülaks” muudab.
C.Elamualade „15 % haljasalade“ nõue võiks kehtida C. Oleme seisukohal, et 15% haljasala nõue on
ka erandiga, kus osa sellest haljasalast on lubatud asjakohasem.
planeerida ka transpordimaaks (näiteks
transpordimaa laius on oluliselt suurem, et oleks
võimalik rajada puiestee koos kergliiklusteega).
56 / 98
Kiili üldplaneering
Puiestee koos kergliiklusteega jääks paremaks
rekreatsioonialaks kui võssa kasvanud üldkasutatav
haljasala maa.
D.Tuleks jätta võimalus ka krundi miinimumsuuruse D. Miinimumsuurus on siiski oluline, et tagada ühtlane
vähendamiseks tingimusel, et näiteks haljastuse asustus ning vältida selle liigset tihendamist.
osakaal planeeringu alal on suurem, kui 15%.
15.Maasoojus – hetke sõnastuses on vaja esitada 15.Sõnastust täpsustatud.
eksperthinnang maakütte rajamiseks.
Eksperthinnang peaks vajalik olema vaid
vertikaalkollektorite puhul, kuna on oht põhjavett
rikkuda.
16.Kangru aleviku ja Luige aleviku tiheasustusala 16Tiheasustusala laiendamist selleks, et määrata
tuleks metsa arvelt suurendada ning elamualade ja metsaalad puhke ja loodusliku maa juhtotstarbega ei ole
metsa piirile näha ette nn. puhver rohealad otseselt vajalik. Antud piirkonda on üldplaneeringuga
(tiheasustusala koosseisus puhke ja looduslik maa- puhkemetsa alad ette nähtud, need kajastuvad joonisel 4.
ala), kus lageraie on keelatud ja metsa majandamise
toimub vallavalitsusega kooskõlastatult. Sama
loogikat kasutada ka muude asumite ja metsa alade
piiril.
17.Vaela terviserada ja seda ümbritsev piirkond 17.Kaardil kajastatud.
tuleks ka kaardile kanda, kui Puhke ja looduslik maa-
ala.
18.Sausti küla elamualad tuleks jätta samaks nagu 18.Ei arvesta, kuna piirkond ei ole sobiv elamualade
kehtivas üldplaneeringus, küll aga välistada elamute kavandamiseks, soovime arengud suunata sobivamatele
ehitus turbamaardla alal. aladele.
19.Lähtse küla tiheasustusala tuleks kehtivas 19. Ei ole mõistlik, kuna piirkond pole sobiv elamualade
üldplaneeringus sätestatud alal säilitada (välja kavandamiseks.
arvatud turbamaardla alad).
20. Vaela küla Priidu kinnistu tootmismaa ala ette 20.Arvestame.
näha elamualaks. Tootmismaa sellesse piirkonda ei
sobi!
57 / 98
Kiili üldplaneering
21. Kõik ÜP joonised tuleks enne vastuvõtmist 21.Saame kaasajastada kui vastav info on olemas.
kaasajastada vastavalt nn viimasele seisule (näiteks Arvestama peab, et teatud info on ÜPS vaid teatud
tuletõrje hüdrandid, teed jne kui need on välja ajahetke seisuga.
ehitatud, elluviidud DP alad).
ESKIIS 1. Ettepank oleks ühendada ära rohevõrgustikuga 1.Ei ole võimalik arvestada, kuna sinna asukohta on
30.12.2020 Kurna mets ja Paekna Raba. kavandatud kehtivad detailplaneeringud, mille elluviimist
Aug, J. Tähistaud alloleval pildil rohelisega (versioon 1 ja vald toetab.
versioon 2) Kõik koridorid ulatuvad kiili alevini ja siis
katkevad. Kui vaadata kui suured on need kaks
roheala siis nende ühendamiseks ei ole käesoleva
planeeringuga planeeritud mitte ühtegi koridori.
Seega ei ole otstarbekas neid alasid läbi lõigata
elamualadega Paikvaatlused on tuvastanud, et seda
ala kasutavad metsloomad väga aktiivselt
liikumiseks (kahe ala vahel). Loodan et minu
ettepanekuga arvestatakse ja tehakse sellel
põhjalikum analüüs.
ESKIIS 1. Üldplaneering seab vallavalitsusele ulatusliku 1.Teie mõttearendust on keeruline mõista. ÜP on tänase
3.01.2021 diskretsiooni, mis suurendab korruptsiooniohtu ja seadusega kooskõlas.
Grusdam, I. mis tõttu üldplaneering ei täida enam seda
Me ei toeta krundisuuruse mõistega mängimist. Reeglid
otsustusfunktsiooni, mida seadused temalt eeldavad.
peavad olema ühesed ja selgelt piiritletud. Aastate eest
Näiteks PlamS § 125 lg 5 sätestab:
tehtud planeerimisvigadega ei saa edasi lohiseda. Eriti
(5) Kohaliku omavalitsuse üksus võib lubada oluline on arvestada, et elanikonnalt on tulnud positiivne
detailplaneeringu koostamise kohustuse korral hoiak suuremate kinnistute osas.
detailplaneeringut koostamata püstitada või
laiendada projekteerimistingimuste alusel
olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale
ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui:
1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna
väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas
piirkonna hoonestuslaadi;
2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised
kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad
tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine
ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude
tingimustega.
Viimatinimetatu on aga üldplaneeringus sõnastatud
58 / 98
Kiili üldplaneering
järgmiselt:
Seletuskirja lk 12 esimene lõik: Alevist ja alevikest
väljapool asuval tiheasustusalal olemasolevale
maaüksusele eluhoone ja abihoone kavandamine
järgides üldplaneeringuga etteantud tingimusi kui ei
muudeta katastripiire ega sihtotstarvet.
Seletuskirja lk 14 Ülamärge 9 - Põhjendatud juhul
võib üksikelamu krundi minimaalne suurus olla
erinev arvestades asukoha kruntide olemasolevat
struktuuri ja suuruseid, piirkonna iseloomu,
juurdepääsuteede olemasolu jm olulisi
kaalutlusargumente
Seega teen ettepaneku muuta üldplaneeringu
seletuskirja sõnastus konkreetsemaks ja seadusele
vastavaks nii, et kui üks kinnistu jääb tiheasustusalal
olemasolevate eluhoonete vahele ning on väiksem,
kui üksikelamu krundi miinimumsuurus, siis sellele
eluhoone ja abihoone püstitamine on lubatud ka
projekteerimistingimuste alusel. Ning üksiku krundi
puhul pole kohustuslik lk 30 sätestatud üldkasutava
haljasala osakaal.
Samuti teen ettepaneku, et krundi miinimumsuurus
pole kohustuslik, kui enamus selle tiheasustusala
asumi kruntidest, kuhu elamut kavandatakse on
väiksemad.
2. 4.11 teen ettepaneku sätestada, et üldkasutatava 2.See lahendatakse DP raames, üldjuhul üldkasutatav ala
haljasala kinnistu omandab Kiili vald. antakse KOVile üle. Pole asjakohane ÜPs käsitleda.
3. 5.2.3 ja 5.2.4 osas teen ettepaneku määrata, et 3.Pole ÜP ülesanne, see teema lepitakse kokku DP
kuni tiheasutusala olemasolevates asumistes raames.
sademevee kanalisatsiooni pole, tegeleb Kiili vald
neis sademevee ärajuhtimise ja maaparandusega.
ESKIIS Täpsem ja põhjalikum selgitus üldplaneeringu protsessi,
ettepanekute ja arvamuste esitamise võimaluste ning
16.02.2021
omavalitsuse kaalutlusõiguse kohta on toodud kirjas.
Eesti Tõukari OÜ Jääme oma seisukoha juurde, et: 1. Üldplaneeringu koostamise käigus on omavalitsus
1.muudetaks Kinnistu juhtotstarve osaliselt pidanud otstarbekaks antud alal jätkata tootmisala
elamu maa-alaks käesoleva taotluse lisas oleval juhtotstarbe elluviimise soodustamisega, kuna
59 / 98
Kiili üldplaneering
joonisel punasega tähistatud ala osas (Luige ja omavalitsuse hinnangul ei ole elamute kavandamine antud
Männi tänavate vahelisel alal, mis jääb Viljandi maa-alale asjakohane.
mnt äärde). Esiteks, asub antud ala mitmete müratekitavate objektide
vahel ja keskel – Tallinn-Rapla-Türi maantee ja sellelt
lähtuv liiklusmüra, alast läände jäävad tootmisala ning
Kaitseväe Männiku harjutusväli. Nende objektide
koosmõjus, ei ole ala sobiv elamuarenduseks, kuna siin ei
ole võimalik ka müra leevendavate meetmete
rakendamisel saavutada elamualadele sobivat
elukeskkonda. Müratõkkeseinte, mürasummutavate
ehituslahendustega on võib-olla võimalik alal saavutada
müranormidele vastav sihtväärtus, kuid häiringud
piirkonnas jäävad.
Asjaolu, et ala ümbritsevad olemasolevad elamud, ei oma
täiendavate elamualade kavandamisel rolli.
Üldplaneeringu koostamise käigus on vähe meetmeid,
mida on võimalik muuta olemasoleva olukorra
parendamiseks. Kiili vallas on väga palju kaebusi
magistraalliiklusega maanteede vahetus läheduses
paiknevate elamualade müraolukorra kohta. Vald ei soovi
uue üldplaneeringu kehtestamise järgselt soodustada uusi
elamualasid, kus samad probleemid kindlasti tõusetuvad.
Sellest lähtuvalt ei pea me otstarbekaks antud alale ka
elamumaa juhtotstarbe määramist koostamisel olevas
üldplaneeringus.
Märgime aga, et alal on hetkel koostamisel Luige baasi
detailplaneering, mis Tallinn-Rapla-Türi maanteega
külgnevale alale 3 elamumaa sihtotstarbega krunti ette
näeb. Seetõttu on ka koostöötabelis viidatud, et ala
lahendamine on võimalik läbi detailplaneeringu. Meie
hinnangul on võimalik detailplaneeringu lahendusega
edasi minna, kui arendaja seda soovib ning menetluses
arvestatakse kõigi alal kehtivate piirangutega – maantee
kaitsevöönd, harjutusvälja piiranguvöönd, tootmisalalt
lähtuv müra jmt.
Ka Rahandusministeerium kui ruumilise planeerimise
valdkonda kureeriv ministeerium on neile kuuluval
veebilehel planeerimine.ee selgitanud, et Eesti
planeerimise süsteem näeb ette, et kui maa-ala kohta on
koostatud detailsem planeering, siis see on eelistatud.
Planeerimisseaduse § 124 lõige 4 sätestab, et
detailplaneering on olemasolul ehitusprojekti koostamise
aluseks. Planeerimisseaduse § 126 lõige 6 lisab, et kui
detailplaneeringus on krunt määratud, on see
katastriüksuse moodustamise alus.
60 / 98
Kiili üldplaneering
Kui te ei soovi antud detailplaneeringuga valla poolt
esitatud tingimustel jätkata, võib detailplaneeringu
menetluse lõpetada ning siis tuleb edasiste tegevuste
2.Kustutataks Luige 1 kinnistul paiknevate teede kavandamisel arvestada, et koostamisel olevas
liik/tähistus „kohaliku tähtsusega tänavad/teed“.
üldplaneeringus on ala juhtotstarbeks kavandatud
tootmise maa-ala.
2. Kuigi teie esitatud vastuväited puudutavad
üldplaneeringut, mitte otseselt koostamisel olevat
detailplaneeringut, peame siiski vajalikuks markeerida, et
omavalitsuse ülesanne on kõikide planeeringute – nii üld-
kui ka detailplaneeringute – koostamisel tagada avalike
huvidega arvestamine ning nende tasakaalustamine
erahuvidega. Üheks selliseks huviks on ka avalikud
juurdepääsud kas mingitele tervikpiirkondadele või
avalikkusele suunatud objektidele vallas. Selleks annab
omavalitsusele volitused nii üldplaneeringu regulatsioon
(nt PlanS § 75 lg 1 p 29) ning detailplaneeringu
regulatsioon (nt PlanS § 126 lg 1 p 20). Seega on avalike
juurdepääsude kavandamine läbi detailplaneeringute
planeerimisseadusega lubatud võimalus.
Käesoleva üldplaneeringu koostamise käigus vaatame üle
kogu valla erateed, mille avalikku kasutusse määramine
on vajalik. Oleme ka üldplaneeringu eelnõus selgitanud, et
teeme seda lähtudes avalikust huvist ning eesmärgiga
tagada liiklemise võimalus igaühele. Üldplaneeringu
kehtestamine ei muuda selles määratud perspektiivseks
avalikuks kasutamiseks määratuid teid automaatselt
avalikuks. Selleks on vaja omavalitsuse poolt läbi viia
täiendavaid toiminguid, milleks ennekõike on isikliku
kasutusõiguse lepingu sõlmimine või servituudi seadmine.
Erandolukorras rakendatakse sundvalduse seadmist.
Erateede avalikku kasutusse määramine on omavalitsusel
üldplaneeringu koostamisel alles ees. Kui teie kinnistut
läbiv eratee soovitakse üldplaneeringus määrata avalikku
kasutusse, teavitatakse teid sellest eraldi lähtuvalt PlanS
§ 77 lõikest 8.
ESKIIS OÜ-le Eesti Tõukari kuulub Kiili vallas Luige alevis 1-2.Hetkel ÜPs muudatusi ei tee, lahendatakse DP
30.12.2020 asuv Luige baasi kinnistu (kinnistu nr 6193902, raames.
katastritunnus 30402:001:0040), mille juhtotstarve
on kehtiva üldplaneeringu kohaselt tootmise maa-ala
(edaspidi Kinnistu).
Käesolevaga esitab OÜ Eesti Tõukari taotluse Kiili
61 / 98
Kiili üldplaneering
valla üldplaneeringu muutmiseks viisil, et:
1. muudetaks Kinnistu juhtotstarve
osaliselt elamu maa-alaks käesoleva taotluse
lisas oleval joonisel punasega tähistatud ala
osas;
2. kustutataks Kinnistul paiknevate
teede liik/tähistus „kohaliku tähtsusega
tänavad/teed“.
Muutmise põhjendused on järgmised:
1.Kinnistu maakasutuse valdav juhtotstarve säilib
Antud juhul on taotletava, joonisel punasega
märgitud, elamu maa-ala pindala ca 1,33 ha, mis
Kinnistu kogu pindalast moodustab ca 12,7%. Lisaks
sellele, Kinnistul toimub põhiline tootmisalane
tegevus Kinnistu läänepoolses osas. Kõnealuses,
idapoolses osas, hetkel mingisugust tootmisalast
tegevust ei toimu. Seega jääks Kinnistu maa-alal
valdavaks juhtotstarbeks ja maakasutuse
põhisuunaks ka taotletava muudatuse tegemise
korral ikkagi tootmine, kuna see moodustaks
Kinnistu kogu pindalast ca 87,3%, mistõttu säiliks ka
Kinnistu planeeringu põhilahendus olulisel määral.
2.Kinnistu vahetus naabruses asuvad elamu maa-
alad
Taotletava, joonisel punasega märgitud, elamu maa-
ala vahetus naabruses (kirdes, idas, kagus, lõunas ja
edelas) asuvad samuti elamu maa-alad. Tootmise
maa-ala asub läänes, selgelt eraldatuna kõnealusest
maa-alast suurte muruväljakutega, kahe
asfalteeritud teega ja võrkaiaga.
Seega sobitub elamu maa-ala juhtotstarve
kõnealusele maa-alale ka kesk- ning kogukondlikult
enam ja omab kõnealuse lähipiirkonnaga suuremat
seost, kui tootmise maa-ala juhtotstarve.
3.Taotletav muudatus oleks avalikes huvides
62 / 98
Kiili üldplaneering
Joonisel punasega märgitud maa-ala juhtotstarbe
muutmine tootmise maa-alast elamu maa-alaks
toimuks avalikku huvi silmas pidades soodsamas
suunas. Selline muutus arvestab naaberkinnisasjade
omanike huve enam, kui praegune tootmise maa-ala
juhtotstarve, kuna praegu võiks kõnealusele maa-
alale püstitada nt rehvide ümbertöötlemise tehase.
Eelnevaid punkte kogumis arvestades, käesolevaga
taotletava muudatuse näol ei ole ei kvantitatiivselt
ega kvalitatiivselt tegemist maakasutuse
juhtotstarbe ulatusliku või valdava muutmisega,
mistõttu palume meie taotletav muudatus
üldplaneeringusse sisse viia.
4.Kinnistul paiknevad teed on erateed
Üldplaneeringu kohaselt on Kinnistul paiknevad teed
osaliselt märgitud/liigitatud „kohaliku tähtsusega
teeks/tänavaks“.
EhS § 92 lg 7 kohaselt kohalik tee on tee, mille osas
omaniku ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse
üksus. Kohalik tee võib olla avalikuks kasutamiseks
määratud eratee, kohaliku omavalitsuse üksusele
kuuluv tee või kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse
kohaselt kohaliku omavalitsuse hallatav kohaliku
liikluse korraldamiseks vajalik muu tee. EhS § 92 lg
5 kohaselt avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik
tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee.
Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks
õigusaktides sätestatud piiranguid järgides.
Kinnistul paiknevad teed on eraomandis olevad
erateed, mis on ülejäänud Luige aleviku teedest
eraldatud aiapiirdega. Kinnistul paiknevad teed
teenivad üksnes Kinnistul asuvate ja toimetavate
ettevõtjate huve ja vajadusi. Kinnistul paiknevad
teed ei ole avalikult kasutatavad, neid ei ole
määratud avalikuks kasutamiseks, need ei täida
avalikkusele suunatud funktsioone ega teeni avalikku
huvi. Seega ei oma need ka kohalikku tähtsust.
63 / 98
Kiili üldplaneering
Seega on üldplaneeringus Kinnistul paiknevate teede
märkimine/liigitamine „kohaliku tähtsusega
teeks/tänavaks“ ebaõige, vastuolus tegeliku
olukorraga ja rikub ebaseaduslikult Kinnistu omaniku
omandiõigust Kinnistul paiknevatele teedele,
mistõttu palume meie taotletav muudatus
üldplaneeringusse sisse viia.
ESKIIS 1.Soovime olla kaasatud vallavalitsuse 1.Arvestame.
3.11.2020 e-kiri üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
Ingka Investments hindamise koostamise protsessi.
Estonia OÜ ja Haanja
Forests OÜ
ESKIIS Meie kommentaar puudutab eelkõige Kiili alevi 1. Kiili valla avalikku ruumi planeeritakse jätkuvalt juurde
4.01.2021 kiri piirkonda. puhkealasid ja liikumisradu. Näiteks on planeerimisel Kiili
Jaago, H. ja T. 1. 2020.a muutunud elukorraldus on paljud elanikud terviserada. Maaomanikega on läbirääkimisi juba
suunanud kaugtööle (ja õppele,) mistõttu Tallinnas alustatud.
tööl käivate isikute osakaal on langenud (praegu on
kirjeldatud, et 65% tööl käivatest isikutest käib TLn-
s tööl).
Usutavasti on mitmeid elualasid, kus kaugtöö
korraldus võib püsima jääda, s.t. omakorda avalike
teenuste kättesaadavuse suurendamist Kiili valllas,
puhke ja looduslike maa-alade suurendamist
võrreldes uute kinnisvaraarendustega.
Kiili alevis on hetkeseisuga vaid 1 ühiskasutatav
roheala-park, mis piirneb staadioniga ning peab
suutma rahuldada ca 1500 Kiili alevi elaniku
vajadusi.
Rajatud kergliiklusteed paiknevad üldjuhul vaid
tiheda liiklusega maanteede ääres ning ei ole sobivad
liikumis- ja puhkealad väikelastele või eakatele.
Soovitame läbi viia täiendav uuring, mis kaardistaks
kaugtöötegijad +lapsehoolduspuhkusel olevate
vanemate arv Kiili vallas, et saada seeläbi
adekvaatsem sisend Kiili valla avaliku ruumi
planeerimiseks: puhkealade ja liikumisradade
võrgustiku arendamiseks ning ühiskondlike hoonete
64 / 98
Kiili üldplaneering
ja rajatiste loomiseks.
2.Kiili alevisse on ÜP järgi planeeritud mitmed 2.Tootmistegevusega kaasnevat müra jm olulisi mõjusid
tootmismaad. Sahkari tootmismaa on vahetusse kaalutakse kavandamise etapis, kui on täpsemalt teada,
lähedusse on ÜP kohaselt planeeritud elamumaa ja millist tüüpi tootmisega on tegu. Antud juhul on
rohekoridor. Meie arvates on siin vastuolu, sest võimalikud valikud - reoveekäitlusala või jäätmejaam.
vastavalt KSH aruandele: Nende tegevustega ei kaasne olulist negatiivset müra.
"..Tootmistegevus tuleb korraldada selliselt, et Rohevõrgustikust on see ala välja lõigatud, kuna ka täna
kaasnev müra ei leviks elamualadele ja muudele sellel jäätmehoidla alal rohevõrgustik ei toimi ning seda
müratekitavatele aladele. Müratekitavad tegevused pole mõistlik ka tulevikus sinna ette näha. Ala on vajalik
tuleb pigem teostada hoonetes sees. Nende tootmis- säilitada perspektiivsete tehnorajatiste jaoks.
ja ärimaade puhul, mis piirnevad elamualadega,
tuleb müratekitavad tegevused teostada elamute
suhtes teisel pool tootmishoonet, et suunata müra
pigem tootmisala sisse. Seejuures toimivad tootmis-
ja ärihooned ise samuti müratõkestavate objektidena
elamuala ja tootmisala vahel..."
".... ei tohi a sustuse kavandamisel läbi lõigata
rohevõrgustiku koridori. Rohevõrgustiku koridori
alale ehitades peab olema tagatud vähemalt 100 m
laiuse koridori säilimine. Koridor peab sealjuures
järgima looduslikke kõlvikute paiknemist ja kulgema
sujuvalt..." Sellest tulenevalt küsimused:
A.kuidas ennetatakse ja hinnatakse
tootmistegevusega kaasnevat müra, vibratsioonis ja
õhusaastet? B.Kuidas tagatakse rohevõrgustiku
koridori säilimine Sahkari tootmismaal?
3. ÜP-s planeeritud Sahkari tootmismaa asub 3. Reostuse esinemise võimalikkus sõltub tootmise
Sahkari kraavi valgalaga 10km2(Rebase peakraavi) tüübist. Ükski rajatav tootmine ei tohi piirkonda reostada,
vahetus läheduses. sellist tegevust sinna planeeritud ei ole.
Kuidas on kaitstud Vääna jõe võimalik reostus
tootmismaal kaasneva tootmistegevusega? KSH
rohevõrgustiku analüüs: ... Vääna jõgi lõhe,
jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaik..
4. Vastavalt Kiili valla üldplaneeringu alusanalüüsile 4.Tegu on üldpõhimõttega, kuid asukohast tulenevalt võib
peab: ...Tupiktänavate kavandamine olema sellel olla erandeid, mis lahendatakse kohapõhiselt.
välistatud ja tänavate struktuur igas konkreetses
arenduses peab võimaldama ühendamist
65 / 98
Kiili üldplaneering
olemasoleva ja perspektiivse ümbrusega... Sahkari
tn on hetkeseisuga tupiktänav ja tootmismaa lõikab
ära ühendustee (kulgeb paralleelselt Sahkari
kraaviga) Lähtse-Paekna teega, mis on ajalooliselt
välja kujunenud ja mida Kiili alevi ja Lähtse küla
elanikud harjunud kasutama terviserajana.
ESKIIS Esitame vastuväite Vaela külas Aasa kinnistu osas 1.Rohekoridori paiknemine antud asukohas analüüsitakse
2.01.2021 kiri planeeritule. veelkordselt läbi, kuid vald näeb antud asukohas
Järv, A. Nimelt on nimetatu kinnistu planeeritud koostatava rohevõrgustiku toimimise tagamiseks vajadust
üldplaneeringu järgi rohealaks. rohekoridori võrreldes kehtiva ÜP lahendusega
Aasa kinnistu omanik, Samuti on kehtiva üldplaneeringu järgi nimeteatud laiendada. .
Vaela küla kinnistul teine maakasutuse otstarve. Kehtiva Kiili Läbirääkimiste küsimus kuidas lahendada ülejäänud
valla üldplaneeringu kohaselt on kinnistu sihtotstarve maaüksuse sihtotstarve. Vald ei plaani algatada suures
osaliselt elamumaa, osaliselt rohekoridor. mahus planeeringuid uute elamuühikutega. Aastate
Seoses ülaltooduga soovib kinnistute omanik jooksul on kehtestatud märgatav hulk detailplaneeringuid,
Agu Järv, algatada detailplaneeringu menetluse mille realiseerumisel halveneb sotsiaalse taristu olukord.
Vaela külas Aasa kinnistu osas. Samuti soovitakse Kiire arenguga on hetkel probleemiks elanike vajadustele
muuta koostatavas üldplaneeringu välja pakutud vastava sotsiaalse infrastruktuuri puudumine (vt
maakasutuse sihtotstarve vastavaks kehtivale arengukava). Kiili vald ei suuda käia käsikäes hoogsa
üldplaneeringule. planeerimis- ning arendustegevusega ning seetõttu on
Planeeringu algatamistaotluse oleme valmis koheselt vaja kindlustada, et ka arendajad annaksid oma osa
esitama peale antud vastuväitele Kiili Valla poolse sotsiaalse infrastruktuuri taristu arendamisse.
vastuse saamist.
Palun lugeda antud kiri vastuväiteks Kiili
Valla koostatavale üldplaneeringule Vaela külas
Aasa kinnistu osas planeeritule. Kirjale lisame
esmase visiooni kinnistu omanike soovidest ja
väljavõtte kehtivast ning koostatavast Kiili Valla
üldplaneeringust. Seega palume kaaluda võimalust
koostatava üldplaneeringu muutmiseks vastavalt
lisatud visioonjoonisele.
ESKIIS 1. Üldplaneering peaks toetuma põhialustelt Kiili 1.Üldises plaanis ÜP toetub AK-le, nende eesmärkideni
3.01.2021 valla arengukava põhimõtetele, mis praegu on sagi jõudmise viis võib olla erinev.
Kaal, V. vastuolus. Mitmed allpool esitatud punktid.
66 / 98
Kiili üldplaneering
2A.Taastada planeerimisel praegu kehtiva 2A.Põhimõttega arvestatud.
üldplaneeringus kehtivad miinimum koormusnormid –
üksikelamu krundile 2000 m2 jne.
2B.Lubada kooskõlastatult omavalitsusega võimalus
planeerimisel vähendada krundi suurust kuni 20% kui 2B.Ei arvesta, kuna see ei tagaks soovitud eesmärki.
samas mahus mitme koos planeeritava krundi
kruntide vähendamise mahus kasutatakse ühise
kõrghalastusega puhkemaana.
3.Taastada seni kehtinud nõue 15% planeeritavast 3.Tingimus sisaldub seletuskirjas.
ala mahust eraldada sotsiaalmaaks. Kui koostöös
vallaga leitakse, et antud kohas ei ole see vajalik
piisavate sotsiaalmaade olemasolus piirkonnas
lubada samas väärtuses panustada piirkonna elanike
teenindavate teiste sotsiaalse infrastruktuuri objektide
arendamisse.
4.Kangru alevikus tiheasustatud alaga ja Viljandi 4.Ala ja selle tingimused pannakse paika RMK ja kohaliku
maanteega piirnevad maad ka metsamaadele kogukonnaga koostöös.
kehtestada sihtotstarbeks puhke maa ala. Valida
looduslikult sobiv piir. 8 ca`250 m tiheasustatud ala
piirist.
5.Planeerida uue kultuurikeskuse asukoht, kuna 5.Olemasolevat kultuurikeskust on võimalik osaliselt
praeguse kultuurimaja laiendamine ei ole enam laiendada. Uued ÜH alad vaadatakse üle, neid saab ka
võimalik pärast Pargi 2 korruselamu ehitamist ja hiljem elamualade jm JO sisse kavandada.
praegusi ruume saab kasutada Kunstide koolina ja
rohkemaks seal pinda ei ole.
6.Leida planeerimise käigus võimalik kalmistu 6.Ei arvestata, kuna on leitud et kalmistu teenust on
asukoht ja viia see üldplaneeringusse. Iseseisval otstarbekam teiste KOVidega koostöös lahendada,
omavalitsusel peab olema ka kalmistu, kui üks läbirääkimised naaber KOVidega käivad.
kogukonna põhitunnuseid ja ei ole mõeldav elanike
lahkudes neid matta üle riigi laiali erinevatele
kalmistutele, kuna me ei soovi seda teenust pakkuda.
7.Planeerida Lähtse-Nabala-Paekna tee äärde 7.Asustustihedus pole piisav, et seda sinna kavandada.
kergliiklustee.
67 / 98
Kiili üldplaneering
8.Luige piirkonda leida avalike hoonete maa-ala Kool, 8. Nõustume selle ettepanekuga, esialgsed ideed on juba
spordihoone, lasteaed. olemas.
9.Kiili alevis Vaela tee ja Sausti tee vaheline kinnistu 9.Tegu on eramaadega, kus ka eramajad olemas, avalikku
sihtotstarve ärimaa muuta sihtotstarve avalike otstarvet pole võimalik sinna kavandada.
hoonete maaks.
10.Pikendada üldplaneeringu avaliku väljapaneku 10.ÜP väljapaneku aeg oli seaduse kohasest
aega vähemalt 15. veebruarini, kuna praegune avalikustamise ajast pikem. Aeg oli piisav, et inimestel
avalikustamine on toimunud koroona piirangute ajal ja oleks võimalik sellega tutvuda ning omavahel teemasid
sellise olulise dokumendi avaliku väljapaneku ajal arutada. Arutelusid on võimalik ka veebi teel läbi viia.
Kuna piirangud veel kestavad ning täna on teadmata
peavad elanikud saama vabalt suhelda ja korraldada
millal need lõpevad, siis näeme, et vajalikum on ÜP
arutelusid. Vastavalt muuta kogu planeerimise
lahendusega edasi liikuda. Olulisem on hankida tänastes
graafikut.
tingimustes erinevaid meetodeid rakendades ÜP
lahendusele tagasisidet kui jääda ootama ning panna ÜP
seisma.
11. Tekst puhastada ja viia konkreetsemaks 11.ÜP täpsustamise ja täiendamisega tegeleme jooksvalt
asjalikumaks, üldplaneering ei ole ilukirjandus – ja pidevalt. Saame ÜPd täiendamist ja asjalikumaks
näiteks mõttekäik, säilitada maksimaalselt muutmist kaaluda vaid juhul, kui on toodud konkreetsed
põllumajanduslikku maad arvestades maailmas lauseosad ja ettepanekud nende muutmiseks.
valitsevat toidunappust. Kiili mõne hektari puhul ei
Meie hinnangul on ÜP asjakohane, tingimuste ja erinevate
ole mõtet hajutada selliste mõttekäikudega
nägemuste kokkuviimisega veel tegeleme.
tõsiseltvõetavat dokumenti, neid tekste võib lugeda
ülddokumentidest, kui kellelgi on soovi. Väärtuslike põllumajandusmaade temaatika tuleneb
maakonnaplaneeringust ning Maaeluministeeriumi
koostatavast eelnõust ning nende suunistest selle
valdkonna suunamiseks.
ESKIIS 1.Palun mulle kuuluvaid kat.üksusi mitte lisada 1.Tegu on tüüpilise hajaasustatud piirkonnaga, kuhu
12.02.2021 kiri rohevööndisse – Kiili vald, Mõisaküla, Oja tee 2, Oja tihedamat elamuehitust ette nähtud ei ole, sest piirkond
Kassarits, T. tee 3, Oja tee 4, Oja tee 5, Oja tee 6. jääb tihedalt asustatud aladest eemale ning kogu tehniline
Tegemist on elamumaa sihtotstarbega kinnistutega. ja sotsiaalne infrastruktuur jääb kaugele. Seega ei ole
Antud kinnistud jäävad väikeelamurajoonis keskossa piirkonda ette nähtud tihendada, vaid siin tuleb säilitada
ja külgnevad juurdepääsutänavaga. Teostatud on hajaasustuse põhimõttel asustus.
toimingud ja investeeringud kompaktalal Arvestada tuleb ka seda, et selle piirkonna juurdepääs on
elamukruntide kasutamiseks. Antud üldasukogas Rae valla kaudu, mis tähendab, et ala on keeruline siduda
68 / 98
Kiili üldplaneering
olmestus ei ole rohevööndisse mitte lisamisel mõju ülejäänud Kiili vallaga ning selle poolt pakutavate
selle toimimisse. Elamukruntide rohevööndisse teenustega. Seega on mõistlik säilitada selles asukohas
lisamine tekitab ebavõrdelist majanduskahju hajaasustus.
redutseerides turuväärtust.
ESKIIS 1. Taotluse esemeks on täisaadress Harju 1. Antud küsimus ei ole otseselt ÜP tasandi küsimus.
1.02.2021 kiri maakond, Kiili vald, Mõisaküla, Oja tee 5 paiknev Hajaasustuses asuva hoonestatava kinnistu nõue jääb
kaasomandis kinnisasi (objekt). Taotletakse objekti jõusse.
kaheks elamukrundiks lahutamise võimalust ja
üldplaneeringusse vastavalt kinnistu
miinimumsuuruse sätte seadmist. Taotluse tulemusel
tekiksid 10750 ruutmeetrit elamukrundid vastavalt
olemasolevatele kaasomandiosadele. Seega
notariaalse kasutuskorra järgi hetkel ilma hooneteta
tagumist kinnistuosa kasutav kaasomanik saaks
endale niisamuti ehitusõiguse.
Kinnistu on väljaveninud kiildus kujuga. Sellel on 250
meetrit pikiprofiil ja otsast 55 meetrit laiusmõõt
ehket tagumine kinnistuosa ei ole
maastikuarhitektuuriliselt seostatav elamuga ega
selle õuemaaga. Krundi kuju tekkis sõltumatult
kinnistuomanikust kuna oli vaja tagada
juurdepääsutee Tammemäe kinnistule. RMK tegi
kahjuks äraütlemise krundipiiride muutmise
ettepanekule.
Objekt külgneb pikiprofiilis sõiduteega ja RMK
rabametsaga (puhvertsoonid). Vahemärkuseks et
piirinaabri Kirsimetsa kinnistu on antud sõidutee
tõttu kaheks lahustükiks killustatud. Piirinaaber
püstitab endale elamu teisepoole teed mitte RMK
metsamassiiviga ja objektiga külgnevale lahustükile.
Seega taotluse ese ei tekita ühelegi
kinnistuomanikule häiringut.
Antud elamuala on Tallinna riigimaantee mõjualas ja
tegemist soise paikkonnaga. Ehket juba
sovjetijärgselt ei olnud seal tüüpset maamajandust
vaid eramuid kasutati elamispindadena. Niisamuti kui
üleüldiselt vaadata siis Tallinna riigimaantee
mõjualas ilmsesti ei ole otstarbekas teostada
69 / 98
Kiili üldplaneering
põllumajanduslikke arendisi vaid teistsugused
kasutusotstarbed hetkeolukorras prevaleerivad. Näit
objekti paikkonda jääb püstitatav suusamägi
niisamuti Aavikus ja Patikal endised
põllumajandushooned deklasseerunud laopindadeks
ja tihendatake elamualasid. Aiandus elanikel näit
Patika suvilarajoonis on kahjuks redutseerunud.
Niisamuti objekti naaberkinnistutel ei teostata
äratuntavat külatüüpi maakasutust ega aiandust.
Kuid isegi hajaasustuses tahetakse teiste elanikega
sidusust saada mitte täielikult üksinda metsa varjuda
näit lastele mängukaaslasi ja sõidukiteta elurajoonis
liikuda.
Saue vallas on kruntidel 10000 ruutmeetrit
pindalanõue hajaasustuses. Seejuures on 40 meetrit
laiusmõõduks mis tegelikult tüüpne teiste
omavalitsuste üldplaneeringuteski (objekt seda isegi
ületab). Kambja valla üldplaneeringus on 5000
ruutmeetrit pindalanõudeks hajaasutuses. Anija
vallal pole üldse pindalanäitajat vaid üksnes
sätestatud 100 meetrit kaugusnõue üldaktis.
Justnagu objekti paikkonnas Patikal kuid juba teises
omavalitsuses ei ole hajaasustuses 2 hektari
pindalanäitajat kruntidel vaid seatud kaugusenõue.
Kiili üldplaneeringu eelnõus pole eraldi vaadatud
vallaosasid ja pindalanäitaja osas ei saa tugineda
piirkondlikule lähendile (see võimalik üksnes
kaugusnõudega). Seetõttu on diskretsiooniruumi ja
otstarbekas oleks isepärast objekti käsitada just
üldplaneeringu menetluses.
KOV ei ole toetanud juurdepääsu ehitamist
riigimaanteele. Objekti kaasomanik Tõnu Kassarits
on teostanud olulisi investeeringuid seoses tee
ehitustöödega. Ehket seal oli üherajaline sõidukeid
lõhkunud pinnastee. Kuid toodud 310 registertonni
täitematerjali tõttu on tekkinud sõidukitel
möödumisvõimalus ja tee kannab nüüd isegi
veoautosid (vaja muidugi veel teha kulusid).
Seejuures OÜ Kivinuka Kinnisvara ei suutnud 12
70 / 98
Kiili üldplaneering
aastat saada ostjat ja tee seisunditaseme tõstmine
võimaldas tal Ellamaa kinnistu müüa (kuigi ta ise
vältis ehitustöödesse investeerimist). Ilmsesti oleks
mõõdupärane juhulkui KOV poolt rahaliselt mitte
subsideeritud ja ise tundaolevaid kulutusi kandnud
isik saab elukinnisvara kasutusvõimalust.
Objektil on võimalik kasutada olemasolevat taristut.
Ehket olemas on Elektrilevi alajaam ja juurdepääs
Tallinna magistraalile. Hoonestusala krundisisene
paiknemine võimalik seada vastavalt KOV
eelistusele.
ESKIIS 1.Te kirjutasite ajalehes, et ootate elanike arvamusi 1.Nõustume Teiega, et arendussurve on vallas suur.
16.11.2020 kiri üldplaneeringu teemal. Pean tunnistama, et ma ei Otsime jätkuvalt tasakaalu arengu ja sotsiaalse
Laurits, M. ole neid põhjalikke dokumente läbi lugenud, kirjutan infrastruktuuri rajamise vahel nii, et elanike
rohkem emotsiooni ajel. elamistingimused ei kannataks.
Kui ma veidi üle 10 aasta tagasi Kiili valda kolisin,
siis oli vald, eriti kodutee, ilus roheline.
Kurvastusega näen, et meeldivat rohelist ala jääb
järjest vähemaks, kõikjale kerkivad majad. Ja mitte
ainult eramajad, vaid ka korterelamud.
Üldplaneeringust näen, et asi läheb selles osas veel
halvemaks. Linnast Lähtseni sõites saab
praktiliselt terve tee olema elurajoone täis.
Ma saan aru, et rohkem elanikke tähendab ka
rohkem teenuseid: pakiautomaate, söögikohti,
paremaid teid, rohkem tänavavalgustust, Ɵhedamat
bussigraafikut jne.
Teisest küljest on meil kogu aeg liiga vähe
lasteaiakohti, kool on ülerahvastatud, rahvamaja
saali ei mahu huvitavamatel üritustel inimesed ära,
linna vahet sõitmine muutub aeglasemaks. Ja üha
vähem tunneme inimesi, kellega ühes kandis elame.
Mulle puht emotsionaalselt hinnates meeldiks, kui
arendustele tõmmataks pidurit. Meeldiks, kui Kiili ja
Lähtse vahele jääks ilusad põllud, nagu on praegu,
mitte ei tuleks elamuid.
Meil on 5000 elanike piir turvaliselt ületatud, valla
likvideerimise oht meid ei ähvarda.
71 / 98
Kiili üldplaneering
Ja kes tahab sama palju teenuseid nagu linnas,
võibki linnas elada.
2. Väärtuste kaardil on Kurna-Tuhala maantee 10… 2.Eemaldatud, kuna pole täna enam asjakohane.
11. kilomeetri vahele märgitud ilusa vaatega koht.
Ma tõtt-öelda ei saa aru, miks just see põld ilusam
on kui teised Kiili valla põllud.
Kui see tähistus on kaardile jäänud vanast ajast, siis
äkki tuleks see üle vaadata?
ESKIIS 1.Arvamuse esitajale kuulub Vaela tee 16 1.Ka kehtivas ÜPs on see ala osaliselt elamu- ning
3.01.2021 kinnistu, katastritunnus 30401:001:2315. osaliselt haljasala. Looduslik maa-ala on eelkõige näidatud
Loigu, O. Üldplaneeringu eelnõu kohaselt on kõnealuse selleks, et oleks tagatud puhverala tootmis- ning elamuala
maaüksuse maakasutuse juhtotstarbeks määratud vahel. Antud asukohas ei ole mõistlik elamuid täiendavalt
Vaela tee 16 omanik puhke ja looduslik maa-ala. Arvamuse esitaja leiab, juurde kavandada, kuna idasuunal tuleb vastu olulise
et arvestades piirkonnas välja kujunenud faktilist mõjuga tootmisala ning läände jääb maantee, mille
olukorda, ei ole nimetatud maaüksuse liiklusest tulenev negatiivne mõju on suur. Lisaks on
maakasutuse juhtotstarbe määramine puhke ja pooleli läbirääkimised elamualade tootmismaaks
looduliku maa-alana asjakohane. Vaela tee 16 muutmiseks.
kinnistu piirneb kirdes ja idas tootmise maa-alaga ja Rohevõrgustiku oleme alale märkinud seetõttu, et selles
põhjas ning läänes elamumaaga. Maaüksus ei ole piirkonnas säiliks hajaasustus ning vajalik puhverala
rohevõrgustiku osa. Üldplaneeringu keskkonnamõju tootmisala vahel.
strateegilise hindamise aruande eelnõu näeb ette
maaüksusest ligikaudu poole kilomeetri kaugusel Olemasolev elamuala saab seal edasi eksisteerida, kuid
põhjas asuva rohekoridori ulatuse vähendamist. elamute laiendamine siin asukohas pole võimalik.
Üldplaneeringu eskiislahendus ega üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
eelnõu ei näe ette kõnealusele eramaale mistahes
loodudkaitselist- või puhkefunktsiooni. Kinnistul ei
ole ühegi kaitselause liigi elukoht.
Vaela tee 16 kinnistu on hoonestatud, selle asub
arvamuse esitaja elukoht, üksikelamu koos
kõrvalhoonetega, so. faktiliselt on maaüksus
kasutuses elamumaana.
ESKIIS 1.Esitame vastuväite Lähtse külas Lähtse farmi 1. Vald ei plaani algatada suures mahus planeeringuid
28.12.2020 kiri ja Tuuletoa kinnistute osas planeeritule. Nimelt uute elamuühikutega. Aastate jooksul on kehtestatud
Madisson, V. on üldplaneeringu kohaselt enamus nimetatud märgatav hulk detailplaneeringuid, mille realiseerumisel
kinnistute alast planeeritud koostatava halveneb sotsiaalse taristu olukord. Kiire arenguga on
Lähtse farmi ja üldplaneeringu järgi maatulundusmaaks, välja hetkel probleemiks elanike vajadustele vastava sotsiaalse
arvatud olemasolevad elamud. infrastruktuuri puudumine (vt arengukava). Kiili vald ei
Tuuletoa kinnistute
72 / 98
Kiili üldplaneering
omanik Samuti on kehtiva üldplaneeringu järgi nimeteatud suuda käia käsikäes hoogsa planeerimis- ning
kinnistutel teine maakasutuse otstarve. Kehtiva Kiili arendustegevusega ning seetõttu on vaja kindlustada, et
valla üldplaneeringu kohaselt on kinnistute ka arendajad annaksid oma osa sotsiaalse infrastruktuuri
sihtotstarve enamuses elamumaa. taristu arendamisse.
Seoses ülaltooduga soovib kinnistute omanik Vello Paraku ei kaasne kiire elanikkonna kasvuga samas
Madissoon algatada detailplaneeringu menetluse proportsioonis maksutulu kasvu, millega saaks katta kõiki
Lähtse farmi ja Tuuletoa kinnistute osas. vajadusi. Planeeringualale elama asuvad inimesed vajavad
Samuti soovitakse muuta koostatavas kohaliku omavalitsuse teenuseid kohe, samas ei pruugi
üldplaneeringu välja pakutud maakasutuse neilt laekuvad maksud võimaldada vajalikke teenuseid
sihtotstarbeid vastavaks kehtivale välja arendada ka pikema aja jooksul.
üldplaneeringule. Planeeringu algtamistaotluse oleme Kompenseerimismehhanismide olemasolu võib positiivselt
valmis koheselt esitama peale antud vastuväitele Kiili mõjutada osa kohalike elanike tunnetatavat heaolu taset
Valla poolse vastuse saamist. ning valmisolekut jääda piirkonda edasi elama. Sotsiaalse
Palun lugeda antud kiri vastuväiteks Kiili Valla infrastruktuuri tasu kehtestamisega on võimalik tagada
koostatavale üldplaneeringule Lähtse külas Lähtse arendamisele eelnevad olud ning seeläbi säilitada
farmi ja Tuuletoa kinnistute osas planeeritule. arendustegevusele eelnev elukvaliteet.
Kirjale lisame esmase visiooni kinnistu
omanike soovidest ja väljavõtte kehtivast ning Eeltoodust tulenevalt oli vaja üle vaadata ka kehtiva ÜPga
koostatavast Kiili Valla üldplaneeringust. Seega kavandatud elamute mahud ning neid koomale tõmmata.
palume kaaluda võimalust koostatava üldplaneeringu
muutmiseks vastavalt lisatud visioonjoonisele.
ESKIIS 1. Paratamatult vallakodanikul tekib mõte, või 1.Oleme väärtuslike põllumajandusmaadega suures osas
2.01.2021 kiri arusaam, vaadates hetkest ehitustempot Kiili vallas arvestanud. Need paiknevad peamiselt sellistes valla
Mälton, T. – et kuhu see kõik välja jõuab pikas tulevikus? Kas piirkondades, kus konfliktid arendatavate aladega
“põlluarenduste” ja Kiili vahele võib tõmmata puuduvad.
paralleeli? Loodan, et pigem mitte.
Ruumiline planeerimine on kompleksne protsess,
juba täna ei saa maaomanik ehitada ega kogukond
kehtestada planeeringuid üksnes enda parema
äranägemise järgi.
Sellega seoses palun võtta väga tõsiselt väärtusliku
põllumajandusmaa kaitset, kuna Kiili vald on üks
suurima arendussurvega valdasid Eestis ja antud
teema on siin planeeringus äärmiselt aktuaalne.
ESKIIS 1. Palun arvata minule kuuluv kinnistu aadressiga 1.See olukord tuleb lahendada DPga, kuna tegu on
2.01.2021 kiri Miku tee 6a, Vaela küla, Kiili vald (katastritunnus tagantjärgi olukorra seadustamisega. Üldise printsiibina
Mikomägi, I. 30401:001:0463, pindala 2,57 ha) tiheasustusala pole mõistlik selle juhtumi põhjal ÜP tingimustes
hulgast välja. sest minu krundi suurus vastab muudatusi teha, kuna tegu on erandjuhuga, mis on
73 / 98
Kiili üldplaneering
Kiili valla elanik hajaasustusalas paikneva krundi minimaalsele asukohapõhine.
suurusele. Lisaks paikneb minu krunt tihe- ja
Tiheasustusala piir on markeeritud üldise loogika ja
hajaasustusala piiril.
funktsionaalsuse alusel piirkonda, kus on mõistlik
Alternatiivse ettepanekuna sõnastada rakendada tihedamat asustust või sellega seotud alasid. Ei
üldplaneeringus erand, mis võimaldaks ole asjakohane TA ala mööda katastriüksusi ebaloogiliselt
tiheasustusalal, kui krundi suurus on 2 ha või kulgema panna.
suurem, lubada hoonete arvu kinnistul sarnaselt
hajaasustusala ehitustingimustele (st üks põhihoone
ja 4 abihoonet).
Ettepanek on tingitud asjaolust, et tiheasustusala
ehitustingimuste järgi (vt Skepast&Puhkim töö nr
2018-0018 „Kiili valla üldplaneering“ tabel 1) on
tiheasustusalal lubatud hoonete arv sõltumata
kinnistu suurusest 1+1 (st põhihoone+abihoone).
Selliselt
piiratud ehitustingimused lähevad vastuollu Kiili
valla üldplaneeringu visiooni ja eesmärkidega,
kuna ei võimalda meil säilitada kinnistul maalähedast
puhast ja turvalist keskkonda ega soodusta ka
mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna
kujundamist. Kuna minu kinnistu asub Vaela külas
tiheasustusalal, on mul lubatud põhihoonele lisaks
rajada vaid üks abihoone. Meie perekond on
sajandeid elanud Vaela külas ja jagab sama visiooni,
mis on toodud välja Kiili valla üldplaneeringus –
elada maalähedases ja turvalises keskkonnas.
Kahjuks Kiili valla üldplaneeringuga määratud
ehitustingimused Vaela küla
tiheasustusalal seda aga välistavad.
Lisaks eluhoonele asub minu krundil lubatud
saunahoone ning sellega peaks minu krundil lubatud
hoonete arv olema ammendatud. Kuna aga minu
pere kasutuses on 2,57 ha suurune krunt, siis
soovime elada Vaela külas jätkates esiisade
traditsioonilist elukorda ja kasvatada oma toidulauale
tulev toit peamiselt oma põllul. Selline elukorralduse
juures on meil vaja lisaks elumajale ja saunale
omada ka kuur-garaaži põllutööriistade
hoidmiseks ja
74 / 98
Kiili üldplaneering
hooldamiseks. Samuti vajame puukuuri, kuna meie
talus on mitu küttekollet puuküttega ning oma
küttepuud toome meie perekonnale kuuluvast
metsast ning puidu küttepuuks töötleme ja
hoiustame oma krundil. Tulevikus soovime ka rajada
väikese lauda kanade jaoks ja võibolla ka keldri.
Selline traditsiooniline ja sajandeid meie perekonna
poolt Vaela külas toimunud elukorraldus aga on
muudetud uuselamuarenduse pealetungiga
illegaalseks kuna minule kuuluv kinnistu on arvatud
tiheasustusala koosseisu ning kehtiva ja ka uue
üldplaneeringu kohaselt määratud
ehitustingimustega ei ole lubatud mul krundile
ehitada rohkem kui üks põhihoone ja üks abihoone.
Seega välistatakse Vaela külas väljakujunenud
keskkonda st külatüüpi ja sellele omast
hoonestuslaadi ja minnakse vastuollu:
a) Kiili valla üldplaneeringus välja
toodud visiooniga, mille järgi säilib
maalähedane puhas ja turvaline elukeskkond;
b) Kiili valla üldplaneeringu
eesmärgiga tagada hästi läbi mõeldud ja
erinevate sihtgruppide huvidega arvestav
ruumimuster, soodustada mitmekesise ja
kvaliteetse elukeskkonna kujundamist, kuid
säilitada olemasoleva keskkonna väärtused;
Euroopa Komisjoni strateegiaga „Talust taldrikule“,
mille on heaks kiitnud ka Eesti Vabariigi Valitsus.
2. Muuta maakasutuse juhtotstarvet Kiili vallas 2.Antud asukohas oleme need kinnistud jätnud valdavalt
Vaela külas Uuelepiku kinnistul (katastritunnus hajaasustusse, kus nende juhtotstarvet pole ÜPga
30401:001:0399). Uuelepiku kinnistust ~1/5 määratud, seega saab seal hajaasutuse reeglitele
(juhtotstarve: elamu maa-ala) osa määrata sarnaselt vastavalt ruumi kavandada, sh elamuid vm hooneid
ülejäänud Uuelepiku kinnistuga ja lõuna pool asuvate planeerida. Täiendavalt tuleb arvestada rohevõrgustiku
kõrval kinnistutega (katastritunnustega tingimmustega.
30401:001:2133, 30401:001:2116,
Kuna maanteeäärne piirkond on rohevõrgustiku mõttes
30401:001:2120) puhke- ja looduslik maa-alaks.
kõige kriitilisem, oleme sinna ette näinud loodusliku ja
Maakasutuse juhtotstarbe ühtlustamine ja puhkeala otstarbe, et ala ei hoonestataks. Antud
terviklikult muutmine puhke- ja looduslik maa- piirkonnas on maanteest tulenevad negatiivsed mõjud
75 / 98
Kiili üldplaneering
alaks Uuelepiku kinnistul on põhjendatud ka liialt suured. Põllumajanduslik tegevus antud asukohas on
asjaoluga, et Uuelepiku ja selle kõrval kinnistutel lubatud.
Liivi, Lõhmuse ja Karja (katastritunnustega
vastavalt 30401:001:2133, 30401:001:2116 ja
30401:001:2120) asub rohevõrgustiku ala ning
sarnane maakasutuse juhtotstarve aitab vältida
vastuolude tekkimist rohevõrgustiku alal kehtivate
piirangutega. Samuti paikneb nimetatud
Uuelepiku kinnistu osal väärtuslik
põllumajandusmaa, kuhu uut hoonestus ei ole
soovitav rajada ning seega hetkel märgitud elamu
maa-ala juhtotstarve ei toeta väärtusliku
põllumajandusmaa säilimist.
Maakasutuse juhtotstarbe muutmine Uuelepiku
kinnistul loob terviklikuma maakasutuse koos lõuna
pool asuvate kinnistutega (katastritunnustega
30401:001:2133, 30401:001:2116,
30401:001:2120) ning toetab rohevõrgustiku
toimimist. Rohevõrgustiku toimimiseks ette nähtud
alade ja rohekoridoride laiendamine piirkonnas on
väga tervitatav, sest käesolevas punktis nimetatud
kinnistutel liiguvad igapäevaselt kitsed, rebased ja
jänesed. On oluline, et metsloomade liikumistega
antud piirkonnas arvestataks.
Palun kaaluda ka võimalust koos ettepanekute
punktis 1 nimetatud kinnistuga muuta
hajaasustusalaks ka Uuelepiku, Liivi, Lõhmuse ja
Karja kinnistud (katastritunnustega vastavalt
30401:001:0399, 30401:001:2133,
30401:001:2116 ja 30401:001:2120).
Kuna nimetatud ala on väärtusliku
põllumajandusmaa, mis valdavalt kattub ka
rohevõrgustiku ettepanekuga, on põhjendatud ala
muuta hajaasustusalaks.
3. Muuta tootmise maa-ala maakasutuse 3. Arvestame ja muudame elamumaaks.
juhtotstarvet Vaela külas Miku detailplaneeringuga
hõlmatud ala vahetus läheduses (peamiselt hõlmab
Priidu kinnistut katastritunnusega 30401:001:0846).
76 / 98
Kiili üldplaneering
Tootmise juhtotstarbega maa-ala asub Vaela külas
kõrvuti Miku detailplaneeringualaga, millele on
planeeritud kokku 4 korterelamud (kaheksa
korteriga), neli viie korteriga ridaelamut ja lisaks
üheksa eramut. Käesoleval hetkel on rajatud juba
kaks korterelamut ja üks eramu. Miku
detailplaneeringu realiseerumisel asub tootmise
maa-ala ligikaudu 60 pere vahetus läheduses, luues
väga tõenäoliselt konflikti läbi müra- ja õhureostuse.
Sellise konfliktide ennetamine on üks
üldplaneeringute koostamise põhieesmärke. Kui
tootmise maa-alal lubada maakasutusele vastavat
tegevust, siis see paratamatult tekitab konflikte
kõrvalasuva elamualaga st on ette näha, et
esineb oluline ruumiline mõju naaberaladele.
Üldplaneeringus tuleb tootmise juhtotstarbega
maa-alade määratlemisel arvestada tundlike alade
(elamud, ühiskondlikud hooned, puhkealad jm)
paiknemisega lähi naabruses. Nendega vahetult
külgneval alal ei ole lubatud kavandada olulist
ruumilist mõju põhjustavat tegevust. Olulist ruumilist
mõju põhjustav äri- ja tootmismaa tuleb planeerida
väljapoole tihedama või kompaktsema asustusega
piirkondi ning tundlikest aladest piisavasse
kaugusesse.
Samuti asub vahetus läheduses rohevõrgustiku ala
ning Vaela külas Priidu kinnistul on metsloomad
igapäevased asukad. Vaela külla elamute vahetusse
lähedusse uue tootmis maa-ala planeerimine ei ole
kuidagi põhjendatud. Uus tootmis maa-ala on
eraldiasuv, väike ja hetkel tegutsevaid
tootmisüksusi ei ole. Kiili vallas on juba kaks
suuremat tootmis juhtotstarbega maa ala – Kiili
alevis Kurna tee piirkonnas ja Vaela külas
Tallinna ringtee läheduses. Varasemalt Vaela
külas tegutsenud AS-i Efekt toomisetevõte
(keskkonnaluba nr L.ÕV/330087) asub nüüdseks Kiili
alevis Tööstuse
28.
77 / 98
Kiili üldplaneering
Kuna Vaela külla määratud tootmise juhtotstarbega
maa-ala on suhteliselt väike, siis on ka vähem
võimalusi selle tundliku ala eraldamiseks ja kõrval
asuva elamuala müra- ja tolmureostuse vms eest
kaitseks loodava piisava laiusega haljasriba või
häiringu leviku takistava piirde rajamiseks. Samuti
paikneb osa Priidu kinnistul paiknevast tootmise
juhtotstarbega maa-alast veekogu piiranguvööndis
ja seetõttu peaks näiteks põllumajanduslike
tootmishoonete ja rajatisete paigutamist alale
vältima. Samuti ei tohiks alal paikneda
põllumajanduseettevõte, kellel on kohustus omada
õhusaasteluba,
sest maa-ala pole võimalik sellisel juhul
sihtotstarbeliselt kasutada, kuna elamud on lähemal
kui 300 m. Arvestades kõiki piiranguid, mida antud
tootmise juhtotstarbega maa-alal peaks rakendama,
ala väiksust ja eraldatust teistest Kiili valla
tootmisaladest
ning asjaolu, et hetkel veel puudub reaalne tootmise
juhtotstarbeline maakasutust, siis tuleks Vaele külas
Priidu kinnistu piirkonnas tootmise maa-ala
juhtotstarvet muuta.
ESKIIS 1. Tammetalu tänav T6 kinnistu - 1.Arvestame
3.01.2021 kiri Kiili valla üldplaneeringu joonisel 1 ja joonisel 3
Roosileht, M.
on märgitud kohaliku tähtsusega teed.
Kohaliku tähtsusega teede hulka on nimetatud
Kiili valla elanik ning
joonistel märgitud ka Tammetalu tänav T6
Kiili vallas asuvate
kinnistul asuv tee.
kinnistute omanik
Tammetalu tänav T6 kinnistu
(30404:001:0112), kuulub minu Mati
Roosilehe omandisse, nii nagu ka nimetatud
kinnistuga piirnevad Tammetalu tn 3,
Tammetalu tn 5 ja Ööbiku tn 2 kinnistud.
Seega puudub igasugune vajadus ja õiguslik
alus märkida nimetatud Tammetalu tänav T6
kinnistul asuvat teed kohaliku tähtsusega
78 / 98
Kiili üldplaneering
teeks. Tegemist on erateega, mis teenindab
juurdepääsuna ainult paari kinnistut, mis
samuti kuuluvad minu omandisse.
Eeltoodust tulenevalt teatan, et ei ole nõus
asjaoluga, et Tammetalu tänav T6 kinnistul
olev tee on üldplaneeringu joonistel märgitud
kui kohaliku tähtsusega tee. Palun selles osas
üldplaneeringu jooniseid muuta ning mitte
märkida Tammetalu tänav T6 kinnistul asuvat
teed kohaliku tähtsusega teeks, kuivõrd
tegemist on erateega.
Täiendavalt soovin siinkohal veel välja tuua, et
nimetatud eratee ei täida ka avaliku
kasutusega eratee kriteeriume, mis on
märgitud üldplaneeringu punktis 5.1.3. Seega
läheks joonised ja seletuskiri omavahel
vastuollu, kui märkida üldplaneeringus
Tammetalu tänav T6 kinnistul olev tee kohaliku
tähtsusega teeks.
2. Tehnilise taristuga seotud tingimuste 2.Sundvalduse teema, lahendatakse ÜP-st eraldiseisvalt.
täpsustamine -
Üldplaneeringu seletuskirjas on tehnilise taristu
kohta antud järgmine selgitus: Üldplaneeringus on
tehnilise taristu lahendused antud põhimõttelisena
ning need täpsustuvad detailplaneeringu või
ehitusprojekti staadiumis.
Detailplaneeringukohaste teede, tänavate,
tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise kohustuse
võimalik üleandmine lepitakse igakordselt kokku
detailplaneeringu elluviimisest huvitatud isiku ja valla
vahel enne planeeringu algatamist või planeeringu
koostamise vältel, vastava vajaduse ilmnemisel.
Võttes aluseks nimetatud selgituse palun täpsustada:
Mida on konkreetselt mõeldud selle selgituse all, et
üldplaneeringus on tehnilise taristu lahendused
antud põhimõttelisena ning need täpsustuvad
79 / 98
Kiili üldplaneering
detailplaneeringu või ehitusprojekti staadiumis? Kas
nimetatud lauset võib mõista nii, et üldplaneeringuga
ära näidatud teede ja muude taristute asukohad
võivad ajas muutuda, kui seda näeb ette uus
kehtestatud detailplaneering või ehitusprojekt ?
Konkreetsemaks minnes toon näite, et Kiili
Vallavalitsuse 13.12.2011 korraldusega nr 609 on
algatatud Luige aleviku Ööbiku tn 2, 4, Tammetalu
tn 3 ja 5 kinnistu ning piirneva liiklusmaa
detailplaneeringu koostamine ning nimetatud
menetlus on hetkel pooleli. Detailplaneeringust
huvitatud isikuna, soovin detailplaneeringu
lahendust, kus osaliselt Kuura tänav T2 asuva
sundvaldusega koormatud eratee üks haru
kaotatakse ning kahe teeharu vahele jääv maatükk
liidetakse Tammetalu tn 5 kinnistuga.
Võttes aluseks üldplaneeringu seletuskirjas toodud
selgituse on pärast uue üldplaneeringu kehtestamist
võimalik põhimõtteliselt kehtestada Ööbiku tn 2, 4,
Tammetalu tn 3 ja 5 kinnistu ning piirneva liiklusmaa
detailplaneering kujul, mis võimaldab
detailplaneeringust huvitatud isikul liita Tammetalu
tn 5 kinnistuga soovitatud maatüki ning selline
lahendus ei oleks uue üldplaneeringuga vastuolus.
Nimetatud asjaolu on muuhulgas kinnitanud mulle ka
Kiili Vallavalitsus kirjalikult haldusasjas nr 3-20-1280
esitatud 07.07.2020 dokumendis märkides, et vald
on Kuura tänav T2 kinnistu suhtes kooskõlas KAHOS
sätestatuga valinud maaomaniku jaoks vähem
koormava viisi ja sundvõõrandamise asemel valinud
maaomanikku vähem koormava sundvalduse vormi,
mis omakorda tähendab seda, et kui tulevikus avalik
huvi sundvaldusega kaetud kinnisasja osa suhtes
kaob (näiteks kehtestatakse uus detailplaneering,
mis muudab kehtiva detailplaneeringuga ette nähtud
situatsiooni), siis sundvaldus kustutatakse ja piiratud
asjaõigused seatakse kooskõlas kehtiva
detailplaneeringuga.
Seega kui avalik huvi tehnilise taristu koormamiseks
80 / 98
Kiili üldplaneering
sundvaldusega kaob, siis on uue üldplaneeringu
kohaselt võimalik kustutada ka sundvaldus, sest
üldplaneeringu kohaselt on tehnilise taristu
lahendused antud põhimõttelisena ning need
täpsustuvad detailplaneeringu või ehitusprojekti
staadiumis.
Selguse huvides ning selleks, et tulevikus ära hoida
tarbetuid vaidlusi, teen ettepaneku üldplaneeringu
seletuskirjas eeltoodud põhimõte rohkem lahti
kirjutada ja tuua ka illustreerivaid näiteid nagu sageli
tehakse seaduste seletuskirjades. Täpsustada ja
kirjutada selgemalt lahti, et kuidas toimitakse siis,
kui eratee on määratud avalikuks kasutamiseks kuid
3. Avaliku kasutusega eratee - 3. See ei ole ÜP teema ning iga konkreetsel juhtumil
Üldplaneeringu seletuskirja punktis 5.1.3. on toodud arvestatakse kehtiva seadusandlusega.
põhimõtted eratee avaliku kasutusega teeks
määramisel. Nimetatud punktis on märgitud, et
eratee avalikult kasutatavaks määramine toimub
õigusaktides sätestatud korras. Üldjuhul sõlmitakse
valla ja kinnistuomaniku vahel kokkuleppe, seades
kinnistule servituut või sundvaldus. Erandolukorras
rakendatakse sundvõõrandamist.
Siinkohal teen ettepaneku täiendada üldplaneeringu
seletuskirja klausliga, et eratee avalikuks
kasutatavaks määramisel tuleb arvestada ka eratee
omaniku huve ning lähtuda põhimõttest, et
Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand on
puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib
omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses
sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase
ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema
nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda
kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine,
hüvitus või selle suurus. Igaühel on õigus enda
omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
Lisaks on üldplaneeringu seletuskirja punktis 5.1.3.
ära toodud põhimõtted eratee avalikuks
kasutamiseks määramisel.
Ühe nimetatud põhimõttena on märgitud, et eratee
81 / 98
Kiili üldplaneering
avalikuks kasutamiseks määramist õigustab asjaolu,
kui terviktee teenindab kümmet või enamat
aastaringselt kasutuses olevat hoonestusega
maaüksust.
Palun selgitada, mida tähendab antud juhul termin
„teenindab“?
Kas teenindab all mõistetakse juurdepääsu tagamist
avalikult kasutatavale teele või on selle all silmas
peetud ka muid asjaolusid (nt parkimine, õigust
hoida oma prügikasti nimetatud transpordimaal
jms).
Lisaks palun lahti selgitada, mitut teenindavat
tervikteed on üks hoonestusega maaüksus avaliku
huvi mõistes õigustatud omama? Kui hoonestusega
maaüksusele on juba eelnevalt tagatud muust
asukohast juurdepääs avalikult kasutatavale teele,
kas siis on õiguspärane seda sama maaüksust
veelkord kasutada ettekäändena mingi teise eratee
koormamiseks sundvaldusega?
ESKIIS Soovin anda oma sisendi mõju hindamisele. 1.Võtame teadmiseks, liikluspiirangud ja ohutust ÜPga
18.11.2020 e-kiri Nimelt asub meie kodu Kiili alevikus Nabala tee otseselt lahendada ei saa.
Roossaar, K. ääres. See ala on kujunenud Kiili keskuseks, kuhu
on koondunud ka erinevad strateegilise tähtsusega
Kiili aleviku elanik ametiasutused ja teenuste pakkujad.
Samuti on Nabala tee peamagistraal nii Kiilis asuvate
majade (sh korterelamute) elanikele, Lähtse,
Rätsepa ja sealt edasi külade elanikele.
Lisaks tekitavad väga suurt liiklusvoolu Kiili
Gümnaasiumi ja lasteaia juurdepääsu vajavad
sõidukid. Selgelt on eristatavad tipptunnid (hommik,
lõuna ja õhtu).
Ehk, et siit meie pere 2 teemat:
1.Suur liikluskoormus Kiili keskuses, mis vähendab
liiklusohutust (olemasolevad ülekäigurajad ei ole
piisavad Nabala tee ületamiseks, tegelik kiirus tihti
antud teel ei vasta kehtestatule (40 km/h));
2.Üha suurenev liiklusmüra Nabala tee äärsetele 2.Võtame teadmiseks kuid nimetatud teemasid ÜPga täna
elanikele.
82 / 98
Kiili üldplaneering
Kutsun üles mõtlema erinevatele lahendustele, mis otseselt lahendada ei saa.
võiksid antud olukorras elukeskkonda aidata
säilitada, et kõikidel oleks tore ja ohutu ning ei kaoks
ära nö just Kiilile iseloomulikud väärtused nagu
turvalisus ja ohutus.
Kõne alla võiksid tulla liikluse keskusest
ümbersuunamine koolini ja lasteaiani jõudmiseks
ning Kiilist Nabala poole asuvatesse küladesse
jõudmiseks; müratõkked (saan selgelt aru, et see
keskuses mõjub kuidagi veidralt, aga samas tooks
kindlasti palju leevendust elanikele, kes on nüüd
justnagu sundolukorras, sest
liikluskoormus on just viimastel aastatel oluliselt
suurenenud, kuid on olemas ju esteetiliselt kenasid
variante); foorid/ringteed kiiruse vähendamiseks;
vm tänapäevaseid lahendusi.
ESKIIS Uue üldplaneeringu eskiisiga tutvudes tekkisid 1.Juhtotstarve on piirkonnas määratud elamumaaks, kuid
16.12.2020 kiri alljärgnevad küsimused: kuna piirkonnas on kriitilise tähtsusega rohevõrgustiku
Siimon, I. 1) Miks soovite määrata Uue-Aasa ja koridori säilitamine, siis ei ole võimalik siin hooneid
kõrvalkinnistute juhtotstarbeks “Puhke ja looduslik tihedalt kavandada, vaid arvestada tuleb, et
maa-ala”? rohevõrgustiku sidusus ning toimimine säiliks.
• Nendel kinnistutel ei ole ühtegi looduslikku
Kehtivas üldplaneeringus paikneb Aasa ja Uue-Aasa
vaatamisväärsust ega olemasolevat puhkeala.
katastriüksustel rohevõrgustiku koridorid. Rohevõrgustiku
• Kehtivas ÜP-s märgitud juhtotstarbe järgi on
eesmärgiks on tagada loomade-lindude vaba liikumine
maaomanikel võimalus ja ootus oma maale ehitada.
erinevate piirkondade vahel, loodusliku mitmekesisuse ja
Juba praegu on paar eramut olemas ja ka teile
erinevate ökosüsteemide toimimine. Näiteks on sellel alal
teadaolevalt plaanime 2 eramu ehitust Uue-Aasa
pidevalt näha metskitsede, jäneste ja rebaste liikumist,
kinnistule. Uue juhtotstarbega ei oleks elamu
kevadel ja sügisel aga suuri lindude parvi.
ehitamine enam tulevikus üldse võimalik.
Rohekoridorides ja rohevõrgustiku tuumaladel ei pea
• Kuna kinnistud on ka Kiili alevile väga lähedal ning
tingimata olema, elama, kasvama kaitsealuseid liike või
seetõttu määratletud tiheasustusalana, siis
vaatamisväärsusi. Rohevõrgustiku alale saab ehitada uut
seletuskirja kohaselt “TINGIMUSED
elamut vaid juhul, kui on tagatud rohevõrgustiku
TIHEASUSTUSALAL: Asustuse suunamine peab
toimimine. Tänase katastrijärgse sihtotstarbekohast
lähtuma eelkõige tihendamise printsiibist, millega
kasutamist rohevõrgustik ei takista.
eelistatakse tühjana seisvate ning alakasutatud maa-
alade ja hoonete taaskasutusele võtmist.” Seega Uue üldplaneeringuga ei planeerita rohevõrgustiku alade
oleks loogiline lubada ka meie kinnistutele elamute vähendamist, sest Kiili vallas on uute elamute ehitamiseks
ehitamist, eriti arvestades et siin kehtivad juba planeeritud juba piisavalt suured alad.
rohevõrgustikus ehitamise piirangud, mis tagab
83 / 98
Kiili üldplaneering
loodusliku ala eramute vahel. Rohevõrgustiku kavandamise täpsemad asjaolud on välja
• See maa kaotaks Puhke- ja loodusliku maa-ala toodud KSHs ning rohevõrgustiku analüüsis.
juhtotstarbe puhul maaomaniku jaoks täielikult oma
väärtuse. Kuidas plaanite kompenseerida eraomandi
väärtuse kahjustamist?
Meie hinnangul on nii suure puhkeala loomine
erakinnistute üleselt ebamõistlik. Arvestades
asukoha sobivust eramute ehitamiseks ja ka
kehtivaid rohevõrgustiku tingimusi võiks kinnistu
juhtotstarve jääb
endiseks või muutuda elamu maa-alaks nagu teised
kinnistud samas piirkonnas.
Kui puhke otstarbega maa-ala peaks selles
piirkonnas paiknema, siis oluliselt väiksemana ja
mitte katma erakinnistuid sajaprotsendiliselt - samuti
oleks kohane kompensatsioon maaomanikule ka
väiksema kinnistuosa alaväärtustamise korral.
2) Kuidas põhjendate rohevõrgustiku laiendamist
kogu Uue-Aasa ja naaberkinnistute üleselt senise
kehtiva rohevõrgustiku koridori asemele?
Seletuskirja järgi on rohevõrgustikus tugialad ja
rohekoridorid. Meie kinnistuga samal põllualal on
olemasolevad talud ja eramud, planeeritakse veel
vähemalt 2 eramut, detailplaneering on koostamisel
tootmishoonele Kurna-Tuhala tee äärde ja
detailplaneering on kehtestatud suurele alale
alevikupoolses ääres elamute ehitamiseks (Tormi,
Pilve jt kinnistud) – seega miks nii suure
inimtegevuse vahele ei piisa
rohekoridorist?
Meie hinnangul võiks rohevõrgustiku koridor jääda
olemasolevatesse piiridesse.
ESKIIS Ettepanekute eesmärgiks on pöörata elamuarenduse 1. Kaalume Teie ettepanekut. Samas on iga planeering
11.12.2020 kiri planeeringutes rohkem rõhku kvaliteedile mitte eriilmeline ning tuleb tõsiselt kaaluda kuidas teatud
Vihandi, A. kvantiteedile. Ettepanek panustada piirkondades planeerida. Lisaks peab puude istutamine
keskkonnasõbralikku planeerimisse ning hubase olema kooskõlas hilisema suutlikkusega haljastust
Lähtse küla elanik elukeskonna loomisse. Rohkem rohelust ja hubasust hooldada, sh ohutuse tagamine.
Kiili valda.
1. Kiili alevist väljaspoole jäävate
84 / 98
Kiili üldplaneering
arenduspiirkondade planeerimisel võiks
hoonestusalasid grupeerida selliselt, et tekiksid 10-
15 elamuga piirkonnad mis on omavahel eraldatud
30m -50m kõrghaljastusaladega.
2. Kõikide uute arenduste ehitusel võiks sõidutee 2. Vastus esimeses punktis.
äärtesse rajada kõrghaljastuse 2,5-3m (see peaks
olema arendajale kohustuslik enne hoonete
ehituslubade väljastamist).
3. Asulaväliste arenduste tänavavalgustuse võiks 3. Valgustus rajatakse tiheasustusalal ning asulavälistel
rajada max 3m kõrguste valgustite põhjal, et teedel vastavalt kehtivatele normidele, mis täna juba
vähendada valgusreostust. arvestavad valgusreostuse vähendamisega.
4. Ettepanek Nabala kergliiklustee osas. Lähtuda 4.Kurna-Tuhala maantee ääres on kergliiklustee ette
olemasolevast projekti st ja rajada kergliiklustee nähtud. Lõpuni minevad ühendused Rae vallani on hetkel
Kurna-Tuhala (11115) maantee äärest. Suures problemaatilised, kuna need teed jäävad Rae valla
plaanis oleks Kiili vald vaja ühendada kergliiklustee territooriumile ning nende elluviimine eeldab omavahelisi
kaudu ka Rae vallaga. Kuna palju huviringe, kus ka kokkuleppeid.
meie valla lapsed käivad, toimetavad Jüris siis oleks
Tänaste teadmiste põhjal ei ole Rae vallani kulgevad
kevad, suvi, sügis hooajal võimalik mööda
ühendused realistlikud.
kergliiklusteed lastel sinna ise turvaliselt liigelda. Rae
vald on
kergliiklustee juba Pati ka sillani rajanud. Hetkel
puudub Kiili ja Jüri vaheliseks liikumiseks isegi
bussiühendus.
Lisaks on palju tervisesportlaseid kes liikleksid hea
meelega pikal ja turvalisel kergliiklusteel
ning suuremat pilti vaadates võiks moodustuda
tulevikus Lähtse – Nabala – Paekna – Lähtse
kergliiklustee ring.
ESKIIS 1. esitame vastuväite Kiili alevis Väike-Loovälja, 1.Uue ÜPga soovib vald seniseid ülekavandatud
20.11.2020 Suur-Loovälja, Uue-Loovälja ja Loovälja kinnistute arengualasid oluliselt koomale tõmmata, kuna suure
Unt, M. osas planeeritule. Nimelt on üldplaneeringu arendushulga tõttu ei ole võimalik kõigile lisanduvatele
kohaselt enamus nimetatud kinnistute alast elanikele vajalikke sotsiaalset infrastruktuuri aga ka eluks
Väike-Loovälja, Suur- planeeritud koostatava üldplaneeringu järgi vajalikke muid teenuseid tagada.
Loovälja, Uue-Loovälja ja rohekoridoriks, kuid valla planeeringu üleses Harju Antud ala on mõistlik jätta hajaasustusse, seal paikneb
Loovälja kinnistute omanik maakonnaplaneeringus on rohealal piirid väärtuslik põllumajandusmaad, mistõttu on seal
tunduvalt kitsamad. otstarbekas põllumajanduslikku tegevust ka edaspidi läbi
Samuti on kehtiva üldplaneeringu järgi nimetatud
85 / 98
Kiili üldplaneering
kinnistutel teine maakasutuse otstarve. viia.
Kehtiva Kiili valla üldplaneeringu kohaselt on Rohevõrgustik on alale kavandatud selleks, et tagada
kinnistutel kortermajade ja bürohoonete ala, vajalikud ökosüsteemiteenused ning tasakaalustada
parkmetsa ala, väikeelamumaa ja avaliku hoonestatud alade mõjusid loodusele ja inimestele.
kasutusega maa ning samuti rohekoridori ala.
Nimetatud kinnistud kuuluvad ka Loovälja I, Loovälja
II, Loovälja IV ja Looheina kinnistute
detailplaneeringu alasse. Detailplaneeringu menetlus
on valla poolt lõpetatud dokumendiga KORRALDUS
Kiili 2. oktoober 2018 nr 332. Kahjuks ei ole
nimetatud korraldus jõudnud kinnistute omanikuni.
Samuti ei ole temani jõudnud varasemad kirjad.
Seega ei ole vallal kinnistust, et maade omanik on
tehtud ettepanekud heaks kiitnud.
Seoses ülaltooduga soovib kinnistute omanik
Monica Unt agatada detailplaneeringu menetluse
Kiili alevis Väike-Loovälja, Suur-Loovälja, Uue-
Loovälja ja Loovälja kinnistute osas. Samuti
soovitakse muuta koostatavas üldplaneeringu
välja pakutud maakasutuse sihtotstarbeid.
Planeeringu algatamistaotluse oleme valmis
koheselt esitama peale antud vastuväitele Kiili
Valla poolse vastuse saamist.
Palun lugeda antud kiri vastuväiteks Kiili
Valla koostatavale üldplaneeringule Väike-
Loovälja, Suur-Loovälja, Uue-Loovälja ja Loovälja
kinnistute osas. Kirjale lisame esmase visiooni
kinnistu omanike soovidest ja väljavõtte kehtivast
ning koostatavast Kiili Valla üldplaneeringust. Seega
palume kaaluda võimalust koostatava
üldplaneeringu muutmiseks vastavalt lisatud
visioonjoonisele.
17.09.2021 Käesolevaga teen koostamisel olevasse Kiili
ÜP-s ei ole me juhtotstarbega lubatud objekte nii rangelt
üldplaneeringusse esitise. Elamumaa reglementeerinud, liiga täpne kirjeldus võib edaspidi
OÜ ScanBalt Trucks kõrvalotstarbena võiks võimaldada väiketootmisena planeeringu ja projekteerimistingimuste menetlemisel
põllumajandushooneid. Lausaliselt esineb selliseid muutuda koormavaks. Peame jätma võimaluse iga kord
põllumajandushooneid millel ei ole olulist mõju kaaluda ehitise, sh funktsiooni sobivust soovitud
naaberkatastriüksustele. Ühtlasi esineb sellist asukohta.
põllumajanduskinnisvara mida välisvaatelt on
86 / 98
Kiili üldplaneering
võimatu eristada elukinnisvarast. Näit manuses
Täna on juhtotstarve suhteliselt paindlikult määratud ja
toodud Jõgevale ehitatud freespalk meekäitlushoonel vajadusel saab meekäitlushoone väga erinevate
ei ole arhitektuuriliselt diferentsi elamuga. maakasutuste alale soovi korral kavandada. Oluline on see
Ühtlasi osundan lisaasjaoluna et mesindus pole kuidas see ümbritsevate alade ja kasutusega sobitub –
finantsiliselt nii tasuv et võimaldaks osta tootmismaa seda hinnatakse asukohapõhiselt iga kord
kinnistut. Tegemist ei ole üksnes pealinnaregiooni kaalutlusotsusena.
hinnataseme teemaga. Eestis ei esine sellist
käibepraktikat et mesinduseks ostetaks eraldiseisvalt
kinnistut. Üldteadaolevalt antud hooajalist
majandustegevust teostatakse kinnistutel
kõrvalotstarbena. Ilmsesti võiks hoopis olla
arhitektuuriliseks kontrapunktiks situatsioon kus
tehnopargis mesila on tööstuskinnisvara ja
laokompleksi piirinaaber.
Isegi kui põllumajandushoone tekitab häiringut siis
on võimalik seda eemaldada suurkrundiga ja
asukohavalikuga. Arusaamatuks jääb kuidas 3,36
hektarit pindalanäitajaga Ellamaa kinnistule mis
külgneb RMK metsamassiiviga ei saa ehitada
meekäitlushoonet. Mitteproportsionaalne
omandiõiguse riive on juhulkui 25,03 hektarit
pindalanäitajaga Kopli kinnistule ei saaks ehitada
põllumajandushoonet.
Jõgevale ehitatud meekäitlushoonel on kaks korrust
mis on arhitektuuriliselt optimaalne ruumiprogramm.
Niisamuti võiks vajadusel Kiili Vallavalitsus
diskretsiooniotsusena võimaldada kahe korruse
ehitamist ressursisäästlikku ja kasutusväärtusega
ehitusprojektina.
3.11.2021 Koostamisel olevas ei ole väljatoodud mis on
ÜP-s ei ole me juhtotstarbega lubatud objekte nii rangelt
metsamajandushoone. Keskkonnaministeeriumi paika pannud, liiga täpne kirjeldus võib edaspidi
Tegova, P. taotlusel näit Kohila koostatavas üldplaneeringus planeeringu ja projekteerimistingimuste menetlemisel
sätestati õigusselguse tagamiseks muutuda koormavaks. Peame jätma võimaluse iga kord
metsamajandushoonete alaliigid. kaaluda ehitise, sh funktsiooni sobivust soovitud
Hetkeolukorras jääb arusaamatuks kas asukohta.
puukoolipidamine on väiketootmishoone koos Täna on juhtotstarve suhteliselt paindlikult määratud ja
kaubandustegevusega mida saab teostada ärimaal vajadusel saab puukooli väga erinevate maakasutuste
või tegemist imperatiivselt tootmiskinnisvaraga. alale soovi korral kavandada. Oluline on see kuidas see
Vähetähtis pole lisaasjaolu et
87 / 98
Kiili üldplaneering
puukoolipidamisest ei teki tüüpset väiketootmist
ümbritsevate alade ja kasutusega sobitub.
ületavat häiringut. Tahtsin uurida ega õigusselguseks
ei ole
võimalik justnagu Kohila üldplaneeringus sätestada
mis on metsamajandushoone.
Ühtlasi üleküsin millisele maaliigile üldplaneering
võimaldab EHR otstarve nr. 12439 garaazihoonet
ehitada.
19.10.2021 Oleme tutvunud meile edastatud lingi all olevate Kiili
Kiili vallas on vahepealse aja jooksul, so eelmise
valla koostatava üldplaneeringu (algatatud Kiili üldplaneeringu kehtestamisest kuni tänaseni väga palju
AMTeam OÜ vallavolikogu 19.04.2018 otsusega nr 10) erinevaid detailplaneeringuid koostatud ning nende
materjalidega. planeeringute realiseerumisega seoses on valla jaoks esile
Oleme Põldmäe tee 1 kinnistu (kt 30401:002:0304) kerkinud mitmed teemad, millega täna on vaja tõsisemalt
omanikud. Nimetatud kinnistu on osa aastal 2006 tegeleda.
kehtestatud Põldmäe kinnistu detailplaneeringu Senine praktika näitab, et koostatud detailplaneeringute
järgselt moodustatud maaüksusest. hulk on olnud liialt suur ning kõigi nende realiseerumisel
Kogu Põldmäe DP ala on jagatud 16-ks krundiks. ei suuda omavalitsus tagada vajalikke teenuseid ning
kohustusi, näiteks piisaval hulgal kodulähedasi lasteaia- ja
Oleme huvitatud DP ellu viimiseks minema edasi
kooli kohti, puhkealasid, vajalikul tasemel teehooldust,
hoonestuse paigutusega. mitmekesiseid liikumisvõimalusi erinevatele elanike
Kiili valla Üldplaneeringu kohaselt on antud ala gruppidele, piisaval hulgal kvaliteetset joogivett,
märgistatud hajaasustusalaks. Põldmäe DP ala sademevee- ja kanalisatsiooni ärajuhtimist jm teemasid,
moodustab tihedama elamiskoha. mis ülerahvastatusega kaasneb. Sellest tulenevalt, on uue
üldplaneeringu koostamisel vaadatud üle lähi- ja pikema
Kiili ÜP maakasutuse areng valla lõunapoolses
aja arengud Kiili vallas ning leitud, et tihedama
suunas elamiskohtade suhtes arengusuunda ei näe, asustusega alad peavad jääma ühte kindlasse piirkonda
mis meie arvamusel hakkab tekitama huvide konflikti (üldplaneeringus määratud tiheasustusalad) ning üksikuid
seoses Tallinna lähedusse potentsiaalse elamispaiga uusi omaette asetsevaid elamualasid ei ole mõistlik ette
leidmisel. näha, kuna nende puhul ei ole võimalik tagada
Kuid olles tutvunud ka kohapeal Kiili vallas Põldmäe jätkusuutlikku asustuse arengut.
DP ala läheduses oleva Paekna küla hoonestusega, Täna koostatava üldplaneeringu raames on valla
oleme seisukohal, et Tõdva – Nabala tee äärde võiks visioonina ette nähtud:
tekkida Põldmäel väike asula ehk tiheasustusala. Siin
on sirge teelõik, DP raames on moodustatud teelt soodustada mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna
mahasõit ja kruntide vaheline sisetee maaüksus. kujundamist, kuid säilitada ja kaitsta olemasoleva
keskkonna väärtuseid;
Kuna ÜP maht on üsna suur, ei ole me sellega
põhjalikumalt tutvuda jõudnud. Varustada tiheasustusalad vajalike tehnovõrkude,
Hetkel tegeleme ÜP materjalide tutvumisega. teenuste ning kõrgetasemeliste ruumilahendustega;
Oleme aga huvitatud Kiili valla ÜP koostamisele
Ühendada tihedamalt asustatud piirkonnad
kaasa aitamisest.
88 / 98
Kiili üldplaneering
Soovime olla kaasatud Kiili valla üldplaneeringu
ühistranspordi, kergliikluse kaudu ning tagada
menetlusse.
avaliku huviga objektidele avalikud juurdepääsud;
Tihendada olemasolevaid valla keskuseid ning
vältida asustuse ja ehitatud keskkonna
laialivalgumist kui see ei ole ruumiliselt
põhjendatud;
Püüelda ruumilise terviknägemuse suunas, mis
hõlmab erinevaid tasandeid, valdkondi ning loob
ühtse seostatud arengutee.
Samuti on üldplaneeringu lähtekohaks
maakonnaplaneering ning sealt tulenevad asustuse
arengusuunad, näiteks järgnevad põhimõtted ruumilise
arengu suunamisel:
Säilitatakse erinevad ruumiväärtused linnalise
ruumistruktuuriga asulates ja maapiirkondades,
vältides valglinnastumise täiendavat levikut.
Asustuse arengu kavandamisel ning keskuste
määratlemisel lähtutakse eeskätt olemasolevatest
ruumistruktuuridest ning liikumisvõimalustest
(teedevõrk, raudteed), käsitledes rööbastranspordi
sh kergrööbastranspordi arendamist eelistatud
liikumis- ja ligipääsuvõimalusena, sh maakonna
siseselt.
Uute arendusalade kavandamine, kui see osutub
vajalikuks, saab toimuda hästi juurdepääsetavates
asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel
ning tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka
vajalikud kommunikatsiooni- ja taristulahendused.
Üldplaneering lähtub ka planeerimisseaduses toodud
põhimõtetest:
Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku
ning turvalise elukeskkonna ja kogukonna väärtusi
kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja
säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks,
säilitades olemasolevaid väärtusi.
89 / 98
Kiili üldplaneering
Asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult
käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid,
arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast
tulenevaid asjaolusid.
Planeerimisel tuleb võimaluse korral eelistada
keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi.
Neid asjaolusid arvesse võttes, ei haaku Põldmäe kinnistu
detailplaneering tänases olukorras valla
arengusuundadega, mistõttu on vald otsustanud seda
detailplaneeringut üldplaneeringu raames mitte kajastada.
Samuti ei lähe see kokku Harju maakonnaplaneeringu
asustuse suunamise tingimuste ega PlanS põhimõtetega.
Kiili vallas ettenähtud asustuse tihendamine ning
arendamine on ette nähtud tiheasustusaladel, mis on
määratud kindlatesse piiridesse Kiili alevis, Luige ja
Kangru alevikes, Sausti, Vaela, Mõisaküla, Lähtse, Nabala
ja Paekna küla piirkondadesse.
Põldmäe kinnistu detailplaneeringu piirkond jääb neist
tiheasustusaladest märkimisväärselt kaugele ning seda
asustusala ei ole võimalik jätkusuutlikke põhimõtteid
arvestades ülejäänud tiheasustusaladega siduda.
JÄRELEVALVE
Rahandusministeerium ESKIIS 1.Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule 1.1.Täpsustatud.
02.02.2021 1.1 Seletuskirja ptk 5.2.9 on lk 41 toodud, et
nr 14-11/7670- energiatootmise keskkonnamõjude vähendamise
eesmärk tuleneb üleriigilisest planeeringust.
2
Juhime tähelepanu, et planeerimisseaduse
(PlanS) § 13 lõikest 5 on üleriigiline planeering
maakonnaplaneeringu koostamise aluseks ning § 55
lõikest 2 on maakonnaplaneering üldplaneeringu
koostamise aluseks. Märgime, et tulenevalt
eeltoodust on üldplaneeringus kohane lähtuda
Harju maakonnaplaneeringus püstitatud
eesmärkidest.
1.2. Seletuskirja ptk 6.7 toob välja koostatava 1.2.Tingimuste osas on ptk-i alguses märge:
üldplaneeringu seosed maakonnaplaneeringuga ja Maakonnaplaneeringuga seatud üldiseid tingimusi on valla
90 / 98
Kiili üldplaneering
selle, mis osas maakonnaplaneeringut kontekstis üksikasjalikumalt käsitletud ning kohalikele
täpsustatakse. Teeme ettepaneku antud peatükki vajadustele vastavaks viidud.
täiendada selgitusega, kuidas täpsustatakse
See kehtib kõikide MP tingimuste kohta hoolimata
rohelise võrgustiku tingimusi. Samuti teeme
valdkonnast. Ei pea otstarbekaks ÜPs täpsemalt välja tuua
ettepaneku antud peatükis välja tuua milliste asulate
kuidas tingimusi on täpsustatud, sest seda infot ei ole ÜP
tiheasustuse piire on muudetud võrreldes
rakendamise jaoks vaja ning see koormaks liialt ÜP
maakonnaplaneeringu linnalise asustusega aladega.
mahtu, kus on eelkõige vaja keskenduda tingimustele,
mitte niivõrd sellele kust tingimused tulid ja kuidas neid
ÜP raames täpsustati. See on tööprotsessi info, mille
kajastamine ÜP materjalide hulgas ei ole põhjendatud,
sest me ei näe selle kasutusvajadust.
Kuna maakonnaplaneeringu linnalise asustusega alad ja
üldplaneeringu tiheasustusalad on erineva metoodika
alusel määratud ja neil on erinev rakendamise põhimõte,
siis ei näe vajadust neid piire omavahel täpsemalt
analüüsida. Saame Teile vajalikud tiheasustuala kihid
järelevalve käigus edastada, kui soovite enda jaoks seda
võrdlust teostada.
Kiili valla tiheasustusalad on määratud õigusaktide
kohaste tingimuste rakendamiseks ning sellest lähtuvalt
on need ka määratud.
1.3. Seletuskirja ptk 4.10 on lk 29 seatud 1.3.Täpsustame tingimust selliselt, et lisame nii min.
tingimus: Seni hoonestamata kinnistul on krundi suuruse kui ka hoonete omavahelise kauguse, kuna
rohevõrgustiku tugialades võimalik uut mõlemad näitajad on asustustiheduse reguleerimiseks
elamukompleksi kavandada juhul, kui kinnistu vajalikud.
suurus on vähemalt 2 ha. Harju
maakonnaplaneering 2030+ on ptk 3.3.1 lk 49
seadnud üldised kasutustingimused rohelise
võrgustiku alal, sh: Seni hoonestamata maa-alale on
uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui
majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 500
m, kui üldplaneeringuga ei ole seda täpsustatud.
Üldplaneeringu materjalidest ei selgu kas Kiili
Vallavalitsus on kaalunud rohelise võrgustiku
alale ehitamise tingimusena majapidamiste
vahelise miinimumkauguste määramist.
91 / 98
Kiili üldplaneering
1.4. Joonistel „Maakasutus“ ja „Tehniline taristu“ on 4.Oleme eskiisi avalikustamise järgselt jalg- ja
ära toodud jalg- ja jalgrattateed, mis peaks jalgrattateid oluliselt täpsustanud. Jalg- ja jalgrattateede
tähistama nii olemasolevaid kui ka määramisel on mh olnud aluseks maakonnaplaneering,
perspektiivseid kergliiklusteid. Joonistel on kuid täiendavalt oleme arvestanud teede elluviidavusega
kergliiklusteid ette nähtud olulisemalt vähematel ning kohapealsete vajaduste ja võimalustega.
teelõikudel, kui oli kavandatud Harju
maakonnaplaneeringus 2030+. Samas on valla
veebilehel võimalik tutvuda ka avalikustatud
üldplaneeringu eskiislahenduse kaardirakendusega,
kus kergliiklusteede ja matkaradade
võrgustik on ulatuslikum üldplaneeringu joonistel
toodust. Rahandusministeeriumile jääb
arusaamatuks kas Kiili valla üldplaneering teeb
ettepaneku maakonnaplaneeringus kavandatud
kergliikusteede võrgustiku vähendamiseks.
Eeltoodust tulenevalt palume kohalikul
omavalitsusel üldplaneeringu joonised ja
kaardirakenduses avaldatud andmed
omavahel kooskõlla viia.
2.Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu sisu 2.1.Viide algatamisotsusele korrigeeriti KSH aruandes.
2.1.KSH aruande eelnõu ptk 1.5 on märgitud
KSH koostamise lähtedokumendiks Kiili
Vallavolikogu 05.05.2014 otsus nr 1-3/21 “Kiili
valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamine”. Rahandusministeeriumile
jääb arusaamatuks miks on aluseks võetud Kiili
Vallavolikogu 05.05.2014 otsus nr 1-3/21 kui Kiili
Vallavolikogu algatas 19.04.2018 otsusega nr 10
käesoleva Kiili valla üldplaneeringu koostamise ja
keskkonnamõju strateegiline hindamise.
2.2. KSH aruande eelnõu ptk 4.6 teeb lk 64 2.2.Oleme ÜPs täna teadaolevad ja võimalikud
ettepaneku: Kuna vallas käesoleval ajal perspektiivsed alternatiivsed jäätmejaama asukohad peale
jäätmejaam või suurem kogumiskoht puudub, siis on märkinud. Vajadusel saab jäätmekäitluskohti ka
asjakohane selle võimalik asukoht ÜPs määrata. täiendavatesse asukohtadesse kavandada, kui see
Üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.10.2 sedastab: Kiili perspektiivis vajalik peaks olema, selleks on ÜPs
vallas kehtiv jäätmekava näeb ette vajadust määratud paindlikud ehitustingimused, mis võimaldavad
piirkonda uute jäätmejaamade rajamiseks, ehitus- jäätmekäitlust (sh jäätmejaamu) kavandada kõigile
lammutusjäätmete üle andmise ja kohapeal tootmise maa aladele.
92 / 98
Kiili üldplaneering
käitlemise võimaluste suurendamiseks ning
vähemalt ühe korduskasutuskeskuse rajamiseks
elanikele sobivasse liikumispiirkonda. Ühtlasi
antakse tingimused uue jäätmekäitluskoha asukoha
valikuks, kuid ei nähta ette jäätmejaama rajamist,
nagu KSH soovitab.
Märgime, et PlanS § 75 lõike 2 alusel on
üldplaneeringu ülesanne kohaliku tähtsusega
jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate
kitsenduste määramine. Palun kohalikul
omavalitsusel kaaluda ja selgitada kas ja millises
menetluses on Kiili Vallavalitsusel kavas Kiili valda
jäätmejaama rajamine ja selle asukoha kaalumine,
kui seda hetkel üldplaneeringu koostamisel ei tehta.
2.3. KSH aruande eelnõu ptk 4.3.2 on lk 54 2.3.Oleme KSH ja ÜP termineid selles osas täpsustanud
nimetatud: Kiili valla puhul saab KAH metsaladeks ning räägime antud aladel (väärtuslikest)
pidada Kangru, Luige ja Kiili vahetu ümbruse puhkemetsadest, millele on seatud vastavad tingimused
metsaalasid, mis tuleks ÜPs määrata KAH aladeks. ÜPga. Alad on märgitud üldplaneeringu kaardile.
Soovitatav oleks antud asumite vahetus KAH ala terminit on otsustatud nii ÜPs kui KSHs mitte
läheduses (vähemalt 50 m ulatuses äärmistest kasuta, kuna tegu on RMK terminiga, mille definitsioon,
kruntidest) metsaaladel vältida lageraieid ning alade määramine ja seal kehtivad tingimused on nende
teavitada elanikkonda kavandatavast poolt määratud. Kuna KAH alade info ei ole avalik, ei ole
raietegevusest. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.12 otstarbekas seda mõistet ÜPs kasutada.
on tingimustes toodud:
Luige-Kangru piirkonnas paiknevad avalikust Oleme ÜPs kogukonna ja KOVi vajadustest lähtuvalt
huvist lähtuvad puhkeväärtuslikult olulised määranud vajalikud alad ja tingimused kohalikus ja ÜP
metsaalad, kus metsa majandamise kavandamine kontekstis. Täiendav koostöö RMK jt metsamaa
toimub koostöös omavalitsuse ja kohalike elanikega omanikega on pooleli.
soovitavalt metsamajandamise kava alusel. Palun
kohalikul omavalitsusel selgitada millistel kaalutlustel
ei käsitleta Kiili alevi vahetu ümbruse metsaalasid
KAH aladena, kuigi KSH vastava ettepaneku teeb
ning miks ei peetud vajalikuks üldplaneeringu
seletuskirja lisada KSH aruande eelnõus toodud
soovitus vältida lageraieid asumite vahetus
läheduses olevatel
(vähemalt 50 m ulatuses äärmistest kruntidest)
metsaaladel.
93 / 98
Kiili üldplaneering
2.4. KSH aruande eelnõu ptk 4.3.2 on märgitud, et 2.4.Vastav lause KSH aruandest eemaldati.
„Erametsade majandamisel lähtutakse
metsaseadusest ning selle alamaktidest. Täiendavate
kitsenduste seadmisel üldplaneeringus tuleks metsa
omanikule tagada piirangu talumise
kompenseerimine.“ Rahandusministeerium märgib,
et planeeringu koostamise raames on kohalikul
omavalitsusel võimalik seada piiranguid, mis on
seaduses ette nähtud (üldplaneeringu puhul PlanS §
75 lõige 1 punktid 10,
14, 21). Märgime, et piirangud peavad olema
vajalikud, asjakohased ja igakülgselt põhjendatud.
Põhiseaduse § 32 lõikes 2 sätestatud
omandikitsenduste korral on kinnisasja omanikel
põhiseadusest tulenev õigus saada kitsenduste (st
piirangute) talumiskohustuse eest mõistlikku
hüvitist. Asjas 3-3-1-69-09 on Riigikohus tõdenud, et
hüvitise maksmise kohustus on juhul, kui
omandipõhiõiguse riive on sedavõrd intensiivne,
et ei ole võimalik leida
mõistlikku tasakaalu üldiste ja üksikisikute huvide
vahel. Konkreetsetel juhtudel kitsenduste seadmise
tulemusel hüvitise maksmise vajaduse kindlaks
tegemiseks on vajalik iga üksikjuhtumi eraldi
hindamine, mille käigus tuleb selgitada, kas
kitsendus on proportsionaalne, millised on selle
tagajärjed omanikule ja kas sellest tulenevalt on
hüvitise, sh saamata jäänud tulu, maksmine nõutav
või mitte. Tegemist võib olla näiteks juhul, kui
kitsenduse seadmise tagajärjel muutub kinnisasja,
sh metsamaa, sihtotstarbeline kasutamine võimatuks
(selle hindamise kohta vt TlnRKo 30.10.2018, 3-17-
131). Sellise olukorraga ei pruugi aga tegemist olla
juhul, kui metsaomanik saab oma maad
jätkuvalt muul viisil majandada; näiteks kui
keelatud on lageraie, kuid säilib võimalus muude
uuendusraiete (turberaie) kasutamiseks. Eeltoodust
tulenevalt palume kohalikul omavalitsusel kaaluda,
kas
94 / 98
Kiili üldplaneering
niivõrd range soovitus nagu „Täiendavate
kitsenduste seadmisel üldplaneeringus tuleks metsa
omanikule tagada piirangu talumise
kompenseerimine“ on KSH aruande eelnõus vajalik,
sest kompensatsiooni vajaduse ja suuruse saab
määrata iga üksikjuhtumi puhul eraldi.
2.5. KSH aruande eelnõu ptk 6 teeb lk 71 2.5. Laiust on täpsustatud, vajalik laius on 200 m.
ettepaneku rohevõrgustiku toimimiseks tagada
rohevõrgustiku koridori aladele ehitades vähemalt
200 m laiuse koridori säilimine.
Üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.10 annab lk 29
tingimuse, et rohevõrgustiku koridori ehitades
peab olema tagatud vähemalt 100 m laiuse
koridori säilimine. Palun kohalikul omavalitsusel
selgitada millistel kaalutlustel on KSH soovitatud
rohekoridoride laiuseid vähendatud.
2.6. KSH aruande eelnõu ptk 4.8.1 on viidatud 2.6.Vastav viide korrigeeriti KSH aruandes.
vanale Muinsuskaitseseaduse § 44 3 lõikele 1, mis
sätestas, et kui mälestisel või mis tahes muus paigas
tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel
ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas
inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde
tegija kohustatud töö seiskama, säilitama
leiukoha muutumatul kujul ning viivitamata
teatama sellest Muinsuskaitseametile ja valla- või
linnavalitsusele.
Märgime, et hetkel kehtiva Muinsuskaitseseaduse
(edaspidi MuKs) § 3 lõike 7 kohaselt arvestavad
riik ja kohaliku omavalitsuse üksused oma
ülesannete täitmisel kultuuripärandi kui avaliku
väärtusega ning teevad omavahel koostööd, et
toetada kultuuripärandi säilimist ja kasutuses
hoidmist. MuKs § 25 lõike 2 kohaselt peab igaüks
rakendama ettevaatusmeetmeid, et vältida
arheoloogilise leiukoha ja arheoloogilise leiu
rikkumist ning hävitamist. Lisame, et MuKs § 3 lõige
7 põhimõte ühtib ka PlanS §-s 8 toodud
elukeskkonna parendamise põhimõtte ja §-s10
toodud huvide tasakaalustamise ja lõimimise
95 / 98
Kiili üldplaneering
põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt palume Kiili
Vallavalitsusel viidata KSH aruande eelnõus hetkel
kehtivatele õigusaktidele.
2.7. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 3.3 on lk 12 2.7. Ei pea otstarbekaks õigusaktis toodud punktidele
toodud, et detailplaneeringu koostamise kohtustus täpsemalt viidata, kuna need tingimused võivad olla ajas
ei ole vajalik planeerimist reguleerivates muutuvad ning seaduse muutudes on otstarbekas kui ÜP
õigusaktides toodud juhtudel. Teeme ettepaneku viitab sellele üldiselt. See on läbiv põhimõte kogu ÜP
selguse huvides nimetada seletuskirjas ka need raames.
õigusaktid.
2.8. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 3.7.1 2.8. Piisav kaugus on objekti- ja asukohapõhine näitaja,
tingimusena lk 17 on toodud: Uue korterelamu ÜPs ei ole võimalik seda täpsemalt defineerida, vaid tegu
kavandamisel tuleb jätta piisav kaugus naabrusesse on konkreetse olukorraga seotud kaalutlusotsusega.
jääva olemasoleva üksikelamu või kahe korteriga Tegu on ÜP üldisema tingimusega, mille üle otsustatakse
elamu vahele, et tagada privaatsus. Teeme täpsemalt detailplaneeringu staadiumis.
ettepaneku mõistet „piisav kaugus“ üheselt
mõistetavalt defineerida, et vältida tarbetuid
vaidlusi elanike ja arendajate vahel
üldplaneeringu elluviimisel.
2.9. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 3.5 toodud 2.9.Seni ei ole vald hajaasutusse sellist survet ega soovi
tabelis 1 on hajaasustusalal ette nähtud krundi ettepanekuna kohanud. Oleme jätnud hajaasutuses
maksimaalseks täisehituseks 20% ning reeglid veidi paindlikumad et sealset üksikelamute
minimaalseks krundi suuruseks uutele rajamist mitte liialt reguleerida. Kui elanikul on soov
moodustatavatele maatulundusmaa kruntidele 2 suuremat hoonet rajada, siis muude tingimuste sobides,
ha. Antud tingimused võimaldavad tõlgendada, et saab seda kaaluda. Tõenäosus, et keegi soovib 4000 m2
hajaasustuses on võimalik teatud tingimustel ühe või enama suurusega eluhoonet rajada ei ole realistlik.
krundi piires täis ehitada 4000 m2 või enam. Teeme
ettepaneku antud tingimust täpsustada.
2.10. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.5 2.10. Kuna antud objektid ei ole otseselt kaitse all ning
tingimusena lk 26-27 on toodud: Planeeringute ja need pole muudmoodi õigusaktidega reguleeritud, siis
ehitusprojektide koostamisel, samuti ehitus-, metsa- soovib omavalitsus jätta nende objektidega seotud
ja põllumajandustöödel jm inimtegevuse käigus tingimused soovituslikuna. Kohustuslikke reegleid me
võimalusel arvestada pärandkultuuri objektide neile objetidele ÜP raames anda ei soovi, vaid pigem anda
asukohtadega ning tagada nende olemasoleval üldised paindlikud soovitused, mida vajadusel asukoha- ja
kujul säilimine või taastada võimalusel nende algne objektipõhiselt kaaluda.
kuju. Samuti on ptk 4.6 tingimusena toodud lk 27:
Võimalusel tagada objektide juurde avalik
juurdepääs.
Rahandusministeeriumi hinnangul on terminid
96 / 98
Kiili üldplaneering
„võimalusel arvestada“, „taastada võimalusel“ ja
„võimalusel tagada“ tingimuse jaoks ebamäärane
sõnastus. Teeme ettepaneku kaaluda sõna
„võimalusel“ välja jätmist antud kontekstis.
2.11. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.10 on 2.11.Täpsustame RV tugialasid ja koridore.
toodud, millised tingimused kehtivad rohelise
võrgustiku tugialadel ning millised rohekoridoridel.
Joonisel väärtused ja piirangud ei ole aga eristatud,
millised osad rohelisest võrgustikust on tugialad
ja millised rohekoridorid.
Keskkonnaagentuuri tellitud Rohevõrgustiku
planeerimisjuhendi ja Rahandusministeeriumi
koostatud „Nõuandeid üldplaneeringu
koostamiseks“ kohaselt koosneb rohevõrgustik
tugialadest ja neid ühendavatest koridoridest.
Üldplaneeringu ülesanne on täpsustada
rohevõrgustiku ruumielemente ja neis kehtivaid
tingimusi. Tugialade ja koridoride eristamine on
vajalik, et anda selge arusaam, kus kehtivad
koridoridele, kus erinevatele tugialadele
määratavad tingimused. Teeme ettepaneku
lähtuda rohevõrgustiku täpsustamisel eelpool
nimetatud juhenditest.
LÄHTESEISUKOH 1. Rahandusministeerium on 15.05.2018 kirjas nr 1.Teadmiseks võetud.
AD –12.10.2018 14-10/3340-2 esitanud ettepanekuid Kiili
nr 14-11/7484-2 valla üldplaneeringu algatamisele, palume
üldplaneeringu koostamisel nende ettepanekutega
arvestada.
2. Peatükist 7.1 ei nähtu, millises üleriigilise
levikuga ajalehes või maakonnalehes on kohalikul 2. Lisatud.
omavalitsusel kavas vastavaid teateid avaldada.
Palume üldplaneeringu lähteülesande peatükki 7.1
täiendada, et selguks millise üleriigilise levikuga
ajalehe või maakonnalehe on kohalik omavalitsus
määranud valla ametlike teadete avaldamise
kohaks.
3. Kuivõrd Kiili Vallavalitsus ei ole hetkel
3. Arvestatud.
esitanud keskkonnamõju strateegilise hindamise
97 / 98
Kiili üldplaneering
väljatöötamise kavatsust (edaspidi KSH VTK)
ettepanekute saamiseks, tuletame kohalikule
omavalitsusele meelde, et ka KSH VTK tuleb enne
üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikustamist
esitada PlanS § 81 lõike 1 kohase seisukohtade
saamiseks.
4. Võttes aluseks PlanS § 81 lõikes 3 ning Vabariigi
Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133
4. Teadmiseks võetud.
„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja
planeeringute kooskõlastamise alused“,
ei pea Rahandusministeerium hetkel vajalikuks
Kiili valla üldplaneeringu koostamisel
määrata täiendavaid koostöötegijaid lisaks
lähteseisukohtade peatükis 7.2 „Kaasatavad
osapooled“ märgitud asutustele.
98 / 98
KIILI VALLAVALITSUS
Vastavalt nimekirjale
28.03.2022 nr 8-1/703-102
Kiili valla üldplaneeringu põhilahenduse ja
KSH eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Esitame vastavalt planeerimisseaduse § 85 lõikele 1 Kiili valla üldplaneeringu põhilahenduse ja
KSH eelnõu kooskõlastamiseks.
Uuendatud üldplaneeringu materjalidega saate tutvuda Kiili valla kodulehel (etapp III)
https://www.kiilivald.ee/menetlusdokumendid.
Üldplaneeringut ja KSH aruande eelnõud on täiendatud vastavalt eskiislahenduse avaliku
väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustele. Kiili valla üldplaneeringule varasemalt esitatud
ettepanekud ja meiepoolsed vastused leiate koostöö tabelist, mis on kirjale lisatud.
Vastavalt planeerimisseaduse § 85 lõikele 2 ootame Teie vastust 30 päeva jooksul üldplaneeringu
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates. Kui kooskõlastaja ei
ole selle aja jooksul kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt
vaikimisi kooskõlastatuks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aimur Liiva
Vallavanem
Lisa: Koostöö tabel
Karin Sillmann,
[email protected]
Nabala tee 2a tel 6790260 Registrikood 75020983
Kiili alev, Kiili vald fax 6040155 Swedbank EE142200001120218700
75401 Harjumaa www.kiilivald.ee
[email protected] SEB Pank EE211010052030588006