dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Euroopa andmemääruse eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. märts 2022
Viit
2-7/2022/2243
Registreeritud
28. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Politsei- ja Piirivalveamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2022
Vastutaja
Anna-Liisa Pärnalaas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎1.2-427-2 25.03.2022 Väljaminev kiri.asice475 KB

Sisu (failidest)

Anna-Liisa Pärnalaas Teie 11.03.2022 nr Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie 25.03.2022 nr 1.2-4/27-2 Euroopa andmemääruse eelnõu Mitmel juhul tundub, et eesti keelne tõlge kitsendab kohaldamisala, seab kõrgema lävendi või loob ebaselgust. Selle tõttu on ettepanek üle vaadata tõlge või täpsustada arutelude käigus, millele määrus kohaldub.  Art 1 lg 4. Eelnõu kohaselt ei mõjuta määrus liidu ega liikmesriikide õigusakte, mis käsitlevad andmete jagamist, neile juurdepääsu ja nende kasutamist kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil. Võrdluseks, näiteks õiguskaitseasutuste direktiiv (isikuandmete kaitse seaduse 4. ptk Isikuandmete töötlemine õiguskaitseasutuse poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuse täideviimisel) puudutab süütegusid (ingl k criminal offences) ja karistusi, mitte kitsalt kuritegusid ja kriminaalkaristusi. Eelduslikult peetakse määruses silmas Eesti õiguse mõistes süütegusid, millega on hõlmatud nii kuriteod kui ka väärteod. Seda toetab pp 10 sõnastus („Käesolev määrus ei piira selliste liidu õigusaktide kohaldamist, millega nähakse ette andmete jagamine, neile juurdepääs ja nende kasutamine süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil /…/“) ning ka art 1 lg 3 ei viita õiguskaitseasutuste direktiivile tervikuna. Samas, art 1 lg-s 4 on sõnastus sama kitsas kui pp-s 6 („Avaliku sektori asutused /…/ peaksid oma ülesannete täitmisel kriminaal- ja haldusrikkumiste tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise, kriminaal- ja halduskaristuste täitmisele pööramise valdkonnas /…/. Käesolev määrus ei mõjuta seega nende valdkondade /…/). Küsimus on, kuidas sisustada määruse eelnõus kasutatavaid mõisteid „kuritegu“, „kriminaalrikkumine“ ja „kriminaalkaristus“.  Art 16 lg 2. Eelnõu kohaselt ei saa avaliku sektori asutused kasutada õigust saada andmeid erakorralise vajaduse tõttu kriminaalrikkumiste tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täitmisele pööramiseks, või tolli- või maksuhalduseks. Ehk, eelnõu kohaselt saab PPA seda õigust kasutada ja vastava kohustuse andmevaldajale panna väärtegude korral. Küsimus on sama, mis art 1 lg 4 puhul. Täpsustus on oluline, sest sellest sõltub V. ptk kohaldamisala.  Art 17 lg 1 (b) ja pp 58. Eelnõu kohaselt „tõendab“ avaliku sektori asutus erakorralist vajadust kasutada andmeid ning kui andmeandja hinnangul vajadus reageerida üldisele hädaolukorrale, seda ennetada või aidata sellest taastuda ei ole põhjendatud, peaks avaliku sektori asutus tõendama, et taotletud andmetele õigeaegse juurdepääsu ja nende kasutusõiguse puudumine ei lase tal tulemuslikult täita konkreetset avalikes huvides olevat ülesannet, mis on seaduses sõnaselgelt sätestatud. Ilmselgelt peab avalik sektor omama proportsionaalset vajadust ja Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / 612 3000 / [email protected] / www.politsei.ee Registrikood 70008747 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS suutma seda tõendada. Küsimus on, kas asjakohasem on taotluses põhjendada vajadust, mitte seda tõendada (ingl k samas sättes kasutusel „demonstrate“ vrd mõnel muul juhul „tõendab“ – „proves“). Üldjoontes on see väga vajalik, et oleks ühesed reeglid toote või teenusega seotud andmetele juurdepääsuks. Plaanitava määrusega oleks ka avaliku sektori asutusel õigus teatud tingimustel andmetele juurde saada (ennekõike erakorralistes oludes, eelkõ ige avalikus hädaolukorras). Plaanitava määruse art 17 kohaselt peab andmete soovimiseks avaliku sektori asutus esitama mh ka õigusliku aluse, mis annaks talle juurdepääsu soovitud andmetele – kuna Eesti siseriiklikus õiguses ei ole sätestatud täpselt, millised on õigused andmete (nii isikustatud kui ka isikustamata) saamiseks/töötlemiseks hädaolukorras, eeldab see mitme seaduse muutmist, kuna õiguslik alus peab tulema siseriiklikust õigusest.  Art 1 lg 2 (d), art 2 (10), art 15, pp 56. Eelnõu kohaselt sisustatakse erakorraline vajadus muu hulgas läbi vajaduse reageerida üldisele hädaolukorrale. Täpsustamist vajab, kas „erakorraline“ (ingl k „exeptional“) tähendab sama, mida „erandlik“ vajadus juurdepääsuks andmetele. Viimane on kasutusel näiteks pp 58 ja 59, sh pp 58 on kasutusel mõlemad sõnad. Kuna Eesti õiguses on hädaolukorra seaduses mõistena kasutusel „erakorraline seisukord“, siis on ettepanek segaduse vältimiseks kasutada määruses asjakohasel juhul sõna „erandlik“ vajadus.  Art 17 lg 2 (f). eelnõu kohaselt peab avaliku sektori asutuse andmetele juurdepääsu taotlus erakorralise vajaduse tõttu olema tehtud internetis põhjendamatu viivituseta avalikult kättesaadavaks. Kuigi taotlemise eesmärk ei tohi olla kuriteo (või asjakohasel juhul laiemalt, süüteo) ennetamise või lahendamisega seonduv, tekib küsimus, kas võib esineda muid ettenägematuid olukord, millal ei ole mõistlik taotlust koheselt avalikus dokumendiregistris avaldada. Selguse huvides on küsimus, kas see võimalus tuleneb art 1 lg 3 alusel isiku andmete kaitse üldmääruse art-st 23 vastavalt riigisisesele õigusele.  Art 19 lg 1 (c). Eelnõu kohaselt peab avaliku sektori asutus andmed hävitama niipea, kui need ei ole nimetatud eesmärgil enam vajalikud. Eelnõus ei märganud sätet, mis võimaldab andmeid säilitada kauem juhul, kui need on saanud osaks mõnest menetlusest. Ettepanek kaaluda erisuse loomist.  Art 20 lg 2. Eelnõu võimaldab saada andmeandjal hüvitist V ptk esitatud taotluse täitmiseks (art 15 p-i b või c kohase taotluse korral). Erakorralisel juhul võib andmeid olla vaja koheselt, ent võib olla olukordi, kus sama operatiivselt ei pruugi olla võimalik hüvitise kohene maksmine korralduslikel või ressurssilistel põhjustel. Ettepanek kaaluda erisuse sätestamist, mille järgi tingimuste esinemisel võiks hüvitise väljamaksmist n-ö ajatada riigisisese õiguse kohaselt (nagu on III ptk üldnorm ja sellest tulenev võimalus muude liidu õigusaktide või liidu õigust rakendavate siseriiklike õigusaktidega keelata hüvitis andmete kättesaadavaks tegemise eest või näha ette väiksem hüvitis). Ebaselgeks jäi, kas mõni sellesisuline säte on eelnõus.  Art 27 lg 5. Eelnõu kohaselt teavitab andmetöötlusteenuste osutaja andmevaldajat kolmanda riigi haldusasutuse taotlusest saada juurdepääs tema andmetele enne taotluse täitmist, välja arvatud juhul, kui taotlus on esitatud õiguskaitse eesmärgil (ingl k „ law enforcement purposes“) ja niikaua, kui see on vajalik õiguskaitsealase tegevuse tulemuslikkuse säilitamiseks. Selguse huvides vajab täpsustamist, kas sättes peetakse silmas seaduse jõustamist ja viidatakse õiguste kaitsmisele näiteks haldus- või kohtumenetluses ja tegemist pole süüteomenetlusega (näiteks andmekaitseõiguses on mõiste „õiguskaitse eesmärk“ kasutusel tähenduses isikuandmete töötlemine õiguskaitseasutuse poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuse täideviimisel). Küsimus on, kuidas sisustada mõistet „õiguskaitse eesmärk“. 2 (3) ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Põdra politseileitnant administratsioon, teabehaldusbüroo, infoturbetalitus talituse juht Priit Põdra, 6123041, [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel