Riigikantselei
[email protected] Teie 14.01.2022 nr 15.1/21-1358/-1T
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn Meie 01.04.2022 nr 24.1-1/2022/3342
Eesti seisukohad intelligentsete
transpordisüsteemide kasutuselevõtmist
maanteetranspordis käsitleva direktiivi kohta
Esitame Eesti seisukohad intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõttu reguleeriva
direktiivi kohta Vabariigi Valitsuse 7. aprilli 2022. a istungile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: 1) seletuskiri Eesti seisukohtadest intelligentsete transpordisüsteemide määruse kohta;
2) protokollilise otsuse eelnõu;
3) kooskõlastustabel.
Tarmo Ots
715 3420
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse
direktiivi 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide
kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega
1. Sissejuhatus
Ettepanek1 käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi vastuvõtmist, millega
muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiivi 2010/40/EL, mis
käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks
maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega.
Intelligentsete transpordisüsteemide regulatsioon pärineb eelmisest kümnendist, kui
direktiiviga 2010/40/EL2 (intelligentsete transpordisüsteemide ehk ITS direktiiv) loodi
raamistik intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) rakendamise kiirendamiseks ja
koordineerimiseks maanteesektoris ning ühilduvuse tagamiseks teiste transpordisektorite
lahendustega. ITSi all mõeldakse süsteeme, milles rakendatakse infokommunikatsiooni- ja
sidetehnoloogiaid teeliikluse valdkonnas (infrastruktuuris, sõidukites), liikluskorralduses ning
ka liidesena erinevate transpordiliikide vahel. Selle tulemusena on võimalik paremini kasutada
olemasolevat taristut, suurendada mitmeliigilise transpordi võimalusi ja parandada
liikluskorraldust. Sellisteks süsteemideks Eestis on linnade ja maanteede liikluse
monitoorimise, juhtimise ja teavituse lahendused nagu muutuvteabega liiklusmärgid, targad
foorisüsteemid ja teeilmajaamad ning liiklusseire lahendused. Lisaks kuuluvad siia erinevad
transpordiandmeid jagavad teenused nagu ühistranspordi infosüsteem, üleriigiline
reisiplaneerija Peatus.ee, liiklusteabe värav Tarktee.ee ja erinevad nutikad parkimiskorralduse
ning riigipiiri ületuse lahendused sadamates ja piiripunktides. Intelligentsete
transpordisüsteemide alla kuuluvad ka need süsteemid, mis sidekanalite abil vahetavad
vastastikku andmeid, näiteks autodel olev eCall süsteem, mis teavitab õnnetusse sattumise
korral automaatselt häirekeskust või siis süsteemid, mis piiravad sõiduki liikumiskiirust
vastavalt teel kehtestatud kiiruspiirangutele või ilmaoludele. Intelligentseteks
transpordisüsteemideks on ka reisiplaneermissüsteemid, mis aitavad inimestel leida sobivamaid
ühistranspordivõimalusi ning soetada neile pileteid.
Käesoleva eelnõu aluseks on 2020. aasta detsembris Euroopa Komisjoni vastu võetud teatis
säästva ja aruka liikuvuse strateegia kohta3, milles tehakse ettepanek Euroopa
transpordisüsteem põhjalikult ümber kujundada, et muuta selle toimimine sujuvamaks ja
tõhusamaks. Teatis nimetab intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõttu peamiseks
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku
intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste
traanspordiliikidega; https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0813&from=EN
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/40/EL, 7. juuli 2010, mis käsitleb raamistikku intelligentsete
transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega;
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32010L0040
3
COM(2020) 789 final.
1
meetmeks, mis muudab transpordisektori senisest ohutumaks, keskkonnasäästlikumaks,
usaldusväärsemaks ja mugavamaks.
Euroopa Komisjon soovib, et intelligentsete transpordisüsteemide rakendamine aitaks senisest
rohkem kaasa säästva ja aruka liikuvuse strateegias kirjeldatud transpordisüsteemi kahele
peamisele prioriteedile – ELi transpordisektori keskkonnahoidlikumaks muutmisele ja
digiteerimisele. Oluline eesmärk oleks ka liiklusõnnetuste valdkonnas vähendada surmaga
lõppevate liiklusõnnetuste arvu 2050. aastaks nullilähedaseks. Komisjon tegi 2019. aastal
intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi järelhindamise,4 milles tõdeti, et kuigi paljudes
riikides on intelligentsed transpordisüsteemid juba kasutusel, siis sujuvate ja pidevate teenuste
tagamiseks kogu ELis on vaja lisameetmeid eelkõige koostalitlusvõime ning koostöö ja
andmete jagamise valdkonnas. Probleemiks on koordineerimatus ja liialt aeglane ITS direktiivi
jõustumine. Aruandes rõhutati vajadust veelgi parandada andmete kättesaadavust ning
täiendada maanteetranspordi võrgustikust saadavate andmete olemasolu (st tehes seda liiki
andmed kättesaadavaks masinloetavas digivormingus). Eeltoodut arvestades on komisjon välja
töötanud käesoleva algatuse, mis peaks lahendama ülalmainitud probleemid. Eelnõu
menetlemist alustati Prantsusmaa eesistumise ajal.
Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja
rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Tarmo Ots (
[email protected], tel 715 3420) ning
transpordi arengu ja investeeringute osakonna ekspert Johann Peetre (
[email protected],
tel 625 6386). Seletuskirja kooskõlastas Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna
juhataja Silver Tammik. Transpordivaldkonna eest vastutab asekantsler Ahti Kuningas
(
[email protected], tel 625 6468).
2. Sisu ja võrdlev analüüs
Algatuse eesmärgiks on suurendada intelligentseid teenuseid ja juba olemasolevate süsteemide
koostalitlusvõimet, luua tõhus kooskõlastusmehhanism kõigi intelligentsete
transpordisüsteemide sidusrühmade vahel ning parandada intelligentsete transpordisüsteemide
teenuseid toetavate andmete olemasolu, kättesaadavust ja jagamist.
Käesoleva ettepanekuga ajakohastatakse prioriteetsete teenuste valdkondade nimestikku, kus
tuleb välja töötada spetsifikatsioonid ning seejärel tagada andmete kogumine ja kättesaadavus.
Selline lähenemine peaks hoogustama uute teenuste väljatöötamist ja tegema juba
olemasolevad lahendused ELis kohustuslikuks. III lisas kehtestatakse liikmesriikidele kohustus
teatud kuupäevaks luua määratletud andmeliigid. IV lisas kehtestatakse liikmesriikidele
kohustus luua liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe teenus 31. detsembriks
2026.
Määruse eelnõu koosneb neljast artiklist.
Artikli 1 lõikega 1 täiendatakse kehtiva direktiivi kohaldamisala, lisades kehtivasse direktiivi
kohustused, milleks on andmete olemasolu ja intelligentsete transpordisüsteemide teenuste
kasutuselevõtt prioriteetsetes valdkondades, mille geograafiline ulatus on kindlaks määratud III
ja IV lisas.
Artikli 1 lõikega 2 ajakohastatakse kehtiva direktiivi nelja prioriteetset valdkonda, milleks on:
1. Teabe ja liikuvusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenused;
2. Reisimise, transpordi ja liikluskorraldusega seotud intelligentsete
transpordisüsteemide teenused;
4
SWD (2019) 368 final.
2
3. Liiklusohutuse ja turvalisusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide
teenused;
4. Koostoimelise, ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse teenused.
Artikli 1 lõikega 3 laiendatakse kehtiva direktiivi mõistete loetelu.
Artikli 1 lõikega 4 laiendatakse liikmesriikidele esitatavaid nõudeid riikide ja sidusrühmade
vaheliseks koostööks, mis on vajalik intelligentsete transpordisüsteemide teenuste
kasutuselevõtmiseks.
Artikli 1 lõikega 5 ajakohastatakse viiteid kehtivatele õigusaktidele (EL) 2015/1535 ja
768/2008/EÜ.
Artikli 1 lõikega 6 nähakse ette uus artikkel, millega nõutakse, et liikmesriigid tagaksid III lisas
loetletud andmeliikide andmete olemasolu ja kättesaadavuse. Andmeliigid on alljärgnevad:
1. Eeskirju ja piiranguid käsitlevate andmete liigid (EL) 2015/962;
2. Võrgu seisundit käsitlevate andmete liigid (EL) 2015/962;
3. Veoautodele ja tarbesõidukitele ettenähtud turvalisi parkimiskohti käsitleva
teabe liigid (EL) nr 885/20135);
4. Mitmeliigilise liikuvuse võimalusi käsitlevate staatiliste andmete liigid (EL)
2017/1926.
Samuti lisatakse uus artikkel, millega nõutakse, et liikmesriigid tagaksid IV lisas loetletud
intelligentsete transpordisüsteemide teenuse („Liiklusohutusega seotud minimaalse üldise
liiklusteabe teenus“ (EL) nr 886/2013) kasutuselevõtu.
Artikli 1 lõikega 7 lisatakse komisjonile õigus III ja IV lisa ajakohastamiseks delegeeritud
õigusaktide abil, arvestades eelnevat mõjuhinnangut, sealhulgas kulude-tulude analüüsi.
Artikli 1 lõikega 8 volitatakse komisjoni võtma ajutisi meetmeid eriolukorras, millel on tõsine
otsene mõju liiklusohutusele, küberturvalisusele või intelligentsete transpordisüsteemide
teenuste kättesaadavusele ja terviklikkusele.
Artikli 1 lõikega 9 ajakohastatakse viidet kehtiva direktiivi artiklile 8: asendatakse viide
„direktiivis 98/34/EÜ“ viitega „direktiivis (EL) 2015/1535“.
Artikli 1 lõikega 10 ajakohastakse andmekaitse ja eraelu puutumatuse kohta kehtivaid kohustusi
ning rõhutatakse vajadust, et komisjon võtaks spetsifikatsioonide väljatöötamisel arvesse
andmekaitsenõudeid. Nähakse ette asjakohased isikuandmete kaitse meetmed kooskõlas
määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ. Vajadusel toetatakse anonüümsete
andmete kasutamist.
Artikli 1 lõikega 11 volitatakse komisjonile C-ITSi sertifitseerimispoliitika asutuse,
usaldusnimekirja haldaja ja C-ITSi kontaktpunkti roll.
Artikli 1 lõikega 12 antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte.
Artikli 1 lõikega 13 asendatakse kehtiva direktiivi komiteemenetlust käsitlev artikkel 15
ajakohastatud viidetega kehtivatele õigusaktidele ja lisatakse viide kontrollimenetlusele
(määruse (EL) nr 182/2011 artiklid 5 ja 8).
Artikli 1 lõikega 14 kehtestatakse aruandluskohustus ning kohustus ajakohastatud eeskirjadega
intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi tööprogrammide vastuvõtmiseks.
5
Komisjoni 15. mai 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 885/2013, millega täiendatakse
intelligentseid transpordisüsteeme käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses
veoautodele ja tarbesõidukitele ettenähtud turvalisi parkimiskohti käsitleva teabeteenuse osutamisega (ELT L
247, 18.9.2013, lk 1).
3
Artikli 1 lõigetega 15 ja 16 asendatakse kehtiva direktiivi kaks olemaolevat lisa nelja uue lisaga:
I lisaga määratakse prioriteetsete valdkondade standardid ja spetsifikatsioonid.
Nimetatud lisas on olulisel määral laiendatud andmete koosseisu ja soovitakse teenuse
osutamise piirkonna laienemist. Kohustatakse liikmesriike uue tehnoloogiana
kasutusele võtma C-ITSi teabe- ja hoiatusteenused;
II lisaga ajakohastatakse olemasoleva II lisa mõningaid põhimõtteid, millele peavad
standardid vastama;
III lisas on loetletud nende andmete liigid, mille olemasolu ja kättesaadavus riiklikes
juurdepääsupunktides tuleb tagada iga andmeliigi puhul märgitud kuupäevaks ja
geograafilises ulatuses;
IV lisas on loetletud intelligentsete transpordisüsteemide teenuste rakendamise
jõustumise kuupäevad ja geograafiline ulatus. Artiklites 2, 3 ja 4 sätestatakse
muudetud direktiivi ülevõtmine, jõustumine ja adressaadid. Liikmesriigid jõustavad
direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 18 kuud peale
direktiivi jõustumist.
3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
Õigusakti muutmisega ei muudeta intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi õiguslikku
alust, milleks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 91.
Komisjoni hinnangul käsitletakse intelligentsete transpordisüsteemide direktiivis selliseid
transpordiaspekte, mida liikmesriikidel ei ole võimalik üksinda tegutsedes saavutada.
Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev ettepanek kaugemale selle eesmärkide
saavutamiseks vajalikust. Komisjoni arvates on intelligentsete transpordisüsteemide direktiiv
endiselt kõige sobivam vahend soovitud eesmärgi saavutamiseks. Intelligentsete
transpordisüsteemide rakendamise üldpõhimõtted ja eeltingimused on kindlaks määratud
spetsifikatsioonidega, mis on välja töötatud liikmesriikide nimetatud teemavaldkonna
ekspertide aktiivsel osalusel. Kuna intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi muudetakse
vähe, on Euroopa Komisjon seisukohal, et direktiivi muutmine on parim võimalus selle
läbivaatamiseks.
Ettepanek on viidud kooskõlla erinevate ELi õigusraamistikega, nagu isikuandmete kaitse
üldmäärus (EL) 2016/679,6 eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv
2002/58/EÜ7 ja üldise ohutuse määrus (EL) 2019/21448.
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Mõju riigieelarvele (riigiasutuste ja kohalike omavalitsusasutuste korraldusele, tuludele
ja kuludele)
Kindlasti toob riiki katva ITS-süsteemi ülesehitamine riigile kulusid. 2021. aastal tegi
Ernst&Young Baltic Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel analüüsi,
milles anti üksikasjalik hinnang kehtiva ITS-direktiivi ja selle rakendusaktide nõuete täielikuks
täitmiseks vajalikest kuludest. Kokkuvõtvalt võib öelda, et hinnanguliselt peaks riik
investeerima aastatel 2022–2024 umbkaudu 1,2 miljonit eurot erinevate infosüsteemide
6
ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.
7
EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.
8
ELT L 325, 16.12.2019, lk 1.
4
arendamisesse. Juhul kui käesoleva direktiivi muudatustega andmete nimistu ja andmete
kogumise geograafiline ala laieneb TEN-T võrgustikult ka teistele maanteedele, siis
investeeringute vajadus kasvab 2–2,5 miljoni euroni. Kulude juures on arvestatud ka
vajadusega liidestada Transpordiameti liiklusandmeid esitlevad vananenud infosüsteemid.
Mainitud summale lisandub ka süsteemi ülalpidamiskulu, mis võib erinevatel hinnangutel olla
vahemikus 0,1–0,2 miljonit eurot aastas. Samuti tuleb ette näha vahendid kohalikele
omavalitsusetele intelligentsete transporditeenuste planeerimiseks ja arendamiseks ning
erinevate infosüsteemide liidestamiseks suurusjärgus 0,5 miljonit eurot aastas. Kaudselt aitavad
infosüsteemid kokku hoida kulusid, mis on seotud teedeobjektide ehitusega – paremini
planeeritud ja organiseeritud liikluse tõttu vajatakse vähem ressursse teede ehitusse. Tegemist
on väga üldistatud hinnanguga, konkreetseid uuringuid ei ole läbi viidud.
Eelnõu rakendamisega seonduvaid võimalikke kulusid menetletakse vastavalt riigi
majanduslikele võimalustele vastavate aastate riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis.
Mõju majandusele
Eelnõul on positiivne mõju majandusele. Intelligentsete transpordisüsteemide kasutamine
vähendab:
kulusid, mis on seotud liiklusummikutega. Samuti annab see ettevõtetele võimaluse
paremini planeerida logistikat, et tagada kaupade ja inimeste kiirem sihtkohta
jõudmine. Arvestades Euroopa Komisjoni hinnangut, et ummikutest tekkiv
majanduskulu on Euroopa Liidus 1% SKPst, siis on kõik tehnilised lahendused
liiklusvoogude paremaks planeerimiseks väga tervitatavad;
kulusid, mida riik saab liiklusõnnetuste ning neis hukkunud või vigastada saanud
inimeste tõttu;
riigi kulusid teede ja tänavate infrastruktuuri planeerimiseks ja välja ehitamiseks, kuna
ITS-süsteemid aitavad paremini ära kasutada juba olemasolevate teede/tänavate
võrgustikku.
Lisaks annab eelnõu ka positiivse tõuke kohalikule IT-sektorile (uute süsteemide
väljaarendamine), mainitud arendused võivad olla võimalikud ekspordiallikad.
Mõju keskkonnale
Eelnõul on positiivne mõju keskkonnale. ITSi rakendamine aitab kaasa sõidukite heitgaasidest
tuleneva õhureostuse ja kasvuhoonegaaside hulga vähendamisele. Intelligentsed
transpordisüsteemid võimaldavad paremini korraldada liiklusvoogusid (vähenevad
liiklusummikud) ja suurendavad ühistranspordi kasutamise mugavusi (reisiplaneerimise ja
piletiostu süsteemid). Uued tehnoloogilised lahendused, mis annavad reaalajas informatsiooni
elektrilaadimispunktide asukohtade ja laadimisvõimaluste kohta, aitavad kaasa elektrisõidukite
laialdasemale kasutuselevõtule.
Mõju sotsiaalvaldkonnale
Intelligentsed transpordisüsteemid, mis aitavad paremini planeerida reisiteekonda või
lihtsustavad sõidupileti ostmist, peavad arvestama ka erivajadusega (liikumis-, kuulmis- ja
nägemispuudega) inimeste reisimise ja liikumisteekonna planeerimise jaoks olulise teabega
ning kasutajamugavusega. Digitaalsetes keskkondades peab olema info selle kohta, kas
5
teenused on ligipääsetavad näiteks liikumispuudega inimestele. Samuti peaksid keskkonnad
välja tooma hinnasoodustused, mida pakutakse puudega inimesele.
Mõju regionaalarengule
Erinevate ITS-süsteemide laiaulatuslik kasutamine aitab kaasa parema ja ohutuma
transpordiühenduse tagamisele kaugemate regioonide ja hajaasustusega piirkondadega.
Reisiplaneerimissüsteemid aitavad planeerida kiiremaid ja mugavamaid reisiteekondi ja info
teeolude kohta aitab operatiivselt reageerida teehoiuga tegelevatel ettevõtetel tagamaks
inimeste ja kaubaveo transport erinevate piirkondade vahel, sh ka viimase miili lahendusi. Eesti
Valdade ja Linnade Liidu nägemusel aitaks ITS süsteemidega paralleelselt 5G andmesidevõrgu
ehitamine kindlasti kaasa ka regionaalarengut toetavate teenuste loomisele.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
ITS-süsteemide rakendamisel on positiivne mõju siseriiklikule julgeolekule (eelkõige
hädaolukordades) ja hädaabiteenuste kättesaadavusele. Liiklus- või muude õnnetuste puhul on
reaalajas informatsioon õnnetuspaiga (nt teeolud, ilmaolud, kaamerapilt) või päästetöödele
liikuva meeskonna teekonna kohta (võimalikud ummikud, teeolud jne) olulise tähtsusega.
Autodel olevad automaatsed hädaabiteavitussüsteemid (eCall) teavitavad häirekeskusi, mis
aitavad operatiivteenistusel kiiremini reageerida ja õnnetuspaigale jõuda.
Välissuhtluse aspektist vaadatuna tugevdab erinevate novaatorlike lahenduste kasutamine Eesti
kui uuendusliku digitaalsete lahenduste kasutamisele orienteeritud riigi kuvandit.
5. Vabariigi Valitsuse seisukohad ja nende selgitused
5.1.Toetame intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi eelnõu üldiseid eesmärke,
mis aitavad kaasa uute teenuste välja arendamisele ning kasutuselevõtule.
Toetame direktiivi kohaldamisala laiendamist andmete olemasolu tagamiseks
prioriteetsetes valdkondades:
teabe ja liikuvusega seotud teenused;
reisimise, transpordi ja liikluskorraldusega seotud teenused;
liiklusohutuse ja turvalisusega seotud teenused;
koostoimelise, ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse teenused.
Pooldame Euroopa Komisjonile C-ITSi (koostöiste nutiliikluse süsteemide)
sertifitseerimispoliitika asutuse, usaldusnimekirja haldaja ja C-ITSi
kontaktpunkti rolli andmist.
Selgitus: Käesolev algatus vastab Eesti transpordipoliitika prioriteetidele. Eesti transpordi ja
liikuvuse arengukava 2021–20359 seab üheks eesmärgiks nutika ja andmepõhise taristu
loomist, mille planeerimisel rakendatakse ka digialternatiive (nt ummikute vähendamiseks
juhtida liiklust nutikamalt). Nutikate transpordilahenduste rakendamise kaudu saab muuta
transporditeenused eri ühiskonnarühmadele kättesaadavamaks, parandades seeläbi ligipääsu
tööturule, suurendades sektori tõhusust ja kasvatades Eesti majanduse konkurentsivõimet.
Ühendatud ja automatiseeritud süsteemidel on tohutu potentsiaal kogu transpordisüsteemi
toimimise fundamentaalseks parandamiseks ning meie jätkusuutlikkuse ja liiklusohutuse
eesmärkide saavutamiseks.
9
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035. 2021. Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium
6
Oleme huvitatud, et Euroopa Liidu liikmesriikides võetakse kasutusele üha rohkem
intelligentsetel infosüsteemidel põhinevaid teenuseid, mis lisaks liiklusohutuse tõstmisele
aitaksid kaasa ka ühistranspordi efektiivsemale ja mugavamale kasutamisele.
Transpordisektoris toimub tormiline digiteerimise areng. Toetame direktiivi täiendamist uute
prioriteetsete valdkondadega, kuna need viivad seadusloome vastavusse kaasaja vajadustega.
Digitehnoloogia kiire areng toob kaasa ka vajaduse seadusloome kiireks täiendamiseks. Sellest
tulenevalt ei näe me põhjust olla vastu Euroopa Komisjonile volituste andmisele andmeliikide
täiendamiseks ja uute süsteemide nimetamiseks, eeldades, et geograafiliste piirkondade ja
teenuste tasemete määramises on liikmesriikidel piisavat paindlikkust (vt seisukoht 5.2).
Vastavalt eelnõule peab Euroopasse tekkima sertifitseeriv regulaator, sest muidu ei saa
usaldusväärset lähiside teenust liiga suurte küberohtude tõttu rajada. Toetame komisjonile C-
ITSiga (koostöiste nutiliikluse süsteemide) seotud volituste andmist, kuna tegemist peab olema
liikmesriigist sõltumatu organisatsiooniga. Samas peame oluliseks, et uute kohustuste saamisel
kaaluks komisjon nende liitmist oma olemasolevatesse või hetkel loomisel olevatesse
struktuuriüksustesse.
5.2. Toetame direktiivist tulenevate teenuste laienemist ka väljapoole TEN-T
võrgustikku olevatele tiheasustatud aladele, juhul kui kohaldamisala aluseks
võetakse mõistlik liiklustiheduse alampiir (näiteks teed liiklussagedusega üle 2000
sõiduki päevas). Ülejäänud aladel väljaspool TEN-T võrgustikku peaks
intelligentsete transpordisüsteemide kasutamine põhinema vabatahtlikkusel.
Selgitus: Toetame direktiivist tulenevate teenuste laialdasemat kasutamist laiemal alal kui
ainult TEN-T võrgustik, sest Euroopa tiheasustuse aladel sõltuvad neist andmetest miljonid
inimesed. Toetame komisjoni eesmärke, aga leiame, et kohustuses peaks olema rohkem
paindlikkust (eelkõige arvestades liiklustihedust ja kohalikke eripärasid) väljapoole TEN-T
võrku jäävatele teedele pandavate kohustuste suhtes. Meie riigi omapäraks on väga tihe
teedevõrk ja väga palju madala liiklussagedusega teid, seetõttu ei ole optimaalne kõiki
keerukaid teenused sinna rajada. Süsteemide ülesehitamise ja haldamisega seonduvad kulud ei
ole tasakaalus saadava kasuga. Seetõttu näeme lahendusena vabatahtlikkust madalama taseme
teedevõrgu andmete kogumisel ning riigi tasemel otsuse tegemisel. Meie arvates võiks nõue
kehtida vaid kõva kattega teedele, mille liiklussagedus on üle 2000 sõiduki päevas. Küsitavusi
tekitab, kas kohalikule omavalitsusele kuuluva iga tee kohta peaks olema info olemas. Kohustus
võiks olla edastada kõikjal teedevõrgust kaitsmata õnnetusala teavet, kuna riikidel on see
tavaliselt 112 süsteemides olemas ja ei sõltu teedevõrgust, kuid ülejäänud nõuetes võiks jääda
rakendamine riikide otsustada.
5.3 Toetame direktiivis sätestatud andmeliikide (eeskirjade ja piirangute andmed;
võrgu seisundi andmed; turvaliste parkimiskohtade andmed ning mitmeliigilise
liikuvuse võimalusi käsitlevad andmed) kättesaadavaks tegemist. Peame oluliseks,
et direktiivist tulenevate tähtaegade määramisel jäetaks liikmesriikidele piisav
ajavaru andmeliikide kättesaadavaks tegemiseks ja andmeteenuste
rakendamiseks. Eelistaksime direktiivi III ja IV lisas välja toodud kõikide
tähtaegade edasi lükkamist kahe aasta võrra.
Selgitus: Andmete pakkumise aluseks on kohustus liikuvusandmete kogumisel (alates
liiklusmärkidest, tee- ja ilmastikuandmetest, sadamakülastajatest kuni metsloomade
liikumiseni), et soodustada nende alusel teenuste loomist. II lisas kirjeldatud uute
andmevahetuse standardite kaasajastamiseks vajavad ka Transpordiameti infosüsteemid
7
kaasajastamist. Olemasolevad andmevahetusprotokollid vastavad standarditele, kuid kuna ITS
andmevahetus areneb väga kiiresti, siis on standardite uuendamine vältimatu. Lisaks vajatakse
piisavat aega erinevate andmeliikide kogumiseks teedevõrgul. Kuigi meil on oluline teave teede
ja liikluse kohta olemas riigiteede kohta (kõik teed, mis on riiklikus teeregistris), siis uute
andmeliikide lisandumisel ei suuda andmeid nii kiiresti koguda kogu teedevõrgu kohta, eriti
kohalikele omavalitsustele kuuluvate teede kohta.
III lisas välja toodud tähtajad 31.12. 2025, 31.12. 2026 ja 31.12. 2028 erinevate andmeliikide
kättesaadavaks tegemise kohta on ebapiisavad, et luua ühtset süsteemi ja kaasajastada
sideteenuseid andmete edastamiseks. Tegemist on keeruka infotehnoloogilise süsteemi
arendusega, mille ülesehitamine on ajamahukas ning ressurssi eeldav protsess, mis toob kaasa
ka täiendava halduskoormuse nii Transpordiametile kui ka kohalikele omavalitustele.
Viimastest suudavad praegu vähesed liiklusandmeid edastada. Eelistaksime, et komisjoni
pakutud jõustamise tähtajad lükkuksid edasi kahe aasta võrra.
IV lisast tulenev kohustus luua 31. detsembriks 2026 üldise liiklusteabe teenus tähendab
investeeringute vajadust ja ajaressurssi. Seetõttu peame otstarbekaks jõustamise kuupäeva
lükata edasi kahe aasta võrra, 31. detsembrini 2028.
6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine
Oma arvamuse määruse mõjude kohta on edastanud Rahandusministeerium (soovitus MKM-l
planeerida riigisiseseid finantsvahendeid) ja Transpordiamet (käsitles selgitusi ja tehnilisi
detaile, mida arvestati dokumendi koostamisel ja seisukohtade sõnastamisel). Lisaks saadeti
seletuskiri eelnevaks tutvumiseks ka Keskkonnaministeeriumile ning Justiitsministeeriumile.
Samuti edastati komisjoni eelnõu tutvumiseks ja kommentaaride saamiseks IKT ettevõtteid ja
organisatsioone ühendavale Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule ning Eesti
Linnade ja Valdade Liidule, kellelt saadud tagasisidega on teksti koostamisel arvestatud.
8
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja........................................................................................ 2022 nr
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse
direktiivi 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide
kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega
1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi kohta, milles käsitletakse intelligentsete transpordisüsteemide
kasutuselevõttu:
1.1. Toetame intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi eelnõu üldiseid eesmärke, mis
aitavad kaasa uute teenuste välja arendamisele ning kasutuselevõtule. Toetame direktiivi
kohaldamisala laiendamist andmete olemasolu tagamiseks prioriteetsetes valdkondades:
teabe ja liikuvusega seotud teenused;
reisimise, transpordi ja liikluskorraldusega seotud teenused;
liiklusohutuse ja turvalisusega seotud teenused;
koostoimelise, ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse teenused.
Pooldame Euroopa Komisjonile C-ITSi (koostöiste nutiliikluse süsteemide)
sertifitseerimispoliitika asutuse, usaldusnimekirja haldaja ja C-ITSi kontaktpunkti rolli
andmist.
1.2. Toetame direktiivist tulenevate teenuste laienemist ka väljapoole TEN-T võrgustikku
olevatele tiheasustatud aladele, juhul kui kohaldamisala aluseks võetakse mõistlik
liiklustiheduse alampiir (näiteks teed liiklussagedusega üle 2000 sõiduki päevas).
Ülejäänud aladel väljaspool TEN-T võrgustikku peaks intelligentsete transpordisüsteemide
kasutamine põhinema vabatahtlikkusel.
1.3. Toetame direktiivis sätestatud andmeliikide (eeskirjade ja piirangute andmed; võrgu
seisundi andmed; turvaliste parkimiskohtade andmed ning mitmeliigilise liikuvuse
võimalusi käsitlevad andmed) kättesaadavaks tegemist. Peame oluliseks, et direktiivist
tulenevate tähtaegade määramisel jäetaks liikmesriikidele piisav ajavaru andmeliikide
kättesaadavaks tegemiseks ja andmeteenuste rakendamiseks. Eelistaksime direktiivi III ja
IV lisas välja toodud kõikide tähtaegade edasi lükkamist kahe aasta võrra.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud määruse eelnõu seisukohad Riigikogu juhatusele
ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse seletuskirja
„Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi kohta, milles käsitletakse intelligentsete
transpordisüsteemide kasutuselevõttu“
lisa nr 3
Kooskõlastustabel
Märkuse või ettepaneku esitaja, Kommentaar
märkus
Rahandusministeerium
1. Märkus: MKM-l hoolikalt planeerida Arvestatud
rahalisi vahendeid arvestades RES-i Peatükki „Mõju riigieelarvele“ lisatud
piirmääradega. alljärgnev lause: „Võimalikke kulusid
menetletakse vastavalt riigi majanduslikele
võimalustele vastavate aastate riigi
eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis“.
Transpordiamet
1. Toetavad eelnõu eesmärke, aga Arvestatud
eelistaksid madala liiklustasemega Arvamus on kajastatud seisukoha punktides
teedevõrgu puhul mitte- 5.1 ja 5.2.
kohustuslikkust.
Toetavad direktiivi täiendamist nelja Arvestatud
uue prioriteetse valdkonnaga, sest Arvamus on kajastatud seisukoha punktis 5.1.
digitaliseerimine käib täies mahus ja
kes maha jääb kaotab
konkurentsivõimes. Globaalne trend,
mille nö äriline mõõde on meeletu.
Toetavad Komisjoni volitusi täiendada Arvestatud
lisasid III ja IV vastavalt olukorrale, Arvamus on kajastatud seisukoha punkti 5.1
kuna see on operatiivne lähenemine. selgitavas osas.
Toetavad Komisjonile C-ITSiga Arvestatud
seotud volituste andmist. Arvamus on kajastatud seisukoha punktis 5.1.
Igal juhul peaks see olema ühest riigist
sõltumatu organisatsioon, Komisjon
sobib selleks hästi ja saab ka
koordineerida.
Kõige suuremaks probleemiks eelnõu Arvestatud
juures on lisades III ja IV määratud Arvamus on kajastatud seisukoha punktis 5.3.
kuupäevad. Võiks küsida +2a kõikidele
jõustamistähtaegadele. Põhjuseks
TRAM IT võimekus paljusid osapooli
ühendavaid IT arendusi teha on madal
(raha ja aeg).
Eesti Infotehnoloogia ja Tele-
kommunikatsiooni Liit (ITL)
Juhib tähelepanu, kas on põhjendatud Arvestatud
vajadus luua ITS valdkonnas eraldi Peame oluliseks, et komisjonile antakse need
valdkondlik üle-euroopaline funktsioonid. Oleme nõus, et nad peaksid
sertifitseerimisasutus, kui neid kaaluma võimalust lisada mainitud kohustused
kohustuso oleks võimalik lisada juba komisjoni juba eksisteerivatele
loodavate struktuuriüksuste juurde struktuuriüksustele.
Lisatud lause seisukoha punkt 5.1 selgitavasse
teksti:
„Samas peame oluliseks, et uute kohustuste
saamisel kaaluks komisjon nende liitmist oma
olemasolevatesse või hetkel loomisel
olevatesse struktuuriüksustesse“.
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Toetavad eelnõu eesmärke ja Arvestatud
laienemist väljapoole TEN-T Arvamus on kajastatud seisukoha punktides
võrgustikku. 5.1 ja 5.2.
Kinnitavad, et ITS süsteemide rajamise Arvestatud
kohustus tähendab kohalikele Arvamus on kajastatud riigieelarve mõju
omavalituste jaoks vajadust käsitlevas tekstiosas.
täiendavate investeeringute järele.
Täpsustavad, et sotsiaalvaldkonnas Arvestatud
tuleb arvestada erinevate puuetega Arvamus on kajastatud sotsiaalmõju käsitlevas
inimeste vajadustega tekstiosas.
Rõhutavad, et regionaalvaldkonnas on Arvestatud
oluline rajada ITS süsteeme koos 5G Arvamus on kajastatud regionaalarengut
võrgustikuga, et anda võimalus käsitlevas tekstiosas.
rohkemate teenuste arendamiseks.
Soovivad eelnõust tulenevate Arvestatud
tähtaegade edasi lükkamist vähemalt Arvamus on kajastatud seisukoha punktis 5.3
kahe aasta võrra. selgitavas punktis.