dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kutse

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 30. märts 2022
Viit
24.1-8/2022/2331-1
Registreeritud
30. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
24.1 EL ja rahvusvahelise koostöö korraldamine
Sari
24.1-8/S Tervitus- ja tutvustuskirjad, kutsed ja kirjavahetus seminaridel, konverentsidel jt üritustel osalemiseks (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
24.1-8/2022
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf101 KB
  • 📎Meri_template_30.03.2022.docx73 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Agnes Unnuk <[email protected]> Saadetud: 30.03.2022 13:07 Adressaat: <[email protected]>; Urmas Lips <[email protected]>; Markus Vetemaa <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; info keskkonnaamet ee <[email protected]>; Helen Manguse <[email protected]>; KAUR Üldkontakt <[email protected]>; Anastasiia Kovtun-Kante <[email protected]>; <[email protected]>; Aleksei Lotman <[email protected]>; <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; Jaak Viilipus <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Herki Tuus <[email protected]>; Kaire Märtin <[email protected]>; Taimo Aasma <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Eve Külmallik <[email protected]>; MA Üldpost <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; Triin Lepland <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; MKA info <[email protected]>; Maili Roio <[email protected]>; rmk rmk ee <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <kai.kynnis- [email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: Rene Reisner <[email protected]>; Eda Andresmaa <[email protected]>; Kaspar Anderson <[email protected]>; Liis Kikas <[email protected]>; Agni Kaldma <[email protected]>; Marek Nurmik <[email protected]> Teema: Kutse: Merekeskkonna kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise tegevussuuna eesmärkide seadmise arutelu 5.04.2022 kell 11-14 Tere Kutsume Teid osalema keskkonnavaldkonna arengukava koostamise MEREKESKKONNA KAITSE TAGAMISE NING KASUTUSE KORRALDAMISE tegevussuuna eesmärkide seadmise arutelul, mis toimub onlines MS Teams vahendusel 5.04.2022 kell 11:00-14:00. Kohtumise eesmärk on anda ülevaade keskkonnavaldkonna arengukava koostamisest, merekeskkonna kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise tegevussuuna hetkeolukorrast ning algatada arutelu tegevussuuna eesmärgi seadmisel. Keskkonnaministeerium (KeM) on alustanud keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) koostamist sihiga luua valdkondade ühtne arengukava ning töötada välja selle rakendamiseks vajalikud meetmed ja tegevused. Keskkonnavaldkonna arengukavas määratakse keskkonnavaldkonna arengu eesmärgid ning kirjeldatakse, kuidas neid saavutada. KEVADe koostamise eesmärk on kokku leppida areng, muutused ja reformid, mis on vaja lähiaastatel ellu viia ning ootused teistele tulemusvaldkondadele. Arengukava koostamisel püütakse saavutada laiapõhjaline kokkulepe looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Arengukava kestuseks on planeeritud kuni kümme aastat, millega on tagatud keskpikk tervikvaade valdkonna arengule. Palume registreerida igast asutusest/organisatsioonist kuni kahel esindajal arutelule hiljemalt esmaspäevase tööpäeva (4.04.2022) lõpuks. Arutelule registreerimiseks palun saada e-mail . Koosolekul osalemise link saadetakse peale registreerimist teie e-postile. Päevakavas: 1. Kevade tutvustus 2. Hetkeolukorra tutvustus 3. Visiooni ja eesmärgi kujundamise põhimõtted 4. Merekeskkonna kaitse ja kasutamise korraldamise tegevussuuna eesmärkide väljatöötamine Edastame Teile lisaks ka meie poolt koostatud ülevaate merekeskkonna kaitse tagamise ja kasutuse korraldamise tegevussuunast (vt manusena olevat Word-faili). Ootame sellele dokumendile Teiepoolset tagasisidet reedese tööpäeva (8.04.2022) lõpuks. Tagasiside palun saatke e-mailiga: . Lugupidamisega, Agnes Unnuk Nõunik | Merekeskkonna osakond Adviser | Marine Environment Department &#43;372 56277177 | | Keskkonnaministeerium | Ministry of the Environment of Estonia | Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, Eesti Töörühma template Tegevussuund Merekeskkonna kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine Tegevussuuna juht Rene Reisner, merekeskkonna osakonna juhataja KeM võtmeisikud Marek Nurmik, Agnes Unnuk, merekeskkonna osakond Välislepingutest/ direktiividest/ rahvusvahelised kokkulepped Kirjeldada, millised suunad, kohustused, eesmärgid tulenevad rahvusvahelistest kokkulepetest. Kirjeldada olulisemad kokkulepitud eesmärgid ja mõõdikud, millest tulenevad otsesed kohustused Eestile. Kirjelduse koostamisse on soovitav kaasata KeM välissuhete osakond. Merekeskkonna kaitse tagamise ning kasutuse korraldamis e valdkonna globaalsed tegevussuunad on kajastatud ÜRO säästva arengu tegevuskavas kuni 2030 , peamiselt 14. eesmärgi all, mis näeb ette ookeanide ja merede ning nende elus- ja eluta ressursside kaitset ning säästvat kasutamist. Peamised sihid on inimtegevusest tuleneva reostuse (saasteained, mereprügi, toitained) vähendamine , mere- ja rannikuökosüsteemide säästev haldamine ja kaitse , vee hapestumise mõju vähendamine, mereressurssid e kasutamise reguleerimise tõhustamine ning ebaseadusliku- ja ülepüügi ning neid soodustavate toetuste andmise lõpetamine, ranniku- ja merekaitsealade suurendamine ning mereteaduse arendamine. Rahvusvaheliselt on merekeskkonna reostuse vältimist regul eeritud kuue reostusallika kaudu : maismaal paiknevatest allikatest pärinev reostus, siseriiklikule jurisdiktsioonile alluvas merepõhjas toimuvast tegevusest tulenev reostus, süvamerepõhjas toimuvast tegevusest tulenev reostus, kaadamisest tulenev reostus, laevadelt pärinev reostus ja atmosfäärist pärinev või selle kaudu leviv reostus . Nende ohjamine toimub Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO – International Maritime Organization ) egiidi all sõlmitud lepingute täitmise kaudu, millest olulisemad on: MARPOL , mis sätestab reeglid laevade käitamise ja nendega seotud vahejuhtumitest pärineva reostuse vältimiseks ; INTERVENTION , mis sätestab rannikuriigi õigused avamerel toimunud naftareostuse korral selliste meetmete võtmiseks, mis on vajalikud tema ranna või sellega seotud huvide kaitseks ; Londoni protokoll , mis kehtestab rahvusvahelise korra asjade ja ainete merre heitmisel (kaadamisel) ning nõuab, et osalisriik kehtestaks ja kohaldaks merre k aadamise lubamisel loasüsteemi; OPRC-HNS protokoll , mis kehtestab rahvusvahelise korra, mille kohaselt on riikidel kohustus võtta meetmeid, et olla valmis ohtlikest ja kahjulikest ainetest põhjustatud reostusju htumiks ning sellele reageerida; AFS konventsioon , mis sätestab laevade kattumisvastaste ainete suhtes kohaldatavaid nõudeid ning kohustab vähendama või kõrvaldama nende põhjustatud kahjulikku mõju merek eskkonnale ja inimese tervisele; Laevade ballastvee konventsioon , mis sätestab reeglid merekeskkonna kaitse tagamiseks laevade ballastvete kaudu edasi ka nduda võivate võõrliikide eest ning Nairobi laevavrakkide eemaldamise konventsioon , mis sätestab keskkonnaohtlike laevavrakkide eemaldamise nõuded. Täpsemad keskkonnaseisundialased eesmärgid ja nende saavutamine toimub läbi erinevate poliitikainstrumentide. 2009 . aastal võttis Euroopa Komisjon vastu Euroopa Liidu Läänemere strateegia ( EU Strategy for the Baltic Sea Region ) , millel on kolm peamist suurt eesmärki - kaitsta Läänemerd, ühendada piirkond ja suurendada heaolu. Läänemere strateegiat viiakse ellu tegevuskava alusel, mida on alates 2009. aastast kolm korda uuendatud. Viimane uuendamine toimus veebruaris 2021 . Mere kaitse ja kasutamise korraldamisel lähtub Eesti sarnaselt teistele EL riikidele merestrateegia raamdirektii vist (MSRD) . MSRD näeb ette, et liikmesriigid koostavad oma merealade hea seisundi saavutamiseks merestrateegiad, mis koosnevad kolmest etapist: seisundi hinnangust koos hea keskkonnaseisundi määratluste ja keskkonnaalaste sihtidega, seireprogrammist ja meetmekavast, mida kaasajastatakse iga 6 aasta järel. Lisaks peavad merestrateegiate osad olema sidusad ning piirkondlikult koordineeritud. Eesmärkide saavutamiseks on oluline roll piirkondlikul koostööl ning samuti tuleb lähtuda olemasolevatest poliitikainstrumentidest, mis juba mõnd hea keskkonnaseisundi hindamise aluseks olevat aspekti katab. Piirkondlik koostöö toimub läbi Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni , Helsingi Komisjoni ( HELCOM ) soovituste ja Läänemere tegevuskava rakendamise. Tegevuskava kohustab riike vastu võtma ja rakendama terve rea merekeskkonna kaitse meetmeid, mille peamisteks eesmärkideks on tagada 2030. aastaks, et Läänemere ökosüsteem oleks terve ja vastupidav ning et Läänemeri ei oleks mõjutatud eurtofeerumisest, ohtlikest ainetest ega mereprügist ja et merepõhised tegevused oleksid keskkonnasäästlikud. Olulisemad EL direktiivid ja rahvusvahelised kokkulepped, mis panustavad merekeskkonnaalaste eesmärkide täitmisesse on: EL veepoliitika raamdirektiiv , mille eesmärgiks on mh parandada ja kaitsta pinnavee (sh rannikumeri) ökoloogilist ja keemilist seisundit; EL üleujutuste direktiiv , mille eesmärgiks on vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju inimese tervisele, keskkonnale, kultuuri pärandile ja majandustegevusele; EL loodusdirektiiv , mille eesmärgiks on looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aid ata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ; EL linnudirektiiv , mille eesmärgiks on kaitsta looduslik ult esinevaid linnuliike (sh merelind e) ; võõrliikide määrus , mille eesmärgiks on ennetada ja ohjata looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomist; EL-i elurikkuse strateegia aastani 2030 , mis seab merekeskkonnaga seonduvalt olulisemaks eesmärgiks sidusa kaitsealade võrgustiku loomise võttes EL-is kaitse alla vähemalt 30% merealast, millest 10% peab olema range kaitse all; EL ühine kalanduspoliitika , mille eesmärgiks on tagada, et kalandus ja vesiviljelus oleksid keskkonnaalaselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlik ; EL mereala ruumilise planeerimise direktiiv , mille eesmärgiks on kehtestada mereruumi planeerimise raamistik, et edendada merealade majanduse kestlikku kasvu, merealade kestlikku arengut ning mereressursside kestlikku kasutamist . Seosed ringmajanduse, kliimapoliitika ja elurikkuse valdkondadega Töörühm kirjeldab oma tegevussuunas, kuidas nende valdkond ja selle osad on seotud üldise kliimapoliitika, ringmajanduse ja elurikkuse valdkondadega. Millised on nimetatud kolmest valdkonnast tulenevad trendid, mida tuleb arvestada. Ja kuidas tegevussuund peab nende trendidega kohenema? Maailma mered el on oluline roll kliimamuutuste leevendamisel sidudes õhku paisatud CO 2 ning talletades soojust, kuid se lle efektiivsus sõltub merede seisundist. Selle tagajärjeks on maailmamerede hapestumine ja hapnikuvaeste piirkondade ulatuslik levik, millega kaasneb omakorda elupaikade ning liikide hävimine NOTEREF _Ref88477652 \f \h 13 . Kliimamuutus ise mõjutab erinevaid merekeskkonna komponente ja nendeg a seotud mere kasutust . Läänemeres on kliimamuutuste mõjudest täheldatud merevee keskmise temperatuuri tõusu, mere jääkatte vähenemist ja Läänemere põhja osas aastaste keskmiste sademete hulkade suurenemist, mis kõik omakorda mõjutavad Läänemere liigilist koosseisu ja seeläbi kogu ökosüsteemi tervikuna . Kuigi hapestumine pole hetkel Läänemere ökosüsteemis suur trend, on see arenev ja oluline trend maailma ookeanides , olles otseselt seotud süsinik dioksiidi emisioonidega. Pikaajaline prognoos Läänemere jaoks näitab siiski hapestumise kasvu, aga kuna Läänemere süsiniku keemiline koostis ega võimalikud hapestumise mõjud elustikule ei ole täpselt teada, siis hapestumise leevend usmeetmeid ei ole veel kaalu tud. P raeguste teadmiste juures pole üheselt võimalik eristada kliimamuutustest ja muudest inimtegevuse poolt põhjustatud survetest tulenevaid mõjusid, mis tähendab, et leevendusmeetmete väljatöötamisel tuleb arvestada Läänemere erisustega ja keskenduda piirkondlikele probleemidele NOTEREF _Ref88477652 \f \h 13 . Kliimamuutuste seisukohast on peamis t eks eesmärgiks suurendada Läänemere ökosüsteemide vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjule, taastada süsiniku sidumise kontekstis olulisi mereelupaiku, vähendada laevandusest tulenevaid mõjusid toetades selleks üleminekut rohelisemale laevandusele ning luues soodustusi kasvuhoonegaaside emisioonide vähenda miseks laevandusest. O luline on kasutusele võtta Läänemerega seotud kliimamuutuste leevendamise meetme i d, mis soodustaks näiteks „sinise süsiniku“ salvestamise võimekuse suurendamist , kuid selleks on vaja senisest paremat arusaama Läänemere maismaa- ja mereliste süsinikuringete toimimisest, sh seostest süsiniku dünaa mikas ja sidumises , eutrofeerumise pärandis ning bioloogilises mitmekesisuses NOTEREF _Ref88477652 \f \h 13 . Läänemere elurikkus on kahanemas, seda tulenevalt erinevatest inimtegevusest põhjustatud survetest, mida süvendab veel omakorda kliimamuutuste mõju. Enamik kala - , linnu - ja mereimetajaliikidest nagu ka veesamba elupaigad ei ole Eesti merealal heas seisus . Peaaegu 100 ehk 3,5% kõigist makro liikidest (silmaga nähtavad liigid) on piirkondlikult väljasuremisohus ning toiduvõrgustike - ja ökosüsteemi tasandite seisundi halvenemise märgid on üha levinumad ja sagedasemad. Murettekitavad on ka rannikulähedaste elupaikade, mis on paljude liikide jaoks vähemalt mõne eluetapi jaoks olulised peatuspaigad, seisundi halvenemised eutrofeerumise tõttu ning põhjalähedaste hapnikuvaeste alade laienemine NOTEREF _Ref88477652 \f \h 13 . Paljud el laialt levinud või pikaajalistel survetel on kaugeleulatuv ohustav mõju nii liikidele kui ka ökosüsteemidele, mistõttu on oluline lisaks senini rakendatud meetmetele, mis võivad lähiaastateks endaga kaasa tuua olukorra paranemist, jätkata ja tõhustada pingutusi bioloogilise mitmekesisuse seisundi parandamiseks. Kõik meetmed , mis on suunatud merel toimuvat e le te gevustele (sealhulgas kalapüük), eutrofeerumisele, ohtlikele ainetele ja prügile, toetavad ka Läänemere bioloogilise mitm ekesisuse seisundi paranemist . Arvestades paljude Läänemerd mõjutavate inimtegevuste suurenevat üldist survet ja pärandmõjusid, vajavad mitmed ohustatud liigid ja elupaigad kiiresti kaitset ning lisaks surve vähendamisele on vaj a ka tõhusta da kaitsemeetmeid NOTEREF _Ref88477652 \f \h 13 . Laiendama peab ka merekaitsealade võrgustikku – EL-i elu rikkuse strateegia aastani 2030 NOTEREF _Ref88478978 \f \h 19 kohaselt tuleb luua sidusad mere kaitsealade võrgustiku d ning eesmärk on võtta EL-is ka itse alla vähemalt 30% merealadest , millest 10% peab olema range kaitse all . Sama, 30% merekaitsealade eesmärk Läänemere kohta on ka HELCOM Läänemere tegevuskavas NOTEREF _Ref88477652 \f \h 13 . Keskkonnaprobleemidega tegelemisel ei piisa üksnes maismaalt pärineva reostuse leevendamise meetmetest, vaid tuleb tegeleda ka inimtegevuse tagajärgede likvideerimisega merekeskkonnas, mille osas omab üha rohkem potentsiaali rin gimajanduse meetmete kasutusele võtt. Läänemere piirkonnas ja mujal maailmas on läbi viidud ja käimas erinevaid pilootprojekte (näiteks toitainete merekeskkonnast välja viimine vetikate ja karbikasvatuste näol; kuidas efektiivselt koguda mereprügi ja kuidas see taas ringlusse võtta ning kuidas tagada taaskasutuse süsteem too dete ja kaupade kogu elutsüklit vältel , et need ei muutuks prügiks maal ega merel ; kuidas taaskasutada süvendusmaterjali jne) , kuid ringmajandus vajab kõvasti edasisi arendusi, et jõuda toimivate ja kulutõhusate lahendusteni. Globaalsete trendide iseloomustus Oma valdkonna globaalsete trendide kirjeldamine (kus suunas on reaalne areng toimunud ja kuhu tahetakse/üritatakse jõuda) ja mida see Eesti kontekstis tähendab? Töörühm kirjeldab oma tegevussuunas aktuaalseid trende ning lisab juurde viited katusdokumentidele. Maailmamered ei ole heas seisundis ja seda põhjustavad kliimamuutustest tulenevad nihked merevee temperatuuri-, soolsuse- ja hapestumise režiimides, bioloogilise mitmekes isuse kahanemine, kalade üle- ja illegaalne püük, võõrliikide ja patogeenide laialdane levik, atmosfäärist ja maismaalt tulenevate toitainete, ohtlike ainete ja mereprügi sissekanded ning l iigne loodusvarade kaevandamine NOTEREF _Ref88479465 \f \h 22 . Sarnaselt maailmameredele toob ka Läänemere tegevuskava NOTEREF _Ref88477652 \f \h 13 probleemsete teemadena välja eutrofeerumise, ohtlikud ained, bioloogilise mitmekesisuse vähenemis e, mereprügi ja merepõhised tegevused (laevandus, reostustõrje, kalapüük, loodusvarade kaevandamine ja ehitustegevus meres), mida kinnitab ka 2018. aasta Eesti me reala keskkonnaseisundi hinnang NOTEREF _Ref88479642 \f \h 23 . Suurimat ohtu Läänemere keskkonnale põhjustab endiselt eutrofeerumine. Hoolim ata toitainete reostuskoormuste vähenemisest Läänemerre, pole koormustele seatud HELCOM - i vähendamiseesmärke siiski veel 2021. aastaks s aavutatud . Enamik senisest vähendamisest on saavutatud punktreostusallikatele rakendatud meetmetega ning vähenenud on lämmastikukanded õhu kaudu, kuid enam tuleb tähelepanu pöörata põllumajandusest tulenevale hajukoormusele. Arvestades EL sinimajanduse strateegiat suureneb tulevikus ilmselt nii Läänemeres kui Eesti merealal vesiviljelus, mis tekitab omakorda lisakoormust merekeskkonnale. Läänemeri on jätkuvalt tugevast i mõjutatud ohtlikest ainetest, täheldatud on kõrgeid tasemeid polübroomitud difenüüleetrite (PBDE), elavhõbeda, tseesium-137 ja ravimijääkide sisaldustes , kuid arvestades kasutatavate kemikaalide paljusust ning varasemalt keskkonda juba kuhjunud aineid, on info ohtlike ainete leviku kohta ja nende mõjust vee-elustikule veel ebapiisav. Uue kasvava probleemina saab välja tuua mereprügi, sh mikroprügi, mis pärineb erinevatest maismaalt ja merelt pärinevatest allikatest. Prügi osas on võimalik hea seisundini jõuda ainult kompleksse meetmete süsteemi rakendamisega, mis käsitleb toodete ja kaupade kogu elutsüklit, tagades, et need ei muutuks prügiks maal või merel. Samuti on oluline nõuetekohase jäätmekäitluse tagamine. EL sinimajanduse strateegia rakendumisel (ja Eesti mereala planeeringu r e aliseerumisel) suureneb tulevikus mereala kasutus, mis omakorda tõstab koormust ja survet merekeskkonnale. Lisaks suureneb tõenäoliselt merekaubandus ehk laevaliiklus intensiivistub . Vaatamata viimase kümne aasta jooksul Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni poolt karmistatud eeskirjadele, mille tulemusel on paranenud laevade energiatõhusus ning langenud emissioonid ja heitmed, avaldavad need jätkuvalt kahjulikku mõju Läänemere keskkonnale NOTEREF _Ref88477652 \f \h 13 . Positiivse noodina võib välja tuua naftareostusjuhtumite vähenemise nii arvuliselt kui ka koguseliselt. Vaatamata nafta- ja muude ohtlike ainete reostusjuhtumitele reageerimisvõimekuse paranemisele , on siiski vaja reostustõrjevõimekust edasi arendada . Eesti reostustõrje võimekus vastab üksnes arvutuslikult HEL C O M - is kokkulepitud miinimumnõuetele, mida reaalsetes tingimustes täita ei suudeta, mistõttu on vajadus veelgi tõhustada reageerimisvõimekust . Mereliste tege vuste osas on mure ka suure püügikoormuse ga , praegu ei ole enamik Läänemere kaubanduslikke kalava rusid biomassi osas heas seisus . Trendina suureneb mere- ja magevee vesiviljelus ja arvestades looduslike kalavarude halba seisundit, kahanevad tul evikus ilmselt ka püügikvoodid. Lisaks laevandusele ja kalapüügile avaldavad merekeskkonnale negatiivset mõju maavarade kaevandamine, süvendamine, a vamere tuuleparkide rajamine , muud mereenergia tootmise vormid ning veealuste kaablite ja torustike pai galdamine. Merepõhise tegevus t e laienemine ja intensiivistumine on toonud ja toovad kaasa mitmeid surveid, mille jaoks ei ole või ei ole veel kehtestatud regulatiivseid raamistikke , st vajadus on välja töötada ka uusi õigusakte . Ülevaade tugevustest Töörühm kirjeldab Eesti hetkeolukorda valdkonnas tuues välja meie tänased tugevused; toob välja sisendi lähiminevikus tehtud analüüsidest ja uuringutest (lühidalt olulisemad tugevustele tähelepanekud). Tugevuste kaardistamine aitab muuhulgas näha, millised tänased tegevused on olnud mõjukad ning nende võimestamist tasuks jätkata. Peamised tugevused merekeskkonna kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise valdkonnas: • Mahukas ja sisuline regionaalne koostöö nii seire, seisundihinnangute kui ka merekeskkonna kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise väljatöötamisel piirkondlikul tasandil Läänemere riikide vahel HELCOM-is . • Hea koostöö mereteadlastega, mis võimaldab vastu võtta teaduspõhiseid otsuseid. Eesti teadlased ja teadusasutused osalevad aktiivselt rahvusvahelistes teadusvõrgustikes ja koostööprogrammides, samuti rahvusvaheliste valdkondlike nõuete väljatöötamises (nt MSRD ekspertgruppides). • Eesti ametnikud on erialaselt pädevad ja osalevad sisulistes diskussioonides nii riigisiseselt teadlastega kui ka rahvusvahelise koostöö raames. • Eesti tugevus on väiksus, mis tagab vahetu ja kiire infovahetuse teadlaste, ametnike ning eri ametkondade vahel. • S eni s uhteliselt m adal inimtegevuse mõju, mis võimaldab kiirelt ja efektiivselt rakendada meetmeid inimtegevuse mõju ohja miseks võrreldes suurriikidega. Valdkonna peamised kitsaskohad Töörühm selgitab välja tegevussuuna põhiprobleemid; toob välja sisendi lähiminevikus tehtud analüüsidest ja uuringutest (lühidalt olulisemad puuduste/nõrkuste tähelepanekud) Peamised probleemid merekeskkonna kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise valdkonnas: • Eutrofeerumine on jätkuvalt suurimaks keskkonnaalaseks probleemiks ning puuduvad piisavad meetmed ja järelevalve põllumajandusest ja muudest koormusallikatest pärinevate toitainete koormuste vähendamiseks. Parandamist vajab keskkonnalubade väljaandmise sisuline kvaliteet, sh arvestada ka suubla seisundi parandamisvajadusega loastamisel; • Ohtlike ainete sisaldused on endiselt kõrged, osade ohtlike ainete sisalduste kohta keskkonnas puudub piisav ülevaade, puuduvad tõhusad meetmed setetesse kogunenud püsivamate ainete merekeskkonda vabanemise vältimiseks erinevate merepõhja häiringute korral ning ei suudeta piisavalt ohjata õhu kaudu levivat ohtlike ainete sissekannet . Samuti on ohtlike ainete kasutamise loastamise pool nõrk ning pole tagatud piisav seire ega järelevalve ohtlike ainete kasutamise ja kasutatavate koguste üle. Lisaks on kitsaskohaks ohtlike ainete kasutajate vähene teadlikkus ainete omaduste ja keskkonnas käitumise eripärade kohta. • Bioloogiline mitmekesisus ja liikide arvukus väheneb, pole piisavalt kaitsealasid ning vahendeid liikide arvukust reguleerivate meetmete rakendamiseks ja selle üle järelevalve teostamiseks. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse või taastamise meetmete omavaheline kooskõlastatus ja integreeritud rakendamine on puudulik. • Jäätmekäitlus on puudulik, mille tulemusena satub prügi üha rohkem merekeskkonda. • Kalavarude seisund halveneb tulenevalt kudealade seisundi halvenemisest, mida põhjustavad eri nevatest inimtegevustest tulenevad surved (kõrge püügikoormus, eutrofeerumine, ohtlike ainete koormused, võõrliigid ja kliimamuutused) ja nende koosmõjud. • Mereliste tegevuste kasv , nagu maavarade kaevandamine, süvendamine, ava mere tuuleparkide-, veealuste kaablite - ja torustike paigaldamin e , mille peamisteks tagajärgedek s on füüsilised häired ja merepõhja elupaikade hävimine . • Eesti mereuuringute võimekuse langus lähitulevikus. Eesti ainsa avamere sõiduvõimekusega uurimislaev a ekspluatatsiooniaeg on jõudmas lõpule aastal 2024 ning uue multifunktsionaalse riigi töö - ja uurimis laeva (mereuuringud, navigatsioonimärgistuste paigaldamised ja merereostustõrje) soetamise saatus on lahtine. See seab ohtu terve Eesti avamere seire- ja uuringute võimekuse, rahvusvaheliste kohustuste täitmise ning Eesti mereteaduse arengu üldisemalt. • Tööjõu ja eelarveliste vahendite puudus nii riigi - kui ka teadussektoris. Paljud t egevused on projektipõhised, mis ühest küljest raskendab järelkasvu tekkimist ning teisest küljest koo rmab üle olemasolevad inimesed . Lisanduvad tööülesanded pole kaetud tööjõuga, mistõttu töötajad on ülekoormatud ning halveneb teenus te kättesaadavus ja järelevalve . • Keskkonnaandmete (sh merekeskkonna) kogumine, haldamine ja kättesaadavus on piiratud. Eestil napib vahendeid, et täita täismahus ära kõik rahvusvahelised seirekohustused, mis tähendab, et merekeskkonna seisundialane info ei pruugi igas valdkonnas olla kõige kaasaegsem ning selle katvuses v õib esineda piirkonniti lünki. S amuti ei ole andmete kättesaadavaus kasutajasõbralik ning arendamist vajavad laiemale avalikkusele suunatud keskkonnainfoteenused . • Mereteemade killustumine erinevate ministeeriumite haldusalade vahel tekitab probleeme rahvusvaheliste nõuete täitmisel ning siseriiklikult võib „käsuliin“ reguleerimata olla v õi on ebaselge ega rakendu. Väljakutsete sõnastamine ja arenguvajaduste ülevaade Lähtudes eelmises punktis väljaselgitatud põhiprobleemidest sõnastab töörühm tegevussuuna võtmeväljakutsed ja peamised arenguvajadused. Juurde tuua viiteid lähiminevikus läbiviidud analüüsidest ja uuringutest ja sealsetest soovitustest. Väljakutse on ees ootav ülesanne, katsumus, väljakutse ei ole sama mis eesmärk või lahenduse kirjeldus. Eraldi välja tuua, millised on tegevussuuna peamised väljakutsed seoses IT ja arendusvaldkonnaga ning teadusarendus ja innovatsiooniga. 1. Töötata välja ja rakendada meetmeid põllumajandusest ja muudest allikatest (nt. kalakasvatused ja metsandus) pärineva toitainete hajureostuse vähendamiseks ; 2. Vähendada ohtlike ainete sissekandeid ja soodustada vähemohtlike ainete kasutuselevõttu. 3. Arendada välja merekaitsealade võrgustik ja luua uusi merekaitsealasid ning kaasajastada olemasolevate kaitsealade kaitse - eeskirju , rakendada liigikaitse tegevuskavasid ja kaitsekorralduskavasid , hinnata senise kaitsekorralduse ja kaitsemeetmete tõhusust; 4. Eesti mereala merepõhja loodusväärtuste inventuuri lõpuleviimine, et saada igakülgne ülevaade meie merepõhja geoloogiast, elustikust ja elupaikadest, samuti bioloogiliselt oluliste alade tuvastamine. Säilitada heas seisundis olevad merepõhja elupaigad; 5 . Toetada jäätmekäitluse ja taaskasutuse tõhusamat rakendamist muuhulgas H ELCOM- i ja Eesti mereprügi plaanide rakendamise kaudu, et vältida prügi sattumist merre ; 6 . Kalavarude seisundi taastamiseks kudealade kvaliteedi parandamine nii otseste (nt. töönduslikult püütavate kalaliikide püügipiirangute vastavusse viimine kalastussuremusega, kalade taasasustamine ja kudealade seisundi parandamine), kui ka kaudsete meetmete ga (nt. toit- ja ohtlike ainete koormuste vähendamise, võõrliikide leviku takistamise ja kliima meetmed ). 7 . M ereliste tegevuste parem õiguslik reguleerimine ja leevendusmeetmete rakendamine . 8 . Riigi mitmefunktsionaalse (navigatsioonimärgistuse tööd, mereuuringud ja reostustõrje) töö - ja uurimis laeva soetamine . 9 . Leida eelarvevahendeid valdkonnas lisatöökohtade loomiseks ning s oodustada doktorantide kaasamist mereprojektide töödesse, et tagada noorte teadlaste kaasatus riigile huvipakkuvates küsimustes. 10 . Leida lisa eelarvevahendeid rahvusvaheliste mereseirekohustuste täitmiseks, sealjuures võimalusel optimeerides olemasolevat seiret ning rakendada kaasaegseid innovaatilisi seiremeetodeid. 11. Tõhustada järelevalvet laevade keskkonnanõuete täitmise üle. Õigusloomes puudujääkide või vastuoluliste sätete lahendamine . 6.1 Näited IT ja arendusteemade kajastamisest: 1 . A rendada ke skkonna info andmebaase , sh kaasates arendamise protsessi andmestike lõppkasutajaid, et tagada andmete parem kättesaadavus ja kasutatavus; 2. Ajakohaste keskkonnainfo teenuste (ruumiinfo, seisundid, andmed) loomine laiale avalikkusele (keskkonnaportaalid jne), seireinfo automatiseeritud ning andmete kooskasutamiseks pädevate riiklike asutuste ja ülikoolidega ning erasektoriga; 3. A rendada seiresüsteeme, kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid ja mudeleid ning suurendada koostööd erasektori, ülikoolide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega mereseires ning andmevahetuses ja -halduses. 6.2 Näited t eadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni kajastamisest : 1. Merekeskkonna hindamismetoodikate ning seisundi hindamiseks ja prognoosimiseks kasutatavate mudelite arendamine, vajadusel seirevõrgu ja seiratavate näitajate korrigeerimine; 2. Innovaatliste seiremeetodite laiem kasutuselevõtt parema pindalalise ja ajalise kaetuse ning hinnangute usaldusväärsuse tõstmiseks, sh kaugseire võimaluste suurem kasutuselevõtt seisundi hindamisel, Läänemere riikidega ühisseire arendamine HELCOM - i koostöö raames; 3. tehnoloogiate arendamine reostuse ennetamiseks, varajaseks avastamiseks ja likvideerimiseks. 4 . rahvusvahelises koostöös ja projektides osalemine kaitsealuste liikide ja elupaikade olukorra parandamiseks, meetmete ühtsemaks väljatöötamiseks ja rakendamiseks. lisa 1 Tegevussuuna olulisemad seosed teiste valitsemisalade eesmärkide ja tegevustega Tegevussuuna seosed teiste valitsemisaladega. Töörühm koostab oma vastutusala kaardistuse, analüüsides läbi nii oma asutuse kui ka teiste ministeeriumite arengudokumendid ja programmid. Tuua selgelt välja, mis dokumentidest eesmärgid ja tegevused pärit on. Olulisemate seoste puhul võimalusel välja tuua teiste arengudokumentide ja programmide positiivsed ja negatiivsed mõjud tegevussuunale (st mitte lihtsalt, et „on seotud“, vaid kuidas on seotud, kuidas mõjutab…) ning kuidas tegevussuund võib mõjutada teiste arengudokumentide ja programmide eesmärke. Võimalusel tuua mõju juures välja ka mõju eeldatav intensiivsus (oluline, nõrk, tugev vms). Eesmärk on kirjeldada kokkupuutepunktid ning rääkida läbi osapooltega, et selgitada välja teemad, mis peaksid olema KEVADes kirjeldatud ja markeeritud, kuid mida viivad ellu teised asutused. Antud etapp annab võimaluse tõmmata selgemad piirid, mis on see osa, mis peab olema kajastatud KEVADes ja mis teistes strateegilistes dokumentides. Merekeskkonna kaitse tagamise ning - kasutuse korraldamis e valdkonna eesmärkide kooskõla riigi strateegiliste arengudokumentidega, mis kehtivad arengukava jõustumisel , on sõnastatud järgmistes arengudokumentides: Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ . Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” on strateegiline dokume nt, mille eesmärk on otstarbeka ruumikasutuse saavutamine Eesti kui terviku mastaabis. Merekeskkonna kaitse tagamise ja -kasutuse k orraldamise valdkonna eesmärgid aitavad parandada merekeskkonna se isundit ning tagada tõhusat ja kestlikku merealade kasutust toetades s ellega üleriigilise planeeringu eesmärki – Eesti on avatud merele. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 . Kesk konnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21“ põhim õtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arenguk avadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Merekeskkonna kaitse tagamise ja -kasutuse k orraldamise valdkonna eesmärgid panustavad järgmiste keskkonnastrateegia teemavaldkondade eesmärkide täitmisesse: l oodusvarade säästlik ku kasutamisesse , jäätmetekke vähendamisesse, m aastike ja looduse mitmekesisuse säilitamisesse, kliimamuutuste leevendamisesse, õhu kvaliteedi parandamisesse ning keskkonna, tervis e ja elukvaliteedi parandamisesse. Eesti säästva arengu riiklik strateegia aastani 2030 „Säästev Eesti 21“ . Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ paneb paika Eesti säästva arengu põhimõtted ja määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia 2030. aastani. Merekeskkonna kaitse tagamise ja -kasutuse k orraldamise valdkonna eesmärgid panustavad järgmiste säästva arengu strateegia teemavaldkondade eesmärkide täitmisesse: inimeste heaolukasv, sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. Natura 2000 tegevuskava 2021-2027 . Tegevuskava on strateegiline mitmeaastane planeerimise vahend, mille eesmärk on anda põhjalik ülevaade meetmetest, mida on vaja üleeuroopalise Natura 2000 võrgustiku ja sellega seotud rohelise taristu rakendamiseks , mis on otseselt seotud nende liikide ja elupaigatüüpide ala tasandi kaitseeesmärgid, mille kaitseks alad on määratud, sh ka linnualad. T egevuskavas esitatud meetmete peamine eesmärk on ELi tähtsusega looduslike elupaikade ja liikide soodsa kaitsestaatuse säilitamine või taastamine, võttes arvesse majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 . Arengukava eesmärk on kaasa aidata Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainet ööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, toidujulgeolekule, maa- ja ra nnapiirkondade tasakaalustatud arengule, samuti taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi par anemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Merekeskkonna kaitse tagamise ja -kasutuse korraldamise valdkonna eesmärgid panustavad järgmiste põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava eesmärkide täitmisesse: tagada t ark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja m aaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond ; ning tagada k estlik kalandus, mis tagab kalandus valdkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise . Riigi jäätmekava 2014–2020 , mille kehtivus on pikendatud 2022. aasta lõpuni . Riigi jäätmekava 2014–2020 on kogu jäätmevaldkond a hõlmav arengudokument, milles kirjeldatakse olulisemaid jäätmevaldkonna arengu põhimõtte id ja meetmeid koos ettenähtava tegevusega ning mille eesmär k on korrastada ning korraldada jäätmehooldust süsteemselt kõigil valdkonna tasanditel. Merekeskkonna kaitse tagamise ja -kasutuse korraldamise valdkonna eesmärgid panustavad järgmiste riigi jäätmekava eesmärkide täitmisesse: v ä ltida ja vähendada jäätmeteket, sh vähendada jäätmete ohtlikkust ; võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel ; ning vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, tõhustades muuhulgas seiret ning järelevalvet . Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020 . Eesti riiklik turismi arengukava 2014–2020 on dokument, mis keskendub Eesti turismisektori arengupotentsiaali efektiivsele rakendamisele, võttes arvesse eelmisel perioodil saavutatut, hetkeolukorda ja üleilmseid suundumusi. Arengukava peami seks eesmärgiks on tagada Eesti konkurentsivõime ja rahvusvaheline atraktiivsus turismisihtkohana. Merekeskkonna kaitse tagamise ja -kasutuse korraldamise valdkonna eesmärgid aitavad parandada merek eskkonna seisundit, mis avaldab kaudselt positiivset mõju turismile puhatama merevee ja randade kaudu. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 . Maaelu arengu poliiti ka rakendusmehhanism perioodiks 20 14–2020 näeb ette strateegilise lähenemise tõhustamist läbi Euroopa Liidu tasandil määr atletavate ühiste maaelu arengu poliitika prioriteetide. Merekeskkonna kaitse tagamise ja -kasutuse korraldamise valdkond puudutab ka vesiviljelussektorit (mis omakorda kuulub põllumajandussektori koosseisu), mistõttu on seotud järgmiste maaelu arengukava prioriteetidega: t eadmussiirde ja innovatsioon i parandamine põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades ; p õllumajandusettevõtete elujõulisus e ja kõigi põllumajandusvormide konkurentsivõime parandamine kõigi s piirkondades ning uuenduslike põllumajandustehnoloogiate ja metsade säästva majandamise edendamine ; p õllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüst eemide ennistamine, säilitamine ja parandamine . Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 . Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõt etele mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ning kestlikud liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa L iidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega . Arengukava põhifookus on transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine ehk säästva transpordi arendamise poliitika , et aidata saavutada kliimaeesmärgid 2030. j a 2050. aastaks. Transpordi ja liikuvuse arengukava alavaldkonna „Mereriik Eesti, innovaatiline ja keskkonnahoidlik meretransport“ eesmärgiks on: muuta meretranspordisektorit konkurentsivõimelisema ks ja rohelisemaks ; ühendada meretransport muu taristuga; tuua lae vad tagasi Eesti lipu alla, luu e s tingimused, et meremehe amet oleks stab iilne ja atraktiivne; arendada keskkonnasäästlikke rajatisi ja teenuseid nii sadamates kui ka meren dusega seotud logistikaahelates; vähendada kasvuhoonegaaside heidet nutikate ja digitaalsete lahenduste abil; ja säilitada merekultuuripärandit. Loetletud eesmärgid toetavad KEVADe m erekeskkonna kaitse tagamise ja -kasutuse korraldamise valdkonna eesmärkide täitmist. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 . Arengukava üldeesmärgiks on, et Eesti teadus, arendustegev us, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja m ajanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestli ke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele . TAIE arengukava aitab kaasa mere valdkonna puudujääkide likvideerimist, toetades teadustöötajate arvukuse suurendamist. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 . Arengukava peamine eesmärk on suurendada riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks . Arengukavas esitatakse tegevusraamistik, mille alusel saab vähendada Eesti riigi haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel