dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

“Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030” täitmise aruande kooskõlastamine MKM

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 31. märts 2022
Viit
2-7/2022/2374
Registreeritud
31. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium, Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2022
Vastutaja
Siret Talve (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎KOHAK MKM märts 2022.pdf552 KB

Sisu (failidest)

From: Siret Talve Sent: Thursday, March 31, 2022 5:32 PM To: '[email protected]' <[email protected]> Subject: “Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030” täitmise aruande kooskõlastamine MKM Tere! Edastan MKM tagasiside “Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030” täitmise aruandele: Lk10 pole tabelis sihttaseme aastat toodud Lk 14 – ülevalt 2. lõigu muudatusettepanek: Turismisektori teadlikkus kliimamuutuste mõjust ja mõjuga kohanemisest on puudulik ning vajab tõstmist. Turismisektor on olnud alates 2020.a sügavas COVID-19 kriisis ning 2021.a puudutas sektorit ka energiahinnatõus. Eeltoodu tõttu on sektori põhifookus olnud jätkusuutlikkuse ning elujõulisuse säilitamisel. Selgitus: Me ei saa öelda, et mõõdik on 100% täitmata. Juba alates 2019 on kestlikkuse teema jõudnud erinevate piirkondade strateegilistesse dokumentidesse, mille koostamisse on kaasatud ka ettevõtjad, olgu need kasvõi piirkondlikud arengukavad. Sihtkohad on kaasatud Green Destination arendamisse, lisaks on ettevõtete arv, kes on liitunud Green Key`ga kasvavas trendis. Lk 15 – täiendusettepanek: Meede 4.4. Turismisektori kliimamuutuste mõjuga kohanemise võime suurendamine. Keskkonnaministeerium on teinud koostööd MTÜ-ga Eesti Loodusturismi Ühing, mille asutasid 2018. aastal Eesti loodusturismiga tegelevad ettevõtted. Ühingu eesmärgiks on senisest enam teadvustada Eesti kui kõrge väärtusega loodusriigi maine ja kuvandi olulisust ja selle säilitamise ja parendamise vajadust nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Ühingu üheks oluliseks eesmärgiks on ka loodussõbraliku ning loodusteadliku turismi põhimõtete ning standardite väljatöötamine, propageerimine ja kinnistamine. KeA ja EMÜ koostöös on iga-aastaselt korraldatud loodusturismi konverentse. 2020. a algatati Eesti põlislooduse päeva tähistamise traditsioon. Kestliku turismi tegevuste raames on Turismiarenduskeskus korraldanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel erinevaid seminare ja koolitusi, mille käigus on tõstetud ettevõtete ja sihtkohtade teadlikkust keskkonnasäästlikkuse ja energiatõhususe valdkonnast ning kestlikest valikutest toitlustusettevõtetes. Samuti on Turismiarenduskeskus aastast 2021 GSTC (Global Sustainable Tourism Council) võrgustiku liige. Siinkohal jõudsid 2021.a konkursil turismiarenduskeskuse toel 6 Eesti sihtkohta nn „Green Destination“ Top100 nimekirja (GSTC poolt akrediteeritud kestlikku turismi arendav „Green Destinations“ pakub piirkondadele tuge kestliku arengu kavandamisel). Lisaks jätkus pidev töö „Green Key“ ja EHE ökomärgise omandanud ettevõtete juurdekasvu nimel. Korraldati infoseminare ning nõustati ettevõtteid, viidi läbi märgiste taotlusvoore, mille tulemusena lisandus 6 „Green Key“ märgist ja EHE märgis väljastati 20 ettevõtte 30le teenusele. Lk 21 on primaarenergia tarbimise mahtu käsitletud kliimamuutuse mõõdikuna, võiks lähtuda siin nt Eurostati tabelist Eurostat - Data Explorer (europa.eu) ehk 2020 oli primaarenergia tarbimine 4,3 mln toe ehk 50 TWh, tegelikult suur osa primaarenergiast läheb põlevkiviõlis eksporti, primaarenergia tarbimine on vähenenud põlevkivist elektri tootmise tõttu (mida on põhjustanud mh nt kõrge CO2 hind, madal elektrihind, seadmete hooldus jms, mitte otseselt kliimamuutus). Primaarenergia tarbimise mahu vähenemine aitab kaasa pigem kliimamuutuse ennetamisele, kuna tahkekütuse põletamise vähenemisega on ühtlasi vähem heiteid. Kui ilm nt külmeneb või lisandub oluliselt elanikkonda kasvab primaarenergia vajadus ja tarbimine paratamatult. Tuule- ja päikeseenergiast külmal aastaajal ainult ei piisa. Kokkuvõte nimetab teadlikkust, maismaaelupaiku, transpordiga rahulolu, suvist suremust, võõrliike, koostöö olulisust, kuid kokkuvõttest võiks saada ka järgmise ülevaate: 1. lühiloetelu kliimaleevendamise ja kohanemise meetmete täitmisest, 2. KHG heite maht ja selle panus leevendamisse, 3. kui palju oli vaadeldaval ajal erakordseid kliimaolusid (tormid, üleujutused, kuuma ja külmaperioodid, elektrikatkestused ilma tõttu jms) ning kas ja kuidas oldi nendele reageerimiseks valmis ja kui palju suudeti suuremaid kahjusid ära hoida. Kokkuvõte peaks sisaldama sisulist infot, kui hästi või halvasti tegelikult toime tuleme erakordsete ilmaoludega, mida kliimamuutus tõendatult looduses muutis, mis ja miks inimese tervist mõjutas. Parimate soovidega, Siret Talve, DSc(Tech) Strateegilise planeerimise osakond| teadusnõunik Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium www.mkm.ee tel 639 7660 [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel