Vabariigi Valitsus
[email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 30.03.2022 nr 4/88
Pöördumine seoses sõjategevuse mõjudega
Lugupeetud Kaja Kallas, Keit Pentus-Rosimannus, Jaak Aab,Taavi Aas ja Andres Sutt!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) pöördub Teie poole, et anda
lühiülevaade, millist mõju on avaldanud sõjategevus Ukrainas Eesti ettevõtetele. Lisaks
teeme mitmeid ettepanekuid, mis aitaksid sõjategevusega seotud negatiivset mõju
leevendada või ära hoida.
Paljude sektorite (nt ehitus, puidutööstus ja sellega seotud valdkonnad, masina ja
metallitööstus, põllumajandus, transiidiga seotud ettevõtted, keemiatööstus) jaoks on
mõju ilmselt väga ulatuslik. Suuremat mõju ettevõtetele ja majandusele näeme olulise
tooraine impordi võimaluste äralangemises sõjapiirkonnast. Selle negatiivse mõju
leevendamiseks võiks riiklikud struktuurid toetada ettevõtteid uute võimalike
tarnekanalite leidmisel ning lisaks vajaksid ettevõtted toetusmeedet tarneahelate
ümberkujundamiseks. Puidu, kui kohaliku ressursi, kättesaadavust aitaks tagada see,
kui ajutiselt ja piiratud mahus suurendada raiemahtusid. Mõnevõrra väiksemat mõju
avaldab ettevõtetele ekspordi vähenemine sõjapiirkonda. Sõjategevuse tõttu on
vähenenud ettevõtete kindlustunne, mille tõttu on edasi lükatud ka mitmeid
investeeringuid. Ettevõtetele valmistab täiendavaid raskusi ka kiire hinnatõus, sh
energiakandjate hinnatõus, mida alati ei ole võimalik koheselt lepingupartneritele üle
kanda. Ettevõtted on andnud märku ka välistööjõuga seotud muredest, näiteks
hooajatöötajate lühiajalist töötamist ei ole võimalik pikendada ning isegi erandkorras ei
ole võimalik tööle võtta spetsiifiliste oskustega Venemaa ja Valgevene kodanikest
töötajaid. Lisaks võib ettevõtetel tekkida eelpoolnimetatud põhjustel
likviidsusprobleeme. See võib juhtuda näiteks olukorras, kus uutele tarnijatele tuleb teha
suures mahus ettemakseid. Seetõttu on mõistlik riigil näha ette täiendavaid
toetusmeetmeid ettevõtete likviidsuse toetamiseks.
ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО - ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА
TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 /
[email protected] / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISE-
EUROPE.EE
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA ON SUURIM ETTEVÕTJAID ESINDAV ORGANISATSIOON EESTIS, KUHU KUULUB LIGI 3600 ETTEVÕTET, KELLEST ENAMUS ON
VÄIKESE- JA KESKMISE SUURUSEGA. KAUBANDUSKOJA LIIKMED ANNAVAD ÜLE 40 PROTSENDI EESTI ETTEVÕTETE KÄIBEST, LIGI 40 PROTSENTI PUHASKASUMIST JA
TASUVAD ÜLE 40 PROTSENDI RIIKLIKEST MAKSUDEST. KAUBANDUSKODA ESINDAB JA KAITSEB KÕIGI ETTEVÕTJATE ÜHISHUVE NING ON MITTERIIKLIK JA
APOLIITILINE ORGANISATSIOON.
Järgnevalt toome välja ettevõtete mured seoses maagaasi varustuskindlusega ja
riigihangetega ning esitame omapoolsed ettepanekud nende probleemide
leevendamiseks.
1. Maagaasiga seotud probleem ja lahendus
Eesti sõltub praegu suures ulatuses Venemaalt imporditavast gaasist ning sellega
kaasneb risk, et kui mingil põhjusel katkeb Venemaa gaasi import, siis tuleb Eestil
tõenäoliselt teatud perioodi möödudes kehtestada maagaasi tarbimispiirangud. Selline
samm võib kaasa tuua paljude ettevõtete tootmise seiskumise ning ohtu satuksid
tuhanded töökohad, aga ka tõenäoliselt toidujulgeolek, sest mitmed toidutööstuse
ettevõtted ei saa gaasivarustuse katkemisel tootmist jätkata. Sellist stsenaariumit tuleks
igal juhul vältida.
Kaubanduskoja ettepanek:
Kaubanduskoda peab hädavajalikuks rajada kiirkorras Eestisse või meie lähipiirkonda
koostöös Läti ja Soomega piirkondlik veeldatud maagaasi terminal. Eesti riik peaks sel
teemal tegema tihedat koostööd erasektoriga ning tagama, et terminali rajamisel ei
kerkiks esile bürokraatlikke takistusi ning kogu protsessi saaks võimalikult kiiresti ellu
viia. Lisaks peaks riik olema valmis selleks, et LNG-terminali rajamiseks võib erasektoril
tekkida vajadus riigipoolse otsese või kaudse toetuse järele.
LNG-terminali rajamine on vältimatult vajalik samm, et tagada Eestis varustuskindlus
maagaasiga. Sellise terminali rajamine annab Eestile võimaluse ise loobuda Venemaalt
imporditavast maagaasist ning samuti aitab see tagada, et kui Venemaa lõpetab
gaasitarned Euroopa Liitu või Euroopa Liit kehtestab sanktsioonid Venemaa gaasile, siis
ei mõjutaks need otsused Eesti varustuskindlust. LNG-terminali rajamine ei ole üksnes
Eesti majanduse ja energiajulgeoleku huvides, vaid see avaldab positiivset mõju ka kogu
Eesti julgeolekule laiemalt.
2. Riigihangetega seotud probleemid ja võimalikud lahendused (ehitustööd ja
kestvuslepingud)
Sõjategevus Ukrainas on olulisel määral tõstnud ehitusmaterjalide hindasid ning
raskendanud eelkõige nende ehitusmaterjalide kättesaadavust, mida varasemalt
imporditi suures mahus Venemaalt, Valgevenest või Ukrainast. Näiteks terase puhul oli
nende riikide osakaal ca 80% ja bituumeni puhul 70% kogumahust. Seetõttu on osade
ehitusmaterjalide tarnete puhul juba tekkinud või kohe tekkimas viivitusi kolm kuud kuni
pool aastat. Ja samas on nende materjalide hinnatõus olnud äärmiselt kiire. Näiteks
terase hinnatõus on aasta algusest olnud ca 100%, bituumenil 80% ning ehitusmasinad
ja veod on läbi kütusehinna tõusu kallinenud 15-20%. Ehitustööde otsene kallinemine
läbi nende hinnatõusude on tänases teadmises 15-20% ja seda olukorras, kus
ehitustegevuse peatöövõtu ärikasumi marginaalid on 2-3%. Eeltoodud põhjustel võib
peagi tekkida olukord, kus suur osa riigihangete teel tellitud ehitustöödest seiskub 1-2
kuu jooksul, sest ehitusettevõtjad ei ole võimelised sellises mahus hinnatõusu kandma.
Lisaks ei ole võimalik kõiki ehitustöid teostada lepingus varasemalt kokku lepitud
tähtaegadel. Paljud projektid on seotud ka toetusrahade kasutamisega, kus võib tekkida
oht, et toetused nõutakse tagasi, kui teatud tähtajaks pole projekt lõpetatud. Ukraina
ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО - ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА
TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 /
[email protected] / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISE-
EUROPE.EE
sõjast tingitud kiire hinnatõus võib muuta problemaatiliseks ka riigihanke teel sõlmitud
kestvuslepingute täitmise (nt jäätmevedu, teehooldus, transporditeenused).
Kaubanduskoja ettepanekud:
• Ukraina sõjast tingitud ettenägematu hinnatõusu kompenseerimine on mõistlik
teostada läbi indekseerimise. Võimalusel tuleks indekseerimist rakendada
tagasiulatuvalt alates märtsi algusest. Hoonete ehituse objektidel võiks seda teha
läbi ehitushinnaindeksi (EHI), korrigeerides igakuiseid teostatud tööde akte
vastavalt EHI kumulatiivsele muutusele võrreldes veebruariga 2022.
Teedeehituse objektidel on Transpordiametile tehtavate tööde puhul bituumeni
(asfalti olulisim kulukomponent) hind indekseeritud, kuid lisaks oleks vajalik katta
veel mõnede põhimaterjalide ning mehhanismide lisakulud. Lisaks ehitustöödele
võib olla vajalik indekseerimise rakendamine ka kestvuslepingute osas, mis on
sõlmitud riigihanke kaudu, näiteks jäätmekäitlus, teehooldus või reisijate vedu.
Nende lepingute osas võiks indekseerimine toimuda näiteks tarbijahinnaindeksi
muutuse alusel. Seega tuleks anda selged juhised vähemalt Vabariigi Valitsuse
tasemel indeksi kasutamise võimaldamiseks hankelepingutes hindade
korrigeerimisel. Vajadusel tuleks kiirkorras täiendada riigihankeseadust.
• Kui enne Ukraina sõja algust sõlmitud ehitustööde lepinguid ei ole võimalik
tähtaegselt ellu viia Ukraina sõjast tingitud põhjustel, siis tuleks hankijal
pikendada ehitustööde lõpptähtaega. Lisaks tuleks hoiduda sanktsioonide
rakendamisest, kui ehitusettevõtjal ei ole võimalik Ukraina sõjast tingitud põhjustel
ehitustöid lepingus kokku lepitud ajagraafikus ellu viia. Vabariigi Valitsus võiks
koostada hankijatele vastavad juhised.
• Lisaks tuleks kasutusele võtta meetmeid ehitusettevõtetele täiendavate
käibevahendite võimaldamiseks ja hinnatõusu riskide maandamiseks. Selleks
tuleks lühendada tellijapoolseid maksetähtaegasid 14 päevale, mida arvestatakse
teostatud tööde akti kinnitamise, mitte arve esitamise kuupäevast ja akti
läbivaatamine toimuks 5 tööpäeva jooksul. Samuti tuleks võimaldada riigihangete
lepingutes materjalide tellimiseks ettemakseid ning kaaluda tuleks Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutuse poolseid garantiisid nende ettemaksete tagamiseks.
Kaaluda tuleks ka täitmistagatiste vähendamist (kindlasti käibemaksu osa võrra,
kuna riik on selles mõttes lõpptarbija), et vabanevate summadega tagada
ettemakse.
• Ettepanekud seoses uute ehitustööde hangetega. Hoonete ehituse lepingud
tuleks siduda ehitushinnaindeksiga, kus baasindeksiks on pakkumuse esitamise
kuu. Indeksiga tuleks akte korrigeerida igakuiselt. Alla 6-kuulise tähtajaga
lepingud võiksid jääda indekseerimata. Teedeehituses tuleks kasutada
põhikomponentide hinnamuutuste +/- kompenseerimise mehhanismi sarnaselt
bituumeni hinnamuutuste kompenseerimisele. Täitmistagatisi tuleks vähendada
10%-lt 5%-ni. Transpordiameti lepingutes tuleks garantiiaja tagatised vähendada
5% pealt 3% peale (kehtivad 5 aastat). Kõik esitatavad tagatised arvutataks ilma
käibemaksuta summast.
• Majanduse jahtumise ja erakapitali investeerimisotsuste edasilükkumise faasis
peaks avalik sektor jätkama oma plaanilisi investeeringuid senises rahalises
ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО - ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА
TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 /
[email protected] / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISE-
EUROPE.EE
mahus. Hinnariski jaotamiseks tuleks võimalikult kiiresti anda hankijatele
Vabariigi Valitsuse poolne käitumisjuhis.
• Kui kehtiv riigihangete seadus ei võimalda kõiki eelnevalt esitatud ettepanekuid
ellu viia, siis palume teha vajalikud muudatused riigihangete seaduses. Hetkel on
Riigikogu menetluses riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu 491 SE,
kuhu vajalikud muudatused oleks võimalik operatiivselt lisada.
• Kuna kiirenenud hinnatõus võib mõjutada veel mitmete valdkondade toimivust ja
lepingute täitmist, oleks mõistlik indekseerimist rakendada laiemalt
kestvuslepingute puhul. Üheks võimaluseks on lähtuda tarbijahinnaindeksi
muutusest. Et sellist lahendust oleks võimalik kasutada, tuleks vastav suunis
anda vähemalt Vabariigi Valitsuse tasemel.
Kaubanduskoja hinnangul on riigihangetega seotud probleeme, mis on tingitud Ukraina
sõjast, võimalik lahendada väga kiiresti. LNG-terminali rajamine on mõnevõrra
aeganõudvam, kuid ka sellega tuleks alustada võimalikult kiiresti. Vajadusel oleme
valmis eelnevalt välja toodud probleeme ja lahendusi lähemalt selgitama.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Toomas Luman
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees
ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО - ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА
TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 /
[email protected] / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISE-
EUROPE.EE
Saatja: Marko Udras <
[email protected]>
Saadetud: 30.03.2022 17:19
Adressaat: Riigikantselei <
[email protected]>; MKM info
<
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>
Koopia: Mait Palts <
[email protected]>; Evelin Vahtra
<
[email protected]>
Teema: Kaubandus-Tööstuskoja pöördumine seoses sõjategevuse mõjudega
Tere!
Edastan Kaubandus-Tööstuskoja pöördumise, mis annab lühiülevaate, millist
mõju on avaldanud sõjategevus Ukrainas Eesti ettevõtetele. Lisaks teeme
mitmeid ettepanekuid, mis aitaksid sõjategevusega seotud negatiivset mõju
leevendada või ära hoida. Pöördumisega saab tutvuda kirja lisas.
Parimate soovidega
Marko UdrasPoliitikakujundamise ja õigusosakonna juhatajaEesti Kaubandus-
Tööstuskoda
E-post
Tel +372 604 0070