dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanek

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. märts 2022
Viit
1.15-5/2022/2245-1
Registreeritud
28. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Vanalinna Selts MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2022
Vastutaja
Raiko Puustusmaa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)
Lahendamise tähtaeg
27. aprill 2022

Failid

  • 📎2022.03.28 Ettepanek korterelamute rekonstrueerimise toetamise määruse täiendamiseks.asice1165 KB
  • 📎E-kiri.pdf69 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Toomas Oosalu <[email protected]> Saadetud: 25.03.2022 12:41 Adressaat: MKM info <[email protected]> Koopia: Ivo Jaanisoo <[email protected]>; Raiko Puustusmaa <[email protected]>; Kaie Kunst <[email protected]>; Lauri Suu <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Ettepanek korterelamute rekonstrueerimise toetamise uuendatava määruse täiendamiseks Manused: 2022.03.28 Ettepanek korterelamute rekonstrueerimise toetamise määruse täiendamiseks.asice Tere Saadan manuses oleva ettepaneku korterelamute rekonstrueerimise toetamise uuendatava määruse täiendamiseks. Lugupidamisega Toomas Oosalu Vanalinna Seltsi juhatuse nimel tel 53414663 -- This email has been checked for viruses by AVG. https://www.avg.com Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn [email protected] Meie: 28.03.2022 Ettepanek korterelamute rekonstrueerimise toetamise määruse täiendamiseks Austatud ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo Vastavalt 15. märtsil 2022. aastal toimunud kohtumisel kokkulepitule esitame ettepaneku korterelamute rekonstrueerimise toetuse uuendatava määruse (nr 81 20.12.2021 sõnastuses) § 16 lg 1 ja 2 ning § 18 lg 2 ja 3 sõnastamiseks alljärgnevalt: § 16 lg 1. Üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale jäävas, väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud, muinsuskaitsealal asuva või UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva korterelamu rekonstrueerimisel ei kohaldata § 11 lg 2, § 12 lg 1 punkide 4-14, § 15 lg 2 ja § 16 lg 3 sätteid. § 16 lg 2. Lõikes 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimisel ei kohaldata § 12 lõike 1 punktis 1 ja § 13 lõikes 1 nimetatud energiatõhususarvu klassi nõuet. Toetuse saamiseks lõikes 1 nimetatud korterelamule peab rekonstrueerimistööde elluviimisel hoone energiatõhusus paranema selliselt, et paraneb energiatõhususe arv, kuid ei pea paranema selle klass. § 18 lg 2. Lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul peavad ühes hoones, mille peamine kasutamise otstarve on kolme või enama korteriga elamu, asuvatest korteriomanditest, mille eriomandi esemeks on eluruum, vähemalt 51 protsenti olema kohaliku omavalitsuse üksuse või vähemalt viie erineva füüsilise isiku omandis. § 18 lg 3. Kui hoones, mille peamine kasutamise otstarve on kolme või enama korteriga elamu, on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil, mille eriomandi esemeks on eluruum, olema erinev füüsilisest isikust omanik või vähemalt ühe korteriomandi omanik peab olema kohaliku omavalitsuse üksus. Palume võimalusel määruse tekst toimetada keeleliselt, et see oleks arusaadav ka juriidilise hariduseta inimesele. Seletuskiri: Käesolev ettepanek on koostatud kokkuleppe kohaselt, mis sõlmiti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis 15. märtsil 2022. aastal toimunud töönõupidamisel. Määruse täiendamine on vajalik, et tagada võrdne kohtlemine kultuuriväärtuslike piiranguteta tüüpkorterelamute ja määruse § 16 lg 1 nimetatud korterelamute vahel nende energiatõhususe tõstmisel. Ilma käesolevas ettepanekus sisalduvate täiendusteta ei kvalifitseeru väga suur osa § 16 lg 1 nimetatud korterelamutest rekonstrueerimise toetusele, kuigi vajadus selle järele on pigem suurem ja rekonstrueerimise maksumus on kõrgem võrreldes piiranguteta korterelamutega. Üldjuhul ei ole määruse § 16 lg 1 nimetatud korterelamutes lubatud akende vahetus, välisfassaadi soojustamine ja avatud pööningu korral katuse soojustamine. Küll aga on võimalik tehnovõrkude rekonstrueerimine ja seeläbi energiatõhususe parandamine. Määruse § 18 lg 2 ja 3 täiendamine tuleneb vajadusest tagada võrdne kohtlemine äriruumidega ja äriruumideta korterelamute vahel ning viia need sätted ehitise kasutusotstarbe mõistete osas vastavusse majandus- ja taristuministri määrusega nr 51 02. juunist 2015. § 18 lg 2 protsent (80 asemel 51) on piisav, et oleks tagatud toetuse kasutamine mitteärilisel eesmärgil. Esitame siinjuures näite ühe Tallinna vanalinna korterelamu kohta, mis kehtiva määruse kohaselt ei kvalifitseeru rekonstrueerimistoetuse saamiseks: eriti just akendega seonduvalt ei ühti muinsuskaitse eritingimused ja määruse nõuded; keskküttesüsteemi väljaehitamine on takistatud muinsuskaitse erinõudega, mille kohaselt ei tohi keldrikonstruktsioonidesse teha uusi avasid; soojatagastusega ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine on takistatud, kuna avade tegemine ja väliseadmete paigaldamine on piiratud; majas on neli korteriomandit, millest üks on juriidilise isiku omandis, viimane on maja esimesel korrusel paiknev poepind, mis on koormatud hüpoteegiga ja seotud äriühingu omanike vaheliste kokkulepetega. Parema mõistmise nimel lisame selle korterelamu foto ja muinsuskaitse eritingimused. Vabalinna Seltsi juhatuse nimel /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Oosalu tel 53414663 TALLINNA LINNAPLANEER IMISE AMET Muinsuskaitse eritingimused Muinsuskaitse eritingimuste andja: Asutus: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond Asutuse registrikood: 75023823 Haldusakti koostaja: Kristiina Frolova, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialist Haldusakti allkirjastaja: Ignar Fjuk, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Muinsuskaitse eritingimuste taotluse ja hõlmatava mälestise andmed: Taotluse number: 398 Taotleja: Toomas Oosalu, Andrus Öövel Mälestise reg-nr, tüüp: 2589/194, Tallinna vanalinna muinsuskaitseala Mälestise nimi: Kesklinna linnaosa, Lühike jalg 2 // Rataskaevu tn 24 Vabaduse väljak 7 Tel +372 640 4375 E-post [email protected] 15198 TALLINN Faks +372 640 4495 www.tallinn.ee/ehitus Reg kood 75023823 Muinsuskaitse eritingimuste Vahelagede tugevdamine ja kütte- ning ventilatsioonisüsteemi taotlemise eesmärk: väljaehitamine. Korter nr 1 remont (akende paigutus, akende restaureerimine, välisuks). Muinsuskaitse eritingimuste andmise alus ja lähtedokumendid: Muinsuskaitseseadus (edaspidi: MuKS) § 50 lg 1−4; § 55; "Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus" Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003. a määrusega nr 155 ( RT I 2003, 44, 303), 23.08.2004 nr 281 ( RT I 2004, 63, 450); muinsuskaitseseadus (edaspidi: MuKS) § 50 lg 1−4; § 55; Objekti ülevaatus 20.04.2020, kus osalesid eritingimuste taotlejad Toomas Oosalu ja Andrus Öövel, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna juhtivspetsialist Henry Kuningas ja muinsuskaitse peaspetsialist Kristiina Frolova. Eskiisprojekt ja kirjavahetus Toomas Oosalu ja Andrus Ööveliga. Korteri ümberehitus. Rataskaevu 24-3. Projekt. TLPA kooskõlastus nr. 836. TLPA MKO arhiiv n.1, s. 704. Arhitektuuri-ajaloolised eritingimused. TLPA kooskõlastus nr. 697. TLPA MKO arhiiv n.3, s.1954. Rataskaevu 24/ Lühike jalg 2 muinsuskaitselised eritingimused. Koostaja: Oü Restauraatorprojekt, Silvi Lindmaa-Pihlak. Tallinn, 2003. TLPA kooskõlastus nr.27; MKO arhiiv n.9, s. 1546 Muinsuskaitse eritingimuste sisu ja põhjendused: Mälestise lühike ajalooline ülevaade Hoone Rataskaevu 24 (ajalooline kinnistu nr 314) asub Tallinna kvartalis nr 46, all-linna lääneserval Rataskaevu tänava ja Pika jala vahelisel maa-alal. Kirde-edela suunas väljavenitatud konfiguratsiooniga kvartal kulgeb piki linnamüüri Pika jala väravast Lühikese jala väravani. Enamus siinsetest kinnistutest on kujunenud mitme ajaloolise kinnistu liitumise teel ning moodustavad siseõue ümber koondunud hoonekompleksi Rataskaevu tänava ja linnamüüri vahelisel maa-alal. Rataskaevu 2 24 kuulub kvartali vanimate hoonete hulka, olles algselt Tallinna kaupmeeste elumaja tüüpilise viilfassaadiga ja diele-dornse põhiplaaniga, kus elutoa aknad avanesid otse Lühikese Jala tänavale. Helmi Üprus on hoone dateerinud 15. sajandisse. Hoone hõlmas kahte kinnistut, mis liideti 17. sajandil üheks kinnistuks. 1825. aasta Revali Insenerikomando tänavavaatel on hoone veel keskaegse väljanägemisega: fassaadi keskel on loetav sissepääsu portaal, ülemaval hilisemate avade vahel laokorruste kaubaluugid (foto 2). 1839. aastani püsis hoone keskaegne kõrge viiluga välisarhitektuur, mida muutis tookordse majaomaniku tislermeistri Grossmanni poolt tellitud ümberehitused. Toonase (1833–44) kubermangu arhitekti Johann Schelbachi projekt kujundas hoone klassitsistlikuks, mille kesktelje suhtes sümmeetrilist peafassaadi soklikorrus on rusteeritud ning kolmnurkfrontooni rõhutavad profiilsed karniisid. Märkus projektil, et fassaadi muutmine tehti „parema väljanägemise“ huvides, kajastab eriti ilmekalt Tallinna vanalinnas traditsioonilist klassitsismi viljelenud arhitekt J. Schelbachi ja tema kaasaegsete suhtumist keskaegsesse arhitektuuri. Hoone on kultuurilooliselt tähelepanuväärne sellegi poolest, et on alates 1583. aastast kuulunud Pühavaimu pastorile ja Liivimaa kroonika kirjutajale Balthasar Russowile. Hilisemate muudatuste käigus on kujunenud I korruse ruumidest äriruumid ja II, III ning katusekorrusel korterid eluruumidega. Hoonet ei ole seni põhjalikult arhitektuuriajalooliselt uuritud. Olemasolev seisukord ning algupärased materjalid ja traditsioonilised töövõtted mälestise konserveerimisel, restaureerimisel ja ehitamisel (MuKS § 3 lg 6). Põhjendused hea restaureerimistava rakendamiseks. UNESCO maailmapärandi objekti ja muinsuskaitseala hoone restaureerimisel on eesmärk säilitada maksimaalselt algupäraseid hooneosi, detaile ja tagada selle terviklikkuse ja varem loodud väärtuse taastamine. Hoone paikneb silmapaistval ja domineerivas asukohas kvartalis ja on väärtuslik kui keskaegse käsitöölise elamu eritüüp (1966. invent). Olemasoleva seisukorra kirjeldus Hoones Rataskaevu 24 paikneb kaks äripinda: esimese korruse pood ning endises kangialuses ja keldris paiknev pood-galerii. Ülemistel korrustel on kokku kolm korterit: nr 1 teisel korrusel, nr 2 kolmandal korrusel, nr 3 neljandal- ning viiendal korrusel. Kinnistul on sisehoov, kuhu pääseb läbi Lühikeses Jalas 3 oleva suveniiripoe. Sisehoovi tänavapoolse hoone külge on rajatud konsoolne juurdeehitus II ja III korruse ulatuses. Viimase kolmekümne aasta jooksul on elamut Rataskaevu 24 aktiivsemalt parendatud. Tööde käigus on tugevdatud esimese ja teise korruse vahelage ning kolmanda korruse siseseinu. Restaureeritud on hoone välisfassaad ja ehitatud uus katus, elektripaigaldis, veevarustus ja kanalisatsioon. Välja on ehitatud maja pööning, kelder ja kangialune. Töid on tehtud korteriomandi kaupa. Tehtud eriomandite remondid hakkavad nüüdseks ammenduma ja nende elukaar nõuab lähiajal taaskord restaureerimist, mistõttu soovib tellija edaspidist terviklikumat lähenemist kogu majale. Planeeritavad tööd hõlmaksid: 1) puitvahelagede tugevdamist; 2) elamule tervikliku küttesüsteemi väljaehitamist; 3) siseruumides parem mikrokliima tagamist võimaluste piires; 4) võimalusel lifti paigaldamist. Lisaks korter nr 1 juurdeehituses paikneva vannitoa akende ja ukse ümber paigutamist ning sama korteri akende restaureerimist.. Senises restaureerimises tähelepanuta on aga III korruse korter nr 2, milles on juba eemaldatud mitmeid ajaloolisi viimistluskihte, kuid samas on säilinud ajalooline ruumiplaneering ja mitmed väärtuslikud detailid (uksed- aknad, profileeritud lambrii seinte alumises tsoonis, ajaloolised viimistluskihid ja tapeedid, parkett). Käesolevad eritingimused korterit ei käsitle, kuid rõhutavad, et ruumide kõrge kultuuriväärtuslikkuse tõttu tuleb igasugused kavandatavad tööd korteris eelnevalt kooskõlastada TLPA muinsuskaitse osakonna spetsialistidega. Kelder ja kangialune– (fotod 8–11) paekivimüüridega võlvitud keldriruumid on kasutuses galeriipinnana, põrandad tsementeeritud ja elektriküttega ning olemasolev seisukord on hea. Eksponeeritud on mitmed müürides leiduvad varasemad avad ja seinakappide nišid. Kangialuse ja keldri vahel on raiutud uus läbimurre, kuhu on paigaldatud betoontrepp. Planeeritavate töödega on mõeldud keldrisse rajada tehnosõlm tulevasele küttesüsteemile. Muinsuskaitse seisukohast ei ole sellele takistusi, küll aga tuleb jälgida kultuuriväärtuslike detailide ja tarindite säilivust olemasolevates asukohtades. 4 Vahelaed ja põrandad- Keldrikorrusel on lisaks väärtuslikele võlvlagedele selle väiksemas ruumis eksponeeritud ka puit-talalagi (foto 7). Samuti on puit-talalage eksponeeritud kangialuse praeguses käsitööpoes (foto 12). II korrusel on korter nr 1, millel on viimase remondi käigus eemaldatud vaheseinu (fotod 15 ja 16) Sellest tulenevalt on vajumisohus III korruse korteri põrand (fotod 17 ja 18) ja majaomanike soovil tuleks leida võimalus vahelagede tugevdamiseks. Kuna III korruse korteri põrandaid katab korralik parkett, ei ole selle täismahus eemaldamine vahelagede tugevdamise eesmärgil esimene võimalus. Teisalt on põhjendatud vahelae tugevdamine korter nr. 1 restaureerimistööde käigus, kuna sealne varasem vaheseina eemaldamine on põhjustanud kõnealuse vahelae amortisatsiooni. III korruse vahelage on varasemalt uuritud, see on ehitatud kirvega tahutud puittaladel ristlõikega orienteeruvalt 210x270 mm ja sammuga 900 mm. Talade külge on naelutatud muldlaeliistud ja viimaste peale on paigaldatud tihe laudis paksusega ca 40 mm. Muldlae laudisel varem paiknenud raske ehitusprahist koosneva täite ca 160..200 mm paksune kiht on laudiselt eemaldatud. Talade all on tihe laudis ja krohvimatid. Vahelae krohvkate on samuti eemaldatud. III korruse vahelae puittalad ei jätku Rataskaevu tänavaga risti paiknevast püstpalkidest kandeseinast edasi kuni Rataskaevu 22 hoonepoolse paekiviseinani. Vahelagede toestamise meetod tuleb leida arvestades pädeva inseneritehnilise seisukohaga ning lahendada ajaloolisse interjööri sobival viisil kooskõlastades pakutud lahenduse TLPA muinsuskaitse osakonnaga. Kuna muinsuskaitse seisukohalt on oluline maksimaalselt säilitada hoone ajalooline substants ja terviklikkus, ei ole mõeldav säilinud vahelaetarinditesse suuremahuliste avade lõhkumine lifti rajamiseks. Ventilatsioon ja küte praegu on hoones individuaalne elektriküte, mida toetab kaminaküte. Kuna lähedalt jookseb kaugküttetrass, on mõistlik liituda kaugküttega. Selleks vajaminev tehnosõlm on võimalik rajada keldrikorrusele, säilitades ja võimaluste piires eksponeerides olemasolevaid tarindeid. Värske õhu juurdevool antakse õhutusakendest või õhutusklappidest tubades. Alternatiivse võimalusena võib keldri- poe ja eluruumides paigaldada põrandakütte, ajalooliste paeplaatide ja kultuuriväärtusliku puittrepiga trepikojas seda mitte teha (trepikoja tööd lahendada eraldi projektiga). Mantelkorstna tarind (foto 12) on osaliselt säilinud hoone keskosas ja kasutuses panipaigana. 5 Aknad- (foto 13) II ja III korruse aknad on säilinud ühtses stiilis kuuese raamijaotusega ja ajalooliste metallmanustega üldiselt heas seisukorras. Väga väärtuslikeks tuleb pidada aknalenge profiilsete rõht- ja püstimpostidega. Aknaraamid on heas seisukorras, need tuleb restaureerida ja säilitada (eriti II ja III korruse aknad). Osaliselt on välja vahetatud akende klaase ja kinnitushaake, kuid mitmed manused on säilinud, mida saab ära kasutada restaureeritud akende puhul. Tugevalt amortiseerunud aknad võib põhjenduse korral asendada uute kaheraamsete puitakendega, mille sisemisel raamil lubada klaaspakett-klaasi kasutamine, uued raamid valmistada olemasolevate akende koopiatena. Akende restaureerimisel ja viimistlemisel kasutada puitpindadele sobivat kõrgekvaliteedilist linaõlivärvi ja -kitti, mis hoiab niiskuse aknast eemal ning tagab nii nende pikaealisuse. Akende all- ääred tuleb kaitsta väljapoole suunatud kaldega. II korruse ja III korruse ulatuses paikneb hoovipoolses seinas konsoolne ehitusmaht (foto 20). Ehitus pärineb nõukogudeaegsest perioodist, kuid on ülemiste korruste ulatuses lubatud taastada 1990. aastatel. Puitkarkassil hoonemaht on kaetud rõhtse silelaudisega ning on ülemises osas kasutusel korter nr 3. rõduna. II korruse tasandil paikneb selles wc- ja vannitoasõlm akna ja uksega, viimasest avaneb uks otse siseõuele. Omaniku ettepanek on vahetada olemasolevate akna ja ukse asukohad vastavalt joonisele (foto 21), millele siinkohal muinsuskaitselist takistust ei ole. Väärtuslikud detailid ja tarindid 1. Hoone kõik paekivimüürid; 2. Püstpalkidest vaheseinad; 3. Keldrikorruse võlvlaed; 4. Palktalalaed I korrusel ja keldrikorrusel; 5. Seinanišid; 6. I, II ja III korruse vahelaed; 7. Endise mantelkorstna säilinud tarindid; 8. Aknaplokid, akende rõht- ja püstimpostid ning ajalooline furnituur; 9. Müüritrepp ja selle raidportaal. 6 Muinsuskaitse eritingimused: Käesolevad osalised muinsuskaitse eritingimused on mõeldud järgmistele ehitustöödele: kolmanda ja neljanda korruse vahelae tugevdamine, teise ja kolmanda korruse vahelae tugevdamine, ühtse kütte- ja ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine ning lifti paigaldamine. Hoone akende restaureerimiseks, korter nr. 1 välisukse paigaldamiseks ja vannitoa seina avade ümberpaigutamiseks. 1. Vahelaed, ventilatsioon, küttesüsteem 1.1. Säilitada ja restaureerida kõik kultuuriväärtuslikud tarindid ja detailid. 1.2. Keldrikorrusele tehnosõlme rajamine on aktsepteeritav juhul, kui kasutatakse ära olemasolevaid avasid ja ei murta sisse uusi. Oluline on keldri võlvlagede säilitamine olemasoleval kujul. 1.3. Arvestades asjaolu, et III korruse vahelage on pealtpoolt juba varasemalt avatud ja katusekorruse põrand on uus, on eelistatud sealse vahelae tugevdamine pealtpoolt. 1.4. III korruse põrandakonstruktsioon on avariiohtlikus seisukorras, mille toestamist peaks kaaluma II korruse korteri poolt vastava tugiposti paigaldamisega. 1.5. Vahelagede tugevdusprojekt ja joonised kooskõlastada TLPA muinsuskaitseosakonnaga. 1.6. Säilitada põrandad III korruse korteris, kui parketti tugevdustööde käigus säilitada ei õnnestu asendada see analoogse mustriga puitparketiga. 1.7. Ventilatsiooni ja/ või küttetorustiku paigaldamiseks lubada minimaalseid avasid vahelagedes. Võimalusel paigutada vajalik ventilatsioonitorustik olemasolevatesse lõõridesse. Mitte paigaldada torustikku nähtavatesse kohtadesse. 1.8. Paigaldada ajaloolisse interjööri sobivad ribiradiaatorid. Lisada spetsifikatsioon kütteprojekti (sh fotod/joonised). 1.9. Ahikütte kasutusel on soovitatav kavandada ruumidesse ajalooliste interjööridega sobivad ahjud. Alternatiivse võimalusena võib ruumidesse paigaldada põrandakütte (välja arvatud trepikoda). 1.10. Sissepuhke- ja väljatõmbe restide paigaldamisel arvestada ajaloolise interjööriga, spetsifikatsioon koos fotode ja/ või joonistega anda kütte- ja ventilatsiooniprojektis. 1.11. Lifti paigaldamine läbi hoone ajalooliste konstruktsioonide ei ole lubatud. Lifti rajamise võimalikkus sisehoovi ja ligipääs liftist trepikotta otsustatakse eskiislahenduse põhjal. 7 1.12. Hoone fassaadidele ega katusele ei ole ilma eelneva TLPA muinsuskaitse osakonna loata lubatud lisada tehnoseadmeid (sh ventilatsiooniavasid- ega torusid). 2. II korruse korter 2.1 Olemasolevad akna- ja ukseavad säilitada algsetes gabariitides ja asukohtades. Uute avade sissemurdmine hoone tarinditesse ei ole lubatud, v. a. olemasoleva II korruse juurdeehituse mahul sisehoovis, kus võib vahetada akna- ja ukseava asukoha. 2.3 Säilitada ja restaureerida aknaplokid koos profiilsete püst- ja rõhtimpostidega. Amortiseerunud raamid võib vahetada sama raamijaotusega puitakende vastu. Sisemisele raamile võib paigaldada sama raamijaotusega klaaspaketi. Raamide värvimisel kasutada linaõlivärvi, klaasid kinnitada tihvtidega ja kittida linaõlikitiga. 2.4 Korteri olemasolev metallist välisuks asendada ajastukohaste profiilide, tahvlite ning manustega tiibuksega III korruse korteri välisukse koopiana ( ukse kujundus on nähtav korteri poolt, foto 21). 3. Üldised tingimused 2.1. Hoone restaureerimiseks esitada ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis. (MuKS § 50 lg 4). Mälestise restaureerimise ehitusprojekti koostab pädev isik (MuKS § 68 lg 2, § 69, lg 2). 2.2. Ehitus- ja restaureerimistööde ajaks on kohustuslik tagada muinsuskaitseline järelevalve. Muinsuskaitselist järelevalvet võib teostada pädev isik, kes peab esitama kuue kuu jooksul pärast tööde lõppu muinsuskaitselise järelevalve aruande (MuKS § 55, § 56 lg 1–2). Muinsuskaitselist järelevalvet võib teostada muinsuskaitse valdkonnas majandustegevusteadet omava ettevõtja pädev isik (MuKS § 68). 2.3. Ehitus- ja restaureerimistöid võib teostada pädev ettevõtja ja nõutav on Tallinna Linnapaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna poolt väljastatud tööde tegemise luba (MuKS § 68-69 ja § 52 lg 1). Muinsuskaitse eritingimuste vaidlustamine ja muu teave: Muinsuskaitse eritingimusi on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Tallinna Linnaplaneerimise Ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 8 Muinsuskaitse eritingimused on ehitusprojekti lähtedokument (MuKS § 50 lg 1). Muinsuskaitse eritingimused kehtivad viis aastat alates nende andmisest. Tallinna Linnaplaneerimise Amet võib põhjendatud juhul pikendada eritingimuste kehtivust ühe korra, viie aasta võrra (MuKS § 51 lg 5). (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Frolova Muinsuskaitse peaspetsialist Lisa- Hoone asendiplaan Maa-ameti Geoportaalist, väärtuslikud detailid ja ajaloolised ning olemasoleva seisukorra fotod. Lifti rajamise võimalikkus otsustatakse eskiisprojekti põhjal. Antud andmete põhjal puudub komisjonil piisav informatsioon lifti sobilikuse hindamiseks. Trepikotta, kus paiknevad ajalooline puitrepp ja paeplaadid põrandakütet mitte paigaldada. Sisehoovi müüritises aknaava mitte suurendada, nagu on rõhutatud MET p. 2.1. 9
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →