dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad ITS direktiivi kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 30. märts 2022
Viit
24.1-1/2022/3342
Registreeritud
30. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
24.1 EL ja rahvusvahelise koostöö korraldamine
Sari
24.1-1/S EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigusliku ülevõtmise tähtajad)
Toimik
24.1-1/2022
Vastutaja
Tarmo Ots (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎24.1-120223342 30.03.2022 Väljaminev kiri.asice1486 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei [email protected] Teie 14.01.2022 nr 15.1/21-1358/-1T Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Meie 01.04.2022 nr 24.1-1/2022/3342 Eesti seisukohad intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmist maanteetranspordis käsitleva direktiivi kohta Esitame Eesti seisukohad intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõttu reguleeriva direktiivi kohta Vabariigi Valitsuse 7. aprilli 2022. a istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: 1) seletuskiri Eesti seisukohtadest intelligentsete transpordisüsteemide määruse kohta; 2) protokollilise otsuse eelnõu; 3) kooskõlastustabel. Tarmo Ots 715 3420 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega 1. Sissejuhatus Ettepanek1 käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi vastuvõtmist, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiivi 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega. Intelligentsete transpordisüsteemide regulatsioon pärineb eelmisest kümnendist, kui direktiiviga 2010/40/EL2 (intelligentsete transpordisüsteemide ehk ITS direktiiv) loodi raamistik intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) rakendamise kiirendamiseks ja koordineerimiseks maanteesektoris ning ühilduvuse tagamiseks teiste transpordisektorite lahendustega. ITSi all mõeldakse süsteeme, milles rakendatakse infokommunikatsiooni- ja sidetehnoloogiaid teeliikluse valdkonnas (infrastruktuuris, sõidukites), liikluskorralduses ning ka liidesena erinevate transpordiliikide vahel. Selle tulemusena on võimalik paremini kasutada olemasolevat taristut, suurendada mitmeliigilise transpordi võimalusi ja parandada liikluskorraldust. Sellisteks süsteemideks Eestis on linnade ja maanteede liikluse monitoorimise, juhtimise ja teavituse lahendused nagu muutuvteabega liiklusmärgid, targad foorisüsteemid ja teeilmajaamad ning liiklusseire lahendused. Lisaks kuuluvad siia erinevad transpordiandmeid jagavad teenused nagu ühistranspordi infosüsteem, üleriigiline reisiplaneerija Peatus.ee, liiklusteabe värav Tarktee.ee ja erinevad nutikad parkimiskorralduse ning riigipiiri ületuse lahendused sadamates ja piiripunktides. Intelligentsete transpordisüsteemide alla kuuluvad ka need süsteemid, mis sidekanalite abil vahetavad vastastikku andmeid, näiteks autodel olev eCall süsteem, mis teavitab õnnetusse sattumise korral automaatselt häirekeskust või siis süsteemid, mis piiravad sõiduki liikumiskiirust vastavalt teel kehtestatud kiiruspiirangutele või ilmaoludele. Intelligentseteks transpordisüsteemideks on ka reisiplaneermissüsteemid, mis aitavad inimestel leida sobivamaid ühistranspordivõimalusi ning soetada neile pileteid. Käesoleva eelnõu aluseks on 2020. aasta detsembris Euroopa Komisjoni vastu võetud teatis säästva ja aruka liikuvuse strateegia kohta3, milles tehakse ettepanek Euroopa transpordisüsteem põhjalikult ümber kujundada, et muuta selle toimimine sujuvamaks ja tõhusamaks. Teatis nimetab intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõttu peamiseks 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste traanspordiliikidega; https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0813&from=EN 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/40/EL, 7. juuli 2010, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega; https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32010L0040 3 COM(2020) 789 final. 1 meetmeks, mis muudab transpordisektori senisest ohutumaks, keskkonnasäästlikumaks, usaldusväärsemaks ja mugavamaks. Euroopa Komisjon soovib, et intelligentsete transpordisüsteemide rakendamine aitaks senisest rohkem kaasa säästva ja aruka liikuvuse strateegias kirjeldatud transpordisüsteemi kahele peamisele prioriteedile – ELi transpordisektori keskkonnahoidlikumaks muutmisele ja digiteerimisele. Oluline eesmärk oleks ka liiklusõnnetuste valdkonnas vähendada surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arvu 2050. aastaks nullilähedaseks. Komisjon tegi 2019. aastal intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi järelhindamise,4 milles tõdeti, et kuigi paljudes riikides on intelligentsed transpordisüsteemid juba kasutusel, siis sujuvate ja pidevate teenuste tagamiseks kogu ELis on vaja lisameetmeid eelkõige koostalitlusvõime ning koostöö ja andmete jagamise valdkonnas. Probleemiks on koordineerimatus ja liialt aeglane ITS direktiivi jõustumine. Aruandes rõhutati vajadust veelgi parandada andmete kättesaadavust ning täiendada maanteetranspordi võrgustikust saadavate andmete olemasolu (st tehes seda liiki andmed kättesaadavaks masinloetavas digivormingus). Eeltoodut arvestades on komisjon välja töötanud käesoleva algatuse, mis peaks lahendama ülalmainitud probleemid. Eelnõu menetlemist alustati Prantsusmaa eesistumise ajal. Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Tarmo Ots ([email protected], tel 715 3420) ning transpordi arengu ja investeeringute osakonna ekspert Johann Peetre ([email protected], tel 625 6386). Seletuskirja kooskõlastas Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Silver Tammik. Transpordivaldkonna eest vastutab asekantsler Ahti Kuningas ([email protected], tel 625 6468). 2. Sisu ja võrdlev analüüs Algatuse eesmärgiks on suurendada intelligentseid teenuseid ja juba olemasolevate süsteemide koostalitlusvõimet, luua tõhus kooskõlastusmehhanism kõigi intelligentsete transpordisüsteemide sidusrühmade vahel ning parandada intelligentsete transpordisüsteemide teenuseid toetavate andmete olemasolu, kättesaadavust ja jagamist. Käesoleva ettepanekuga ajakohastatakse prioriteetsete teenuste valdkondade nimestikku, kus tuleb välja töötada spetsifikatsioonid ning seejärel tagada andmete kogumine ja kättesaadavus. Selline lähenemine peaks hoogustama uute teenuste väljatöötamist ja tegema juba olemasolevad lahendused ELis kohustuslikuks. III lisas kehtestatakse liikmesriikidele kohustus teatud kuupäevaks luua määratletud andmeliigid. IV lisas kehtestatakse liikmesriikidele kohustus luua liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe teenus 31. detsembriks 2026. Määruse eelnõu koosneb neljast artiklist. Artikli 1 lõikega 1 täiendatakse kehtiva direktiivi kohaldamisala, lisades kehtivasse direktiivi kohustused, milleks on andmete olemasolu ja intelligentsete transpordisüsteemide teenuste kasutuselevõtt prioriteetsetes valdkondades, mille geograafiline ulatus on kindlaks määratud III ja IV lisas. Artikli 1 lõikega 2 ajakohastatakse kehtiva direktiivi nelja prioriteetset valdkonda, milleks on: 1. Teabe ja liikuvusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenused; 2. Reisimise, transpordi ja liikluskorraldusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenused; 4 SWD (2019) 368 final. 2 3. Liiklusohutuse ja turvalisusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenused; 4. Koostoimelise, ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse teenused. Artikli 1 lõikega 3 laiendatakse kehtiva direktiivi mõistete loetelu. Artikli 1 lõikega 4 laiendatakse liikmesriikidele esitatavaid nõudeid riikide ja sidusrühmade vaheliseks koostööks, mis on vajalik intelligentsete transpordisüsteemide teenuste kasutuselevõtmiseks. Artikli 1 lõikega 5 ajakohastatakse viiteid kehtivatele õigusaktidele (EL) 2015/1535 ja 768/2008/EÜ. Artikli 1 lõikega 6 nähakse ette uus artikkel, millega nõutakse, et liikmesriigid tagaksid III lisas loetletud andmeliikide andmete olemasolu ja kättesaadavuse. Andmeliigid on alljärgnevad: 1. Eeskirju ja piiranguid käsitlevate andmete liigid (EL) 2015/962; 2. Võrgu seisundit käsitlevate andmete liigid (EL) 2015/962; 3. Veoautodele ja tarbesõidukitele ettenähtud turvalisi parkimiskohti käsitleva teabe liigid (EL) nr 885/20135); 4. Mitmeliigilise liikuvuse võimalusi käsitlevate staatiliste andmete liigid (EL) 2017/1926. Samuti lisatakse uus artikkel, millega nõutakse, et liikmesriigid tagaksid IV lisas loetletud intelligentsete transpordisüsteemide teenuse („Liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe teenus“ (EL) nr 886/2013) kasutuselevõtu. Artikli 1 lõikega 7 lisatakse komisjonile õigus III ja IV lisa ajakohastamiseks delegeeritud õigusaktide abil, arvestades eelnevat mõjuhinnangut, sealhulgas kulude-tulude analüüsi. Artikli 1 lõikega 8 volitatakse komisjoni võtma ajutisi meetmeid eriolukorras, millel on tõsine otsene mõju liiklusohutusele, küberturvalisusele või intelligentsete transpordisüsteemide teenuste kättesaadavusele ja terviklikkusele. Artikli 1 lõikega 9 ajakohastatakse viidet kehtiva direktiivi artiklile 8: asendatakse viide „direktiivis 98/34/EÜ“ viitega „direktiivis (EL) 2015/1535“. Artikli 1 lõikega 10 ajakohastakse andmekaitse ja eraelu puutumatuse kohta kehtivaid kohustusi ning rõhutatakse vajadust, et komisjon võtaks spetsifikatsioonide väljatöötamisel arvesse andmekaitsenõudeid. Nähakse ette asjakohased isikuandmete kaitse meetmed kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ. Vajadusel toetatakse anonüümsete andmete kasutamist. Artikli 1 lõikega 11 volitatakse komisjonile C-ITSi sertifitseerimispoliitika asutuse, usaldusnimekirja haldaja ja C-ITSi kontaktpunkti roll. Artikli 1 lõikega 12 antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte. Artikli 1 lõikega 13 asendatakse kehtiva direktiivi komiteemenetlust käsitlev artikkel 15 ajakohastatud viidetega kehtivatele õigusaktidele ja lisatakse viide kontrollimenetlusele (määruse (EL) nr 182/2011 artiklid 5 ja 8). Artikli 1 lõikega 14 kehtestatakse aruandluskohustus ning kohustus ajakohastatud eeskirjadega intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi tööprogrammide vastuvõtmiseks. 5 Komisjoni 15. mai 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 885/2013, millega täiendatakse intelligentseid transpordisüsteeme käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses veoautodele ja tarbesõidukitele ettenähtud turvalisi parkimiskohti käsitleva teabeteenuse osutamisega (ELT L 247, 18.9.2013, lk 1). 3 Artikli 1 lõigetega 15 ja 16 asendatakse kehtiva direktiivi kaks olemaolevat lisa nelja uue lisaga: I lisaga määratakse prioriteetsete valdkondade standardid ja spetsifikatsioonid. Nimetatud lisas on olulisel määral laiendatud andmete koosseisu ja soovitakse teenuse osutamise piirkonna laienemist. Kohustatakse liikmesriike uue tehnoloogiana kasutusele võtma C-ITSi teabe- ja hoiatusteenused; II lisaga ajakohastatakse olemasoleva II lisa mõningaid põhimõtteid, millele peavad standardid vastama; III lisas on loetletud nende andmete liigid, mille olemasolu ja kättesaadavus riiklikes juurdepääsupunktides tuleb tagada iga andmeliigi puhul märgitud kuupäevaks ja geograafilises ulatuses; IV lisas on loetletud intelligentsete transpordisüsteemide teenuste rakendamise jõustumise kuupäevad ja geograafiline ulatus. Artiklites 2, 3 ja 4 sätestatakse muudetud direktiivi ülevõtmine, jõustumine ja adressaadid. Liikmesriigid jõustavad direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 18 kuud peale direktiivi jõustumist. 3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Õigusakti muutmisega ei muudeta intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi õiguslikku alust, milleks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 91. Komisjoni hinnangul käsitletakse intelligentsete transpordisüsteemide direktiivis selliseid transpordiaspekte, mida liikmesriikidel ei ole võimalik üksinda tegutsedes saavutada. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev ettepanek kaugemale selle eesmärkide saavutamiseks vajalikust. Komisjoni arvates on intelligentsete transpordisüsteemide direktiiv endiselt kõige sobivam vahend soovitud eesmärgi saavutamiseks. Intelligentsete transpordisüsteemide rakendamise üldpõhimõtted ja eeltingimused on kindlaks määratud spetsifikatsioonidega, mis on välja töötatud liikmesriikide nimetatud teemavaldkonna ekspertide aktiivsel osalusel. Kuna intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi muudetakse vähe, on Euroopa Komisjon seisukohal, et direktiivi muutmine on parim võimalus selle läbivaatamiseks. Ettepanek on viidud kooskõlla erinevate ELi õigusraamistikega, nagu isikuandmete kaitse üldmäärus (EL) 2016/679,6 eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv 2002/58/EÜ7 ja üldise ohutuse määrus (EL) 2019/21448. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Mõju riigieelarvele (riigiasutuste ja kohalike omavalitsusasutuste korraldusele, tuludele ja kuludele) Kindlasti toob riiki katva ITS-süsteemi ülesehitamine riigile kulusid. 2021. aastal tegi Ernst&Young Baltic Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel analüüsi, milles anti üksikasjalik hinnang kehtiva ITS-direktiivi ja selle rakendusaktide nõuete täielikuks täitmiseks vajalikest kuludest. Kokkuvõtvalt võib öelda, et hinnanguliselt peaks riik investeerima aastatel 2022–2024 umbkaudu 1,2 miljonit eurot erinevate infosüsteemide 6 ELT L 119, 4.5.2016, lk 1. 7 EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37. 8 ELT L 325, 16.12.2019, lk 1. 4 arendamisesse. Juhul kui käesoleva direktiivi muudatustega andmete nimistu ja andmete kogumise geograafiline ala laieneb TEN-T võrgustikult ka teistele maanteedele, siis investeeringute vajadus kasvab 2–2,5 miljoni euroni. Kulude juures on arvestatud ka vajadusega liidestada Transpordiameti liiklusandmeid esitlevad vananenud infosüsteemid. Mainitud summale lisandub ka süsteemi ülalpidamiskulu, mis võib erinevatel hinnangutel olla vahemikus 0,1–0,2 miljonit eurot aastas. Samuti tuleb ette näha vahendid kohalikele omavalitsusetele intelligentsete transporditeenuste planeerimiseks ja arendamiseks ning erinevate infosüsteemide liidestamiseks suurusjärgus 0,5 miljonit eurot aastas. Kaudselt aitavad infosüsteemid kokku hoida kulusid, mis on seotud teedeobjektide ehitusega – paremini planeeritud ja organiseeritud liikluse tõttu vajatakse vähem ressursse teede ehitusse. Tegemist on väga üldistatud hinnanguga, konkreetseid uuringuid ei ole läbi viidud. Eelnõu rakendamisega seonduvaid võimalikke kulusid menetletakse vastavalt riigi majanduslikele võimalustele vastavate aastate riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis. Mõju majandusele Eelnõul on positiivne mõju majandusele. Intelligentsete transpordisüsteemide kasutamine vähendab:  kulusid, mis on seotud liiklusummikutega. Samuti annab see ettevõtetele võimaluse paremini planeerida logistikat, et tagada kaupade ja inimeste kiirem sihtkohta jõudmine. Arvestades Euroopa Komisjoni hinnangut, et ummikutest tekkiv majanduskulu on Euroopa Liidus 1% SKPst, siis on kõik tehnilised lahendused liiklusvoogude paremaks planeerimiseks väga tervitatavad;  kulusid, mida riik saab liiklusõnnetuste ning neis hukkunud või vigastada saanud inimeste tõttu;  riigi kulusid teede ja tänavate infrastruktuuri planeerimiseks ja välja ehitamiseks, kuna ITS-süsteemid aitavad paremini ära kasutada juba olemasolevate teede/tänavate võrgustikku. Lisaks annab eelnõu ka positiivse tõuke kohalikule IT-sektorile (uute süsteemide väljaarendamine), mainitud arendused võivad olla võimalikud ekspordiallikad. Mõju keskkonnale Eelnõul on positiivne mõju keskkonnale. ITSi rakendamine aitab kaasa sõidukite heitgaasidest tuleneva õhureostuse ja kasvuhoonegaaside hulga vähendamisele. Intelligentsed transpordisüsteemid võimaldavad paremini korraldada liiklusvoogusid (vähenevad liiklusummikud) ja suurendavad ühistranspordi kasutamise mugavusi (reisiplaneerimise ja piletiostu süsteemid). Uued tehnoloogilised lahendused, mis annavad reaalajas informatsiooni elektrilaadimispunktide asukohtade ja laadimisvõimaluste kohta, aitavad kaasa elektrisõidukite laialdasemale kasutuselevõtule. Mõju sotsiaalvaldkonnale Intelligentsed transpordisüsteemid, mis aitavad paremini planeerida reisiteekonda või lihtsustavad sõidupileti ostmist, peavad arvestama ka erivajadusega (liikumis-, kuulmis- ja nägemispuudega) inimeste reisimise ja liikumisteekonna planeerimise jaoks olulise teabega ning kasutajamugavusega. Digitaalsetes keskkondades peab olema info selle kohta, kas 5 teenused on ligipääsetavad näiteks liikumispuudega inimestele. Samuti peaksid keskkonnad välja tooma hinnasoodustused, mida pakutakse puudega inimesele. Mõju regionaalarengule Erinevate ITS-süsteemide laiaulatuslik kasutamine aitab kaasa parema ja ohutuma transpordiühenduse tagamisele kaugemate regioonide ja hajaasustusega piirkondadega. Reisiplaneerimissüsteemid aitavad planeerida kiiremaid ja mugavamaid reisiteekondi ja info teeolude kohta aitab operatiivselt reageerida teehoiuga tegelevatel ettevõtetel tagamaks inimeste ja kaubaveo transport erinevate piirkondade vahel, sh ka viimase miili lahendusi. Eesti Valdade ja Linnade Liidu nägemusel aitaks ITS süsteemidega paralleelselt 5G andmesidevõrgu ehitamine kindlasti kaasa ka regionaalarengut toetavate teenuste loomisele. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ITS-süsteemide rakendamisel on positiivne mõju siseriiklikule julgeolekule (eelkõige hädaolukordades) ja hädaabiteenuste kättesaadavusele. Liiklus- või muude õnnetuste puhul on reaalajas informatsioon õnnetuspaiga (nt teeolud, ilmaolud, kaamerapilt) või päästetöödele liikuva meeskonna teekonna kohta (võimalikud ummikud, teeolud jne) olulise tähtsusega. Autodel olevad automaatsed hädaabiteavitussüsteemid (eCall) teavitavad häirekeskusi, mis aitavad operatiivteenistusel kiiremini reageerida ja õnnetuspaigale jõuda. Välissuhtluse aspektist vaadatuna tugevdab erinevate novaatorlike lahenduste kasutamine Eesti kui uuendusliku digitaalsete lahenduste kasutamisele orienteeritud riigi kuvandit. 5. Vabariigi Valitsuse seisukohad ja nende selgitused 5.1.Toetame intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi eelnõu üldiseid eesmärke, mis aitavad kaasa uute teenuste välja arendamisele ning kasutuselevõtule. Toetame direktiivi kohaldamisala laiendamist andmete olemasolu tagamiseks prioriteetsetes valdkondades:  teabe ja liikuvusega seotud teenused;  reisimise, transpordi ja liikluskorraldusega seotud teenused;  liiklusohutuse ja turvalisusega seotud teenused;  koostoimelise, ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse teenused. Pooldame Euroopa Komisjonile C-ITSi (koostöiste nutiliikluse süsteemide) sertifitseerimispoliitika asutuse, usaldusnimekirja haldaja ja C-ITSi kontaktpunkti rolli andmist. Selgitus: Käesolev algatus vastab Eesti transpordipoliitika prioriteetidele. Eesti transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–20359 seab üheks eesmärgiks nutika ja andmepõhise taristu loomist, mille planeerimisel rakendatakse ka digialternatiive (nt ummikute vähendamiseks juhtida liiklust nutikamalt). Nutikate transpordilahenduste rakendamise kaudu saab muuta transporditeenused eri ühiskonnarühmadele kättesaadavamaks, parandades seeläbi ligipääsu tööturule, suurendades sektori tõhusust ja kasvatades Eesti majanduse konkurentsivõimet. Ühendatud ja automatiseeritud süsteemidel on tohutu potentsiaal kogu transpordisüsteemi toimimise fundamentaalseks parandamiseks ning meie jätkusuutlikkuse ja liiklusohutuse eesmärkide saavutamiseks. 9 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035. 2021. Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium 6 Oleme huvitatud, et Euroopa Liidu liikmesriikides võetakse kasutusele üha rohkem intelligentsetel infosüsteemidel põhinevaid teenuseid, mis lisaks liiklusohutuse tõstmisele aitaksid kaasa ka ühistranspordi efektiivsemale ja mugavamale kasutamisele. Transpordisektoris toimub tormiline digiteerimise areng. Toetame direktiivi täiendamist uute prioriteetsete valdkondadega, kuna need viivad seadusloome vastavusse kaasaja vajadustega. Digitehnoloogia kiire areng toob kaasa ka vajaduse seadusloome kiireks täiendamiseks. Sellest tulenevalt ei näe me põhjust olla vastu Euroopa Komisjonile volituste andmisele andmeliikide täiendamiseks ja uute süsteemide nimetamiseks, eeldades, et geograafiliste piirkondade ja teenuste tasemete määramises on liikmesriikidel piisavat paindlikkust (vt seisukoht 5.2). Vastavalt eelnõule peab Euroopasse tekkima sertifitseeriv regulaator, sest muidu ei saa usaldusväärset lähiside teenust liiga suurte küberohtude tõttu rajada. Toetame komisjonile C- ITSiga (koostöiste nutiliikluse süsteemide) seotud volituste andmist, kuna tegemist peab olema liikmesriigist sõltumatu organisatsiooniga. Samas peame oluliseks, et uute kohustuste saamisel kaaluks komisjon nende liitmist oma olemasolevatesse või hetkel loomisel olevatesse struktuuriüksustesse. 5.2. Toetame direktiivist tulenevate teenuste laienemist ka väljapoole TEN-T võrgustikku olevatele tiheasustatud aladele, juhul kui kohaldamisala aluseks võetakse mõistlik liiklustiheduse alampiir (näiteks teed liiklussagedusega üle 2000 sõiduki päevas). Ülejäänud aladel väljaspool TEN-T võrgustikku peaks intelligentsete transpordisüsteemide kasutamine põhinema vabatahtlikkusel. Selgitus: Toetame direktiivist tulenevate teenuste laialdasemat kasutamist laiemal alal kui ainult TEN-T võrgustik, sest Euroopa tiheasustuse aladel sõltuvad neist andmetest miljonid inimesed. Toetame komisjoni eesmärke, aga leiame, et kohustuses peaks olema rohkem paindlikkust (eelkõige arvestades liiklustihedust ja kohalikke eripärasid) väljapoole TEN-T võrku jäävatele teedele pandavate kohustuste suhtes. Meie riigi omapäraks on väga tihe teedevõrk ja väga palju madala liiklussagedusega teid, seetõttu ei ole optimaalne kõiki keerukaid teenused sinna rajada. Süsteemide ülesehitamise ja haldamisega seonduvad kulud ei ole tasakaalus saadava kasuga. Seetõttu näeme lahendusena vabatahtlikkust madalama taseme teedevõrgu andmete kogumisel ning riigi tasemel otsuse tegemisel. Meie arvates võiks nõue kehtida vaid kõva kattega teedele, mille liiklussagedus on üle 2000 sõiduki päevas. Küsitavusi tekitab, kas kohalikule omavalitsusele kuuluva iga tee kohta peaks olema info olemas. Kohustus võiks olla edastada kõikjal teedevõrgust kaitsmata õnnetusala teavet, kuna riikidel on see tavaliselt 112 süsteemides olemas ja ei sõltu teedevõrgust, kuid ülejäänud nõuetes võiks jääda rakendamine riikide otsustada. 5.3 Toetame direktiivis sätestatud andmeliikide (eeskirjade ja piirangute andmed; võrgu seisundi andmed; turvaliste parkimiskohtade andmed ning mitmeliigilise liikuvuse võimalusi käsitlevad andmed) kättesaadavaks tegemist. Peame oluliseks, et direktiivist tulenevate tähtaegade määramisel jäetaks liikmesriikidele piisav ajavaru andmeliikide kättesaadavaks tegemiseks ja andmeteenuste rakendamiseks. Eelistaksime direktiivi III ja IV lisas välja toodud kõikide tähtaegade edasi lükkamist kahe aasta võrra. Selgitus: Andmete pakkumise aluseks on kohustus liikuvusandmete kogumisel (alates liiklusmärkidest, tee- ja ilmastikuandmetest, sadamakülastajatest kuni metsloomade liikumiseni), et soodustada nende alusel teenuste loomist. II lisas kirjeldatud uute andmevahetuse standardite kaasajastamiseks vajavad ka Transpordiameti infosüsteemid 7 kaasajastamist. Olemasolevad andmevahetusprotokollid vastavad standarditele, kuid kuna ITS andmevahetus areneb väga kiiresti, siis on standardite uuendamine vältimatu. Lisaks vajatakse piisavat aega erinevate andmeliikide kogumiseks teedevõrgul. Kuigi meil on oluline teave teede ja liikluse kohta olemas riigiteede kohta (kõik teed, mis on riiklikus teeregistris), siis uute andmeliikide lisandumisel ei suuda andmeid nii kiiresti koguda kogu teedevõrgu kohta, eriti kohalikele omavalitsustele kuuluvate teede kohta. III lisas välja toodud tähtajad 31.12. 2025, 31.12. 2026 ja 31.12. 2028 erinevate andmeliikide kättesaadavaks tegemise kohta on ebapiisavad, et luua ühtset süsteemi ja kaasajastada sideteenuseid andmete edastamiseks. Tegemist on keeruka infotehnoloogilise süsteemi arendusega, mille ülesehitamine on ajamahukas ning ressurssi eeldav protsess, mis toob kaasa ka täiendava halduskoormuse nii Transpordiametile kui ka kohalikele omavalitustele. Viimastest suudavad praegu vähesed liiklusandmeid edastada. Eelistaksime, et komisjoni pakutud jõustamise tähtajad lükkuksid edasi kahe aasta võrra. IV lisast tulenev kohustus luua 31. detsembriks 2026 üldise liiklusteabe teenus tähendab investeeringute vajadust ja ajaressurssi. Seetõttu peame otstarbekaks jõustamise kuupäeva lükata edasi kahe aasta võrra, 31. detsembrini 2028. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Oma arvamuse määruse mõjude kohta on edastanud Rahandusministeerium (soovitus MKM-l planeerida riigisiseseid finantsvahendeid) ja Transpordiamet (käsitles selgitusi ja tehnilisi detaile, mida arvestati dokumendi koostamisel ja seisukohtade sõnastamisel). Lisaks saadeti seletuskiri eelnevaks tutvumiseks ka Keskkonnaministeeriumile ning Justiitsministeeriumile. Samuti edastati komisjoni eelnõu tutvumiseks ja kommentaaride saamiseks IKT ettevõtteid ja organisatsioone ühendavale Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule, kellelt saadud tagasisidega on teksti koostamisel arvestatud. 8 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja........................................................................................ 2022 nr Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, milles käsitletakse intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõttu: 1.1. Toetame intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi eelnõu üldiseid eesmärke, mis aitavad kaasa uute teenuste välja arendamisele ning kasutuselevõtule. Toetame direktiivi kohaldamisala laiendamist andmete olemasolu tagamiseks prioriteetsetes valdkondades:  teabe ja liikuvusega seotud teenused;  reisimise, transpordi ja liikluskorraldusega seotud teenused;  liiklusohutuse ja turvalisusega seotud teenused;  koostoimelise, ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse teenused. Pooldame Euroopa Komisjonile C-ITSi (koostöiste nutiliikluse süsteemide) sertifitseerimispoliitika asutuse, usaldusnimekirja haldaja ja C-ITSi kontaktpunkti rolli andmist. 1.2. Toetame direktiivist tulenevate teenuste laienemist ka väljapoole TEN-T võrgustikku olevatele tiheasustatud aladele, juhul kui kohaldamisala aluseks võetakse mõistlik liiklustiheduse alampiir (näiteks teed liiklussagedusega üle 2000 sõiduki päevas). Ülejäänud aladel väljaspool TEN-T võrgustikku peaks intelligentsete transpordisüsteemide kasutamine põhinema vabatahtlikkusel. 1.3. Toetame direktiivis sätestatud andmeliikide (eeskirjade ja piirangute andmed; võrgu seisundi andmed; turvaliste parkimiskohtade andmed ning mitmeliigilise liikuvuse võimalusi käsitlevad andmed) kättesaadavaks tegemist. Peame oluliseks, et direktiivist tulenevate tähtaegade määramisel jäetaks liikmesriikidele piisav ajavaru andmeliikide kättesaadavaks tegemiseks ja andmeteenuste rakendamiseks. Eelistaksime direktiivi III ja IV lisas välja toodud kõikide tähtaegade edasi lükkamist kahe aasta võrra. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud määruse eelnõu seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär Vabariigi Valitsuse seletuskirja „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, milles käsitletakse intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõttu“ lisa nr 3 Kooskõlastustabel Märkuse või ettepaneku esitaja, Kommentaar märkus Rahandusministeerium 1. Märkus: MKM-l hoolikalt planeerida Arvestatud rahalisi vahendeid arvestades RES-i Peatükki „Mõju riigieelarvele“ lisatud piirmääradega. alljärgnev lause: „Võimalikke kulusid menetletakse vastavalt riigi majanduslikele võimalustele vastavate aastate riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis“. Transpordiamet 1. Toetavad eelnõu eesmärke, aga Arvestatud eelistaksid madala liiklustasemega Arvamus on kajastatud seisukoha punktides teedevõrgu puhul mitte- 5.1 ja 5.2. kohustuslikkust. Toetavad direktiivi täiendamist nelja Arvestatud uue prioriteetse valdkonnaga, sest Arvamus on kajastatud seisukoha punktis 5.1. digitaliseerimine käib täies mahus ja kes maha jääb kaotab konkurentsivõimes. Globaalne trend, mille nö äriline mõõde on meeletu. Toetavad Komisjoni volitusi täiendada Arvestatud lisasid III ja IV vastavalt olukorrale, Arvamus on kajastatud seisukoha punkti 5.1 kuna see on operatiivne lähenemine. selgitavas osas. Toetavad Komisjonile C-ITSiga Arvestatud seotud volituste andmist. Arvamus on kajastatud seisukoha punktis 5.1. Igal juhul peaks see olema ühest riigist sõltumatu organisatsioon, Komisjon sobib selleks hästi ja saab ka koordineerida. Kõige suuremaks probleemiks eelnõu Arvestatud juures on lisades III ja IV määratud Arvamus on kajastatud seisukoha punktis 5.3. kuupäevad. Võiks küsida +2a kõikidele jõustamistähtaegadele. Põhjuseks TRAM IT võimekus paljusid osapooli ühendavaid IT arendusi teha on madal (raha ja aeg). Eesti Infotehnoloogia ja Tele- kommunikatsiooni Liit (ITL) Juhib tähelepanu, kas on põhjendatud Arvestatud vajadus luua ITS valdkonnas eraldi Peame oluliseks, et komisjonile antakse need valdkondlik üle-euroopaline funktsioonid. Oleme nõus, et nad peaksid sertifitseerimisasutus, kui neid kaaluma võimalust lisada mainitud kohustused kohustuso oleks võimalik lisada juba komisjoni juba eksisteerivatele loodavate struktuuriüksuste juurde struktuuriüksustele. Lisatud lause seisukoha punkt 5.1 selgitavasse teksti: „Samas peame oluliseks, et uute kohustuste saamisel kaaluks komisjon nende liitmist oma olemasolevatesse või hetkel loomisel olevatesse struktuuriüksustesse“. Eesti Linnade ja Valdade Liit Toetavad eelnõu eesmärke ja Arvestatud laienemist väljapoole TEN-T Arvamus on kajastatud seisukoha punktides võrgustikku. 5.1 ja 5.2. Kinnitavad, et ITS süsteemide rajamise Arvestatud kohustus tähendab kohalikele Arvamus on kajastatud riigieelarve mõju omavalituste jaoks vajadust käsitlevas tekstiosas. täiendavate investeeringute järele. Täpsustavad, et sotsiaalvaldkonnas Arvestatud tuleb arvestada erinevate puuetega Arvamus on kajastatud sotsiaalmõju käsitlevas inimeste vajadustega tekstiosas. Rõhutavad, et regionaalvaldkonnas on Arvestatud oluline rajada ITS süsteeme koos 5G Arvamus on kajastatud regionaalarengut võrgustikuga, et anda võimalus käsitlevas tekstiosas. rohkemate teenuste arendamiseks. Soovivad eelnõust tulenevate Arvestatud tähtaegade edasi lükkamist vähemalt Arvamus on kajastatud seisukoha punktis 5.3 kahe aasta võrra. selgitavas punktis.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel