Rahandusministeerium
Siseministeerium
25.03.2022 nr 2-1/2022/2229
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
19. aprilli 2004. a määruse nr 86
„Väärismetalltoodete analüüsimise ja
kontrollmärgisega märgistamise kord“
muutmise määruse eelnõu
Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja kommunikatsiooniministri 19. aprilli 2004. a määruse
nr 86 „Väärismetalltoodete analüüsimise ja kontrollmärgisega märgistamise kord“ muutmise
määruse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) määruse eelnõu;
2) määruse eelnõu seletuskiri.
Lisaadressaadid: MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus
MTÜ Eesti Kulla- ja Kellaliit
MTÜ Eesti Metallikunstnike Liit
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Triinu Sillamaa
625 6391
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
18.03.2022
ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 19. aprilli 2004. a määruse nr 86
„Väärismetalltoodete analüüsimise ja kontrollmärgisega märgistamise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse väärismetalltoodete seaduse § 10 lõike 4 alusel ja kooskõlas Vabariigi
Valitsuse 9. oktoobri 2003. a määrusega nr 258 „Volituste andmine „Väärismetalltoodete
seadusest“ tulenevate õigusaktide kehtestamiseks“.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 19. aprilli 2004. a määruses nr 86
„Väärismetalltoodete analüüsimise ja kontrollmärgisega märgistamise kord“ tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 2 punktist 2 jäetakse välja sõnad „proovikivil, röntgenanalüüsi või mõne muu
valideeritud“;
2) paragrahvi 2 punktidest 4 ja 5 jäetakse välja teine lause;
3) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Väärimetalltoote proov määratakse mittepurustava meetodiga vastavalt §-le 4 või eelneval
kokkuleppel toote esitajaga purustava meetodiga vastavalt §-le 6.“;
4) paragrahvi 3 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „see“ sõnaga „vajadusel“;
5) paragrahvi 4 lõiked 1–4 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 4 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Väärismetallisisalduse määramisel mittepurustava meetodiga kasutatakse standardset või
valideeritud analüüsimeetodit, mille laiendmõõtemääramatus ei ületa 0,5 protsenti
mõõtetulemusest.“;
7) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 6 lõiked 2–5 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Väärismetallisulami analüüsimisel purustaval meetodil kasutatakse standardset või
valideeritud meetodit. Purustavat meetodit kasutatakse kui mittepurustavat meetodit ei saa
kasutada tehnilisel põhjusel või toote omaduse tõttu.“;
10) paragrahvi 6 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Analüüsimeetodi laiendmõõtemääramatus ei ületa järgmisi väärtuseid:
1) kulla- ja hõbedasulami analüüsil 0,1 protsenti mõõtetulemusest;
2) plaatinasulami analüüsil 0,3 protsenti mõõtetulemusest;
3) pallaadiumisulami analüüsil 0,5 protsenti mõõtetulemusest.“;
11) paragrahvi 7 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Toode kontrollmärgistatakse mehaanilise või lasermärgistusega. Lasermärgistust
kasutatakse, kui mehaanilist märgistust ei ole tehniliselt võimalik tootele kanda.“;
12) paragrahvi 7 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 9 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Mitmeosalise toote eraldatavat osa ei kontrollmärgistata, kui kontrollmärgistamine ei ole
võimalik objekti mõõtmete tõttu.“;
15) paragrahvi 11 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja rasvatustatud“;
16) paragrahvi 11 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kontrollmärgistamiseks esitatava toote vastuvõtul ja väljaandmisel fikseeritakse toote
mass ümardatuna järgmiselt:
1) kuld-, plaatina- ja pallaadiumtootel 0,01 grammini;
2) hõbetootel 0,1 grammini.“;
17) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kontrollmärgistamiseks esitatava toote vastuvõtul ja väljaandmisel kasutatakse massi
määramisel mõõteseaduse nõuetele vastavaid II või kõrgema täpsusklassiga taadeldud kaale.“;
18) paragrahvi 12 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja tehnoloogiline praak“;
19) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
18.03.2022
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 19. aprilli 2004. a määruse nr 86
„Väärismetalltoodete analüüsimise ja kontrollmärgisega märgistamise kord“ muutmise
määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse väärismetalltoodete seaduse § 10 lõike 4 alusel ja kooskõlas Vabariigi
Valitsuse 9. oktoobri 2003. a määrusega nr 258 „Volituste andmine „Väärismetalltoodete
seadusest“ tulenevate õigusaktide kehtestamiseks“.
Väärismetalltoodete seaduse § 10 näeb ette väärismetalltoote kontrollmärgise, millega
väärimetalli proovi tõendaja tõendab, et väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud
väärismetalli proov vastab tootele kantud standardproovile. Kontrollmärgise näol on tegemist
Eesti proovijärelevalve märgiga. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 19. aprilli 2004. a
määrusega nr 86 „Väärismetalltoodete analüüsimise ja kontrollmärgisega märgistamise kord“
(edaspidi määrus nr 86) reguleeritakse väärismetalltoote analüüsimist ja väärismetalli proovi
tõendaja tegevust väärimetalli proovi tõendamisel. Tooteohutuse, sh väärismetalltoote ohutuse
ja nõuetele vastavuse, valdkond viidi peaministri 27. jaanuari 2021. a korraldusega nr 8
„Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ ettevõtlus- ja
infotehnoloogia ministri vastutusvaldkonnaks, mistõttu majandus- ja
kommunikatsiooniministri määruse nr 86 muutmise määrus on ettevõtlus- ja infotehnoloogia
ministri määrus.
Määruse koostas ja keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkonna nõunik
Triinu Sillamaa (e-post:
[email protected], tel: 625 6391). Eelnõu ja seletuskirja
juriidilise analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna juhataja
Tiit Rebane (e-post:
[email protected]). Määruse väljatöötamisel osalesid AS-ist Metrosert
metroloogiadivisjon juht Lauri Lillepea ja Eesti Proovikoja valdkonna juht Jelena
Muhhamedjanova.
Eelnõu eesmärk on ajakohastada määruse nr 86 sätteid tulenevalt tehnoloogia arengust ja
muuta sätted võimalikult tehnoloogia arengust sõltumatuks. Samuti eemaldatakse määrusest nr
86 sätted, mis dubleerivad akrediteerimisnõuded ja eemaldatakse kohustuslikud viited
standarditele tagamaks vastavust toote nõuetele vastavuse seadusega (edaspidi TNVS).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb üheksateistkümnest punktist.
Eelnõu punktiga 1 eemaldatakse § 2 punktist 2 mittepurustav meetodi mõistest meetodi
näidete loetelu, milleks olid proovikivil määramine ja röntgenanalüüs. Mõiste määratlemisel
on oluline mittepurustava meetodi erisus purustavast meetodist, milleks on, et mittepurustava
meetodi kasutamisel ei eraldata väärismetalltootest oluliselt uuritavat sulamit. Samuti ei ole
vaja mõistes rõhutada, et meetod peab olema valideeritud, kuna väärismetalltoodete seaduse
(edaspidi VMTS) § 40 lõike 2 punkti 8 järgi peab proovi tõendaja olema akrediteeritud.
Akrediteerimisnõuete järgi peab akrediteeritud isik kasutama standardseid või valideeritud
meetodeid. Seega muudatusega lõpetatakse akrediteerimisnõuete dubleerimine määruses.
1
Eelnõu punktiga 2 muudetakse § 2 punkte 4 ja 5, eemaldades mehhaanilise ja lasermärgistuse
mõistete juurest kirjelduse, kuidas kontrollmärgistus tootel sõltuvalt märgistuse viisist välja
näeb. Kontrollmärgise korral piisab õigusaktis märgise kirjeldusest, mis on toodud VMTS § 10
lõikes 2 (sammuva otsavaatava lõvi kujutis ovaalses süvendis). Kontrollmärgistuse märgise
kujutis peab olema üheselt mõistetav. Samas ei oma tähtsust, kas lõvi kujutis on kantud
tasapinnaliselt või ruumiliselt. Kehtivas määruses nr 86 on lasermärgistuse korral kirjeldus,
mille järgi peaks lõvi kujutis olema tasapinnaline, kuid praegu kasutusel uuemat tüüpi
laseritega märgistamisel on lõvi kujutis mehaanilise kujutisega analoogselt ümbritsevast
pinnast kõrgem. Seetõttu eemaldatakse eelnimetatud kirjeldused, et määruse sätted arvestaksid
tehnoloogia arengut.
Eelnõu punktiga 3 muudetakse § 3 lõiget 1, täiendades sätet proovi tõendaja kohustusega
eelnevalt kokku leppida toote esitajaga purustava meetodi kasutamine. Proovi tõendaja teeb
seda ka praegu, et tagada toote esitaja nõusolek purustava meetodi korral toote võimalikul
kahjustumisel. Juhul, kui toote esitaja ei ole purustava meetodiga nõus, siis toodet ei
kontrollmärgistata ja toode tagastatakse. Purustavat meetodit kasutatakse ainult, siis kui
mittepurustavat meetodit ei saa kasutada. Kehtiva sätte teine lause tunnistatakse kehtetuks,
kuna eelnõu punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 86 § 5. Tingimused, millal
purustavat meetodit kasutatakse lisatakse § 6 lõikesse 1.
Eelnõu punktiga 4 muudetakse § 3 lõiget 5 tulenevalt tehnoloogia arengust. Kehtiv säte
välistab võimaluse dekoratiivkattega kaetud väärismetalltoote, nt kullatud hõbeehte, korral
dekoratiivkatet rikkumata põhisulami väärismetallisisalduse määramist. Uuemad röntgen-
fluorestsentsseadmed, mida kasutatakse mittepurustava meetodi korral, võimaldavad määrata
põhisulami sisaldust dekoratiivkatet mehhaaniliselt eemaldamata. Seetõttu täiendatakse sätet,
et vajadusel eemaldatakse dekoratiivkate mehhaaniliselt võimalikult varjatud kohast.
Eelnõu punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks § 4 lõiked 1˗4 ning punktiga 6 muudetakse § 4
lõiget 5, ajakohastades toote sulami väärismetallisisalduse määramise nõudeid mittepurustava
meetodiga. Paragrahvist eemaldatakse proovikivil määramise sätted (lõiked 1-3), kuna
proovikivil määramine on toote sulami väärismetallisisalduse määramise eelmeetod nii
purustava kui mittepurustava meetodi korral, et tuvastada missuguse väärismetalliga (nt kuld)
on tegemist. Proovikivil määramise meetodi kasutamise eesmärk on analüüsi järgmises etapis
valida vastavaid reaktiive (purustav meetod) või seadistada analüsaatorit (mittepurustav
meetod). Proovikivi meetodil ei saa määrata väärismetalli sisaldust ehk teha kindlaks
standardproovi vastavust. Kuna proovikivi meetod ei ole kontrollmärgistamisel otsuse
tegemisel aluseks, siis ei ole vajalik ka sellekohaseid nõudeid määrusega reguleerida. Lõige 4
tunnistatakse kehtetuks põhjusel, et akrediteerimisel nagunii hinnatakse seadmete ja metoodika
omavahelist sobivust ning õigusaktis ei ole vaja seda üle korrata. Seega, kuna määrus nr 86
kohaldub väärismetalli proovi tõendaja tegevusele, siis on VMTS § 40 lõike 2 punktis 8
sätestatud proovi tõendaja akrediteerimisnõudega tagatud ka seadmete ja metoodika
asjakohasuse hindamine. Lõikega 5 sätestatakse, et väärismetallisisalduse määramisel
mittepurustava meetodiga tuleb kasutada standardset või valideeritud analüüsimeetodit, mille
laiendmõõtemääramatus ei ületa 0,5% mõõtetulemusest. Standardne meetod on avaldatud
rahvusvahelises, regionaalses või rahvuslikus standardis või mida on tunnustatud erialased
organisatsioonid või vastavates teadustekstide või -ajakirjades või on määratletud seadme
valmistaja poolt. Valideeritud meetod on labori enda poolt välja töötatud või standardse
meetodi kasutamine väljaspool määratletud kasutusulatust või muul viisil muudetud.
Valideeritud meetodi peab labor valideerima vajalikus ulatuses. Meetodi ja selle valideerimise
asjakohasust hinnatakse akrediteerimise käigus. Konkreetsele standardile viitamine on ka
2
piirav tehnoloogia arengu mõttes, kuna ei võimalda kasutada muid asjakohaseid tehnilisi
spetsifikatsioone või laboris välja töötatud ja valideeritud metoodikat. Lisatava lõikega 5
laiendatakse täpsusaste kogu mõõteprotsessile, mitte ainult seadmetele nagu kehtivas määruses
nr 86, kuna akrediteerimisel hinnatakse kogu mõõteprotsessi laiendmõõtemääramatust.
Mõõtemääramatus ei ole mõõtmisviga ega mõõtehälve, vaid näitab mõõtesuurusele omistatava
väärtuse tõenäosusjaotust ehk iseloomustab suuruse väärtuse hajuvust. See on hinnang, mis
näitab, et mõõdetav suurus on tõenäoliselt vahemikus saadud väärtus ± mingi arv. Tõeline
väärtus asub selles vahemikus teatava tõenäosusega. Laiendmääramatust hinnatakse
tõenäosustasemel 95%. Võrreldes kehtiva määrusega nr 86 muudetakse hõbedasulami
määramise mõõtemääramatust poole võrra täpsemaks. Kehtiva määruse nr 86 koostamisel
määrati hõbedasulamile madalam täpsusaste tulenevalt hõbeda väiksemast väärtusest. Samas
on metoodika erinevate väärismetallide sulamite määramisel samad ja ei ole põhjendatud
hõbedale suurema mõõtemääramatuse kehtestamine. Kulla-, plaatina- ja pallaadiumisulamite
määramise täpsusaste jääb samaks. Juba praegu vastavad kasutusel olevad toote sulami
väärismetallisisalduse määramise mittepurustavad meetodid eelnõuga kehtestavale
laiendmääramatusele. Seega sisulisi muutusi ei tehta, vaid viiakse praegune praktika ja määruse
nõuded kooskõlla.
Eelnõu punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks § 5 põhjusel, et osad sätted ei ole enam asjakohased
ja purustava meetodi kasutamise tingimused viiakse parema õigusselguse tõttu § 6. Põhjusel,
et sisuliselt kirjeldab § 5, millal tuleb kasutada purustavat meetodit ja seetõttu on asjakohane
seda sätestada ka määruse nr 86 §-s 6, kus on sätestatud nõuded purustavale meetodiga toote
sulami analüüsile. Kehtiva määruse nr 86 § 5 punktid 1-2 on seotud proovikivil määramise
meetodiga, mis ei ole eraldiseisev sulami sisalduse määramise meetod (vaata ka seletuskirja
eelnõu punkti 5 selgitust), mistõttu need sätted eemaldatakse määrusest nr 86. Arvestades
tehnoloogia arengut, siis praegusel ajal on võimalik mittepurustava meetodi analüüsiks
kasutataval seadmel (röntgen-fluorestsents analüsaatoril) määrata kõiki väärismetalle (kulda,
plaatina, pallaadiumi, hõbedat), mistõttu ei ole ajakohane kehtiva määruse nr 86 § 5 punkt 3.
Eelnõu punktidega 8, 9 ja 10 muudetakse § 6, tunnistades kehtetuks lõiked 2˗5 ja 7 ning
muutes lõikeid 1 ja 6. Kehtiva määruse nr 86 § 6 lõiked 1-4 sisaldavad kohustuslikke viiteid
standarditele, mis on vastuolus TNVS § 42 lõikega 6. TNVS § 42 lõike 6 järgi ei ole lubatud
tehnilises normis sätestada kohustuslikku viidet standardile. Konkreetsele standardile
viitamine on ka piirav tehnoloogia arengu mõttes, kuna ei võimalda kasutada muid
asjakohaseid tehnilisi spetsifikatsioone või laboris välja töötatud ja valideeritud metoodikat.
Seetõttu muudetakse lõiget 1, kuhu koondatakse kõikide väärimetalli sulamite purustavalt
meetodil analüüsimise üldised nõuded, milleks on standardse või valideeritud meetodi
kasutamine. VMTS § 40 lg 2 punktis 8 sätestatud proovi tõendaja akrediteerimisnõudega
tagatud ka metoodika asjakohasuse hindamine. Lõikesse 1 lisatakse ka tingimused, millal
purustavat meetodit kasutakse. Väga suurte mõõtmetega toodete korral on võimatu teha
mittepurustava meetodiga sulami analüüsi, kuna toode ei mahu seadmesse. Lõige 6 muudetakse
põhjusel, et mõõtemääramatuse arvutamise ja protokolli lisamise kohustus tuleneb
akrediteerimise reeglitest, siis ei ole vajalik neid nõudeid õigusaktis üle korrata. Kuigi
õigusaktis ei ole asjakohane kitsendada ühe kindla meetodi kasutamist läbi standardi
kohustusliku viitega, siis on oluline tuua õigusakti analüüsimeetodi laiendmõõtemääramatuse
väärtus, millele vastavust hinnatakse tõendaja akrediteerimise käigus. Lisatavad
analüüsimeetodi laiendmõõtemääramatus väärtused tulenevad tänapäeval kasutusel olevate
seadmete ja etalonainete võimekusest. Seega muudatusega sisulisi muutusi ei tehta, vaid
viiakse praegune praktika ja määruse nõuded kooskõlla.
3
Eelnõu punktiga 11 muudetakse § 7 lõiget 4, et võimaldada kontrollmärgistuse tellijal valida
kontrollmärgistuse viisi. Kehtiv säte võimaldab lasermärgistust kasutada vaid juhul, kui
mehhaaniline märgistus ei ole võimalik tehniliselt kasutada. Võrreldes mehhaanilise
märgistusega rikub lasermärgistus väärismetalltoodet vähem. Samas eelistatakse mehhaanilist
märgistust soodsama hinna tõttu. Varem oli lasermärgistuse kvaliteet võrreldes mehhaanilisega
kehvem, mistõttu sai kehtivasse määrusesse nr 86 eelnimetatud kitsendus lisatud. Praeguseks
on laser- ja mehhaaniline märgistuse sarnase loetavuse ja vastupidavusega, mistõttu ei ole
vajalik õigusaktis piirata kontrollmärgistuse tellija valikut teenuse kasutamisel.
Eelnõu punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks § 7 lõige 6, kuna praegu väärismetalltoodete
märgistamisel kasutusel olevad laserid on parema kvaliteediga ning tootele ei teki enam
märgistuse vahetus läheduses kahjustusi.
Eelnõu punktiga 13 muudetakse § 9, tunnistades kehtetuks lõiked 2 ja 3, kuna on aegunud
tähendusega. Lõike 2 nõue on määrusesse nr 86 lisatud, kuna enne 2004. aastat oli kohustuslik
tootjal jätta kontrollmärgise jaoks ettevalmistatud koht. Kuna enam kohustust ei ole, siis tootjad
ei valmista tootel ette kohti, kuhu tuleks paigutada kontrollmärgis. Kehtiv lõige 3 kirjeldab
väljastpoolt Eestit toodud tooteid, millel on erineva kujundusega proovimärgis kui on Eestis.
Kui niisuguse märgistusega toodet soovitakse Eestis ka kontrollmärgistada, siis selle sõnastuse
järgi lisatakse tootele ainult Eesti kontrollmärgis. Sel juhul võib tekkida olukord, kus Eesti
kontrollmärgis lisatakse proovimärgisele, mis ei ole samasugune kui Eesti kinnitatud vastav
proovimärgis. Segaduste vältimiseks on välja kujunenud praktika eelnimetatud juhtudel tootele
pannakse Eestis kinnitatud kujundusega ühitatud proovi-kontrollmärgis. Muudatusega viiakse
määruse säte praktikaga kooskõlla.
Eelnõu punktiga 14 täiendatakse § 10 lõikega 3, millega sätestatakse mitmeosalise toote väga
väikese pinnaga eraldatavat osa ei pea kontrollmärgistama. Teatud juhtudel on mitmeosalise
toote eraldatav osa, nt kõrvarõnga tagune, nii väiksete mõõtmetega, et kontrollmärgistamine ei
ole võimalik märgistamiseks vajaliku pinna puudumise tõttu. Sellistel juhtudel piisab suurema
pinnaga mitmeosalise toote osade kontrollmärgistamisest.
Eelnõu punktiga 15 muudetakse § 11 lõiget 1, eemaldades nõude, et kontrollmärgistamiseks
esitatava toodete märgistealune pind olema enne esitamist puhastatud rasvast ja muudest
ainetest. Praktikas puhastataks alati vahetult enne kontrollmärgistamist märgistaja poolt toote
pind, et veenduda pinna puhtuses. Seetõttu ei ole vajalik nõuda tootel olevat pinna puhastamist
lahustiga enne toote esitamist.
Eelnõu punktiga 16 muudetakse § 11 lõiget 2, täpsustades massi ümmardamise sõnastust.
Eelnõu punktiga 17 täiendatakse § 11 lõikega 3, milles sätestatakse nõue kasutada
väärismetalltoodete vastuvõtmisel ja välja andmisel mõõteseaduse nõuete järgi taadeldud II
klassi kaalu. Kuigi kontrollmärgistamisel ei toimu tehingut, siis on oluline fikseerida mõlema
tehingu osapoole jaoks toodete mass kontrollitud mõõtevahenditega hilisemate vaidluste
ärahoidmiseks. Ka praegu kasutab ainuõiguse teostaja väärismetalltoodete vastuvõtmisel ja
välja andmisel II klassi kaale. Antud muudatusega viiakse praktiline tegevus õigusakti.
Eelnõu punktiga 18 muudetakse § 12 pealkirja ja punktiga 19 tunnistatakse kehtetuks § 12
lõige 2 põhjusel, et väärismetalltoote tehnoloogiline praak ei mõjuta väärismetalli sulami
sisaldust ning seega ei ole vajalik käsitleda nõudeid määruse tasandil.
4
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruse nr 86 muudatus ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, puudub mõju
riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale
ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Muudatustega parandatakse
õigusselgust, muudetakse määrus nr 86 tehnoloogia muudatustest sõltumatumaks ja
eemaldatakse mittelubatud kohustuslikud viited standarditele.
Määruse nr 86 muudatusel on teatavad majanduslikud mõjud. Muudatusega tehakse peamiselt
tehnilisi parandusi, eemaldades sätted, mis dubleerivad akrediteerimisnõuded ja kohustuslikud
viited standarditele tagamaks vastavust toote nõuetele vastavuse seadusega. Muudatustega
muudetakse määrus nr 86 tehnoloogia arengust sõltumatuks. Näiteks eemaldatakse mehaanilise
ja lasermärgistuse juurest täpsustus, kas kontrollmärgise kujutis on eenduv ja ruumiline või
söövitatud tasapinnaliselt, kuna eeltoodu sõltub seadmest, mida märgistuse tegemiseks
kasutatakse. Oluline on, et märgistus oleks üheselt mõistetav. Tehniliseks muudatuseks võib
lugeda ja proovikivi meetodi sätete eemaldamist määrusest nr 86. Proovikivi meetod on toote
sulami väärismetallisisalduse määramise eelmeetod nii purustava kui mittepurustava meetodi
korral edaspidiste analüüsi protsesside valikul, kuid ei ole kontrollmärgistamisel otsuse
tegemisel aluseks, seetõttu ei ole vajalik ka sellekohaseid nõudeid määrusega reguleerida.
Määrusesse nr 86 lisatakse mõlema analüüsimeetodi laiendmääramatused, mida väärismetalli
proovi tõendaja peab edaspidi järgima. Laiendmääramatuste väärtuste aluseks on tänapäeval
kasutusel olevate vastavate meetoditega saavutatavad väärtused. Seega praegu vastavad
kasutusel olevad toote sulami väärismetallisisalduse määramise mittepurustavad ja purustavad
meetodid eelnõuga kehtestavale laiendmääramatusele. Seega sisulisi muutusi ei tehta, vaid
viiakse praegune praktika ja määruse nõuded kooskõlla.
Määruse nr 86 muudatused on positiivse mõjuga väärismetalli proovi tõendaja ja seda teenust
kasutatavatele ettevõtjatele, kelleks on peamiselt väärismetalltoodete valmistajad ja
sissevedajad. Väärismetalli proovi tõendaja, sh väärismetalltoodete kontrollmärgistamise,
ainuõigus on VMTS § 40 lõike 1 alusel antud AS-le Metrosert. Mitmete muudatustega viiakse
sisse tehnika arenguga seotud parendused, nagu edaspidi saab teenuse tellija otsustada, kas
lasta toode märgistada laseriga või mehhaaniliselt. Praegu kehtiva korra alusel saab laseriga,
mis kahjustab toodet vähem, märgistada, vaid juhul, kui mehaanilist märgistust ei saa tehniliselt
kasutada. Mitmeosalise toote korral luuakse erisus, et väga väikese pinnaga eraldatavat osa ei
pea kontrollmärgistama. Praktikas on selgunud, et mõni väärismetalltoote eraldatav osa, nt
kõrvarõnga tagune, on nii väikeste mõõtmetega, et kontrollmärgistamine ei ole võimalik
märgistamiseks vajaliku pinna puudumise tõttu. Edaspidi piisab sel juhul suurema pinnaga
mitmeosalise toote osade kontrollmärgistamisest.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otseseid tulusid ega kulusid. Määruse
rakendamisega ei ole vaja teha täiendavaid tegevusi.
5
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu Siseministeeriumile ja
Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Eesti Kaubandus-
Tööstuskojale, MTÜ-le Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, MTÜ-le Kulla- ja
Kellaliit ning MTÜ-le Eesti Metallikunstnike Liit. Eelnõu läbib enne kehtestamist riigisiseste
tehniliste normide muutumise tõttu Euroopa Liidu tehniliste normide teavitamisprotsessi
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535, 9. september 2015, millega nähakse
ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (OJ L 241,
17.9.2015, p. 1–15) kohaselt.
6