Martin Nurme Teie 23.02.2022 nr DM-116814-18
Keskkonnaamet
[email protected] Meie 25.03.2022 nr 17-1/2022/1473-2
Narva mnt 7a
15172 Tallinn, Eesti
Vastuskiri riigi huvi väljaselgitamisele
Massiaru II liivakarjääri keskkonnaloa
taotluse menetluses
Austatud Martin Nurme
Oma kirjas Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) palusite
ministeeriumi seisukohta riigi huvi väljaselgitamiseks Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Penu
ja Massiaru külades asuva Massiaru II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
menetluses. Soovisite teada, kas maavara kaevandamine taotletaval alal on riigi majandushuvides.
Taotluse kohaselt on kaevandatavaks maavaraks ehitusliiv, mille aktiivse tarbevaru kogus on 1268
tuh m³ ja kaevandatava varu kogus on 1225 tuh m³, täiteliiv, mille aktiivse tarbevaru kogus on
1158 tuh m³ ja kaevandatav varu 1094 tuh m³ ning ehituskruus, mille aktiivse tarbevaru kogus on
100 tuh m³ ja kaevandatav varu 98 tuh m³. Maavara kavandatav kasutusvaldkond on teede- ja
tsiviilehitus. Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks. Kaevandamise keskmine aastamäär on 100
tuh m³.
Eesti Geoloogiateenistus koostas 2020. aastal MKM tellimusel uurimistöö ehitusmaavarade
leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Pärnu maakonnas1 (edaspidi EGT uurimistöö). EGT
uurimistöö toob välja, et arvestades raudtee taristu, riigiteede ehituse ja remondi ning kohalike
omavalitsuste vajadusi on maavara nõudlus hüppeliselt suurenev ja Pärnumaal liiva ja kruusa
varustuskindluse tagamiseks on vaja arvele võtta täiendavat varu ja avada uusi karjääre. EGT
uurimistöö kohaselt võiks kaevandatav liiva-kruusa jääkvaru Pärnumaa maardlate mäeeraldistes
tagada varustuskindluse liiva ja kruusaga Pärnumaal kuni aastani 2030 juhul, kui kogu
kaevandatav jääkvaru vastaks ehituseks vajaliku toorme nõuetele. Kuna Pärnumaa liivad on väga
peeneteralised ning suure savi- ja tolmuosakeste sisaldusega (liiva ja kruusa kaevandatavast
jääkvarust moodustab täiteliiv 40% ja aktiivsest tarbevarust 45%), siis ei pruugi olemasolev varu
tagada Pärnumaa varustuskindlust liiva ja kruusaga isegi kuni aastani 2030. Kuigi maakonnas
leiduva liiva ja kruusa kvaliteet ei vasta täielikult ehituseks vajaliku toorme nõuetele, siis uute
mäeeraldiste lisandumine siiski leevendab praegust olukorda. EGT uurimistöö toob veel välja, et
kuna Massiaru liivamaardla asub Rail Balticu trassi vahetus läheduses, siis varustuskindluse
1
Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020.
https://www.egt.ee/sites/default/files/content-editors/maavarad/rapla-
parnu/parnumaa_ehitusmaavarade_aruanne_2020_.pdf
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
seisukohast on otstarbekas maardlas arvel olev liivavaru vajaduse korral ära kaevandada ja teha
geoloogilisi uuringuid täiendava varu arvele võtmiseks.
2018. a tehtud Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uuringu2 tulemuste kohaselt on Massiaru
II alal leviva liiva ja kruusa savi- ja tolmuosakeste sisaldus vahemikus 0,8-7,2% (keskmine 2,1%)
ning filtratsioonimoodul on vahemikus 1,3-3,6 m/ööp (keskmine 2,3 m/ööp). Teede Tehnokeskus
AS poolt 2017. a valminud “Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse
uuring“3 (edaspidi Teede Tehnokeskuse uuring) jõuab järeldusele, et arvestades Pärnumaa liiva ja
kruusa varusid, on liiva ja kruusa varustuskindlus nii madala kui kõrge savi- ja tolmusisalduse
arvestuses Pärnu maakonna teeninduspiirkonna osas kriitiline. Seega on juurde vaja maavara, mis
eeldatavalt vastab filtratsiooninõuetele. Selleks võiksid eelistatult sobida liivad ja kruusad, mille
savi- ja tolmuosakeste sisaldus ei ületa 8%. Massiaru II uuringuruumi 2018. a tehtud
üldgeoloogilise uuringu järgi on savi- ja tolmuosakeste sisaldus Massiaru II liivakarjääri liivas alla
8%. Vastavalt Teede Tehnokeskuse uuringule on Rail Balticu raudtee muldkehas täitematerjalide
nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööp. 2018. a üldgeoloogilise uuringu tulemuste
kohaselt Massiaru II uuringuruumis leiduv maavara neid nõudeid ka täidab. Seega on Massiaru II
liivakarjääri maavara sobilik kasutamiseks Rail Balticu taristu muldkehas täitematerjalina.
Oluline on asjaolu, et võimalikud varud Rail Balticu trassikoridori vahetus läheduses muudavad
nende kasutamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvatega, seejuures võttes
arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise vajadust ehk mida
lähemalt maavara transportida, seda vähem emissiooni. Transpordiameti hinnangul teeb
ehitusmaterjalide vedu umbes 100 km kauguselt ehituse maksumuse 20% kallimaks, lisandub ka
keskkonnamõju. Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb taotletavast mäeeraldisest ca 1,8
km kaugusele loodesuunda.
Lähtudes eelpooltoodust on MKM seisukohal, et Massiaru II liivakarjääri mäeeraldise
keskkonnaloa taotluse puhul on riigi huvi põhjendatud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Timo Tatar
energeetika ja maavarade asekantsler
Kaur Kõue
625 6338
[email protected]
2
Eesti Geoloogiafondi aruanne nr 8917. https://fond.egt.ee/fond/egf/8917
3
Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Teede Tehnokeskus, 2017.
http://railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf
2 (2)