Anna-Liisa Pärnalaas Teie 11.03.2022 nr
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] Meie 25.03.2022 nr 1.2-4/27-2
Euroopa andmemääruse eelnõu
Mitmel juhul tundub, et eesti keelne tõlge kitsendab kohaldamisala, seab kõrgema lävendi või loob
ebaselgust. Selle tõttu on ettepanek üle vaadata tõlge või täpsustada arutelude käigus, millele määrus
kohaldub.
Art 1 lg 4. Eelnõu kohaselt ei mõjuta määrus liidu ega liikmesriikide õigusakte, mis käsitlevad
andmete jagamist, neile juurdepääsu ja nende kasutamist kuritegude tõkestamise, uurimise,
avastamise ja nende eest vastutusele võtmise kriminaalkaristuste täitmisele pööramise
eesmärgil. Võrdluseks, näiteks õiguskaitseasutuste direktiiv (isikuandmete kaitse seaduse 4.
ptk Isikuandmete töötlemine õiguskaitseasutuse poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel ja
menetlemisel ning karistuse täideviimisel) puudutab süütegusid (ingl k criminal offences) ja
karistusi, mitte kitsalt kuritegusid ja kriminaalkaristusi. Eelduslikult peetakse määruses silmas
Eesti õiguse mõistes süütegusid, millega on hõlmatud nii kuriteod kui ka väärteod. Seda toetab
pp 10 sõnastus („Käesolev määrus ei piira selliste liidu õigusaktide kohaldamist, millega
nähakse ette andmete jagamine, neile juurdepääs ja nende kasutamine süütegude
tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste
täitmisele pööramise eesmärgil /…/“) ning ka art 1 lg 3 ei viita õiguskaitseasutuste direktiivile
tervikuna. Samas, art 1 lg-s 4 on sõnastus sama kitsas kui pp-s 6 („Avaliku sektori asutused /…/
peaksid oma ülesannete täitmisel kriminaal- ja haldusrikkumiste tõkestamise, uurimise,
avastamise ja nende eest vastutusele võtmise, kriminaal- ja halduskaristuste täitmisele
pööramise valdkonnas /…/. Käesolev määrus ei mõjuta seega nende valdkondade /…/).
Küsimus on, kuidas sisustada määruse eelnõus kasutatavaid mõisteid „kuritegu“,
„kriminaalrikkumine“ ja „kriminaalkaristus“.
Art 16 lg 2. Eelnõu kohaselt ei saa avaliku sektori asutused kasutada õigust saada andmeid
erakorralise vajaduse tõttu kriminaalrikkumiste tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja
nende eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täitmisele pööramiseks, või tolli- või
maksuhalduseks. Ehk, eelnõu kohaselt saab PPA seda õigust kasutada ja vastava kohustuse
andmevaldajale panna väärtegude korral. Küsimus on sama, mis art 1 lg 4 puhul. Täpsustus on
oluline, sest sellest sõltub V. ptk kohaldamisala.
Art 17 lg 1 (b) ja pp 58. Eelnõu kohaselt „tõendab“ avaliku sektori asutus erakorralist vajadust
kasutada andmeid ning kui andmeandja hinnangul vajadus reageerida üldisele hädaolukorrale,
seda ennetada või aidata sellest taastuda ei ole põhjendatud, peaks avaliku sektori asutus
tõendama, et taotletud andmetele õigeaegse juurdepääsu ja nende kasutusõiguse puudumine
ei lase tal tulemuslikult täita konkreetset avalikes huvides olevat ülesannet, mis on seaduses
sõnaselgelt sätestatud. Ilmselgelt peab avalik sektor omama proportsionaalset vajadust ja
Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / 612 3000 /
[email protected] / www.politsei.ee
Registrikood 70008747
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
suutma seda tõendada. Küsimus on, kas asjakohasem on taotluses põhjendada vajadust, mitte
seda tõendada (ingl k samas sättes kasutusel „demonstrate“ vrd mõnel muul juhul „tõendab“
– „proves“). Üldjoontes on see väga vajalik, et oleks ühesed reeglid toote või teenusega seotud
andmetele juurdepääsuks. Plaanitava määrusega oleks ka avaliku sektori asutusel õigus teatud
tingimustel andmetele juurde saada (ennekõike erakorralistes oludes, eelkõ ige avalikus
hädaolukorras). Plaanitava määruse art 17 kohaselt peab andmete soovimiseks avaliku sektori
asutus esitama mh ka õigusliku aluse, mis annaks talle juurdepääsu soovitud andmetele – kuna
Eesti siseriiklikus õiguses ei ole sätestatud täpselt, millised on õigused andmete (nii isikustatud
kui ka isikustamata) saamiseks/töötlemiseks hädaolukorras, eeldab see mitme seaduse
muutmist, kuna õiguslik alus peab tulema siseriiklikust õigusest.
Art 1 lg 2 (d), art 2 (10), art 15, pp 56. Eelnõu kohaselt sisustatakse erakorraline vajadus muu
hulgas läbi vajaduse reageerida üldisele hädaolukorrale. Täpsustamist vajab, kas
„erakorraline“ (ingl k „exeptional“) tähendab sama, mida „erandlik“ vajadus juurdepääsuks
andmetele. Viimane on kasutusel näiteks pp 58 ja 59, sh pp 58 on kasutusel mõlemad sõnad.
Kuna Eesti õiguses on hädaolukorra seaduses mõistena kasutusel „erakorraline seisukord“, siis
on ettepanek segaduse vältimiseks kasutada määruses asjakohasel juhul sõna „erandlik“
vajadus.
Art 17 lg 2 (f). eelnõu kohaselt peab avaliku sektori asutuse andmetele juurdepääsu taotlus
erakorralise vajaduse tõttu olema tehtud internetis põhjendamatu viivituseta avalikult
kättesaadavaks. Kuigi taotlemise eesmärk ei tohi olla kuriteo (või asjakohasel juhul laiemalt,
süüteo) ennetamise või lahendamisega seonduv, tekib küsimus, kas võib esineda muid
ettenägematuid olukord, millal ei ole mõistlik taotlust koheselt avalikus dokumendiregistris
avaldada. Selguse huvides on küsimus, kas see võimalus tuleneb art 1 lg 3 alusel isiku andmete
kaitse üldmääruse art-st 23 vastavalt riigisisesele õigusele.
Art 19 lg 1 (c). Eelnõu kohaselt peab avaliku sektori asutus andmed hävitama niipea, kui need ei
ole nimetatud eesmärgil enam vajalikud. Eelnõus ei märganud sätet, mis võimaldab andmeid
säilitada kauem juhul, kui need on saanud osaks mõnest menetlusest. Ettepanek kaaluda erisuse
loomist.
Art 20 lg 2. Eelnõu võimaldab saada andmeandjal hüvitist V ptk esitatud taotluse täitmiseks (art 15
p-i b või c kohase taotluse korral). Erakorralisel juhul võib andmeid olla vaja koheselt, ent võib olla
olukordi, kus sama operatiivselt ei pruugi olla võimalik hüvitise kohene maksmine korralduslikel
või ressurssilistel põhjustel. Ettepanek kaaluda erisuse sätestamist, mille järgi tingimuste
esinemisel võiks hüvitise väljamaksmist n-ö ajatada riigisisese õiguse kohaselt (nagu on III ptk
üldnorm ja sellest tulenev võimalus muude liidu õigusaktide või liidu õigust rakendavate siseriiklike
õigusaktidega keelata hüvitis andmete kättesaadavaks tegemise eest või näha ette väiksem
hüvitis). Ebaselgeks jäi, kas mõni sellesisuline säte on eelnõus.
Art 27 lg 5. Eelnõu kohaselt teavitab andmetöötlusteenuste osutaja andmevaldajat kolmanda riigi
haldusasutuse taotlusest saada juurdepääs tema andmetele enne taotluse täitmist, välja arvatud
juhul, kui taotlus on esitatud õiguskaitse eesmärgil (ingl k „ law enforcement purposes“) ja niikaua,
kui see on vajalik õiguskaitsealase tegevuse tulemuslikkuse säilitamiseks. Selguse huvides vajab
täpsustamist, kas sättes peetakse silmas seaduse jõustamist ja viidatakse õiguste kaitsmisele
näiteks haldus- või kohtumenetluses ja tegemist pole süüteomenetlusega (näiteks
andmekaitseõiguses on mõiste „õiguskaitse eesmärk“ kasutusel tähenduses isikuandmete
töötlemine õiguskaitseasutuse poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning
karistuse täideviimisel). Küsimus on, kuidas sisustada mõistet „õiguskaitse eesmärk“.
2 (3)
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Põdra
politseileitnant
administratsioon, teabehaldusbüroo,
infoturbetalitus
talituse juht
Priit Põdra, 6123041,
[email protected]
3 (3)