dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 25. märts 2022
Viit
24.1-1/2022/15482
Registreeritud
25. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
24.1 EL ja rahvusvahelise koostöö korraldamine
Sari
24.1-1/S EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigusliku ülevõtmise tähtajad)
Toimik
24.1-1/2022
Vastutaja
Evelin Kuuse (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎24.1-1202215482 25.03.2022 Väljaminev kiri.asice2317 KB

Sisu (failidest)

Teie 25.02.2022 nr 13.1/22-0068/-1T Riigikantselei [email protected] Meie 25.03.2022 nr 24.1-1/2022/15482 Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Eesti seisukohad Euroopa standardimisstrateegia kohta Esitame Eesti seisukohad Euroopa standardiseerimisstrateegia kohta Vabariigi Valitsuse istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) Seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa standardimisstrateegia kohta“; 2) protokolliline otsus; 3) Lisa 1 Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel. Evelin Kuuse 625 6353 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Ministeeriumid Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Haridus- ja Toetame teadlaste jaoks standardimisalase tegevusjuhendi väljatöötamist, mis aitaks Arvestatud seisukohas 6 Teadusministeerium tugevdada standardimise ja teadustöö vahelist seost. Teadlaste töö tulemuste olulisust ja selle selgitavas osas. standardimise seisukohast saab toetada programmi Euroopa Horisont raames. Toetame standardite väljatöötamisele ja standarditele endile juurdepääsu parandamist. Mitmesuguste mõõtmiste, analüüside, standardimistegevuste tähtsus on järsult kasvanud. Üha rohkem võetakse vastu nende valdkondade regulatsioone ja paljude laborite tegevusaladel nõutakse rahvusvaheliste standardite alusel akrediteeritud kvaliteedisüsteemi. Tekkinud lõhe tööandjate ootuste ja töötajate oskuste vahel. Eestis on standardimise valdkonnaga seonduvalt teadvustatud asjatundjate puudust. Sellest tulenevalt pakub Tartu ülikool magistriõpet rakendusliku mõõteteaduse alal. Alates 2008. aastast kuulub nimetatud õppekava rahvusvahelisse erialakonsortsiumi, millele on antud ka Euroopa kvaliteedimärk „Euromaster in Chemistry“ ning konsortsium hõlmab kümmet ülikooli kaheksast Euroopa riigist. Lõpetanuid ootavad nii Eestis kui ka välismaal keemia- ja farmaatsiatööstuse ettevõtted ning rahvusvahelised korporatsioonid. Samuti on tööandjateks sertifitseerimis-, standardiseerimis- ja akrediteerimisasutused, tervise- ja keskkonnakaitseametid, tööstusettevõtete arendus- ja kvaliteedikontrollilaborid ning mõõtmistega tegelevad uurimisasutused. Standardimise alast üldist teadlikkust ja koolitusi on siiski suhteliselt vähe. Seetõttu toetame komisjoni algatust korraldada standardimisteemalisi ülikoolipäevi, töötada välja standardimist puudutavaid e-õppe materjale ja teha neid kättesaadavaks, tutvustades sellega ka täiend- ja ümberõppevõimalusi. Kaitseministeerium 1. Kaitseministeeriumi valitsemisala puudutavad ja joondutakse üldiselt NATO poolt Teadmiseks võetud. kehtestatud NATO sõjalistest standarditest. Käesolev EL standardimisstrateegia ning eelnõu käsitlevad tsiviilstandardite loomist ja korralduse loogikat, mistõttu need KaM valitsemisala otseselt ei puuduta või mõju hinnanguliselt pigem kaudne. Küll aga tuleviku vaatest tooksime välja paar aspekti, mida sõjalise riigikaitse vaatest tsiviilstandardite arengute puhul oleks oluline jälgida: - KaM valitsemisala seisukohast on vajalik kindlasti välistada võimalus, et lähiajal või tulevikus lisatakse EL tsiviilstandarditesse sõjalisi standardeid puudutavaid nõudeid, mis võib pärssida Eesti jaoks oluliste strateegiliste partnerite näiteks nagu USA, UK kaitsetööstuse EL turul opereerimist. Siiski näeme seda pigem vähetõenäolisena, kuna isegi NATO välised riigid lähtuvad täna NATO standarditest. - Kahese kasutusega (dual-use) tehnoloogiate standardiseerimine. Käesoleva EL strateegia üks eesmärk on soodustada innovatsiooni. Kaitsevaldkonna innovatsiooni üheks peamiseks keskmeks on kahese kasutusega tehnoloogiad, millel on kommertsväärtus aga sealjuures oluline tähtsus ka sõjapidamises, näiteks nagu GPS, satelliitside, autonoomsed süsteemid jmt. Teoreetiliselt hinnates on võimalik, et mingi tsiviilstandard eeltoodud valdkondades hakkab mingist aspektist sõjapidamist mõjutama aga nende võimaluste hulk on lai, mistõttu on pigem keeruline antud juhul mõju hinnata. - Lisaks kerkis esile üks mõttekoht, kas oleks võimalik sõjalisse kasutusse minevate kahese kasutusega tehnoloogiaga toodete puhul luua rakendussäte, millega peavad need enne EL tsiviilstandardi kehtestamist vastama ka NATO standarditele. Võttes aga arvesse, et kahese kasutusega tehnoloogiate arendusel lähtuvad ettevõtted esmajoones suuremast kommertshuvist, ei pruugi olla sellisel lahendusel perspektiivi sh kaitsevaldkonnas on otstarbekam aktsepteerida juba töötavat toodet kui tellida uus eraldi nõuetega lahendus. Keskkonnaministeerium Hetkel on raske midagi konkreetset öelda, kuna meil on standardite kasutus suhteliselt Teadmiseks võetud. algusjärgus. Samas näeme läbi standardite kasu EL ühtsel turul toimetamisel - nt kui on olemas teisese toorme standard, ei ole vajalikud eraldi lakkamise määruseid. Standardite kooskõlast õigusaktidega. Standardimisstrateegia punkti 1. küsimuse juures tooksime siiski välja uuesti enda antud Standardite kooskõla sisendi standardimisstrateegia avaliku konsultatsiooni juures: standardid peaksid oma õigusaktidega on oluline olemuses täiendama kehtivat õigust mingis kitsamas valdkonnas ja EL standardid peaksid teema ja selle olema kooskõlas vähemalt EL enda õigusaktidega. Standardimisstrateegia võiks lahendada, kontrollimisega kuidas seda kõige mõistlikum teha oleks nii, et muutuvate õigusaktide nõuded oleksid tegeletakse standardite väljatöötamisel siiski arvestatud, kuid ei tekiks ka olukorda, kus standardile vastav igapäevaselt. Näiteks toode ei vasta turule laskmise nõuetele. Juhul, kui standardimisstrateegias välja toodud Eesti Standardimis- ja Komisjoni plaan töötada välja horisontaalne lähenemine tehnilistele spetsifikatsioonidele on Akrediteerimiskeskus vähemalt osa sellisest lahendusest, siis võiksime seda toetada. jälgib järjepidevalt, et Akude ja patareide määruses, mille läbirääkimised hetkel käivad, on lisatud ka määrusesse dokumentide vahel endasse nõuded, et katta nõuded mitmest küljest. Näiteks selgus läbirääkimiste käigus tootele vastuolusid ei tekiks. kehtestatavate nõuete juures, et REACH-määrusega ei pruugi olla võimalik kõikidele ainetele Tuleb rõhutada, et piiranguid seada, kuna see ei ole nii oluline. Sama võib juhtuda ka standarditega –kõik nõuded vastuolusid teadlikult ei ei pruugi olla nendega ära kaetud ning lisaks võivad tekkida muud probleemid standardite tekitata ja tegemist on kehtestamisega. Vajadusel saab mingis valdkonnas standardiga midagi täpsustada, kuid need eksimustega. Kui ei asenda (alati) õigusakti ennast. Olukorrad on erinevad sõltuvalt teemast, materjalist, selgub, et Euroopa sisendist, teenusest jne. Seetõttu arvame, et määrus on antud juhul parem aga laiemalt võiks standard ei ole ettevõtete tegevust pigem juhtida standardid. kooskõlas EL õigusega, siis on ette nähtud Patareide ja akude määruse läbirääkimiste juures on komisjon põhjendanud ka, miks peaks protseduurid, kuidas komisjonil olema õigus võtta vastu rakendusakte (art 16), milles kehtestatakse nõuded, ning standardit saab toodi välja kolm punkti: parandada. 1. Standardit ei võeta vastu – lükatakse tagasi Lisaks saab tõdeda, et 2. Standardi vastuvõtmine hilineb – nõudeid on varem vaja huvitatud osapooltel on 3. Standardis olevad nõuded ei ole piisavad võimalus standardite koostamisel arvamust Antud määruse kontekstis näeme, et komisjonil võiks see õigus olla, kuna see tagab nõuete avaldada. Näiteks võib kehtestamise õigeaegselt, on tulevikukindel ja hõlmab kõiki nõudeid. avaliku sektori esindaja üheks ülesandeks olla Ülal toodud punkt, et standardites toodud nõuded ei ole piisavad, vajab praktilist ja erinevate standardimistöös valdkondade osas läbimõtlemist, sest täitematerjalide ja ringmajanduse vaates võib olukord osalemisel loodava olla vastupidi ning nõuded võivad olla kohati liiga ranged, kuid samas kemikaalide vms osas standardi ja võib see vastupidine olla. olemasoleva õigusakti kooskõla järgimine. Üldiselt aga sooviksime aru saada, kuidas standardid koostatakse, mida arvestatakse, keda Harmoneeritud kaasatakse jne. Sest eesmärgiks võiks olla, et kui on olemas nt teisese toorme standard, pole standardite koostamisel vaja eraldi teha lakkamise määruseid. Ja et juba (EL) standardite koostamise protsessis kasutatakse aga nn HAS arvestatakse asjakohaselt EL ringmajanduse jm eesmärkidega. Seega on oluline KEMi kaasata konsultantide teenust, standardite läbirääkimiste juures. Kui standardid on tasulised, siis regulatsioonis sätestatud kelle ülesanne on nõuded on tasuta ja selged. Jäätmekäitlejad ka Eestis väga standardite usku pole. Lisaks ei tohi jälgida, et koostatavad seadusandluses konkreetsele standardile ka viidata. harmoneeritud standardid oleksid EL Positiivsena tooksime välja, et kehtiv strateegia võtab tegelikult arvesse seda, et standardid on õigusaktidega selleks, et toetada toote või teenuse keskkonnamõju. Nt p 19: Standardid aitavad liidu poliitikal kooskõlas. tulla toime selliste oluliste ühiskondlike ülesannetega nagu kliimamuutus, ressursside säästev kasutamine, innovatsioon, elanikkonna vananemine, puuetega inimeste kaasamine, Horisontaalne tarbijakaitse ning töötingimused ja tööohutus. lähenemine tehniliste spetsifikatsioonide kehtestamisel. Kokkuvõttes arvame, et võiksime antud algatust toetada, kuna näeme standardite kaudu Üheks põhjuseks, miks ühisturul toimetamisel kasu. Küll aga suureneb esmalt halduskoormus nii riigile kui komisjon soovib ettevõtetele (eriti VKEdele), kuna me pole siiani tihedalt standardeid kasutanud ning lisaks standardite asemel ootaksime siinjuures Komisjonilt ka juhiseid jms. Näeme, et üldiselt standardid ja vastavalt tehnilisi neile töötlemine on hea lähenemine ja kui need toetavad ühist turgu ja kliimaneutraalsuse spetsifikatsioone saavutamist, siis oleme standardite suhtes positiivselt meelestatud. juurutada, on standardite koostamise aeg. Vahel kulub standardite koostamisele kavandatust rohkem aega ja komisjon näeb tehniliste spetsifikatsioonide vastuvõtmise näol alternatiivi, mis pakuks kiiremat lahendust õigusaktides sõnastatud põhinõuete täitmiseks. Samas on Euroopa standardiorganisatsioon id võtnud eesmärgiks standardi koostamise kolme aasta jooksul ja statistika kohaselt kulubki standardi koostamisele Euroopas keskmiselt alla kolme aasta. Eesti hinnangul tuleb sellele väljakutsele leida horisontaalne lahendus. Samas peaks see siiski jääma varulahenduseks, st, et tõesti vaid juhul, kui harmoneeritud standardi väljatöötamine viibib, on komisjonil õigus õigusakti alusel välja anda tehnilisi spetsifikatsioone. Eelistatud peaks olema standardite kasutamine, kuna standardite koostamisel on tagatud kõigi sidusrühmade huvid (k.a avalik sektor, nt ministeeriumid) ja standardite järgimine on vabatahtlik. Samas annab standardite järgimine vastavuse eelduse, st standardi järgija ei pea täiendavalt põhjendama, kas nt toode vastab nõuetele või mitte. Selline lähenemisviis annab võimaluse uute innovaatiliste lahenduste kasutusele võtmiseks. See tähendab, et EL õigusaktis kirjeldatud põhinõudeid on võimalik täita ka muul viisil kui olemuselt vananenud standardit järgides. See lähenemisviis toetab otseselt innovatsiooni, kuna puudub kohustus järgida olemasolevat ja ettevõtjal on võimalik kasutada omapoolset tõendamise võimalust, kui tegemist on tootega, mille kohta täpsemad nõuded standardis puuduvad. Kui aga kõik tehnilised nõuded oleksid sätestatud õigusaktides, mille järgimine on kohustuslik, tuleks iga kord uute lahenduste käiku laskmisel eelnevalt muuta ka õigusakti. KEMi kaasamine standardite koostamisse. See võimalus eksisteerib kogu aeg, täpsemat infot, kuidas standardeid koostatakse, jagab EVS/EAK. 2022. aasta mais on kavas korraldada KEMis koolitus standarditele viitamise kohta õigusaktides. Kuna KEMi huvitab ka standardite koostamise pool, tuleks kaaluda koolituse teemade laiendamist. EVS/EAK arvamus lisatud tabelisse. Maaeluministeerium Maaeluministeerium toetab algatust ja hetkel kommentaare ei ole. Teadmiseks võetud. Siseministeerium  Standardimisstrateegia Teadmiseks võetud. 1. Komisjonil on kavas välja töötada horisontaalne lähenemisviis põhimõtete ja protsesside Arvestatud seisukohas 2 osas, millal ja millistel tingimustel võiks Komisjonile anda volitused töötada rakendusaktidega ja 3. välja tehnilised spetsifikatsioonid. Viimastel aastatel on ilmnenud Komisjoni lähenemine tutvustada EL-i õigusaktides alternatiivina standarditele tehniliste spetsifikatsioonide kasutamist. See lähenemine on olnud aga killustunud ja erinevates õigusaktides on volitus tehniliste spetsifikatsioonide välja töötamiseks lahendatud erinevalt. Kas toetate plaani töötada välja horisontaalne lähenemine tehniliste spetsifikatsioonide kasutamiseks? Kas ja mis tingimustel võiks Komisjonil olla selline volitus? Siseministeeriumi vastus. Iseenesest võiks küll olla selgem standarditele ja spetsifikatsioonidele viitamine – seda just õigusloomes. Samas, meie oleme suundumas sinnapoole, et tuleohutuse teemades soovime, et tootjaid oma toodetele vajaliku info lisaksid (paigaldamine, kasutamine jms) ja omakorda suuname isikuid just sellest teabest lähtuma. See, millised standardid või spetsifikatsioonid neil tootmisel aluseks on võetud, ei oma meie vaates suurt olulisust. 2. Standardimisalaste teadmiste koondamiseks luuakse EL-i standardite tippkeskus (EU excellence hub on standards) ning nimetakse ametisse standardimisjuht, kes juhib seda võrgustikku ja tagab komisjoni järelevalve standardimistegevuse ELi poliitiliste eesmärkide ja strateegiliste huvidega vastavusse viimise üle. Mis rollid peaksid Teie hinnangul sellel üksusel olema? Vastus. Seisukoht puudub 3. Kuidas võiks standardimisstrateegia mõjutada Trusted Connectivity/Global Gateway raamistikku? Vastus. Seisukoht puudub 4. Kas ja kuidas standardimisalaste teadmiste tagamise meetmekogum võib kaudselt mõjutada Eesti haridusasutuste tööd? Vastus. Seisukoht puudub  Teenuste standardimine 1. Kuigi teenused moodustavad ligikaudu 70% EL SKT-st, moodustavad teenuste standardid kõigest 2% kõigist Euroopa standarditest. Euroopa Komisjon plaanib alustada teenuste standardiseerimist kolme pilootfookusega: ehitus (arhitektid ja toodete energiatõhusus), liikuvus (elektriautode laadimisinfrastruktuur ja isesõitvate autode andmete koostalitusvõime) ning arenenud tootmine ja asjade internet. Kas näete vajadust teenuste standardiseerimiseks EL siseturul ning kui jah, siis milliste teenusvaldkondade standardiseerimine peaks olema prioriteet? Vastus. Jah, ja ehitus.  Standardimismääruse muutmine 1. Muudatusega nähakse ette, et komisjoni standardimistaotluste esitamiseks peavad liikmesriikide standardiorganisatsioonid olema need, kellel on komisjoni taotletud standardi väljatöötamise igas etapis otsustusõigus. Selle muudatuse eesmärk on tagada sidusrühmade huvide tasakaalukam esindatus otsuste tegemisel. Eelkõige on muudatusettepanekuga soov vähendada rahvusvaheliste ettevõtete mõju komisjoni taotletud standardi väljatöötamisel. Kas Teie hinnangul on muudatusettepanek põhjendatud? Kuidas võib muudatus mõjutada liikmesriigi standardiorganisatsiooni tööd ja kuidas hindate muudatusest tulenevat halduskoormust? Vastus. Toetame ettepanekut, sest viimasel ajal ongi need standardimaailma mõjusgrupid pildi kirjuks ajanud. Kui meie jaoks on üks kindel kontaktpunkt, kes kogub meie turuosaliste arvamused kokku, siis on seda infot kergem ka teistel LR-d arvesse võtta. Meie standardikeskuse töökoormust kommenteerida ei oska. Välisministeerium Välisministeerium saab toetada teatises seatud sihti suurendada Euroopa Liidu rolli Arvestatud seisukohas rahvusvaheliste standardite ja eeskirjade kujundamisel. Peame oluliseks senisest 5. strateegilisemat lähenemisviisi. Leiame, et Euroopa Liidul on potentsiaali juhtida rahvusvaheliste standardite kehtestamist, tuginedes koostööle samameelsete partneritega ning eeskätt info-kommunikatsioonitehnoloogia ja strateegilist huvi pakkuvate tulevaste tehnoloogiavaldkondade vallas. Samuti peame oluliseks olemasolevate standardite läbivaatust ja uute standardite kujundamist vastavalt vajadusele, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe ja „Tee digikümnendisse“ poliitikaprogrammiga seatud eesmärgid. Välisministeerium leiab, et rahvusvahelised standardid peavad senisest enam kajastama ka Euroopa Liidu demokraatlikke ja liberaalseid väärtusi. Euroopa Liidu tegevus standardite vallas erinevates formaatides on oluline usaldusväärse ühendatuse põhimõtete rahvusvaheliseks juurutamiseks. Seetõttu rõhutame standardite olulisust ja standardite strateegilist rolli näiteks taristu ja küberturvalisuse puhul. Iseäranis tähtsaks peame Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunications Union, ITU) tegevust. Niisamuti peab Euroopa Liit toetama Maailma Kaubandusorganisatsiooni (World Trade Organization, WTO) rahvusvahelisi standardimise protsesse ja organisatsiooni põhimõtteid - sealhulgas avatus, läbipaistvus ja konsensusepõhisus. Euroopa Liidu standardimisstrateegia peab toetama Euroopa Liidu üleilmset konkurentsivõimet, avatud strateegilist autonoomiat ja julgeolekut. Selleks peab Euroopa Liit tegema standardite vallas senisest tihedamat ja tõhusamat rahvusvahelist koostööd. Eriti toome esile info-kommunikatsioonitehnoloogia globaalseid standardeid. Välisministeerium saab toetada standardimise ja Euroopa Liidu standardite alase rahvusvahelise koostöö edendamist naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga „Globaalne Euroopa“ ja programmiga „Euroopa horisont“, kaasates seejuures huvirühmi nagu ettevõtted, kodanikuühiskond ja teadlased. Samuti saame toetada Euroopa Liidu arengukoostööpoliitika ja Global Gateway algatuse raames valitud Aafrika riikides standardimisprojektide rahastamist. Toetame olulisemate Euroopa standardite edendamist liitumisperspektiiviga ja Euroopa Liidu siseturuga tihedamalt integreeritud partnerriikides, esmajoones Euroopa Liidu naaberriikides. Vaba, avatud, juurdepääsetav, kaasav ja turvaline üleilmne internet on usaldusväärse ühendatuse rahvusvahelise edendamise põhimõtteline osa. Euroopa Liit peab sellise interneti tagamiseks kasutama mh formaate nagu G7 ja Euroopa Liidu-Ameerika Ühendriikide kaubanduse- ja tehnoloogianõukogu (Trade and Technology Council, TTC). Viimase osas rõhutame transatlantilise usaldusväärse ühendatuse partnerluse sõlmimist ning andmehalduse, küberturvalisuse ja kaubanduse vallas regulatiivse koostöö tihendamist. Välisministeerium toetab Euroopa standardite edendamist Euroopa Liidu vabakaubanduslepingute, digipartnerluste ja ühendatusse partnerluste kaudu, tuginedes seejuures õiguslikke, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte käsitlevatele mõjuhinnangutele ja arvestades iga partneri võimekust nende lepingute ja partnerlustega võetud kohustusi täita. Toetame Euroopa Liidu kaubandusabi andmist, et aidata arengumaadel kaubanduslepinguid rakendada, toetades seeläbi erinevate standardite järgimist. Peame oluliseks, et Euroopa Liit jälgiks oma vabakaubanduslepingutes ja muudes partnerlustes hõlmatud standardimiskohustuste tulemuslikku rakendamist. Huvigrupid, organisatsioonid Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine Eesti Kaubandus- ja Ettepanekuid ei olnud. Tööstuskoda EVS/EAK MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus on kolmest kahe Euroopa Teadmiseks võetud. standardimisorganisatsiooni – CEN ja Cenelec liige, seega avaldame määruse koha arvamust üksnes ulatuses, mis puudutab CENi ja Ceneleci tööd ning ei anna hinnangut, kuidas määrus võiks mõjutada kolmanda Euroopa standardimisorganisatsiooni ETSI tööd. Määruse muudatuse peamiseks sisuks on määrusesse lõike 2a lisamine. Meie jaoks antud lõike lisamine probleemi ei tekita, sest CENis ja Cenelecis teevad lõike 2a punktides a-c nimetatud otsuseid ka praegu riikide standardiorganisatsioonide esindajad. Siiski peame oluliseks märkida, et CEN-i ja Ceneleci liikmelisus on laiem kui Euroopa Liidu riikide standardiorganisatsioonid – liikmeteks on lisaks ka EMP, EFTA, mõnede kandidaatriikide ja Ühendkuningriigi standardiorganisatsioonid. On oluline, et need liikmed saaksid ka edaspidi Euroopa standarditega seotud otsustusprotsessi osaleda, seejuures ka harmoneeritud standardite väljatöötamise korral. Seega on tähtis, et lõike 2a sõnastus oleks just „…üksnes riikide standardiorganisatsioonide..“ ning et seda ei hakataks hiljem tõlgendama kuidagi kitsendavalt, piirates näiteks otsuste tegijate ringi ainult EL liikmesriikide standardiorganisatsioonide esindajatega. ITL 1) ITL toetab üldjoontes strateegias toodud eesmärke ja tegevusi. Teadmiseks võetud. 2) Välja pakutud pilootfookusi saab toetada. Eriti oluliseks peame strateegias välja toodutest tootmise ja asjade interneti valdkonda, kuna need on hetkel välja pakutust Standardite määruse kõige kaugemale arenenud. Kindlasti on olulised ka digitaalse identiteedi, finants- 1025/2012 (AML/KYC) ja terviseandmete valdkonnad. muudatusettepanek 3) Standardiseerimine peab toimuma õigel ajahetkel, sest kui ettevõtte on juba oma teenuse puudutab Eestis või tootega kaugele jõudnud, siis on raske oma standardist loobuda. EVS/EAK-d ja TTJA-d. 4) Standardimine on ettevõtete jaoks oluline, kuna avab võimalusi pakkuda teenuseid EVS/EAK osaleb juba näiteks teiste riikide tehastele. Kui andmevahetus on standardiseeritud, on võimalik sellisel kujul liidestada teenuse osutamiseks vajalikud tarkvarad. harmoneeritud 5) Kohustuslikke standardeid peab olema vähe. Kohustuslikkus peab tulenema ainult standardite õigusaktist ja juhul, kui see on vajalik regulatsiooni täitmiseks. Oma olemuselt peavad väljatöötamisel, nagu standardid jääma vabatahtlikuks ning nende motivaatoriks ettevõtete ärihuvi. muudatusettepanekus 6) Harmoniseeritud standardid peavad tagama teenuste turu avamise ja ergutama erinevate sõnastatud. TTJA puhul osapoolte koostööd. Samal ajal ei tohi need kahjustada konkurentsi. eeldab 7) Standardiseerimise määruse muutmisega seoses tekib küsimus, kas Eesti riiklikul muudatusettepanek standardiorganisatsioonil on suutlikkus määruse eelnõus nimetatud otsuseid teha. ilmselt standardimisega Standardiseerimine peab kindlasti olema laiem ja avatum protsess, kus on oluline koht seotud tööde ekspertidel. Hetkel on küsitav, kuidas Eesti standardiorganisatsioon suudab määrusega ümberkorraldusi. ettenähtavaid seisukohti formuleerida nii, et need on tasakaalus, mitte vaid sekretariaadi arvamused. Tarbijakaitse ja Nõustume Euroopa standardimisstrateegias välja toodud põhimõtetega ja selle dokumendi kohta Võetud teadmiseks. Tehnilise Järelevalve meil kommentaare ei ole. Amet Teise seisukoha Samas ei saa me nõustuda EL standardimismääruse muutmise eelnõu ettepanekuga. Lisame selgitusse lisatud kaks allpool meie kommentaarid. Vastamisel lähtusime Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti lõiku: „Samas tuleb (TTJA) töökogemusest ETSI liikmesriigi standardiorganisatsioonina (NSO) ja ETSI liikmena. arvestada, et pakutud muudatusettepanek Seisukoha kujundamisel pöörasime eelkõige tähelepanu sisendi palves esitatud küsimustele pikendab harmoneeritud standardimismääruse muutmise kohta: standardite ettevalmistamise aega Kas Teie hinnangul on muudatusettepanek põhjendatud? ETSIs, kuna lisanduvad täiendavad Meie hinnangul ei ole muudatusettepanek põhjendatud ja ei täida püstitatud eesmärki. Enamus protseduurid, mida Euroopa turul olevatest toodetest, mis peavad vastama harmoneeritud standarditele tuleb siiani pole rakendatud. kolmandatest riikidest. On oluline, et tootjad oleks kaasatud standardimisse kogu Lisaks suurendab standardimisetapis, ainult nii suudame me tagada Euroopa turul parima kvaliteediga „state of muudatus liikmesriigi art“ nõuetele vastavad tooted. Üksnes tootjatel on olemas kogu vajalik tehniline teave. standardi- organisatsiooni Kui jätame rahvusvahelised ettevõtted standardite koostamise otsustamisprotsessist välja ei taga halduskoormust, kuna see oodatud tulemust. Muudatusettepaneku kohaselt avaldatud Euroopa harmoneeritud tuleb korraldada standarditele vastavad tooted ei ole enam konkurentsivõimelised rahvusvaheliste ettevõtete liikmesriigi hääletusi toodanguga. Muudatuse tulemusena saab Euroopa turul prevaleerimaks rahvusvaheliste harmoneeritud standardi ettevõtete toodang, mille vastavust pole hinnatud harmoneeritud standardile vaid nende nõuetele ettevalmistamise etapis vastavuse hindamisele on kaasatud teavitatud asutused. läbivalt. Siiski ei pruugi need olla argumendid, Tehtud ettepanek annab tulemuseks vaid selle, et otsustajateks on liikmesriigi mille pärast muudatust standardiorganisatsioonid andes vastuseks jah/ei/erapooletu. Sageli puudub liikmesriigis mitte ellu viia. tehniline kompetents valdkonna üksikasjades, mida katab harmoneeritud standard. Suure tõenäosusega on see kompetents olemas vaid suuremates riikides, samas tuleb kõigil Lisaks tuleb nentida, et liikmesriikidel hiljem harmoneeritud standardeid oma töös rakendada, sest need on osa Euroopa kui määruse muudatuse õigussüsteemist. tulemusel kaotavad ETSI standardite Pakutud muudatusettepanek pikendab oluliselt harmoneeritud standardite ettevalmistamise väljatöötamisel aega. Tehnilised komiteed peavad ootama kogu protsessi käigus liikmesriikide võimaluse osaleda standardiorganisatsioonide positiivset otsust, võib juhtuda, et läbida tuleb rohkem kui üks rahvusvahelised tootjad, otsustusprotsess. võib kannatada standardimise Komisjoni poolt püstitatud eesmärgi saavutamiseks tuleks pigem julgustada osalema tehnilistes kompetents. Tootjad on komiteedes Euroopa ettevõtjaid, administratsioone ja Euroopa Komisjoni esindajaid. Tehnilises sidusrühmaks, kel on komitees on võimalik leida samameelseid ja koostöös saavutada soovitud tulemus. Lisaks on vajalik tehniline teave.“ osalejatel võimalik saada vajalikku infot edasiseks tööks spetsiifilises valdkonnas. Euroopa Komisjoni esindajate kaasamine harmoneeritud standardite koostamise protsessi läbivalt aitaks kaasa Euroopa standardimissüsteemi tugevdamisele ja harmoneeritud standardite koostamisprotsessi kiirendamisele. Kuidas võib muudatus mõjutada liikmesriigi standardiorganisatsiooni tööd ja kuidas hindate muudatusest tulenevat halduskoormust? Saame siin vastata eelkõige ETSI liikmesriigi standardiorganisatsiooni (NSO) seisukohalt. Muudatus suurendab liikmesriigi standardiorganisatsiooni halduskoormust, kuna tuleb korraldada liikmesriigi hääletusi harmoneeritud standardi ettevalmistamise etapis läbivalt. Vajadus Komisjoni eesmärkide saavutamiseks sidusrühmade täiendavaks kaasamiseks Eestis puudub. Kehtiva regulatsiooni kohaselt puudub ETSI NSO-del kohustus standardimisprotsessis läbivalt osaleda. Samas ETSI liikmena on see võimalus TTJA-l olemas ja me oleme seda võimalust aktiivselt kasutanud osaledes erinevates meie tööle vajalikes tehnilistes komiteedes. Lisaks meie spetsialistele oleme pakkunud võimalust osaleda ETSI töös ka teistele riigiasutustele (RIA, PPA). ETSI liikmeteks saavad olla kõik soovijad. Eesti ettevõtted on seda võimalust ka kasutanud. ETSI liikmeteks on lisaks meile ka Tallinna Tehnikaülikool ja kaks väikefirmat. EELNÕU ....... VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja ..…märts 2022 nr Eesti seisukohad Euroopa standardimisstrateegia kohta 1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa standardimisstrateegia kohta: 1.1 Eesti toetab strateegia eesmärke tugevdada ELi üleilmset konkurentsivõimet, toetada rohelist ja digitaalset majandust ning tagada, et tehnoloogiarakendused põhineksid demokraatlikel väärtustel. 1.2 Toetame Euroopa Komisjonile pädevuse andmist õigusaktides sätestatud juhtudel töötada välja tehnilisi spetsifikatsioone olukordades, kus vajalike harmoneeritud standardite väljatöötamine ei ole õnnestunud või on jäänud venima. Selleks on vajalik horisontaalse lähenemisviisi loomine selle kohta, millistel tingimustel Euroopa Komisjon oma rakendusaktidega neid tehnilisi spetsifikatsioone välja töötada saab, kuna selline lähenemine looks õigusselgust. 1.3 Eesti toetab määruse 1025/2012 muudatuse eesmärki tagada standardimise sidusrühmade huvide tasakaalukam esindatus ning vähendada rahvusvaheliste ettevõtete mõju Euroopa standardiorganisatsioonides Euroopa Komisjoni taotletud standardi väljatöötamisel. 1.4 Toetame strateegias ette nähtud tegevusi, mis kiirendavad standardimisprotsessi ja prioriseerivad standardimisvajadusi strateegilistes valdkondades nagu näiteks äriteenuste standardimine, andmete koostalitusvõime standardimine, vesinikutehnoloogiate standardimine. 1.5 Peame oluliseks senisest ambitsioonikamat, strateegilisemat ja jõulisemat lähenemist Euroopa juhtrolli saavutamiseks rahvusvahelise standardimise tasandil. Sealjuures tuleb arvestada muutunud geopoliitilisi olusid, et edendada ja kaitsta Euroopa väärtusi globaalsel tasandil. Eesti jaoks on Euroopa Liidu arengukoostööpoliitika ja Global Gateway algatuse raames prioriteetsed standardimisprojektide rahastamine ning olulisemate Euroopa standardite edendamine Euroopa Liidu lähinaabruses, eriti assotsieerunud idapartnerlusriikides nagu Ukraina ning Aafrika riikides nagu Keenia. 1.6 Toetame Euroopa Komisjoni meedet korraldada standardimisteemalisi ülikoolipäevi, töötada välja standardimist puudutavaid e-õppe materjale ja teha neid kättesaadavaks, tutvustades sellega ka täiend- ja ümberõppevõimalusi. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud teatis ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa standardimisstrateegia kohta“ 1. Sissejuhatus Eesti seisukoht antakse Euroopa Komisjoni poolt 2. veebruaril 2022. a. esitatud Euroopa standardimisstrateegia kohta, mis sisaldab järgmiseid algatusi:  Euroopa standardimisstrateegia teatis;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1025/2012 seoses Euroopa standardiorganisatsioonide otsustega, mis puudutavad Euroopa standardeid ja Euroopa standardimisdokumente. Komisjon teatas 2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamise algatuses (COM(2021)350)1, et esitab ettepaneku määruse 1025/2012 muutmiseks koos standardimisstrateegiaga, mis on esitatud koos käesoleva ettepanekuga. Strateegia eesmärk on tugevdada ELi üleilmset konkurentsivõimet, toetada rohelist ja digitaalset majandust ning tagada, et tehnoloogiarakendused põhineksid demokraatlikel väärtustel. Standardimismääruse muutmisega soovitakse edendada Euroopa standardimissüsteemi juhtimist. Standardimisstrateegia keskendub viiele peamisele meetmekogumile. Need on: a) standardimisvajaduste ennetamine ja prioriseerimine strateegilistes valdkondades ja nendega tegelemine; b) Euroopa standardimissüsteemi juhtimise edendamine; c) Euroopa juhirolli tõhustamine rahvusvahelisel standardime tasandil; d) innovatsiooni toetamine; e) standardimisalaste teadmiste tagamine tulevikus. Standardimismääruse muudatusettepanekuga nähakse ette, et Euroopa Komisjoni standardimistaotluste esitamiseks peab komisjoni esitatud taotluse alusel väljatöötatava standardi koostamise igas etapis olema otsustusõigus ELi ja EMP2 riikide standardiorganisatsioonide esindajatel. Euroopa standardiorganisatsioonid on eraõiguslikud organisatsioonid, millel on Euroopa standardimissüsteemis eriline koht. Nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruses (EL) nr 1025/20123 (edaspidi: määrus 1025/2012) sätestatud, korraldatakse Euroopa standardimist asjaomaste sidusrühmade poolt ja nende jaoks kas riikide esinduste (Euroopa Standardikomitee ehk CEN ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee ehk Cenelec) või liikmete vahetu osalemise kaudu (Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut ehk ETSI). Kui komisjon esitab standardimistaotluse, saavad standardeid ja Euroopa standardimisdokumente välja anda ainult (määruses 1025/2012 määratletud) Euroopa 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM:2021:350:FIN 2 Euroopa Majanduspiirkond. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12). 1 standardiorganisatsioonid. Nad teevad seda kooskõlas määruse 1025/2012 artiklis 10 sätestatud erimenetlusega. Standardimismääruses on ühtlasi sätestatud, et EL võib Euroopa standardiorganisatsioone rahaliselt toetada. Euroopa standardiorganisatsioonid on määratletud standardimismääruse artikli 2 punktis 8 ja I lisas. Euroopa standardiorganisatsioone on kolm: CEN, Cenelec ja ETSI. Need organisatsioonid täidavad komisjoni poolt ELi õigusaktide ja poliitika toetamiseks taotletavas standardimistöös ainulaadseid ülesandeid. Nii on see peamiselt ajaloolistel põhjustel. 1980ndatel, kui Euroopa standardiorganisatsioonid loodi ja nende roll standardite väljatöötamisel paika pandi, keskendus süsteem peamiselt Euroopa Liidule. Praegune olukord on teistsugune ning Euroopa standardiorganisatsioonide sisemine juhtimissüsteem, otsustusprotsessid ja liikmeskonna struktuur on mitmeid kordi muutunud. Nüüd teevad Euroopa standardiorganisatsioonid koostööd mitmesuguste sidusrühmadega (ka kolmandatest riikidest) ja lubavad neil osaleda mitte ainult tehnilises töös, vaid ka oma sisepoliitika kujundamisel ja -otsuste tegemisel. Selline koostöö on tervitatav, kuid juhtudel, kui Euroopa standardiorganisatsioonid peaksid keskenduma ELi õigusaktide ja põhimõtete toetamisele, on vaja kaitsemeetmeid, et tagada protseduuride usaldusväärsus ja sidusrühmade huvide tasakaalustatud esindatus kooskõlas strateegiliste prioriteetide ja seadusandlike vajadustega. Eeskätt kehtib see sisemiste otsuste suhtes, mis tehakse standardite ja standardimisdokumentide väljatöötamiseks standardimismääruse artikli 10 lõike 1 kohaselt komisjoni esitatud taotluse alusel. Need sisemised otsused võivad puudutada küsimusi, mis on seotud otsustega standardimistaotluste vastuvõtmise, uute tööteemade vastuvõtmise ning Euroopa standardimisdokumentide vastuvõtmise, läbivaatamise või kehtetuks tunnistamise kohta. Kirjeldatud juhtudel, eeskätt siis, kui Euroopa standardiorganisatsioonid toetavad ELi õigusaktide kohaldamist ning töötavad välja ELi üldsuse ja ettevõtete jaoks üliolulisi standardeid, tuleb Euroopa standardiorganisatsioonide sisemises juhtimissüsteemis nõuetekohaselt arvesse võtta kõigi Euroopa sidusrühmade (sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning kodanikuühiskonna organisatsioonide) seisukohti. See on asjakohane, arvestades et mõned Euroopa standardiorganisatsioonid (ETSI) koosnevad peamiselt hääleõigusega ettevõtjatest ning mõningatel juhtudel on kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste osalus piiratud. Seepärast on vaja suuremat selgust, et tagada komisjoni poolt standardimismääruse artikli 10 lõike 1 alusel taotletud standardite ja standardimisdokumentide väljaandmisel kogu sisemise otsustusprotsessi kooskõla sellega, mida ELi institutsioonid ootavad standardite väljatöötamisega tegelevalt organilt, keda on ametlikult tunnustatud Euroopa standardiorganisatsioonina. Suurema selguse tagamiseks antaksegi määruse ettepanekuga komisjoni taotletud standardite korral riikide standardiorganisatsioonidele teatav esindatus ja otsustusõigus, mis loob kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi, et tagada kooskõla ELi õigusaktide ja poliitikaga. Kavandatav õigusakti muudatus on kooskõlas standardite poliitilise tähtsusega, mida on rõhutatud muudeski komisjoni olulistes algatustes, nagu „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020)67),4 Global Gateway5 (JOIN(2021)30),6 või nõukogu järeldustes, milles tervitati „komisjoni kavatsust töötada välja standardimisstrateegia /.../, et tugevdada Euroopa standardimissüsteemi ja selle juhtimist“(nõukogu 9. juuni 2020. aasta järeldused7 ). 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX:52020DC0067 5 Euroopa Komisjon ja ELi kõrge esindaja käivitasid uue Euroopa strateegia Global Gateway, mille eesmärk on edendada arukaid, puhtaid ja turvalisi ühendusi digi-, energia- ja transpordivaldkonnas ning tugevdada kogu maailmas tervishoiu-, haridus- ja teadussüsteeme. EL tõhustab koostööd partneritega, tehes olulisi investeeringuid taristu arendamisse kogu maailmas. Ajavahemikul 2021–2027 kaasab Euroopa tiim ehk ELi institutsioonid ja liikmesriigid ühiselt kuni 300 miljardit eurot investeeringuid järgmistes valdkondades: digitaalvaldkond; kliima ja energia; transport; tervishoid; haridus ja teadusuuringud. 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=JOIN%3A2021%3A30%3AFIN 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52020XG0616%2801%29 2 Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna kaupade vaba liikumise ekspert Karl Stern ([email protected]; 6256 405) ja EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Evelin Kuuse ([email protected], 6256 353). Valdkonna eest vastutavad asekantslerid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on Kristi Talving ([email protected], 6256 319). Valdkonda reguleerib hetkel raamdokument Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2020– 2021 (heaks kiidetud 21. novembri 2019. a Vabariigi Valitsuse istungil), tööstuspoliitika roheline raamat (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil 21. detsembril 2017. a pikaajalise perspektiiviga (kuni aastani 2030) strateegiadokument soovitustega Eesti tööstuspoliitika arendamiseks), Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (heaks kiidetud Valitsuskabineti 15. juuli 2021. a istungil), Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni jõudmiseks“ kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2019. a ja Riigikogu EL asjade komisjoni 14. oktoobri 2019. a istungil). Seisukohtade koostamisel on arvestatud Eesti seisukohtadega Euroopa tööstusstrateegia paketi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2020 a. istungil); Euroopa rohelise kokkuleppe raamseisukohtadega (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 4. juuni 2020. a istungil ning Riigikogu EL asjade komisjonis 19. juunil 2020. a); Eesti seisukohtadega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb masinavaldkonna tooteid (COM (2021) 202), eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 22. juuli 2021. a istungil ja heaks kiidetud Riigikogu majanduskomisjoni 20. septembri 2021. a istungil ning Riigikogu EL asjade komisjoni 27. septembril 2021. a istungil); ning Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse Global Gateway teatise kohta heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 2022. a istungil). 2. Sisu ja võrdlev analüüs 2.1 Euroopa standardimisstrateegia teatis Euroopa Komisjoni poolt 2. veebruaril 2022. a. esitatud Euroopa standardimisstrateegias tehakse ettepanek meetmete kohta, millega seada standardid uuesti ELi vastupidava, rohelise ja digitaalse ühtse turu keskmesse ning tugevdada Euroopa standardimissüsteemi rolli maailmas. Standardimisstrateegia keskendub viiele meetmekogumile. Standardimisvajaduste ennetamine ja prioriseerimine strateegilistes valdkondades ja nendega tegelemine ELi poliitilisi eesmärke vastupidava, rohelise ja digitaalse majanduse vallas on keeruline saavutada, kui vajalikud standardid määratakse kindlaks maailma muudes piirkondades. Seepärast peab EL tegelema kiireloomulise standardimisega valdkondades, kus lähiaastatel vajatakse standardeid, et hoida ära strateegilisi sõltuvusi ja anda märku ELi juhtpositsioonist rohe- ja digitehnoloogia valdkonnas Standardimisvajaduste ennetamiseks ja prioriseerimiseks strateegilistes valdkondades kavatseb komisjon teha järgmist:  võtta koos Euroopa standardiorganisatsioonide, sidusrühmade ja muude partneritega viivitamata ette kindlakstehtud kiiret standardimist nõudvad küsimused seoses COVID- 3 19 vaktsiinide ja ravimite tootmise, kriitilise tähtsusega tooraine ringlussevõtu, saastevaba vesiniku väärtusahela, vähese CO2 heitega tsemendi tootmise, kiipide sertifitseerimise ja andmestandarditega. Need standardimisküsimused on lisatud ELi standardimist käsitlevasse 2022. aasta töökavasse.8 Komisjon lubab esitada nimetatud valdkondade standardimistaotlused, suhelda asjaomaste sidusrühmadega ja toetada tegevust rahastamisega.  luua kõrgetasemeline foorum, et saada sisendit tulevaste standardimisprioriteetide jaoks. Foorum koondab Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonide, tööstuse, kodanikuühiskonna ja teadusringkondade esindajaid. Lisaks prioriteetide tuvastamisele on foorumi tegevuseks Euroopa huvide esindamise koordineerimine standardimisfoorumitel ja tagamine, et Euroopa standardimistoimingud muudaksid ELi majanduse rohelisemaks, digitaalsemaks, õiglasemaks ja vastupidavamaks. Foorumi ülesandena nähakse ette koostöö olemasolevate ekspertrühmadega, nagu tööstusfoorum, andmeinnovatsiooni nõukogu, tööstusliidud ja Euroopa julgeoleku-uuringute foorum.  alates 2022. aastast panna standardimisprioriteedid paika liidu standardimist käsitleva töökavaga.  vaadata koostöös foorumiga läbi kehtivad standardid, et teha kindlaks vajadus teha muudatusi või töötada välja uued standardid, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe ja Euroopa digikümnendi eesmärgid ning toetada ELi ühtse turu vastupidavust.  luua ELi standardimise tippkeskus, et koondada standardimisalaseid teadmisi, ja nimetada ametisse standardimisjuhi, kes juhiks selle võrgustiku tööd ja tagaks komisjoni järelevalve selle üle, et standardimistegevus oleks kooskõlas ELi poliitiliste eesmärkide ja strateegiliste huvidega. Keskuse ülesannetena nähakse ette prioriteetsetes standardimisvaldkondades tehtavate tööde toetamine ja rahvusvaheliste standardimistegevuste jälgimine.  teha koos Euroopa standardiorganisatsioonidega tööd lahenduste ja eesmärkide nimel, et muuta ELi õigusaktide rakendamist toetavate standardite väljatöötamine kiiremaks. Euroopa standardiorganisatsioonid peavad sellest tulenevalt vähendama aega, mis jääb harmoneeritud standardi vastuvõtmise ja selle ametliku komisjonile üleandmise vahele. Kiiret standardimist nõudvate küsimuste lisamine liidu standardimist käsitlevasse 2022. aasta töökavasse on konkreetne samm, mis aitab kaasa standardite kiiremale väljatöötamisele. Ühtne lähenemine standardimisele on vajalik. Seetõttu võib standardimisjuhi koha loomine komisjonis olla põhjendatud. Standardimise tippkeskust nähakse strateegias mitmes olulises rollis. Komisjoni eelduse kohaselt omab tulevane tippkeskus ka võimekust luua vajadusel standardite asemel ühtseid spetsifikatsioone. Ei ole veel selge, kust tuleb keskuse võimekus need kiiremini välja töötada kui standardiorganisatsioonid standardeid luues. Euroopa standardimissüsteemi juhtimise edendamine Komisjon leiab, et ELi poliitikat toetavate Euroopa standardite üle peavad otsustama Euroopa osalejad. Kuna komisjoni hinnangul on Euroopa standardiorganisatsioonide, eeskätt ETSI otsustusprotsessides teatavatel hargmaistel ettevõtjatel ebaproportsionaalselt suur hääleõigus, 8 https://ec.europa.eu/docsroom/documents/48601 4 tehakse ettepanek muuta määrust 1025/2012. Muudatuse kohaselt peaks komisjoni taotlusel Euroopa standardiorganisatsioonidele antud volitustega tegelema riiklikud standardiasutused. Koos määruse muutmisega lubab komisjon strateegias seoses standardimissüsteemi juhtimise edendamisega järgmist:  esitab seadusandliku ettepaneku muuta määrust 1025/2012 ning nimetab selles põhikriteeriumid, millest tuleb kinni pidada, kui tegeletakse määruse 1025/2012 artikli 10 kohase Euroopa standardimistaotlusega. Ettepanekuga nähakse ette, et komisjoni standardimistaotlusega tegelemiseks peab komisjoni esitatud taotluse alusel väljatöötatava standardi koostamise igas etapis olema otsustusõigus ELi ja EMP9 riikide standardiorganisatsioonide esindajatel.  kutsub Euroopa standardiorganisatsioone üles esitama 2022. aasta lõpuks ettepanekuid, kuidas nad võiksid oma juhtimist ajakohastada. Ettepanekud peaks hõlmama tegelemist tööstushuvide ebaühtlase ja läbipaistmatu esindatusega ning VKEde, kodanikuühiskonna ja kasutajate kaasatuse suurendamisega. Komisjon leiab, et kui ettepanekud ei ole piisavad, kaalub ta vajadusel määruse 1025/2012 läbivaatamise ettepanekut.  algatab 2022. a teises kvartalis määruse 1025/2012 hindamise, et analüüsida, kas määrus on veel eesmärgipärane.  algatab EL liikmesriikide ja riikide standardiorganisatsioonide vahel vastastikuse eksperdihinnangute andmise protsessi, et vahetada häid tavasid ja edendada uusi ideid, kuidas soodustada VKE-sõbralikke tingimusi ning kaasata kodanikuühiskonda ja kasutajaid. Meetme eesmärgiks on edendada juurdepääsu standardite väljatöötamisele ja standarditele endile.  töötab välja horisontaalse lähenemisviisi tehniliste ja ühtsete kirjelduste väljatöötamiseks valdkondlike õigusaktide kohaste rakendusaktide abil. Viimastel aastatel on ilmnenud komisjoni lähenemine tutvustada ELi õigusaktides alternatiivina standarditele tehniliste spetsifikatsioonide kasutamist. See lähenemine on olnud aga killustunud ja erinevates õigusaktides on volitus tehniliste spetsifikatsioonide välja töötamiseks lahendatud erinevalt. Et lähenemisviisid eri sektorites ei kujuneks liialt erinevaks, püüab komisjon luua horisontaalse lähenemisviisi sellele, millal ja mis tingimustel võiks komisjonil olla õigus töötada rakendusaktidega välja ühiseid kirjeldusi juhul, kui see on asjaomaste õigusaktidega ette nähtud. Komisjoni hinnangul võiks kehtida näiteks siis, kui standardid hilinevad või protsess blokeeritakse, kuna sidusrühmade vahel ei ole üksmeelt. Kirjelduste väljatöötamiseks hakkab tehnilisi teadmisi pakkuma vastloodud ELi tippkeskus. Seadusandlik ettepanek muuta määrust 1025/2012 puudutavad eelkõige ETSI-t. Määruse muudatuse peamiseks sisuks on määrusesse lõike 2a lisamine. Lõike 2a kohaselt tagavad Euroopa standardiorganisatsioonid, et harmoneeritud standardite või standardimisdokumentide kohta teevad nendes otsustusorganistes järgmisi otsuseid üksnes riikide standardiorganisatsioonide esindajad: a) otsused standardimistaotluste vastuvõtmise, tagasilükkamise ja täitmise kohta; b) otsused uute tööteemade vastuvõtmise kohta; c) otsused 9 Euroopa Majanduspiirkond (EMP) ühendab ELi liikmesriike ja kolme EMP Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riiki (Island, Liechtenstein ja Norra) siseturul, mida reguleerivad samad põhieeskirjad. Eeskirjade eesmärk on võimaldada kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumist Euroopa Majanduspiirkonnas avatud ja konkurentsipõhises keskkonnas. EMP leping jõustus 1.01.1994. 5 Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide vastuvõtmise, läbivaatamise või kehtetuks tunnistamise kohta.“ Lõike 2a punktides a-c nimetatud otsuseid teevad erinevalt ETSIst CENis ja Cenelecis ka praegu riikide standardiorganisatsioonide esindajad. Muudatuse tulemusel võib kaasneda Euroopa sidusrühmade suurem kaasatus harmoneeritud standardite koostamisel ETSI poolt. Harmoneeritud standardite väljatöötamise aeg ETSIs aga tõenäoliselt pikeneb. Muudatuse rakendamine tagab eeldatavasti tõhusama Euroopa väärtustega arvestamise harmoneeritud standardite väljatöötamisel. Horisontaalse lähenemisviisi tehniliste ja ühtsete kirjelduste väljatöötamine valdkondlike õigusaktide kohaste rakendusaktide abil on põhjendatud, kuna hetkel puuduvad siin selged kriteeriumid. Komisjon kutsub Euroopa standardiorganisatsioone üles esitama 2022. aasta lõpuks ettepanekuid, kuidas nad võiksid oma juhtimist ajakohastada. Ettepanekud peaks olema seotud VKEde, kodanikuühiskonna ja kasutajate kaasatuse suurendamisega. Käesoleval hetkel käib CENi ja Ceneleci kõrgeim juhtimine läbi rahvuslike standardiorganisatsioonide. See on asjakohane, kuna Euroopa standardimine baseerub rahvusliku esindatuse printsiibil. Võimalik plaan, mis näiteks kohustaks kaasama CENi ja Ceneleci juhtimisse otse VKEsid ja teisi sotsiaalseid partnereid, hägustaks rahvusliku esindatuse printsiipi. Probleem ei ole nende huvigruppide kaasamises selles, kuidas Euroopa või rahvuslikke juhitakse, vaid vastavate huvigruppide enda võimekuses leida ressursse standardimises osalemiseks. Seega võib antud meede olla „probleemi“ ravimine valest otsast ja eelnimetatud põhjustel peamise vastutuse panemine Euroopa standardiorganisatsioonidele VKEde ja teiste huvigruppide kaasamiseks ei hakka toimima. Pigem peaks komisjon koos EL liikmesriikidega panustama sellese, et VKEdel ja teistel huvigruppidel (näiteks tarbijad) tekiks ressurss ja kompetents standardimises reaalselt kaasa rääkida. Komisjon lubab algatada liikmesriikide ja riikide standardiorganisatsioonide vahel vastastikuse eksperdihinnangute andmise protsessi, et vahetada häid tavasid ja edendada uusi ideid, kuidas soodustada VKE-sõbralikke tingimusi ning kaasata kodanikuühiskonda ja kasutajaid. Siin tuleb arvesse võtta, et rahvuslikud standardiorganisatsioonid on ise läbi CENi ja Ceneleci vastastikkuse hindamise ja parimate praktikate vahetamise süsteemi sisse seadnud ja seega tekib küsimus paralleelmehhanismi vajalikkuses. Meetmekogumi selgitavas osas kutsub komisjon Euroopa standardiorganisatsioone kaaluma tasuta juurdepääsu standarditele ja muudele standardimisdokumentidele. Kuna realistlikku plaani, millest ja kuidas siis Euroopa standardimist finantseerida, ei ole välja pakutud, tuleb selle üleskutse osas olla ettevaatlik. Oluline on siinjuures, et standardeid ei levita mitte Euroopa standardiorganisatsioonid, vaid rahvuslikud standardiorganisatsioonid. Selline initsiatiiv tooks kaasa ulatuslikuma mõju rahvuslike standardiorganisatsioonide võimekusele oma tegevusi finantseerida. Kui Euroopa standardimissüsteemi alustaladeks olevad rahvuslikud standardiorganisatsioonid satuvad raskustesse, võib süsteem tervikuna läbi kukkuda. Euroopa juhirolli tõhustamine rahvusvahelisel standardime tasandil EL on rahvusvahelises standardimises kaua olnud suure mõjuga ja saavutanud häid tulemusi rahvusvaheliste standardite kohandamisel Euroopa standarditeks. Hetkel on ELi roll endisel oluline, kuid geopoliitilised olud on viimastel aastatel märkimisväärselt muutunud: on asjaosalisi, kes püüavad end rahvusvahelises standardimises jõulisemalt maksma panna kui EL ning nende mõju rahvusvahelistes standardikomiteedes on kasvanud. Strateegia kohaselt 6 peavad EL ja tema liikmesriigid propageerima strateegilisemat lähenemisviisi rahvusvahelisel standardimisele, et tagada ELi ülemaailmne konkurentsivõime, julgeolek ja avatud strateegiline autonoomia ning ELi võime edendada oma väärtusi. ELi rolli tõhustamiseks rahvusvahelises standardimises plaanib komisjon:  luua koos ELi liikmesriikide ja riikide standardiorganisatsioonidega mehhanismi, mille abil jälgida, koordineerida ja tugevdada Euroopa lähenemisviisi rahvusvahelisele standardimisele ja jagada sellega seotud teavet (Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon ISO, Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjon IEC, Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit ITU ja muud asjakohased rahvusvahelised foorumid) ning mida toetab ELi standardimise tippkeskus.  edendada vaba, avatud, juurdepääsetava ja turvalise ülemaailmse interneti rahvusvaheliste standardite väljatöötamist ja kasutuselevõttu ning luua ELi internetistandardite jälgimise veebisait. Komisjon kavatseb meetme elluviimiseks koordineerida tegevust sarnase mõtteviisiga partneritega, siduda see G7 ja ELi-USA tehnoloogia- ja kaubandusnõukogu tööga ning suurendada Euroopa kohaolekut asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel. Tegevust hakkaks toetama ka standardimise tippkeskus. Komisjon teeb ettepaneku ka võimalike poliitikameetmete kohta edendamaks peamiste internetistandardite, nt IPv6 kasutuselevõttu.  jälgida ELi kaubanduslepingute kehtivate standardimiskohustuste tulemuslikku rakendamist ning kasutada kaubanduslepinguid kui ka regulatiivset dialoogi ja digipartnerlusi, et teha samameelsete partneritega standardimisalast koostööd strateegilistes valdkondades ja koordineerida seisukohti rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides.  edendada standardimise ja ELi standardite alast rahvusvahelist koostööd naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga „Globaalne Euroopa“ ja programmiga „Euroopa horisont“ muu hulgas selleks, et toetada sidusrühmade osalemist rahvusvahelises standardimises (VKEd, kodanikuühiskond, teadlased).  rahastada arengukoostöö poliitika ja strateegia Global Gateway raames standardimisprojekte valitud Aafrika riikides. EL edendab olulisemaid Euroopa standardeid liitumisperspektiiviga või ELi siseturuga tihedamalt integreerunud partnerriikides, alustades ELi naaberriikidest. Et tugevdada liidu majandussuhteid naaberriikide ja muude oluliste partnerpiirkondadega, nagu Aafrika või Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond, on oluline edendada ja soodustada Euroopa ja rahvusvaheliste standardite vastuvõtmist sealsetes riikides ning nende osalemist standardite kehtestamises. Selleks töötab komisjon välja algatusi, toetudes muu hulgas olemasolevatele partnerlustele ja koostööprojektidele Euroopa standardiorganisatsioonide ja kolmandate riikide standardiorganisatsioonide vahel. Global Gateway strateegiat kasutab komisjon, et edendada neid standardeid taristu rahastamise meetmete kaudu. Euroopa konkurendid ja partnerid tunnistavad standardite geopoliitilist potentsiaali, mängivad standardite kehtestamisel aktiivsemat rolli ning töötavad välja strateegiaid, mis edendavad standardite kaudu nende tehnoloogilisi ja tööstushuve. Näiteks Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus10 (edaspidi ITU) avaldub selgelt demokraatlike ja mitte- demokraatlike riikide vastasseis. Seetõttu peab EL rahvusvahelistes standardeid kehtestavates 10 International Telecommunication Union 7 organites aktiivsemalt osalema ning jõulisemalt oma huvide ja demokraatlike väärtuste eest seisma. Meetmekogum aitab täita eesmärki tõhustada Euroopa juhirolli rahvusvahelisel standardime tasandil. Global Gateway algatus võimaldab näiteks ELil kõrgeid standardeid rahvusvaheliselt edendada, andes ELile täiendava mõjuhoova oma huvide realiseerimiseks. Läbipaistvalt rahastatud, kvaliteetsed, kestlikud ja turvalised taristuprojektid on määrava tähtsusega demokraatiate geopoliitilise positsiooni, digi- ja rohepöörde, kestliku majandus- ja sotsiaalarengu ja tõhusa arengukoostöö edendamisel ning kõrgete standardite rahvusvahelisel juurutamisel. Komisjoni meede edendada vaba, avatud, juurdepääsetava ja turvalise ülemaailmse interneti rahvusvaheliste standardite väljatöötamist ja kasutuselevõttu haakub usaldusväärse ühendatuse põhimõtetega. Global Gateway osas on Eesti võtnud seisukoha 2022. a alguses: „Eesti leiab, et Euroopa Liit peab Euroopa Liidu–Ameerika Ühendriikide kaubanduse- ja tehnoloogianõukogu töö kaudu liikuma transatlantilise usaldusväärse ühendatuse partnerluse poole ning edendama regulatiivset koostööd andmehalduse, küberturvalisuse ja kaubanduse vallas.“ Ühendatuse partnerlused ja ühendatusealase koostöö tihendamine samameelsete riikidega toetab mh kestlikku arengut, digipööret ja kõrgete standardite juurutamist. Meetmekogumi rakendamine aitab eelduslikult tõhusamalt läbi standardimise edendada euroopalikke väärtusi globaalsel tasandil. Innovatsiooni toetamine ELi rahastatud normide kehtestamisele eelnevas teadustöös on standardimisvajaduste seisukohast kasutamata potentsiaali. Kui normide kehtestamisele eelnevateks teadusuuringuteks eraldada piisavalt ressursse, võib see kindlustada ELi juhtrolli rahvusvahelises standardimistöös. Sellest tulenevalt teeb komisjon ettepaneku kasutada paremini ELi rahastatud teadusuuringute potentsiaali, et toetada standardimise kaudu innovatsiooniprojekte ja ennetada aegsasti standardimisvajadusi. Komisjon kavatseb:  käivitada nn standardimise hoogustaja, et toetada programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa Horisont“ raames teadlasi, et need katsetaksid oma töö tulemuste olulisust standardimise seisukohast. Teadus- ja innovatsioonikogukonna varajane kaasamine standardite väljatöötamisse võimaldab omandada standardimisalaseid teadmisi ja oskusi. Praegu ei pea teadlased ja idufirmad standardimist prioriteediks: nad ei ole alati teadlikud standardimise hüvedest, neil ei pruugi olla vajalikke ressursse või leitakse, et standardimisele kulutatud aeg ei tasu ära.  töötada 2022. aasta keskpaigaks teadlaste jaoks välja standardimisalane tegevusjuhend, et tugevdada Euroopa teadusruumi kaudu standardimise ja teadustöö/innovatsiooni sidemeid. Tegevusjuhend peab hakkama toetama järjepidevat lähenemisviisi, et hõlbustada standardimist ja suurendada teadlaste ja novaatorite teadlikkust. Teadlaste jaoks standardimisalase tegevusjuhendi väljatöötamine aitaks tugevdada standardimise ja teadustöö vahelist seost. Teadus- ja innovatsioonikogukonna varajane kaasamine standardite väljatöötamisse loob eeldused omandada standardimisalaseid teadmisi ja oskusi. Standardimisalaste teadmiste tagamine tulevikus 8 Standardimisalast üldist teadlikkust ja koolitusi on ELis vähe. Ametlikku haridust ega kutseõpet ei pakuta. Paljudel ELi ettevõtetel puudub struktureeritud ja strateegiline lähenemisviis standardimisele. Tendents avaldub selles, kui keeruline on värvata tehnilisi eksperte standardeid välja töötama. Standardimissüsteemi edu sõltub tööstuse, riigiasutuste, kodanikuühiskonna, teadlaskonna ja akadeemiliste ringkondade hulgast pärit ekspertidest, kes annavad standardite väljatöötamise käigus panuse kõikidesse kriitilise tähtsusega aspektidesse. Olemasolevat probleemi süvendab eelseisev põlvkondade vahetus. Paljud möödunud aastakümnetel standardimisega tegelenud Euroopa eksperdid hakkavad pensionile jääma. Samal ajal muutub standardimismaastik üha keerukamaks: uue tehnoloogiaga seotud küsimuste ja horisontaalsete kaalutluste, nt tehisintellekti, andmekaitse ja küberturvalisuse tõttu on standardite väljatöötamisel vaja uusi oskusi. Standardimisalaste teadmiste edendamiseks kavatseb komisjon:  korraldada standardimisteemalisi ülikoolipäevi, et suurendada teadlaste ja üliõpilaste teadlikkust standardimisest.  võtta programmis „Euroopa horisont“ ja Euratomi teadus- ja koolitusprogrammis, sh teaduse ja tehnika alase koostöö liidus, noorte teadlaste ja võrgustike jaoks kasutusele algatused, millega väärtustada teadusuuringuid ja innovatsiooni standardimise ja normide kehtestamisele eelnevate teadusuuringute kaudu. Selle käigus saaksid teadlased olulisi teadmisi, mis võiksid aidata kaasa standardite väljatöötamisele.  kasutada komisjoni ELi Akadeemia platvormi standardimisalaste e-õppe materjalide levitamiseks; edendada standardimisteemaliste akadeemilise hariduse moodulite väljatöötamist ja levitamist kõrgetasemelisel foorumil, et meelitada ligi noori spetsialiste ja pakkuda neile standardimisteemalist koolitust ning tutvustada ümberõppe võimalusi. Komisjon soovib korraldada standardimisteemalisi ülikoolipäevi, töötada välja standardimist puudutavaid e-õppe materjale ja teha neid kättesaadavaks, tutvustades sellega ka täiend- ja ümberõppevõimalusi, aitab tõsta standardimise alast üldist teadlikkust, milles on arenguruumi. 2.2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1025/2012 seoses Euroopa standardiorganisatsioonide otsustega, mis puudutavad Euroopa standardeid ja Euroopa standardimisdokumente Määruse muutmise eelnõu ettepanek koosneb ühest artiklist. Määruse ettepaneku artiklis 1 nimetakse kriteeriumid, millest tuleb kinni pidada, kui tegeletakse määruse 1025/2012 artikli 10 kohase Euroopa standardimistaotlusega. Määruse artikkel 10 kohaselt võib komisjon esitada ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse Euroopa standardi või Euroopa standardimisdokumendi koostamiseks. Komisjoni taotlusel koostatavaid standardeid nimetatakse harmoneeritud standarditeks. Harmoneeritud standardite järgimise puhul saab eeldada, et turul kättesaadavaks tehtavad tooted vastavad asjaomastes liidu ühtlustamisõigusaktides nende toodete kohta sätestatud olulistele nõuetele. Harmoneeritud standardeid ja Euroopa standardimisdokumente annavad välja ainult Euroopa standardiorganisatsioonid: CEN, Cenelec ja ETSI. Euroopa standardiorganisatsioonid teevad koostööd mitmesuguste sidusrühmadega (ka kolmandatest riikidest) ja lubavad neil osaleda mitte ainult tehnilises töös, vaid ka oma sisepoliitika kujundamisel ja -otsuste tegemisel. Selline koostöö on tervitatav, kuid juhtudel, kui Euroopa standardiorganisatsioonid peaksid keskenduma ELi õigusaktide ja põhimõtete toetamisele, on vaja kaitsemeetmeid tagamaks 9 protseduuride usaldusväärsus ja sidusrühmade huvide tasakaalus esindatus kooskõlas strateegiliste prioriteetide ja seadusandlike vajadustega. Eeskätt kehtib see sisemiste otsuste suhtes, mis tehakse harmoneeritud standardite väljatöötamiseks. Sisemised otsused võivad puudutada küsimusi, mis on seotud otsustega standardimistaotluste vastuvõtmise, uute tööteemade vastuvõtmise ning Euroopa standardimisdokumentide vastuvõtmise, läbivaatamise või kehtetuks tunnistamise kohta. Juhtudel, kui Euroopa standardiorganisatsioonid toetavad ELi õigusaktide kohaldamist ning töötavad välja ELi üldsuse ja ettevõtete jaoks üliolulisi standardeid, tuleb Euroopa standardiorganisatsioonide sisemises juhtimissüsteemis nõuetekohaselt arvesse võtta kõigi Euroopa sidusrühmade (sealhulgas VKEde ning kodanikuühiskonna organisatsioonide) seisukohti. See on asjakohane, arvestades et mõned Euroopa standardiorganisatsioonid koosnevad peamiselt hääleõigusega ettevõtjatest ning mõningatel juhtudel on kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste osalus piiratud. Seepärast on vaja suuremat selgust, et tagada harmoneeritud standardite väljaandmisel sisemise otsustusprotsessi kooskõla sellega, mida ELi institutsioonid ootavad standardite väljatöötamisega tegelevalt organilt, keda on ametlikult tunnustatud Euroopa standardiorganisatsioonina. Kui harmoneeritud standardite puhul oleks nõutav riikide standardiorganisatsioonide teatav esindatus ja otsustusõigus, looks see piisava kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi, et tagada kooskõla ELi õigusaktide ja poliitikaga. Seepärast nähaksegi ettepanekuga ette, et harmoneeritud standarditega tegelemiseks peab standardi koostamise igas etapis olema otsustusõigus ELi või EMP riikide standardiorganisatsioonide esindajatel. Kuna Euroopa standardiorganisatsioonid peavad eelduslikult oma sisemist töökorda kaasnevate nõuetega kohandama, soovitakse muudatusi kohaldama hakata kuus kuud pärast määruse jõustumist. Muudatusettepaneku rakendamine tagab tõenäoliselt paremini kõikide motiveeritud sidusrühmade esindatuse harmoneeritud standardite väljatöötamisel. ELi õigusaktid kirjeldavad üldjuhul põhinõudeid nagu ohutus, tervise- ja keskkonnakaitse. Neid põhinõudeid kirjeldatakse õigusaktides võrdlemisi üldiselt ja seejärel üksikasjalikult harmoneeritud standardites. Seega on äärmiselt oluline, et neid põhimõtteid, mis sõnastatakse ELi õigusaktides ning mis kannavad Euroopa väärtusi, aitavad detailselt sisustada standardid, mille koostamisel on arvestatud kõigi standardimisest huvitatud sidusrühmade seisukohtadega. Tuleb arvestada, et pakutud muudatusettepanek pikendab harmoneeritud standardite ettevalmistamise aega ETSIs, kuna lisanduvad täiendavad protseduurid, mida siiani pole rakendatud. Lisaks suurendab muudatus liikmesriigi standardiorganisatsiooni halduskoormust, kuna tuleb korraldada liikmesriigi hääletusi harmoneeritud standardi ettevalmistamise etapis läbivalt. 3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 3.1 Õiguslik alus Määruse eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, mis võimaldab võtta kasutusele meetmeid, mille eesmärgiks on siseturu rajamine ja selle toimimise tagamine. 3.2 Subsidiaarsus (toimingute puhul, mis ei kuulu Euroopa standardiorganisatsioonide ainupädevusse) 10 Subsidiaarsuse ehk lähimuse põhimõte ei ole asjakohane, kuna määruse algatusega soovitakse muuta ELi määrust, mis reguleerib Euroopa standardimise süsteemi, kehtestades muudatusi üksnes kolme Euroopa standardimisorganisatsiooni sisemises töökorralduses. Konkreetne eesmärk on kaitsta komisjoni poolt standardimismääruse artikli 10 lõike 1 alusel taotletud standardite väljatöötamisel hea valitsemistava põhimõtteid. 3.3 Proportsionaalsus Määruse 1025/2012 kavandatud muutmine on piiratud ja käsitleb vaid tööd, mida Euroopa standardiorganisatsioonid teevad peale seda, kui komisjon on esitanud taotluse. Taotlus tehakse avalikust poliitikast lähtuva volituse alusel ja seepärast on oluline tagada hea valitsemistava põhimõtted kooskõlas ELi otsustusprotsessiga. Määruse ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, sest see ei lähe kaugemale kui vajalik saavutamaks eesmärk tagada riikide esindatus/osalus määruse 1025/2012 artikli 10 kohaselt esitatud taotluse põhjal koostatavate Euroopa standardite ja standardimisdokumentide väljatöötamise protsessi kõigis etappides. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Euroopa standardimisstrateegia näol on tegemist komisjoni teatisega, mis sisaldab mitmeid kavandatavaid meetmeid, seetõttu on võimalik täpsemad mõjuhinnangud meetmete kohta teha tulevikus, kui komisjon on vastavad meetmete algatused konkreetsemalt sõnastanud. Määruse 1025/2012 muutmise kohta komisjon mõjuhinnangut ei teinud, sest ettepanek puudutab haldusotsuseid, mis tehakse Euroopa standardiorganisatsioonides pärast seda, kui komisjon on esitanud poliitilisest või õiguslikust vajadusest lähtuva taotluse. Need haldusotsused hõlmavad EL poliitika kohta tehtavaid juhtimis- või haldusotsuseid. Kokkuvõttes ei olnud Euroopa Komisjoni ettepaneku juurde mõjuhinnangut vaja, sest muudatus on piiratud ulatusega, sihtotstarbeline ja seisneb kehtivas õigusaktis juhtimisküsimusega seotud tehnilise muudatuse tegemises. Mõju majandusele Standarditel on oluline roll Eesti ettevõtete konkurentsivõime toetamisel rahvusvahelisel turul sel teel, et need aitavad täiustada ettevõtete pakutavaid tooteid ja teenuseid ning võimaldavad juurdepääsu välisturgudele ja teiste riikide ettevõtetele. Standardid edendavad kaubandust tänu oma kulusid vähendavale mõjule. Standardid on tõhus vahend ettevõtjate konkurentsivõime suurendamiseks, kuivõrd need vähendavad tehniliste takistuste hulka piiriüleses kaubanduses ning lihtsustavad ettevõtjate juurdepääsu suurematele turgudele. Standardid tugevdavad Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, vähendades kulusid ning lihtsustades toodete ja teenuste ostu ja müüki, aidates seeläbi kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele Eestis. Mitmete uuringutega on kindlaks tehtud, et makromajanduse tasandil on majanduse standardiseerituse ja tootlikkuse ning üldise majanduskasvu vahel selge seos. Hinnangud on küll uuringute lõikes mõningal määral erinevad, kuid üldkokkuvõttes võib standardite arvu suurenemise arvele viimaste aastate vältel kanda ühe kaheksandiku kuni veerandi produktiivsuse kasvust sama perioodi jooksul (ehk 0,3–1 % sisemajanduse koguprodukti ehk SKP aastasest kasvust), olenevalt vaadeldavast riigist. Eestis ei ole siiani analüüsitud, kui suur võib olla standardite panus riigi SKPsse. Ühendatuse partnerlused kolmandate riikidega parandavad Eesti ettevõtete ligipääsu välisturgudele, edendavad regulatiivset koostööd ning soodustavad võrdseid võimalusi, ausat konkurentsi ja kõrgete standardite juurutamist. 11 Mõju riigieelarvele Mõju võib olla riigieelarvele kasvav kui rahvuslikud standardiorganisatsioonid peavad tugevdama oma võimekusi. Eelkõige puudutab see Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit, mis on Eesti rahvuslikuks standardiorganisatsioonis ETSIs. Määruse 1025/2012 muudatuse ettepaneku rakendamisel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil tekkida vajadus luua taristu, mis tagaks uute protseduuriliste ülesannete täitmise. Mõju rahastamisele ja investeeringutele Strateegia rakendamine võib tulevikus mõjutada standardimistööde rahastamist11. Komisjon kutsub Euroopa standardiorganisatsioone kaaluma tasuta juurdepääsu standarditele ja muudele standardimisdokumentidele. Tuleb rõhutada, et standardeid ei levita mitte Euroopa standardiorganisatsioonid, vaid rahvuslikud standardiorganisatsioonid. See tooks kaasa ulatuslikuma mõju rahvuslike standardiorganisatsioonide võimekusele oma tegevusi finantseerida. Seetõttu tuleks leida rahastamisvõimalused Euroopa standardimissüsteemi alustalade ehk rahvuslike standardiorganisatsioonide jõustamiseks. Samas pole komisjon välja pakkunud plaani, millest ja kuidas siis Euroopa standardimist tulevikus finantseerida. Standardimisstrateegia tegevused täiendavaid investeerimisvajadusi standardite järgijatele kaasa ei too. Strateegia eesmärgiks on kiirendada mitmes valdkonnas Euroopa standardite väljatöötamist. Uued standardid võivad nende järgijatele tähendada investeeringute vajadust. Standardite järgmine peaks aga aitama investeeringuid hiljem tagasi teenida. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Standardimisstrateegia rakendamine võib mõju avaldada riigiasutustes töötavatele ekspertide töökoormusele, kellelt võivad tulevikus oodata sisendit tehnilised komiteed, kõrgetasemeline foorum kui ELi standardimise tippkeskus. Mõju ulatust on enne nende käivitamist keeruline hinnata. Palju sõltub sellest, mis intensiivsusega need üksused tegutsevad ja kui sageli sisendit palutakse. Määruse 1025/2012 muudatuse ettepanek mõjutab tõenäoliselt Eesti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve töökorraldust, kes on ETSI12 täisliige. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Standardimisstrateegia keskendub rohepööret toetavate standardite kiirema väljatöötamise vajadusele. Rohepööret toetavad standardid loovad võimaluse mõjutada efektiivsemalt elu- ja keskkonda kestliku arengu suunas, kestlikumate lahenduste kaudu luuakse ressursside kasutamisest lisandväärtust. Rohepööret toetavate standardite abil on võimalik kasutada olemasolevaid ressursse säästlikumalt ja tõsta ressursitõhusust, uute lahenduste ja tehnoloogiate kasutamise tulemusel tekib vähem jäätmeid, samuti väheneb jäätmetekke vältimise, jäätmete ringlusse suunamise ning ressursitõhususe suurendamise kaudu surve looduskeskkonnale. 11 Selgituseks, rahastajateks on standardite kasutajad. Standardimissüsteem on üles ehitatud kujul, et standardite koostamise raha tuleb standardite kasutajatelt. See võimaldab organisatsioonide taristut üleval hoida. Standardimisorganisatsioonid on enamasti eraõiguslikud mittetulunduslikel alustel toimivad üksused. Standardi hinna määramisel lähtutakse kulupõhisuse printsiibist – müüdavate standardite müügitulu peab katma Eestis nt Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse toimimiseks vajalikud kulud ja tagama Eesti standardimissüsteemi arenguks vajalike vahendite olemasolu. 12 https://www.etsi.org/ 12 Mõju sotsiaalvaldkonnale Standardite järgimisega kaasnev uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõtt ja kestlikum majandus avaldavad positiivset mõju nii keskkonnale, ühiskonnale kui ka kodanike tervisele. Siiski aga nõuab kaksikpööre ka inimeste oskuste ja pädevuste muutumist muutuvate majandusmudelite ja tööturu vajadustele lähtuvalt. Tõenäoline on positiivne mõju rahvatervisele. Kõrgemad keskkonnakaitse, ärijuhtimise ja töötajate kaitse standardid on positiivne ELi elanikele, ehkki võib kätkeda lisakulutusi tarbijatele ja ettevõtjatele. 5. Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus Eesti seisukohad Euroopa standardimisstrateegia kohta on järgmised. 1. Eesti toetab strateegia eesmärke tugevdada ELi üleilmset konkurentsivõimet, toetada rohelist ja digitaalset majandust ning tagada, et tehnoloogiarakendused põhineksid demokraatlikel väärtustel. Selgitus. Strateegias tehakse ettepanek rea meetmete kohta, millega seada standardid uuesti ELi vastupidava, rohelise ja digitaalse ühtse turu keskmesse ning tugevdada Euroopa standardimissüsteemi rolli maailmas. Standardid on ELi ühtse turu ja ülemaailmse konkurentsivõime nähtamatu alus. Standardid aitavad tootjatel tagada toodete ja teenuste koostalitlusvõime, vähendada kulusid, parandada turvalisust ja suurendada innovaatilisust. Standarditel on meie igapäevaelus nähtamatu, kuid oluline osa, mis mõjutab nii WiFi-sagedusi kui ka võrguühendusega mänguasju ja suusasidemeid. Standardid annavad kindlustunde, et kaubad või teenused teevad seda, mida lubavad, on ohutud ning ei kahjusta inimesi ega keskkonda. Harmoneeritud standardite järgimine tagab, et tooted on kooskõlas ELi õigusega. Euroopa standardite kehtestamine toimub üha tihedama ülemaailmse konkurentsi taustal. Mitmed kolmandad riigid suhtuvad standardimisse väga jõuliselt ning loovad oma tööstusele turule pääsu ja tehnoloogia kasutuselevõtu osas konkurentsieelise. Euroopa konkurentsivõime, tehnoloogiline suveräänsus, võime vähendada sõltuvust ja kaitsta ELi väärtusi, kaasa arvatud meie sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eesmärke, oleneb sellest, kui edukad on eurooplased standardimises rahvusvahelisel tasandil. Selleks peab Euroopa standardimine muutuma kergemini kohandatavaks, paindlikumaks ja fokusseeritumaks, et standardimisvajadusteks valmis olla. Samal ajal peab Euroopa standardimine reageerima innovatsiooni üha kiiremale tempole ja tulema standarditega välja kiiresti, säilitades samas koostatu kvaliteedi. Muud, sageli erasektorisse kuuluvad kolmandate riikide tööstuse juhitavad konsortsiumid on standardite väljatöötamisel kiiremad. Eeskätt uute ja kujunemisjärgus tehnoloogiate puhul ei suuda Euroopa standardimissüsteem käesoleval hetkel õigeaegselt tulemusteni jõuda ja kaotab seega standardimisest saadava olulise esimesena tegutseja eelise. 2. Toetame Euroopa Komisjonile pädevuse andmist õigusaktides sätestatud juhtudel töötada välja tehnilisi spetsifikatsioone olukordades, kus vajalike harmoneeritud standardite väljatöötamine ei ole õnnestunud või on jäänud venima. Selleks on vajalik horisontaalse lähenemisviisi loomine selle kohta, millistel tingimustel Euroopa Komisjon oma rakendusaktidega neid tehnilisi spetsifikatsioone välja töötada saab, kuna selline lähenemine looks õigusselgust. 13 Selgitus: Tegemist oleks meetmega, mida Euroopa standardimisringkonnad on väga ootavad. Peaaegu viimased nelikümmend aastat on Euroopas regulatiivse tehnikana rakendatud uut lähenemisviisi. Uue lähenemisviisi keskmes on ELi õigusaktid, mis ei reguleeri tehnilisi detaile, vaid kirjeldavad põhinõudeid nagu ohutus, tervise- ja keskkonnakaitse. Neid põhinõudeid kirjeldatakse õigusaktides võrdlemisi üldiselt ja seejärel üksikasjalikult niinimetatud harmoneeritud standardites. Harmoneeritud standardite järgimine on üks viis, kuidas tagada õigusaktidele vastavus ja seeläbi ligipääs ELi ühtsele turule. Standardite järgimine on üldjuhul vabatahtlik, kuid see annab vastavuse eelduse, st standardi järgija ei pea täiendavalt põhjendama, kas nt toode vastab nõuetele või mitte. Selline lähenemisviis annab ka võimaluse uute innovaatiliste lahenduste kasutusele võtmiseks, kuna standardi järgimine on vabatahtlik. See tähendab, et õigusaktides kirjeldatud põhinõudeid on võimalik täita ka muul viisil kui näiteks olemuselt vananenud standardit järgides. Uus lähenemisviis toetab otseselt innovatsiooni, kuna puudub kohustus järgida olemasolevat ja ettevõtjal on võimalik kasutada omapoolset tõendamise võimalust, kui tegemist on tootega, mille kohta täpsemad nõuded standardis puuduvad. Üheks põhjuseks, miks komisjon soovib standardite asemel tehnilisi spetsifikatsioone juurutada, on standardite koostamise aeg. Teinekord kulub standardite koostamisele planeeritust rohkem aega ja komisjon näeb tehniliste spetsifikatsioonide vastuvõtmise näol alternatiivi, mis pakuks kiiremat lahendust õigusaktides sõnastatud põhinõuete täitmiseks. Standardimist puudutavaid väljakutseid kindlasti on, kuid Eesti hinnangul tuleb nendele vastust otsida horisontaalselt. Lahendus ei saa kindlasti olla samm-sammult uuest lähenemisviisist loobumine erinevate ELi õigusaktide algatuste näol komisjoni õigusega tehnilisi spetsifikatsioone kehtestades, mis võib Euroopa tagasi probleemide juurde, mis esinesid vana lähenemisviisi rakendamisel. Et lähenemisviisid tehnilist spetsifikatsioonide tutvustamisel eri sektorites ei kujuneks liialt erinevaks, peaks komisjon looma horisontaalse lähenemisviisi sellele, millal ja mis tingimustel võiks komisjonil olla õigus töötada rakendusaktidega välja ühiseid kirjeldusi juhul, kui see on asjaomaste õigusaktidega ette nähtud. 3. Eesti toetab määruse 1025/2012 muudatuse eesmärki tagada standardimise sidusrühmade huvide tasakaalukam esindatus ning vähendada rahvusvaheliste ettevõtete mõju Euroopa standardiorganisatsioonides Euroopa Komisjoni taotletud standardi väljatöötamisel. Selgitus: Muudatusega nähakse ette, et komisjoni standardimistaotlustega tegelemiseks peab komisjoni esitatud taotluse alusel väljatöötatava standardi koostamise igas etapis olema otsustusõigus ELi ja EMP riikide standardiorganisatsioonide esindajatel. Selle muudatuse eesmärk on tagada sidusrühmade huvide tasakaalukam esindatus otsuste tegemisel. Muudatusettepanekuga on soov vähendada rahvusvaheliste ettevõtete mõju Euroopa standardiorganisatsioonides (eriti ETSIs) komisjoni taotletud standardi väljatöötamisel. ETSIs hääletavad standardimistööde üle ETSI liikmed ja need võivad olla ka rahvusvahelised hargmaised ettevõtted. Näiteks osalevad aktiivselt ETSI standardite koostamisel Hiina ja Venemaa ettevõtted. CENis ja CENELECis osalevad hääletamisel aga riikide standardiorganisatsiooni poolt saadetud esindajad, kes eelnevalt on saanud rahvusliku standardiorganisatsiooni tehniliselt komiteelt juhise, kuidas tööde osas hääletada. Nende rahvuslike standardiorganisatsioonide tehniliste komiteede töösse on kaasatud kõik huvitatud sidusrühmad ja seega on erinevate osapoolte huvid standardimises tasakaalustatumalt esindatud. Eesti peab oluliseks, et kõikide motiveeritud sidusrühmade hääl oleks standardimises esindatud. 14 ELi õigusaktid kirjeldavad üldjuhul põhinõudeid nagu ohutus, tervise- ja keskkonnakaitse. Neid põhinõudeid kirjeldatakse direktiivides võrdlemisi üldiselt ja seejärel üksikasjalikult harmoneeritud standardites. Seega on oluline, et neid põhimõtteid, mis sõnastatakse ELi õigusaktides ning mis kannavad Euroopa väärtusi, aitavad detailselt sisustada standardid, mille koostamisel on arvestatud kõigi standardimisest huvitatud sidusrühmade seisukohtadega. Samas tuleb arvestada, et pakutud muudatusettepanek pikendab harmoneeritud standardite ettevalmistamise aega ETSIs, kuna lisanduvad täiendavad protseduurid, mida siiani pole rakendatud. Lisaks suurendab muudatus liikmesriigi standardiorganisatsiooni halduskoormust, kuna tuleb korraldada liikmesriigi hääletusi harmoneeritud standardi ettevalmistamise etapis läbivalt. Siiski ei pruugi need olla argumendid, mille pärast muudatust mitte ellu viia. Lisaks tuleb nentida, et kui määruse muudatuse tulemusel kaotavad ETSI standardite väljatöötamisel võimaluse osaleda rahvusvahelised tootjad, võib kannatada standardimise kompetents. Tootjad on sidusrühmaks, kellel on vajalik tehniline teave. Esile tuleb tuua, et määruse muudatusettepanekus kasutatakse sõnapaari „riikide standardiorganisatsioonide“, mitte „liikmesriikide standardiorganisatsioonide“. See on oluline välja tuua, kuna Euroopa standardiorganisatsioonide töösse on kaasatud ka EMP riigid ja Ühendkuningriik. 4. Toetame strateegias ette nähtud tegevusi, mis kiirendavad standardimisprotsessi ja prioriseerivad standardimisvajadusi strateegilistes valdkondades nagu näiteks äriteenuste standardimine, andmete koostalitusvõime standardimine, vesinikutehnoloogiate standardimine. Selgitus. Komisjon on strateegias esitanud mitmeid meetmeid, kuidas lahendada kiireloomulise standardimise küsimused, teha paremini kindlaks tulevased kiireloomulised juhtumid ja vajadused ning nendeks valmis olla. Samuti vajavad EL uued strateegilised arengusuunad kiiremat reageerimist ja kohanemist muutuva turuga, samal ajal vältides rohepesu (näiteks EL roheline kokkulepe, ringmajanduse tegevuskava, Eesmärk 5513 ja plasti strateegia). Lähtudes ajakohastatud tööstusstrateegia14 analüüsist ja sisendist, on kindlaks tehtud, et kiiremas korras on vaja standardid välja töötada järgmistes strateegilistes valdkondades: standardid, mis aitaksid üle saada COVID-19 vaktsiinide ja ravimite tootmise praegustest takistustest; standardid, mis toetaksid kriitilise tähtsusega tooraine ringlussevõttu; standardid, mis toetaksid saastevaba vesiniku väärtusahela kasutuselevõttu; standardid, mis toetaksid vähese CO2 heitega tsemendi tootmist, arvestades selle suurt heitkoguste vähendamise potentsiaali; kiipide turvalisuse, autentsuse ja usaldusväärsuse sertifitseerimise standardid ning andmestandardid, mis parandaksid andmete koostalitlusvõimet, andmete jagamist ja taaskasutamist, et toetada ühtset Euroopa andmeruumi. Loetletud kiireloomuliste standardimisküsimused lisati ELi standardimist käsitlevasse 2022. aasta töökavasse. Andmestandardite prioriseerimine on oluline, kuid Eesti hinnangul peaks andmete standardimine kaasa aitama andmete ristkasutamisele ELis ja eri sektorite vahel. Teenuste standardite osas strateegias konkreetseid tegevusi ei pakuta. Nenditakse, et äriteenuste vallas on seni edasi liigutud suhteliselt aeglaselt ja teenuste standardid moodustavad alles kõigest 2 % kõigist Euroopa standarditest. Komisjon lubab sidusrühmadega suhelda, et äriteenuste valdkonnas tehtava tööga edasi liikuda. Eesti peab teenuste standardimist vajalikuks, kuna teenused moodustavad tegelikult ligikaudu 70% ELi SKPst. Standardimisstrateegia riigisisese konsultatsiooni raames pakuti välja, et teenusvaldkondade standardimisel võiks olla prioriteediks ehitusvaldkond. 13 Fit for 55 14 COM(2021) 350 final 15 Standardimisprotsesside kiirendamisele aitaks kaasa ka koordineeritum ja ühtsem juhtimine ELi tasandil. Seetõttu võib standardimisjuhi koha loomine olla põhjendatud. Standardimisjuht juhiks strateegiaga ette nähtud standardimise tippkeskuse tööd. Keskuse ülesandeks on koostöö edendamine liikmesriikidega, et olla valmis tulevasteks standardimisvajadusteks, toetada prioriteetsetes standardimisvaldkondades tehtavat tööd ja hoida silma peal rahvusvahelisel standardimistegevusel. 5. Peame oluliseks senisest ambitsioonikamat, strateegilisemat ja jõulisemat lähenemist Euroopa juhtrolli saavutamiseks rahvusvahelise standardimise tasandil. Sealjuures tuleb arvestada muutunud geopoliitilisi olusid, et edendada ja kaitsta Euroopa väärtusi globaalsel tasandil. Eesti jaoks on Euroopa Liidu arengukoostööpoliitika ja Global Gateway algatuse raames prioriteetsed standardimisprojektide rahastamine ning olulisemate Euroopa standardite edendamine Euroopa Liidu lähinaabruses, eriti assotsieerunud idapartnerlusriikides nagu Ukraina ning Aafrika riikides nagu Keenia. Selgitus: EL on rahvusvahelises standardimises aastaid olnud võrdlemisi mõjukas ja saavutanud häid tulemusi rahvusvaheliste standardite kohandamisel Euroopa standarditeks. Käesoleval hetkel on ELi roll endiselt oluline, kuid geopoliitilised olud on viimastel aastatel märkimisväärselt muutunud: on asjaosalisi, kes püüavad end rahvusvahelises standardimises palju jõulisemalt maksma panna kui EL ning nende mõju rahvusvahelistes standardikomiteedes on kasvanud. Selle mõju ja nende riikide tõrjumiseks peavad EL ja tema liikmesriigid edendama strateegilisemat lähenemisviisi rahvusvahelisele standardimisele, et tagada ELi ülemaailmne konkurentsivõime, julgeolek ja avatud strateegiline autonoomia ning suurendada ELi võimet oma väärtusi kaitsta ja edendada. Ühtlasi on ELi suutlikkus mõjutada üleilmse tähtsusega standardite ja eeskirjade väljatöötamist ELi ettevõtetele oluliseks konkurentsieeliseks. Leiame, et EL peab aktiivsemalt osalema rahvusvaheliste standardite väljatöötamises, tihendama sellealast koostööd samameelsete partneritega ning kaitsma samameelsete partneritega tugevamalt oma väärtusi, näiteks Rahvusvahelises Standardimisorganisatsioonis (ISO), Rahvusvahelises Elektrotehnika Komisjonis (IEC) ja Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus (ITU). Standardite ja tehniliste normidega seotud probleemid on Eesti eksportivate ettevõtete jaoks ühed suuremad tõkked uutele turgudele sisenemisel, seetõttu on selles vallas koostöö edendamine Eesti jaoks oluline. ELi majanduslikku rolli naaberriikides nagu Ukraina ja muudes olulistes partnerpiirkondades nagu Aafrika tugevdab, kui EL aitab nendes piirkondades edendada ja soodustada Euroopa ja rahvusvaheliste standardite vastuvõtmist ning nende osalemist standardite kehtestamises. Selleks töötab komisjon välja erinevaid algatusi, toetudes muu hulgas olemasolevatele partnerlustele ja koostööprojektidele Euroopa standardiorganisatsioonide ja kolmandate riikide standardiorganisatsioonide vahel. Seda toetab komisjon ka Global Gateway algatuse kaudu, edendades kvaliteetseid, kestlikke ja väärtuspõhiseid taristuprojekte üle kogu maailma. Global Gateway võimaldab muuhulgas rahastada standardimisprojekte valitud Aafrika riikides. ELi juhipositsiooni edendamises üleilmse standardite kehtestajana on sama oluline koht ka rahvusvahelisel teadus- ja innovatsioonikoostööl. 6. Toetame Euroopa Komisjoni meedet korraldada standardimisteemalisi ülikoolipäevi, töötada välja standardimist puudutavaid e-õppe materjale ja teha neid kättesaadavaks, tutvustades sellega ka täiend- ja ümberõppevõimalusi. Selgitus: Eestis on standardimise valdkonnaga seonduvalt teadvustatud asjatundjate puudust. Tekkinud on lõhe tööandjate ootuste ja töötajate oskuste vahel. Mitmesuguste mõõtmiste, 16 analüüside ja standardimistegevuste tähtsus on järsult kasvanud. Üha rohkem võetakse vastu nende valdkondade regulatsioone ja paljude laborite tegevusaladel nõutakse rahvusvaheliste standardite alusel akrediteeritud kvaliteedisüsteemi. Sellest tulenevalt pakub Tartu ülikool magistriõpet rakendusliku mõõteteaduse alal. Alates 2008. a kuulub nimetatud õppekava rahvusvahelisse erialakonsortsiumi, millele on antud ka Euroopa kvaliteedimärk „Euromaster in Chemistry“ ning konsortsium hõlmab kümmet ülikooli kaheksast Euroopa riigist. Lõpetanuid ootavad nii Eestis kui ka välismaal keemia- ja farmaatsiatööstuse ettevõtted ning rahvusvahelised korporatsioonid. Samuti on tööandjateks sertifitseerimis-, standardiseerimis- ja akrediteerimisasutused, tervise- ja keskkonnakaitseametid, tööstusettevõtete arendus- ja kvaliteedikontrollilaborid ning mõõtmistega tegelevad uurimisasutused. Standardimisalast üldist teadlikkust ja koolitusi on suhteliselt vähe. Paljudel ettevõtetel puudub struktureeritud ja strateegiline lähenemisviis standardimisele. See tendents avaldub selles, kui keeruline on väravata tehnilisi eksperte standardeid välja töötama. Standardimissüsteemi edu sõltub tööstuse, riigiasutuste, kodanikuühiskonna, teadlaskonna ja akadeemiliste ringkondade hulgast pärit ekspertidest, kes annavad standardite väljatöötamise käigus panuse kõigisse kriitilise tähtsusega aspektidesse. Olemasolevat probleemi süvendab eelseisev põlvkondade vahetus. Paljud möödunud aastakümnetel standardimisega tegelenud Euroopa eksperdid hakkavad pensionile jääma. Samal ajal muutub standardimismaastik üha keerukamaks: uue tehnoloogiaga seotud küsimuste ja horisontaalsete kaalutluste, nt tehisintellekti, andmekaitse ja küberturvalisuse tõttu on standardite väljatöötamisel vaja uusi oskusi. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel pöördunud arvamuse saamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi poole. Lisaks paluti ettepanekuid järgmistelt organisatsioonidelt: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Arvamuse andsid Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Siseministeerium ja Välisministeerium. Esitatud arvamustega on Eesti seisukohtade kujundamisel võimaluse korral arvestatud. Organisatsioonidest andsid tagasisidet Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Saabunud ettepanekute kaasamise tabel on esitatud Lisas 1. Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus. 17 Eesti seisukohad Euroopa standardimisstrateegia kohta Eesti seisukoht antakse Euroopa Komisjoni poolt 2. veebruaril 2022. a. esitatud Euroopa standardimisstrateegia kohta, mis sisaldab järgmiseid algatusi:  Euroopa standardimisstrateegia teatis;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1025/2012 seoses Euroopa standardiorganisatsioonide otsustega, mis puudutavad Euroopa standardeid ja Euroopa standardimisdokumente. Strateegia eesmärk on tugevdada ELi üleilmset konkurentsivõimet, toetada rohelist ja digitaalset majandust ning tagada, et tehnoloogiarakendused põhineksid demokraatlikel väärtustel. Standardimismääruse muutmisega soovitakse edendada Euroopa standardimissüsteemi juhtimist. Standardimisstrateegia keskendub viiele peamisele meetmekogumile. Need on: a) standardimisvajaduste ennetamine ja prioriseerimine strateegilistes valdkondades ja nendega tegelemine; b) Euroopa standardimissüsteemi juhtimise edendamine; c) Euroopa juhirolli tõhustamine rahvusvahelisel standardime tasandil; d) innovatsiooni toetamine; e) standardimisalaste teadmiste tagamine tulevikus. Standardimismääruse muudatusettepanekuga nähakse ette, et Euroopa Komisjoni standardimistaotluste esitamiseks peavad liikmesriikide standardiorganisatsioonide olema need, kellel on komisjoni taotletud standardi väljatöötamise igas etapis otsustusõigus. Seisukohtades toome välja järgmist: 1. Eesti toetab strateegia eesmärke tugevdada ELi üleilmset konkurentsivõimet, toetada rohelist ja digitaalset majandust ning tagada, et tehnoloogiarakendused põhineksid demokraatlikel väärtustel. 2. Toetame Euroopa Komisjonile pädevuse andmist õigusaktides sätestatud juhtudel töötada välja tehnilisi spetsifikatsioone olukordades, kus vajalike harmoneeritud standardite väljatöötamine ei ole õnnestunud või on jäänud venima. Selleks on vajalik horisontaalse lähenemisviisi loomine selle kohta, millistel tingimustel Euroopa Komisjon oma rakendusaktidega neid tehnilisi spetsifikatsioone välja töötada saab, kuna selline lähenemine looks õigusselgust. 3. Toetame määruse 1025/2012 muudatuse eesmärki tagada standardimise sidusrühmade huvide tasakaalukam esindatus ning vähendada rahvusvaheliste ettevõtete mõju Euroopa standardiorganisatsioonides Euroopa Komisjoni taotletud standardi väljatöötamisel. 4. Toetame strateegias ette nähtud tegevusi, mis kiirendavad standardimisprotsessi ja prioriseerivad standardimisvajadusi strateegilistes valdkondades nagu näiteks äriteenuste standardimine, andmete koostalitusvõime standardimine, vesinikutehnoloogiate standardimine. 5. Peame oluliseks senisest ambitsioonikamat, strateegilisemat ja jõulisemat lähenemist Euroopa juhtrolli saavutamiseks rahvusvahelise standardimise tasandil. Sealjuures tuleb arvestada muutunud geopoliitilisi olusid, et edendada ja kaitsta Euroopa väärtusi globaalsel tasandil. Eesti jaoks on Euroopa Liidu arengukoostööpoliitika ja Global Gateway algatuse raames prioriteetsed standardimisprojektide rahastamine ning olulisemate Euroopa standardite edendamine Euroopa Liidu lähinaabruses, eriti assotsieerunud idapartnerlusriikides nagu Ukraina ning Aafrika riikides nagu Keenia. 6. Toetame Euroopa Komisjoni meedet korraldada standardimisteemalisi ülikoolipäevi, töötada välja standardimist puudutavaid e-õppe materjale ja teha neid kättesaadavaks, tutvustades sellega ka täiend- ja ümberõppevõimalusi.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel