Hr Andres Sutt
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Teie 16.03.2022 nr 2-1/2022/2022
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN Meie 31.03.2022 nr 5.1-1/34-1
Arvamus määruse „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side
juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ eelnõu kohta
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) analüüsis ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri määruse "Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side
juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord" eelnõu (edaspidi:
eelnõu) ja esitab järgnevas selle kohta oma küsimused ning ettepanekud.
1. ITL-i liikmete konsensuslikul hinnangul on eelnõus kaks peamist
murekohta, mis omavad eelnõule sisulist ja määravat mõju. Nendeks on
toetuse osakaal ja maksimaalne suurus.
Seetõttu on meie peamised ettepanekud eelnõu kohta järgmised:
1.1 teeme ettepaneku suurendada toetuse osakaalu 95 protsendini;
Eelnõu § 8 lg 1 sätestab toetuse maksimaalseks osakaaluks projekti toetatavatest
kuludest 70%. ITL leiab, et toetuse maksimaalne osakaal peab eelnõu eesmärkide
saavutamiseks olema suurem.
Määruse alusel antavat toetust rahastatakse Eesti taaste- ja vastupidavuskavast
eraldatud 24,29 miljoni euroga. Eelnõu seletuskirjas (lk 8) selgitatakse, et kuigi
taasterahastust oleks võimalik rahastada projekte ka kuni 100% ulatuses, siis
Euroopa Regionaalarengufondis (ERF) tulevasest rahastusmäärast (70%) lähtudes
on eesmärk käsitleda nii taasterahastust kui ERF-ist toetust saavaid projekte
samadel alustel.
Meile jääb arusaamatuks, miks peetakse vajalikuks mõlema rahastuse puhul lähtuda
samast rahastusmäärast. Leiame, et taasterahastu tingimustest tulenevaid võimalusi
tuleb ära kasutada, sest suurem toetusmäär suurendab oluliselt ettevõtjate huvi
antud toetuse vastu ning võimaldab mõistlikel tingimustel ehitada abikõlblikes
sihtpiirkondades väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrku,
et viia ülikiire lairibateenuse lõppkasutajateni.
2
Asume samas seisukohale, et see toetusmäär ei peaks olema 100%, kuna oluline on,
et toetuse taotlejad oleksid läbi viinud ärilise kalkulatsiooni ning rajama toetuse abil
juurdepääsuvõrku asukohtadesse, kus ülikiiret lairibateenust oodatakse ja vajatakse.
Seetõttu teeb ITL ettepaneku muuta eelnõu § 8 lõiget 1 ja määrata toetuse
maksimaalseks osakaaluks 95%.
1.2 teeme ettepaneku suurendada toetuse maksimaalset suurust 4500 euroni;
Eelnõu § 8 lg 2 sätestab toetuse maksimaalne suuruse ühe aadressiobjekti kohta
3000 eurot. ITL soovitab kaaluda selle summa suurendamist, sest esiteks on
ehitushinnad oluliselt tõusnud ja see tõus jätkub. Samuti kitsendavad KOV-ide poolt
prioritiseeritud asulad nö soodsamate aadressiobjektide nimekirja. Valged alad
muutvad seeläbi iga toetusmeetmega järjest valgemaks ehk ehitamine keerulisemaks
ning vähem tasuvamaks.
ITL ettepanek on tõsta maksimaalse toetuse suurust ühe aadressiobjekti kohta 4500
euro tasemele ning kirjutada sisse võimalus selle taseme suurendamiseks
järgnevates voorudes, näiteks 500-1000 euro võrra sõltuvalt eelmise vooru
tulemustest.
2. ITL-i täiendavad tähelepanekud, küsimused ja ettepanekud eelnõu kohta on
järgmised:
2.1 Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu mõiste
Palume selgitada täpsemalt, mida on mõeldud eelnõu § 4 lõikes 1 üldkasutatava
elektroonilise side võrgu all, mille kvaliteedi parameetrid on samaväärsed fiiberoptikal
põhineva võrguga. Millised on fiiberoptikaga võrguga samaväärse võrgu
kvaliteediparameetrid?
Eelnõu § 9 lg 3 selgituses (seletuskiri lk 10-11) on seda püütud selgitada, aga ITL-i
hinnangul peab määruses olema selgemini kirjas, mis lahendus see võib olla.
Lisaks palume kaaluda, kas juurdepääsuvõrgu kirjelduses ei peaks olema nimetatud
ka kliendipoolne ots (lõpp-punkt vms), et määrata täpsemalt juurdepääsuvõrgu ulatus.
Jaotuspunkti mõistet pole eelnõus defineeritud, mistõttu jääb arusaamatuks, kas
mõeldud on siin optika kliendipoolset või võrgupoolset osa.
2.2 TTJA teavitamine olemasolevast taristust
Eelnõu § 12 lg 2 kohustab taotlejat teavitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametit (TTJA) taristust, mida taotleja omab või kontrollib abikõlblikus sihtpiirkonnas ja
mida saab kasutada juurdepääsuvõrgu rajamiseks. Teavitada tuleb taristust, selle
asukohast ja trassidest ning juurdepääsu andmise tingimustest ja anda tuleb kogu
asjakohane teave, mis võimaldab ka teistel toetuse taotlemisest huvitatud isikutel
antud taristut juurdepääsuvõrgu rajamiseks kasutada.
Palun selgitage, missuguse detailsuse astmega nimetatud info edastada tuleb ning
kas mingi osa edastatud infost liigub TTJA-st Riigi Tugiteenuste Keskusesse (RTK),
3
kes on eelnõu§ 3 kohaselt toetuse vahendusasutus. Selgitust vajab ka see, millist
osa infost saavad teised taotlejad kasutada.
Selleks, et seda kohustust saaks praktikas täita, peab see olema oluliselt täpsemalt
sisustatud.
2.3 Taotluses olevate aadressiobjektide muutmine
Eelnõu § 14 lg 6 reguleerib, et taotleja saab esitada ühes kohaliku omavalitsuse
üksuse territooriumil asuvate aadressiobjektide kohta ühe taotluse. Eelnõu § 19 lg 2
reguleerib, et aadressiobjekte võib korrigeerida nullsaldo põhimõttel. Potentsiaalselt
on võimalik olukord, kus taotlus katab kogu kohaliku omavalitsuse üksuse
territooriumil oleva aadressiobjektide arvu. Sel juhul tuleks eelnõusse viia sisse
võimalus teostada nullsaldo põhimõttel üksikute aadressiobjektide
ümbervormistamist naaberomavalitsuses paiknevate aadressiobjektidega.
2.4 Projekteerimis- ja ehituslepingute sõlmimise kohustus
Eelnõu § 21 lg 2 kohaselt kohustub toetuse saaja sõlmima kõik projekti elluviimiseks
vajalikud projekteerimis- ja ehituslepingud kuue kuu jooksul taotluse rahuldamise
otsusest arvates.
ITL-i hinnangul ei ole nimetatud kohustus otstarbekas, sest seostub lisaks
kohustusele ka teavituskohustusega RTK ees ning tekitab asjata halduskoormust.
ITL-i hinnangul motiveerib taotlejat kõige rohkem äriline huvi ehk projekti kiire
valmimine teenuse osutamise alustamiseks.
Ülaltoodule vaatamata toetab ITL ideed, et kui on selge, et toetuse saaja ei vii oma
tegevust lõpuni, siis saavad teised taotlejad võimaluse ise need aadressiobjektid
valmis ehitada. Samas vajab meie hinnangul paremini läbi mõtlemist, kuidas seda
eelnõus ja ka praktikas tagada.
Ühe võimalusena pakume välja teavituskohustuse, et taotleja kohustatakse koheselt
teavitama sellest, kui ilmnevad takistused, mis ei võimalda võetud kohustusi ellu viia.
Selline kohustus on tegelikult eelnõu § 29 lg 4 punktis 13 ka olemas. Ehk annaks
seda edasi arendada selliselt, et sellest piisaks teada saamiseks, et toetuse saaja ei
vii taotluses sisaldunud tegevusi ellu?
2.5 Juurdepääsuvõrguga liitumise võimalusest teavitamine
Eelnõu § 22 lg 1 kohustab toetuse saajat teavitama kõiki juurdepääsuvõrguga
liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide omanikke ja kasutajaid
aadressiobjektile saadetava kirjaga juurdepääsuvõrguga liitumise võimalusest ja
tingimustest 3 kuud enne ehituse plaanitavat algust.
Oleme seisukohal, et tegemist on üle reguleerimisega, sest igal toetuse saajal on
endal huvi klientideni jõudmiseks ja teeme ettepaneku see kohustus eelnõust välja
jätta.
Kindlasti ei pea me põhjendatuks paberkandjal kirja saatmise nõuet. Eelmiste
toetusmeetmete praktika näitab, et suur osa (sõltuvalt piirkonnast 30-50%) saadetud
paberkirjadest tuleb erinevatel põhjustel saatjale tagasi. Seega kui see kohustus jääb
eelnõusse alles, siis palume jätta välja teate vorminõue.
4
2.6 Toetuse saaja kohustus avalikustada valminud juurdepääsuvõrk
Eelnõu § 29 lg 4 punktis 7 sisalduv kohustus avalikustada abikõlblikus
sihtpiirkonnas valminud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu asukohad ja
trassikaardid koos muu asjakohase informatsiooniga on laiaulatuslik kohustus. See
tekitab küsimuse, kuidas seda täita ilma andmekaitse reegleid rikkumata (eriti just
liitunud aadressobjektide avalikustamise osas).
Selle kohustuse põhjused jäävad meile arusaamatuks ja palume neid selgitada.
2.7 Toetuse saaja kohustus avalikustada juurdepääsuvõrgu valmimise eeldatav
ajakava
Eelnõu § 31 lg 3 kohaselt teeb toetuse saaja oma veebilehel avalikult
kättesaadavaks juurdepääsuvõrgu valmimise eeldatava ajakava asustusüksuste ja
nendes liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide täpsusega vähemalt järgneva
kolme kuu perspektiivis. Ka selle kohustuse eesmärk ja kasulikkus jääb meile
arusaamatuks.
Leiame, et tarbijatelt ei ole mõistlik eeldada, et nad käivad kõigi toetuse saajate
kodulehekülgedel sellist infot otsima. Sellisest kohustusest oleks kasu siis, kui selline
info on esitatud keskselt kas RTK või TTJA kodulehel.
2.8 Ajalised tähtajad vahendusasutusele
2.8.1 Eelnõu § 24 lõikest 9 jääb ebaselgeks, millal toetus kontrolli korral välja
makstakse. Selles sättes on kirjas, et 20 tööpäeva jooksul juurdepääsuvõrgu
valmiduse kontrolli lõppemisest arvates. Samas ei ole kontroll eelnõus ajaliselt
piiratud, mistõttu toetuse saaja ei tea, kaua see aega võtab ning millal toetus
välja makstakse. Palume lisada menetlusperiood.
2.8.2 Eelnõu § 14 lõikesse 3 palume lisada maksimaalne menetlusperiood
rakendusüksusele, mis sätestab, mis aja jooksul määruse jõustumisest alates on
neil kohustus oma kodulehel ja vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes
teavitus ellu viia.
2.8.3 Eelnõu § 25 lõikesse 1 palume lisada maksimaalne menetlusperiood
vahendusasutusele kontrolltoimingute läbiviimiseks.
2.8.4 Eelnõu § 25 lõikesse 4 palume lisada maksimaalne menetlusperiood
vahendusasutusele protokolli koostamiseks.
2.8.5 Eelnõu § 25 lõikesse 6 palume lisada maksimaalne menetlusperiood
vahendusasutusele täiendava juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli läbiviimiseks
koos asjakohase dokumentatsiooni esitamisega.
2.8.6 Eelnõu § 28 lõikes 2 punkti 1 palume lisada maksimaalne
menetlusperiood vahendusasutusele sisuliste selgituse andmiseks.
2.9 Vormistuslik ettepanek toetavate tegevuste sätte osas
Teeme ettepaneku sõnastada õigusselguse eesmärgil eelnõu § 5 lõige 1 selliselt, et
sellest oleks üheselt selge, et selle alapunktides 1 ja 2 nimetatud tegevused on
alternatiivsed. Hetkel võib sellest sättest järeldada, et toetust antakse vaid projektile,
mis vastab mõlemale alapunktile. Ka Riigikogus menetletavate eelnõude
normitehnika eeskirja § 25 lg 3 sätestab, et ühese arusaadavuse tagamiseks võib
loetelu esitamisel kasutada sõna „või”, kui loetelus esitatakse alternatiiv või kui
5
loetelu elemendid ei pea esinema korraga. Leiame, et antud juhul oleks sõna
„või“ lisamine käesolevasse sättesse asjakohane.
Loodame, et leiate võimaluse ITL-i poolt tõstatatud küsimustele vastata ja meie
ettepanekuid arvestada. Oleme valmis teiega kohtuma, et ülal nimetud küsimusi
arutada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Doris Põld
Tegevjuht
Keilin Tammepärg,
[email protected]
Saatja: Info Aadress <
[email protected]>
Saadetud: 31.03.2022 14:04
Adressaat: MKM info <
[email protected]>; Raigo Iling <
[email protected]>
Koopia: Keilin Tammepärg <
[email protected]>
Teema: Arvamus lairiba toetusmeetme määruse eelnõu kohta
Manused: 31.03.2022_5.1-1_34-1_MKM_lairiba toetusmeetme määruse
eelnõu.asice
Tere
Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu
31.03.2022 kirja nr 5.1-1/34-1 „Arvamus määruse „Väga suure
läbilaskevõimega
elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja
kord“ eelnõu kohta“.
Lugupidamisega
Heleri Vahemäe
Büroojuht
Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit
Lõõtsa 2B
11415 Tallinn
Mob 5115521
Tel 6177 145
[email protected]
www.itl.ee