dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 25. märts 2022
Viit
2-7/2022/2233
Registreeritud
25. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2022
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)
Lahendamise tähtaeg
8. aprill 2022

Failid

  • 📎1.1-10.12825-1 25.03.2022 Väljaminev kiri (1).asice1890 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Kilvar Kessler Finantsinspektsioon Meie 25.03.2022 nr 1.1-10.1/2825-1 [email protected] Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Austatud härra Kessler Käesolevaga esitame Teile kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu puudutab eelkõige kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavaid kriisiennetamise ja -lahendamise nõudeid. Eelnõu on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume eelnõu osas arvamust võimaluse korral 10 tööpäeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. eelnõu 2. seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Pank Eesti Pangaliit MTÜ FinanceEstonia MTÜ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Nasdaq Tallinn AS Helen Korju-Kuul 6113681 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU MÄRTS 2022 Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesolev seadus reguleerib keskse vastaspoole suhtes kriisiennetusmeetmete ning kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamist, kui on oht, et tal võib tekkida finantsraskusi, või on tõenäoline, et ta võib muutuda tulevikus maksejõuetuks, selleks et tagada kriitiliste funktsioonide täitmise järjepidevus, hoides ära negatiivse mõju finantsturgude toimimisele ja majandusele tervikuna.“; 2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) Eestis asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1–59) kohaselt tegevusloa saanud kesksele vastaspoolele käesolevas seaduses sätestatud ulatuses.“; 3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Keskse vastaspoole kriisiennetus- ning kriisilahendusmeetmete suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.1.2021, lk 1–102) kooskõlas käesoleva seaduse 91. peatükis sätestatud erisustega.“; 4) seadust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses: „§ 91. Keskse vastaspoole kriisilahendusega seotud mõisted Käesoleva seaduse 91. peatükis kasutatakse määratlemata termineid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 tähenduses.“; 5) seadust täiendatakse 91. peatükiga järgmises sõnastuses: „91. peatükk Keskse vastaspoole kriisiennetus ja -lahendus § 901. Finantsinspektsiooni õigused ja ülesanded järelevalve teostamisel Finantsinspektsioonil on kesksele vastaspoolele käesolevas seaduses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/23 ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel õigus teha ettekirjutusi ja otsuseid. § 902. Varajase sekkumise meetmed keskse vastaspoole suhtes (1) Keskse vastaspoole kriisiennetusena on Finantsinspektsioonil õigus kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artiklites 18 ja 19 nimetatud varajase sekkumise meetmeid. (2) Kui Finantsinspektsioon määrab kesksele vastaspoolele ühe või mitu ajutist erihaldurit kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 1, kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 37 lõikeid 1–7 ja 11–14. 1 § 903. Finantsinspektsiooni õigused keskse vastaspoole kriisilahenduses (1) Finantsinspektsioonil on keskse vastaspoole kriisilahenduse tulemuslikuks rakendamiseks kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 48 lõikes 1 ja artiklis 49 nimetatud õigused ja õigus teha asjakohaseid ettekirjutusi ja otsuseid. (2) Finantsinspektsioon teavitab viivitamata äriregistrit ja muid vastavaid registreid keskse vastaspoole suhtes kriisilahendusmenetluse algatamise otsusest ja juhatuse või nõukogu tagasikutsumisest ning esitab kriisilahendusmeetme rakendamise otsuse või muu otsuse alusel asjakohasel juhul kandeavaldusi, sealhulgas erihalduri määramise kohta, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikliga 50. § 904. Erisused kriisilahenduses Keskse vastaspoole kriisilahendusmeetmete või -õiguste suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 55 lõigetes 10 ja 11 toodud erisusi. § 905. Kriisilahendusmenetlusega seotud piirangud Kriisilahendusmenetluses kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud piiranguid. § 906. Sildasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artiklites 42 ja 43 määratletud sildasutusena toimiva keskse vastaspoole suhtes kohaldatakse ühtlasi käesoleva seaduse §-des 62–64, § 65 lõigetes 1–3, § 66 lõigetes 1, 2 ja 4 ning §-des 67 ja 68 sätestatut. § 907. Alternatiivsed kriisilahenduse rahastamise allikad Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artiklist 44 võib Finantsinspektsioon teha Rahandusministeeriumile või Eesti Pangale ettepaneku sõlmida leping laenu või finantstoetuse saamiseks, et tagada keskse vastaspoole kriisilahenduse vahendite tõhus rakendamine. § 908. Riigipoolsed meetmed Erakorralist avalikku toetust võib finantsstabiilsuse säilitamise eesmärgil anda kriisilahendusmenetluses olevale kesksele vastaspoolele ja rakendada muid riigipoolseid meetmeid (edaspidi riigipoolsed meetmed) üksnes juhul, kui: 1) on konsulteeritud Eesti Panga ja Finantsinspektsiooniga; 2) lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 45 lõigetes 1 ja 3 sätestatud põhimõtetest. § 909. Kahju hüvitamise alused (1) Finantsinspektsioonil ja Rahandusministeeriumil on õigus sisse nõuda kõik nende poolt kriisilahenduse meetmete või kriisilahendusõiguste rakendamisega seoses kantud mõistlikud kulud. Sellised vahendid ja kulud nõutakse sisse esimese järgu nõude võlausaldajana muu hulgas: 1) kriisilahendusmenetluses olevalt keskselt vastaspoolelt, sealhulgas tema mis tahes nõuetelt kohustusi mittetäitvate kliirivate liikmete vastu; 2) keskse vastaspoole varade, õiguste ja kohustuste üleandmise või võõrandamise korral kesksele vastaspoolele omandajalt saadud tulust enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 40 lõike 4 kohaldamist; 3) sildasutusena toimiva keskse vastaspoole tegevuse lõpetamise tulemusena saadud tulust enne artikli 42 lõike 5 kohaldamist. (2) Täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule võib Rahandusministeerium sisse nõuda mõistlikud kulud tuludest, mis on saadud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artiklis 46 nimetatud riigipoolsete meetmete rakendamisel ning sama määruse artiklis 2 47 nimetatud ajutiselt riigi omandisse võtmise korral, sealhulgas omakapitaliosaluse või sildasutuse müügist saadud tulust. (3) Kahjude hüvitamisega seonduvalt kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 80 lõikeid 4 ja 5.“; 6) paragrahvi 91 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „5 000 000 eurot“ tekstiosaga „või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa“; 7) paragrahvi 91 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „tuludest“ tekstiosaga „või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa“; 8) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud asjakohaseks käibeks eelmise majandusaasta käive põhiemaettevõtja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi.“; 9) paragrahvi 92 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „32 000 eurot“ tekstiosaga „400 000 eurot“; 10) paragrahv 93 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 94 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „32 000 eurot“ tekstiosaga „400 000 eurot“; 12) seadust täiendatakse §-dega 941–943 järgmises sõnastuses: „§ 941. Finantsseisundi taastamise kava nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 9 kohase finantsseisundi taastamise kava koostamata, haldamata ja ajakohastamata või Finantsinspektsioonile esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise või vale, ebapiisava või eksitava teabe esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“; § 942. Kriisilahenduskava koostamise nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 13 nõuete rikkumise, sealhulgas kriisilahenduskavade koostamiseks vajaliku teabe Finantsinspektsioonile esitamata jätmise või mitteõigeaegse esitamise või vale, ebapiisava või eksitava teabe esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 943. Maksejõuetusest või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämisest teavitamise rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 70 lõikes 1 sätestatud Finantsinspektsioonile keskse vastaspoole maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämisest teavitamise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“. § 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 3 „(2) Finantskriisi lahendamise eesmärk on vältida krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kesksete vastaspoolte maksejõuetusest tulenevaid negatiivseid mõjusid finantsstabiilsusele, kaitsta avaliku sektori vahendeid ning hoiustajate, investorite ja muude klientide vahendeid ning tagada krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kesksete vastaspoolte kriitiliste funktsioonide katkematu toimimine.“; 2) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Inspektsioonis moodustatud finantskriisi lahendamise üksuse ülesandeks on kriisilahenduse ettevalmistamine ja kavandamine ning kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamine vastavalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses, krediidiasutuste seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.1.2021, lk 1–102) sätestatule järgmiste isikute suhtes: 1) krediidiasutused; 2) investeerimisühingud; 3) krediidiasutuste või investeerimisühingutega ühte konsolideerimisgruppi kuuluvad isikud; 4) kesksed vastaspooled.“; 3) paragrahvi 6 lõiget 12 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/23 tulenevaid ülesandeid.“; 4) paragrahvi 53 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) need sise-eeskirja osad, millega tagatakse huvide konflikti ärahoidmine, erinevate funktsioonide täitmise sõltumatus, ametisaladuse hoidmise ja eri funktsionaalsete valdkondade vahelise teabevahetuse reeglite täitmine.“. § 3. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduse § 45 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) krediidiasutustele, kindlustusandjatele või finantseerimisasutustele või keskse vastaspoolega (edaspidi finantsasutused) likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides või väärtpaberite arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamine või ennetamine;“. § 4. Äriseadustiku muutmine Äriseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2901 lõige 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata börsiaktsiaseltsi üldkoosoleku suhtes, kui sellisele aktsiaseltsile rakendatakse kriisilahendusmeetmeid või -õigusi finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.1.2021, lk 1–102) alusel.”; 2) paragrahvi 294 lõiked 61 ja 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(61) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut ei kohaldata, kui aktsiaseltsile rakendatakse kriisilahendusmeetmeid või -õigusi finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 alusel. 4 (62) Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-de 36 ja 37 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 18 rakendamisel võib üldkoosoleku kutse edastada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust lühema etteteatamisega, kui sellega on nõus aktsionärid, kes esindavad vähemalt 2/3 aktsiakapitalist kapitali suurendamise otsuse tegemiseks, tingimusel, et kõnealune koosolek ei toimu kümne kalendripäeva jooksul pärast kutse edastamist. Nimetatud otsuse saab teha kui varajase sekkumise tingimused on täidetud ja soovitakse ära hoida finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-s 39 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artiklis 22 nimetatud kriisilahendusmenetluse algatamise tingimuste tekkimine.“. § 5. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 12. augustil. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, […] Algatab Vabariigi Valitsus […] (allkirjastatud digitaalselt) 5 MÄRTS 2022 Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) nähakse ette kriisiennetamise- ja lahendamise nõuded kesksele vastaspoolele. Lihtsustatult on keskne vastaspool see, kelle vahendusel viiakse läbi (suuremahulisi) väärtpaberitehinguid, eelkõige tuletistehinguid. Eelnõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.1.2021, lk 1– 102)1 (edaspidi CCP-de määrus). CCP-de määruse eesmärk on reguleerida eelkõige olukordi, kus keskne vastaspool on sattunud või võib sattuda makseraskustusse (st muutuda maksejõuetuks). Laiem eesmärk on ära hoida tema raskuste ülekandumist finantssüsteemile ehk reguleerida, kuidas sellised kriisiolukorrad kõige efektiivsemalt lahendada tagades võimalikult minimaalne kulu maksumaksjate jaoks (ehk nn kriisiennetuse ja -lahendamise regulatsioon). Eestis täna ühtegi keskset vastaspoolt asutatud ei ole, kuid meie pangad ja teised finantsturuosalised on teiste liikmesriikide kesksete vastaspoolte liikmed ning kliendid. CCP-de määrus on otsekohalduv ja jõustub 2022. aasta 12. augustil. Siiski on liikmesriigil vaja selle sujuvamaks rakendamiseks ette näha teatud õigusnormid. Eelnõuga tehakse eelkõige järgmised muudatused:  määratakse keskse vastaspoole kriisilahendusega tegelevaks asutuseks Finantsinspektsioon;  sätestatakse eelnõuga vajalikud õigused ja kohustused keskse vastaspoole kriisiennetuse ja - lahenduse läbi viimiseks;  nähakse ette vajadusel riigipoolse sekkumise meetmed (sarnaselt pankade kriisilahendusmenetlustele antakse Rahandusministeeriumile keskse vastaspoole kriisilahenduses roll nt sildasutuse loomisel ning avaliku finantstoetuse korral);  samuti reguleeritakse keskse vastaspoole suhtes vastavate nõuete rikkumise korral rakendatavad haldusmeetmed ja väärteokoosseisud. 1.1. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunikud Helen Korju-Kuul (611 3681, [email protected]) ja Kadri Siibak 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/?uri=CELEX%3A32021R0023 1 ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakond nõunik Marge Kaskpeit (611 3611, [email protected]). Eelnõu keelelise kontrolli tegi sama osakonna keeltoimetaja Sirje Lilover (6113638, [email protected]). 1.2. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõus esitatud muudatustel puudub otsene seos Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, sest eelnõu aluseks on Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusaktis (määruses) sätestatud nõuded. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva EL õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest, seetõttu ei ole antud eelnõu osas tehtud väljatöötamiskavatsust. Eelnõuga muudetakse järgmiseid seaduseid:  finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus, RT I, 02.06.2021, 28 (edaspidi FELS);  finantsinspektsiooni seadus, RT I, 07.12.2021, 8 (edaspidi FIS);  riigieelarve seadus, RT I, 07.12.2021, 5 (edaspidi RES);  väärtpaberituru seadus, RT I, 07.12.2021, 17 (edaspidi VpTS). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, sest muudetakse EV Põhiseaduse § 104 punktis 11 nimetatud riigieelarve seadust. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Üldine taust Kesksed vastaspooled finantsturu infrastruktuuri osana (finantsturutaristu) on üleilmsete finantsturgude määrava tähtsusega osa ja on vähemalt oma päritoluriigis süsteemselt olulised. Kesksete vastaspoolte olulisus nii EL-s kui ka väljaspool seda kasvab tulevikus kindlasti seoses G20 raames ettenähtud kohustusega kliirida börsiväliselt kaubeldavad standardsed tuletisinstrumendid kesksete vastaspoolte kaudu. Nimetatud kohustus on EL-i õigusesse üle võetud määrusega börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (EL) nr 648/2012 (edaspidi EMIR määrus).2 Keskne vastaspool tegutseb sisuliselt turuosaliste jaoks (suuremahuliste) väärtpaberitehingute puhul vahendajana. Ehk ta täidab iga väärtpaberi müüja jaoks ostja ja iga väärtpaberi ostja jaoks müüja rolli, ning neil on keskne roll finantstehingute töötlemises ja nende tehingutega kaasnevate eri riskipositsioonide juhtimises. Keskne vastaspool koondab vastaspoolte väärtpaberitehingute ja positsioonide haldamise, täidab väärtpaberitehingutest tulenevaid kohustusi ning nõuab oma kliirivatelt liikmetelt vastavaid tagatisi. Kliiriv liige on üldjuhul pank või muu finantsasutus, kes vastutab väärtpaberitehingust tulenevate finantskohustuste täitmise eest. Enamasti teenindabki keskne vastaspool oma kliirivaid liikmeid (kelleks on reeglina pangad), kellel on kesksete vastaspooltega otsene lepinguline suhe, ja kliirivate liikmete kliente (nt pensionifonde). Lihtsustatult 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, p. 1–59) 2 on keskse vastaspoole tegevus ja seotus teiste turuosalisega kirjeldatud järgmisel Deutsche Börse gruppi kuuluva keskse vastaspoole Clearstream näitel. Joonis nr. 1 Keskse vastaspoole toimimine Clearstream näitel Kuna keskne vastaspool haldab ja koondab kliirivate liikmete ja nende klientide nimel märkimisväärset osa finantssüsteemi finantsriskist, on keskse vastaspoole piisav reguleerimine ja efektiivne järelevalve globaalses mastaabis väga tähtis. Seetõttu on juba aastast 2012. a. nende suhtes kehtestatud vastav regulatsioon (eespool nimetatud EMIR määrus). EMIR määruse kohaselt peab EL-s asutatud keskne vastaspool saama tegevusloa ja järgima vastavaid usaldatavus-, organisatsioonilisi ja äritegevuse reegleid. Kui EL-s tervikuna on 2021. aasta 18. novembri seisuga kokku 14 keskset vastaspoolt3, siis Eestis ei ole hetkel ühtegi keskset vastaspoolt tegevusluba saanud. Teadaolevalt kasutavad Eesti turuosalised suuresti Rootsis paikneva keskse vastaspoole (Nasdaq OMX) teenuseid. Keskse vastaspoole raskused võivad aga väga kiiresti mõjutada tema kliirivate liikmete ning viimaste kaudu ka muude klientide majanduslikku jätkusuutlikkust ning negatiivselt mõjutada finantsstabiilsust. Kehtiv EMIR määrus aga keskse vastaspoole suhtes kriisilahendusmenetlust ei reguleeri. Äriühingute jaoks ettenähtud nn tavaline maksejõuetusmenetluse regulatsioon ei pruugi tagada piisavalt kiiret sekkumist või kriitiliste funktsioonide jätkumise adekvaatset prioriseerimist finantsstabiilsuse säilitamise nimel. Selliste tavalise maksejõuetusmenetluse negatiivsete tagajärgede vältimiseks otsustati luua kesksete vastaspoolte jaoks eraldi kriisilahendusraamistik ehk käesolev CCP määrus.4 Vastav kriisilahendamise kord kehtib EL-s pankadele juba alates 2015. aasta 1. jaanuarist (kriisilahendusdirektiiv 2014/59/EL). CCP määrus on kriisiennetuse ja -lahendusmeetmete poolest eeltoodule sarnane. Samas on pankade ja kesksete vastaspoolte erinevatest funktsioonidest ja ärimudelitest tulenevalt teatud riskide maandamine osaliselt erinevalt adresseeritud. 3 Vt. täpsemalt: https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/ccps_authorised_under_emir.pdf 4 Näit. Keskse vastaspoole finantsseisundi taastamise kavas peab arvesse võtma ka kliirivate liikmete ja andmete kättesaadavuse korral ka klientide huve. Vt. pikemalt määruse põhjenduspunkt 24 ja artikkel 9 lg 11. Kliirivaid liikmeid võidakse kaasata ka finantsseisundi taastamise kava koostamisel vt. määruse artikkel 9 lg 16. Kooskõlas keskse vastaspoole tegevuseeskirjade ja sõlmitud lepingutega võidakse kliirivatelt liikmetelt nõuda keskse vastaspoole finantsseisundi taastamisel sissenõutavaid rahalisi makseid või võtta üle teise kliiriva liikme täitmata kohustused kohustusi. Vt. pikemalt määruse 2021/23 põhjenduspunkt 42, artikkel 27 lõike 3 3 2.2. Käesoleva eelnõuga tehtavad peamised muudatused 2.2.1. Kriisilahendusasutuse määramine Kriisilahenduse peamine eesmärk peaks olema tagada kriitiliste funktsioonide katkematu täitmine, vältida negatiivset mõju finantsstabiilsusele ning kaitsta avaliku sektori vahendeid. Selleks, et tagada kriisilahenduse meetmete tõhusus ja tulemuslikkus ning kooskõla kriisilahenduse eesmärkidega, peab liikmesriik kriisilahendusasutuseks määrama kriisilahendusega seonduvaid funktsioone ja ülesandeid täitva isikuks asutuse, millele on antud avaliku halduse pädevus. Selleks võib olla keskpank, pädev ministeerium või muu avalik-õiguslik haldusasutus. Selleks võib olla ka olemasolev pankade kriisilahendusasutus. Kriisilahendusasutus tuleb määrata ka nendel liikmesriikidel, kus ükski keskne vastaspool ei ole tegevusluba saanud (ehk ka Eestis). Liikmesriik peab tagama, et kriisilahendusasutus saaks rakendada vastavaid meetmeid ja talle oleksid eraldatud asjakohased vahendid. Lisaks tuleb tagada huvide konfliktide vältimine kui vastav kriisilahendusasutus on juba määratud pankade järelevalveasutuseks ja kriisilahendamise üksuseks. Sellistel juhtudel tuleks tagada kriisilahendusasutuse otsustusprotsessi sõltumatus, takistamata samal ajal otsuste tegemist kõrgeimal tasandil. Käesoleva eelnõu kohaselt on kriisilahendusasutuseks määratud Finantsinspektsioon. Finantsinspektsioonis loodi 2015. a. kriisilahendusüksus, mille ülesandeks on eelkõige pankade suhtes vastava kriisilahendusmenetluse läbiviimine. Vastavad meetmed on eelkõige reguleeritud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses. Seepärast muudetakse käesolevaga samuti seda seadust. Finantsinspektsioonis on nii seadusega kui ka praktikas tagatud huvide konflikti vältimine ning järelevalve ja kriisilahenduse funktsioonid on teineteisest eraldatud. Ehk eespool märgitud huvide konfliktide vältimise nõue on täidetud. 2.2.2. Riigieelarveliste vahendite kasutamine ja muude riiklike institutsioonide roll Kuna keskse vastaspoole maksejõuetus võib põhjustada tagajärgi liikmesriigi finantssüsteemile ja majandusele ning kriisilahendusasutuse poolsetest meetmest ei pruugi kriisiolukorra lahendamiseks piisata, siis võib tekkida ka vajadus avaliku sektori (riigieelarveliste) finantsvahendite kasutamiseks. Seetõttu tuleb CCP määruse kohaselt ette näha ka vastav roll liikmesriikide rahandusministeeriumidel või muudel asjaomastel ministeeriumitele otsustamiseks avaliku sektori vahendite kasutamise üle. Samuti peaks vastav ministeerium olema finantsseisundi taastamisse ja kriisilahendusse juba varases staadiumis kaasatud. Eelnõu kohaselt on vastutavaks ministeeriumiks määratud Rahandusministeerium. Sarnaselt pankade kriisilahendusmenetlustele, on Rahandusministeeriumile antud keskse vastaspoole kriisilahenduses roll nt sildasutuse loomisel ning avaliku finantstoetuse korral. 2.2.3. Haldusmeetmete ja karistussanktsioonide ettenägemine CCP määruses olevate nõuete rikkumiste korral tuleb liikmesriikidel ette näha halduskaristused. Selleks on CCP määruses sätestatud peamiste halduskaristuste ja muude haldusmeetmete loetelu, mis peab liikmesriigi kriisilahendusasutusele (eelnõu kohaselt Eestis Finantsinspektsioonile) ettenähtud olema, muuhulgas rakendada neid nii juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes. Samuti tuleb ette näha põhikriteeriumide loetelu, mille alusel määrata kindlaks halduskaristuste ja muude haldusmeetmete tase ja liik, ning rahaliste halduskaristuste suurus. CCP määruse kohaselt 4 tuleks halduskaristuste ja muude haldusmeetmete puhul võtta arvesse, et haldustrahvidel oleks hoiatav mõju, samuti selliseid tegureid nagu rikkumisest tulenev kindlaks tehtud rahaline kasu, rikkumise raskusaste ja kestus ning kui see on asjakohane, peaksid need hõlmama trahvi vähendamist tulenevalt koostööst kriisilahendusasutuse või pädeva asutusega. Halduskaristuste kehtestamisel ja avaldamisel tuleb samas järgida põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi. EL-i õigusest tulenevaid kohustusi kohaldada teatud rikkumiste korral kõrgema määraga rahalisi sanktsioone (sh haldustrahve) käsitletakse Eesti õiguses läbi sunniraha instituudi5. Haldussunni meetmed, sh sunniraha ei sobi rakendada olukorras, kus rikkumist ei ole võimalik ennetada ega kõrvaldada. Karistusõiguslike meetmete rakendamine, s.h. väärtegude menetlemine on nn viimane abinõu (ultima ratio). Eelnõuga lisatakse väärteo koosseisud määruse normide rikkumise eest, et tagada kooskõla EL-i õigusega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Muudatused finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses Paragrahvi 1 muutmine. Kehtiva seaduse § 1 määratleb reguleerimisala täpsustades, millistes olukordades seadust rakendatakse. Uus lõige 11 tuleneb CCP määruse selgituspunktist 1. Keskne vastaspool peab olema raskustesse sattumiseks ette valmistunud, selleks on mõeldud kriisiennetusmeetmed. Näiteks tuleb kesksel vastaspoolel koostada finantsseisundi taastamise kavad ning koguda ja hoida vahendeid likviidsuse säilitamiseks. Lisaks on vaja ette näha varajase sekkumise meetmed ning kriisilahendusmeetmed, kui on oht, et kesksel vastaspoolel võib tekkida raskusi oma kohustuste täitmisel või on tõenäoline, et ta võib muutuda maksejõuetuks. Taolisi õigusi on vaja selleks et ära hoida negatiivset mõju finantsturgude toimimisele ja majandusele tervikuna. Paragrahvi 2 muutmine. Kehtiva seaduse § 2 määratleb kohaldamisala, sätestades subjektid, kelle suhtes seadust kohaldatakse. Hetkel kohaldatakse seadust krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning teatud ettevõtjatele, kes kuuluvad eeltoodud isikutega samasse gruppi. Lõikesse 1 lisatakse uus punkt 4, mille kohaselt kohaldatakse seadust ka Eestis asutatud EMIR määruse kohaselt tegevusloa saanud kesksele vastaspoolele. Paragrahv 91 lisamine seadusesse. Lisatakse viide CCP määrusele, kus on keskse vastaspoole kriisilahendusega seotud mõisted defineeritud. Ülejäänud mõisteid kasutatakse § 9 kohaselt, seega nii seaduses määratletud, kui EL pangandusmääruse ehk CRR-i (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013) tähenduses. Mõisteid, mis on defineeritud CCP määruses ja pangandusmääruses, seaduses ei avata. Seadust täiendatakse uue peatükiga 91 keskse vastaspoole kriisilahenduse kohta. Ehk selles peatükis sätestatakse Finantsinspektsiooni kui ka riigipoolsed meetmed keskse vastaspoolega seotud kriisilahendamiseks. CCP määruse artikkel 7 punkt e rõhutab, et iga liikmesriigi asjaomaste asutuste ülesanded ja kohustused tuleb selgelt siseriiklikus õiguses kindlaks määrata. 5 Vt nt väärtpaberituru seaduse § 2341 lg 2, krediidiasutuste seaduse § 1041 lg 2 ja finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 91 lg 2. 5 Paragrahviga 901 määratletakse Finantsinspektsiooni õigused ja ülesanded järelevalve teostamisel. Finantsinspektsioonil on kesksele vastaspoolele FELS-i, CCP määruses ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle järelevalve teostamise õigused. Näiteks keskse vastaspoole finantsseisundi taastamise kavade kontrollimisega seotud õigused. Paragrahv 902 näeb ette keskse vastaspoole kriisiennetusega seotud meetmete ulatuse. Lõige 1 näeb ette keskse vastaspoole kriisiennetusena on Finantsinspektsioonil õigus kohaldada CCP määruse artiklites 18 ja 19 nimetatud meetmeid. Viidatud kriisiennetuse meetmeteks on muuhulgas finantsseisundi taastamise kava ajakohastamist või kavas ette nähtud kokkulepete või meetmete rakendamist, aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumist, juhtide tagasikutsumine või asendamine, äristrateegia muutmise nõudmine, muudatused õiguslikus või tegevusstruktuuris, kapitalinõuete täitmise ja säilitamise nõudmine või dividendimaksete piiramine ja rakendada muid varajase sekkumise meetmeid, mis on vajalikud kriisi ennetamiseks. Lõige 2 tuleneb sellest, et varajase sekkumise meetmete rakendamise korral, kui Finantsinspektsioon on nõudnud keskse vastaspoole kõigi või osa juhtorgani liikmete tagasikutsumist, võib pädev asutus Finantsinspektsioon nimetada keskse vastaspoole juhtimiseks ajutise erihalduri. Ajutine erihaldur on isik, kellel on kõik keskse vastaspoole aktsionäride ja juhtorgani õigused, kuid kes saab kasutada neid õigusi üksnes kriisilahendusasutuse kontrolli all. Ajutine erihaldur nimetatakse kooskõlas riigisisese õigusega. Ajutine erihaldur asendab keskse vastaspoole juhtorganit või võib teha sellega koostööd. Erihalduri nimetamise kohta tehakse vastav kanne äriregistris. Ajutine erihaldur juhib, esindab ja kontrollib keskse vastaspoole tegevust. Ajutise erihalduri kvalifikatsioonile ja tegevusele esitatavad nõuded on sätestatud FELS §-s 37. Finantsinspektsioon võib kesksele vastaspoolele määrata ühe või mitu ajutist erihaldurit kooskõlas FELS-i § 37 lõigetega 1–7 ja 11–14. Tuleb silmas pidada, et keskse vastaspoole erihalduri volitused on CCP määruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt väiksemad, kui näiteks panga suhtes varajase sekkumise meetmete rakendamise korral. Keskse vastaspoole suhtes varajase sekkumise meetmete rakendamise etapis peaksid säilima veel kõik aktsionäride õigused ja erihalduril ei ole õigust kokku kutsuda aktsionäride üldkoosolekut. Paragrahviga 903 nähakse ette Finantsinspektsiooni õigused keskse vastaspoole kriisilahenduses. Lõikega 1 antakse Finantsinspektsioonile keskse osapoole kriisilahenduse tulemuslikuks rakendamiseks kõik CCP määruse artikli 48 lõikes 1 ja artiklis 49 nimetatud õigused. Kriisilahendusega seotult on Finantsinspektsioonil muuhulgas õigus võõrandada keskse vastaspoole vara või kohustusi, õigus võtta kontroll kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole üle, õigus konverteerida kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole võlainstrumente, õigus kutsuda tagasi või vahetada välja keskse vastaspoole juhte, õigus vähendada muutuvtagatise summat kuni nullini, õigus nõuda kliirivatelt liikmetelt täiendavaid rahalisi makseid ja õigus nõuda keskse vastaspoole emiteeritud instrumentide noteerimise peatamist või lõpetamist. Samuti muuta kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole tegevuse eeskirju, mis puudutavad kliirivate liikmete juurdepääsu kliirimisele. Lõikega 2 kohustatakse Finantsinspektsiooni teavitama viivitamata äriregistrit ja muid vastavaid registreid keskse vastaspoole suhtes kriisilahendusmenetluse algatamise otsusest, juhatuse või nõukogu tagasikutsumisest ning esitama kriisilahendusmeetme rakendamise otsuse või muu otsuse alusel asjakohasel juhul kandeavaldusi, s.h. erihalduri määramise kohta kooskõlas CCP määruse artikliga 50. Nimetatud artikliga 50 nähakse muuhulgas ette nõuded erihaldurile, näiteks et tal peab olema piisavalt hea maine ja piisavad erialateadmised finantsteenuste, riskijuhtimise ja kliirimisteenuste alal. Erihalduril on kriisilahenduse 6 eesmärkide saavutamiseks kõik keskse vastaspoole aktsionäride ja juhtorgani õigused, mida ta teostab kriisilahendusasutuse kontrolli all. Ühtlasi piiritletakse erihalduri kasutamise aeg – erihaldurit ei nimetata ametisse kauemaks kui üheks aastaks. Kriisilahendusasutus võib seada erihalduri tegevusele ka muid piiranguid või nõuda teatavate tegevuste jaoks eelnevat nõusolekut. Erihaldur peab kriisilahendusasutusele esitama oma tegevusest aruandeid. Paragrahviga 904 määratletakse kriisilahenduse erisused. Keskse vastaspoole kriisilahenduses on aktsionäride üldkoosoleku korraldamise, kapitali suurendamise või vähendamise ning aktsiaseltsi ühinemisega sarnased pankadele kehtivate erisustega. Seetõttu viidatakse FELS-i § 55 lõigetes 10 ja 11 toodud erisustele, millega välistatakse kriisilahendusmenetluses erinevate äriseadustiku sätete kohaldamine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõigusekohta6 artikli 84 lõige 3 ja artikli 87 lõige 4 on üle võetud just FELS § 55 lõigetega 10 ja 11. Erisustega välistatakse kriisilahenduse korral äriühingutele kohaldatavate aktsionäride üldkoosoleku korraldamise, kapitali suurendamise või vähendamise ning aktsiaseltsi ühinemisega seotud nõuete kohaldumine kesksele vastaspoolele. Paragrahviga 905 määratletakse kriisilahendusmenetlusega seotud piirangud keskse vastaspoole pankrotimenetluse algatamisele või vastava avalduse menetlemisele sarnaselt pankade kriisilahendusmenetluses seatud piirangutele viidates seaduse §-s 45 sätestatud piirangutele. Sisuliselt suunatakse kohust keelduma määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui avalduse on esitanud võlgnikuna maksejõuetu keskne vastaspool või võlausaldaja pankrotiavaldus põhineb nõudel, mille suhtes kehtib Finantsinspektsiooni otsus kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamise kohta. Kui kohus on aga juba pankrotiavalduse menetlusse võtnud enne kriisilahendusmeetme või - õiguse rakendamist, siis lükkab kohus pankrotimenetluse algatamise otsustamise edasi kuni kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamise lõpetamiseni. Paragrahviga 906 sätestatakse keskse vastaspoole sildasutuse asutamine sarnastel alustel panga sildasutuse loomisega. CCP määruse artiklites 42 ja 43 määratletud sildasutuse suhtes kohaldatakse FELS § 62–64, § 65 lõigetes 1–3, § 66 lõigetes 1, 2 ja 4 ja 67–68 sätestatud nõudeid. S.t. keskse vastaspoole kriisilahendusmenetluses on sildasutuse asutamise, aktsiate või varade ülekandmise, sildasutuse juhtimise ja tegevuse jätkuvuse, varade tagasi kandmise ja sildasutuse lõpetamise nõuded suures ulatuses samad, mis pankade kriisilahendusmenetluse korral. Sildasutusena käsitletakse kriisilahenduses kasutatavat keskset vastaspoolt, kellele kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse vara, õigused või kohustused ajutiselt üle antakse. Sildasutusena toimivat keskset vastaspoolt tuleks juhtida kui elujõulist tegevust jätkavat ettevõtjat ning see tuleks lasta uuesti turule niipea, kui tingimused selleks on sobilikud, või likvideerida, kui see ei ole enam elujõuline. CCP määruse kohaselt peaks kriisilahendusasutustel olema ka õigus nõuda, et kriisilahenduses allesjäänud keskne vastaspool, osutaks teenuseid, et võimaldada sildasutusest kesksel vastaspoolel, kellele vara, lepingud või omandiõiguse instrumendid ettevõtte võõrandamise vahendi rakendamisel või sildasutusena toimiva keskse vastaspoole vahendi rakendamisel üle anti, tegeleda oma äritegevusega. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/1132, 14. juuni 2017, äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta ELT L 169, 30.6.2017, p. 46–127 7 Paragrahviga 907 nähakse ette alternatiivsete kriisilahenduse rahastamise allikate kasutamine. Erinevalt pankade kriisilahendusdirektiivi 2014/59/EU artiklist 105, annab CCP määruse artikkel 44 kriisilahendusasutusele õiguse sõlmida lepinguid laenude või muu finantstoetuse saamiseks, seahulgas kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole ammendamata hoiuste tagamise skeemides olevatest eelrahastatud vahenditest, kui see on vajalik ajutiste likviidsusvajaduste rahuldamiseks, et tagada kriisilahenduse vahendite tõhus rakendamine. Kuna Eesti õiguse kohaselt ei ole võimalik selliseid kohustusi või õigusi Finantsinspektsioonil seada, siis sätestatakse võimalus kriisilahendusasutusel, s.o. Finantsinspektsioonil pöörduda selleks rahandusministeeriumi või Eesti Panga poole, kellel on õiguslikult võimalik laenu- või muid toetuslepinguid sõlmida. Paragrahviga 908 sätestatakse riigipoolsed meetmed. Määratletakse tingimused, mille täitmisel võib erakorralist avalikku toetust finantsstabiilsuse säilitamise eesmärgil anda kriisilahendusmenetluses olevale kesksele vastaspoolele või rakendada muid riigipoolseid meetmeid. Riigipoolse meetmena võib kasutada osaluse omandamist keskses vastaspooles, osalust kapitali suurendamiseks (omakapitaliinvesteering) või muud kesksele vastaspoolele antavat avaliku sektori kapitalisüsti. Ühtlasi võib anda ka kesksele osapoolele laenu või väljastada garantiid, et keskne vastaspool saaks laenu võtta. Eelkõige on vajalik riigipoolsete meetmete kohaldamisel konsulteerida Eesti Pangaga ja Finantsinspektsiooniga, teiseks tuleb lähtuda ka CCP määruse artiklis 45 lõikes 1 ja 3 sätestatud põhimõtetest. Riigipoolset finantstoetust tohib kasutada vaid eeldusel, et sellega tagatakse keskse vastaspoole kriitiliste funktsioonide järjepidevus minilaasete kriisilahenduse kuludega üksnes viimase võimalusena kui erasektori vahendite kasutamine ei ole võimalik. Riigipoolsete vahendite kasutamisel tuleb järgida riigiabi raamistiku nõudeid ning need peavad olema ajaliselt piiratud. Viimase võimalusena käsitletakse olukorda, kus on tuvastatud, et ülejäänud kriisilahenduse vahendite rakendamisest ei piisaks, et vältida märkimisväärset negatiivset mõju finantssüsteemile või avaliku huvi kaitsmiseks. Paragrahviga 909 on kehtestatud kahju hüvitamise alused. Lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil ja Rahandusministeeriumil õigus sisse nõuda kõik nende poolt kriisilahenduse vahendite või kriisilahendusõiguste rakendamisega seoses kantud mõistlikud kulud. Kulusid võib esimese järgu võlausaldajana nõuda sisse keskselt vastaspoolelt, sealhulgas tema mis tahes nõuetelt kohustusi mittetäitvate kliirivate liikmetelt, samuti keskse osapoole varade, õiguste ja kohustuste üleandmise või võõrandamise rakendamise korral kesksele vastaspoolele omandaja makstud mis tahes vastusooritusest enne CCP artikli 40 lõike 4 kohaldamist. Lõige 2 annab riigile võimaluse esimese järgu võlausaldajana nõuda mõistlikud kulud sildasutusena toimiva keskse vastaspoole tegevuse lõpetamise tulemusena saadud tulust enne artikli 42 lõike 5 kohaldamist ja tulust, mis on saadud artiklis 46 osutatud avaliku toetuse rakendamisel ning CCP artiklis 47 osutatud ajutiselt riigi omandisse võtmise vahendi kasutamisel, sealhulgas nende müügist saadud tulu. Lõike 3 kohaselt tuleb kahjude hüvitamisega seonduvalt kohaldada kehtiva seaduse § 80 lõikeid 4 ja 5. Paragrahvi 91 muutmine. Kehtiv § 91 sätestab sunniraha igakordse rakendamise ülemmäära. Kehtiv finantsvaldkonna regulatsioon tagab Finantsinspektsioonile õiguse aegsasti sekkuda finantsjärelevalve subjektide tegevusse ja ennetada finantssüsteemi toimimisele negatiivselt mõjuvaid probleeme ka mitte karistusliku iseloomuga meetmetega, so tehes vastava ettekirjutuse keelatud tegevuse lõpetamiseks, õigusaktides sätestatud nõude täitmiseks ja ettekirjutuste täitmine on tagatud sunniraha ähvardusega, ei käsitleta nimetatud meedet karistusõigusliku meetmena. EL õigus finantssektoris määratleb rahalise karistuse ulatuse. Muudatustega täpsustatakse sätte sõnastust, et 8 tagada normi õigusselgus ja üle võtta direktiivi 2014/59/EL artikli 111 lõige 2 punkt f ning CCP määruse artikli 82 lõike 2 punkt f, millest tulenevad kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvi kohaldamise kohustused. Nende kohaselt tuleb juriidilise isiku puhul kohaldada trahvimeedet (ingl. k. administrative fine), mille suurus on kuni 10% tema käibest, füüsilisi isiku puhul kuni 5 000 000 eurot. Samuti peab olema võimalik kohaldada sellist trahvimeedet, mis vastab kuni kahekordsele kasule, mis on saadud sellisest õigusrikkumisest, kui seda on võimalik kindlaks määrata. Lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „5 000 000 eurot“ tekstiosaga „või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa“. Lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „tuludest“ tekstiosaga „või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa“. Lisatakse uus lõige 3, mis määratleb lõikes 2 nimetatud emaettevõtja tütarettevõtjast juriidilise isiku asjakohase käibe, milleks on vastav aastane käive eelmisel majandusaastal põhiemaettevõtja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi. Paragrahvi 92 muutmine. Kehtiva §-ga 92 sätestatakse väärteokoosseis ja vastava karistuse suurus teabe avalikustamata ja esitamata jätmise eest. Lõike 2 muutmisega tõstetakse karistuse määra juriidilise isiku puhul asendades tekstiosa „32 000 eurot“ tekstiosaga „400 000 eurot“. Juba karistusõiguse revisjoni käigus tõsteti väärteotrahvide maksimummäärasid 400 000 euroni (KarS § 47 lõige 2). Revisjoni seletuskirjas on märgitud, et uus ja oluliselt kõrgem rahatrahvi maksimummäär on mõeldud erandina eelkõige teatud spetsiifiliste rikkumiste jaoks, kus on rikkumise laadist tulenevalt oluline mõista tõhus karistus ning kus senine maksimaalselt 32 000-eurone karistus seda ei ole. Kehtiva rahatrahvi ülemmäära puudustele oli viidanud Rahandusministeerium juba 2011. aastal Justiitsministeeriumile saadetud kirjas. Selles leitakse, et kehtiv 32 000 euroni (tollal 500 000 kroonini) ulatuv rahatrahvi ülemmäär ei taga vajalikul määral finantsjärelevalve eesmärkide tõhusat saavutamist ja finantsteenuste tarbijate huvide kaitset. Näiteks on tõenäoline, et finantssektori kontekstis suhteliselt madal rahatrahvi ülemmäär ei võimalda alati kinni pidada põhimõttest, et õigusrikkumise toimepanemine ei tohi anda võimalust tulu teenimiseks ega taga ka üldpreventiivsete eesmärkide saavutamist. FELS-i on jäänud karistusmäär 32 000 eurot ning käesolevaga viiaksegi see kooskõlla juba muudes finantssektori õigusaktides sätestatud karistusnormidega. Paragrahvi 93 kehtetuks tunnistamine. Kehtiva §-ga 93 on sätestatud eraldi väärteomenetluse koosseis konsolideerimisgrupi sisese finantstoetusega seotud nõuete rikkumise eest. Kuivõrd kriisilahendusdirektiivi 2014/59/EL artikli 25 (kohustus teavitada pädevat asutust kavatsusest anda konsolideerimisgrupi finantstoetust) rikkumisele vastav koosseis on kaetud FELS § 92 koosseisuga, siis tunnistatakse kehtetuks FELS § 93. Paragrahvi 94 muutmine. Kehtiv § 94 sätestab väärteo koosseisu omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rikkumise eest. Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rikkumise eest tulenevad karistused kriisilahendusdirektiivi 2014/59/EL artiklist 45k. Lisaks käesolevale paragrahvile on rikkumise korral võimalik Finantsinspektsioonil kasutada ka FELS § 17 lõigetes 12 ja 13 nimetatud õigusi ja meetmeid. Sarnaselt FELS § 92 muutmistega tõstetakse ka §-s 94 lõikes 2 karistuse määra ning juriidilise isiku puhul asendatakse tekstiosa „32 000 eurot“ tekstiosaga „400 000 eurot“. Seadusesse lisatakse §-d 941–943. Nimetatud uute paragrahvidega lisatakse CCP määruse artikliga 82 ette nähtud peamised kooseisud, mille korral peaks kriisilahendusasutustel ja pädevatel asutustel olema võimalik kohaldada rahalisi karistusi. Seaduse eelnõus loetletud kooseise peaks saama 9 kasutada, juhul kui keskne vastaspool oma õigusaktidest tulenevaid kohustusi ei täida. Rahalise karistuse suurus peab olema finantsasutusele mõjus ja proportsionaalne rikkumisest saadud tulu silmas pidades, et see heidutaks hoiduma nõuete rikkumisest. Paragrahviga 941 sätestatakse kesksele vastaspoolele finantsseisundi taastamise kava nõuete rikkumise eest rahatrahv. CCP artikli 9 kohase finantsseisundi taastamise kava koostamata, haldamata ja ajakohastamata või Finantsinspektsioonile esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise või vale, ebapiisava või eksitava teabe esitamise eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, kui aga sama tegu on toime pandud juriidilise isiku poolt, siis karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Paragrahviga 942 sätestatakse rahatrahv kriisilahenduskava koostamise nõuete rikkumise eest. CCP artikli 13 nõuete rikkumise, sealhulgas kriisilahenduskavade koostamiseks vajaliku teabe Finantsinspektsioonile mitte esitamise või mitteõigeaegse esitamise või vale, ebapiisava või eksitava teabe esitamise eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Paragrahviga 943 sätestatakse rahatrahv maksejõuetusest või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämisest teavitamise nõude rikkumise/teavitamata jätmise eest. CCP määruse artikli 70 lõikes 1 sätestatud Finantsinspektsioonile keskse vastaspoole maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämisest teavitamise kohustuse mitte täitmise eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. 3.2. Muudatused Finantsinspektsiooni seaduses Paragrahv 3 muutmine. Kehtivas §-s 3 sätestatakse finantsjärelevalve ja finantskriisi lahendamise ülesanded. Tulenevalt CCP määruse artikli 3 §-st 1 määrab iga liikmesriik ühe või mitu kriisilahendusasutust, millel on õigus rakendada käesolevas määruses sätestatud kriisilahenduse vahendeid ja kriisilahendusõigusi. Kriisilahendusasutuseks võib olla, kas liikmesriigi keskpank, pädev ministeerium, avalik-õiguslik haldusasutus või muu asutus, millele on antud avaliku halduse pädevus. Tulenevalt CCP määruse artikli §-st 2 peavad kriisilahendusasutusel olema vajalikud teadmised, ressursid ja tegevussuutlikkus kriisilahenduse meetmete võtmiseks ning oma õiguste kasutamiseks sellise kiiruse ja paindlikkusega, nagu on vajalik kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks. Finantsinspektsioonis on loodud 2015. a. kriisilahendus üksus, milline täidab kooskõlas finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadusega ning krediidiasutuste seadusega kriisilahendusasutuse ülesandeid pankade, investeerimisühingute ning nendega ühte konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute suhtes. Käesolevaga on jõutud arusaamani, et otstarbekas ja mõistlik oleks kesksete vastaspoolte kriisilahendamise õigused ja kohustused määrata Finantsinspektsioonile. Lõige 2 määratleb isikute ringi, kelle maksejõuetuses võib tekitada negatiivseid mõjusid finantsstabiilsusele või, kelle kriitiliste funktsioonide katkematu toimimine on majanduse ja finantssektori tõrgeteta toimimise seisukohast ülioluline. Muudatusega lisatakse kesksed vastaspooled, kelle suhtes kriisilahenduse ja- ennetamisega seotud nõuded seadusesse lisatakse. Ühtlasi lisatakse õigusselguse tagamiseks investeerimisühingud. Investeerimisühingutele kohaldatakse tulenevalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 2 pankadele sarnast 10 kriisilahenduse ja – ennetamise raamistikku juba alates 2015. aastast, kuid varasemalt ei olnud neid otseselt Finantsinspektsiooni seaduses ära mainitud. Paragrahvi 51 muutmine. Kehtiv § 51 määratleb finantskriisi lahendamise üksuse ja sätestab selle üksuse funktsioonid ja tegevused. Lõikes 1 määratletakse Finantsinspektsioonis moodustatud finantskriisi lahendamise üksuse ülesanded nagu kriisilahenduse ettevalmistamine ja kavandamine ning kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamine. Lõiget täiendatakse viitega CCP määrusele viitamisega. Paragrahvi 6 täiendamine. Kehtivas §-s 6 on määratletud Finantsinspektsiooni ülesanded finantsjärelevalve eesmärgi saavutamiseks. Lõikesse 12 lisatakse punkt 8, mis annab õiguse Finantsinspektsioonil täita CCP määruses tulenevaid ülesandeid. Muudatusega tagatakse, et Finantsinspektsioonile CCP määruses nimetatud õigused ja kohustused kesksete vastaspoolte kriisiennetuse ja -lahenduse läbi viimiseks. Näiteks peaks Finantsinspektsioonil olema õigus nõuda kesksetelt vastaspooltelt ettevalmistavate meetmete võtmist, sh finantsseisundi taastamise kava koostamist. Finantsinspektsioon ise peaks aga keskse vastaspoole suhtes kriisilahenduskava koostama, selleks et kriisilahenduse kulgu hõlbustada. Ühtlasi peaks Finantsinspektsioonil olema õigus nõuda keskse vastaspoole õigusliku või tegevusliku struktuuri ja korralduse muutmist, et võtta vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid, mille abil vähendada kriisilahenduse vahendite rakendamist oluliselt pärssivaid asjaolusid või need kõrvaldada ning kindlustada ettevõtjate kriisilahenduskõlblikkus. Lisaks peaks olema võimalik nimetada ajutine haldur, kes asendab keskse vastaspoole juhtorganit ja kõrgemat juhtkonda või teeb ajutiselt nendega koostööd. Paragrahvi 53 täiendamine. Kehtiv § 53 seab nõuded Finantsinspektsiooni tegevuse avalikustamisele. Lõikesse 3 lisatakse punkt 31, millest tulenevalt tuleb Finantsinspektsioonil avalikustada oma sise-eeskirja need osad, millega tagatakse huvide konfliktide ära hoidmine, erinevate funktsioonide täitmise sõltumatus, ametisaladuse hoidmise ja eri funktsionaalsete valdkondade vahelise teabevahetuse reeglite täitmine. Need nõuded tulenevad CCP määruse artikli 3 lõikest 6 ja pankade kriisilahendusdirektiivi 2014/59/EL artikkel 3 lõike 3 viimasest taanest. Nii CCP määrus kui ka kriisilahendusdirektiiv 2014/59/EL nõuavad, et avalikustatakse kõik vajalikud asjaomased sise-eeskirjad, sealhulgas ametisaladuse hoidmise eeskirjad ja eri funktsioonide vahelise teabevahetuse eeskirjad. 3.3. Muudatused riigieelarve seaduses Paragrahvi 45 muutmine. Kehtiv § 45 sätestab riigieelarve muutmise ja lisaeelarve algatamise erisused. CCP määruse selgituspunkt 14 toonitab, et liikmesriikide rahandusministeeriumidel või muudel asjaomastel ministeeriumidel peaks olema võimalik otsustada avaliku sektori vahendite viimase võimalusena kasutamise üle kooskõlas riigisiseste demokraatlike menetlustega. Riigimeetmete kasutamisel tuleb arvestada keskse vastaspoole maksejõuetuse ja sellele järgnevate meetmete võimalikke tagajärgi liikmesriigi finantssüsteemile ja majandusele. Ühtlasi tuleb arvestada võimalikku vajadust kasutada kriisi lahendamiseks avaliku sektori vahendeid. Seetõttu peaksid ministeeriumid olema finantsseisundi taastamisse ja kriisilahendusse juba varases staadiumis tihedalt ka kaasatud. Lõike 2 punkti 1 loetelu täiendatakse keskse vastaspoolega, mida käsitletakse finantsasutusena ning mille osas edaspidi saaks likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides või väärtpaberite arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva 11 finantskriisi lahendamise või ennetamise eesmärgil vahendeid kasutada juhul kui kõik erasektori lahendused on ammendunud ning endiselt on üleval oht finantsstabiilsusele. Lisaks §-le 45 viitavad finantsasutusele riigieelarve seaduse § 60 lõige 7, mis täpsustab Riigikogu rolli summade osas, mis riigieelarves ettenähtust suuremad, § 61 lõike 1 punkt 2, mis täpsustab riigipoolse laenu või garantii andmise aluseid, § 69 lõige 5 täpsustab Riigikogu rolli aktsiate, osade ja muude osaluste ning muu finantsvara omandamisel riigi osalusse riigieelarves lubatud jäägist suuremas ulatuses ning § 71 lõige 1 punkt 4, mis täpsustab stabiliseerimisreservi eesmärki. Alternatiivina oleks saanud kaaluda ka lihtsalt tõlgendamist, et keskset vastaspoolt käsitletakse finantsasutusena, siis eelnõu kirjutajate arvates on õiguskindlam kesksed vastaspooled ka riigieelarve seaduse § 45 tekstis ära mainida. CCP määruse kohaselt peab erakorralise avaliku sektori finantstoetuse kasutamine maksejõuetute asutuste kriisilahenduse toetuseks toimuma viimase võimalusena, olema ajaliselt piiratud ning olema kooskõlas asjakohaste riigiabi sätetega. CCP määruse artiklis 7 toonitatakse ka seda, et kriisilahendusasutused ega kriisilahenduse kolleegiumid ei saa nõuda liikmesriigilt erakorralise avaliku sektori finantstoetuse andmist ega mõjutada liikmesriikide eelarvesuveräänsust ega eelarvepoliitilist vastutust ehk see otsus majanduse või finantsstabiilsuse kaitseks vahendeid eraldada või garantiid anda või mitte anda tehakse riigi poolt konkreetses olukorras sõltumatult. Eestis ei ole ühtegi keskse vastaspoole tegevusluba väljastatud ning see võimalus taolise turuosalise tekkeks on pigem äärmiselt väike. Lisaks kriisilahenduse korral tuleks CCP määruse kohaselt nii palju kui võimalik vältida erakorralise avaliku sektori finantstoetuse kasutamist. Eelmainitud põhjustel on tõenäosus finantskriisi lahendamise või ennetamise eesmärgil eelarvelisi vahendeid kasutada, mis oleksid seotud keskse vastaspoole likviidsuse või makseraskuste lahendamisega, väga väike. 3.4. Muudatused äriseadustikus Paragrahvi 2901 lõike 3 muutmine. Kehtiv § 2901 sätestab erisused elektroonilisele osalemisele börsiaktsiaseltsi üldkoosolekul. Lõige 3 näeb ette erisuse börsiaktsiaseltsi üldkoosoleku suhtes, et äriseadustiku üldkoosoleku kohta sätestatud ei kohaldata kui aktsiaseltsile rakendatakse kriisilahendusmeetmeid või -õigusi finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel. Tulenevalt direktiivi 2007/36/EÜ artikli 1 lõike 4 uue sõnastuse ülevõtmiseks lisatakse lõikesse 3 viide CCP määrusele. Paragrahvi 294 lõigete 61 ja 62 muutmine. Kehtiv § 294 sätestab nõuded üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitamisele. Muudatus tuleneb CCP määruse artiklist 91, mis direktiivi 2007/36/EÜ artikli 5 lõiget 5 muudab. Viidatud säte kohustab liikmesriike tagama, et kriisilahendusdirektiivi 2014/59/EL ja CCP määruse kohaldamisel võib üldkoosolek kahe kolmandiku kehtivate häälte enamusega, selleks et teha otsus kapitali suurendamise kohta, edastada üldkoosoleku kutse või muuta põhikirja sätestamaks, et üldkoosoleku kutse edastatakse lühema etteteatamisega kui käesoleva artikli lõikes 1 ette nähtud. Taolist lühemat tähtaega saab kohaldada tingimusel et kõnealune koosolek ei toimu kümne kalendripäeva jooksul pärast kutse edastamist, et kriisilahendusdirektiivi 2014/59/EL artiklis 27 või 29 või CCP määruse artiklis 18 sätestatud tingimused on täidetud. Ühtlasi peab kapitali suurendamine olema vajalik, et hoida ära kriisilahendusdirektiivi 2014/59/EL artiklites 32 ja 33 või CCP määruse artiklis 22 sätestatud kriisilahenduse tingimuste tekkimine. Lõige 61 annab võimaluse krediidiasutuste kriisilahendamisel 12 mitte kohaldada üldkoosoleku päevakorra muutmisel ette teatamiseks mõeldud vähemalt nädalat aega. See tähendab, et kui kriisilahendamisega seonduvalt peaks kiirkorras muudetama üldkoosoleku päevakorda, siis saab seda teha lühikese ette teatamisajaga. Lõige 62 võimaldab aktsiakapitali suurendamise otsustamiseks ette näha lühema üldkoosolekust etteteatamise tähtaja kui kaks nädalat, kui sellega on nõus aktsionärid, kes esindavad vähemalt 2/3 aktsiakapitalist. 3.5. Seaduse jõustumine Seaduse eelnõu jõustub 2022. aasta 12. augustil. Jõustumise tähtaeg tuleneb CCP määruse artiklis 97 sätestatust. 4. Terminoloogia Muudatustega ei lisata Eesti õigusesse uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/23, 16. detsember 2020, kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.1.2021, lk 1–102). Eelnõus esitatud sätete vastavust EL normidele väljendab seletuskirja lisas esitatud tabel. 6. Eelnõu mõjud 6.1. Sihtrühm ja keskkonna kirjeldus Eelnõu sihtrühm on eelkõige Finantsinspektsioon ja potentsiaalsed kesksed vastaspooled. Praktiline ja otsene mõju kesksetele osapooltele Eestis hetkeseisuga puudub, kuna Eestis ei tegutse veel ühtegi Eestis tegevusluba saanud keskset vastaspoolt. Kaudselt on sihtrühmaks CCP määrusest tulenevate nõuete tõttu ka Eestis asutatud keskse vastaspoole liikmed (nt pangad või muud finantssektori asutused) ning suurkliendid (suurettevõtted, kes kasutavad keskset vastaspoolt väärtpaberitehingute tegemisel). Kuna kliiringu liikmeks olemist ei tule registreerida ega sellest kedagi teavitada, siis täielikku ülevaadet Eesti ettevõtetest, kes on mingite kesksete vastaspoolte liikmed eelnõu autoritel ei ole. Tuletistehingute maht nii börsivälised (OTC) kui börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide (ETD) globaalsetel turgudel kasvas aastatel 1998–2020 kokku 78 triljonilt eurolt 528 triljonile eurole, võttes arvesse tinglikku bilansilist summat. 13 Joonis 2. Globaalne tuletistehingute maht 1998–2020 miljardites eurodes7 Enim kasutavad Eesti turuosalised liikmeks olemist Nasdaq Clearingus. Nasdaq Clearing pakub erinevate instrumentide kliirimist, kuid kõige enam just tuletisinstrumentidele. Eestist on Nasdaq Clearing liikmed aktsiate, tuletisinstrumentide ja püsituluväärtpaberite turgudel (Equity, Derivatives and Fixed Income markets) Cresco Väärtpaberid, LHV Pank, Luminor Bank AS, SEB Pank ja Swedbank AS. Samas võib turuosaline olla ka kliiringu liikmeks erinevate kesksete vastaspoolte juures. Näiteks Swedbank on kliiringu liige nii Nasdaq OMX kui ka London Clearing House (LCH). Tõenäoliselt on see vajalik selleks, et erinevate instrumentidega kaubelda. Keskse vastaspoole kliiringu liikmete maksejõuetusjuhtumeid varasemast ajaloost ei ole olnud üldse palju, kuid nende mõju on väga oluline. Sisuliselt on ajaloos keskse vastaspoole maksejõuetused tingitud eelkõige just kliiringu liikmete maksejõuetuks muutumisest. Kõik maailmas kesksete vastaspooltega või nendega seotud liikmetega toimunud maksejõuetusjuhtumid on ära toodud allolevas tabelis. 7 Allikas: https://www.ecmi.eu/sites/default/files/setting_eu_ccp_policy_-_much_more_than_meets_the_eye.pdf 14 Tabel nr 1. Kesksete vastaspooltega toimunud maksejõuetusjuhtumid Keskse vastaspoole kriisiennetus ja -lahendusmeetmete täiendamine ja täpsustamine eelnõuga suurendab investorite, kliiringu liikmete ja keskse vastaspoole klientide usaldusväärsust finantssektori suhtes tõstes õiguskindlust ja vähendades potentsiaalsete kohtuvaidluste arvu keskse vastaspoole maksejõuetuse raames. Seda kas CCP määruse või ülevõetavate siseriiklike sätete tõttu võiks keskse vastaspoole poolt oma liikmetele või klientidele kohaldatavad teenuste hinnad muutuda ei oska eelnõu kirjutajad hinnata eelkõige tulenevalt andmete puudumisest, kuna Eesti turul ei tegutse hetkel ühtegi keskset vastaspoolt. Eelnõu rakendamine ei too endaga kaasa muudatusi fiskaalpoliitikas. Eelnõu ei mõjuta otseselt elu- ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või regionaalset arengut. Mõju majandusele on eelnõu autorite hinnangul eelnõus olevate nõuete kohaldamisel väike. Eelnõu ei mõjuta reaalsektori ettevõtete halduskoormust. Halduskoormus kodanikele ei tõuse. 6.2. Mõjude hindamine Euroopa Liidu õigusaktide menetlemisel Ettepanekust luua kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse Euroopa raamistik teatati komisjoni 2015. aasta tööprogrammis ja 2015. aasta aprillis avaldati algatuse tegevuskava8. 5. oktoobrist kuni 28. detsembrini 2012 a. toimus avalik konsultatsioon9 seoses mittepankadest finantsasutuste finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse võimaliku raamistiku kohta. See sisaldas küsimusi finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse korra vajalikkuse kohta seoses ennekõike kesksete vastaspoolte, väärtpaberite kesk-depositooriumide ja kindlustusandjatega. Erinevatelt osapooltelt laekus 67 vastust10. Lisaks sidusrühmadega konsulteerimisele osales komisjon aruteludes ja mõttevahetustes seoses makse- ja arveldussüsteemide komitee ja IOSCO aruandega, mis annab suuniseid finantsturutaristute 8 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52016PC0856&from=EN#footnote8 9 http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/2012/nonbanks/consultation-document_en.pdf 10 Kokkuvõte on kättesaadaval aadressil http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/2012/nonbanks/summary-of- replies.pdf 15 finantsseisundi taastamise kohta. Samuti korraldasid komisjoni talitused neli kohtumist liikmesriikide ekspertidega, et arutada finantsstabiilsuse nõukogu ning makse- ja arveldussüsteemide komitee ja IOSCO rahvusvahelist tööd, kõige vaidlust tekitavamaid poliitikavalikuid ning ettepaneku kohaldamisala ja laadi. Liikmesriikide eksperdid nõustusid üldjoontes komisjoni poolt välja pakutud poliitikasuunaga, mis lähtus rahvusvahelistest suunistest ning tugines vajadusel EMIRile ja pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivile. Õiguslik ettepanek, mis Komisjonilt välja tuli oli täielikult kooskõlas viimaste finantsstabiilsuse nõukogu ja G20 poliitiliste arutelude ja poliitikasuundadega. Komisjon koostas mõjuhinnangu asjaomaste poliitikavalikute kohta. Poliitikavalikuid hinnati, juhindudes peamistest eesmärkidest, milleks olid finantsstabiilsuse ja kesksete vastaspoolte usaldatavuse säilitamine, ühiskonna kui terviku ja eriti maksumaksjate kahjude minimeerimine ning kesksete vastaspoolte pakutavate teenuste ühtse turu tugevdamine, säilitades samas võrdsed tingimused. Vastav hindamiskomitee kiitis mõjuhinnangu11 heaks 2015. aasta 6. mail. Mõjuhinnangu järelduseks seoses kriisilahenduse vahendite ja volitustega oli see, et kriisilahendusasutustel peaks olema ühtlustatud, ent mitte ammendav ja ettekirjutuslik komplekt kriisilahenduse vahendeid, mis annab ametiasutustele piisava kaalutlusõiguse võtta arvesse võimaliku kriisi asjaolusid. Samas rõhutati selles, kui oluline on tagada, et ametiasutused kasutaksid kriisilahenduse vahendeid ainult juhul, kui keskne vastaspool on maksejõuetuse äärel ning selle elujõulisuse taastamine ja üldise finantsstabiilsuse tagamine pole muude meetmetega võimalik, ning ennekõike seda, et keskse vastaspoole suhtes kriisilahenduse ja mitte harilike likvideerimis- või maksejõuetusmenetluse kasutamine teenib avalikku huvi. Kokkuvõttes leiti, et eelistatud valikud keskse osapoole kriisi ennetamises ja lahendamises mõjuvad positiivselt finantsstabiilsuse ja üldise finantssüsteemi usaldusväärsuse säilitamisele, põhjustamata seejuures asjatuid või ülemäära suuri kulusid, millel võiks olla ränk mõju majanduskasvule üldiselt. 7. Seaduse rakendamisega seotud mõjud riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja järelevalvele Eelnõu rakendamise mõju riigieelarvele on kaudne – juhul kui Eestis peaks tulevikus mõni keskne vastaspool tegevusloa taotlema ning sattuma oma kriisilahendust vajavasse olukorda, mis seaks ohtu finantsstabiilsuse. Pigem on koormuse tõus riigieelarvele ebatõenäoline. Seaduse rakendamine ei ole seotud kohaliku omavalitsustega ning seega otsene mõju neile puudub. Eelnõu mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on väike või olematu. Avaliku sektori, nt rahandusministeeriumi ametnike töökoormus, eelnõu jääb autorite hinnangul samaks. Üldine usaldusväärsuse kasv finantssektori ja majanduskeskkonna vastu tervikuna suurendab majanduskeskkonna tõhusust, mis on kaudselt kasuks ka riigiasutustele ja omavalitsustele. Eelnõu mõjutab eelkõige Finantsinspektsiooni tegevust. 7.1. Mõju Finantsinspektsioonile Finantsjärelevalve teostamise seisukohast on oluline tagada koostöö asjakohaste asutuste vahel. Samuti on vaja tagada Finantsinspektsiooni juhtimise tulemuslikkus. Seaduses sätestatud nõuded 11 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=SWD%3A2016%3A0369%3AFIN 16 mõjutavad Finantsinspektsiooni tegevust ning seaduse jõustumisega võib vähesel määral tõusta töökoormus ja kulud. Finantsinspektsioon on finantsjärelevalve subjektide poolt täielikult rahastatav seetõttu täiendavat kulu riigieelarve tähenduses nende kulude tõusmisega ei kaasne. Finantsinspektsiooni rahastamise põhimõtted on sätestatud Finantsinspektsiooni seadusega. Finantsinspektsiooni suurimad rahastajad on krediidiasutused, eelkõige krediidiasutused. Finantsinspektsiooni järelevalvetasud12 aastatel 2019 ja 2020 on toodud allolevas tabelis (vt tabel nr 2). Tabel nr 2. Finantsinspektsiooni järelevalvetasud Finantsinspektsiooni kriisilahendamise funktsiooni täidab saneerimisosakond. Saneerimisosakonnas töötab lisaks osakonna juhatajale viis finantsanalüütikut ja üks jurist. Eelnõu kirjutajatel ei ole võimalik hinnata Finantsinspektsiooni töökoormuse kasvu töötundides ega ka rahalisi suurusi kuludele, mis on tingitud eelnõu sätetest. Finantsinspektsioon on autonoomse pädevuse ja eelarvega finantsjärelevalve ning kriisilahenduse asutus, mis tegutseb Eesti riigi nimel ja on oma otsustes sõltumatu. Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud pankade, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate, investeerimis- ja pensionifondide, makseasutuste, e-raha asutuste, krediidiandjate ja -vahendajate ning väärtpaberituru üle. Finantsjärelevalve tegemisel ja finantskriiside lahendamisel lähtub inspektsioon avalikust huvist. Inspektsiooni tegevust ei rahastata riigieelarvest, vaid järelevalve- ja menetlustasudest, mida maksavad turuosalised, kelle üle inspektsioon järelevalvet teeb. Finantsinspektsiooni tegevust kavandab ja kontrollib Finantsinspektsiooni nõukogu, mis koosneb kuuest liikmest ning nõukogu esimees on rahandusminister. Finantsinspektsiooni tööd juhib neljaliikmeline juhatus, kes kollektiivse juhtimisorganina langetab otsuseid häälteenamuse alusel. Juhatuse tegevust juhib juhatuse esimees. 12 Allikas: Finantsinspektsiooni 2020. a. aastaraamat 17 Eelnõu mõjutab Finantsinspektsiooni igapäevatööd, kuna järelevalvel tuleb järele valvata uute reeglite rakendamist turuosaliste poolt kui Eesti turule peaks mõni keskne vastaspool loodama. Teiseks tuleks järelevalvel siiski olla teadlik ka, milliste kesksete vastaspoolte tegevuses on Eesti suured eelkõige finantssektori turuosalised liikmed või suurkliendid. 8. Rakendusaktid Eelnõuga rakendusaktide kehtestamist ette ei nähta. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 12. augustil 2022. 10. Huvirühmade kaasamine ja eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Eesti Pangale, MTÜ-le Finance Estonia, Eesti Pangaliidule ja Nasdaq OMX-le. Algatab Vabariigi Valitsus 2022 (allkirjastatud digitaalselt) 18 LISA. Eelnõu kohaste sätete ja EL direktiivide muutmise võrdlustabel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ muutmine Eesti õigusakti Muudetav EL õigusakti artikkel Eesti õigusakt Selgitus säte 1) artikli 1 lõige 6 asendatakse järgmisega: FELS § 44 lg 1 „6. Käesoleva direktiivi artikleid 4–7 ei kohaldata piirangute suhtes, mis puudutavad finantstagatiskokkulepete täitmisele pööramist, piirangute suhtes, mis puudutavad pandiõigusel põhineva finantstagatiskokkuleppe mõju, ega lõpetamisel toimuvat tasaarveldust või tasaarvestust käsitlevate sätete suhtes, mida kohaldatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL * IV jaotise V või VI peatükiga või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 ** V jaotise III peatüki 3. jao või IV peatükiga, ega piirangute suhtes, mis kehtestatakse liikmesriigi õiguse kohaselt antud sarnaste õigustega, et hõlbustada käesoleva artikli lõike 2 punkti c alapunktis iv või punktis d osutatud mis tahes sellise ettevõtja korrapärast kriisilahendust, kelle suhtes kohaldatakse kaitsemeetmeid, mis on vähemalt samaväärsed direktiivi 2014/59/EL IV jaotise VII peatükis või määruse (EL) 2021/23 V jaotise V peatükis sätestatud kaitsemeetmetega. 2) artikkel 9a asendatakse järgmisega: n/a Artikkel 9a muutmine ütleb, „Artikkel 9a vaid seda, et selle Direktiivid 2008/48/EÜ ja 2014/59/EL ning finantstagatiste direktiivi määrus (EL) 2021/23 2002/47 nõuded ei tohiks Käesolev direktiiv ei piira direktiivide takistada 2014/59 ehk siis 2008/48/EÜ ja 2014/59/EL ning määruse (EL) kriisilahendusdirektiivi 2021/23 kohaldamist.“ kohaldamist. Meil on FELS eriseadus. Asjaõiguse sätted ei takista FELS nõuete kohaldamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/25/EÜ muutmine Eesti seaduse Muudetav EL õigusakti artikkel Seadus Selgitus säte Artikli 4 lõike 5 kolmas lõik asendatakse järgmisega: n/a Muudatus sätestab seda, et „Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi liikmesriik peab tagama, et artikli 5 lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui rakendatakse saaks kohaldada 2014/59/EL Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi sätestatud kriisilahenduse 2014/59/EL * IV jaotises või Euroopa Parlamendi ja vahendeid, õigust ja korda. nõukogu määruse (EL) 2021/23 ** V jaotises Selle ülevõtmispakkumiste sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja direktiivi 2004/25 nõuded ei korda. piira FELSis olevate kriisilahendusnõuete kohaldamist. 19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/36/EÜ (EL) muutmine 1) artikli 1 lõige 4 asendatakse järgmisega: Äriseadustik § 290 lg 3 Muudatus sätestab seda, et „4. Liikmesriigid tagavad, et käesolevat liikmesriik peab tagama, et direktiivi ei kohaldata juhul, kui rakendatakse saaks kohaldada 2014/59/EL Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kriisilahenduse vahendeid, 2014/59/EL * IV jaotises või Euroopa õigust ja korda. Aktsionäride Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 õiguste direktiivi 2007/36 **V jaotises sätestatud kriisilahenduse nõuded ei piira FELSis vahendeid, õigusi ja korda. olevate kriisilahendusnõuete kohaldamist. 2) artikli 5 lõige 5 asendatakse järgmisega: Äriseadustik § 294 lg 61 ja 62 Lisatud viitamine CCP „5. Liikmesriigid tagavad, et direktiivi määrusele. 2014/59/EL ja määruse (EL) 2021/23 kohaldamisel võib üldkoosolek kahe kolmandiku kehtivate häälte enamusega, selleks et teha otsus kapitali suurendamise kohta, edastada üldkoosoleku kutse või muuta põhikirja sätestamaks, et üldkoosoleku kutse edastatakse lühema etteteatamisega kui käesoleva artikli lõikes 1 ette nähtud, tingimusel et kõnealune koosolek ei toimu kümne kalendripäeva jooksul pärast kutse edastamist, et direktiivi 2014/59/EL artiklis 27 või 29 või määruse (EL) 2021/23 artiklis 18 sätestatud tingimused on täidetud ning et kapitali suurendamine on vajalik, et hoida ära direktiivi 2014/59/EL artiklites 32 ja 33 või määruse (EL) 2021/23 artiklis 22 sätestatud kriisilahenduse tingimuste tekkimine.“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu Direktiivi 2014/59/EL muutmine Eesti seaduse Muudetav EL õigusakti artikkel Seadus Selgitus säte Artiklisse 1 lisatakse järgmine lõige: „3. Käesolevat n/a Direktiiv 2014/59/EL on üle direktiivi ei kohaldata ettevõtjate suhtes, kes on võetud FELSiga. FELSi saanud tegevusloa ka kooskõlas määruse (EL) nr pankadele suunatud 648/2012 artikliga 14.“ kriisilahendusmeetmete kohaldamisalasse ei kuulu isikud, kes on saanud tegevusloa kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 14. Euroopa Parlamendi ja nõukogu Direktiivi 2017/1132/EL muutmine 1) artikli 84 lõige 3 asendatakse järgmisega: FELS § 55 lg 10 Direktiivi (EL) 2017/1132 „3. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi lisatakse artikli 84 lõige 3, artiklit 49, artikli 58 lõiget 1, artikli 68 lõikeid 1, artiklit 86a lõike 3 punkt b, 2 ja 3, artikli 70 lõike 2 esimest lõiku, artikleid lõike 4 punkt c, artikli 87 72–75, 79, 80 ja 81 ei kohaldata juhul, kui lõige 4 artikkel 120 lõike 4 rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu punkt b, lõike 5 punkt c, direktiivi 2014/59/EL * IV jaotises või Euroopa artikli 160a lõike 4 punkt b, Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 ** 20 V jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, lõike 5 punkt c viide CCP õigusi ja korda. määrusele. Direktiivi 2017/1132 artikkel 86a, artikkel 120 lg 4 p b ja lõige 5 punkt c, artikkel 160 lõige 4 punkt b ja lõige 5 punkt c ei ole veel Eesti õigusesse üle võetud, kuna need on lisatud direktiiviga 2019/2121, mille ülevõtmise tähtaeg on 2023 jaanuaris. See puudutab äriühingute piiriülest liikumist ja vastava eelnõu ettevalmistamisega tegeleb Justiitsministeerium. 2) artiklit 86a muudetakse järgmiselt: Vt varasemat selgitust p. 1. a) lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega: „b) äriühingu suhtes rakendatakse direktiivi 2014/59/EL IV jaotises või määruse (EL) 2021/23 V jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja korda.“; b) lõike 4 punkt c asendatakse järgmisega: „c) direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 101 või määruse (EL) 2021/23 artikli 2 punktis 48 määratletud kriisiennetusmeetmed.“; 3) artikli 87 lõige 4 asendatakse järgmisega: FELS § 55 lg 11 „4. Liikmesriigid tagavad, et käesolevat peatükki ei kohaldata äriühingu või äriühingute suhtes, kelle suhtes rakendatakse direktiivi 2014/59/EL IV jaotises või määruse (EL) 2021/23 V jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja korda.“; 4) artiklit 120 muudetakse järgmiselt: Vt varasemat selgitust p. 1. a) lõike 4 punkt b asendatakse järgmisega: „b) äriühingu suhtes rakendatakse direktiivi 2014/59/EL IV jaotises või määruse (EL) 2021/23 V jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja korda.“; b) lõike 5 punkt c asendatakse järgmisega: „c) direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 101 või määruse (EL) 2021/23 artikli 2 punktis 48 määratletud kriisiennetusmeetmed.“; 5) artiklit 160a muudetakse järgmiselt: Vt varasemat selgitust p. 1. a) lõike 4 punkt b asendatakse järgmisega: 21 „b) äriühingu suhtes rakendatakse direktiivi 2014/59/EL IV jaotises või määruse (EL) 2021/23 V jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja korda.“; b) lõike 5 punkt c asendatakse järgmisega: „c) direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 101 või määruse (EL) 2021/23 artikli 2 punktis 48 määratletud kriisiennetusmeetmed.“ 22 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/22-0343 - Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.04.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8caa6fe7-cfa7-48cb-9f20-922c86e43841 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8caa6fe7-cfa7-48cb-9f20-922c86e43841?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel