Draft ID: 66079e43-6216-4f04-941b-340c2c1ac8bb
Date: 28/03/2022 11:05:43
Taastuvenergia projektid - loamenetlused ja
elektrienergia ostulepingud
Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud.
Sissejuhatus
SELLE KONSULTATSIOONI TAUST
Euroopa rohelise kokkuleppe ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks tuleb ümber korraldada
energiasüsteem, mille arvel on 75 % ELi kasvuhoonegaaside heitest ja kus siiani domineerivad
fossiilkütused. Eelkõige on ümberkorraldused vajalikud selleks, et saavutada ELi 2030. aasta suurendatud
kliimaeesmärk ja 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärk ning peatada elurikkuse kadumine,
reostuse levik ja ressursside ammendumine. Taastuvenergia laialdasel kasutamisel põhineval terviklikul
energiasüsteemil on väga oluline roll ELi juhtalgatuse edukal elluviimisel.
Taastuvenergia direktiivi läbivaatamise ettepanekus on komisjon kehtestanud eesmärgi kahekordistada
2020. aastaga võrreldes energiaallikate jaotuses taastuvenergia osakaalu, nii et 2030. aastaks oleks see
osakaal vähemalt 40 %. Et jõuda õigeaegselt taastuvenergia mahtude vajaliku suurendamiseni, tuleb
tunduvalt kiirendada projektide elluviimise praegust kulgu.
Peamiseks kitsaskohaks taastuvenergia kasutuselevõtul on lubade ja muude haldusmenetlustega seotud
takistused, sest seadusandlus on väga keeruline ning menetlused on ebaselged ja pikad. See kõik
hirmutab investoreid, tekitab viivitusi projektide rakendamisel ja muudab selle plaanitust kallimaks. Takistusi
esineb ka taastuvelektri ostulepingute väljatöötamisel, ehkki need lepingud võiks järgnevatel aastatel
soodustada turupõhise taastuvenergia ulatuslikumat kasutuselevõttu.
Mis on suuniste eesmärk?
2018. aasta taastuvenergia direktiivis, mille ülevõtmise tähtaeg oli 30. juuni 2021, on juba kehtestatud uued
nõuded kõigi taastuvenergiaprojektide loa taotlemise ja andmise menetluste kohta ning nõutud, et
liikmesriigid teeksid kindlaks ja kõrvaldaksid põhjendamatud takistused pikaajaliste taastuvelektri
ostulepingute sõlmimisel. Asjaomaste artiklite ülevõtmine ja rakendamine võib aga ametiasutuste jaoks
probleeme tekitada. Lisaks sellele on tööstuse sidusrühmad leidnud lubadega seonduvaid takistusi ka
väljaspool taastuvenergia direktiivi kohaldamisala ning nõudnud, et selgitataks projekti ettevalmistamisega
seotud haldusmenetlusi käsitlevaid õigusnorme ja jagataks häid tavasid, millest oleks lubasid väljastavatel
ametiasutustel abi vastavate menetluste kohaldamisel.
Ehkki enamik kasutatavast taastuvenergiast toodetakse riiklike toetuskavade abiga, suureneb märgatavalt
ettevõtjatega sõlmitavate taastuvelektri ostulepingute arv ning lähiaastatel võiks sellised lepingud olla
1
turupõhisema taastuvelektri kasutamise peamised käivitajad. Taastuvenergiaprojektide puhul on kavas
vastu võtta keerukamad meetmed pikaajaliste lepingute sõlmimiseks, need meetmed põhinevad riiklikul
toetusel või võimalusel sõlmida eri liiki energiaostulepinguid või siis neil mõlemal korraga. Kuigi liikmesriigid
peavad oma riiklikes energia- ja kliimakavades taastuvelektri ostulepingute sõlmimisel tekkivatest
takistustest aru andma ja need takistused kõrvaldama, on seda teinud vaid kaheksa liikmesriiki.
Kavandatud suunistes käsitletakse taastuvenergiaprojektidega seonduvaid levinumaid takistusi seoses
lubade ja haldusmenetlustega, samuti taastuvenergia direktiivi asjakohaste artiklite ülevõtmisel esinevaid
üldisi probleeme, lisaks sellele esitatakse näiteid asjakohastest headest tavadest. Suunistes tuuakse välja
senini püsinud kitsaskohad, mis ei lase täiendava taastuvenergia tootmisvõimsuse tagamisel täies ulatuses
kasutusele võtta elektrienergia ostulepingute potentsiaali ning tuuakse ka selle kohta heade tavade näiteid
ja lahendusi.
Mis on konsultatsiooni eesmärk?
Küsimustikuga kogutakse taastuvenergia tootjate, energialiitude ja tootmisharu organisatsioonide, samuti
riigisektori asutuste, kodanike ja ettevõtjate (sealhulgas VKEde) ning asjakohaste energiasektori
sidusrühmade arvamusi lubade andmise ja elektrienergia ostulepingute kohta. Küsimustik koosneb kolmest
järgmisest osast:
taastuvenergiaprojektide loamenetluste kiirendamine - küsimused avalik-õiguslikele asutustele;
taastuvenergiaprojektide loamenetluste kiirendamine - küsimused projektide elluviijatele ja
ühendustele;
elektrienergia ostulepingute lihtsustamine.
Soovi korral võite vastata vaid osale küsimustele.
Kuidas ma saan osaleda?
Küsimustikku saate komisjoni veebisaidil täita 12. aprillini 2022. Palume tagasiside üles laadida lubade ja
elektrienergia ostulepingute kohta esitatavate küsimuste iga osa järel.
Selle avaliku konsultatsiooni kokkuvõtlik aruanne ja kõigi konsultatsioonitegevuste tulemuste kokkuvõte
avaldatakse sellel lehel konsultatsiooniperioodi lõpus.
KONSULTATSIOONIKÜSIMUSTIKULE VASTAMINE JA EDASINE TEGEVUS
Kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega algatab komisjon avaliku konsultatsiooni, et koguda
sidusrühmade arvamusi selliste heade tavade kohta, millega kiirendada taastuvenergiaprojektide lubadega
seotud menetlusi ja lihtsustada elektrienergia ostulepingute sõlmimist.
See avalik konsultatsioon on osa kavandatud laiaulatuslikumast sidusrühmadega konsulteerimisest, mille
tulemusi komisjon suuniste koostamisel arvesse võtab. Kõigi sidusrühmade arvamused on teretulnud.
Märkus: õiglase ja läbipaistva konsultatsiooniprotsessi tagamiseks võetakse arvesse ainult veebipõhise
küsimustiku vahendusel laekunud vastuseid. Üksnes nende vastuste põhjal koostatakse ka kokkuvõttev
aruanne. Kui Teil tekib küsimustiku täitmisel probleeme või vajate konkreetset abi, kirjutage palun aadressil
[email protected].
2
Teie andmed
* Minu vastus on järgmises keeles:
bulgaaria
eesti
hispaania
hollandi
horvaadi
iiri
inglise
itaalia
kreeka
läti
leedu
malta
poola
portugali
prantsuse
rootsi
rumeenia
saksa
slovaki
sloveeni
soome
taani
tšehhi
ungari
* Vastan kui
akadeemiline asutus / teadusasutus
ettevõtjate ühendus
ettevõtja/äriorganisatsioon
tarbijaorganisatsioon
ELi kodanik
keskkonnaorganisatsioon
3
ELi mittekuuluva riigi kodanik
vabaühendus
avaliku sektori asutus
ametiühing
muu
* Eesnimi
Ketli
* Perekonnanimi
Lindus
* E-posti aadress (ei avalikustata)
[email protected]
* Tegevuse ulatus:
rahvusvaheline
kohalik
üleriigiline
piirkondlik
* Valitsemistasand
parlament
amet
asutus
* Organisatsiooni nimi
kuni 255 tähemärki
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
* Organisatsiooni suurus:
mikroorganisatsioon (1-9 töötajat)
väikeorganisatsioon (10-49 töötajat)
keskmine organisatsioon (50-249 töötajat)
suurorganisatsioon (250 või rohkem töötajat)
4
Organisatsioonile läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber
kuni 255 tähemärki
Kas Teie organisatsioon on registreeritud läbipaistvusregistris? See on vabatahtlik andmebaas
organisatsioonidele, kes soovivad mõjutada ELi otsustusprotsessi.
* Päritoluriik
Märkige enda või oma organisatsiooni päritoluriik.
Afganistan Ghana Lõuna-Georgia Saint Kitts ja
ja Lõuna- Nevis
Sandwichi saared
Ahvenamaa Gibraltar Lõuna-Korea Saint Lucia
Albaania Grenada Lõuna-Sudaan Saint-Martin
Alžeeria Gröönimaa Luksemburg Saint-Pierre ja
Miquelon
Ameerika Samoa Gruusia Macau Saint Vincent
Ameerika Guadeloupe Madagaskar Saksamaa
Ühendriigid
Andorra Guam Madalmaad Sambia
Angola Guatemala Malaisia Samoa
Anguilla Guernsey Malawi San Marino
Antarktis Guinea Maldiivid São Tomé ja
Príncipe
Antigua ja Guinea-Bissau Mali Saudi Araabia
Barbuda
Araabia Guyana Malta Seišellid
Ühendemiraadid
Argentina Haiti Mani saar Senegal
Armeenia Heard ja Maroko Serbia
McDonald
Aruba Hiina Marshalli Saared Sierra Leone
Aserbaidžaan Hispaania Martinique Singapur
Austraalia Honduras Mauritaania Sint-Maarten
Austria Hongkong Mauritius Slovakkia
Bahama Horvaatia Mayotte Sloveenia
Bahrein Ida-Timor Mehhiko Somaalia
5
Bangladesh Iirimaa Mikroneesia Soome
Barbados Iisrael Moldova Sri Lanka
Belau India Monaco Sudaan
Belgia Indoneesia Mongoolia Suriname
Belize Iraak Montenegro Süüria
Benin Iraan Montserrat Svalbard ja Jan
Mayen
Bermuda Island Mosambiik Šveits
Bhutan Itaalia Myanmar/Birma Taani
Boliivia Jaapan Namiibia Tadžikistan
Bonaire, Sint Jamaica Nauru Tai
Eustatius ja Saba
Bosnia ja Jeemen Nepal Taiwan
Hertsegoviina
Botswana Jersey Nicaragua Tansaania
Bouvet' saar Jordaania Nigeeria Togo
Brasiilia Jõulusaar Niger Tokelau
Briti India Kaimanisaared Niue Tonga
ookeani ala
Briti Neitsisaared Kambodža Norfolki saar Trinidad ja
Tobago
Brunei Kamerun Norra Tšaad
Bulgaaria Kanada Omaan Tšehhi
Burkina Faso Kasahstan Paapua Uus- Tšiili
Guinea
Burundi Katar Pakistan Tuneesia
Clipperton Keenia Palestiina Türgi
Colombia Kesk-Aafrika Panama Türkmenistan
Vabariik
Cooki saared Kiribati Paraguay Turks ja Caicos
Costa Rica Komoorid Peruu Tuvalu
Côte d’Ivoire Kongo Pitcairn Uganda
Demokraatlik
Vabariik
Curaçao Kongo Vabariik Põhja-Korea Ühendkuningriik
6
Djibouti Kookossaared Põhja- Ühendriikide
Makedoonia hajasaared
Dominica Kõrgõzstan Põhja-Mariaanid Ühendriikide
Neitsisaared
Dominikaani Kosovo Poola Ukraina
Vabariik
Ecuador Kreeka Portugal Ungari
Eesti Küpros Prantsuse Uruguay
Antarktilised ja
Lõunaalad
Egiptus Kuuba Prantsuse Usbekistan
Guajaana
Ekvatoriaal- Kuveit Prantsuse Uus-Kaledoonia
Guinea Polüneesia
El Salvador Lääne-Sahara Prantsusmaa Uus-Meremaa
Eritrea Laos Puerto Rico Valgevene
Eswatini Läti Réunion Vanuatu
Etioopia Leedu Roheneemesaar Vatikani Linnriik
ed
Fääri saared Lesotho Rootsi Venemaa
Falklandi saared Libeeria Rumeenia Venezuela
Fidži Liechtenstein Rwanda Vietnam
Filipiinid Liibanon Saalomoni Wallis ja Futuna
Saared
Gabon Liibüa Saint-Barthélemy Zimbabwe
Gambia Lõuna-Aafrika Saint Helena,
Ascension ja
Tristan da Cunha
Komisjon avaldab selle avaliku konsultatsiooni käigus laekunud vastused. Saate valida, kas nõustute oma
andmete avaldamisega või eelistate jääda vastuse avaldamisel anonüümseks. Läbipaistvuse huvides
avaldatakse alati vastaja liik (näiteks „ettevõtjate ühendus“, „tarbijaorganisatsioon“ või „ELi
kodanik“), päritoluriik, organisatsiooni nimi ja suurus ning sellele läbipaistvusregistris määratud
tunnusnumber. Teie e-posti aadressi ei avaldata. Valige enda jaoks kõige sobivamad privaatsussätted.
Olenevalt sellest, kellena vastatakse (vastaja liik), on vaikimisi kasutatavad privaatsussätted järgmised.
* Vastuse avaldamise privaatsussätted
7
Komisjon avaldab selle avaliku konsultatsiooni käigus laekunud vastused. Saate valida, kas andmed avalikustada
või jääda anonüümseks.
Jään anonüümseks
Avaldatakse ainult organisatsiooni andmed: vastaja liik, selle organisatsiooni
nimi, mille nimel vastati, läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber,
organisatsiooni suurus ja päritoluriik ning esitatud vastus muutmata kujul. Teie
nime ei avaldata. Kui soovite jääda anonüümseks, siis ärge esitage vastuses
oma isikuandmeid.
Avalik
Avaldatakse organisatsiooni ja vastaja andmed: vastaja liik, selle
organisatsiooni nimi, mille nimel vastati, läbipaistvusregistris määratud
tunnusnumber, organisatsiooni suurus ja päritoluriik ning esitatud vastus.
Avaldatakse ka teie nimi.
* Millise taastuvenergia tootmise tehnoloogiaga olete seotud (töötate sellega või
esindate seda)? (Valikvastustega küsimus)
Maismaa tuuleenergia tootmine
Avamere tuuleenergia tootmine
Päikeseenergia tootmine maapinnale paigaldatud paneelidega
Päikeseenergia tootmine katusele paigaldatud paneelidega
Ookeanienergia tootmine
Biomassist saadava energia tootmine
Hüdroenergia tootmine
Geotermilise energia tootmine
Ümbritseva keskkonna energia tootmine maasoojuspumpadega
Muu
* Millisel turul tegutsete (äriühingute/juriidiliste isikute puhul) / kus asute (füüsiliste
isikute puhul)?
Austria
Belgia
Bulgaaria
Horvaatia
Küpros
Tšehhi
Taani
Eesti
8
Soome
Prantsusmaa
Saksamaa
Kreeka
Ungari
Iirimaa
Itaalia
Läti
Leedu
Luksemburg
Malta
Madalmaad
Poola
Portugal
Rumeenia
Slovakkia
Sloveenia
Hispaania
Rootsi
ELi mittekuuluv riik
* Kas esindate
taastuvenergiakogukonda taastuvenergia direktiivi artikli 2 punkti 16 ja artikli
22 tähenduses?
kodanike energiakogukonda elektrienergia direktiivi artikli 2 punkti 11 ja artikli
16 tähenduses?
muud energiakogukonda (palun täpsustage allpool)?
individuaalset või kollektiivset taastuvenergia tarbijat?
Ei esinda ühtegi nimetatutest.
Olen nõus isikuandmete kaitse põhimõtetega.
* Milliseid küsimustiku osasid soovite täita?
Loamenetlused - küsimused avalik-õiguslikele asutustele
Loamenetlused - küsimused projektide elluviijatele ja ühendustele
9
Küsimused elektrienergia ostulepingute kohta
Taastuvenergiaprojektide load
Avalik-õiguslikud asutused
* 1. Millised on taastuvenergia laialdasema kasutuselevõtuga seonduvad peamised
probleemid teie pädevusalas? (Valikvastustega küsimus)
Teadmiste või andmete puudumine taastuvenergiaprojektide ja/või vajalike
loamenetluste kohta
Maismaa- või merealade kättesaadavus
Poliitilise toetuse puudumine
Rahva poolehoiu puudumine / avalike hüvede vaheline konflikt
Ebapiisav, ebaadekvaatne või aegunud õigusraamistik
Menetluse kestus
Võrkude ebapiisav võimsus
Kulu
Muu
* 2. Mida peate suurimaks kitsaskohaks taastuvenergia projektide lubade
menetlemisel? (Valikvastustega küsimus)
Teadmiste või andmete puudumine taastuvenergiaprojektide ja/või vajalike
loamenetluste kohta
Liiga vähe töötajaid
Oskuste puudumine
Poliitilise toetuse puudumine
Ebakindel poliitikaraamistik
Rahva poolehoiu puudumine / avalike hüvede vaheline konflikt
Valitsus- või haldustasandite koordineerimise keerukus
Muu
* Kui vastasite „muu“, siis palun täpsustage
kuni 500 tähemärki
Liiga palju lubasid ning ajaraamid on pikad.
* 3. Mida olete teinud viimasel viiel aastal taastuvenergiaprojektide loa- ja
haldusmenetluste parandamiseks? (Valikvastustega küsimus)
10
Projekti eestvedajatele on loodud koht, kus saab teha kõiki projektiga
seonduvaid toiminguid
Et tulla toime aina rohkemate projektiloa taotluste menetlemisega, on
suurendatud töötajate arvu
Töötajaid on koolitatud
Kohavaliku, keskkonnamõju hindamise või ressursside kaardistamisega
seotud toimingute jaoks on tehtud vajalikud ettevalmistus- ja planeerimistööd
Lubade menetlemise kiirendamiseks on kasutusele võetud uusi digivahendeid
Olukorda jälgitakse ja probleeme on uuritud
Asjassepuutuvatele ametiasutustele on pakutud nõustamist ja tuge
Ei ole midagi teinud
Muu
* 4. Mida olete teinud viimase viie aasta jooksul selleks, et suurendada elanikkonna
poolehoidu projektidele? (Valikvastustega küsimus)
Asjaomaste kogukondadega on peetud dialoogi
Korraldatud on teabekampaania
Võeti vastu seadus, mis võimaldab kodanikel ja energiakogukondadel
projektides osaleda
Ei ole midagi teinud
Muu
* Kui vastasite „muu“, siis palun täpsustage
kuni 500 tähemärki
Välja töötamisel tuulikutasu eelnõu, mis kompenseerib visuaalset vaatevälja ning helireostust. Suurendada
teadlikkust ja teadmisi vastavate koolituste pakkumise ja selgitustööga.
5. Vastake juhul, kui olete seotud mereruumi planeerimisega.
Jah Ei
Kas mereala ruumilise planeeringu koostamine ja vastuvõtmine on parandanud avamere
taastuvenergia projektide loa- ja haldusmenetlusi? Kui jah, siis kuidas?
Kas mereala ruumilise planeeringu koostamine on aidanud suurendada elanikkonna
poolehoidu projektidele? Kui jah, siis kuidas?
Palun täpsustage, kuidas on mereala ruumilise planeeringu koostamine ja
vastuvõtmine parandanud avamere taastuvenergia projektide loa- ja
haldusmenetlusi?
11
kuni 500 tähemärki
Projektide loa- ja haldusmenetlused on läinud selgemaks, loogilisemaks ning kiiremaks. MSP näitab ära kui
palju meil on potentsiaali sobivate alade näol ning annab ette vajalikud suunised ja tingimused. Oluliste
uuringute läbiviimine.
Palun täpsustage, kuidas on mereala ruumilise planeeringu koostamine aidanud
suurendada elanikkonna poolehoidu projektidele?
kuni 500 tähemärki
Elanikkonnal suurem teadlikkus tuuleparkidest. MSP koostamisel toimusid erinevad arutelud ja
kaasamisüritused. Huvilised on saanud protsessis juures olla.
projektide eestvedajatele ja ühendustele
6. Mis (kui üldse miski) on kõige rohkem takistanud teie projekti(de) elluviimist
viimase viie aasta jooksul? (Palun järjestage nende tegurite tähtsus selliselt, et „1“
tähistab kõige tähtsamat)
Seisukoht
1 2 3 4 5
puudub
Haldusmenetluse kestus
Kohaldatavate nõuete või menetluste keerukus
Selgusetus selles osas, mis asutusega nõutavaid lube
koordineerida
Ettevõtja tegevust mõjutavad seadusandlikud
muudatused
Olukorra ebakindluse tõttu piiratud juurdepääs kapitalile /
rahastamisele
Eesmärgid on keskkonnaeeskirjadega vastuolus
Konfliktid lennundus- või kaitsetegevusega maa või mere
osas
Konfliktid muude kasutajatega (nt põllumajandustootjad,
kalurid) maa või mere osas
Rahva poolehoiu puudumine / avalike hüvede vaheline
konflikt
Kohtumenetlus
12
Poliitilise toetuse puudumine
Puuduvast võrguvõimsusest tingitud probleemid võrguga
liitumisel
Broneeritud, kuid kasutamata võimsustega seotud
probleemid võrguga liitumisel
Muud võrguga liitumise probleemid (nt kulu, ebaselged
eeskirjad, tehnilised probleemid). Palun täpsustage!
Muu
* Kui vastasite „muud võrguga liitumise probleemid“, siis palun täpsustage
kuni 500 tähemärki
Peamiselt on probleemiks võrguga liitumise kallidus. Lisaks võrgud vajavad massiivselt tugevdamist (võrgu
võimekus on meil kitsaskohaks). Protsess on pikk ning natuke ebaselge.
7. Mis (kui üldse miski) on viimase viie aasta jooksul tekitanud kõige rohkem
viivitusi teie projekti(de) elluviimisel? (Palun järjestage nende tegurite tähtsus
selliselt, et „1“ tähistab kõige tähtsamat)
Seisukoht
1 2 3 4 5
puudub
Haldusmenetluse kestus
Kohaldatavate nõuete või menetluste keerukus
Selgusetus selles osas, mis asutusega nõutavaid lube
koordineerida
Ettevõtja tegevust mõjutavad seadusandlikud
muudatused
Olukorra ebakindluse tõttu piiratud juurdepääs kapitalile /
rahastamisele
Eesmärgid on keskkonnaeeskirjadega vastuolus
Konfliktid lennundus- või kaitsetegevusega maa või mere
osas
Konfliktid muude kasutajatega (nt põllumajandustootjad,
kalurid) maa või mere osas
Puudub rahva poolehoid / sihtrühmade konfliktid
Kohtumenetlus
Poliitilise toetuse puudumine
Puuduvast võrguvõimsusest tingitud probleemid võrguga
liitumisel
13
Broneeritud, kuid kasutamata võimsustega seotud
probleemid võrguga liitumisel
Muud võrguga liitumise probleemid (nt kulu, ebaselged
eeskirjad, tehnilised probleemid). Palun täpsustage!
Muu
8. Milliseid häid tavasid (kui neid on) olete kohanud lihtsustatud loa- ja
haldusmenetluste valdkonnas (ELi, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil)?
kuni 500 tähemärki
Pole lihtsustatud ehk pole ka häid tavasid.
9. Kas mõni teie taastuvenergia- või elektritaristuprojektidest on liigitatud projektiks,
mis tuleb ellu viia „üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel“, nagu on
määratletud elupaikade direktiivi artikli 6 lõikes 4?
Jah
Ei
* 10. Kas kavandate lähema viie aasta jooksul oma rajatiste kasutusea pikendamist
ehk ajakohastamist (nagu on määratletud taastuvenergia direktiivi artikli 2 punktis
10) või mõne rajatise käitusest kõrvaldamist?
Kasutusea pikendamine
Ajakohastamine
Käitusest kõrvaldamine
Ei kavanda ühtegi nimetatutest
11. Kui see on asjakohane, siis mis mõjutas ajakohastamise otsust kõige enam?
(Valige kolm kõige olulisemat)
mitte rohkem kui 3 valik(ut)
Riikliku toetuse lõppemine
Käitise/varudega seotud kaalutlused
Madalamad kulud / tehnoloogia suurem tõhusus
Taastuvenergiaallikatel põhineva vesiniku tootmisele või ladustamisele
suunatud projektide võimalused
Ehitusloa lõppemine
14
Maa/mereala rendiloa või omandiõiguse lepingu lõppemine
Käitamis- / hoolduslepingu lõpetamine
Varade ammendumine
Kohaliku kogukonna teadlikkus projektist
Lihtsustatud loamenetlus, milles võetakse arvesse ainult ajakohastatud käitise
lisaelemente
Madalamad kulud kui lammutamise korral
Muu
* Kui vastasite „muu“, siis palun täpsustage
kuni 500 tähemärki
Ei oska vastata, sest pole olnud veel ajakohastamist.
12. Mida peate ajakohastamise peamiseks piiranguks või takistuseks? (Valige kolm
kõige olulisemat)
mitte rohkem kui 3 valik(ut)
Ajakohastamise lubade menetlemise lihtsustamiseks ei ole asjakohast
õigusraamistikku
Ettevõtlushuvi puudumine
Võrgu läbilaskevõimega seotud piirangud
Ühiskonna poolehoiu puudumine / avalike hüvede vaheline konflikt
(Täiendavad) ehitus- või ruumilise planeerimise menetlused
(Täiendavad) keskkonnamõju hindamise vajadused
Muu
Arvamus puudub
13. Milliseid halbu tavasid (kui neid on) olete kohanud ajakohastamise loa
taotlemise või andmise ja ajakohastamisega seotud haldusmenetluste valdkonnas?
kuni 500 tähemärki
Pole veel olnud ajakohastamist.
14. Milliseid häid tavasid olete kohanud ajakohastamise loa taotlemise või andmise
ja ajakohastamisega seotud haldusmenetluste valdkonnas (ELi, riiklikul või
rahvusvahelisel tasandil)?
15
kuni 500 tähemärki
Pole veel olnud ajakohastamist.
15. Milliseid ELi või riikliku tasandi regulatiivseid muudatusi (kui üldse) oleks vaja
selleks, et luua toetavam raamistik kombineeritud tehnoloogiaga elektrijaamade
jaoks või selliste taastuvenergial töötavate elektrijaamade jaoks, kus
taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmine on kombineeritud elektrolüüsi- või
ladustamisseadmega?
kuni 500 tähemärki
Piiriülesele võrgule on vaja toetusi. Pikaajaline võrgu planeerimine - elektrituru seadust on vastavalt juba
muudetud ning asja regulatiivset poolt tuleks regulaarselt muuta/täiendada. Eraldi tuleks analüüsida
võimalust muuta KMH regulatsiooni (riigi jaoks oluliste projektide planeerimist, lubade menetlust).
16. Milliseid halbu tavasid (kui üldse) olete taastuvenergiaprojektide puhul kohanud
üldsuse varase kaasamise või üldsuse osalemise (sh finantsosalus) valdkonnas?
kuni 500 tähemärki
Probleem seiseb peamiselt selles kuidas info jõuab rohujuuretasandile. Tihtilugu elanikkonda pole kaasatud
selliselt, et nad teaksid asjast. Finantsosaluse poole pealt KOVidega on justkui tehtud lepinguid, kuid
avalikkust pole piisavalt kaasatud ja inimesed ei tea midagi. Kodanikele ühes vallas/maakonnas võib-olla
jagati palju, aga teised jälle ei teadnud midagi – see sõltus paljuski ka KOV enda aktiivsusest.
17. Milliseid häid tavasid (kui üldse) olete taastuvenergiaprojektide puhul kohanud
üldsuse varase kaasamise või üldsuse osalemise (sh finantsosalus) valdkonnas?
kuni 500 tähemärki
Üldsust on piisavalt kaasatud, on arvestatud ja on ka jagatud toetusi.
18. Milliseid avaliku sektori asutuste halbu tavasid olete kohanud ruumilisel
planeerimisel olukorras, kus arendajad soovivad leida sobivaid kohti?
kuni 500 tähemärki
16
Ebaselged sõnumid arendajatele, keskkonnamõjude hindamise puhvertsoonid, rangemate tingimuste
tekitamine, mitteotsustamine, venitamine protsessidega, mitte kommunikeerimine et mida/millal/kuidas
plaanitakse, ebakõla energia- ja kliimaeesmärkide vahel.
19. Milliseid avaliku sektori asutuste häid tavasid olete kohanud ruumilisel
planeerimisel olukorras, kus arendajad soovivad leida sobivaid kohti?
kuni 500 tähemärki
Planeerimise protsess on läbipaistev ja põhjalik, metoodiliselt läbi räägitud ja selge.
20. Milliseid häid tavasid (kui üldse) olete taastuvenergiaprojektide puhul kohanud
ruumi mitmekordse kasutamise valdkonnas?
kuni 500 tähemärki
MSP edulugu Eesti poolt näiteks just ruumilise planeerimise puhul.
21. Kas neis riikides, kus tegutsete, (mere)ruumi planeerimine aidanud arendajatel
sobivaid kohti kindlaks teha ja kindlustada?
Jah
Ei
Kuidas?
kuni 500 tähemärki
MSPs on kokku lepitud kuidas sobivatel alades tegutseda ning toodud välja ka vastavad tingimused (teiste
riikidega kooskõlastamine).
22. Kas teil/ettevõttel/organisatsioonil on veel märkusi taastuvenergiaprojektide
loamenetluste kiirendamiseks?
kuni 1000 tähemärki
Ei ole.
Laadige oma fail(id) üles.
17
Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid
Elektrienergia ostulepingute lihtsustamine
* 23. Mis järgnevatest kirjeldab teie olukorda kõige paremini?
Olen elektrienergia ostulepingutega seotud elektrienergia müüja
Olen elektrienergia ostulepingutega seotud elektrienergia ostja/väljaostja
Olen elektrienergia ostulepingutega seotud elektrienergia vahendaja (nt
kommunaalteenuste osutaja, kaupleja, võrguoperaator)
Olen seotud mitmega neist tegevustest
Ma ei ole seotud, kuid kavatsen end siduda
Ma ei ole seotud ega kavatse end (enam) siduda
24. Mis mõjutas kõige enam teie soovi end elektriostulepinguga siduda?
mitte rohkem kui 3 valik(ut)
Elektrihinnaga seonduvate riskide maandamine keskpikas ja pikas
perspektiivis
Elektriga varustatuse kindlustamine keskpikas ja pikas perspektiivis
Taastuvenergia ostmise tõendamine avalikustamise eesmärgil
On vaja leida uusi tulude stabiliseerimise vorme, sest riiklik toetus väheneb
Muu
25. Mis on kõige suurem takistus, millega olete elektrienergia ostulepingute
sõlmimisel kokku puutunud?
mitte rohkem kui 3 valik(ut)
Turuhindade volatiilsus või turuhindade üldine ebakindlus
Läbipaistvuse ja teabe puudumine elektrienergia ostulepingute hindade osas
Riiklikult rahastatavate toetuskavade piirangud, mis takistavad müüjatel
pakkuda atraktiivseid tingimusi elektrienergia ostulepingute jaoks
Vajalike dokumentide ja lepingute ettevalmistamisele kuluv aeg ning näidis-
või standardlepingute puudumine
Elektrienergia ostulepingutega seotud haldus- või regulatiivsed takistused
Puudub võimalus siduda elektrienergia ostulepingu kombineerimiseks
päritolutagatise või muude sertifikaatidega
Pakkumispiirkondades puudub võimalus broneerida (füüsilist või rahalist)
võimsust
Taastuvenergiaallikate tootmisprofiil on muutlik
18
Puuduvad toetavad platvormid, kus müüjad ja väljaostjad kokku saaksid;
puuduvad koondumise võimalused
Väljaspool suurkorporatsioone on väljaostumahtude leidmine keeruline
Väljaostja krediidivõimelisus on väike
Elektrienergia ostulepingu kestus ei vasta tavaliselt projekti rahastamiseks
vajaliku võla tähtajale
Muu
26. Kas olete kokku puutunud heade tavadega eespool küsimuses 21 loetletud
takistuste lahendamisel?
kuni 500 tähemärki
Ei ole veel.
27. Millised regulatiivsed muudatused (kehtivates ELi õigusaktides või riigi
tasandi õigusaktides), kui üldse, on kõige vajalikumad, et kiirendada Euroopas
korporatiivsete elektrienergia ostulepingute kasutuselevõttu lähiaastatel?
kuni 500 tähemärki
Tuleb silmas pidada, et üle reguleerima ei ole ka vaja hakata kui kõik toimib. Võimalik, et võiks
suurkorporatsioonide puhul siduda ESG-ga (environmental sustainability and governance) sustainable
financing temaatika ehk jätkusuutliku rahastamise kriteeriumiga.
28. Mis liiki finantstoetust (sh võla- või tagatisvahendid) oleks teie arvates kõige
rohkem vaja, et kiirendada äriorganisatsiooniga sõlmitavate elektrienergia
ostulepingute kasutuselevõttu lähiaastatel?
kuni 500 tähemärki
Finantstoetust ei ole vaja vaid küsimus on muudes mehhanismides. Kuna tehnoloogia on odavnenud ja
hinnad volatiilsed, siis vaja oleks hoopis tagatismehhanisme, sest pangad näiteks ei anna laenu rahavoo
puudumise/volatiilsuse tõttu = päikesepark suvel saab raha, aga talvel raha sisse ei too. Riskimaandamise
instrumenti oleks vaja.
29. Kas teil/ettevõttel/organisatsioonil on veel märkusi elektrienergia ostulepingute
sõlmimise hõlbustamise kohta?
kuni 1000 tähemärki
19
Praegu on vaja palju tõlgendamist, sest kuskil on mingid reguleerivad EL rahastamise
raamlepingutingimused, aga võiks olla nii, et kui riik teeb õiget asja sisuliselt, aga regulatsioon on kaheti
tõlgendatav, siis kui vähegi liigutakse süsinikuneutraalsuse suunal, et siis oleks kindlus, et EL ei tule
karistama kui mingi regulatsioon või piirang on valesti tõlgendatud. Ehk näiteks justkui teema head asja, aga
lõpuks saame karistada (kuigi suurendasime tugevalt transpordis eesmärke, aga siis EL tuleb ütlema et
tõlgendasite ju regulatsiooni valesti).
Laadige oma fail(id) üles.
Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid
Contact
[email protected]
20
Riigikantselei Teie 02.02.2022 nr 2-5/22-00271,
[email protected] 16.5/22-0064/-1T
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn Meie 31.03.2022 nr 24.1-1/2022/8102
Eesti seisukohad taastuvenergia projektide
loamenetluste ja elektriostulepingute avalikule
konsultatsioonile
Esitame Eesti seisukohad taastuvenergia projektide loamenetluste ja elektriostulepingute
avaliku konsultatsiooni kohta Vabariigi Valitsuse 07. aprilli 2022. a istungile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: 1)seletuskiri Eesti seisukohtadest taastuvenergia projektide loamenetluste ja
elektriostulepingute avaliku konsultatsiooni kohta;
2) protokollilise otsuse eelnõu;
3) küsimustik;
4) kaasatud huvigruppide nimekiri;
5) kooskõlastustabel.
Ketli Lindus
639 7610
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile, mis käsitleb
taastuvenergia projektide loamenetlusi ja elektriostulepinguid
Konsultatsiooni ülevaade ja eesmärk
Euroopa rohelise kokkuleppe1 ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks tuleb ümber
korraldada energiasüsteem, mille arvel on 75 % Euroopa Liidu (EL) kasvuhoonegaaside heitest
ja kus siiani domineerivad fossiilkütused. Eelkõige on ümberkorraldused vajalikud selleks, et
saavutada ELi 2030. aasta suurendatud kliimaeesmärk ja 2050. aastaks seatud
kliimaneutraalsuse eesmärk ning peatada elurikkuse kadumine, reostuse levik ja ressursside
ammendumine. Taastuvenergia laialdasel kasutamisel põhineval terviklikul energiasüsteemil
on väga oluline roll ELi juhtalgatuse edukal elluviimisel.
Taastuvenergia direktiivi läbivaatamise ettepanekus2 on komisjon kehtestanud Euroopa Liidu
eesmärgi kahekordistada 2020. aastaga võrreldes energiaallikate jaotuses taastuvenergia
osakaalu nii, et 2030. aastaks oleks see vähemalt 40%. Lisaks esitas Euroopa Komisjon
8. märtsil plaani Venemaa energiakandjate impordisõltuvuse vähendamiseks, mis näeb
muuhulgas ette Vene päritolu gaasi asendamist 2/3 ulatuses juba selle aasta lõpuks. Plaani osaks
on ka taastuvenergia projektide elluviimise kiirendamine. Et jõuda õigeaegselt taastuvenergia
mahtude vajaliku suurendamiseni, tuleb tunduvalt kiirendada projektide teostamise kulgu
võrreldes praegusega.
Üheks kitsaskohaks taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtul on lubade ja muude
haldusmenetlustega seotud takistused, nagu seadusandluse keerukus, menetlusaega määravad
nõuded ning vajaliku pädevusega ametnike puudumine, sh kohalikes omavalitsustes.
Eelmainitu heidutab investoreid, tekitab viivitusi projektide rakendamisel ja muudab need
sageli plaanitust kallimaks. Takistusi esineb ka pikaajaliste taastuvelektri ostulepingute
väljatöötamisel, ehkki need lepingud võiks järgnevatel aastatel soodustada turupõhise
taastuvenergia ulatuslikumat kasutuselevõttu.
2018. aasta taastuvenergia direktiivis3, mille ülevõtmise tähtaeg oli 30. juuni 2021, on juba
kehtestatud uued nõuded kõigi taastuvenergiaprojektide puhul loa taotlemise ja andmise
menetluste kohta ning on nõutud, et liikmesriigid teeksid kindlaks ja kõrvaldaksid
põhjendamatud takistused pikaajaliste taastuvelektri ostulepingute sõlmimisel. Asjaomaste
artiklite ülevõtmine ja rakendamine võib ametiasutuste jaoks olla probleemne. Lisaks sellele on
tööstuse sidusrühmad leidnud lubadega seonduvaid takistusi ka väljaspool taastuvenergia
direktiivi kohaldamisala ning nõudnud, et selgitataks projekti ettevalmistamisega seotud
1
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide
Komiteele. Euroopa roheline kokkulepe (COM/2019/640 final). Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:52019DC0640
2
Komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1999 ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise
edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652, 14.07.2021, (COM(2021)
557 final). Kättesaadav veebis: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0557&from=EN
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, mis käsitleb taastuvenergia
kasutamist. Kättesaadav veebis: DIRECTIVE (EU) 2018/ 2001 OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF
THE COUNCIL - of 11 December 2018 -
on the promotion of the use of energy from renewable sources (europa.eu)
1
haldusmenetlusi käsitlevaid õigusnorme ja jagataks häid tavasid, millest oleks lubasid
väljastavatel ametiasutustel abi vastavate menetluste kohaldamisel.
Ehkki enamik kasutatavast taastuvenergiast toodetakse riiklike toetuskavade abiga, suureneb
märgatavalt ettevõtjatega sõlmitavate taastuvelektri ostulepingute arv ning lähiaastatel võiks
sellised lepingud olla turupõhise taastuvelektri kasutamise peamised käivitajad. Kuigi
liikmesriigid peavad oma riiklikes energia- ja kliimakavades taastuvelektri ostulepingute
sõlmimisel tekkida võivatest takistustest aru andma ja need takistused kõrvaldama, on seda
Euroopa Komisjoni hinnangul teinud vaid vähesed liikmesriigid.
Kavandatud suunistes käsitletakse taastuvenergiaprojektidega seonduvaid levinumaid takistusi
seoses lubade ja haldusmenetlustega, samuti taastuvenergia direktiivi asjakohaste artiklite
ülevõtmisel esinevaid üldisi probleeme. Lisaks tuuakse näiteid asjakohastest headest tavadest.
Suunistes tuuakse välja senised kitsaskohad, mis ei lase täiendava taastuvenergia
tootmisvõimsuse lisandumisel täies ulatuses kasutusele võtta elektrienergia ostulepingute
potentsiaali ning tuuakse ka selle kohta heade tavade näiteid ja lahendusi.
Küsimustikuga kogutakse taastuvenergia tootjate, energialiitude ja tootmisharu
organisatsioonide, samuti riigisektori asutuste, kodanike ja ettevõtjate (sealhulgas väike- ning
keskmise suurusega ettevõtted) ning energiasektori sidusrühmade arvamusi lubade andmise ja
elektrienergia ostulepingute kohta.
Taastuvenergia projektide loamenetluste ja elektriostulepingute avalik konsultatsioon on
kättesaadav leheküljelt Taastuvenergia projektid ‒ loamenetlused ja elektriostulepingud
(europa.eu) (vastamise tähtaeg 12. aprill 2022. a). Küsimustik koosneb kolmest järgmisest
osast: (i) taastuvenergiaprojektide loamenetluste kiirendamine - küsimused avalik-õiguslikele
asutustele; (ii) taastuvenergiaprojektide loamenetluste kiirendamine - küsimused projektide
elluviijatele ja ühendustele; (iii) elektrienergia ostulepingute lihtsustamine.
Käesolev avalik konsultatsioon on osa kavandatud laiaulatuslikumast sidusrühmadega
konsulteerimisest, mille tulemusi komisjon suuniste koostamisel arvesse võtab. Läbiviidava
konsultatsiooniprotsessi käigus kogutakse huvitatud isikutelt ja sektori esindajatelt tagasisidet.
Suuniste koostajaks on Euroopa Komisjoni DG ENER-C1 ning see planeeritakse avaldada
hiljemalt 2022. aasta II kvartalis.
Koostajad
Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna
taastuvenergia valdkonnajuht Kristo Kaasik (
[email protected]), nõunik Regina Rass
(
[email protected]), meretuuleenergia valdkonnajuht Anu Eslas (
[email protected]),
nõunik Liis Kilk (
[email protected]) ning EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Ketli
Lindus (
[email protected]). Energeetika valdkonna eest vastutab asekantsler Timo Tatar
(
[email protected]).
Avalikule konsultatsioonile vastamise põhimõtted
Küsimustikule vastamisel lähtume järgmistest Eesti seisukohtadest:
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega
muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1999 ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia
2
kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL)
2015/652 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2021. a istungil ning
kinnitatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 28. jaanuari istungil);
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „ELi strateegia avamere
taastuvenergia potentsiaali kasutamiseks kliimaneutraalsuse saavutamise
eesmärgil“ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse üleeuroopalise
energiataristu (TEN-E) suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus EL
nr 347/2013 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 18. veebruari 2021. a istungil ning
kinnitatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 12. märtsi istungil).
Täpsed vastused avaliku konsultatsiooni küsimustele on lisatud seletuskirjale eraldi failina
(Lisa 3).
Eesti seisukohad ja nende selgitused
1. Eesti toetab taastuvenergia projektide haldusmenetluse (sh planeeringute ja lubade
menetluse) protsessi kiirendamist ja kaaluda tuleb ka nende omavahelist
konsolideerimist, et riikidele olulisi projekte saaks kiiremini ellu viia. Rakendada
seadusandluses oluliste huvigruppidega läbiräägitud muudatused, mis aitavad
sujuvamaks muuta ning kiirendada kogu protsessi. Sealhulgas tõhustada ka
keskkonnamõjude hindamise protsesse (KSH, KMH), mis planeeringuid ja
loamenetlusi toetavad, nt võimalikult valdkonnaüleselt tunnustatud ja ühtsustatud
protseduuride ja metoodika kasutamise abil. Leiame, et ELis võiks kehtida ühtne
soovituslik ajaraam haldusmenetluse protsessi jaoks ning kaaluda võiks
komplekslubade kasutuselevõttu, eriti meretuuleparkide rajamisel. Samuti vajame
EL poolt ühtseid suuniseid hübriid-energiavõrguga liitumiste kohta. Toetame
taastuvenergia projektide loamenetluste lühendamiseks ja lihtsustamiseks
Euroopa Komisjoni suuniste väljatöötamist.
Selgitus: Kõige rohkem takistab projektide elluviimist haldusmenetluse kestus.
Haldusmenetluse kõige ajamahukam osa on planeeringute, nende keskmiselt kaks aastat
kestvate keskkonnamõju strateegiliste hindamiste (KSH) ja uuringute läbiviimine. Tänasel
päeval töötavate taastuvenergia tootmisüksustega seotud uuringutel kaasnenud negatiivse
keskkonnamõju ja selle leevendusmeetmete kogemuse alusel saaks tõenäoliselt KSH
koostamise protsessi lihtsustada. Näiteks maismaa- ja meretuuleparkidel on
planeerimisprotsess mitmetasandiline ja äärmiselt ajamahukas (5-10 aastat). Lahenduseks oleks
tuuleparkidele tavapärasest kiirema protsessi loomine, sh kompleksload, mis aitaksid
planeerimisprotsessi kiirendades saavutada õigeaegselt taastuvenergia alased eesmärgid. Nii
maismaal kui ka merel on projekti algusest kuni ehitusloani kuluv aeg täna vähemalt viis aastat,
mida on märkimisväärselt rohkem kui meie naaberriikides. Ühishuviprojektidele (Projects of
Common Interest ehk PCI) kui riigile olulistele projektidele tuleks luua EL-üleselt eraldi
kategooria või erisus mille raames rakendataks kiiremat ja lihtsustatud menetlust.
Taastuvenergia arendamisele tuleks luua kiirtee, et oleks võimalik saavutada kliimaeesmärgid
nii siseriiklikult kui ka EL-üleselt. Meretuuleparkide puhul on lisaks erinevate uuringute
läbiviimisele, vaja taotleda mitmeid lubasid, mis oma olemuselt on sarnased (vee
erikasutusluba, hoonestusluba). Üheks lahenduseks võiks olla üks kompleksluba, mille alusel
saab õiguse mereala kasutada meretuulepargi rajamiseks. Iga loa taotlemine võtab omajagu
aega ja seeläbi pikeneb haldusmenetluse protsess (Eestis on praegu kokku kolm erinevat
haldusmenetlust, koos keskkonnamõjude hindamise (KMH) menetlusega võib lugeda kokku
isegi neli haldusmenetlust). Täiendavalt on iga haldusmenetluse protsessi võimalik ka kohtus
3
vaidlustada, mis omakorda pikendab kogu protsessi ajakava. Leiame, et Komisjon võiks sisse
seada ühtse soovitusliku ajaraami kogu haldusmenetluse protsessi jaoks. Tähelepanu tuleb
pöörata ka mitterahalistele tõketele nagu ametiasutuste ebapiisavad digitaalsed lahendused ja
inimressursid üha suureneva arvu loataotluste menetlemisel.
2. Tänases julgeolekuolukorras, mis nõuab taastuvenergia kasutuselevõtu
kiirendamist, leiame, et one-stop-shop olemuse peaks Euroopa Liidus üle vaatama
ning vastavalt haldusmenetluse protsesse muutma tsentraliseeritumaks,
vähendamaks sel moel ka asutuste halduskoormust, ning muutma protsesse
kiiremaks ja efektiivsemaks nii riigi kui ka turuosaliste jaoks (nt virtuaalsel
keskkonnal põhinev süsteem).
Selgitus: Soovime one-stop-shop teemal jätta riikidele enam paindlikkust ja vabad käed
otsustamaks, kuidas leida sellele parim lahendus. Eesti puhul peame võimalikuks
virtuaalkeskkonnal põhineva süsteemi loomist või olemasoleva süsteemi vastavalt edasi
arendamist (nt riiklik Ehitisregister), mis vähendaks asutuste halduskoormust ning kiirendaks
protsesse nii riigi kui ka turuosaliste jaoks. Erinevad kooskõlastamis- ja loastamisprotsessid
võiks viia masinõppel tuginevaks ja automaatseks. Lihtsamate projektide puhul töötada välja
tüüptingimused, nõuded ning vajalik kontroll/kooskõlastamine viia masinõppel tuginevaks.
Protsesside digitaliseerimine ja automatiseerimine leevendaks ka probleeme mida näeme
puuduva inimressursi näol.
3. Eesti toetab ettepanekut suurendada liikmesriikide vahelist taastuvenergia alast
koostööd läbi ühiste piiriüleste projektide (nt meretuuleenergeetika) ning
ennekõike riikidevaheliste energiavõrkude arendamise kaudu, luues seeläbi
täiendavaid võimalusi taastuvenergia kasutuselevõtuks. Oluline on liikmesriikide
üleselt lihtsustada ja eemaldada regulatiivseid barjääre, mis on seni takistanud
suuremahuliste taastuvenergeetika projektide elluviimist ning seeläbi
kliimaeesmärkide saavutamisse panustamist. Samaaegselt on eriti oluline ühise
Läänemere energiavõrgu arendamine, vältimaks kitsaskohtade teket ning
suurendamaks regiooni potentsiaali saavutamist ning projektide elluviimist.
Oluline on ELis soodustada pikaajaliste elektriostulepingute sõlmimist, et tagada
taastuvenergia tootjatele investeerimiskindlus ja tarbijatele soodsamad hinnad.
Selgitus: Taastuvenergiat on otstarbekaim toota seal, kus on selleks parimad geograafilised ja
kliimalised tingimused. Liikmesriikide eripäradest tulenevalt on mõistlik teha riikidevahelist
tihedat koostööd, et saavutada EL ülene taastuvenergia eesmärk, mille täitmisel on asjakohane
arvestada ka erainitsiatiivil tehtud koostööprojekte. Koostöö lihtsustamiseks on vajalik
lahendada haldusmenetlusega kaasnevad võimalikud takistused ja administratiivsed tõkked,
võttes arvesse näiteks liikmesriikide eri tasemeid ühiste taastuvenergia projektide arendamise
suutlikkuses. Oluline on ühtlustada turureegleid, et liikuda toetustele tuginevalt mudelilt
turupõhiseks ja enam finantsinstrumente (laenu, käendusi jt.) kasutavaks. Pikaajaliste otse ostu
lepingute soodustamine ja sõlmimine on hea vahend tagamaks tarbijale ja tootjale
investeerimiskindlus, mis loob eeldused turupõhiseks taastuvenergia kasutuseks ning hõlbustab
taastuvelektri integreerimist energiasüsteemidesse tervikuna. Praegu on Eesti elektriostu
lepingute turg alles arengu algusfaasis (on kavandatud esimene riiklik PPA ehk Power
Purchase Agreement). Taastuvenergia ostulepingud võimaldavad taastuvelektrile täiendava
turulepääsu lisaks riiklikele toetuskavadele ja otse hulgimüügiturule müümise kõrval. Toetame
seisukohta, et taastuvenergia otseostulepingud peavad olema määratletud eelkõige
taastuvenergia füüsilise tarne lepingutena, millega koos tuleb tootjale väljastada
päritolutunnistused ja kustutada need koheselt ostja kasuks taastuvenergia tarbimise
4
tõendamiseks. Peame oluliseks riikidevahelist parimate praktikate ja kogemuste vahetust ning
üleüldist otseostulepingutega kaasnevate võimaluste ja hüvede tutvustamist tööstustele ja
tarbijatele. Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga poolt on 2022. aastal esitamas
ettepanekuid rahastamismehhanismide kohta, mis sobiksid kõige paremini otseostulepingute
arendamise edendamiseks Euroopas, sh nende kasutuse edendamiseks ka väike- ja keskmise
suurusega ettevõtete hulgas. Taastuvenergia potentsiaali realiseerimiseks kõige soodsamal ja
kulutõhusamal viisil on vaja ühtsetel põhimõtetel arendatud energiavõrku, kuivõrd sellel on
potentsiaal kujuneda nii Eesti kui ka kogu siinse regiooni jaoks rohepöörde selgrooks, mille
najal erinevad energiamajanduse elemendid toetuvad: taastuvenergia tootmine merel, üldine
taastuvenergial põhinev sektoriteülene elektrifitseerimine, vesiniku tootmine taastuvatest
allikatest, rohevesinikule tugineva majanduse arendamine jne. Samuti tuleb leida lahendusi
menetlusprotsesside kiirendamiseks nii võrguga liitumise kui ka keskkonnamõjude hindamise
(ning seeläbi planeerimisprotsesside) osas. Sealhulgas on vaja suurendada kohalike
omavalitsuste (KOV) motivatsiooni ja võimekust teemaga tegelemisel.
4. Taastuvenergia projektide planeeringute ning loamenetluse sujuvamaks
elluviimiseks ja viivituste vältimiseks toetame taastuvenergia kompetentsi
arendamist ning üleüldist teadlikkuse tõstmist erinevate taastuvenergia
tehnoloogiate mõjust. Pooldame olemasolevate teadmiste/kogemuste süsteemset
rahvusvahelist jagamist ja koolitustegevust.
Selgitus: Kuigi tuuleenergeetika osas on teatud EL reeglid juba rakendunud, ei ole protsessis
osalejatel siiski eeskirjade ja menetluse mõistmisel täielikku selgust uute tehnoloogiliste
arenduste puhul nagu pumphüdroakumulatsioonijaamad jms. See tekitab teatud ebakindlust,
kas vastav arendus võib olla muudele eluaspektidele kahjulik või mitte. Üheks kitsaskohaks,
nii taastuvenergia projektide lubade menetlemisel kui mõne teise loa menetlemisel, on
ministeeriumi ja/või selle allasutuste erinevate pakutavate teenuste ja nende menetlemisega
tegelevate teenistujate vähesus. Sarnane probleem esineb ka KOV tasandil. Pakutavaid
teenuseid on palju, kuid teenistujaid teenuste osutamiseks ei ole piisavalt. Teemad ja otsused
on keerulised, erinevaid osapooli on palju, materjalid on mahukad. Eraldi kitsaskohana tasub
mainida ka suurt teenistujate liikuvust, mis mõjutab omakorda töö ja protsesside järjepidevust.
Kindlasti tuleks kaaluda ametitel oma teenistujate pidevat koolitamist.
Teiseks suuremaks kitsaskohaks on rahva poolehoiu ja hüvede konflikt ning vähene veendumus
taastuvenergia projektide vajalikkuses. Planeeritavast tegevusest tulenevad häiringud
mõjutavad eelkõige kohalikke elanikke. Häiringute talumise eest on küll praktikas teatud
juhtudel hüvesid pakutud, kuid mitte sellisel tasandil, et konflikte ära hoida. Eesti elanikkonna
teavitamisel on oluline teiste riikide kogemuse jagamine taastuvenergia tootmise käivitamisest
kodukohas/naabruses, sh tegelikult ilmnenud kaasnenud mõjudest ja kasudest. Äärmiselt
oluline on taastuvenergiale üleminekule aidata kaasa rahvusvahelise kogemuse keskse
koondamise, analüüsimise ja tutvustamisega (sh seonduvates portaalides).
5. Taastuvenergia projektide arendamisel on oluline arvestada nii erinevate
lahenduste mõju taastuvenergia eesmärkide saavutamisele, keskkonnale ja
elurikkusele, riigikaitsele, sotsiaal- ja majandusarengule kui ka võtta arvesse
tehnoloogilist jätkusuutlikkust.
Selgitus: Loodus- ja keskkonnakaitse on laiemalt vajalik puhta mere- ja elukeskkonna sh mere
elurikkuse säilimiseks, mistõttu looduskaitse on üldiselt ja laiemalt vajalik inimeste sotsiaalsete
ja kultuuriliste vajaduste täitmiseks. Eestis koostatud, kuid Vabariigi Valitsuse poolt veel vastu
võtmata mereala planeering, mis on võtnud arvesse mitmeid teadaolevaid piiranguid, sh
5
arvestab olemasolevate kaitsealadega. Sarnaselt maismaaplaneeringutega võib merealal tekkida
konflikt looduskaitse ja merealal planeeritavate sotsiaalmajanduslike ja kliimaeesmärkide
täitmiseks vajalike tegevuste, nagu näiteks meretuuleparkide rajamise vahel. Loodus- ja
keskkonnakaitse tingimustega peab arvestama ka muude taastuvenergia projektide puhul (nt
päikesepargid, pumphüdroelektrijaamad jt).
Oluline on taastuvenergia projekte kavandades alustada koostööd riigiasutuste, kohalike
omavalitsuste ja kohalike elanikega juba võimalikult varases etapis, selgitamaks välja
võimalused taastuvenergia arendamiseks ja vältimaks võimalikke kitsaskohti menetluse
edasises käigus (nt negatiivne mõju riigikaitsele).
Arvamuse saamine
Käesolevale konsultatsioonile vastamiseks küsiti sisendit Keskkonnaministeeriumilt,
Rahandusministeeriumilt ja Kaitseministeeriumilt.
Konsultatsiooni küsimustik saadeti ka arvamuse saamiseks lisas 4 loetletud
organisatsioonidele.
Saabunud sisendid ja nendega arvestamine on välja toodud seletuskirja lisas 5 esitatud
kaasamise tabelis.
6
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja ........................................................................................ 2022 nr
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile, mis käsitleb
taastuvenergia projektide loamenetlusi ja elektriostulepinguid
1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud seisukohad Euroopa
Komisjoni avalikule konsultatsioonile, mis käsitleb taastuvenergia projektide
loamenetlusi ja elektriostulepinguid:
1.1. Eesti toetab taastuvenergia projektide haldusmenetluse (sh planeeringute ja lubade
menetluse) protsessi kiirendamist ja kaaluda tuleb ka nende omavahelist
konsolideerimist, et riikidele olulisi projekte saaks kiiremini ellu viia. Rakendada
seadusandluses oluliste huvigruppidega läbiräägitud muudatused, mis aitavad
sujuvamaks muuta ning kiirendada kogu protsessi. Sealhulgas tõhustada ka
keskkonnamõjude hindamise protsesse (KSH, KMH), mis planeeringuid ja
loamenetlusi toetavad, nt võimalikult valdkonnaüleselt tunnustatud ja ühtsustatud
protseduuride ja metoodika kasutamise abil. Leiame, et ELis võiks kehtida ühtne
soovituslik ajaraam haldusmenetluse protsessi jaoks ning kaaluda võiks
komplekslubade kasutuselevõttu, eriti meretuuleparkide rajamisel. Samuti vajame
EL poolt ühtseid suuniseid hübriid-energiavõrguga liitumiste kohta. Toetame
taastuvenergia projektide loamenetluste lühendamiseks ja lihtsustamiseks Euroopa
Komisjoni suuniste väljatöötamist.
1.2. Tänases julgeolekuolukorras, mis nõuab taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamist,
leiame, et one-stop-shop olemuse peaks Euroopa Liidus üle vaatama ning vastavalt
haldusmenetluse protsesse muutma tsentraliseeritumaks, vähendamaks sel moel ka
asutuste halduskoormust, ning muutma protsesse kiiremaks ja efektiivsemaks nii
riigi kui ka turuosaliste jaoks (nt virtuaalsel keskkonnal põhinev süsteem).
1.3. Eesti toetab ettepanekut suurendada liikmesriikide vahelist taastuvenergia alast
koostööd läbi ühiste piiriüleste projektide (nt meretuuleenergeetika) ning ennekõike
riikidevaheliste energiavõrkude arendamise kaudu, luues seeläbi täiendavaid
võimalusi taastuvenergia kasutuselevõtuks. Oluline on liikmesriikide üleselt
lihtsustada ja eemaldada regulatiivseid barjääre, mis on seni takistanud
suuremahuliste taastuvenergeetika projektide elluviimist ning seeläbi
kliimaeesmärkide saavutamisse panustamist. Samaaegselt on eriti oluline ühise
Läänemere energiavõrgu arendamine, vältimaks kitsaskohtade teket ning
suurendamaks regiooni potentsiaali saavutamist ning projektide elluviimist. Oluline
on ELis soodustada pikaajaliste elektriostulepingute sõlmimist, et tagada
taastuvenergia tootjatele investeerimiskindlus ja tarbijatele soodsamad hinnad.
1.4. Taastuvenergia projektide planeeringute ning loamenetluse sujuvamaks
elluviimiseks ja viivituste vältimiseks toetame taastuvenergia kompetentsi
arendamist ning üleüldist teadlikkuse tõstmist erinevate taastuvenergia tehnoloogiate
mõjust. Pooldame olemasolevate teadmiste/kogemuste süsteemset rahvusvahelist
jagamist ja koolitustegevust.
1.5. Taastuvenergia projektide arendamisel on oluline arvestada nii erinevate lahenduste
mõju taastuvenergia eesmärkide saavutamisele, keskkonnale ja elurikkusele,
riigikaitsele, sotsiaal- ja majandusarengule kui ka võtta arvesse tehnoloogilist
jätkusuutlikkust.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud avaliku konsultatsiooni seisukohad Riigikogu
juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele
ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee
liikmetele.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär
Lisa 5. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel
Taastuvenergia projektid – loamenetlused ja elektriostulepingud
Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine
Energiasalv Täna pöördumast! Kuna küsimustikku veebilehelt kiiresti ei leidnud, küsimused küsimustikus on ikka väga üldist Teadmiseks võetud.
laadi ning ei adresseeri tegelikke probleeme, siis kirjutan siin oma 12-aastase suurprojekti arendamiskogemuse Leiame, et KMH ja
põhiselt lühidalt, mida ja kuidas tuleks teisiti teha: one-stop-shop
Loastamise hõlbustamiseks tuleb põhimõtteliselt muuta keskkonnamõjude hindamise ja nõuavad täiendavad
planeerimisseadust selliselt, et need ei toimiks paralleelreaalsuses ning ei ignoreeriks Eestis ehitamist analüüsi ning oleme
reguleerivaid teisi seadusi, norme ja määrusi; ka vastavalt
Kuna Eesti energeetika varustuskindluse tagavad suurusjärgus kümmekond suuremahulist projekti, siis materjalides neile
nende loastamiseks on vaja luua loastamise one-stop-shop. Sarnasel põhimõttel nagu EL PCI viidanud.
projektidele mõeldud regulatsioonis. Eesti tänane sarnane institutsioon on lihtsalt üks täiendav takistus
ning tuleks sellisel kujul kiiresti likvideerida
Energiaturu määruse ja Eesti senise energiapoliitika põhimõtted ning pankade (sh. EIB, NIB, EBRD)
tegelikud laenutingimused on karjuvas vastuolus ning võimaldavad projektide finantseerimist ainult
riikliku toe olemasolul, elektrituru vastu projekte ei finantseerita. Selle vastuolu ületamiseks on mõned
lahendused, mida Eesti seni kasutanud pole. Veelkord, Eestis energiaprojekte elektrituru vastu pole
võimalik finantseerida!
Otsustavalt tuleb muuta elanikkonna kaasamist energiamajanduse ümberkujundamisel energiaühistute
liikumise toetamisel ning kohaliku kasu instrumendi kiirel rakendamisel.
Tuuletraal OÜ Tuuletraal OÜ ei pea EV seadusandlust väga keeruliseks, ei kritiseeri menetlusi, ei ole hirmunud, meid ei takista Teadmiseks võetud.
miski jne :)
Küsimustiku küsimus nr 25 on asjalik, aga sobiv valikvastus on puudu, va kui selleks "muu" pidada. Lugege siis
nii, et vastan vaid küsimusele 25 Konkurentsiameti (KA) sõnu tsiteerides: Eestis saab elektriostu/müügi
otselepinguid sõlmida vaid riigisiseselt, põhjuseks, et kogu ühenduste ülekandevõimsus antakse turule.
Keskpikas perspektiivis arvan, et alltoodud kastis toodud tekstiga, mis pärit lingitud KA analüüsist, osundab KA
teatavale probleemile küll. St ühendused näiteks Soomega on kasinad, aga Soomes oleks suuri tarbijaid, kellega
saaks sõlmida nn PPA otselepinguid. Aga Estlink 3-ga vist tegeldakse juba, st hirmu tundma jällegi ei pea. Aga
ma küsimustikku rohkem ei täida, kuna pole midagi samaväärset lisada :)
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/Dokumentide-
failid/elektrienergia_hinnatousu_analuus_2021_dets.pdf
Elektrienergia hinna kujunemine hulgiturul
Avatud elektriturul on turuosalistel võimalik elektrienergiaga kaubelda kahel viisil — otselepingute alusel (OTC-
over-the-counter) või elektribörsil osaledes. Otselepingute aluseks on kahepoolselt kokkulepitud tingimused,
mistõttu sõltub elektrienergia hind suures osas finantsteenustena pakutavatest hindadest või otse elektribörsil
kujunenud energiahindadest. Otselepingud sõlmitakse tavapäraselt suurtarbija ja tootja vahel, et vähendada
tehinguga kaasnevaid täiendavaid kulutusi. Eestis saab elektriostu/müügi otselepinguid sõlmida vaid riigisiseselt,
põhjuseks, et kogu ühenduste ülekandevõimsus antakse turule. Otselepingute osakaal ei ole aga suur ning enamus
kaubandusest toimub elektribörsil, ehk avalikul hulgiturul. Elektribörsil saavad kaubelda tootjad, võrguettevõtjad,
müüjad, maaklerid ehk kõik, kes sõlmivad vastava lepingu börsikorraldajaga. Eestis on börsikorraldajaks määratud
elektriturukorraldajad Nord Pool ja EPEX. Viimane aga 2021 aasta seisuga kauplemist siiski veel ei paku.
Konkurentsiamet Kuna Konkurentsiameti tegevusvaldkondi see teema väga otseselt ei puuduta, esitame tähelepanekud (punases Teadmiseks võetud.
kirjas) vaid kolme küsimuse kohta: Võrkude ebapiisav
võimsus ka meie
Alates dokumendi lk 10 „Taastuvenergia load: poolt küsimustikus
välja toodud.
Küsimus nr 1 Millised on taastuvenergia laialdasema kasutuselevõtuga seonduvad peamised probleemid teie
pädevusalas? (Valikvastustega küsimus).
A) Teadmiste või andmete puudumine taastuvenergiaprojektide ja/või vajalike loamenetluste kohta
B) Maismaa- või merealade kättesaadavus
C) Poliitilise toetuse puudumine
D) Rahva poolehoiu puudumine / avalike hüvede vaheline konflikt
E) Ebapiisav, ebaadekvaatne või aegunud õigusraamistik
F) Menetluse kestus
G) Võrkude ebapiisav võimsus
H) Kulu
I) Muu
Küsimus nr 2. Mida peate suurimaks kitsaskohaks taastuvenergia projektide lubade menetlemisel?
(Valikvastustega küsimus)
A) Teadmiste või andmete puudumine taastuvenergiaprojektide ja/või vajalike loamenetluste kohta
B) Liiga vähe töötajaid
C) Oskuste puudumine
D) Poliitilise toetuse puudumine
E) Ebakindel poliitikaraamistik
F) Rahva poolehoiu puudumine / avalike hüvede vaheline konflikt
G) Valitsus- või haldustasandite koordineerimise keerukus
H) Muu
Küsimus nr 15. Milliseid ELi või riikliku tasandi regulatiivseid muudatusi (kui üldse) oleks vaja selleks, et luua
toetavam raamistik kombineeritud tehnoloogiaga elektrijaamade jaoks või selliste taastuvenergial töötavate
elektrijaamade jaoks, kus taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmine on kombineeritud elektrolüüsi- või
ladustamisseadmega? Vastus: Meretuuleparkide rajamiseks oleks vajalik luua selge õiguslik raamistik.
Küsimuste korral palun pöörduge.
Eesti Tuuleenergia Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni vastused Taastuvenergia projektid - loamenetlused ja elektriostuleping Teadmiseks võetud.
Assotsiatsioon avalikule konsultatsioonile. Planeerimisprotsessi
ja haldusmenetluse
6. Mis takistab projektide elluviimist kestus on
1. Kõige rohkem takistab projektide elluviimist haldusmenetluse kestus. Haldusmenetluse kõige probleemiks.
ajamahukam osa on planeeringute läbiviimine. Merre tuulepargi rajamiseks esitati esimene avaldus 16
aastat tagasi, kuigi täna on laual kolm projekti (Saare Wind Energy, Eesti Energia ja Utilitas), millal on
ehitusloa menetluse protsess algatatud, siis näiteks Loode-Eesti merepark on jätkuvalt ilma lahenduseta.
/1
2. Maismaa tuuleparkidel on planeerimisprotsess mitmetasandiline ja äärmiselt ajamahukas. Lahenduseks
oleks luua maismaa tuuleparkidele tavapärasest kiirem planeerimisprotsess, seda enam, et sobivaid alasid
on maismaal väga vähe. Maismaal on projekti algusest kuni ehitusloani kuluv aeg täna viis aastat, mida
on märkimisväärselt rohkem kui meie naaberriikides. /2
3. Kuna mereparkide menetlusprotsess on kestnud nii pikalt, siis menetletakse täna erinevaid projekte
erinevate seaduste alusel. Erinevaid riigiameteid on vahepeal reformitud ja kuigi lõpptulemus saab sellest
konkreetsem ja selgem, siis täna ei ole ka alustaval arendajal selgelt ajalist ja tehnilises vaates
protsessikirjeldust. /3
4. Potentsiaalselt omavad suurt mõju seadusemuudatused. Nii maismaa, kui meretuulepargid sõltuvad ja
jäävad alati sõltuma riigikaitselistest tegevustest. Oluline on silmas pidada, et riigikaitselised piirangud ei
takistaks põhjendamatult ja ainult ettevaatusest tuuleenergia arengut. /4
5. Ligipääs kapitalile võib osutuda keeruliseks, juhul kui seadusloome ei toeta valdkonna läbipaistvat
arengut. /4
6. Keskkonnaamet tuli suvel välja soovituslike piirangutega, mis olid mõeldud suunama KOVide
üldplaneeringuid, kuid lähtudes absoluutsest ettevaatusprintsiibist, vähendasid maismaal tuuleparkideks
sobivate alade ulatust pea olematuks. Lisaks on Keskkonnaministeerium läbi viimas üleriigilist linnustiku-
uuringut, mistõttu ei soovi uuringu valmimiseni Eesti Ornitoloogia Ühingu liikmed iseseisvaid uuringuid
teha, kartuses, et need võivad suure uuringu tulemustega vastuollu minna. /1
7. Konfliktid lennundus- või kaitsetegevusega maa või mere osas on täna väga aktuaalsed, kuid seoses uute
radaritega näeme maismaal väga suure osa vabanemist kõrguspiirangutest. /3
8. Konfliktid muude kasutajatega, eelkõige mereparkide puhul kaluritega on selgelt küsimus. Loodame, et
osa sellest lahendab ära tuulikutasu seaduse vastuvõtmine ja mõjutatud piirkondades alternatiivsete
ärivõimaluste tekkimine, läbi tuulepargi rajamise ja hilisema hoolduse. /2
9. Rahva poolehoiu puudumine on Risti näitel kriitilise tähtsusega. Siinjuures tuleb silmas pidada kolme
suunda 1) tuulikutasu seadus loob kindlasti muutust meelsuses 2) MKMi poolt läbiviidud uuring näitas, et
inimeste poolehoid tuuleenergiale on väga kõrge, vajalik on teha tööd hirmude ja teadmiste puudumisega
3) kõige häälekamad vastased on tihti seotud läbi ärihuvi või inimesed, kes näevad mõjutatud piirkonda
enda puhkealana, mis ei tohi majandustegevusest mõjutatud olla.
10. Kohtumenetlused on pikad ja ajakulukad. /3
11. Poliitilise toetuse puudumine on probleem, kuid varasema võrreldes on olukord paranenud. Puuduvad
selged sõnumid ja eesmärgid, me riigina ikka alles kaalume, kas teha tuuleparke, mitte kuhu ja kuidas neid
teha. Samas on viimasel aastal toimunud mitmeid positiivseid muutuseid. /3
12. Puuduvast võrguvõimsusest tingitud probleemid võrguga liitumisel on uute ja võimsate tuuleparkide
rajamisel ilmselge probleem. Kuna Eestis maksab kõik liitumiskulud arendaja, siis see võib tulevikus
osutuda mõne projekti viimaseks ületamatuks takistuseks. /1
13. Broneeritud, kuid kasutamata võimsustega seotud probleemid võrguga liitumisel on tulevikuprobleem.
Täna ei ole see veel takistus, kuid mitmete taastuvenergia tootmisüksuste lisandumisel on see
märkimisväärne. /3
8. Milliseid häid tavasid (kui neid on) olete kohanud lihtsustatud loa- ja haldusmenetluste valdkonnas (ELi,
riiklikul või rahvusvahelisel tasandil)?
Kahjuks ei ole lihtsustatud korda ei ole olemas ega rakendata. Loa- ja haldusmenetlus on aeglane, segadustekitav,
ametkondade vahel koordineerimata ja vastuoluline.
16. Milliseid halbu tavasid (kui üldse) olete taastuvenergiaprojektide puhul kohanud üldsuse varase
kaasamise või üldsuse osalemise (sh finantsosalus) valdkonnas?
Halvaks tavaks on asjaolu, et ka marginaalne kuid valjuhäälne projekti vastu olev vähemus (mõni konkreetne
valdkondlik või erahuvi ja nimby) omab ebaproportsionaalselt suurt mõju projekti üle. Otsustajatel puudub
otsustavus teha ühiskondlikult väga vajalikke otsuseid.
18. Milliseid avaliku sektori asutuste halbu tavasid olete kohanud ruumilisel planeerimisel olukorras, kus
arendajad soovivad leida sobivaid kohti?
Kui on kokkulepitud KSH/KMH programm ehk kokkulepitud uuringud, siis protsessi käigus küsitakse pidevalt
täiendavaid küsimusi, mille peale programmi kokkuleppimisel ei keskendutud. Selle tulemusena peab tegema
pidevalt uusi uuringud ja menetlus venib aastate pikkuseks. Seega tuleks austada kokkulepitud programmi ja selles
kokku lepitud uuringute mahtu.
Hiiu mereala tuuleenergeetika osas planeering tühistati ehk mereplaneeringu eesmärk on ainult osaliselt täidetud.
Sisuliselt seal leiti sobivaid alasid meretuuleparkidele, kuid kuna riigikohus tühistas selles osas planeeringu, siis
ei ole seal võimalik saada ehitusluba välja arendatud tuulepargi projektile. Vajalik on Hiiu mereala uuesti
planeerimine, et meretuuleparkidele sobivad alad määrata.
22. Kas teil/ettevõttel/organisatsioonil on veel märkusi taastuvenergiaprojektide loamenetluste
kiirendamiseks?
Taastuvenergiale maismaal luua kiirtee, et oleks täidetud vajalikud asukohavaliku kriteeriumid, kuid protsess
toimuks kiiremini. Samuti on kasvamas probleem, et Riigi keskkonnaorganisatsioonid teevad oma tööd – kaitsevad
erinevaid liike, kuid ei oska arvestada vajadusega leida sobivaid alasid ka tuuleparkidele. Meretuuleparkide puhul
on vaja mitmeid lubasid, mis oma olemuselt on sarnased (vee erikasutusluba, hoonestusluba). Võiks olla üks luba,
mille alusel saab õiguse mereala kasutada meretuulepargi rajamiseks. Iga loa taotlemine võtab aega ja seeläbi
pikeneb haldusmenetluse protsess. Tihti on see juhitud ka erinevate asutuste poolt.
Eesti Taastuvenergia Eesti Taastuvenergia Koja (Mihkel Annus) poolt täidetud küsimustik. Teadmiseks võetud
Koda ning ka küsimustiku
täitmisel arvesse
võetud.
EL
konsultatsioon_Loamenetlus ja PPAd_ETEK.pdf
Eesti Energia/Enefit Täname võimaluse eest esitada Enefit Green AS kommentaarid taastuvenergia projektide loamenetluste kohta. Teadmiseks võetud.
Green Käesolev informatsioon on mõeldud esialgse sisendina Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Käsitlesime
Tulenevalt vastamise lühikesest tähtajast võib käesolev esialgne sisend mõnevõrra erineda ettevõtte lõplikust taastuvenergiat
seisukohast, mis esitatakse Euroopa Komisjonile avaliku konsultatsiooni perioodi raames. üldiselt ning
proovisime
Märkisime lisatud küsimustikus valikvastused, mis tundusid kõige täpsemalt kirjeldavat Eesti olukorda. Vastasime spetsiifiliseks mitte
ainult nendele küsimustele, mille kohta meil on konkreetseid kogemusi. Elektriostulepingute kohta me minna.
kommentaare ei lisanud, kuna ettepanekud vajalike muudatuste tegemiseks elektrituruseadusesse on Majandus-
kommunikatsiooniministeerium juba esitatud Riigikogule.
Kuna Euroopa Komisjoni küsimustik käsitles loamenetluse teemat üldiselt, siis saadame teile lisaks ka Enefit
Green AS detailsemad ettepanekud taastuvenergia projektide loamenetluste kiirendamiseks Eestis.
1. Päikeseelektrijaamade loamenetlused on ettearvamatud.
Päikeseelektrijaamad sageli ei ole planeerimisseaduse kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustusega, mille
tõttu on võimalik paljudel juhtudel päikeseelektrijaam rajada koheselt ehitusluba taotledes. Ehitusloamenetlustes
võidakse kooskõlastuste raames määratleda erinevate ametiasutuste poolt tingimusi (sh kohustus läbi viia
uuringuid), mille sisu, maht ja püstitus on sarnastes asukohtades asuvatel projektidel oluliselt erinevad. Uuringutele
seatud ülesandepüstitused on sageli laiad ja ebamäärased, mistõttu nõutakse uuringuid, milles ei ole olulist seost
taotletava arendusega. Sellised uuringud on lükanud ehitusloa väljastamist edasi 1-2 aastat edasi.
Teiseks halvaks praktikaks on põhjendamatute detailplaneeringu koostamiste nõudmine, mis ühelt poolt lahendab
asjaolude kompleksse vaatlemise vajaduse, kuid samas muudab hajaasustuse piirkondades päikeseelektrijaamade
planeerimise 18 kuud pikemaks protsessiks. Hajaasustuses päikeseparkide rajamiseks detailplaneeringute
nõudmine on administratiivselt koormav ning põhjendamatuid kulutusi tekitav protseduur.
Ettepanek: Haldusmenetluse ettenähtavuse tagamiseks võiksid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
koostöös Keskkonnaministeeriumiga koostada parima praktika nõuandvad juhised KOV-le, milles sisalduks:
Keskkonnaameti soovitused, milliste keskkonnaasjaolude korral on vajalik päikeseelektrijaama projekti
puhul nõuda millise täpsusega täiendavad uuringud;
Transpordiameti soovitused, kuidas arvestada riigiteedega seotud kitsendusi;
Üldised soovitused päikeseparkide planeerimise kohta, näiteks milliseid kitsendavaid tingimusi on
põhjendatud tüüpilistes situatsioonides rakendada (nt. soovitatav minimaalne kaugus elumajadest).
2. KOV-d reguleerivad oma planeeringutes päikesest elektri tootmist erinevalt.
KOV üldplaneeringutes on kehtestatud päikesest elektri tootmisele lihtsustatud menetlus erinevate põhimõtete
alusel: näiteks ainult enda tarbeks toodetavale elektrile; kuni 50…100 kW võimsusega tootmisseadmetele, ainult
hoonetel asuvatele päikesepaneelidele.
Mida suuremad on erinevused kohalikes nõuetes, seda kallim on päikesest elektri tootmise laiendamine Eestis.
Ettepanek: Täiendada taastuvenergia käsiraamatut soovitustega, kuidas menetleda lihtsustatud menetlusega
rajatavaid päikeseelektrijaamu
3. Käsitleda päikesest elektri tootmise seadmete mõju lindudele ühtsete põhimõtete alusel kogu Eestis.
Päikeseparkide ehitamiseks KOV-delt lubade hankimisel on ilmnenud päikesepargist lindudele tekitatava mõju
hindamise väga varieeruv praktika. Päikeseparkide arendajatelt nõutakse väga erinevate linnu-uuringute
läbiviimist. Tihti ei ole võimalik aru saada põhjustest, miks konkreetset uuringut tegelikult vaja on. Eriti keeruline
on mõista arendajatele pandud ehitusjärgsete uuringute läbiviimise kohustusi, mille seos välja antava loaga puudub
ning mille tulemuste õiguslik mõju on defineerimata.
Ettepanek: KOV-de loamenetlus oleks prognoositavam ning objektiivsem, kui Eestis oleks läbi viidud alusuuring
päikeseparkide mõjust lindudele ning selle abi tuvastatud nii üldised nõuded päikeseparkidele kui ka erijuhtumid,
mille esinemise korral on vaja läbi viia lokaalseid lisauuringuid. See aitaks teha vaid põhjendatud linnu-uuringuid
ning vältida juba teada asjaolude korduvale üle uurimisele aja ja raha raiskamist.
4. Kinnisasja omandamise ja kitsendamise seadus piirab päikesest ja tuulest elektri tootmist
maatulundusmaal.
Seadusest ei ole selge, kas päikesest ja tuulest elektri tootmine on maatulundusmaa sihtotstarbega
kokkusobiv tegevus või ei ole. Praktikas tõlgendatakse, et päikesest ja tuulest elektri tootmine on
vastuolus maatulundusmaa eesmärkidega.
Sellise tõlgenduse korral kehtestavad seaduse §4 lõiked 4-6 maatulundusmaal elektri tootmisele olulised piirangud:
(4) Lepinguriigi juriidilisel isikul on õigus omandada metsamaad kümme hektarit või rohkem sisaldav kinnisasi,
kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud metsa
majandamisega metsaseaduse tähenduses (edaspidi metsa majandamine) või põllumajandustoodete tootmisega.
(5) Lepinguriigi juriidilisel isikul on õigus omandada kinnisasi, mis sisaldab põllumajandusmaad vähem kui
kümme hektarit ja metsamaad vähem kui kümme hektarit, kuid põllumajandus- ja metsamaad kokku kümme
hektarit või rohkem, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat
tegelenud põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega.
(6) Kui lepinguriigi juriidiline isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatud nõuetele, võib ta
omandada põllumajandusmaad, metsamaad või põllumajandus- ja metsamaad kokku kümme hektarit või rohkem
sisaldava kinnisasja üksnes omandatava kinnisasja asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu
(edaspidi volikogu) loal.
Kommentaar: Kaasaegsed päikesepaneelid ei riku ära põllumajanduslikku maad ega välista sama maa
põllumajanduslikku kasutamist tulevikus. Kaasaegseid tuulikuid saab püstitada metsa sisse, välistamata
ümbritseva maa edasist kasutamist metsanduslikul eesmärgil.
Päikesest elektri tootmine väheväärtuslikel põllumajandusmaadel on täna teadaolevalt kõige kulutõhusam viis
säilitada aktiivsest põllumajanduslikust kasutusest väljas oleva maa kasutamine põllumajanduslikul eesmärgil
tulevikus. Metsaaladel tuulest elektri tootmine häirib inimtegevust kõige vähem ning ei takista maa metsandusliku
potentsiaali kasutamist.
Järelikult ei ole päikesest ja tuulest elektri tootmine paljudel juhtudel sisuliselt vastuolus maatulundusmaa
definitsiooniga: Maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja
maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal.
Administratiivses praktikas levinud tõlgendus, et päikesest ja tuulest elektri tootmine ei sobi kokku
maatulundusmaa definitsiooniga, takistavad põllumajanduse ja metsanduse kombineerimist taastuvelektri
tootmisega.
Ettepanek: Muuta Eesti seadusandlust läbivalt nii, et päikesest ja tuulest elektri tootmist koos teiste
maatulunduslike tegevustega oleks võimalik lugeda ühemõtteliselt maatulundusmaa sihtotstarbega kokkusobivaks
tegevuseks, kui päikesest ja tuulest elektri tootmine säilitab maa põllu- või metsamajandusliku potentsiaali.
5. Maapõueseaduse (ja Ehitusseadustiku) tõlgendamine takistavad päikesest ja tuulest elektri tootmist
kohtades, kus on avastatud maavarasid isegi siis, kui maavarade kasutamine ei ole prognoositav
ning kui elektri tootmine ei riku maavara ega piira maavara kaevandamist tulevikus.
Ehitusseadustiku (EhS) §-i 42 lg 7 p 1 näeb ette, et ehitusloa menetlemiseks pädev asutus esitab ehitusloa eelnõu
vajaduse korral kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse
esemega. Maapõueseaduse (MaaPS) § 15 lg 1 näeb ette, et maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks
on vajalik Keskkonnaministeeriumi või volitatud asutuse luba, mh juhul „kui maardlal soovitakse teha maapõue
seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, milleks on vajalik esitada ehitusteatis või saada ehitusluba, muu luba
või muu haldusakt;“
Tänases praktikas lubatakse maavara peale ehitada päikeseparki vaid 5 aastaks, mis sisuliselt tähendab, et
päikeseparke maavara peale ei või ehitada.
Kehtiv regulatsioon on eriti diskrimineeriv päikesest taastuvelektri tootmise suhtes sest keelab praegu
majanduslikult otstarbeka taastuvelektri tootmise, mis ei saa kuidagi rikkuda maavara ega takistada maavara
kaevandamist tulevikus.
Ettepanek: Muuta Maapõueseadust (ja vajadusel ka Ehitusseadustikku) läbivalt viisil, mis ei takistaks praegu
majanduslikult otstarbekaid tegevusi nagu näiteks päikesest taastuvelektri tootmine maardlate peal, kui
taastuvelektri tootmine ei riku maavara ega takista kaevandamist tulevikus. Sätestada seadusandluses, et kui
maavara kaevandamiseks ei ole välja antud kaevandamise luba, siis võib maad kasutada tegevusteks, mis ei riku
maavara ja mida on võimalik lõpetada peale kaevandamise loa välja andmisest, juhul kui maapealse tegevuse
lõpetamine on vältimatult vajalik maavara kaevandamiseks ning maavara kaevandamine loob rohkem
lisandväärtust kui maapealne tegevusala.
6. Kaitseministeerium ei luba Kirde- ja Kagu-Eestis maastikul asuvatele päikeseparkidele ehitusluba
väljastada.
Piirangu ajalise kestuse ning piirangut põhjustavate tehniliste piirväärtuse kohta ei ole arendajatel informatsiooni.
Kuna just Kirde- ja Kagu-Eestis on tugev vaba liitumisvõimsusega elektrivõrk (mis jääb kasutamata), on vaba
maad (mis jääb kasutamata) ning kohalike elanike keskmine sissetulek on alla Eesti keskmise (inimesed ei saa
päikeseparkide abil lisatulu teenida), siis on kehtestatud piirangul oluline negatiivne sotsiaalmajanduslik mõju.
Seejuures rõhutame, et me ei ole kuidagi vastu Kaitseministeeriumi tegevusele põhimõtteliselt.
Ettepanek: Avaldada konkreetsed tehnilised piirangud (nt. lubatud maksimaalne elektromagnetvälja tugevus),
mille alusel saavad päikeseparkide arendajad otsida tehnilisi seadmeid, mille abil saab projekteerida vajaliku
kvaliteediga komponentide ja tehniliste lahendustega päikeseparke, mis ei sega Kaitseministeeriumi tegevust oma
vastutusalas.
7. Suursaarte elektrivõrku ei ole enam võimalik mõistlike liitumiskuludega elektri tootmist lisada.
Suursaartel asuvatel keskmistel ja väikestel ettevõtetel ei ole enam võimalust fikseerida oma elektri ostu kulu
päikesepaneelidega ise toodetava elektri abil. See seab niigi suhteliselt keerulises olukorras olevad ettevõtted
suursaartel veelgi keerulisemasse olukorda.
Ettepanek: Kujundada energiapoliitiline või regionaalpoliitiline meede, mille abil on suursaartel asuvatel kõigil
ettevõtetel võimalik liita tarbimiskohas elektrivõrguga elektri tootmist samas suurusjärgus elektri tarbimise
võimekusega, makstes vaid mõistlikku liitumistasu.
8. Vajadus luua päikeseparkide kohaliku kasu regulatsioon.
Päikeseparkide ehitamiseks lubade hankimisel on ilmnenud sarnase iseloomuga vastuseisud nagu tuuleparkide
rajamisel. Läheduses elavad inimesed on päikeseparkide ehitamise vastu, sest see tekitab eelkõige visuaalse
muutuse inimeste eluümbruses. Ehitatavate päikeseparkide läheduses elavad inimesed parkidest kasu ei saa ning
neil on motivatsioon takistada päikesepargile ehitusloa väljastamist.
Ettepanek: Tuginedes tuuleparkidele kohaliku kasu regulatsiooni loomise kogemusele oleks otstarbekas kehtestada
sarnase eesmärgiga regulatsioon ka suuremate päikeseparkide talumiseks. Sellise riikliku regulatsiooni olemasolu
vähendaks sisulise põhjuseta vastuseisu arendustele ning lihtsustaks päikeseparkide ehitamiseks vajalike lubade
saamist kohalikes omavalitsustes.
Eesti Energia Lisa 1.
Taastuvenergia projektide loamenetlused ja elektriostulepingud küsimustik_1.pdf
Neugrund OÜ Teadmiseks võetud
küsimustiku
Neugrund OÜ MKM täitmisel.
küsimustik.pdf
Keskkonnaamet Saadan Keskkonnaameti poolelt vastused küsimustikule. Kahjuks tehnilistel põhjustel ei õnnestunud pdf faili täita, Teadmiseks võetud
mistõttu lisan vastused küsimustele 1-4 siia (Avalik-õiguslikele asutustele mõeldud osa): ning arvestatud nii
seisukohtade
Küsimus 1: koostamisel kui ka
- Teadmiste või andmete puudumine
- Rahva poolehoiu puudumine / avalike hüvede vaheline konflikt küsimustele
- Menetluse kestus vastamisel.
Küsimus 2:
- Teadmiste või andmete puudumine
- Oskuste puudumine
- Rahva poolehoiu puudumine / avalike hüvede vaheline konflikt
- Valitsus- või haldustasandite koordineerimise keerukus (Kommentaar: kuna esineb avalike hüvede vaheline
konflikt, siis sellest tulenevalt on keerukas tuuleenergeetika alasid planeerida ja menetleda. Kas selle valikvariandi
all on mõeldud sellist olukorda?).
Küsimus 3:
- Töötajaid on koolitatud
- Kohavaliku, keskkonnamõju hindamise või ressursside kaardistamisega seotud toimingute jaoks on tehtud
vajalikud ettevalmistus- ja planeerimistööd
- Olukorda jälgitakse ja probleeme on uuritud
- Asjassepuutuvatele ametiasutustele on pakutud nõustamist ja tuge
Küsimus 4:
-
Eestimaa Looduse Teadmiseks võetud
Fond küsimustiku
Eestimaa Looduse täitmisel.
Fond SURVEY_EU_TE_planeeringud ja elektriostulepingud_ELFond.pdf
Kaitseministeerium Kaitseministeeriumi arvamusel on loamenetluse viivituse kitsaskohaks nõrk teadlikkus, mida see või teine Teadmiseks võetud.
taastuvenergia projekt endaga kaasa toob. Kuigi tuuleenergeetika osas on teatud reeglid jube rakendunud, ei ole Nõustume
siiski selgust uute tehnoloogiliste arengute puhul nagu päikeseelektrijaamad (PEJ), teadlikkuse
pumphüdroakumulatsioonijaamad (PHAJ) jms. Sellest tekitab teatud ebakindlust, kas on vastav areng muudele puudumise osas.
eluaspektidele kahjulik või mitte. Kaitseministeeriumi vaatest on kitsaskohaks päikeseenergeetika arendusala.
Päikeseenergia on võrreldes tuuleenergiaga odavam ja kättesaadavam, nõuab vähem investeeringuid, mistõttu huvi
päikeseergeetika vastu on üsna suur. Samas ei ole päikeseenergiajaamade (PEJ) mõju keskkonnale ja riigikaitsele
lõpuni uuritud. Näiteks on teada, et PEJ tekitavad elektromagnetkiirgusi, mis võivad mõjutada lähedal asuvate
raadiovastuvõttuseadmete ja navigatsiooniseadmete tundlikkust. Puuduvad tunnistatud protseduurid,
rahvusvaheliselt aktsepteeritud uuringud (nt tuuleenergeetika puhul on see EUROCONTROL Guidelines for
Assessing the Potential Impact of Wind Turbines on Surveillance Sensors), mis annaksid selgemat metodoloogiat
PEJ mõjude hindamiseks side- ja raadioseadmetele. Vastav tunnustatud arvestusmetodoloogia, millele saab nii
ametnik kui arendaja tugineda taastuvenergia erinevate tehnoloogiate puhul, oleks äärmiselt kasulik ja kiirendaks
menetlusprotsessi vältimaks eelkõige arusaamatusi, vaidlusi, erinevaid tõlgendusi poolte vahel.
Keskkonnaministeeri Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/22-00271 esitab Keskkonnaministeerium ettepanekud Eesti Teadmiseks võetud
um seisukohtadeks Euroopa Komisjoni taastuvenergiaprojektide loamenetlusi ja elektriostulepinguid puudutavale ning suuremas osas
avalikule konsultatsioonile. Palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil arvestada Vabariigi ka seisukohtade
Valitsusele esitatavas seletuskirjas ja otsuse eelnõus järgmiste seisukohtadega. Vastuse ettepanekud on esitatud koostamisel ja
Lisa 1 küsimustiku vormi. Täiendava kommentaarina lisame, et üheks juurpõhjuseks ning kitsaskohaks, kas siis küsimustele
taastuvenergia projektide lubade menetlemisel või mõne teise loa menetlemisel, on ministeeriumi ja/või allasutuste vastamisel arvesse
erinevate pakutavate teenuste ja nende menetlemisega tegelevate teenistujate arvukus. Sama probleem esineb ka võetud.
kohaliku omavalitsuse tasandil. Pakutavaid teenuseid on palju, kuid teenistujaid teenuste osutamiseks ei ole
piisavalt. Teemad/otsused on keerulised, erinevaid osapooli on palju, materjalid on mahukad, sage teenistujate
vahetumine jne. Teiseks suuremaks kitsaskohaks on rahva poolehoiu ja hüvede konflikt ning veendumus
taastuvenergia projektide vajalikkuses. Planeeritavast tegevusest tulenevad häiringud mõjutavad eelkõige kõige
rohkem kohalikke elanikke. Häiringute talumise eest on küll praktikas teatud juhtudel hüvesid pakutud, kuid mitte
sellisel tasandil, et konflikte ära hoida. Viimase viie aasta jooksul ei saa otseselt Keskkonnaministeeriumi
KMH/KSH tegemistes välja tuua konkreetseid tegevusi, mis oleks suurendanud elanikkonna poolehoidu
taastuvenergia projektide elluviimisel. Teisalt jällegi on kaudsed seosed olemas ning antud seisukohta ei tohiks
üldistada.
Keskkonnaministeeriu Lisa 1. Küsimustiku
KEM ettepanekud.pdf
mi sisend avalikule konsultatsioonile-Taastuvenergia projektid loamenetlused ja elektriostulepingud.pdf
Rahandusministeeriu Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/22-00271 esitab Rahandusministeeriumi ettepanekud Eesti Teadmiseks võetud
m seisukohtade kujundamiseks Euroopa Komisjoni taastuvenergiaprojektide loamenetlusi ja elektriostulepinguid ning oleme infot
puudutavale avalikule konsultatsiooni osas, eelkõige ruumilise planeerimise vaates. Küsimustikule vastamise kaasanud ka
ettepanekud on toodud käesoleva kirja lisas. seisukohtade
Järgnevalt toome välja seni Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonnas taastuvenergeetika soodustamiseks kujundamisel ning
teostatud tegevused. küsimustele
1. 13.01.2022 jõustusid planeerimisseaduse järgmised muudatused, mis aitavad mh kaasa taastuvenergeetika vastamisel.
lahenduste kavandamise ja nende kasutusele võtmise tõhustamisele.
1.1 Planeerimise põhimõtetesse (PlanS § 12 lg 3) lisati, et planeerimisel tuleb soodustada taastuvenergia
kasutamist. Eeltoodu aitab senisest selgemini tagada, et nii riigi kui kohaliku omavalitsuse poolt läbiviidavas
planeerimisprotsessis tuleb eelistada lahendusi, mis soodustavad taastuvenergia kasutusele võtmist.
1.2 Loodi alus keskse planeeringute andmekogus asutamiseks. Andmekogu hakkab sisaldama pikemas
perspektiivis sisaldama Eestis kehtivaid planeeringuid, muutes need nii elanikele, asutustele kui ka ettevõtetele
lihtsasti kättesaadavaks. Eeltoodu omakorda muudab tõhusamaks ka planeeringutel põhinevate lubade (sh
taastuvenergeetika kasutamiseks vajalike lubade) menetlemise. Andmekogu võetakse ametlikult kasutusse ja
kehtestatavad planeeringud tuleb sinna esitada alates 1.11.2022.
2. Eestis koostab hetkel ligi 80 protsenti omavalitsusi uusi üldplaneeringuid. Koostamise käigus oleme suunanud,
juhendanud ning planeeringute sisuanalüüside osas ka konkretse meetme kaudu toetanud omavalitsusi, kuidas
õiguspäraselt ja efektiivselt kavandada ja lahendada taastuvenergeetikaga seotud küsimusi ning leida selleks parim
planeeringulahendus.
3. Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna eksperdid osalevad Keskkonnaagentuuri juhtimisel ellu kutsutud
töörühma tegevuses, mille käigus kaardistatakse maismaal sobilike tuuleenergeetika arendusalade paiknemine
keskkonnaväärtuste, asustuse jm kriteeriumite lõikes. Vastav analüüs valmib kevadel 2022.
4. Rahandusministeeriumi planeeringute valdkonna juhtimisel on koostatud, ajakohasel viisil
avalikustatud ja kooskõlastatud üleriigiline mereala planeering, mis näeb mh ette piisavas
mahus tuuleenergeetika arendamiseks sobiikke alasid meretuuleparkidele ning seab selleks
tegevuseks loamenetluste alusena suunised ja tingimused. Planeeringu kehtestamine Vabariigi
Valitsuse poolt on plaanis 2022 kevadel. Seejärel on võimalik alustada planeeringu
elluviimisega.
5. RaM on koostöös Riigikantseleiga tellinud Poliitikauuringute Keskuselt Praxis ja AB
Triniti kohaliku kasu instrumentide analüüsi, milles käsitleti mh võimalusi taastuvenergia
projektide elluviimiseks ja nende osas kohaliku kogukonnaga kokkulepete sõlmimiseks.
Nimetatud analüüs on heaks sisendiks edaspidiste otsuste, sh taastuvenergeetikat puudutavate
otsuste, langetamisel ja valdkonda reguleerivate õigusaktide ettevalmistamisel. Majandus-ja
kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel on tänaseks nn tuulikute kohaliku kasu
seaduse eelnõu arvamuse avaldamiseks eelnõude infosüsteemis kättesaadav.
Palume eeltoodut võtta arvesse ka avaliku konsultatsiooni osas seisukoha kujundamisel.
RAM.pdf RAM küsimustik.pdf
Tarbijakaitse ja Vastasime küsimustele: Loamenetlused - küsimused avalik-õiguslikele asutustele Teadmiseks võetud
Tehnilise Järelevalve 1. Millised on taastuvenergia laialdasema kasutuselevõtuga seonduvad peamised probleemid teie pädevusalas? ning saame üldjoones
Amet (TTJA) (Valikvastustega küsimus) nimetatud
Vastused: probleemide
Ebapiisav, ebaadekvaatne või aegunud õigusraamistik olemasolus nõustuda.
Menetluse kestus
Võrkude ebapiisav võimsus
2. Mida peate suurimaks kitsaskohaks taastuvenergia projektide lubade menetlemisel? (Valikvastustega küsimus)
Vastused:
Liiga vähe töötajaid
Poliitilise toetuse puudumine
Ebakindel poliitikaraamistik
Rahva poolehoiu puudumine / avalike hüvede vaheline konflikt
3. Mida olete teinud viimasel viiel aastal taastuvenergiaprojektide loa- ja haldusmenetluste parandamiseks?
(Valikvastustega küsimus)
Vastused:
Töötajaid on koolitatud
Olukorda jälgitakse ja probleeme on uuritud
Asjassepuutuvatele ametiasutustele on pakutud nõustamist ja tuge
Lisa 4. Kaasatavate nimekiri
1. Adven Eesti AS 46. Keskkonnaühenduste Koda
2. AS Alexela 47. Konkurentsiamet
3. AS Eesti Energia 48. Liivi Lahe kalanduskogu
4. Balti Keskkonnafoorum 49. Logistika ja Transiidi
5. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Assotsiatsioon
6. Eesi Taastuvenergia koda 50. Maa-amet
7. Eesti Linnade ja Valdade Liit 51. Muinsuskaitseamet
8. Eesti Allveeliit 52. Neugrund
9. Eesti Biogaasi Assotsiatsioon 53. Utilitas
10. Eesti Biokütuste Ühing 54. Saare Wind Energy OÜ
11. Eesti Elektritööstuse Liit 55. Skepast&Puhkim OÜ
12. Eesti Gaas 56. Sunly
13. Eesti Gaasiliit 57. Tallinna Jahtklubi
14. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte 58. Tallinna Sadam
Ühing 59. TalTech
15. Eesti Laevajuhtide Liit 60. Tartu Ülikool
16. Eesti Laevaomanike Liit 61. Transpordiamet
17. Eesti Maaülikool 62. Tarbijakaitse ja Tehnilise
18. Eesti Ornitoloogiaühing Järelevalve Amet
19. Eesti Planeerijate Ühing 63. Tuuletehnoloogia Liit
20. Eesti Purjelaualiit 64. Tuuletraal OÜ
21. Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon 65. Vetik OÜ
22. Eesti Roheline Liikumine 66. Viru Keemia Grupp
23. Eesti Sadamate Liit
24. Eesti Taastuvenergia Koda
25. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon
26. Eesti Vabatahtlik Mere- ja
Järvepääste
27. Eesti Veemoto Liit
28. Eesti Vesinikuklaster
29. Eesti Vesinikutehnoloogiate
Ühing
30. Eesti Väikesadamate Liit
31. Elektrilevi
32. Eleon AS
33. Eleport OÜ
34. Elering AS
35. Eestimaa Looduse Fond
36. Enefit Green
37. Energiasalv
38. Est-Agar AS
39. Graanul Invest
40. Gren Eesti AS
41. Hendrikson ja KO
42. Hiiu Tuul
43. Keskkonna Investeerinute Keskus
44. Keskkonnaamet
45. Keskkonnamõju Hindajate Ühing