dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad taastuvenergia projektide loamenetluste ja elektriostulepingute avalikule konsultatsioonile

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 31. märts 2022
Viit
24.1-1/2022/8102
Registreeritud
31. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
24.1 EL ja rahvusvahelise koostöö korraldamine
Sari
24.1-1/S EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigusliku ülevõtmise tähtajad)
Toimik
24.1-1/2022
Vastutaja
Ketli Lindus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎24.1-120228102 31.03.2022 Väljaminev kiri.asice2235 KB

Sisu (failidest)

Draft ID: 66079e43-6216-4f04-941b-340c2c1ac8bb Date: 28/03/2022 11:05:43 Taastuvenergia projektid - loamenetlused ja elektrienergia ostulepingud Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud. Sissejuhatus SELLE KONSULTATSIOONI TAUST Euroopa rohelise kokkuleppe ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks tuleb ümber korraldada energiasüsteem, mille arvel on 75 % ELi kasvuhoonegaaside heitest ja kus siiani domineerivad fossiilkütused. Eelkõige on ümberkorraldused vajalikud selleks, et saavutada ELi 2030. aasta suurendatud kliimaeesmärk ja 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärk ning peatada elurikkuse kadumine, reostuse levik ja ressursside ammendumine. Taastuvenergia laialdasel kasutamisel põhineval terviklikul energiasüsteemil on väga oluline roll ELi juhtalgatuse edukal elluviimisel. Taastuvenergia direktiivi läbivaatamise ettepanekus on komisjon kehtestanud eesmärgi kahekordistada 2020. aastaga võrreldes energiaallikate jaotuses taastuvenergia osakaalu, nii et 2030. aastaks oleks see osakaal vähemalt 40 %. Et jõuda õigeaegselt taastuvenergia mahtude vajaliku suurendamiseni, tuleb tunduvalt kiirendada projektide elluviimise praegust kulgu. Peamiseks kitsaskohaks taastuvenergia kasutuselevõtul on lubade ja muude haldusmenetlustega seotud takistused, sest seadusandlus on väga keeruline ning menetlused on ebaselged ja pikad. See kõik hirmutab investoreid, tekitab viivitusi projektide rakendamisel ja muudab selle plaanitust kallimaks. Takistusi esineb ka taastuvelektri ostulepingute väljatöötamisel, ehkki need lepingud võiks järgnevatel aastatel soodustada turupõhise taastuvenergia ulatuslikumat kasutuselevõttu. Mis on suuniste eesmärk? 2018. aasta taastuvenergia direktiivis, mille ülevõtmise tähtaeg oli 30. juuni 2021, on juba kehtestatud uued nõuded kõigi taastuvenergiaprojektide loa taotlemise ja andmise menetluste kohta ning nõutud, et liikmesriigid teeksid kindlaks ja kõrvaldaksid põhjendamatud takistused pikaajaliste taastuvelektri ostulepingute sõlmimisel. Asjaomaste artiklite ülevõtmine ja rakendamine võib aga ametiasutuste jaoks probleeme tekitada. Lisaks sellele on tööstuse sidusrühmad leidnud lubadega seonduvaid takistusi ka väljaspool taastuvenergia direktiivi kohaldamisala ning nõudnud, et selgitataks projekti ettevalmistamisega seotud haldusmenetlusi käsitlevaid õigusnorme ja jagataks häid tavasid, millest oleks lubasid väljastavatel ametiasutustel abi vastavate menetluste kohaldamisel. Ehkki enamik kasutatavast taastuvenergiast toodetakse riiklike toetuskavade abiga, suureneb märgatavalt ettevõtjatega sõlmitavate taastuvelektri ostulepingute arv ning lähiaastatel võiks sellised lepingud olla 1 turupõhisema taastuvelektri kasutamise peamised käivitajad. Taastuvenergiaprojektide puhul on kavas vastu võtta keerukamad meetmed pikaajaliste lepingute sõlmimiseks, need meetmed põhinevad riiklikul toetusel või võimalusel sõlmida eri liiki energiaostulepinguid või siis neil mõlemal korraga. Kuigi liikmesriigid peavad oma riiklikes energia- ja kliimakavades taastuvelektri ostulepingute sõlmimisel tekkivatest takistustest aru andma ja need takistused kõrvaldama, on seda teinud vaid kaheksa liikmesriiki. Kavandatud suunistes käsitletakse taastuvenergiaprojektidega seonduvaid levinumaid takistusi seoses lubade ja haldusmenetlustega, samuti taastuvenergia direktiivi asjakohaste artiklite ülevõtmisel esinevaid üldisi probleeme, lisaks sellele esitatakse näiteid asjakohastest headest tavadest. Suunistes tuuakse välja senini püsinud kitsaskohad, mis ei lase täiendava taastuvenergia tootmisvõimsuse tagamisel täies ulatuses kasutusele võtta elektrienergia ostulepingute potentsiaali ning tuuakse ka selle kohta heade tavade näiteid ja lahendusi. Mis on konsultatsiooni eesmärk? Küsimustikuga kogutakse taastuvenergia tootjate, energialiitude ja tootmisharu organisatsioonide, samuti riigisektori asutuste, kodanike ja ettevõtjate (sealhulgas VKEde) ning asjakohaste energiasektori sidusrühmade arvamusi lubade andmise ja elektrienergia ostulepingute kohta. Küsimustik koosneb kolmest järgmisest osast: taastuvenergiaprojektide loamenetluste kiirendamine - küsimused avalik-õiguslikele asutustele; taastuvenergiaprojektide loamenetluste kiirendamine - küsimused projektide elluviijatele ja ühendustele; elektrienergia ostulepingute lihtsustamine. Soovi korral võite vastata vaid osale küsimustele. Kuidas ma saan osaleda? Küsimustikku saate komisjoni veebisaidil täita 12. aprillini 2022. Palume tagasiside üles laadida lubade ja elektrienergia ostulepingute kohta esitatavate küsimuste iga osa järel. Selle avaliku konsultatsiooni kokkuvõtlik aruanne ja kõigi konsultatsioonitegevuste tulemuste kokkuvõte avaldatakse sellel lehel konsultatsiooniperioodi lõpus. KONSULTATSIOONIKÜSIMUSTIKULE VASTAMINE JA EDASINE TEGEVUS Kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega algatab komisjon avaliku konsultatsiooni, et koguda sidusrühmade arvamusi selliste heade tavade kohta, millega kiirendada taastuvenergiaprojektide lubadega seotud menetlusi ja lihtsustada elektrienergia ostulepingute sõlmimist. See avalik konsultatsioon on osa kavandatud laiaulatuslikumast sidusrühmadega konsulteerimisest, mille tulemusi komisjon suuniste koostamisel arvesse võtab. Kõigi sidusrühmade arvamused on teretulnud. Märkus: õiglase ja läbipaistva konsultatsiooniprotsessi tagamiseks võetakse arvesse ainult veebipõhise küsimustiku vahendusel laekunud vastuseid. Üksnes nende vastuste põhjal koostatakse ka kokkuvõttev aruanne. Kui Teil tekib küsimustiku täitmisel probleeme või vajate konkreetset abi, kirjutage palun aadressil [email protected]. 2 Teie andmed * Minu vastus on järgmises keeles: bulgaaria eesti hispaania hollandi horvaadi iiri inglise itaalia kreeka läti leedu malta poola portugali prantsuse rootsi rumeenia saksa slovaki sloveeni soome taani tšehhi ungari * Vastan kui akadeemiline asutus / teadusasutus ettevõtjate ühendus ettevõtja/äriorganisatsioon tarbijaorganisatsioon ELi kodanik keskkonnaorganisatsioon 3 ELi mittekuuluva riigi kodanik vabaühendus avaliku sektori asutus ametiühing muu * Eesnimi Ketli * Perekonnanimi Lindus * E-posti aadress (ei avalikustata) [email protected] * Tegevuse ulatus: rahvusvaheline kohalik üleriigiline piirkondlik * Valitsemistasand parlament amet asutus * Organisatsiooni nimi kuni 255 tähemärki Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium * Organisatsiooni suurus: mikroorganisatsioon (1-9 töötajat) väikeorganisatsioon (10-49 töötajat) keskmine organisatsioon (50-249 töötajat) suurorganisatsioon (250 või rohkem töötajat) 4 Organisatsioonile läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber kuni 255 tähemärki Kas Teie organisatsioon on registreeritud läbipaistvusregistris? See on vabatahtlik andmebaas organisatsioonidele, kes soovivad mõjutada ELi otsustusprotsessi. * Päritoluriik Märkige enda või oma organisatsiooni päritoluriik. Afganistan Ghana Lõuna-Georgia Saint Kitts ja ja Lõuna- Nevis Sandwichi saared Ahvenamaa Gibraltar Lõuna-Korea Saint Lucia Albaania Grenada Lõuna-Sudaan Saint-Martin Alžeeria Gröönimaa Luksemburg Saint-Pierre ja Miquelon Ameerika Samoa Gruusia Macau Saint Vincent Ameerika Guadeloupe Madagaskar Saksamaa Ühendriigid Andorra Guam Madalmaad Sambia Angola Guatemala Malaisia Samoa Anguilla Guernsey Malawi San Marino Antarktis Guinea Maldiivid São Tomé ja Príncipe Antigua ja Guinea-Bissau Mali Saudi Araabia Barbuda Araabia Guyana Malta Seišellid Ühendemiraadid Argentina Haiti Mani saar Senegal Armeenia Heard ja Maroko Serbia McDonald Aruba Hiina Marshalli Saared Sierra Leone Aserbaidžaan Hispaania Martinique Singapur Austraalia Honduras Mauritaania Sint-Maarten Austria Hongkong Mauritius Slovakkia Bahama Horvaatia Mayotte Sloveenia Bahrein Ida-Timor Mehhiko Somaalia 5 Bangladesh Iirimaa Mikroneesia Soome Barbados Iisrael Moldova Sri Lanka Belau India Monaco Sudaan Belgia Indoneesia Mongoolia Suriname Belize Iraak Montenegro Süüria Benin Iraan Montserrat Svalbard ja Jan Mayen Bermuda Island Mosambiik Šveits Bhutan Itaalia Myanmar/Birma Taani Boliivia Jaapan Namiibia Tadžikistan Bonaire, Sint Jamaica Nauru Tai Eustatius ja Saba Bosnia ja Jeemen Nepal Taiwan Hertsegoviina Botswana Jersey Nicaragua Tansaania Bouvet' saar Jordaania Nigeeria Togo Brasiilia Jõulusaar Niger Tokelau Briti India Kaimanisaared Niue Tonga ookeani ala Briti Neitsisaared Kambodža Norfolki saar Trinidad ja Tobago Brunei Kamerun Norra Tšaad Bulgaaria Kanada Omaan Tšehhi Burkina Faso Kasahstan Paapua Uus- Tšiili Guinea Burundi Katar Pakistan Tuneesia Clipperton Keenia Palestiina Türgi Colombia Kesk-Aafrika Panama Türkmenistan Vabariik Cooki saared Kiribati Paraguay Turks ja Caicos Costa Rica Komoorid Peruu Tuvalu Côte d’Ivoire Kongo Pitcairn Uganda Demokraatlik Vabariik Curaçao Kongo Vabariik Põhja-Korea Ühendkuningriik 6 Djibouti Kookossaared Põhja- Ühendriikide Makedoonia hajasaared Dominica Kõrgõzstan Põhja-Mariaanid Ühendriikide Neitsisaared Dominikaani Kosovo Poola Ukraina Vabariik Ecuador Kreeka Portugal Ungari Eesti Küpros Prantsuse Uruguay Antarktilised ja Lõunaalad Egiptus Kuuba Prantsuse Usbekistan Guajaana Ekvatoriaal- Kuveit Prantsuse Uus-Kaledoonia Guinea Polüneesia El Salvador Lääne-Sahara Prantsusmaa Uus-Meremaa Eritrea Laos Puerto Rico Valgevene Eswatini Läti Réunion Vanuatu Etioopia Leedu Roheneemesaar Vatikani Linnriik ed Fääri saared Lesotho Rootsi Venemaa Falklandi saared Libeeria Rumeenia Venezuela Fidži Liechtenstein Rwanda Vietnam Filipiinid Liibanon Saalomoni Wallis ja Futuna Saared Gabon Liibüa Saint-Barthélemy Zimbabwe Gambia Lõuna-Aafrika Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha Komisjon avaldab selle avaliku konsultatsiooni käigus laekunud vastused. Saate valida, kas nõustute oma andmete avaldamisega või eelistate jääda vastuse avaldamisel anonüümseks. Läbipaistvuse huvides avaldatakse alati vastaja liik (näiteks „ettevõtjate ühendus“, „tarbijaorganisatsioon“ või „ELi kodanik“), päritoluriik, organisatsiooni nimi ja suurus ning sellele läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber. Teie e-posti aadressi ei avaldata. Valige enda jaoks kõige sobivamad privaatsussätted. Olenevalt sellest, kellena vastatakse (vastaja liik), on vaikimisi kasutatavad privaatsussätted järgmised. * Vastuse avaldamise privaatsussätted 7 Komisjon avaldab selle avaliku konsultatsiooni käigus laekunud vastused. Saate valida, kas andmed avalikustada või jääda anonüümseks. Jään anonüümseks Avaldatakse ainult organisatsiooni andmed: vastaja liik, selle organisatsiooni nimi, mille nimel vastati, läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber, organisatsiooni suurus ja päritoluriik ning esitatud vastus muutmata kujul. Teie nime ei avaldata. Kui soovite jääda anonüümseks, siis ärge esitage vastuses oma isikuandmeid. Avalik Avaldatakse organisatsiooni ja vastaja andmed: vastaja liik, selle organisatsiooni nimi, mille nimel vastati, läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber, organisatsiooni suurus ja päritoluriik ning esitatud vastus. Avaldatakse ka teie nimi. * Millise taastuvenergia tootmise tehnoloogiaga olete seotud (töötate sellega või esindate seda)? (Valikvastustega küsimus) Maismaa tuuleenergia tootmine Avamere tuuleenergia tootmine Päikeseenergia tootmine maapinnale paigaldatud paneelidega Päikeseenergia tootmine katusele paigaldatud paneelidega Ookeanienergia tootmine Biomassist saadava energia tootmine Hüdroenergia tootmine Geotermilise energia tootmine Ümbritseva keskkonna energia tootmine maasoojuspumpadega Muu * Millisel turul tegutsete (äriühingute/juriidiliste isikute puhul) / kus asute (füüsiliste isikute puhul)? Austria Belgia Bulgaaria Horvaatia Küpros Tšehhi Taani Eesti 8 Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Iirimaa Itaalia Läti Leedu Luksemburg Malta Madalmaad Poola Portugal Rumeenia Slovakkia Sloveenia Hispaania Rootsi ELi mittekuuluv riik * Kas esindate taastuvenergiakogukonda taastuvenergia direktiivi artikli 2 punkti 16 ja artikli 22 tähenduses? kodanike energiakogukonda elektrienergia direktiivi artikli 2 punkti 11 ja artikli 16 tähenduses? muud energiakogukonda (palun täpsustage allpool)? individuaalset või kollektiivset taastuvenergia tarbijat? Ei esinda ühtegi nimetatutest. Olen nõus isikuandmete kaitse põhimõtetega. * Milliseid küsimustiku osasid soovite täita? Loamenetlused - küsimused avalik-õiguslikele asutustele Loamenetlused - küsimused projektide elluviijatele ja ühendustele 9 Küsimused elektrienergia ostulepingute kohta Taastuvenergiaprojektide load Avalik-õiguslikud asutused * 1. Millised on taastuvenergia laialdasema kasutuselevõtuga seonduvad peamised probleemid teie pädevusalas? (Valikvastustega küsimus) Teadmiste või andmete puudumine taastuvenergiaprojektide ja/või vajalike loamenetluste kohta Maismaa- või merealade kättesaadavus Poliitilise toetuse puudumine Rahva poolehoiu puudumine / avalike hüvede vaheline konflikt Ebapiisav, ebaadekvaatne või aegunud õigusraamistik Menetluse kestus Võrkude ebapiisav võimsus Kulu Muu * 2. Mida peate suurimaks kitsaskohaks taastuvenergia projektide lubade menetlemisel? (Valikvastustega küsimus) Teadmiste või andmete puudumine taastuvenergiaprojektide ja/või vajalike loamenetluste kohta Liiga vähe töötajaid Oskuste puudumine Poliitilise toetuse puudumine Ebakindel poliitikaraamistik Rahva poolehoiu puudumine / avalike hüvede vaheline konflikt Valitsus- või haldustasandite koordineerimise keerukus Muu * Kui vastasite „muu“, siis palun täpsustage kuni 500 tähemärki Liiga palju lubasid ning ajaraamid on pikad. * 3. Mida olete teinud viimasel viiel aastal taastuvenergiaprojektide loa- ja haldusmenetluste parandamiseks? (Valikvastustega küsimus) 10 Projekti eestvedajatele on loodud koht, kus saab teha kõiki projektiga seonduvaid toiminguid Et tulla toime aina rohkemate projektiloa taotluste menetlemisega, on suurendatud töötajate arvu Töötajaid on koolitatud Kohavaliku, keskkonnamõju hindamise või ressursside kaardistamisega seotud toimingute jaoks on tehtud vajalikud ettevalmistus- ja planeerimistööd Lubade menetlemise kiirendamiseks on kasutusele võetud uusi digivahendeid Olukorda jälgitakse ja probleeme on uuritud Asjassepuutuvatele ametiasutustele on pakutud nõustamist ja tuge Ei ole midagi teinud Muu * 4. Mida olete teinud viimase viie aasta jooksul selleks, et suurendada elanikkonna poolehoidu projektidele? (Valikvastustega küsimus) Asjaomaste kogukondadega on peetud dialoogi Korraldatud on teabekampaania Võeti vastu seadus, mis võimaldab kodanikel ja energiakogukondadel projektides osaleda Ei ole midagi teinud Muu * Kui vastasite „muu“, siis palun täpsustage kuni 500 tähemärki Välja töötamisel tuulikutasu eelnõu, mis kompenseerib visuaalset vaatevälja ning helireostust. Suurendada teadlikkust ja teadmisi vastavate koolituste pakkumise ja selgitustööga. 5. Vastake juhul, kui olete seotud mereruumi planeerimisega. Jah Ei Kas mereala ruumilise planeeringu koostamine ja vastuvõtmine on parandanud avamere taastuvenergia projektide loa- ja haldusmenetlusi? Kui jah, siis kuidas? Kas mereala ruumilise planeeringu koostamine on aidanud suurendada elanikkonna poolehoidu projektidele? Kui jah, siis kuidas? Palun täpsustage, kuidas on mereala ruumilise planeeringu koostamine ja vastuvõtmine parandanud avamere taastuvenergia projektide loa- ja haldusmenetlusi? 11 kuni 500 tähemärki Projektide loa- ja haldusmenetlused on läinud selgemaks, loogilisemaks ning kiiremaks. MSP näitab ära kui palju meil on potentsiaali sobivate alade näol ning annab ette vajalikud suunised ja tingimused. Oluliste uuringute läbiviimine. Palun täpsustage, kuidas on mereala ruumilise planeeringu koostamine aidanud suurendada elanikkonna poolehoidu projektidele? kuni 500 tähemärki Elanikkonnal suurem teadlikkus tuuleparkidest. MSP koostamisel toimusid erinevad arutelud ja kaasamisüritused. Huvilised on saanud protsessis juures olla. projektide eestvedajatele ja ühendustele 6. Mis (kui üldse miski) on kõige rohkem takistanud teie projekti(de) elluviimist viimase viie aasta jooksul? (Palun järjestage nende tegurite tähtsus selliselt, et „1“ tähistab kõige tähtsamat) Seisukoht 1 2 3 4 5 puudub Haldusmenetluse kestus Kohaldatavate nõuete või menetluste keerukus Selgusetus selles osas, mis asutusega nõutavaid lube koordineerida Ettevõtja tegevust mõjutavad seadusandlikud muudatused Olukorra ebakindluse tõttu piiratud juurdepääs kapitalile / rahastamisele Eesmärgid on keskkonnaeeskirjadega vastuolus Konfliktid lennundus- või kaitsetegevusega maa või mere osas Konfliktid muude kasutajatega (nt põllumajandustootjad, kalurid) maa või mere osas Rahva poolehoiu puudumine / avalike hüvede vaheline konflikt Kohtumenetlus 12 Poliitilise toetuse puudumine Puuduvast võrguvõimsusest tingitud probleemid võrguga liitumisel Broneeritud, kuid kasutamata võimsustega seotud probleemid võrguga liitumisel Muud võrguga liitumise probleemid (nt kulu, ebaselged eeskirjad, tehnilised probleemid). Palun täpsustage! Muu * Kui vastasite „muud võrguga liitumise probleemid“, siis palun täpsustage kuni 500 tähemärki Peamiselt on probleemiks võrguga liitumise kallidus. Lisaks võrgud vajavad massiivselt tugevdamist (võrgu võimekus on meil kitsaskohaks). Protsess on pikk ning natuke ebaselge. 7. Mis (kui üldse miski) on viimase viie aasta jooksul tekitanud kõige rohkem viivitusi teie projekti(de) elluviimisel? (Palun järjestage nende tegurite tähtsus selliselt, et „1“ tähistab kõige tähtsamat) Seisukoht 1 2 3 4 5 puudub Haldusmenetluse kestus Kohaldatavate nõuete või menetluste keerukus Selgusetus selles osas, mis asutusega nõutavaid lube koordineerida Ettevõtja tegevust mõjutavad seadusandlikud muudatused Olukorra ebakindluse tõttu piiratud juurdepääs kapitalile / rahastamisele Eesmärgid on keskkonnaeeskirjadega vastuolus Konfliktid lennundus- või kaitsetegevusega maa või mere osas Konfliktid muude kasutajatega (nt põllumajandustootjad, kalurid) maa või mere osas Puudub rahva poolehoid / sihtrühmade konfliktid Kohtumenetlus Poliitilise toetuse puudumine Puuduvast võrguvõimsusest tingitud probleemid võrguga liitumisel 13 Broneeritud, kuid kasutamata võimsustega seotud probleemid võrguga liitumisel Muud võrguga liitumise probleemid (nt kulu, ebaselged eeskirjad, tehnilised probleemid). Palun täpsustage! Muu 8. Milliseid häid tavasid (kui neid on) olete kohanud lihtsustatud loa- ja haldusmenetluste valdkonnas (ELi, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil)? kuni 500 tähemärki Pole lihtsustatud ehk pole ka häid tavasid. 9. Kas mõni teie taastuvenergia- või elektritaristuprojektidest on liigitatud projektiks, mis tuleb ellu viia „üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel“, nagu on määratletud elupaikade direktiivi artikli 6 lõikes 4? Jah Ei * 10. Kas kavandate lähema viie aasta jooksul oma rajatiste kasutusea pikendamist ehk ajakohastamist (nagu on määratletud taastuvenergia direktiivi artikli 2 punktis 10) või mõne rajatise käitusest kõrvaldamist? Kasutusea pikendamine Ajakohastamine Käitusest kõrvaldamine Ei kavanda ühtegi nimetatutest 11. Kui see on asjakohane, siis mis mõjutas ajakohastamise otsust kõige enam? (Valige kolm kõige olulisemat) mitte rohkem kui 3 valik(ut) Riikliku toetuse lõppemine Käitise/varudega seotud kaalutlused Madalamad kulud / tehnoloogia suurem tõhusus Taastuvenergiaallikatel põhineva vesiniku tootmisele või ladustamisele suunatud projektide võimalused Ehitusloa lõppemine 14 Maa/mereala rendiloa või omandiõiguse lepingu lõppemine Käitamis- / hoolduslepingu lõpetamine Varade ammendumine Kohaliku kogukonna teadlikkus projektist Lihtsustatud loamenetlus, milles võetakse arvesse ainult ajakohastatud käitise lisaelemente Madalamad kulud kui lammutamise korral Muu * Kui vastasite „muu“, siis palun täpsustage kuni 500 tähemärki Ei oska vastata, sest pole olnud veel ajakohastamist. 12. Mida peate ajakohastamise peamiseks piiranguks või takistuseks? (Valige kolm kõige olulisemat) mitte rohkem kui 3 valik(ut) Ajakohastamise lubade menetlemise lihtsustamiseks ei ole asjakohast õigusraamistikku Ettevõtlushuvi puudumine Võrgu läbilaskevõimega seotud piirangud Ühiskonna poolehoiu puudumine / avalike hüvede vaheline konflikt (Täiendavad) ehitus- või ruumilise planeerimise menetlused (Täiendavad) keskkonnamõju hindamise vajadused Muu Arvamus puudub 13. Milliseid halbu tavasid (kui neid on) olete kohanud ajakohastamise loa taotlemise või andmise ja ajakohastamisega seotud haldusmenetluste valdkonnas? kuni 500 tähemärki Pole veel olnud ajakohastamist. 14. Milliseid häid tavasid olete kohanud ajakohastamise loa taotlemise või andmise ja ajakohastamisega seotud haldusmenetluste valdkonnas (ELi, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil)? 15 kuni 500 tähemärki Pole veel olnud ajakohastamist. 15. Milliseid ELi või riikliku tasandi regulatiivseid muudatusi (kui üldse) oleks vaja selleks, et luua toetavam raamistik kombineeritud tehnoloogiaga elektrijaamade jaoks või selliste taastuvenergial töötavate elektrijaamade jaoks, kus taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmine on kombineeritud elektrolüüsi- või ladustamisseadmega? kuni 500 tähemärki Piiriülesele võrgule on vaja toetusi. Pikaajaline võrgu planeerimine - elektrituru seadust on vastavalt juba muudetud ning asja regulatiivset poolt tuleks regulaarselt muuta/täiendada. Eraldi tuleks analüüsida võimalust muuta KMH regulatsiooni (riigi jaoks oluliste projektide planeerimist, lubade menetlust). 16. Milliseid halbu tavasid (kui üldse) olete taastuvenergiaprojektide puhul kohanud üldsuse varase kaasamise või üldsuse osalemise (sh finantsosalus) valdkonnas? kuni 500 tähemärki Probleem seiseb peamiselt selles kuidas info jõuab rohujuuretasandile. Tihtilugu elanikkonda pole kaasatud selliselt, et nad teaksid asjast. Finantsosaluse poole pealt KOVidega on justkui tehtud lepinguid, kuid avalikkust pole piisavalt kaasatud ja inimesed ei tea midagi. Kodanikele ühes vallas/maakonnas võib-olla jagati palju, aga teised jälle ei teadnud midagi – see sõltus paljuski ka KOV enda aktiivsusest. 17. Milliseid häid tavasid (kui üldse) olete taastuvenergiaprojektide puhul kohanud üldsuse varase kaasamise või üldsuse osalemise (sh finantsosalus) valdkonnas? kuni 500 tähemärki Üldsust on piisavalt kaasatud, on arvestatud ja on ka jagatud toetusi. 18. Milliseid avaliku sektori asutuste halbu tavasid olete kohanud ruumilisel planeerimisel olukorras, kus arendajad soovivad leida sobivaid kohti? kuni 500 tähemärki 16 Ebaselged sõnumid arendajatele, keskkonnamõjude hindamise puhvertsoonid, rangemate tingimuste tekitamine, mitteotsustamine, venitamine protsessidega, mitte kommunikeerimine et mida/millal/kuidas plaanitakse, ebakõla energia- ja kliimaeesmärkide vahel. 19. Milliseid avaliku sektori asutuste häid tavasid olete kohanud ruumilisel planeerimisel olukorras, kus arendajad soovivad leida sobivaid kohti? kuni 500 tähemärki Planeerimise protsess on läbipaistev ja põhjalik, metoodiliselt läbi räägitud ja selge. 20. Milliseid häid tavasid (kui üldse) olete taastuvenergiaprojektide puhul kohanud ruumi mitmekordse kasutamise valdkonnas? kuni 500 tähemärki MSP edulugu Eesti poolt näiteks just ruumilise planeerimise puhul. 21. Kas neis riikides, kus tegutsete, (mere)ruumi planeerimine aidanud arendajatel sobivaid kohti kindlaks teha ja kindlustada? Jah Ei Kuidas? kuni 500 tähemärki MSPs on kokku lepitud kuidas sobivatel alades tegutseda ning toodud välja ka vastavad tingimused (teiste riikidega kooskõlastamine). 22. Kas teil/ettevõttel/organisatsioonil on veel märkusi taastuvenergiaprojektide loamenetluste kiirendamiseks? kuni 1000 tähemärki Ei ole. Laadige oma fail(id) üles. 17 Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid Elektrienergia ostulepingute lihtsustamine * 23. Mis järgnevatest kirjeldab teie olukorda kõige paremini? Olen elektrienergia ostulepingutega seotud elektrienergia müüja Olen elektrienergia ostulepingutega seotud elektrienergia ostja/väljaostja Olen elektrienergia ostulepingutega seotud elektrienergia vahendaja (nt kommunaalteenuste osutaja, kaupleja, võrguoperaator) Olen seotud mitmega neist tegevustest Ma ei ole seotud, kuid kavatsen end siduda Ma ei ole seotud ega kavatse end (enam) siduda 24. Mis mõjutas kõige enam teie soovi end elektriostulepinguga siduda? mitte rohkem kui 3 valik(ut) Elektrihinnaga seonduvate riskide maandamine keskpikas ja pikas perspektiivis Elektriga varustatuse kindlustamine keskpikas ja pikas perspektiivis Taastuvenergia ostmise tõendamine avalikustamise eesmärgil On vaja leida uusi tulude stabiliseerimise vorme, sest riiklik toetus väheneb Muu 25. Mis on kõige suurem takistus, millega olete elektrienergia ostulepingute sõlmimisel kokku puutunud? mitte rohkem kui 3 valik(ut) Turuhindade volatiilsus või turuhindade üldine ebakindlus Läbipaistvuse ja teabe puudumine elektrienergia ostulepingute hindade osas Riiklikult rahastatavate toetuskavade piirangud, mis takistavad müüjatel pakkuda atraktiivseid tingimusi elektrienergia ostulepingute jaoks Vajalike dokumentide ja lepingute ettevalmistamisele kuluv aeg ning näidis- või standardlepingute puudumine Elektrienergia ostulepingutega seotud haldus- või regulatiivsed takistused Puudub võimalus siduda elektrienergia ostulepingu kombineerimiseks päritolutagatise või muude sertifikaatidega Pakkumispiirkondades puudub võimalus broneerida (füüsilist või rahalist) võimsust Taastuvenergiaallikate tootmisprofiil on muutlik 18 Puuduvad toetavad platvormid, kus müüjad ja väljaostjad kokku saaksid; puuduvad koondumise võimalused Väljaspool suurkorporatsioone on väljaostumahtude leidmine keeruline Väljaostja krediidivõimelisus on väike Elektrienergia ostulepingu kestus ei vasta tavaliselt projekti rahastamiseks vajaliku võla tähtajale Muu 26. Kas olete kokku puutunud heade tavadega eespool küsimuses 21 loetletud takistuste lahendamisel? kuni 500 tähemärki Ei ole veel. 27. Millised regulatiivsed muudatused (kehtivates ELi õigusaktides või riigi tasandi õigusaktides), kui üldse, on kõige vajalikumad, et kiirendada Euroopas korporatiivsete elektrienergia ostulepingute kasutuselevõttu lähiaastatel? kuni 500 tähemärki Tuleb silmas pidada, et üle reguleerima ei ole ka vaja hakata kui kõik toimib. Võimalik, et võiks suurkorporatsioonide puhul siduda ESG-ga (environmental sustainability and governance) sustainable financing temaatika ehk jätkusuutliku rahastamise kriteeriumiga. 28. Mis liiki finantstoetust (sh võla- või tagatisvahendid) oleks teie arvates kõige rohkem vaja, et kiirendada äriorganisatsiooniga sõlmitavate elektrienergia ostulepingute kasutuselevõttu lähiaastatel? kuni 500 tähemärki Finantstoetust ei ole vaja vaid küsimus on muudes mehhanismides. Kuna tehnoloogia on odavnenud ja hinnad volatiilsed, siis vaja oleks hoopis tagatismehhanisme, sest pangad näiteks ei anna laenu rahavoo puudumise/volatiilsuse tõttu = päikesepark suvel saab raha, aga talvel raha sisse ei too. Riskimaandamise instrumenti oleks vaja. 29. Kas teil/ettevõttel/organisatsioonil on veel märkusi elektrienergia ostulepingute sõlmimise hõlbustamise kohta? kuni 1000 tähemärki 19 Praegu on vaja palju tõlgendamist, sest kuskil on mingid reguleerivad EL rahastamise raamlepingutingimused, aga võiks olla nii, et kui riik teeb õiget asja sisuliselt, aga regulatsioon on kaheti tõlgendatav, siis kui vähegi liigutakse süsinikuneutraalsuse suunal, et siis oleks kindlus, et EL ei tule karistama kui mingi regulatsioon või piirang on valesti tõlgendatud. Ehk näiteks justkui teema head asja, aga lõpuks saame karistada (kuigi suurendasime tugevalt transpordis eesmärke, aga siis EL tuleb ütlema et tõlgendasite ju regulatsiooni valesti). Laadige oma fail(id) üles. Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid Contact [email protected] 20 Riigikantselei Teie 02.02.2022 nr 2-5/22-00271, [email protected] 16.5/22-0064/-1T Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Meie 31.03.2022 nr 24.1-1/2022/8102 Eesti seisukohad taastuvenergia projektide loamenetluste ja elektriostulepingute avalikule konsultatsioonile Esitame Eesti seisukohad taastuvenergia projektide loamenetluste ja elektriostulepingute avaliku konsultatsiooni kohta Vabariigi Valitsuse 07. aprilli 2022. a istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: 1)seletuskiri Eesti seisukohtadest taastuvenergia projektide loamenetluste ja elektriostulepingute avaliku konsultatsiooni kohta; 2) protokollilise otsuse eelnõu; 3) küsimustik; 4) kaasatud huvigruppide nimekiri; 5) kooskõlastustabel. Ketli Lindus 639 7610 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile, mis käsitleb taastuvenergia projektide loamenetlusi ja elektriostulepinguid Konsultatsiooni ülevaade ja eesmärk Euroopa rohelise kokkuleppe1 ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks tuleb ümber korraldada energiasüsteem, mille arvel on 75 % Euroopa Liidu (EL) kasvuhoonegaaside heitest ja kus siiani domineerivad fossiilkütused. Eelkõige on ümberkorraldused vajalikud selleks, et saavutada ELi 2030. aasta suurendatud kliimaeesmärk ja 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärk ning peatada elurikkuse kadumine, reostuse levik ja ressursside ammendumine. Taastuvenergia laialdasel kasutamisel põhineval terviklikul energiasüsteemil on väga oluline roll ELi juhtalgatuse edukal elluviimisel. Taastuvenergia direktiivi läbivaatamise ettepanekus2 on komisjon kehtestanud Euroopa Liidu eesmärgi kahekordistada 2020. aastaga võrreldes energiaallikate jaotuses taastuvenergia osakaalu nii, et 2030. aastaks oleks see vähemalt 40%. Lisaks esitas Euroopa Komisjon 8. märtsil plaani Venemaa energiakandjate impordisõltuvuse vähendamiseks, mis näeb muuhulgas ette Vene päritolu gaasi asendamist 2/3 ulatuses juba selle aasta lõpuks. Plaani osaks on ka taastuvenergia projektide elluviimise kiirendamine. Et jõuda õigeaegselt taastuvenergia mahtude vajaliku suurendamiseni, tuleb tunduvalt kiirendada projektide teostamise kulgu võrreldes praegusega. Üheks kitsaskohaks taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtul on lubade ja muude haldusmenetlustega seotud takistused, nagu seadusandluse keerukus, menetlusaega määravad nõuded ning vajaliku pädevusega ametnike puudumine, sh kohalikes omavalitsustes. Eelmainitu heidutab investoreid, tekitab viivitusi projektide rakendamisel ja muudab need sageli plaanitust kallimaks. Takistusi esineb ka pikaajaliste taastuvelektri ostulepingute väljatöötamisel, ehkki need lepingud võiks järgnevatel aastatel soodustada turupõhise taastuvenergia ulatuslikumat kasutuselevõttu. 2018. aasta taastuvenergia direktiivis3, mille ülevõtmise tähtaeg oli 30. juuni 2021, on juba kehtestatud uued nõuded kõigi taastuvenergiaprojektide puhul loa taotlemise ja andmise menetluste kohta ning on nõutud, et liikmesriigid teeksid kindlaks ja kõrvaldaksid põhjendamatud takistused pikaajaliste taastuvelektri ostulepingute sõlmimisel. Asjaomaste artiklite ülevõtmine ja rakendamine võib ametiasutuste jaoks olla probleemne. Lisaks sellele on tööstuse sidusrühmad leidnud lubadega seonduvaid takistusi ka väljaspool taastuvenergia direktiivi kohaldamisala ning nõudnud, et selgitataks projekti ettevalmistamisega seotud 1 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Euroopa roheline kokkulepe (COM/2019/640 final). Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:52019DC0640 2 Komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1999 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652, 14.07.2021, (COM(2021) 557 final). Kättesaadav veebis: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0557&from=EN 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, mis käsitleb taastuvenergia kasutamist. Kättesaadav veebis: DIRECTIVE (EU) 2018/ 2001 OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL - of 11 December 2018 - on the promotion of the use of energy from renewable sources (europa.eu) 1 haldusmenetlusi käsitlevaid õigusnorme ja jagataks häid tavasid, millest oleks lubasid väljastavatel ametiasutustel abi vastavate menetluste kohaldamisel. Ehkki enamik kasutatavast taastuvenergiast toodetakse riiklike toetuskavade abiga, suureneb märgatavalt ettevõtjatega sõlmitavate taastuvelektri ostulepingute arv ning lähiaastatel võiks sellised lepingud olla turupõhise taastuvelektri kasutamise peamised käivitajad. Kuigi liikmesriigid peavad oma riiklikes energia- ja kliimakavades taastuvelektri ostulepingute sõlmimisel tekkida võivatest takistustest aru andma ja need takistused kõrvaldama, on seda Euroopa Komisjoni hinnangul teinud vaid vähesed liikmesriigid. Kavandatud suunistes käsitletakse taastuvenergiaprojektidega seonduvaid levinumaid takistusi seoses lubade ja haldusmenetlustega, samuti taastuvenergia direktiivi asjakohaste artiklite ülevõtmisel esinevaid üldisi probleeme. Lisaks tuuakse näiteid asjakohastest headest tavadest. Suunistes tuuakse välja senised kitsaskohad, mis ei lase täiendava taastuvenergia tootmisvõimsuse lisandumisel täies ulatuses kasutusele võtta elektrienergia ostulepingute potentsiaali ning tuuakse ka selle kohta heade tavade näiteid ja lahendusi. Küsimustikuga kogutakse taastuvenergia tootjate, energialiitude ja tootmisharu organisatsioonide, samuti riigisektori asutuste, kodanike ja ettevõtjate (sealhulgas väike- ning keskmise suurusega ettevõtted) ning energiasektori sidusrühmade arvamusi lubade andmise ja elektrienergia ostulepingute kohta. Taastuvenergia projektide loamenetluste ja elektriostulepingute avalik konsultatsioon on kättesaadav leheküljelt Taastuvenergia projektid ‒ loamenetlused ja elektriostulepingud (europa.eu) (vastamise tähtaeg 12. aprill 2022. a). Küsimustik koosneb kolmest järgmisest osast: (i) taastuvenergiaprojektide loamenetluste kiirendamine - küsimused avalik-õiguslikele asutustele; (ii) taastuvenergiaprojektide loamenetluste kiirendamine - küsimused projektide elluviijatele ja ühendustele; (iii) elektrienergia ostulepingute lihtsustamine. Käesolev avalik konsultatsioon on osa kavandatud laiaulatuslikumast sidusrühmadega konsulteerimisest, mille tulemusi komisjon suuniste koostamisel arvesse võtab. Läbiviidava konsultatsiooniprotsessi käigus kogutakse huvitatud isikutelt ja sektori esindajatelt tagasisidet. Suuniste koostajaks on Euroopa Komisjoni DG ENER-C1 ning see planeeritakse avaldada hiljemalt 2022. aasta II kvartalis. Koostajad Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia valdkonnajuht Kristo Kaasik ([email protected]), nõunik Regina Rass ([email protected]), meretuuleenergia valdkonnajuht Anu Eslas ([email protected]), nõunik Liis Kilk ([email protected]) ning EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Ketli Lindus ([email protected]). Energeetika valdkonna eest vastutab asekantsler Timo Tatar ([email protected]). Avalikule konsultatsioonile vastamise põhimõtted Küsimustikule vastamisel lähtume järgmistest Eesti seisukohtadest:  Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1999 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia 2 kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2021. a istungil ning kinnitatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 28. jaanuari istungil);  Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „ELi strateegia avamere taastuvenergia potentsiaali kasutamiseks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgil“ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse üleeuroopalise energiataristu (TEN-E) suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus EL nr 347/2013 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 18. veebruari 2021. a istungil ning kinnitatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 12. märtsi istungil). Täpsed vastused avaliku konsultatsiooni küsimustele on lisatud seletuskirjale eraldi failina (Lisa 3). Eesti seisukohad ja nende selgitused 1. Eesti toetab taastuvenergia projektide haldusmenetluse (sh planeeringute ja lubade menetluse) protsessi kiirendamist ja kaaluda tuleb ka nende omavahelist konsolideerimist, et riikidele olulisi projekte saaks kiiremini ellu viia. Rakendada seadusandluses oluliste huvigruppidega läbiräägitud muudatused, mis aitavad sujuvamaks muuta ning kiirendada kogu protsessi. Sealhulgas tõhustada ka keskkonnamõjude hindamise protsesse (KSH, KMH), mis planeeringuid ja loamenetlusi toetavad, nt võimalikult valdkonnaüleselt tunnustatud ja ühtsustatud protseduuride ja metoodika kasutamise abil. Leiame, et ELis võiks kehtida ühtne soovituslik ajaraam haldusmenetluse protsessi jaoks ning kaaluda võiks komplekslubade kasutuselevõttu, eriti meretuuleparkide rajamisel. Samuti vajame EL poolt ühtseid suuniseid hübriid-energiavõrguga liitumiste kohta. Toetame taastuvenergia projektide loamenetluste lühendamiseks ja lihtsustamiseks Euroopa Komisjoni suuniste väljatöötamist. Selgitus: Kõige rohkem takistab projektide elluviimist haldusmenetluse kestus. Haldusmenetluse kõige ajamahukam osa on planeeringute, nende keskmiselt kaks aastat kestvate keskkonnamõju strateegiliste hindamiste (KSH) ja uuringute läbiviimine. Tänasel päeval töötavate taastuvenergia tootmisüksustega seotud uuringutel kaasnenud negatiivse keskkonnamõju ja selle leevendusmeetmete kogemuse alusel saaks tõenäoliselt KSH koostamise protsessi lihtsustada. Näiteks maismaa- ja meretuuleparkidel on planeerimisprotsess mitmetasandiline ja äärmiselt ajamahukas (5-10 aastat). Lahenduseks oleks tuuleparkidele tavapärasest kiirema protsessi loomine, sh kompleksload, mis aitaksid planeerimisprotsessi kiirendades saavutada õigeaegselt taastuvenergia alased eesmärgid. Nii maismaal kui ka merel on projekti algusest kuni ehitusloani kuluv aeg täna vähemalt viis aastat, mida on märkimisväärselt rohkem kui meie naaberriikides. Ühishuviprojektidele (Projects of Common Interest ehk PCI) kui riigile olulistele projektidele tuleks luua EL-üleselt eraldi kategooria või erisus mille raames rakendataks kiiremat ja lihtsustatud menetlust. Taastuvenergia arendamisele tuleks luua kiirtee, et oleks võimalik saavutada kliimaeesmärgid nii siseriiklikult kui ka EL-üleselt. Meretuuleparkide puhul on lisaks erinevate uuringute läbiviimisele, vaja taotleda mitmeid lubasid, mis oma olemuselt on sarnased (vee erikasutusluba, hoonestusluba). Üheks lahenduseks võiks olla üks kompleksluba, mille alusel saab õiguse mereala kasutada meretuulepargi rajamiseks. Iga loa taotlemine võtab omajagu aega ja seeläbi pikeneb haldusmenetluse protsess (Eestis on praegu kokku kolm erinevat haldusmenetlust, koos keskkonnamõjude hindamise (KMH) menetlusega võib lugeda kokku isegi neli haldusmenetlust). Täiendavalt on iga haldusmenetluse protsessi võimalik ka kohtus 3 vaidlustada, mis omakorda pikendab kogu protsessi ajakava. Leiame, et Komisjon võiks sisse seada ühtse soovitusliku ajaraami kogu haldusmenetluse protsessi jaoks. Tähelepanu tuleb pöörata ka mitterahalistele tõketele nagu ametiasutuste ebapiisavad digitaalsed lahendused ja inimressursid üha suureneva arvu loataotluste menetlemisel. 2. Tänases julgeolekuolukorras, mis nõuab taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamist, leiame, et one-stop-shop olemuse peaks Euroopa Liidus üle vaatama ning vastavalt haldusmenetluse protsesse muutma tsentraliseeritumaks, vähendamaks sel moel ka asutuste halduskoormust, ning muutma protsesse kiiremaks ja efektiivsemaks nii riigi kui ka turuosaliste jaoks (nt virtuaalsel keskkonnal põhinev süsteem). Selgitus: Soovime one-stop-shop teemal jätta riikidele enam paindlikkust ja vabad käed otsustamaks, kuidas leida sellele parim lahendus. Eesti puhul peame võimalikuks virtuaalkeskkonnal põhineva süsteemi loomist või olemasoleva süsteemi vastavalt edasi arendamist (nt riiklik Ehitisregister), mis vähendaks asutuste halduskoormust ning kiirendaks protsesse nii riigi kui ka turuosaliste jaoks. Erinevad kooskõlastamis- ja loastamisprotsessid võiks viia masinõppel tuginevaks ja automaatseks. Lihtsamate projektide puhul töötada välja tüüptingimused, nõuded ning vajalik kontroll/kooskõlastamine viia masinõppel tuginevaks. Protsesside digitaliseerimine ja automatiseerimine leevendaks ka probleeme mida näeme puuduva inimressursi näol. 3. Eesti toetab ettepanekut suurendada liikmesriikide vahelist taastuvenergia alast koostööd läbi ühiste piiriüleste projektide (nt meretuuleenergeetika) ning ennekõike riikidevaheliste energiavõrkude arendamise kaudu, luues seeläbi täiendavaid võimalusi taastuvenergia kasutuselevõtuks. Oluline on liikmesriikide üleselt lihtsustada ja eemaldada regulatiivseid barjääre, mis on seni takistanud suuremahuliste taastuvenergeetika projektide elluviimist ning seeläbi kliimaeesmärkide saavutamisse panustamist. Samaaegselt on eriti oluline ühise Läänemere energiavõrgu arendamine, vältimaks kitsaskohtade teket ning suurendamaks regiooni potentsiaali saavutamist ning projektide elluviimist. Oluline on ELis soodustada pikaajaliste elektriostulepingute sõlmimist, et tagada taastuvenergia tootjatele investeerimiskindlus ja tarbijatele soodsamad hinnad. Selgitus: Taastuvenergiat on otstarbekaim toota seal, kus on selleks parimad geograafilised ja kliimalised tingimused. Liikmesriikide eripäradest tulenevalt on mõistlik teha riikidevahelist tihedat koostööd, et saavutada EL ülene taastuvenergia eesmärk, mille täitmisel on asjakohane arvestada ka erainitsiatiivil tehtud koostööprojekte. Koostöö lihtsustamiseks on vajalik lahendada haldusmenetlusega kaasnevad võimalikud takistused ja administratiivsed tõkked, võttes arvesse näiteks liikmesriikide eri tasemeid ühiste taastuvenergia projektide arendamise suutlikkuses. Oluline on ühtlustada turureegleid, et liikuda toetustele tuginevalt mudelilt turupõhiseks ja enam finantsinstrumente (laenu, käendusi jt.) kasutavaks. Pikaajaliste otse ostu lepingute soodustamine ja sõlmimine on hea vahend tagamaks tarbijale ja tootjale investeerimiskindlus, mis loob eeldused turupõhiseks taastuvenergia kasutuseks ning hõlbustab taastuvelektri integreerimist energiasüsteemidesse tervikuna. Praegu on Eesti elektriostu lepingute turg alles arengu algusfaasis (on kavandatud esimene riiklik PPA ehk Power Purchase Agreement). Taastuvenergia ostulepingud võimaldavad taastuvelektrile täiendava turulepääsu lisaks riiklikele toetuskavadele ja otse hulgimüügiturule müümise kõrval. Toetame seisukohta, et taastuvenergia otseostulepingud peavad olema määratletud eelkõige taastuvenergia füüsilise tarne lepingutena, millega koos tuleb tootjale väljastada päritolutunnistused ja kustutada need koheselt ostja kasuks taastuvenergia tarbimise 4 tõendamiseks. Peame oluliseks riikidevahelist parimate praktikate ja kogemuste vahetust ning üleüldist otseostulepingutega kaasnevate võimaluste ja hüvede tutvustamist tööstustele ja tarbijatele. Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga poolt on 2022. aastal esitamas ettepanekuid rahastamismehhanismide kohta, mis sobiksid kõige paremini otseostulepingute arendamise edendamiseks Euroopas, sh nende kasutuse edendamiseks ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtete hulgas. Taastuvenergia potentsiaali realiseerimiseks kõige soodsamal ja kulutõhusamal viisil on vaja ühtsetel põhimõtetel arendatud energiavõrku, kuivõrd sellel on potentsiaal kujuneda nii Eesti kui ka kogu siinse regiooni jaoks rohepöörde selgrooks, mille najal erinevad energiamajanduse elemendid toetuvad: taastuvenergia tootmine merel, üldine taastuvenergial põhinev sektoriteülene elektrifitseerimine, vesiniku tootmine taastuvatest allikatest, rohevesinikule tugineva majanduse arendamine jne. Samuti tuleb leida lahendusi menetlusprotsesside kiirendamiseks nii võrguga liitumise kui ka keskkonnamõjude hindamise (ning seeläbi planeerimisprotsesside) osas. Sealhulgas on vaja suurendada kohalike omavalitsuste (KOV) motivatsiooni ja võimekust teemaga tegelemisel. 4. Taastuvenergia projektide planeeringute ning loamenetluse sujuvamaks elluviimiseks ja viivituste vältimiseks toetame taastuvenergia kompetentsi arendamist ning üleüldist teadlikkuse tõstmist erinevate taastuvenergia tehnoloogiate mõjust. Pooldame olemasolevate teadmiste/kogemuste süsteemset rahvusvahelist jagamist ja koolitustegevust. Selgitus: Kuigi tuuleenergeetika osas on teatud EL reeglid juba rakendunud, ei ole protsessis osalejatel siiski eeskirjade ja menetluse mõistmisel täielikku selgust uute tehnoloogiliste arenduste puhul nagu pumphüdroakumulatsioonijaamad jms. See tekitab teatud ebakindlust, kas vastav arendus võib olla muudele eluaspektidele kahjulik või mitte. Üheks kitsaskohaks, nii taastuvenergia projektide lubade menetlemisel kui mõne teise loa menetlemisel, on ministeeriumi ja/või selle allasutuste erinevate pakutavate teenuste ja nende menetlemisega tegelevate teenistujate vähesus. Sarnane probleem esineb ka KOV tasandil. Pakutavaid teenuseid on palju, kuid teenistujaid teenuste osutamiseks ei ole piisavalt. Teemad ja otsused on keerulised, erinevaid osapooli on palju, materjalid on mahukad. Eraldi kitsaskohana tasub mainida ka suurt teenistujate liikuvust, mis mõjutab omakorda töö ja protsesside järjepidevust. Kindlasti tuleks kaaluda ametitel oma teenistujate pidevat koolitamist. Teiseks suuremaks kitsaskohaks on rahva poolehoiu ja hüvede konflikt ning vähene veendumus taastuvenergia projektide vajalikkuses. Planeeritavast tegevusest tulenevad häiringud mõjutavad eelkõige kohalikke elanikke. Häiringute talumise eest on küll praktikas teatud juhtudel hüvesid pakutud, kuid mitte sellisel tasandil, et konflikte ära hoida. Eesti elanikkonna teavitamisel on oluline teiste riikide kogemuse jagamine taastuvenergia tootmise käivitamisest kodukohas/naabruses, sh tegelikult ilmnenud kaasnenud mõjudest ja kasudest. Äärmiselt oluline on taastuvenergiale üleminekule aidata kaasa rahvusvahelise kogemuse keskse koondamise, analüüsimise ja tutvustamisega (sh seonduvates portaalides). 5. Taastuvenergia projektide arendamisel on oluline arvestada nii erinevate lahenduste mõju taastuvenergia eesmärkide saavutamisele, keskkonnale ja elurikkusele, riigikaitsele, sotsiaal- ja majandusarengule kui ka võtta arvesse tehnoloogilist jätkusuutlikkust. Selgitus: Loodus- ja keskkonnakaitse on laiemalt vajalik puhta mere- ja elukeskkonna sh mere elurikkuse säilimiseks, mistõttu looduskaitse on üldiselt ja laiemalt vajalik inimeste sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste täitmiseks. Eestis koostatud, kuid Vabariigi Valitsuse poolt veel vastu võtmata mereala planeering, mis on võtnud arvesse mitmeid teadaolevaid piiranguid, sh 5 arvestab olemasolevate kaitsealadega. Sarnaselt maismaaplaneeringutega võib merealal tekkida konflikt looduskaitse ja merealal planeeritavate sotsiaalmajanduslike ja kliimaeesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste, nagu näiteks meretuuleparkide rajamise vahel. Loodus- ja keskkonnakaitse tingimustega peab arvestama ka muude taastuvenergia projektide puhul (nt päikesepargid, pumphüdroelektrijaamad jt). Oluline on taastuvenergia projekte kavandades alustada koostööd riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja kohalike elanikega juba võimalikult varases etapis, selgitamaks välja võimalused taastuvenergia arendamiseks ja vältimaks võimalikke kitsaskohti menetluse edasises käigus (nt negatiivne mõju riigikaitsele). Arvamuse saamine Käesolevale konsultatsioonile vastamiseks küsiti sisendit Keskkonnaministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt ja Kaitseministeeriumilt. Konsultatsiooni küsimustik saadeti ka arvamuse saamiseks lisas 4 loetletud organisatsioonidele. Saabunud sisendid ja nendega arvestamine on välja toodud seletuskirja lisas 5 esitatud kaasamise tabelis. 6 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja ........................................................................................ 2022 nr Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile, mis käsitleb taastuvenergia projektide loamenetlusi ja elektriostulepinguid 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile, mis käsitleb taastuvenergia projektide loamenetlusi ja elektriostulepinguid: 1.1. Eesti toetab taastuvenergia projektide haldusmenetluse (sh planeeringute ja lubade menetluse) protsessi kiirendamist ja kaaluda tuleb ka nende omavahelist konsolideerimist, et riikidele olulisi projekte saaks kiiremini ellu viia. Rakendada seadusandluses oluliste huvigruppidega läbiräägitud muudatused, mis aitavad sujuvamaks muuta ning kiirendada kogu protsessi. Sealhulgas tõhustada ka keskkonnamõjude hindamise protsesse (KSH, KMH), mis planeeringuid ja loamenetlusi toetavad, nt võimalikult valdkonnaüleselt tunnustatud ja ühtsustatud protseduuride ja metoodika kasutamise abil. Leiame, et ELis võiks kehtida ühtne soovituslik ajaraam haldusmenetluse protsessi jaoks ning kaaluda võiks komplekslubade kasutuselevõttu, eriti meretuuleparkide rajamisel. Samuti vajame EL poolt ühtseid suuniseid hübriid-energiavõrguga liitumiste kohta. Toetame taastuvenergia projektide loamenetluste lühendamiseks ja lihtsustamiseks Euroopa Komisjoni suuniste väljatöötamist. 1.2. Tänases julgeolekuolukorras, mis nõuab taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamist, leiame, et one-stop-shop olemuse peaks Euroopa Liidus üle vaatama ning vastavalt haldusmenetluse protsesse muutma tsentraliseeritumaks, vähendamaks sel moel ka asutuste halduskoormust, ning muutma protsesse kiiremaks ja efektiivsemaks nii riigi kui ka turuosaliste jaoks (nt virtuaalsel keskkonnal põhinev süsteem). 1.3. Eesti toetab ettepanekut suurendada liikmesriikide vahelist taastuvenergia alast koostööd läbi ühiste piiriüleste projektide (nt meretuuleenergeetika) ning ennekõike riikidevaheliste energiavõrkude arendamise kaudu, luues seeläbi täiendavaid võimalusi taastuvenergia kasutuselevõtuks. Oluline on liikmesriikide üleselt lihtsustada ja eemaldada regulatiivseid barjääre, mis on seni takistanud suuremahuliste taastuvenergeetika projektide elluviimist ning seeläbi kliimaeesmärkide saavutamisse panustamist. Samaaegselt on eriti oluline ühise Läänemere energiavõrgu arendamine, vältimaks kitsaskohtade teket ning suurendamaks regiooni potentsiaali saavutamist ning projektide elluviimist. Oluline on ELis soodustada pikaajaliste elektriostulepingute sõlmimist, et tagada taastuvenergia tootjatele investeerimiskindlus ja tarbijatele soodsamad hinnad. 1.4. Taastuvenergia projektide planeeringute ning loamenetluse sujuvamaks elluviimiseks ja viivituste vältimiseks toetame taastuvenergia kompetentsi arendamist ning üleüldist teadlikkuse tõstmist erinevate taastuvenergia tehnoloogiate mõjust. Pooldame olemasolevate teadmiste/kogemuste süsteemset rahvusvahelist jagamist ja koolitustegevust. 1.5. Taastuvenergia projektide arendamisel on oluline arvestada nii erinevate lahenduste mõju taastuvenergia eesmärkide saavutamisele, keskkonnale ja elurikkusele, riigikaitsele, sotsiaal- ja majandusarengule kui ka võtta arvesse tehnoloogilist jätkusuutlikkust. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud avaliku konsultatsiooni seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär Lisa 5. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Taastuvenergia projektid – loamenetlused ja elektriostulepingud Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Energiasalv Täna pöördumast! Kuna küsimustikku veebilehelt kiiresti ei leidnud, küsimused küsimustikus on ikka väga üldist Teadmiseks võetud. laadi ning ei adresseeri tegelikke probleeme, siis kirjutan siin oma 12-aastase suurprojekti arendamiskogemuse Leiame, et KMH ja põhiselt lühidalt, mida ja kuidas tuleks teisiti teha: one-stop-shop  Loastamise hõlbustamiseks tuleb põhimõtteliselt muuta keskkonnamõjude hindamise ja nõuavad täiendavad planeerimisseadust selliselt, et need ei toimiks paralleelreaalsuses ning ei ignoreeriks Eestis ehitamist analüüsi ning oleme reguleerivaid teisi seadusi, norme ja määrusi; ka vastavalt  Kuna Eesti energeetika varustuskindluse tagavad suurusjärgus kümmekond suuremahulist projekti, siis materjalides neile nende loastamiseks on vaja luua loastamise one-stop-shop. Sarnasel põhimõttel nagu EL PCI viidanud. projektidele mõeldud regulatsioonis. Eesti tänane sarnane institutsioon on lihtsalt üks täiendav takistus ning tuleks sellisel kujul kiiresti likvideerida  Energiaturu määruse ja Eesti senise energiapoliitika põhimõtted ning pankade (sh. EIB, NIB, EBRD) tegelikud laenutingimused on karjuvas vastuolus ning võimaldavad projektide finantseerimist ainult riikliku toe olemasolul, elektrituru vastu projekte ei finantseerita. Selle vastuolu ületamiseks on mõned lahendused, mida Eesti seni kasutanud pole. Veelkord, Eestis energiaprojekte elektrituru vastu pole võimalik finantseerida!  Otsustavalt tuleb muuta elanikkonna kaasamist energiamajanduse ümberkujundamisel energiaühistute liikumise toetamisel ning kohaliku kasu instrumendi kiirel rakendamisel. Tuuletraal OÜ Tuuletraal OÜ ei pea EV seadusandlust väga keeruliseks, ei kritiseeri menetlusi, ei ole hirmunud, meid ei takista Teadmiseks võetud. miski jne :) Küsimustiku küsimus nr 25 on asjalik, aga sobiv valikvastus on puudu, va kui selleks "muu" pidada. Lugege siis nii, et vastan vaid küsimusele 25 Konkurentsiameti (KA) sõnu tsiteerides: Eestis saab elektriostu/müügi otselepinguid sõlmida vaid riigisiseselt, põhjuseks, et kogu ühenduste ülekandevõimsus antakse turule. Keskpikas perspektiivis arvan, et alltoodud kastis toodud tekstiga, mis pärit lingitud KA analüüsist, osundab KA teatavale probleemile küll. St ühendused näiteks Soomega on kasinad, aga Soomes oleks suuri tarbijaid, kellega saaks sõlmida nn PPA otselepinguid. Aga Estlink 3-ga vist tegeldakse juba, st hirmu tundma jällegi ei pea. Aga ma küsimustikku rohkem ei täida, kuna pole midagi samaväärset lisada :) https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/Dokumentide- failid/elektrienergia_hinnatousu_analuus_2021_dets.pdf Elektrienergia hinna kujunemine hulgiturul Avatud elektriturul on turuosalistel võimalik elektrienergiaga kaubelda kahel viisil — otselepingute alusel (OTC- over-the-counter) või elektribörsil osaledes. Otselepingute aluseks on kahepoolselt kokkulepitud tingimused, mistõttu sõltub elektrienergia hind suures osas finantsteenustena pakutavatest hindadest või otse elektribörsil kujunenud energiahindadest. Otselepingud sõlmitakse tavapäraselt suurtarbija ja tootja vahel, et vähendada tehinguga kaasnevaid täiendavaid kulutusi. Eestis saab elektriostu/müügi otselepinguid sõlmida vaid riigisiseselt, põhjuseks, et kogu ühenduste ülekandevõimsus antakse turule. Otselepingute osakaal ei ole aga suur ning enamus kaubandusest toimub elektribörsil, ehk avalikul hulgiturul. Elektribörsil saavad kaubelda tootjad, võrguettevõtjad, müüjad, maaklerid ehk kõik, kes sõlmivad vastava lepingu börsikorraldajaga. Eestis on börsikorraldajaks määratud elektriturukorraldajad Nord Pool ja EPEX. Viimane aga 2021 aasta seisuga kauplemist siiski veel ei paku. Konkurentsiamet Kuna Konkurentsiameti tegevusvaldkondi see teema väga otseselt ei puuduta, esitame tähelepanekud (punases Teadmiseks võetud. kirjas) vaid kolme küsimuse kohta: Võrkude ebapiisav võimsus ka meie Alates dokumendi lk 10 „Taastuvenergia load: poolt küsimustikus välja toodud. Küsimus nr 1 Millised on taastuvenergia laialdasema kasutuselevõtuga seonduvad peamised probleemid teie pädevusalas? (Valikvastustega küsimus). A) Teadmiste või andmete puudumine taastuvenergiaprojektide ja/või vajalike loamenetluste kohta B) Maismaa- või merealade kättesaadavus C) Poliitilise toetuse puudumine D) Rahva poolehoiu puudumine / avalike hüvede vaheline konflikt E) Ebapiisav, ebaadekvaatne või aegunud õigusraamistik F) Menetluse kestus G) Võrkude ebapiisav võimsus H) Kulu I) Muu Küsimus nr 2. Mida peate suurimaks kitsaskohaks taastuvenergia projektide lubade menetlemisel? (Valikvastustega küsimus) A) Teadmiste või andmete puudumine taastuvenergiaprojektide ja/või vajalike loamenetluste kohta B) Liiga vähe töötajaid C) Oskuste puudumine D) Poliitilise toetuse puudumine E) Ebakindel poliitikaraamistik F) Rahva poolehoiu puudumine / avalike hüvede vaheline konflikt G) Valitsus- või haldustasandite koordineerimise keerukus H) Muu Küsimus nr 15. Milliseid ELi või riikliku tasandi regulatiivseid muudatusi (kui üldse) oleks vaja selleks, et luua toetavam raamistik kombineeritud tehnoloogiaga elektrijaamade jaoks või selliste taastuvenergial töötavate elektrijaamade jaoks, kus taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmine on kombineeritud elektrolüüsi- või ladustamisseadmega? Vastus: Meretuuleparkide rajamiseks oleks vajalik luua selge õiguslik raamistik. Küsimuste korral palun pöörduge. Eesti Tuuleenergia Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni vastused Taastuvenergia projektid - loamenetlused ja elektriostuleping Teadmiseks võetud. Assotsiatsioon avalikule konsultatsioonile. Planeerimisprotsessi ja haldusmenetluse 6. Mis takistab projektide elluviimist kestus on 1. Kõige rohkem takistab projektide elluviimist haldusmenetluse kestus. Haldusmenetluse kõige probleemiks. ajamahukam osa on planeeringute läbiviimine. Merre tuulepargi rajamiseks esitati esimene avaldus 16 aastat tagasi, kuigi täna on laual kolm projekti (Saare Wind Energy, Eesti Energia ja Utilitas), millal on ehitusloa menetluse protsess algatatud, siis näiteks Loode-Eesti merepark on jätkuvalt ilma lahenduseta. /1 2. Maismaa tuuleparkidel on planeerimisprotsess mitmetasandiline ja äärmiselt ajamahukas. Lahenduseks oleks luua maismaa tuuleparkidele tavapärasest kiirem planeerimisprotsess, seda enam, et sobivaid alasid on maismaal väga vähe. Maismaal on projekti algusest kuni ehitusloani kuluv aeg täna viis aastat, mida on märkimisväärselt rohkem kui meie naaberriikides. /2 3. Kuna mereparkide menetlusprotsess on kestnud nii pikalt, siis menetletakse täna erinevaid projekte erinevate seaduste alusel. Erinevaid riigiameteid on vahepeal reformitud ja kuigi lõpptulemus saab sellest konkreetsem ja selgem, siis täna ei ole ka alustaval arendajal selgelt ajalist ja tehnilises vaates protsessikirjeldust. /3 4. Potentsiaalselt omavad suurt mõju seadusemuudatused. Nii maismaa, kui meretuulepargid sõltuvad ja jäävad alati sõltuma riigikaitselistest tegevustest. Oluline on silmas pidada, et riigikaitselised piirangud ei takistaks põhjendamatult ja ainult ettevaatusest tuuleenergia arengut. /4 5. Ligipääs kapitalile võib osutuda keeruliseks, juhul kui seadusloome ei toeta valdkonna läbipaistvat arengut. /4 6. Keskkonnaamet tuli suvel välja soovituslike piirangutega, mis olid mõeldud suunama KOVide üldplaneeringuid, kuid lähtudes absoluutsest ettevaatusprintsiibist, vähendasid maismaal tuuleparkideks sobivate alade ulatust pea olematuks. Lisaks on Keskkonnaministeerium läbi viimas üleriigilist linnustiku- uuringut, mistõttu ei soovi uuringu valmimiseni Eesti Ornitoloogia Ühingu liikmed iseseisvaid uuringuid teha, kartuses, et need võivad suure uuringu tulemustega vastuollu minna. /1 7. Konfliktid lennundus- või kaitsetegevusega maa või mere osas on täna väga aktuaalsed, kuid seoses uute radaritega näeme maismaal väga suure osa vabanemist kõrguspiirangutest. /3 8. Konfliktid muude kasutajatega, eelkõige mereparkide puhul kaluritega on selgelt küsimus. Loodame, et osa sellest lahendab ära tuulikutasu seaduse vastuvõtmine ja mõjutatud piirkondades alternatiivsete ärivõimaluste tekkimine, läbi tuulepargi rajamise ja hilisema hoolduse. /2 9. Rahva poolehoiu puudumine on Risti näitel kriitilise tähtsusega. Siinjuures tuleb silmas pidada kolme suunda 1) tuulikutasu seadus loob kindlasti muutust meelsuses 2) MKMi poolt läbiviidud uuring näitas, et inimeste poolehoid tuuleenergiale on väga kõrge, vajalik on teha tööd hirmude ja teadmiste puudumisega 3) kõige häälekamad vastased on tihti seotud läbi ärihuvi või inimesed, kes näevad mõjutatud piirkonda enda puhkealana, mis ei tohi majandustegevusest mõjutatud olla. 10. Kohtumenetlused on pikad ja ajakulukad. /3 11. Poliitilise toetuse puudumine on probleem, kuid varasema võrreldes on olukord paranenud. Puuduvad selged sõnumid ja eesmärgid, me riigina ikka alles kaalume, kas teha tuuleparke, mitte kuhu ja kuidas neid teha. Samas on viimasel aastal toimunud mitmeid positiivseid muutuseid. /3 12. Puuduvast võrguvõimsusest tingitud probleemid võrguga liitumisel on uute ja võimsate tuuleparkide rajamisel ilmselge probleem. Kuna Eestis maksab kõik liitumiskulud arendaja, siis see võib tulevikus osutuda mõne projekti viimaseks ületamatuks takistuseks. /1 13. Broneeritud, kuid kasutamata võimsustega seotud probleemid võrguga liitumisel on tulevikuprobleem. Täna ei ole see veel takistus, kuid mitmete taastuvenergia tootmisüksuste lisandumisel on see märkimisväärne. /3 8. Milliseid häid tavasid (kui neid on) olete kohanud lihtsustatud loa- ja haldusmenetluste valdkonnas (ELi, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil)? Kahjuks ei ole lihtsustatud korda ei ole olemas ega rakendata. Loa- ja haldusmenetlus on aeglane, segadustekitav, ametkondade vahel koordineerimata ja vastuoluline. 16. Milliseid halbu tavasid (kui üldse) olete taastuvenergiaprojektide puhul kohanud üldsuse varase kaasamise või üldsuse osalemise (sh finantsosalus) valdkonnas? Halvaks tavaks on asjaolu, et ka marginaalne kuid valjuhäälne projekti vastu olev vähemus (mõni konkreetne valdkondlik või erahuvi ja nimby) omab ebaproportsionaalselt suurt mõju projekti üle. Otsustajatel puudub otsustavus teha ühiskondlikult väga vajalikke otsuseid. 18. Milliseid avaliku sektori asutuste halbu tavasid olete kohanud ruumilisel planeerimisel olukorras, kus arendajad soovivad leida sobivaid kohti? Kui on kokkulepitud KSH/KMH programm ehk kokkulepitud uuringud, siis protsessi käigus küsitakse pidevalt täiendavaid küsimusi, mille peale programmi kokkuleppimisel ei keskendutud. Selle tulemusena peab tegema pidevalt uusi uuringud ja menetlus venib aastate pikkuseks. Seega tuleks austada kokkulepitud programmi ja selles kokku lepitud uuringute mahtu. Hiiu mereala tuuleenergeetika osas planeering tühistati ehk mereplaneeringu eesmärk on ainult osaliselt täidetud. Sisuliselt seal leiti sobivaid alasid meretuuleparkidele, kuid kuna riigikohus tühistas selles osas planeeringu, siis ei ole seal võimalik saada ehitusluba välja arendatud tuulepargi projektile. Vajalik on Hiiu mereala uuesti planeerimine, et meretuuleparkidele sobivad alad määrata. 22. Kas teil/ettevõttel/organisatsioonil on veel märkusi taastuvenergiaprojektide loamenetluste kiirendamiseks? Taastuvenergiale maismaal luua kiirtee, et oleks täidetud vajalikud asukohavaliku kriteeriumid, kuid protsess toimuks kiiremini. Samuti on kasvamas probleem, et Riigi keskkonnaorganisatsioonid teevad oma tööd – kaitsevad erinevaid liike, kuid ei oska arvestada vajadusega leida sobivaid alasid ka tuuleparkidele. Meretuuleparkide puhul on vaja mitmeid lubasid, mis oma olemuselt on sarnased (vee erikasutusluba, hoonestusluba). Võiks olla üks luba, mille alusel saab õiguse mereala kasutada meretuulepargi rajamiseks. Iga loa taotlemine võtab aega ja seeläbi pikeneb haldusmenetluse protsess. Tihti on see juhitud ka erinevate asutuste poolt. Eesti Taastuvenergia Eesti Taastuvenergia Koja (Mihkel Annus) poolt täidetud küsimustik. Teadmiseks võetud Koda ning ka küsimustiku täitmisel arvesse võetud. EL konsultatsioon_Loamenetlus ja PPAd_ETEK.pdf Eesti Energia/Enefit Täname võimaluse eest esitada Enefit Green AS kommentaarid taastuvenergia projektide loamenetluste kohta. Teadmiseks võetud. Green Käesolev informatsioon on mõeldud esialgse sisendina Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Käsitlesime Tulenevalt vastamise lühikesest tähtajast võib käesolev esialgne sisend mõnevõrra erineda ettevõtte lõplikust taastuvenergiat seisukohast, mis esitatakse Euroopa Komisjonile avaliku konsultatsiooni perioodi raames. üldiselt ning proovisime Märkisime lisatud küsimustikus valikvastused, mis tundusid kõige täpsemalt kirjeldavat Eesti olukorda. Vastasime spetsiifiliseks mitte ainult nendele küsimustele, mille kohta meil on konkreetseid kogemusi. Elektriostulepingute kohta me minna. kommentaare ei lisanud, kuna ettepanekud vajalike muudatuste tegemiseks elektrituruseadusesse on Majandus- kommunikatsiooniministeerium juba esitatud Riigikogule. Kuna Euroopa Komisjoni küsimustik käsitles loamenetluse teemat üldiselt, siis saadame teile lisaks ka Enefit Green AS detailsemad ettepanekud taastuvenergia projektide loamenetluste kiirendamiseks Eestis. 1. Päikeseelektrijaamade loamenetlused on ettearvamatud. Päikeseelektrijaamad sageli ei ole planeerimisseaduse kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustusega, mille tõttu on võimalik paljudel juhtudel päikeseelektrijaam rajada koheselt ehitusluba taotledes. Ehitusloamenetlustes võidakse kooskõlastuste raames määratleda erinevate ametiasutuste poolt tingimusi (sh kohustus läbi viia uuringuid), mille sisu, maht ja püstitus on sarnastes asukohtades asuvatel projektidel oluliselt erinevad. Uuringutele seatud ülesandepüstitused on sageli laiad ja ebamäärased, mistõttu nõutakse uuringuid, milles ei ole olulist seost taotletava arendusega. Sellised uuringud on lükanud ehitusloa väljastamist edasi 1-2 aastat edasi. Teiseks halvaks praktikaks on põhjendamatute detailplaneeringu koostamiste nõudmine, mis ühelt poolt lahendab asjaolude kompleksse vaatlemise vajaduse, kuid samas muudab hajaasustuse piirkondades päikeseelektrijaamade planeerimise 18 kuud pikemaks protsessiks. Hajaasustuses päikeseparkide rajamiseks detailplaneeringute nõudmine on administratiivselt koormav ning põhjendamatuid kulutusi tekitav protseduur. Ettepanek: Haldusmenetluse ettenähtavuse tagamiseks võiksid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumiga koostada parima praktika nõuandvad juhised KOV-le, milles sisalduks:  Keskkonnaameti soovitused, milliste keskkonnaasjaolude korral on vajalik päikeseelektrijaama projekti puhul nõuda millise täpsusega täiendavad uuringud;  Transpordiameti soovitused, kuidas arvestada riigiteedega seotud kitsendusi;  Üldised soovitused päikeseparkide planeerimise kohta, näiteks milliseid kitsendavaid tingimusi on põhjendatud tüüpilistes situatsioonides rakendada (nt. soovitatav minimaalne kaugus elumajadest). 2. KOV-d reguleerivad oma planeeringutes päikesest elektri tootmist erinevalt. KOV üldplaneeringutes on kehtestatud päikesest elektri tootmisele lihtsustatud menetlus erinevate põhimõtete alusel: näiteks ainult enda tarbeks toodetavale elektrile; kuni 50…100 kW võimsusega tootmisseadmetele, ainult hoonetel asuvatele päikesepaneelidele. Mida suuremad on erinevused kohalikes nõuetes, seda kallim on päikesest elektri tootmise laiendamine Eestis. Ettepanek: Täiendada taastuvenergia käsiraamatut soovitustega, kuidas menetleda lihtsustatud menetlusega rajatavaid päikeseelektrijaamu 3. Käsitleda päikesest elektri tootmise seadmete mõju lindudele ühtsete põhimõtete alusel kogu Eestis. Päikeseparkide ehitamiseks KOV-delt lubade hankimisel on ilmnenud päikesepargist lindudele tekitatava mõju hindamise väga varieeruv praktika. Päikeseparkide arendajatelt nõutakse väga erinevate linnu-uuringute läbiviimist. Tihti ei ole võimalik aru saada põhjustest, miks konkreetset uuringut tegelikult vaja on. Eriti keeruline on mõista arendajatele pandud ehitusjärgsete uuringute läbiviimise kohustusi, mille seos välja antava loaga puudub ning mille tulemuste õiguslik mõju on defineerimata. Ettepanek: KOV-de loamenetlus oleks prognoositavam ning objektiivsem, kui Eestis oleks läbi viidud alusuuring päikeseparkide mõjust lindudele ning selle abi tuvastatud nii üldised nõuded päikeseparkidele kui ka erijuhtumid, mille esinemise korral on vaja läbi viia lokaalseid lisauuringuid. See aitaks teha vaid põhjendatud linnu-uuringuid ning vältida juba teada asjaolude korduvale üle uurimisele aja ja raha raiskamist. 4. Kinnisasja omandamise ja kitsendamise seadus piirab päikesest ja tuulest elektri tootmist maatulundusmaal. Seadusest ei ole selge, kas päikesest ja tuulest elektri tootmine on maatulundusmaa sihtotstarbega kokkusobiv tegevus või ei ole. Praktikas tõlgendatakse, et päikesest ja tuulest elektri tootmine on vastuolus maatulundusmaa eesmärkidega. Sellise tõlgenduse korral kehtestavad seaduse §4 lõiked 4-6 maatulundusmaal elektri tootmisele olulised piirangud: (4) Lepinguriigi juriidilisel isikul on õigus omandada metsamaad kümme hektarit või rohkem sisaldav kinnisasi, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses (edaspidi metsa majandamine) või põllumajandustoodete tootmisega. (5) Lepinguriigi juriidilisel isikul on õigus omandada kinnisasi, mis sisaldab põllumajandusmaad vähem kui kümme hektarit ja metsamaad vähem kui kümme hektarit, kuid põllumajandus- ja metsamaad kokku kümme hektarit või rohkem, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega. (6) Kui lepinguriigi juriidiline isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatud nõuetele, võib ta omandada põllumajandusmaad, metsamaad või põllumajandus- ja metsamaad kokku kümme hektarit või rohkem sisaldava kinnisasja üksnes omandatava kinnisasja asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu (edaspidi volikogu) loal. Kommentaar: Kaasaegsed päikesepaneelid ei riku ära põllumajanduslikku maad ega välista sama maa põllumajanduslikku kasutamist tulevikus. Kaasaegseid tuulikuid saab püstitada metsa sisse, välistamata ümbritseva maa edasist kasutamist metsanduslikul eesmärgil. Päikesest elektri tootmine väheväärtuslikel põllumajandusmaadel on täna teadaolevalt kõige kulutõhusam viis säilitada aktiivsest põllumajanduslikust kasutusest väljas oleva maa kasutamine põllumajanduslikul eesmärgil tulevikus. Metsaaladel tuulest elektri tootmine häirib inimtegevust kõige vähem ning ei takista maa metsandusliku potentsiaali kasutamist. Järelikult ei ole päikesest ja tuulest elektri tootmine paljudel juhtudel sisuliselt vastuolus maatulundusmaa definitsiooniga: Maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Administratiivses praktikas levinud tõlgendus, et päikesest ja tuulest elektri tootmine ei sobi kokku maatulundusmaa definitsiooniga, takistavad põllumajanduse ja metsanduse kombineerimist taastuvelektri tootmisega. Ettepanek: Muuta Eesti seadusandlust läbivalt nii, et päikesest ja tuulest elektri tootmist koos teiste maatulunduslike tegevustega oleks võimalik lugeda ühemõtteliselt maatulundusmaa sihtotstarbega kokkusobivaks tegevuseks, kui päikesest ja tuulest elektri tootmine säilitab maa põllu- või metsamajandusliku potentsiaali. 5. Maapõueseaduse (ja Ehitusseadustiku) tõlgendamine takistavad päikesest ja tuulest elektri tootmist kohtades, kus on avastatud maavarasid isegi siis, kui maavarade kasutamine ei ole prognoositav ning kui elektri tootmine ei riku maavara ega piira maavara kaevandamist tulevikus. Ehitusseadustiku (EhS) §-i 42 lg 7 p 1 näeb ette, et ehitusloa menetlemiseks pädev asutus esitab ehitusloa eelnõu vajaduse korral kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega. Maapõueseaduse (MaaPS) § 15 lg 1 näeb ette, et maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks on vajalik Keskkonnaministeeriumi või volitatud asutuse luba, mh juhul „kui maardlal soovitakse teha maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, milleks on vajalik esitada ehitusteatis või saada ehitusluba, muu luba või muu haldusakt;“ Tänases praktikas lubatakse maavara peale ehitada päikeseparki vaid 5 aastaks, mis sisuliselt tähendab, et päikeseparke maavara peale ei või ehitada. Kehtiv regulatsioon on eriti diskrimineeriv päikesest taastuvelektri tootmise suhtes sest keelab praegu majanduslikult otstarbeka taastuvelektri tootmise, mis ei saa kuidagi rikkuda maavara ega takistada maavara kaevandamist tulevikus. Ettepanek: Muuta Maapõueseadust (ja vajadusel ka Ehitusseadustikku) läbivalt viisil, mis ei takistaks praegu majanduslikult otstarbekaid tegevusi nagu näiteks päikesest taastuvelektri tootmine maardlate peal, kui taastuvelektri tootmine ei riku maavara ega takista kaevandamist tulevikus. Sätestada seadusandluses, et kui maavara kaevandamiseks ei ole välja antud kaevandamise luba, siis võib maad kasutada tegevusteks, mis ei riku maavara ja mida on võimalik lõpetada peale kaevandamise loa välja andmisest, juhul kui maapealse tegevuse lõpetamine on vältimatult vajalik maavara kaevandamiseks ning maavara kaevandamine loob rohkem lisandväärtust kui maapealne tegevusala. 6. Kaitseministeerium ei luba Kirde- ja Kagu-Eestis maastikul asuvatele päikeseparkidele ehitusluba väljastada. Piirangu ajalise kestuse ning piirangut põhjustavate tehniliste piirväärtuse kohta ei ole arendajatel informatsiooni. Kuna just Kirde- ja Kagu-Eestis on tugev vaba liitumisvõimsusega elektrivõrk (mis jääb kasutamata), on vaba maad (mis jääb kasutamata) ning kohalike elanike keskmine sissetulek on alla Eesti keskmise (inimesed ei saa päikeseparkide abil lisatulu teenida), siis on kehtestatud piirangul oluline negatiivne sotsiaalmajanduslik mõju. Seejuures rõhutame, et me ei ole kuidagi vastu Kaitseministeeriumi tegevusele põhimõtteliselt. Ettepanek: Avaldada konkreetsed tehnilised piirangud (nt. lubatud maksimaalne elektromagnetvälja tugevus), mille alusel saavad päikeseparkide arendajad otsida tehnilisi seadmeid, mille abil saab projekteerida vajaliku kvaliteediga komponentide ja tehniliste lahendustega päikeseparke, mis ei sega Kaitseministeeriumi tegevust oma vastutusalas. 7. Suursaarte elektrivõrku ei ole enam võimalik mõistlike liitumiskuludega elektri tootmist lisada. Suursaartel asuvatel keskmistel ja väikestel ettevõtetel ei ole enam võimalust fikseerida oma elektri ostu kulu päikesepaneelidega ise toodetava elektri abil. See seab niigi suhteliselt keerulises olukorras olevad ettevõtted suursaartel veelgi keerulisemasse olukorda. Ettepanek: Kujundada energiapoliitiline või regionaalpoliitiline meede, mille abil on suursaartel asuvatel kõigil ettevõtetel võimalik liita tarbimiskohas elektrivõrguga elektri tootmist samas suurusjärgus elektri tarbimise võimekusega, makstes vaid mõistlikku liitumistasu. 8. Vajadus luua päikeseparkide kohaliku kasu regulatsioon. Päikeseparkide ehitamiseks lubade hankimisel on ilmnenud sarnase iseloomuga vastuseisud nagu tuuleparkide rajamisel. Läheduses elavad inimesed on päikeseparkide ehitamise vastu, sest see tekitab eelkõige visuaalse muutuse inimeste eluümbruses. Ehitatavate päikeseparkide läheduses elavad inimesed parkidest kasu ei saa ning neil on motivatsioon takistada päikesepargile ehitusloa väljastamist. Ettepanek: Tuginedes tuuleparkidele kohaliku kasu regulatsiooni loomise kogemusele oleks otstarbekas kehtestada sarnase eesmärgiga regulatsioon ka suuremate päikeseparkide talumiseks. Sellise riikliku regulatsiooni olemasolu vähendaks sisulise põhjuseta vastuseisu arendustele ning lihtsustaks päikeseparkide ehitamiseks vajalike lubade saamist kohalikes omavalitsustes. Eesti Energia Lisa 1. Taastuvenergia projektide loamenetlused ja elektriostulepingud küsimustik_1.pdf Neugrund OÜ Teadmiseks võetud küsimustiku Neugrund OÜ MKM täitmisel. küsimustik.pdf Keskkonnaamet Saadan Keskkonnaameti poolelt vastused küsimustikule. Kahjuks tehnilistel põhjustel ei õnnestunud pdf faili täita, Teadmiseks võetud mistõttu lisan vastused küsimustele 1-4 siia (Avalik-õiguslikele asutustele mõeldud osa): ning arvestatud nii seisukohtade Küsimus 1: koostamisel kui ka - Teadmiste või andmete puudumine - Rahva poolehoiu puudumine / avalike hüvede vaheline konflikt küsimustele - Menetluse kestus vastamisel. Küsimus 2: - Teadmiste või andmete puudumine - Oskuste puudumine - Rahva poolehoiu puudumine / avalike hüvede vaheline konflikt - Valitsus- või haldustasandite koordineerimise keerukus (Kommentaar: kuna esineb avalike hüvede vaheline konflikt, siis sellest tulenevalt on keerukas tuuleenergeetika alasid planeerida ja menetleda. Kas selle valikvariandi all on mõeldud sellist olukorda?). Küsimus 3: - Töötajaid on koolitatud - Kohavaliku, keskkonnamõju hindamise või ressursside kaardistamisega seotud toimingute jaoks on tehtud vajalikud ettevalmistus- ja planeerimistööd - Olukorda jälgitakse ja probleeme on uuritud - Asjassepuutuvatele ametiasutustele on pakutud nõustamist ja tuge Küsimus 4: - Eestimaa Looduse Teadmiseks võetud Fond küsimustiku Eestimaa Looduse täitmisel. Fond SURVEY_EU_TE_planeeringud ja elektriostulepingud_ELFond.pdf Kaitseministeerium Kaitseministeeriumi arvamusel on loamenetluse viivituse kitsaskohaks nõrk teadlikkus, mida see või teine Teadmiseks võetud. taastuvenergia projekt endaga kaasa toob. Kuigi tuuleenergeetika osas on teatud reeglid jube rakendunud, ei ole Nõustume siiski selgust uute tehnoloogiliste arengute puhul nagu päikeseelektrijaamad (PEJ), teadlikkuse pumphüdroakumulatsioonijaamad (PHAJ) jms. Sellest tekitab teatud ebakindlust, kas on vastav areng muudele puudumise osas. eluaspektidele kahjulik või mitte. Kaitseministeeriumi vaatest on kitsaskohaks päikeseenergeetika arendusala. Päikeseenergia on võrreldes tuuleenergiaga odavam ja kättesaadavam, nõuab vähem investeeringuid, mistõttu huvi päikeseergeetika vastu on üsna suur. Samas ei ole päikeseenergiajaamade (PEJ) mõju keskkonnale ja riigikaitsele lõpuni uuritud. Näiteks on teada, et PEJ tekitavad elektromagnetkiirgusi, mis võivad mõjutada lähedal asuvate raadiovastuvõttuseadmete ja navigatsiooniseadmete tundlikkust. Puuduvad tunnistatud protseduurid, rahvusvaheliselt aktsepteeritud uuringud (nt tuuleenergeetika puhul on see EUROCONTROL Guidelines for Assessing the Potential Impact of Wind Turbines on Surveillance Sensors), mis annaksid selgemat metodoloogiat PEJ mõjude hindamiseks side- ja raadioseadmetele. Vastav tunnustatud arvestusmetodoloogia, millele saab nii ametnik kui arendaja tugineda taastuvenergia erinevate tehnoloogiate puhul, oleks äärmiselt kasulik ja kiirendaks menetlusprotsessi vältimaks eelkõige arusaamatusi, vaidlusi, erinevaid tõlgendusi poolte vahel. Keskkonnaministeeri Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/22-00271 esitab Keskkonnaministeerium ettepanekud Eesti Teadmiseks võetud um seisukohtadeks Euroopa Komisjoni taastuvenergiaprojektide loamenetlusi ja elektriostulepinguid puudutavale ning suuremas osas avalikule konsultatsioonile. Palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil arvestada Vabariigi ka seisukohtade Valitsusele esitatavas seletuskirjas ja otsuse eelnõus järgmiste seisukohtadega. Vastuse ettepanekud on esitatud koostamisel ja Lisa 1 küsimustiku vormi. Täiendava kommentaarina lisame, et üheks juurpõhjuseks ning kitsaskohaks, kas siis küsimustele taastuvenergia projektide lubade menetlemisel või mõne teise loa menetlemisel, on ministeeriumi ja/või allasutuste vastamisel arvesse erinevate pakutavate teenuste ja nende menetlemisega tegelevate teenistujate arvukus. Sama probleem esineb ka võetud. kohaliku omavalitsuse tasandil. Pakutavaid teenuseid on palju, kuid teenistujaid teenuste osutamiseks ei ole piisavalt. Teemad/otsused on keerulised, erinevaid osapooli on palju, materjalid on mahukad, sage teenistujate vahetumine jne. Teiseks suuremaks kitsaskohaks on rahva poolehoiu ja hüvede konflikt ning veendumus taastuvenergia projektide vajalikkuses. Planeeritavast tegevusest tulenevad häiringud mõjutavad eelkõige kõige rohkem kohalikke elanikke. Häiringute talumise eest on küll praktikas teatud juhtudel hüvesid pakutud, kuid mitte sellisel tasandil, et konflikte ära hoida. Viimase viie aasta jooksul ei saa otseselt Keskkonnaministeeriumi KMH/KSH tegemistes välja tuua konkreetseid tegevusi, mis oleks suurendanud elanikkonna poolehoidu taastuvenergia projektide elluviimisel. Teisalt jällegi on kaudsed seosed olemas ning antud seisukohta ei tohiks üldistada. Keskkonnaministeeriu Lisa 1. Küsimustiku KEM ettepanekud.pdf mi sisend avalikule konsultatsioonile-Taastuvenergia projektid loamenetlused ja elektriostulepingud.pdf Rahandusministeeriu Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/22-00271 esitab Rahandusministeeriumi ettepanekud Eesti Teadmiseks võetud m seisukohtade kujundamiseks Euroopa Komisjoni taastuvenergiaprojektide loamenetlusi ja elektriostulepinguid ning oleme infot puudutavale avalikule konsultatsiooni osas, eelkõige ruumilise planeerimise vaates. Küsimustikule vastamise kaasanud ka ettepanekud on toodud käesoleva kirja lisas. seisukohtade Järgnevalt toome välja seni Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonnas taastuvenergeetika soodustamiseks kujundamisel ning teostatud tegevused. küsimustele 1. 13.01.2022 jõustusid planeerimisseaduse järgmised muudatused, mis aitavad mh kaasa taastuvenergeetika vastamisel. lahenduste kavandamise ja nende kasutusele võtmise tõhustamisele. 1.1 Planeerimise põhimõtetesse (PlanS § 12 lg 3) lisati, et planeerimisel tuleb soodustada taastuvenergia kasutamist. Eeltoodu aitab senisest selgemini tagada, et nii riigi kui kohaliku omavalitsuse poolt läbiviidavas planeerimisprotsessis tuleb eelistada lahendusi, mis soodustavad taastuvenergia kasutusele võtmist. 1.2 Loodi alus keskse planeeringute andmekogus asutamiseks. Andmekogu hakkab sisaldama pikemas perspektiivis sisaldama Eestis kehtivaid planeeringuid, muutes need nii elanikele, asutustele kui ka ettevõtetele lihtsasti kättesaadavaks. Eeltoodu omakorda muudab tõhusamaks ka planeeringutel põhinevate lubade (sh taastuvenergeetika kasutamiseks vajalike lubade) menetlemise. Andmekogu võetakse ametlikult kasutusse ja kehtestatavad planeeringud tuleb sinna esitada alates 1.11.2022. 2. Eestis koostab hetkel ligi 80 protsenti omavalitsusi uusi üldplaneeringuid. Koostamise käigus oleme suunanud, juhendanud ning planeeringute sisuanalüüside osas ka konkretse meetme kaudu toetanud omavalitsusi, kuidas õiguspäraselt ja efektiivselt kavandada ja lahendada taastuvenergeetikaga seotud küsimusi ning leida selleks parim planeeringulahendus. 3. Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna eksperdid osalevad Keskkonnaagentuuri juhtimisel ellu kutsutud töörühma tegevuses, mille käigus kaardistatakse maismaal sobilike tuuleenergeetika arendusalade paiknemine keskkonnaväärtuste, asustuse jm kriteeriumite lõikes. Vastav analüüs valmib kevadel 2022. 4. Rahandusministeeriumi planeeringute valdkonna juhtimisel on koostatud, ajakohasel viisil avalikustatud ja kooskõlastatud üleriigiline mereala planeering, mis näeb mh ette piisavas mahus tuuleenergeetika arendamiseks sobiikke alasid meretuuleparkidele ning seab selleks tegevuseks loamenetluste alusena suunised ja tingimused. Planeeringu kehtestamine Vabariigi Valitsuse poolt on plaanis 2022 kevadel. Seejärel on võimalik alustada planeeringu elluviimisega. 5. RaM on koostöös Riigikantseleiga tellinud Poliitikauuringute Keskuselt Praxis ja AB Triniti kohaliku kasu instrumentide analüüsi, milles käsitleti mh võimalusi taastuvenergia projektide elluviimiseks ja nende osas kohaliku kogukonnaga kokkulepete sõlmimiseks. Nimetatud analüüs on heaks sisendiks edaspidiste otsuste, sh taastuvenergeetikat puudutavate otsuste, langetamisel ja valdkonda reguleerivate õigusaktide ettevalmistamisel. Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel on tänaseks nn tuulikute kohaliku kasu seaduse eelnõu arvamuse avaldamiseks eelnõude infosüsteemis kättesaadav. Palume eeltoodut võtta arvesse ka avaliku konsultatsiooni osas seisukoha kujundamisel. RAM.pdf RAM küsimustik.pdf Tarbijakaitse ja Vastasime küsimustele: Loamenetlused - küsimused avalik-õiguslikele asutustele Teadmiseks võetud Tehnilise Järelevalve 1. Millised on taastuvenergia laialdasema kasutuselevõtuga seonduvad peamised probleemid teie pädevusalas? ning saame üldjoones Amet (TTJA) (Valikvastustega küsimus) nimetatud Vastused: probleemide Ebapiisav, ebaadekvaatne või aegunud õigusraamistik olemasolus nõustuda. Menetluse kestus Võrkude ebapiisav võimsus 2. Mida peate suurimaks kitsaskohaks taastuvenergia projektide lubade menetlemisel? (Valikvastustega küsimus) Vastused: Liiga vähe töötajaid Poliitilise toetuse puudumine Ebakindel poliitikaraamistik Rahva poolehoiu puudumine / avalike hüvede vaheline konflikt 3. Mida olete teinud viimasel viiel aastal taastuvenergiaprojektide loa- ja haldusmenetluste parandamiseks? (Valikvastustega küsimus) Vastused: Töötajaid on koolitatud Olukorda jälgitakse ja probleeme on uuritud Asjassepuutuvatele ametiasutustele on pakutud nõustamist ja tuge Lisa 4. Kaasatavate nimekiri 1. Adven Eesti AS 46. Keskkonnaühenduste Koda 2. AS Alexela 47. Konkurentsiamet 3. AS Eesti Energia 48. Liivi Lahe kalanduskogu 4. Balti Keskkonnafoorum 49. Logistika ja Transiidi 5. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Assotsiatsioon 6. Eesi Taastuvenergia koda 50. Maa-amet 7. Eesti Linnade ja Valdade Liit 51. Muinsuskaitseamet 8. Eesti Allveeliit 52. Neugrund 9. Eesti Biogaasi Assotsiatsioon 53. Utilitas 10. Eesti Biokütuste Ühing 54. Saare Wind Energy OÜ 11. Eesti Elektritööstuse Liit 55. Skepast&Puhkim OÜ 12. Eesti Gaas 56. Sunly 13. Eesti Gaasiliit 57. Tallinna Jahtklubi 14. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte 58. Tallinna Sadam Ühing 59. TalTech 15. Eesti Laevajuhtide Liit 60. Tartu Ülikool 16. Eesti Laevaomanike Liit 61. Transpordiamet 17. Eesti Maaülikool 62. Tarbijakaitse ja Tehnilise 18. Eesti Ornitoloogiaühing Järelevalve Amet 19. Eesti Planeerijate Ühing 63. Tuuletehnoloogia Liit 20. Eesti Purjelaualiit 64. Tuuletraal OÜ 21. Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon 65. Vetik OÜ 22. Eesti Roheline Liikumine 66. Viru Keemia Grupp 23. Eesti Sadamate Liit 24. Eesti Taastuvenergia Koda 25. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon 26. Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste 27. Eesti Veemoto Liit 28. Eesti Vesinikuklaster 29. Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing 30. Eesti Väikesadamate Liit 31. Elektrilevi 32. Eleon AS 33. Eleport OÜ 34. Elering AS 35. Eestimaa Looduse Fond 36. Enefit Green 37. Energiasalv 38. Est-Agar AS 39. Graanul Invest 40. Gren Eesti AS 41. Hendrikson ja KO 42. Hiiu Tuul 43. Keskkonna Investeerinute Keskus 44. Keskkonnaamet 45. Keskkonnamõju Hindajate Ühing
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel