Teie 25.02.2022 nr 13.1/22-0068/-1T
Riigikantselei
[email protected] Meie 25.03.2022 nr 24.1-1/2022/15482
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn
Eesti seisukohad Euroopa
standardimisstrateegia kohta
Esitame Eesti seisukohad Euroopa standardiseerimisstrateegia kohta Vabariigi Valitsuse
istungile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) Seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa
standardimisstrateegia kohta“;
2) protokolliline otsus;
3) Lisa 1 Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel.
Evelin Kuuse
625 6353
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel
Ministeeriumid
Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine
Haridus- ja Toetame teadlaste jaoks standardimisalase tegevusjuhendi väljatöötamist, mis aitaks Arvestatud seisukohas 6
Teadusministeerium tugevdada standardimise ja teadustöö vahelist seost. Teadlaste töö tulemuste olulisust ja selle selgitavas osas.
standardimise seisukohast saab toetada programmi Euroopa Horisont raames.
Toetame standardite väljatöötamisele ja standarditele endile juurdepääsu parandamist.
Mitmesuguste mõõtmiste, analüüside, standardimistegevuste tähtsus on järsult kasvanud. Üha
rohkem võetakse vastu nende valdkondade regulatsioone ja paljude laborite tegevusaladel
nõutakse rahvusvaheliste standardite alusel akrediteeritud kvaliteedisüsteemi. Tekkinud lõhe
tööandjate ootuste ja töötajate oskuste vahel. Eestis on standardimise valdkonnaga seonduvalt
teadvustatud asjatundjate puudust. Sellest tulenevalt pakub Tartu ülikool magistriõpet
rakendusliku mõõteteaduse alal. Alates 2008. aastast kuulub nimetatud õppekava
rahvusvahelisse erialakonsortsiumi, millele on antud ka Euroopa kvaliteedimärk „Euromaster
in Chemistry“ ning konsortsium hõlmab kümmet ülikooli kaheksast Euroopa riigist.
Lõpetanuid ootavad nii Eestis kui ka välismaal keemia- ja farmaatsiatööstuse ettevõtted ning
rahvusvahelised korporatsioonid. Samuti on tööandjateks sertifitseerimis-, standardiseerimis-
ja akrediteerimisasutused, tervise- ja keskkonnakaitseametid, tööstusettevõtete arendus- ja
kvaliteedikontrollilaborid ning mõõtmistega tegelevad uurimisasutused.
Standardimise alast üldist teadlikkust ja koolitusi on siiski suhteliselt vähe. Seetõttu toetame
komisjoni algatust korraldada standardimisteemalisi ülikoolipäevi, töötada välja standardimist
puudutavaid e-õppe materjale ja teha neid kättesaadavaks, tutvustades sellega ka täiend- ja
ümberõppevõimalusi.
Kaitseministeerium 1. Kaitseministeeriumi valitsemisala puudutavad ja joondutakse üldiselt NATO poolt Teadmiseks võetud.
kehtestatud NATO sõjalistest standarditest. Käesolev EL standardimisstrateegia ning
eelnõu käsitlevad tsiviilstandardite loomist ja korralduse loogikat, mistõttu need KaM
valitsemisala otseselt ei puuduta või mõju hinnanguliselt pigem kaudne.
Küll aga tuleviku vaatest tooksime välja paar aspekti, mida sõjalise riigikaitse vaatest
tsiviilstandardite arengute puhul oleks oluline jälgida:
- KaM valitsemisala seisukohast on vajalik kindlasti välistada võimalus, et lähiajal või
tulevikus lisatakse EL tsiviilstandarditesse sõjalisi standardeid puudutavaid
nõudeid, mis võib pärssida Eesti jaoks oluliste strateegiliste partnerite näiteks
nagu USA, UK kaitsetööstuse EL turul opereerimist. Siiski näeme seda pigem
vähetõenäolisena, kuna isegi NATO välised riigid lähtuvad täna NATO standarditest.
- Kahese kasutusega (dual-use) tehnoloogiate standardiseerimine. Käesoleva EL
strateegia üks eesmärk on soodustada innovatsiooni. Kaitsevaldkonna innovatsiooni
üheks peamiseks keskmeks on kahese kasutusega tehnoloogiad, millel on
kommertsväärtus aga sealjuures oluline tähtsus ka sõjapidamises, näiteks nagu GPS,
satelliitside, autonoomsed süsteemid jmt. Teoreetiliselt hinnates on võimalik, et mingi
tsiviilstandard eeltoodud valdkondades hakkab mingist aspektist sõjapidamist
mõjutama aga nende võimaluste hulk on lai, mistõttu on pigem keeruline antud juhul
mõju hinnata.
- Lisaks kerkis esile üks mõttekoht, kas oleks võimalik sõjalisse kasutusse minevate
kahese kasutusega tehnoloogiaga toodete puhul luua rakendussäte, millega peavad
need enne EL tsiviilstandardi kehtestamist vastama ka NATO standarditele. Võttes aga
arvesse, et kahese kasutusega tehnoloogiate arendusel lähtuvad ettevõtted esmajoones
suuremast kommertshuvist, ei pruugi olla sellisel lahendusel perspektiivi sh
kaitsevaldkonnas on otstarbekam aktsepteerida juba töötavat toodet kui tellida uus
eraldi nõuetega lahendus.
Keskkonnaministeerium Hetkel on raske midagi konkreetset öelda, kuna meil on standardite kasutus suhteliselt Teadmiseks võetud.
algusjärgus. Samas näeme läbi standardite kasu EL ühtsel turul toimetamisel - nt kui on olemas
teisese toorme standard, ei ole vajalikud eraldi lakkamise määruseid. Standardite kooskõlast
õigusaktidega.
Standardimisstrateegia punkti 1. küsimuse juures tooksime siiski välja uuesti enda antud Standardite kooskõla
sisendi standardimisstrateegia avaliku konsultatsiooni juures: standardid peaksid oma õigusaktidega on oluline
olemuses täiendama kehtivat õigust mingis kitsamas valdkonnas ja EL standardid peaksid teema ja selle
olema kooskõlas vähemalt EL enda õigusaktidega. Standardimisstrateegia võiks lahendada, kontrollimisega
kuidas seda kõige mõistlikum teha oleks nii, et muutuvate õigusaktide nõuded oleksid tegeletakse
standardite väljatöötamisel siiski arvestatud, kuid ei tekiks ka olukorda, kus standardile vastav igapäevaselt. Näiteks
toode ei vasta turule laskmise nõuetele. Juhul, kui standardimisstrateegias välja toodud Eesti Standardimis- ja
Komisjoni plaan töötada välja horisontaalne lähenemine tehnilistele spetsifikatsioonidele on Akrediteerimiskeskus
vähemalt osa sellisest lahendusest, siis võiksime seda toetada. jälgib järjepidevalt, et
Akude ja patareide määruses, mille läbirääkimised hetkel käivad, on lisatud ka määrusesse dokumentide vahel
endasse nõuded, et katta nõuded mitmest küljest. Näiteks selgus läbirääkimiste käigus tootele vastuolusid ei tekiks.
kehtestatavate nõuete juures, et REACH-määrusega ei pruugi olla võimalik kõikidele ainetele Tuleb rõhutada, et
piiranguid seada, kuna see ei ole nii oluline. Sama võib juhtuda ka standarditega –kõik nõuded vastuolusid teadlikult ei
ei pruugi olla nendega ära kaetud ning lisaks võivad tekkida muud probleemid standardite tekitata ja tegemist on
kehtestamisega. Vajadusel saab mingis valdkonnas standardiga midagi täpsustada, kuid need eksimustega. Kui
ei asenda (alati) õigusakti ennast. Olukorrad on erinevad sõltuvalt teemast, materjalist, selgub, et Euroopa
sisendist, teenusest jne. Seetõttu arvame, et määrus on antud juhul parem aga laiemalt võiks standard ei ole
ettevõtete tegevust pigem juhtida standardid. kooskõlas EL õigusega,
siis on ette nähtud
Patareide ja akude määruse läbirääkimiste juures on komisjon põhjendanud ka, miks peaks protseduurid, kuidas
komisjonil olema õigus võtta vastu rakendusakte (art 16), milles kehtestatakse nõuded, ning standardit saab
toodi välja kolm punkti: parandada.
1. Standardit ei võeta vastu – lükatakse tagasi Lisaks saab tõdeda, et
2. Standardi vastuvõtmine hilineb – nõudeid on varem vaja huvitatud osapooltel on
3. Standardis olevad nõuded ei ole piisavad võimalus standardite
koostamisel arvamust
Antud määruse kontekstis näeme, et komisjonil võiks see õigus olla, kuna see tagab nõuete avaldada. Näiteks võib
kehtestamise õigeaegselt, on tulevikukindel ja hõlmab kõiki nõudeid. avaliku sektori esindaja
üheks ülesandeks olla
Ülal toodud punkt, et standardites toodud nõuded ei ole piisavad, vajab praktilist ja erinevate standardimistöös
valdkondade osas läbimõtlemist, sest täitematerjalide ja ringmajanduse vaates võib olukord osalemisel loodava
olla vastupidi ning nõuded võivad olla kohati liiga ranged, kuid samas kemikaalide vms osas standardi ja
võib see vastupidine olla. olemasoleva õigusakti
kooskõla järgimine.
Üldiselt aga sooviksime aru saada, kuidas standardid koostatakse, mida arvestatakse, keda Harmoneeritud
kaasatakse jne. Sest eesmärgiks võiks olla, et kui on olemas nt teisese toorme standard, pole standardite koostamisel
vaja eraldi teha lakkamise määruseid. Ja et juba (EL) standardite koostamise protsessis kasutatakse aga nn HAS
arvestatakse asjakohaselt EL ringmajanduse jm eesmärkidega. Seega on oluline KEMi kaasata konsultantide teenust,
standardite läbirääkimiste juures. Kui standardid on tasulised, siis regulatsioonis sätestatud kelle ülesanne on
nõuded on tasuta ja selged. Jäätmekäitlejad ka Eestis väga standardite usku pole. Lisaks ei tohi jälgida, et koostatavad
seadusandluses konkreetsele standardile ka viidata. harmoneeritud
standardid oleksid EL
Positiivsena tooksime välja, et kehtiv strateegia võtab tegelikult arvesse seda, et standardid on õigusaktidega
selleks, et toetada toote või teenuse keskkonnamõju. Nt p 19: Standardid aitavad liidu poliitikal kooskõlas.
tulla toime selliste oluliste ühiskondlike ülesannetega nagu kliimamuutus, ressursside säästev
kasutamine, innovatsioon, elanikkonna vananemine, puuetega inimeste kaasamine, Horisontaalne
tarbijakaitse ning töötingimused ja tööohutus. lähenemine tehniliste
spetsifikatsioonide
kehtestamisel.
Kokkuvõttes arvame, et võiksime antud algatust toetada, kuna näeme standardite kaudu Üheks põhjuseks, miks
ühisturul toimetamisel kasu. Küll aga suureneb esmalt halduskoormus nii riigile kui komisjon soovib
ettevõtetele (eriti VKEdele), kuna me pole siiani tihedalt standardeid kasutanud ning lisaks standardite asemel
ootaksime siinjuures Komisjonilt ka juhiseid jms. Näeme, et üldiselt standardid ja vastavalt tehnilisi
neile töötlemine on hea lähenemine ja kui need toetavad ühist turgu ja kliimaneutraalsuse spetsifikatsioone
saavutamist, siis oleme standardite suhtes positiivselt meelestatud. juurutada, on
standardite koostamise
aeg. Vahel kulub
standardite
koostamisele
kavandatust rohkem
aega ja komisjon näeb
tehniliste
spetsifikatsioonide
vastuvõtmise näol
alternatiivi, mis pakuks
kiiremat lahendust
õigusaktides sõnastatud
põhinõuete täitmiseks.
Samas on Euroopa
standardiorganisatsioon
id võtnud eesmärgiks
standardi koostamise
kolme aasta jooksul ja
statistika kohaselt
kulubki standardi
koostamisele Euroopas
keskmiselt alla kolme
aasta.
Eesti hinnangul tuleb
sellele väljakutsele leida
horisontaalne lahendus.
Samas peaks see siiski
jääma varulahenduseks,
st, et tõesti vaid juhul,
kui harmoneeritud
standardi
väljatöötamine viibib,
on komisjonil õigus
õigusakti alusel välja
anda tehnilisi
spetsifikatsioone.
Eelistatud peaks olema
standardite kasutamine,
kuna standardite
koostamisel on tagatud
kõigi sidusrühmade
huvid (k.a avalik sektor,
nt ministeeriumid) ja
standardite järgimine on
vabatahtlik. Samas
annab standardite
järgimine vastavuse
eelduse, st standardi
järgija ei pea täiendavalt
põhjendama, kas nt
toode vastab nõuetele
või mitte. Selline
lähenemisviis annab
võimaluse uute
innovaatiliste
lahenduste kasutusele
võtmiseks. See
tähendab, et EL
õigusaktis kirjeldatud
põhinõudeid on
võimalik täita ka muul
viisil kui olemuselt
vananenud standardit
järgides. See
lähenemisviis toetab
otseselt innovatsiooni,
kuna puudub kohustus
järgida olemasolevat ja
ettevõtjal on võimalik
kasutada omapoolset
tõendamise võimalust,
kui tegemist on tootega,
mille kohta täpsemad
nõuded standardis
puuduvad. Kui aga kõik
tehnilised nõuded
oleksid sätestatud
õigusaktides, mille
järgimine on
kohustuslik, tuleks iga
kord uute lahenduste
käiku laskmisel
eelnevalt muuta ka
õigusakti.
KEMi kaasamine
standardite koostamisse.
See võimalus
eksisteerib kogu aeg,
täpsemat infot, kuidas
standardeid koostatakse,
jagab EVS/EAK. 2022.
aasta mais on kavas
korraldada KEMis
koolitus standarditele
viitamise kohta
õigusaktides. Kuna
KEMi huvitab ka
standardite koostamise
pool, tuleks kaaluda
koolituse teemade
laiendamist.
EVS/EAK arvamus
lisatud tabelisse.
Maaeluministeerium Maaeluministeerium toetab algatust ja hetkel kommentaare ei ole. Teadmiseks võetud.
Siseministeerium Standardimisstrateegia Teadmiseks võetud.
1. Komisjonil on kavas välja töötada horisontaalne lähenemisviis põhimõtete ja protsesside Arvestatud seisukohas 2
osas, millal ja millistel tingimustel võiks Komisjonile anda volitused töötada rakendusaktidega ja 3.
välja tehnilised spetsifikatsioonid. Viimastel aastatel on ilmnenud Komisjoni lähenemine
tutvustada EL-i õigusaktides alternatiivina standarditele tehniliste spetsifikatsioonide
kasutamist. See lähenemine on olnud aga killustunud ja erinevates õigusaktides on volitus
tehniliste spetsifikatsioonide välja töötamiseks lahendatud erinevalt. Kas toetate plaani töötada
välja horisontaalne lähenemine tehniliste spetsifikatsioonide kasutamiseks? Kas ja mis
tingimustel võiks Komisjonil olla selline volitus? Siseministeeriumi vastus. Iseenesest võiks
küll olla selgem standarditele ja spetsifikatsioonidele viitamine – seda just õigusloomes.
Samas, meie oleme suundumas sinnapoole, et tuleohutuse teemades soovime, et tootjaid oma
toodetele vajaliku info lisaksid (paigaldamine, kasutamine jms) ja omakorda suuname isikuid
just sellest teabest lähtuma. See, millised standardid või spetsifikatsioonid neil tootmisel
aluseks on võetud, ei oma meie vaates suurt olulisust.
2. Standardimisalaste teadmiste koondamiseks luuakse EL-i standardite tippkeskus (EU
excellence hub on standards) ning nimetakse ametisse standardimisjuht, kes juhib seda
võrgustikku ja tagab komisjoni järelevalve standardimistegevuse ELi poliitiliste eesmärkide ja
strateegiliste huvidega vastavusse viimise üle. Mis rollid peaksid Teie hinnangul sellel üksusel
olema? Vastus. Seisukoht puudub
3. Kuidas võiks standardimisstrateegia mõjutada Trusted Connectivity/Global Gateway
raamistikku? Vastus. Seisukoht puudub
4. Kas ja kuidas standardimisalaste teadmiste tagamise meetmekogum võib kaudselt mõjutada
Eesti haridusasutuste tööd? Vastus. Seisukoht puudub
Teenuste standardimine
1. Kuigi teenused moodustavad ligikaudu 70% EL SKT-st, moodustavad teenuste standardid
kõigest 2% kõigist Euroopa standarditest. Euroopa Komisjon plaanib alustada teenuste
standardiseerimist kolme pilootfookusega: ehitus (arhitektid ja toodete energiatõhusus),
liikuvus (elektriautode laadimisinfrastruktuur ja isesõitvate autode andmete koostalitusvõime)
ning arenenud tootmine ja asjade internet. Kas näete vajadust teenuste standardiseerimiseks
EL siseturul ning kui jah, siis milliste teenusvaldkondade standardiseerimine peaks olema
prioriteet? Vastus. Jah, ja ehitus.
Standardimismääruse muutmine
1. Muudatusega nähakse ette, et komisjoni standardimistaotluste esitamiseks peavad
liikmesriikide standardiorganisatsioonid olema need, kellel on komisjoni taotletud standardi
väljatöötamise igas etapis otsustusõigus. Selle muudatuse eesmärk on tagada sidusrühmade
huvide tasakaalukam esindatus otsuste tegemisel. Eelkõige on muudatusettepanekuga soov
vähendada rahvusvaheliste ettevõtete mõju komisjoni taotletud standardi väljatöötamisel. Kas
Teie hinnangul on muudatusettepanek põhjendatud? Kuidas võib muudatus mõjutada
liikmesriigi standardiorganisatsiooni tööd ja kuidas hindate muudatusest tulenevat
halduskoormust? Vastus. Toetame ettepanekut, sest viimasel ajal ongi need standardimaailma
mõjusgrupid pildi kirjuks ajanud. Kui meie jaoks on üks kindel kontaktpunkt, kes kogub meie
turuosaliste arvamused kokku, siis on seda infot kergem ka teistel LR-d arvesse võtta. Meie
standardikeskuse töökoormust kommenteerida ei oska.
Välisministeerium Välisministeerium saab toetada teatises seatud sihti suurendada Euroopa Liidu rolli Arvestatud seisukohas
rahvusvaheliste standardite ja eeskirjade kujundamisel. Peame oluliseks senisest 5.
strateegilisemat lähenemisviisi. Leiame, et Euroopa Liidul on potentsiaali juhtida
rahvusvaheliste standardite kehtestamist, tuginedes koostööle samameelsete partneritega ning
eeskätt info-kommunikatsioonitehnoloogia ja strateegilist huvi pakkuvate tulevaste
tehnoloogiavaldkondade vallas.
Samuti peame oluliseks olemasolevate standardite läbivaatust ja uute standardite kujundamist
vastavalt vajadusele, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe ja „Tee digikümnendisse“
poliitikaprogrammiga seatud eesmärgid.
Välisministeerium leiab, et rahvusvahelised standardid peavad senisest enam kajastama ka
Euroopa Liidu demokraatlikke ja liberaalseid väärtusi. Euroopa Liidu tegevus standardite
vallas erinevates formaatides on oluline usaldusväärse ühendatuse põhimõtete
rahvusvaheliseks juurutamiseks. Seetõttu rõhutame standardite olulisust ja standardite
strateegilist rolli näiteks taristu ja küberturvalisuse puhul. Iseäranis tähtsaks peame
Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunications Union, ITU)
tegevust. Niisamuti peab Euroopa Liit toetama Maailma Kaubandusorganisatsiooni (World
Trade Organization, WTO) rahvusvahelisi standardimise protsesse ja organisatsiooni
põhimõtteid - sealhulgas avatus, läbipaistvus ja konsensusepõhisus.
Euroopa Liidu standardimisstrateegia peab toetama Euroopa Liidu üleilmset
konkurentsivõimet, avatud strateegilist autonoomiat ja julgeolekut. Selleks peab Euroopa Liit
tegema standardite vallas senisest tihedamat ja tõhusamat rahvusvahelist koostööd. Eriti toome
esile info-kommunikatsioonitehnoloogia globaalseid standardeid.
Välisministeerium saab toetada standardimise ja Euroopa Liidu standardite alase
rahvusvahelise koostöö edendamist naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö
instrumendiga „Globaalne Euroopa“ ja programmiga „Euroopa horisont“, kaasates seejuures
huvirühmi nagu ettevõtted, kodanikuühiskond ja teadlased.
Samuti saame toetada Euroopa Liidu arengukoostööpoliitika ja Global Gateway algatuse
raames valitud Aafrika riikides standardimisprojektide rahastamist. Toetame olulisemate
Euroopa standardite edendamist liitumisperspektiiviga ja Euroopa Liidu siseturuga tihedamalt
integreeritud partnerriikides, esmajoones Euroopa Liidu naaberriikides.
Vaba, avatud, juurdepääsetav, kaasav ja turvaline üleilmne internet on usaldusväärse
ühendatuse rahvusvahelise edendamise põhimõtteline osa. Euroopa Liit peab sellise interneti
tagamiseks kasutama mh formaate nagu G7 ja Euroopa Liidu-Ameerika Ühendriikide
kaubanduse- ja tehnoloogianõukogu (Trade and Technology Council, TTC). Viimase osas
rõhutame transatlantilise usaldusväärse ühendatuse partnerluse sõlmimist ning andmehalduse,
küberturvalisuse ja kaubanduse vallas regulatiivse koostöö tihendamist.
Välisministeerium toetab Euroopa standardite edendamist Euroopa Liidu
vabakaubanduslepingute, digipartnerluste ja ühendatusse partnerluste kaudu, tuginedes
seejuures õiguslikke, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte käsitlevatele mõjuhinnangutele ja
arvestades iga partneri võimekust nende lepingute ja partnerlustega võetud kohustusi täita.
Toetame Euroopa Liidu kaubandusabi andmist, et aidata arengumaadel kaubanduslepinguid
rakendada, toetades seeläbi erinevate standardite järgimist. Peame oluliseks, et Euroopa Liit
jälgiks oma vabakaubanduslepingutes ja muudes partnerlustes hõlmatud
standardimiskohustuste tulemuslikku rakendamist.
Huvigrupid, organisatsioonid
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
Eesti Kaubandus- ja Ettepanekuid ei olnud.
Tööstuskoda
EVS/EAK MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus on kolmest kahe Euroopa Teadmiseks võetud.
standardimisorganisatsiooni – CEN ja Cenelec liige, seega avaldame määruse koha arvamust
üksnes ulatuses, mis puudutab CENi ja Ceneleci tööd ning ei anna hinnangut, kuidas määrus
võiks mõjutada kolmanda Euroopa standardimisorganisatsiooni ETSI tööd.
Määruse muudatuse peamiseks sisuks on määrusesse lõike 2a lisamine. Meie jaoks antud lõike
lisamine probleemi ei tekita, sest CENis ja Cenelecis teevad lõike 2a punktides a-c nimetatud
otsuseid ka praegu riikide standardiorganisatsioonide esindajad.
Siiski peame oluliseks märkida, et CEN-i ja Ceneleci liikmelisus on laiem kui Euroopa Liidu
riikide standardiorganisatsioonid – liikmeteks on lisaks ka EMP, EFTA, mõnede
kandidaatriikide ja Ühendkuningriigi standardiorganisatsioonid. On oluline, et need liikmed
saaksid ka edaspidi Euroopa standarditega seotud otsustusprotsessi osaleda, seejuures ka
harmoneeritud standardite väljatöötamise korral. Seega on tähtis, et lõike 2a sõnastus oleks just
„…üksnes riikide standardiorganisatsioonide..“ ning et seda ei hakataks hiljem tõlgendama
kuidagi kitsendavalt, piirates näiteks otsuste tegijate ringi ainult EL liikmesriikide
standardiorganisatsioonide esindajatega.
ITL 1) ITL toetab üldjoontes strateegias toodud eesmärke ja tegevusi. Teadmiseks võetud.
2) Välja pakutud pilootfookusi saab toetada. Eriti oluliseks peame strateegias välja
toodutest tootmise ja asjade interneti valdkonda, kuna need on hetkel välja pakutust Standardite määruse
kõige kaugemale arenenud. Kindlasti on olulised ka digitaalse identiteedi, finants- 1025/2012
(AML/KYC) ja terviseandmete valdkonnad. muudatusettepanek
3) Standardiseerimine peab toimuma õigel ajahetkel, sest kui ettevõtte on juba oma teenuse puudutab Eestis
või tootega kaugele jõudnud, siis on raske oma standardist loobuda. EVS/EAK-d ja TTJA-d.
4) Standardimine on ettevõtete jaoks oluline, kuna avab võimalusi pakkuda teenuseid EVS/EAK osaleb juba
näiteks teiste riikide tehastele. Kui andmevahetus on standardiseeritud, on võimalik sellisel kujul
liidestada teenuse osutamiseks vajalikud tarkvarad. harmoneeritud
5) Kohustuslikke standardeid peab olema vähe. Kohustuslikkus peab tulenema ainult standardite
õigusaktist ja juhul, kui see on vajalik regulatsiooni täitmiseks. Oma olemuselt peavad väljatöötamisel, nagu
standardid jääma vabatahtlikuks ning nende motivaatoriks ettevõtete ärihuvi. muudatusettepanekus
6) Harmoniseeritud standardid peavad tagama teenuste turu avamise ja ergutama erinevate sõnastatud. TTJA puhul
osapoolte koostööd. Samal ajal ei tohi need kahjustada konkurentsi. eeldab
7) Standardiseerimise määruse muutmisega seoses tekib küsimus, kas Eesti riiklikul muudatusettepanek
standardiorganisatsioonil on suutlikkus määruse eelnõus nimetatud otsuseid teha. ilmselt standardimisega
Standardiseerimine peab kindlasti olema laiem ja avatum protsess, kus on oluline koht seotud tööde
ekspertidel. Hetkel on küsitav, kuidas Eesti standardiorganisatsioon suudab määrusega ümberkorraldusi.
ettenähtavaid seisukohti formuleerida nii, et need on tasakaalus, mitte vaid sekretariaadi
arvamused.
Tarbijakaitse ja Nõustume Euroopa standardimisstrateegias välja toodud põhimõtetega ja selle dokumendi kohta Võetud teadmiseks.
Tehnilise Järelevalve meil kommentaare ei ole.
Amet Teise seisukoha
Samas ei saa me nõustuda EL standardimismääruse muutmise eelnõu ettepanekuga. Lisame selgitusse lisatud kaks
allpool meie kommentaarid. Vastamisel lähtusime Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti lõiku: „Samas tuleb
(TTJA) töökogemusest ETSI liikmesriigi standardiorganisatsioonina (NSO) ja ETSI liikmena. arvestada, et pakutud
muudatusettepanek
Seisukoha kujundamisel pöörasime eelkõige tähelepanu sisendi palves esitatud küsimustele pikendab harmoneeritud
standardimismääruse muutmise kohta: standardite
ettevalmistamise aega
Kas Teie hinnangul on muudatusettepanek põhjendatud? ETSIs, kuna lisanduvad
täiendavad
Meie hinnangul ei ole muudatusettepanek põhjendatud ja ei täida püstitatud eesmärki. Enamus protseduurid, mida
Euroopa turul olevatest toodetest, mis peavad vastama harmoneeritud standarditele tuleb siiani pole rakendatud.
kolmandatest riikidest. On oluline, et tootjad oleks kaasatud standardimisse kogu Lisaks suurendab
standardimisetapis, ainult nii suudame me tagada Euroopa turul parima kvaliteediga „state of muudatus liikmesriigi
art“ nõuetele vastavad tooted. Üksnes tootjatel on olemas kogu vajalik tehniline teave. standardi-
organisatsiooni
Kui jätame rahvusvahelised ettevõtted standardite koostamise otsustamisprotsessist välja ei taga halduskoormust, kuna
see oodatud tulemust. Muudatusettepaneku kohaselt avaldatud Euroopa harmoneeritud tuleb korraldada
standarditele vastavad tooted ei ole enam konkurentsivõimelised rahvusvaheliste ettevõtete liikmesriigi hääletusi
toodanguga. Muudatuse tulemusena saab Euroopa turul prevaleerimaks rahvusvaheliste harmoneeritud standardi
ettevõtete toodang, mille vastavust pole hinnatud harmoneeritud standardile vaid nende nõuetele ettevalmistamise etapis
vastavuse hindamisele on kaasatud teavitatud asutused. läbivalt. Siiski ei pruugi
need olla argumendid,
Tehtud ettepanek annab tulemuseks vaid selle, et otsustajateks on liikmesriigi mille pärast muudatust
standardiorganisatsioonid andes vastuseks jah/ei/erapooletu. Sageli puudub liikmesriigis mitte ellu viia.
tehniline kompetents valdkonna üksikasjades, mida katab harmoneeritud standard. Suure
tõenäosusega on see kompetents olemas vaid suuremates riikides, samas tuleb kõigil Lisaks tuleb nentida, et
liikmesriikidel hiljem harmoneeritud standardeid oma töös rakendada, sest need on osa Euroopa kui määruse muudatuse
õigussüsteemist. tulemusel kaotavad
ETSI standardite
Pakutud muudatusettepanek pikendab oluliselt harmoneeritud standardite ettevalmistamise väljatöötamisel
aega. Tehnilised komiteed peavad ootama kogu protsessi käigus liikmesriikide võimaluse osaleda
standardiorganisatsioonide positiivset otsust, võib juhtuda, et läbida tuleb rohkem kui üks rahvusvahelised tootjad,
otsustusprotsess. võib kannatada
standardimise
Komisjoni poolt püstitatud eesmärgi saavutamiseks tuleks pigem julgustada osalema tehnilistes kompetents. Tootjad on
komiteedes Euroopa ettevõtjaid, administratsioone ja Euroopa Komisjoni esindajaid. Tehnilises sidusrühmaks, kel on
komitees on võimalik leida samameelseid ja koostöös saavutada soovitud tulemus. Lisaks on vajalik tehniline teave.“
osalejatel võimalik saada vajalikku infot edasiseks tööks spetsiifilises valdkonnas. Euroopa
Komisjoni esindajate kaasamine harmoneeritud standardite koostamise protsessi läbivalt aitaks
kaasa Euroopa standardimissüsteemi tugevdamisele ja harmoneeritud standardite
koostamisprotsessi kiirendamisele.
Kuidas võib muudatus mõjutada liikmesriigi standardiorganisatsiooni tööd ja kuidas hindate
muudatusest tulenevat halduskoormust?
Saame siin vastata eelkõige ETSI liikmesriigi standardiorganisatsiooni (NSO) seisukohalt.
Muudatus suurendab liikmesriigi standardiorganisatsiooni halduskoormust, kuna tuleb
korraldada liikmesriigi hääletusi harmoneeritud standardi ettevalmistamise etapis läbivalt.
Vajadus Komisjoni eesmärkide saavutamiseks sidusrühmade täiendavaks kaasamiseks Eestis
puudub. Kehtiva regulatsiooni kohaselt puudub ETSI NSO-del kohustus standardimisprotsessis
läbivalt osaleda. Samas ETSI liikmena on see võimalus TTJA-l olemas ja me oleme seda
võimalust aktiivselt kasutanud osaledes erinevates meie tööle vajalikes tehnilistes komiteedes.
Lisaks meie spetsialistele oleme pakkunud võimalust osaleda ETSI töös ka teistele
riigiasutustele (RIA, PPA). ETSI liikmeteks saavad olla kõik soovijad. Eesti ettevõtted on seda
võimalust ka kasutanud. ETSI liikmeteks on lisaks meile ka Tallinna Tehnikaülikool ja kaks
väikefirmat.
EELNÕU
.......
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja ..…märts 2022 nr
Eesti seisukohad Euroopa standardimisstrateegia kohta
1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa
standardimisstrateegia kohta:
1.1 Eesti toetab strateegia eesmärke tugevdada ELi üleilmset konkurentsivõimet, toetada
rohelist ja digitaalset majandust ning tagada, et tehnoloogiarakendused põhineksid
demokraatlikel väärtustel.
1.2 Toetame Euroopa Komisjonile pädevuse andmist õigusaktides sätestatud juhtudel töötada
välja tehnilisi spetsifikatsioone olukordades, kus vajalike harmoneeritud standardite
väljatöötamine ei ole õnnestunud või on jäänud venima. Selleks on vajalik horisontaalse
lähenemisviisi loomine selle kohta, millistel tingimustel Euroopa Komisjon oma
rakendusaktidega neid tehnilisi spetsifikatsioone välja töötada saab, kuna selline
lähenemine looks õigusselgust.
1.3 Eesti toetab määruse 1025/2012 muudatuse eesmärki tagada standardimise sidusrühmade
huvide tasakaalukam esindatus ning vähendada rahvusvaheliste ettevõtete mõju Euroopa
standardiorganisatsioonides Euroopa Komisjoni taotletud standardi väljatöötamisel.
1.4 Toetame strateegias ette nähtud tegevusi, mis kiirendavad standardimisprotsessi ja
prioriseerivad standardimisvajadusi strateegilistes valdkondades nagu näiteks äriteenuste
standardimine, andmete koostalitusvõime standardimine, vesinikutehnoloogiate
standardimine.
1.5 Peame oluliseks senisest ambitsioonikamat, strateegilisemat ja jõulisemat lähenemist
Euroopa juhtrolli saavutamiseks rahvusvahelise standardimise tasandil. Sealjuures tuleb
arvestada muutunud geopoliitilisi olusid, et edendada ja kaitsta Euroopa väärtusi globaalsel
tasandil. Eesti jaoks on Euroopa Liidu arengukoostööpoliitika ja Global Gateway algatuse
raames prioriteetsed standardimisprojektide rahastamine ning olulisemate Euroopa
standardite edendamine Euroopa Liidu lähinaabruses, eriti assotsieerunud
idapartnerlusriikides nagu Ukraina ning Aafrika riikides nagu Keenia.
1.6 Toetame Euroopa Komisjoni meedet korraldada standardimisteemalisi ülikoolipäevi,
töötada välja standardimist puudutavaid e-õppe materjale ja teha neid kättesaadavaks,
tutvustades sellega ka täiend- ja ümberõppevõimalusi.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud teatis ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
„Eesti seisukohad Euroopa standardimisstrateegia kohta“
1. Sissejuhatus
Eesti seisukoht antakse Euroopa Komisjoni poolt 2. veebruaril 2022. a. esitatud Euroopa
standardimisstrateegia kohta, mis sisaldab järgmiseid algatusi:
Euroopa standardimisstrateegia teatis;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr
1025/2012 seoses Euroopa standardiorganisatsioonide otsustega, mis puudutavad
Euroopa standardeid ja Euroopa standardimisdokumente.
Komisjon teatas 2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamise algatuses (COM(2021)350)1,
et esitab ettepaneku määruse 1025/2012 muutmiseks koos standardimisstrateegiaga, mis on
esitatud koos käesoleva ettepanekuga.
Strateegia eesmärk on tugevdada ELi üleilmset konkurentsivõimet, toetada rohelist ja
digitaalset majandust ning tagada, et tehnoloogiarakendused põhineksid demokraatlikel
väärtustel. Standardimismääruse muutmisega soovitakse edendada Euroopa
standardimissüsteemi juhtimist.
Standardimisstrateegia keskendub viiele peamisele meetmekogumile. Need on:
a) standardimisvajaduste ennetamine ja prioriseerimine strateegilistes valdkondades ja
nendega tegelemine;
b) Euroopa standardimissüsteemi juhtimise edendamine;
c) Euroopa juhirolli tõhustamine rahvusvahelisel standardime tasandil;
d) innovatsiooni toetamine;
e) standardimisalaste teadmiste tagamine tulevikus.
Standardimismääruse muudatusettepanekuga nähakse ette, et Euroopa Komisjoni
standardimistaotluste esitamiseks peab komisjoni esitatud taotluse alusel väljatöötatava
standardi koostamise igas etapis olema otsustusõigus ELi ja EMP2 riikide
standardiorganisatsioonide esindajatel.
Euroopa standardiorganisatsioonid on eraõiguslikud organisatsioonid, millel on Euroopa
standardimissüsteemis eriline koht. Nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012.
aasta määruses (EL) nr 1025/20123 (edaspidi: määrus 1025/2012) sätestatud, korraldatakse
Euroopa standardimist asjaomaste sidusrühmade poolt ja nende jaoks kas riikide esinduste
(Euroopa Standardikomitee ehk CEN ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee ehk
Cenelec) või liikmete vahetu osalemise kaudu (Euroopa Telekommunikatsioonistandardite
Instituut ehk ETSI). Kui komisjon esitab standardimistaotluse, saavad standardeid ja Euroopa
standardimisdokumente välja anda ainult (määruses 1025/2012 määratletud) Euroopa
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM:2021:350:FIN
2
Euroopa Majanduspiirkond.
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa
standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ
ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).
1
standardiorganisatsioonid. Nad teevad seda kooskõlas määruse 1025/2012 artiklis 10 sätestatud
erimenetlusega. Standardimismääruses on ühtlasi sätestatud, et EL võib Euroopa
standardiorganisatsioone rahaliselt toetada. Euroopa standardiorganisatsioonid on määratletud
standardimismääruse artikli 2 punktis 8 ja I lisas. Euroopa standardiorganisatsioone on kolm:
CEN, Cenelec ja ETSI. Need organisatsioonid täidavad komisjoni poolt ELi õigusaktide ja
poliitika toetamiseks taotletavas standardimistöös ainulaadseid ülesandeid. Nii on see peamiselt
ajaloolistel põhjustel. 1980ndatel, kui Euroopa standardiorganisatsioonid loodi ja nende roll
standardite väljatöötamisel paika pandi, keskendus süsteem peamiselt Euroopa Liidule.
Praegune olukord on teistsugune ning Euroopa standardiorganisatsioonide sisemine
juhtimissüsteem, otsustusprotsessid ja liikmeskonna struktuur on mitmeid kordi muutunud.
Nüüd teevad Euroopa standardiorganisatsioonid koostööd mitmesuguste sidusrühmadega (ka
kolmandatest riikidest) ja lubavad neil osaleda mitte ainult tehnilises töös, vaid ka oma
sisepoliitika kujundamisel ja -otsuste tegemisel. Selline koostöö on tervitatav, kuid juhtudel,
kui Euroopa standardiorganisatsioonid peaksid keskenduma ELi õigusaktide ja põhimõtete
toetamisele, on vaja kaitsemeetmeid, et tagada protseduuride usaldusväärsus ja sidusrühmade
huvide tasakaalustatud esindatus kooskõlas strateegiliste prioriteetide ja seadusandlike
vajadustega. Eeskätt kehtib see sisemiste otsuste suhtes, mis tehakse standardite ja
standardimisdokumentide väljatöötamiseks standardimismääruse artikli 10 lõike 1 kohaselt
komisjoni esitatud taotluse alusel. Need sisemised otsused võivad puudutada küsimusi, mis on
seotud otsustega standardimistaotluste vastuvõtmise, uute tööteemade vastuvõtmise ning
Euroopa standardimisdokumentide vastuvõtmise, läbivaatamise või kehtetuks tunnistamise
kohta. Kirjeldatud juhtudel, eeskätt siis, kui Euroopa standardiorganisatsioonid toetavad ELi
õigusaktide kohaldamist ning töötavad välja ELi üldsuse ja ettevõtete jaoks üliolulisi
standardeid, tuleb Euroopa standardiorganisatsioonide sisemises juhtimissüsteemis
nõuetekohaselt arvesse võtta kõigi Euroopa sidusrühmade (sealhulgas väikeste ja keskmise
suurusega ettevõtjate ning kodanikuühiskonna organisatsioonide) seisukohti. See on
asjakohane, arvestades et mõned Euroopa standardiorganisatsioonid (ETSI) koosnevad
peamiselt hääleõigusega ettevõtjatest ning mõningatel juhtudel on kodanikuühiskonna
organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste osalus piiratud. Seepärast on vaja suuremat selgust,
et tagada komisjoni poolt standardimismääruse artikli 10 lõike 1 alusel taotletud standardite ja
standardimisdokumentide väljaandmisel kogu sisemise otsustusprotsessi kooskõla sellega,
mida ELi institutsioonid ootavad standardite väljatöötamisega tegelevalt organilt, keda on
ametlikult tunnustatud Euroopa standardiorganisatsioonina. Suurema selguse tagamiseks
antaksegi määruse ettepanekuga komisjoni taotletud standardite korral riikide
standardiorganisatsioonidele teatav esindatus ja otsustusõigus, mis loob kontrolli- ja
tasakaalustussüsteemi, et tagada kooskõla ELi õigusaktide ja poliitikaga.
Kavandatav õigusakti muudatus on kooskõlas standardite poliitilise tähtsusega, mida on
rõhutatud muudeski komisjoni olulistes algatustes, nagu „Euroopa digituleviku kujundamine“
(COM(2020)67),4 Global Gateway5 (JOIN(2021)30),6 või nõukogu järeldustes, milles tervitati
„komisjoni kavatsust töötada välja standardimisstrateegia /.../, et tugevdada Euroopa
standardimissüsteemi ja selle juhtimist“(nõukogu 9. juuni 2020. aasta järeldused7 ).
4
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX:52020DC0067
5
Euroopa Komisjon ja ELi kõrge esindaja käivitasid uue Euroopa strateegia Global Gateway, mille eesmärk on
edendada arukaid, puhtaid ja turvalisi ühendusi digi-, energia- ja transpordivaldkonnas ning tugevdada kogu
maailmas tervishoiu-, haridus- ja teadussüsteeme. EL tõhustab koostööd partneritega, tehes olulisi investeeringuid
taristu arendamisse kogu maailmas. Ajavahemikul 2021–2027 kaasab Euroopa tiim ehk ELi institutsioonid ja
liikmesriigid ühiselt kuni 300 miljardit eurot investeeringuid järgmistes valdkondades: digitaalvaldkond; kliima ja
energia; transport; tervishoid; haridus ja teadusuuringud.
6
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=JOIN%3A2021%3A30%3AFIN
7
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52020XG0616%2801%29
2
Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna kaupade vaba
liikumise ekspert Karl Stern (
[email protected]; 6256 405) ja EL ja rahvusvahelise koostöö
osakonna nõunik Evelin Kuuse (
[email protected], 6256 353). Valdkonna eest vastutavad
asekantslerid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on Kristi Talving
(
[email protected], 6256 319).
Valdkonda reguleerib hetkel raamdokument Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2020–
2021 (heaks kiidetud 21. novembri 2019. a Vabariigi Valitsuse istungil), tööstuspoliitika
roheline raamat (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil 21. detsembril 2017. a
pikaajalise perspektiiviga (kuni aastani 2030) strateegiadokument soovitustega Eesti
tööstuspoliitika arendamiseks), Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse
arengukava 2021–2035 (heaks kiidetud Valitsuskabineti 15. juuli 2021. a istungil), Eesti
seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline
strateegiline visioon jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni
jõudmiseks“ kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2019. a ja Riigikogu EL
asjade komisjoni 14. oktoobri 2019. a istungil). Seisukohtade koostamisel on arvestatud Eesti
seisukohtadega Euroopa tööstusstrateegia paketi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse
17. juuni 2020 a. istungil); Euroopa rohelise kokkuleppe raamseisukohtadega (heaks kiidetud
Vabariigi Valitsuse 4. juuni 2020. a istungil ning Riigikogu EL asjade komisjonis
19. juunil 2020. a); Eesti seisukohtadega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb
masinavaldkonna tooteid (COM (2021) 202), eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse
22. juuli 2021. a istungil ja heaks kiidetud Riigikogu majanduskomisjoni 20. septembri 2021. a
istungil ning Riigikogu EL asjade komisjoni 27. septembril 2021. a istungil); ning Eesti
seisukohad Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse Global Gateway teatise kohta heaks
kiidetud Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 2022. a istungil).
2. Sisu ja võrdlev analüüs
2.1 Euroopa standardimisstrateegia teatis
Euroopa Komisjoni poolt 2. veebruaril 2022. a. esitatud Euroopa standardimisstrateegias
tehakse ettepanek meetmete kohta, millega seada standardid uuesti ELi vastupidava, rohelise ja
digitaalse ühtse turu keskmesse ning tugevdada Euroopa standardimissüsteemi rolli maailmas.
Standardimisstrateegia keskendub viiele meetmekogumile.
Standardimisvajaduste ennetamine ja prioriseerimine strateegilistes valdkondades ja
nendega tegelemine
ELi poliitilisi eesmärke vastupidava, rohelise ja digitaalse majanduse vallas on keeruline
saavutada, kui vajalikud standardid määratakse kindlaks maailma muudes piirkondades.
Seepärast peab EL tegelema kiireloomulise standardimisega valdkondades, kus lähiaastatel
vajatakse standardeid, et hoida ära strateegilisi sõltuvusi ja anda märku ELi juhtpositsioonist
rohe- ja digitehnoloogia valdkonnas
Standardimisvajaduste ennetamiseks ja prioriseerimiseks strateegilistes valdkondades kavatseb
komisjon teha järgmist:
võtta koos Euroopa standardiorganisatsioonide, sidusrühmade ja muude partneritega
viivitamata ette kindlakstehtud kiiret standardimist nõudvad küsimused seoses COVID-
3
19 vaktsiinide ja ravimite tootmise, kriitilise tähtsusega tooraine ringlussevõtu, saastevaba
vesiniku väärtusahela, vähese CO2 heitega tsemendi tootmise, kiipide sertifitseerimise ja
andmestandarditega. Need standardimisküsimused on lisatud ELi standardimist
käsitlevasse 2022. aasta töökavasse.8 Komisjon lubab esitada nimetatud valdkondade
standardimistaotlused, suhelda asjaomaste sidusrühmadega ja toetada tegevust
rahastamisega.
luua kõrgetasemeline foorum, et saada sisendit tulevaste standardimisprioriteetide jaoks.
Foorum koondab Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonide, tööstuse,
kodanikuühiskonna ja teadusringkondade esindajaid. Lisaks prioriteetide tuvastamisele on
foorumi tegevuseks Euroopa huvide esindamise koordineerimine standardimisfoorumitel ja
tagamine, et Euroopa standardimistoimingud muudaksid ELi majanduse rohelisemaks,
digitaalsemaks, õiglasemaks ja vastupidavamaks. Foorumi ülesandena nähakse ette
koostöö olemasolevate ekspertrühmadega, nagu tööstusfoorum, andmeinnovatsiooni
nõukogu, tööstusliidud ja Euroopa julgeoleku-uuringute foorum.
alates 2022. aastast panna standardimisprioriteedid paika liidu standardimist käsitleva
töökavaga.
vaadata koostöös foorumiga läbi kehtivad standardid, et teha kindlaks vajadus teha
muudatusi või töötada välja uued standardid, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe ja
Euroopa digikümnendi eesmärgid ning toetada ELi ühtse turu vastupidavust.
luua ELi standardimise tippkeskus, et koondada standardimisalaseid teadmisi, ja
nimetada ametisse standardimisjuhi, kes juhiks selle võrgustiku tööd ja tagaks komisjoni
järelevalve selle üle, et standardimistegevus oleks kooskõlas ELi poliitiliste eesmärkide ja
strateegiliste huvidega. Keskuse ülesannetena nähakse ette prioriteetsetes
standardimisvaldkondades tehtavate tööde toetamine ja rahvusvaheliste
standardimistegevuste jälgimine.
teha koos Euroopa standardiorganisatsioonidega tööd lahenduste ja eesmärkide nimel, et
muuta ELi õigusaktide rakendamist toetavate standardite väljatöötamine kiiremaks.
Euroopa standardiorganisatsioonid peavad sellest tulenevalt vähendama aega, mis jääb
harmoneeritud standardi vastuvõtmise ja selle ametliku komisjonile üleandmise vahele.
Kiiret standardimist nõudvate küsimuste lisamine liidu standardimist käsitlevasse 2022. aasta
töökavasse on konkreetne samm, mis aitab kaasa standardite kiiremale väljatöötamisele.
Ühtne lähenemine standardimisele on vajalik. Seetõttu võib standardimisjuhi koha loomine
komisjonis olla põhjendatud. Standardimise tippkeskust nähakse strateegias mitmes olulises
rollis. Komisjoni eelduse kohaselt omab tulevane tippkeskus ka võimekust luua vajadusel
standardite asemel ühtseid spetsifikatsioone. Ei ole veel selge, kust tuleb keskuse võimekus
need kiiremini välja töötada kui standardiorganisatsioonid standardeid luues.
Euroopa standardimissüsteemi juhtimise edendamine
Komisjon leiab, et ELi poliitikat toetavate Euroopa standardite üle peavad otsustama Euroopa
osalejad. Kuna komisjoni hinnangul on Euroopa standardiorganisatsioonide, eeskätt ETSI
otsustusprotsessides teatavatel hargmaistel ettevõtjatel ebaproportsionaalselt suur hääleõigus,
8
https://ec.europa.eu/docsroom/documents/48601
4
tehakse ettepanek muuta määrust 1025/2012. Muudatuse kohaselt peaks komisjoni taotlusel
Euroopa standardiorganisatsioonidele antud volitustega tegelema riiklikud standardiasutused.
Koos määruse muutmisega lubab komisjon strateegias seoses standardimissüsteemi juhtimise
edendamisega järgmist:
esitab seadusandliku ettepaneku muuta määrust 1025/2012 ning nimetab selles
põhikriteeriumid, millest tuleb kinni pidada, kui tegeletakse määruse 1025/2012 artikli 10
kohase Euroopa standardimistaotlusega. Ettepanekuga nähakse ette, et komisjoni
standardimistaotlusega tegelemiseks peab komisjoni esitatud taotluse alusel väljatöötatava
standardi koostamise igas etapis olema otsustusõigus ELi ja EMP9 riikide
standardiorganisatsioonide esindajatel.
kutsub Euroopa standardiorganisatsioone üles esitama 2022. aasta lõpuks ettepanekuid,
kuidas nad võiksid oma juhtimist ajakohastada. Ettepanekud peaks hõlmama tegelemist
tööstushuvide ebaühtlase ja läbipaistmatu esindatusega ning VKEde, kodanikuühiskonna ja
kasutajate kaasatuse suurendamisega. Komisjon leiab, et kui ettepanekud ei ole piisavad,
kaalub ta vajadusel määruse 1025/2012 läbivaatamise ettepanekut.
algatab 2022. a teises kvartalis määruse 1025/2012 hindamise, et analüüsida, kas määrus on
veel eesmärgipärane.
algatab EL liikmesriikide ja riikide standardiorganisatsioonide vahel vastastikuse
eksperdihinnangute andmise protsessi, et vahetada häid tavasid ja edendada uusi ideid,
kuidas soodustada VKE-sõbralikke tingimusi ning kaasata kodanikuühiskonda ja
kasutajaid. Meetme eesmärgiks on edendada juurdepääsu standardite väljatöötamisele ja
standarditele endile.
töötab välja horisontaalse lähenemisviisi tehniliste ja ühtsete kirjelduste väljatöötamiseks
valdkondlike õigusaktide kohaste rakendusaktide abil. Viimastel aastatel on ilmnenud
komisjoni lähenemine tutvustada ELi õigusaktides alternatiivina standarditele tehniliste
spetsifikatsioonide kasutamist. See lähenemine on olnud aga killustunud ja erinevates
õigusaktides on volitus tehniliste spetsifikatsioonide välja töötamiseks lahendatud erinevalt.
Et lähenemisviisid eri sektorites ei kujuneks liialt erinevaks, püüab komisjon luua
horisontaalse lähenemisviisi sellele, millal ja mis tingimustel võiks komisjonil olla õigus
töötada rakendusaktidega välja ühiseid kirjeldusi juhul, kui see on asjaomaste õigusaktidega
ette nähtud. Komisjoni hinnangul võiks kehtida näiteks siis, kui standardid hilinevad või
protsess blokeeritakse, kuna sidusrühmade vahel ei ole üksmeelt. Kirjelduste
väljatöötamiseks hakkab tehnilisi teadmisi pakkuma vastloodud ELi tippkeskus.
Seadusandlik ettepanek muuta määrust 1025/2012 puudutavad eelkõige ETSI-t. Määruse
muudatuse peamiseks sisuks on määrusesse lõike 2a lisamine. Lõike 2a kohaselt tagavad
Euroopa standardiorganisatsioonid, et harmoneeritud standardite või standardimisdokumentide
kohta teevad nendes otsustusorganistes järgmisi otsuseid üksnes riikide
standardiorganisatsioonide esindajad: a) otsused standardimistaotluste vastuvõtmise,
tagasilükkamise ja täitmise kohta; b) otsused uute tööteemade vastuvõtmise kohta; c) otsused
9
Euroopa Majanduspiirkond (EMP) ühendab ELi liikmesriike ja kolme EMP Euroopa Vabakaubanduse
Assotsiatsiooni (EFTA) riiki (Island, Liechtenstein ja Norra) siseturul, mida reguleerivad samad põhieeskirjad.
Eeskirjade eesmärk on võimaldada kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumist Euroopa
Majanduspiirkonnas avatud ja konkurentsipõhises keskkonnas. EMP leping jõustus 1.01.1994.
5
Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide vastuvõtmise, läbivaatamise või
kehtetuks tunnistamise kohta.“ Lõike 2a punktides a-c nimetatud otsuseid teevad erinevalt
ETSIst CENis ja Cenelecis ka praegu riikide standardiorganisatsioonide esindajad. Muudatuse
tulemusel võib kaasneda Euroopa sidusrühmade suurem kaasatus harmoneeritud standardite
koostamisel ETSI poolt. Harmoneeritud standardite väljatöötamise aeg ETSIs aga tõenäoliselt
pikeneb. Muudatuse rakendamine tagab eeldatavasti tõhusama Euroopa väärtustega
arvestamise harmoneeritud standardite väljatöötamisel.
Horisontaalse lähenemisviisi tehniliste ja ühtsete kirjelduste väljatöötamine valdkondlike
õigusaktide kohaste rakendusaktide abil on põhjendatud, kuna hetkel puuduvad siin selged
kriteeriumid.
Komisjon kutsub Euroopa standardiorganisatsioone üles esitama 2022. aasta lõpuks
ettepanekuid, kuidas nad võiksid oma juhtimist ajakohastada. Ettepanekud peaks olema seotud
VKEde, kodanikuühiskonna ja kasutajate kaasatuse suurendamisega. Käesoleval hetkel käib
CENi ja Ceneleci kõrgeim juhtimine läbi rahvuslike standardiorganisatsioonide. See on
asjakohane, kuna Euroopa standardimine baseerub rahvusliku esindatuse printsiibil. Võimalik
plaan, mis näiteks kohustaks kaasama CENi ja Ceneleci juhtimisse otse VKEsid ja teisi
sotsiaalseid partnereid, hägustaks rahvusliku esindatuse printsiipi. Probleem ei ole nende
huvigruppide kaasamises selles, kuidas Euroopa või rahvuslikke juhitakse, vaid vastavate
huvigruppide enda võimekuses leida ressursse standardimises osalemiseks. Seega võib antud
meede olla „probleemi“ ravimine valest otsast ja eelnimetatud põhjustel peamise vastutuse
panemine Euroopa standardiorganisatsioonidele VKEde ja teiste huvigruppide kaasamiseks ei
hakka toimima. Pigem peaks komisjon koos EL liikmesriikidega panustama sellese, et VKEdel
ja teistel huvigruppidel (näiteks tarbijad) tekiks ressurss ja kompetents standardimises reaalselt
kaasa rääkida.
Komisjon lubab algatada liikmesriikide ja riikide standardiorganisatsioonide vahel vastastikuse
eksperdihinnangute andmise protsessi, et vahetada häid tavasid ja edendada uusi ideid, kuidas
soodustada VKE-sõbralikke tingimusi ning kaasata kodanikuühiskonda ja kasutajaid. Siin tuleb
arvesse võtta, et rahvuslikud standardiorganisatsioonid on ise läbi CENi ja Ceneleci
vastastikkuse hindamise ja parimate praktikate vahetamise süsteemi sisse seadnud ja seega
tekib küsimus paralleelmehhanismi vajalikkuses.
Meetmekogumi selgitavas osas kutsub komisjon Euroopa standardiorganisatsioone kaaluma
tasuta juurdepääsu standarditele ja muudele standardimisdokumentidele. Kuna realistlikku
plaani, millest ja kuidas siis Euroopa standardimist finantseerida, ei ole välja pakutud, tuleb
selle üleskutse osas olla ettevaatlik. Oluline on siinjuures, et standardeid ei levita mitte Euroopa
standardiorganisatsioonid, vaid rahvuslikud standardiorganisatsioonid. Selline initsiatiiv tooks
kaasa ulatuslikuma mõju rahvuslike standardiorganisatsioonide võimekusele oma tegevusi
finantseerida. Kui Euroopa standardimissüsteemi alustaladeks olevad rahvuslikud
standardiorganisatsioonid satuvad raskustesse, võib süsteem tervikuna läbi kukkuda.
Euroopa juhirolli tõhustamine rahvusvahelisel standardime tasandil
EL on rahvusvahelises standardimises kaua olnud suure mõjuga ja saavutanud häid tulemusi
rahvusvaheliste standardite kohandamisel Euroopa standarditeks. Hetkel on ELi roll endisel
oluline, kuid geopoliitilised olud on viimastel aastatel märkimisväärselt muutunud: on
asjaosalisi, kes püüavad end rahvusvahelises standardimises jõulisemalt maksma panna kui EL
ning nende mõju rahvusvahelistes standardikomiteedes on kasvanud. Strateegia kohaselt
6
peavad EL ja tema liikmesriigid propageerima strateegilisemat lähenemisviisi rahvusvahelisel
standardimisele, et tagada ELi ülemaailmne konkurentsivõime, julgeolek ja avatud strateegiline
autonoomia ning ELi võime edendada oma väärtusi.
ELi rolli tõhustamiseks rahvusvahelises standardimises plaanib komisjon:
luua koos ELi liikmesriikide ja riikide standardiorganisatsioonidega mehhanismi, mille abil
jälgida, koordineerida ja tugevdada Euroopa lähenemisviisi rahvusvahelisele
standardimisele ja jagada sellega seotud teavet (Rahvusvaheline
Standardimisorganisatsioon ISO, Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjon IEC,
Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit ITU ja muud asjakohased rahvusvahelised
foorumid) ning mida toetab ELi standardimise tippkeskus.
edendada vaba, avatud, juurdepääsetava ja turvalise ülemaailmse interneti rahvusvaheliste
standardite väljatöötamist ja kasutuselevõttu ning luua ELi internetistandardite jälgimise
veebisait. Komisjon kavatseb meetme elluviimiseks koordineerida tegevust sarnase
mõtteviisiga partneritega, siduda see G7 ja ELi-USA tehnoloogia- ja kaubandusnõukogu
tööga ning suurendada Euroopa kohaolekut asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel.
Tegevust hakkaks toetama ka standardimise tippkeskus. Komisjon teeb ettepaneku ka
võimalike poliitikameetmete kohta edendamaks peamiste internetistandardite, nt IPv6
kasutuselevõttu.
jälgida ELi kaubanduslepingute kehtivate standardimiskohustuste tulemuslikku
rakendamist ning kasutada kaubanduslepinguid kui ka regulatiivset dialoogi ja
digipartnerlusi, et teha samameelsete partneritega standardimisalast koostööd strateegilistes
valdkondades ja koordineerida seisukohti rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides.
edendada standardimise ja ELi standardite alast rahvusvahelist koostööd naabruspiirkonna,
arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga „Globaalne Euroopa“ ja programmiga
„Euroopa horisont“ muu hulgas selleks, et toetada sidusrühmade osalemist rahvusvahelises
standardimises (VKEd, kodanikuühiskond, teadlased).
rahastada arengukoostöö poliitika ja strateegia Global Gateway raames
standardimisprojekte valitud Aafrika riikides. EL edendab olulisemaid Euroopa standardeid
liitumisperspektiiviga või ELi siseturuga tihedamalt integreerunud partnerriikides,
alustades ELi naaberriikidest. Et tugevdada liidu majandussuhteid naaberriikide ja muude
oluliste partnerpiirkondadega, nagu Aafrika või Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond,
on oluline edendada ja soodustada Euroopa ja rahvusvaheliste standardite vastuvõtmist
sealsetes riikides ning nende osalemist standardite kehtestamises. Selleks töötab komisjon
välja algatusi, toetudes muu hulgas olemasolevatele partnerlustele ja koostööprojektidele
Euroopa standardiorganisatsioonide ja kolmandate riikide standardiorganisatsioonide
vahel. Global Gateway strateegiat kasutab komisjon, et edendada neid standardeid taristu
rahastamise meetmete kaudu.
Euroopa konkurendid ja partnerid tunnistavad standardite geopoliitilist potentsiaali, mängivad
standardite kehtestamisel aktiivsemat rolli ning töötavad välja strateegiaid, mis edendavad
standardite kaudu nende tehnoloogilisi ja tööstushuve. Näiteks Rahvusvahelises
Telekommunikatsiooni Liidus10 (edaspidi ITU) avaldub selgelt demokraatlike ja mitte-
demokraatlike riikide vastasseis. Seetõttu peab EL rahvusvahelistes standardeid kehtestavates
10
International Telecommunication Union
7
organites aktiivsemalt osalema ning jõulisemalt oma huvide ja demokraatlike väärtuste eest
seisma.
Meetmekogum aitab täita eesmärki tõhustada Euroopa juhirolli rahvusvahelisel standardime
tasandil. Global Gateway algatus võimaldab näiteks ELil kõrgeid standardeid rahvusvaheliselt
edendada, andes ELile täiendava mõjuhoova oma huvide realiseerimiseks. Läbipaistvalt
rahastatud, kvaliteetsed, kestlikud ja turvalised taristuprojektid on määrava tähtsusega
demokraatiate geopoliitilise positsiooni, digi- ja rohepöörde, kestliku majandus- ja
sotsiaalarengu ja tõhusa arengukoostöö edendamisel ning kõrgete standardite rahvusvahelisel
juurutamisel.
Komisjoni meede edendada vaba, avatud, juurdepääsetava ja turvalise ülemaailmse interneti
rahvusvaheliste standardite väljatöötamist ja kasutuselevõttu haakub usaldusväärse ühendatuse
põhimõtetega. Global Gateway osas on Eesti võtnud seisukoha 2022. a alguses: „Eesti leiab, et
Euroopa Liit peab Euroopa Liidu–Ameerika Ühendriikide kaubanduse- ja tehnoloogianõukogu
töö kaudu liikuma transatlantilise usaldusväärse ühendatuse partnerluse poole ning edendama
regulatiivset koostööd andmehalduse, küberturvalisuse ja kaubanduse vallas.“ Ühendatuse
partnerlused ja ühendatusealase koostöö tihendamine samameelsete riikidega toetab mh
kestlikku arengut, digipööret ja kõrgete standardite juurutamist. Meetmekogumi rakendamine
aitab eelduslikult tõhusamalt läbi standardimise edendada euroopalikke väärtusi globaalsel
tasandil.
Innovatsiooni toetamine
ELi rahastatud normide kehtestamisele eelnevas teadustöös on standardimisvajaduste
seisukohast kasutamata potentsiaali. Kui normide kehtestamisele eelnevateks
teadusuuringuteks eraldada piisavalt ressursse, võib see kindlustada ELi juhtrolli
rahvusvahelises standardimistöös. Sellest tulenevalt teeb komisjon ettepaneku kasutada
paremini ELi rahastatud teadusuuringute potentsiaali, et toetada standardimise kaudu
innovatsiooniprojekte ja ennetada aegsasti standardimisvajadusi. Komisjon kavatseb:
käivitada nn standardimise hoogustaja, et toetada programmide „Horisont 2020“ ja
„Euroopa Horisont“ raames teadlasi, et need katsetaksid oma töö tulemuste olulisust
standardimise seisukohast. Teadus- ja innovatsioonikogukonna varajane kaasamine
standardite väljatöötamisse võimaldab omandada standardimisalaseid teadmisi ja oskusi.
Praegu ei pea teadlased ja idufirmad standardimist prioriteediks: nad ei ole alati teadlikud
standardimise hüvedest, neil ei pruugi olla vajalikke ressursse või leitakse, et
standardimisele kulutatud aeg ei tasu ära.
töötada 2022. aasta keskpaigaks teadlaste jaoks välja standardimisalane tegevusjuhend, et
tugevdada Euroopa teadusruumi kaudu standardimise ja teadustöö/innovatsiooni sidemeid.
Tegevusjuhend peab hakkama toetama järjepidevat lähenemisviisi, et hõlbustada
standardimist ja suurendada teadlaste ja novaatorite teadlikkust.
Teadlaste jaoks standardimisalase tegevusjuhendi väljatöötamine aitaks tugevdada
standardimise ja teadustöö vahelist seost. Teadus- ja innovatsioonikogukonna varajane
kaasamine standardite väljatöötamisse loob eeldused omandada standardimisalaseid teadmisi
ja oskusi.
Standardimisalaste teadmiste tagamine tulevikus
8
Standardimisalast üldist teadlikkust ja koolitusi on ELis vähe. Ametlikku haridust ega kutseõpet
ei pakuta. Paljudel ELi ettevõtetel puudub struktureeritud ja strateegiline lähenemisviis
standardimisele. Tendents avaldub selles, kui keeruline on värvata tehnilisi eksperte
standardeid välja töötama. Standardimissüsteemi edu sõltub tööstuse, riigiasutuste,
kodanikuühiskonna, teadlaskonna ja akadeemiliste ringkondade hulgast pärit ekspertidest, kes
annavad standardite väljatöötamise käigus panuse kõikidesse kriitilise tähtsusega aspektidesse.
Olemasolevat probleemi süvendab eelseisev põlvkondade vahetus. Paljud möödunud
aastakümnetel standardimisega tegelenud Euroopa eksperdid hakkavad pensionile jääma.
Samal ajal muutub standardimismaastik üha keerukamaks: uue tehnoloogiaga seotud küsimuste
ja horisontaalsete kaalutluste, nt tehisintellekti, andmekaitse ja küberturvalisuse tõttu on
standardite väljatöötamisel vaja uusi oskusi.
Standardimisalaste teadmiste edendamiseks kavatseb komisjon:
korraldada standardimisteemalisi ülikoolipäevi, et suurendada teadlaste ja üliõpilaste
teadlikkust standardimisest.
võtta programmis „Euroopa horisont“ ja Euratomi teadus- ja koolitusprogrammis, sh
teaduse ja tehnika alase koostöö liidus, noorte teadlaste ja võrgustike jaoks kasutusele
algatused, millega väärtustada teadusuuringuid ja innovatsiooni standardimise ja normide
kehtestamisele eelnevate teadusuuringute kaudu. Selle käigus saaksid teadlased olulisi
teadmisi, mis võiksid aidata kaasa standardite väljatöötamisele.
kasutada komisjoni ELi Akadeemia platvormi standardimisalaste e-õppe materjalide
levitamiseks; edendada standardimisteemaliste akadeemilise hariduse moodulite
väljatöötamist ja levitamist kõrgetasemelisel foorumil, et meelitada ligi noori spetsialiste ja
pakkuda neile standardimisteemalist koolitust ning tutvustada ümberõppe võimalusi.
Komisjon soovib korraldada standardimisteemalisi ülikoolipäevi, töötada välja standardimist
puudutavaid e-õppe materjale ja teha neid kättesaadavaks, tutvustades sellega ka täiend- ja
ümberõppevõimalusi, aitab tõsta standardimise alast üldist teadlikkust, milles on arenguruumi.
2.2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust
(EL) nr 1025/2012 seoses Euroopa standardiorganisatsioonide otsustega, mis
puudutavad Euroopa standardeid ja Euroopa standardimisdokumente
Määruse muutmise eelnõu ettepanek koosneb ühest artiklist.
Määruse ettepaneku artiklis 1 nimetakse kriteeriumid, millest tuleb kinni pidada, kui tegeletakse
määruse 1025/2012 artikli 10 kohase Euroopa standardimistaotlusega. Määruse artikkel 10
kohaselt võib komisjon esitada ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse
Euroopa standardi või Euroopa standardimisdokumendi koostamiseks. Komisjoni taotlusel
koostatavaid standardeid nimetatakse harmoneeritud standarditeks. Harmoneeritud standardite
järgimise puhul saab eeldada, et turul kättesaadavaks tehtavad tooted vastavad asjaomastes liidu
ühtlustamisõigusaktides nende toodete kohta sätestatud olulistele nõuetele. Harmoneeritud
standardeid ja Euroopa standardimisdokumente annavad välja ainult Euroopa
standardiorganisatsioonid: CEN, Cenelec ja ETSI. Euroopa standardiorganisatsioonid teevad
koostööd mitmesuguste sidusrühmadega (ka kolmandatest riikidest) ja lubavad neil osaleda
mitte ainult tehnilises töös, vaid ka oma sisepoliitika kujundamisel ja -otsuste tegemisel. Selline
koostöö on tervitatav, kuid juhtudel, kui Euroopa standardiorganisatsioonid peaksid
keskenduma ELi õigusaktide ja põhimõtete toetamisele, on vaja kaitsemeetmeid tagamaks
9
protseduuride usaldusväärsus ja sidusrühmade huvide tasakaalus esindatus kooskõlas
strateegiliste prioriteetide ja seadusandlike vajadustega. Eeskätt kehtib see sisemiste otsuste
suhtes, mis tehakse harmoneeritud standardite väljatöötamiseks. Sisemised otsused võivad
puudutada küsimusi, mis on seotud otsustega standardimistaotluste vastuvõtmise, uute
tööteemade vastuvõtmise ning Euroopa standardimisdokumentide vastuvõtmise, läbivaatamise
või kehtetuks tunnistamise kohta. Juhtudel, kui Euroopa standardiorganisatsioonid toetavad ELi
õigusaktide kohaldamist ning töötavad välja ELi üldsuse ja ettevõtete jaoks üliolulisi
standardeid, tuleb Euroopa standardiorganisatsioonide sisemises juhtimissüsteemis
nõuetekohaselt arvesse võtta kõigi Euroopa sidusrühmade (sealhulgas VKEde ning
kodanikuühiskonna organisatsioonide) seisukohti. See on asjakohane, arvestades et mõned
Euroopa standardiorganisatsioonid koosnevad peamiselt hääleõigusega ettevõtjatest ning
mõningatel juhtudel on kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste osalus
piiratud. Seepärast on vaja suuremat selgust, et tagada harmoneeritud standardite väljaandmisel
sisemise otsustusprotsessi kooskõla sellega, mida ELi institutsioonid ootavad standardite
väljatöötamisega tegelevalt organilt, keda on ametlikult tunnustatud Euroopa
standardiorganisatsioonina. Kui harmoneeritud standardite puhul oleks nõutav riikide
standardiorganisatsioonide teatav esindatus ja otsustusõigus, looks see piisava kontrolli- ja
tasakaalustussüsteemi, et tagada kooskõla ELi õigusaktide ja poliitikaga. Seepärast nähaksegi
ettepanekuga ette, et harmoneeritud standarditega tegelemiseks peab standardi koostamise igas
etapis olema otsustusõigus ELi või EMP riikide standardiorganisatsioonide esindajatel. Kuna
Euroopa standardiorganisatsioonid peavad eelduslikult oma sisemist töökorda kaasnevate
nõuetega kohandama, soovitakse muudatusi kohaldama hakata kuus kuud pärast määruse
jõustumist.
Muudatusettepaneku rakendamine tagab tõenäoliselt paremini kõikide motiveeritud
sidusrühmade esindatuse harmoneeritud standardite väljatöötamisel. ELi õigusaktid kirjeldavad
üldjuhul põhinõudeid nagu ohutus, tervise- ja keskkonnakaitse. Neid põhinõudeid kirjeldatakse
õigusaktides võrdlemisi üldiselt ja seejärel üksikasjalikult harmoneeritud standardites. Seega
on äärmiselt oluline, et neid põhimõtteid, mis sõnastatakse ELi õigusaktides ning mis kannavad
Euroopa väärtusi, aitavad detailselt sisustada standardid, mille koostamisel on arvestatud kõigi
standardimisest huvitatud sidusrühmade seisukohtadega.
Tuleb arvestada, et pakutud muudatusettepanek pikendab harmoneeritud standardite
ettevalmistamise aega ETSIs, kuna lisanduvad täiendavad protseduurid, mida siiani pole
rakendatud. Lisaks suurendab muudatus liikmesriigi standardiorganisatsiooni halduskoormust,
kuna tuleb korraldada liikmesriigi hääletusi harmoneeritud standardi ettevalmistamise etapis
läbivalt.
3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
põhimõtetele
3.1 Õiguslik alus
Määruse eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, mis võimaldab
võtta kasutusele meetmeid, mille eesmärgiks on siseturu rajamine ja selle toimimise tagamine.
3.2 Subsidiaarsus (toimingute puhul, mis ei kuulu Euroopa standardiorganisatsioonide
ainupädevusse)
10
Subsidiaarsuse ehk lähimuse põhimõte ei ole asjakohane, kuna määruse algatusega soovitakse
muuta ELi määrust, mis reguleerib Euroopa standardimise süsteemi, kehtestades muudatusi
üksnes kolme Euroopa standardimisorganisatsiooni sisemises töökorralduses. Konkreetne
eesmärk on kaitsta komisjoni poolt standardimismääruse artikli 10 lõike 1 alusel taotletud
standardite väljatöötamisel hea valitsemistava põhimõtteid.
3.3 Proportsionaalsus
Määruse 1025/2012 kavandatud muutmine on piiratud ja käsitleb vaid tööd, mida Euroopa
standardiorganisatsioonid teevad peale seda, kui komisjon on esitanud taotluse. Taotlus tehakse
avalikust poliitikast lähtuva volituse alusel ja seepärast on oluline tagada hea valitsemistava
põhimõtted kooskõlas ELi otsustusprotsessiga. Määruse ettepanek on kooskõlas
proportsionaalsuse põhimõttega, sest see ei lähe kaugemale kui vajalik saavutamaks eesmärk
tagada riikide esindatus/osalus määruse 1025/2012 artikli 10 kohaselt esitatud taotluse põhjal
koostatavate Euroopa standardite ja standardimisdokumentide väljatöötamise protsessi kõigis
etappides.
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Euroopa standardimisstrateegia näol on tegemist komisjoni teatisega, mis sisaldab mitmeid
kavandatavaid meetmeid, seetõttu on võimalik täpsemad mõjuhinnangud meetmete kohta teha
tulevikus, kui komisjon on vastavad meetmete algatused konkreetsemalt sõnastanud. Määruse
1025/2012 muutmise kohta komisjon mõjuhinnangut ei teinud, sest ettepanek puudutab
haldusotsuseid, mis tehakse Euroopa standardiorganisatsioonides pärast seda, kui komisjon on
esitanud poliitilisest või õiguslikust vajadusest lähtuva taotluse. Need haldusotsused hõlmavad
EL poliitika kohta tehtavaid juhtimis- või haldusotsuseid. Kokkuvõttes ei olnud Euroopa
Komisjoni ettepaneku juurde mõjuhinnangut vaja, sest muudatus on piiratud ulatusega,
sihtotstarbeline ja seisneb kehtivas õigusaktis juhtimisküsimusega seotud tehnilise muudatuse
tegemises.
Mõju majandusele
Standarditel on oluline roll Eesti ettevõtete konkurentsivõime toetamisel rahvusvahelisel turul
sel teel, et need aitavad täiustada ettevõtete pakutavaid tooteid ja teenuseid ning võimaldavad
juurdepääsu välisturgudele ja teiste riikide ettevõtetele. Standardid edendavad kaubandust tänu
oma kulusid vähendavale mõjule. Standardid on tõhus vahend ettevõtjate konkurentsivõime
suurendamiseks, kuivõrd need vähendavad tehniliste takistuste hulka piiriüleses kaubanduses
ning lihtsustavad ettevõtjate juurdepääsu suurematele turgudele. Standardid tugevdavad Eesti
ettevõtete konkurentsivõimet, vähendades kulusid ning lihtsustades toodete ja teenuste ostu ja
müüki, aidates seeläbi kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele Eestis.
Mitmete uuringutega on kindlaks tehtud, et makromajanduse tasandil on majanduse
standardiseerituse ja tootlikkuse ning üldise majanduskasvu vahel selge seos. Hinnangud on
küll uuringute lõikes mõningal määral erinevad, kuid üldkokkuvõttes võib standardite arvu
suurenemise arvele viimaste aastate vältel kanda ühe kaheksandiku kuni veerandi
produktiivsuse kasvust sama perioodi jooksul (ehk 0,3–1 % sisemajanduse koguprodukti ehk
SKP aastasest kasvust), olenevalt vaadeldavast riigist. Eestis ei ole siiani analüüsitud, kui suur
võib olla standardite panus riigi SKPsse.
Ühendatuse partnerlused kolmandate riikidega parandavad Eesti ettevõtete ligipääsu
välisturgudele, edendavad regulatiivset koostööd ning soodustavad võrdseid võimalusi, ausat
konkurentsi ja kõrgete standardite juurutamist.
11
Mõju riigieelarvele
Mõju võib olla riigieelarvele kasvav kui rahvuslikud standardiorganisatsioonid peavad
tugevdama oma võimekusi. Eelkõige puudutab see Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametit, mis on Eesti rahvuslikuks standardiorganisatsioonis ETSIs. Määruse 1025/2012
muudatuse ettepaneku rakendamisel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil tekkida
vajadus luua taristu, mis tagaks uute protseduuriliste ülesannete täitmise.
Mõju rahastamisele ja investeeringutele
Strateegia rakendamine võib tulevikus mõjutada standardimistööde rahastamist11. Komisjon
kutsub Euroopa standardiorganisatsioone kaaluma tasuta juurdepääsu standarditele ja muudele
standardimisdokumentidele. Tuleb rõhutada, et standardeid ei levita mitte Euroopa
standardiorganisatsioonid, vaid rahvuslikud standardiorganisatsioonid. See tooks kaasa
ulatuslikuma mõju rahvuslike standardiorganisatsioonide võimekusele oma tegevusi
finantseerida. Seetõttu tuleks leida rahastamisvõimalused Euroopa standardimissüsteemi
alustalade ehk rahvuslike standardiorganisatsioonide jõustamiseks. Samas pole komisjon välja
pakkunud plaani, millest ja kuidas siis Euroopa standardimist tulevikus finantseerida.
Standardimisstrateegia tegevused täiendavaid investeerimisvajadusi standardite järgijatele
kaasa ei too. Strateegia eesmärgiks on kiirendada mitmes valdkonnas Euroopa standardite
väljatöötamist. Uued standardid võivad nende järgijatele tähendada investeeringute vajadust.
Standardite järgmine peaks aga aitama investeeringuid hiljem tagasi teenida.
Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Standardimisstrateegia rakendamine võib mõju avaldada riigiasutustes töötavatele ekspertide
töökoormusele, kellelt võivad tulevikus oodata sisendit tehnilised komiteed, kõrgetasemeline
foorum kui ELi standardimise tippkeskus. Mõju ulatust on enne nende käivitamist keeruline
hinnata. Palju sõltub sellest, mis intensiivsusega need üksused tegutsevad ja kui sageli sisendit
palutakse. Määruse 1025/2012 muudatuse ettepanek mõjutab tõenäoliselt Eesti Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve töökorraldust, kes on ETSI12 täisliige.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Standardimisstrateegia keskendub rohepööret toetavate standardite kiirema väljatöötamise
vajadusele. Rohepööret toetavad standardid loovad võimaluse mõjutada efektiivsemalt elu- ja
keskkonda kestliku arengu suunas, kestlikumate lahenduste kaudu luuakse ressursside
kasutamisest lisandväärtust. Rohepööret toetavate standardite abil on võimalik kasutada
olemasolevaid ressursse säästlikumalt ja tõsta ressursitõhusust, uute lahenduste ja tehnoloogiate
kasutamise tulemusel tekib vähem jäätmeid, samuti väheneb jäätmetekke vältimise, jäätmete
ringlusse suunamise ning ressursitõhususe suurendamise kaudu surve looduskeskkonnale.
11
Selgituseks, rahastajateks on standardite kasutajad. Standardimissüsteem on üles ehitatud kujul, et standardite
koostamise raha tuleb standardite kasutajatelt. See võimaldab organisatsioonide taristut üleval hoida.
Standardimisorganisatsioonid on enamasti eraõiguslikud mittetulunduslikel alustel toimivad üksused. Standardi
hinna määramisel lähtutakse kulupõhisuse printsiibist – müüdavate standardite müügitulu peab katma Eestis nt
Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse toimimiseks vajalikud kulud ja tagama Eesti standardimissüsteemi
arenguks vajalike vahendite olemasolu.
12
https://www.etsi.org/
12
Mõju sotsiaalvaldkonnale
Standardite järgimisega kaasnev uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõtt ja kestlikum
majandus avaldavad positiivset mõju nii keskkonnale, ühiskonnale kui ka kodanike tervisele.
Siiski aga nõuab kaksikpööre ka inimeste oskuste ja pädevuste muutumist muutuvate
majandusmudelite ja tööturu vajadustele lähtuvalt. Tõenäoline on positiivne mõju
rahvatervisele. Kõrgemad keskkonnakaitse, ärijuhtimise ja töötajate kaitse standardid on
positiivne ELi elanikele, ehkki võib kätkeda lisakulutusi tarbijatele ja ettevõtjatele.
5. Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus
Eesti seisukohad Euroopa standardimisstrateegia kohta on järgmised.
1. Eesti toetab strateegia eesmärke tugevdada ELi üleilmset konkurentsivõimet,
toetada rohelist ja digitaalset majandust ning tagada, et tehnoloogiarakendused
põhineksid demokraatlikel väärtustel.
Selgitus. Strateegias tehakse ettepanek rea meetmete kohta, millega seada standardid uuesti ELi
vastupidava, rohelise ja digitaalse ühtse turu keskmesse ning tugevdada Euroopa
standardimissüsteemi rolli maailmas.
Standardid on ELi ühtse turu ja ülemaailmse konkurentsivõime nähtamatu alus. Standardid
aitavad tootjatel tagada toodete ja teenuste koostalitlusvõime, vähendada kulusid, parandada
turvalisust ja suurendada innovaatilisust. Standarditel on meie igapäevaelus nähtamatu, kuid
oluline osa, mis mõjutab nii WiFi-sagedusi kui ka võrguühendusega mänguasju ja
suusasidemeid. Standardid annavad kindlustunde, et kaubad või teenused teevad seda, mida
lubavad, on ohutud ning ei kahjusta inimesi ega keskkonda. Harmoneeritud standardite
järgimine tagab, et tooted on kooskõlas ELi õigusega.
Euroopa standardite kehtestamine toimub üha tihedama ülemaailmse konkurentsi taustal.
Mitmed kolmandad riigid suhtuvad standardimisse väga jõuliselt ning loovad oma tööstusele
turule pääsu ja tehnoloogia kasutuselevõtu osas konkurentsieelise.
Euroopa konkurentsivõime, tehnoloogiline suveräänsus, võime vähendada sõltuvust ja kaitsta
ELi väärtusi, kaasa arvatud meie sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eesmärke, oleneb sellest, kui
edukad on eurooplased standardimises rahvusvahelisel tasandil. Selleks peab Euroopa
standardimine muutuma kergemini kohandatavaks, paindlikumaks ja fokusseeritumaks, et
standardimisvajadusteks valmis olla.
Samal ajal peab Euroopa standardimine reageerima innovatsiooni üha kiiremale tempole ja
tulema standarditega välja kiiresti, säilitades samas koostatu kvaliteedi. Muud, sageli
erasektorisse kuuluvad kolmandate riikide tööstuse juhitavad konsortsiumid on standardite
väljatöötamisel kiiremad. Eeskätt uute ja kujunemisjärgus tehnoloogiate puhul ei suuda
Euroopa standardimissüsteem käesoleval hetkel õigeaegselt tulemusteni jõuda ja kaotab seega
standardimisest saadava olulise esimesena tegutseja eelise.
2. Toetame Euroopa Komisjonile pädevuse andmist õigusaktides sätestatud juhtudel
töötada välja tehnilisi spetsifikatsioone olukordades, kus vajalike harmoneeritud
standardite väljatöötamine ei ole õnnestunud või on jäänud venima. Selleks on vajalik
horisontaalse lähenemisviisi loomine selle kohta, millistel tingimustel Euroopa
Komisjon oma rakendusaktidega neid tehnilisi spetsifikatsioone välja töötada saab,
kuna selline lähenemine looks õigusselgust.
13
Selgitus: Tegemist oleks meetmega, mida Euroopa standardimisringkonnad on väga ootavad.
Peaaegu viimased nelikümmend aastat on Euroopas regulatiivse tehnikana rakendatud uut
lähenemisviisi. Uue lähenemisviisi keskmes on ELi õigusaktid, mis ei reguleeri tehnilisi detaile,
vaid kirjeldavad põhinõudeid nagu ohutus, tervise- ja keskkonnakaitse. Neid põhinõudeid
kirjeldatakse õigusaktides võrdlemisi üldiselt ja seejärel üksikasjalikult niinimetatud
harmoneeritud standardites. Harmoneeritud standardite järgimine on üks viis, kuidas tagada
õigusaktidele vastavus ja seeläbi ligipääs ELi ühtsele turule. Standardite järgimine on üldjuhul
vabatahtlik, kuid see annab vastavuse eelduse, st standardi järgija ei pea täiendavalt
põhjendama, kas nt toode vastab nõuetele või mitte. Selline lähenemisviis annab ka võimaluse
uute innovaatiliste lahenduste kasutusele võtmiseks, kuna standardi järgimine on vabatahtlik.
See tähendab, et õigusaktides kirjeldatud põhinõudeid on võimalik täita ka muul viisil kui
näiteks olemuselt vananenud standardit järgides. Uus lähenemisviis toetab otseselt
innovatsiooni, kuna puudub kohustus järgida olemasolevat ja ettevõtjal on võimalik
kasutada omapoolset tõendamise võimalust, kui tegemist on tootega, mille kohta
täpsemad nõuded standardis puuduvad.
Üheks põhjuseks, miks komisjon soovib standardite asemel tehnilisi spetsifikatsioone
juurutada, on standardite koostamise aeg. Teinekord kulub standardite koostamisele
planeeritust rohkem aega ja komisjon näeb tehniliste spetsifikatsioonide vastuvõtmise näol
alternatiivi, mis pakuks kiiremat lahendust õigusaktides sõnastatud põhinõuete täitmiseks.
Standardimist puudutavaid väljakutseid kindlasti on, kuid Eesti hinnangul tuleb nendele vastust
otsida horisontaalselt. Lahendus ei saa kindlasti olla samm-sammult uuest lähenemisviisist
loobumine erinevate ELi õigusaktide algatuste näol komisjoni õigusega tehnilisi
spetsifikatsioone kehtestades, mis võib Euroopa tagasi probleemide juurde, mis esinesid vana
lähenemisviisi rakendamisel.
Et lähenemisviisid tehnilist spetsifikatsioonide tutvustamisel eri sektorites ei kujuneks liialt
erinevaks, peaks komisjon looma horisontaalse lähenemisviisi sellele, millal ja mis tingimustel
võiks komisjonil olla õigus töötada rakendusaktidega välja ühiseid kirjeldusi juhul, kui see on
asjaomaste õigusaktidega ette nähtud.
3. Eesti toetab määruse 1025/2012 muudatuse eesmärki tagada standardimise
sidusrühmade huvide tasakaalukam esindatus ning vähendada rahvusvaheliste
ettevõtete mõju Euroopa standardiorganisatsioonides Euroopa Komisjoni
taotletud standardi väljatöötamisel.
Selgitus: Muudatusega nähakse ette, et komisjoni standardimistaotlustega tegelemiseks peab
komisjoni esitatud taotluse alusel väljatöötatava standardi koostamise igas etapis olema
otsustusõigus ELi ja EMP riikide standardiorganisatsioonide esindajatel. Selle muudatuse
eesmärk on tagada sidusrühmade huvide tasakaalukam esindatus otsuste tegemisel.
Muudatusettepanekuga on soov vähendada rahvusvaheliste ettevõtete mõju Euroopa
standardiorganisatsioonides (eriti ETSIs) komisjoni taotletud standardi väljatöötamisel.
ETSIs hääletavad standardimistööde üle ETSI liikmed ja need võivad olla ka rahvusvahelised
hargmaised ettevõtted. Näiteks osalevad aktiivselt ETSI standardite koostamisel Hiina ja
Venemaa ettevõtted. CENis ja CENELECis osalevad hääletamisel aga riikide
standardiorganisatsiooni poolt saadetud esindajad, kes eelnevalt on saanud rahvusliku
standardiorganisatsiooni tehniliselt komiteelt juhise, kuidas tööde osas hääletada. Nende
rahvuslike standardiorganisatsioonide tehniliste komiteede töösse on kaasatud kõik huvitatud
sidusrühmad ja seega on erinevate osapoolte huvid standardimises tasakaalustatumalt
esindatud.
Eesti peab oluliseks, et kõikide motiveeritud sidusrühmade hääl oleks standardimises esindatud.
14
ELi õigusaktid kirjeldavad üldjuhul põhinõudeid nagu ohutus, tervise- ja keskkonnakaitse. Neid
põhinõudeid kirjeldatakse direktiivides võrdlemisi üldiselt ja seejärel üksikasjalikult
harmoneeritud standardites. Seega on oluline, et neid põhimõtteid, mis sõnastatakse ELi
õigusaktides ning mis kannavad Euroopa väärtusi, aitavad detailselt sisustada standardid, mille
koostamisel on arvestatud kõigi standardimisest huvitatud sidusrühmade seisukohtadega.
Samas tuleb arvestada, et pakutud muudatusettepanek pikendab harmoneeritud standardite
ettevalmistamise aega ETSIs, kuna lisanduvad täiendavad protseduurid, mida siiani pole
rakendatud. Lisaks suurendab muudatus liikmesriigi standardiorganisatsiooni halduskoormust,
kuna tuleb korraldada liikmesriigi hääletusi harmoneeritud standardi ettevalmistamise etapis
läbivalt. Siiski ei pruugi need olla argumendid, mille pärast muudatust mitte ellu viia.
Lisaks tuleb nentida, et kui määruse muudatuse tulemusel kaotavad ETSI standardite
väljatöötamisel võimaluse osaleda rahvusvahelised tootjad, võib kannatada standardimise
kompetents. Tootjad on sidusrühmaks, kellel on vajalik tehniline teave. Esile tuleb tuua, et
määruse muudatusettepanekus kasutatakse sõnapaari „riikide standardiorganisatsioonide“,
mitte „liikmesriikide standardiorganisatsioonide“. See on oluline välja tuua, kuna Euroopa
standardiorganisatsioonide töösse on kaasatud ka EMP riigid ja Ühendkuningriik.
4. Toetame strateegias ette nähtud tegevusi, mis kiirendavad standardimisprotsessi
ja prioriseerivad standardimisvajadusi strateegilistes valdkondades nagu näiteks
äriteenuste standardimine, andmete koostalitusvõime standardimine,
vesinikutehnoloogiate standardimine.
Selgitus. Komisjon on strateegias esitanud mitmeid meetmeid, kuidas lahendada kiireloomulise
standardimise küsimused, teha paremini kindlaks tulevased kiireloomulised juhtumid ja
vajadused ning nendeks valmis olla. Samuti vajavad EL uued strateegilised arengusuunad
kiiremat reageerimist ja kohanemist muutuva turuga, samal ajal vältides rohepesu (näiteks EL
roheline kokkulepe, ringmajanduse tegevuskava, Eesmärk 5513 ja plasti strateegia).
Lähtudes ajakohastatud tööstusstrateegia14 analüüsist ja sisendist, on kindlaks tehtud, et
kiiremas korras on vaja standardid välja töötada järgmistes strateegilistes valdkondades:
standardid, mis aitaksid üle saada COVID-19 vaktsiinide ja ravimite tootmise praegustest
takistustest; standardid, mis toetaksid kriitilise tähtsusega tooraine ringlussevõttu; standardid,
mis toetaksid saastevaba vesiniku väärtusahela kasutuselevõttu; standardid, mis toetaksid
vähese CO2 heitega tsemendi tootmist, arvestades selle suurt heitkoguste vähendamise
potentsiaali; kiipide turvalisuse, autentsuse ja usaldusväärsuse sertifitseerimise standardid ning
andmestandardid, mis parandaksid andmete koostalitlusvõimet, andmete jagamist ja
taaskasutamist, et toetada ühtset Euroopa andmeruumi. Loetletud kiireloomuliste
standardimisküsimused lisati ELi standardimist käsitlevasse 2022. aasta töökavasse.
Andmestandardite prioriseerimine on oluline, kuid Eesti hinnangul peaks andmete
standardimine kaasa aitama andmete ristkasutamisele ELis ja eri sektorite vahel.
Teenuste standardite osas strateegias konkreetseid tegevusi ei pakuta. Nenditakse, et äriteenuste
vallas on seni edasi liigutud suhteliselt aeglaselt ja teenuste standardid moodustavad alles
kõigest 2 % kõigist Euroopa standarditest. Komisjon lubab sidusrühmadega suhelda, et
äriteenuste valdkonnas tehtava tööga edasi liikuda. Eesti peab teenuste standardimist
vajalikuks, kuna teenused moodustavad tegelikult ligikaudu 70% ELi SKPst.
Standardimisstrateegia riigisisese konsultatsiooni raames pakuti välja, et teenusvaldkondade
standardimisel võiks olla prioriteediks ehitusvaldkond.
13
Fit for 55
14
COM(2021) 350 final
15
Standardimisprotsesside kiirendamisele aitaks kaasa ka koordineeritum ja ühtsem juhtimine
ELi tasandil. Seetõttu võib standardimisjuhi koha loomine olla põhjendatud. Standardimisjuht
juhiks strateegiaga ette nähtud standardimise tippkeskuse tööd. Keskuse ülesandeks on koostöö
edendamine liikmesriikidega, et olla valmis tulevasteks standardimisvajadusteks, toetada
prioriteetsetes standardimisvaldkondades tehtavat tööd ja hoida silma peal rahvusvahelisel
standardimistegevusel.
5. Peame oluliseks senisest ambitsioonikamat, strateegilisemat ja jõulisemat
lähenemist Euroopa juhtrolli saavutamiseks rahvusvahelise standardimise
tasandil. Sealjuures tuleb arvestada muutunud geopoliitilisi olusid, et edendada ja
kaitsta Euroopa väärtusi globaalsel tasandil. Eesti jaoks on Euroopa Liidu
arengukoostööpoliitika ja Global Gateway algatuse raames prioriteetsed
standardimisprojektide rahastamine ning olulisemate Euroopa standardite
edendamine Euroopa Liidu lähinaabruses, eriti assotsieerunud
idapartnerlusriikides nagu Ukraina ning Aafrika riikides nagu Keenia.
Selgitus: EL on rahvusvahelises standardimises aastaid olnud võrdlemisi mõjukas ja
saavutanud häid tulemusi rahvusvaheliste standardite kohandamisel Euroopa standarditeks.
Käesoleval hetkel on ELi roll endiselt oluline, kuid geopoliitilised olud on viimastel aastatel
märkimisväärselt muutunud: on asjaosalisi, kes püüavad end rahvusvahelises standardimises
palju jõulisemalt maksma panna kui EL ning nende mõju rahvusvahelistes standardikomiteedes
on kasvanud. Selle mõju ja nende riikide tõrjumiseks peavad EL ja tema liikmesriigid edendama
strateegilisemat lähenemisviisi rahvusvahelisele standardimisele, et tagada ELi ülemaailmne
konkurentsivõime, julgeolek ja avatud strateegiline autonoomia ning suurendada ELi võimet
oma väärtusi kaitsta ja edendada. Ühtlasi on ELi suutlikkus mõjutada üleilmse tähtsusega
standardite ja eeskirjade väljatöötamist ELi ettevõtetele oluliseks konkurentsieeliseks. Leiame,
et EL peab aktiivsemalt osalema rahvusvaheliste standardite väljatöötamises, tihendama
sellealast koostööd samameelsete partneritega ning kaitsma samameelsete partneritega
tugevamalt oma väärtusi, näiteks Rahvusvahelises Standardimisorganisatsioonis (ISO),
Rahvusvahelises Elektrotehnika Komisjonis (IEC) ja Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni
Liidus (ITU). Standardite ja tehniliste normidega seotud probleemid on Eesti eksportivate
ettevõtete jaoks ühed suuremad tõkked uutele turgudele sisenemisel, seetõttu on selles vallas
koostöö edendamine Eesti jaoks oluline.
ELi majanduslikku rolli naaberriikides nagu Ukraina ja muudes olulistes partnerpiirkondades
nagu Aafrika tugevdab, kui EL aitab nendes piirkondades edendada ja soodustada Euroopa ja
rahvusvaheliste standardite vastuvõtmist ning nende osalemist standardite kehtestamises.
Selleks töötab komisjon välja erinevaid algatusi, toetudes muu hulgas olemasolevatele
partnerlustele ja koostööprojektidele Euroopa standardiorganisatsioonide ja kolmandate riikide
standardiorganisatsioonide vahel. Seda toetab komisjon ka Global Gateway algatuse kaudu,
edendades kvaliteetseid, kestlikke ja väärtuspõhiseid taristuprojekte üle kogu maailma. Global
Gateway võimaldab muuhulgas rahastada standardimisprojekte valitud Aafrika riikides.
ELi juhipositsiooni edendamises üleilmse standardite kehtestajana on sama oluline koht ka
rahvusvahelisel teadus- ja innovatsioonikoostööl.
6. Toetame Euroopa Komisjoni meedet korraldada standardimisteemalisi
ülikoolipäevi, töötada välja standardimist puudutavaid e-õppe materjale ja teha neid
kättesaadavaks, tutvustades sellega ka täiend- ja ümberõppevõimalusi.
Selgitus: Eestis on standardimise valdkonnaga seonduvalt teadvustatud asjatundjate puudust.
Tekkinud on lõhe tööandjate ootuste ja töötajate oskuste vahel. Mitmesuguste mõõtmiste,
16
analüüside ja standardimistegevuste tähtsus on järsult kasvanud. Üha rohkem võetakse vastu
nende valdkondade regulatsioone ja paljude laborite tegevusaladel nõutakse rahvusvaheliste
standardite alusel akrediteeritud kvaliteedisüsteemi. Sellest tulenevalt pakub Tartu ülikool
magistriõpet rakendusliku mõõteteaduse alal. Alates 2008. a kuulub nimetatud õppekava
rahvusvahelisse erialakonsortsiumi, millele on antud ka Euroopa kvaliteedimärk „Euromaster
in Chemistry“ ning konsortsium hõlmab kümmet ülikooli kaheksast Euroopa riigist. Lõpetanuid
ootavad nii Eestis kui ka välismaal keemia- ja farmaatsiatööstuse ettevõtted ning
rahvusvahelised korporatsioonid. Samuti on tööandjateks sertifitseerimis-, standardiseerimis-
ja akrediteerimisasutused, tervise- ja keskkonnakaitseametid, tööstusettevõtete arendus- ja
kvaliteedikontrollilaborid ning mõõtmistega tegelevad uurimisasutused.
Standardimisalast üldist teadlikkust ja koolitusi on suhteliselt vähe. Paljudel ettevõtetel puudub
struktureeritud ja strateegiline lähenemisviis standardimisele. See tendents avaldub selles, kui
keeruline on väravata tehnilisi eksperte standardeid välja töötama. Standardimissüsteemi edu
sõltub tööstuse, riigiasutuste, kodanikuühiskonna, teadlaskonna ja akadeemiliste ringkondade
hulgast pärit ekspertidest, kes annavad standardite väljatöötamise käigus panuse kõigisse
kriitilise tähtsusega aspektidesse. Olemasolevat probleemi süvendab eelseisev põlvkondade
vahetus. Paljud möödunud aastakümnetel standardimisega tegelenud Euroopa eksperdid
hakkavad pensionile jääma. Samal ajal muutub standardimismaastik üha keerukamaks: uue
tehnoloogiaga seotud küsimuste ja horisontaalsete kaalutluste, nt tehisintellekti, andmekaitse ja
küberturvalisuse tõttu on standardite väljatöötamisel vaja uusi oskusi.
6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel pöördunud
arvamuse saamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kaitseministeeriumi,
Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi ja
Sotsiaalministeeriumi poole.
Lisaks paluti ettepanekuid järgmistelt organisatsioonidelt: Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike- ja Keskmiste
Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet.
Arvamuse andsid Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium,
Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Siseministeerium ja Välisministeerium.
Esitatud arvamustega on Eesti seisukohtade kujundamisel võimaluse korral arvestatud.
Organisatsioonidest andsid tagasisidet Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit,
Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Saabunud ettepanekute kaasamise tabel on esitatud Lisas 1.
Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus.
17
Eesti seisukohad Euroopa standardimisstrateegia kohta
Eesti seisukoht antakse Euroopa Komisjoni poolt 2. veebruaril 2022. a. esitatud Euroopa
standardimisstrateegia kohta, mis sisaldab järgmiseid algatusi:
Euroopa standardimisstrateegia teatis;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1025/2012 seoses
Euroopa standardiorganisatsioonide otsustega, mis puudutavad Euroopa standardeid ja Euroopa
standardimisdokumente.
Strateegia eesmärk on tugevdada ELi üleilmset konkurentsivõimet, toetada rohelist ja digitaalset majandust
ning tagada, et tehnoloogiarakendused põhineksid demokraatlikel väärtustel. Standardimismääruse
muutmisega soovitakse edendada Euroopa standardimissüsteemi juhtimist. Standardimisstrateegia
keskendub viiele peamisele meetmekogumile. Need on:
a) standardimisvajaduste ennetamine ja prioriseerimine strateegilistes valdkondades ja nendega tegelemine;
b) Euroopa standardimissüsteemi juhtimise edendamine;
c) Euroopa juhirolli tõhustamine rahvusvahelisel standardime tasandil;
d) innovatsiooni toetamine;
e) standardimisalaste teadmiste tagamine tulevikus.
Standardimismääruse muudatusettepanekuga nähakse ette, et Euroopa Komisjoni standardimistaotluste
esitamiseks peavad liikmesriikide standardiorganisatsioonide olema need, kellel on komisjoni taotletud
standardi väljatöötamise igas etapis otsustusõigus.
Seisukohtades toome välja järgmist:
1. Eesti toetab strateegia eesmärke tugevdada ELi üleilmset konkurentsivõimet, toetada rohelist ja
digitaalset majandust ning tagada, et tehnoloogiarakendused põhineksid demokraatlikel väärtustel.
2. Toetame Euroopa Komisjonile pädevuse andmist õigusaktides sätestatud juhtudel töötada välja
tehnilisi spetsifikatsioone olukordades, kus vajalike harmoneeritud standardite väljatöötamine ei ole
õnnestunud või on jäänud venima. Selleks on vajalik horisontaalse lähenemisviisi loomine selle kohta,
millistel tingimustel Euroopa Komisjon oma rakendusaktidega neid tehnilisi spetsifikatsioone välja
töötada saab, kuna selline lähenemine looks õigusselgust.
3. Toetame määruse 1025/2012 muudatuse eesmärki tagada standardimise sidusrühmade huvide
tasakaalukam esindatus ning vähendada rahvusvaheliste ettevõtete mõju Euroopa
standardiorganisatsioonides Euroopa Komisjoni taotletud standardi väljatöötamisel.
4. Toetame strateegias ette nähtud tegevusi, mis kiirendavad standardimisprotsessi ja prioriseerivad
standardimisvajadusi strateegilistes valdkondades nagu näiteks äriteenuste standardimine, andmete
koostalitusvõime standardimine, vesinikutehnoloogiate standardimine.
5. Peame oluliseks senisest ambitsioonikamat, strateegilisemat ja jõulisemat lähenemist Euroopa
juhtrolli saavutamiseks rahvusvahelise standardimise tasandil. Sealjuures tuleb arvestada muutunud
geopoliitilisi olusid, et edendada ja kaitsta Euroopa väärtusi globaalsel tasandil. Eesti jaoks on Euroopa
Liidu arengukoostööpoliitika ja Global Gateway algatuse raames prioriteetsed standardimisprojektide
rahastamine ning olulisemate Euroopa standardite edendamine Euroopa Liidu lähinaabruses, eriti
assotsieerunud idapartnerlusriikides nagu Ukraina ning Aafrika riikides nagu Keenia.
6. Toetame Euroopa Komisjoni meedet korraldada standardimisteemalisi ülikoolipäevi, töötada välja
standardimist puudutavaid e-õppe materjale ja teha neid kättesaadavaks, tutvustades sellega ka
täiend- ja ümberõppevõimalusi.