Kilvar Kessler
Finantsinspektsioon Meie 25.03.2022 nr 1.1-10.1/2825-1
[email protected]
Finantskriisi ennetamise ja
lahendamise seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu
Austatud härra Kessler
Käesolevaga esitame Teile kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks finantskriisi
ennetamise ja lahendamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu. Eelnõu puudutab eelkõige kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavaid
kriisiennetamise ja -lahendamise nõudeid.
Eelnõu on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise
kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume eelnõu osas
arvamust võimaluse korral 10 tööpäeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad: 1. eelnõu
2. seletuskiri
Lisaadressaadid:
Eesti Pank
Eesti Pangaliit MTÜ
FinanceEstonia MTÜ
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Nasdaq Tallinn AS
Helen Korju-Kuul 6113681
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
MÄRTS 2022
Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine
Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesolev seadus reguleerib keskse vastaspoole suhtes kriisiennetusmeetmete ning
kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamist, kui on oht, et tal võib tekkida finantsraskusi,
või on tõenäoline, et ta võib muutuda tulevikus maksejõuetuks, selleks et tagada kriitiliste
funktsioonide täitmise järjepidevus, hoides ära negatiivse mõju finantsturgude toimimisele ja
majandusele tervikuna.“;
2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) Eestis asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 börsiväliste
tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201,
27.7.2012, lk 1–59) kohaselt tegevusloa saanud kesksele vastaspoolele käesolevas seaduses
sätestatud ulatuses.“;
3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Keskse vastaspoole kriisiennetus- ning kriisilahendusmeetmete suhtes kohaldatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi
taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr
1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning
direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22,
22.1.2021, lk 1–102) kooskõlas käesoleva seaduse 91. peatükis sätestatud erisustega.“;
4) seadust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:
„§ 91. Keskse vastaspoole kriisilahendusega seotud mõisted
Käesoleva seaduse 91. peatükis kasutatakse määratlemata termineid Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2021/23 tähenduses.“;
5) seadust täiendatakse 91. peatükiga järgmises sõnastuses:
„91. peatükk
Keskse vastaspoole kriisiennetus ja -lahendus
§ 901. Finantsinspektsiooni õigused ja ülesanded järelevalve teostamisel
Finantsinspektsioonil on kesksele vastaspoolele käesolevas seaduses ja Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruses (EL) 2021/23 ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete
täitmise üle järelevalve teostamisel õigus teha ettekirjutusi ja otsuseid.
§ 902. Varajase sekkumise meetmed keskse vastaspoole suhtes
(1) Keskse vastaspoole kriisiennetusena on Finantsinspektsioonil õigus kohaldada Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artiklites 18 ja 19 nimetatud varajase sekkumise
meetmeid.
(2) Kui Finantsinspektsioon määrab kesksele vastaspoolele ühe või mitu ajutist erihaldurit
kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 1, kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 37
lõikeid 1–7 ja 11–14.
1
§ 903. Finantsinspektsiooni õigused keskse vastaspoole kriisilahenduses
(1) Finantsinspektsioonil on keskse vastaspoole kriisilahenduse tulemuslikuks rakendamiseks
kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 48 lõikes 1 ja artiklis 49
nimetatud õigused ja õigus teha asjakohaseid ettekirjutusi ja otsuseid.
(2) Finantsinspektsioon teavitab viivitamata äriregistrit ja muid vastavaid registreid keskse
vastaspoole suhtes kriisilahendusmenetluse algatamise otsusest ja juhatuse või nõukogu
tagasikutsumisest ning esitab kriisilahendusmeetme rakendamise otsuse või muu otsuse alusel
asjakohasel juhul kandeavaldusi, sealhulgas erihalduri määramise kohta, kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikliga 50.
§ 904. Erisused kriisilahenduses
Keskse vastaspoole kriisilahendusmeetmete või -õiguste suhtes kohaldatakse käesoleva
seaduse § 55 lõigetes 10 ja 11 toodud erisusi.
§ 905. Kriisilahendusmenetlusega seotud piirangud
Kriisilahendusmenetluses kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud piiranguid.
§ 906. Sildasutus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artiklites 42 ja 43 määratletud
sildasutusena toimiva keskse vastaspoole suhtes kohaldatakse ühtlasi käesoleva seaduse §-des
62–64, § 65 lõigetes 1–3, § 66 lõigetes 1, 2 ja 4 ning §-des 67 ja 68 sätestatut.
§ 907. Alternatiivsed kriisilahenduse rahastamise allikad
Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artiklist 44 võib
Finantsinspektsioon teha Rahandusministeeriumile või Eesti Pangale ettepaneku sõlmida
leping laenu või finantstoetuse saamiseks, et tagada keskse vastaspoole kriisilahenduse
vahendite tõhus rakendamine.
§ 908. Riigipoolsed meetmed
Erakorralist avalikku toetust võib finantsstabiilsuse säilitamise eesmärgil anda
kriisilahendusmenetluses olevale kesksele vastaspoolele ja rakendada muid riigipoolseid
meetmeid (edaspidi riigipoolsed meetmed) üksnes juhul, kui:
1) on konsulteeritud Eesti Panga ja Finantsinspektsiooniga;
2) lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 45 lõigetes 1 ja 3
sätestatud põhimõtetest.
§ 909. Kahju hüvitamise alused
(1) Finantsinspektsioonil ja Rahandusministeeriumil on õigus sisse nõuda kõik nende poolt
kriisilahenduse meetmete või kriisilahendusõiguste rakendamisega seoses kantud mõistlikud
kulud. Sellised vahendid ja kulud nõutakse sisse esimese järgu nõude võlausaldajana muu
hulgas:
1) kriisilahendusmenetluses olevalt keskselt vastaspoolelt, sealhulgas tema mis tahes nõuetelt
kohustusi mittetäitvate kliirivate liikmete vastu;
2) keskse vastaspoole varade, õiguste ja kohustuste üleandmise või võõrandamise korral
kesksele vastaspoolele omandajalt saadud tulust enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2021/23 artikli 40 lõike 4 kohaldamist;
3) sildasutusena toimiva keskse vastaspoole tegevuse lõpetamise tulemusena saadud tulust enne
artikli 42 lõike 5 kohaldamist.
(2) Täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule võib Rahandusministeerium sisse
nõuda mõistlikud kulud tuludest, mis on saadud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/23 artiklis 46 nimetatud riigipoolsete meetmete rakendamisel ning sama määruse artiklis
2
47 nimetatud ajutiselt riigi omandisse võtmise korral, sealhulgas omakapitaliosaluse või
sildasutuse müügist saadud tulust.
(3) Kahjude hüvitamisega seonduvalt kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 80 lõikeid 4
ja 5.“;
6) paragrahvi 91 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „5 000 000 eurot“ tekstiosaga
„või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav
summa“;
7) paragrahvi 91 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „tuludest“ tekstiosaga „või kuni
kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa“;
8) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis
2 nimetatud asjakohaseks käibeks eelmise majandusaasta käive põhiemaettevõtja
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi.“;
9) paragrahvi 92 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „32 000 eurot“ tekstiosaga „400 000 eurot“;
10) paragrahv 93 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 94 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „32 000 eurot“ tekstiosaga „400 000 eurot“;
12) seadust täiendatakse §-dega 941–943 järgmises sõnastuses:
„§ 941. Finantsseisundi taastamise kava nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 9 kohase finantsseisundi
taastamise kava koostamata, haldamata ja ajakohastamata või Finantsinspektsioonile esitamata
jätmise, mitteõigeaegse esitamise või vale, ebapiisava või eksitava teabe esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“;
§ 942. Kriisilahenduskava koostamise nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 13 nõuete rikkumise,
sealhulgas kriisilahenduskavade koostamiseks vajaliku teabe Finantsinspektsioonile esitamata
jätmise või mitteõigeaegse esitamise või vale, ebapiisava või eksitava teabe esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 943. Maksejõuetusest või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämisest teavitamise rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 70 lõikes 1 sätestatud
Finantsinspektsioonile keskse vastaspoole maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks
jäämisest teavitamise kohustuse täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“.
§ 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
3
„(2) Finantskriisi lahendamise eesmärk on vältida krediidiasutuste, investeerimisühingute ja
kesksete vastaspoolte maksejõuetusest tulenevaid negatiivseid mõjusid finantsstabiilsusele,
kaitsta avaliku sektori vahendeid ning hoiustajate, investorite ja muude klientide vahendeid
ning tagada krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kesksete vastaspoolte kriitiliste
funktsioonide katkematu toimimine.“;
2) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Inspektsioonis moodustatud finantskriisi lahendamise üksuse ülesandeks on
kriisilahenduse ettevalmistamine ja kavandamine ning kriisilahendusmeetmete ja -õiguste
rakendamine vastavalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses, krediidiasutuste
seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte
finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse
määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL)
2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL)
2017/1132 (ELT L 22, 22.1.2021, lk 1–102) sätestatule järgmiste isikute suhtes:
1) krediidiasutused;
2) investeerimisühingud;
3) krediidiasutuste või investeerimisühingutega ühte konsolideerimisgruppi kuuluvad isikud;
4) kesksed vastaspooled.“;
3) paragrahvi 6 lõiget 12 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/23 tulenevaid ülesandeid.“;
4) paragrahvi 53 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) need sise-eeskirja osad, millega tagatakse huvide konflikti ärahoidmine, erinevate
funktsioonide täitmise sõltumatus, ametisaladuse hoidmise ja eri funktsionaalsete valdkondade
vahelise teabevahetuse reeglite täitmine.“.
§ 3. Riigieelarve seaduse muutmine
Riigieelarve seaduse § 45 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) krediidiasutustele, kindlustusandjatele või finantseerimisasutustele või keskse
vastaspoolega (edaspidi finantsasutused) likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või
makse- ja arveldussüsteemides või väärtpaberite arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada
võiva finantskriisi lahendamine või ennetamine;“.
§ 4. Äriseadustiku muutmine
Äriseadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2901 lõige 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata börsiaktsiaseltsi üldkoosoleku suhtes, kui
sellisele aktsiaseltsile rakendatakse kriisilahendusmeetmeid või -õigusi finantskriisi ennetamise
ja lahendamise seaduse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 kesksete
vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega
muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr
806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ,
2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.1.2021, lk 1–102) alusel.”;
2) paragrahvi 294 lõiked 61 ja 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(61) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut ei kohaldata, kui aktsiaseltsile rakendatakse
kriisilahendusmeetmeid või -õigusi finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse või
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 alusel.
4
(62) Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-de 36 ja 37 või Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 18 rakendamisel võib üldkoosoleku kutse edastada
käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust lühema etteteatamisega, kui sellega on nõus
aktsionärid, kes esindavad vähemalt 2/3 aktsiakapitalist kapitali suurendamise otsuse
tegemiseks, tingimusel, et kõnealune koosolek ei toimu kümne kalendripäeva jooksul pärast
kutse edastamist. Nimetatud otsuse saab teha kui varajase sekkumise tingimused on täidetud ja
soovitakse ära hoida finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-s 39 või Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artiklis 22 nimetatud kriisilahendusmenetluse
algatamise tingimuste tekkimine.“.
§ 5. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 12. augustil.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, […]
Algatab Vabariigi Valitsus […]
(allkirjastatud digitaalselt)
5
MÄRTS 2022
Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) nähakse ette kriisiennetamise- ja lahendamise nõuded kesksele
vastaspoolele. Lihtsustatult on keskne vastaspool see, kelle vahendusel viiakse läbi (suuremahulisi)
väärtpaberitehinguid, eelkõige tuletistehinguid.
Eelnõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi
taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr
1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive
2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.1.2021, lk 1–
102)1 (edaspidi CCP-de määrus).
CCP-de määruse eesmärk on reguleerida eelkõige olukordi, kus keskne vastaspool on sattunud või
võib sattuda makseraskustusse (st muutuda maksejõuetuks). Laiem eesmärk on ära hoida tema
raskuste ülekandumist finantssüsteemile ehk reguleerida, kuidas sellised kriisiolukorrad kõige
efektiivsemalt lahendada tagades võimalikult minimaalne kulu maksumaksjate jaoks (ehk nn
kriisiennetuse ja -lahendamise regulatsioon). Eestis täna ühtegi keskset vastaspoolt asutatud ei ole,
kuid meie pangad ja teised finantsturuosalised on teiste liikmesriikide kesksete vastaspoolte liikmed
ning kliendid.
CCP-de määrus on otsekohalduv ja jõustub 2022. aasta 12. augustil. Siiski on liikmesriigil vaja selle
sujuvamaks rakendamiseks ette näha teatud õigusnormid.
Eelnõuga tehakse eelkõige järgmised muudatused:
määratakse keskse vastaspoole kriisilahendusega tegelevaks asutuseks Finantsinspektsioon;
sätestatakse eelnõuga vajalikud õigused ja kohustused keskse vastaspoole kriisiennetuse ja -
lahenduse läbi viimiseks;
nähakse ette vajadusel riigipoolse sekkumise meetmed (sarnaselt pankade
kriisilahendusmenetlustele antakse Rahandusministeeriumile keskse vastaspoole kriisilahenduses
roll nt sildasutuse loomisel ning avaliku finantstoetuse korral);
samuti reguleeritakse keskse vastaspoole suhtes vastavate nõuete rikkumise korral rakendatavad
haldusmeetmed ja väärteokoosseisud.
1.1. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna
nõunikud Helen Korju-Kuul (611 3681,
[email protected]) ja Kadri Siibak
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/?uri=CELEX%3A32021R0023
1
(
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Rahandusministeeriumi personali- ja
õigusosakond nõunik Marge Kaskpeit (611 3611,
[email protected]). Eelnõu keelelise kontrolli
tegi sama osakonna keeltoimetaja Sirje Lilover (6113638,
[email protected]).
1.2. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõus esitatud muudatustel puudub otsene
seos Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, sest eelnõu aluseks on Euroopa Liidu (edaspidi EL)
õigusaktis (määruses) sätestatud nõuded. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE)
§ 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb EL õiguse
rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva EL õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud
HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest, seetõttu ei ole antud eelnõu osas tehtud
väljatöötamiskavatsust.
Eelnõuga muudetakse järgmiseid seaduseid:
finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus, RT I, 02.06.2021, 28 (edaspidi FELS);
finantsinspektsiooni seadus, RT I, 07.12.2021, 8 (edaspidi FIS);
riigieelarve seadus, RT I, 07.12.2021, 5 (edaspidi RES);
väärtpaberituru seadus, RT I, 07.12.2021, 17 (edaspidi VpTS).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, sest muudetakse EV
Põhiseaduse § 104 punktis 11 nimetatud riigieelarve seadust.
2. Seaduse eesmärk
2.1. Üldine taust
Kesksed vastaspooled finantsturu infrastruktuuri osana (finantsturutaristu) on üleilmsete
finantsturgude määrava tähtsusega osa ja on vähemalt oma päritoluriigis süsteemselt olulised.
Kesksete vastaspoolte olulisus nii EL-s kui ka väljaspool seda kasvab tulevikus kindlasti seoses G20
raames ettenähtud kohustusega kliirida börsiväliselt kaubeldavad standardsed tuletisinstrumendid
kesksete vastaspoolte kaudu. Nimetatud kohustus on EL-i õigusesse üle võetud määrusega
börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (EL)
nr 648/2012 (edaspidi EMIR määrus).2
Keskne vastaspool tegutseb sisuliselt turuosaliste jaoks (suuremahuliste) väärtpaberitehingute puhul
vahendajana. Ehk ta täidab iga väärtpaberi müüja jaoks ostja ja iga väärtpaberi ostja jaoks müüja rolli,
ning neil on keskne roll finantstehingute töötlemises ja nende tehingutega kaasnevate eri
riskipositsioonide juhtimises. Keskne vastaspool koondab vastaspoolte väärtpaberitehingute ja
positsioonide haldamise, täidab väärtpaberitehingutest tulenevaid kohustusi ning nõuab oma
kliirivatelt liikmetelt vastavaid tagatisi. Kliiriv liige on üldjuhul pank või muu finantsasutus, kes
vastutab väärtpaberitehingust tulenevate finantskohustuste täitmise eest. Enamasti teenindabki
keskne vastaspool oma kliirivaid liikmeid (kelleks on reeglina pangad), kellel on kesksete
vastaspooltega otsene lepinguline suhe, ja kliirivate liikmete kliente (nt pensionifonde). Lihtsustatult
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete
vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, p. 1–59)
2
on keskse vastaspoole tegevus ja seotus teiste turuosalisega kirjeldatud järgmisel Deutsche Börse
gruppi kuuluva keskse vastaspoole Clearstream näitel.
Joonis nr. 1 Keskse vastaspoole toimimine Clearstream näitel
Kuna keskne vastaspool haldab ja koondab kliirivate liikmete ja nende klientide nimel
märkimisväärset osa finantssüsteemi finantsriskist, on keskse vastaspoole piisav reguleerimine ja
efektiivne järelevalve globaalses mastaabis väga tähtis. Seetõttu on juba aastast 2012. a. nende suhtes
kehtestatud vastav regulatsioon (eespool nimetatud EMIR määrus).
EMIR määruse kohaselt peab EL-s asutatud keskne vastaspool saama tegevusloa ja järgima vastavaid
usaldatavus-, organisatsioonilisi ja äritegevuse reegleid. Kui EL-s tervikuna on 2021. aasta 18.
novembri seisuga kokku 14 keskset vastaspoolt3, siis Eestis ei ole hetkel ühtegi keskset vastaspoolt
tegevusluba saanud. Teadaolevalt kasutavad Eesti turuosalised suuresti Rootsis paikneva keskse
vastaspoole (Nasdaq OMX) teenuseid.
Keskse vastaspoole raskused võivad aga väga kiiresti mõjutada tema kliirivate liikmete ning viimaste
kaudu ka muude klientide majanduslikku jätkusuutlikkust ning negatiivselt mõjutada
finantsstabiilsust. Kehtiv EMIR määrus aga keskse vastaspoole suhtes kriisilahendusmenetlust ei
reguleeri. Äriühingute jaoks ettenähtud nn tavaline maksejõuetusmenetluse regulatsioon ei pruugi
tagada piisavalt kiiret sekkumist või kriitiliste funktsioonide jätkumise adekvaatset prioriseerimist
finantsstabiilsuse säilitamise nimel. Selliste tavalise maksejõuetusmenetluse negatiivsete tagajärgede
vältimiseks otsustati luua kesksete vastaspoolte jaoks eraldi kriisilahendusraamistik ehk käesolev
CCP määrus.4
Vastav kriisilahendamise kord kehtib EL-s pankadele juba alates 2015. aasta 1. jaanuarist
(kriisilahendusdirektiiv 2014/59/EL). CCP määrus on kriisiennetuse ja -lahendusmeetmete poolest
eeltoodule sarnane. Samas on pankade ja kesksete vastaspoolte erinevatest funktsioonidest ja
ärimudelitest tulenevalt teatud riskide maandamine osaliselt erinevalt adresseeritud.
3
Vt. täpsemalt: https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/ccps_authorised_under_emir.pdf
4
Näit. Keskse vastaspoole finantsseisundi taastamise kavas peab arvesse võtma ka kliirivate liikmete ja andmete
kättesaadavuse korral ka klientide huve. Vt. pikemalt määruse põhjenduspunkt 24 ja artikkel 9 lg 11. Kliirivaid liikmeid
võidakse kaasata ka finantsseisundi taastamise kava koostamisel vt. määruse artikkel 9 lg 16. Kooskõlas keskse
vastaspoole tegevuseeskirjade ja sõlmitud lepingutega võidakse kliirivatelt liikmetelt nõuda keskse vastaspoole
finantsseisundi taastamisel sissenõutavaid rahalisi makseid või võtta üle teise kliiriva liikme täitmata kohustused
kohustusi. Vt. pikemalt määruse 2021/23 põhjenduspunkt 42, artikkel 27 lõike 3
3
2.2. Käesoleva eelnõuga tehtavad peamised muudatused
2.2.1. Kriisilahendusasutuse määramine
Kriisilahenduse peamine eesmärk peaks olema tagada kriitiliste funktsioonide katkematu täitmine,
vältida negatiivset mõju finantsstabiilsusele ning kaitsta avaliku sektori vahendeid. Selleks, et tagada
kriisilahenduse meetmete tõhusus ja tulemuslikkus ning kooskõla kriisilahenduse eesmärkidega, peab
liikmesriik kriisilahendusasutuseks määrama kriisilahendusega seonduvaid funktsioone ja ülesandeid
täitva isikuks asutuse, millele on antud avaliku halduse pädevus. Selleks võib olla keskpank, pädev
ministeerium või muu avalik-õiguslik haldusasutus. Selleks võib olla ka olemasolev pankade
kriisilahendusasutus. Kriisilahendusasutus tuleb määrata ka nendel liikmesriikidel, kus ükski keskne
vastaspool ei ole tegevusluba saanud (ehk ka Eestis).
Liikmesriik peab tagama, et kriisilahendusasutus saaks rakendada vastavaid meetmeid ja talle oleksid
eraldatud asjakohased vahendid. Lisaks tuleb tagada huvide konfliktide vältimine kui vastav
kriisilahendusasutus on juba määratud pankade järelevalveasutuseks ja kriisilahendamise üksuseks.
Sellistel juhtudel tuleks tagada kriisilahendusasutuse otsustusprotsessi sõltumatus, takistamata samal
ajal otsuste tegemist kõrgeimal tasandil.
Käesoleva eelnõu kohaselt on kriisilahendusasutuseks määratud Finantsinspektsioon.
Finantsinspektsioonis loodi 2015. a. kriisilahendusüksus, mille ülesandeks on eelkõige pankade
suhtes vastava kriisilahendusmenetluse läbiviimine. Vastavad meetmed on eelkõige reguleeritud
finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses. Seepärast muudetakse käesolevaga samuti seda
seadust. Finantsinspektsioonis on nii seadusega kui ka praktikas tagatud huvide konflikti vältimine
ning järelevalve ja kriisilahenduse funktsioonid on teineteisest eraldatud. Ehk eespool märgitud
huvide konfliktide vältimise nõue on täidetud.
2.2.2. Riigieelarveliste vahendite kasutamine ja muude riiklike institutsioonide roll
Kuna keskse vastaspoole maksejõuetus võib põhjustada tagajärgi liikmesriigi finantssüsteemile ja
majandusele ning kriisilahendusasutuse poolsetest meetmest ei pruugi kriisiolukorra lahendamiseks
piisata, siis võib tekkida ka vajadus avaliku sektori (riigieelarveliste) finantsvahendite kasutamiseks.
Seetõttu tuleb CCP määruse kohaselt ette näha ka vastav roll liikmesriikide rahandusministeeriumidel
või muudel asjaomastel ministeeriumitele otsustamiseks avaliku sektori vahendite kasutamise üle.
Samuti peaks vastav ministeerium olema finantsseisundi taastamisse ja kriisilahendusse juba varases
staadiumis kaasatud. Eelnõu kohaselt on vastutavaks ministeeriumiks määratud
Rahandusministeerium. Sarnaselt pankade kriisilahendusmenetlustele, on Rahandusministeeriumile
antud keskse vastaspoole kriisilahenduses roll nt sildasutuse loomisel ning avaliku finantstoetuse
korral.
2.2.3. Haldusmeetmete ja karistussanktsioonide ettenägemine
CCP määruses olevate nõuete rikkumiste korral tuleb liikmesriikidel ette näha halduskaristused.
Selleks on CCP määruses sätestatud peamiste halduskaristuste ja muude haldusmeetmete loetelu, mis
peab liikmesriigi kriisilahendusasutusele (eelnõu kohaselt Eestis Finantsinspektsioonile) ettenähtud
olema, muuhulgas rakendada neid nii juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes.
Samuti tuleb ette näha põhikriteeriumide loetelu, mille alusel määrata kindlaks halduskaristuste ja
muude haldusmeetmete tase ja liik, ning rahaliste halduskaristuste suurus. CCP määruse kohaselt
4
tuleks halduskaristuste ja muude haldusmeetmete puhul võtta arvesse, et haldustrahvidel oleks hoiatav
mõju, samuti selliseid tegureid nagu rikkumisest tulenev kindlaks tehtud rahaline kasu, rikkumise
raskusaste ja kestus ning kui see on asjakohane, peaksid need hõlmama trahvi vähendamist tulenevalt
koostööst kriisilahendusasutuse või pädeva asutusega.
Halduskaristuste kehtestamisel ja avaldamisel tuleb samas järgida põhiõiguste hartas sätestatud
põhiõigusi. EL-i õigusest tulenevaid kohustusi kohaldada teatud rikkumiste korral kõrgema määraga
rahalisi sanktsioone (sh haldustrahve) käsitletakse Eesti õiguses läbi sunniraha instituudi5.
Haldussunni meetmed, sh sunniraha ei sobi rakendada olukorras, kus rikkumist ei ole võimalik
ennetada ega kõrvaldada. Karistusõiguslike meetmete rakendamine, s.h. väärtegude menetlemine on
nn viimane abinõu (ultima ratio). Eelnõuga lisatakse väärteo koosseisud määruse normide rikkumise
eest, et tagada kooskõla EL-i õigusega.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Muudatused finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses
Paragrahvi 1 muutmine. Kehtiva seaduse § 1 määratleb reguleerimisala täpsustades, millistes
olukordades seadust rakendatakse. Uus lõige 11 tuleneb CCP määruse selgituspunktist 1. Keskne
vastaspool peab olema raskustesse sattumiseks ette valmistunud, selleks on mõeldud
kriisiennetusmeetmed. Näiteks tuleb kesksel vastaspoolel koostada finantsseisundi taastamise kavad
ning koguda ja hoida vahendeid likviidsuse säilitamiseks. Lisaks on vaja ette näha varajase sekkumise
meetmed ning kriisilahendusmeetmed, kui on oht, et kesksel vastaspoolel võib tekkida raskusi oma
kohustuste täitmisel või on tõenäoline, et ta võib muutuda maksejõuetuks. Taolisi õigusi on vaja
selleks et ära hoida negatiivset mõju finantsturgude toimimisele ja majandusele tervikuna.
Paragrahvi 2 muutmine. Kehtiva seaduse § 2 määratleb kohaldamisala, sätestades subjektid, kelle
suhtes seadust kohaldatakse. Hetkel kohaldatakse seadust krediidiasutustele ja
investeerimisühingutele ning teatud ettevõtjatele, kes kuuluvad eeltoodud isikutega samasse gruppi.
Lõikesse 1 lisatakse uus punkt 4, mille kohaselt kohaldatakse seadust ka Eestis asutatud EMIR
määruse kohaselt tegevusloa saanud kesksele vastaspoolele.
Paragrahv 91 lisamine seadusesse. Lisatakse viide CCP määrusele, kus on keskse vastaspoole
kriisilahendusega seotud mõisted defineeritud. Ülejäänud mõisteid kasutatakse § 9 kohaselt, seega
nii seaduses määratletud, kui EL pangandusmääruse ehk CRR-i (Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 575/2013) tähenduses. Mõisteid, mis on defineeritud CCP määruses ja
pangandusmääruses, seaduses ei avata.
Seadust täiendatakse uue peatükiga 91 keskse vastaspoole kriisilahenduse kohta. Ehk selles
peatükis sätestatakse Finantsinspektsiooni kui ka riigipoolsed meetmed keskse vastaspoolega seotud
kriisilahendamiseks. CCP määruse artikkel 7 punkt e rõhutab, et iga liikmesriigi asjaomaste asutuste
ülesanded ja kohustused tuleb selgelt siseriiklikus õiguses kindlaks määrata.
5
Vt nt väärtpaberituru seaduse § 2341 lg 2, krediidiasutuste seaduse § 1041 lg 2 ja finantskriisi ennetamise ja lahendamise
seaduse § 91 lg 2.
5
Paragrahviga 901 määratletakse Finantsinspektsiooni õigused ja ülesanded järelevalve teostamisel.
Finantsinspektsioonil on kesksele vastaspoolele FELS-i, CCP määruses ja nende alusel kehtestatud
õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle järelevalve teostamise õigused. Näiteks keskse
vastaspoole finantsseisundi taastamise kavade kontrollimisega seotud õigused.
Paragrahv 902 näeb ette keskse vastaspoole kriisiennetusega seotud meetmete ulatuse. Lõige 1
näeb ette keskse vastaspoole kriisiennetusena on Finantsinspektsioonil õigus kohaldada CCP määruse
artiklites 18 ja 19 nimetatud meetmeid. Viidatud kriisiennetuse meetmeteks on muuhulgas
finantsseisundi taastamise kava ajakohastamist või kavas ette nähtud kokkulepete või meetmete
rakendamist, aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumist, juhtide tagasikutsumine või asendamine,
äristrateegia muutmise nõudmine, muudatused õiguslikus või tegevusstruktuuris, kapitalinõuete
täitmise ja säilitamise nõudmine või dividendimaksete piiramine ja rakendada muid varajase
sekkumise meetmeid, mis on vajalikud kriisi ennetamiseks. Lõige 2 tuleneb sellest, et varajase
sekkumise meetmete rakendamise korral, kui Finantsinspektsioon on nõudnud keskse vastaspoole
kõigi või osa juhtorgani liikmete tagasikutsumist, võib pädev asutus Finantsinspektsioon nimetada
keskse vastaspoole juhtimiseks ajutise erihalduri. Ajutine erihaldur on isik, kellel on kõik keskse
vastaspoole aktsionäride ja juhtorgani õigused, kuid kes saab kasutada neid õigusi üksnes
kriisilahendusasutuse kontrolli all. Ajutine erihaldur nimetatakse kooskõlas riigisisese õigusega.
Ajutine erihaldur asendab keskse vastaspoole juhtorganit või võib teha sellega koostööd. Erihalduri
nimetamise kohta tehakse vastav kanne äriregistris. Ajutine erihaldur juhib, esindab ja kontrollib
keskse vastaspoole tegevust. Ajutise erihalduri kvalifikatsioonile ja tegevusele esitatavad nõuded on
sätestatud FELS §-s 37. Finantsinspektsioon võib kesksele vastaspoolele määrata ühe või mitu ajutist
erihaldurit kooskõlas FELS-i § 37 lõigetega 1–7 ja 11–14. Tuleb silmas pidada, et keskse vastaspoole
erihalduri volitused on CCP määruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt väiksemad, kui näiteks panga
suhtes varajase sekkumise meetmete rakendamise korral. Keskse vastaspoole suhtes varajase
sekkumise meetmete rakendamise etapis peaksid säilima veel kõik aktsionäride õigused ja erihalduril
ei ole õigust kokku kutsuda aktsionäride üldkoosolekut.
Paragrahviga 903 nähakse ette Finantsinspektsiooni õigused keskse vastaspoole kriisilahenduses.
Lõikega 1 antakse Finantsinspektsioonile keskse osapoole kriisilahenduse tulemuslikuks
rakendamiseks kõik CCP määruse artikli 48 lõikes 1 ja artiklis 49 nimetatud õigused.
Kriisilahendusega seotult on Finantsinspektsioonil muuhulgas õigus võõrandada keskse vastaspoole
vara või kohustusi, õigus võtta kontroll kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole üle, õigus
konverteerida kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole võlainstrumente, õigus kutsuda
tagasi või vahetada välja keskse vastaspoole juhte, õigus vähendada muutuvtagatise summat kuni
nullini, õigus nõuda kliirivatelt liikmetelt täiendavaid rahalisi makseid ja õigus nõuda keskse
vastaspoole emiteeritud instrumentide noteerimise peatamist või lõpetamist. Samuti muuta
kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole tegevuse eeskirju, mis puudutavad kliirivate
liikmete juurdepääsu kliirimisele. Lõikega 2 kohustatakse Finantsinspektsiooni teavitama
viivitamata äriregistrit ja muid vastavaid registreid keskse vastaspoole suhtes
kriisilahendusmenetluse algatamise otsusest, juhatuse või nõukogu tagasikutsumisest ning esitama
kriisilahendusmeetme rakendamise otsuse või muu otsuse alusel asjakohasel juhul kandeavaldusi,
s.h. erihalduri määramise kohta kooskõlas CCP määruse artikliga 50. Nimetatud artikliga 50 nähakse
muuhulgas ette nõuded erihaldurile, näiteks et tal peab olema piisavalt hea maine ja piisavad
erialateadmised finantsteenuste, riskijuhtimise ja kliirimisteenuste alal. Erihalduril on kriisilahenduse
6
eesmärkide saavutamiseks kõik keskse vastaspoole aktsionäride ja juhtorgani õigused, mida ta teostab
kriisilahendusasutuse kontrolli all. Ühtlasi piiritletakse erihalduri kasutamise aeg – erihaldurit ei
nimetata ametisse kauemaks kui üheks aastaks. Kriisilahendusasutus võib seada erihalduri tegevusele
ka muid piiranguid või nõuda teatavate tegevuste jaoks eelnevat nõusolekut. Erihaldur peab
kriisilahendusasutusele esitama oma tegevusest aruandeid.
Paragrahviga 904 määratletakse kriisilahenduse erisused. Keskse vastaspoole kriisilahenduses on
aktsionäride üldkoosoleku korraldamise, kapitali suurendamise või vähendamise ning aktsiaseltsi
ühinemisega sarnased pankadele kehtivate erisustega. Seetõttu viidatakse FELS-i § 55 lõigetes 10 ja
11 toodud erisustele, millega välistatakse kriisilahendusmenetluses erinevate äriseadustiku sätete
kohaldamine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõigusekohta6
artikli 84 lõige 3 ja artikli 87 lõige 4 on üle võetud just FELS § 55 lõigetega 10 ja 11. Erisustega
välistatakse kriisilahenduse korral äriühingutele kohaldatavate aktsionäride üldkoosoleku
korraldamise, kapitali suurendamise või vähendamise ning aktsiaseltsi ühinemisega seotud nõuete
kohaldumine kesksele vastaspoolele.
Paragrahviga 905 määratletakse kriisilahendusmenetlusega seotud piirangud keskse vastaspoole
pankrotimenetluse algatamisele või vastava avalduse menetlemisele sarnaselt pankade
kriisilahendusmenetluses seatud piirangutele viidates seaduse §-s 45 sätestatud piirangutele. Sisuliselt
suunatakse kohust keelduma määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui avalduse on
esitanud võlgnikuna maksejõuetu keskne vastaspool või võlausaldaja pankrotiavaldus põhineb
nõudel, mille suhtes kehtib Finantsinspektsiooni otsus kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamise
kohta. Kui kohus on aga juba pankrotiavalduse menetlusse võtnud enne kriisilahendusmeetme või -
õiguse rakendamist, siis lükkab kohus pankrotimenetluse algatamise otsustamise edasi kuni
kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamise lõpetamiseni.
Paragrahviga 906 sätestatakse keskse vastaspoole sildasutuse asutamine sarnastel alustel panga
sildasutuse loomisega. CCP määruse artiklites 42 ja 43 määratletud sildasutuse suhtes kohaldatakse
FELS § 62–64, § 65 lõigetes 1–3, § 66 lõigetes 1, 2 ja 4 ja 67–68 sätestatud nõudeid. S.t. keskse
vastaspoole kriisilahendusmenetluses on sildasutuse asutamise, aktsiate või varade ülekandmise,
sildasutuse juhtimise ja tegevuse jätkuvuse, varade tagasi kandmise ja sildasutuse lõpetamise nõuded
suures ulatuses samad, mis pankade kriisilahendusmenetluse korral. Sildasutusena käsitletakse
kriisilahenduses kasutatavat keskset vastaspoolt, kellele kriisilahendusmenetluses oleva
krediidiasutuse vara, õigused või kohustused ajutiselt üle antakse. Sildasutusena toimivat keskset
vastaspoolt tuleks juhtida kui elujõulist tegevust jätkavat ettevõtjat ning see tuleks lasta uuesti turule
niipea, kui tingimused selleks on sobilikud, või likvideerida, kui see ei ole enam elujõuline. CCP
määruse kohaselt peaks kriisilahendusasutustel olema ka õigus nõuda, et kriisilahenduses allesjäänud
keskne vastaspool, osutaks teenuseid, et võimaldada sildasutusest kesksel vastaspoolel, kellele vara,
lepingud või omandiõiguse instrumendid ettevõtte võõrandamise vahendi rakendamisel või
sildasutusena toimiva keskse vastaspoole vahendi rakendamisel üle anti, tegeleda oma äritegevusega.
6
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/1132, 14. juuni 2017, äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta
ELT L 169, 30.6.2017, p. 46–127
7
Paragrahviga 907 nähakse ette alternatiivsete kriisilahenduse rahastamise allikate kasutamine.
Erinevalt pankade kriisilahendusdirektiivi 2014/59/EU artiklist 105, annab CCP määruse artikkel 44
kriisilahendusasutusele õiguse sõlmida lepinguid laenude või muu finantstoetuse saamiseks,
seahulgas kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole ammendamata hoiuste tagamise
skeemides olevatest eelrahastatud vahenditest, kui see on vajalik ajutiste likviidsusvajaduste
rahuldamiseks, et tagada kriisilahenduse vahendite tõhus rakendamine. Kuna Eesti õiguse kohaselt ei
ole võimalik selliseid kohustusi või õigusi Finantsinspektsioonil seada, siis sätestatakse võimalus
kriisilahendusasutusel, s.o. Finantsinspektsioonil pöörduda selleks rahandusministeeriumi või Eesti
Panga poole, kellel on õiguslikult võimalik laenu- või muid toetuslepinguid sõlmida.
Paragrahviga 908 sätestatakse riigipoolsed meetmed. Määratletakse tingimused, mille täitmisel võib
erakorralist avalikku toetust finantsstabiilsuse säilitamise eesmärgil anda kriisilahendusmenetluses
olevale kesksele vastaspoolele või rakendada muid riigipoolseid meetmeid. Riigipoolse meetmena
võib kasutada osaluse omandamist keskses vastaspooles, osalust kapitali suurendamiseks
(omakapitaliinvesteering) või muud kesksele vastaspoolele antavat avaliku sektori kapitalisüsti.
Ühtlasi võib anda ka kesksele osapoolele laenu või väljastada garantiid, et keskne vastaspool saaks
laenu võtta. Eelkõige on vajalik riigipoolsete meetmete kohaldamisel konsulteerida Eesti Pangaga ja
Finantsinspektsiooniga, teiseks tuleb lähtuda ka CCP määruse artiklis 45 lõikes 1 ja 3 sätestatud
põhimõtetest. Riigipoolset finantstoetust tohib kasutada vaid eeldusel, et sellega tagatakse keskse
vastaspoole kriitiliste funktsioonide järjepidevus minilaasete kriisilahenduse kuludega üksnes
viimase võimalusena kui erasektori vahendite kasutamine ei ole võimalik. Riigipoolsete vahendite
kasutamisel tuleb järgida riigiabi raamistiku nõudeid ning need peavad olema ajaliselt piiratud.
Viimase võimalusena käsitletakse olukorda, kus on tuvastatud, et ülejäänud kriisilahenduse vahendite
rakendamisest ei piisaks, et vältida märkimisväärset negatiivset mõju finantssüsteemile või avaliku
huvi kaitsmiseks.
Paragrahviga 909 on kehtestatud kahju hüvitamise alused. Lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil
ja Rahandusministeeriumil õigus sisse nõuda kõik nende poolt kriisilahenduse vahendite või
kriisilahendusõiguste rakendamisega seoses kantud mõistlikud kulud. Kulusid võib esimese järgu
võlausaldajana nõuda sisse keskselt vastaspoolelt, sealhulgas tema mis tahes nõuetelt kohustusi
mittetäitvate kliirivate liikmetelt, samuti keskse osapoole varade, õiguste ja kohustuste üleandmise
või võõrandamise rakendamise korral kesksele vastaspoolele omandaja makstud mis tahes
vastusooritusest enne CCP artikli 40 lõike 4 kohaldamist. Lõige 2 annab riigile võimaluse esimese
järgu võlausaldajana nõuda mõistlikud kulud sildasutusena toimiva keskse vastaspoole tegevuse
lõpetamise tulemusena saadud tulust enne artikli 42 lõike 5 kohaldamist ja tulust, mis on saadud
artiklis 46 osutatud avaliku toetuse rakendamisel ning CCP artiklis 47 osutatud ajutiselt riigi
omandisse võtmise vahendi kasutamisel, sealhulgas nende müügist saadud tulu. Lõike 3 kohaselt
tuleb kahjude hüvitamisega seonduvalt kohaldada kehtiva seaduse § 80 lõikeid 4 ja 5.
Paragrahvi 91 muutmine. Kehtiv § 91 sätestab sunniraha igakordse rakendamise ülemmäära.
Kehtiv finantsvaldkonna regulatsioon tagab Finantsinspektsioonile õiguse aegsasti sekkuda
finantsjärelevalve subjektide tegevusse ja ennetada finantssüsteemi toimimisele negatiivselt
mõjuvaid probleeme ka mitte karistusliku iseloomuga meetmetega, so tehes vastava ettekirjutuse
keelatud tegevuse lõpetamiseks, õigusaktides sätestatud nõude täitmiseks ja ettekirjutuste täitmine on
tagatud sunniraha ähvardusega, ei käsitleta nimetatud meedet karistusõigusliku meetmena. EL õigus
finantssektoris määratleb rahalise karistuse ulatuse. Muudatustega täpsustatakse sätte sõnastust, et
8
tagada normi õigusselgus ja üle võtta direktiivi 2014/59/EL artikli 111 lõige 2 punkt f ning CCP
määruse artikli 82 lõike 2 punkt f, millest tulenevad kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvi
kohaldamise kohustused. Nende kohaselt tuleb juriidilise isiku puhul kohaldada trahvimeedet (ingl.
k. administrative fine), mille suurus on kuni 10% tema käibest, füüsilisi isiku puhul kuni 5 000 000
eurot. Samuti peab olema võimalik kohaldada sellist trahvimeedet, mis vastab kuni kahekordsele
kasule, mis on saadud sellisest õigusrikkumisest, kui seda on võimalik kindlaks määrata. Lõike 2
punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „5 000 000 eurot“ tekstiosaga „või kuni kahekordsele
rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa“. Lõike 2 punkti 2
täiendatakse pärast tekstiosa „tuludest“ tekstiosaga „või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa“. Lisatakse uus lõige 3, mis määratleb lõikes 2
nimetatud emaettevõtja tütarettevõtjast juriidilise isiku asjakohase käibe, milleks on vastav aastane
käive eelmisel majandusaastal põhiemaettevõtja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi.
Paragrahvi 92 muutmine. Kehtiva §-ga 92 sätestatakse väärteokoosseis ja vastava karistuse suurus
teabe avalikustamata ja esitamata jätmise eest. Lõike 2 muutmisega tõstetakse karistuse määra
juriidilise isiku puhul asendades tekstiosa „32 000 eurot“ tekstiosaga „400 000 eurot“. Juba
karistusõiguse revisjoni käigus tõsteti väärteotrahvide maksimummäärasid 400 000 euroni (KarS §
47 lõige 2). Revisjoni seletuskirjas on märgitud, et uus ja oluliselt kõrgem rahatrahvi maksimummäär
on mõeldud erandina eelkõige teatud spetsiifiliste rikkumiste jaoks, kus on rikkumise laadist
tulenevalt oluline mõista tõhus karistus ning kus senine maksimaalselt 32 000-eurone karistus seda
ei ole. Kehtiva rahatrahvi ülemmäära puudustele oli viidanud Rahandusministeerium juba 2011.
aastal Justiitsministeeriumile saadetud kirjas. Selles leitakse, et kehtiv 32 000 euroni (tollal 500 000
kroonini) ulatuv rahatrahvi ülemmäär ei taga vajalikul määral finantsjärelevalve eesmärkide tõhusat
saavutamist ja finantsteenuste tarbijate huvide kaitset. Näiteks on tõenäoline, et finantssektori
kontekstis suhteliselt madal rahatrahvi ülemmäär ei võimalda alati kinni pidada põhimõttest, et
õigusrikkumise toimepanemine ei tohi anda võimalust tulu teenimiseks ega taga ka üldpreventiivsete
eesmärkide saavutamist. FELS-i on jäänud karistusmäär 32 000 eurot ning käesolevaga viiaksegi see
kooskõlla juba muudes finantssektori õigusaktides sätestatud karistusnormidega.
Paragrahvi 93 kehtetuks tunnistamine. Kehtiva §-ga 93 on sätestatud eraldi väärteomenetluse
koosseis konsolideerimisgrupi sisese finantstoetusega seotud nõuete rikkumise eest. Kuivõrd
kriisilahendusdirektiivi 2014/59/EL artikli 25 (kohustus teavitada pädevat asutust kavatsusest anda
konsolideerimisgrupi finantstoetust) rikkumisele vastav koosseis on kaetud FELS § 92 koosseisuga,
siis tunnistatakse kehtetuks FELS § 93.
Paragrahvi 94 muutmine. Kehtiv § 94 sätestab väärteo koosseisu omavahendite ja kõlblike
kohustuste miinimumnõude rikkumise eest. Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude
rikkumise eest tulenevad karistused kriisilahendusdirektiivi 2014/59/EL artiklist 45k. Lisaks
käesolevale paragrahvile on rikkumise korral võimalik Finantsinspektsioonil kasutada ka FELS § 17
lõigetes 12 ja 13 nimetatud õigusi ja meetmeid. Sarnaselt FELS § 92 muutmistega tõstetakse ka §-s
94 lõikes 2 karistuse määra ning juriidilise isiku puhul asendatakse tekstiosa „32 000 eurot“
tekstiosaga „400 000 eurot“.
Seadusesse lisatakse §-d 941–943. Nimetatud uute paragrahvidega lisatakse CCP määruse artikliga
82 ette nähtud peamised kooseisud, mille korral peaks kriisilahendusasutustel ja pädevatel asutustel
olema võimalik kohaldada rahalisi karistusi. Seaduse eelnõus loetletud kooseise peaks saama
9
kasutada, juhul kui keskne vastaspool oma õigusaktidest tulenevaid kohustusi ei täida. Rahalise
karistuse suurus peab olema finantsasutusele mõjus ja proportsionaalne rikkumisest saadud tulu
silmas pidades, et see heidutaks hoiduma nõuete rikkumisest.
Paragrahviga 941 sätestatakse kesksele vastaspoolele finantsseisundi taastamise kava nõuete
rikkumise eest rahatrahv. CCP artikli 9 kohase finantsseisundi taastamise kava koostamata,
haldamata ja ajakohastamata või Finantsinspektsioonile esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise
või vale, ebapiisava või eksitava teabe esitamise eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni
300 trahviühikut, kui aga sama tegu on toime pandud juriidilise isiku poolt, siis karistatakse
rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
Paragrahviga 942 sätestatakse rahatrahv kriisilahenduskava koostamise nõuete rikkumise eest. CCP
artikli 13 nõuete rikkumise, sealhulgas kriisilahenduskavade koostamiseks vajaliku teabe
Finantsinspektsioonile mitte esitamise või mitteõigeaegse esitamise või vale, ebapiisava või eksitava
teabe esitamise eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest,
kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
Paragrahviga 943 sätestatakse rahatrahv maksejõuetusest või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämisest
teavitamise nõude rikkumise/teavitamata jätmise eest. CCP määruse artikli 70 lõikes 1 sätestatud
Finantsinspektsioonile keskse vastaspoole maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämisest
teavitamise kohustuse mitte täitmise eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300
trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni
400 000 eurot.
3.2. Muudatused Finantsinspektsiooni seaduses
Paragrahv 3 muutmine. Kehtivas §-s 3 sätestatakse finantsjärelevalve ja finantskriisi lahendamise
ülesanded. Tulenevalt CCP määruse artikli 3 §-st 1 määrab iga liikmesriik ühe või mitu
kriisilahendusasutust, millel on õigus rakendada käesolevas määruses sätestatud kriisilahenduse
vahendeid ja kriisilahendusõigusi. Kriisilahendusasutuseks võib olla, kas liikmesriigi keskpank,
pädev ministeerium, avalik-õiguslik haldusasutus või muu asutus, millele on antud avaliku halduse
pädevus. Tulenevalt CCP määruse artikli §-st 2 peavad kriisilahendusasutusel olema vajalikud
teadmised, ressursid ja tegevussuutlikkus kriisilahenduse meetmete võtmiseks ning oma õiguste
kasutamiseks sellise kiiruse ja paindlikkusega, nagu on vajalik kriisilahenduse eesmärkide
saavutamiseks. Finantsinspektsioonis on loodud 2015. a. kriisilahendus üksus, milline täidab
kooskõlas finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadusega ning krediidiasutuste seadusega
kriisilahendusasutuse ülesandeid pankade, investeerimisühingute ning nendega ühte
konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute suhtes. Käesolevaga on jõutud arusaamani, et otstarbekas ja
mõistlik oleks kesksete vastaspoolte kriisilahendamise õigused ja kohustused määrata
Finantsinspektsioonile. Lõige 2 määratleb isikute ringi, kelle maksejõuetuses võib tekitada
negatiivseid mõjusid finantsstabiilsusele või, kelle kriitiliste funktsioonide katkematu toimimine on
majanduse ja finantssektori tõrgeteta toimimise seisukohast ülioluline. Muudatusega lisatakse
kesksed vastaspooled, kelle suhtes kriisilahenduse ja- ennetamisega seotud nõuded seadusesse
lisatakse. Ühtlasi lisatakse õigusselguse tagamiseks investeerimisühingud. Investeerimisühingutele
kohaldatakse tulenevalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 2 pankadele sarnast
10
kriisilahenduse ja – ennetamise raamistikku juba alates 2015. aastast, kuid varasemalt ei olnud neid
otseselt Finantsinspektsiooni seaduses ära mainitud.
Paragrahvi 51 muutmine. Kehtiv § 51 määratleb finantskriisi lahendamise üksuse ja sätestab selle
üksuse funktsioonid ja tegevused. Lõikes 1 määratletakse Finantsinspektsioonis moodustatud
finantskriisi lahendamise üksuse ülesanded nagu kriisilahenduse ettevalmistamine ja kavandamine
ning kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamine. Lõiget täiendatakse viitega CCP määrusele
viitamisega.
Paragrahvi 6 täiendamine. Kehtivas §-s 6 on määratletud Finantsinspektsiooni ülesanded
finantsjärelevalve eesmärgi saavutamiseks. Lõikesse 12 lisatakse punkt 8, mis annab õiguse
Finantsinspektsioonil täita CCP määruses tulenevaid ülesandeid. Muudatusega tagatakse, et
Finantsinspektsioonile CCP määruses nimetatud õigused ja kohustused kesksete vastaspoolte
kriisiennetuse ja -lahenduse läbi viimiseks. Näiteks peaks Finantsinspektsioonil olema õigus nõuda
kesksetelt vastaspooltelt ettevalmistavate meetmete võtmist, sh finantsseisundi taastamise kava
koostamist. Finantsinspektsioon ise peaks aga keskse vastaspoole suhtes kriisilahenduskava
koostama, selleks et kriisilahenduse kulgu hõlbustada. Ühtlasi peaks Finantsinspektsioonil olema
õigus nõuda keskse vastaspoole õigusliku või tegevusliku struktuuri ja korralduse muutmist, et võtta
vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid, mille abil vähendada kriisilahenduse vahendite
rakendamist oluliselt pärssivaid asjaolusid või need kõrvaldada ning kindlustada ettevõtjate
kriisilahenduskõlblikkus. Lisaks peaks olema võimalik nimetada ajutine haldur, kes asendab keskse
vastaspoole juhtorganit ja kõrgemat juhtkonda või teeb ajutiselt nendega koostööd.
Paragrahvi 53 täiendamine. Kehtiv § 53 seab nõuded Finantsinspektsiooni tegevuse
avalikustamisele. Lõikesse 3 lisatakse punkt 31, millest tulenevalt tuleb Finantsinspektsioonil
avalikustada oma sise-eeskirja need osad, millega tagatakse huvide konfliktide ära hoidmine,
erinevate funktsioonide täitmise sõltumatus, ametisaladuse hoidmise ja eri funktsionaalsete
valdkondade vahelise teabevahetuse reeglite täitmine. Need nõuded tulenevad CCP määruse artikli 3
lõikest 6 ja pankade kriisilahendusdirektiivi 2014/59/EL artikkel 3 lõike 3 viimasest taanest. Nii CCP
määrus kui ka kriisilahendusdirektiiv 2014/59/EL nõuavad, et avalikustatakse kõik vajalikud
asjaomased sise-eeskirjad, sealhulgas ametisaladuse hoidmise eeskirjad ja eri funktsioonide vahelise
teabevahetuse eeskirjad.
3.3. Muudatused riigieelarve seaduses
Paragrahvi 45 muutmine. Kehtiv § 45 sätestab riigieelarve muutmise ja lisaeelarve algatamise
erisused. CCP määruse selgituspunkt 14 toonitab, et liikmesriikide rahandusministeeriumidel või
muudel asjaomastel ministeeriumidel peaks olema võimalik otsustada avaliku sektori vahendite
viimase võimalusena kasutamise üle kooskõlas riigisiseste demokraatlike menetlustega.
Riigimeetmete kasutamisel tuleb arvestada keskse vastaspoole maksejõuetuse ja sellele järgnevate
meetmete võimalikke tagajärgi liikmesriigi finantssüsteemile ja majandusele. Ühtlasi tuleb arvestada
võimalikku vajadust kasutada kriisi lahendamiseks avaliku sektori vahendeid. Seetõttu peaksid
ministeeriumid olema finantsseisundi taastamisse ja kriisilahendusse juba varases staadiumis tihedalt
ka kaasatud. Lõike 2 punkti 1 loetelu täiendatakse keskse vastaspoolega, mida käsitletakse
finantsasutusena ning mille osas edaspidi saaks likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või
makse- ja arveldussüsteemides või väärtpaberite arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva
11
finantskriisi lahendamise või ennetamise eesmärgil vahendeid kasutada juhul kui kõik erasektori
lahendused on ammendunud ning endiselt on üleval oht finantsstabiilsusele. Lisaks §-le 45 viitavad
finantsasutusele riigieelarve seaduse § 60 lõige 7, mis täpsustab Riigikogu rolli summade osas, mis
riigieelarves ettenähtust suuremad, § 61 lõike 1 punkt 2, mis täpsustab riigipoolse laenu või garantii
andmise aluseid, § 69 lõige 5 täpsustab Riigikogu rolli aktsiate, osade ja muude osaluste ning muu
finantsvara omandamisel riigi osalusse riigieelarves lubatud jäägist suuremas ulatuses ning § 71 lõige
1 punkt 4, mis täpsustab stabiliseerimisreservi eesmärki.
Alternatiivina oleks saanud kaaluda ka lihtsalt tõlgendamist, et keskset vastaspoolt käsitletakse
finantsasutusena, siis eelnõu kirjutajate arvates on õiguskindlam kesksed vastaspooled ka riigieelarve
seaduse § 45 tekstis ära mainida. CCP määruse kohaselt peab erakorralise avaliku sektori
finantstoetuse kasutamine maksejõuetute asutuste kriisilahenduse toetuseks toimuma viimase
võimalusena, olema ajaliselt piiratud ning olema kooskõlas asjakohaste riigiabi sätetega. CCP
määruse artiklis 7 toonitatakse ka seda, et kriisilahendusasutused ega kriisilahenduse kolleegiumid ei
saa nõuda liikmesriigilt erakorralise avaliku sektori finantstoetuse andmist ega mõjutada
liikmesriikide eelarvesuveräänsust ega eelarvepoliitilist vastutust ehk see otsus majanduse või
finantsstabiilsuse kaitseks vahendeid eraldada või garantiid anda või mitte anda tehakse riigi poolt
konkreetses olukorras sõltumatult.
Eestis ei ole ühtegi keskse vastaspoole tegevusluba väljastatud ning see võimalus taolise turuosalise
tekkeks on pigem äärmiselt väike. Lisaks kriisilahenduse korral tuleks CCP määruse kohaselt nii palju
kui võimalik vältida erakorralise avaliku sektori finantstoetuse kasutamist. Eelmainitud põhjustel on
tõenäosus finantskriisi lahendamise või ennetamise eesmärgil eelarvelisi vahendeid kasutada, mis
oleksid seotud keskse vastaspoole likviidsuse või makseraskuste lahendamisega, väga väike.
3.4. Muudatused äriseadustikus
Paragrahvi 2901 lõike 3 muutmine. Kehtiv § 2901 sätestab erisused elektroonilisele osalemisele
börsiaktsiaseltsi üldkoosolekul. Lõige 3 näeb ette erisuse börsiaktsiaseltsi üldkoosoleku suhtes, et
äriseadustiku üldkoosoleku kohta sätestatud ei kohaldata kui aktsiaseltsile rakendatakse
kriisilahendusmeetmeid või -õigusi finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel.
Tulenevalt direktiivi 2007/36/EÜ artikli 1 lõike 4 uue sõnastuse ülevõtmiseks lisatakse lõikesse 3
viide CCP määrusele.
Paragrahvi 294 lõigete 61 ja 62 muutmine. Kehtiv § 294 sätestab nõuded üldkoosoleku
kokkukutsumisest teavitamisele. Muudatus tuleneb CCP määruse artiklist 91, mis direktiivi
2007/36/EÜ artikli 5 lõiget 5 muudab. Viidatud säte kohustab liikmesriike tagama, et
kriisilahendusdirektiivi 2014/59/EL ja CCP määruse kohaldamisel võib üldkoosolek kahe
kolmandiku kehtivate häälte enamusega, selleks et teha otsus kapitali suurendamise kohta, edastada
üldkoosoleku kutse või muuta põhikirja sätestamaks, et üldkoosoleku kutse edastatakse lühema
etteteatamisega kui käesoleva artikli lõikes 1 ette nähtud. Taolist lühemat tähtaega saab kohaldada
tingimusel et kõnealune koosolek ei toimu kümne kalendripäeva jooksul pärast kutse edastamist, et
kriisilahendusdirektiivi 2014/59/EL artiklis 27 või 29 või CCP määruse artiklis 18 sätestatud
tingimused on täidetud. Ühtlasi peab kapitali suurendamine olema vajalik, et hoida ära
kriisilahendusdirektiivi 2014/59/EL artiklites 32 ja 33 või CCP määruse artiklis 22 sätestatud
kriisilahenduse tingimuste tekkimine. Lõige 61 annab võimaluse krediidiasutuste kriisilahendamisel
12
mitte kohaldada üldkoosoleku päevakorra muutmisel ette teatamiseks mõeldud vähemalt nädalat
aega. See tähendab, et kui kriisilahendamisega seonduvalt peaks kiirkorras muudetama üldkoosoleku
päevakorda, siis saab seda teha lühikese ette teatamisajaga. Lõige 62 võimaldab aktsiakapitali
suurendamise otsustamiseks ette näha lühema üldkoosolekust etteteatamise tähtaja kui kaks nädalat,
kui sellega on nõus aktsionärid, kes esindavad vähemalt 2/3 aktsiakapitalist.
3.5. Seaduse jõustumine
Seaduse eelnõu jõustub 2022. aasta 12. augustil. Jõustumise tähtaeg tuleneb CCP määruse artiklis 97
sätestatust.
4. Terminoloogia
Muudatustega ei lisata Eesti õigusesse uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/23, 16. detsember 2020,
kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega
muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja
(EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL)
2017/1132 (ELT L 22, 22.1.2021, lk 1–102).
Eelnõus esitatud sätete vastavust EL normidele väljendab seletuskirja lisas esitatud tabel.
6. Eelnõu mõjud
6.1. Sihtrühm ja keskkonna kirjeldus
Eelnõu sihtrühm on eelkõige Finantsinspektsioon ja potentsiaalsed kesksed vastaspooled. Praktiline
ja otsene mõju kesksetele osapooltele Eestis hetkeseisuga puudub, kuna Eestis ei tegutse veel ühtegi
Eestis tegevusluba saanud keskset vastaspoolt. Kaudselt on sihtrühmaks CCP määrusest tulenevate
nõuete tõttu ka Eestis asutatud keskse vastaspoole liikmed (nt pangad või muud finantssektori
asutused) ning suurkliendid (suurettevõtted, kes kasutavad keskset vastaspoolt väärtpaberitehingute
tegemisel). Kuna kliiringu liikmeks olemist ei tule registreerida ega sellest kedagi teavitada, siis
täielikku ülevaadet Eesti ettevõtetest, kes on mingite kesksete vastaspoolte liikmed eelnõu autoritel
ei ole.
Tuletistehingute maht nii börsivälised (OTC) kui börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide (ETD)
globaalsetel turgudel kasvas aastatel 1998–2020 kokku 78 triljonilt eurolt 528 triljonile eurole, võttes
arvesse tinglikku bilansilist summat.
13
Joonis 2. Globaalne tuletistehingute maht 1998–2020 miljardites eurodes7
Enim kasutavad Eesti turuosalised liikmeks olemist Nasdaq Clearingus. Nasdaq Clearing pakub
erinevate instrumentide kliirimist, kuid kõige enam just tuletisinstrumentidele. Eestist on Nasdaq
Clearing liikmed aktsiate, tuletisinstrumentide ja püsituluväärtpaberite turgudel (Equity, Derivatives
and Fixed Income markets) Cresco Väärtpaberid, LHV Pank, Luminor Bank AS, SEB Pank ja
Swedbank AS. Samas võib turuosaline olla ka kliiringu liikmeks erinevate kesksete vastaspoolte
juures. Näiteks Swedbank on kliiringu liige nii Nasdaq OMX kui ka London Clearing House (LCH).
Tõenäoliselt on see vajalik selleks, et erinevate instrumentidega kaubelda.
Keskse vastaspoole kliiringu liikmete maksejõuetusjuhtumeid varasemast ajaloost ei ole olnud üldse
palju, kuid nende mõju on väga oluline. Sisuliselt on ajaloos keskse vastaspoole maksejõuetused
tingitud eelkõige just kliiringu liikmete maksejõuetuks muutumisest. Kõik maailmas kesksete
vastaspooltega või nendega seotud liikmetega toimunud maksejõuetusjuhtumid on ära toodud
allolevas tabelis.
7
Allikas: https://www.ecmi.eu/sites/default/files/setting_eu_ccp_policy_-_much_more_than_meets_the_eye.pdf
14
Tabel nr 1. Kesksete vastaspooltega toimunud maksejõuetusjuhtumid
Keskse vastaspoole kriisiennetus ja -lahendusmeetmete täiendamine ja täpsustamine eelnõuga
suurendab investorite, kliiringu liikmete ja keskse vastaspoole klientide usaldusväärsust
finantssektori suhtes tõstes õiguskindlust ja vähendades potentsiaalsete kohtuvaidluste arvu keskse
vastaspoole maksejõuetuse raames. Seda kas CCP määruse või ülevõetavate siseriiklike sätete tõttu
võiks keskse vastaspoole poolt oma liikmetele või klientidele kohaldatavad teenuste hinnad muutuda
ei oska eelnõu kirjutajad hinnata eelkõige tulenevalt andmete puudumisest, kuna Eesti turul ei tegutse
hetkel ühtegi keskset vastaspoolt.
Eelnõu rakendamine ei too endaga kaasa muudatusi fiskaalpoliitikas. Eelnõu ei mõjuta otseselt elu-
ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või regionaalset
arengut. Mõju majandusele on eelnõu autorite hinnangul eelnõus olevate nõuete kohaldamisel väike.
Eelnõu ei mõjuta reaalsektori ettevõtete halduskoormust. Halduskoormus kodanikele ei tõuse.
6.2. Mõjude hindamine Euroopa Liidu õigusaktide menetlemisel
Ettepanekust luua kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse Euroopa
raamistik teatati komisjoni 2015. aasta tööprogrammis ja 2015. aasta aprillis avaldati algatuse
tegevuskava8. 5. oktoobrist kuni 28. detsembrini 2012 a. toimus avalik konsultatsioon9 seoses
mittepankadest finantsasutuste finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse võimaliku raamistiku
kohta. See sisaldas küsimusi finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse korra vajalikkuse kohta
seoses ennekõike kesksete vastaspoolte, väärtpaberite kesk-depositooriumide ja kindlustusandjatega.
Erinevatelt osapooltelt laekus 67 vastust10.
Lisaks sidusrühmadega konsulteerimisele osales komisjon aruteludes ja mõttevahetustes seoses
makse- ja arveldussüsteemide komitee ja IOSCO aruandega, mis annab suuniseid finantsturutaristute
8
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52016PC0856&from=EN#footnote8
9
http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/2012/nonbanks/consultation-document_en.pdf
10
Kokkuvõte on kättesaadaval aadressil http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/2012/nonbanks/summary-of-
replies.pdf
15
finantsseisundi taastamise kohta. Samuti korraldasid komisjoni talitused neli kohtumist liikmesriikide
ekspertidega, et arutada finantsstabiilsuse nõukogu ning makse- ja arveldussüsteemide komitee ja
IOSCO rahvusvahelist tööd, kõige vaidlust tekitavamaid poliitikavalikuid ning ettepaneku
kohaldamisala ja laadi. Liikmesriikide eksperdid nõustusid üldjoontes komisjoni poolt välja pakutud
poliitikasuunaga, mis lähtus rahvusvahelistest suunistest ning tugines vajadusel EMIRile ja pankade
finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivile. Õiguslik ettepanek, mis Komisjonilt välja
tuli oli täielikult kooskõlas viimaste finantsstabiilsuse nõukogu ja G20 poliitiliste arutelude ja
poliitikasuundadega.
Komisjon koostas mõjuhinnangu asjaomaste poliitikavalikute kohta. Poliitikavalikuid hinnati,
juhindudes peamistest eesmärkidest, milleks olid finantsstabiilsuse ja kesksete vastaspoolte
usaldatavuse säilitamine, ühiskonna kui terviku ja eriti maksumaksjate kahjude minimeerimine ning
kesksete vastaspoolte pakutavate teenuste ühtse turu tugevdamine, säilitades samas võrdsed
tingimused. Vastav hindamiskomitee kiitis mõjuhinnangu11 heaks 2015. aasta 6. mail.
Mõjuhinnangu järelduseks seoses kriisilahenduse vahendite ja volitustega oli see, et
kriisilahendusasutustel peaks olema ühtlustatud, ent mitte ammendav ja ettekirjutuslik komplekt
kriisilahenduse vahendeid, mis annab ametiasutustele piisava kaalutlusõiguse võtta arvesse võimaliku
kriisi asjaolusid. Samas rõhutati selles, kui oluline on tagada, et ametiasutused kasutaksid
kriisilahenduse vahendeid ainult juhul, kui keskne vastaspool on maksejõuetuse äärel ning selle
elujõulisuse taastamine ja üldise finantsstabiilsuse tagamine pole muude meetmetega võimalik, ning
ennekõike seda, et keskse vastaspoole suhtes kriisilahenduse ja mitte harilike likvideerimis- või
maksejõuetusmenetluse kasutamine teenib avalikku huvi. Kokkuvõttes leiti, et eelistatud valikud
keskse osapoole kriisi ennetamises ja lahendamises mõjuvad positiivselt finantsstabiilsuse ja üldise
finantssüsteemi usaldusväärsuse säilitamisele, põhjustamata seejuures asjatuid või ülemäära suuri
kulusid, millel võiks olla ränk mõju majanduskasvule üldiselt.
7. Seaduse rakendamisega seotud mõjud riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja
järelevalvele
Eelnõu rakendamise mõju riigieelarvele on kaudne – juhul kui Eestis peaks tulevikus mõni keskne
vastaspool tegevusloa taotlema ning sattuma oma kriisilahendust vajavasse olukorda, mis seaks ohtu
finantsstabiilsuse. Pigem on koormuse tõus riigieelarvele ebatõenäoline. Seaduse rakendamine ei ole
seotud kohaliku omavalitsustega ning seega otsene mõju neile puudub. Eelnõu mõju riigiasutuste ja
kohaliku omavalitsuse korraldusele on väike või olematu. Avaliku sektori, nt rahandusministeeriumi
ametnike töökoormus, eelnõu jääb autorite hinnangul samaks. Üldine usaldusväärsuse kasv
finantssektori ja majanduskeskkonna vastu tervikuna suurendab majanduskeskkonna tõhusust, mis
on kaudselt kasuks ka riigiasutustele ja omavalitsustele. Eelnõu mõjutab eelkõige
Finantsinspektsiooni tegevust.
7.1. Mõju Finantsinspektsioonile
Finantsjärelevalve teostamise seisukohast on oluline tagada koostöö asjakohaste asutuste vahel.
Samuti on vaja tagada Finantsinspektsiooni juhtimise tulemuslikkus. Seaduses sätestatud nõuded
11
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=SWD%3A2016%3A0369%3AFIN
16
mõjutavad Finantsinspektsiooni tegevust ning seaduse jõustumisega võib vähesel määral tõusta
töökoormus ja kulud. Finantsinspektsioon on finantsjärelevalve subjektide poolt täielikult rahastatav
seetõttu täiendavat kulu riigieelarve tähenduses nende kulude tõusmisega ei kaasne.
Finantsinspektsiooni rahastamise põhimõtted on sätestatud Finantsinspektsiooni seadusega.
Finantsinspektsiooni suurimad rahastajad on krediidiasutused, eelkõige krediidiasutused.
Finantsinspektsiooni järelevalvetasud12 aastatel 2019 ja 2020 on toodud allolevas tabelis (vt tabel nr
2).
Tabel nr 2. Finantsinspektsiooni järelevalvetasud
Finantsinspektsiooni kriisilahendamise funktsiooni täidab saneerimisosakond. Saneerimisosakonnas
töötab lisaks osakonna juhatajale viis finantsanalüütikut ja üks jurist. Eelnõu kirjutajatel ei ole
võimalik hinnata Finantsinspektsiooni töökoormuse kasvu töötundides ega ka rahalisi suurusi
kuludele, mis on tingitud eelnõu sätetest.
Finantsinspektsioon on autonoomse pädevuse ja eelarvega finantsjärelevalve ning kriisilahenduse
asutus, mis tegutseb Eesti riigi nimel ja on oma otsustes sõltumatu. Finantsinspektsioon teostab
riiklikku järelevalvet Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud pankade, kindlustusseltside,
kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate, investeerimis- ja pensionifondide,
makseasutuste, e-raha asutuste, krediidiandjate ja -vahendajate ning väärtpaberituru üle.
Finantsjärelevalve tegemisel ja finantskriiside lahendamisel lähtub inspektsioon avalikust huvist.
Inspektsiooni tegevust ei rahastata riigieelarvest, vaid järelevalve- ja menetlustasudest, mida
maksavad turuosalised, kelle üle inspektsioon järelevalvet teeb.
Finantsinspektsiooni tegevust kavandab ja kontrollib Finantsinspektsiooni nõukogu, mis koosneb
kuuest liikmest ning nõukogu esimees on rahandusminister. Finantsinspektsiooni tööd juhib
neljaliikmeline juhatus, kes kollektiivse juhtimisorganina langetab otsuseid häälteenamuse alusel.
Juhatuse tegevust juhib juhatuse esimees.
12
Allikas: Finantsinspektsiooni 2020. a. aastaraamat
17
Eelnõu mõjutab Finantsinspektsiooni igapäevatööd, kuna järelevalvel tuleb järele valvata uute
reeglite rakendamist turuosaliste poolt kui Eesti turule peaks mõni keskne vastaspool loodama.
Teiseks tuleks järelevalvel siiski olla teadlik ka, milliste kesksete vastaspoolte tegevuses on Eesti
suured eelkõige finantssektori turuosalised liikmed või suurkliendid.
8. Rakendusaktid
Eelnõuga rakendusaktide kehtestamist ette ei nähta.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 12. augustil 2022.
10. Huvirühmade kaasamine ja eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile, Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Eesti Pangale, MTÜ-le Finance Estonia, Eesti Pangaliidule ja
Nasdaq OMX-le.
Algatab Vabariigi Valitsus 2022
(allkirjastatud digitaalselt)
18
LISA. Eelnõu kohaste sätete ja EL direktiivide muutmise võrdlustabel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ muutmine
Eesti õigusakti
Muudetav EL õigusakti artikkel Eesti õigusakt Selgitus
säte
1) artikli 1 lõige 6 asendatakse järgmisega: FELS § 44 lg 1
„6. Käesoleva direktiivi artikleid 4–7 ei
kohaldata piirangute suhtes, mis puudutavad
finantstagatiskokkulepete täitmisele pööramist,
piirangute suhtes, mis puudutavad pandiõigusel
põhineva finantstagatiskokkuleppe mõju, ega
lõpetamisel toimuvat tasaarveldust või
tasaarvestust käsitlevate sätete suhtes, mida
kohaldatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2014/59/EL * IV jaotise V või
VI peatükiga või Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2021/23 ** V jaotise III
peatüki 3. jao või IV peatükiga, ega piirangute
suhtes, mis kehtestatakse liikmesriigi õiguse
kohaselt antud sarnaste õigustega, et hõlbustada
käesoleva artikli lõike 2 punkti c alapunktis iv
või punktis d osutatud mis tahes sellise ettevõtja
korrapärast kriisilahendust, kelle suhtes
kohaldatakse kaitsemeetmeid, mis on vähemalt
samaväärsed direktiivi 2014/59/EL IV jaotise
VII peatükis või määruse (EL) 2021/23 V jaotise
V peatükis sätestatud kaitsemeetmetega.
2) artikkel 9a asendatakse järgmisega: n/a Artikkel 9a muutmine ütleb,
„Artikkel 9a vaid seda, et selle
Direktiivid 2008/48/EÜ ja 2014/59/EL ning finantstagatiste direktiivi
määrus (EL) 2021/23 2002/47 nõuded ei tohiks
Käesolev direktiiv ei piira direktiivide takistada 2014/59 ehk siis
2008/48/EÜ ja 2014/59/EL ning määruse (EL) kriisilahendusdirektiivi
2021/23 kohaldamist.“ kohaldamist. Meil on FELS
eriseadus. Asjaõiguse sätted
ei takista FELS nõuete
kohaldamist.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/25/EÜ muutmine
Eesti seaduse
Muudetav EL õigusakti artikkel Seadus Selgitus
säte
Artikli 4 lõike 5 kolmas lõik asendatakse järgmisega: n/a Muudatus sätestab seda, et
„Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi liikmesriik peab tagama, et
artikli 5 lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui rakendatakse saaks kohaldada 2014/59/EL
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi sätestatud kriisilahenduse
2014/59/EL * IV jaotises või Euroopa Parlamendi ja vahendeid, õigust ja korda.
nõukogu määruse (EL) 2021/23 ** V jaotises Selle ülevõtmispakkumiste
sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja direktiivi 2004/25 nõuded ei
korda. piira FELSis olevate
kriisilahendusnõuete
kohaldamist.
19
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/36/EÜ (EL) muutmine
1) artikli 1 lõige 4 asendatakse järgmisega: Äriseadustik § 290 lg 3 Muudatus sätestab seda, et
„4. Liikmesriigid tagavad, et käesolevat liikmesriik peab tagama, et
direktiivi ei kohaldata juhul, kui rakendatakse saaks kohaldada 2014/59/EL
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kriisilahenduse vahendeid,
2014/59/EL * IV jaotises või Euroopa õigust ja korda. Aktsionäride
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 õiguste direktiivi 2007/36
**V jaotises sätestatud kriisilahenduse nõuded ei piira FELSis
vahendeid, õigusi ja korda. olevate kriisilahendusnõuete
kohaldamist.
2) artikli 5 lõige 5 asendatakse järgmisega: Äriseadustik § 294 lg 61 ja 62 Lisatud viitamine CCP
„5. Liikmesriigid tagavad, et direktiivi määrusele.
2014/59/EL ja määruse (EL) 2021/23
kohaldamisel võib üldkoosolek kahe kolmandiku
kehtivate häälte enamusega, selleks et teha otsus
kapitali suurendamise kohta, edastada
üldkoosoleku kutse või muuta põhikirja
sätestamaks, et üldkoosoleku kutse edastatakse
lühema etteteatamisega kui käesoleva artikli
lõikes 1 ette nähtud, tingimusel et kõnealune
koosolek ei toimu kümne kalendripäeva jooksul
pärast kutse edastamist, et direktiivi 2014/59/EL
artiklis 27 või 29 või määruse (EL) 2021/23
artiklis 18 sätestatud tingimused on täidetud ning
et kapitali suurendamine on vajalik, et hoida ära
direktiivi 2014/59/EL artiklites 32 ja 33 või
määruse (EL) 2021/23 artiklis 22 sätestatud
kriisilahenduse tingimuste tekkimine.“
Euroopa Parlamendi ja nõukogu Direktiivi 2014/59/EL muutmine
Eesti seaduse
Muudetav EL õigusakti artikkel Seadus Selgitus
säte
Artiklisse 1 lisatakse järgmine lõige: „3. Käesolevat n/a Direktiiv 2014/59/EL on üle
direktiivi ei kohaldata ettevõtjate suhtes, kes on võetud FELSiga. FELSi
saanud tegevusloa ka kooskõlas määruse (EL) nr pankadele suunatud
648/2012 artikliga 14.“ kriisilahendusmeetmete
kohaldamisalasse ei kuulu
isikud, kes on saanud
tegevusloa kooskõlas
määruse (EL) nr 648/2012
artikliga 14.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu Direktiivi 2017/1132/EL muutmine
1) artikli 84 lõige 3 asendatakse järgmisega: FELS § 55 lg 10 Direktiivi (EL) 2017/1132
„3. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi lisatakse artikli 84 lõige 3,
artiklit 49, artikli 58 lõiget 1, artikli 68 lõikeid 1, artiklit 86a lõike 3 punkt b,
2 ja 3, artikli 70 lõike 2 esimest lõiku, artikleid lõike 4 punkt c, artikli 87
72–75, 79, 80 ja 81 ei kohaldata juhul, kui lõige 4 artikkel 120 lõike 4
rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu punkt b, lõike 5 punkt c,
direktiivi 2014/59/EL * IV jaotises või Euroopa artikli 160a lõike 4 punkt b,
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 **
20
V jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, lõike 5 punkt c viide CCP
õigusi ja korda. määrusele.
Direktiivi 2017/1132
artikkel 86a, artikkel 120 lg
4 p b ja lõige 5 punkt c,
artikkel 160 lõige 4 punkt b
ja lõige 5 punkt c ei ole veel
Eesti õigusesse üle võetud,
kuna need on lisatud
direktiiviga 2019/2121,
mille ülevõtmise tähtaeg on
2023 jaanuaris. See
puudutab äriühingute
piiriülest liikumist ja vastava
eelnõu ettevalmistamisega
tegeleb Justiitsministeerium.
2) artiklit 86a muudetakse järgmiselt: Vt varasemat selgitust p. 1.
a) lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:
„b) äriühingu suhtes rakendatakse direktiivi
2014/59/EL IV jaotises või määruse (EL)
2021/23 V jaotises sätestatud
kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja
korda.“;
b) lõike 4 punkt c asendatakse järgmisega:
„c) direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1
punktis 101 või määruse (EL) 2021/23
artikli 2 punktis 48 määratletud
kriisiennetusmeetmed.“;
3) artikli 87 lõige 4 asendatakse järgmisega: FELS § 55 lg 11
„4. Liikmesriigid tagavad, et käesolevat peatükki
ei kohaldata äriühingu või äriühingute suhtes,
kelle suhtes rakendatakse direktiivi 2014/59/EL
IV jaotises või määruse (EL) 2021/23 V jaotises
sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja
korda.“;
4) artiklit 120 muudetakse järgmiselt: Vt varasemat selgitust p. 1.
a) lõike 4 punkt b asendatakse järgmisega:
„b) äriühingu suhtes rakendatakse direktiivi
2014/59/EL IV jaotises või määruse (EL)
2021/23 V jaotises sätestatud
kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja
korda.“;
b) lõike 5 punkt c asendatakse järgmisega:
„c) direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1
punktis 101 või määruse (EL) 2021/23
artikli 2 punktis 48 määratletud
kriisiennetusmeetmed.“;
5) artiklit 160a muudetakse järgmiselt: Vt varasemat selgitust p. 1.
a) lõike 4 punkt b asendatakse järgmisega:
21
„b) äriühingu suhtes rakendatakse direktiivi
2014/59/EL IV jaotises või määruse (EL)
2021/23 V jaotises sätestatud
kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja
korda.“;
b) lõike 5 punkt c asendatakse järgmisega:
„c) direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1
punktis 101 või määruse (EL) 2021/23
artikli 2 punktis 48 määratletud
kriisiennetusmeetmed.“
22
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/22-0343 - Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 08.04.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8caa6fe7-cfa7-48cb-9f20-922c86e43841
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8caa6fe7-cfa7-48cb-9f20-922c86e43841?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main