dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 31. märts 2022
Viit
2-1/2022/2022
Registreeritud
31. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/2022
Vastutaja
Raigo Iling (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Sideosakond)

Failid

  • 📎31.03.2022_5.1-1_34-1_MKM_lairiba toetusmeetme määruse eelnõu.asice180 KB
  • 📎E-kiri.pdf69 KB

Sisu (failidest)

Hr Andres Sutt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 16.03.2022 nr 2-1/2022/2022 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 31.03.2022 nr 5.1-1/34-1 Arvamus määruse „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ eelnõu kohta Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) analüüsis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse "Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord" eelnõu (edaspidi: eelnõu) ja esitab järgnevas selle kohta oma küsimused ning ettepanekud. 1. ITL-i liikmete konsensuslikul hinnangul on eelnõus kaks peamist murekohta, mis omavad eelnõule sisulist ja määravat mõju. Nendeks on toetuse osakaal ja maksimaalne suurus. Seetõttu on meie peamised ettepanekud eelnõu kohta järgmised: 1.1 teeme ettepaneku suurendada toetuse osakaalu 95 protsendini; Eelnõu § 8 lg 1 sätestab toetuse maksimaalseks osakaaluks projekti toetatavatest kuludest 70%. ITL leiab, et toetuse maksimaalne osakaal peab eelnõu eesmärkide saavutamiseks olema suurem. Määruse alusel antavat toetust rahastatakse Eesti taaste- ja vastupidavuskavast eraldatud 24,29 miljoni euroga. Eelnõu seletuskirjas (lk 8) selgitatakse, et kuigi taasterahastust oleks võimalik rahastada projekte ka kuni 100% ulatuses, siis Euroopa Regionaalarengufondis (ERF) tulevasest rahastusmäärast (70%) lähtudes on eesmärk käsitleda nii taasterahastust kui ERF-ist toetust saavaid projekte samadel alustel. Meile jääb arusaamatuks, miks peetakse vajalikuks mõlema rahastuse puhul lähtuda samast rahastusmäärast. Leiame, et taasterahastu tingimustest tulenevaid võimalusi tuleb ära kasutada, sest suurem toetusmäär suurendab oluliselt ettevõtjate huvi antud toetuse vastu ning võimaldab mõistlikel tingimustel ehitada abikõlblikes sihtpiirkondades väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrku, et viia ülikiire lairibateenuse lõppkasutajateni. 2 Asume samas seisukohale, et see toetusmäär ei peaks olema 100%, kuna oluline on, et toetuse taotlejad oleksid läbi viinud ärilise kalkulatsiooni ning rajama toetuse abil juurdepääsuvõrku asukohtadesse, kus ülikiiret lairibateenust oodatakse ja vajatakse. Seetõttu teeb ITL ettepaneku muuta eelnõu § 8 lõiget 1 ja määrata toetuse maksimaalseks osakaaluks 95%. 1.2 teeme ettepaneku suurendada toetuse maksimaalset suurust 4500 euroni; Eelnõu § 8 lg 2 sätestab toetuse maksimaalne suuruse ühe aadressiobjekti kohta 3000 eurot. ITL soovitab kaaluda selle summa suurendamist, sest esiteks on ehitushinnad oluliselt tõusnud ja see tõus jätkub. Samuti kitsendavad KOV-ide poolt prioritiseeritud asulad nö soodsamate aadressiobjektide nimekirja. Valged alad muutvad seeläbi iga toetusmeetmega järjest valgemaks ehk ehitamine keerulisemaks ning vähem tasuvamaks. ITL ettepanek on tõsta maksimaalse toetuse suurust ühe aadressiobjekti kohta 4500 euro tasemele ning kirjutada sisse võimalus selle taseme suurendamiseks järgnevates voorudes, näiteks 500-1000 euro võrra sõltuvalt eelmise vooru tulemustest. 2. ITL-i täiendavad tähelepanekud, küsimused ja ettepanekud eelnõu kohta on järgmised: 2.1 Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu mõiste Palume selgitada täpsemalt, mida on mõeldud eelnõu § 4 lõikes 1 üldkasutatava elektroonilise side võrgu all, mille kvaliteedi parameetrid on samaväärsed fiiberoptikal põhineva võrguga. Millised on fiiberoptikaga võrguga samaväärse võrgu kvaliteediparameetrid? Eelnõu § 9 lg 3 selgituses (seletuskiri lk 10-11) on seda püütud selgitada, aga ITL-i hinnangul peab määruses olema selgemini kirjas, mis lahendus see võib olla. Lisaks palume kaaluda, kas juurdepääsuvõrgu kirjelduses ei peaks olema nimetatud ka kliendipoolne ots (lõpp-punkt vms), et määrata täpsemalt juurdepääsuvõrgu ulatus. Jaotuspunkti mõistet pole eelnõus defineeritud, mistõttu jääb arusaamatuks, kas mõeldud on siin optika kliendipoolset või võrgupoolset osa. 2.2 TTJA teavitamine olemasolevast taristust Eelnõu § 12 lg 2 kohustab taotlejat teavitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit (TTJA) taristust, mida taotleja omab või kontrollib abikõlblikus sihtpiirkonnas ja mida saab kasutada juurdepääsuvõrgu rajamiseks. Teavitada tuleb taristust, selle asukohast ja trassidest ning juurdepääsu andmise tingimustest ja anda tuleb kogu asjakohane teave, mis võimaldab ka teistel toetuse taotlemisest huvitatud isikutel antud taristut juurdepääsuvõrgu rajamiseks kasutada. Palun selgitage, missuguse detailsuse astmega nimetatud info edastada tuleb ning kas mingi osa edastatud infost liigub TTJA-st Riigi Tugiteenuste Keskusesse (RTK), 3 kes on eelnõu§ 3 kohaselt toetuse vahendusasutus. Selgitust vajab ka see, millist osa infost saavad teised taotlejad kasutada. Selleks, et seda kohustust saaks praktikas täita, peab see olema oluliselt täpsemalt sisustatud. 2.3 Taotluses olevate aadressiobjektide muutmine Eelnõu § 14 lg 6 reguleerib, et taotleja saab esitada ühes kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate aadressiobjektide kohta ühe taotluse. Eelnõu § 19 lg 2 reguleerib, et aadressiobjekte võib korrigeerida nullsaldo põhimõttel. Potentsiaalselt on võimalik olukord, kus taotlus katab kogu kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil oleva aadressiobjektide arvu. Sel juhul tuleks eelnõusse viia sisse võimalus teostada nullsaldo põhimõttel üksikute aadressiobjektide ümbervormistamist naaberomavalitsuses paiknevate aadressiobjektidega. 2.4 Projekteerimis- ja ehituslepingute sõlmimise kohustus Eelnõu § 21 lg 2 kohaselt kohustub toetuse saaja sõlmima kõik projekti elluviimiseks vajalikud projekteerimis- ja ehituslepingud kuue kuu jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates. ITL-i hinnangul ei ole nimetatud kohustus otstarbekas, sest seostub lisaks kohustusele ka teavituskohustusega RTK ees ning tekitab asjata halduskoormust. ITL-i hinnangul motiveerib taotlejat kõige rohkem äriline huvi ehk projekti kiire valmimine teenuse osutamise alustamiseks. Ülaltoodule vaatamata toetab ITL ideed, et kui on selge, et toetuse saaja ei vii oma tegevust lõpuni, siis saavad teised taotlejad võimaluse ise need aadressiobjektid valmis ehitada. Samas vajab meie hinnangul paremini läbi mõtlemist, kuidas seda eelnõus ja ka praktikas tagada. Ühe võimalusena pakume välja teavituskohustuse, et taotleja kohustatakse koheselt teavitama sellest, kui ilmnevad takistused, mis ei võimalda võetud kohustusi ellu viia. Selline kohustus on tegelikult eelnõu § 29 lg 4 punktis 13 ka olemas. Ehk annaks seda edasi arendada selliselt, et sellest piisaks teada saamiseks, et toetuse saaja ei vii taotluses sisaldunud tegevusi ellu? 2.5 Juurdepääsuvõrguga liitumise võimalusest teavitamine Eelnõu § 22 lg 1 kohustab toetuse saajat teavitama kõiki juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide omanikke ja kasutajaid aadressiobjektile saadetava kirjaga juurdepääsuvõrguga liitumise võimalusest ja tingimustest 3 kuud enne ehituse plaanitavat algust. Oleme seisukohal, et tegemist on üle reguleerimisega, sest igal toetuse saajal on endal huvi klientideni jõudmiseks ja teeme ettepaneku see kohustus eelnõust välja jätta. Kindlasti ei pea me põhjendatuks paberkandjal kirja saatmise nõuet. Eelmiste toetusmeetmete praktika näitab, et suur osa (sõltuvalt piirkonnast 30-50%) saadetud paberkirjadest tuleb erinevatel põhjustel saatjale tagasi. Seega kui see kohustus jääb eelnõusse alles, siis palume jätta välja teate vorminõue. 4 2.6 Toetuse saaja kohustus avalikustada valminud juurdepääsuvõrk Eelnõu § 29 lg 4 punktis 7 sisalduv kohustus avalikustada abikõlblikus sihtpiirkonnas valminud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu asukohad ja trassikaardid koos muu asjakohase informatsiooniga on laiaulatuslik kohustus. See tekitab küsimuse, kuidas seda täita ilma andmekaitse reegleid rikkumata (eriti just liitunud aadressobjektide avalikustamise osas). Selle kohustuse põhjused jäävad meile arusaamatuks ja palume neid selgitada. 2.7 Toetuse saaja kohustus avalikustada juurdepääsuvõrgu valmimise eeldatav ajakava Eelnõu § 31 lg 3 kohaselt teeb toetuse saaja oma veebilehel avalikult kättesaadavaks juurdepääsuvõrgu valmimise eeldatava ajakava asustusüksuste ja nendes liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide täpsusega vähemalt järgneva kolme kuu perspektiivis. Ka selle kohustuse eesmärk ja kasulikkus jääb meile arusaamatuks. Leiame, et tarbijatelt ei ole mõistlik eeldada, et nad käivad kõigi toetuse saajate kodulehekülgedel sellist infot otsima. Sellisest kohustusest oleks kasu siis, kui selline info on esitatud keskselt kas RTK või TTJA kodulehel. 2.8 Ajalised tähtajad vahendusasutusele 2.8.1 Eelnõu § 24 lõikest 9 jääb ebaselgeks, millal toetus kontrolli korral välja makstakse. Selles sättes on kirjas, et 20 tööpäeva jooksul juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli lõppemisest arvates. Samas ei ole kontroll eelnõus ajaliselt piiratud, mistõttu toetuse saaja ei tea, kaua see aega võtab ning millal toetus välja makstakse. Palume lisada menetlusperiood. 2.8.2 Eelnõu § 14 lõikesse 3 palume lisada maksimaalne menetlusperiood rakendusüksusele, mis sätestab, mis aja jooksul määruse jõustumisest alates on neil kohustus oma kodulehel ja vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes teavitus ellu viia. 2.8.3 Eelnõu § 25 lõikesse 1 palume lisada maksimaalne menetlusperiood vahendusasutusele kontrolltoimingute läbiviimiseks. 2.8.4 Eelnõu § 25 lõikesse 4 palume lisada maksimaalne menetlusperiood vahendusasutusele protokolli koostamiseks. 2.8.5 Eelnõu § 25 lõikesse 6 palume lisada maksimaalne menetlusperiood vahendusasutusele täiendava juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli läbiviimiseks koos asjakohase dokumentatsiooni esitamisega. 2.8.6 Eelnõu § 28 lõikes 2 punkti 1 palume lisada maksimaalne menetlusperiood vahendusasutusele sisuliste selgituse andmiseks. 2.9 Vormistuslik ettepanek toetavate tegevuste sätte osas Teeme ettepaneku sõnastada õigusselguse eesmärgil eelnõu § 5 lõige 1 selliselt, et sellest oleks üheselt selge, et selle alapunktides 1 ja 2 nimetatud tegevused on alternatiivsed. Hetkel võib sellest sättest järeldada, et toetust antakse vaid projektile, mis vastab mõlemale alapunktile. Ka Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirja § 25 lg 3 sätestab, et ühese arusaadavuse tagamiseks võib loetelu esitamisel kasutada sõna „või”, kui loetelus esitatakse alternatiiv või kui 5 loetelu elemendid ei pea esinema korraga. Leiame, et antud juhul oleks sõna „või“ lisamine käesolevasse sättesse asjakohane. Loodame, et leiate võimaluse ITL-i poolt tõstatatud küsimustele vastata ja meie ettepanekuid arvestada. Oleme valmis teiega kohtuma, et ülal nimetud küsimusi arutada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Doris Põld Tegevjuht Keilin Tammepärg, [email protected] Saatja: Info Aadress <[email protected]> Saadetud: 31.03.2022 14:04 Adressaat: MKM info <[email protected]>; Raigo Iling <[email protected]> Koopia: Keilin Tammepärg <[email protected]> Teema: Arvamus lairiba toetusmeetme määruse eelnõu kohta Manused: 31.03.2022_5.1-1_34-1_MKM_lairiba toetusmeetme määruse eelnõu.asice Tere Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 31.03.2022 kirja nr 5.1-1/34-1 „Arvamus määruse „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ eelnõu kohta“. Lugupidamisega Heleri Vahemäe Büroojuht Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Lõõtsa 2B 11415 Tallinn Mob 5115521 Tel 6177 145 [email protected] www.itl.ee
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel