Saatja: Toomas Oosalu <
[email protected]>
Saadetud: 25.03.2022 12:41
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Koopia: Ivo Jaanisoo <
[email protected]>; Raiko Puustusmaa
<
[email protected]>; Kaie Kunst <
[email protected]>; Lauri Suu
<
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: Ettepanek korterelamute rekonstrueerimise toetamise uuendatava
määruse täiendamiseks
Manused: 2022.03.28 Ettepanek korterelamute rekonstrueerimise toetamise
määruse täiendamiseks.asice
Tere
Saadan manuses oleva ettepaneku korterelamute rekonstrueerimise toetamise
uuendatava määruse täiendamiseks.
Lugupidamisega
Toomas Oosalu
Vanalinna Seltsi juhatuse nimel
tel 53414663
--
This email has been checked for viruses by AVG.
https://www.avg.com
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
[email protected] Meie: 28.03.2022
Ettepanek korterelamute rekonstrueerimise toetamise määruse täiendamiseks
Austatud ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo
Vastavalt 15. märtsil 2022. aastal toimunud kohtumisel kokkulepitule esitame ettepaneku
korterelamute rekonstrueerimise toetuse uuendatava määruse (nr 81 20.12.2021 sõnastuses) §
16 lg 1 ja 2 ning § 18 lg 2 ja 3 sõnastamiseks alljärgnevalt:
§ 16 lg 1. Üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale jäävas,
väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud,
muinsuskaitsealal asuva või UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva korterelamu
rekonstrueerimisel ei kohaldata § 11 lg 2, § 12 lg 1 punkide 4-14, § 15 lg 2 ja § 16 lg 3
sätteid.
§ 16 lg 2. Lõikes 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimisel ei kohaldata § 12 lõike 1
punktis 1 ja § 13 lõikes 1 nimetatud energiatõhususarvu klassi nõuet. Toetuse saamiseks
lõikes 1 nimetatud korterelamule peab rekonstrueerimistööde elluviimisel hoone
energiatõhusus paranema selliselt, et paraneb energiatõhususe arv, kuid ei pea
paranema selle klass.
§ 18 lg 2. Lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul peavad ühes hoones, mille peamine
kasutamise otstarve on kolme või enama korteriga elamu, asuvatest korteriomanditest,
mille eriomandi esemeks on eluruum, vähemalt 51 protsenti olema kohaliku
omavalitsuse üksuse või vähemalt viie erineva füüsilise isiku omandis.
§ 18 lg 3. Kui hoones, mille peamine kasutamise otstarve on kolme või enama korteriga
elamu, on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil, mille eriomandi esemeks
on eluruum, olema erinev füüsilisest isikust omanik või vähemalt ühe korteriomandi
omanik peab olema kohaliku omavalitsuse üksus.
Palume võimalusel määruse tekst toimetada keeleliselt, et see oleks arusaadav ka
juriidilise hariduseta inimesele.
Seletuskiri:
Käesolev ettepanek on koostatud kokkuleppe kohaselt, mis sõlmiti Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumis 15. märtsil 2022. aastal toimunud töönõupidamisel.
Määruse täiendamine on vajalik, et tagada võrdne kohtlemine kultuuriväärtuslike piiranguteta
tüüpkorterelamute ja määruse § 16 lg 1 nimetatud korterelamute vahel nende energiatõhususe
tõstmisel. Ilma käesolevas ettepanekus sisalduvate täiendusteta ei kvalifitseeru väga suur osa
§ 16 lg 1 nimetatud korterelamutest rekonstrueerimise toetusele, kuigi vajadus selle järele on
pigem suurem ja rekonstrueerimise maksumus on kõrgem võrreldes piiranguteta
korterelamutega. Üldjuhul ei ole määruse § 16 lg 1 nimetatud korterelamutes lubatud akende
vahetus, välisfassaadi soojustamine ja avatud pööningu korral katuse soojustamine. Küll aga
on võimalik tehnovõrkude rekonstrueerimine ja seeläbi energiatõhususe parandamine.
Määruse § 18 lg 2 ja 3 täiendamine tuleneb vajadusest tagada võrdne kohtlemine
äriruumidega ja äriruumideta korterelamute vahel ning viia need sätted ehitise kasutusotstarbe
mõistete osas vastavusse majandus- ja taristuministri määrusega nr 51 02. juunist 2015.
§ 18 lg 2 protsent (80 asemel 51) on piisav, et oleks tagatud toetuse kasutamine mitteärilisel
eesmärgil.
Esitame siinjuures näite ühe Tallinna vanalinna korterelamu kohta, mis kehtiva määruse
kohaselt ei kvalifitseeru rekonstrueerimistoetuse saamiseks: eriti just akendega seonduvalt ei
ühti muinsuskaitse eritingimused ja määruse nõuded; keskküttesüsteemi väljaehitamine on
takistatud muinsuskaitse erinõudega, mille kohaselt ei tohi keldrikonstruktsioonidesse teha
uusi avasid; soojatagastusega ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine on takistatud, kuna avade
tegemine ja väliseadmete paigaldamine on piiratud; majas on neli korteriomandit, millest üks
on juriidilise isiku omandis, viimane on maja esimesel korrusel paiknev poepind, mis on
koormatud hüpoteegiga ja seotud äriühingu omanike vaheliste kokkulepetega.
Parema mõistmise nimel lisame selle korterelamu foto ja muinsuskaitse eritingimused.
Vabalinna Seltsi juhatuse nimel
/allkirjastatud digitaalselt/
Toomas Oosalu
tel 53414663
TALLINNA LINNAPLANEER IMISE AMET
Muinsuskaitse eritingimused
Muinsuskaitse eritingimuste andja:
Asutus: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond
Asutuse registrikood: 75023823
Haldusakti koostaja: Kristiina Frolova, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
muinsuskaitse osakonna peaspetsialist
Haldusakti allkirjastaja: Ignar Fjuk, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja
Muinsuskaitse eritingimuste taotluse ja hõlmatava mälestise andmed:
Taotluse number: 398
Taotleja: Toomas Oosalu, Andrus Öövel
Mälestise reg-nr, tüüp: 2589/194, Tallinna vanalinna muinsuskaitseala
Mälestise nimi: Kesklinna linnaosa, Lühike jalg 2 // Rataskaevu tn 24
Vabaduse väljak 7 Tel +372 640 4375 E-post
[email protected]
15198 TALLINN Faks +372 640 4495 www.tallinn.ee/ehitus
Reg kood 75023823
Muinsuskaitse eritingimuste Vahelagede tugevdamine ja kütte- ning ventilatsioonisüsteemi
taotlemise eesmärk: väljaehitamine. Korter nr 1 remont (akende paigutus, akende
restaureerimine, välisuks).
Muinsuskaitse eritingimuste andmise alus ja lähtedokumendid: Muinsuskaitseseadus (edaspidi:
MuKS) § 50 lg 1−4; § 55;
"Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus" Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003. a määrusega nr
155 ( RT I 2003, 44, 303), 23.08.2004 nr 281 ( RT I 2004, 63, 450);
muinsuskaitseseadus (edaspidi: MuKS) § 50 lg 1−4; § 55;
Objekti ülevaatus 20.04.2020, kus osalesid eritingimuste taotlejad Toomas Oosalu ja Andrus Öövel,
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna juhtivspetsialist Henry Kuningas ja
muinsuskaitse peaspetsialist Kristiina Frolova.
Eskiisprojekt ja kirjavahetus Toomas Oosalu ja Andrus Ööveliga.
Korteri ümberehitus. Rataskaevu 24-3. Projekt. TLPA kooskõlastus nr. 836. TLPA MKO arhiiv n.1, s.
704.
Arhitektuuri-ajaloolised eritingimused. TLPA kooskõlastus nr. 697. TLPA MKO arhiiv n.3, s.1954.
Rataskaevu 24/ Lühike jalg 2 muinsuskaitselised eritingimused. Koostaja: Oü Restauraatorprojekt,
Silvi Lindmaa-Pihlak. Tallinn, 2003. TLPA kooskõlastus nr.27; MKO arhiiv n.9, s. 1546
Muinsuskaitse eritingimuste sisu ja põhjendused:
Mälestise lühike ajalooline ülevaade
Hoone Rataskaevu 24 (ajalooline kinnistu nr 314) asub Tallinna kvartalis nr 46, all-linna lääneserval
Rataskaevu tänava ja Pika jala vahelisel maa-alal. Kirde-edela suunas väljavenitatud
konfiguratsiooniga kvartal kulgeb piki linnamüüri Pika jala väravast Lühikese jala väravani. Enamus
siinsetest kinnistutest on kujunenud mitme ajaloolise kinnistu liitumise teel ning moodustavad siseõue
ümber koondunud hoonekompleksi Rataskaevu tänava ja linnamüüri vahelisel maa-alal. Rataskaevu
2
24 kuulub kvartali vanimate hoonete hulka, olles algselt Tallinna kaupmeeste elumaja tüüpilise
viilfassaadiga ja diele-dornse põhiplaaniga, kus elutoa aknad avanesid otse Lühikese Jala tänavale.
Helmi Üprus on hoone dateerinud 15. sajandisse. Hoone hõlmas kahte kinnistut, mis liideti 17. sajandil
üheks kinnistuks. 1825. aasta Revali Insenerikomando tänavavaatel on hoone veel keskaegse
väljanägemisega: fassaadi keskel on loetav sissepääsu portaal, ülemaval hilisemate avade vahel
laokorruste kaubaluugid (foto 2). 1839. aastani püsis hoone keskaegne kõrge viiluga välisarhitektuur,
mida muutis tookordse majaomaniku tislermeistri Grossmanni poolt tellitud ümberehitused. Toonase
(1833–44) kubermangu arhitekti Johann Schelbachi projekt kujundas hoone klassitsistlikuks, mille
kesktelje suhtes sümmeetrilist peafassaadi soklikorrus on rusteeritud ning kolmnurkfrontooni
rõhutavad profiilsed karniisid. Märkus projektil, et fassaadi muutmine tehti „parema väljanägemise“
huvides, kajastab eriti ilmekalt Tallinna vanalinnas traditsioonilist klassitsismi viljelenud arhitekt J.
Schelbachi ja tema kaasaegsete suhtumist keskaegsesse arhitektuuri.
Hoone on kultuurilooliselt tähelepanuväärne sellegi poolest, et on alates 1583. aastast kuulunud
Pühavaimu pastorile ja Liivimaa kroonika kirjutajale Balthasar Russowile.
Hilisemate muudatuste käigus on kujunenud I korruse ruumidest äriruumid ja II, III ning katusekorrusel
korterid eluruumidega.
Hoonet ei ole seni põhjalikult arhitektuuriajalooliselt uuritud.
Olemasolev seisukord ning algupärased materjalid ja traditsioonilised töövõtted mälestise
konserveerimisel, restaureerimisel ja ehitamisel (MuKS § 3 lg 6). Põhjendused hea
restaureerimistava rakendamiseks.
UNESCO maailmapärandi objekti ja muinsuskaitseala hoone restaureerimisel on eesmärk säilitada
maksimaalselt algupäraseid hooneosi, detaile ja tagada selle terviklikkuse ja varem loodud väärtuse
taastamine.
Hoone paikneb silmapaistval ja domineerivas asukohas kvartalis ja on väärtuslik kui keskaegse
käsitöölise elamu eritüüp (1966. invent).
Olemasoleva seisukorra kirjeldus
Hoones Rataskaevu 24 paikneb kaks äripinda: esimese korruse pood ning endises kangialuses ja keldris
paiknev pood-galerii. Ülemistel korrustel on kokku kolm korterit: nr 1 teisel korrusel, nr 2 kolmandal
korrusel, nr 3 neljandal- ning viiendal korrusel. Kinnistul on sisehoov, kuhu pääseb läbi Lühikeses Jalas
3
oleva suveniiripoe. Sisehoovi tänavapoolse hoone külge on rajatud konsoolne juurdeehitus II ja III
korruse ulatuses.
Viimase kolmekümne aasta jooksul on elamut Rataskaevu 24 aktiivsemalt parendatud. Tööde käigus
on tugevdatud esimese ja teise korruse vahelage ning kolmanda korruse siseseinu. Restaureeritud on
hoone välisfassaad ja ehitatud uus katus, elektripaigaldis, veevarustus ja kanalisatsioon. Välja on
ehitatud maja pööning, kelder ja kangialune.
Töid on tehtud korteriomandi kaupa. Tehtud eriomandite remondid hakkavad nüüdseks ammenduma
ja nende elukaar nõuab lähiajal taaskord restaureerimist, mistõttu soovib tellija edaspidist terviklikumat
lähenemist kogu majale. Planeeritavad tööd hõlmaksid:
1) puitvahelagede tugevdamist;
2) elamule tervikliku küttesüsteemi väljaehitamist;
3) siseruumides parem mikrokliima tagamist võimaluste piires;
4) võimalusel lifti paigaldamist.
Lisaks korter nr 1 juurdeehituses paikneva vannitoa akende ja ukse ümber paigutamist ning sama
korteri akende restaureerimist..
Senises restaureerimises tähelepanuta on aga III korruse korter nr 2, milles on juba eemaldatud mitmeid
ajaloolisi viimistluskihte, kuid samas on säilinud ajalooline ruumiplaneering ja mitmed väärtuslikud
detailid (uksed- aknad, profileeritud lambrii seinte alumises tsoonis, ajaloolised viimistluskihid ja
tapeedid, parkett). Käesolevad eritingimused korterit ei käsitle, kuid rõhutavad, et ruumide kõrge
kultuuriväärtuslikkuse tõttu tuleb igasugused kavandatavad tööd korteris eelnevalt kooskõlastada
TLPA muinsuskaitse osakonna spetsialistidega.
Kelder ja kangialune– (fotod 8–11) paekivimüüridega võlvitud keldriruumid on kasutuses
galeriipinnana, põrandad tsementeeritud ja elektriküttega ning olemasolev seisukord on hea.
Eksponeeritud on mitmed müürides leiduvad varasemad avad ja seinakappide nišid. Kangialuse ja
keldri vahel on raiutud uus läbimurre, kuhu on paigaldatud betoontrepp. Planeeritavate töödega on
mõeldud keldrisse rajada tehnosõlm tulevasele küttesüsteemile. Muinsuskaitse seisukohast ei ole
sellele takistusi, küll aga tuleb jälgida kultuuriväärtuslike detailide ja tarindite säilivust olemasolevates
asukohtades.
4
Vahelaed ja põrandad- Keldrikorrusel on lisaks väärtuslikele võlvlagedele selle väiksemas ruumis
eksponeeritud ka puit-talalagi (foto 7). Samuti on puit-talalage eksponeeritud kangialuse praeguses
käsitööpoes (foto 12). II korrusel on korter nr 1, millel on viimase remondi käigus eemaldatud
vaheseinu (fotod 15 ja 16) Sellest tulenevalt on vajumisohus III korruse korteri põrand (fotod 17 ja 18)
ja majaomanike soovil tuleks leida võimalus vahelagede tugevdamiseks. Kuna III korruse korteri
põrandaid katab korralik parkett, ei ole selle täismahus eemaldamine vahelagede tugevdamise
eesmärgil esimene võimalus. Teisalt on põhjendatud vahelae tugevdamine korter nr. 1
restaureerimistööde käigus, kuna sealne varasem vaheseina eemaldamine on põhjustanud kõnealuse
vahelae amortisatsiooni.
III korruse vahelage on varasemalt uuritud, see on ehitatud kirvega tahutud puittaladel ristlõikega
orienteeruvalt 210x270 mm ja sammuga 900 mm. Talade külge on naelutatud muldlaeliistud ja viimaste
peale on paigaldatud tihe laudis paksusega ca 40 mm. Muldlae laudisel varem paiknenud raske
ehitusprahist koosneva täite ca 160..200 mm paksune kiht on laudiselt eemaldatud. Talade all on tihe
laudis ja krohvimatid. Vahelae krohvkate on samuti eemaldatud. III korruse vahelae puittalad ei jätku
Rataskaevu tänavaga risti paiknevast püstpalkidest kandeseinast edasi kuni Rataskaevu 22 hoonepoolse
paekiviseinani.
Vahelagede toestamise meetod tuleb leida arvestades pädeva inseneritehnilise seisukohaga ning
lahendada ajaloolisse interjööri sobival viisil kooskõlastades pakutud lahenduse TLPA muinsuskaitse
osakonnaga.
Kuna muinsuskaitse seisukohalt on oluline maksimaalselt säilitada hoone ajalooline substants ja
terviklikkus, ei ole mõeldav säilinud vahelaetarinditesse suuremahuliste avade lõhkumine lifti
rajamiseks.
Ventilatsioon ja küte praegu on hoones individuaalne elektriküte, mida toetab kaminaküte. Kuna
lähedalt jookseb kaugküttetrass, on mõistlik liituda kaugküttega. Selleks vajaminev tehnosõlm on
võimalik rajada keldrikorrusele, säilitades ja võimaluste piires eksponeerides olemasolevaid tarindeid.
Värske õhu juurdevool antakse õhutusakendest või õhutusklappidest tubades. Alternatiivse
võimalusena võib keldri- poe ja eluruumides paigaldada põrandakütte, ajalooliste paeplaatide ja
kultuuriväärtusliku puittrepiga trepikojas seda mitte teha (trepikoja tööd lahendada eraldi projektiga).
Mantelkorstna tarind (foto 12) on osaliselt säilinud hoone keskosas ja kasutuses panipaigana.
5
Aknad- (foto 13) II ja III korruse aknad on säilinud ühtses stiilis kuuese raamijaotusega ja ajalooliste
metallmanustega üldiselt heas seisukorras. Väga väärtuslikeks tuleb pidada aknalenge profiilsete rõht-
ja püstimpostidega. Aknaraamid on heas seisukorras, need tuleb restaureerida ja säilitada (eriti II ja III
korruse aknad). Osaliselt on välja vahetatud akende klaase ja kinnitushaake, kuid mitmed manused on
säilinud, mida saab ära kasutada restaureeritud akende puhul. Tugevalt amortiseerunud aknad võib
põhjenduse korral asendada uute kaheraamsete puitakendega, mille sisemisel raamil lubada
klaaspakett-klaasi kasutamine, uued raamid valmistada olemasolevate akende koopiatena.
Akende restaureerimisel ja viimistlemisel kasutada puitpindadele sobivat kõrgekvaliteedilist
linaõlivärvi ja -kitti, mis hoiab niiskuse aknast eemal ning tagab nii nende pikaealisuse. Akende all-
ääred tuleb kaitsta väljapoole suunatud kaldega.
II korruse ja III korruse ulatuses paikneb hoovipoolses seinas konsoolne ehitusmaht (foto 20).
Ehitus pärineb nõukogudeaegsest perioodist, kuid on ülemiste korruste ulatuses lubatud taastada 1990.
aastatel. Puitkarkassil hoonemaht on kaetud rõhtse silelaudisega ning on ülemises osas kasutusel korter
nr 3. rõduna. II korruse tasandil paikneb selles wc- ja vannitoasõlm akna ja uksega, viimasest avaneb
uks otse siseõuele. Omaniku ettepanek on vahetada olemasolevate akna ja ukse asukohad vastavalt
joonisele (foto 21), millele siinkohal muinsuskaitselist takistust ei ole.
Väärtuslikud detailid ja tarindid
1. Hoone kõik paekivimüürid;
2. Püstpalkidest vaheseinad;
3. Keldrikorruse võlvlaed;
4. Palktalalaed I korrusel ja keldrikorrusel;
5. Seinanišid;
6. I, II ja III korruse vahelaed;
7. Endise mantelkorstna säilinud tarindid;
8. Aknaplokid, akende rõht- ja püstimpostid ning ajalooline furnituur;
9. Müüritrepp ja selle raidportaal.
6
Muinsuskaitse eritingimused:
Käesolevad osalised muinsuskaitse eritingimused on mõeldud järgmistele ehitustöödele: kolmanda ja
neljanda korruse vahelae tugevdamine, teise ja kolmanda korruse vahelae tugevdamine, ühtse kütte- ja
ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine ning lifti paigaldamine.
Hoone akende restaureerimiseks, korter nr. 1 välisukse paigaldamiseks ja vannitoa seina avade
ümberpaigutamiseks.
1. Vahelaed, ventilatsioon, küttesüsteem
1.1. Säilitada ja restaureerida kõik kultuuriväärtuslikud tarindid ja detailid.
1.2. Keldrikorrusele tehnosõlme rajamine on aktsepteeritav juhul, kui kasutatakse ära olemasolevaid
avasid ja ei murta sisse uusi. Oluline on keldri võlvlagede säilitamine olemasoleval kujul.
1.3. Arvestades asjaolu, et III korruse vahelage on pealtpoolt juba varasemalt avatud ja katusekorruse
põrand on uus, on eelistatud sealse vahelae tugevdamine pealtpoolt.
1.4. III korruse põrandakonstruktsioon on avariiohtlikus seisukorras, mille toestamist peaks kaaluma II
korruse korteri poolt vastava tugiposti paigaldamisega.
1.5. Vahelagede tugevdusprojekt ja joonised kooskõlastada TLPA muinsuskaitseosakonnaga.
1.6. Säilitada põrandad III korruse korteris, kui parketti tugevdustööde käigus säilitada ei õnnestu
asendada see analoogse mustriga puitparketiga.
1.7. Ventilatsiooni ja/ või küttetorustiku paigaldamiseks lubada minimaalseid avasid vahelagedes.
Võimalusel paigutada vajalik ventilatsioonitorustik olemasolevatesse lõõridesse. Mitte paigaldada
torustikku nähtavatesse kohtadesse.
1.8. Paigaldada ajaloolisse interjööri sobivad ribiradiaatorid. Lisada spetsifikatsioon kütteprojekti (sh
fotod/joonised).
1.9. Ahikütte kasutusel on soovitatav kavandada ruumidesse ajalooliste interjööridega sobivad ahjud.
Alternatiivse võimalusena võib ruumidesse paigaldada põrandakütte (välja arvatud trepikoda).
1.10. Sissepuhke- ja väljatõmbe restide paigaldamisel arvestada ajaloolise interjööriga,
spetsifikatsioon koos fotode ja/ või joonistega anda kütte- ja ventilatsiooniprojektis.
1.11. Lifti paigaldamine läbi hoone ajalooliste konstruktsioonide ei ole lubatud. Lifti rajamise
võimalikkus sisehoovi ja ligipääs liftist trepikotta otsustatakse eskiislahenduse põhjal.
7
1.12. Hoone fassaadidele ega katusele ei ole ilma eelneva TLPA muinsuskaitse osakonna loata
lubatud lisada tehnoseadmeid (sh ventilatsiooniavasid- ega torusid).
2. II korruse korter
2.1 Olemasolevad akna- ja ukseavad säilitada algsetes gabariitides ja asukohtades. Uute avade
sissemurdmine hoone tarinditesse ei ole lubatud, v. a. olemasoleva II korruse juurdeehituse mahul
sisehoovis, kus võib vahetada akna- ja ukseava asukoha.
2.3 Säilitada ja restaureerida aknaplokid koos profiilsete püst- ja rõhtimpostidega. Amortiseerunud
raamid võib vahetada sama raamijaotusega puitakende vastu. Sisemisele raamile võib paigaldada
sama raamijaotusega klaaspaketi. Raamide värvimisel kasutada linaõlivärvi, klaasid kinnitada
tihvtidega ja kittida linaõlikitiga.
2.4 Korteri olemasolev metallist välisuks asendada ajastukohaste profiilide, tahvlite ning manustega
tiibuksega III korruse korteri välisukse koopiana ( ukse kujundus on nähtav korteri poolt, foto 21).
3. Üldised tingimused
2.1. Hoone restaureerimiseks esitada ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis. (MuKS § 50 lg 4).
Mälestise restaureerimise ehitusprojekti koostab pädev isik (MuKS § 68 lg 2, § 69, lg 2).
2.2. Ehitus- ja restaureerimistööde ajaks on kohustuslik tagada muinsuskaitseline järelevalve.
Muinsuskaitselist järelevalvet võib teostada pädev isik, kes peab esitama kuue kuu jooksul
pärast tööde lõppu muinsuskaitselise järelevalve aruande (MuKS § 55, § 56 lg 1–2).
Muinsuskaitselist järelevalvet võib teostada muinsuskaitse valdkonnas majandustegevusteadet
omava ettevõtja pädev isik (MuKS § 68).
2.3. Ehitus- ja restaureerimistöid võib teostada pädev ettevõtja ja nõutav on Tallinna
Linnapaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna poolt väljastatud tööde tegemise luba
(MuKS § 68-69 ja § 52 lg 1).
Muinsuskaitse eritingimuste vaidlustamine ja muu teave:
Muinsuskaitse eritingimusi on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades
vaide Tallinna Linnaplaneerimise Ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse
halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
8
Muinsuskaitse eritingimused on ehitusprojekti lähtedokument (MuKS § 50 lg 1).
Muinsuskaitse eritingimused kehtivad viis aastat alates nende andmisest. Tallinna Linnaplaneerimise
Amet võib põhjendatud juhul pikendada eritingimuste kehtivust ühe korra, viie aasta võrra (MuKS §
51 lg 5).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Frolova
Muinsuskaitse peaspetsialist
Lisa- Hoone asendiplaan Maa-ameti Geoportaalist, väärtuslikud detailid ja ajaloolised ning
olemasoleva seisukorra fotod.
Lifti rajamise võimalikkus otsustatakse eskiisprojekti põhjal. Antud andmete põhjal puudub komisjonil
piisav informatsioon lifti sobilikuse hindamiseks. Trepikotta, kus paiknevad ajalooline puitrepp ja
paeplaadid põrandakütet mitte paigaldada. Sisehoovi müüritises aknaava mitte suurendada, nagu on
rõhutatud MET p. 2.1.
9