dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 25. märts 2022
Viit
1.15-5/2022/1506-3
Registreeritud
25. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo LINKLaw OÜ, Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Advokaadibüroo Eversheds Sutherlands Ots
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2022
Vastutaja
Ülle Reidi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎1.15-520221506-3 25.03.2022 Väljaminev kiri.asice371 KB

Sisu (failidest)

Triin Biesinger Teie 23.02.2022 Advokaadibüroo LINKLaw OÜ [email protected] Meie 25.03.2022 nr 1.15-5/2022/1506-3 Vastus selgitustaotlusele Austatud Triin Biesinger Esitasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile selgitustaotluse seonduvalt Tartu linna ja Rae valda kavandatavate uute ohtlike jäätmete põletustehastega. Oma kliendi nimel tegi samas küsimuses pöördumise OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co. Vastuseks annan järgmise selgituse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saab täita vaid oma pädevusjärgseid ametiülesandeid. Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lõike 1 kohaselt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine, sealhulgas elamumajanduse ja ehituse valdkonnas ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Märgukirjade ja selgitustaotluste vastamisel juhindub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-st 3, mille kohaselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide (näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium konkreetsel juhul ehitusseadustiku (EhS)), nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Õigusalase selgituse andmisel selgitame õigusnormi tähendust, kuid ei lahenda õiguslikku üksikjuhtumit. Samuti ei ole õigusalane selgitus hinnangu andmine mingitele konkreetsetele asjaoludele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Õigust mõistab Eesti Vabariigis põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus. Seega selgitame Teile EhS-i konkreetse õigusnormi tähendust EhS kontekstis, kuid normi rakendamist konkreetses olukorras ministeerium ei hinda. Teie küsimus nr 1. Kas ORME rajamine on võimalik projekteerimistingimuste alusel EhS § 27 kohaselt? Vastavalt EhS § 27 lõikele 1 võib detailplaneeringu olemasolu korral pädev asutus põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi, kui: 1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta; 2) detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on oluliselt Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 muutunud planeeringuala või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia, või 3) detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist. EhS § 27 lõige 1 loob kolm erinevat alternatiivset alust, millal võiks detailplaneeringus sätestatud tingimusi täpsustada. Esimene alus on, kui detailplaneering on vananenud (vanem kui 5 aastat). Järgmine alternatiivne alus detailplaneeringu täpsustamiseks projekteerimistingimustega on planeeringuala muudatused või seda mõjutava ala muudatused või detailplaneeringu kehtestamise järgselt ilmnenud olulised uued asjaolud, mille tõttu ei ole detailplaneering enam täielikult elluviidav. Oluliste uute asjaoludena võib käsitleda näiteks suuri muudatusi tehnoloogilistes lahendustes või energiatõhususe nõuete muutumist, millest tulenevalt on mõistlik detailplaneeringu lahendust täiendada, kuid mis ei nõua otseselt detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist. Planeeringuala oluline muudatus võib seisneda looduslike tingimuste muutumises või hilisemate uuringute käigus välja selgitatud täiendavate tingimuste arvestamise vajaduses. Kolmas võimalus detailplaneeringu täpsustamiseks projekteerimistingimustega on õigusaktide või hilisemate planeeringute kehtestamine, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu lahenduse elluviimist. Näiteks võivad õigusaktidest tuleneda tingimused ohutuskujade suuruse, looduskaitsetingimuste jms kohta. Õigusaktide muutmise või täiendava kehtestamise näitena võib tuua kaitse- või hoiuala eeskirja kehtestamise või ala laiendamise. Kuna tegu võib olla rangete looduskaitsenõuete kehtestamisega, ei pruugi kehtiva detailplaneeringu alusel ehitusloa andmine vastavale territooriumile olla võimalik. Kui rangete piirangutega vööndisse satub kogu planeeringuala, siis ei olegi detailplaneeringut võimalik ellu viia ja see tuleb PlanSist lähtuvalt tunnistada kehtetuks. Kui aga planeeringuala on osaliselt mõjutatud ning detailplaneeringu elluviimine on teatud tingimustel võimalik, siis võib kaaluda projekteerimistingimuste andmist. Oluline on märkida, et kõnealuses paragrahvis sätestatud projekteerimistingimustega saab täpsustada juba varem samas detailplaneeringus käsitletud küsimusi. Säte ei anna alust lisada uusi tingimusi või tekitada olukorda, kus detailplaneeringu menetluses kokku lepitud lahendus muutub olemuslikult. Näiteks ei tohi lisada uusi hooneid või olulise avaliku huviga rajatisi. Seega on oluline tähele panna, et projekteerimistingimustele käesolevas sättes on antud ühene tähendus – need täiendavad olemasolevat detailplaneeringut. Projekteerimistingimusi ei tohi anda detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks. Detailplaneeringu olemuslik muutmine tähendab, et sekkutakse varasemalt kokku lepitud lahendusse ning varasema lahenduse põhimõtteline elluviimine ei ole enam võimalik. See tähendab, et projekteerimistingimusi ei tohi anda olukorras, kus tegelikkuses tuleks koostada uus detailplaneering. Detailplaneeringut koostatakse eelkõige ehitusõiguse andmiseks. Seega seisneb detailplaneeringu olemus ehitusõiguses. Kui muuta ehitusõigust ja sellega seonduvaid tingimusi, siis tuleb seda pidada detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks. EhS § 27 lõikes 4 on nimetatud, milliseid detailplaneeringu tingimusi ja millises mahus on lubatud muuta. Juhul, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus, antakse projekteerimistingimused EhS § 26 alusel. Teie küsimus nr 2. Kas Epleri poolt Tartusse Ravila tn 77 kinnistule kavandatava uue põletustehase rajamine on võimalik EhS § 27 kohaselt projekteerimistingimuste alusel, pelgalt olemasolevatele planeeringutele tuginedes (st eriplaneeringu menetlust ja/või uut detailplaneeringu menetlust läbi viimata)? Nagu eelmises punktis on kirjeldatud, antakse EhS § 27 kohased projekteerimistingimused olemasoleva detailplaneeringu täpsustamiseks. Seda, kas projekteerimistingimusi on vajalik anda ja projekteerimistingimuste andmisel andmise põhjenduste ja kaalutluste osas saab anda selgitusi Tartu Linnavalitsus. 2 (4) Teie küsimus nr 3. Olemasolevasse angaari põletusseadme paigaldamine, mille tulemusena muutub täielikult varasema hoone kasutusotstarve ning uueks funktsiooniks saab ohtlike jäätmete põletamine (st ORME funktsiooniga ehitis) – millega on tegemist EhS § 4 tähenduses? Kas tegemist on ümberehitamisega? Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus: 1) muudetakse hoone piirdekonstruktsioone; 2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone; 3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet; 4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat; 5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega; 6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis. Seega on EhS-is toodud tegevused, mis eelduslikult muudavad ehitise omadusi. Siiski nähtub seaduse tekstist, et tegemist ei ole lõpliku loeteluga („ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine“), ehk siis selliseid tegevusi võib olla veel, mille käigus muutuvad oluliselt ehitise kvalitatiivsed omadused. Siiski juhin tähelepanu, et kõik need tegevused peavad olema seotud ehitise endaga, mitte sellega, mida konkreetsel juhul ehitisse paigaldatakse. Ümberehitamise piiritlemisel näiteks seadme paigaldamisest tuleks hinnata, kas konkreetse tegevuse tulemusena tehakse mingit EhS § 4 lõike 3 p 1-5 nimetatud tegevust. Kui nimetatud tegevusi ei tehta, siis tuleks järgmisena hinnata ka seda, kas seadme paigaldamine muudab ehitise omadusi oluliselt. Juhul, kui seadme paigaldamisel ei tehta EhS § 4 lõike 3 p 1-5 nimetatud tegevusi ning seadme paigaldamisel ehitise omadused ei muutu oluliselt, siis ei kvalifitseeru seadme paigaldamine ümberehituseks. Samuti tuleks meie arvates hinnata, kas seadme puhul üldse võib olla tegemist ehitise osaga või mitte. Taolisel hindamisel saaks lähtuda näiteks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 55 sätestatust, mille kohaselt ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa. Seega juhul, kui seade ei ole ehitise osa ja seda saab eraldada ehitist või seadet oluliselt kahjustamata, ei saa ka seadme paigaldamist lugeda ehitustegevuseks. EhS § 50 lõike 4 kohaselt kui ehitise kasutamise otstarbe muutmisega ei kaasne EhS lisas 1 loetletud teavitamis- või loakohustuslikke tegevusi, siis lähtutakse kasutusotstarbe muutmisel EhS lisas 2 kasutusotstarbe muutmise kohta kehtestatud veerust (st hoonete puhul tuleb valdavalt esitada kasutusteatis). Sätte eesmärk on reguleerida olukord, kus soovitakse muuta ehitise kasutamise otstarvet, kuid sellega ei kaasne ehitamise teatise või ehitusloakohustuslikke tegevusi. Juhul, kui kasutamise otstarbe muutmisel tehti ehitusloa või ehitusteatise kohustuslikke tegevusi, siis ainuüksi kasutusteatisega kasutamise otstarvet muuta ei saa. Teie küsimus nr 4. Kas Epleri poolt Rae valda Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistutele kavandatav uue põletustehase rajamine on võimalik ilma ehitus- ja kasutusloa menetlust läbi viimata? Seda, kas mingist ehitise püstitamiseks on vajalik ehitusteatise esitamine või ehitusluba, nähtub ehitusseadustiku lisadest. EhS § 35 lõike 3 ja § 38 lõike 3 kohaselt on ehitusteatise esitamine või ehitusluba nõutav EhS lisas 1 nimetatud ehitiste puhul. EhS § 47 lõike 4 ja § 50 lõike 1 kohaselt on kasutusteatise esitamine või kasutusluba nõutav EhS lisas 2 kirjeldatud ehitiste puhul. Lisaks sellele on kasutusluba nõutav EhS lisas 2 kirjeldatud ehitiste kasutamise otstarbe muutmise korral. Juhul, kui ehitusseadustiku lisades ei ole mingi ehitise kohta loa või teavitusnõuet kehtestatud, siis on pädeval asutusel põhjendatud juhul õigus anda ehitusluba või nõuda selle andmist ehitise kohta, mis ei sisaldu EhS lisas 1. Ehitusloa võib anda, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda lisas 1 sisalduvate sarnaste näitajatega. Tulenevalt küsimuse olemusest selgitame veelkord, et konkreetse asjaoludele ministeerium selgitusi ei anna. 3 (4) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Rass asekantsler Lisaadressaadid: Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots Co Ülle Reidi 625 6457 [email protected] 4 (4)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →