Triin Biesinger Teie 23.02.2022
Advokaadibüroo LINKLaw OÜ
[email protected] Meie 25.03.2022 nr 1.15-5/2022/1506-3
Vastus selgitustaotlusele
Austatud Triin Biesinger
Esitasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja
Keskkonnaministeeriumile selgitustaotluse seonduvalt Tartu linna ja Rae valda kavandatavate uute
ohtlike jäätmete põletustehastega. Oma kliendi nimel tegi samas küsimuses pöördumise OÜ
Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co.
Vastuseks annan järgmise selgituse.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saab täita vaid oma pädevusjärgseid
ametiülesandeid. Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lõike 1 kohaselt on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas riigi majanduspoliitika ja majanduse
arengukavade väljatöötamine, sealhulgas elamumajanduse ja ehituse valdkonnas ning vastavate
õigusaktide eelnõude koostamine.
Märgukirjade ja selgitustaotluste vastamisel juhindub Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse
pöördumise esitamise seaduse §-st 3, mille kohaselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus
annab tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide (näiteks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium konkreetsel juhul ehitusseadustiku (EhS)), nende eelnõude ja
asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta.
Õigusalase selgituse andmisel selgitame õigusnormi tähendust, kuid ei lahenda õiguslikku
üksikjuhtumit. Samuti ei ole õigusalane selgitus hinnangu andmine mingitele konkreetsetele
asjaoludele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusalane selgitus ei tähenda seaduse
ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Õigust mõistab Eesti Vabariigis põhiseaduse § 146 esimese
lause kohaselt ainult kohus.
Seega selgitame Teile EhS-i konkreetse õigusnormi tähendust EhS kontekstis, kuid normi
rakendamist konkreetses olukorras ministeerium ei hinda.
Teie küsimus nr 1. Kas ORME rajamine on võimalik projekteerimistingimuste alusel EhS § 27
kohaselt?
Vastavalt EhS § 27 lõikele 1 võib detailplaneeringu olemasolu korral pädev asutus põhjendatud
juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks
projekteerimistingimusi, kui:
1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta;
2) detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on oluliselt
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
muutunud planeeringuala või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut
täielikult ellu viia, või
3) detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis
mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist.
EhS § 27 lõige 1 loob kolm erinevat alternatiivset alust, millal võiks detailplaneeringus sätestatud
tingimusi täpsustada.
Esimene alus on, kui detailplaneering on vananenud (vanem kui 5 aastat).
Järgmine alternatiivne alus detailplaneeringu täpsustamiseks projekteerimistingimustega on
planeeringuala muudatused või seda mõjutava ala muudatused või detailplaneeringu kehtestamise
järgselt ilmnenud olulised uued asjaolud, mille tõttu ei ole detailplaneering enam täielikult
elluviidav. Oluliste uute asjaoludena võib käsitleda näiteks suuri muudatusi tehnoloogilistes
lahendustes või energiatõhususe nõuete muutumist, millest tulenevalt on mõistlik
detailplaneeringu lahendust täiendada, kuid mis ei nõua otseselt detailplaneeringu kehtetuks
tunnistamist. Planeeringuala oluline muudatus võib seisneda looduslike tingimuste muutumises
või hilisemate uuringute käigus välja selgitatud täiendavate tingimuste arvestamise vajaduses.
Kolmas võimalus detailplaneeringu täpsustamiseks projekteerimistingimustega on õigusaktide või
hilisemate planeeringute kehtestamine, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu lahenduse
elluviimist. Näiteks võivad õigusaktidest tuleneda tingimused ohutuskujade suuruse,
looduskaitsetingimuste jms kohta. Õigusaktide muutmise või täiendava kehtestamise näitena võib
tuua kaitse- või hoiuala eeskirja kehtestamise või ala laiendamise. Kuna tegu võib olla rangete
looduskaitsenõuete kehtestamisega, ei pruugi kehtiva detailplaneeringu alusel ehitusloa andmine
vastavale territooriumile olla võimalik. Kui rangete piirangutega vööndisse satub kogu
planeeringuala, siis ei olegi detailplaneeringut võimalik ellu viia ja see tuleb PlanSist lähtuvalt
tunnistada kehtetuks. Kui aga planeeringuala on osaliselt mõjutatud ning detailplaneeringu
elluviimine on teatud tingimustel võimalik, siis võib kaaluda projekteerimistingimuste andmist.
Oluline on märkida, et kõnealuses paragrahvis sätestatud projekteerimistingimustega saab
täpsustada juba varem samas detailplaneeringus käsitletud küsimusi. Säte ei anna alust lisada uusi
tingimusi või tekitada olukorda, kus detailplaneeringu menetluses kokku lepitud lahendus muutub
olemuslikult. Näiteks ei tohi lisada uusi hooneid või olulise avaliku huviga rajatisi. Seega on
oluline tähele panna, et projekteerimistingimustele käesolevas sättes on antud ühene tähendus –
need täiendavad olemasolevat detailplaneeringut.
Projekteerimistingimusi ei tohi anda detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks.
Detailplaneeringu olemuslik muutmine tähendab, et sekkutakse varasemalt kokku lepitud
lahendusse ning varasema lahenduse põhimõtteline elluviimine ei ole enam võimalik. See
tähendab, et projekteerimistingimusi ei tohi anda olukorras, kus tegelikkuses tuleks koostada uus
detailplaneering. Detailplaneeringut koostatakse eelkõige ehitusõiguse andmiseks. Seega seisneb
detailplaneeringu olemus ehitusõiguses. Kui muuta ehitusõigust ja sellega seonduvaid tingimusi,
siis tuleb seda pidada detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks.
EhS § 27 lõikes 4 on nimetatud, milliseid detailplaneeringu tingimusi ja millises mahus on lubatud
muuta.
Juhul, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus, antakse projekteerimistingimused EhS
§ 26 alusel.
Teie küsimus nr 2. Kas Epleri poolt Tartusse Ravila tn 77 kinnistule kavandatava uue põletustehase
rajamine on võimalik EhS § 27 kohaselt projekteerimistingimuste alusel, pelgalt olemasolevatele
planeeringutele tuginedes (st eriplaneeringu menetlust ja/või uut detailplaneeringu menetlust läbi
viimata)?
Nagu eelmises punktis on kirjeldatud, antakse EhS § 27 kohased projekteerimistingimused
olemasoleva detailplaneeringu täpsustamiseks. Seda, kas projekteerimistingimusi on vajalik anda
ja projekteerimistingimuste andmisel andmise põhjenduste ja kaalutluste osas saab anda selgitusi
Tartu Linnavalitsus.
2 (4)
Teie küsimus nr 3. Olemasolevasse angaari põletusseadme paigaldamine, mille tulemusena
muutub täielikult varasema hoone kasutusotstarve ning uueks funktsiooniks saab ohtlike jäätmete
põletamine (st ORME funktsiooniga ehitis) – millega on tegemist EhS § 4 tähenduses? Kas
tegemist on ümberehitamisega?
Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise
omadused muutuvad oluliselt. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus:
1) muudetakse hoone piirdekonstruktsioone;
2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;
3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi,
sealhulgas välisilmet;
4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat;
5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega;
6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.
Seega on EhS-is toodud tegevused, mis eelduslikult muudavad ehitise omadusi. Siiski nähtub
seaduse tekstist, et tegemist ei ole lõpliku loeteluga („ehitise ümberehitamine on eelkõige
ehitamine“), ehk siis selliseid tegevusi võib olla veel, mille käigus muutuvad oluliselt ehitise
kvalitatiivsed omadused. Siiski juhin tähelepanu, et kõik need tegevused peavad olema seotud
ehitise endaga, mitte sellega, mida konkreetsel juhul ehitisse paigaldatakse.
Ümberehitamise piiritlemisel näiteks seadme paigaldamisest tuleks hinnata, kas konkreetse
tegevuse tulemusena tehakse mingit EhS § 4 lõike 3 p 1-5 nimetatud tegevust. Kui nimetatud
tegevusi ei tehta, siis tuleks järgmisena hinnata ka seda, kas seadme paigaldamine muudab ehitise
omadusi oluliselt. Juhul, kui seadme paigaldamisel ei tehta EhS § 4 lõike 3 p 1-5 nimetatud
tegevusi ning seadme paigaldamisel ehitise omadused ei muutu oluliselt, siis ei kvalifitseeru
seadme paigaldamine ümberehituseks. Samuti tuleks meie arvates hinnata, kas seadme puhul üldse
võib olla tegemist ehitise osaga või mitte. Taolisel hindamisel saaks lähtuda näiteks
tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 55 sätestatust, mille kohaselt ehitise olulised osad on asjad,
millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või
eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise
osa. Seega juhul, kui seade ei ole ehitise osa ja seda saab eraldada ehitist või seadet oluliselt
kahjustamata, ei saa ka seadme paigaldamist lugeda ehitustegevuseks.
EhS § 50 lõike 4 kohaselt kui ehitise kasutamise otstarbe muutmisega ei kaasne EhS lisas 1
loetletud teavitamis- või loakohustuslikke tegevusi, siis lähtutakse kasutusotstarbe muutmisel EhS
lisas 2 kasutusotstarbe muutmise kohta kehtestatud veerust (st hoonete puhul tuleb valdavalt
esitada kasutusteatis). Sätte eesmärk on reguleerida olukord, kus soovitakse muuta ehitise
kasutamise otstarvet, kuid sellega ei kaasne ehitamise teatise või ehitusloakohustuslikke tegevusi.
Juhul, kui kasutamise otstarbe muutmisel tehti ehitusloa või ehitusteatise kohustuslikke tegevusi,
siis ainuüksi kasutusteatisega kasutamise otstarvet muuta ei saa.
Teie küsimus nr 4. Kas Epleri poolt Rae valda Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistutele kavandatav uue
põletustehase rajamine on võimalik ilma ehitus- ja kasutusloa menetlust läbi viimata?
Seda, kas mingist ehitise püstitamiseks on vajalik ehitusteatise esitamine või ehitusluba, nähtub
ehitusseadustiku lisadest. EhS § 35 lõike 3 ja § 38 lõike 3 kohaselt on ehitusteatise esitamine või
ehitusluba nõutav EhS lisas 1 nimetatud ehitiste puhul. EhS § 47 lõike 4 ja § 50 lõike 1 kohaselt
on kasutusteatise esitamine või kasutusluba nõutav EhS lisas 2 kirjeldatud ehitiste puhul. Lisaks
sellele on kasutusluba nõutav EhS lisas 2 kirjeldatud ehitiste kasutamise otstarbe muutmise korral.
Juhul, kui ehitusseadustiku lisades ei ole mingi ehitise kohta loa või teavitusnõuet kehtestatud, siis
on pädeval asutusel põhjendatud juhul õigus anda ehitusluba või nõuda selle andmist ehitise kohta,
mis ei sisaldu EhS lisas 1. Ehitusloa võib anda, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile
ja isikute õigustele ning võrreldes seda lisas 1 sisalduvate sarnaste näitajatega.
Tulenevalt küsimuse olemusest selgitame veelkord, et konkreetse asjaoludele ministeerium
selgitusi ei anna.
3 (4)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Rass
asekantsler
Lisaadressaadid: Rahandusministeerium
Keskkonnaministeerium
OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots Co
Ülle Reidi
625 6457
[email protected]
4 (4)