TALLINNA NOTAR SIRET PAAVEL-MARGNA
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
1110
REAALKOORMATISE KUSTUTAMISE AVALDUS
OSTUEESÕIGUSE LÕPETAMISE JA KUSTUTAMISE
KOKKULEPE
ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE LÕPETAMISE JA
KUSTUTAMISE KOKKULEPE
HOONESTUSÕIGUSE KUSTUTAMISE AVALDUS
KINNISTU MÜÜGILEPING
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING
JA
ASJAÕIGUSLEPINGUD
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja videosilla vahendusel tõestanud Tallinna notar Siret
Paavel-Margna, kelle büroo asub Eesti Vabariigis Tallinnas Maakri 19/1 kolmekümnendal
märtsil kahe tuhande kahekümne teisel aastal (30.03.2022.a.) ning selles notariaalaktis
osalejad on
Ideal Assets OÜ, registrikood 11716285, aadress Liivalaia tn 13, Tallinn (e-posti aadress:
[email protected]), edaspidi nimetatud Müüja, mille esindajana tegutseb registrikaardile
kantud juhatuse liige Mart Lee, isikukood 37001310243, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA
elektroonilise andmebaasi alusel videosilla vahendusel ning kelle asukoht on kaugtõestamise
hetkel tema enda ütluste kohaselt Tallinn,
SunWave OÜ, registrikood 11598207, aadress Liivalaia tn 13, Tallinn (e-posti aadress:
[email protected]), edaspidi nimetatud Ostja ja ka Omanik, mille esindajana tegutseb
registrikaardile kantud juhatuse liige Mart Lee, isikukood 37001310243, kelle isikusamasus on
tuvastatud PPA elektroonilise andmebaasi alusel videosilla vahendusel ning kelle asukoht on
kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Tallinn,
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Veskiposti tn 2, Tallinn (e-posti aadress:
[email protected]), edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb
notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Ulvi Männama, isikukood 46604252737, kelle
isik on notariaalakti tõestajale tuntud ja kelle asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste
kohaselt Tartu,
Eesti Vabariik, tegutsedes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (registrikood
70003158) kaudu, aadress Suur-Ameerika tn 1, Tallinn (e-posti aadress:
[email protected]), mille
esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Kaja Roosipuu, isikukood
46501060219, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA elektroonilise andmebaasi alusel videosilla
vahendusel ning kelle asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Tallinn.
Osalejad sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE, HOONESTUSÕIGUS JA REGISTRITE SEIS
1.1. Lepingu esemeks on kinnistusregistri registriossa nr 2138808 kantud kinnistu, koos
oluliste osade ja päraldistega. Eelnimetatud kinnistu kohta avatud kinnistusregistri registriosa
andmed on:
1.1.1. Esimeses jaos (kinnistu koosseis) – katastriüksus katastritunnusega 25301:001:0012,
asukohaga Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Sompa tn 35, pindalaga 17647
m², sihtotstarbega transpordimaa (100%) (katastriüksus on moodustatud plaani ja
kaardimaterjali alusel);
1.1.2. Teises jaos (omanik) – Müüja;
1.1.3. Kolmandas jaos (koormatised ja kitsendused) – Hoonestusõigus tähtajaga 50 aastat Ideal
Assets OÜ (registrikood 11716285) kasuks. Hoonestusõigus on tasuline. Hoonestusõiguse
võõrandamisel ja koormamisel asjaõigustega on vajalik kinnistu 2138808 omaniku
nõusolek. Muus osas on hoonestusõiguse sisu määratud 18. septembril 2003.a. sõlmitud
lepinguga. Hoonestusõiguse kohta on avatud registriosa number 3346308. Sisse kantud
25.11.2003. 19.01.2012 kinnistamisavalduse alusel muudetud 6.02.2012. Kohtunikuabi
Ülle Juhanson;
1.1.4. Neljandas jaos (hüpoteegid) – kanded puuduvad.
1.2. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu
elektroonilises andmebaasis käesoleva lepingu tõestamise päeval enne lepingu tõestamist.
1.3. Maa-ameti maakatastri kiirpäringu andmetel on lepingu eseme koosseisu kuuluval
katastriüksusel katastripidaja märge – pindala on ebatäpne.
1.4. Maa-ameti maakatastri kitsenduste kaardi andmetel kehtivad lepingu eseme suhtes järgmised
kitsendused:
- elektripaigaldise (elektrimaakaabelliin; elektriõhuliin alla 1 kV) kaitsevöönd;
- gaasipaigaldise (A ja B kategooria gaasitorustik) kaitsevöönd;
- surveseadme (maa-alune soojatorustik alla 200 mm; maa-alune soojatorustik 200 mm
ja suurem; kaugküttevõrgu juurde kuuluvad ehitised) kaitsevöönd;
- sideehitise (sideehitis maismaal) kaitsevöönd;
- raudtee kaitsevöönd;
- maardla (Eesti: Tammiku kaeveväli).
1.5. Riikliku ehitisregistri andmetel lepingu esemel ehitisi ei paikne.
1.6. Hoonestusõiguseks on kinnistusregistri hoonestusõiguse registriossa nr 3346308 kantud
hoonestusõigus, koos oluliste osade ja päraldistega. Eelnimetatud hoonestusõiguse kohta
avatud kinnistusregistri registriosa andmed on:
1.6.1. Esimeses jaos (kinnistu koosseis) – katastriüksus katastritunnusega 25301:001:0012,
asukohaga Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Sompa tn 35, pindalaga 17647
m², sihtotstarbega transpordimaa (100%) (katastriüksus on moodustatud plaani ja
kaardimaterjali alusel);
Hoonestusõigus tähtajaga 50 aastat, mis on koormatisena kantud: kinnistu nr 2138808
registriosa 3. jakku. Koormatud kinnisasja omanikuna on sisse kantud Ideal Assets OÜ
2
(registrikood 11716285). Hoonestusõigus on tasuline. Hoonestusõiguse võõrandamisel ja
koormamisel asjaõigustega on vajalik kinnistu 2138808 omaniku nõusolek. Muus osas on
hoonestusõiguse sisu määratud 18. septembril 2003.a. sõlmitud lepinguga.
1.6.2. Teises jaos (omanik) – Müüja;
1.6.3. Kolmandas jaos (koormatised ja kitsendused) –
1.6.3.1.1) Reaalkoormatis suuruses 4% tootmis- ja transpordimaa maksustamishinnast ning 2%
muu otstarbega maa maksustamishinnast aastas Eestis kehtivas rahalises vääringus
kinnistu 21388 igakordse omaniku kasuks, lugedes aasta alguseks hoonestusõiguse
kinnistusraamatusse kandmise päeva, tasumise tähtaegadega 01. juuli ja 01. jaanuar. Märge
hoonestusõiguse tasu muutmise nõude tagamiseks vastavalt 18.09.2003 lepingu punktile
8.5. 18.09.2003 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 25.11.2003. Kohtunikuabi T. Karu;
1.6.3.2.2) Ostueesõigus Eesti Vabariigi kasuks. 18.09.2003 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud
25.11.2003. Kohtunikuabi T. Karu;
1.6.3.3.3) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks tähtajaga 50 aastat Elektrilevi
OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Isiklik kasutusõigus 0.4 kV maakaabelliini
ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks ja hooldamiseks, kasutusõiguse alal laiusega 1
m mõlemale poole maakaabelliini teljest, pikkuses 100 m, isikliku kasutusõiguse alal
kokku 200 m², mille paiknemine on 02.10.2008 lepingu lisaks oleval plaanil tähistatud lilla
värviga, vastavalt lepingu p. 2.1. ning lepingu lisaks olevale plaanile. Sisse kantud
13.10.2008. äriregistri andmete alusel parandus sisse kantud 17.09.2013. Kanne asendab
eelmist kannet. Kohtunikuabi Ülle Juhanson;
1.6.3.4.4) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood
11050857) kasuks. Isiklik kasutusõigus tähtajaga kuni hoonestusõiguse lõppemiseni
vastavalt 22.09.2010 sõlmitud lepingu punktidele 2., 3., 4., 5. ja lepingu lisaks nr 2 olevale
plaanile. Sisse kantud 28.09.2010. äriregistri andmete alusel parandus sisse kantud
17.09.2013. Kanne asendab eelmist kannet. Kohtunikuabi Ülle Juhanson;
1.6.4. Neljandas jaos (hüpoteegid) – kanded puuduvad.
1.7. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu
elektroonilises andmebaasis käesoleva lepingu tõestamise päeval enne lepingu tõestamist.
2. OSALEJATE KINNITUSED
2.1. Müüja kinnitab, et:
2.1.1. Käesolevas lepingus toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning selle
suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole lepingu eset kellelegi võõrandatud ega
koormatud ühegi käesolevas lepingus nimetamata kolmandale isikule kuuluva õigusega
(s.h. kinnistusraamatusse mittesissekandekohustusliku kolmanda isiku õigusega nagu
näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud), samuti ei ole sõlmitud mingeid
võlaõiguslikke kokkuleppeid selle võõrandamiseks ja/või koormamiseks. Ühtlasi kohustub
Müüja kuni Ostja lepingu eseme omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseni selliseid
kokkuleppeid mitte sõlmima.
2.1.3. Lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi ega kehti mingeid keelde.
2.1.4. Müüjale teadaolevalt ei kehti lepingu eseme suhtes mingeid käesolevas lepingus
nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid, samuti, et
lepingu eseme suhtes ei ole algatatud kaitse alla võtmise menetlust ning Müüja ei ole
saanud kaitsekohustuse teatist.
2.1.5. Lepingu esemeks oleval kinnistul ei ole keskkonnareostust ja ei ole tehtud vastavasisulisi
ettekirjutusi.
2.1.6. Lepingu ese ei ole ühendatud ega liitunud tehnovõrkudega.
3
2.1.7. Lepingu eseme suhtes on kehtestatud detailplaneering ning lepingu eseme suhtes kehtiva
detailplaneeringu kohaselt ei läbi seda avalikuks kasutamiseks määratav olemasolev või
kavandatav tee.
2.1.8. Lepingu esemel ei paikne ehitisi.
2.1.9. Lepingu esemel puudub vahetu juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või tänavalt.
2.1.10. Lepingu esemel ei ole mingeid Müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest Müüja ei
ole Ostjale teatanud või mida Ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel.
2.1.11. Kuni käesoleva lepingu sõlmimise päevani on tasutud kõik lepingu eseme eest tasumisele
kuuluvad maksud ning kantud avalikud koormatised, mille tasumise tähtpäev on saabunud.
2.1.12. Lepingu ese ei ole registreeritud ühegi isiku elukohana ega ettevõtte asukoha aadressina.
2.1.13. Käesoleva lepingu sõlmimine ei kahjusta Müüja majanduslikku seisundit ega
võlausaldajate huve.
2.1.14. Müüja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, samuti ei ole määratud ajutist
pankrotihaldurit ega algatatud Müüja saneerimis- või likvideerimismenetlust.
2.1.15. Tema esindaja esindusõigus on kehtiv ning tal on olemas kõik käesoleva lepingu
sõlmimiseks vajalikud äriühingusisesed nõusolekud, volitused ja kooskõlastused.
2.2. Ostja kinnitab, et:
2.2.1. Ta on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse.
2.2.2. Ostja on tutvunud lepingu eseme suhtes kehtiva detailplaneeringuga ja on teadlik selles
toodud ehitusmahtudest.
2.2.3. Ostja on teadlik käesoleva lepingu punktis 2.1.9. nimetatud asjaoludest.
Notariaalakti tõestaja on Ostjale selgitanud, et lepingu esemele ligipääsuks võib olla
vajalik naaberkinnistu(te)le ligipääsuservituudi seadmine.
2.2.4. Käesoleva lepingu sõlmimine ei kahjusta Ostja majanduslikku seisundit ega võlausaldajate
huve.
2.2.5. Ostja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, samuti ei ole määratud ajutist
pankrotihaldurit ega algatatud Ostja saneerimis- või likvideerimismenetlust.
2.2.6. Tema esindaja esindusõigus on kehtiv ning tal on olemas kõik käesoleva lepingu
sõlmimiseks vajalikud äriühingusisesed nõusolekud, volitused ja kooskõlastused.
2.3. Kasutaja kinnitab, et:
2.3.1. Käesoleva lepingu alusel seatavate isiklike kasutusõiguste esemeteks olevad tehnorajatised
on ehitatud avalikes huvides, kuna nende kaudu osutatakse avalikku teenust.
2.3.2. Kasutaja on üle vaadanud kasutusõiguste alad, mida Kasutaja on õigustatud kasutama
käesoleva lepingu alusel seatavate isiklike kasutusõiguste alusel ning teadlik maaüksuse ja
kasutusõiguste alade paiknemisest, suurusest ja piiridest.
2.3.3. Kasutaja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, samuti ei ole määratud ajutist
pankrotihaldurit ega algatatud Kasutaja saneerimis- või likvideerimismenetlust.
2.3.4. Tema esindaja volitused on kehtivad ning tal on olemas kõik käesoleva lepingu
sõlmimiseks vajalikud äriühingusisesed nõusolekud, volitused ja kooskõlastused.
2.4. Eesti Vabariigi esindaja kinnitab, et
2.4.1. Käesoleva lepingu sõlmimise aluseks on: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
11.02.2022.a. käskkiri nr 23 (Nõusoleku andmine riigi ostueesõiguse kustutamiseks
(Sompa tn 35, Jõhvi)), eelnimetatud käskkiri on kehtiv ning seda ei ole muudetud ega
vaidlustatud.
2.4.2. Tema esindaja volitused on kehtivad ning tal on olemas kõik käesoleva lepingu
sõlmimiseks vajalikud nõusolekud, volitused ja kooskõlastused.
2.5. Osalejad kinnitavad, et käesolevas lepingus viidatud dokumendid on neile tutvumiseks
esitatud, nende sisu on neile teada ning nad ei soovi nende lisamist käesolevale lepingule ega
ettelugemist notariaalakti tõestaja poolt.
4
3. OSTUEESÕIGUSE LÕPETAMINE JA KUSTUTAMINE
Müüja ja Eesti Vabariik on kokku leppinud Hoonestusõigust koormava, Hoonestusõiguse
registriosa kolmandasse jakku jooksva kande nr 2 all sisse kantud ostueesõiguse lõpetamises
ja kustutamises.
4. ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE LÕPETAMINE JA KUSTUTAMINE
Müüja ja Kasutaja on kokku leppinud Hoonestusõigust koormavate, Hoonestusõiguse
registriosa kolmandasse jakku jooksvate kannete nr 3 ja 4 all sisse kantud isiklike
kasutusõiguste lõpetamises ja kustutamises.
5. LEPINGU ESEME MÜÜK JA OSTUHIND
5.1. Müüja müüb lepingu eseme Ostjale hinnaga 16 000 eurot. Müüja avaldab, et ostuhind
sisaldab käibemaksu.
Notariaalakti tõestaja ei ole osalejaid nõustanud maksuküsimustes.
5.2. Müüja ja Ostja kinnitavad, et ostuhinna 16 000 eurot kohustub Ostja tasuma Müüja Ideal
Assets OÜ poolt näidatud kontole, selgitusega „Sompa 35, Jõhvi müük“ hiljemalt 1
pangapäeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest.
5.3. Tasumisega viivitamisel on Müüjal õigus nõuda Ostjalt viivist 0,030% tähtajaks tasumata
summalt iga viivitatud päeva eest.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et osalejatel tuleb olla tähelepanelik summa
saaja kontonumbri märkimisel, sest vale pangakonto numbri märkimisel võidakse teostada
ülekanne valele isikule.
6. LEPINGU ESEME VALDUSE ÜLEANDMINE
6.1. Müüja ja Ostja lepivad kokku, et lepingu eseme otsene valdus läheb Ostjale üle käesoleva
lepingu sõlmimisega. Lepingu eseme päraldiseks olevad dokumendid on Ostjale üle antud
enne käesoleva lepingu sõlmimist.
6.2. Müüja kohustub mitte halvendama lepingu eseme seisundit ajal, mil see on tema valduses,
hoolitsema selle aja jooksul lepingu eseme eest ning andma lepingu eseme Ostjale üle
seisundis, millises see oli Ostja poolt lepingu eseme ülevaatamise momendil. Lepingu eseme
juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Ostjale üle otsese valduse üleandmisel.
6.3. Müüja kannab kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes
need hiljemalt 1 kuu jooksul arvates valduse üleandmisest ning Ostja nõudmisel esitab Ostjale
maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist.
6.4. Lepingu eseme eest tasumisele kuuluva maamaksu tasub see osapool, kes vastava
kalendriaasta 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatusse kantud omanik (maamaksuseaduse §
8).
7. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE
7.1. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku seada lepingu esemele Kasutaja kasuks tähtajatu isiklik
kasutusõigus elektripaigaldiste (liitumiskilp, 0,4 kV maakaabelliin ja 6 kV maakaabelliin,
edaspidi nimetatud tehnorajatis) ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, korrashoiuks,
hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks tehnorajatise talitluse tagamise eesmärgil (edaspidi kõik nimetatud
tegevused koos tehnorajatise majandamine).
5
7.2. Kasutajal on õigus kasutada lepingu eset tehnorajatise kaitsevööndi alal, mille paiknemine on
lepingu lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud lilla värviga ja lepingu lisaks nr 2 oleval plaanil
tähistatud helesinise viirutusega (edaspidi nimetatud tehnorajatise kaitsevöönd).
Tehnorajatise kaitsevööndis kehtivad kitsendused on fikseeritud ehitusseadustiku §-s 77.
7.3. Isiklik kasutusõigus seatakse tasu maksmise kohustusega, tasu suurusele ja maksmise korrale
kohaldatakse asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-des 155 ja 156 sätestatut.
7.4. Omanikul on samuti õigus kasutada tehnorajatise kaitsevööndi ala tingimusel, et see ei takista
Kasutaja kasuks seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamist. Tehnorajatise
kaitsevööndi kasutamisel kohustub Omanik:
7.4.1. Mitte takistama Kasutajal ja/või Kasutaja töötajatel/volitatud isikutel tehnorajatise
kaitsevööndi kasutamist tehnorajatise majandamiseks ning samuti mitte takistama
tehnorajatise kaitsevööndile juurdepääsu nii jalgsi kui tehnorajatise majandamiseks
vajalike sõidukitega.
7.4.2. Teavitama Omaniku teadmisel tehnorajatise kaitsevööndis tegutsevaid isikuid
kaitsevööndi olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud
piiranguid oma tegevuses.
7.4.3. Hoiduma tegevusest, mis ohustaks tehnorajatise toimimist.
7.5. Tehnorajatise kaitsevööndi kasutamisel kohustub Kasutaja:
7.5.1. Teavitama Omanikku tehnorajatise plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest
vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Avariiremondi korral alustab Kasutaja
vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest Omanikule.
7.5.2. Pärast tehnorajatise ehitus-, hooldus- ja remonttööde lõpetamist taastama omal kulul tööde
alustamise hetke heakorra.
7.5.3. Hoidma tehnorajatise oma vahenditega ja omal kulul korras (kõik muud lepingu esemega
seotud maksud, sh maamaks, tasub Omanik).
7.6. Isikliku kasutusõiguse lõpetamisel või lõppemisel on Kasutajal õigus kuue (6) kuu jooksul ära
vedada lepingu esemel paiknev tehnorajatis, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui tehnorajatist
ei ole selle tähtaja jooksul ära veetud, läheb see lepingu eseme omaniku omandisse.
8. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
8.1. Müüja ja Eesti Vabariik on kokku leppinud Hoonestusõigust koormava ostueesõiguse
lõpetamises ja kustutamises. Müüja lubab ja Eesti Vabariik avaldab soovi kustutada
kinnistusregistri hoonestusõiguse registriosa nr 3346308 neljandast jaost Eesti Vabariigi
kasuks jooksva kande nr 2 all sisse kantud märge.
8.2. Müüja ja Kasutaja on kokku leppinud Hoonestusõigust koormavate isiklike
kasutusõiguste lõpetamises ja kustutamises. Müüja lubab ja Kasutaja avaldab soovi
kustutada kinnistusregistri hoonestusõiguse registriosa nr 3346308 kolmandast jaost
Kasutaja kasuks jooksvate kannete nr 3 ja 4 all sisse kantud isiklikud kasutusõigused.
8.3. Müüja on otsustanud kinnistusraamatust kustutada Hoonestusõiguse ja
reaalkoormatise ning palub:
8.3.1. kustutada kinnistusregistri hoonestusõiguse registriosa number 3346308
kolmandasse jakku jooksva kande nr 1 all sisse kantud reaalkoormatis kinnistu nr
21388 igakordse omaniku kasuks ning märge hoonestusõiguse tasu muutmise nõude
tagamiseks;
8.3.2. sulgeda kinnistusregistri hoonestusõiguse registriosa number 3346308;
8.3.3. kustutada kinnistusregistri registriosa nr 2138808 kolmandasse jakku jooksva kande
nr 2 all sisse kantud hoonestusõigus tähtajaga 50 aastat Ideal Assets OÜ (registrikood
11716285) kasuks.
6
8.4. Müüja ja Ostja on kokku leppinud lepingu eseme omandi üleandmises. Müüja lubab ja
Ostja avaldab soovi kustutada kinnistusregistri registriosa nr 2138808 teises jaos senine
kanne Müüja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda SunWave OÜ (registrikood
11598207).
8.5. Omanik ja Kasutaja on lepingu esemele isikliku kasutusõiguse seadmises vastavalt
asjaõigusseaduse § 158¹ kokku leppinud. Omanik lubab ja Kasutaja avaldab soovi kanda
kinnistusregistri registriosa nr 2138808 kolmandasse jakku esimesele järjekohale
asjaõigusseaduse § 158¹ alusel tähtajatu isiklik kasutusõigus elektripaigaldise
(liitumiskilp, 0,4 kV maakaabelliin ja 6 kV maakaabelliin) majandamiseks tehnorajatise
kaitsevööndi ulatuses vastavalt 30.03.2022.a. lepingu punktile 7. ning lepingu lisadeks nr
1 ja 2 olevatele plaanidele Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks.
9. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED
9.1. Ostja saab lepingu eseme omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva
lepingu sõlmimisega. Isiklik kasutusõigus tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte
käesoleva lepingu sõlmimisega, ning isiklik kasutusõigus lõpeb kande kustutamisega
kinnistusraamatust. Kannete tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine riigilõivuseaduses
ettenähtud suuruses
Registriandmete õiguslik tähendus
9.2. Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (asjaõigusseaduse § 56).
Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus (ehitusseadustiku § 61 lg 1).
Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning
lisaks kaardile kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ja kaardil kajastatud kitsendus
võib tegelikkuses mitte eksisteerida, kitsenduste väljaselgitamiseks võib objekti omanik
tellida katastrimõõdistamise (maakatastriseadusse § 19¹).
9.3. Müüjale on ohtlik omandi üleandmise asjaõiguslepingu sõlmimine enne ostuhinna täielikku
tasumist, samuti oleks lepingu esemele võimalik ostuhinna tasumata osa tasumise tagamiseks
seada hüpoteek Müüja kasuks. Vaatamata sellele soovivad Müüja ja Ostja sõlmida käesoleva
lepingu selles toodud tingimustel.
9.4. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb käesolevasse lepingusse märkida kõik lepinguga
seotud kokkulepped (sealhulgas ka võimalikud kõrvalkohustused, mille Müüja või Ostja on
endale võtnud: nt kokkulepped lepingu esemesse jääva sisustuse kohta, võimalike Müüja poolt
enne üleandmist tehtavate puuduste parendamise kohta jne). Vastavalt võlaõigusseaduse § 11
lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped
kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses
sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise
eesmärgist ei tulene teisiti.
9.5. Notar on juhtinud tähelepanu võimalusele lisada lepingusse välistav tingimus (VÕS § 31),
millega loetakse mittekehtivaks kõik siin lepingus kajastamata kokkulepped (nt need, mis
kajastuvad poolte varasemas elektroonilises suhtluses, müügikuulutuses vms). Kui välistavat
tingimust lepingus ei sisaldu, jäävad ka need lepingus kajastamata kokkulepped kehtima
(asjaõigusseaduse § 119 lg 2).
9.6. Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt
tõestatud. Eelnimetatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui
tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse
(asjaõigusseaduse § 119).
9.7. Müüja peab Ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu
eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme valdamise ja ehitamise kohta käivad
dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks
7
vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui Müüjal on huvi jätta
dokumendi originaal endale, peab ta Ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali
asemel ärakirja või väljavõtte (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse §
211).
9.8. Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Ostjale üle asja üleandmisega, kui ei ole
kokkulepitud teisiti (võlaõigusseaduse § 214 lg 2).
9.9. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets,
muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise
vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti
maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja
olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 54).
Lepingutingimustele mittevastavus
9.10. Võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab Müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse
eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal
Ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele
mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut
Ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis Müüja kohustuste rikkumisest
tulenevalt. Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu
sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma, samuti ei vastuta
ta asjal avalike maksude ja muude avalike koormiste olemasolu eest.
9.11. Võlaõigusseaduse § 218 lg 21 järgi müügilepingu puhul, mille esemeks on kinnisasi või
selle osa, korteriomand või piiratud asjaõigus, mille osaks on ehitis, või hooneühistu
liikmesus, ning mis on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva müüja ja tarbijast ostja
vahel, eeldatakse, et kahe aasta jooksul ehitise tarbijale üleandmise päevast arvates ilmnenud
lepingutingimustele mittevastavus oli olemas ehitise üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole
vastuolus ehitise või puuduse olemusega. Eelsätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv
kokkulepe on tühine.
9.12. Võlaõigusseaduse § 220 kohaselt peab Ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest
Müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele
mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Juhul, kui Ostja ei teata Müüjale
lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või Ostja asja lepingutingimustele
mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib Ostja siiski
lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et Müüja
hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
9.13. Võlaõigusseaduse § 221 kohaselt võib Ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda
sõltumata sellest, kas ta mittevastavusest õigeaegselt on teatanud siis, kui mittevastavus on
tekkinud Müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või müüja asja mittevastavusest või sellega
seotud asjaoludest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda Ostjale.
9.14. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib Ostja nõuda lepingu täitmisena asja
parandamist (võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda
(võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (võlaõigusseadus § 115 ja 225) või alandada
ostuhinda (võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on
oluline lepingurikkumine, võib Ostja lepingust taganeda (võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja
223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele
lepingupoolele (võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188 lg 1).
9.15. Vastavalt võlaõigusseaduse § 222 lg 5 võib Ostja juhul, kui Ostja nõuab õigustatult
parandamist ja Müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, asja ise parandada või lasta seda teha
ja nõuda Müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
Aegumine
9.16. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 on tehingust tuleneva nõude
8
aegumistähtaeg kolm aastat. Juhul, kui kohustatud isik rikkus oma kohustust tahtlikult, on
eelnimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat. Pärast nõude aegumist võib kohustatud
isik keelduda oma kohustuste täitmisest.
9.17. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik,
kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama
kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku
kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.
9.18. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 lg 2 ei ole juhul, kui isikliku kasutusõiguse esemeks on
tehnovõrk või -rajatis, isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja
omaniku nõusolek vajalik.
9.19. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15² kohaselt peab kinnistu omanik muuhulgas
võimaldama tehnovõrgu või rajatise teenindamiseks, remontimiseks ja rekonstrueerimiseks
vajalikke töid. Omanik võib nõuda tehnorajatise kõrvaldamist kui see ei ole enam
eesmärgipärasel kasutusel.
Tehnorajatise talumise kohustus
9.20. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama
selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub
muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda
sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -
rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe
talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust
üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja
avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega
(asjaõigusseaduse § 158¹).
Elektripaigaldis
9.21. Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse
tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud
elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks (ehitusseadustiku § 77 lg 1).
9.22. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha
mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning
langetada puid;2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja
võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd –
veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis;3) sõita masinate ja mehhanismidega,
mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide
kaitsevööndis;4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi –
kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis;5) töötada löökmehhanismidega, tasandada
pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit,
ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites
(ehitusseadustiku § 77 lg 2).
Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus
9.23. Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge: 1) kuni 1 kV nimipingega (kaasa
arvatud) liinide korral 2 meetrit; 2) 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinidel õhukaabli
kasutamise korral 3 meetrit; 3) 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit; 4) 35
kV (kaasa arvatud) kuni 110 kV nimipingega liinide korral 25 meetrit; 5) 220 kV kuni 330 kV
nimipingega liinide korral 40 meetrit (majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 73;
§ 10 lg 1).
9.24. Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini
kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle
projektsioonist (majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 73; § 10 lg 2).
9.25. Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini
9
äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid (majandus- ja
taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 73; §10 lg 3).
9.26. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast,
seinast või nende puudumisel seadmest (majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus
nr 73; § 10 lg 6).
Tasu
9.27. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 on talumistasu suurus aastas
7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse
koefitsientidega (need on toodud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse lisaks olevas tabelis).
Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 156 lg 1 kohaselt esitab tasu saamiseks kinnisasja
omanik taotluse tehnovõrgu omanikule. Lg 2 kohaselt jooksva aasta eest on talumistasu
saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. jaanuari seisuga, kui ta
esitab eelnimetatud taotluse hiljemalt jooksva aasta 1. mail.
10. ORIGINAAL JA LEPINGU EDASTAMINE
10.1. Käesolev notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel
õigussuhetes ning osalejatele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee ja e-notari iseteeninduses
www.notar.ee. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis
jääb notari kätte hoiule.
10.2. Osalejad paluvad notaril esitada lepingu kinnistusosakonnale. Notar esitab lepingu
kinnistusosakonnale 1 tööpäeva jooksul arvates käesoleva lepingu tõestamisest. Ühtlasi
volitavad osalejad notarit vajadusel esitama kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja
täpsustusi, sealhulgas parandama/täiendama kinnistamisavaldust ulatuses, mis on seotud
käesolevas lepingus osalejate poolt taotletavaga, kuid mis ei muuda notariaaldokumendi sisu.
10.3. Vastavalt maakatastriseaduse § 201 esitab notar 10 päeva jooksul pärast kinnistu või selle
mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist katastripidajale tehingu õiendi.
11. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
11.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Ostja.
11.2. Notari tasu tasutakse notaribüroos sularahas või maksekaardiga või 3 tööpäeva jooksul
arvates lepingu sõlmimisest pangaülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus
notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu
tasumiseni kinni pidada. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks
kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse
on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu
maksmisel solidaarselt. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et osalejate kokkulepe
notari tasu maksmise kohta on lepingu tõestamisel kehtiv vaid nende omavahelise
kokkuleppena ning notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda
ükskõik milliselt osalejalt.
11.3. Riigilõiv tasutakse 1 tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi
kontole ning notarile tuleb kinnistusosakonnale edastamiseks esitada riigilõivu tasumist tõendav
nõuetekohane maksedokument. Riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta
käesolevas notariaalaktis sisalduv(ad) taotlus(ed) läbi vaatamata.
Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud,
ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt
heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ning osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud.
10
Käesolevas notariaalaktis viidatud ning aktile lisatud plaanid on osalejatele notariaalakti tõestaja
poolt videosilla vahendusel esitatud enne heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osalejate
poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud
Notari tasu isiklike kasutusõiguste, ostueesõiguse lõpetamisel ja kustutamisel ning
hoonestusõiguse kustutamisel 12,73 eurot (tehinguväärtus isiklike kasutusõiguste kustutamisel
1 278,23 eurot + 639,11 eurot, ostueesõiguse kustutamisel 1 155,39 eurot, hoonestusõiguse
kustutamisel 4 621,61 eurot, tehinguväärtus kokku 7 694,34 eurot, notari tasu seaduse § 3, 10 lg
3, 12 lg 3, 15, 22 ja 28 lg 1)
Notari tasu võõrandamisel ja isikliku kasutusõiguse seadmisel 67,70 eurot (tehinguväärtus
võõrandamisel 16 000 eurot, isikliku kasutusõiguse seadmisel 639 eurot, tehinguväärtus kokku
16 639 eurot, notari tasu seaduse § 3, 5, 12 lg 3, 10 lg 3, 22 ja 23 p 2).
Notari tasu kaugtõestamisel 20 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 21).
Notari tasu kokku 100,43 eurot.
Käibemaks 20,09 eurot.
Kokku 120,52 eurot.
Riigilõiv ostueesõiguse kustutamisel 1,50 eurot (tehinguväärtus 1 155,39 eurot, riigilõivuseadus
§ 347, 362 lg 2, 77 lg 5).
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kustutamisel 1 euro + 1 euro (tehinguväärtus 130 eurot + 130
eurot, riigilõivuseaduse § 365 lg 7, 354, 77 lg 5).
Riigilõiv hoonestusõiguse kustutamisel 2,25 eurot (tehinguväärtus 4 621,61 eurot,
riigilõivuseadus § 347, 362 lg 2, 77 lg 5).
Riigilõiv reaalkoormatise kustutamisel 2,25 eurot (tehinguväärtus 4 621,61 eurot, riigilõivuseadus
§ 347, 362 lg 2, 77 lg 5).
Riigilõiv uue omaniku kinnistamisel 21 eurot (tehinguväärtus 16 000 eurot, riigilõivuseaduse §
347, 76 lg 1).
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4 eurot (tehinguväärtus 130 eurot, riigilõivuseaduse §
356 lg 7, 354, 77 lg 1).
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
Digitaalallkirjad:
Ideal Assets OÜ esindaja / SunWave OÜ esindaja: allkirjastatud digitaalselt
Eesti Vabariigi esindaja: allkirjastatud digitaalselt
Elektrilevi OÜ esindaja: allkirjastatud digitaalselt
Tallinna notar Siret Paavel-Margna: allkirjastatud digitaalselt
11