dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastuskiri riigi huvi väljaselgitamisele Massiaru II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 25. märts 2022
Viit
17-1/2022/1473-2
Registreeritud
25. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/2022
Vastutaja
Kaur Kõue (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎17-120221473-2 25.03.2022 Väljaminev kiri.asice434 KB

Sisu (failidest)

Martin Nurme Teie 23.02.2022 nr DM-116814-18 Keskkonnaamet [email protected] Meie 25.03.2022 nr 17-1/2022/1473-2 Narva mnt 7a 15172 Tallinn, Eesti Vastuskiri riigi huvi väljaselgitamisele Massiaru II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses Austatud Martin Nurme Oma kirjas Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) palusite ministeeriumi seisukohta riigi huvi väljaselgitamiseks Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Penu ja Massiaru külades asuva Massiaru II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse menetluses. Soovisite teada, kas maavara kaevandamine taotletaval alal on riigi majandushuvides. Taotluse kohaselt on kaevandatavaks maavaraks ehitusliiv, mille aktiivse tarbevaru kogus on 1268 tuh m³ ja kaevandatava varu kogus on 1225 tuh m³, täiteliiv, mille aktiivse tarbevaru kogus on 1158 tuh m³ ja kaevandatav varu 1094 tuh m³ ning ehituskruus, mille aktiivse tarbevaru kogus on 100 tuh m³ ja kaevandatav varu 98 tuh m³. Maavara kavandatav kasutusvaldkond on teede- ja tsiviilehitus. Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks. Kaevandamise keskmine aastamäär on 100 tuh m³. Eesti Geoloogiateenistus koostas 2020. aastal MKM tellimusel uurimistöö ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Pärnu maakonnas1 (edaspidi EGT uurimistöö). EGT uurimistöö toob välja, et arvestades raudtee taristu, riigiteede ehituse ja remondi ning kohalike omavalitsuste vajadusi on maavara nõudlus hüppeliselt suurenev ja Pärnumaal liiva ja kruusa varustuskindluse tagamiseks on vaja arvele võtta täiendavat varu ja avada uusi karjääre. EGT uurimistöö kohaselt võiks kaevandatav liiva-kruusa jääkvaru Pärnumaa maardlate mäeeraldistes tagada varustuskindluse liiva ja kruusaga Pärnumaal kuni aastani 2030 juhul, kui kogu kaevandatav jääkvaru vastaks ehituseks vajaliku toorme nõuetele. Kuna Pärnumaa liivad on väga peeneteralised ning suure savi- ja tolmuosakeste sisaldusega (liiva ja kruusa kaevandatavast jääkvarust moodustab täiteliiv 40% ja aktiivsest tarbevarust 45%), siis ei pruugi olemasolev varu tagada Pärnumaa varustuskindlust liiva ja kruusaga isegi kuni aastani 2030. Kuigi maakonnas leiduva liiva ja kruusa kvaliteet ei vasta täielikult ehituseks vajaliku toorme nõuetele, siis uute mäeeraldiste lisandumine siiski leevendab praegust olukorda. EGT uurimistöö toob veel välja, et kuna Massiaru liivamaardla asub Rail Balticu trassi vahetus läheduses, siis varustuskindluse 1 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020. https://www.egt.ee/sites/default/files/content-editors/maavarad/rapla- parnu/parnumaa_ehitusmaavarade_aruanne_2020_.pdf Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 seisukohast on otstarbekas maardlas arvel olev liivavaru vajaduse korral ära kaevandada ja teha geoloogilisi uuringuid täiendava varu arvele võtmiseks. 2018. a tehtud Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uuringu2 tulemuste kohaselt on Massiaru II alal leviva liiva ja kruusa savi- ja tolmuosakeste sisaldus vahemikus 0,8-7,2% (keskmine 2,1%) ning filtratsioonimoodul on vahemikus 1,3-3,6 m/ööp (keskmine 2,3 m/ööp). Teede Tehnokeskus AS poolt 2017. a valminud “Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“3 (edaspidi Teede Tehnokeskuse uuring) jõuab järeldusele, et arvestades Pärnumaa liiva ja kruusa varusid, on liiva ja kruusa varustuskindlus nii madala kui kõrge savi- ja tolmusisalduse arvestuses Pärnu maakonna teeninduspiirkonna osas kriitiline. Seega on juurde vaja maavara, mis eeldatavalt vastab filtratsiooninõuetele. Selleks võiksid eelistatult sobida liivad ja kruusad, mille savi- ja tolmuosakeste sisaldus ei ületa 8%. Massiaru II uuringuruumi 2018. a tehtud üldgeoloogilise uuringu järgi on savi- ja tolmuosakeste sisaldus Massiaru II liivakarjääri liivas alla 8%. Vastavalt Teede Tehnokeskuse uuringule on Rail Balticu raudtee muldkehas täitematerjalide nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööp. 2018. a üldgeoloogilise uuringu tulemuste kohaselt Massiaru II uuringuruumis leiduv maavara neid nõudeid ka täidab. Seega on Massiaru II liivakarjääri maavara sobilik kasutamiseks Rail Balticu taristu muldkehas täitematerjalina. Oluline on asjaolu, et võimalikud varud Rail Balticu trassikoridori vahetus läheduses muudavad nende kasutamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvatega, seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem emissiooni. Transpordiameti hinnangul teeb ehitusmaterjalide vedu umbes 100 km kauguselt ehituse maksumuse 20% kallimaks, lisandub ka keskkonnamõju. Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb taotletavast mäeeraldisest ca 1,8 km kaugusele loodesuunda. Lähtudes eelpooltoodust on MKM seisukohal, et Massiaru II liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotluse puhul on riigi huvi põhjendatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar energeetika ja maavarade asekantsler Kaur Kõue 625 6338 [email protected] 2 Eesti Geoloogiafondi aruanne nr 8917. https://fond.egt.ee/fond/egf/8917 3 Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Teede Tehnokeskus, 2017. http://railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel