Saatja: Ülle Reidi </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=user4ca6cb69>
Saaja: 'Tormi Metspalu'
Teema: RE: Teabepäring
Sellises tehnilises valdkonnas nagu ehitus on palju erinevaid nõudeid, mida ei ole nende rohkuse tõttu mõistlik ega ka võimalik õigusaktides sätestada. Seetõttu on vaid üksikud nõuded toodud Ehitusseaduses (EhS) ja selle alamaktides ning muudes õigusaktides. Ülejäänud ehitusnõuded ei tulene õigusaktidest, vaid on kirjeldatud eelkõige standardites, sh Eesti algupärastes standardites, Euroopa harmoneeritud standardites ja nende rahvuslikes lisades. Eesti Standardikeskuse poolt välja antud standardid ei ole õigusaktid, kuna neid ei ole kehtestatud vastava õigusliku menetlusega. Sellest asjaolust tuleneb ka standardite soovituslik iseloom. Samas ei tähenda standardite soovituslikkus seda, et nendest tulenevad ohutusnõuded oleksid iseenesest soovituslikud (Vt nt ka Riigikohtu otsus 17 03 2010. a otsus nr 3-1-1-7-10).
Toote nõuetele vastavuse seaduse § 4 lõike 1 p 4 kohaselt on standard konsensuse alusel koostatud ja üldiseks ning korduvaks kasutamiseks standardiorganisatsiooni poolt vastuvõetud dokument, mis sisaldab tehnilist spetsifikatsiooni tegevuse või selle tulemuse kohta. Seega on standardi järgimine vaid üheks võimaluseks õigusaktis sätestatud eesmärkide saavutamisel.
Ehitusprojekti järgselt peab olema võimalik teha erinevaid tegevusi – ühe tegevusena väljastada ehitusluba, teise tegevusena ehitada. Toote nõuetele vastavuse seaduse § 42 lõike 4 teine lause sätestab, et viide standardile on soovituslik, kui viidatud standardi järgimine ei ole kohustuslik ja õigusakti nõuete täitmiseks on võimalik rakendada ka muid lahendusi, kusjuures muu lahendus ei tähenda mõne teise standardi järgimise kohustust.
Eeltoodust tulenevalt on standardi järgimine on vabatahtlik, kuid standardi järgimisega kaasnevad teatud hüved – vastavuse eeldus. See tähendab, et standardi järgimisel eeldatakse, et on tagatud ka õigusaktist tulenevate nõuete täitmine ning kohustatud isik ei pea hakkama tõendama valitud lahenduse sobivust, piisavust ega õigsust. Juhul, kui standardi nõudeid ei järgita, siis ka vastavuse eeldus ei kehti ning tuleb tõendada, et ehitisele esitatavad ohutusnõuded on täidetud. Ka määrus „Nõuded ehitusprojektile“ ei näe ette kohustuslikke viiteid standardile, vaid teeb õiguslikult siduvaks üksnes lõppeesmärgi – ehitise ohutuse. Kui isik soovib standardist kõrvale kalduda, tuleb tal endal tõendada valitud teistsuguse lahenduse vähemalt samaväärne ohutus.
EhS § 8 kohaselt peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. EhS seletuskirja kohaselt on EhS tähenduses ohu mõistega hõlmatud õigushüvede ring piiratud inimese elu, tervise (järelikult ka silmade tervise), vara ja keskkonna kaitsega. Teatud juhtudel on EhS-ga hõlmatud ka loodus- ja kultuuriväärtuse ning looma elu ja tervise kaitse. Sellist olukorda, kus oht eelnimetatud kaitstavatele hüvedele puudub, nimetatakse EhS-s ohutuseks.
Olen siinkohal seisukohal, et juhul, kui standardis toodud ohutusnõuded on muutunud, on vastavuse eeldus täidetud juhul, kui järgitakse kehtivas standardis toodud ohutusnõudeid, seda nii ehitusloa andmisel kui ka ehitusjärelevalve käigus. Muul juhul peab isik tõendama valitus lahenduse sobivust, piisavust ja õigust.
EhS § 50 lõike 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud ehitis vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Kasutusloa andmisest keeldumise alused on sätestatud EhS §-s 55. Kasutusloa andmisel hindab kohalik omavalitsus ka seda, kas ei esine mõni kasutusloa andmisest keeldumise alus (nt kas ehitis vastab või ei vasta nõuetele). Mittevastavus standarditele ei ole kasutusloa andmisest keeldumise aluseks.
Ühtlasi juhin tähelepanu asjaolule, et märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse alusel antud õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist.
Lugupidamisega
Ülle Reidi
Ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist
From: Tormi Metspalu <
[email protected]>
Sent: Wednesday, March 2, 2022 12:08 PM
To:
[email protected]
Cc: MKM info <
[email protected]>
Subject: Teabepäring
Tere, palun selgitust standardite uuendamise ja kehtivuse seisukohalt-
Kui projektis on viidatud nn aegunud või kehtetule standardile, siis mille järgi peaks ehitaja (KOV ehitusloa väljastamise menetluses) joonduma – kas uue standardi kohaselt või projektis viidatud standardi kohaselt?
Lisaks küsimus – mille järgi ehitusjärelvalve peab ehitustegevuse jälgimiseks kohanduma (vt eelnevat küsimust)?
Küsimuse sisu siis seisneb selles et KOV jälgib projektis kehtivate standardite aastaarve ja väidab, et eelnevad standardid on kehtetud ja seetõttu kohaldamatud ehituste puhul.
Enamik standardeid on uuendatud komakohtade parandamiseks. Standardid ei ole kohustuslikud vaid soovituslikud, see on ehitajate ja inseneride seas teada tõde, aga mitte KOV ametnike hulgas.
Samas annavad ehituslube ja kasutuslube välja ilma erihariduseta inimesed (Ametnikud), kellele ainuke võimalus mingeid pidepunkte oma otsustes saada, on seadused ja standardid.
Eraldiseisev retooriline küsimus – kui ehitus on kavandatud aegunud standartite järgi ja ka valmis ehitatud, siis kas KOV-il on õigus sellele väljastada kasutusluba? Või siis utreeritult küsides teistmoodi – kui hoone on ehitatud ilma ühegi viiteta standarditele, püsib ja on silma järgi ohutu, siis kas KOV võiks sellele väljastada kasutusloa?
Lugupidamisega,
Tormi Metspalu
OÜ Projektlahendused
Suurekivi põik 3, Peetri alevik 75312
Mob.+372 5037162
[email protected] <mailto:
[email protected]>